Arvamus eelnõule

Tanel Kiik Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Teie 09.11.2021 nr 1.2-2/139-1 Meie kuupäev digitaalallkirjas 2021.a.nr 115 -1 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seadus Austatud minister, Eesti Tööandjate Kesklii t tänab, et olete tööturu osapoolte ettepanekuid kuulda võtnud ning seadnud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu üheks eesmärgiks muuta kaugtöö regulatsioone selgemaks . Järgnevalt esitame oma liikmete kommentaarid ja küsimused eelnõu le: I Kaugtöö regulatsioon Riskide hindamine Eelnõu § 1 punkti 13 (TTOS uus §13 5 lg 1 p 1 ) kohaselt peab tööandja hindama töötajale kaugtööga kaasnevaid riske ja kajastama selle tulemused risikianalüüsis. Arvestades , et töötaja võib teha kaugtöö d erinevates asukohtades , on tööandjal keeruline töötaja tegelikku töö tegemise asukohta kindlaks ja selle riske hinnata. Leiame, et ka juhul, kui tööandja hindab riske vesteldes, siis on selgusetu, kuidas vestluse tulemused riskianalüüsis vormistatakse ja mis on sellise riskihindamise sisuline kasu. Isegi kui töötaja kinnitab tööandjale, et ta teeb tööd oma kodus, kuid keeldub oma töökohta (kodu) kirjeldamast või fotosid saatmast, teeb see tööandja poolt riskide hindamise pealiskaudseks või lausa võimatuks. Praktikas on levinud, et kaugtöö kokkuleppes ei määrata üldse kindlaks konkreetset kaugtöö tegemise asukohta. Kuna tööandja niikuinii ei saa kontrollida, kus töötaja täpselt asub ja töötaja soovib kaugtööd teha, siis peab see olema töötaja kohustus jälgida, et tema töökeskkond on ohutu. Tööandja kohustus piirdub seejuures töötaja korrektse juhendamisega. Eeltoodust tulenevalt leiame, et pooltel ei peaks olema kohutust leppida kokku kaugtöö tegemise konkreetses asukoh as ning tööandja kohutus peaks piirduma töötaja juhendamisega lähtudes konkreetsest ametikohast (töö sisust). Seega teeme ettepaneku jätta välja eelnõu ga kavandatud uue TTOS § 13 5 lõikest 1 punkt 1. Töökoha kujundamine Vastavalt eelnõu § 1 punktile 13 (TTOS uus §13 5 lg 1 p 4) on tööandja kohustatud kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha , välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti. Eelnõu § 1 punkti 14 (TTOS uus §14 lg 1 p 1 1 ) kohaselt on töötaja kohustus kujundada ohutu töökoht ja töötingimused, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna ja töötajal on vastavalt tööandja antud juhistele võimalik ohutu töökeskkond ise kujundada. Arvestades juba eelpool toodud põhjendusi oleme seisukohal, et kaugtöö töö koha kujundamine peab olema töötaja kohustus ja vastutus . Kui töötaja ei suuda või soovi sellist vastutust võtta, ei saa tööandja talle kaugtööd võimaldada. T eeme ettepaneku jätta välja eelnõu ga kavandatud uue TTOS § 13 5 lõikest 1 punkt 4 ning muuta § 14 lg 1 punkti 1' sõnastust selliselt, et töötajal tekiks kohustus kaugtöö korral oma töökoht ise kujundada vastavalt tööandjalt saadud juhistele. Samuti vajab ümber sõnastamist eelnõu § 1 punktiga 15 muudetav TTOS § 14 lõige 4 , et oleks selge töötaja kohustus ja vastutus oma töökoha kujunadmise eest. Kulude hüvitamine ja maksud Oleme oma varasemates ettepanekutes juhtinud tähelepanu, et k augtööga seotud kulude hüvitami ne vajab selgemat ja lihtsamat regulatsiooni. Loodame ka sellel teemal lähimal ajal diskussiooni. Muudatuste jõustumistähtaeg Eelnõuga tehtavate muudatuste kavandatud jõustumistähtaeg on 1.jaanuar 2023.a. Arvestades, et v ajadus kaugtöö regulatsiooni muutmiseks on juba ammu ning pragusel ajal eriti kriitiline , teeme ettepaneku kaugtöö g a seotud sätted jõust a da nii ruttu kui võimalik pärast eelnõu vastuvõtmist . II Töötervishoiuteenuse korraldus Eelnõu §1 punkti ga 11 muude tava TTOS § 13 1 lg 3 p 2 kohaselt on töötervishoiuarsti kohustus ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimine tervikuna. Nimetatud sätte puhul on suurettevõtetel küsimus, k uidas saab töötervishoiuarst analüüsida ettevõtet tervikuna kui töötervishoiuarsti teenust osutavad tööandjale mitu teenuseosutajat. Näiteks ettevõttel, mille struktuuriüksused asuvad üle Eesti, osutab praegu teenust neli töötervishoiuteenuse ettevõtet. Kuna kõik töötervishoiuarsti teenusega kulud kannab kannab alates 1.jaanuarist 2023.a tööandja , siis peab tööandjatel olema varakult teada selle teenuse hind, et arvestada töötervishoiukulude kasvuga 2023.aasta eelarves. Muudetava TTOS § 13 1 lg 6 kohaselt korraldab t ööandja töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohutegurite suhtes , võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsusel märgitud ajal. Siinkohal on küsimus, k uidas tööandja saab töötaja eelnevate tervisekontrollide ja riskianalüüsi andmed? Kas tööandjal on pädevust hinnata eelmise tööandja riskianalüüsi kattuvust uue töökoha riskianalüüsiga, mille alusel on varasem töötervishoiu arst oma otsuse teinud? Tööiseloom võib uues kohas olla erinev varasemast. Tõenäoliselt kasvab tööandja te halduskoormus teiste tööandjate poolt riskianalüüsi päringutele vastamise ning riskianalüüside võrdlemise ja hindamise osas . Muudetava TTOS § 13 1 lg 11 kohaselt kannab t ööandja töötervishoiuteenuse osutamisega seotud kulud. Töötajate tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu . Siinkohal palutakse täpsustada 12 -tunniste vahetustega töötajate tööpäevatasu arvutamise aluse id: kas keskmine tunnitasu korrutatakse 12 - ga? Tervise- ja tööministri määrus „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ Lisa 2 Tervisekontrolli otsus Ettepanekud T ervisekontrolli otsuse osas: Majandus- ja taristuministri määrus 26.11.2020 nr 79 Raudteetöötaja tervisenõuded ja tervisekontrolli kord Lisa 2 on tervisekontrolli otsuse pealkiri „Tervisetõend“, kas neid pealkirju samasisuliste dokumentide puhul ei võiks ühtlustada? Tervisekontrolli otsusele võiks lisada töötaja telefoninumbri välja . Tervisekontrolli otsusele võiks lisada tervisekontrolli aluseks olev põhiline ohutegur ja kaasnevad ohutegurid, et oleks näha, mille alusel on töötaja tervise sobivust töökohale hinnatud. Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et töötervishoiuteenuse laiendamist puudutava muudatus t e kavandamisel tuleks hinnata , kas töötervishoiuteenuse osutajatel on ka tegelikku võimekust pakkuda sisulist väärtust loovat teenust vastavalt eelnõus ettenähtule. E riti olukorras, kus taoliste teenuste lisandumine tingib tööandjate jaoks kulude kasvu, on oluline, et teenusel oleks ka lisandväärtus ning see ei jääks endast kujutama üksnes formaalsust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Arto Aas Tegevjuht