Meie 25.01.2016 nr 8-1/823
Eesti Pank
[email protected]
Estonia pst 13
15095, Tallinn
Karistusseadustiku ja
kriminaalmenetluse seadustiku
muutmise seaduse eelnõu arvamuse
avaldamiseks
Esitame Teile arvamuse andmiseks karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise
seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on neis seadustes sisalduva regulatsiooni vastavusse viimine
Euroopa Liidus kehtivate nõuetega, et tagada euro ja muude vääringute ühtlane kaitse.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/62/EL, milles
käsitletakse euro ning muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ja millega
asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK. Eelnõuga viiakse karistusseadustik kooskõlla ka
Euroopa Liidu Nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr
1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed.
Eelnõuga saate tutvuda internetiaadressil http://eelnoud.valitsus.ee/main .
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
Minister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Vastavustabel
/*Lisaadressaadid:
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
Riigiprokuratuur
Pangaliit
Finantsinspektsioon
Eesti Kaupmeeste Liit
Tuuli Ploom 620 8290
[email protected]
Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
EELNÕU
04.01.2016
Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise
seadus
§ 1. Karistusseadustiku muutmine
Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3331 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse sõltumata sellest, kas:
1) võltsimise objektiks on käibele lastud või käibele laskmata raha, kui see on mõeldud
ringluseks ning on seadusliku maksevahendina kasutatav vääring;
2) võltsimine pannakse toime seaduslike või ebaseaduslike vahendite abil, kuid emiteerivate
asutuste pädevuse aluseks olevaid õigusi või tingimusi rikkudes.“;
2) paragrahvi 334 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse võltsitud raha korral sõltumata sellest, kas:
1) teo objektiks on käibele lastud või käibele laskmata raha, kui see on mõeldud ringluseks
ning on seadusliku maksevahendina kasutatav vääring;
2) võltsimine pannakse toime seaduslike või ebaseaduslike vahendite abil, kuid emiteerivate
asutuste pädevuse aluseks olevaid õigusi või tingimusi rikkudes.“;
3) paragrahv 3341 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 3341. Võltsitud raha üle andmata jätmine
(1) Krediidiasutuse või krediidiasutuste seaduses sätestatud finantseerimisasutuse töötaja või
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses nimetatud makseteenuse pakkuja,
valuutavahetusteenuse pakkuja või muu raha käitlemises osaleva asutuse poolt Politsei- ja
Piirivalveametile võltsitud raha üle andmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.“;
4) paragrahvi 3342 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „euro münt“ sõnaga „euromünt“
vastavas käändes;
5) seadustikku täiendatakse §-ga 3343 järgmises sõnastuses:
„§ 3343. Europangatähtede ja euromüntide ehtsuse ning ringluskõlblikkuse
kontrollimata jätmine
(1) Krediidiasutuse või krediidiasutuste seaduses sätestatud finantseerimisasutuse töötaja või
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses nimetatud makseteenuse pakkuja,
1
valuutavahetusteenuse pakkuja või muu raha käitlemises osaleva asutuse poolt
europangatähtede ja euromüntide ehtsuse ning ringluskõlblikkuse kontrollimata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.“;
6) paragrahvi 340 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Raha, pangakaardi või muu maksevahendi, väärtpaberi, maksumärgi või
proovijärelevalve märgise võltsimise ettevalmistamise, sealhulgas võltsimiseks vajaliku
seadeldise, arvutiprogrammi, andmete või muu vahendi, samuti hologrammi või muu
võltsimisvastase rahaelemendi soetamise, valmistamise, kohandamise, hoidmise või
edasiandmise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.“;
7) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2014/62/EL, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku
kaitset võltsimise vastu ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK (ELT L
151, 21.05.2014, lk 1–8).“.
§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1262 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel võib teha jälitustoimingu,
kui tegemist on karistusseadustiku §-des 89–931, 95–97, 99, 1001, 101–104, 106–108, 110–
114, 116, 118 ja 120, § 121 lõikes 2, §-des 133–137, 1381 ja 141–146, § 151 lõigetes 2 ja 4,
§ 161 lõikes 2, §-des 162, 163, 172–179, 183–185, 187–190, 199 ja 200, § 201 lõigetes 2 ja 3,
§ 202 lõigetes 2 ja 3, §-des 204, 206–214, 2161–217, 2172, 222, 227, 231–238, 241, 243, 244,
246, 250, 251, 255 ja 256, § 258 punktis 2, §-des 259, 2591 ja 263, § 266 lõigetes 2 ja 4, §-
des 2901, 291, 2911, 294, 296, 298–299, 300, 3001, 302, 303, 310–313 ja 315–3161, § 321
lõikes 2, §-des 326–328, 331, 3313, 333–334, 335, 336, 340 ja 347, § 356 lõigetes 1 ja 3,
§ 357 lõigetes 1 ja 3, § 361 lõigetes 1 ja 3, § 364 lõigetes 2–3, §-des 375–3762, 384, 3891,
391, 393 ja 394, § 398 lõigetes 2 ja 4, § 3981 lõigetes 2 ja 4, §-des 400, 4023, 4024, 403–407,
414–416, 418, 4181, 4211, 4212, 434, 435 ja 437–439, § 440 lõikes 3 ning §-des 446 ja 449
nimetatud kuriteoga.“;
2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2014/62/EL, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku
kaitset võltsimise vastu ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK (ELT L
151, 21.05.2014, lk 1–8).“.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, ”…” …………….. 2016. a
2
Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2016. a
(allkirjastastud digitaalselt)
3
Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Kõnesoleva karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu
eesmärgiks on neis seadustes sisalduva regulatsiooni vastavusse viimine Euroopa Liidus
kehtivate nõuetega, et tagada euro ja muude vääringute ühtlane kaitse. Eelnõuga võetakse
Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/62/EL1 (edaspidi direktiiv),
milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ja
millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK. Direktiiv peab olema Eesti õigusesse
üle võetud 23. maiks 2016.
Eelnõuga viiakse karistusseadustik kooskõlla ka Euroopa Liidu Nõukogu määrusega (EÜ) nr
44/20092, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/20013, milles sätestatakse euro
võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna
karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tuuli Ploom (620 8290;
[email protected]), kes
on ühtlasi teostanud ka eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi.
