Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile esitatavad nõuded, tema kohustused ja tema määramise kord

Justiitsministeerium Kliimaministeerium Rahandusministeerium 19.09.2023 nr 1-6/2833-1 Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile esitatavad nõuded, tema kohustused ja tema määramise kord Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele asutustele arvamuse andmiseks siseministri määruse „Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile esitatavad nõuded, tema kohustused ja tema määramise kord“ eelnõu. Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Arvamuse andmiseks: Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet Sisekaitseakadeemia Marju Aibast [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 07.09.2023 SISEMINISTER MÄÄRUS Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile esitatavad nõuded, tema kohustused ja tema määramise kord Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 862 lõike 2 alusel. § 1. Nõuded teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile (1) Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktoril (edaspidi laskeinstruktor) peavad olema teadmised ja oskused, mis on vajalikud, et korraldada teenistusrelvast laskmise väljaõpet ja lasketegevust ning viia ohutult läbi laskeharjutust ja laskevõistlust. (2) Laskeinstruktoril peab olema: 1) teenistuses tulirelva kandmise õigus; 2) tõend selle kohta, et ta on läbinud vähemalt 80-tunnise laskeinstruktori koolituse ja sooritanud laskeinstruktori eksami. (3) Laskeinstruktoril peavad olema teadmised vähemalt järgmiste teemade kohta: 1) laskeinstruktori töö olemus ja ülesanded; 2) tulirelva käitlemise ohutusnõuded ja õiguslikud alused; 3) esmaabi andmine, sealhulgas laskevigastuse korral; 4) teenistuses kasutatava tulirelva ning selle lisaseadme tehnilised andmed ja kasutusvaldko nd; 5) harjutusrelva tehnilised andmed ja kasutusvaldkond ning harjutusrelva kasutamise harjutused; 6) tulirelva kasutamise intsidendi analüüs; 7) laskemoon ja selle käitlemine; 8) teenistusrelva hooldamine; 9) lasketeooria alused; 10) laskeharjutuse planeerimine ja läbiviimine; 11) praktiline tulirelvast laskmise harjutus, mis hõlmab muu hulgas tulirelva hoiet ja märgile viimist, salvevahetust, tulirelvaga liikumist, laskeasendit ja -tehnikat, tulirelva tõrget ja selle eemaldamist ning varje ja toe kasutamist; 12) märklehe analüüs; 13) laskeoskuse hindamine ja tagasisidestamine. (4) Laskeinstruktor peab läbima erialase täienduskoolituse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. § 2. Laskeinstruktori kohustused (1) Laskeinstruktor peab oskama: 1) planeerida, valmistada ette ja viia läbi teenistusrelvast laskmise väljaõpet ja lasketegevust; 2) korraldada ja viia läbi laskeharjutust; 3) juhendada laskjat ja anda talle arendavat tagasisidet; 1 4) täita ja kasutada teenistusrelvast laskmise väljaõppe dokumente; 5) anda esmaabi vigastuse korral. (2) Laskeinstruktor peab: 1) kontrollima lasketiiru või laskepaiga vastavust ohutusnõuetele; 2) juhinduma oma töös kehtivatest õigusaktidest; 3) tundma teenistuses kasutatavat tulirelva ning selle lisaseadet ja kasutusvaldkonda ; 4) jälgima ja vajaduse korral suunama seda, kuidas laskja tulirelva käitleb; 5) kontrollima teenistuja õigust kanda teenistuses tulirelva; 6) võtma õnnetusjuhtumi korral tarvitusele vajalikud abinõud. § 3. Laskeinstruktori määramine Teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik määrab laskeinstruktor iks teenistuja, kes vastab käesoleva määruse § 1 lõike 2 nõuetele. § 4. Määruse rakendamine Laskeinstruktor, kelle on teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik määranud enne käesoleva määruse jõustumist, peab vastama käesoleva määruse § 1 lõike 2 punkti 2 nõudele hiljemalt 1. oktoobriks 2024. aastal. