Otsus

OTSUS 30.08.2022 nr 7-10/2022-006 Esmar Gaas OÜ võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine Maagaasiseaduse (MGS) § 231lõike 3 kohaselt võrguettevõtja kooskõlastab võrgulepingu tüüptingimused Konkurentsiametiga. Sama paragrahvi lõike 4 järgi Konkurentsiamet ei kooskõlasta võrgulepingu tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrguteenuse hinna kooskõlastamise aluseks olnud võrguteenuse kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule. 04.08.2022 esitas Esmar Gaas OÜ Konkurentsiametile kooskõlastamiseks maagaasi võrgulepingu tüüptingimused (Tüüptingimused). 2. Menetlusosalised Esmar Gaas OÜ - Rohuneeme tee 12, Haabneeme 74001, Viimsi vald, Harjumaa, Eesti e-post [email protected] ; [email protected] 3. Asjaolud ja menetluse käik 04.08.2022 esitas Esmar Gaas OÜ Konkurentsiametile kooskõlastamiseks „Esmar Gaas OÜ võrgulepingu tüüptingimused“. Taotluse esitamise hetkel kehtivad Esmar Gaas OÜ võrgulepingu tüüptingimused, mis on ameti poolt kooskõlastatud 23.10.2015 otsusega nr 7.1-13/15-009. Kehtivad võrgulepingu tüüptingimused koosnevad kaheksast punktist: 1. üldsätted, 2. mõisted, 3. võrguteenuse osutamine, 4. võrguteenuse osutamise kvaliteedinõuded, 5. arvlemine, 6. vastutus, 7. võrguühenduse katkestamine ja lepingu kehtivus, 8. lõpetamine ja erimeelsuste lahendamine.  2 (4) 04.08.2022 taotlusega kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused koosnevad kolmeteistkümnest punktist: 1. üldsätted, 2. mõisted, 3. võrguteenuse osutamine ja kvaliteet, 4. erisused võrguteenuse osutamisel korterelamutele, 5. tarbitud gaasi koguse arvestamine, 6. erisused tarbitud gaasi koguse arvestamisel korterelamus, 7. võrguteenuse ja aktsiisi eest tasumine, 8. gaasivarustuse katkestamine, 9. võrgulepingu kehtivus, muutmine ja lõppemine, 10. poolte vastutus, 11. kohaldatav õigus ja vaidluste lahendamine, 12. teavitamine 13. isikuandmete töötlemine. Ettevõtja esindaja selgitas (suuliselt) Konkurentsiametile, et kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste teksti aluseks on võetud AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimused ning tingimuse kasutajana on AS Gaasivõrk asemel märgitud Esmar Gaas OÜ. Eelnevalt nimetatud AS Gaasivõrk tüüptingimused on Konkurentsiamet juba varasemalt läbi töötanud ning kooskõlastanud need 08.11.2019 otsusega nr 7-10/2019-008. Lisaks esitas ettevõtja esindaja 29.08.2022 e-kirja teel selgitused seoses punktides 10.7 ja 10.8 toodud leppetrahvide suurusega. Konkurentsiamet töötas kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused läbi. Muu hulgas amet võrdles nii Esmar Gaas OÜ poolt kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste kui ka AS Gaasivõrk kehtivate tüüptingimuste teksti ning leidis, et punktide 1 kuni 6.2.2 osas on see üks ühele samasugune (v.a. tingimuste kasutaja nimetus – Esmar Gaas OÜ vs AS Gaasivõrk). Punkti 7 osas on Esmar Gaas tüüptingimuste teksti muutnud vastavalt tema võrguteenuse osutamise olukorrale ja iseloomule. Esmar Gaas OÜ on punktis 7.3 märkinud, et klient tasub võrgutasu vastavalt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud võrgutasule (leitav võrguettevõtja veebilehelt) ning tarbitud gaasi kogusele. Konkurentsiamet nõustub sellise sõnastusega, kuna sellest tuleneb üheselt, et võrgutasu tuleb tasuda vastavalt ameti poolt kooskõlastatud võrgutasule. Sellises sõnastuses tingimuse kasutamisel ei saa tarbijatelt nõuda võrgutasusid, mis ei ole Konkurentsiametiga kooskõlastatud. Punktis 10.6 on märgitud, et pool hüvitab teisele poolele võrgulepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju. Muu kahju, sh mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu. Kahju kannatanud poole taotluse alusel hüvitatakse tõendatud kahju hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest. Konkurentsiamet nõustub punkti 10.6 sõnastusega. Ka muudes regulatsiooni all olevates valdkondades kasutatakse tingimust, mille kohaselt pool hüvitab teisele poolele võrgulepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju. Konkurentsiamet on seisukohal, et see ei ole vastuolus kehtiva õigusega.  3 (4) Punkti 10.7 järgi kliendi poolt punktis 3.15 toodud kohustuse rikkumise korral, kui selle tulemusel ei ole võrguettevõtjal võimalik tuvastada kliendi tegelikku tarbimist või teostada võrgutoimingut punktis 8 kehtestatud alustel ja korras, on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 50 eurot kohustuse iga kordunud rikkumise kohta. Punkti 10.8 kohaselt kui võrguettevõtja poolt katkestatud gaasivarustus on võrguettevõtja nõusolekuta taastatud on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 50 eurot kohustuse iga kordunud rikkumise kohta. Esmar Gaas OÜ on selgitanud, et on arvestanud leppetrahvi suuruseks 50 eurot, sest Esmar Gaas OÜ arvates võiks tegemist olla piisava summaga, mis peaks kliendile mõjuma, et kohustusi ei rikutaks. See katab ära Esmar Gaas OÜ kulud, mis nende rikkumiste tõttu tekivad, milleks on üldjuhul väljasõit (Harjumaa piires), töötaja tööaeg (olukorra ülevaatamiseks ja fikseerimiseks), vajadusel eelneva olukorra (gaasivarustuse sulgemine) taastamine. Konkurentsiamet leiab, et Esmar Gaas OÜ selgitus on piisav. MGS ei välista leppetrahvide sätestamist tüüptingimustes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158-163 annavad leppetrahvi mõiste ning alused selle kehtestamiseks. Konkurentsiamet on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kõrvale kaldutud seaduse põhimõtetest ning tegemist ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes olukorraga, kus nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Esmar Gaas OÜ on põhjendanud leppetrahvi suurust – 50.