Otsusest ilmse ebatäpsuse kõrvaldamine

Võru Vesi AS Ringtee 10 Meie: 31.08.2022 nr 9-2/22-0099-035-19 65620, Võru [email protected], Otsusest ilmse ebatäpsuse kõrvaldamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 59 kohaselt parandab haldusorgan seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti adressaadile. 29.08.2022 tegi Konkurentsiamet otsuse nr 9-3/2022-024 (edaspidi Otsus), millega kooskõlastas AS-ile Võru Vesi veeteenuse hinna (tasu võetud vee eest; tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja). Otsuse punktis 4 tabelis 2 sisaldub ebatäpsus veerus „Muutus %“ alates reast 5. Nimelt on tabeli 2 veerus „Muutus %“ ridadel 5 - 19 esitatud ebatäpsed arvulised väärtused. Otsuses peavad veeru „Muutus %“ ridade 5 – 19 lahtrid jääma täitmata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HMS § 59 muudetakse Otsuse punktis 4 tabelit 2 vastavalt. See ei mõjuta otsuse sisu. Lisaks on parandatud ebatäpne arvuline väärtus Otsuse punkti 8.2 viimase lõigu teisel real, kus väärtus „419,8“ asemel peab olema „662,6“. See ei mõjuta otsuse sisu. Lisatud on väljavõte Konkurentsiameti 29.08.2022 otsusest nr 9-3/2022-024, mida on vastavalt eeltoodule muudetud (Lisa – fail nimetusega „Konkurentsiameti 29.08.2022 otsuse nr 9- 3_2022-024 väljavõte.pdf“). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Lisa - Konkurentsiameti 29.08.2022 otsuse nr 9-3_2022-024 väljavõte.pdf Kertu Saul 667 2584 [email protected] Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303  VÄLJAVÕTE OTSUS 29.08.2022 nr 9-3/2022-024 AS Võru Vesi veeteenuse hinna kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine 22.04.2022 registreeriti Konkurentsiametis AS Võru Vesi (edaspidi VV) taotlus veeteenuse hinna kooskõlastamiseks koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga (edaspidi Hinnataotlus). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse1 (edaspidi ÜVVKS) § 142 lg 1 kohaselt koostab vee- ettevõtja hinnataotluse ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. ÜVVKS § 14 lg 6 tulenevalt võib vee-ettevõtja, kes osutab veeteenust mitmel erineval reoveekogumisalal, kõigi piirkondade osas kehtestada ühise veeteenuse hinna, arvestades ÜVVKS § 14 lõikes 2 nimetatud summaarseid vee-ettevõtja kulusid. VV osutab veeteenust Võrumaal Võru linnas, Antsla, Võru ja Rõuge valdades ning Põlvamaal Kanepi vallas järgmistes piirkondades ja reoveekogumisaladel2: Reovee- Reostus- Piirkond Registrikood kogumisala koormus (ie) Võru linn, Võru valla Kose alevik, Võlsi, Meegomäe ja Võru RKA0860536 20657 Võrumõisa külad Antsla valla Antsla linn, Lusti küla Antsla RKA0860565 1820 Antsla valla Kobela alevik Kobela RKA0860566 1024 Antsla valla Kuldre ja Pihleni küla Kuldre RKA0860546 200 Antsla valla Urvaste küla Urvaste RKA0860547 100 Antsla valla Uue-Antsla küla Uue-Antsla RKA0860548 200 Antsla valla Vana-Antsla alevik Vana-Antsla RKA0860567 178 Kanepi valla Kanepi alevik Kanepi RKA0650338 701 Kanepi valla Krootuse küla Krootuse RKA0650597 289 Kanepi valla Põlgaste küla Põlgaste RKA0650339 410 Kanepi valla Saverna küla Saverna RKA0650323 353 Rõuge valla Haanja küla Haanja RKA0860564 147 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122014023?leiaKehtiv 2 Leitavad aadressil https://register.keskkonnaportaal.ee/register  2 (46) Reovee- Reostus- Piirkond Registrikood kogumisala koormus (ie) Rõuge valla Ruusmäe küla Ruusmäe RKA0860563 129 Võru valla Järvere küla Järvere RKA0860549 126 Võru valla Kääpa küla Kääpa RKA0860560 269 Võru valla Lasva ja Pässä küla Lasva RKA0860561 327 Võru valla Orava küla Orava RKA0650332 250 Võru valla Osula küla Osula RKA0860551 320 Võru valla Otsa küla Otsa RKA0860562 136 Võru valla Parksepa alevik Parksepa RKA0860535 721 Võru valla Puiga küla Puiga RKA0860533 340 Võru valla Sõmerpalu alevik Sõmerpalu RKA0860552 400 Võru valla Väimela alevik Väimela RKA0860534* 800 Võru valla Linnamäe, Kurenurme, Hänike, Navi, Tsolgo, Sooküla ja Pikakannu küla; Antsla valla Tsooru, Kraavi, Vaabina ja Visela küla; Kanepi valla Hurmi, Kaagvere, asuvad väljaspool reoveekogumisala Magari, Soodoma, Maaritsa, Valgjärve, Erastvere ja Ihamaru küla *Keskkonnaministeeriumile on esitatud muudatustaotlus Väimela RKA kohta, uus reostuskoormus 1014 ie. ÜVVKS § 14 lg 6 alusel soovis VV kooskõlastada ühise veeteenuse hinna kõikide reoveekogumisalade summaarsete kulude alusel. ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind): 1) tasu võetud vee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 4) abonenttasu. ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; 6) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142 lg 1 tulenevalt peab Hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon Konkurentsiametil võimaldama kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 lähtuvalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Eeltoodust tulenevalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid (edaspidi Küsimustik) MS Exceli tabelite kujul: „Detailne küsimustik vee-ettevõtjatele“ ja „Lihtsustatud küsimustik vee-  3 (46) ettevõtjatele“3. Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3 ja ÜVVKS § 14 lg 1, 2 lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 142 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiamet koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 4. ÜVVKS § 14 lg 9 lähtuvalt töötas Konkurentsiamet välja juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted” (edaspidi Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel5. Juhendi välja töötamisel on arvestatud ÜVVKS § 14, 141, 142 sätetega, millest tulenevalt kujuneb veeteenuse hind vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse summa jagamisel müügimahuga (Juhendi p-d 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on hinnataotluse kooskõlastamise käigus halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks. Juhendi eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Juhendit kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõte ning Juhend on kooskõlas ÜVVKS § 16 lõigete 9 ja 10 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrusega „Veeteenuse ajutise hinna kehtestamise kord ja tingimused“6 (edaspidi Vee Määrus). Vee Määrust rakendatakse ÜVVKS § 16 lg 9 alusel ajutise veeteenuse hinna kehtestamisel juhul, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis ei vasta ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule ning vee-ettevõtja on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse. ÜVVKS § 142 lg 7 tulenevalt peab vee-ettevõtja Konkurentsiametil lubama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel kontrollida oma raamatupidamist, põhjendama veeteenuse hinna moodustamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi. ÜVVKS § 142 lg 9 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja nende ametiisikutelt lisaandmeid, kui ÜVVKS-s sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. ÜVVKS § 142 lg 4 lähtuvalt tehakse hinnataotluse kooskõlastamise otsus 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist. ÜVVKS § 142 lg 11 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks. 3 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade kooskõlastamine. 4 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade kooskõlastamine. 5 Juhend on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel http://www.konkurentsiamet.ee, rubriigis Vesi, soojus / Vesi / Hindade kooskõlastamine. Juhendit rakendatakse veeteenuse hindade kooskõlastamisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/105112010005  4 (46) 2. Menetlusosaline VV on kantud äriregistrisse 15.12.1995 registrikoodiga 10004973 ja asukohaga Ringtee 10, Võru linn, Võru maakond, 65620. Ettevõtte aktsiakapitali suuruseks on 2650,24 tuh €. VV aktsionärideks on Võru Linnavalitsus, Võru Vallavalitsus, Antsla Vallavalitsus, Kanepi Vallavalitsus ja Rõuge Vallavalitsus. VV põhitegevuseks on vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine. Äriregistri kohaselt on VV põhitegevusalaks kanalisatsioon ja heitveekäitlus, lisategevusaladeks veekogumine, -töötlus ja –varustus, vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus ning ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine. VV on Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) liige. 3. Menetluse käik 22.04.2022 registreeriti Konkurentsiametis VV veeteenuse hinnataotlus koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga. Kuna esitatud Hinnataotlus oli puudustega HMS § 15 lg 2 mõttes, siis ei olnud Konkurentsiametil võimalik alustada Hinnataotluse sisulist menetlemist. 12.05.2022 saatis Konkurentsiamet VV-le kirja Hinnataotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrates vastamise tähtajaks 26.05.2022. 13.05.2022 registreeriti VV esitatud parandused hinnataotluses, mille kontrollimisel tuvastas Konkurentsiamet, et kõiki osundatud puuduseid ei olnud VV hinnataotlusest kõrvaldanud. 16.05.2022 kirjas viitas amet puudustele, mis olid jäänud likvideerimata ning pööras ka tähelepanu, et parandustega Hinnataotlus esitataks juhatuse liikme poolt digitaalselt allkirjastatuna. 18.05.2022 registreeriti Konkurentsiametis VV parandused Hinnataotluses, mille järel sai Konkurentsiamet lugeda Hinnataotluse nõuetekohaseks ja alustada selle sisulist menetlemist. ÜVVKS § 142 lg 4 tulenevalt tehakse Hinnataotluse kooskõlastamise otsus pärast nõuetekohase taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 142 lg 4, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast ehk VV puhul alates 19.05.2022. 24.05.2022 saatis Konkurentsiamet e-kirjaga VV-le küsimused Hinnataotluse menetlemiseks vajalike lisaandmete ja selgituste saamiseks (üldandmed, müügimahud Rõuge vallas, vee omatarve ja veekadu, vee erikasutusõiguse tasu, saaste- ja elektrienergia kogused, muud tegevuskulud). 26.05.2022 saatis VV vastused 24.05.2022 esitatud küsimustele. 06.06.2022 saatis Konkurentsiamet e-kirjaga VV-le küsimused Hinnataotluse menetlemiseks vajalike lisaandmete ja selgituste saamiseks (investeeringud, muudatused jääkmaksumuses, kulumiarvestus sh päikesepaneelidel, mitterahaliste sissemaksete andmed jm). 14.06.2022 ja 15.06.2022 saatis VV ameti 06.06.2022 kirjas soovitu osas vastuseid ja dokumentatsiooni. Täiendavalt esitas VV parandused/ selgitused seoses investeeringutes sisalduvate mitterahaliste sissemaksete arvestusega 04.08.2022.  5 (46) 05.08.2022 saatis Konkurentsiamet Võru Linnavalitsusele ning Võru, Antsla, Rõuge ja Kanepi Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks VV Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule. 23.08.2022 saatis Konkurentsiamet täpsustava järelepärimise Rõuge Vallavalitsusele seoses Konkurentsiameti 05.08.2022 järelepärimisele 18.08.2022 saabunud vastuskirjaga. 11.08.2022 Antsla Vallavalitsuselt, 16.08.2022 Võru Linnavalitsuselt ja Võru Vallavalitsuselt, 22.08.2022 Kanepi Linnavalitsuselt ja 25.08.2022 Rõuge Vallavalitsuselt saabunud vastuste kohaselt on VV Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. 25.08.-29.08.2022 toimus VV ja Konkurentsiameti vahel infovahetus lisateenuste, veevaldkonna põhivara maksumuste ja kulumi jagunemise jm küsimustes. 29.08.2022 saatis VV Konkurentsiametile digitaalselt allkirjastatud hinnataotluse, milles oli korrigeeritud veeteenuse hinda lülitatavat kulumit ja tulukust, samuti täpsustatud veevaldkonna põhivara jagunemist veeteenuste ja muu tegevuse (purgimise) vahel. ÜVVKS § 142 lg 11 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 25.05.- 26.05.2022; 07.06.2022–29.08.2022, kuna puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud täiendavad andmed ja selgitused ning kohalike omavalitsuste arvamused Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“7 p 4.1 näeb ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks I poolaastal (01.01–30.06), täidetakse Küsimustiku veerg „Majandusaasta“ jooksva aasta andmetega. Tulenevalt asjaolust, et VV esitas Hinnataotluse 22.04.2022 ehk 2022.a I poolaastal, teostas Konkurentsiamet veeteenuse hinna analüüsi 2022.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel. Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel (Juhendi punkt 2.12). 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist8 ettevõtja majandusaasta aruandeid s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee- ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 14 lg 2 loetletut, siis võib ta tulla uuesti hinda kooskõlastama järgneva 12 kuu andmete alusel. 29.08.2022 VV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind kujuneb alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1) kajastatud tegevuskuludest, kapitalikulust, tulukusest ja müügimahtudest tulenevalt. Tabel 1 VV veeteenuse hinna komponendid rida Hinnakomponendid ühik 2022 1 Tegevuskulud tuh € 1454,7 2 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 75,1 7 http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324 8 https://ariregister.rik.ee/  6 (46) rida Hinnakomponendid ühik 2022 3 Saastetasu tuh € 32,0 4 Elektrikulu tuh € 308,9 5 Muud tegevuskulud tuh € 1038,7 6 Kapitalikulu tuh € 575,2 7 Tulukus tuh € 419,8 8 Lubatud müügitulu tuh € 2449,7 9 Järelevalvetasu (lubatud müügitulu × 0,2%) tuh € 4,9 10 Müügitulu koos järelevalvetasuga tuh € 2454,6 11 Võetud vee müügimaht tuh m3 731,0 12 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht tuh m3 705,0 13 Müügimaht kokku tuh m3 1436,0 Konkurentsiamet teostab analüüsi VV ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kõikide taotletud tasude (tasu võetud vee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, põhiteenustega seotud lisateenused) aluseks olevatele summaarsetele hinna komponentidele: tegevuskuludele, kapitalikulule, tulukusele (vt Tabel 1 veerg „2022“ read 1, 6, 7) ja müügimahtudele (vt Tabel 1 veerg „2022“ read 11 ja 12). Konkurentsiamet on seisukohal, et VV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS § 14 lg 2 toodud nõuetele. 