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2023. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 2  Siseministri määruse „Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile esitatavad nõuded, tema kohustused ja tema määramise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigikogu võttis 22. veebruaril 2023. aastal vastu relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu 737 SE (edaspidi eelnõu 737 SE), millega muu hulgas täiendati laskeinstruktori regulatsioo ni. Relvaseadust (edaspidi RelvS) täiendati §-ga 862 , mille lõike 2 kohaselt kehtestab teenistusre lvi käitleva asutuse laskeinstruktorile (edaspidi asutuse laskeinstruktor) nõuded ja kohustused ning asutuse laskeinstruktoriks määramise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõuga kehtestatakse RelvS-i § 862 lõike 2 alusel uus siseministri määrus, milles sätestatakse miinimumnõuded asutuse laskeinstruktori teadmistele ja oskustele, et ta suudaks teenistusre lvi käitlevas asutuses korraldada tõhusalt lasketegevust, sealhulgas viia läbi laskeharjutusi ja -võistlusi, arvestades nii nõudeid teenistusrelva käitlemisele kui ka ohutusreegleid, mille järgimine on eriti tulirelva kui suurema ohuallika käitlemisel väga oluline. Kui teenistuja kasutab teenistus- relva, tähendab see keerulistes elulistes olukordades ohu tõrjumist ja vajadusel inimese tulistamist. Teadma peab, millal, kelle vastu ja kuidas on õigus teenistusrelva kasutada. Selleks, et kõik teenistujad, kes teenistusrelvi käsitsevad, oleksid juhendatud seda tegema ühesuguste nõuete järgi ja ohutult, on oluline kehtestada asutuse laskeinstruktorile konkreetsed nõuded. Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2023. aastal, millal jõustub RelvS-i § 862 lõike 2 volitusnorm. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]) ja nõunik Riita Proosa ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoime taja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga rakendatakse eelnõu 737 SE. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevus- programmiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga 737 SE täiendati RelvS-is laskeinstruktori regulatsiooni, kuna oli ebaselge, kas ja millised laskeinstruktorile esitatavad nõuded laienevad asutuse laskeinstruktorile. 1 RelvS-i § 862 lõike 1 kohaselt on asutuse laskeinstruktor teenistuja, kes viib teenistusrelvi käitlevas asutuses läbi laskevõistlust või laskeharjutust ja korraldab lasketegevust. Asutuse laskeinstruk tor i määrab teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik. Asutuse laskeinstruk tor i ülesanne on valmistada teenistujaid ette kasutama erinevates teenistusolukordades teenistusre lva. Kui teenistuja kasutab teenistusrelva, tähendab see keerulistes elulistes olukordades ohu tõrjumist ja vajadusel inimese tulistamist. Teadma peab, millal, kelle vastu ja kuidas on õigus teenistusre lva kasutada. Asutuse laskeinstruktor on väga oluline selleks, et teenistujad oleksid asjakohaselt juhendatud, oskaksid kasutada teenistusrelva ilma end vigastamata jms. Nõuded, nagu eriettevalmistus ja täienduskoolituse regulaarne läbimine, ning kohustused, nagu lasketiiru või laskepaiga ohutusnõuetele vastavuse kontroll ning laskeharjutusest või -võistlusest osavõtjatele ohutusreeglite