Otsus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 05.08.2022 Kehtiv kuni: 05.08.2032 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust Teabevaldaja: Konkurentsiamet OTSUS 05.08.2022 nr 9-3/2022-022 AS Tartu Veevärk veeteenuse hinna kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine 05.04.2022 registreeriti Konkurentsiametis AS Tartu Veevärk (edaspidi TV) taotlus veeteenuse hinna kooskõlastamiseks koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse1 (edaspidi ÜVVKS) § 142 lg 1 kohaselt koostab vee- ettevõtja hinnataotluse ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. ÜVVKS § 14 lg 6 tulenevalt võib vee-ettevõtja, kes osutab veeteenust mitmel erineval reoveekogumisalal, kõigi piirkondade osas kehtestada ühise veeteenuse hinna, arvestades ÜVVKS § 14 lõikes 2 nimetatud summaarseid vee-ettevõtja kulusid. TV osutab veeteenust Tartumaal järgmistes piirkondades ja reoveekogumisaladel2: Reovee- Reostus- Piirkond Registrikood kogumisala koormus (ie) Tartu linn, Tartu linna Märja alevik ja Tähtvere küla; Tartu valla Vahi alevik ja Tila küla; Luunja valla Lohkva, Veibri ja Rõõmu küla, Kambja valla Tartu RKA0780420 119290 Tõrvandi ja Ülenurme alevik ning Lemmatsi, Soinaste, Reola ja Uhti küla Tartu linna Vorbuse küla Vorbuse RKA0780433 180 Tartu linna Rahinge küla Rahinge RKA0780430 560 Tartu linna Rõhu küla Rõhu RKA0780429 170 Tartu linna Ilmatsalu alevik, Tüki küla Ilmatsalu RKA0780431 331 Tartu valla Kõrveküla alevik, Lombi ja Tila küla Kõrveküla RKA0780424 1379 ÜVVKS § 14 lg 6 alusel soovis TV kooskõlastada ühise veeteenuse hinna kõikide reoveekogumisalade summaarsete kulude alusel. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122014023?leiaKehtiv 2 Leitavad aadressil https://keskkonnaportaal.ee/register/search  2 (43) ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind): 1) tasu võetud vee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 4) abonenttasu. ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; 6) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142 lg 1 tulenevalt peab Hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon Konkurentsiametil võimaldama kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 lähtuvalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Eeltoodust tulenevalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid (edaspidi Küsimustik) MS Exceli tabelite kujul: „Detailne küsimustik vee-ettevõtjatele“ ja „Lihtsustatud küsimustik vee- ettevõtjatele“3. Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3 ja ÜVVKS § 14 lg 1, 2 lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 142 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiamet koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 4. ÜVVKS § 14 lg 9 lähtuvalt töötas Konkurentsiamet välja juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted” (edaspidi Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel5. Juhendi välja töötamisel on arvestatud ÜVVKS § 14, 141, 142 sätetega, millest tulenevalt kujuneb veeteenuse hind vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse summa jagamisel müügimahuga (Juhendi p-d 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on hinnataotluse kooskõlastamise käigus halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks. Juhendi eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda ÜVVKS alusel pandud 3 Küsimustik on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade kooskõlastamine. 4 Hinnataotluse esitamise juhend on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade kooskõlastamine. 5 Juhend on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel http://www.konkurentsiamet.ee, rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade kooskõlastamine. Juhendit rakendatakse veeteenuse hindade kooskõlastamisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks.  3 (43) hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Juhendit kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõte ning Juhend on kooskõlas ÜVVKS § 16 lõigete 9 ja 10 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrusega „Veeteenuse ajutise hinna kehtestamise kord ja tingimused“6 (edaspidi Vee Määrus). Vee Määrust rakendatakse ÜVVKS § 16 lg 9 alusel ajutise veeteenuse hinna kehtestamisel juhul, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis ei vasta ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule ning vee-ettevõtja on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse. ÜVVKS § 142 lg 7 tulenevalt peab vee-ettevõtja Konkurentsiametil lubama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel kontrollida oma raamatupidamist, põhjendama veeteenuse hinna moodustamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi. ÜVVKS § 142 lg 9 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja nende ametiisikutelt lisaandmeid, kui ÜVVKS-s sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. ÜVVKS § 142 lg 4 lähtuvalt tehakse hinnataotluse kooskõlastamise otsus 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist. ÜVVKS § 142 lg 11 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks. 2. Menetlusosaline TV on kantud äriregistrisse 18.04.1997 registrikoodiga 10151668 ja asukohaga Tähe 118, Tartu. Ettevõtte aktsiakapitali suuruseks on 6 419,2 tuh €. TV aktsionäriks on Tartu Linnavalitsus. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Äriregistri kohaselt on TV põhitegevusalaks kanalisatsioon ja heitveekäitlus, lisategevusaladeks veekogumine, -töötlus ja – varustus, enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus, vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus ning muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. TV on Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) liige. 3. Menetluse käik 05.04.2022 registreeriti Konkurentsiametis TV veeteenuse hinnataotlus koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga. Kuna esitatud Hinnataotlus oli puudustega HMS § 15 lg 2 mõttes, siis ei olnud Konkurentsiametil võimalik alustada Hinnataotluse sisulist menetlemist. 22.04.2022 saatis Konkurentsiamet TV-le kirja Hinnataotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrates vastamise tähtajaks 16.05.2022. 04.05.2022 registreeriti Konkurentsiametis TV parandatud Hinnataotlus, millest oli kõrvaldanud olulisel määral Konkurentsiameti poolt viidatud puudused. ÜVVKS § 142 lg 4 tulenevalt tehakse Hinnataotluse kooskõlastamise otsus pärast nõuetekohase taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi registreerimise hetk ehk 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/105112010005  4 (43) nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 142 lg 4, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast ehk TV puhul alates 05.05.2022. 03.06.2022 ja 07.06.2022 saatis Konkurentsiamet e-kirjaga TV-le küsimused Hinnataotluse menetlemiseks vajalike lisaandmete ja selgituste saamiseks (võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahud, abonentide arvud, vee erikasutustasu kujunemine, elektrienergia kogused, muud tegevuskulud, investeeringute ja põhivara andmed). 08.06.2022 toimus TV ja Konkurentsiameti esindajate kohtumine, millel ettevõtja tutvustas TV tegevuspiirkonnas toimunud muutuseid (sh külastati uut veetöötlusjaama) ja arutati hinnamenetlusse puutuvaid asjaolusid. 10.06.2022 saatis TV vastused 03.06.2022 ja 07.06.2022 esitatud küsimustele. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 04.06.2022 – 10.06.2022 (kokku 7 päeva), kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud täiendavad andmed ja selgitused. 22.06.2022 saatis Konkurentsiamet e-kirjaga TV-le küsimused Hinnataotluse menetlemiseks vajalike täiendavate lisaandmete ja selgituste saamiseks (juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahud (sh reostusgruppides), abonentide arvud, vee erikasutustasu kujunemine, elektrienergia kogused, investeeringute ja põhivara andmed). Ühtlasi teavitas Konkurentsiamet e-kirjas, et pikendas menetluse tähtaega 90 päevani. 28.06.2022 toimus TV ja Konkurentsiameti esindajate vahel videosillas arutelu hinnamenetlusse puutuvates küsimustes. 29.06.2022 registreeriti TV vastused 22.06.2022 esitatud küsimustele. 07.07.2022 saatis Konkurentsiamet Tartu Linnavalitsusele ning Tartu, Luunja ja Kambja Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks TV Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule. 12.07.2022 Kambja Vallavalitsuselt, 14.07.2022 Tartu Linnavalitsuselt, 28.07.2022 Tartu Vallavalitsuselt ja 04.08.2022 Luunja Vallavalitsuselt saabunud vastuste kohaselt on TV Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Perioodil 21.07.2022-05.08.2022 toimus TV ja Konkurentsiameti vahel infovahetus veeteenuse hinnakujunduse ja uuendatud elektrilepingu küsimustes. 05.08.2022 saatis TV Konkurentsiametile korrigeeritud hinnataotluse. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 08.07.2022 – 05.08.2022 (kokku 29 päeva), kuna puudusid kohalike omavalitsuste arvamused Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale ja Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud täiendavad andmed ja selgitused.  5 (43) Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“7 p 4.1 näeb ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks I poolaastal (01.01–30.06), täidetakse Küsimustiku veerg „hinna arvutus 12 kuu andmete alusel“ jooksva aasta andmetega. Tulenevalt asjaolust, et TV esitas Hinnataotluse 05.04.2022 ehk 2022.a I poolaastal, teostas Konkurentsiamet veeteenuse hinna analüüsi 2022.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel. Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel (Juhendi punkt 2.12). 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist8 ettevõtja majandusaasta aruandeid s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee- ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 14 lg 2 loetletut, siis võib ta tulla uuesti hinda kooskõlastama järgneva 12 kuu andmete alusel. 05.08.2022 TV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind kujuneb alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1) kajastatud tegevuskuludest, kapitalikulust, tulukusest ja müügimahtudest tulenevalt. Tabel 1 TV veeteenuse hinna komponendid Rida Hinnakomponendid Ühik 2022 1 TEGEVUSKULUD tuh € 6376,7 2 Mittekontrollitavad kulud tuh € 581,2 3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 426,7 4 Saastetasu tuh € 154,4 5 Kontrollitavad kulud tuh € 5795,5 6 Elektrienergia kulu tuh € 1825,5 7 Muud kontrollitavad tegevuskulud tuh € 3970,0 8 KAPITALIKULU tuh € 2953,0 9 TULUKUS tuh € 3135,0 10 LUBATUD MÜÜGITULU tuh € 12464,7 11 Tartu Linnavalitsuse kompensatsioon tuh € -148,1 12 Järelevalvetasu tuh € 24,9 13 LUBATUD MÜÜGITULU VEETEENUSE HINNAGA tuh € 12341,5 14 Võetud vee müügimaht tuh m3 5099,0 15 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht tuh m3 5500,0 3 16 Müügimaht kokku tuh m 10598,9 Konkurentsiamet teostab analüüsi TV ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kõikide taotletud tasude (tasu võetud vee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest) aluseks olevatele summaarsetele hinna komponentidele: tegevuskuludele, kapitalikulule, tulukusele (vt Tabel 1 7 http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324 8 https://ariregister.rik.ee/  6 (43) veerg „2022“ read 1, 8, 9) ja müügimahtudele (vt Tabel 1 veerg „2022“ read 14 ja 15). Konkurentsiamet on seisukohal, et TV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS § 14 lg 2 toodud nõuetele. 4. Taotleja üldiseloomustus TV osutab veeteenust Tartu linnas, Tartu vallas, Luunja vallas ja Kambja vallas, kus ta on määratud vee-ettevõtjaks järgmiselt: - Tartu Linnavolikogu 03.12.2015 otsusega nr 288 Tartu linna vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas; - Tartu Linnavolikogu 17.04.2019 otsusega nr 153 Tartu linna vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas (endise Tähtvere valla territooriumi osal); - Tartu Vallavolikogu 24.04.2018 otsusega nr 29 Vahi aleviku (v.a osa, kus on määratud teine ettevõtja), Kõrveküla aleviku, Tila küla ja Lombi küla teeninduspiirkonnas; - Luunja Vallavolikogu 29.09.2016 otsusega nr 69 Lohkva, Veibri ja Rõõmu külas; - Kambja Vallavolikogu 17.12.2019 otsusega nr 94 Tõrvandi ja Ülenurme aleviku ning Lemmatsi, Soinaste, Reola ja Uhti küla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonnas. TV kehtivad veeteenuse hinnad on kooskõlastatud Konkurentsiameti 24.07.2014 otsusega nr 9.1- 3/14-013 (edaspidi 2014 Otsus). Alljärgnevalt on Konkurentsiamet koostanud ülevaate TV kehtivatest ning kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hindadest (vt Tabel 2). Tabel 2 Ülevaade kehtivast ja taotletavast veeteenuse hinnast Kehtiv Taotletav Muutus VEETEENUSE HIND ühik hind hind % Tasu võetud vee eest €/m³ 0,616 0,821 33,3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest I reostusgrupp €/m³ 1,080 1,262 16,9 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II reostusgrupp €/m³ 1,590 1,693 6,5 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest III reostusgrupp €/m³ 2,610 2,878 10,3 Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamisteks põhjusteks kohalike omavalitsuste volikogude poolt kinnitatavates ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavades ettenähtud investeeringute lülitamine veeteenuse hinda ja tegevuskulude suurenemine. ÜVVKS § 14 lg 3 mõttest9 lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest reoveele, mis ei ületa kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi (reostusnäitajate piirväärtusi) või vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi 9 ÜVVKS § 14 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib lisaks veeteenuse hinnale kehtestada ülenormatiivse reostuse tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei kuulu kooskõlastamisele Konkurentsiametiga, kuna nimetatud tasu näol on tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega, mis on seotud reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega (vt ÜVVKS-i juurde kuuluvat „Seletuskirja monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu (597SE) esimeseks lugemiseks esitatud muudetud tekstile“ ÜVVKS § 14 lg 3 kohta http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a1b6818e-28d9-2be3-2395- bdabe3348660/Monopolidele%20hinnapiirangute%20kehtestamise%20seadus/; seletuskiri esimese lugemise teksti juurde, lk 9 esimese lõigu kaks viimast lauset). Rahalise nõude kahjude suuruse saab kindlaks määrata vaid vee- ettevõtja ise, kuna kahjud on seotud konkreetse ülereostuse tagajärjel tekkinud kuludega seoses reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega, mistõttu ei kuulu ülenormatiivse reostuse tasu Konkurentsiametiga kooskõlastamisele.  