- eurot ning puudub alus järeldada, et see oleks ebamõistlikult suur. 4. Kokkuvõte Konkurentsiamet, töötanud läbi kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused, jõudis järeldusele need on võimalik kooskõlastada. Konkurentsiamet selgitas välja, et tüüptingimused on kooskõlas MGS § 101 lõike 5, § 231 lõike 4 ning VÕS § 42 lõike 1 ja 2 sätetega. Esmar Gaas OÜ võrgulepingu tüüptingimuste aluseks on võetud AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimuste tekst, mis on kooskõlastatud 08.11.2019 otsusega nr 7-10/2019-008. Konkurentsiamet on nimetatud otsuses tingimuste sisu juba hinnanud ning käesoleval hetkel puudub vajadus nendest põhistustest kõrvale kalduda. Konkurentsiamet on seisukohal, et Esmar Gaas OÜ gaasi võrgulepingu tüüptingimused ei piira teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et oleks küsitav lepingu eesmärgi saavutamine ning need on võrguteenuse kasutaja õiguste ning kohustuste osas tasakaalus ja võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest, kui lepingust tulenevaid õigusi ning kohustusi. Eeltoodu alusel ning juhindudes MGS § 101 lõikest 5, § 231 lõigetest 3 ja 4, § 37 lõikest 1, VÕS § 42 lõigetest 1 ja 2 otsustan: kooskõlastada „Esmar Gaas OÜ võrgulepingu tüüptingimused“ käesoleva otsuse lisas toodud redaktsioonis.  4 (4) Käesoleva otsusega mittenõustumise korral on isikul õigus esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Margus Kasepalu energia- ja taristuosakonna juhataja Lisa: „Esmar Gaas OÜ võrgulepingu tüüptingimused“ 11 (üheteistkümnel) lehel.  1. ÜLDSÄTTED 1.1. Gaasi võrguteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused) reguleerivad gaasi võrguteenuse osutamist Esmar Gaas OÜ (edaspidi võrguettevõtja) poolt tema võrgupiirkonnas asuvale gaasi võrguteenuse tarbijale, sh teisele võrguettevõtjale, kelle tarbijapaigaldis või võrk on ühendatud võrguettevõtjale kuuluva võrguga ja kellega on sõlmitud võrguteenuse osutamise leping (edaspidi klient). Tüüptingimused ei reguleeri suhteid, mis tekivad gaasi sisenemisel võrguettevõtjale kuuluvasse võrku. 1.2. Võrguteenuse osutamiseks sõlmivad klient ja võrguettevõtja gaasi võrguteenuse osutamise lepingu (edaspidi võrguleping), mis koosneb käesolevatest tüüptingimustest, poolte poolt allkirjastatud eritingimustest (edaspidi eritingimused), kui nendes on kokkulepitud, nende lisadest ning võrguettevõtja kehtestatud hinnakirjast, sõltumata sellest, kas hinnakiri on võrgulepingule lisatud. Hinnakiri on leitav võrguettevõtja veebilehelt (gaas.evg.ee). 1.3. Tüüptingimused kohalduvad kõikidele sõlmitavatele võrgulepingutele ja varem sõlmitud võrguteenust käsitlevate kokkulepetele. 1.4. Võrguettevõtja võib võrgulepingus ettenähtud kohustusi täita ise või kasutada kohustuste täitmiseks kolmandaid isikuid. Võrguettevõtja nimetatud isik on volitatud täitma võrguettevõtja kohustusi ja õigusi enda nimel ja arvel. Võrgulepingu sõlmimisega on klient kinnitanud oma nõusolekut selliseks võrguettevõtja kohustuste ja õiguste üleandmiseks ning valmisolekut vastutada oma kohustuste täitmise eest kas võrguettevõtja või tema nimetatud kolmanda isiku ees. 2. MÕISTED 2.1. Võrgulepingus kasutatakse mõisteid eelkõige maagaasiseaduses ja selle alusel antud määrustes, mõõteseaduses ning seadme ohutuse seaduses sätestatud tähenduses, õigusaktides puuduvaid või täiendamist või selgitamist vajavaid mõisteid kasutatakse järgnevas tähenduses: 2.1.1. andmevahetusplatvorm on maagaasiseaduse § 102 alusel loodud digitaalne keskkond turuosaliste vahel andmete vahetamiseks; 2.1.2. arvestusperiood on ajavahemik, mis algab kalendrikuu esimese päeva hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise kalendrikuu esimese päeva hommikul kell 7.00 Eesti vööndiaja järgi; 2.1.3. gaas on igasugune jaotusvõrgu kaudu edastatav gaas, sh maagaas, biometaan, biomassist saadav gaas ja muud liiki gaas, kui see vastab gaasi kvaliteedinõuetele ning seda saab tehniliselt ja ohutult sisestada jaotusvõrku ning selle kaudu edastada. 2.1.4. gaasi rõhk on gaasitorustikus oleva gaasi absoluutse rõhu ja õhurõhu vahe; 2.1.5. kaugloetav arvesti on mõõtevahend, mis võimaldab mõõteandmete automaatset edastamist võrguettevõtja andmebaasi; 2.1.6. korterelamu on elamu (kaasaarvatud ridaelamu), milles on kaks või enam korteriomandit; 2.1.7. leppekoguse mõõtur on gaasiarvestiga ühilduv mõõtevahend, mis automaatselt teisendab mõõtetingimustel mõõdetud gaasi koguse leppetingimustele vastavaks gaasi koguseks; 2.1.8. leppetingimused on gaasi temperatuur 20°C ja gaasi absoluutne rõhk 1,01325 baari; 2.1.9. liitumispunkt on võrguettevõtjale kuuluva võrgu ja kliendipaigaldise ühenduskoht; 2.1.10. mõõteandmed on mõõtevahendi näidud vastava perioodi alguses ja lõpus ning näitude vahena esitatud mõõdetud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) ja õigusaktide kohaselt teisendatud gaasi kogus energiaühikutena kilovatt-tundides (kWh); 2.1.11. mõõtepunkt on koht gaasitorustikul, kus mõõdetakse toru ristlõiget läbivat gaasi kogust; 2.1.12. mõõtevahend on gaasiarvesti, leppekoguse mõõtur või muu seade, mida kasutatakse üksi või koos ühe või mitme lisaseadmega mõõtepunkti läbiva gaasi koguse mõõtmiseks ja esitamiseks; 2.1.13. mõõtevahendi näit on punktis 5.8 nimetatud mõõtevahendilt loetav gaasi koguse, kui mõõtesuuruse, arvväärtus kuupmeetrites; 2.1.14. kliendipaigaldis on ühel või mitmel kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal omavahel ühendatud gaasitorustike talitluslik kogum kliendi varustamiseks gaasiga, või teise võrguettevõtja võrk; 2.1.15. tarbimisrežiim on võrguettevõtja ja kliendi vahel kokku lepitud gaasi tarbimise olulised parameetrid, sh tarbimisvõimsus, mille alusel toimub võrguteenuse osutamine liitumispunktis või muus poolte poolt kokku lepitud punktis; 2.1.16. tarbimisvõimsus on teatud ajaühikus toru ristlõiget läbiv võrguettevõtja ja kliendi vahel kokku lepitud maksimaalne gaasikogus; 2.1.17. võrguettevõtja veebileht on võrguettevõtja interneti kodulehekülg aadressil gaas.evg.ee; 2.1.18. võrgutoiming on toiming gaasivarustuse või võrguühenduse katkestamiseks või taastamiseks; 2.1.19. ühisarve on võrguteenuse, aktsiisi ja müüdud gaasi eest gaasimüüja poolt koostatav ja kliendile esitatav ühine arve; 2.1.20. võrguühendus on võrguettevõtja poolt loodud võimalus gaasi voolamiseks võrgust kliendipaigaldisse. 