selgitamine ja nende täitmise tagamine, on asutuse laskeinstruktor ile praegu kehtestatud teenistusrelvi käitleva asutuse sisekorras või ei ole üldse kehtestatud. Teenistusrelvade valdkonna ühetaolise praktika kujundamise huvides on näha kõigile asutuse laskeinstruktoritele ette ühetaolised nõuded ja kohustused. Teenistusrelva käsitsemise hea oskuse taga on professionaalsed asutuse laskeinstruktorid. Sellest lähtudes on eelnõu eesmärk sätestada kõikidele asutuse laskeinstruktoritele ühtsed nõuded ja kohustused ning asutuse laskeinstruktoriks määramise kord. Asutused, kes praegu teenistusre lvi käitlevad, on: 1) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vanglad; 2) Kaitsepolitseiamet; 3) Keskkonnaamet; 4) Maksu- ja Tolliamet; 5) Politsei- ja Piirivalveamet; 6) Päästeamet; 7) Sisekaitseakadeemia. Eelnõu koosneb viiest paragrahvist:  paragrahvides 1–3 nähakse asutuse laskeinstruktorile ette nõuded ja kohustused ning sätestatakse asutuse laskeinstruktoriks määramise kord;  paragrahvis 4 esitatakse määruse rakendamise erisus;  paragrahvis 5 esitatakse määruse jõustumise aeg. Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse nõuded, millele peab asutuse laskeinstruktor vastama. Lõike 1 kohaselt peavad asutuse laskeinstruktoril olema teadmised ja oskused, mis on vajalikud, et korraldada teenistusrelvi käitlevas asutuses teenistusrelvast laskmise väljaõpet ja lasketegevust ning viia ohutult läbi laskeharjutust ja -võistlust. Lõike 2 kohaselt peab asutuse laskeinstruktoril olema 1) teenistuses tulirelva kandmise õigus ning 2) tõend selle kohta, et ta on läbinud vähemalt 80-tunnise laskeinstruktori koolituse ja sooritanud laskeinstruktori eksami. 1) Teenistuses tulirelva kandmise õigust ei anta siseministri 11. septembri 2018. aasta määruse nr 19 „Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, 2  nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord“ § 24 lõike 3 kohaselt teenistujale niisama, vaid juhul, kui ta on läbinud RelvS-i §-s 351 ette nähtud arstliku läbivaatuse või muus seaduses ette nähtud tervisekontrolli, tulirelva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ja kannatanule laskevigastuse korral esmaabi andmise oskuste kontrolli ning sooritanud laskeharjutuse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kehtestab tulirelva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise korra kontrollimise ja esmaabioskuste kontrollimise ning laskeharjutuste läbiviimise korra teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik. Sellega rakendatakse ettevaatuse põhimõtet, sest iga relv, eriti tulire lv, võib kujutada vale käsitsemise korral ohtu nii relva käsitsejale endale kui ka teistele inimeste le. Vale käsitsemine võib tulla ka oskamatusest relva käsitseda, sest seda ei ole õpetatud. 2) Tõendi nõue on vajalik, et tagada asutuse laskeinstruktorile piisav ettevalmistus, et koolitada teenistujaid teenistusrelva ohutult ja oskuslikult käitlema. Selle määramisel, et asutuse laskeinstruktor peab läbima vähemalt 80-tunnise laskeinstruk tor i koolituse, on lähtutud Sisekaitseakadeemia täiendusõppe programmi politsei turvataktika instruktori baaskoolituse ainekava relvastuse mooduli mahust. Kuna mitme teenistusre lvi käitleva asutuse sisekorras on nõutud, et asutuse laskeinstruktor läbiks selle baaskoolituse, on mõistlik sätestada ka eelnõuga kohustus läbida sarnases mahus koolitus. Selles mahus koolitus võib koosneda ka mitmest erinevast koolitusest. See tähendab, et kui asutuse laskeinstruktor on läbinud eraldi koolitustena