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna
õigusloome korralduse talituse toimetajad Taima Kiisverk (620 8181;
[email protected])
ja Mari Koik (620 8270;
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse karistusseadustiku redaktsiooni RT I, 17.12.2015, 9 ja
kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 17.12.2015, 11.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna
kriminaalmenetluse seadustiku kui kohtumenetlust puudutava seaduse muutmiseks on
põhiseaduse §-st 104 tulenevalt vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku regulatsiooni
vastavusse viimine Euroopa Liidus kehtivate nõuetega, et saavutada vajalik eurode võltsimist
tõkestav mõju ning tagada euro ja muude vääringute ühtlane kaitse. Samuti soovitakse hoida
ja tagada finantsasutuste, kodanike ja ettevõtjate usaldust Euroopa ühisvääringu ja muude
vääringute ehtsuse vastu.
1
Direktiivi tekst eesti keeles:
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0062&from=EN
Direktiivi tekst inglise keeles:
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0062&from=EN
2
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:017:0001:0003:ET:PDF
3
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2001:181:0006:0010:EN:PDF
1
Kuna seaduseelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ning kuna eelnõu aluseks
oleva direktiivi riigisisesel menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lg-s 1 sätestatud
nõuetest, siis ei koostatud eelnõu väljatöötamiskavatsust.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 punktid 1 ja 2
Eelnõu kohaselt on KarS § 3331 lõike 3 teksti täiendatud põhimõttega, et kõnesolevat
paragrahvi kohaldatakse sõltumata sellest, kas võltsimine pannakse toime seaduslike või
ebaseaduslike vahendite abil, kui seda tehakse emiteerivate asutuste pädevuse aluseks olevaid
õigusi või tingimusi rikkudes. Sama põhimõte on eelnõuga sätestatud ka KarS § 334 lõikes 5.
Õigusselguse ja sätte parema loetavuse huvides muudetakse eelnõuga KarS § 3331 lõige 3 ja §
334 lõige 5 kahepunktiliseks: punkt 2 sätestab nimetatud uue põhimõtte ning punkt 1 juba
varem kehtinud põhimõtte, mille kohaselt pole oluline, kas teo objektiks on käibele lastud või
käibele laskmata raha, kui see on mõeldud ringluseks ning on seadusliku maksevahendina
kasutatav vääring.
Eelnõu punktid 1 ja 2 tagavad vastavuse direktiivi artikli 3 lõikega 2.
Eelnõu § 1 punktid 3 ja 5
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks
vajalikud meetmed, artikliga 6 kohustati algselt krediidi- ja muid vastavaid asutusi
kõrvaldama ringlusest kõik saadud europangatähed ja euromündid, mille kohta nad teavad või
neil on piisavalt põhjust uskuda, et need on võltsitud. Samas ei sätestanud määrus 1338/2001
algselt artiklis 6 nimetatud isikutele selgesõnalist kohustust kontrollida pangatähtede ja
müntide ehtsust.
Sellest tulenevalt muudeti määrust 1338/2001 nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/20094.
Muudatuse sisuks oli selliste asutuste ringi laiendamine, kellel on kohustus anda võltsitud või
võltsimiskahtlusega raha üle pädevale liikmesriigi asutusele. Lisaks adressaatide ringi
laiendamisele sätestati neile kohustus tagada selliste europangatähtede ja euromüntide ehtsus,
mis nad on saanud ning mida nad kavatsevad ringlusesse tagasi lasta.
Ehtsuse kontrollimine europangatähtede puhul toimub vastavalt Euroopa Keskpanga
määratud menetlusele5, euromüntide puhul aga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
4
Määruse nr 44/2009 artikli 1 punktiga 4 muudeti määruse nr 1338/2001 artikli 6 lõiget 1 selliselt, et muudetud
määruse kohaselt on krediidiasutused ja nende maksetegevuse piires ka muud makseteenuse pakkujad ning kõik
teised pangatähtede ja müntide käsitlemisel ja jaotamisel osalevad asutused, muuhulgas
- asutused, kelle tegevus koosneb erinevas vääringus pangatähtede või müntide vahetamisest, nagu
valuutavahetuskontorid;
- sularaha vedajad;
- muud ettevõtjad, nagu kauplejad ja kasiinod, kes kõrvaltegevusena osalevad pangatähtede ja müntide
käsitlemisel ja jaotamisel pangaautomaatide kaudu (sularahaautomaadid) nimetatud kõrvaltegevuse
piires,
on kohustatud tagama nende euro pangatähtede ja müntide ehtsuse, mis nad on saanud ja mida nad kavatsevad
ringlusse tagasi saata, ning hoolitsema võltsingute avastamise eest.
Euro pangatähtede puhul teostatakse kontroll vastavalt Euroopa Keskpanga määratud menetlusele.
Nimetatud asutused ja ettevõtjad on kohustatud kõrvaldama ringlusest kõik saadud euro pangatähed ja mündid,
mille kohta nad teavad või mille suhtes neil on piisav põhjus uskuda, et need on võltsitud. Nad annavad need
viivitamata üle pädevatele siseriiklikele asutustele.
5
Vt raamistikku võltsingute tuvastamiseks ja pangatähtede sortimiseks ringluskõlblikkuse alusel krediidiasutuste
ja teiste sularahakäitlejate poolt, mis on saadaval Euroopa Keskpanga veebilehel järgmisel aadressil:
https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/recyclingeurobanknotes2005en.pdf
2
määruses (EL) nr 1210/2010 euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide
käitlemise kohta sätestatud menetlusele6.
Määruse nr 1338/2001 artikli 6 lõike 1 muutmise tõttu vajab muutmist ka KarS § 3341 lg 1.
Kehtiva paragrahvi kohustatud isikute ring erineb määruse artiklis 6 märgitud isikute ringist.
Seega laiendatakse eelnõuga karistusseadustiku § 3341 koosseisu subjektide ringi kõikidele
raha käitlemises osalevatele asutusele. Võltsitud raha tuleb Politsei- ja Piirivalveametile üle
anda.