7 (43) ja -kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi või ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalseid piirväärtusi. Vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepingutes maksimaalsete reoainete sisalduste mittekokku- leppimisel ja olukorras, kus ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalseid piirväärtused rikuksid reoveepuhasti töörežiimi on oluline, et ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused oleksid määratletud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatavas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (ÜVVKS § 8 lg 4 p 2), kuivõrd ÜVVKS § 10 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. ÜVVKS § 8 lg 4 p 2 kohaselt kinnitab ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. ÜVVKS § 8 lg 6 järgi on vee-ettevõtja kohustatud vastu võtma kliendilt reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi või mis ei kahjusta ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid. Tartu Linnavolikogu 14.09.2006 määruse nr 37 „Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine“10 lisa 2 §-s 13, Luunja Vallavolikogu 25.08.2016 määruse nr 59 „Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Luunja valla ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk tegevuspiirkonnas“11 lisa 2 §-s 13 ning Ülenurme Vallavolikogu 09.12.2014 määruse nr 19 „Ülenurme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Ülenurme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine“12 lisa 2 §-s 17 on kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusgrupid ja maksimaalne reoainete sisaldus (piirväärtus) järgnevalt (vt Tabel 3): Tabel 3 Reovee reostusgrupid ja maksimaalne reoainete sisaldus Tartu linnas, Luunja ja Kambja vallas Reostusnäitaja Mõõtühik I grupp II grupp III grupp Piirväärtus BHT7 mg/l kuni 290 291 - 750 751 - 1400 1400 Hõljuvaine mg/l kuni 300 301 - 720 721 - 1300 1300 Püld mg/l kuni 4,9 5 - 15 16 - 30 30 Nüld mg/l kuni 25 26 - 75 76 - 90 90 KHT mg/l kuni 500 501 - 1500 1501 - 2500 2500 pH 6 kuni 9 6 kuni 9 6 kuni 9 6 kuni 9 Naftasaadused mg/l kuni 0,29 0,3 - 1,0 1,1 - 5,0 5,0 * Hinnagrupp määratakse kliendi reoveest võetavate analüüside põhjal maksimaalse saasteaine sisalduse järgi. ** Kasvõi ühe saasteaine osas grupile ettenähtud kontsentratsiooni ületamisel võetakse reovee eest tasu määramisel aluseks järgmine grupp. Tartu Vallavolikogu 18.06.2008 määruse nr 9 nr „Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“13 §-s 13 on kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused vastavalt tabeli 3 veerule „Piirväärtused“. 10 Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/405072019030 11 Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/408092016008 12 Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/430122014047, 2017.a-l moodustus haldusreformi käigus Ülenurme ja Kambja vallast uus omavalitsusüksus Kambja vald. 13 Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/411102012099  8 (43) Seega kehtib kooskõlastatav veeteenuse hind Tartu linnas, Tartu, Luunja ja Kambja vallas klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa tabelis 3 kajastatud vastava kohaliku omavalitsuse õigusaktiga määratud näitajaid (vt Tabel 3 veerg „Piirväärtus“). Tabelis 3 kajastatud reoainete piirväärtuseid ületava reovee puhastamine on käsitletav muu tegevusena. Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 4) TV tegevuspiirkonda iseloomustavatest üldistest näitajatest perioodil 2019 - 2022. Tabel 4 Veevaldkonna üldised näitajad Rida ÜLDANDMED ühik 2019 2020 2021 2022 1 Puurkaevude arv tk 108 111 126 126 2 Veepumplate arv tk 44 44 44 46 3 Veetöötlusjaamade arv tk 12 12 12 13 4 Reovee pumplate arv tk 91 95 98 100 5 Reoveepuhastite arv tk 5 5 4 4 6 Ühisveevärgi torustike pikkus km 417 424 442 449 7 Ühiskanalisatsiooni torustike pikkus km 456 460 473 482 2021.a-l oli TV tegevuspiirkonnas kasutusel 126 puurkaevu, 44 veepumplat, 12 veetöötlusjaama, 98 reoveepumplat ja 4 reoveepuhastit. Veeteenuse osutamiseks kasutatavate ühisveevärgi torustike pikkus oli 442 km ja ühiskanalisatsiooni torustike pikkus 473 km. Regulatsiooniperioodil ehk 2022.a-l suureneb veepumplate arv 46-le, veetöötlusjaamade arv 13-le ja reoveepumplate arv 100- le. Ühisveevärgi torustike pikkuseks planeeritakse 2022.a-l 449 km ja ühiskanalisatsiooni torustike pikkuseks 482 km. Viimastest suurematest investeeringutest saab välja tuua 2021.a-l lõpetatud Kobrulehe veehaarde joogiveepuhasti ehitustööd ja veehaardesiseste ühendustorustike ehitustööd, misjärel uus veehaare käivitati pärast seadistus- ja testimistöid 2022.a-l. Lisaks on TV teostanud järjepidevalt erinevaid investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide töökindluse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Investeeringute detailsem ülevaade on esitatud käesoleva otsuse Lisas 1. 5. Müügimahud ja veekadu 5.1. Müügimahud Müügimahule hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügimahuga. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind. Kaalutlusi, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügimahud on põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktile 4.1, millest lähtuvalt kasutatakse müügimahu analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid: 1) müügimahu dünaamika (sh eelmiste perioodide müügimahud, majandusprognoosid, pika- ajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajaid); 2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos.  9 (43) 5.1.1. Võetud vee müügimaht TV poolt Hinnataotluses prognoositud võetud vee müügimaht 5099,0 tuh m3 TV on prognoosinud regulatsiooniperioodil osutatava võetud vee teenuse müügimahuks kokku 5099,0 tuh m3, millest: - 3558,3 tuh m3 on füüsiliste isikute müügimaht; - 1540,6 tuh m3 on juriidiliste isikute müügimaht. Konkurentsiameti seisukoht võetud vee müügimahu 5099,0 tuh m3 kohta Juhendi punktist 4.1 tulenevalt analüüsib Konkurentsiamet TV veeteenuse müügimahtude ajaloolisi tegelikke näitajaid. Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 5) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on kajastatud TV tegevuspiirkonna võetud vee teenuse müügimahud ning abonentide arvud aastatel 2019-2021 ja prognoosid aastaks 2022. Tabel 5 Võetud vee müügimahud Rida VÕETUD VEE MÜÜGIMAHT ühik 2019 2020 2021 2022 1. Võetud vee müügimaht tuh m³ 4 872,0 4 908,1 5 060,2 5 099,0 2. Muutus võrreldes eelmise aastaga % 0,7 3,1 0,8 3. sh füüsiliste isikute müügimaht tuh m³ 3 229,4 3 449,2 3 555,3 3 558,3 4. Muutus võrreldes eelmise aastaga % 6,8 3,1 0,1 5. sh juriidiliste isikute müügimaht tuh m³ 1 642,6 1 458,8 1 504,9 1 540,6 6. Muutus võrreldes eelmise aastaga % -11,2 3,2 2,4 7. Abonentide arv tk 12789 13119 13517 13617 8. Lisandunud aastas tk 330 398 100 9. sh füüsilised isikud tk 8952 9183 9461 9531 10. Lisandunud aastas tk 231 278 70 14 11. sh juriidilised isikud tk 3837 3936 4056 4086 12. Lisandunud aastas tk 99 120 30 13. Ühiktarbimine (rida 1/ rida 7 × 1000) m3/abonent 381 374 374 374 Aastatel 2019 – 2021 on TV võetud vee abonentide arv kasvanud 728 abonendi võrra (vt Tabel 5 rida 8 veerud 2019 – 2021; 330 + 398 = 728) ning võetud vee müügimaht suurenes 2019.a tasemelt 4872,0 tuh m3 2021.a-ks tasemele 5060,2 tuh m3 (vt Tabel 5 rida 1 veerud 2019 - 2021), kasvades vastavalt 2020.a-l 0,7% ja 2021.a-l 3,1%. Samas nähtub tabelist 5, et füüsiliste ja juriidiliste isikute võetud vee müügimahu dünaamika on samal perioodil (2019-2021) olnud märkimisväärselt erinev. Nende erinevuste põhjuste selgitamiseks vaatame alljärgnevalt eraldi füüsiliste ja juriidiliste isikute müügimahtusid. Füüsiliste isikute võetud vee müügimaht Hinnataotlusega esitatud andmetel lisandus aastatel 2019-2021 509 (9461-8952=509) füüsilisest 14 Sisaldab korteriühistust abonentide arvu, korteriühistute müügimaht kajastub füüsiliste isikute müügimahu hulgas (rida 3).  10 (43) isikust abonenti. Eelnev on valdavalt tingitud uute piirkondade lisandumisest 2019 ja 2020.a-l (endise Tähtvere valla territooriumil, kus varasemalt osutas veeteenust AS Emajõe Veevärk) ja uutest liitujatest arenduspiirkondades. 2022.a-ks on ettevõtja prognoosinud abonentide arvu kasvu aeglustumist (prognoositud on 70 abonendi lisandumist) seoses kasvu pidurdumisega kinnisvaraturul, mistõttu uute liituvate objektide arv väheneb (arvestatud on muuhulgas juuni 2022 seisuga juba liitunud abonentide arvu). Füüsiliste isikute võetud vee müügimaht oli 2019.a-l 3229,4 tuh m3, kasvas 2020.a-l 3449,2 tuh m3-le ning 2021.a-l veel, 3555,3 tuh m3-le (vt Tabel 5 rida 1 veerud 2019-2021), suurenedes aastatel 2019-2021 10,1% (3555,3/ 3229,4 × 100 – 100 = 10,1). Lisaks lisandunud piirkondadele/ liitujatele arenduspiirkondades mõjutab füüsiliste isikute tarbimist ilmastik ehk kuivadel suvedel kastetakse rohkem ja märjematel aastatel vähem. COVID-ist tingitud piirangute mõju on ettevõtja täheldanud füüsilistel isikutel tarbimise kasvuga, kuivõrd veedeti rohkem aega kodus (samal ajal mõjutasid piirangud juriidiliste isikute müügimahtu vastupidiselt). 2022.a-ks on ettevõtja prognoosinud füüsiliste isikute võetud vee müügimahuks 3558,3 tuh m3 ehk suurenemist 3,1 tuh m3 (3558,3-3555,3 = 3,1) võrra ehk 0,1% (vt tabel 5 rida 3 ja 4). Kuna füüsiliste isikute võetud vee müügimahtu mõjutavad mitmed asjaolud (näiteks ilmastik, pandeemia mõjud, klientide lisandumise dünaamika), vaatles Konkurentsiamet täiendavalt ettevõtja poolt 22.07.2022 esitatud eelneva 12 kuu (juuli 2021 - juuni 2022) tegelikke füüsiliste isikute müügimahu andmeid (TV esitatud andmetel 0,3% madalam 2021.a näitajast). Eelnevast nähtub samuti aastatel 2020 ja 2021 erinevatel põhjustel suurenenud füüsiliste isikute müügimahu kasvu pidurdumine, sõltumata abonentide lisandumisest. Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks TV poolt 2022.a-ks prognoositud füüsiliste isikute võetud vee müügimahtu 3558,3 tuh m3, mis on 2021.a ja viimase 12 kuu tegeliku müügimahu lähedasel tasemel. Juriidiliste isikute võetud vee müügimaht Hinnataotlusega esitatud andmetel lisandus 2019-2021 aastatel 219 (4856-3837=219) juriidilisest isikust abonenti. Eelnev on muuhulgas tingitud uute piirkondade lisandumisest 2019 ja 2020.a-l (endise Tähtvere valla territooriumil, kus varasemalt osutas veeteenust AS Emajõe Veevärk). 2022.a-ks on ettevõtja prognoosinud abonentide arvu kasvu aeglustumist (prognoositud on 30 abonendi lisandumist). Hinnataotluse andmetel TV juriidiliste isikute võetud vee müügimaht kahanes 2019.a 1642,6 tuh m3-lt 2020.a-l märkimisväärselt, 1458,8 tuh m3-le (vt Tabel 5 rida 5 veerud 2019-2020). 2021.a-l müügimaht taas mõnevõrra suurenes, 1504,9 tuh m3-le Ettevõtja selgitustel on olulisim mõju müügimahtude suurele kõikumisele olnud COVID-ist tingitud piirangutel ja mõjudel. TV on regulatsiooniperioodi juriidiliste isikute võetud vee müügimahuks prognoosinud 1540,6 tuh m3 (vt tabel 5 rida 5 veerg 2022) ehk mõnevõrra suuremaks 2021.a näitajast. Võttes arvesse vaktsiinide laialdasemat kasutamist ja vähemaid piiranguid (võrreldes 2020. a ja 2021.a esimese poolega) võib eeldada, et inimesed saavad rohkem töökohtadel ja koolis käia ning meelelahutusasutusi külastada, mistõttu peab Konkurentsiamet põhjendatuks kasutada juriidiliste isikute 2022.a müügimahule hinnangu andmisel võrdlust aastate 2021.a ja viimase 12 kuu tegelike andmetega. TV prognoositud regulatsiooniperioodi juriidiliste isikute võetud vee müügimaht on 2,4% kõrgem 2021.a tegelikust müügimahust, kuid madalam eelneva 12 kuu (juuli 2021 - juuni 2022) müügimahust (1570,3 tuh m3). Viimasel 12 kuul toimunud kiirema müügimahu kasvu pidurdumist saab muuhulgas prognoosida oluliselt halvenenud majandusprognooside ja sügis- talvise energiakriisi valguses (juuni 2022 andmetel on juriidiliste isikute võetud vee müügimahu kasvu peatumine TV tegevuspiirkonnas nähtav).  11 (43) Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks TV poolt 2022.a-ks prognoositud juriidiliste isikute võetud vee müügimahtu 1540,6 tuh m3, mis võtab arvesse nii COVID-i müügimahtu vähendanud mõjudest taastumist 2022.a-l kui halvenenud majandusprognoose alates 2022.a teisest poolest. Eelnevalt põhjendatuks peetud füüsiliste ja juriidiliste isikute võetud vee müügimahtude summana on põhjendatud kujuneb põhjendatud võetud vee müügimahuks kokku 5099,0 tuh m3 (3558,3 + 1540,6 = 5099,015). 5.1.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht TV poolt Hinnataotluses prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht 5500,0 tuh m3 TV on prognoosinud regulatsiooniperioodil osutatava reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse müügimahuks kokku 5500,0 tuh m3, millest - 3548,4 tuh m3 on füüsiliste isikute müügimaht; - 1951,6 tuh m3 on juriidiliste isikute müügimaht. Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu 5500,0 tuh m3 kohta Juhendi punktist 4.1 tulenevalt analüüsib Konkurentsiamet TV veeteenuse müügimahtude ajaloolisi tegelikke näitajaid. Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 6) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on kajastatud TV tegevuspiirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse müügimahud ning abonentide arvud aastatel 2019–2021 ja prognoosid aastaks 2022. Tabel 6 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahud Rida MÜÜGIMAHT ühik 2019 2020 2021 2022 1. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise tuh m³ 5 290,8 5 312,7 5 453,1 5 500,0 müügimaht 2. Muutus võrreldes eelmise aastaga % 0,4 2,6 0,9 3. sh füüsiliste isikute müügimaht tuh m³ 3 233,8 3 447,4 3 543,7 3 548,4 4. Muutus võrreldes eelmise aastaga % 6,6 2,8 0,1 5. sh juriidiliste isikute müügimaht tuh m³ 2 057,0 1 865,3 1 909,4 1 951,6 6. Muutus võrreldes eelmise aastaga % -9,3 2,4 2,2 7. Abonentide arv tk 12789 13119 13517 13717 8. Lisandunud aastas tk 330 398 20016 9. sh füüsilised isikud tk 8952 9183 9461 9601 10. Lisandunud aastas tk 231 278 140 17 11. sh juriidilised isikud tk 3837 3936 4056 4116 12. Lisandunud aastas tk 99 120 60 15 Konkurentsiametile on vee mahtude kohta teada andmed suurema täpsusega, kui käesoleva otsuse tabelites esitatud (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest. 16 Lisanduvate abonentide arv on prognoositud suurem võrreldes võetud vee teenusega ühisveevärgi teenust mittekasutavate liitujate tõttu. 