Lisa 2
KÄSUNDUSLEPING nr _____
Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab
põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu
ja
_______, isikukood_____ (edaspidi nimetatud käsundisaaja),
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud
leping) alljärgnevas:
1. Käsund ja selle täitmise tähtajad
1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin.“
tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,
pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Lisa 1 - Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin.;
1.3.2. Lisa 2 - Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin..
1.4. Käsundisaaja kohustub käsundiandja poolt korraldataval teenusel läbi viima teenuse
teemal „Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin.“
2. Lepingu eesmärk ja ese
2.1. Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks oleva teenuse osutamise
tingimused ning poolte õigused, kohustused ja vastutus lepingu kehtivuse ajal.
2.2. Lepingu esemeks on Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin. (edaspidi töö).
2.3. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses ja käsundisaaja pakkumuses.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
Jur. Isik
3.1. Vastavalt pakkumuses esitatud tööde kogumaksumusele on lepingu hind ..... eurot (hinnale
lisandub/ei lisandu käibemaks).
3.2. Tasumine toimub pärast üleandmise-vastuvõtmise akti(de) käsundiandjapoolset kinnitamist
käsundisaaja esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva.
3.3. Käsundisaaja kohustub arved esitama e-arvetena ning märkima lisaks raamatupidamise
seaduses nõutule arvele tellija kontaktisiku nime.
3.4. Käsundisaajal on õigus esitada tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja arve alles pärast
seda, kui teenus on toimunud ja kõigile teenusel osalejatele on antud tagasiside nende
esitatud kodutööde eest. Vastasel juhul on käsundiandjal õigus tööde vastuvõtmisest
keelduda.
Füüs. isik
3.1 Vastavalt pakkumuses esitatud tööde kogumaksumusele on lepingu hind ..... eurot
(brutotasu). Tasumine toimub pärast üleandmise-vastuvõtmise akti(de)
käsundiandjapoolset kinnitamist.
3.2 Väljamaksmisel peab käsundiandja kinni tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja vajadusel
kohustusliku kogumispensioni makse seaduses sätestatud suuruses. Lisaks
väljamakstavale tasule maksab käsundiandja käsundisaaja eest sotsiaalmaksu ja
töötuskindlustusemakse seaduses sätestatud suuruses.
3.3 Tasule ei rakendata maksuvabastust/rakendatakse maksuvabastust määras ..... eurot.
Käsundisaaja on/ei ole liitunud kogumispensioni II sambaga.
3.4 Käsundisaajal on õigus esitada tööde üleandmis-vastuvõtmise akt ja arve alles pärast seda,
kui teenus on toimunud ja kõigile teenusel osalejatele on antud tagasiside nende esitatud
kodutööde eest. Vastasel juhul on käsundiandjal õigus tööde vastuvõtmisest keelduda.
3.5 (Jur. Isik) Käsundiandja maksab tasu käsundisaaja arvelduskontole 14 kalendripäeva
jooksul pärast arve saamist.
(Füüs. Isik) Käsundiandja maksab tasu käsundisaaja arvelduskontole 14 kalendripäeva
jooksul pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kinnitamist.
3.6 Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis käsundisaaja on teinud töö tegemiseks. Lepingu
hind sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest.
3.7 Käsundiandja hüvitab käsundisaajale teenuse osutamiseks vajaliku sõidu kulu (eelistatult
ühistranspordiga, kuid vajadusel kaetakse isikliku sõiduauto kulu). Transpordikulu
hüvitatakse originaaldokumendi alusel (pilet, kütusetšekk vms), mis peab vastama
osapoolte vahel kokkulepitud vahemaale ja tegelikule kulumäärale. Kütusetšeki kuupäev
peab olema kolm päeva enne või pärast hüvitatavat sõitu. Kuludokumendid esitatakse koos
punktis 3 nimetatud dokumentidega.
4. Käsundisaaja õigused ja kohustused
4.1. Käsundisaajal on õigus saada lepinguga kokkulepitud tasu.
4.2. Käsundisaaja on kohustatud:
4.2.1. täitma käsundi isiklikult vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja käsundiandja
juhistele;
4.2.2. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada käsundi täitmist
käsundisaaja poolt;
4.2.3. hoidma konfidentsiaalsena talle lepingu käigus käsundi täitmisega seoses teatavaks
saanud informatsiooni ning avaldama seda üksnes käsundiandja nõusolekul;
4.2.4. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning
vastavuse andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.