3. VÕRGUTEENUSE OSUTAMINE JA KVALITEET 3.1. Võrguteenuse sisuks on võrguettevõtja poolt võrguettevõtjale kuuluva võrgu kaudu gaasi jaotamine, gaasi tarbimiseks vajaliku püsiva võrguühenduse kindlustamine ning võrgust tarbitava gaasi koguse mõõtmine ja mõõteandmete ning muude õigusaktides ettenähtud andmete andmevahetusplatvormile esitamine. 3.2. Võrguteenuse osutamine ei hõlma gaasi müüki kliendile. Gaasi ostmiseks peab klient sõlmima müügilepingu gaasimüüjaga. Gaasi müük toimub vastavalt gaasimüüja poolt kehtestatud tingimustele. 3.3. Võrguettevõtja osutab kliendile võrguteenust õigusaktides, liitumislepingus või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppes ning võrgulepingus sätestatud tingimustel ja kvaliteediga. 3.4. Võrguettevõtja jaotab lõhnastatud gaasi. 3.5. Võrguettevõtjale kuuluva võrgu kaudu edastatud gaasi kaalutud keskmine koostis ning alumine ja ülemine kütteväärtus on samad, mis Eesti gaasisüsteemi sisenenud gaasil. Eesti gaasisüsteemi sisenenud gaasi kaalutud keskmine ülemine kütteväärtus on leitav SIIT. Eesti gaasisüsteemi haldur AS Elering määrab riigipiiril Eesti ülekandevõrku siseneva maagaasi koostise ja selle alusel koostab arvestuskuus tarnitava maagaasi keskmise koostise kvaliteeditunnistuse. Maagaasi kvaliteeditunnistused on leitavad SIIT. 3.6. Kliendi gaasivarustust võib piirata või gaasivarustuse katkestada maagaasiseaduses ja muudes õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Võrguettevõtja tagab, et ühekordse katkestuse kestus ja katkestuste summaarne kestus aastas ei ületa õigusaktides sätestatud aega. Katkestuse kestust hakatakse arvestama ajast, mil võrguettevõtja sai teada või pidi teada saama katkestusest tema võrgus ja katkestuse kestuse arvestus lõpeb ajal, mil kliendipaigaldise gaasivarustus on taastatud. Käesolevas punktis nimetatud katkestuste hulka ei arvata katkestusi, mis on teostatud punktide 8.2 ja 8.3 alusel või poolte kokkuleppel. Võrguettevõtja ei vastuta gaasi ülekandeteenuse osutajast tingitud gaasivarustuse katkestuse eest ega hüvita sellest tulenevat kahju ega kulutusi, välja arvatud juhul, kui ülekandeteenuse osutaja tegevus või korraldused on olnud õigusvastased. 3.7. Võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine toimub liitumispunktis, kui pooled ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti. Võrguettevõtja ei vastuta kliendipaigaldise ega selles asuva gaasi eest. Kui ühe kliendipaigaldise kaudu on gaasivarustus tagatud samaaegselt mitmele kliendile, siis toimub nendele klientidele gaasi üleandmine ühise kliendipaigaldise liitumispunktis. 3.8. Liitumispunkti asukoht on määratletud võrgulepingu eritingimustes või liitumislepingus. Kui poolte vahel puudub kirjalik kokkulepe liitumispunkti asukoha kohta, siis asub liitumispunkt võrguettevõtjale kuuluva gaasitorustiku ja kliendi kinnisasja piiri lõikumise kohas. Kui võrguettevõtjale kuuluv gaasitoru läbib kliendi kinnisasja piiratud asjaõiguse või seadusest tuleneva talumiskohustuse alusel, asub liitumispunkt punktis, kus võrguettevõtja võrgust hargneb kliendipaigaldist gaasiga varustav torustik. 3.9. Kliendi liitumispunkti tarbimisrežiim on määratletud võrgulepingu eritingimustes, liitumislepingus või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppes ning vastavalt millele on võrguettevõtja seadistanud mõõtevahendi ja tarbimisvõimsust piiravad seadmed. Kui poolte vahel puudub kokkulepe tarbimisrežiimi kohta, lähtutakse tegelikust gaasi tarbimisest ja olemasoleva mõõtevahendi mõõtepiirkonnast. 3.10. Klient kohustub tagama gaasi tarbimise vastavalt kokku lepitud tarbimisrežiimile. Kui klient soovib muuta tarbimisrežiimi, sõlmivad pooled tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe, milles lepitakse kokku tarbimisrežiimi muutmise tingimused ning sellega kaasnevate kulude hüvitamine. 3.11. Kui klient tarbib gaasi eritingimustes kokku lepitud tarbimisrežiimist oluliselt erinevalt, on võrguettevõtjal õigus gaasivarustust piirata või see katkestada. Lisaks on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt tarbimisrežiimi muutmiseks vajalike kulude ja tarbimisrežiimi rikkumisega võrguettevõtjale tekitatud kahju hüvitamist. Võrguettevõtja teavitab klienti vastavast kavatsusest ja tarbimisvõimsuse muutmisega kaasnevatest kuludest. Vajadusel peavad pooled läbirääkimisi tarbimisrežiimi säilitamiseks. 3.12. Pooled tagavad, et nende omandis või valduses olevad gaasipaigaldised vastavad õigusaktidele, standarditele ja eeskirjadele, sh kohustub klient tagama, et kliendipaigaldis ei halvendaks teise kliendi gaasiga varustamist või võrguettevõtjale kuuluva võrgu tehnilisi parameetreid. Võrguettevõtja vastutab ja tagab temale kuuluva võrgu korrasoleku, hooldamise ja nõuetele vastavuse kuni liitumispunktini. Klient vastutab ja tagab kliendipaigaldise korrasoleku, hooldamise ja selle nõuetele vastavuse alates liitumispunktist. 3.13. Klient on kohustatud tema hoones või kinnistul asuvaid võrguteenuse osutamiseks ja gaasi koguse mõõtmiseks vajalikke seadmeid (sh gaasirõhu reguleerimise seade, võrgu ning kliendipaigaldise vaheline sulgeseade, mõõtevahend) valdama heaperemehelikult ja tagama nende puutumatuse, järgides muuhulgas võrguettevõtja juhiseid ning võtma kasutusele mõistlikke meetmeid, et mitte ohustada seadmete säilimist ja rikkumatust. 3.14. Klient on kohustatud teatama võrguettevõtjale viivitamatult punktis 3.13 nimetatud seadmete kahjustustest, kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtevahendi vigastustest ja näitude mõjutamisest või moonutamisest. 3.15. Klient on kohustatud tagama võrguettevõtjale punktis 3.13 nimetatud seadmetele ligipääsu gaasi koguse korrektse mõõtmise tagamiseks ja muude võrguteenuse osutamisega seotud toimingute tegemiseks, sh võrgutoimingute teostamiseks, mõõtevahendi seisukorra hindamiseks ja kontrollnäidu fikseerimiseks. Klient on kohustatud seadmetele ligipääsu tagama võrguettevõtja poolt soovitud ajal, millest võrguettevõtja teatab ette vähemalt 7 kalendripäeva. Kontrollnäidu fikseerimise eesmärgil võib võrguettevõtja seadmetele ligipääsu taotleda ette teatamata. 