17 Sisaldab korteriühistust abonentide arvu, korteriühistute müügimaht kajastub füüsiliste isikute müügimahu hulgas (rida 3).  12 (43) 13. Ühiktarbimine (rida 1/ rida 7 × 1000) m3/abonent 414 405 403 401 Aastatel 2019 – 2021 on TV reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse abonentide arv kasvanud 728 abonendi võrra (vt Tabel 5 rida 8 veerud 2019 – 2021; 330 + 398 = 728) ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht suurenes 2019.a tasemelt 5290,8 tuh m3 2021.a-ks tasemele 5453,1 tuh m3 (vt Tabel 5 rida 1 veerud 2019 - 2021), kasvades vastavalt 2020.a-l 0,4% ja 2021.a-l 2,6%. Samas nähtub tabelist 6, et füüsiliste ja juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu dünaamika on samal perioodil (2019-2021) olnud märkimisväärselt erinev. Nende erinevuste põhjuste selgitamiseks vaatame alljärgnevalt eraldi füüsiliste ja juriidiliste isikute müügimahtusid. Füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht Hinnataotlusega esitatud andmetel lisandus 2019-2021 aastatel 509 (9461-8952=509) füüsilisest isikust abonenti. Eelnev on valdavalt tingitud uute piirkondade lisandumisest 2019 ja 2020.a-l (endise Tähtvere valla territooriumil, kus varasemalt osutas veeteenust AS Emajõe Veevärk) ja uutest liitujatest arenduspiirkondades. 2022.a-ks on ettevõtja prognoosinud abonentide arvu kasvu aeglustumist (prognoositud on 140 abonendi lisandumist) seoses kasvu pidurdumisega kinnisvaraturul, mistõttu uute liituvate objektide arv väheneb (arvestatud on muuhulgas juuni 2022 seisuga juba liitunud abonentide arvu). Füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht oli 2019.a-l 3233,8 tuh m3, kasvas 2020.a-l 3447,4 tuh m3-le ning 2021.a-l veel, 3543,7 tuh m3-le (vt Tabel 5 rida 1 veerud 2019-2021), suurenedes aastatel 2019-2021 9,6% (3543,7/ 3233,8 × 100 – 100 = 9,6). Lisaks on ettevõtja täheldanud COVID-ist tingitud piirangute mõju füüsilistel isikutel tarbimise kasvuga, kuivõrd veedeti rohkem aega kodus (samal ajal mõjutasid piirangud juriidiliste isikute müügimahtu vastupidiselt). 2022.a-ks on ettevõtja prognoosinud füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks 3548,4 tuh m3 ehk suurenemist 4,6 tuh m3 (3548,4- 3543,7 = 4,6) võrra ehk 0,1% (vt tabel 6 rida 3 ja 4). Kuna füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtu mõjutavad mitmed asjaolud (pandeemia mõjud, klientide lisandumise dünaamika), vaatles Konkurentsiamet täiendavalt ettevõtja poolt 22.07.2022 esitatud eelneva 12 kuu (juuli 2021 - juuni 2022) tegelikke füüsiliste isikute müügimahu andmeid (TV esitatud andmetel 0,4% madalam 2021.a näitajast). Eelnevast nähtub samuti aastatel 2020 ja 2021 erinevatel põhjustel suurenenud füüsiliste isikute müügimahu kasvu pidurdumine, sõltumata abonentide lisandumisest. Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks TV poolt 2022.a-ks prognoositud füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtu 3548,4 tuh m3, mis on 2021.a ja viimase 12 kuu tegeliku müügimahu lähedasel tasemel. Juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht Hinnataotlusega esitatud andmetel lisandus 2019-2021 aastatel 219 (4856-3837=219) juriidilisest isikust abonenti. Eelnev on muuhulgas tingitud uute piirkondade lisandumisest 2019 ja 2020.a-l (endise Tähtvere valla territooriumil, kus varasemalt osutas veeteenust AS Emajõe Veevärk). 2022.a-ks on ettevõtja prognoosinud abonentide arvu kasvu aeglustumist (prognoositud on 60 abonendi lisandumist). Hinnataotluse andmetel TV juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht kahanes 2019.a 2057,0 tuh m3-lt 2020.a-l märkimisväärselt, 1865,3 tuh m3-le (vt Tabel 5 rida 5 veerud 2019-2020). 2021.a-l müügimaht taas mõnevõrra suurenes, 1909,4 tuh m3-le. Ettevõtja  13 (43) selgitustel on olulisim mõju müügimahtude suurele kõikumisele olnud COVID-ist tingitud piirangutel ja mõjudel. TV on regulatsiooniperioodi juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks prognoosinud 1951,6 tuh m3 (vt Tabel 6 rida 5 veerg 2022) ehk mõnevõrra suuremaks 2021.a näitajast. Võttes arvesse vaktsiinide laialdasemat kasutamist ja vähemaid piiranguid (võrreldes 2020. a ja 2021.a esimese poolega) võib eeldada, et inimesed saavad rohkem töökohtadel ja koolis käia ning meelelahutusasutusi külastada, mistõttu peab Konkurentsiamet põhjendatuks kasutada juriidiliste isikute 2022.a müügimahule hinnangu andmisel võrdlust aastate 2021.a ja viimase 12 kuu tegelike andmetega. TV prognoositud regulatsiooniperioodi juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht on 2,2% kõrgem 2021.a tegelikust müügimahust, kuid madalam eelneva 12 kuu (juuli 2021 - juuni 2022) müügimahust (1998,6 tuh m3). Viimasel 12 kuul toimunud kiirema müügimahu kasvu pidurdumist saab muuhulgas prognoosida oluliselt halvenenud majandusprognooside ja sügis-talvise energiakriisi valguses (juuni 2022 andmetel on juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu kasvu peatumine TV tegevuspiirkonnas nähtav). Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks TV poolt 2022.a-ks prognoositud juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtu 1951,6 tuh m3, mis võtab arvesse nii COVID-i müügimahtu vähendanud mõjudest taastumist 2022.a-l kui halvenenud majandusprognoose alates 2022.a teisest poolest. Eelnevalt põhjendatuks peetud füüsiliste ja juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtude summana on põhjendatud kujuneb põhjendatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks kokku 5500,0 tuh m3 (3548,4 + 1951,6 = 5500,0). 5.1.3. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse müügimahud sõltuvalt reovee reostatusest TV poolt prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse müügimahud sõltuvalt reovee reostatusest: I reostusgrupi reovesi (olmereovesi) 4532,0 tuh m3, II reostusgrupi reovesi 295,2 tuh m3 ja III reostusgrupi reovesi 672,7 tuh m3 Erineva reostatusega reoveele (ÜVVKS § 8 lg 4 p 2 alusel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjades osundatud reostusnäitajate piirväärtuste gruppidele) soovib TV kehtestada erinevad reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasud lähtuvalt ÜVVKS § 14 lg 3. Kuna veeteenuse hind (sh reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse tasu sõltuvalt reostatusest) kujuneb müügitulu jagamisel müügimahuga, siis peab Konkurentsiamet andma hinnangu ka TV poolt prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtudele reostusgruppide lõikes. TV poolt tarbijatele osutatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse mahud reostusgruppide lõikes aastatel 2019- 2021 ning prognoos aastaks 2022 on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 7). Tabel 7 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht reostusgruppide kaupa Rida Reovee puhastamise müügimaht Ühik 2019 2020 2021 2022 1 I reostusgrupp tuh m3 4325,5 4386,0 4528,8 4532,0 2 I reostusgrupp füüsiline isik tuh m³ 3233,8 3447,4 3543,7 3558,3 3 I reostusgrupp juriidiline isik tuh m³ 1091,7 938,5 985,1 973,7 4 Osakaal kogu reovee mahust % 81,8 82,6 83,0 82,4 5 II reostusgrupp tuh m3 143,7 269,9 450,4 295,2  14 (43) 6 Osakaal kogu reovee mahust % 2,7 5,1 8,3 5,4 7 III reostusgrupp tuh m3 821,6 656,9 473,9 672,7 8 Osakaal kogu reovee mahust % 15,5 12,4 8,7 12,2 9 Reovee müügimaht kokku tuh m3 5290,8 5312,7 5453,1 5500,0 Tabelist (vt Tabel 7) selgub, et aastatel 2019-2021 moodustas I reostusgrupi reovesi ehk olmereovesi TV reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahust 81,8-83,0% (vt Tabel 7 rida 4), keskmiselt 82,5% ((81,8 + 82,6 + 83,0) / 3 = 82,5). II ja III reostusgrupi reovee müügimahtude osakaalude osas on aastate lõikes nähtavad märkimisväärsed muutused. Tabelist nähtub, et II grupi reovee maht ja osakaal on vaadeldaval perioodil (2019-2021) pidevalt kasvanud ja III grupi reovee maht ja osakaal vähenenud (vt Tabel 7 read 5 - 8). Samas on ettevõtja esitanud (22.07.2022) andmed 12 kuu (juuli 2021 - juuni 2022) tegelikke müügimahtude kohta II ja III grupis. Esitatud andmetest selgub, et II grupi müügimaht on 2022.a I poolaastal taas vähenenud, moodustades perioodil juuli 2021 - juuni 2022 5,7% kogu reovee müügimahust, ning III grupi müügimaht suurenenud (osakaal perioodil juuli 2021 - juuni 2022 12,3% kogu reovee müügimahust). TV on prognoosinud regulatsiooniperioodil II grupi reovee mahuks 295,2 tuh m3 ja osakaaluks kogu reovee mahust 5,4% ning III grupi reovee mahuks 672,7 tuh m3 ja osakaaluks kogu reovee mahust 12,2% (vt Tabel 7 read 5 - 8 veerg 2022) ehk samaks aastate 2019-2021 keskmiste osakaaludega (vastavalt II grupi reoveel 5,4% (2,7 + 5,1 + 8,3 / 3 = 5,4) ja III grupi reoveel 12,2% ((15,5 + 12,4 + 8,7) / 3 = 12,2)). Konkurentsiamet peab põhjendatuks TV poolt 2022.a-ks prognoositud II reostusgrupi reovee müügimahtu 295,2 tuh m3 ja III reostusgrupi reovee müügimahtu 672,7 tuh m3, mis on prognoositud lähtuvalt eelnevate aastate keskmisest osakaalust kogu reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahust. Kogu põhjendatuks peetud reovee müügimahu 5500,0 tuh m3, II grupi müügimahu 295,2 tuh m3 ja III grupi müügimahu 672,7 tuh m3 alusel kujuneb põhjendatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise I reostusgrupi müügimahuks 4532,0 tuh m3 (5500,0 – 295,2 – 672,7 = 4532,018). 5.2. Veekadu Veekadu leitakse ammutatud vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud vee koguse vahena (ammutatud vee kogus – omatarbevee kogus – müüdud vee kogus). Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei arvestata tuletõrjeks võetavat vett ega võetud vee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muuks otstarbeks (nt kontoriruumides). Omatarbevee mahtu ei arvestata müüdud vee mahu hulka. Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab: 1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks); 18 Konkurentsiametile on vee mahtude kohta teada andmed suurema täpsusega, kui käesoleva otsuse tabelites esitatud (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.  15 (43) 2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse); 3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu). Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal. TV poolt prognoositud veekadu 345,4 tuh m3 ehk 6,3% ammutatud veest ilma omatarbeveeta TV on prognoosinud 2022.a veekaoks 345,4 tuh m3 ehk 6,3% ammutatud veest ilma omatarbeveeta. Konkurentsiameti seisukoht veekao 345,4 tuh m3 ehk 6,3% kohta Ülevaate saamiseks veekao muutuse kohta ajas koostas Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli 2019-2021 tegelike andmete ning 2022.a prognoosi kohta (vt Tabel 8). Tabel 8 Veekadu Rida VEEKADU ühik 2019 2020 2021 2022 1. Ammutatud vee kogus tuh m³ 5 492,3 5 478,8 5 470,7 5 484,4 2. Vee omatarve tuh m³ 45,9 44,0 38,3 40,0 3. Omatarbevee osakaal kogu ammutatud veest % 0,8 0,8 0,7 0,7 Ammutatud vesi ilma omatarbeveeta tuh m³ 5 446,4 5 434,8 5 432,4 5 444,4 4. (rida 1 - rida 2) 5. Võetud vee müügimaht tuh m³ 4 872,0 4 908,1 5 060,2 5 099,0 6. Veekadu (rida 4 - rida 5) tuh m³ 574,4 526,7 372,2 345,4 Veekao osakaal ammutatud vee mahust ilma % 10,5 9,7 6,9 6,3 7. omatarbeveeta (rida 6 / rida 4 × 100) Kuna veekao hulka ei arvestata omatarbevett, siis annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu ettevõtja poolt prognoositud omatarbevee kogusele. Omatarbevee kogus TV kasutab omatarbevett joogiveepuhastite läbipesuveeks ning reoveepuhasti seadmete puhastamiseks ja läbipesuks. Omatarbevee kogus on aastatel muutunud vahemikus 38,3 – 45,9 tuh m3 (vt Tabel 8 rida 2 veerud 2019-2021). Omatarbevee osakaal ammutatud veest oli 2019- 2020.a-l 0,8% ja 2021.a-l 0,7% (vt Tabel 8 rida 3 veerud 2019-2021). 2022.a-ks on TV prognoosinud omatarbevee mahuks 40,0 tuh m3 ja omatarbevee osakaal kujuneb samaks 2021.a tegeliku osakaaluga (0,7%). Kuna TV on prognoosinud omatarbevee osakaalu samaks 2021.a näitajaga (madalaim eelneval kolmel aastal), siis peab Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 3 tulenevalt põhjendatuks regulatsiooniperioodi omatarbevee mahtu 40,0 tuh m3. Veekadu TV poolt esitatud andmete kohaselt moodustas veekadu 2019.a-l 10,5% ammutatud veest ilma omatarbeveeta ja vähenes 2021.a-ks 6,9%-le (vt Tabel 8 rida 7 veerud 2019-2021). Regulatsiooniperioodiks prognoosib TV veekao osakaaluks 6,3% ammutatud veest ilma omatarbeveeta ehk veekaoks 345,4 tuh m3 (vt Tabel 8 veerg 2022 read 6 ja 7).  16 (43) Kuna TV on prognoosinud 2022.a veekao eelnevate aastate langustrendi juures veelgi vähenema, võttes muuhulgas arvesse veetorustikel teostatavate rekonstrueerimiste mõju, siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks TV poolt prognoositud veekadu tasemel 6,3% ammutatud veest ilma omatarbeveeta ehk veekao mahtu 345,4 tuh m3. 6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud ÜVVKS § 14 lg 2 ning sellest lähtuvalt Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil. Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 2.15 kohaselt on tegevuskulud hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda kapitalikulu ja finantskulu (finantskuludeks võivad olla kulud investeeringutelt tütar- või sidusettevõttesse, kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, intressikulud, kahjum valuutakursi muutustest või kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt19). Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta. Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud tegevuskulud on ÜVVKS § 14 lg 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.2 kuni 4.8. Juhendi punktist 4.2 lähtuvalt jagunevad tegevuskulud alljärgnevalt: 1) mittekontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu vee erikasutusõiguse tasule ja saastetasule; 2) kontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu elektrienergia kulule ning muudele tegevuskuludele. 6.1. Mittekontrollitavad kulud Juhendi punkti 4.4 kohaselt on mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud (edaspidi mittekontrollitavad kulud) need, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Näiteks on Juhendi punkti 4.4 kohaselt ettevõtja jaoks mittekontrollitavad: 1) teisele vee-ettevõtjale makstavad tasud veeteenuse eest (juhul kui need on kooskõlastatud vastavalt ÜVVKS § 141 lg 2); 2) seaduses sätestatud keskkonnatasude määrad; 3) administratiivselt reguleeritavad hinnad; 4) muud seadustest tulenevad koormised ja kohustused. Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda Juhendi p 4.4 lähtuvad määrad, tasud vm, küll aga peab ettevõtja põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused jm). TV-l on mittekontrollitavateks kuludeks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär) ja saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad) ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent). Lisaks võib mittekontrollitava kuluna käsitleda maamaksu kulu ja riigilõivu kulu. Kuna nimetatud kulude osakaal TV tegevuskuludest on väga väike, siis analüüsib Konkurentsiamet viimati nimetatud kulusid koos muude tegevuskuludega. 19 http://www.rmp.ee/raamatupidamine/rtj/; RTJ 2 Lisa 2 Kasumiaruande kirjete selgitus  17 (43) Mittekontrollitavate kulude põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele välja töötanud Küsimustiku töölehed „Tabel F. Keskkonnatasud“ ja „Tabel B. Kasumiaruanne“. TV poolt veeteenuse hinda lülitatud mittekontrollitavad kulud summas 581,2 tuh € TV on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavaks vee erikasutusõiguse tasuks 426,7 tuh € ja saastetasuks 154,4 tuh € ehk mittekontrollitavateks kuludeks kokku 581,2 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht mittekontrollitavate kulude kohta Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu TV poolt veeteenuse hinda lülitatavatele mittekontrollitavatele kuludele kulukomponentide lõikes. 6.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas20 osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel. Juhendi punkti 4.5 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse tasumääradega maksustatavaid vee koguseid. TV poolt veeteenuse hinda lülitatud vee erikasutusõiguse tasu 426,7 tuh € Hinnataotluse kohaselt soovib TV veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu summas 426,7 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu 426,7 tuh € kohta Keskkonnalubade nr L.VV/329143 , L.VV/324564, L.VV/324171 ja KL-513911 kohaselt on TV- l õigus ammutada vett kvaternaari, kesk-devoni, kesk-alam-devon-siluri ja ordoviitsium- kambriumi veekihist. Aastatel 2019-2021 on vee erikasutusõiguse tasu olnud vahemikus 420,1 - 422,5 tuh €. Hinnataotluse kohaselt prognoosib TV regulatsiooniperioodil ammutatava vee koguseks 5484,4 tuh m3 ja vee erikasutusõiguse tasuks 426,7 tuh €. Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud vee müügimahust, omatarbevee mahust ja veekaost ehk ammutatud vee kogus = võetud vee müügimaht + omatarbevee maht + veekadu. Tulenevalt Konkurentsiameti poolt käesolevas otsuses põhjendatuks loetud võetud vee müügimahust 5099,0 tuh m3 (vt otsuse p 5.1.1), omatarbevee mahust 40,0 tuh m3 ja veekao mahust 345,4 tuh m3 (vt otsuse p 5.2), kujuneb põhjendatud ammutatud vee mahuks 5484,4 tuh m3 (5099,0 + 40,0 + 345,4 = 5484,4). TV poolt põhjaveest ammutatud ja ammutatavad vee mahud aastatel 2021 ja 2022 on esitatud 20 Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014011 – klikkides määruse lõpus oleval lingil „Lisa“  18 (43) järgnevas tabelis (vt Tabel 9). Tabel 9 Ammutatud vee kogused Rida Vee erikasutusõiguse tasu ühik 2021 2022 1. Ammutatud vee kogus kvaternaari põhjaveekihist tuh m³ 2 295,2 2 069,1 2. Osakaal kogu ammutatud vee kogusest % 42,0 37,7 3. Tasu vee ammutamisel kvaternaari põhjaveekihist €/tuh m³ 63,01 63,01 4. Ammutatud vee kogus devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi kihini tuh m³ 2 433,6 2 603,6 5. Osakaal kogu ammutatud vee kogusest % 44,5 47,5 6. Tasu vee ammutamisel devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi kihini €/tuh m³ 84,68 84,68 7. Ammutatud vee kogus ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist tuh m³ 741,9 811,7 8. Osakaal kogu ammutatud vee kogusest % 13,6 14,8 9. Tasu vee ammutamisel ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist €/tuh m³ 93,49 93,49 10. Ammutatud vee kogus kokku tuh m³ 5 470,7 5 484,4 11. Vee erikasutusõiguse tasu kokku tuh € 420,1 426,7 Keskkonnakompleksloa nr L.VV/329143 kohaselt on TV-l õigus ammutada joogivett kvaternaari põhjaveekihist Meltsiveski veehaarde 7 puurkaevust, millest ammutatud vee kogus moodustab olulise osa kogu TV tegevuspiirkonnas ammutatud veest (vt tabel 9 rida 2). Meltsiveski veehaarde vett ei töödelda, vaid suunatakse otse veevõrku tarbimiseks. Ülejäänud vesi ammutatakse kesk- devoni, kesk-alam-devon-siluri (ehk kokkuvõtvalt devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi kihini) ja ordoviitsium-kambriumi veekihist (vt tabel 9 read 4-8). Eelnimetatud veekihtidest ammutatakse vett ka 2022.a alguses kasutusse võetud Kobrulehe veehaardes, milles planeeritakse toota u 10% ühisveevärgis kasutatavast veest. Seetõttu väheneb 2022.a-l vee ammutamine Meltsiveski veehaardest (2021.a 42,0%-lt 37,7%-le 2022.a-l), mis on ettevõtja selgitustel muuhulgas seotud vajadusega säilitada antud veehaardes optimaalset vee tootmist ja välistada sellega riski veehaarde vee kvaliteedi halvenemiseks. Samuti on Meltsiveski vesi kõrge karedusega ja vähendades selle osatähtsust veevõrgus, paraneb ka tarbija poolt tunnetatav vee kvaliteet (katlakivi vähenemine). Konkurentsiamet aktsepteerib TV poolt kavandatavaid muudatusi vee ammutamise osakaaludes seoses uue veehaarde lisandumisega, mis võimaldab ühtlasi Meltsiveski veehaardes optimaalsemat tootmist ning aitab vähendada vee kvaliteediga seotud riske. Kuna TV on prognoosinud erinevatest põhjaveekihtidest ammutatud vee kogused ja osakaalud tagamaks tarbijatele elutähtsa teenuse varustuskindluse ja kvaliteedi säilimist, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodil prognoositud kvaternaari põhjaveekihist ammutatud vee kogust 2069,1 tuh m3, devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi kihini ammutatud vee kogust 2603,6 tuh m3 ja ordoviitsium-kambriumi kihist ammutatud vee kogust 811,7 tuh m3. Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisa kohaselt on 2022.a-l vee erikasutusõiguse tasumäär vee ammutamisel ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist 93,49 €/tuh m3, devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi kihini 84,68 €/tuh m3 ja kvaternaari põhjaveekihist 63,01 €/tuh m3. Võttes aluseks käesolevas punktis põhjendatuks loetud ning vee erikasutusloaga lubatud ammutatava vee kogused ning vee erikasutusõiguse tasumäärad kujuneb regulatsiooniperioodi vee erikasutusõiguse tasu kogusumma järgnevas tabelis (vt Tabel 10) kajastatuks. Tabel 10 Vee erikasutusõiguse tasu kujunemine ammutatav vee erikasutus- vee erikasutus- rida Põhjavee kiht kogus õiguse tasumäär õiguse tasu  19 (43) (tuh m3) (€/tuh m3) (tuh €) 1 ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekiht 812 93,49 75,9 2 devoni põhjavee kihist ordoviitsiumi kihini 2604 84,68 220,5 3 kvaternaari põhjaveekiht 2069 63,01 130,4 4 Kokku 5484 426,7 Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud ammutatava vee kogustest ja 17.11.2014 Vabariigi Valitsuse määruse nr 169 lisas sätestatud vee erikasutusõiguse tasumääradest lähtuvalt kujuneb põhjendatud regulatsiooniperioodil makstavaks vee erikasutusõiguse tasuks 426,7 tuh €, mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 tulenevalt on põhjendatud lülitada võetud vee teenuse hinda. 6.1.2. Saastetasu Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 10 lg 1 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Veeseaduse (edaspidi VeeS) järgi on reovee puhastamine vee-ettevõtja kohustus. VeeS § 187 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama endale vee erikasutusloa ja KeTS §-de 3, 5, 17, 20 ja 24 kohaselt maksma veekogu reostamisel keskkonnatasuna saastetasu. KeTS § 14 lg 1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on KeTS § 4 lg 1 järgi vältida või vähendada saasteainete keskkonda heitmisega võimalikku kahju. Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse seaduses sätestatud saastetasude määrad täielikult veeteenuse hinda, küll aga peab ettevõtja põhjendama saastekoguseid. Juhendi punkti 4.6 p 5 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid. Veeteenuse hinda lülitatava saastetasu põhjendatuse analüüsimiseks on Konkurentsiamet HMS § 5 lg 1 tulenevalt (Konkurentsiametil on õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm) välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi ehk Küsimustiku Exceli tabelite kujul. Nimetatud Küsimustiku leheküljel „Tabel F. Keskkonnatasud“ sisaldub tabel, mida vee-ettevõtja on kohustatud täitma ning mis on ettevõtjapoolseks põhjenduseks saastetasude kohta veeteenuse hinnas. „Tabel F. Keskkonnatasud“ on välja töötatud võttes aluseks vee-ettevõtjate poolt regulaarselt riigile esitatavaid saastetasu kohta käivaid vorme. Keskkonnalubade nr L.VV/329143 ja L.VV/324171 kohaselt on TV-l õigus juhtida heitvett suublasse ning on kehtestatud keskkonda juhitavas vees sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid ja lubatud saastekogused. Alljärgnevalt analüüsib Konkurentsiamet saastetasu põhjendatust keskkonda heidetavate saastekoguste eest. TV poolt veeteenuse hinda lülitatud saastetasu 154,4 tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib TV regulatsiooniperioodil saastetasuks kokku 154,4 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht veeteenuse hinda lülitatud saastetasu 154,4 tuh € kohta TV kasutab regulatsiooniperioodil reovee puhastamisel 4 reoveepuhastit, millest suurim on Tartu reoveepuhasti, milles puhastatakse üle 99% kogu reovee müügimahust. Otsuses vaadeldaval perioodil (2019-2021) suleti Haage reoveepuhasti (2020) ning piirkonna reovesi juhitakse Tartu  20 (43) reoveepuhastile. Regulatsiooniperioodiks prognoositud saastetasu kujunemine on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 11). Tabel 11 Saastetasu kujunemine regulatsiooniperioodil Tasumäär Kogus Suubla Nõuetekohasuse rida SAASTETASUD 2022 Kokku (€) (€/t) loaga (t) koefitsient koefitsient 1 BHT7 1 435 30,0 1,0 0,5 21525 2 HA 552,89 35,0 1,0 0,5 9676 3 P 12 014 3,0 1,0 0,5 18021 4 N 2 826 71,5 1,0 0,5 101009 5 Zn 21 056 0,4 1,0 0,5 4211 6 Kokku (tuh €) 154,4 Märkused: BHT7 - orgaanilised ained (v.a ühealuselised fenoolid ning v.a nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused) ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul; HA – heljum; P - fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks; N - lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks; Zn - tsink Saastetasu kujuneb saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja KeTS § 20 lg 5 nimetatud saastetasumäärade vähendamist kajastava ehk nn nõuetekohasuse koefitsiendi korrutisena. Saastekogused Saastekogused leitakse keskkonda suunatud heitvee koguse ja heitveest võetud proovi kontsentratsiooni alusel. Arvestamaks ilmastikutingimustest (külm talv, sademete rohkus jne) tulenevaid mõjusid on saastekoguste hindamisel oluline võtta arvesse pikema perioodi andmed, millal puhastil ei toimunud olulisi muudatusi. Kuna saasteainete kogused heitvees sõltuvad puhastatava reovee mahust, siis hinnangu andmiseks TV poolt 2022.a-ks prognoositud saastekogustele arvutas Konkurentsiamet vee-ettevõtjalt menetluse käigus saadud andmete alusel saastekoguste erikulud puhastatava reovee mahu suhtes (ehk saastekogused tonnides jagatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuga tuh m3- tes). Saastekoguste erikulu dünaamika jälgimisel ei ole oluline, kas erikulu arvutamisel on võetud arvesse reoveepuhasti vooluhulka või reovee müügimahtu. Ülevaade tegelikest saastekogustest ja erikuludest aastatel 2019 kuni 2021 ja prognoosidest 2022.a-ks21 on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 12). Tabel 12 Saastekogused ja erikulud 2019-2021 rida SAASTEKOGUSED Ühik 2019 2020 2021 2022 keskmine 1 veesaaste BHT7 tonn 29,5 50,1 21,3 30,0 2 Erikulu (BHT7) kg/tuh.m³ 5,6 9,4 3,9 5,5 6,3 21 Aastate 2019-2021 saastekogused kajastavad vaid suurima, Tartu reoveepuhasti näitajaid, 2022.a andmetes sisalduvad ka väikepuhastitele prognoositud saastekogused.  21 (43) 3 veesaaste HA tonn 59,2 51,9 31,2 35,0 4 Erikulu (HA) kg/tuh.m³ 11,2 9,8 5,7 6,4 8,9 5 veesaaste P tonn 2,7 2,4 2,5 3,0 6 Erikulu (P) kg/tuh.m³ 0,5 0,4 0,5 0,5 0,5 7 veesaaste N tonn 84,2 53,3 60,7 71,5 8 Erikulu (N) kg/tuh.m³ 15,9 10,0 11,1 13,0 12,4 9 veesaaste Zn tonn 0,3 0,3 0,4 0,4 10 Erikulu (Zn) kg/tuh.m³ 0,06 0,06 0,07 0,07 0,06 Lisaks puhastatava reovee mahule sõltub heitveega keskkonda juhitav saasteainete kogus ka konkreetse aasta ilmastikust (külm talv, sademete rohkus jne) ning ka puhastile jõudva reovee saasteainete sisaldusest. Ilmastikust tingitud mõjude elimineerimiseks kasutas Konkurentsiamet regulatsiooniperioodiks prognoositud saastekogustele hinnangu andmisel saastekoguste erikulude arenguid22 aastatel 2019 – 2021. Kuna saasteainete BHT7, P ja N erikulud on vaadeldaval perioodil kõikunud ning TV poolt 2022.a- ks prognoositud erikulud (vastavalt 5,5 kg/ tuh m3, 0,5 kg/ tuh m3 ja 13,0 kg/ tuh m3, vt Tabel 12 veerg 2022 read 2, 6 ja 8) kas ei ületa (BHT7, P) 2019 - 2021 erikulude keskmisi näitajaid või on erinevus vähene23 (N) (vt Tabel 12 veerg 2019 – 2021 keskmine read 2, 6 ja 8), siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2022.a-ks prognoositud saasteaine BHT7 erikulu 5,5 kg/ tuh m3, saasteaine P erikulu 0,5 kg/ tuh m3 ja saasteaine N erikulu 13,0 kg/ tuh m3. Kuna saasteaine HA erikulu on vaadeldaval perioodil pidevalt vähenenud ja Zn erikulu kasvanud ning TV poolt 2022.a-ks prognoositud erikulud kas ei ületa viimast tegelikku näitajat (Zn) või ei ole erinevus märkimisväärne (arvestades mh ka regulatsiooniperioodi näitajas sisalduvat väikepuhastite näitajat ning II ja III grupi reovee mahu kasvu 2019.a-ga sarnasele tasemele), siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2022.a-ks prognoositud HA erikulu 6,4 kg/ tuh m3 ja Zn erikulu 0,07 kg/ tuh m3. Saasteainete põhjendatud erikuludest lähtuvalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ka TV poolt 2022.a-ks prognoositud saasteaine BHT7 koguse 30,0 tonni, saasteaine HA koguse 35,0 tonni, saasteaine P koguse 3,0 tonni, saasteaine N koguse 71,5 tonni ja saasteaine Zn koguse 0,4 tonni, mis ei ületa keskkonnalubades sätestatud piirmäärasid. Suubla koefitsient TV kasutab saastetasu arvutuses kõigil reoveepuhastitel suubla koefitsienti 1,0, mis vastab keskkonnalubades märgitud suubla koefitsientidele, mistõttu peab Konkurentsiamet seda põhjendatuks. Saastetasumäärad TV on lähtunud saastetasu kujunduses saastetasumääradest: BHT7 1435 €/t; HEL 552,89 €/t; P 12014 €/t; N 2826 €/t, ja ohtlikud ained (sh Zn) 21 056 €/t, mida Konkurentsiamet peab 22 Kui vaadeldav näitaja on ühel aastal kasvanud ja järgmisel kahanenud või vastupidi, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks võrrelda prognoositud näitajat kolme aasta keskmise tasemega. Kui vaadeldav näitaja on pidevalt kasvanud või kahanenud, siis on põhjendatud prognoosi hinnata viimase tegeliku näitaja järgi, kui ei ole teada eelnimetatud trendi mõjutavaid täiendavaid asjaolusid. 