4. Taotleja üldiseloomustus VV osutab veeteenust Võru linnas, Võru vallas, Antsla vallas, Rõuge vallas ja Kanepi vallas, kus ta on määratud vee-ettevõtjaks järgmiselt: - Võru Linnavolikogu 09.12.2015 otsusega nr 40 Võru linna haldusterritooriumil; - Võru Vallavolikogu 10.04.2013 otsusega nr 223 Võru vallas Võlsi tee, Kose aleviku, Meegomäe ja Räpina maantee vee- ja kanalisatsioonivõrkude haldusterritooriumil; - Võru Vallavolikogu 11.03.2020 otsusega nr 197 Võru vallas Sõmerpalu alevikus, Osula, Järvere, Linnamäe, Kurenurme ja Hänike külade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkondades; - Võru Vallavolikogu 13.01.2021 otsusega nr 248 Võru vallas Väimela aleviku, Parksepa aleviku, Puiga küla, Navi küla, Orava küla, Lasva küla, Pässa küla, Otsa küla, Tsolgo küla, Kääpa küla, Sooküla küla ja Pikakannu külade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkondades; - Antsla Vallavolikogu 18.12.2012 otsusega nr 34 (muudetud Antsla Vallavolikogu 22.12.2015 otsusega nr 49) Antsla linnas, Kobela ja Vana-Antsla alevikes ning Tsooru, Lusti ja Kraavi külades; - Antsla Vallavolikogu 23.01.2018 otsusega nr 34 Antsla vallas Kuldre, Pihleni, Uue-Antsla, Visela ja Vaabina külades; - Kanepi Vallavolikogu 20.12.2016 otsusega nr 1-1.3/48 Kanepi vallas Kanepi alevikus, Hurmi, Kaagvere, Magari, Põlgaste ja Soodoma külades; - Kanepi Vallavolikogu 20.11.2018 otsusega nr 1-3/2018/28 Kanepi vallas Saverna, Maaritsa, Valgjärve, Krootuse ja Ihamaru külades; - Kanepi Vallavolikogu 23.01.2019 otsusega nr 1-3/1 Kanepi vallas Erastvere külas;  7 (46) - Haanja Vallavolikogu 22.09.2016 otsusega nr 39 Haanja valla ÜVK piirkonnas. VV kehtivad veeteenuse hinnad on kooskõlastatud Konkurentsiameti 27.10.2017 otsusega nr 9- 3/2017-007 (edaspidi 2017 Otsus). Võru vallas (Väimela ja Parksepa alevik, Puiga ja Navi külades) on kehtestatud hinnad Võru Vallavalitsuse korraldusega 24.11.2014 nr 239 ning vastavalt VV ja Võru Vallavalitsuse vahel 03.12.2019 sõlmitud lepingule 2-2019/K rakendatud VV opereerimisel nimetatud piirkondades. Alljärgnevalt on Konkurentsiamet koostanud ülevaate VV kehtivatest ning kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hindadest (vt Tabel 2). Tabel 2 Ülevaade kehtivast ja taotletavast veeteenuse hinnast Kehtiv Taotletav Muutus rida Veeteenuse nimetus Ühik hind hind % Võru linn, Võru vald (v.a Parksepa ja Väimela alevik, Puiga ja Navi küla), Antsla vald, Kanepi vald, Rõuge valla Haanja ja Ruusmäe küla 1 Tasu võetud vee eest €/m³ 0,98 1,32 34,7 2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m³ 1,54 2,10 36,4 Võru valla Parksepa ja Väimela alevik, Puiga ja Navi küla 3 Tasu võetud vee eest €/m³ 0,84 1,32 57,1 4 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m³ 1,00 2,10 110,0 Põhiteenustega seotud teenused 5 Veearvesti plommimine €/kord 26,25 Vee- või kanalisatsiooniühenduse sulgemine/avamine 6 €/kord 26,25 päeva jooksul maakraanist Vee- või kanalisatsiooniühenduse sulgemine/avamine 7 perioodiks, koos veearvesti €/kord 34,45 demonteerimise/paigaldamisega (1x tasu) Vee või kanalisatsiooniühenduse sulgemine ja 8 €/kord 44,72 avamine rohkem kui ühest punktist, ühe päeva jooksul 9 Kiire sulgemine seoses avariiga €/kord 89,16 Tehniliste tingimuste väljastamine rohkem, kui ühele 10 €/tk 63,53 kinnistule/ tänavale Tehniliste tingimuste väljastamine ühele kinnistule, va 11 €/tk 23,12 tänavad 12 Liitumistingimuste väljastamine ühele kinnistule €/tk 23,12 13 Projekti kooskõlastamine pindalaga kuni 1 ha €/tk 20,79 14 Projekti kooskõlastamine pindalaga kuni 1 - 5 ha €/tk 40,44 15 Projekti kooskõlastamine pindalaga alates 5 ha €/tk 73,95 16 Projekti kooskõlastamine väljaspool ÜVK piirkonda €/tk 20,79 Kinnistu veetarbimise koondite koostamine ja 17 väljastamine majandusaastale eelnevate €/objekt 12,72 majandusaastate kohta Veearvesti taatlusesse saatmine (lisandub taatlemise 18 €/kord 31,24 kulu) 19 Kaugloetava veearvesti logi koostamine €/objekt 28,86 * Muudatus veerus „Muutus %“ ridadel 5-19 vastavalt Konkurentsiameti kirjale nr 9-2/22-0099-035-19.  8 (46) Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamisteks põhjusteks kohalike omavalitsuste volikogude poolt kinnitatavates ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavades ettenähtud investeeringute lülitamine veeteenuse hinda ja tegevuskulude suurenemine. ÜVVKS § 14 lg 3 mõttest9 lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest reoveele, mis ei ületa kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi (reostusnäitajate piirväärtusi) või vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi või ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalseid piirväärtusi. Vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepingutes maksimaalsete reoainete sisalduste mittekokkuleppimisel ja olukorras, kus ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalseid piirväärtused rikuksid reoveepuhasti töörežiimi on oluline, et ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused oleksid määratletud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatavas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (ÜVVKS § 8 lg 4 p 2), kuivõrd ÜVVKS § 10 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. ÜVVKS § 8 lg 4 p 2 kohaselt kinnitab ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. ÜVVKS § 8 lg 6 järgi on vee-ettevõtja kohustatud vastu võtma kliendilt reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi või mis ei kahjusta ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid. VV tegevuspiirkonna kohalikud omavalitsused on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjad võtnud vastu alljärgnevate õigusaktidega10: - Võru Linnavolikogu 10.04.2013 määrus nr 12 „Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“11; - Võru Vallavolikogu 10.04.2013 määrus nr 78 „Võru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“12; - Antsla Vallavolikogu 21.05.2013 määrus nr 6 „Antsla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kehtestamine“13; - Sõmerpalu Vallavolikogu 26.03.2015 määrus nr 7 „Sõmerpalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“14; 9 ÜVVKS § 14 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib lisaks veeteenuse hinnale kehtestada ülenormatiivse reostuse tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei kuulu kooskõlastamisele Konkurentsiametiga, kuna nimetatud tasu näol on tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega, mis on seotud reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega (vt ÜVVKS-i juurde kuuluvat „Seletuskirja monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu (597SE) esimeseks lugemiseks esitatud muudetud tekstile“ ÜVVKS § 14 lg 3 kohta http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a1b6818e-28d9-2be3-2395- bdabe3348660/Monopolidele%20hinnapiirangute%20kehtestamise%20seadus/; seletuskiri esimese lugemise teksti juurde, lk 9 esimese lõigu kaks viimast lauset). Rahalise nõude kahjude suuruse saab kindlaks määrata vaid vee- ettevõtja ise, kuna kahjud on seotud konkreetse ülereostuse tagajärjel tekkinud kuludega seoses reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega, mistõttu ei kuulu ülenormatiivse reostuse tasu Konkurentsiametiga kooskõlastamisele. 10 2017.a kohalike omavalitsuste ühinemise tulemusel moodustunud uued omavalitsused ei ole vastu võtnud uusi eeskirju ja kuni uute õigusaktide kehtestamiseni kehtivad senised õigusaktid edasi sellel territooriumil, kus nad olid kehtestatud. 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/419042013005 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/418042013012 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/429052013019 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/407042015027  9 (46) - Kanepi Vallavolikogu 24.03.2015 määrus nr 6 „Kanepi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri“15; - Haanja Vallavolikogu 19.10.2001 määrus nr 11 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskirja kinnitamine“16 - Valgjärve Vallavolikogu 14.04.2005 määrus nr 11 „Valgjärve valla ühisveevärgi kasutamise eeskiri“17 - Orava Vallavolikogu 14.11.2002 määrus nr 1 „Orava valla veevärgi kasutamise eeskirja kinnitamine“18. Lasva ja Urvaste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjad ei ole käesoleval ajal enam avalikult kättesaadavad. Eelnevalt loetletud õigusaktides on kehtestatud järgmised ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate lubatud piirväärtused: Tabel 3 Reostusnäitajate piirväärtused Võru linnas ja endises Võru, Antsla, Rõuge, Sõmerpalu ja Kanepi vallas Piirväärtus Reostusnäitaja Mõõtühik Võru linn, Võru, Antsla Kanepi vald ja Sõmerpalu vald Vesinikioonide minimaalne sisaldus pH-ühik 6,5 6,5 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pH-ühik 8,5 8,5 Heljuvainete sisaldus mg/1 350 200 Biokeemiline hapnikutarve mg/1 350 200 Keemiline hapnikutarve mg/1 700 500 Polaarsete süsivesikute sisaldus mg/1 50 50 Naftasaaduste sisaldus mg/1 1,5 1,5 Üldlämmastiku sisaldus mg/1 70 60 Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/1 2,9 2,9 Kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/1 15 15 Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/1 44 44 Üldfosfori sisaldus mg/1 9 9 Sulfaatide sisaldus mg/1 80 80 Haanja, Valgjärve ja Orava valla eeskirjades ei ole ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtuseid kehtestatud. Konkurentsiameti poolt kooskõlastatav veeteenuse hind kehtib Võru linnas, Võru, Antsla, Sõmerpalu ja Kanepi vallas klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa tabelis 3 vastava kohaliku omavalitsuse õigusaktiga määratud näitajaid (vt Tabel 3 veerg „Piirväärtus“). Endises Haanja, Valgjärve, Orava, Lasva ja Urvaste vallas kehtib Konkurentsiameti poolt kooskõlastatav veeteenuse hind aga vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalsete reoainete sisalduseni 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/409042015022 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/428052014009 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/412022013001 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/424102013044  10 (46) või ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalsete piirväärtusteni. Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 4) VV tegevuspiirkonda iseloomustavatest üldistest näitajatest perioodil 2018 - 2022. Tabel 4 Veevaldkonna üldised näitajad Rida ÜLDANDMED ühik 2018 2019 2020 2021 2022 1 Puurkaevude arv tk 45 53 53 53 53 2 Veepumplate arv tk 6 7 7 7 7 3 Veetöötlusjaamade arv tk 32 40 40 40 40 4 Reovee pumplate arv tk 97 114 120 126 126 5 Reoveepuhastite arv tk 26 33 33 33 33 6 Ühisveevärgi torustike pikkus km 177 214 219 231 231 7 sh rekonstrueeritud ja uued km 129 127 132 148 153 8 Ühiskanalisatsiooni torustike pikkus km 169 205 222 235 235 9 sh rekonstrueeritud ja uued km 112 118 135 151 160 2021.a-l oli VV tegevuspiirkonnas kasutusel 53 puurkaevu, 7 veepumplat, 40 veetöötlusjaama, 126 reoveepumplat ja 33 reoveepuhastit. Veeteenuse osutamiseks kasutatavate ühisveevärgi torustike pikkus on 231 km ja ühiskanalisatsiooni torustike pikkus 235 km. Regulatsiooniperioodil ehk 2022.a-l kasutatavate objektide arvudes/ torustike kogupikkuses muutuseid ei planeerita. Käesolevas otsuses vaadeldava perioodi suurematest investeeringutest saab välja tuua järgmise: - Aastatel 2019-2022 viib VV ellu projekti „Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt“. Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), mille kodulehe andmetel on investeeringute kogumaksumus 16 566,5 tuh € ja sellest toetuse summa 11 740,7 tuh €. Lisaks eelnimetatule on VV teostanud mitmeid muid investeeringuid erinevates tegevuspiirkondades (sh KIK kaasabil) peamiselt olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide töökindluse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Investeeringute detailsem ülevaade on esitatud käesoleva otsuse Lisas 1. 5. Müügimahud ja veekadu 5.1. Müügimahud Müügimahule hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügimahuga. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind. Kaalutlusi, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügimahud on põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktile 4.1, millest lähtuvalt kasutatakse müügimahu analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid: 1) müügimahu dünaamika (sh eelmiste perioodide müügimahud, majandusprognoosid, pika- ajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajaid); 2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos.  11 (46) 5.1.1. Võetud vee müügimaht VV poolt Hinnataotluses prognoositud võetud vee müügimaht 731,0 tuh m3 VV on prognoosinud 2022.a-l osutatava võetud vee teenuse müügimahuks 731,0 tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht võetud vee müügimahu 731,0 tuh m3 kohta Juhendi punktist 4.1 tulenevalt analüüsib Konkurentsiamet VV veeteenuse müügimahtude ajaloolisi tegelikke näitajaid. Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 5) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on kajastatud võetud vee teenuse müügimahud ning abonentide arvud aastatel 2018-2021 ja prognoosid aastaks 2022. Tabel 5 Võetud vee müügimahud rida VÕETUD VEE MÜÜGIMAHT ühik 2018 2019 2020 2021 2022 1. Võetud vee müügimaht tuh m³ 573,7 681,7 695,3 716,7 731,0 2. Muutus võrreldes eelmise aastaga % 18,8 2,0 3,1 2,0 3. Võetud vee teenuse abonentide arv tk 3113 3642 3760 4020 4107 4. Lisandunud abonente aastas tk 529 118 260 87 Rajatud uute võetud vee teenuse 5. tk 4 2 99 420 0 liitumispunktide arv 6. Ühiktarbimine (rida 1/ rida 3 × 1000) m3/abonent 184 187 185 178 178 Aastatel 2018 – 2021 kasvas VV võetud vee abonentide arv 907 abonendi võrra (vt Tabel 5 rida 4 veerud 2018 – 2021; 529 + 118 + 260 = 907). Abonentide arv suurenes seoses uute piirkondade lisandumisega VV tegevuspiirkonda (2018.a aprillist lisandusid endise Urvaste valla asulad, 2019.a jaanuarist Võru valla ja Kanepi valla asulad, 2019.a aprillist Kanepi valla Erastvere küla19) ning samuti seoses uute liitumisvõimaluste rajamisega projekti „Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt“ käigus (2020 ja 2021.a-l). Võetud vee müügimaht on samuti iga-aastaselt kasvanud - 2018.a 573,7 tuh m3-lt 2021.a-ks tasemele 716,7 tuh m3 (vt Tabel 5 rida 1 veerud 2018 - 2021). Võetud vee ühiktarbimine (ühe abonendi keskmine tarbimine) oli aastatel 2018-2020 vahemikus 184-187 m3 abonendi kohta ja langes 2021.a-l 178 m3-le abonendi kohta (vt Tabel 5 rida 6 veerud 2018-2021). Ettevõtja selgitusel on 2020 ja 2021.a-l rajatud uued liitumispunktid eramajade piirkondades (2020.a-l Võru linnas; 2021.a-l Võru vallas suvilapiirkondades, kus püsielanike osakaaluks on ettevõtja hinnangul 40%), mistõttu ka nimetatud klientide tarbimise lisandumisega ühe kliendi keskmine tarbimine väheneb. Lisaks tuleb arvestada Võru vallas lisandunud hooajalise tarbimisega abonentide olulise osakaaluga (hinnanguliselt 60%), mis aasta keskmist tarbimist võib vähendada. Regulatsiooniperioodiks on ettevõtja prognoosinud lisanduvate abonentide arvu vähenemist (prognoositud on 87 abonendi lisandumist; vt Tabel 5 rida 4), kuna regulatsiooniperioodil uute liitumispunktide rajamist ei prognoosita ning seni rajatud liitumisvõimaluste kasutusele võtmise aktiivsus aja jooksul väheneb. Eeltoodust tulenevalt aktsepteerib Konkurentsiamet VV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud abonentide arvu 4107 tk. Võetud vee ühiktarbimise regulatsiooniperioodil (178 m3/abonent) on vee-ettevõtja prognoosinud 2021.a tegeliku näitaja tasemele (vt Tabel 5 rida 6 veerud 2021-2022). Konkurentsiamet peab seda põhjendatuks, sest eramajade liitumine ühiktarbimist kindlasti ei suurenda. Konkurentsiamet peab põhjendatuks regulatsiooniperioodil ühe kliendi keskmist tarbimist 178 m3, kuna arvesse on uute liitujate võimalikku mõju ühe kliendi keskmisele tarbimisele. 19 Lisaks lõpetati opereerimine Mõniste piirkonnas alates 01.01.2019 (osakaal u 2% 2018.a võetud vee müügimahust).  12 (46) Põhjendatud klientide arvust 4107 tk ja ühe kliendi keskmisest võetud vee tarbimismahust 178 m3 lähtuvalt kujuneb võetud vee müügimahuks regulatsiooniperioodil 731,0 tuh m3 (4107 × 178 / 1000 = 731,0), mis võrdub VV Hinnataotluses kajastatuga. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks VV tegevuspiirkondade regulatsiooniperioodi võetud vee müügimahu 731,0 tuh m3. 5.1.