Õigusselguse huvides vajab muutmist ka KarS § 3341 pealkiri. Kehtiv pealkiri sätestab
võltsitud maksevahendi üleandmise kohustuse, samas kui sätte tekst nimetab üksnes raha,
mitte muid maksevahendeid. Seetõttu muudetakse eelnõuga KarS § 3341 pealkirja, et see
vastaks paremini sätte sisule. Samuti suurendatakse juriidilise isiku karistuse (rahatrahvi)
ülemmäära 3200 eurolt 6400 euroni, kuna see ei ole praegu proportsioonis füüsilisele isikule
määratava karistusega.
Et tagada Eesti õiguse vastavus nõukogu määruse 1338/2001 artikli 6 lõike 1 muudetud
tekstile, tuleb ühtlasi täiendada KarS-i §-ga 3343 (§ 3343. Europangatähtede ja euromüntide
ehtsuse ning ringluskõlblikkuse kontrollimata jätmine), mille kohaselt karistatakse
krediidiasutuse või krediidiasutuste seaduses sätestatud finantseerimisasutuse töötajat või
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses nimetatud makseteenuse pakkujat,
valuutavahetusteenuse pakkujat või muud raha käitlemises osalevat asutust europangatähtede
ja euromüntide ehtsuse ning ringluskõlblikkuse kontrollimata jätmise eest rahatrahviga kuni
300 trahviühikut.
Eelnõu § 1 punkt 4
Kehtiva KarS § 3342 pealkirjas ning lõike 1 tekstis kirjutatakse termin euromünt lahku ehk
kahe sõnana (euro münt). Selline kirjaviis ei ole tegelikult korrektne. Juba mitmeid aastaid7
kasutatakse nii riigisisestes kui ka rahvusvahelistes õigustekstides termineid euromünt ning
europangatäht kokku kirjutatuna.
Europangatäht (või ka eurorahatäht) ja euromünt kirjutatakse kokku nii
õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) 20138 kui ka Euroopa Liidu terminibaasi IATE9 järgi.
Seetõttu vajab KarS § 3342 pealkiri ning lõike 1 tekst muutmist selliselt, et termin euromünt
kirjutatakse kokku ehk ühe sõnana. Sisulisi muudatusi sätte tekstis ega pealkirjas eelnõuga ei
tehta.
Eelnõu § 1 punkt 6
Et tagada selgem vastavus direktiivi artiklile 3 (kuriteod), samas ka sätte parema loetavuse
huvides on eelnõuga muudetud KarS § 340 lg 1 ülesehitust, muu hulgas sõnade järjekorda.
Ühtlasi on lõike uues sõnastuses direktiivi eeskujul, mitmeti tõlgendamise vältimiseks ja
õigusselguse tagamiseks, esitatud rohkem võltsimiseks vajaliku vahendi näiteid, nimetades
nüüd eraldi ka arvutiprogrammi ja andmeid. Samas ei ole tegu elementide lisamise ega
6
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2010:339:0001:0005:ET:PDF
7
Näiteks kasutab sellist kirjaviisi ehk kokkukirjutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.12.2010 määrus (EL)
nr 1210/2010, euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kohta: http://eur-
lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2010:339:0001:0005:ET:PDF
8
http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=eurorahat%C3%A4ht&F=M
9
http://iate.europa.eu/SearchByQuery.do
3
piiramisega, kuna nii kehtiv sõnastus kui ka uus sõnastus jätavad loetelu lahtiseks (kasutades
sõnu või muu vahendi).
Kehtiv KarS § 340 ehk võltsimise ettevalmistamise koosseis näeb karistusena ette üksnes
rahalise karistuse. Et olla kooskõlas direktiivi artikli 5 lõikega 2, tuleb KarS § 340 lg 1
(füüsilise isiku) karistuse ülemmäärana sätestada vangistus. Karistuse alammäärana jääb §
340 lg-sse 1 alles ka rahaline karistus.
Kaheaastase vangistuse kui sanktsiooni ülemmäära sätestamisel on eeskujuks võetud senine
karistuspoliitika, muu hulgas KarS § 1261 ehk arvutikelmuse ettevalmistamise kui sisult
paljuski raha, pangakaardi või muu maksevahendi võltsimise ettevalmistamisega sarnase teo
regulatsioon.
Eelnõu § 1 punkt 7
Eelnõuga täiendatakse karistusseadustiku normitehnilist märkust tekstiosaga „Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/62/EL, milles käsitletakse euro ja muude vääringute
kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ning millega asendatakse nõukogu raamotsus
2000/383/JSK (ELT L 151, 21.05.2014, lk 1–8).“.
Eelnõu § 2 ehk kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõikes 2 sisalduvat loetelu täiendatakse kõnesoleva
eelnõuga võltsimise ettevalmistamise koosseisuga ehk karistusseadustiku sättega § 340.
Direktiivi artikli 9 järgi võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et isikutele,
üksustele või talitustele, kelle ülesanne on direktiivi artiklites 3 ja 4 nimetatud kuritegude
uurimine või nende eest süüdistuse esitamine, on kättesaadavad tulemuslikud
uurimisvahendid, näiteks organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude puhul
kasutatavad uurimisvahendid.
KrMS § 1262 lõike 2 kehtiva sõnastuse kohaselt on jälitustoimingu tegemine lubatud ka
näiteks KarS § 2161 ehk arvutikuriteo ettevalmistamise korral, mis on sisult ja karistusmääralt
(pärast eelnõuga KarS § 340 sanktsiooni ülemmäära tõstmist kuni kaheaastase vangistuseni)
väga sarnane KarS §-ga 340.
Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse seadustiku normitehnilist märkust tekstiosaga
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/62/EL, milles käsitletakse euro ja muude
vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ning millega asendatakse nõukogu
raamotsus 2000/383/JSK (ELT L 151, 21.05.2014, lk 1–8).“.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei muudeta seni kasutatud terminoloogiat.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/62/EL,
milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ja
millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK. Direktiiv võetakse üle eelnõu § 1
punktidega 1, 2 ja 6 ning §-ga 2. Eelnõu vastavust direktiiviga esitatud nõuetele on selgitatud
vastavate eelnõupunktide analüüsis. Ülejäänus Eesti õigus juba vastab sellele direktiivile.