23 Arvestades mh, et regulatsiooniperioodi saastekogustes/ erikulus sisalduvad lisaks Tartu reoveepuhasti näitajatele ka väikepuhastite näitajad ning asjaolu, et talvel sõltub lämmastiku ärastus oluliselt välisõhu temperatuurist  22 (43) põhjendatuks, kuna saastetasumäärad on kehtestatud KeTS § 20 lg 1 alusel alates 01.01.2015 ja kehtivad ka regulatsiooniperioodil ehk 2022.a-l. Saastetasumäärade vähendamine ehk nõuetekohasuse koefitsient KeTS § 20 lg 5 sätestab, et kui väljalaskme kaudu suublasse juhitavat vett iseloomustavate näitajate väärtused, välja arvatud KeTS § 24 lõikes 4 sätestatud juhul üldlämmastik, on veeloaga määratud reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ja suublasse juhitavate saasteainete kogused vastavad veeloas sätestatule ning vee erikasutaja on tähtpäevaks esitanud veeloa andjale VeeS § 195 lõikes 1 nimetatud aruande nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid selle väljalaskme või suublasse juhitavate saasteainete koguste kohta kaks korda ehk rakendatakse efektiivsuskoefitsienti 0,5. Kuna TV reoveepuhastitest väljuva heitvee näitajad on 2022.a-l prognoositud vastama keskkonnaloas määratud reostusnäitajate piirväärtustele ning vee erikasutusloa andjale peavad olema tähtaegselt esitatud aruanded, siis on põhjendatud rakendada KeTS § 20 lg 5 tulenevalt nõuetekohasuse koefitsienti 0,5 ehk vähendada saastetasumäärasid kaks korda. Korrutades iga saasteaine puhul Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja efektiivsuse koefitsiendi saame konkreetse saasteaine keskkonda juhtimise eest makstava saastetasu. Kõikide saasteainete keskkonda juhtimise eest makstavate saastetasude summeerimisel kujuneb regulatsiooniperioodil makstavaks saastetasuks kokku 154,4 tuh € (vt Tabel 11 rida 7). Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda saastetasu 154,4 tuh €, kuna nimetatud summa on saadud Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud saastetasu 154,4 tuh €. 6.2. Kontrollitavad kulud Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.3 kuni 4.8. Kontrollitavate kuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Juhendi punktile 4.3 kulusid, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. Juhendi punkti 4.6 kohaselt ei lülitata veeteenuse hindadesse alljärgnevaid kuluartikleid (analoogselt Vee Määrusega, mida rakendatakse juhul, kui vee-ettevõtja hind ei vasta ÜVVKS-s kajastatud põhimõtetele): 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) veeteenuse vahendajatele makstavad tasud; 4) põhitegevusega mitteseotud kulud; 5) seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid; 6) finantskulud; 7) vee-ettevõtja tulumaksukulu (näiteks dividendide tulumaksu kulu); 8) teised ettevõtte majandusanalüüsi käigus mittepõhjendatuks osutunud kulud. Juhendi punkti 4.8 kohaselt kasutatakse ettevõtja kulude analüüsi süstemaatilisel teostamisel muuhulgas alljärgnevaid meetodeid:  23 (43) 1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi (THI)24 dünaamikaga; 2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh. eksperthinnangud); 3) vee-ettevõtja tegevuskulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste vee-ettevõtjate näitajatega. TV poolt veeteenuse hinda lülitatavad kontrollitavad kulud summas 5795,5 tuh € TV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks kontrollitavateks kuludeks kokku 5795,5 tuh €, millest moodustab: 1) elektrienergia kulu 1825,5 tuh €, 2) muud tegevuskulud 3970,0 tuh €. Nimetatud kontrollitavatele kuludele annab Konkurentsiamet käesoleva otsuse järgnevates punktides eraldi hinnangu. Kontrollitavate kulude põhjendatust hindab Konkurentsiamet TV poolt Hinnataotlusega esitatud andmete ning ettevõtjalt menetluse käigus saadud selgituste alusel. 6.2.1. Elektrienergia kulu TV poolt prognoositud veeteenuse elektrienergia kulu 1825,5 tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib TV regulatsiooniperioodil veeteenuse osutamisel ostetavaks elektrienergia koguseks 8576 MWh ja elektrienergia kuluks 1825,5 tuh €. Veeteenuse hinda lülitatavast elektrienergia kulust 821,5 tuh € on seotud võetud vee teenusega ning 1004,0 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega. Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia kulu 1825,5 tuh € kohta Elektrikulu kujuneb ostetava elektrikoguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt. Ostetav elektrienergia kogus TV kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja puhastamiseks, reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Konkurentsiamet koostas TV poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 13) veevaldkonnas tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta. Tabel 13 Veeteenuse osutamisel ostetav elektrienergia ja kulu rida Elektrienergia ühik 2019 2020 2021 2022 Elektrienergia kogus (ostetud) veeteenuse 1 MWh 7 887,3 8 463,7 8 755,5 8 755,5 osutamisel* 2 muutus võrreldes eelmise aastaga % 7,3 3,4 0,0 Ammutatud vee maht ja reoveeteenuse 3 tuh m3 10 783 10 791 10 924 10 984 müügimaht Ostetud elektrienergia erikulu vee mahu 4 kWh/m3 0,731 0,784 0,802 0,797 kohta* 24 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.  24 (43) 5 Elektrienergia ostukulu veeteenusel tuh € 768,6 712,5 1 138,9 1 825,5 6 Keskmine elektrienergia hind senti/kWh 9,7 8,4 13,0 20,8 Toodetud elektrienergia (kasutatakse 7 MWh mudakäitluses) 1017 558 540 549 8 Erikulu (ostetud ja toodetud elektrienergia) kWh/m3 0,83 0,84 0,85 0,85 * Real 1 toodud ostetud elektrikoguse (ei sisalda omatoodetud elektrikogust) ja real 3 toodud müügimahu alusel kujuneb erikuluks 0,797 kWh/m3; erikulu koos toodetud elektrienergiaga on kajastatud real 8. Veeteenuse osutamisel ostetud elektrienergia kogus oli 2019.a-l 1 7887,3 MWh, kasvas 2020.a-l 8463,7 MWh-le ning 2021.a-l 8755,5 MWh-le (vt tabel 13 rida 1 veerud 2019-2021). Ostetava elektrienergia kogus on 2020.a-l suurenenud eeskätt omatoodetud elektrienergia koguse olulise vähenemise tõttu (2019.a 1017 MWh-lt vastavalt tasemele 558 MWh ja 549 MWh 2020 ja 2021.a- l; vt tabel 13 rida 7). Ettevõtja on selgitanud elektri omatoodangu vähenemist (metaantankis) asjaoluga, et juriidiliste isikute reovee reostumus (eeskätt toiduainetetööstuses) on muutunud, kuivõrd neile on tekkinud võimalus viia tööstuses tekkivat orgaanilist jäädet ka Ilmatsalu biogaasijaama (kanalisatsiooni suunamise asemel). Lisaks omatoodangu vähenemisest tingitud ostetava koguse /erikulu suurenemisele, on elektrienergia (ühik)tarbimist (vt erikulu tabel 13 real 8) mõjutanud eraldiseisvate ÜVK süsteemide/ veemajandusobjektide (sh väikepuhastid) lisandumine (AS-lt Emajõe Veevärk omandatud piirkondades) 2019.a-l ja 2020.a lõpus. Regulatsiooniperioodiks on TV prognoosinud veeteenuse osutamiseks ostetava elektrienergia koguse ja erikulu samaks 2021.a tegeliku näitajaga, kuna elektri omatoodangut hinnatakse 2020- 2021.a tasemele25. Konkurentsiamet peab põhjendatuks regulatsiooniperioodi ostetud elektrienergia erikulu 0,797 kWh/m3 (toodetud elektrienergia kogust arvesse võttes ehk kogu elektritarbimise erikulu 0,85 kWh/m3), mis on prognoositud samaks 2021.a-l kujunenud tasemega. Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktis 6.1.1 põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest 5484,4 tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.2 põhjendatuks loetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahust 5500,0 tuh m3 ning käesolevas punktis põhjendatuks loetud ostetava elektrienergia erikulust 0,797 kWh/m3 kujuneb põhjendatud ostetava elektrienergia koguseks 8755,5 MWh ((5484,4 + 5500,0) × 0,797 = 8755,526). Elektrienergia hind Esitatud Hinnataotluses on TV prognoosinud elektrienergia hinnaks 15,636 senti/kWh ehk 156,36 €/MWh, mis sisaldab elektrienergia lepingule vastavat teenustasu 3,70 €/MWh ja prognoositud elektrienergia börsihinda 152,66 €/MWh. Elektrienergia ostmiseks on TV küsinud pakkumisi, milles börsihinnaga paketi osas tegi soodsaima pakkumise Eesti Energia AS. Elektrienergia maksumuseks on 21.07.2022 sõlmitud 25 2022.a-l Kobrulehe veehaardel paigaldatud päikesepaneelide toodang (lisandub metaantankis toodetud elektrienergiale 2022) jääb hinnanguliselt 75 MWh juurde (päikesepargi toodangut ei suunata võrguettevõtja võrku, mistõttu hoitakse tootmisel taset, mis aitab selliseid olukordi vältida ja paneelides toodetud elekter tarbitakse veepuhastusjaama vajaduseks). Samal ajal on võrreldes eelnevate aastatega lisandunud 2022.a-l Kobrulehe veepuhastil täiendavad elektrienergiat tarbivad seadmed, mille tarbimist ettevõtja ostetavale elektrikogusele ei lisanud. 26 Konkurentsiametile on vee mahtude ja erikulu kohta teada andmed suurema täpsusega, kui käesoleva otsuse tabelites esitatud (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.  25 (43) lepingu kohaselt (periood 01.08.2022 – 31.07.2023) Nord Pool elektribörsi Eesti hinnapiirkonna vastav tunnihind, millele lisandub müüja marginaal 3,70 €/MWh. Seega kujuneb TV elektrienergia hind 100% ulatuses börsihinnast ning börsihinnale lisanduvast marginaalist. Nord Pool elektribörsi Eesti hinnapiirkonna keskmised elektrienergia hinnad perioodil jaanuar 2021 kuni juuni 2022 olid järgmised (vt Tabel 14): Tabel 14 Elektrienergia keskmised börsihinnad Nord Pool Eesti hinnapiirkonna elektrienergia hind marginaa- hind marginaa- Rida €/MWh keskmised hinnad liga €/MWh liga senti/kWh 1 2021 – August 87,03 - - 2 2021 – September 122,40 - - 3 2021 - Oktoober 105,61 - - 4 2021 – November 116,78 - - 5 2021 - Detsember 202,65 - - 6 2022 – Jaanuar 141,74 - - 7 2022 – Veebruar 104,63 108,33 10,833 8 2022 – Märts 151,23 154,93 15,493 9 2022 – Aprill 100,66 104,36 10,436 10 2022 – Mai 151,37 155,07 15,507 11 2022 – Juuni 173,83 177,53 17,753 12 2022 - Juuli 233,21 236,91 23,691 14 Viimase 12 kuu (august.21 – juuli.22) keskmine hind 140,93 144,63 14,463 15 Viimase 6 kuu (veebr – juuli.22) keskmine hind 152,49 156,19 15,619 16 Viimase 3 kuu (mai - juuli.22) keskmine hind 186,14 189,84 18,984 Olukorras, kus elektrienergia börsihinnad on olnud stabiilsed, on Konkurentsiamet keskmise börsihinna arvutamisel võtnud reeglina aluseks viimase 12 kuu keskmise börsihinna. Eelnevast tabelist nähtub, et alates viimasel aastal on tegemist olukorraga, kus börsihinnad on olnud väga volatiilsed27 ja kõrged. Konkurentsiamet selgitab, et elektrienergia hinnatõus toimus kogu 2021. aasta jooksul (eriti teisel poolaastal) ja seda terves Euroopas. Paljuski oli see mõjutatud majanduse taas-elavnemisest ja tarbimise kasvust võrreldes 2020. aastaga, kui COVID pandeemia tõttu oli tarbimine kogu Euroopas madal ja elektrienergia hinnad madalad. Lisaks majanduse ja elektritarbimise taastumisele mõjutasid 2021. aastal hinda tugevalt ka ebasoodne ilmastik (kuiv suvi ja tuulevaiksed ilmad Põhjamaades, mistõttu olid Euroopas oluliselt väiksemad hüdroenergia varud). Samas oli suvel tarbimine tavapärasest suurem, kuna äärmiselt kuuma suve tõttu kasutati jahutusseadmeid varasemast enam. Et taastuvenergia tootmisvõimsus pole olnud piisav, siis on energia hinda turul määranud tootmine fossiilsetest kütustest (gaas, põlevkivi, kivisüsi). Seejuures on fossiilkütustest toodetava elektri hind väga tugevalt sõltuv tootmisel tekkivatest süsinikuheitmetest ja CO2 kvoodihinnast (CO2 kvoodihind tõusis 2021. aasta jooksul 138,6%). 2022. a-l on seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas pinged energiaturgudel veelgi suurenenud. 27 Standardhälve kuude keskmiste börsihindade aritmeetilisest keskmisest oli nt 2021.a-l 53,1%, mõjutatuna eeskätt alates augustist toimunud hinnatõusust. Aastatel 2013-2020 oli standardhälve keskmiselt 12%. Standardhälve näitab erinevust üldisest keskmisest: 2021.a-l oli standardhälve suur, seega olid börsihinnad üldisest keskmisest oluliselt erinevamad. Aastatel 2013-2020 oli standardhälve väiksem ehk börsihinnad olid üldise keskmise lähedal.  26 (43) Gaasihind on maailmaturul veelgi tõusnud, mis on tõstnud ka gaasijaamades toodetava elektrienergia hinda. Eelnevast lähtuvalt ja arvestades, et esineb varasemast enam määramatust tulevikus kujuneva elektrienergia hinnataseme osas (nii lühi- kui ka pikaajaliselt), on väga järsu hinnamuutuse tingimustes vee-ettevõtjal oluliselt keerulisem regulatsiooniperioodi (12 kuu) elektrienergia ostukulu prognoosimine. Sellises olukorras aktsepteerib Konkurentsiamet elektrienergia hinna prognoosimist tavapärasest lühemaajalise informatsiooni baasil. Konkurentsiamet teostas ostetava elektrienergia prognoositud hinna 15,636 senti/kWh (156,36 €/MWh) kontrollimiseks arvutuse käesoleva otsuse koostamise ajal teadaolevate Nord Pool Eesti hinnapiirkonna viimase 12 kuu (august 2021 kuni juuli 2022, vt Tabel 14 rida 14), viimase 6 kuu (veebruar kuni juuli 2022, vt Tabel 14 rida 15) ja viimase kolme kuu (mai kuni juuli 2022, vt Tabel 14 rida 16) keskmiste hindade alusel. Eelnevast tabelist (vt Tabel 14) nähtub, et TV on elektrienergia hinna (156,36 €/MWh koos marginaaliga) prognoosinud sarnaseks viimase 6 kuu keskmise börsihinnaga 156,19 €/MWh (koos marginaaliga, vt Tabel 14 rida 15). See on madalam Nord Pool Eesti hinnapiirkonna viimase kolme kuu keskmiste hindade alusel kujunenud keskmisest elektrienergia hinnast 189,84 €/MWh (marginaaliga, vt Tabel 4 rida 16). Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse osutamiseks kasutatava elektri kulu arvutamisel TV prognoositud elektrienergia hinda (elektrienergia keskmine börsihind koos börsihinnaga paketile pakutud soodsaima marginaaliga) 15,636 senti/kWh, kuna see jääb viimastel kuudel kujunenud elektrienergia hindade vahemikku. Börsihindade suur volatiilsus tähendab järsemate hinnatõusude kõrval ka järsemaid langusi. Kuna ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt peab veeteenuse hind olema kulupõhine, siis elektrienergia hinna olulise langemise korral on ettevõtja kohustatud viivitamatult esitama taotluse veeteenuse hinna alandamiseks hinda lülitatava elektrienergia kulu vähenemise tõttu, võttes mh arvesse ÜVVKS § 142 lg 6 sätestatut28. Alljärgnevalt on toodud kõnealuste asjaolude näitlikustamiseks näidisarvutus, kuidas väheneks TV tegevuspiirkonnas kaalutud keskmine veeteenuse hind (lubatud müügitulu jagatud võetud vee ja reovee teenuse müügimahuga) ostetava elektrienergia hinna langedes 156,36-lt/MWh (15,636 senti/kWh = 156,36 €/MWh) näiteks 1) 106,36 €-le/MWh; 2) 86,36 €-le/MWh ja 3) 66,36 €- le/MWh (muud kulukomponendid jäävad muutumatuks): Tabel 15 Keskmise veeteenuse hinna muutumine sõltuvalt elektrienergia hinnast ja kulust Käesoleva sh elektri- Näidis- sh elektri- Näidis- Näidis- otsusega energia kulus arvutuse Kaalutud energia arvutuse arvutuse kujunev sisalduv elektrienergia keskmise ostukulu elektri- kaalutud rida kaalutud elektri- ostukulu veeteenuse veeteenuse energia keskmine keskmine energia veeteenuse hinna hinnas ostuhind veeteenuse veeteenuse ostuhind hinnas muutus (%) (€/m3)* (€/MWh)** hind (€/m3) hind (€/m3) (€/MWh) (€/m3)* 1 1,164 0,129 156,36 106,36 0,088 1,123 -3,5 2 1,164 0,129 156,36 86,36 0,071 1,107 -5,0 3 1,164 0,129 156,36 66,36 0,055 1,090 -6,4 28 Tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 6 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.  