5. Käsundiandja õigused ja kohustused
5.1. Käsundiandjal on õigus:
5.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat informatsiooni;
5.1.2. keelduda käsundi vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja
pakkumuses sätestatule. Käsundiandja määrab üleandmisel ilmnenud puuduste
kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt punktis 9.3 sätestatule.
5.2. Käsundiandja on kohustatud:
5.2.1. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi
osutamist käsundisaaja poolt;
5.2.2. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu;
5.2.3. tasuma Lepingu üles ütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu
ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest.
6. Töö teostamine ja üleandmine
6.1. Käsundisaaja kohustub töö teostama hiljemalt XX.XX.XXXX.
6.2. Käsundisaaja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke
alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Käsundisaaja peab lepingu käigus tegema kõik
toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad
töö teostamisega seotud toimingute hulka.
6.3. Käsundisaaja peab tagama, et tööd teostavad pakkumuses nimetatud isikud vastavalt oma
erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.
6.4. Kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab
käsundisaaja selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete
vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke
alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme
läbitud teenuse eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud
kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.
6.5. Käsundiandja edastab käsundisaajale töö teostamiseks vajalikud andmed.
6.6. Käsundiandjal on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel käsundisaajalt
selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
6.7. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
6.8. Töö üleandmine toimub läbiviidud teenuse kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga
pärast käsundist tulenevate ülesannete täitmist.
6.9. Käsundisaaja kohustub käsundiandjale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud
materjalid.
7. Autoriõigused
7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste
teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma
olemuselt üleantavad, annab käsundisaaja käsundiandjale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis
kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Käsundisaaja tagab, et tal on kõik õigused
eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi
andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad
käsundisaajale ning käsundiandja kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast
viitamise tavast tulenevaid nõudeid.
7.2. Käsundisaajal on õigus pärast töö vastuvõtmist käsundiandja poolt kasutada töö
tulemusena saadud andmeid, informatsiooni, materjale teadus-, arendus- ja õppetöö
eesmärgil, arvestades seejuures asjaoluga, et eespool nimetatud tegevuses töö või selle
resultaatide kasutamise eest ei tohi käsundisaaja saada tulu. Muus osas töö kasutamine
käsundisaaja poolt toimub käsundiandja eelneval kirjalikul nõusolekul.
7.3. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada
teost oma äranägemisel.
7.4. Käsundisaaja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel
kolmandatele isikutele tööga seotud autoritasud.
8. Lepingu kontaktisikud
8.1. Käsundiandja kontaktisikuks on .......................... (nimi), ............................
(telefoninumber), ........................................ (e-posti aadress).
8.2. Käsundisaaja kontaktisikuks on .......................... (nimi), ............................ (telefoninumber),
........................................ (e-posti aadress).
8.3. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine,
kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja
teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide ning nõuete edastamine.
8.4. Käsundiandja kontaktisikul puudub õigus lepingut muuta. Lepingu muutmise õigus on
üksnes käsundiandja seaduslikul või volitatud esindajal.
9. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
9.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele
tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju
ulatuses.
9.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole
lepingut täitnud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise
eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik
kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi käsundiandja.
Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju
hüvitamist.
9.3. Käsundiandja esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada
saamisest arvates.
9.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust,
mille heastamine ei ole võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi,
tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
9.3.2. Käsundiandjal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu
hinda.
9.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda
leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui käsundisaaja ei ole tööd teostanud
või käsundisaaja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.
9.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis
määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt
leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
9.6. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on
käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt
päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.
9.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest käsundisaajale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu
rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.
9.8. Hanke alusdokumentides ja lepingus sätestatud tingimuste nõuetekohast täitmist
hinnatakse teenusel osalejate tagasiside ja teenuse vaatlushindamise käigus käsundiandja
esindaja poolt. Käsundiandjal on käsundisaaja poolse lepingu rikkumise korral õigus leping
ennetähtaegselt lõpetada eeldusel, et käsundiandja on eelnevalt vähemalt ühel korral
teavitanud käsundisaajat rikkumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
9.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest.
Käsundiandjal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel
tasumisele kuuluva summaga.
9.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled VÕS
§ 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või
muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.
9.11. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus
sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.
9.12. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega
kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu
ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu
pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise
tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis
takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.
10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
10.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt
õigustatud huvi.