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht VV poolt Hinnataotluses prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht 705,0 tuh m3 VV on prognoosinud 2022.a-l osutatava reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse müügimahuks kokku 705,0 tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu 705,0 tuh m3 kohta Juhendi punktist 4.1 tulenevalt analüüsib Konkurentsiamet VV veeteenuse müügimahtude ajaloolisi tegelikke näitajaid. Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 6) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on kajastatud VV tegevuspiirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse müügimahud ning abonentide arvud aastatel 2018–2021 ja prognoosid aastaks 2022. Tabel 6 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahud rida REOVEETEENUSE MÜÜGIMAHT ühik 2018 2019 2020 2021 2022 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise 1. tuh m³ 589,5 667,1 679,1 691,2 705,0 müügimaht 2. Muutus võrreldes eelmise aastaga % 13,2 1,8 1,8 2,0 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse 3. tk 2848 3215 3316 3560 3642 abonentide arv 4. Lisandunud abonente aastas tk 367 101 244 82 Rajatud uute ärajuhtimise ja puhastamise 5. tk 2 0 98 421 0 teenuse liitumispunktide arv 6. Ühiktarbimine (rida 1/ rida 3 × 1000) m3/abonent 207 207 205 194 194 Aastatel 2018 – 2021 kasvas VV reoveeteenuse abonentide arv 907 abonendi võrra (vt Tabel 6 rida 4 veerud 2018 – 2021; 367 + 101 + 244 = 712). Abonentide arv suurenes seoses uute piirkondade lisandumisega VV tegevuspiirkonda (2018.a aprillist lisandusid endise Urvaste valla asulad, 2019.a jaanuarist Võru valla ja Kanepi valla asulad, 2019.a aprillist Kanepi valla Erastvere küla20) ning samuti seoses uute liitumisvõimaluste rajamisega projekti „Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt“ käigus (2020 ja 2021.a-l). Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht on samuti iga-aastaselt kasvanud - 2018.a 589,5 tuh m3-lt 2021.a-ks tasemele 691,2 tuh m3 (vt Tabel 6 rida 1 veerud 2018 - 2021). Reoveeteenuse ühiktarbimine (ühe abonendi keskmine tarbimine) oli aastatel 2018-2020 vahemikus 205-207 m3 abonendi kohta ja langes 2021.a-l 194 m3-le abonendi kohta (vt Tabel 6 rida 6 veerud 2018-2021). Ettevõtja selgitusel on 2020 ja 2021.a-l rajatud uued liitumispunktid eramajade piirkondades (2020.a-l Võru linnas; 2021.a-l Võru vallas suvilapiirkondades, kus püsielanike osakaaluks on ettevõtja hinnangul 40%), mistõttu ka nimetatud klientide tarbimise lisandumisega ühe kliendi 20 Lisaks lõpetati opereerimine Mõniste piirkonnas alates 01.01.2019 (osakaal u 1,5% 2018.a reoveeteenuse müügimahust).  13 (46) keskmine tarbimine väheneb. Lisaks tuleb arvestada Võru vallas lisandunud hooajalise tarbimisega abonentide olulise osakaaluga (hinnanguliselt 60%), mis aasta keskmist tarbimist võib vähendada. Regulatsiooniperioodiks on ettevõtja prognoosinud lisanduvate abonentide arvu vähenemist (prognoositud on 82 abonendi lisandumist; vt Tabel 6 rida 4), kuna regulatsiooniperioodil uute liitumispunktide rajamist ei prognoosita ning seni rajatud liitumisvõimaluste kasutusele võtmise aktiivsus aja jooksul väheneb. Eeltoodust tulenevalt aktsepteerib Konkurentsiamet VV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud abonentide arvu 3642 tk. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse ühiktarbimise regulatsiooniperioodil (194 m3/abonent) on vee-ettevõtja prognoosinud 2021.a tegeliku näitaja tasemele (vt Tabel 6 rida 6 veerud 2021-2022). Konkurentsiamet peab seda põhjendatuks, sest eramajade liitumine ühiktarbimist kindlasti ei suurenda. Konkurentsiamet peab põhjendatuks regulatsiooniperioodil ühe kliendi keskmist tarbimist 194 m3, kuna arvesse on uute liitujate võimalikku mõju ühe kliendi keskmisele tarbimisele. Põhjendatud klientide arvust 3642 tk ja ühe kliendi keskmisest reovee ärajuhtimise ja puhastamise tarbimismahust 194 m3 lähtuvalt kujuneb reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks regulatsiooniperioodil 705,0 tuh m3 (3642 × 194 / 1000 = 705,021), mis võrdub VV Hinnataotluses kajastatuga. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks VV tegevuspiirkondade regulatsiooniperioodi reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu 705,0 tuh m3. 5.1.3. Põhiteenustega seotud teenuste müügimahud Lisaks veeteenuse hinnale soovib VV kooskõlastada põhiteenustega seotud teenuste (lisateenuste) hinnakirja. VV poolt esitatud andmed põhiteenustega seotud teenuste müügimahtude kohta on järgmised: Tabel 7 Põhiteenustega seotud teenuste ehk lisateenuste müügimahud 2018-2021 rida Põhiteenustega seotud teenuste müügimahud ühik 2018 2019 2020 2021 keskmine 2022 1 Veearvesti plommimine kord 11 8 4 7 8 7 Vee- või kanalisatsiooniühenduse sulgemine/avamine 2 kord 23 14 23 20 20 20 päeva jooksul maakraanist Vee- või kanalisatsiooniühenduse sulgemine/avamine 3 perioodiks, koos veearvesti kord 88 78 47 50 66 50 demonteerimise/paigaldamisega (1x tasu) Vee või kanalisatsiooniühenduse sulgemine ja avamine 4 kord 2 3 5 5 4 5 rohkem kui ühest punktist, ühe päeva jooksul 5 Kiire sulgemine seoses avariiga kord 0 1 0 1 1 1 Tehniliste tingimuste väljastamine rohkem, kui ühele 6 tk 0 1 0 1 1 1 kinnistule/ tänavale Tehniliste tingimuste väljastamine ühele kinnistule, va 7 tk 3 4 5 5 4 5 tänavad 8 Liitumistingimuste väljastamine ühele kinnistule tk 136 130 222 220 177 150 21 Konkurentsiametile on ühiktarbimise kohta teada andmed suurema täpsusega, kui käesoleva otsuse tabelites esitatud (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.  14 (46) 2018-2021 rida Põhiteenustega seotud teenuste müügimahud ühik 2018 2019 2020 2021 keskmine 2022 9 Projekti kooskõlastamine pindalaga kuni 1 ha tk 30 34 70 70 51 50 10 Projekti kooskõlastamine pindalaga kuni 1 - 5 ha tk 25 46 28 30 32 20 11 Projekti kooskõlastamine pindalaga alates 5 ha tk 0 0 7 7 4 7 12 Projekti kooskõlastamine väljaspool ÜVK piirkonda tk 0 5 6 3 4 3 Kinnistu veetarbimise koondite koostamine ja väljastamine 13 objekt 0 5 6 3 4 3 majandusaastale eelnevate majandusaastate kohta 14 Veearvesti taatlusesse saatmine (lisandub taatlemise kulu) kord 5 5 5 5 5 5 15 Kaugloetava veearvesti logi koostamine objekt 3 3 3 3 3 3 Konkurentsiameti seisukoht põhiteenustega seotud teenuste müügimahtude kohta Ülevaade põhiteenusega seotud teenuste (lisateenuste) mahtudest aastatel 2018 – 2022 on toodud eelnevas tabelis (vt Tabel 7). Tabelist (vt Tabel 7) nähtub, valdavalt on VV prognoosinud lisateenuste müügimahud 2022.a-l sarnaseks eelneva aasta (2021) mahtudega, mis on paljude teenuste puhul sarnased ka varasemate aastate keskmiste müügimahtudega. Teenustel, mis on seotud uute liitumistega (teenused 6 kuni 12) on ettevõtja võtnud arvesse juba tehtud ja ka teadaolevaid arendusi. Seepärast on mõne teenuse maht prognoositud eelnevate aastate keskmisest suuremaks või väiksemaks. Kuna VV on põhiteenustega seotud teenuste müügimahud prognoosinud sarnaseks eelnevate aastate keskmise mahuga või võtnud arvesse tegevuspiirkonnas toimuvaid arendusi, siis peab Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2022.a põhiteenustega seotud teenuste müügimahtusid alljärgnevalt: rida Põhiteenustega seotud teenuste müügimahud ühik 2022 1 Veearvesti plommimine kord 7 Vee- või kanalisatsiooniühenduse sulgemine/avamine päeva jooksul 2 kord 20 maakraanist Vee- või kanalisatsiooniühenduse sulgemine/avamine perioodiks, koos 3 kord 50 veearvesti demonteerimise/paigaldamisega (1x tasu) Vee või kanalisatsiooniühenduse sulgemine ja avamine rohkem kui ühest 4 kord 5 punktist, ühe päeva jooksul 5 Kiire sulgemine seoses avariiga kord 1 6 Tehniliste tingimuste väljastamine rohkem, kui ühele kinnistule/ tänavale tk 1 7 Tehniliste tingimuste väljastamine ühele kinnistule, va tänavad tk 5 8 Liitumistingimuste väljastamine ühele kinnistule tk 150 9 Projekti kooskõlastamine pindalaga kuni 1 ha tk 50 10 Projekti kooskõlastamine pindalaga kuni 1 - 5 ha tk 20 11 Projekti kooskõlastamine pindalaga alates 5 ha tk 7 12 Projekti kooskõlastamine väljaspool ÜVK piirkonda tk 3 Kinnistu veetarbimise koondite koostamine ja väljastamine majandusaastale 13 objekt 3 eelnevate majandusaastate kohta 14 Veearvesti taatlusesse saatmine (lisandub taatlemise kulu) kord 5 15 Kaugloetava veearvesti logi koostamine objekt 3  15 (46) 5.2. Veekadu Veekadu leitakse ammutatud vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud vee koguse vahena (ammutatud vee kogus – omatarbevee kogus – müüdud vee kogus). Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei arvestata tuletõrjeks võetavat vett ega võetud vee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muuks otstarbeks (nt kontoriruumides). Omatarbevee mahtu ei arvestata müüdud vee mahu hulka. Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab: 1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks); 2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse); 3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu). Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal. VV poolt prognoositud veekadu 116,5 tuh m3 ehk 13,7% ammutatud veest ilma omatarbeveeta VV on prognoosinud 2022.a veekaoks 116,5 tuh m3, mis moodustab 13,7% ammutatud veest ilma omatarbeveeta. Konkurentsiameti seisukoht veekao 116,5 tuh m3 ehk 13,7% kohta Ülevaate saamiseks veekao muutuse kohta ajas koostas Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli 2018-2021 tegelike andmete ning 2022.a prognoosi kohta (vt Tabel 8). Tabel 8 Veekadu rida VEEKADU ühik 2018 2019 2020 2021 2022 1. Ammutatud vee kogus tuh m³ 691,4 844,2 860,4 898,5 894,1 2. Vee omatarve tuh m³ 34,3 40,1 42,9 69,1 46,6 3. Omatarbevee osakaal kogu ammutatud veest % 5,0 4,7 5,0 7,7 5,2 Ammutatud vesi ilma omatarbeveeta tuh m³ 657,1 804,1 817,5 829,4 847,5 4. (rida 1 - rida 2) 5. Võetud vee müügimaht tuh m³ 573,7 681,7 695,3 716,7 731,0 6. Veekadu (rida 4 - rida 5) tuh m³ 83,4 122,4 122,1 112,8 116,5 Veekao osakaal ammutatud vee mahust ilma % 12,7 15,2 14,9 13,6 13,7 7. omatarbeveeta (rida 6 / rida 4 × 100) 8. Veetöötlusjaamade arv tk 32 40 40 40 40 Kuna veekao hulka ei arvestata omatarbevett, siis annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu ettevõtja poolt prognoositud omatarbevee kogusele. Omatarbevee kogus VV kasutab omatarbevett reoveepuhastite seadmete, reoveepumplate ning veetöötlusjaamade filtrite pesuks, samuti vee- ja kanalisatsioonitorustike läbipesuks, hüdrantide kontrolliks jm.  16 (46) 2019.a-l lisandus seoses piirkondade lisandumisega VV kasutusse erinevaid veemajandusobjekte, seejuures nt kasutatavate veetöötlusjaamade arv suurenes 32-lt 40-le. Omatarbevee kogus on aastatel 2019-2021 ehk muutumatu veetöötlusjaamade arvuga aastatel muutunud vahemikus 40,1 – 69,1 tuh m3 (vt Tabel 8 rida 2 veerud 2019-2021). 2021. a omatarbevee koguse olulist kasvu on VV selgitanud lekkega, kus Võru linna reoveepuhastis voolas vesi protsessi, mõjutades 2021.a omatarbevee kogust ca 15 tuh m3 võrra (s.t teiste aastatega võrreldavaks omatarbevee koguseks kujuneb üle 54,1 tuh m3). Omatarbevee osakaal ammutatud veest oli aastatel 2019-2020 vahemikus 4,7%-5,0%, 2021.a näitaja (7,7%) oli moonutatud eelkirjeldatud lekke tõttu (vt Tabel 8 rida 3 veerud 2018-2021). Kui vähendada 2021.a omatarbevee mahtu lekke mahuga 15 tuh m3, siis kujuneks omatarbevee osakaaluks ammutatud veest 6,0%. 2022.a-ks on VV prognoosinud omatarbevee mahuks 46,6 tuh m3 ja omatarbevee osakaaluks kujuneb 5,2%. Mõlemad näitajad on mõnevõrra suuremad aastate 2019-2020 näitajatest, kuid väiksemad 2021.a erandliku lekke võrra korrigeeritud näitajatest.2021.a korrigeeritud omatarbevee mahuga kujuneb aastate 2019-2021 keskmiseks omatarbevee mahuks 45,7 tuh m3 ((40,1 + 42,9 + 54,1) / 3 = 45,7). Kuna VV poolt kasutatavate veetöötlusjaamade arv ei ole 2022.a-l planeeritud muutuma, siis peab Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 3 tulenevalt põhjendatuks 2022.a omatarbevee mahtu 46,6 tuh m3, mis on hinnanguliselt samal tasemel eelneva kolme aasta keskmise näitajaga. Veekadu VV poolt esitatud andmete kohaselt moodustas veekadu 2018.a-l 12,7% ammutatud veest ilma omatarbeveeta. Alates 2019.a-st, mil valdavalt lisandusid uued tegevuspiirkonnad, oli ammutatud vee osakaal langustrendis, vähenedes 2019.a 15,2%-lt 2021.a-ks 13,6%-le (vt Tabel 8 rida 7 veerud 2019-2021). Regulatsiooniperioodiks prognoosib VV veekao osakaaluks 13,7% ammutatud veest ilma omatarbeveeta ehk veekaoks 116,5 tuh m3 (vt Tabel 8 veerg 2022 read 6 ja 7) s.t sarnaseks 2021.a tegelike näitajatega. Kuna VV on prognoosinud regulatsiooniperioodi veekao osakaalu sarnaseks võrreldavate aastate (2019-2021) madalaima tasemega, siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks VV poolt prognoositud veekadu tasemel 13,7% ammutatud veest ilma omatarbeveeta ehk veekao mahtu 116,5 tuh m3. 6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud ÜVVKS § 14 lg 2 ning sellest lähtuvalt Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil. Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 2.15 kohaselt on tegevuskulud hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda kapitalikulu ja finantskulu (finantskuludeks võivad olla kulud investeeringutelt tütar- või sidusettevõttesse, kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, intressikulud, kahjum valuutakursi muutustest või kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt22). Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta. Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud tegevuskulud on ÜVVKS § 14 lg 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.2 kuni 4.8. Juhendi punktist 4.2 lähtuvalt 22 http://www.rmp.ee/raamatupidamine/rtj/; RTJ 2 Lisa 2 Kasumiaruande kirjete selgitus  17 (46) jagunevad tegevuskulud alljärgnevalt: 1) mittekontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu vee erikasutusõiguse tasule ja saastetasule; 2) kontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu elektrienergia kulule ning muudele tegevuskuludele. 6.1. Mittekontrollitavad kulud Juhendi punkti 4.4 kohaselt on mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud (edaspidi mittekontrollitavad kulud) need, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Näiteks on Juhendi punkti 4.4 kohaselt ettevõtja jaoks mittekontrollitavad: 1) teisele vee-ettevõtjale makstavad tasud veeteenuse eest (juhul kui need on kooskõlastatud vastavalt ÜVVKS § 141 lg 2); 2) seaduses sätestatud keskkonnatasude määrad; 3) administratiivselt reguleeritavad hinnad; 4) muud seadustest tulenevad koormised ja kohustused. Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda Juhendi p 4.4 lähtuvad määrad, tasud vm, küll aga peab ettevõtja põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused jm). VV-l on mittekontrollitavateks kuludeks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär) ja saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad) ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent). Lisaks võib mittekontrollitava kuluna käsitleda maamaksu kulu ja riigilõivu kulu. Kuna nimetatud kulude osakaal VV tegevuskuludest on väga väike, siis analüüsib Konkurentsiamet viimati nimetatud kulusid koos muude tegevuskuludega. Mittekontrollitavate kulude põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele välja töötanud Küsimustiku töölehed „Tabel F. Keskkonnatasud“ ja „Tabel B. Kasumiaruanne“. VV poolt veeteenuse hinda lülitatud mittekontrollitavad kulud summas 107,1 tuh € VV on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavaks vee erikasutusõiguse tasuks 75,1 tuh € ja saastetasuks 32,0 tuh € ehk mittekontrollitavateks kuludeks kokku 107,1 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht mittekontrollitavate kulude kohta Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu VV poolt veeteenuse hinda lülitatavatele mittekontrollitavatele kuludele kulukomponentide lõikes. 