Arvamuse edastamine

Lp Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Teie 09.11.2021 nr 1.2-2/139-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 0 2 .12.2021 nr 1-8/950-1 [email protected] Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu Lugupeetud tervise- ja tööminister hr Tanel Kiik Täname, et saatsite Eesti Advokatuurile arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Käesolevaga edastame Teile Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjoni ( k omisjon) seisukohad nimetatud eelnõu osas. TTOS kohaldumine äriühingu juht- ja kontrollorganite liikmetele Eelnõu seletuskirja kohaselt tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 2 kehtetuks TTOS § 1 lõike 3 punkt 3, mille kohaselt kohaldatakse TTOS-i nõudeid ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. Seega TTOS-i nõuded ei peaks juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle edaspidi kohalduma. S elle muudatuse eesmärk jääb arusaamatuks ning seletuskirjast ei nähtu üheselt, millist tegelikku elulist ja praktikas esinevat probleemi selle muudatustega soovitakse lahendada. Seletuskirjas põhjendatakse antud muudatust järgnevalt: „ Praktikas on tekkinud küsimus, kas kehtiva TTOS § 1 lõike 3 punkti 3 kohaselt kohaldub TTOS juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme suhtes ainult siis, kui nimetatud isik teeb ettevõttes tööd (sõlmitud on tööleping) või kohaldub TTOS nimetatud isikule ka siis, kui ta täidab juhtimisfunktsiooni. TTOS-iga kaitsti algselt eeskätt töölepingu alusel tekkinud töösuhte osapooli. TTOS § 1 lõike 3 punkti 3 eesmärk on seega olnud kohaldada TTOS-i nõudeid juriidilise isiku juhatuse ja seda asendava juhtorgani liikme tööle siis, kui selleks on sõlmitud tööleping. Selline olukord on võimalik juhul, kui isik täidab töölepingu alusel tööülesandeid, mis ei kattu tema juhatuse liikme kohustustega. Juhatuse liikme kohustusi ei saa isik täita töölepingu alusel. Kui isik täidab vaid juhtimisfunktsioone ja töölepingut temaga sõlmitud ei ole, siis TTOS-i nõuded tema suhtes ei kohaldu. Kuivõrd töölepingu olemasolul on juriidilise isiku juhatuse ja seda asendava juhtorgani liikmete puhul tegemist töötajatega, kes on juba hõlmatud TTOS-i reguleerimisalasse TTOS § 1 lõike 1 alusel, ei ole põhjust nimetada neid isikuid eraldi TTOS § 1 lõikes 3. Eeltoodust tulenevalt ja õigusselguse tagamise eesmärgil tunnistatakse TTOS § 1 lõike 3 punkt 3 kehtetuks. Seega olukorras, kus juriidilise isiku juhatuse ja seda asendava juhtorgani liikmetega on sõlmitud tööleping, tuleb nende suhtes kohaldada TTOS-i nõudeid tervikuna (ehk nad on käsitatavad töötajatena). Juhul kui nimetatud isikutega töölepingut sõlmitud ei ole, siis TTOS-i nõuded neile ei kohaldata . Sellisel juhul vastutab isik ise enda ohutuse ja tervise kaitse eest nii, nagu seda teevad näiteks füüsilisest isikust ettevõtjad või töövõtulepingu alusel tööd tegevad isikud. “ T aoline käsitlus on ekslik ja ei ole kooskõlas ei seaduseandja tahte ega väljakujunenud praktikaga (komisjoni liikmed ei ole oma praktikas täheldanud, et senine seadus ja praktika tekitaks küsimusi või õiguslikku ebaselgust). Veelgi enam, eelnõus on käsitletud vastavat muudatust kui tehnilist muudatust, mistõttu ei ole teostatud isegi selle muudatuse mõjuanalüüsi. Samas on sellel muudatusel siiski praktikas mitmesugune märkimisväärne mõju. TTOS § 1 lõike 3 punkt 3 viidi TTOS-i sisse aastal 2003 ning tolleaegse TTOS muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on seda põhjendatud alljärgnevalt: „Paragrahvi 1 muutmisel on võetud aluseks Tööinspektsiooni seisukoht, et lõikes 1 tuleb sätestada teiste tööseadustega ühetaoline reguleerimisala, mille kohaselt seadus reguleerib töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate tööle esitatavaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Lõike 2 senine sõnastus on praktikas tekitanud arusaamatusi ja segadust. Kui seadusega ei määrata kindlaks reguleerimisala ulatust, jääb segane olukord kestma. Samuti on vajalik sätestada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete laienemine vangide tööle ning õpilaste ja üliõpilaste tööle õppepraktikal. Eelnimetatud isikud teevad küll tööd, kuid mitte töölepingu alusel. Õpilaste ja üliõpilaste praktika on üks õppeprotsessi kohustuslik osa ning levima on hakanud ka vangide töötamine kas vanglas või selleks loodud ettevõttes. Vaatamata asjaolule, et nimetatud isikud ei tööta töölepingu alusel, on nad töökeskkonnas samuti ohustatud nagu teisedki töötajad. Analoogselt eeltoodule on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestatud ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle .“ Eeltoodust nähtub, et TTOS § 1 lõike 3 punkti 3 eesmärgiks ei ole olnud juhatuse liikmete hõlmamine TTOS-i reguleerimisalasse vaid pelgalt juhul, kui juhatuse liige töötab äriühingus paralleelse töölepingu alusel, vaid peaasjalikult just juhul, kui ta seda ei tee. Teadaolevalt ei tee Eesti töölepingu seadus erisusi juhtivtöötajatele, kelle puhul on sageli vajalik suurem iseseisvus, otsustuspädevus ja töötingimuste paindlikkus kui töölepingu seadus seda võimaldab. Äriseadustik näeb ette, et juhatuse liikmega on võimalik sõlmida juhatuse liikme leping, mis oma iseloomult on käsundusleping. Ka tekib juhatuse liikme ja äriühingu vahel käsundilaadne suhe ilma taolist lepingut sõlmimata ning juhatuse liige võib täita oma kohustusi ja ülesandeid ka üksnes seaduse alusel või vastavalt kõrgemalseisva organi juhistele. Juhatuse liikmega sõlmitavas käsunduslepingus on võimalik kokku leppida paindlikemas tingimustes kui töölepingus. See puudutab peaasjalikult tööajaarvestust, puhkuse regulatsiooni, vastutuse küsimusi ja lepingu ülesütlemise tingimusi. Väga sageli on praktikas äriühingutes erinevaid juhtimisfunktsioone täitvad isikud nimetatud äriühingu juhatuse liikmeteks. Juhatuse liikmetel on õigus esindada äriühingut erinevates tehingutes ja toimingutes äriseadustiku alusel ilma eraldi volikirja omamata, samuti on juhatuse liikmel lihtne pääseda kasutama erinevaid riigi poolt pakutavaid digilahendusi nagu ettevõtjaportaal, e-maksuamet, jne. Juhatuse liikmeks olek ja sellega kaasnevad õigused seega hõlbustavad erinevate juhtimisfunktsioonide teostamist ja tehingute sõlmimist, mis omakorda hõlbustab äriühingu igapäevast toimimist. Sellised juhtimisfunktsioonid ei pruugi seisneda üksnes tegev- või üldjuhtimises, vaid juhatuse liikmetena tegutsevad tegevdirektorite ja peadirektorite kõrval ka nt finantsjuhid, personalijuhid, tehnoloogiajuhid, õigusdirektorid, jne. või on juhatuse liikmed omavahel juhtimisfunktsioonid valdkonnapõhiselt ära jaotanud. Sellised spetsiifilisemad valdkonnapõhised juhtimisülesanded sisalduvad reeglina juhatuse liikme lepingutes või on pandud juhatuse liikme ülesandeks kõrgemalseisva organi otsusega ja juhatuse liikmetega ei sõlmita selliste erifunktsioonide täitmiseks paralleelseid töölepinguid. Juhatuse liikmetega paralleelsete töölepingute sõlmimine tekitab sageli ka olukorra, kus juhatuse liikme leping isiku juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumisel lõpeb (kusjuures juhatuse liikme tagasikutsumiseks ei pea olema isegi ühtegi põhjust), kuid juhatuse liikmega sõlmitud paralleelset töölepingut ei ole võimalik üles öelda, sest selleks puudub alus. Seetõttu on levinud ja soovitav praktika pigem vältida juhatuse liikmega paralleelse töölepingu sõlmimist. Kuigi juhatuse liikmel tekib äriühinguga käsundilaadne suhe, ei saa juhatuse liiget kindlasti samastada tavapärase käsundisaaja või töövõtjaga