4
Samuti viiakse eelnõuga karistusseadustik kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu määrusega (EÜ)
nr 44/200910, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2001 11, milles sätestatakse
euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed. Karistusseadustik viiakse määrusega
kooskõlla eelnõu § 1 punktidega 3 ja 5. Ülejäänus Eesti õigus juba vastab sellele määrusele.
Seletuskirjale on lisatud vastavustabel (lisas 1).
6. Seaduse mõjud
Üle maailma kõrvaldati 2014. aastal ringlusest 838 000 võltsitud europangatähte. 2015. aasta
esimese poolaasta jooksul oli sama näitaja 454 000 võltsitud europangatähte. Ringluses
olevate ehtsate europangatähtede suureneva arvuga (2015. aasta esimesel poolel üle
17 miljardi) võrreldes on võltsingute osatähtsus siiski jätkuvalt väga väike. Suurem osa
(97,9%) võltsingutest avastati euroala riikides. Vaid ligikaudu 1,6% võltsitud pangatähtedest
leiti euroalavälistes EL-i liikmesriikides ning alla 0,5% tuvastati muudes maailma
piirkondades. Ringlusest kõrvaldatud võltsitud rahatähtede arv avalikustatakse kaks korda
aastas Euroopa Keskpanga veebilehel.12
Eestis avastati 2014. aastal 481 võltsitud europangatähte ja 128 euromünti. 2015. aasta
esimese 11 kuu jooksul avastati Eestis 369 võltsitud europangatähte ja seitse euromünti.
Eestis ringleva sularaha hulka arvestades on võltsingute arv endiselt väga väike: ringluses
olevate pangatähtede seas on võltsingute osakaal hinnanguliselt 0,001%. Täpsem ülevaade
Eestis levitatud võltsitud eurodest (võltsingute statistika ja võltsingute näited) on Eesti
Kohtuekspertiisi Instituudi veebilehel13.
Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga andmetel on Eestis eurovõltsingute arv tuhande elaniku
kohta euroalaga liitunud riikide seas üks väiksemaid. Europangatähtede ja -müntide
turvaelementide kohta on andmed leitavad aadressil: http://www.uus-euro.eu/.
Kriminaalstatistika kohaselt on raha võltsimisega seotud kuritegusid Eestis väga vähe.
2013. ja 2014. aastal oli jõustunud süüdimõistvaid kohtulahendeid üksnes KarS §-de 333,
3331, 3334 ja 340 alusel. (KarS § 3341, 3342, 335, 336, 337, 338, 339 ja 341 alusel ei olnud
2013-2014 registreeritud asju ega seega ka kohtulahendeid.)
- 2013. aastal jõustus süüdimõistev kohtulahend KarS § 333 (maksevahendi ja
väärtpaberi võltsimine) alusel ühes kriminaalasjas (kahe füüsilise isiku suhtes). 2014.
aastal jõustus süüdimõistev kohtulahend KarS § 333 alusel viies kriminaalasjas
(seitsme isiku suhtes).
- 2013. aastal jõustus süüdimõistev kohtulahend KarS § 3331 (raha võltsimine) alusel
ühes kriminaalasjas (ühe füüsilise isiku suhtes). 2014. aastal KarS § 3331 ehk raha
võltsimise juhtumeid ei olnud (ei registreeritud juhtumeid ega jõustunud
kohtulahendeid).
- 2013. aastal jõustus süüdimõistev kohtulahend KarS § 334 (võltsitud maksevahendi
ja väärtpaberi kasutamine) alusel ühes kriminaalasjas (ühe füüsilise isiku suhtes).
10
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:017:0001:0003:ET:PDF
11
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2001:181:0006:0010:EN:PDF
12
http://www.eestipank.ee/press/2014-aasta-teisel-poolel-voltsingute-arv-kasvas-kuid-uldine-naitaja-pusib-vaga-
vaike-23012015 samuti http://www.uus-euro.eu/Uudised-sündmused/Press/PRESSITEATED-JA-
TUTVUSTUSED/Kaks-korda-aastas-avaldatav-teave-europangatähtede-võltsimise-kohta5
13
http://www.ekei.ee/et/statistika-ja-kasulikud-viited/eurod-ja-voltsingud
5
2014. aastal jõustus süüdimõistev kohtulahend KarS § 334 alusel kahes kriminaalasjas
(kolme isiku suhtes).
- 2013. aastal jõustus süüdimõistev kohtulahend KarS § 340 (raha, pangakaardi ja
muu maksevahendi võltsimise ettevalmistamine) alusel kahes kriminaalasjas (kolme
füüsilise isiku suhtes). 2014. aastal jõustus süüdimõistev kohtulahend KarS § 340
alusel viies kriminaalasjas (seitsme isiku suhtes).
Õigeksmõistvaid kohtulahendeid kõnesolevate sätete alusel 2013. ja 2014. aastal ei olnud.
Direktiivi ülevõtmisega kaasneda võivaid mõjusid on hinnatud juba varem Vabariigi
Valitsuse seisukohtade koostamisel direktiivi kohta. Samuti on Euroopa Komisjon kui
direktiivi koostaja hinnanud direktiivi mõjusid, ent seda mitte üksikute liikmesriikide
kontekstis, vaid pigem laiemalt: hinnates mõjusid EL-i eelarvele ja euro kui valuuta
usaldusväärsusele.
6.1. Kavandatav muudatus: kehtestada raha, pangakaardi ja muu maksevahendi, väärtpaberi,
maksumärgi ning proovijärelevalve märgise võltsimise ettevalmistamise (KarS § 340 lg 1)
eest sanktsiooni ülemmäärana kaheaastane vangistus (senine ülemmäär: rahaline karistus).
Mõjuvaldkond ja alavaldkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: võitlus kuritegevusega
(HÕNTE § 46 lg 1 p 2).