6.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad  18 (46) veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisas23 osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel. Juhendi punkti 4.5 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse tasumääradega maksustatavaid vee koguseid. VV poolt veeteenuse hinda lülitatud vee erikasutusõiguse tasu 75,1 tuh € Hinnataotluse kohaselt soovib VV veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu summas 75,1 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu 75,1 tuh € kohta Keskkonnalubade nr L.VV/325657, L.VV/327076, L.VV/325540, L.VV/332261, L.VV/331162, L.VV/330963 L.VV/330049, L.VV/326952, L.VV/326059, L.VV/325507, L.VV/324945 ja L.VV/324576 kohaselt on VV-l õigus ammutada vett kesk-devoni põhjaveekihist. Lisaks keskkonnalubades märgitud puurkaevudele kasutab VV vee ammutamiseks ka puurkaeve, mida ei ole lubades märgitud. Hinnataotluse kohaselt prognoosib VV regulatsiooniperioodil ammutatava vee koguseks 894,1 tuh m3. Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud vee müügimahust, omatarbevee mahust ja veekaost ehk ammutatud vee kogus = võetud vee müügimaht + omatarbevee maht + veekadu. Tulenevalt Konkurentsiameti poolt käesolevas otsuses põhjendatuks loetud võetud vee müügimahust 731,0 tuh m3 (vt otsuse p 5.1.1), omatarbevee mahust 46,6 tuh m3 ja veekao mahust 116,5 tuh m3 (vt otsuse p 5.2), kujuneb põhjendatud ammutatud vee mahuks 894,1 tuh m3 (731,0 + 46,6 + 116,5 = 894,1). Lisaks keskkonnalubades nimetatud puurkaevudele kasutab VV vee ammutamiseks Linnamäe, Kurenurme, Hänike, Tsolgo, Kraavi, Visela, Vaabina ja Magari puurkaevu. Veeseaduse § 187 p 2 kohaselt on veeluba kohustuslik, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas. KeTS § 5 lg 3 sätestab, et keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu. Kuna Linnamäe, Kurenurme, Hänike, Tsolgo, Kraavi, Visela, Vaabina ja Magari puurkaevu poolt ammutatavad veekogused jäävad alla veeloa kohustuse piirmäära, siis ei pea neil olema keskkonnaluba ning ammutatud vee eest ei pea maksma vee erikasutusõiguse tasu. VV poolt põhjaveest ammutatud ja ammutatavad vee mahud aastatel 2018-2022 on esitatud järgnevas tabelis (vt Tabel 9). Tabel 9 Ammutatud vee mahud rida Ammutatud vee mahud ühik 2018 2019 2020 2021 2022 1 Ammutatud vee maht tuh m³ 691,4 844,2 860,4 898,5 894,1 2 Ammutatud vee mahu muutus % 22,1 1,9 4,4 -0,5 3 Erikasutusõiguse tasuga maksustamata vesi tuh m³ 5,9 6,4 7,3 7,6 7,6 4 Erikasutusõiguse tasuga maksustatud vesi tuh m³ 685,5 837,7 853,1 891,0 886,5 23 Leitav aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014011 – klikkides määruse lõpus oleval lingil „Lisa“.  19 (46) 5 Maksustatud vee mahu muutus % 22,2 1,8 4,4 -0,5 Vee erikasutusõiguse tasuga maksustamata vee maht oli 2018.a-l 5,9 tuh m3 ja suurenes 2021.a- ks 7,6 tuh m3-ni (vt Tabel 9 rida 3). Regulatsiooniperioodiks on ettevõtja prognoosinud maksustamata vee mahuks 7,6 tuh m3, mis on võrdne 2021.a-l vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas kujunenud mahuga. Konkurentsiamet peab põhjendatuks VV poolt prognoositud ammutatava ja vee erikasutustasuga maksustamata vee mahtu 7,6 tuh m3, mis on prognoositud lähtuvalt tegevuspiirkonnas kujunenud maksustamata vee ammutamise vajadusest. Kuna Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks kogu ammutatava vee mahu 894,1 tuh m3 ning vee erikasutusõiguse tasuga maksustamata vee mahu 7,6 tuh m3, siis kujuneb põhjendatud vee erikasutusõiguse tasuga maksustatava vee mahuks 886,5 tuh m3 (894,1 – 17,6 = 886,5). Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ lisa kohaselt on 2022.a-l vee erikasutusõiguse tasumäär vee ammutamisel devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi kihini (kuhu kuulub ka kesk-devoni põhjaveekiht) 84,68 €/tuh m3. Võttes aluseks: 1) Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi kihini ammutatud vee koguse 886,5 tuh m3; 2) vee erikasutusõiguse tasumäära vee ammutamisel devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi kihini 84,68 €/tuh m3; kujuneb põhjendatud vee erikasutusõiguse tasuks 75 069 € (886,5 × 84,68 = 75 069) ehk 75,1 tuh € , mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 tulenevalt on põhjendatud lülitada võetud vee teenuse hinda. 6.1.2. Saastetasu Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 10 lg 1 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Veeseaduse (edaspidi VeeS) järgi on reovee puhastamine vee-ettevõtja kohustus. VeeS § 187 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama endale vee erikasutusloa ja KeTS §-de 3, 5, 17, 20 ja 24 kohaselt maksma veekogu reostamisel keskkonnatasuna saastetasu. KeTS § 14 lg 1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on KeTS § 4 lg 1 järgi vältida või vähendada saasteainete keskkonda heitmisega võimalikku kahju. Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse seaduses sätestatud saastetasude määrad täielikult veeteenuse hinda, küll aga peab ettevõtja põhjendama saastekoguseid. Juhendi punkti 4.6 p 5 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid. Veeteenuse hinda lülitatava saastetasu põhjendatuse analüüsimiseks on Konkurentsiamet HMS § 5 lg 1 tulenevalt (Konkurentsiametil on õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm) välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi ehk Küsimustiku Exceli tabelite kujul. Nimetatud Küsimustiku leheküljel „Tabel F. Keskkonnatasud“ sisaldub tabel, mida vee-ettevõtja on kohustatud täitma ning mis on ettevõtjapoolseks põhjenduseks saastetasude kohta veeteenuse hinnas. „Tabel F. Keskkonnatasud“ on välja töötatud võttes aluseks vee-ettevõtjate poolt regulaarselt riigile esitatavaid saastetasu kohta käivaid vorme.  20 (46) Keskkonnalubade nr L.VV/325657, L.VV/327076, L.VV/325540, L.VV/332261, L.VV/331162, L.VV/330963 L.VV/330049, L.VV/326952, L.VV/326059, L.VV/325507, L.VV/324945 ja L.VV/324576 kohaselt on VV-l õigus juhtida heitvett suublasse ning on kehtestatud keskkonda juhitavas vees sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid ja lubatud saastekogused. Alljärgnevalt analüüsib Konkurentsiamet saastetasu põhjendatust keskkonda heidetavate saastekoguste eest. VV poolt veeteenuse hinda lülitatud saastetasu 32,0 tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib VV regulatsiooniperioodil makstavaks saastetasuks kokku 32,1 tuh €, millest on eristatud purgimisteenusega seotud saastetasu 0,1 tuh € ning veeteenuse hinda lülitatavaks saastetasu summaks on 32,0 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht veeteenuse hinda lülitatud saastetasu 32,0 tuh € kohta VV kasutab reovee puhastamisel 33 reoveepuhastit, millest suurim on Võru reoveepuhasti, milles puhastatakse 71% kogu reovee müügimahust. Otsuses vaadeldaval perioodil (2018-2022) teostati suuremahuline rekonstrueerimine (laiendamine) Võru puhastil, samuti viidi rekonstrueerimis- projekte läbi väiksematel puhastitel (nt Antsla, Kääpa, Ruusmäe, Järvere). Regulatsiooni- perioodiks prognoositud saastetasu kujunemine on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 10). Tabel 10 Saastetasu kujunemine regulatsiooniperioodil suubla tasumäär kogus tonni nõuetekohasuse kokku rida puhasti tasuliik koef. €/tonn loaga koefitsient tuh € 1 BHT7 1,5 1435 1,3 0,5 1,4 2 HEL 1,5 552,89 5,5 0,5 2,3 3 Võru P 1,5 12014 0,3 0,5 2,7 4 reoveepuhasti N 1,5 2826 7,9 0,5 16,7 5 nafta 1,5 4582 0,002 0,5 0,0 6 muud ohtlikud ained 1,5 21056 0,2 0,5 3,1 7 Kokku Võru reoveepuhasti saastetasu 26,2 8 ülejäänud VV tegevuspiirkonna puhastid 5,9 9 Kokku saastetasu 32,1 10 Purgimisteenusele eristatud saastetasu 0,1 11 Veeteenuse hinda lülitatav saastetasu 32,0 Märkused: BHT7 - orgaanilised ained (v.a ühealuselised fenoolid ning v.a nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused) ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul; HEL – heljum; P - fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks; N - lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks; nafta - nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused; muud ohtlikud ained - muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses Saastetasu kujuneb saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja KeTS § 20 lg 5 nimetatud saastetasumäärade vähendamist kajastava ehk nn nõuetekohasuse koefitsiendi korrutisena. Kuna üle 70% makstavast saastetasust on seotud Võru reoveepuhasti saastekogustega, siis menetlusökonoomika tagamiseks analüüsib Konkurentsiamet detailselt ainult Võru reoveepuhasti saastetasu arvutamise aluseks olevaid komponente. Ülejäänud puhastite puhul hindab amet saastetasu summa muutumist vaadeldavatel aastatel ning  21 (46) regulatsiooniperioodiks prognoositud summat. Võru reoveepuhasti saastekogused Saastekogused leitakse keskkonda suunatud heitvee koguse ja heitveest võetud proovi kontsentratsiooni alusel. Arvestamaks ilmastikutingimustest (külm talv, sademete rohkus jne) tulenevaid mõjusid on saastekoguste hindamisel oluline võtta arvesse pikema perioodi andmed, millal puhastil ei toimunud olulisi muudatusi. Kuna saasteainete kogused heitvees sõltuvad puhastatava reovee mahust, siis hinnangu andmiseks VV poolt 2022.a-ks prognoositud Võru reoveepuhasti saastekogustele arvutas Konkurentsiamet vee-ettevõtjalt menetluse käigus saadud andmete alusel saastekoguste erikulud puhastatava reovee mahu suhtes (ehk saastekogused tonnides jagatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuga tuh m3-tes). Saastekoguste erikulu dünaamika jälgimisel ei ole oluline, kas erikulu arvutamisel on võetud arvesse reoveepuhasti vooluhulka või reovee müügimahtu. Ülevaade Võru reoveepuhasti tegelikest saastekogustest ja erikuludest aastatel 2019 kuni 2021 ja prognoosidest 2022.a-ks on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 11). Tabel 11 Võru reoveepuhasti saastekogused ja erikulud rida SAASTEKOGUSED Ühik 2019 2020 2021 2022 1 veesaaste BHT7 tonn 1,0 0,4 1,3 1,3 2 Erikulu (BHT7) g/m³ 1,5 0,5 1,9 1,8 3 veesaaste HEL tonn 5,2 3,6 5,5 5,5 4 Erikulu (HEL) g/m³ 7,8 5,3 7,9 7,8 5 veesaaste P tonn 0,3 0,3 0,3 0,3 6 Erikulu (P) g/m³ 0,5 0,4 0,4 0,4 7 veesaaste N tonn 5,6 7,1 7,9 7,9 8 Erikulu (N) g/m³ 8,3 10,4 11,4 11,2 9 veesaaste nafta tonn 0,006 0,000 0,000 0,002 10 Erikulu (nafta) g/m³ 0,009 0,000 0,000 0,003 11 veesaaste ohtlikud ained tonn 0,1 0,2 0,3 0,2 12 Erikulu (ohtlikud ained) g/m³ 0,2 0,3 0,4 0,3 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise 13 müügimaht ja purgimine tuh m³ 668,5 680,8 693,1 706,8 Tabelist (vt Tabel 11) nähtub, et Võru reoveepuhastil on saasteainete BHT7 ja HEL erikulud vaadeldaval perioodil, aastatel 2019-2021, kõikunud; saasteainete P, N ja ohtlike ainete erikulu on liikunud langevas (P) või tõusvas (N ja ohtlikud ained) trendis. Nafta kogus on VV andmete kohaselt olnud aastatel 2020 ja 2021 alla analüüsimise määra, mistõttu on kogus ja erikulu kajastatud nullväärtusena. Samuti nähtub 2020.a osas Võru puhastil oluliselt väiksem BHT7 ja heljumi saastekogus, mida ettevõtja on selgitanud alla analüüsi määra kogusega (BHT7) mõnes kvartalis 2020.a-l. Kuna VV selgitusel sissetuleva reovee koostis ei ole oluliselt muutunud, siis on suuremaid kõikumisi mõjutanud nii ilmastik, opereerimine kui proovivõtmise aeg. Lisaks hakkas 2021.a-l tööle Võru reoveepuhasti rekonstrueeritud ja laiendatud osa. Eeltoodust tulenevalt on vee-ettevõtja ka regulatsiooniperioodi saasteainete koguste prognoosimisel tuginenud 2021.a tegelikele näitajatele (vt Tabel 11 veerud 2021 ja 2022). Kuna regulatsiooniperioodiks on VV prognoosinud keskkonda suunatavad saastekogused seoses Võru puhasti rekonstrueerimisega 2021.a tegelikest kogustest lähtuvalt ning regulatsiooniperioodi suurema müügimahu tõttu saasteainete prognoositud erikulud võrreldes 2021.a-ga vähenevad või  22 (46) jäävad samaks (va nafta, mille 2021.a kogus jäi alla analüüsimäära), siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2022.a-ks prognoositud BHT7 erikulu 1,8 g/m3, HEL erikulu 7,8 g/m3, P erikulu 0,4 g/m3, N erikulu 11,2 g/m3, nafta erikulu 0,003 g/m3 ja ohtlike ainete erikulu 0,3 g/m3. Saasteainete põhjendatud erikuludest lähtuvalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ka VV poolt Võru reoveepuhastil 2022.a-ks prognoositud saasteaine BHT7 koguse 1,3 tonni, saasteaine HEL koguse 5,5 tonni, saasteaine P koguse 0,3 tonni, saasteaine N koguse 7,9 tonni, saasteaine nafta koguse 0,002 tonni ja saasteaine ohtlikud ained koguse 0,2 tonni, mis ei ületa keskkonnalubades sätestatud piirmäärasid. Võru reoveepuhasti suubla koefitsient VV kasutab saastetasu arvutuses Võru reoveepuhastil suubla koefitsienti 1,5, mis vastab keskkonnaloas märgitud suubla koefitsiendile ja Konkurentsiamet peab seda põhjendatuks. Saastetasumäärad VV on lähtunud saastetasu kujunduses saastetasumääradest: BHT7 1435 €/t; HEL 552,89 €/t; P 12014 €/t; N 2826 €/t, nafta 4582 €/t ja ohtlikud ained 21 056 €/t, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks, kuna saastetasumäärad on kehtestatud KeTS § 20 lg 1 alusel alates 01.01.2015 ja kehtivad ka regulatsiooniperioodil ehk 2022.a-l. Saastetasumäärade vähendamine ehk nõuetekohasuse koefitsient KeTS § 20 lg 5 sätestab, et kui väljalaskme kaudu suublasse juhitavat vett iseloomustavate näitajate väärtused, välja arvatud KeTS § 24 lõikes 4 sätestatud juhul üldlämmastik, on veeloaga määratud reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ja suublasse juhitavate saasteainete kogused vastavad veeloas sätestatule ning vee erikasutaja on tähtpäevaks esitanud veeloa andjale VeeS § 195 lõikes 1 nimetatud aruande nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid selle väljalaskme või suublasse juhitavate saasteainete koguste kohta kaks korda ehk rakendatakse efektiivsuskoefitsienti 0,5. Kuna Võru reoveepuhastist väljuva heitvee näitajad on olnud ja on 2022.a-l prognoositud vastama keskkonnaloas määratud reostusnäitajate piirväärtustele ning vee erikasutusloa andjale peavad olema tähtaegselt esitatud aruanded, siis on põhjendatud rakendada KeTS § 20 lg 5 tulenevalt nõuetekohasuse koefitsienti 0,5 ehk vähendada saastetasumäärasid kaks korda. Korrutades iga saasteaine puhul Konkurentsiameti poolt Võru reoveepuhastil põhjendatuks loetud saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja efektiivsuse koefitsiendi saame konkreetse saasteaine keskkonda juhtimise eest makstava saastetasu. Võru reoveepuhasti kõikide saasteainete keskkonda juhtimise eest makstavate saastetasude summeerimisel kujuneb 2022.a-l makstavaks saastetasuks kokku 26,2 tuh € (vt Tabel 10 rida 7). Ülejäänud reoveepuhastite saastetasu Ülejäänud puhastitest keskkonda suunatud loaga saastekoguste eest makstud saastetasu summad aastatel 2019-2021 ja prognoositud tasu 2022.a-ks on järgmised (vt Tabel 12). Tabel 12 Väikepuhastite saastetasu rida Näitaja Ühik 2019 2020 2021 2022 1 Ülejäänud reoveepuhastite loaga koguste saastetasu tuh € 12,0 12,5 7,4 5,9  23 (46) Ülejäänud puhastites on esinenud juhtumeid, kus saastekogused on ületanud keskkonnaloaga kehtestatud piiri. Veeteenuse hinda lülitatava saastetasu prognoosimisel on ettevõtja võtnud arvesse ainult loa piiresse jäänud kogustelt makstud saastetasud ja prognoosinud teiste puhastite saastetasu summaks 5,9 tuh €. Eelnevast tabelist (vt Tabel 12) nähtub, et eelnevatel aastatel (2019-2021) on teiste puhastite saastetasu summa 2021.a-l vähenenud oluliselt võrreldes 2019-2020.a tasemega. Regulatsiooniperioodiks on VV prognoosinud teiste puhastite loaga saastekogustelt makstava saastetasu vähenemist veelgi, 5,9 tuh €-le. Konkurentsiamet peab põhjendatuks regulatsiooniperioodiks prognoositud teiste puhastite saastetasu summat 5,9 tuh €, kuna prognoositakse efektiivsemat reoveepuhastust, mida kajastab mh vähenev saastetasu kulu. Võru reoveepuhasti saastetasu 26,2 tuh € ja teiste puhastite saastetasu 5,9 tuh € summana kujuneb regulatsiooniperioodi kogu saastetasuks 32,1 tuh €. Kogu saastetasu summast 32,1 tuh € on eristatud purgimisteenusega seotud saastetasu 0,1 tuh € vastavalt purgitud reovee osakaalule purgimise mahu ja reovee müügimahu summast. Nii kujuneb veeteenuse hinda lülitatavaks saastetasuks 32,0 tuh € (32,1 – 0,1 = 32,0). Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda saastetasu 32,0 tuh €, kuna nimetatud summa on saadud Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud Võru puhasti saastetasu ja teiste puhastite saastetasu liitmisel ning eristatud on purgimisteenusega seotud saastetasu summa. 6.2. Kontrollitavad kulud Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi p 4.3 kuni 4.8. Kontrollitavate kuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Juhendi punktile 4.3 kulusid, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. Juhendi punkti 4.6 kohaselt ei lülitata veeteenuse hindadesse alljärgnevaid kuluartikleid (analoogselt Vee Määrusega, mida rakendatakse juhul, kui vee-ettevõtja hind ei vasta ÜVVKS-s kajastatud põhimõtetele): 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) veeteenuse vahendajatele makstavad tasud; 4) põhitegevusega mitteseotud kulud; 5) seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid; 6) finantskulud; 7) vee-ettevõtja tulumaksukulu (näiteks dividendide tulumaksu kulu); 8) teised ettevõtte majandusanalüüsi käigus mittepõhjendatuks osutunud kulud. Juhendi punkti 4.8 kohaselt kasutatakse ettevõtja kulude analüüsi süstemaatilisel teostamisel muuhulgas alljärgnevaid meetodeid: 1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi (THI)24 dünaamikaga; 2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh. eksperthinnangud); 24 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.  24 (46) 3) vee-ettevõtja tegevuskulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste vee-ettevõtjate näitajatega. VV poolt veeteenuse hinda lülitatavad kontrollitavad kulud summas 1347,6 tuh € VV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks kontrollitavateks kuludeks kokku 1347,6 tuh €, millest moodustab: 1) elektrienergia kulu 308,9 tuh €, 2) muud tegevuskulud 1038,7 tuh €. Nimetatud kontrollitavatele kuludele annab Konkurentsiamet käesoleva otsuse järgnevates punktides eraldi hinnangu. Kontrollitavate kulude põhjendatust hindab Konkurentsiamet VV poolt Hinnataotlusega esitatud andmete ning ettevõtjalt menetluse käigus saadud selgituste alusel. 6.2.1. Elektrienergia kulu VV poolt prognoositud veeteenuse elektrienergia kulu 308,9 tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib VV regulatsiooniperioodil tarbitavaks elektrienergia koguseks 2105,8 MWh, sellest 200,7 MWh planeeritakse toota päikesepaneelidega ning 1905,1 MWh osta elektrimüüjalt. Regulatsiooniperioodil ostetava elektrienergia kogukuluks prognoositakse 312,1 tuh €. Kogu elektrienergia kulust on ettevõtja eristanud muu tegevuse (purgimisteenusega) seotud elektrikulu 3,3 tuh € ning soovib veeteenuse hinda lülitada elektrienergia kulu 308,9 tuh €. Veeteenuse hinda lülitatavast elektrienergia kulust 101,2 tuh € on seotud võetud vee teenusega ning 207,7 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega. Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia kulu 308,9 tuh € kohta Elektrikulu kujuneb ostetava elektrikoguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt. Ostetav elektrienergia kogus VV kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja puhastamiseks, reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Konkurentsiamet koostas VV poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 13) veevaldkonnas tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta. Tabel 13 Veevaldkonna elektrienergia tarbimine ja kulu rida Elektrienergia kulu ühik 2018 2019 2020 2021 2022 1 Veevaldkonna elektrienergia tarbimine MWh 1451,1 1857,6 1984,2 2138,9 2105,8 2 sh võrgust ostetud elekter MWh 1451,1 1857,6 1984,2 1931,8 1905,1 3 sh päikesepaneelide toodetud elekter MWh 0,0 0,0 0,0 207,1 200,7 4 Tarbimise muutus võrreldes eelmise aastaga % -6,7 2,1 -0,1 2,3 -0,5 5 Ammutatud vee maht tuh m3 691,4 844,2 860,4 898,5 894,1 6 Reoveeteenuse müügimaht ja purgimise maht tuh m3 590,6 668,5 680,8 693,1 706,8 7 Vee maht kokku (rida 5 + rida 6) tuh m3 1282,0 1512,6 1541,2 1591,6 1600,9 8 Vee mahu muutus võrreldes eelmise aastaga % 3,8 -0,8 -0,4 1,9 -2,0 Elektrienergia erikulu vee mahu suhtes (rida 1 / 9 rida 7) kWh/m3 1,132 1,228 1,287 1,344 1,315 10 Ostetud elektrienergia erikulu (rida 2 / rida 7) kWh/m3 1,132 1,228 1,287 1,214 1,190  25 (46) rida Elektrienergia kulu ühik 2018 2019 2020 2021 2022 11 Veevaldkonna elektrikulu tuh € 133,1 175,3 185,2 185,6 312,1 12 Elektrienergia keskmine hind (rida 11 / rida 2) senti/kWh 9,174 9,437 9,333 9,608 16,382 Veevaldkonnas kasutatud elektrienergia kogus oli 2018.a-l 1451,1 MWh, kasvas 2019.a-l oluliselt, 1857,6 MWh-le (2019.a-l lisandusid VV-le mitmed tegevuspiirkonnad), samuti jätkus elektritarbimise kasv 2020 ja 2021.a-l, suurenedes 2021.a-ks 2138,9 MWh-ni (vt Tabel 13 rida 1 veerud 2018-2021). 2021.a-l suurenes muuhulgas elektrienergia tarbimine seoses Võru reoveepuhastil teostatud rekonstrueerimis- ja laiendamistöödega (seadmete lisandumine, protsessi täiendamine). 2020 ja 2021.a-l paigaldati VV-le päikesepaneelid (3×50 kW; 15 kW). Elektri tootmist alustati 2021.a-st. Päikesepaneelidega toodetud elektrienergia võrra väheneb võrgust ostetava elektrienergia kogus. Kui aastatel 2018-2020 osteti kogu vajaminev elekter võrgust, siis aastal 2021 vähenes ostetava elektrienergia kogus. Kuna 2021.a-l töötasid päikesepaneelid sisuliselt terve aasta, siis on VV prognoosinud 2022.a päikeseenergia koguse ligilähedaseks 2021.a toodanguga (vt Tabel 13 rida 3 veerud 2020-2022). 2022.a-ks on VV prognoosinud tarbitavaks elektrienergia koguseks 2105,8 MWh, millest 200,7 MWh toodetakse päikesepaneelidega ning 1905,1 MWh ostetakse võrgust (vt Tabel 13 veerg 2022 read 1 - 3). Kuna veevaldkonnas tarbitav elektrienergia kogus sõltub suurel määral käideldava vee kogusest, siis hinnangu andmiseks tarbitavale elektrienergia kogusele, arvutas Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee mahu, reovee müügimahu ja purgimise mahu summaga, vt Tabel 13 read 9 ja 10). Veevaldkonna kogu elektrienergia erikulu (vt Tabel 13 rida 9) oli 2018.a-l 1,132 kWh/m3 ning kasvas 2021.a-ks 1,344 kWh-le/m3 seoses mitmete tegevuspiirkondade lisandumisega 2019.a-l, uute veemajandusobjektide/ torustike lisandumisega Võru linna / valla veemajandusprojekti käigus (vt tabel 4 read 4,6 ja 8; aastad 2020-2021) ning tarbimise suurenemisega Võru puhasti laienemise/ rekonstrueerimise, samuti Antsla puhastil rekonstrueerimisel lisandunud seadmete tõttu (2021). 2022.a-ks prognoositud andmeil väheneb kogutarbimise erikulu 1,315 kWh/m3-le. Võrgust ostetud elektrienergia erikulu (vt Tabel 13 rida 10) oli 2018-2020.a-l võrdne kogu erikuluga ehk 2020.a-l tasemel 1,287 kWh/m3. Tänu päikesepaneelidega elektri tootmisele vähenes võrgust ostetud elektri erikulu 2021a-l tasemele 1,214 kWh/m3. 2022.a-l on VV prognoosinud ostetava elektri erikulu vähenemist veelgi - 1,190 kWh-le/m3. Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2022.a veevaldkonna jaoks ostetava elektrienergia erikulu 1,190 kWh/m3, kuna selle kujunemisel on arvesse võetud päikesepaneelidega toodetavat elektrienergia kogust ning tegevuspiirkonnas toimunud muutuseid elektrienergia tarbimisel. Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktis 6.1.1 põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest 894,1 tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.2 põhjendatuks loetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahust 705,0 tuh m3, eelnevate aastatega sarnasele tasemele prognoositud purgimise mahust 1,8 tuh m3 ning käesolevas punktis põhjendatuks loetud ostetava elektrienergia erikulust 1,190 kWh/m3 kujuneb põhjendatud ostetava elektrienergia koguseks 1905,1 MWh ((894,1 + 705,0 + 1,8) × 1,190 = 1905,1). Elektrienergia hind  26 (46) Esitatud Hinnataotluses on VV prognoosinud 2022.a elektrienergia hinnaks 10,299 senti/kWh. Elektrienergia ostmiseks korraldas VV riigihanke „Elektrienergia ostmine AS Võru Vesi objektidele“. Hankes tegi soodsaima pakkumise Eesti Energia AS. Sõlmitud lepingu kohaselt ostab VV kogu vajamineva elektrienergia hankelepingu perioodil (01.01 – 31.12.2022) Nord Pool Spot Estonia piirkonna tunnipõhise hinnaga, millele lisandub müüja teenustasu 0,74 €/MWh. VV poolt prognoositud elektrienergia hinnale hinnangu andmiseks kasutas Konkurentsiamet järgmisi andmeid: 1) Nord Pool25 Eesti hinnapiirkonna elektrituru viimase 12 kuu elektrienergia keskmist päev ette börsihinda, mis perioodil august 2021 kuni juuli 2022 (Hinnataotluse esitamisele eelnenud 12 kuud) on 140,93 €/MWh ja 2) Riigihankes parima pakkumise teinud Eesti Energia AS teenustasu 0,74 €/MWh. Eelnevate andmete kohaselt kujuneb elektrienergia hinnaks 14,167 senti/kWh ((140,93 + 0,74) / 10 = 14,167). VV prognoositud elektrienergia hind ei ületa kontrollarvutusel kujunenud hinda. Kuna VV poolt prognoositud elektrienergia hind on madalam Konkurentsiameti poolt teostatud kontrollarvutuse tulemusest, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks VV poolt prognoositud elektrienergia hinda 10,299 senti/kWh. Võrguteenuse hind26 VV ostab Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt regulatsiooniperioodil elektrienergia võrguteenust OÜ-lt Elektrilevi. Konkurentsiamet on 10.02.2022 otsusega nr 7-3/2022-016 kooskõlastanud OÜ-le Elektrilevi võrgutasud (kehtivad alates 01.06.2022). Konkurentsiamet peab põhjendatuks veevaldkonna elektrikulu arvutamisel OÜ Elektrilevi hinnapakettidele vastavate ja Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 4,853 senti/kWh. Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu27 Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS) sätestatust lisandub elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,1 senti/kWh28 ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592 lõikest 1 lisandub taastuvenergia tasu 1,13 senti/kWh29. Elektrienergia kulu Ostetava elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga. Eelnevalt põhjendatuks peetud komponentide summana peab Konkurentsiamet põhjendatuks veevaldkonna jaoks ostetava elektrienergia kaalutud keskmist hinda 16,382 senti/kWh (10,299 + 4,853 + 0,1 + 1,13 = 16,382). 25 https://www.nordpoolgroup.com/en/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Daily/?view=table 26 Elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse punkt 6.1) 27 Elektrienergia hinnas sisalduv elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse punkt 6.1) 28 Alates 01.05.2022 kehtiva ATKEAS redaktsiooni § 66 lg 12 kohaselt on elektriaktsiisi määr 0,1 senti/kWh. 29 https://elering.ee/taastuvenergia-tasu  27 (46) Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veevaldkonna jaoks ostetava elektrienergia koguse 1905,1 MWh ja kaalutud keskmise elektrienergia hinna 16,382 senti/kWh alusel kujuneb veevaldkonna jaoks ostetava elektrienergia kuluks 312,1 tuh € (1905,1 × 16,382 / 100 = 312,1). Kogu veevaldkonna jaoks ostetavast elektrikulust on ettevõtja eritanud muu tegevuse (purgimisega) seotud elektrikulu. Võttes arvesse muu tegevuse osakaalu ning purgitava reovee mahtu ja kontsentratsiooni kujunes eristatavaks elektrikuluks 3,3 tuh €. Sellest tulenevalt on veeteenusega seotud elektrienergia kuluks 308,9 tuh € (312,1 – 3,3 = 308,9). Arvestades võetud vee teenuse ja reoveeteenuse objektide elektritarbimist on veeteenuse elektrienergia kulust 101,2 tuh € seotud võetud vee teenuse osutamisega ning 207,7 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega. Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatuks lülitada kooskõlastatavasse veeteenuse hinda elektrienergia kulu 308,9 tuh € (s.h võetud vee teenuse osutamisega seotud elektrienergia kulu 101,2 tuh € ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud elektrienergia kulu 207,7 tuh €), kuna see on kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia kogusest ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast lähtuvalt ning eristatud on purgimisega seotud elektrienergia kulu. 6.2.2. Muud tegevuskulud Eelnevalt on Konkurentsiamet andnud hinnangu mittekontrollitavatele kuludele (punktis 6.1) ning kontrollitavatest kuludest elektrienergia kulule (punktis 6.2.1). Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet VV muid tegevuskulusid. Juhendi punktist 4.8 tulenevalt kasutab Konkurentsiamet ettevõtja tegevuskulude analüüsil kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega. Juhendi punkti 4.6.1 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, sest maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ning seeläbi korrektselt arveid tasuvate isikute veeteenuse hinda ei ole põhjendatud ja õiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate suhtes. Samuti ei motiveeriks maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ettevõtjat võlgnikega tegelema. Veeteenuse hind, mis sisaldaks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulusid ei vastaks ÜVVKS § 14 lg 2 ja selle alusel välja töötatud Juhendi punktis 4.6.1 toodud põhimõtetele. VV poolt veeteenuse hinda lülitatavad muud tegevuskulud 1038,7 tuh € VV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud kooskõlastatavas veeteenuse hinnas kajastuvateks muudeks tegevuskuludeks kokku 1038,7 tuh €. Veevaldkonna ja veeteenuse muude tegevuskulude summadest aastatel 2019-2022 ning Konkurentsiameti 2017 Otsuses põhjendatuks peetud veeteenuse kuludest annab ülevaate alljärgnev tabel (vt Tabel 14). Tabel 14 Veeteenuse muud tegevuskulud 2017 rida Muud tegevuskulud ühik Otsus 2019 2020 2021 2022 1 Muud tegevuskulud veevaldkonnas30 tuh € 1019,4 1046,0 1011,7 1040,8 2 Muutus % 2,6 -3,3 2,9 30 Aegreas on kajastatud veevaldkonna muud tegevuskulud, milles sisalduvad muu tegevuse (purgimisega) seotud kulud (moodustavad u 2% kuludest). Veeteenuse hinda lülitatav muude tegevuskulude (ilma purgimisele eristatud kuluta) summa on 1038,7 tuh € (vt rida 3 veerg 2022).  