10.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja
ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või
teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool
on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
10.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
11. Lõppsätted
11.1. Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Leping lõpeb poolte lepinguliste
kohustuste täitmisel või muul alusel.
11.2. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja jõustuvad pärast nende
allkirjastamist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.
11.3. Leping ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud
juhtudel ning poolte õigusnõustajatele või audiitoritele.
11.4. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi
õigusaktides ettenähtud korras.
11.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste
alusel.
Käsundiandja Käsundisaaja
Sotsiaalkindlustusamet Nimi:
Registrikood: 70001975 Isikukood:
Pank: Swedbank Pank:
IBAN: EE742200001120057958 IBAN:
Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Elukoht:
E-post:
[email protected] E-post:
Telefon: 612 1360 Telefon:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
peadirektor
PAKKUMUSKUTSE
Väikeostu hange ”Väärtuspõhise juhtimise mudeli koostamine”
1. Üldandmed
1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet
Registrikood 70001975
Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
1.2 Hanke nimetus " Väärtuspõhise juhtimise mudeli koostamine“
1.3 E-posti aadress teabe
[email protected]
saamiseks ja pakkumuste
esitamiseks
Hanke eeldatav maksumus KM-ta: 29 999 eurot
CPV-kood: 73200000-4 Uurimis- ja arendustöö
nõustamisteenused
1.4 Pakkumuste esitamise Hiljemalt 14.02.2025 kell 16:00. Pärast nimetatud
tähtaeg tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.
1.5 Pakkumuse jõusoleku 60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et
tähtaeg (pakkumuste pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul
esitamise tähtajast arvates) ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega
pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see
on eelnimetatust pikem).
1.6 Hanke eeldatav ajakava ja Alljärgnevas ajakavas esitatud tähtajad on
hankelepingu täitmise indikatiivsed ja ei oma õiguslikku tähendust, st juhul,
tähtaeg kui hankelepingut mistahes põhjusel ei ole võimalik
sõlmida märgitud tähtajaks, lükkuvad järgnevalt
loetletud tähtajad edasi vastava aja võrra.
1. Pakkumuste esitamine – punktis 1.4. sätestatud
tähtajaks.
2. Lepingu sõlmimine – 28.03.2025.
3. Lepingu täitmine – 12 kuud.
1.7 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus;
Lisa 2 – käsunduslepingu projekt.
1.8 Dokumentide ja andmete 1. Pakkumuse kogumaksumus;
loetelu, mille pakkuja esitab 2. Pakkumuse teenuse kirjeldus;
pakkumuse koosseisus 3. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab
ärisaladust.
1.9 Vastavustingimused 1. KESKKONNAHOIDLIKE LAHENDUSTE
EELISTAMINE
Pakkuja peab lepingu täitmisel eelistama
keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks:
1) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi
võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada
eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat
süsiniku jalajälge;
2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning
võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid
materjale;
3) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad
materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud
1
optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri
andmefaile ning seega vähendada digireostust;
4)lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed
digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks
mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-
serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda
kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.
2. TEENUSE KIRJELDUS EHK TEHNILINE
LAHENDUS
Pakkumus peab sisaldama pakutava teenuse
kirjeldust, mis peab vastama riigihanke
alusdokumentides sätestatud tingimustele.
Pakkumus peab sisaldama vähemalt järgmisi
komponente:
1) väärtuste kaasajastamise protsessi
eeldustegevused;
2) SKA sisese küsitluse läbiviimine;
3) Küsitluse analüüsi koostamine ja juhtkonnale
tutvustamine;
4) uute SKA väärtuste ja sellele tugineva
juhtimismudelite kujundamise töötoad;
5) töötubade kokkuvõtete esitamine Tellijale;
6) uue väärtuspõhise juhtimise mudeli
koostamine ja Tellijale üle andmine
(vormistatud korrektseks lõppdokumendiks).
7) ajakava koostamist tegevuste läbiviimiseks;
8) metoodika kirjeldust, kuidas protsess läbi
viiakse, märkides eraldi ka kontaktsete
koosolekute ning kohtumiste arvu;
3. Pakkuja esitab pakkumuses teenuse
osutamise tehnilise lahenduse, mis peab
olema esitatud piisava täpsuse ja
põhjalikkusega, et hankijal oleks selle alusel
võimalik hinnata teenuse vastavust
riigihanke alusdokumentidele.