3.16. Kui kliendil puudub võimalus tagada seadmetele ligipääs võrguettevõtja poolt soovitud ajal, teavitab ta sellest võrguettevõtjat viivitamatult ning lepib võrguettevõtjaga 7 kalendripäeva jooksul kokku uue aja, mis üldjuhul ei või olla hilisem kui 14 kalendripäeva võrguettevõtja soovitud ajast. 3.17. Kui klient ei võimalda kokku lepitud ajal seadmetele ligipääsu ja ei ole sellest võrguettevõtjat viivitamatult teavitanud, kohustub klient tasuma võrguettevõtjale tühisõidu tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale. 4. ERISUSED VÕRGUTEENUSE OSUTAMISEL KORTERELAMUTELE 4.1. Võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine korterelamus toimub korterelamu liitumispunktis ning võrguettevõtja sõlmib võrgulepingu üksnes korteriühistu kui korterelamu kliendipaigaldise eest vastutava isikuga, välja arvatud punktis 4.2 nimetatud juhul. 4.2. Võrguettevõtja võib korteriomanike ühise sooviavalduse kohaselt sõlmida korteriomanikega eraldi võrgulepingud üksnes juhul, kui korterelamus on kuni 10 korteriomandit, mis kõik on varustatud nõuetekohase mõõtevahendiga ja võrguettevõtjal on võimalik iga korteriomandi gaasivarustus katkestada korteriomandisse sisenemata ning teiste korteriomandite gaasivarustust häirimata. Sellisel juhul toimub võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine korterelamu liitumispunktis ning võrguettevõtja ei vastuta korterelamu kliendipaigaldise ega selles asuva gaasi eest. 4.3. Korteriühistuga võrgulepingu sõlmimise korral on võrguettevõtjal õigus ühepoolselt lõpetada korteriomandi kohta eraldi sõlmitud varasemad võrgulepingud alates korteriühistuga sõlmitud võrgulepingu kehtima hakkamise hetkest. Võrguettevõtja teavitab korteriomanikke nendega sõlmitud võrgulepingute lõppemisest ning uue ühise võrgulepingu jõustumisest 14 kalendripäeva ette. 5. TARBITUD GAASI KOGUSE ARVESTAMINE 5.1. Võrguettevõtja tagab võrgust tarbitava gaasi koguse mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise, peab sellekohast arvestust ning tagab andmevahetuse andmevahetusplatvormiga vastavalt gaasituru toimimise võrgueeskirjale. 5.2. Kliendi poolt tarbitud gaasi koguse mõõtmiseks paigaldab võrguettevõtja omal kulul võimalikult liitumispunkti lähedale ja kliendi poolt vastavalt võrguettevõtja poolt esitatud nõuetele ettevalmistatud kohta mõõtevahendi, kui pooled pole kokku leppinud teisiti. Arvestuse aluseks oleva mõõtevahendi ja liitumispunkti vahel ei tohi olla mõõtevahendit, millega mõõdetakse kolmanda isikuga sõlmitud võrgulepingu alusel tarbitava gaasi kogust. Kliendi soovil mõõtevahendi asukoha ja tüübi muutmist käsitletakse kui tarbimisrežiimi muutmist. 5.3. Võrguettevõtja tagab maagaasiseaduses ettenähtud juhtudel mõõtepunkti varustamise kaugloetava arvestiga. Muudel juhtudel varustab võrguettevõtja mõõtepunkti kaugloetava arvestiga juhul, kui võrguettevõtja hinnangul on kaugloetava arvesti paigaldamine tehniliselt teostatav ja majanduslikult mõistlik. 5.4. Kui mõõtevahendi püsivalt elektrienergiaga varustamise on vajalik, lepitakse eritingimustes kokku, et klient tagab mõõtevahendi püsivalt elektrienergiaga varustamise omal kulul. Sellisel juhul ei või klient ilma võrguettevõtja nõusolekuta katkestada mõõtevahendi elektrienergiaga varustamist kauemaks kui 24 järjestikust tundi. Kui klient soovib mõõtevahendi elektrienergiaga varustamise katkestada pikemaks ajaks, siis peab ta selle võrguettevõtjaga eelnevalt kooskõlastama. 5.5. Võrguettevõtja tagab mõõtevahendite nõuetekohase hoolduse ja korrasoleku, kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui mõõtevahend ei vasta seadusest tulenevatele või tehnilistele nõuetele, vahetab võrguettevõtja mõõtevahendi nõuetele vastava mõõtevahendi vastu välja ning klient on kohustatud seda võimaldama vastavalt punktile 3.15. Mõõtevahendi väljavahetamise kulud kannab võrguettevõtja, välja arvatud juhul, kui mõõtevahendi hävimine või kahjustumine on tingitud kliendi tegevusest või tegevusetusest. 5.6. Klient on kohustatud tagama mõõtevahendi ja paigaldatud plommide puutumatuse. Klient on kohustatud võrguettevõtjale viivitamata teatama mõõtevahendi plommide kahjustustest, mõõtevahendi rikkest ja näidu moonutamisest. 5.7. Mõõtevahendi erakorraline taatlus toimub vastavalt mõõteseaduses sätestatud tingimustele. 5.8. Kliendi poolt tarbitud gaasi koguseks loetakse arvelduse aluseks oleva mõõtevahendiga kindlaks tehtud gaasi kogus. Arvelduse aluseks olevaks mõõtevahendiks on leppekoguse mõõtur ning selle puudumisel gaasiarvesti, kui pooled ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti. 5.9. Klient teatab võrguettevõtjale mõõtevahendi näidu võrguettevõtja põhjendatud nõudmisel ja kui mõõtepunktis puudub kaugloetav arvesti, siis ka järgmistel juhtudel: 5.9.1. arvestusperioodi lõpul; 5.9.2. võrgulepingu algamise ja lõppemise päeval. 5.10. Klient teatab mõõtevahendi näite järgnevalt: 5.10.1. näidusisestuse lingi kaudu võrguettevõtja veebilehel; 5.10.2. võrguettevõtja infotelefonil, millisel juhul võrguettevõtja eeldab heauskselt, et näidu teataja on klient või tema poolt selleks volitatud isik; 5.10.3. võrguettevõtja selleks ette nähtud e-posti aadressil, millisel juhul võrguettevõtja eeldab heauskselt, et näidu teataja on klient või tema poolt selleks volitatud isik. 5.11. Õigeaegselt teatatud arvestusperioodi lõpu mõõtevahendi näiduks loetakse kliendi poolt arvestusperioodi 28. kuupäevast kuni järgneva kuu 2. tööpäevani teatatud mõõtevahendi näitu. 5.12. Kui klient kinnitab, et ei tarbi gaasi pikema aja jooksul, võib võrguettevõtja vabastada kliendi mõõtevahendi näidu teatamise kohustusest maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks. Klient kohustub vastava taotluse esitama enne mõõtevahendi näidu teatamise kohustuse tekkimist, millest vabastamist taotletakse. 