28 (46) Veeteenuse hinda lülitatavad muud 3 tegevuskulud tuh € 733,7 1038,7 4 Vee ja reovee müügimaht kokku tuh m 3 1093,7 1348,8 1374,4 1407,9 1436,0 Muud tegevuskulud müügimahu kohta 5 veevaldkonnas €/m3 0,76 0,76 0,72 0,72 Veeteenuse hinda lülitatavad muud 6 tegevuskulud müügimahu kohta €/m3 0,67 0,72 7 Tarbijahinnaindeksi (THI) muutus % -0,4 4,6 19,5 *Statistikaameti31 andmetel oli THI muutus 2018.a-l 3,4%, 2019.a-l 2,3%, 2020.a-l -0,4% ja 2021.a-l 4,6%. Rahandusministeeriumi 2022.a suvise majandusprognoosi32 kohaselt on THI muutuseks prognoositud 2022.a-l 19,5%. THI muutus 2021.a-l 4,6% tähendab, et 2020.a hinnad on 2021.a-ks kasvanud 4,6% võrra. Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude summa 1038,7 tuh € kohta Tabelist (vt Tabel 14) nähtub, et Konkurentsiamet pidas 2017 Otsuses (regulatsiooniperioodiks 2017.a) põhjendatuks muid tegevuskulusid summas 733,7 tuh € (vt Tabel 14 rida 3 veerg „2017 Otsus“). VV veevaldkonna tegelikud muud tegevuskulud olid 2019.a-l tasemel 1019,4 tuh €, suurenesid 2020.a-l mõnevõrra ning 2021.a-l vähenesid (vt Tabel 14 rida 1 ja 2 veerud 2019-2021). Regulatsiooniperioodiks prognoosib VV muude tegevuskulude 2,9%-list kasvu võrreldes 2021.a- ga ehk 2022.a kulude summaks 1040,8 tuh € (vt Tabel 14 rida 1 veerg 2022). Muude tegevuskulude erikulu veevaldkonnas on 2021.a-l vähenenud 0,72 €-le/m3 2019-2020.a tasemelt 0,76 €/m3 (vt Tabel 14 rida 5 veerg 2019-2021). Veeteenuse hinda lülitatavateks muudeks tegevuskuludeks prognoosib VV 1038,7 tuh € (vt Tabel 14 rida 3 veerg 2022). Konkurentsiameti eelmise otsusega võrreldes on VV regulatsiooni- perioodiks prognoosinud muude tegevuskulude kasvu 41,6% (1038,7 / 733,7 × 100 - 100 = 41,6; vt Tabel 14 rida 3 veerud „2017 Otsus“ ja 2022). Samal perioodil on THI suurenenud ja prognoositud suurenema 31,7% [100×(100+3,4)/100×100+2,3)/100×(100-0,4)/100×(100+4,6)/ 100×(100+19,5)/100-100=31,7]. Seega on VV prognoosinud muude tegevuskulude kasvu aastatel 2017-2022 (41,6%) suuremaks kui sama perioodi THI ehk hindade kallinemist kajastava kokkuvõtva indeksi muutus (31,9%). Samas on VV tegevuspiirkonda seoses haldusreformi muutustega (valdade liitumisega) lisandunud arvukalt uusi piirkondi sh nii 2018.a-l kui veelgi enam 2019.a-l. Näiteks on muude tegevuskulude erikulu müügimahu suhtes (muude tegevuskulude summa jagatud võetud vee müügimahu ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu summaga, vt Tabel 14 rida 4) olnud 2017 Otsuse andmetega 0,67 €/m3. 2019.a ja 2020.a-l, mil uued piirkonnad olid valdavalt lisandunud, on tegelikuks muude tegevuskulude erikuluks kujunenud 0,76 €/m3 (2021.a-l 0,72 €/m3)33. 2017. a-l ja käesolevalt teenindatavate piirkondade erinevust ilmestab muuhulgas torustike kogupikkuse (sh vee- ja kanalisatsioonitorustikud) kasv 2017.a 298 km-lt 466 km-le (ehk 56,4% regulatsiooniperioodil; müügimaht on samal ajal suurenenud 31%). 2022.a-ks prognoositud andmetega kujuneb veevaldkonna muude tegevuskulude erikuluks 0,72 €/m3 (vt Tabel 14 rida 3 veerg 2022), mis on madalam aastate 2019-2020 erikulust ning sama 2021.a erikuluga. Täiendava hinnangu andmiseks võrdles Konkurentsiamet VV muude tegevuskulude erikulu 31 Avaldatud https://www.stat.ee/stat-tarbijahinnaindeksi-muutus 32 Avaldatud 23.08.2022 https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-ja- rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos 33 Tabelis 15 esitatust nähtub 2022.a andmete näitel, et purgimisega seotud kulude eristamisel on erikulule minimaalne mõju (vt read 5 ja 6 veerg 2022), mistõttu on võimalik üldistatuna anda hinnang erikulu osas ka veevaldkonna kohta esitatud andmete baasil.  29 (46) Juhendi punktist 4.8.3 lähtuvalt teiste võrreldavate vee-ettevõtjate vastava näitajaga. VV-ga võrreldavad vee-ettevõtjad on sellised, kelle müügimahu ja torustike pikkuse suhe jääb VV müügimahu ja torustike pikkuse suhtega 3,1 tuh m3/km [1436,0 (vt Tabel 14 rida 4 veerg 2022) / 466 (vt Tabel 4 rida 6 ja 8 veerg 2022) = 3,1] võrreldavasse vahemikku 1,8 – 4,3 tuh m3/km s.t +/- 40% VV müügimahu ja torustike pikkuse suhtest. VV-ga võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmine erikulu on 0,72 €/m3. Seega ei ületa VV poolt 2022.a-ks prognoositud andmetel kujunenud muude tegevuskulude erikulu 0,72 €/m3 võrreldavate ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmist erikulu 0,72 €/m3. Kuna VV regulatsiooniperioodiks prognoositud muude tegevuskulude erikulu ei ületa võrreldavate vee-ettevõtjate vastavat näitajat ja on sarnane eelnevate aastate erikuluga, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks VV prognoositud erikulu 0,72 €/m3 ning seega veeteenuse hinda lülitatavaid muid tegevuskulusid summas 1038,7 tuh € lähtuvalt ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4. 7. Investeeringud ÜVVKS § 14 lg 2 punktist 2 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. ÜVVKS § 14 lg 2 p 6 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142 lg 10 on sätestatud Konkurentsiametile kohustus küsida valla- või linnavalitsuselt arvamust Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Valla- või linnavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus kinnitades vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale kindlustab, et investeeringute lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 täitmine. VV poolt Hinnataotluses kajastatud aastatel 2017 – 2022 teostatud ja teostatavad investeeringud on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 15 ning käesoleva otsuse lisa 1 „AS Võru Vesi investeeringud“). Tabel 15 VV investeeringud aastatel 2017 – 2022 rida Veeteenuse investeeringud ettevõtte omavahenditest 2017 2018 2019 2020 2021 2022 1 Võetud vee teenus tuh € 485,7 98,3 341,1 1414,0 1152,1 777,0 2 Reo- ja sademevee ärajuhtimine ja puhastamine tuh € 729,2 132,2 452,7 2655,9 1587,9 2873,1 3 Veeteenusega seotud maa tuh € 4,2 0,0 4,0 3,7 7,5 0,0 Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud kokku tuh € 1219,1 230,5 797,9 4073,6 2747,5 3650,1 Veeteenuse hinna investeeringud ilma maata tuh € 1214,9 230,5 793,8 4069,8 2740,0 3650,1 4 Lõpetamata ehitised aasta lõpus tuh € 398,4 05.08.2022 saatis Konkurentsiamet Võru Linnavalitsusele ning Võru, Antsla, Rõuge ja Kanepi Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks VV Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule. 11.08.2022 Antsla Vallavalitsuselt, 16.08.2022 Võru Linnavalitsuselt ja Võru Vallavalitsuselt, 22.08.2022 Kanepi Linnavalitsuselt ja 25.08.2022 Rõuge Vallavalitsuselt saabunud vastuste  30 (46) kohaselt on VV Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Tulenevalt ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 ning kohalike omavalitsuste kinnitustest, et Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas VV poolt aastatel 2017 - 2022 omavahendite ja kohustuste arvelt teostatud/teostatavad investeeringud summas 12 718,6 tuh € (1219,1 + 230,5 + 797,9 + 4073,6 + 2747,5 + 3650,1 = 12 718,6), millest 19,5 tuh € on maa ja 12 699,1 tuh € muu põhivara. Eelnevatele summadele lisandub lõpetamata ehitiste saldo 2022.a lõpus 398,4 tuh €. 8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus Reguleeritav vara ja kapitalikulu Juhendi punkti 5.4 kohaselt on reguleeritava vara määramine vajalik kapitalikulu (põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Juhendi punkti 5.5 järgi arvestatakse teistele vee- ettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka. Juhendi punkti 5.6 järgi ei arvestata reguleeritava vara hulka : 1) põhivara, mida põhitegevuses ei kasutata; 2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 3) immateriaalset põhivara (välja arvatud arvutitarkvara ja programmide litsentsid ning teistele vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud); 4) tagastamatu abi raames (sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara; 5) tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara; 6) mittepõhjendatud investeeringuid. Juhendi punkti 5.7 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Juhendi punktist 5.8 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt: RV = RVr + KK, kus: RV - reguleeritav vara; RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. Juhendi punkti 5.9 kohaselt, mis tugineb senisele regulatsioonipraktikale, võetakse käibekapitali arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi lubatud müügitulust. ÜVVKS § 14 lg 2 punkt 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara. Juhendi punkti 5.1 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega. Juhendi punkti 5.2 kohaselt on kapitalikulu eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Juhendi punkti 5.3 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse  31 (46) reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt. Põhjendatud tulukus Juhendi punkti 2.8 kohaselt on põhjendatud tulukus ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi korrutisena. Juhendi punktist 6.2 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt: PT = rp × RV; kus: PT - põhjendatud tulukus; rp - põhjendatud tulunorm (WACC); RV - reguleeritav vara. Konkurentsiamet kasutab Juhendi punkti 6.3 seisukohta, kus investeeritud varade tootlikkus ei ületa ettevõtte kaalutud keskmist kapitali hinda. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“34. Nimetatud juhendi punkti 5 Tabelis 11 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 4,81%. 8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara ja kapitalikulu Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu VV poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu. Hinnataotluses esitas VV andmed veevaldkonna (veeteenuse ja purgimisteenuse) põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 16). Kuna ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 ja Juhendi p 5.7 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara bilansilist jääkmaksumust, siis on alljärgnevas kajastatud ainult VV omavahendite ja laenukohustuste arvelt soetatud veevaldkonnas kasutatavate põhivarade arvestus, mis ei sisalda liitumistasude ja sihtfinantseerimise arvel teostatud investeeringuid. Tabel 16 VV veevaldkonnaga seotud põhivara rida Veevaldkonna põhivara ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses (ilma 1 lõpetamata ehitise ja maata) tuh € 4577,5 5785,1 6013,5 6763,4 10 820,6 13 560,6 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses (ilma 2 lõpetamata ehitise ja maata) tuh € 3135,7 3893,6 3912,9 4429,9 7310,0 9270,8 3 Investeeringud põhivarasse (ilma maata) tuh € 1214,9 230,5 793,8 4069,8 2740,0 3650,1 4 Põhivara kulum (kapitalikulu) tuh € 190,5 211,2 234,3 276,7 426,1 576,2 Keskmine kuluminorm soetusmaksumuse 5 suhtes* % 3,7 3,6 3,7 3,1 3,5 3,7 6 Muud muudatused soetusmaksumuses tuh € -7,3 -2,1 -43,9 -12,6 0,0 0,0 7 Muud muudatused jääkmaksumuses** tuh € -266,5 0,0 -42,5 -913,0 -353,0 0,0 8 Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus tuh € 5785,1 6013,5 6763,4 10 820,6 13 560,6 17 210,8 9 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus tuh € 3893,6 3912,9 4429,9 7310,0 9270,8 12 344,7 34 Kehtib alates 01.01.2020; „käskkiri 20.11.2019 nr 1-2/2019-019“, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee .  32 (46) 10 Lõpetamata ehitis aasta lõpus tuh € 398,4 11 Maa tuh € 99,3 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus koos 12 lõpetamata ehitise ja maaga tuh € 12 842,4 * Keskmine kuluminorm (rida 5) = kapitalikulu (rida 4) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) + põhivara soetusmaksumus aasta lõpus (rida 8)) / 2] × 100. ** Muud muudatused jääkmaksumuses kajastab peamiselt valdadelt mitterahalise sissemaksena saadud varadele valdades arvestatud akumuleeritud kulumit. Nende varade algne soetusmaksumus sisaldub investeeringutes. VV poolt Hinnataotlusega esitatud andmed investeeringute kohta on esitatud käesoleva otsuse punktis 7. Konkurentsiamet pidas käesoleva otsuse punktis 7 põhjendatuks VV poolt aastatel 2017–2022 teostatud/teostatavaid veevaldkonnaga seotud investeeringuid ilma maata summas 12 699,1 tuh €, mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu. Tabelist (vt Tabel 16) nähtub, et regulatsiooniperioodi alguses on VV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veevaldkonnas kasutatava vara soetusmaksumus 13 560,6 tuh € ning jääkmaksumus 9270,8 tuh € (vt Tabel 16 read 1 ja 2 veerg 2022). Lisaks sellele on VV bilansis veeteenuse osutamiseks vajalikku vara, mis on soetatud sihtfinantseerimise vahenditest ning mida ei ole kajastatud ülaltoodud tabelis. Regulatsiooniperioodi lõpus on sihtfinantseerimise vahenditest soetatud veeteenuse osutamiseks kasutatavate varade jääkmaksumus kokku 31 892 tuh €. VV poolt veeteenuse hinda lülitatud kapitalikulu 575,2 tuh € Hinnataotluse kohaselt soovib VV veeteenuse hinda lülitada kapitalikulu summas 575,2 tuh €, millest 163,6 tuh € on võetud vee teenusel kasutatavate varade kapitalikulu, 411,5 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu ning 0,1 tuh € põhiteenusega seotud lisateenuste osutamisega seotud kapitalikulu. Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu 575,2 tuh € kohta ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks, mida veeteenuse hinnas väljendab kapitalikulu. Juhendi punkti 5.7 kohaselt kasutatakse kapitalikulu leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb ettevõtte raamatupidamises kajastatud veevaldkonna varadelt arvestatud kapitalikuluks regulatsiooniperioodil 576,2 tuh €, millest purgimisteenusega on seotud 1,1 tuh € ja veeteenuse hinda soovitakse lülitada 575,2 tuh €. Veevaldkonnaga seotud varade keskmiseks kapitalikulu normiks 2022.a-l kujuneb VV esitatud andmete kohaselt 3,7% (vt Tabel 16 rida 5 veerg 2022) ehk varade keskmiseks elueaks 27,0 aastat (100 / 3,7 = 27,0). VV varade keskmisest kasulikust elueast 27,0 aastat järeldub, et ettevõtja bilansis on valdavalt pikema kasuliku elueaga põhivarad. Menetluse käigus esitatud/ selgitatud andmete kohaselt rakendab ettevõtja veeteenuse osutamiseks kasutatavatele omavahendite ja laenukohuste arvel soetatud põhivaradele (lülitatakse veeteenuse hinda läbi kulumi) järgmisi kuluminorme ja varade kasulikke eluigasid: Põhivara Kuluminorm Kasulik eluiga Võrgustikud ja torustikud 2,1 – 3% 33,3 - 48 aastat Tootmishooned 1,7 – 4% 25– 60 aastat  33 (46) Masinad ja seadmed 3 - 20% 5 – 33 aastat Konkurentsiamet võrdles VV raamatupidamises kasutatavaid varade eluigasid KIK-i poolt administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalides35 kajastatud varade arvestuslike kasulike eluigadega (vt Tabel 17), mis olid aluseks teostatud investeeringute tasuvusanalüüside koostamisel. Tabel 17 KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead vara liik KIK soovitus (eluiga aastat) 1 Võrgustikud, torustikud 40 .2 Tootmishooned 40 . 