1.10 Hindamiskriteeriumid Majanduslikult soodsaim pakkumus
hindamiskriteeriumide alusel.
Sobiv pakkuja valitakse järgmiste kriteeriumite
alusel:
1) Juhtimis- (sh personalitöö alane)alane
kogemus, mis võimaldab eesmärgipäraselt
ja tulemuslikult konsulteerida asutust
(maksimum 30 punkti)
30 punkti – Pakkuja omab kogemust, juhtimis- ja/või
personalitöös ning väärtuste põhiste muudatuste
läbiviimises erasektori, rahvusvahelistes ettevõtetes
või avalikõiguslikes organisatsioonides, sh
väärtuspõhise juhtimise protsesside tundmine ja
igapäevane rakendamine.
2
Pakkuja on valdkonnaga tegelenud järjepidevalt
rohkem kui 5 aastat.
10 punkti – Pakkujal on pikaajaline juhtimis- ja/või
personalivaldkonnatöökogemus. Pakkuja on
valdkonnaga tegelenud järjepidevalt kuni 5 aastat.
2) pakkumuse sisu (detailne sisukirjeldus,
teemad ja nende käsitlusaste) ning
jätkutegevused peale
konsultatsioonitegevusi vastavad
eesmärgile, toetavad väljundite saavutamist
ja vastavad hankija vajadustele (maksimum
60 punkti)
60 punkti – vastab täielikult: konsultatsiooniteenuse
sisukirjeldus moodustab ühtse ja loogilise terviku.
Sisu vastab eesmärgile, toetab väljundite
saavutamist ja vastab hankija vajadustele. Selles
toodud metoodikat toetavad väljundite saavutamist.
Ajakava on selge. Jätkutegevused ja nende
korraldus on välja toodud selgelt ja konkreetselt.
40 punkti – vastab osaliselt: teenuse sisu vastab
osaliselt eesmärgile ning toetab osaliselt väljundite
saavutamist. Väljundid ja/või ajakava ei ole piisavalt
selgelt ja realistlikult kirjeldatud. Pakutud metoodikad
ei toeta piisavalt väljundite saavutamist.
Jätkutegevused ja nende korraldus ei ole selgelt välja
toodud.
20 punkti – vastab vähesel määral: teenuse sisu
vastab hanke eesmärkidele vähesel määral.
Väljundeid ja ajakava ei ole märgitud või ei ole
realistlikud. Pakutud metoodikad ei toeta väljundite
saavutamist. Jätkutegevused ja nende korraldust ei
ole kirjeldatud.
3) maksumus (maksimum 10 punkti)
Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse
arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte
proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga:
"madalaim väärtus"/ "pakkumuse väärtus" / "osakaal"
2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks
2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud
teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse
arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel
asju), mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses
kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.
2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja
esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.
2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab
selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti
aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele
pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest
3
arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse
laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.
2.3.1. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida
põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure,
elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või
muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.
2.4. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88
lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele
kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile,
tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet,
mille hankija teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile,
tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega
„või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja
funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda
tõendavad dokumendid.
2.5. Ärisaladus. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on
pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks
määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse
§ 5 lg-s 2 sätestatust. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik
(RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas.
Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2)
teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei
avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).
3. Väikeostu menetlus
3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise
kohta protokolli ei koostata.
3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle
läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui
hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha hankealased otsused ilma
läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab
hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast
korrast:
3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või
suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll,
mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja
esindaja;
3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija,
seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse
maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses
kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või
koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab
hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda
selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida
sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt;
3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei
avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides
sätestatud juhtudel;
3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha
pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei
esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib
pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.
3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja
tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul:
4
3.3.1.kui pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid;
3.3.2. kui pakkujal esineb RHS § 95 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kõrvaldamise alus.
Pakkujal tuleb esitada kinnitused nimetatud asjaolude puudumise kohta. Hankija
kontrollib ise Eestis asuval pakkujal RHS § 95 lg 1 p-des 1-5 sätestatud
kõrvaldamise aluste puudumist. Kui pakkuja ei asu Eestis või andmed ei ole tasuta
kättesaadavad andmekogu kaudu, tuleb hankija nõudmisel pakkujal esitada
pakkuja asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse tõend.