5.13. Kui klient ei ole teatanud mõõtevahendi näitu õigeaegselt ja klient ei ole mõõtevahendi näidu teatamisest vabastatud, määratakse antud arvestusperioodil tarbitud gaasi kogus prognoosimise teel, lähtudes kliendipaigaldise varasemast tarbimisajaloost ja teiste sarnaste klientide poolt prognoositaval arvestusperioodil tarbitud gaasi kogustest. Sellisel juhul on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt prognoosimise tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale. 5.14. Mõõtevahendi kontrollnäidu saamisel või kliendi poolt mõõtevahendi näidu teatamisel korrigeerib võrguettevõtja kliendi tarbimisandmeid vastavalt tegelikult tarbitud gaasi kogusele järgmiselt: 5.14.1. kui mõõtevahendi tegelik näit on väiksem kui viimasena kliendi poolt teatatud või võrguettevõtja poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem), korrigeerib võrguettevõtja andmevahetusplatvormis kliendi tarbimisandmeid vastavalt tegelikult tarbitud kogustele. Arve esitaja teostab kliendi poolt võrgutasu ja aktsiisi eest tasutud summade ümberarvestuse viimase kolme kalendrikuu gaasi koguse ulatuses. Ülejäänud gaasi koguse osas teostatakse ümberarvestus üksnes juhul, kui tarbimisandmete korrigeerimise vajadus ei ole tingitud kliendi poolt lepingust tuleneva kohustuse mittekohasest täitmisest. Tarbitud gaasi koguse korrigeerimise tulemusel selgunud enammakstud summa loetakse üldjuhul kliendi poolt tasutud ettemaksuks; 5.14.2. kui mõõtevahendi tegelik näit on suurem kui viimasena kliendi poolt teatatud või võrguettevõtja poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem), loetakse näitude vahe täies ulatuses viimasel kalendrikuul tarbitud gaasi koguseks. 6. ERISUSED TARBITUD GAASI KOGUSE ARVESTAMISEL KORTERELAMUS 6.1. Korterelamus, v.a juhul, kui punktis 4.2 toodud tingimustele vastavas korterelamus on kõik korteriomandid varustatud kaugloetava arvestiga, paigaldab võrguettevõtja mõõtevahendi võimalikult lähedale korterelamu liitumispunktile ning sellega mõõdetakse võrguettevõtja võrgust korterelamu kliendipaigaldisse sisenenud gaasi kogus kokku. 6.2. Kui enne käesolevate tüüptingimuste kehtestamist on punktis 4.2 nimetatud tingimustele mittevastavate korterelamute korteriomanikega sõlmitud eraldi võrgulepingud ja korteriomandil puudub tarbitava gaasi koguse mõõtmiseks vajalik mõõtevahend, arvestatakse kuni korteriühistuga võrgulepingu sõlmimiseni või korteriomandis tarbitava gaasi koguse mõõtmiseks eraldi mõõtevahendi paigaldamiseni antud korteriomandis arvestusperioodil tarbitud gaasi koguseks aastase tarbitava gaasi koguse põhjal arvutatud keskmine kalendrikuu kogus. Aastane tarbitav gaasi kogus määratakse võrguettevõtja poolt kord aastas eelneva 12 kalendrikuu jooksul tarbitud gaasi koguse põhjal lähtudes järgmistest põhimõtetest: 6.2.1. juhul, kui korterelamu kliendipaigaldisse edastatud gaasi kogus on mõõdetav, lahutatakse korterelamu liitumispunktis kliendipaigaldisse edastatud mõõdetud gaasi kogusest mõõtevahendiga varustatud korteriomandites mõõdetud gaasi kogused ja saadud vahe jagatakse mõõtevahendita korteriomandite vahel proportsionaalselt korteriomandite pindalaga; 6.2.2. juhul, kui korterelamu kliendipaigaldisse edastatud gaasi kogus ei ole mõõdetud, lähtutakse aastase tarbitava gaasi koguse määramisel teiste sarnaste klientide poolt eelmise 12 kalendrikuu jooksul tarbitud gaasi kogusest. 7. VÕRGUTEENUSE JA AKTSIISI EEST TASUMINE 7.1. Klient on kohustatud võrguettevõtjale tasuma osutatud võrguteenuse eest võrgutasu ja muud võrgulepingus ettenähtud tasud vastavalt hinnakirjale. 7.2. Klient on kohustatud tasuma võrguettevõtjale aktsiisi vastavalt õigusaktides sätestatule. 7.3. Klient tasub võrgutasu vastavalt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud võrgutasule (leitav võrguettevõtja veebilehelt) ning tarbitud gaasi kogusele. 7.4. Arve esitab kliendile võrguettevõtja või tema poolt nimetatud isik (edaspidi koos nimetatud arve esitaja). 7.5. Arvel esitatakse kliendile informatsioon viimase poolt tarbitud gaasi koguse kohta. Kui võrgutasu koosneb mitmest komponendist, näidatakse arvel kõik võrgutasu komponendid eraldi. 7.6. Arve esitaja esitab kliendile arve igakuiselt hiljemalt 10. kuupäeval või esimesel sellele järgneval tööpäeval, kui arve esitaja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 7.7. Arve esitaja poolt arve esitamata jätmine ei ole käsitletav nõudest loobumisena. Kui arve summa on väiksem arve esitaja poolt kliendile teatatud miinimumväärtusest, on arve esitajal õigus jätta arve esitamata ning lisada nimetatud summa järgmisele väljastatavale arvele. 7.8. Klient tasub arve esitajale võrgutasu, õigusaktides määratud tasud ja maksud, sealhulgas aktsiisi, ning muud võrgulepingust tulenevad tasud arvel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. 7.9. Arve loetakse tasutuks päeval, millal arvel märgitud summa laekub arve esitaja arvelduskontole. 7.10. Kui klient ei tasu arve esitaja poolt esitatud arvet tähtaegselt, on arve esitajal õigus nõuda kliendilt tasumata summalt viivist 0,06% kalendripäevas või arve esitaja ja kliendi vahel kokku lepitud viivist, mis ei või olla suurem kui 0,2% kalendripäevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast ja lõpetatakse tasude laekumise päeval. Lisaks viivisele võib arve esitaja nõuda kliendilt sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt seadusele. Kui klient peab tasuma lisaks rahalisele põhikohustusele viivist või sissenõudmiskulusid, loetakse esmalt tasutuks sissenõudmiskulud ja viivis ning seejärel rahaline põhikohustus. Varem sissenõutavaks muutunud nõue loetakse tasutuks enne hiljem sissenõutavaks muutunud nõuet. 