või veelgi enam füüsilisest isikust ettevõtjaga. Juhatuse liikme side äriühinguga on olemuselt tugevam ja siduvam, kui seda on iseseisva käsundisaaja või töövõtja oma. Kui juhatuse liikme näol ei ole just tegemist nn passiivse juhatuse liikmega, viibib oma juhtimisfunktsioone aktiivselt täitev juhatuse liige tavapäraselt sarnaselt töölepinguliste töötajatega igapäevaselt äriühingu ruumides või territooriumil. Tema ülesannete ja kohustuste täitmine enamasti ei erine sellest, kuidas töötajad igapäevaselt oma tööd teevad. Samas käsundisaajad ja töövõtjad viibivad enamasti äriühingu ruumides ja territooriumil seoses oma teenuste osutamisega lühikest aega ja nende kokkupuude äriühingu töökeskkonnaga on juhuslikumat laadi ning nad on oma tegevuse teostamisel iseseisvad ega allu äriühingu juhtimisele ja kontrollile. Juhatuse liikme ülesannete täitmine seevastu on püsiva iseloomuga ning juhatuse liige on kohustatud täitma kõrgemalseisva organi poolt antud juhiseid. Samuti kuuluvad käsundisaajate ja tööettevõtjate puhul töö tegemise vahendid neile endile, kuid juhatuse liikme kasutusse antakse reeglina äriühingule kuuluv vara, töökoht ja töövahendid. Seega ei ole juhatuse liikme ja käsundisaaja või töövõtja ülesannete iseloom ja suhe äriühinguga omavahel võrreldavad või samaväärsed. Sisuliselt on tänapäeval paljud juhatuse liikmed palgatöötajad, kuigi neil on töölepingu asemel juhatuse liikme leping ning nad ei ole klassikalises mõttes töötajad. Seega on juhatuse liikmed töökeskkonnas samaväärselt ohustatud kui töötajad ning juhul, kui juhatuse liikmed välistatakse TTOS-i reguleerimislast, jääb arusaamatuks, kuidas juhatuse liige peaks iseseisvalt töökeskkonnas oma tervise ja ohutuse eest vastutama või vastavat tegevust korraldama ning kuidas vastavad kulud kaetakse või hüvitatakse. Sellisel juhul, näiteks kui äriühing sooviks juhatuse liikmele kokkuleppel võimaldada analoogseid isikukaitsevahendeid nagu töötajatelegi, siis peab ta seda tegema maksustatava erisoodustusena, sest tulumaksuseaduse kohaselt loetakse juhtorgani liikmeid töötajateks. Töötajate puhul loetakse riskianalüüsi tegevuskavas ette nähtud isikukaitsevahendite soetamine ettevõtlusega seotud kuluks. Veelgi enam, kui juhatuse liikmeid käsitleda tavapäraste teenuseosutajatena TTOS § 12 mõttes, siis tuleks juhatuse liikmetel ja äriühingutel (sh juhatuse liikmetel omavahel) hakata üksteist vastastikku teavitama oma tegevusega kaasnevatest ohtudest ja nende vältimise abinõudest, määrata töid korraldav isik, sõlmida kokkuleppeid vastutuse jagamise kohta jne. See tekitab täiesti absurdse olukorra. Märksa lihtsam ja selgem oleks kohaldada juhatuse liikmetele TTOS-i ja hõlmata nad äriühingu üldisesse töökeskkonna ja tööohutuse korraldusse. Märkimist väärt on ka see, et kavandatava muudatusega jääksid juhatuse liikmed ilma äriühingu kui tööandja poolt makstavast haigushüvitisest, mille maksmine on ette nähtud just nimelt TTOS-is . Kuigi sageli lepitakse kokku juhatuse liikme lepingus, et juhatuse liikmele jätkatakse haiguse ajal juhatuse liikme tasu maksmist või võimaldatakse täiendav vabatahtlik tervisekindlustus, siis see alati see nii ei ole. Seega võivad juhatuse liikmed jääda ajutise töövõimetuse ajal sissetulekust ilma. Samuti on ebaõiglane olukord, kus töötajatele on võimalik maksta haigushüvitist, mida ei maksustata sotsiaalmaksu ega töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega, kuid juhatuse liikmete puhul poleks maksuvaba haigushüvitise maksmine enam võimalik. Seega suurenevad äriühingute jaoks kulud seoses hüvedega, mida soovitakse pakkuda juhatuse liikmetele. Samuti võib tekkida olukord, kus enam ei leidu isikuid, kes sooviksid juhatuse liikmena tegutseda. Käesoleval ajal on niigi probleemiks asjaolu, et juhatuse