27 (43) * Ei sisalda võrgutasu, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu ** Sisaldab lepingus märgitud marginaali 3,70 €/MWh Tabelist (vt Tabel 15) selgub, et elektrienergia hinna langemisel 166,36 €-lt/MWh 106,36 €- le/MWh (32,0% võrra) alaneks veeteenuse hind 3,5%, elektrienergia hinna langemisel 86,36 €- le/MWh (44,8% võrra) alaneks veeteenuse hind 5,0% ja elektrienergia hinna langemisel 66,36 €- le/MWh (57,6% võrra) alaneks veeteenuse hind 6,4%. Seega peab ettevõtja elektri börsihindade suure volatiilsuse tingimustes jälgima igakuiselt elektrienergia ostuhinna/-kulu kujunemist ja selle mõju veeteenuse hinnale. Kui ettevõtja elektrihinna stabiliseerumisel (käesolevas otsuses kasutatust madalamal tasemel) viivitamatult uut hinnataotlust ei esita, on tegemist olukorraga, kus tema müügitulu kujuneb oluliselt kõrgemaks, kui seda võimaldavad ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud veeteenuse hinna kujundamise alused. Veeteenuse hind ei vasta sellisel juhul enam ÜVVKS-is sätestatud kulupõhisuse nõuetele ja vee-ettevõtja hakkab teenima kumuleeruvalt ülemäärast tulu, mis on vastuolus ÜVVKS § 14 lg 2, mille kohaselt tohib veeteenuse hinnaga katta vaid veeteenuse põhjendatud kulud ning põhjendatud tulukuse. Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud vältimaks turgu valitseval ettevõttel teenida tarbija arvelt ülikasumeid ning hinnaregulaatori (antud juhul Konkurentsiamet) seadusejärgne ülesanne on kontrollida, et seadusest tulenevad hinnaregulatsiooni põhimõtted on monopoolsete ettevõtjate puhul rakendatud ning tarbijate õigusi õiglasele monopoolse teenuse hinnale ei ole rikutud. Lisaks vajab märkimist, et ehkki elektrienergia kulu on käesoleval ajal küll juhitamatu ja raskesti prognoositav kulu, on börsihinna muutusest tuleneva elektrienergia kulu muutumisel hinnaarvestuse teostamine lihtne (muud komponendid püsivad muutumatuna) ega ole ettevõtjale põhjendamatult koormav. Seetõttu on põhjendatud Konkurentsiameti nõue, et elektrihinna stabiliseerumisel käesolevas otsuses kasutatust madalamal tasemel, tuleb ettevõtjal viivitamatult esitada uus hinnataotlus, mis vastab ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatud alustele, vastasel juhul on ametil õigus teha vee-ettevõtjale ettekirjutus veeteenuse hinna vastavuse viimiseks ÜVVKS-le. Korrakaitseseaduse § 28 lg 1 järgi on korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil (antud juhul Konkurentsiamet) õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda KorS § 28 lg 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. ÜVVKS § 16 lg 9 alusel on Konkurentsiametil õigus ettekirjutuse täitmata jätmisel kehtestada ettevõtjale ajutine veeteenuse hind. Konkurentsiamet näitlikustas Tabelis 15, kuidas mõjutab elektrienergia börsihinna muutus ettevõtja keskmist veeteenuse hinda. Hoolsuskohustusest tulenevalt on TV kohustatud jälgima elektrienergia turul toimuvat veendumaks, kas rakendatavad veeteenuse hinnad vastavad ÜVVKS-le. Võrguteenuse hind29 TV ostab Hinnataotlusele lisatud andmete kohaselt regulatsiooniperioodil elektrienergia võrguteenust OÜ-lt Elektrilevi. TV on Hinnataotluses prognoosinud kaalutud keskmiseks võrguteenuse tasuks 3,983 senti/kWh, lähtudes juunis 2022 kehtinud OÜ Elektrilevi hinnakirja alusel kujunenud keskmisest võrguteenuse tasust. Konkurentsiamet on 10.02.2022 otsusega nr 7- 29 Elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse punkt 6.1)  28 (43) 3/2022-016 kooskõlastanud OÜ-le Elektrilevi võrgutasud (kehtivad alates 01.06.2022)30. Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse elektrikulu arvutamisel Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena kujunenud keskmist võrguteenuse tasu 3,983 senti/kWh. Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu31 Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 ) sätestatust lisandub elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,1 senti/kWh ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592 lõikest 1 lisandub taastuvenergia tasu 1,13 senti/kWh32. Elektrienergia kulu Ostetava elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga. Eelnevalt põhjendatuks peetud komponentide summana peab Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse osutamiseks ostetava elektrienergia kaalutud keskmist hinda 20,850 senti/kWh (15,636 + 3,983 + 0,1 + 1,13 = 20,850). Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veeteenuse osutamiseks ostetava elektrienergia koguse 8755,5 MWh ja kaalutud keskmise elektrienergia hinna 20,850 senti/kWh alusel kujuneb ostetava elektrienergia kuluks 1825,5 tuh € (8755,5 × 20,850 / 100 = 1825,5). Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatuks lülitada kooskõlastatavasse veeteenuse hinda elektrienergia kulu 1825,5 tuh € (sh võetud vee teenuse osutamisega seotud elektrienergia kulu 821,5 tuh €, reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega osutamisega seotud elektrienergia kulu 1004,0 tuh €), kuna see on kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia kogusest ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast lähtuvalt. 6.2.2. Muud tegevuskulud Eelnevalt on Konkurentsiamet andnud hinnangu mittekontrollitavatele kuludele (punktis 6.1) ning kontrollitavatest kuludest elektrienergia kulule (punktis 6.2.1). Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet TV muid tegevuskulusid. Juhendi punktist 4.8 tulenevalt kasutab Konkurentsiamet ettevõtja tegevuskulude analüüsil kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega. Juhendi punkti 4.6.1 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, sest maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ning seeläbi korrektselt arveid tasuvate isikute veeteenuse hinda ei ole põhjendatud ja õiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate suhtes. Samuti ei motiveeriks maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ettevõtjat võlgnikega 30 28.06.2022 otsusega nr 7-3/2022-062 on Konkurentsiamet kooskõlastanud OÜ-le Elektrilevi uued võrgutasud, mis hakkavad kehtima alates 01.10.2022, mis on ligikaudu 3% kõrgemad võrreldes 2022.a juunist rakendatud hinnakirjaga. 31 Elektrienergia hinnas sisalduv elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse punkt 6.1) 32 https://elering.ee/taastuvenergia-tasu  29 (43) tegelema. Veeteenuse hind, mis sisaldaks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulusid ei vastaks ÜVVKS § 14 lg 2 ja selle alusel välja töötatud Juhendi punktis 4.6.1 toodud põhimõtetele. TV poolt veeteenuse hinda lülitatavad muud tegevuskulud 3970,0 tuh € TV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud kooskõlastatavas veeteenuse hinnas kajastuvateks muudeks tegevuskuludeks kokku 3970,0 tuh €. Muude tegevuskulude summadest aastatel 2019- 2022 ning Konkurentsiameti 2014 Otsuses põhjendatuks peetud kuludest annab ülevaate alljärgnev tabel (vt Tabel 16). Tabel 16 Veeteenuse muud tegevuskulud 2014 rida Muud tegevuskulud ühik 2019 2020 2021 2022 Otsus 1 Muud tegevuskulud tuh € 2421,5 3670,0 3655,6 3982,3 3970,0 2 Muutus % -0,4 8,9 -0,3 3 Vee ja reovee müügimaht kokku tuh m3 9076 10163 10221 10513 10599 4 Muud tegevuskulud müügimahu kohta €/m3 0,27 0,36 0,36 0,38 0,37 5 THI muutus* % -0,4 4,6 12,7 *Statistikaameti33 andmetel oli THI muutus 2020.a-l -0,4% ja 2021.a-l 4,6%. Rahandusministeeriumi 2022.a kevadise majandusprognoosi34 kohaselt on THI muutuseks prognoositud 2022.a-l 12,7%. THI muutus 2021.a-l 4,6% tähendab, et 2020.a hinnad on 2021.a-ks kasvanud 4,6% võrra. Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude summa 3970,0 tuh € kohta Tabelist (vt Tabel 16) nähtub, et Konkurentsiamet pidas 2014 Otsuses (regulatsiooniperioodiks 2014.a) põhjendatuks muid tegevuskulusid summas 2421,5 tuh € (vt Tabel 16 rida 1 veerg „2014 Otsus“). 2019.a-l olid TV tegelikud muud tegevuskulud tasemel 3670,0 tuh €, vähenesid 2020.a-l mõnevõrra ja kasvasid 2021.a-l 3982,3 tuh €-le (vt Tabel 16 rida 1 veerud 2019-2021). Regulatsiooniperioodiks prognoosib TV muude tegevuskulude summaks 3970,0 tuh € ehk vähenemist võrreldes 2021.a-ga 0,9% (vt Tabel 16 rida 1 ja 2 veerg 2022). Muude tegevuskulude erikulu müügimahu suhtes (muude tegevuskulude summa jagatud võetud vee müügimahu ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu summaga, vt Tabel 16 rida 4) oli 2014 Otsuse andmetega 0,27 €/m3. Sel ajal teenindas TV valdavalt tarbijaid Tartu linna haldusterritooriumil (enne 2017.a haldusreformi ei teenindanud vee-ettevõtja nt tarbijaid endise Tähtvere valla territooriumil eraldi asetsevates tegevuspiirkondades). Alates 2019.a on TV tegevuspiirkonda lisandunud varasemalt AS Emajõe Veevärk teenindatud piirkonnad, milles TV asus opereerima muuhulgas väikepuhasteid ja lokaalseid veetöötlusjaamu, ning tegelikuks muude tegevuskulude erikuluks kujunes 2019.a-l ja 2020.a-l 0,36 €/m3 ning 2021.a-l 0,38 €/m3. 2014. a-l ja käesolevalt teenindatavate piirkondade erinevust ilmestab muuhulgas torustike kogupikkuse (sh vee- ja kanalisatsioonitorustikud) kasv 2014.a 681 km-lt 931 km-le (ehk 36,7% regulatsiooniperioodil; müügimaht on samal ajal suurenenud 17%). 2022.a-ks prognoositud andmetega kujuneb muude tegevuskulude erikuluks 0,37 €/m3 (vt Tabel 16 rida 4 veerg 2022), mis ei erine oluliselt aastate 2019-2020 erikulust ning on madalam 2021.a erikulust. Konkurentsiamet võrdles TV muude tegevuskulude erikulu Juhendi punktist 4.8.3 lähtuvalt ka teiste vee-ettevõtjate vastava näitajaga. TV-ga võrreldavad vee-ettevõtjad on sellised, kelle müügimahu ja torustike pikkuse suhe jääb TV müügimahu ja torustike pikkuse suhtega 11,4 tuh 33 Avaldatud https://www.stat.ee/stat-tarbijahinnaindeksi-muutus 34 Avaldatud 07.04.2022, https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-ja- rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos  30 (43) m3/km [10599 (vt Tabel 16 rida 3 veerg 2022) / 931 (vt Tabel 4 rida 6 ja 7 veerg 2022) = 11,4] võrreldavasse vahemikku 6,8 – 15,9 tuh m3/km s.t +/- 40% TV müügimahu ja torustike pikkuse suhtest. Võrdlusest selgus, et TV muude tegevuskulude erikulu ei ületa TV-ga võrreldavate vee- ettevõtjate tegevuskulude erikulude kaalutud keskmisest35, mis näitab, et TV juhib ka piirkonnas toimunud muutuste järel muid tegevuskulusid efektiivselt. Kuna TV regulatsiooniperioodiks prognoositud muude tegevuskulude erikulu ei ületa võrreldavate vee-ettevõtjate vastavat näitajat ja on sarnane eelnevate aastate erikuluga (võttes arvesse ka TV laienemist eraldi asetsevatesse piirkondadesse), siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks TV prognoositud erikulu 0,37 €/m3 ning seega muid kontrollitavaid tegevuskulusid summas 3970,0 tuh € lähtuvalt ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4. 7. Investeeringud ÜVVKS § 14 lg 2 punktist 2 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. ÜVVKS § 14 lg 2 p 6 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142 lg 10 on sätestatud Konkurentsiametile kohustus küsida valla- või linnavalitsuselt arvamust Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Valla- või linnavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus kinnitades vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale kindlustab, et investeeringute lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 täitmine. TV poolt Hinnataotluses kajastatud aastatel 2014 – 2022 teostatud ja teostatavad investeeringud on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 17 ning käesoleva otsuse lisa 1 „AS Tartu Veevärk investeeringud“). Tabel 17 TV investeeringud aastatel 2014 – 2022 rida Veeteenuse investeeringud ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 1 Võetud vee teenus tuh € 720 1247 984 710 1737 819 1944 6622 1695 Reovee ärajuhtimine ja 2 tuh € 6102 4295 3606 4352 2164 3877 2751 3276 3594 puhastamine Muud vee ja reoveeteenusega 3 tuh € 96 66 224 113 0 332 444 4 295 seotud investeeringud Veeteenuse hinda lülitatavad tuh € 6918 5608 4814 5175 3901 5028 5139 9902 6581 investeeringud kokku sh lõpetamata ehitised 2022 tuh € 997 lõpus Konkurentsiamet saatis 07.07.2022 Tartu Linnavalitsusele ning Tartu, Luunja ja Kambja Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks TV Hinnataotluses kajastatud investeeringute 35 Analüüsitava ettevõtja näitaja põhjendatusele hinnangu andmisel lähtub Konkurentsiamet võrreldavate ettevõtjate näitajate erikulude kaalutud keskmisest, sealjuures on kaaluks ettevõtjate müügimahud.  31 (43) vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 10. 12.07.2022 Kambja Vallavalitsuselt, 14.07.2022 Tartu Linnavalitsuselt, 28.07.2022 Tartu Vallavalitsuselt ja 04.08.2022 Luunja Vallavalitsuselt saabunud vastuste kohaselt on TV poolt Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses vastava kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Tulenevalt ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 ning kohalike omavalitsuste kinnitustest, et Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas TV poolt aastatel 2014 - 2022 omavahendite ja kohustuste arvelt teostatud/teostatavad investeeringud summas 53 066 tuh € (6918 + 5608 + 5175 + 3901 + 5028 + 5139 + 9902 + 6581 = 53 066). 