7.11. Kui klient ei nõustu esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, teavitab ta sellest arve esitajat enne maksetähtaja saabumist, põhjendades mittenõustumist. Osalise nõustumise korral maksab klient aktsepteeritud osa vastavalt võrgulepingule. Arve esitaja kontrollib kliendi avaldust ja teatab talle kontrolli tulemustest 10 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamist. Kontrolli tulemuste alusel võib arve esitaja määrata hilisema maksetähtpäeva. Kui kliendi avaldus ei olnud põhjendatud, maksab klient tasumata summa koos viivisega. 7.12. Kliendil on õigus teha ettemaksu. Ettemaksult ei arvestata ega maksta intressi. Võrgulepingu lõppemisel võlgnevuse puudumisel või muul ajal kliendi soovil ja arve esitaja ees võlgnevuse puudumisel tagastab arve esitaja kliendile ettemakstu 3 tööpäeva jooksul kliendi poolt avalduse esitamisest arvates. 7.13. Võrguettevõtjal või arve esitajal on õigus nõuda kliendilt tagatistasu, kui: 7.13.1. klient on käesolevast võrgulepingust või võrguettevõtjaga sõlmitud mistahes teisest võrgulepingust tulenevate maksete tasumisega hilinenud viimase 12 kuu jooksul rohkem kui 3 korda üle 20 kalendripäeva või üle 50 kalendripäeva järjest; 7.13.2. avastatakse mõõtevahendi rike, selle näidu moonutamine, mõõtevahendi või selle plommide ning taatlusmärgiste rikkumine, kaotsiminek või hävimine, mis toimus kliendi kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tulemusel või kliendi muu tegevuse või tegevusetuse tulemusel; 7.13.3. kliendi suhtes esitatakse pankrotihoiatus või pankrotiavaldus või alustatakse pankroti-, saneerimis- või likvideerimismenetlust, samuti juhul, kui muude asjaolude alusel on võrguettevõtjal põhjendatult alust arvata, et klient ei täida võrgulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 7.14. Võrguettevõtjal või arve esitajal on õigus nõuda kliendilt tagatistasu kuni kolme arvestusperioodi võrgutasu ja aktsiisi ulatuses, mis on määratud tarbimisprognoosi alusel. Tagatistasult ei arvestata ega maksta intressi. Arve esitajal on õigus tagatistasu hoida kuni arve esitaja ja kliendi vahel sõlmitud lepingu lõppemiseni. Arve esitaja tagastab kliendile tagatistasu lepingu lõppemisel võlgnevuse puudumisel või juhul, kui klient on viimase 12 kuu jooksul oma lepingujärgseid kohustusi korrektselt täitnud ja on esitanud vastava taotluse arve esitajale. Sellisel juhul tagastab arve esitaja tagatistasu 3 tööpäeva jooksul kliendi sellekohase avalduse kättesaamisest arvates. 8. GAASIVARUSTUSE KATKESTAMINE 8.1. Kliendil on igal ajal õigus taotleda gaasivarustuse katkestamist. 8.2. Võrguettevõtjal on õigus gaasivarustus katkestada või lubada gaasivarustuse katkestamine ette teatamata, kui: 8.2.1. on ohustatud inimeste elu, tervis, vara või keskkond; 8.2.2. klient kasutab gaasi või võrguteenust ebaseaduslikult. 8.3. Võrguettevõtjal on õigus gaasivarustus katkestada või lubada gaasivarustuse katkestamine, teatades sellest kliendile 7 kalendripäeva ette, kui: 8.3.1. kliendipaigaldis halvendab teise kliendi gaasiga varustamist või võrguettevõtjale kuuluva võrgu tehnilisi parameetreid; 8.3.2. klient on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi või õigusaktides sätestatud tingimusi ning ei ole võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul kõrvaldanud rikkumist ja hüvitanud kahju; 8.3.3. klient on rikkunud maagaasiseaduse alusel sõlmitud lepinguid või maagaasiseaduses sätestatud tingimusi; 8.3.4. muul õigusaktides sätestatud alusel. 8.4. Kliendi poolt võrgulepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas järgmisi juhtumeid: 8.4.1. klient on viimase 12 kuu jooksul hilinenud maksete tasumisega rohkem kui 3 korda üle 20 kalendripäeva või üle 50 kalendripäeva järjest; 8.4.2. klient ei tasu tagatistasu 14 kalendripäeva jooksul arve esitajalt vastava nõude saamisest; 8.4.3. klient ei taga võrguettevõtjale või tema esindajale vastavalt punktile 3.15 ligipääsu kliendi omandis või valduses oleval territooriumil asuvale seadmele selle kontrollimiseks või asendamiseks, võrgutoimingu teostamiseks, kliendipaigaldise käitamiseks vajalike tööde tegemiseks või mõõtevahendi näitude kontrollimiseks; 8.4.4. klient on võrguettevõtja nõusolekuta teostanud võrgutoimingu; 8.4.5. kliendipaigaldis ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või kokkulepitud tarbimisrežiimi tingimustega. 8.5. Võrgutoimingu teostab võrguettevõtja või tema nõusolekul muu vastava pädevusega isik. 8.6. Klient ei või võrguettevõtja nõusolekuta teostada võrgutoimingut. Kliendi soovil võrgutoimingu teostamiseks esitab klient taotluse võrguettevõtjale, kes teostab vajaliku võrgutoimingu või väljastab kliendile võrgutoimingu teostamise tehnilised tingimused. Kui võrguettevõtja nõusolekul teostab võrgutoimingu kliendi poolt valitud isik, tagab klient võrgutoimingu teostamise kohta koostatud akti edastamise võrguettevõtjale 5 tööpäeva jooksul. 8.7. Kliendi soovil või kliendist tuleneval põhjusel võrguettevõtja poolt võrgutoimingu teostamisel tasub klient võrguettevõtjale võrgutoimingu teostamise eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. 8.8. Gaasivarustuse katkestamine ei vabasta klienti katkestamise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasude maksmise kohustusest. 8.9. Kliendi soovil või kliendist tuleneval põhjusel katkestatud gaasivarustus taastatakse pärast seda, kui gaasivarustuse katkestamise aluseks olevad asjaolud on kõrvaldatud ja klient on tasunud võrguettevõtjale punktide 7.16 ja 8.7 alusel esitatud nõuded. 9. VÕRGULEPINGU KEHTIVUS, MUUTMINE JA LÕPPEMINE 9.1. Võrguleping jõustub pärast Lepingu allkirjastamist mõlema poole poolt, kui pooled ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti. 9.2. Füüsilisest isikust klient võib sidevahendi teel või väljaspool äriruume sõlmitud võrgulepingust taganeda põhjust avaldamata 14 kalendripäeva jooksul. Taganemistähtaeg hakkab kulgema võrgulepingu sõlmimise päevast. Taganemisõiguse kasutamiseks tuleb kliendil enne taganemistähtaja lõppu esitada võrguettevõtjale taganemisavaldus võrguettevõtja veebilehel märgitud kontaktidel. Kui kliendi soovil algas võrguteenuse osutamine kliendile käesolevas punktis nimetatud taganemistähtaja jooksul, kohustub klient taganemisavalduse esitamisel võimaldama võrguettevõtjal viivitamatult teostada punktis 9.12 ja 9.13 nimetatud võrgulepingu lõpetamise toimingud ning tasuma võrguettevõtjale võrgutasu ja aktsiisi vastavalt tema poolt kuni võrgulepingu lõpetamise toimingute teostamiseni tarbitud gaasi kogusele. 