liikmetele ei laiene töötuskindlustus ega õigused vanemapuhkustele. Positiivse näitena võib siin tuua aga samas hiljutise muudatuse isapuhkuste regulatsioonis, mille kohaselt anti isapuhkusele jäämise õigus ka juhatuse liikmetele. Seega pigem võiks olla suundumus juhatuse liikmete sotsiaalse kaitse suuremale tagamisele, kui selle vähendamisele. Juba praegu kohtab praktikas olukordi, kus juhatuse liikmetega sõlmitakse paralleelseid töölepinguid fiktiivsetele ametikohtadele või otseselt juhatuse liikme funktsioonide täitmiseks (nt tööleping tegevdirektorina või peadirektorina töötamiseks), et tagada juhatuse liikmetele suuremad sotsiaalsed tagatised. Eeltoodust tulenevalt mõjutab planeeritav muudatus oluliselt väljakujunenud praktikat, ei lisa õigusselgust ning seetõttu ei saa juhatuse liikmeid TTOS-i reguleerimisalast kergekäeliselt ja ilma vastavat mõjuanalüüsi tegemata välja arvata. Mõjuanalüüsi tulemusena selguks ka praktikas esinev võimalik küsimus, mida käesoleva eelnõuga püütakse lahendada. Õigus töödelda töötaja isikuandmeid, sh terviseandmeid, töötervishoiu ja tööohutuse tagamise eesmärgil. Eelnõu § 1 punktiga 10 sätestatakse TTOS-is tööandja õigus töödelda töötaja isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. TTOS § 25 lõike 1 kohaselt teostab TTOS-is sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet Tööinspektsioon. Terviseandmete näol on tegemist eriliigiliste ehk eriti tundlike isikuandmetega, mis vajavad erilist kaitset. Isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete järgimise üle teostab järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. S elguse huvides tuleks lisada TTOS paragrahvile 13 lisatavates sätetes konkreetse viite sellele, et vastavate isikuandmete töötlemisel on tööandja kohustatud lisaks alati jälgima isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõudeid, samuti täiendada TTOS-i § 25 lõiget 1 viitega sellele, et TTOS paragrahvi 13 lõigetes 3-5 sätestatud isikuandmete nõuetekohase töötlemise üle teostab järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. Tööandja poolt töötaja varasema tervisekontrolli otsuse aktsepteerimine Eelnõuga lisatakse seadusesse põhimõte, et kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud tervisekontrolli samade ohutegurite suhtes, mille puhul oleks tööandjal vaja korraldada töötajale esmane tervisekontroll, võib tööandja esmase tervisekontrolli korraldada olemasoleval tervisekontrolli otsusel märgitud tähtajal (mitte esimese nelja kuu jooksul tööle asumisest arvates) (§ 131 lg 6). Seletuskiri täpsustab, et seega juhul, kui töötaja on varem teinud sarnast tööd, millega kaasnesid samad ohutegurid, on tööandjal võimalik aktsepteerida töötaja esitatud varasemat tervisekontroll otsust (eeldusel, et otsusest nähtub, et töötaja tohib sellisel ametikohal töötada). J ääb selgusetuks, kuidas tööandjal on võimalik selgeks teha, et varasem tervisekontroll on tehtud just nende ohutegurite osas, mis kaasnevad ka töötaja uue tööga. Tervisekontrolli otsuses märgitakse üksnes seda, kas töökeskkond või töökorraldus töötajale sobib ning tuuakse ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. Otsuses märgitakse ka töötaja ametikoht, kuid ei viidata sellele, milliste ohutegurite suhtes tervisekontroll läbi viidi. Eelnõus küll selgitatakse, et kui tööandjal tekib kahtlus, kas varasem tervisekontrolli otsus arvestas samu ohutegureid ja töö iseloomu, on tööandjal võimalik konsulteerida tervisekontrolli vajalikkuses töötervishoiuarstiga või saata töötaja tervisekontrolli sõltumata varasemast tervisekontrolli otsusest. Kuivõrd tööandjale ei ole teada, milliste ohutegurite suhtes tervisekontroll teostati või milline oli töötaja eelmise tööandja juures töökeskkond ja need asjaolud ei pruugi olla alati üksnes