näiteks laskeinstruktori koolituse, esmaabikoolituse, turva- taktika koolituse ja muu koolituse ning nendel koolitustel käsitletud teemad hõlmavad kokku eelnõu § 1 lõikes 3 loetletud teemasid ja nende maht on kokku vähemalt 80 tundi, võib lugeda eelnõu § 1 lõike 2 punktis 2 nimetatud koolitusnõude täidetuks. Lõikes 3 loetletakse, millised teadmised peavad asutuse laskeinstruktoril vähemalt olema, et koolitada teenistujaid teenistusrelva oskuslikult ja ohutult käitlema. Muu hulgas on vaja teadmisi, mis võimaldavad sooritada edukalt laskeinstruktori eksami. Asutuse laskeinstruktoril peavad olema teadmised:  laskeinstruktori töö olemusest ja ülesannetest;  tulirelva ohutust käitlemisest;  tulirelva käitlemise õiguslikest alustest;  esmaabi andmisest, sealhulgas laskevigastuse korral;  teenistuses kasutatavatest tulirelvadest ja nende lisaseadmetest, samuti harjutusrelvadest, ning nende peamistest kasutusvaldkondadest;  erinevate tulirelva kasutamise intsidentide analüüsimisest;  lasketeooria alustest;  praktiliste laskeharjutuste planeerimisest ja läbiviimisest, sealhulgas tulirelva hoie ja märgile viimine, salvevahetus, erinevad lasketehnikad ning kõik muu, mis on vajalik teenistuses tulirelva kasutamiseks;  märklehe analüüsimisest, laskeoskuse hindamisest ja tagasisidestamisest. Lõikes 4 nähakse ette, et asutuse laskeinstruktor peab läbima erialase täienduskoolituse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. See on vajalik, et asutuse laskeinstruktor oleks kursis kehtivate 3 õigusaktide ja parima praktikaga. Enese järjepidev täiendamine tagab asutuse laskeinstruk tor i pädevuse hoidmise ja ajakohasuse. Eelnõu §-s 2 loetletakse asutuse laskeinstruktori kohustused. Lõike 1 kohaselt peab asutuse laskeinstruktor oskama:  planeerida, valmistada ette ja viia läbi laskmise väljaõpet ja lasketegevust;  korraldada ja viia läbi laskeharjutusi;  juhendada laskjat ja anda talle arendavat tagasisidet;  täita ja kasutada laskmise väljaõppe dokumente, näiteks selleks, et pidada arvestust välja - õppes osalejate ja neile väljastatava laskemoona üle teenistusrelvi käitlevas asutuses ette nähtud korras;  anda esmaabi vigastuse korral. Lõike 2 kohaselt peab asutuse laskeinstruktor:  kontrollima lasketiiru või laskepaiga vastavust ohutusnõuetele;  juhinduma oma töös kehtivatest õigusaktidest;  tundma teenistuses kasutatavat tulirelva ning selle lisaseadmeid ja kasutusvaldkondi;  jälgima ja vajadusel suunama seda, kuidas laskja tulirelva käitleb;  kontrollima teenistuja õigust kanda teenistuses tulirelva;  võtma õnnetusjuhtumi korral tarvitusele vajalikud abinõud. Need kohustused on vajalikud selleks, et tagada laskmise ohutus, aja- ja asjakohane laskmise väljaõpe, lasketegevuse korrektne dokumenteerimine ning teenistusrelva kandvate teenistujate põhjalik ettevalmistus käidelda teenistusülesannete täitmisel teenistusrelva ohutult ja oskuslikult. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse, et asutuse laskeinstruktori määrab teenistusrelvi käitleva asutuse juht või tema volitatud ametnik. Asutuse laskeinstruktoriks määratav teenistuja peab vastama eelnõu § 1 lõike 2 nõuetele, et tagada teenistusrelvi käitlevas asutuses laskmise väljaõppe ja lasketegevuse korraldamise ohutus ja ühtne kvaliteet. Eelnõu §-s 4 sätestatakse määruse rakendamise erisus, mille kohaselt peavad praegused asutuse laskeinstruktorid vastama eelnõu § 1 lõike 2 punkti 2 nõudele 1. oktoobriks 2024. Erisus on vajalik, kuna kõik praegused asutuse laskeinstruktorid ei pruugi olla läbinud 