9.3. Võrgulepingut saab muuta poolte kokkuleppel või muudel võrgulepingus või seaduses ettenähtud alustel. Eritingimuste muudatused sõlmitakse kirjalikus vormis. 9.4. Kui võrgulepingu kehtivuse ajal sõlmivad pooled liitumislepingu või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe, millega muudetakse liitumispunkti asukohta või tarbimisrežiimi, siis pärast liitumislepingu või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe täitmist loetakse võrguleping kehtivaks muudetud tingimustel. 9.5. Võrguettevõtjal on õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi ja hinnakirja, kui muutuvad gaasituru korraldus, üldine majanduslik olukord, õigusaktid või kohtupraktika, samuti kui esinevad muud olulised asjaolud. Tüüptingimuste ja hinnakirja muutmisel järgitakse seaduses sätestatud korda. Võrguettevõtja teavitab klienti tüüptingimuste ja hinnakirja muutmisest seadusega sätestatud korras. Kliendil on muudatusega mittenõustumise korral õigus võrguleping üles öelda 30 kalendripäeva jooksul alates teate saatmisest. 9.6. Võrguleping lõpeb: 9.6.1. poolte kirjalikul kokkuleppel; 9.6.2. võrgulepingu ülesütlemisel võrgulepingus ja õigusaktides nimetatud alustel; 9.6.3. juriidilisest isikust kliendi lõppemisel, v.a juhul, kui võrguleping on üle antud juriidilise isiku õigusjärglasele; 9.6.4. kui kliendi soovil või kliendist tulenevatel põhjustel on gaasivarustus katkestatud enam kui 3 aastat järjest või võrguühenduse kaudu ei ole gaasi tarbitud enam kui 3 aasta jooksul, v.a juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti; 9.6.5. õigusaktis ettenähtud muudel alustel. 9.7. Füüsilisest isikust kliendi surma korral võrguleping ei lõpe, vaid läheb üle isikule, kes päris kliendipaigaldise. Kliendi surmast teada saamisel on võrguettevõtjal õigus vormistada võrguleping ümber pärija nimele, teavitades sellest pärijat. 9.8. Kliendil on õigus võrguleping igal ajal üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale vähemalt 1 kuu ette. 9.9. Kui klient soovib võrgulepingu lõpetada kliendipaigaldise võõrandamise tõttu ning klient esitab võrgulepingu ülesütlemise avalduse ühiselt kliendipaigaldise uue omaniku avaldusega võrgulepingu sõlmimiseks, lõpeb võrguleping võrguettevõtjale ühise avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval, kui ei ole kokku teisiti. Võrgulepingu tagasiulatuvalt lõpetamine ei ole võimalik. 9.10. Võrguettevõtjal on õigus võrguleping üles öelda, kui: 9.10.1. gaasivarustus on katkestatud võrgulepingu rikkumise tõttu ja see katkestus on järjest kestnud vähemalt 180 kalendripäeva ning klient ei ole gaasivarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud; 9.10.2. klient on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi või õigusaktides sätestatud tingimusi ja ei ole rikkumist kõrvaldanud võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul ning seetõttu ei saa võrguettevõtjalt mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist; 9.10.3. kliendipaigaldis on võõrandatud ning kliendil puudub selle kasutamiseks õiguslik alus; 9.10.4. kliendipaigaldis või võrguühendus on hävinenud või likvideeritud ja klient ei ole mõistliku aja jooksul avaldanud soovi võrguühendust taastada; 9.10.5. esineb muu õigusaktides sätestatud alus. 9.11. Kui võrgulepingus või õigusaktides ei ole ette nähtud muud etteteatamistähtaega, teatab võrguettevõtja kliendile võrgulepingu ülesütlemisest ette vähemalt 30 kalendripäeva. Punktis 9.10.2 nimetatud juhul teatab võrguettevõtja kliendile võrgulepingu ülesütlemisest ette vähemalt 7 kalendripäeva. Punktis 9.10.3 nimetatud juhul on võrguettevõtjal õigus leping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. 9.12. Kui kliendipaigaldise gaasivarustus ei ole varasemalt katkestatud, katkestatakse gaasivarustus hiljemalt võrgulepingu lõppemise päeval, v.a juhul, kui võrgulepingu ülesütlemise avaldus esitatakse vastavalt punktile 9.9. 9.13. Võrgulepingu lõppemisel on klient kohustatud võimaldama võrguettevõtjal teostada võrgutoimingut, kliendipaigaldise mõõtevahendi ülevaatust ning vajadusel mõõtevahendi näidu fikseerimist, samuti kohustub klient tasuma arvel näidatud tähtpäevaks kõik tasumata maksed. 9.14. Kui mõõtepunkt on varustatud kaugloetava arvestiga, siis loetakse võrgulepingu lõppemisel mõõtevahendi lõppnäiduks võrgulepingu lõppemise kuupäeval fikseeritud näit. Kui klient ei võimalda võrguettevõtjal teostada toiminguid vastavalt punktile 9.13, siis loetakse mõõtevahendi lõppnäiduks näit, mille võrguettevõtja on fikseerinud esimesel võimalusel pärast võrgulepingu lõppemist. 9.15. Kui mõõtepunkt ei ole varustatud kaugloetava arvestiga, siis loetakse võrgulepingu lõppemisel mõõtevahendi lõppnäiduks: 9.15.1. võrgutoimingu teostamisel fikseeritud näit; 9.15.2. varasema võrgutoimingu teostamisel fikseeritud näit, kui gaasivarustus on varasemalt katkestatud ja võrguettevõtja ei pea vajalikuks võrgulepingu lõppemisel teostada mõõtevahendi ülevaatust ning mõõtevahendi näidu fikseerimist; 9.15.3. punktis 9.9 nimetatud avalduses fikseeritud näit või vastavalt selles avalduses toodud korras teatatud näit, kui kliendipaigaldise gaasivarustust ei katkestata vastavalt punktile 9.12; 9.15.4. näit, mille võrguettevõtja on fikseerinud esimesel võimalusel pärast võrgulepingu lõppemist, kui mõõtevahendi lõppnäitu ei ole tuvastatud eelmistes punktides toodud korras. 9.16. Võrgulepingu lõppemisel ei pea võrguettevõtja tagama võrguühenduse kasutamise võimaluse säilimist. Pärast võrgulepingu lõppemist toimub võrguühenduse taastamine võrguettevõtjaga sõlmitavas liitumislepingus kokku lepitud tingimustel. 