ametikoha nimetuse põhjal järeldatavad, tuleb tööandjal tõenäoliselt enamasti siiski eraldi töötervishoiuarstiga konsulteerida või riskide maandamiseks töötaja tervisekontrolli saata. Seega ei pruugi muudatuse eesmärk tervisekontrolli teostamise paindlikkust suurendada. Samuti võib see tekitada ka olukorra, kus tööandjad hakkavadki kergekäeliselt tervisekontrolle varasemate tervisekontrolli otsuste põhjal edasi lükkama ning tegelikkuses ei süvene, kas tervisekontroll on tehtud samade ohutegurite suhtes või mitte, mis tähendab seda, et riskid töötaja tervisele jäävad uue tööandja juures õigeaegselt hindamata. See omakorda ei täida tervisekontrolli eesmärki. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuete täitmine mitmes asukohas Eelnõu seletuskirja kohaselt (lk 4) võivad tööandja ja töötaja kokku leppida konkreetses kaugtöö tegemise kohas (nt töötaja elukoht) või selles, et töötaja teeb tööd erinevates kindlaks määratud kohtades (nt raamatukogus, riigimajas vms.). Samuti võivad pooled kokku leppida, et töötaja teeb kaugtööd vabalt valitud kohas. Eelnõu seletuskirjas on õigesti nenditud, et kui töötaja teeb kaugtööd eri kohtades ei ole tööandjal reaalselt võimalik kõiki töökohti kontrollida ega keskkonda mõjutada (lk 4). Ometigi on eelnõu kohaselt ka sellistel juhtudel, kui töötaja teeb kaugtööd eri kohtades või vabalt valitud kohas, tööandjal kohustus hinnata kaugtööga kaasnevaid riske töötaja tervisele, kajastada riskide hindamise tulemused töökeskkonna riskianalüüsis, rakendada abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks ja vähendamiseks vastavalt TTOS §-s 13 4 sätestatult. See kohustus on sätestatud eelnõu § 1 punktiga 13 lisatavas TTOS § 13 5 lõikes 1. Selle kohustuse täitmine on eelduseks, et töötervishoiu- ja tööohitusalane vastutus läheks üle töötajale (eelnõu § 1 punktiga 15 muudetav TTOS § 14 lg 4). Selle kohustuse täitmine on keeruline juba siis, kui töötaja teeb kaugtööd ühest kindlast kohast, nt kodukontorist. Selle kohustuse täitmine ei ole aga mõistlikult võimalik, kui töötaja teeb kaugtööd erinevates kohtades või vabalt valitud kohtades. See tähendab, et eelnõu regulatsioon suunab või isegi sunnib tööandjaid lubama kaugtöö tegemist, kui üldse, vaid kindlaksmääratud kohast, eelkõige siis kodukontorist, ning keelama mujalt kaugtöö tegemine, kasvõi paberil ja isegi kui tegelik elu on teistsugune. Ainult niimoodi saab tööandja mõistliku kindlusega tugineda vastuse ülemineku sättele. T ööandja seadusest tulenev kohustus piirduda vaid ühe töötamiskoha riskide hindamise ning töötervishoiu- ja tööõhutusnõuetele vastavaks kujundamise ja sisustamisega, olgu selleks siis kontor tööandja asukohas või kodukontor töötaja elukohas või muu kokkulepitud koht. Kui paindlikkuse võimaldamiseks lubatakse töötada ka väljaspool nimetatud kohta, siis võiks vastutuse üleminekuks piisata sellest, kui töötajat on juhendatud ja nõustatud. Töötaja hinnata jääb see, kas selles muus kaugtöö kohas on võimalik tööandja juhiseid ohutu töökeskkonna ja töötamise osas täita. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Tehver Esimees Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.12.2021 10:27 Adressaat: info.sm <[email protected]> Teema: 1-8/950-1 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu: vastuskiri Lugupeetud Sotsiaalministeerium Edastame Teile manusena Eesti Advokatuuri seisukohad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu osas. Lugupidamisega Merit Aavekukk-Tamm jurist Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu Registreerimise kuupäev: 09.11.2021 Registreerimise number: 1.2-2/139-1 Ootame teie tagasisidet hiljemalt 1.12.2021 läbi DVK või e-posti aadressile [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e- post: [email protected]