80-tunnist laskeinstruk tor i koolitust ega sooritanud laskeinstruktori eksamit. Erisust ei kavandata eelnõu § 1 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt peab asutuse laskeinstruktoril olema teenistuses tulirelva kandmise õigus. Selleks, et asutuse laskeinstruktor saaks viia laskmise väljaõpet läbi, peab tal olema ettevalmistus teenistuses tulirelva kasutamiseks ja selle kandmise õigus. Eelnõu §-s 5 sätestatakse, et määrus jõustub 1. oktoobril 2023. aastal, sest sellel kuupäeval jõustub eelnõuga 737 SE kehtestatud volitusnorm. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 4 4. Määruse mõjud 4.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatused mõjutavad üksnes neid avalikku võimu teostavaid valitsusasutusi, kohaliku omavalitsuse organeid ja asutusi, kohtuid ning sisekaitselist rakenduskõrgkooli, kellel on teenistusrelvi. Kohaliku omavalitsuse organeid ja asutusi, kellel oleks teenistusrelvad, praegu ei ole. Samuti ei ole teenistusrelvi kohtutel. Määruse jõustumisel lisandub teenistusrelvi käitlevale asutusele kohustus tagada asutuse laske- instruktori vastavus määruse nõuetele. Ka praegu on teenistusrelvi käitlevad asutused kehtestanud asutuse laskeinstruktorile nõuded ettevalmistuse ja väljaõppe kohta, kuid need on kehtestatud siseaktidega. Asjaolu, et eelnõuga nähakse ette kõigile teenistusrelvi käitlevatele asutustele ühesugused nõuded, on pigem positiivne ja ühtlustab praktikat. Seetõttu on mõju ulatus ja sagedus väikesed. Negatiivne mõju puudub, kuna ühesuguste nõuete kehtestamine tagab paremini selle, et kõik asutuse laskeinstruktorid on valmistatud ühtselt ette ja oskavad juhendada teisi teenistuja id ühtmoodi. 4.1.1. Sihtrühm: need avalikku võimu teostavad valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse organid ja asutused, kohtud ning sisekaitseline rakenduskõrgkool, kellel on teenistusrelvi Avalikku võimu teostavad asutused, kellel on teenistusrelvi, on: 1) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vanglad; 2) Kaitsepolitseiamet; 3) Keskkonnaamet; 4) Maksu- ja Tolliamet; 5) Politsei- ja Piirivalveamet; 6) Päästeamet; 7) Sisekaitseakadeemia. Eeldatavalt on enamikul nimetatud asutustest juba praegu asutuse laskeinstruktorid. Määruse jõustumisel on neil kohustus kontrollida, kas nende asutuse laskeinstruktorid vastavad määruse nõuetele, ja vajadusel suunata nad täienduskoolitusele. Siseministeeriumile teadaolevalt on nimetatud asutustel praegu sisekorras asutuse laskeinstruktorile sarnased nõuded nagu eelnõus, mistõttu ei ole eelnõu mõju neile suur, kuid tagab ühtsema laskealase väljaõppe korraldamise ja kvaliteedi. Kuigi nii kohaliku omavalitsuse organitel ja asutustel kui ka kohtutel on teenistusrelvade käitlemise õigus, ei ole neil praegu teenistusrelvi. Samuti ei ole teada, et nad plaaniksid võtta lähitulevikus teenistusrelvi kasutusele. Eelnõuga ei kehtestata nõudeid asutuse laskeinstruktori koolitajale ega nähta ette konkreetset koolitajat. See tähendab, et teenistusrelvi käitlevad asutused võivad ise valida, kus nad asutuse laskeinstruktoreid koolitavad. Koolitaja võib olla nii teenistusrelvi käitlev asutus ise kui ka muu koolitaja, kes pakub nõuetekohast koolitust. Eelnõuga ei kehtestata ka nõudeid asutuse laske- instruktori täienduskoolituse ainekavale või mahule, vaid teenistusrelvi käitleval asutusel on õigus 5 otsustada see oma teenistusvajadusi arvestades ise, tagades asutuse laskeinstruktori pädevuse ajakohasuse. Täienduskoolituse regulaarsuse nõue nähakse ette, et tagada asutuse laskeinstruk