Mõju ulatus on väike: Senise kriminaalstatistika põhjal ei kaasne eelnõuga olulisi muutusi
menetluspraktikas. 2013. aastal jõustus süüdimõistev kohtulahend KarS § 340 alusel kahes
kriminaalasjas (kolme füüsilise isiku suhtes). 2014. aastal jõustus süüdimõistev kohtulahend
KarS § 340 alusel viies kriminaalasjas (seitsme isiku suhtes). Sularaha võltsimise ja võltsitud
sularaha levitamise juhtumid on enamasti väiksemahulised (üksikute võltskupüüride
avastamine). Maksimaalse karistusmäära muutmine ei too kaasa kohanemisvajadust, kuna
sellega ei kaasne sisulisi muutusi menetlejate ega kinnipidamisasutuste töötajate töös.
Mõju sagedus on väike. Menetlejate (uurimisasutus, prokuratuur, kohus) kokkupuuted
võltsimisega seotud kuritegudega erinevad nii menetlejate, piirkondade kui ka aastate lõikes,
olles samas siiski harvad ja pigem juhuslikku laadi.
Sihtrühmad, keda muudatus puudutab, on väikesed: need sihtrühmad on, menetlejad, kes
puutuvad kokku maksevahendi võltsimisega seotud kuritegudega, ning neid kuritegusid
toimepanevad õigusrikkujad. Õigusrikkujaid, kes panevad toime maksevahendi võltsimisega
seotud kuritegusid on viimaste aastate kriminaalstatistika põhjal mõni aastas, mis moodustab
väga väikese osa kogu Eesti elanikkonnast. 2015. aasta seisuga on Eestis ligikaudu 1800
politseiametnikku, kellest umbes 700 on uurijad ning ligikaudu 200 prokuröri, kuid uurijatest
ning prokuröridest puutub maksevahendite võltsimisega seotud kuritegude menetlemisega
kokku väike hulk (seda juba juhtumite vähese arvu tõttu).
Eelnõuga KarS § 340 lg 1 maksimaalse karistusmäära muutmine võib lisada aastas paar
kinnipeetavat Eesti vanglatesse, ent see ei muuda ega mõjuta kinnipidamisasutuste töötajate
igapäevatööd.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Maksimaalse karistusmäära muutmine ei too kaasa
uurimisasutuste ega kinnipidamisasutuste töötajate töökoormuse kasvu.
Koondhinnang mõju olulisusele: väheoluline.
6
6.2. Kavandatav muudatus: kehtestada krediidiasutuse või krediidiasutuste seaduses sätestatud
finantseerimisasutuse töötajale või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses
nimetatud makseteenuse pakkujale, valuutavahetusteenuse pakkujale või muule raha
käitlemises osalevale asutusele kohustus kontrollida europangatähtede ja euromüntide ehtsust
ning ringluskõlblikkust. Kontrollimata jätmist karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut
(väärtegu).
Mõjuvaldkond ja alavaldkond: mõju majandusele: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus
(HÕNTE § 46 lg 1 p 3).
Mõju ulatus on väike. Usaldus euro kui ühisraha ehtsuse vastu on oluline tegur Eesti ja ka
Euroopa Liidu majanduses ning kodanike igapäevaelus. Samas ei kaasne eelnõuga
plaanitavate muudatuste vastuvõtmise tulemusena majandussubjektide käitumises muutusi
ning puudub vajadus kohanemiseks vajalike tegevuste järele. Sularahakäitlejate jaoks ei ole
tegemist uue kohustusega, sest europangatähtede ja euromüntide ehtsuse ja ringluskõlblikkuse
kontroll tuleneb neile otsekohalduvast Euroopa Liidu Nõukogu määrusest (EÜ) nr 44/200914,
mis jõustus 19. detsembril 2008. aastal. Nimetatud kohustus on avalikult üleval ka Eesti
Panga veebilehel15.
Järjest vähem ettevõtjaid ning kodanikke puutub igapäevastes arveldustes kokku sularahaga.
Eesti Panga tellitud ja TNS Emori tehtud Eesti leibkondade maksekäitumise uuringust16
(2015. aasta septembris) selgus, et Eesti elanik eelistab rohkem kasutada pangakaarti ja
vähem sularaha. 95% elanike sissetulek laekub pangaülekandena, samas kui 3% eestimaalasi
saab sissetuleku ainult sularahas. Veel kümme aastat tagasi sai sissetuleku ainult sularahas ligi
kolmandik elanikest.
Kümnendik elanikkonnast tasub ostude eest ainult sularahas. Kui veel 2001. aastal maksis
igapäevaostude eest vaid sularahas 67% elanikest, siis viimase viie aasta jooksul on nende
osakaal püsinud 10% juures. Eestimaalased eelistavad üha enam maksta pangakaardiga. Ka
need, kes veel kaks aastat tagasi tasusid ostude eest nii sularahas kui ka pangakaardiga,
kasutavad praegu rohkem just pangakaarti. Eesti Panga statistika põhjal teevad Eesti elanikud
ligi 700 000 kaardimakset päevas, kolm korda rohkem kui kümne aasta eest. Pangakaarte
kasutavad aktiivsemalt noored ja suurema sissetulekuga elanikud, kuid 2013. aastaga
võrreldes on kaardikasutus sagenenud ka pensionäride hulgas.
Makseid tehakse üha enam pangakanalite kaudu. Regulaarsete maksete (nt elektri- jm
kommunaalteenuste ning telefoniarved) puhul eelistatakse kasutada kas internetipanka, e-arve
püsimaksekorraldust või püsikorraldust. 2001. aasta uuringu andmetel tegi 82% elanikest
regulaarsed maksed teenusepakkuja kontoris ning internetipanka kasutas selleks vaid 17%
elanikest. Aastast aastasse on olukord aga märkimisväärselt muutunud: 2015. aastal tegi 98%
eestimaalastest makseid kogu aeg või enamasti pangakanalite kaudu. Pangaväliseid kanaleid,
nagu teenusepakkuja kontorit ja postkontorit, kasutab vähem kui viiendik elanikest.
Ühtlasi liigutakse järjest enam mobiilsete makselahenduste poole.