9.17. Kui pooled on kirjalikult kokku leppinud, et erinevalt punktis 9.6.4 sätestatust võrguleping ei lõpe, kohustub klient tasuma võrguettevõtjale võrguühenduse taastamise võimaluse säilitamise eest tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale. 9.18. Võrgulepingu lõppemisel mistahes põhjusel, kohaldatakse ka pärast võrgulepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. 10. POOLTE VASTUTUS 10.1. Pooled vastutavad võrgulepingus sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise (kohustuse rikkumine) eest, sh isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel või kellel nad lubavad seda teha. 10.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta võrgulepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 10.3. Võrgulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmata jätmine ei ole reeglina vabandatav vääramatu jõu asjaoludega. 10.4. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 10.5. Võrgulepingus toodud vastutuse piirangud ja välistused ei kehti juhul, kui vastavalt kohalduvatele õigusaktidele, ei saa sellist vastutust piirata või välistada. 10.6. Pool hüvitab teisele poolele võrgulepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju. Muu kahju, sh mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu. Kahju kannatanud poole taotluse alusel hüvitatakse tõendatud kahju hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest. 10.7. Kliendi poolt punktis 3.15 toodud kohustuse rikkumise korral, kui selle tulemusel ei ole võrguettevõtjal võimalik tuvastada kliendi tegelikku tarbimist või teostada võrgutoimingut punktis 8 kehtestatud alustel ja korras, on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 50 eurot kohustuse iga kordunud rikkumise kohta. 10.8. Kui võrguettevõtja poolt katkestatud gaasivarustus on võrguettevõtja nõusolekuta taastatud on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 50 eurot kohustuse iga kordunud rikkumise kohta. 10.9. Võrguettevõtjal on õigus võrguteenuse ja gaasi ebaseadusliku kasutamise korral või kliendi poolt punkti 3.15 mittetäitmise korral mõõtevahendi asukohta muuta ja nõuda kliendilt selleks tehtud kulutuste hüvitamist. 11. KOHALDATAV ÕIGUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE 11.1. Võrgulepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. 11.2. Võrgulepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad eriarvamused ja vaidlused lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel, võttes aluseks seaduse ja võrgulepingu ning arvestades väljakujunenud tava ja praktikat, kui tava ja praktika ei ole vastuolus seaduse või võrgulepinguga. 11.3. Kliendi esitatud pretensioonile vastab võrguettevõtja 10 tööpäeva jooksul. Kui pretensioonile vastamine eeldab pikemat aega, siis teavitab võrguettevõtja sellest klienti ja esitab vastuse pretensioonile hiljemalt kuu aja jooksul peale pretensiooni saamist. 11.4. Võrguettevõtja tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus maagaasiseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib klient esitada kaebuse Konkurentsiametile. 11.5. Kui võrgulepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus kliendi elu- või asukohajärgses kohtus. Kui ostja asub pärast võrgulepingu sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui ostja tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamisel teada, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi kohtus. Eelnimetatu ei välista poolte õigust esitada avaldus maksekäsu kiirmenetluses vastavalt nimetatud menetluse kohta sätestatud kohtualluvusele. 12. TEAVITAMINE 12.1. Võrgulepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele suulises, kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eritingimustes märgitud või teisele poolele teatatud kontaktandmetel, kui võrgulepingus ei ole konkreetse tahteavalduse esitamiseks eraldi kokku lepitud kindlat lubatud vormi. 12.2. Kui võrgulepingus ei ole sätestatud teisiti, loetakse vahetut õiguslikku tagajärge kaasatoov teade, eelkõige rahalisi nõudeid või kohustusi tekitav või võrgulepingu kehtivust mõjutav teade, kohaselt esitatuks, kui see on esitatud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 12.3. Võrguettevõtja teavitab ostjaid hinnakirja muutumisest oma veebilehe vahendusel. 12.4. Vahetut õiguslikku tagajärge mitteomavat informatsiooni võib edastada ka telefoni teel või elektrooniliselt. 12.5. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud informeerima teist poolt 14 kalendripäeva jooksul. Kui võrgulepingu kehtivuse aja jooksul on poole kontaktandmed muutunud ning ta ei ole sellest teist poolt informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel. Võrguettevõtja kontaktandmete muutumisest teavitamiseks loetakse ka vastava informatsiooni avaldamist veebilehel. 12.6. Pooled teavitavad teist poolt viivitamatult kõigist asjaoludest, mis takistavad võrgulepingu täitmist. 12.7. Kliendi soovi korral edastab võrguettevõtja kliendipaigaldise tarbimisandmed kliendile õigusaktides sätestatud korras. 13. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 13.1. Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust kliendi isikuandmete kaitsmise ja töötlemise vastavuses õigusaktidega ning võrguettevõtja poolt rakendatavate isikuandmete kasutamise põhimõtetega, mis on kättesaadavad võrguettevõtja veebilehel. 13.2. Maksehäirete esinemisel edastab võrguettevõtja või arve esitaja andmed kliendi kohta (nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) võrguettevõtja poolt volitatud krediidiinfo ettevõtetele (sh AS-ile Krediidiinfo, Creditinfo Eesti AS-ile), kes avaldab kliendi andmed tema poolt hallatavas maksehäireregistris, võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata kliendi krediidivõimelisust või saamaks infot muul sarnasel eesmärgil. Maksehäireregistris on kõnealused isikuandmed kättesaadavad kuni 3 aasta jooksul arvates kliendi poolt kohustuse täitmisest.