3.3.3. Kui hankija tuvastab mis tahes ajal hankemenetluse käigus, et pakkujal esineb
maksuvõlast tulenev kõrvaldamise alus, siis annab ta pakkujale vähemalt 3
tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuvatel põhjustel
pakkujale või taotlejale antud tähtaega pikendada.
3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS §114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks,
kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi
kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest.
3.4.1. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust.
3.4.2. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.
3.5. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku
otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu
sõlmimist, kui:
3.5.1. kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele;
3.5.2. kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal
ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides
esitatud tingimustele
3.5.3. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse;
3.5.4. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise
alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;
3.5.5. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega
hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;
3.5.6. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei
taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist;
3.5.7. pakkumuse, mille maksumus ületab RHS-is sätestatud lihthanke piirmäära või
sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära.
3.6. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on
toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
3.7. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab
kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks ühe majanduslikult
soodsaima pakkumuse hankes. Hankija hindab majanduslikku soodsust vastavalt
punktis 1.10 märgitud hindamiskriteeriumitele.
3.7.1. Juhul, kui konsultatsiooniteenuse sisu (vt punkti 1.10) eest antavate
väärtuspunktide hinne on vähem kui 30 punkti, siis sellisel juhul on Tellijal õigus
pakkumus mitteedukaks tunnistada.
3.7.2. Juhul, kui vastavaks tunnistatud pakkumusi hankes on ainult üks, siin on hankijal
õigus omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ja sel
juhul pakkumuse sisulist hindamist ei toimu.
3.7.3. Kui pakkumuse esitamise ajal pakkuja ei olnud käibemaksukohustuslane, kuid
selline kohustus tekib pakkujal pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab
pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust
hiljem ei suurendata.
3.8. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste selgitatakse edukas pakkumus välja
liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise
aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise
korraldamine ja läbiviimine:
3.8.1. Liisuheitmine on eduka pakkuja väljaselgitamise protseduur, mis toimub pärast
pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Liisuheitmise tulemusena
5
koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise
otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel ühe edukaks
tunnistatud pakkujaga.
3.9. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva
jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.
3.10. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul
lepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud lepingut endast tulenevatel
põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, siis hindab hankija kõiki ülejäänud
pakkumusi uuesti RHS § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on
vastavaks tunnistatud pakkumusest majanduslikult soodsaima maksumusega. Juhul kui
edukas pakkuja ei täida nimetatud kohustust või võtab hankijast mitteolenevatel
põhjustel oma pakkumuse tagasi või ei asu lepingut hankijast mittetulenevatel põhjustel
määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi.
3.11. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda
kolmandatele isikutele.
6
Lisa 1
Tehniline kirjeldus
Väärtuspõhise juhtimise mudeli koostamine
1. Taustinformatsioon
SKA on valitsusasutus (https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/asutuse-
info/sotsiaalkindlustusameti-tutvustus-ja-struktuur), mis töötab selle nimel, et kindlustada Eesti
inimese iseseisvat toimetulekut ja heaolu. Oleme ühiskonnas inimeste turvavõrk. Ameti
tegevusvaldkond on sotsiaalkaitse ja lastekaitse korraldamine.
Lähtume oma visiooni „Lihtsad lahendused ja positiivsed muutused inimese elus“ elluviimiselt
kokkulepitud väärtustest (hoolivus, asjatundlikkus, koostöö ja uuendusmeelsus).
Sotsiaalkindlustusameti tegevust reguleerib ameti põhimäärus.
SKA ülesannete revisjon ja reorganiseerimine 2024. aastal aitas kaasa riigireformi eesmärkide
saavutamisele, s.o saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike
teenuste pakkumine ning valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus. SKA
peamine eesmärk aastaks 2025 näeb ette, et amet on sotsiaalvaldkonna kompetentsikeskus,
kliendikesksete lahenduste looja ja teenusearendaja. Tugev partner kohalikele omavalitsustele,
teenuseosutajatele ja poliitikakujundajatele.
2. Töö eesmärk
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) poolt läbiviidava väikehanke eesmärgiks on väärtuspõhise
juhtimise mudeli koostamine. SKA soovib muutuda oma tegevustes efektiivsemaks,
dünaamilisemaks ja klientide ootustele vastavamaks, keskendudes parimate tulemuste
saavutamiseks teenistujate toetamisele. Organisatsiooni suuruse ja keerukuse tõttu on vajadus uue
suuna ning kaasajastatud väärtuste järgi, mis toetaksid väärtuspõhist juhtimist. Kiiresti muutuv
keskkond eeldab SKAlt jätkuvat paindlikkust. Tulevikku vaates on ootus, et SKA oleks julgem,
suurema tegutsemisvabadusega ja paindlikum reageerima/kohanema teenusekasutajate ning
teenuseosutajate ootustega.