14
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:017:0001:0003:ET:PDF
15
http://www.eestipank.ee/sularaha/teave-sularahakaitlejatele
16
http://www.eestipank.ee/press/eesti-leibkondade-harjumus-kasutada-pangakaarti-ja-sularaha-ei-ole-eriti-
muutunud-11112015
7
Samuti on aasta-aastalt nii vähenenud pangautomaatide arv kui ka suurenenud
sularahakäitlemise teenustasud, mis mõjutavad suuremal või vähemal määral ka
maksesüsteemi muutumist, sest tarbijad eelistavad kiiremaid, soodsamaid ja mugavamaid
makselahendusi.
Ettevõtete poolelt soodustab sularahamaksetelt üleminekut elektroonilistele
makselahendustele see, et vähenevad nii sularaha käitlemise ja turvamise kulutused kui ka
aeg, mis kulub klienditeeninduses sularaha arvutamisele ning tagastamisele.
Eestis ringleva sularaha hulka arvestades on võltsingute arv endiselt väga väike: ringluses
olevate pangatähtede seas on võltsingute osakaal hinnanguliselt 0,001%. Eesti Panga ja
Euroopa Keskpanga andmetel on Eestis eurovõltsingute arv tuhande elaniku kohta euroalaga
liitunud riikide seas üks väiksemaid.
Mõju sagedus on väike. Arvestades eeltoodud andmeid ja kriminaalstatistikat, on sihtrühma
kokkupuuted võltsitud või ringlusesse kõlbmatute europangatähtede ja euromüntidega harvad
ja pigem juhuslikku laadi.
Eelnõuga tehtav muudatus puudutab krediidiasutusi, krediidiasutuste seaduses sätestatud
finantseerimisasutusi, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses nimetatud
makseteenuse pakkujaid ja valuutavahetusteenuse pakkujaid, kes moodustavad vähemuse
ettevõtjate koguarvust. Näiteks on Finantsinspektsiooni veebilehe andmetel Eestis 9
tegevusloa alusel tegutsevat krediidiasutust,17 7 välisriikide krediidiasutuste filiaali,18 1
välisriigi krediidiasutuse esindus19, 320 ülepiirilist pangateenuste pakkujat20.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Eelnõuga plaanitav muudatus ei ole hõlmatud asutustele
uus ega ebamõistlikult koormav. Samuti saavad ettevõtjad tuge Eesti Pangalt ja ka laiemalt
Euroopa Keskpangalt.
Eurosüsteemil on kohustus kaitsta europangatähtede terviklikkust ja edendada pidevalt
pangatähtede tootmise tehnoloogiat. Teise seeria europangatähtede kasutuselevõtt muudab
pangatähed veelgi turvalisemaks ja aitab säilitada üldsuse silmis ühisraha usaldusväärsust.
Esimese seeria europangatähed jäävad koos uutega kasutusele, kuid eemaldatakse järk-järgult
ringlusest.21
Eurosüsteem annab mitmesugust teavet, et aidata võltsitud pangatähti ära tunda ning
sularahakäitlejatel tagada, et sularahatöötluses kasutatavad seadmed suudavad võltsinguid
usaldusväärselt tuvastada ja need ringlusest kõrvaldada. Eurosüsteem pakub tootjatele ja
tarnijatele endiselt tuge sularahakäitluses kasutatavate seadmete ja autentimisseadmete
kohandamisel teise seeria pangatähtede kasutuselevõtuks. Näiteks on veebilehel www.uus-
euro.eu saadaval videod ja muud õppevahendid22 europangatähtede ning nende ehtsuse
17
http://www.fi.ee/index.php?id=287
18
http://www.fi.ee/index.php?id=537
19
http://www.fi.ee/index.php?id=538
20
http://www.fi.ee/index.php?id=1972
21
Teise seeria europangatähtedest on 2015. aasta lõpu seisuga lastud ringlusesse uued 5-eurosed, 10-eurosed ja
20-eurosed. Teise seeria europangatähed on turvalisemad kui esimese seeria eurod: pangatähtede kujundust on
värskendatud, selle värvid on tugevamad ja lisatud on uudseid turvaelemente. Lisaks kasutatakse teise seeria
europangatähtedel smaragdrohelist numbrit, millel on pangatähte kallutades näha üles ja alla liikuv valgusefekt.
22
Näiteks põhjalikud elektroonilised materjalid kõigi europangatähtede ja -müntide turvaelementide kohta ja
rakendus „Euro Cash Academy”; http://www.eestipank.ee/press/tana-lastakse-ringlusse-uus-20-eurone-
pangataht-25112015.
8
kontrollimise kohta. Samuti saatis Euroopa Keskpank 2015. aasta oktoobri algul
sularahakäitlejatele uut 20-eurost tutvustava trükise23.
Eesti Pank koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse maakondlike esindustega korraldas
2015. aasta sügisel üle Eesti tasuta koolitusi nii eesti kui vene keeles, kus kaupmeestele
tutvustati 2015. a novembri lõpus ringlusse jõudnud uue 20-eurose kujundust ja
turvaelemente. Lisaks anti koolitustel ülevaade, kuidas tuvastada õiget raha, ära tunda
võltsingut ja millised on enim levinud võltsingud. Koolitused olid tasuta ja neil jagati kaasa
trükiseid.24.
Kui rahatuvastusseade on rikkis või uuendamata, saab kõikide rahatähtede ehtsust tuvastada
vaadates, kompides ja rahatähte kallutades. Samuti saab kahtluse korral pangatähte võrrelda
mõne teise pangatähega, mille ehtsus on kindel.
Koondhinnang mõju olulisusele: väheoluline.
6.3. Kavandatav muudatus: KrMS § 1262 lõikes 2 sisalduva loetelu täiendamine võltsimise
ettevalmistamise koosseisuga ehk karistusseadustiku sättega § 340 (et jälitustoimingu
tegemine oleks võimalik ka KarS § 340 alusel).
Mõjuvaldkond ja alavaldkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: võitlus kuritegevusega
(HÕNTE § 46 lg 1 p 2).
Mõju ulatus ja sagedus on väike.