8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus Reguleeritav vara ja kapitalikulu Juhendi punkti 5.4 kohaselt on reguleeritava vara määramine vajalik kapitalikulu (põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Juhendi punkti 5.5 järgi arvestatakse teistele vee- ettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka. Juhendi punkti 5.6 järgi ei arvestata reguleeritava vara hulka : 1) põhivara, mida põhitegevuses ei kasutata; 2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 3) immateriaalset põhivara (välja arvatud arvutitarkvara ja programmide litsentsid ning teistele vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud); 4) tagastamatu abi raames (sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara; 5) tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara; 6) mittepõhjendatud investeeringuid. Juhendi punkti 5.7 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Juhendi punktist 5.8 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt: RV = RVr + KK, kus: RV - reguleeritav vara; RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. Juhendi punkti 5.9 kohaselt, mis tugineb senisele regulatsioonipraktikale, võetakse käibekapitali arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi lubatud müügitulust. ÜVVKS § 14 lg 2 punkt 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara.  32 (43) Juhendi punkti 5.1 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega. Juhendi punkti 5.2 kohaselt on kapitalikulu eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Juhendi punkti 5.3 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt. Põhjendatud tulukus Juhendi punkti 2.8 kohaselt on põhjendatud tulukus ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi korrutisena. Juhendi punktist 6.2 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt: PT = rp × RV; kus: PT - põhjendatud tulukus; rp - põhjendatud tulunorm (WACC); RV - reguleeritav vara. Konkurentsiamet kasutab Juhendi punkti 6.3 seisukohta, kus investeeritud varade tootlikkus ei ületa ettevõtte kaalutud keskmist kapitali hinda. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“36. Nimetatud juhendi punkti 5 Tabelis 11 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 4,81%. 8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara ja kapitalikulu Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu TV poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu. Hinnataotluses esitas TV andmed ettevõtja põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 18). Kuna ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 ja Juhendi p 5.7 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara bilansilist jääkmaksumust, siis on alljärgnevas kajastatud ainult TV omavahendite ja laenukohustuste arvelt soetatud veeteenuse osutamiseks kasutatavate põhivarade arvestus, mis ei sisalda liitumistasude ja sihtfinantseerimise arvel teostatud investeeringuid. Tabel 18 TV veeteenuse osutamiseks kasutatav ja hinda lülitatav põhivara REGULEERITAV rida ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 VARA Põhivara soetusmaksumus 1 aasta alguses tuh € 65 463 71 999 76 799 80 320 83 920 86 281 89 999 93 216 102 206 Põhivara jääkmaksumus 2 aasta alguses tuh € 39 300 43 913 46 919 48 858 51 313 52 142 54 539 56 818 64 004 3 Investeeringud põhivarasse tuh € 6 918 5 608 4 814 5 175 3 901 4 971 5 049 9 902 5 584 4 Põhivara kulum tuh € 2 260 2 560 2 760 2 598 2 804 2 566 2 699 2 706 2 953 36 Kehtib alates 01.01.2020; „käskkiri 20.11.2019 nr 1-2/2019-019“, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee .  33 (43) REGULEERITAV rida ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 VARA Keskmine kuluminorm 5 soetusmaksumuse suhtes % 3,3 3,4 3,5 3,2 3,3 2,9 2,9 2,8 2,8 Allahindluse summa ja allahindluse korrigeerimise 6 summa soetusmaksumuses tuh € 254 551 1 153 1 459 935 1 233 1 438 838 Allahindluse summa ja allahindluse korrigeerimise 7 summa jääkmaksumuses tuh € 37 42 110 122 100 8 71 10 Müüdud, likvideeritud põhivara ja muud muuda- 8 tused soetusmaksumuses tuh € 128 257 140 116 605 20 394 74 Müüdud, likvideeritud põhivara ja muud muuda- 9 tused jääkmaksumuses tuh € 8 5 168 Põhivara soetusmaksumus 10 aasta lõpus tuh € 71 999 76 799 80 320 83 920 86 281 89 999 93 216 102 206 107 790 Põhivara jääkmaksumus 11 aasta lõpus tuh € 43 913 46 919 48 858 51 313 52 142 54 539 56 818 64 004 66 635 Lõpetamata ehitis aasta 12 lõpus tuh € 997 13 Maa tuh € 808 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus koos lõpeta- 14 mata ehitise ja maaga tuh € 68 440 * Keskmine kuluminorm (rida 5) = kapitalikulu (rida 4) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) + põhivara soetusmaksumus aasta lõpus (rida 10)) / 2] × 100. TV poolt Hinnataotlusega esitatud andmed investeeringute kohta on esitatud käesoleva otsuse punktis 7. Konkurentsiamet pidas käesoleva otsuse punktis 7 põhjendatuks TV poolt aastatel 2014–2022 teostatud/teostatavaid veeteenuse hinda lülitatavaid investeeringuid summas 53 066 tuh €, mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu. Tabelist (vt Tabel 18) nähtub, et regulatsiooniperioodi alguses on TV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veeteenuse osutamisel kasutatava vara soetusmaksumus 102 202 tuh € ning jääkmaksumus 64 004 tuh € (vt Tabel 18 read 1 ja 2 veerg 2022). Lisaks sellele on TV bilansis veeteenuse osutamiseks vajalikku vara, mis on soetatud liitumistasudest või sihtfinantseerimise vahenditest ning mida ei ole kajastatud ülaltoodud tabelis. Regulatsiooniperioodi lõpus on sihtfinantseerimise vahenditest soetatud veeteenuse osutamiseks kasutatavate varade jääkmaksumus 11 480 tuh € ja liitumistasudest finantseeritud vara jääkmaksumus 21 669 tuh €. TV poolt veeteenuse hinda lülitatud kapitalikulu 2953,0 tuh € Hinnataotluse kohaselt soovib TV veeteenuse hinda lülitada kapitalikulu summas 2953,0 tuh €, millest 612,0 tuh € on võetud vee teenusel kasutatavate varade kapitalikulu ning 2341,0 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu. Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu 2953,0 tuh € kohta ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks, mida veeteenuse hinnas väljendab kapitalikulu. Juhendi punkti 5.7 kohaselt kasutatakse kapitalikulu leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb kooskõlastatavasse  34 (43) veeteenuse hinda lülitatavaks veeteenusega seotud varadelt arvestatud kapitalikuluks regulatsiooniperioodil 2953,0 tuh €. Veeteenuse osutamisega seotud varade keskmiseks kapitalikulu normiks regulatsiooniperioodil kujuneb TV esitatud andmete kohaselt 2,8% (vt Tabel 18 rida 5 veerg 2022) ehk varade keskmiseks elueaks 35,7 aastat (100 / 2,8 = 35,7). Menetluse käigus esitatud andmete kohaselt rakendab ettevõtja veeteenuse osutamiseks kasutatavatele omavahendite ja laenukohuste arvel soetatud põhivaradele (lülitatakse veeteenuse hinda läbi kulumi) järgmisi kuluminorme ja varade kasulikke eluigasid: Põhivara Kuluminorm Kasulik eluiga Võrgustikud ja torustikud 2 - 5% 20 - 50 aastat Tootmishooned 2 - 10% 10 - 50 aastat Reservuaarid ja mahutid 2 - 10% 10 - 50 aastat Masinad ja seadmed 10 – 30% 3 - 10 aastat Konkurentsiamet võrdles TV raamatupidamises kasutatavaid varade eluigasid KIK-i poolt administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalides37 kajastatud varade arvestuslike kasulike eluigadega (vt Tabel 19). Tabel 19 KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead vara liik KIK soovitus (eluiga aastat) 1 Võrgustikud, torustikud 40 .2 Tootmishooned 40 . 3 Reservuaarid ja mahutid 40 .4 Masinad ja seadmed 15 . Eelnevatest andmetest nähtub, et TV poolt kasutatavad varade kasulikud eluead on osalt võrdsed, osalt lühemad ja osalt pikemad kui KIK poolt soovitatud eluead. TV selgituste kohaselt rakendab ettevõtja osadele vanematele veeteenuse varadele lühemaid eluigasid, kuna need on ehitatud varasematel aastatel, kui ei kasutatud kaasaegseid ehitusmaterjale. Seetõttu amortiseerub osa varasid kiiremini kui kaasaegsetest materjalidest rajatud veeteenusega seotud põhivara. Kuna valdavalt rakendab TV omavahendite ja kohustuste arvel soetatud ning veeteenuse hinda lülitatava põhivara amortiseerimisel eluigasid, mis ei ole lühemad KIK Juhendmaterjalides kajastatud varade arvestuslikest kasulikest eluigadest ning varasemalt soetatud varade puhul lähtub varade eeldatavast kasutuseast, peab Konkurentsiamet põhjendatuks TV poolt rakendatavaid kapitalikulunorme. Tulenevalt sellest, et Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks TV poolt rakendatavad kapitalikulunormid ja määratlenud TV omavahendite ja kohustuste arvel soetatud veeteenuse osutamiseks kasutatava põhivara, millelt kapitalikulu leitakse (vt Tabel 18 rida 1 veerg 2022), loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt põhjendatuks TV 37 1) Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead. (perioodi 2007- 2013 ÜF toetuste puhul); 2) Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul).  35 (43) omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud veeteenuse osutamiseks kasutatavatelt varadelt arvestatud kapitalikulu summas 2953,0 tuh € lülitamist veeteenuse hinda (sh 612,0 tuh € on võetud vee teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu ja 2341,0 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu). Reguleeritav vara Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust peab Konkurentsiamet Juhendi punktist 5.4 lähtuvalt leidma TV reguleeritava vara väärtuse. Tabelist (vt Tabel 18 rida 14 veerg 2022) nähtub, et TV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud ning veeteenuse osutamiseks kasutatavate põhivarade jääkmaksumus 2022.a lõpus on 68 440 tuh €. Juhendi p 5.8 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt Juhendi p-st 5.9 on käibekapital 5% lubatud müügitulust. TV regulatsiooniperioodi müügituluks kujuneb käesoleva otsuse kohaselt 12 341,5 tuh € (vt Tabel 21 rida 13), millest lähtuvalt on käibekapital 617,1 tuh € (12 341,5 × 5 / 100 = 617,1). Seega kujuneb TV reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus 68 440 tuh € + käibekapital 617 tuh € = 69 057 tuh €. Konkurentsiamet loeb põhjendatuks TV reguleeritava vara väärtuse summas 69 057 tuh €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 kajastatul ega sisalda tarbijate liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara. 8.2. Põhjendatud tulukus TV poolt taotletav veeteenuse hinda lülitatud tulukus summas 3135,0 tuh € TV poolt esitatud Hinnataotluses soovib ettevõtja kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 3135,0 tuh €, sh tasusse võetud vee eest summas 1006,2 tuh € ning tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest summas 2128,8 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht tulukuse 3135,0 tuh € osas Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 14 lg 2 punkt 5 s.t, et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. TV on Tartumaal veeteenuseid pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub võimalus osta ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniteenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Juhendi punktist 5.7 või 5.12 ja 5.8 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse p 8.1). Juhendi punkti 2.8 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi rakendamisel. Käesoleva otsuse punktis 8.1 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks TV reguleeritava vara väärtuse summas 69 057 tuh €. Juhendi punktist 6 lähtuvalt kontrollib Konkurentsiamet ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse põhjendatust rakendades reguleeritava vara väärtusele 69 057 tuh € põhjendatud tulunormi (WACC) 4,81%. Lähtuvalt Juhendi p 6 kujuneb  36 (43) maksimaalseks veeteenuse hinda lülitatavaks põhjendatud tulukuseks 3321,6 tuh € (reguleeritav vara 69 057 tuh € × WACC 4,81% = 3321,6 tuh €). TV lülitab veeteenuse hinda tulukust 3135,0 tuh €, mis ei ületa Juhendi punkti 6 põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse maksimaalset summat 3321,6 tuh €. ÜVVKS § 14 lg-s 10 on sätestatud, et juhul, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks on saadud toetust riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest, nii nagu see on toimunud TV puhul, tuleb veeteenuse hinna kooskõlastamisel kontrollida, kas veeteenuse hind tagab tagastamatu abi saamiseks võetud kohustuste täitmise (Juhendi p 7.4). Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 20) kontrollimaks, kas TV poolt taotletav müügitulu on piisav tagamaks vee-ettevõtjale piisavat vaba raha ÜVVKS § 14 lg 10 tulenevate, mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste katmiseks. Tabel 20 Vaba raha rida Kulukomponendid Summa (tuh €) 1 Vee erikasutusõiguse tasu 426,7 2 Saastetasu 154,4 3 Elektrienergia kulu 1825,5 4 Muud tegevuskulud 3970,0 5 Laenukohustised 431,4 6 Tartu Linnavalitsuse kompensatsioon -148,1 7 Järelevalvetasu 24,9 8 Põhjendatud väljaminev kassavoog regulatsiooniperioodil (ridade 1-6 summa) 6684,9 9 Veeteenuse hinnaga saadav müügitulu (sissetulev kassavoog) 12341,5 10 Vaba raha 5656,6 Tabelist (vt Tabel 20 ja Tabel 22) selgub, et TV kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga saadav müügitulu on 12 341,5 tuh € (vt Tabel 20 rida 13 ja Tabel 22 rida 5). Samas on ettevõtte põhjendatud kulutuste ja laenukohustuste summa kokku 6684,9 tuh € (vt Tabel 20 rida 8) s.h veeteenusega seotud laenukohustuste katmiseks minev summa 431,4 tuh € (vt Tabel 20 rida 5). Seega on vee-ettevõtjale tagatud läbi veeteenuse hinna peale põhjendatud kulude ja laenukohustuste kandmist vaba raha 5656,6 tuh € (vt Tabel 20 rida 10). TV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind tagab müügitulu, mis võimaldab ÜVVKS § 14 lg 2 ning ÜVVKS § 14 lg 10 täitmist, kuna veeteenuse hinnaga on tagatud põhjendatud kulude katmine, mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste tagasimaksmine (vt Tabel 20 rida 5) ning vee-ettevõtjale jääb vaba raha 5656,6 tuh € (vt Tabel 20 rida 9) ettevõtte jätkusuutlikuks majandustegevuseks. Konkurentsiameti poolt Juhendi punktis 6 toodud põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukus 3321,6 tuh € on 186,6 tuh € (3321,6 – 3135,0 = 186,6) võrra suurem summast, mida TV soovib lülitada veeteenuse hinda. Hinnataotlusega on ettevõtja soovinud mitte lülitada klientide veeteenuse hinda kogu lubatud põhjendatud tulukuse summat ning ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks piisab põhjendatud tulukuse summast 3135,0 tuh €. 9. Veeteenuse hind Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu  37 (43) regulatsiooniperioodil (Tlubatud). Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse alljärgnevad kulud: 1) tegevuskulud; 2) kapitalikulu; 3) põhjendatud tulukus. Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel: Tlubatud = TK + A + PT, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu; PT - põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 7.5 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile: kus: Tlubatud - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n - veeteenus. Tulenevalt Juhendi punktist 7.6 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad järgmiselt: kus: - vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse müügimaht regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind regulatsiooniperioodil. Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks TV poolt prognoositud müügimahud, punktis 6 tegevuskulud ning punktis 8 TV kapitalikulu ja tulukuse, mille põhjal kujunevad veeteenuse hinnad alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 21). Tabel 21 Veeteenuse hinna kujunemine Tasu reovee Tasu reovee Tasu reovee ärajuhtimise ärajuhtimise ärajuhtimise Tasu ja puhasta- ja puhasta- ja puhasta- võetud mise eest mise eest mise eest rida Veeteenuse hind ühik vee eest I grupp II grupp III grupp Kokku 1 Müügimaht tuh m³ 5099,0 4532,0 295,2 672,7 10598,9 2 Mittekontrollitavad kulud tuh € 426,7 127,3 8,3 18,9 581,2 3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 426,7 426,7 4 Saastetasu tuh € 127,3 8,3 18,9 154,4 5 Kontrollitavad kulud tuh € 2172,1 2471,8 255,0 896,6 5795,5 6 Elektrienergia kulu tuh € 821,5 465,1 96,4 442,5 1825,5 7 Muud tegevuskulud tuh € 1350,6 2006,7 158,5 454,2 3970,0  38 (43) 8 Kapitalikulu tuh € 612,0 1929,0 125,7 286,3 2953,0 9 Põhjendatud tulukus tuh € 1006,2 1269,6 115,6 743,6 3135,0 10 Lubatud müügitulu tuh € 4217,0 5797,6 504,6 1945,4 12464,7 Tartu Linnavalitsuse 11 kompensatsioon tuh € -39,7 -89,3 -5,8 -13,3 -148,1 12 Järelevalvetasu tuh € 8,4 11,6 1,0 3,9 24,9 Lubatud müügitulu veeteenuse 13 hinnaga tuh € 4185,7 5720,0 499,8 1936,1 12341,5 14 Veeteenuse hind €/m³ 0,821 1,262 1,693 2,878 TV-l on olnud koostöö Tartu Linnavalitsusega, mille käigus linnavalitsus on kompenseerinud avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni juhitud vee puhastamise (edaspidi sademevee) kulusid ning tuletõrjehüdrantide valmisoleku tagamise (hoolduse) ja tuletõrjehüdrantidest võetud tulekustutusvee (edaspidi tuletõrjehüdrantide) kulusid. TV prognoosib koostöö jätkumist ka regulatsiooniperioodil (2022.a osas on sõlmitud vastavad lepingud). Kuna kompenseeritavad tegevused on tihedalt seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega, siis on TV prognoositava kompensatsiooni arvanud maha veeteenuse müügitulust (vt Tabel 21 rida 11). KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. ÜVVKS § 72 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa: 1) veevarustus; 2) reovee ärajuhtimine ja puhastamine; 3) sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine; 4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tegevustega seotud lisateenused; 5) liitumistasud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 6) muu tegevus. KonkS § 181 ja ÜVVKS § 72 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga. TV on veeteenuste hinnad kujundanud järgmiselt: 1) Vee erikasutusõiguse tasu on TV täies ulatuses lülitanud tasusse võetud vee eest. Kuna vee erikasutusõiguse tasu on otseselt seotud võetud vee teenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks vee erikasutusõiguse tasu lülitamist tasusse võetud vee eest. 2) Saastetasu kulu on TV täies ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest ning on jaganud reovee gruppide vahel lähtudes vastava grupi müügimahu osakaalule. Kuna saastetasu on otseselt seotud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks saastetasu kulu lülitamist tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest ning selle jagamist reovee ärajuhtimise ja puhastamise gruppide vahel müügimahtude osakaaludest lähtuvalt.  39 (43) 3) Elektrienergia kulu on TV jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate tarbimispunktide elektrienergia kulu. Reovee ärajuhtimise ja puhastamisega seotud elektrikulu jagamisel erinevate reostusgruppide vahel on lähtutud vastava grupi reovee reostatusest. Mida reostatum on reoveegrupp, seda enam on lülitatud sinna reovee puhastamise elektrienergia kulu (arvestades muuhulgas vastava grupi reovee müügimahu ja BHT7 kontsentratsiooni alusel kujunevat osakaalu). Konkurentsiamet peab põhjendatuks TV poolt kasutatud elektrikulu jagamise põhimõtteid, sest: a) põhjendatud on võetud vee teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine tasusse võetud vee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna; b) põhjendatud on otseselt reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasusse ning reovee puhastamise elektrikulu jagamine gruppide vahel võttes arvesse grupi müügimahu ja saasteaine BHT7 kontsentratsiooni alusel kujunevat osakaalu, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna. 4) Muud tegevuskulud on TV jaganud vastavalt sellele, millise teenuse osutamiseks kulu tehti. Muudes tegevuskuludes sisalduva kemikaalide kulu on TV täies ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest ning jaganud gruppide vahel lähtudes vastava grupi reovee reostatusest (arvestades muuhulgas vastava grupi müügimahu ja BHT7 kontsentratsiooni alusel kujunevat osakaalu). Muud tegevuskulud, mida tehakse üheaegselt mitme veeteenuse osutamiseks (sh üldhalduse kulud) on ettevõtja jaganud erinevate veeteenuste vahel lähtudes otsekulude38 proportsioonist. Reovee ärajuhtimisele ja puhastamisele eristatud kulud (va kemikaalid) on jagatud gruppide vahel lähtudes grupi müügimahu osakaalust. Konkurentsiamet peab põhjendatuks TV poolt kasutatud muude tegevuskulude jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas ning üheaegselt mitme teenuse osutamiseks tehtavad kulud on põhjendatud jagada sellisest põhimõttest lähtudes, mis ettevõtja hinnangul kõige paremini näitab, kui palju on vaja üldist ressursi vastavasse valdkonda lülitada. 5) Kapitalikulu on TV jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kapitalikulu on TV jaganud erinevate gruppide vahel proportsionaalselt grupi müügimahuga. Konkurentsiamet peab põhjendatuks TV poolt kasutatud kapitalikulu jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatava varaga seotud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas. 6) Tulukuse on TV jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel lähtudes konkreetse teenusega seotud reguleeritava vara väärtusest. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse tulukuse jagamisel reostusgruppide vahel on arvesse võetud erinevate reostusgruppide teenuse osutamisega seotud erinevat riskisust. Konkurentsiamet peab põhjendatuks TV poolt kasutatud tulukuse jagamise põhimõtteid, kuna 38 Otsekulud on teatava teenuse osutamisega seotud otsesed kulud. Näiteks kui remondimaterjale kasutatakse veetöötlusjaamas, on tegemist võetud vee teenuse otsekuluga; kui töötaja töötab reoveepuhastil, on tema tööjõukulu reoveepuhastamise otsekulu.  40 (43) iga teenuse osutamiseks kasutatav vee-ettevõtja omavahenditest ja laenukohustustest soetatud vara peab võimaldama tagada põhjendatud tulukuse vastava veeteenuse hinnas. 7) Tartu Linnavalitsuse poolt kompenseeritava summa tuletõrjehüdrantide kulude katteks on TV maha lahutanud tasust võetud vee eest. Sademevee kulude katteks kompenseeritava summa on TV maha lahutanud tasust reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, kuna reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kogukuludes sisaldub ühisvoolse kanalisatsiooni korral paratamatult sademevee ärajuhtimise ja puhastamise kulu. Tartu Linnavalitsuse poolt kompenseeritava sademevee kulude summa jagamisel erinevate reostusgruppide vahel on lähtutud vastava grupi müügimahu osakaalust. Konkurentsiamet peab põhjendatuks TV poolt kasutatud kapitalikulu jagamise põhimõtteid, kuna teenuse osutamisega seotud kompensatsiooni saab maha arvata vaid vastava teenuse hinnast. Järelevalvetasu 01.01.2022 jõustunud ÜVVKS § 1 lg 12 järgi maksab vee-ettevõtja järelevalvetasu KonkS sätestatud alustel ja korras. 01.01.2022 jõustunud KonkS-i muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu – KonkS § 531 lg 1. KonkS § 531 lg 2 kohaselt loetakse eriseadusteks elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus, maagaasiseadus, postiseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. KonkS § 531 lg 4 tulenevalt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS § 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 532 lg 1, § 531 lg 5 p 4 ja § 533 lg 1 ja 2 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee- ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee- ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus, järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusaktis märgitud müügitulust, mida makstakse üks kord kalendriaastas. KonkS § 533 lg 5 ja 6 tulenevalt teeb Konkurentsiamet järelevalvetasu saamiseks igal kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja, mis on igal kalendriaastal hiljemalt 30 september. KonkS § 533 lg 7 tulenevalt laekub järelevalvetasu riigieelarvesse. TV on lähtuvalt KonkS § 531, 532 ja 533 sätestatud järelevalvetasu kohustusest arvestanud hinnataotluses 0,2 protsenti ettevõtja veeteenuse põhjendatud kulude ja tulukuse alusel kujunevast regulatsiooniperioodi müügitulust järelevalvetasu summas 24,9 tuh €, mille lülitab veeteenuse hinda vastavalt konkreetse veeteenuse müügitulule (vt Tabel 21 rida 12). Võttes arvesse, et vee- ettevõtjal lasub alates 2022.a-st, millal ettevõtja kooskõlastatavat veeteenuse hinda rakendab, KonkS § 532 lg 1, § 531 lg 5 p 4 ja § 533 lg 1 ja 2 tulenev kohustus tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu, siis on põhjendatud lülitada järelevalvetasu summas 24,9 tuh € veeteenuse hinnaga saadava müügitulu hulka (vt Tabel 21 rida 12 veerg KOKKU). Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et TV on jaganud ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 72 lg 1 ja KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu jagamisel Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud müügimahuga on saadud konkreetne veeteenuse hind (vt Tabel 21 rida 14).  41 (43) 10. Lubatud müügitulu kooskõlastatavate veeteenuste hindadega Vastavalt Juhendi punktile 7.5 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste osutamise eest saadav tulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 alusel leitud lubatud müügitulu. Tabel 22 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil Müügimaht Veeteenuse Müügitulu rida Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil (tuh m³) hind (€/m³) (tuh €) 1. Tasu võetud vee eest 5099 0,821 4186,2 2. Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest I grupp 4532 1,262 5719,4 3. Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II grupp 295 1,693 499,8 4. Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest III grupp 673 2,878 1936,1 5. KOKKU MÜÜGITULU 12341,5 6. Lubatud müügitulu 12341,5 Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et erinevate veeteenuse hindadega saadav planeeritav tulu 12 341,5 tuh € (vt Tabel 22 rida 5) ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kujunenud lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga summas 12 341,5 tuh € (vt Tabel 22 rida 6 ja Tabel 21 rida 13 veerg Kokku). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 1 lg 12, ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3; ÜVVKS § 14; ÜVVKS § 142, ÜVVKS 16 lg 11 ja Juhendist otsustan: 1) Kooskõlastada AS Tartu Veevärk poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad alljärgnevalt: Tasu võetud vee eest 0,821 €/m3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest I grupp 1,262 €/m3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II grupp 1,693 €/m3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest III grupp 2,878 €/m3 2) Elektrienergia hinna olulise langemise korral on ettevõtja kohustatud viivitamatult esitama taotluse veeteenuse hinna alandamiseks hinda lülitatava elektrienergia kulu vähenemise tõttu (Otsuse lk 26-27). Ülaltoodud tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad AS Tartu Veevärk klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa vastavas kohalikus omavalitsuses kehtiva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas kehtestatud reostusnäitajate piirväärtusi (Otsuse lk 6 – 7). Lähtuvalt ÜVVKS § 141 lg 1 määrab vee-ettevõtja vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes.  42 (43) Tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 6 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja, peadirektori ülesannetes Lisa 1 AS Tartu Veevärk investeeringud Lisa 1 AS Tartu Veevärk investeeringud Rida Investeeringud ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 1. Veevarustus tuh € 720 1 247 984 710 1 737 819 1 944 6 622 1 695 2. Veetorustike ehitus ja rekonstrueerimine tuh € 538 980 805 678 1 301 612 1 268 1 042 1 545 3. Joogivee tootmine ja töötlemine (ehitus) tuh € 182 267 91 24 146 119 262 5 193 50 4. sh Kobrulehe veehaare ja veepuhasti tuh € 5 166 5. Joogivee tootmine ja töötlemine (rekonstrueerimine) tuh € 0 0 88 8 290 88 414 387 100 6. Reo- ja sademevee ärajuhtimine tuh € 1 279 1 519 3 311 4 005 2 054 3 049 2 742 3 122 3 124 7. Kanalisatsiooni- ja sademeveetorustike ehitus ja rekonstrueerimine tuh € 1 279 1 519 3 311 4 005 2 054 3 049 2 742 3 122 3 124 8. Reovee puhastamine tuh € 4 823 2 776 295 347 110 828 9 154 470 9. Reovee puhastamine (ehitus)39 tuh € 2 797 2 213 70 185 0 35 9 20 260 10. Reovee puhastamine (rekonstrueerimine) tuh € 2 026 563 225 162 110 793 0 134 210 11. Muud vee ja reoveeteenusega seotud investeeringud tuh € 96 66 224 113 0 332 444 4 295 12. sh survepesuauto tuh € 444 13. Tarbijate poolt tasutud liitumistasudest teostatud investeeringud (ex-post) tuh € 1 068 1 288 1 551 1 595 2 033 2 107 1 969 3 747 2 000 Tagastamatu abi (sihtfinantseerimine) arvel teostatud investeeringud 14. tuh € 0 5 367 0 0 0 185 0 0 0 veesektoris (s.h ühtekuuluvusfondist saadud abi ) 15. Reovee puhastamine tuh € 0 5 367 185 KOKKU INVESTEERINGUD vastavalt ehitiste valmimise aastale 16. tuh € 7 986 12 263 6 365 6 770 5 934 7 320 7 108 13 649 7 584 (rida 1 + rida 6 + rida 8 + rida 11 + rida 13 + rida 14) 17. Lõpetamata ehitiste jääkmaksumus 2022.a lõpus tuh € 1 968 18. sh liitumistasudest teostatud investeeringud (torustikud) tuh € 971 19. sh ettevõtte vahenditest teostatud investeeringud (torustikud) tuh € 997 Investeeringud TV omavahenditest ja kohustustest (sh lõpetamata ehitised), mis 20. tuh € 6 918 5 608 4 814 5 175 3 901 5 028 5 139 9 902 6 581 lülitatakse veeteenuse hinda (rida 1 + rida 6 + rida 8 + rida 11 + rida 19)40 39 2014 ja 2015.a investeeringud sisaldavad mh reoveepuhastuse 3. astme/ metaantanki investeeringuid 40 Sh investeeringud maasse 2019.a-l 57 tuh € ja 2020.a-l 90 tuh €