3 Reservuaarid ja mahutid 40 .4 Masinad ja seadmed 15 . Eelnevatest andmetest nähtub, et VV poolt kasutatavad varade kasulikud eluead on osalt võrdsed, osalt lühemad ja osalt pikemad kui KIK poolt soovitatud eluead. VV selgituste kohaselt rakendab ettevõtja osadele vanematele veeteenuse varadele lühemaid eluigasid, kuna need on ehitatud varasematel aastatel, kui ei kasutatud kaasaegseid ehitusmaterjale. Seetõttu amortiseerub osa varasid kiiremini, kui veemajandusprojektide raames rajatud veeteenusega seotud põhivara. Veemajandusprojektide raames rajatud omavahendite ja kohustuste arvel soetatud varadele rakendab VV kasulikke eluigasid, mis ei ole väiksemad KIK Juhendmaterjalides soovitatust. Kuna veemajandusprojektide raames omavahendite ja kohustuste arvel soetatud ning veeteenuse hinda lülitatava põhivara amortiseerimisel rakendab VV eluigasid, mis ei ole lühemad KIK Juhendmaterjalides kajastatud varade arvestuslikest kasulikest eluigadest ning varasemalt soetatud varade puhul lähtub VV varade eeldatavast kasutuseast, peab Konkurentsiamet põhjendatuks VV poolt rakendatavaid kapitalikulunorme. Tulenevalt sellest, et Konkurentsiamet on lugenud põhjendatuks VV poolt rakendatavad kapitalikulunormid ja määratlenud VV omavahendite ja kohustuste arvel soetatud veeteenuse osutamiseks kasutatava põhivara, millelt kapitalikulu leitakse (vt Tabel 16 rida 1 veerg 2022) ning eristatud on purgimisteenusega seotud osa, loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt põhjendatuks VV omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud veeteenuse osutamiseks kasutatavatelt varadelt arvestatud kapitalikulu summas 575,2 tuh € lülitamist veeteenuse hinda (sh 163,6 tuh € võetud vee teenusel kasutatavate varade kapitalikulu, 411,5 tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu ning 0,1 tuh € põhiteenusega seotud lisateenuste osutamisega seotud kapitalikulu). Reguleeritav vara Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust peab Konkurentsiamet Juhendi punktist 5.4 lähtuvalt leidma VV reguleeritava vara väärtuse. 35 1) Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead. (perioodi 2007- 2013 ÜF toetuste puhul); 2) Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul).  34 (46) Tabelist (vt Tabel 16 rida 12 veerg 2022) nähtub, et VV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud ning veevaldkonnas kasutatavate põhivarade jääkmaksumus 2022.a lõpus on 12 842,4 tuh €, millest purgimisteenusega on seotud 21,2 tuh € ning veeteenuse osutamiseks kasutatava vara jääkmaksumuseks 12 821,2 tuh €. Juhendi p 5.8 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt Juhendi p-st 5.9 on käibekapital 5% lubatud müügitulust. VV regulatsiooniperioodi müügituluks kujuneb käesoleva otsuse kohaselt 2449,7 tuh € (vt Tabel 20 rida 10), millest lähtuvalt on käibekapital 122,5 tuh € (2449,7 × 5 / 100 = 122,5). Seega kujuneb VV reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus 12 821,2 tuh € + käibekapital 122,5 tuh € = 12 943,7 tuh €. Konkurentsiamet loeb põhjendatuks VV reguleeritava vara väärtuse summas 12 943,7 tuh €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 kajastatul ega sisalda tarbijate liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara. 8.2. Põhjendatud tulukus VV poolt taotletav veeteenuse hinda lülitatud tulukus summas 419,8 tuh € VV poolt esitatud Hinnataotluses soovib ettevõtja kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 419,8 tuh €, sh tasusse võetud vee eest summas 128,1 tuh €, tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest summas 291,7 tuh €, põhiteenustega seotud lisateenuste hindadesse kokku 0,02 tuh €. Konkurentsiameti seisukoht tulukuse 419,8 tuh € osas Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 14 lg 2 punkt 5 s.t, et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. VV on Võrumaal ja Põlvamaal veeteenuseid pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub võimalus osta ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniteenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Juhendi punktist 5.7 või 5.12 ja 5.8 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse p 8.1). Juhendi punkti 2.8 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi rakendamisel. Käesoleva otsuse punktis 8.1 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks VV reguleeritava vara väärtuse summas 12 964,9 tuh €. Juhendi punktist 6 lähtuvalt kontrollib Konkurentsiamet ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse põhjendatust rakendades reguleeritava vara väärtusele 12 943,7 tuh € põhjendatud tulunormi (WACC) 4,81%. Lähtuvalt Juhendi p 6 kujuneb maksimaalseks veeteenuse hinda lülitatavaks põhjendatud tulukuseks 622,6 tuh € (reguleeritav vara 12 943,7 tuh € × WACC 4,81% = 622,6 tuh €). VV lülitab veeteenuse hinda tulukust 419,8 tuh €, mis ei ületa Juhendi punkti 6 põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse maksimaalset summat 622,6 tuh €. ÜVVKS § 14 lg-s 10 on sätestatud, et juhul, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks on saadud toetust riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest, nii nagu see on toimunud VV puhul, tuleb veeteenuse hinna kooskõlastamisel kontrollida, kas veeteenuse hind tagab tagastamatu abi saamiseks võetud kohustuste täitmise (Juhendi p 7.4).  35 (46) Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 18) kontrollimaks, kas VV poolt taotletav müügitulu on piisav tagamaks vee-ettevõtjale piisavat vaba raha ÜVVKS § 14 lg 10 tulenevate, mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste katmiseks. Tabel 18 Vaba raha KULUKOMPONENDID Summa (tuh €) 1. Vee erikasutusõiguse tasu 75,1 2. Saastetasu 32,0 3. Elektrienergia kulu 308,9 4. Muud tegevuskulud 1038,7 5. Laenukohustused 142,5 6. Järelevalvetasu 4,9 7. Põhjendatud väljaminev kassavoog regulatsiooniperioodil (ridade 1-6 summa) 1602,1 8. Veeteenuse hinnaga saadav müügitulu (sissetulev kassavoog) 2454,6 9. Vaba raha 852,5 Tabelist (vt Tabel 18 ja Tabel 21) selgub, et VV kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga saadav müügitulu on 2454,6 tuh € (vt Tabel 18 rida 8 ja Tabel 21 rida 4). Samas on ettevõtte põhjendatud kulutuste ja laenukohustuste summa kokku 1602,1 tuh € (vt Tabel 18 rida 7) s.h veeteenusega seotud laenukohustuste katmiseks minev summa 142,5 tuh € (vt Tabel 18 rida 5). Seega on vee-ettevõtjale tagatud läbi veeteenuse hinna peale põhjendatud kulude ja laenukohustuste kandmist vaba raha 852,5 tuh € (vt Tabel 18 rida 9). VV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind tagab müügitulu, mis võimaldab ÜVVKS § 14 lg 2 ning ÜVVKS § 14 lg 10 täitmist, kuna veeteenuse hinnaga on tagatud põhjendatud kulude katmine, mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste tagasimaksmine (vt Tabel 18 rida 5) ning vee-ettevõtjale jääb vaba raha 852,5 tuh € (vt Tabel 18 rida 9) ettevõtte jätkusuutlikuks majandustegevuseks. Konkurentsiameti poolt Juhendi punktis 6 toodud põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukus 662,6 tuh € on 202,8 tuh € (622,6 – 419,8 = 202,8) võrra suurem summast, mida VV soovib lülitada veeteenuse hinda. Hinnataotlusega on ettevõtja soovinud mitte lülitada klientide veeteenuse hinda kogu lubatud põhjendatud tulukuse summat ning ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks piisab põhjendatud tulukuse summast 419,8 tuh €. * Muudatus viimase lõigu teisel real, vastavalt Konkurentsiameti kirjale nr 9-2/22-0099-035-19. 9. Põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri VV soovib kooskõlastada Konkurentsiametiga põhiteenustega seotud teenuste hinnad, sest kooskõlastamiseks esitatud teenuste osas on VV teenuse osutamisel ainuõigust omavaks ettevõtjaks ning klientidel puudub valikuvõimalus osta sama teenust mõnelt teiselt teenusepakkujalt. VV poolt taotletud põhiteenusega seotud teenuste hinnad  36 (46) VV poolt esitatud Hinnataotluses soovib ettevõtja kooskõlastada lisaks veeteenuse hinnale ka põhiteenusega seotud teenuste hinnakirja. VV poolt taotletavate põhiteenusega seotud teenuste müügitulu ja hindade kujunemine on toodud alljärgnevas tabelis: Tabel 19 Põhiteenustega seotud teenuste hinnad ja kogumüügitulu Ühe Töö- Muud Sead- Põhjen- Järele- Ühe teenuse Müügi- jõu- teenusega mete datud valve- teenuse Müügi- rida Teenus kulud maht kulud seotud kulum tulukus tasu tasu tulu (€) kokku (näit tk) (€) kulud (€) (€) (€) (€) (€) (€) 1 Veearvesti plommimine 14,89 10,56 0,69 0,06 26,20 0,05 26,25 7 183,75 Vee- või kanalisatsiooniühenduse 2 sulgemine/avamine päeva jooksul 14,89 10,56 0,69 0,06 26,20 0,05 26,25 20 525,00 maakraanist Vee- või kanalisatsiooniühenduse sulgemine/avamine perioodiks, 3 17,87 15,41 1,02 0,08 34,38 0,07 34,45 50 1722,50 koos veearvesti demonteerimise/ paigaldamisega (1x tasu) Vee või kanalisatsiooniühenduse 4 sulgemine ja avamine rohkem kui 23,81 19,87 0,84 0,11 44,63 0,09 44,72 5 223,60 ühest punktist, ühe päeva jooksul 5 Kiire sulgemine seoses avariiga 47,63 39,74 1,40 0,21 88,98 0,18 89,16 1 89,16 Tehniliste tingimuste väljastamine 6 rohkem, kui ühele kinnistule/ 57,50 5,75 0,00 0,15 63,40 0,13 63,53 1 63,53 tänavale Tehniliste tingimuste väljastamine 7 20,92 2,09 0,00 0,06 23,07 0,05 23,12 5 115,60 ühele kinnistule, va tänavad Liitumistingimuste väljastamine 8 20,92 2,09 0,00 0,06 23,07 0,05 23,12 150 3468,00 ühele kinnistule Projekti kooskõlastamine pindalaga 9 18,82 1,88 0,00 0,05 20,75 0,04 20,79 50 1039,50 kuni 1 ha Projekti kooskõlastamine pindalaga 10 36,60 3,66 0,00 0,10 40,36 0,08 40,44 20 808,80 kuni 1 - 5 ha Projekti kooskõlastamine pindalaga 11 66,93 6,69 0,00 0,18 73,80 0,15 73,95 7 517,65 alates 5 ha Projekti kooskõlastamine 12 18,82 1,88 0,00 0,05 20,75 0,04 20,79 3 62,37 väljaspool ÜVK piirkonda Kinnistu veetarbimise koondite koostamine ja väljastamine 13 11,51 1,15 0,00 0,03 12,69 0,03 12,72 3 38,16 majandusaastale eelnevate majandusaastate kohta Veemõõtja taatlemine kliendi 14 soovil enne taatlus-perioodi lõppu 11,91 18,51 0,69 0,07 31,18 0,06 31,24 5 156,20 (lisandub taatlemise kulu) Kaugloetava veearvesti logi 15 17,87 10,86 0,00 0,07 28,80 0,06 28,86 3 86,58 koostamine S Kokku kõigi lisateenuste hinnas 9100,40 KonkS § 15 tulenevalt on olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Kuna VV tegevus vastab KonkS § 15 sätestatule ka põhiteenustega seotud teenuste osas, on ta oma tegevuspiirkonnas nende osas monopoolses seisundis olev ettevõte. Põhiteenustega seotud teenused on sealsete elanike jaoks teenused, mida ei ole võimalik osta kelleltki teiselt peale VV, mistõttu tuleb ka põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri kooskõlastada Konkurentsiametiga. VV on põhiteenustega seotud teenuste tasu kujundamisel lähtunud teenuse osutamisel tekkivatest  37 (46) kuludest, näiteks tööjõukulu, transpordikulu, postikulu, üldkulud, seadmete kulum. Lisaks on hinda lülitatud tulukus konkreetse teenuse osutamise käibekapitalilt ning järelevalvetasu lähtuvalt KonkS §-des 531, 532 ja 533 sätestatust. Kuna ettevõtja on iga toote või teenuse tasu arvutamise aluseks olevate kulude eristamisel lähtunud tegelikest teenuse osutamisega seotud ja selleks vajalikest kuludest ning järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, siis on selline lähenemine kooskõlas KonkS § 181, ÜVVKS § 72 ja ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatuga. Seega loeb Konkurentsiamet põhjendatuks VV põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja järgmiselt: Veearvesti plommimine 26,25 €/kord Vee- või kanalisatsiooniühenduse sulgemine/avamine päeva jooksul 26,25 €/kord maakraanist Vee- või kanalisatsiooniühenduse sulgemine/avamine perioodiks, koos 34,45 €/kord veearvesti demonteerimise/ paigaldamisega (1x tasu) Vee või kanalisatsiooniühenduse sulgemine ja avamine rohkem kui ühest 44,72 €/kord punktist, ühe päeva jooksul Kiire sulgemine seoses avariiga 89,16 €/kord Tehniliste tingimuste väljastamine rohkem, kui ühele kinnistule/ tänavale 63,53 €/tk Tehniliste tingimuste väljastamine ühele kinnistule, va tänavad 23,12 €/tk Liitumistingimuste väljastamine ühele kinnistule 23,12 €/tk Projekti kooskõlastamine pindalaga kuni 1 ha 20,79 €/tk Projekti kooskõlastamine pindalaga kuni 1 - 5 ha 40,44 €/tk Projekti kooskõlastamine pindalaga alates 5 ha 73,95 €/tk Projekti kooskõlastamine väljaspool ÜVK piirkonda 20,79 €/tk Kinnistu veetarbimise koondite koostamine ja väljastamine majandusaastale 12,72 €/objekt eelnevate majandusaastate kohta Veemõõtja taatlemine kliendi soovil enne taatlus-perioodi lõppu (lisandub 31,24 €/kord taatlemise kulu) Kaugloetava veearvesti logi koostamine 28,86 €/objekt 10. Veeteenuse hind Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil (Tlubatud). Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse alljärgnevad kulud: 1) tegevuskulud; 2) kapitalikulu; 3) põhjendatud tulukus. Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel: Tlubatud = TK + A + PT, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu;  38 (46) PT - põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 7.5 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile: kus: Tlubatud - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n - veeteenus. Tulenevalt Juhendi punktist 7.6 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad järgmiselt: kus: - vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse müügimaht regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind regulatsiooniperioodil. Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks VV poolt prognoositud müügimahud, punktis 6 tegevuskulud ning punktis 8 VV kapitalikulu ja tulukuse, mille põhjal kujunevad veeteenuse hinnad alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 20). Tabel 20 Veeteenuse hinna kujunemine Tasu reovee Tasu võetud Lisa- rida Veeteenuse hind ühik ärajuhtimise ja KOKKU vee eest teenused puhastamise eest 1 Müügimaht tuh m3 731,0 705,0 2 Mittekontrollitavad kulud tuh € 75,1 32,0 0,0 107,1 3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 75,1 0,0 75,1 4 Saastetasu tuh € 0,0 32,0 32,0 5 Kontrollitavad kulud tuh € 597,9 740,7 9,0 1347,6 6 Elektrienergia kulu tuh € 101,2 207,7 308,9 7 Muud tegevuskulud tuh € 496,7 533,1 9,0 1038,7 8 Kapitalikulu tuh € 163,6 411,5 0,1 575,2 9 Põhjendatud tulukus tuh € 128,1 291,7 0,02 419,8 10 Lubatud müügitulu tuh € 964,6 1476,0 9,1 2449,7 11 Järelevalvetasu tuh € 1,9 3,0 0,02 4,9 Lubatud müügitulu koos 12 tuh € 966,5 1478,9 9,1 2454,6 järelevalvetasuga 13 Veeteenuse hind €/m3 1,32 2,10 KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. ÜVVKS § 72 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:  39 (46) 1) veevarustus; 2) reovee ärajuhtimine ja puhastamine; 3) sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine; 4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tegevustega seotud lisateenused; 5) liitumistasud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 6) muu tegevus. KonkS § 181 ja ÜVVKS § 72 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga. VV on veeteenuste hinnad kujundanud järgmiselt: 1) Vee erikasutusõiguse tasu on VV täies ulatuses lülitanud tasusse võetud vee eest. Kuna vee erikasutusõiguse tasu on otseselt seotud võetud vee teenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks vee erikasutusõiguse tasu lülitamist tasusse võetud vee eest. 2) Saastetasu kulu on VV täies ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Kuna saastetasu on otseselt seotud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks saastetasu kulu lülitamist tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 3) Elektrienergia kulu on VV jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate tarbimispunktide elektrienergia kulu. Konkurentsiamet peab põhjendatuks VV poolt kasutatud elektrikulu jagamise põhimõtteid, sest: a) põhjendatud on võetud vee teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine tasusse võetud vee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna; b) põhjendatud on otseselt reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasusse, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna. 4) Muud tegevuskulud on VV jaganud vastavalt sellele, millise teenuse osutamiseks kulu tehti. Muud tegevuskulud, mida tehakse üheaegselt mitme veeteenuse osutamiseks (sh üldhalduse kulud) on ettevõtja jaganud erinevate veeteenuste vahel lähtudes tööaja proportsioonist erinevate teenuste vahel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks VV poolt kasutatud muude tegevuskulude jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas ning üheaegselt mitme teenuse osutamiseks tehtavad kulud on põhjendatud jagada sellisest põhimõttest lähtudes, mis ettevõtja hinnangul kõige paremini näitab, kui palju on vaja üldist ressursi vastavasse valdkonda lülitada. 