Mõju sagedus on väike. 2013. aastal jõustus süüdimõistev kohtulahend KarS § 340 (raha,
pangakaardi ja muu maksevahendi võltsimise ettevalmistamine) alusel kahes kriminaalasjas
(kolme füüsilise isiku suhtes). 2014. aastal jõustus süüdimõistev kohtulahend KarS § 340
alusel viies kriminaalasjas (seitsme isiku suhtes).
Mõju võib avaldada lubatud uurimisvahendite ühtlustamine liikmesriikidega, kus praegu on
nende kasutamine keelatud (või ei ole reguleeritud). Ühtsetel alustel on lihtsam teha
rahvusvahelist koostööd raha võltsimisega seotud kuritegude uurimisel.
Samas, sularaha võltsimise juhtumite puhul on enamasti tegemist üksikjuhtumitega, kus
võltskupüüri avastab kontrolli teostav asutus (finantsasutused, turvafirmad jms).Viimastel
aastatel süüdistuse esitamiseni jõudnud kuritegude puhul oli enamasti tegemist väikse koguse
võltsraha valmistamisega käepäraste vahenditega, mistõttu oli võltsing kergesti tuvastatav.
Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga andmetel on Eestis eurovõltsingute arv tuhande elaniku
kohta euroalaga liitunud riikide seas üks väiksemaid. Kriminaalstatistika kohaselt on raha
võltsimisega seotud kuritegusid ning süüdimõistetud isikuid väga vähe. Seega puudub Eestis
alus eeldada võltsraha massilist käibeletulekut lähitulevikus ning rahvusvahelise ulatusega
võltsimise sagenemist.
Andmed võltsraha avastamise kohta Eestis viitavad asjaolule, et Eesti ei ole piiriüleses
võltsimises asukohariigiks. Pigem käibivad siin üksikud teistes riikides võltsitud rahatähed.
Sihtrühma suurus on väike. Sihtrühmad, keda kavandatav muudatus puudutaks, on
menetlejad, kes puutuvad kokku maksevahendi võltsimisega seotud kuritegudega ning
jälitustoimingute teostamisega ja maksevahendi võltsimisega seotud kuritegusid
toimepanevad õigusrikkujad. Õigusrikkujaid, kes panevad toime maksevahendi võltsimisega
23
Trükise said ligikaudu 8000 ettevõtjat üle Eesti ja 2,8 miljonit ettevõtjat kogu euroalal. Trükiseid on võimalik
lisaks tellida Eesti Pangast (
[email protected], 668 0719). http://www.eestipank.ee/press/tana-lastakse-
ringlusse-uus-20-eurone-pangataht-25112015
24
http://www.eestipank.ee/press/kahe-kuu-parast-peavad-kaupmehed-olema-valmis-20-euroste-kasutuselevotuks-
24092015
9
seotud kuritegusid on viimaste aastate kriminaalstatistika põhjal mõni aastas, mis moodustab
väga väikese osa kogu Eesti elanikkonnast. 2015. aasta seisuga on Eestis ligikaudu 1800
politseiametnikku, kellest umbes 700 on uurijad ning ligikaudu 200 prokuröri, kuid uurijatest
ning prokuröridest puutub maksevahendite võltsimisega seotud kuritegude menetlemisega
kokku väike hulk (seda juba juhtumite vähese arvu tõttu). Veel väiksem hulk nendest
menetlejatest puutub kokku võltsimise ettevalmistamise koosseisu alusel jälitustoimingute
tegemisega.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Muudatusega ei kaasneks täiendavaid kulusid Eesti
uurimisasutustele. Jälitustoimingu tegemise võimaldamine võltsimise ettevalmistamise
koosseisu alusel ei tähenda automaatselt selliste jälitustoimingute tegemist. Seega (ja pidades
silmas ka võltsimise ettevalmistamise juhtumite väikest arvu) ei ole alust eeldada
uurimisasutuste töökoormuse kasvu.
Koondhinnang mõju olulisusele: väheoluline.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Seaduse vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi. Seaduseelnõu eesmärgiks on
karistusseadustikus ning kriminaalmenetluse seadustikus sisalduva regulatsiooni vastavusse
viimine Euroopa Liidus kehtivate nõuetega.
Otseseid mõjusid Eesti riigieelarvele eelnõuga ei kaasne.
8. Seaduse jõustumine
Kõnesolev seadus jõustub üldises korras. Kuna direktiiv peab olema Eesti õigusesse üle
võetud 23. maiks 2016 ning kuna eelnõuga ei tehta olulisi ega kulukaid muudatusi, mis
vajaksid koolitusi, ressursside paneerimist, tööprotsesside loomist või ümberkujundamist, siis
ei ole põhjust näha eelnõuga ette üldkorrast erinevat jõustumisaega (hilisemat jõustumist).
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse
andmiseks Eesti Pangale, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Riigiprokuratuurile,
Pangaliidule, Finantsinspektsioonile ja Eesti Kaupmeeste Liidule.
Algatab Vabariigi Valitsus .. 2016. a nr
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
10
Lisa 1
Euroopa Parlamendi ja nõukodu direktiiv, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ja
millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK
Vastavustabel
EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks Kommentaarid
õigusakti kehtestatavad riigisisesed õigusaktid
norm
Artikkel, Paragrahv, lõige, Pealkiri
lõige punkt
punkt
Art 2 p a KarS § 3331 Raha võltsimine Otsest sularaha definitsiooni Eesti õigus ei sätesta. Karistusseadustiku §
3331 käsitleb rahana riigi poolt kehtestatud ja tema enda või volitatud
isiku poolt välja antud, väärtust kandvat, avalikult ringlevat
maksevahendit, mis peab olema emiteeritud ning võib olla pangatäht
(paberraha) või münt (metallraha).