SKA reorganiseerimise tulemusena ning uue arengukava valmimisega seoses on vajalik
kaasajastada SKA väärtused. Uuendatud SKA väärtusi kasutatakse edaspidi ka SKA arengukavas.
Teenuse tulemusena on asutusel praktiliselt läbiräägitud ning erinevate sisemiste tööprotsessidega
läbipõimutud SKA väärtused.
Väärtuste kaasajastamise Teenuse protsessi kuuluvad:
väärtuste kaasajastamise protsessi eeldustegevused;
SKA sisese küsitluse läbiviimine;
Küsitluse analüüsi koostamine ja juhtkonnale tutvustamine;
uute SKA väärtuste ja sellele tugineva juhtimismudelite kujundamise töötoad;
töötubade kokkuvõtete esitamine Tellijale;
uue väärtuspõhise juhtimise mudeli koostamine ja Tellijale üle andmine (vormistatud
korrektseks lõppdokumendiks).
Väärtuste uuendamisel tuleb lähtuda kõikidest asjakohastest õigusaktidest ja hanke
alusdokumenditest.
3. Lisainfo
3.1. SKA väärtuste ja väärtuspõhise juhtimismudeli kaasajastamisel kaasatakse väärtuste töörühma
liikmeid (nimetatakse SKA poolt), vajadusel kaasatakse asutuse töötajad ning oluliste partnerite
esindajaid, kasutades koosloome põhimõtteid.
3.2. Väärtuste kaasajastamisel võetakse arvesse seni koostatud SKA strateegiad, erinevaid
sihtgruppe (kliente), asutuse visiooni, missiooni, väärtusi, et selle pinnalt jõuda uuendatud ja
parendatud tulemuseni.
3.3. Kirjeldatakse, kuidas väärtused on seotud organisatsioonikultuuri kujundamise ning juhtimis- ja
tegevusprotsessidega.
4. Töö tulem
4.1. Juhtkonnale esitatud kaasajastatud väärtuspõhise juhtimise mudel, milles on kajastatud
väärtused ning nende seos juhtimisega.
4.2. Väärtuste-põhise juhtimissüsteemi juurutamise, sh nende asutuse põhitegevustesse
integreerimise metoodika ja mõju hindamise mõõdikud.
Töö peamise tulemina valmib SKA väärtuste uuendatud dokument, mis koosneb vähemalt
järgnevast:
lühikokkuvõte;
hetkeolukorra analüüs, väljakutsed ja tulevikusuundumused;
väärtused;
väärtuste rakendustegevused;
regulaarse seirejuhised seostatuna SKA igapäevastesse juhtimistegevustesse.
5. Pakkumus
Tellija hindab pakkumust tervikuna. Pakkumus koosneb tervikuna töö kogumaksumusest, esmase
kohtumise kinnitamisest, mis peab toimuma enne 31.03.2025, tööde ajakavast ja varasemate tööde
kinnitustest. Ajakava on orienteeruv ja täpsustub koostöös lepingu täitjaga, pakkuja esitab
pakkumuses esmase projektiplaani (kalendrikuude lõikes, arvestades pakkuja metoodikat).
Olulised põhimõtted projektiplaani kavandamisel on järgmised:
1. Alljärgnevalt on kaardistatud töö esialgne ajakava ja selle võimalikud tegevused, ent tegevusi
töö teostamise protsessis on oluliselt rohkem ja need pakub välja töö teostaja vastavalt
omapoolsele metoodikale. Välja toodud tegevuste ajaline raamistik võib muutuda vastavalt
pakutud metoodikale.
2. Lähtuma peab sellest, et kõik vajalikud töö etapid peavad olema teostatud hiljemalt 8 kuu
möödudes lepingu sõlmimisest. Lepingu lõpptähtaeg on 12 kuud alates lepingu sõlmimisest
(sh analüüsi tulemuste tutvustamine).
3. Arvestada tuleb töö vahetulemuste, järgnevate tööetappide tutvustamisega Tellija
juhtrühmale vastavalt kokkuleppele.