5) Kapitalikulu on VV jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu. Üheaegselt mitme veeteenuse osutamisega seotud varade kapitalikulu on jagatud erinevate veeteenuste vahel vastava veeteenuse tööaja proportsiooni alusel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks VV poolt kasutatud kapitalikulu jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatava varaga seotud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas. 6) Tulukuse on VV jaganud võetud vee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel lähtudes konkreetse teenusega seotud reguleeritava vara väärtusest. Üheaegselt mitme teenuse osutamisega seotud varadelt arvestatud põhjendatud tulukus on jagatud erinevate  40 (46) veeteenuste vahel vastava veeteenuse tööaja proportsiooni alusel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks VV poolt kasutatud tulukuse jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatav vee-ettevõtja omavahenditest ja laenukohustustest soetatud vara peab võimaldama tagada põhjendatud tulukuse vastava veeteenuse hinnas. Järelevalvetasu 01.01.2022 jõustunud ÜVVKS § 1 lg 12 järgi maksab vee-ettevõtja järelevalvetasu KonkS sätestatud alustel ja korras. 01.01.2022 jõustunud KonkS-i muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu – KonkS § 531 lg 1. KonkS § 531 lg 2 kohaselt loetakse eriseadusteks elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus, maagaasiseadus, postiseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. KonkS § 531 lg 4 tulenevalt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS § 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 532 lg 1, § 531 lg 5 p 4 ja § 533 lg 1 ja 2 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee- ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee- ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus, järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusaktis märgitud müügitulust, mida makstakse üks kord kalendriaastas. KonkS § 533 lg 5 ja 6 tulenevalt teeb Konkurentsiamet järelevalvetasu saamiseks igal kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja, mis on igal kalendriaastal hiljemalt 30 september. KonkS § 533 lg 7 tulenevalt laekub järelevalvetasu riigieelarvesse. VV on lähtuvalt KonkS § 531, 532 ja 533 sätestatud järelevalvetasu kohustusest arvestanud hinnataotluses 0,2 protsenti ettevõtja veeteenuse põhjendatud kulude ja tulukuse alusel kujunevast regulatsiooniperioodi müügitulust järelevalvetasu summas 4,9 tuh €, mille lülitab veeteenuse hinda vastavalt konkreetse veeteenuse müügitulule (vt Tabel 20 rida 10). Võttes arvesse, et vee- ettevõtjal lasub alates 2022.a-st, millal ettevõtja kooskõlastatavat veeteenuse hinda rakendab, KonkS § 532 lg 1, § 531 lg 5 p 4 ja § 533 lg 1 ja 2 tulenev kohustus tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu, siis on põhjendatud lülitada järelevalvetasu summas 4,9 tuh € veeteenuse hinnaga saadava müügitulu hulka (vt Tabel 20 rida 12 veerg KOKKU). Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et VV on jaganud ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 72 lg 1 ja KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu jagamisel Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud müügimahuga on saadud konkreetne veeteenuse hind (vt Tabel 20 rida 13). 11. Lubatud müügitulu kooskõlastatavate veeteenuste hindadega Vastavalt Juhendi punktile 7.5 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste osutamise eest saadav tulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 alusel leitud lubatud müügitulu.  41 (46) Tabel 21 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil Müügimaht Veeteenuse Müügitulu rida Veeteenuse hinnaga saadav tulu (tuh m³) hind (€/m³) (tuh €) 1. Tasu võetud vee eest 731,0 1,32 964,9 2. Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 705,0 2,10 1480,6 3. Põhiteenustega seotud lisateenused 9,1 4. Veeteenuse hinnaga saadav müügitulu 2454,6 5. Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga 2454,6 Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et erinevate veeteenuse hindadega saadav planeeritav tulu 2454,6 tuh € (vt Tabel 21 rida 4) ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kujunenud lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga summas 2454,6 tuh € (vt Tabel 21 rida 5 ja Tabel 20 rida 12 veerg Kokku). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 1 lg 12, ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3; ÜVVKS § 14; ÜVVKS § 142 ja Juhendist otsustan: 1) Kooskõlastada AS Võru Vesi poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad alljärgnevalt: tasu võetud vee eest 1,32 €/m3 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 2,10 €/m3 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu kehtib Võru linnas ja endises Võru, Antsla, Sõmerpalu ja Kanepi vallas AS Võru Vesi klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjades (vt käesoleva otsuse punktis 4 loetletud õigusaktide nimekiri) osundatud piirväärtuseid (vt Tabel 3 veerg „Piirväärtus“). Endises Haanja, Valgjärve, Orava, Lasva ja Urvaste vallas kehtib ülaltoodud tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalsete reoainete sisalduseni või ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalsete piirväärtusteni. 2) Kooskõlastada AS Võru Vesi põhiteenustega seotud lisateenuste hinnakiri: Veearvesti plommimine 26,25 €/kord Vee- või kanalisatsiooniühenduse sulgemine/avamine päeva jooksul 26,25 €/kord maakraanist Vee- või kanalisatsiooniühenduse sulgemine/avamine perioodiks, 34,45 €/kord koos veearvesti demonteerimise/ paigaldamisega (1x tasu) Vee või kanalisatsiooniühenduse sulgemine ja avamine rohkem kui 44,72 €/kord ühest punktist, ühe päeva jooksul Kiire sulgemine seoses avariiga 89,16 €/kord  42 (46) Tehniliste tingimuste väljastamine rohkem, kui ühele kinnistule/ 63,53 €/tk tänavale Tehniliste tingimuste väljastamine ühele kinnistule, va tänavad 23,12 €/tk Liitumistingimuste väljastamine ühele kinnistule 23,12 €/tk Projekti kooskõlastamine pindalaga kuni 1 ha 20,79 €/tk Projekti kooskõlastamine pindalaga kuni 1 - 5 ha 40,44 €/tk Projekti kooskõlastamine pindalaga alates 5 ha 73,95 €/tk Projekti kooskõlastamine väljaspool ÜVK piirkonda 20,79 €/tk Kinnistu veetarbimise koondite koostamine ja väljastamine 12,72 €/objekt majandusaastale eelnevate majandusaastate kohta Veemõõtja taatlemine kliendi soovil enne taatlus-perioodi lõppu 31,24 €/kord (lisandub taatlemise kulu) Kaugloetava veearvesti logi koostamine 28,86 €/objekt Lähtuvalt ÜVVKS § 141 lg 1 määrab vee-ettevõtja vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes. Tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 6 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Lisa 1 AS Võru Vesi investeeringud (otsuse punkt 7) rida Investeeringud ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud 1. Võetud vee teenus € 485 682 98 272 341 083 1 413 960 1 152 087 777 042 1.1 VTJ rekonstrueerimine € 6 890 36 012 21 300 1.2 Veearvestid ja tarkvara € 57 351 33 693 32 036 47 721 13 162 1.3 Ringtee 10 garaazi ja kontori renoveerimine € 8 378 184 564 18 834 6 990 1.4 Veetorustikud ehitus € 56 201 4 480 0 1 200 120 000 1.5 Kobela aleviku reovee juhtimine Antsla linna reoveepuhastisse (pr 15529) € 82 356 1.6 Järvere vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine (pr 10492) € 22 200 1.7 Kraavi küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine (pr 11389) € 3 198 1.8 Geoinfosüsteemide arendus € 4 557 6 037 2 599 1.9 Osula küla veemajandusprojekt (pr 13924) € 60 902 1.10 ÜVK Arendamise kava € 3 450 1.11 VT Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt pr 2014-2020.7.01.18-1743 € 165 191 581 091 422 836 1.12 Kriisiseadmed Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt pr 2014-2020.7.01.18-1743 € 18 690 1.13 Antsla valla MRS veetorustik € 45 138 49 615 1.14 Kanepi valla MRS veetorustik ja VTJ € 206 667 362 441 123 742 1.15 Võru valla MRS veetorustik ja VTJ € 57 327 762 473 79 608 1.16 Rõuge valla MRS veetorustikud € 135 503 1.17 Antsla linna veetöötlusjaama rekonstrueerimine (pr 16729) € 126 481 1.18 Prangli VTJ rek € 75 000 1.19 Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine (pr 16941) € 84 309 1.20 Tuletõrje mahutid Kanepi alevikus € 60 000 1.21 Vana-Antsla ÜVK torustike I etapp ehitus Tammiku tee € 64 310 1.22 Majandustarkvara MS Dynamics BC € 13 596 2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenus € 729 183 132 183 452 740 2 655 880 1 505 044 2 873 089 2.1 Kaameratraktor, SPA hooldus € 7 060 2.2 Kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine € 6 406 2.3 Võru RVP mudatöötlusseadmed, SBR hooldus, lisatööd € 18 998 17 633 8 200 9 400 8 256 2.4 Antsla linna reoveepuhasti rekonstrueerimine (pr 14954) € 433 216  44 (46) rida Investeeringud ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2.5 Kobela aleviku reovee juhtimine Antsla linna reoveepuhastisse (pr 15529) € 137 218 2.6 Ringtee 10 garaazi ja kontori renoveerimine € 8 378 184 564 18 834 6 990 2.7 Geoinfosüsteemide (GIS) arendus € 4 557 6 037 2 599 2.8 Kanepi RVP € 5 031 2.9 Järvere vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine (pr 10492) € 74 405 2.10 Kraavi küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine (pr 11389) € 4 770 2.11 SCADA arendus € 5 033 2 985 13 618 2.12 Kanalisatsiooni torustike ehitus € 69 393 16 341 105 000 2.13 Biotiikide puhastus € 36 779 31 750 12 500 13 500 15 000 2.14 Osula küla veemajandusprojekt (pr 13924) € 195 209 2.15 ÜVK Arendamise kava € 3 450 2.16 Kanalisatsioonitorustikud Võru reoveekogumisala veemaj.-projekt pr 2014-2020.7.01.18- € 242 732 768 310 939 317 2.17 1743 Vana-Antsla ÜVK torustike I etapp ehitus Tammiku tee € 96 465 2.18 Kriisiseadmed Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt pr 2014-2020.7.01.18-1743 € 18 690 2.19 Kobela aleviku reovee juhtimine Antsla linna reoveepuhastisse (pr 15529) € 68 341 2.20 Kobela survetorustiku I etapp € 38 524 2.22 Antsla valla MRS kanalisatsioonitorustik € 150 336 13 486 2.23 Kanepi valla MRS kanalitorustikud ja RVP € 286 482 441 273 326 186 2.24 Võru valla MRS kanalisatsioonitorustikud ja RVP € 42 353 1 333 407 43 016 2.25 Rõuge valla MRS veetorustikud € 126 113 2.26 Päikesepaneelid € 126 216 20 000 2.27 Ruusmäe küla reoveepuhasti rekonstrueerimine (pr 16944) € 94 713 2.28 Sõmerpalu Hooldekodu kanalisatsiooni ühendamine Järvere elamute RVP-ga (pr 18330) € 47 288 2.29 Kääpa küla reoveepuhasti rekonstrueerimine (pr 18264) € 172 646 2.30 Antsla RVP ja peapumpla vahelise survetorustiku rek (pr 18342) € 59 870 Võru linna reoveepuhasti rekonstrueerimine "Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt 2.31 € 1 369 851 pr 2014-2020.7.01.18-1743" 2.32 Järvere biotiigi ballastpinnase paigaldamine € 12 000 2.33 Majandustarkvara MS Dynamics BC € 13 596 2.34 RVP masinad ja seadmed € 13 800  45 (46) rida Investeeringud ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine ning 3. € 0 0 0 0 82 881 0 puhastamine Võru linnas Jüri ja Fr.R. Kreutzwaldi tänavate sademeveesüsteemide kompleksne 3.1 € 82 881 väljaehitamine (pr 8907) 4. Põhiteenustega seotud teenused € 0 0 0 0 0 0 5. Maa € 4 185 0 4 040 3 729 7 524 0 5.1 Võetud vee teenusega seotud maa € 2 564 910 1 397 2 493 5.2 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega seotud maa € 1 621 3 130 2 332 5 031 Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud kokku € 1 219 050 230 455 797 864 4 073 569 2 747 536 3 650 131 6. Tarbijate poolt tasutud liitumistasudest teostatud investeeringud veesektoris € 0 37 373 0 10 060 0 0 6.0 Liitumistasudega finantseeritud maa € 6.1 Kose tee 3a liitumsipunkt € 37 373 6.2 Kanepi Tehnika tn liitumistasu € 10 060 7. Veesektori investeeringutest muu tegevusega seotud osa € 369 463 0 52 458 0 127 141 0 7.0 Muu tegevusega seotud maa € 7.1 Antsla valla MRS (asendusmaksumuse juurdehindlus) SF € 24 865 38 796 7.2 Kanepi valla MRS (asendusmaksumuse juurdehindlus) SF € 150 732 7.3 Võru valla MRS (asendusmaksumuse juurdehindlus) SF € 33 982 37 782 7.4 Rõuge valla MRS (asendusmaksumuse juurdehindlus) SF € 67 290 7.5 Antsla valla MRS (asendusmaksumuse juurdehindlus) OF € 18 437 13 662 7.6 Kanepi valla MRS (asendusmaksumuse juurdehindlus) OF € 131 206 60 034 7.7 Võru valla MRS (asendusmaksumuse juurdehindlus) OF € 10 241 7 418 7.8 Rõuge valla MRS (asendusmaksumuse juurdehindlus) OF € -45 382 8. Tagastamatu abi (sihtfinantseerimine) arvel teostatud investeeringud veesektoris € 1 986 639 0 1 226 500 9 192 628 5 145 101 7 409 150 8.0 Tagastamatust abist finantseeritud maa € 8.1 Järvere vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine (pr 10492) € 433 639 8.2 Kraavi küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine (pr 11389) € 57 025 8.3 Osula küla veemajandusprojekt (pr 13924) € 825 851  46 (46) rida Investeeringud ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 8.4 MRS Antsla vald € 264 574 400 649 8.5 MRS Kanepi vald € 895 357 689 152 8.6 MRS Võru vald € 336 044 5 620 219 633 995 8.7 Antsla linna reoveepuhasti rekonstrueerimine (pr 14954) € 1 328 162 8.8 Kobela aleviku reovee juhtimine Antsla linna reoveepuhastisse (pr 15529) € 139 491 8.9 MRS Rõuge vald € 946 551 8.10 Antsla linna veetöötlusjaama rekonstrueerimine (pr 16729) € 180 410 8.11 Ruusmäe küla reoveepuhasti rekonstrueerimine (pr 16944) € 127 145 8.12 Navi küla puurkaev-pumpla laiendamine (pr 16941) € 32 927 8.13 Sõmerpalu Hooldekodu kanalisatsiooni ühendamine Järvere elamute RVP-ga (pr 18330 € 38 641 8.14 Kääpa küla reoveepuhasti rekonstrueerimine (pr 18264) € 172 647 8.15 Antsla RVP ja peapumpla vahelise survetorustiku rek (pr 18342) € 48 985 8.16 Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt pr 2014-2020.7.01.18-1743 € 1 415 604 3 224 073 7 148 877 9. Lõpetamata ehitise saldo aasta lõpus € 766 550 9.1 sh liitumistasude arvelt € 0 9.2 tagastamatust abist (sihtfinantseerimistest) € 368 124 Valgjärve küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitaristu rekonstrueerimine (pr 18570) 80% 9.2.1 € 368 124 2022 9.3 ettevõtte vahenditest € 398 426 9.3.1 KIK taotlused, tehnoloogilised projektid € 10 700 Valgjärve küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitaristu rekonstrueerimine (pr 18570) 80% 9.3.2 € 387 726 2022