Art 2 p b KarS § 14 lg 3 Juriidilise isiku vastutus
TsÜS § 24 Juriidilise isiku mõiste
TsÜS § 25 Eraõiguslik ja avalik-õiguslik
juriidiline isik
Art 3 lg 1 KarS § 3331 lg 1 Raha võltsimine
punkt a
Art 3 lg 1 KarS § 334 lg 1 Võltsitud maksevahendi ja
punkt b väärtpaberi käitlemine
Art 3 lg 1 KarS § 334 lg 1 Võltsitud maksevahendi ja
punkt c väärtpaberi käitlemine
Art 3 lg 1 KarS § 340 lg 1 Raha, pangakaardi ja muu
punkt d maksevahendi, väärtpaberi,
maksumärgi ning proovijärelevalve
märgise võltsimise
ettevalmistamine
Art 3 lg 2 KarS § 3331 lg 3 p Raha võltsimine
2
KarS § 334 lg 5 p 2 Võltsitud maksevahendi ja
väärtpaberi käitlemine
Art 3 lg 3 KarS § 3331 lg 3 p Raha võltsimine
1
KarS § 334 lg 5 p 1 Võltsitud maksevahendi ja
väärtpaberi käitlemine
Art 4 lg 1 KarS § 22 lg 1 ja Osavõtja Eestis on karistusseadustiku üldosast tulenevalt karistatav nii
lg 4 kaastäideviimine kui ka kuriteost osavõtmine (kaasaaitajana või
KarS § 20 Teo toimepanija kihutajana). Kuriteost osavõtjale mõistetakse karistus seaduse sama sätte
KarS § 21 Täideviija järgi, mille eest vastutab täideviija (KarS §-d 20 – 22).
Art 4 lg 2 KarS § 25 Süüteokatse Karistatav on ka süüteokatse (KarS § 25). Süüteokatse puhul võib kohus
isiku karistust kergendada - kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla
üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast ja
kergendatud karistuse alammääraks on vastava karistusliigi alammäär.
Art 5 lg 2 KarS § 3331 lg 3 Raha võltsimine
KarS § 334 lg 5 Võltsitud maksevahendi ja
väärtpaberi käitlemine
KarS § 340 lg 1 Raha, pangakaardi ja muu
maksevahendi, väärtpaberi,
maksumärgi ning proovijärelevalve
märgise võltsimise
ettevalmistamine
Art 5 lg 3 KarS § 3331 lg 1 Raha võltsimine
Art 5 lg 4 KarS § 334 lg 1 Võltsitud maksevahendi ja
väärtpaberi käitlemine
Art 5 lg 5 KarS § 334 lg 1 Võltsitud maksevahendi ja
väärtpaberi käitlemine
Art 6 lg 1 KarS § 13 Vastutus tegevusetuse eest Eestis on kõigi direktiivi artiklites 3 ja 4 sätestatud kuritegude eest ette
KarS § 14 Juriidilise isiku vastutus nähtud ka juriidilise isiku vastutus.
KarS § 333 lg 3 Maksevahendi ja väärtpaberi
võltsimine
KarS § 3331 lg 2 Raha võltsimine
KarS § 334 lg 3 Võltsitud maksevahendi ja
väärtpaberi käitlemine
KarS § 340 lg 3 Raha, pangakaardi ja muu
maksevahendi, väärtpaberi,
maksumärgi ning proovijärelevalve
märgise võltsimise
ettevalmistamine
Art 6 lg 2 KarS § 13 Vastutus tegevusetuse eest KarS §-i 14 muudeti aastal 2008 - juriidilisele isikule on süüks arvatav
KarS § 14 lg 1 Juriidilise isiku vastutus iga tema pädeva esindaja tegu juriidilise isiku huvides. Kui pädev
esindaja on teo toime pannud, ei ole küsimuse all juriidilise isiku
juhatuse kohustuste hoolikas täitmine – juriidiline isik on igal juhul
vastutav.
Karistusseadustiku §-st 13 tulenevalt vastutab isik tegevusetuse eest, kui
ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Tegevusetusega toimepandud
süüteo puhul võib kohus karistust kergendada. Juriidilise isiku vastutuse
korral tuleb näidata, milline oli konkreetse füüsilise isiku
tegutsemiskohustus ja tema poolt nõutav tegu.
Art 6 lg 3 KarS § 14 lg 2 Juriidilise isiku vastutus
KarS § 22 lg 1 ja Osavõtja
lg 4
Art 7 KarS § 3 lg 3 Süütegude liigid
KarS § 44 lg 8 Rahaline karistus
Art 8 lg 1 KarS § 6 Karistusseaduse ruumiline kehtivus
punkt a
Art 8 lg 1 KarS § 7 Karistusseaduse isikuline kehtivus
punkt b
Art 8 lg 2 KarS § 7 Karistusseaduse isikuline kehtivus
punkt a
Art 8 lg 2 KarS § 6 Karistusseaduse ruumiline kehtivus
punkt b KarS § 8 Karistusseaduse kehtivus teo kohta,
mis on suunatud rahvusvaheliselt
kaitstud õigushüve vastu
Art 9 KrMS § 1262 lg 2 Jälitustoimingu tegemise alused
Art 10 Riiklikus Kriminalistikaekspertiiside liigid ja Eestis tegutseb eurovõltsingute vallas siseriikliku analüüsikeskusena
ekspertiisiasutuses alaliigid Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Justiitsminister on oma määrusega 18.
tehtavate jaanuarist 2008 nr 4; (RTL 2008, 9, 112) Riiklikus ekspertiisiasutuses
ekspertiiside tehtavate ekspertiiside loetelu § 5 lõikes 2 määratlenud EKEI pädevusse
loetelu eraldi paberrahaekspertiisi. Ka võltsitud müntide eksperdina tegutseb
(justiitsministri EKEI ning mündid kuuluvad metalliekspertiisi alla.
määrus 18. Kohtuekspertiisiseaduse § 9 lg 1 p 4 kohaselt teeb riiklik
jaanuarist 2008 nr kohtuekspertiisiasutus kriminalistikaekspertiise ning justiitsministri
4; RTL 2008, 9, määruse Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelu
112) § 5 lg 1 p 11 kohaselt kuuluvad nii rahaekspertiis kui ka metalliekspertiis
ja lg 2 kriminalistikaekspertiisi alla.
KES § 9 lg 1 p 4 Ekspertiisiasutuste pädevus
Art 11 Ei puuduta õigusloomet
Art 12 Ei puuduta õigusloomet
Art 13 Ei puuduta õigusloomet
Art 14 Ei puuduta õigusloomet
Art 15 Ei puuduta õigusloomet
Art 16 Ei puuduta õigusloomet