tor i vastavus nõuetele kogu teenistusajal. Asutuse laskeinstruktorite arv on teenistusrelvi käitlevates asutustes erinev sõltuvalt sellest, kui palju on teenistujaid, kellel on õigus kanda teenistuses tulirelva. Võrreldes riigiteenistujate kogu- arvuga on see väike. Eelnõuga nähakse teenistusrelvi käitlevatele asutustele ette üks aasta, et viia enne määruse jõustumist asutuse laskeinstruktoriks määratud teenistuja kehtestatavate nõuetega vastavusse. Arvestades sihtrühma suurust, praeguste asutuse laskeinstruk torite ettevalmistust ja asjaolu, et teenistuja on mõjutatud asutuse laskeinstruktoriks määramisel ja hiljem kord kolme aasta jooksul täienduskoolituse läbimisel, võib hinnata mõju väikeseks, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muutused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Järeldus mõju olulisuse kohta. Arvestades, et mõjutatud sihtrühm on väike, enamik praegustest asutuse laskeinstruktoritest on läbinud vajaliku koolituse ja asutuse laskeinstruktorile, kes ei vasta kehtestatavatele nõuetele, nähakse ette üheaastane üleminekuaeg, võib hinnata mõju väikeseks. Samuti ei ole tõenäoline, et kaasneb ebasoovitav mõju, kuna muudatusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Järelikult ei ole mõju oluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Eelnõuga võib kaasneda teenistusrelvi käitlevatele asutustele nii ajaline kui ka rahaline kulu, sest võib olla vaja olemasolevaid asutuse laskeinstruktoreid koolitada, et tagada nende vastavus eelnõu nõuetele. Eelnõu ettevalmistamisel uuriti teenistusrelvi käitlevatelt asutustelt, millistele nõuetele peavad nende asutuse laskeinstruktorid praegu vastama. Tagasiside põhjal on pea kõigi teenistus - relvi käitlevate asutuste praegused asutuse laskeinstruktorid saanud sellise väljaõppe, mis vastab eelnõule, ja täienduskoolituse vajadus on minimaalne. Kui siiski mõne praeguse asutuse laske- instruktori väljaõpe ei vasta eelnõule või tuleb koolitada uusi asutuse laskeinstruktore id, tuleb selle kulud planeerida igal teenistusrelvi käitleval asutusel oma koolituseelarvesse. Samamoodi tuleb igal teenistusrelvi käitleval asutusel planeerida oma eelarvesse raha asutuse laskeinstruktor ite täienduskoolituseks. Seletuskirja punktis 2 nimetatud Sisekaitseakadeemia täiendusõppe programmi politsei turva - taktika instruktori baaskoolituse näitel on eelnõu § 1 lõikele 3 vastava laskeinstruktori koolituse ligikaudne maksumus 10–14 teenistujale Sisekaitseakadeemias 2023. aastal 10 165,10 eurot. See tähendab, et kui osaleb 14 teenistujat, on laskeinstruktori koolituse hind 726,08 eurot teenistuja kohta. Kuna täienduskoolitusele eelnõuga nõudeid ei kehtestata, ei ole võimalik prognoosida selle maksumust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2023. aastal, millal jõustub eelnõuga 737 SE kehtestatud volitusnor m. 6 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolits e i- ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile ning Sisekaitseakadeemiale. 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-1227 - Teenistusrelvi käitleva asutuse laskeinstruktorile esitatavad nõuded, tema kohustused ja tema määramise kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium; Justiitsministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.10.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/356d81a0-73a2-40a9-8ddf-a8be6578514a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/356d81a0-73a2-40a9-8ddf-a8be6578514a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main