Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021–2027 muutmise ettepaneku kohta

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 18.09.2023 nr 4-9/5893-1 [email protected] Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021–2027 muutmise ettepaneku kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu pilaajalise eelarve 2021-2027 muutmise, Euroopa rahutagamisrahastu suurendamise, Ukraina rahastu ning strateegiliste tehnoloogiate arendamise platvormi määruste ettepanekute kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri Karin Kondor-Tabun 5885 1379 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja september 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021–2027 muutmise ettepaneku kohta 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, eelnõu kohta (COM(2023) 337): 1.1. Eesti toetab EL pikaajalise eelarve 2021-2027 sihitud kiireloomulist muutmist, et oleks võimalik vastata eelkõige Venemaa agressioonisõjast Ukrainas tingitud tagajärgedele, mida 2020. aastal EL pikaajalise eelarve kokkuleppimisel ei olnud võimalik ette näha. 1.2. Peame muutunud julgeolekuolukorras Euroopas, mille on tinginud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, vajalikuks suurendada EL eelarvest rahastust liidu kaitsevõime parandamiseks. Selleks tuleks luua Euroopa Kaitseinvesteeringute programm ja suurendada Euroopa ühendamise rahastu sõjalise liikuvuse ning Euroopa Kaitsefondi eelarvemahte. Teeme ettepaneku suunata kaitsevaldkonda ümber Euroopa Komisjoni ettepanekus strateegiliste tehnoloogiate arendamiseks ette nähtud lisavahendid, võimalusel ka kahese kasutusega tehnoloogiate arendamiseks. 1.3. Peame esmatähtsaks Euroopa Komisjoni ettepanekut Ukraina rahastu loomiseks mahus 50 miljardit eurot aastateks 2024-2027, lähtudes Ukraina vajadustest ja teiste abiandjate panustest. 1.4. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada eelarvet rände haldamiseks ning humanitaarkriisidele ja hädaolukordadele reageerimiseks nii liikmesriikides kui ka kolmandates riikides. 1.5. Toetame strateegiliste tehnoloogiate (süva-, digi-, puhtad ja biotehnoloogiad) arendamise ettepaneku eesmärki tugevdada ELi majanduslikku sõltumatust, suveräänsust ja julgeolekut ning üleilmset konkurentsivõimet ja aidata kaasa rohe- ja digipöördele. Samas leiame, et hetkel on neid eesmärke võimalik toetada ka olemasolevatest programmidest ning lisaraha ei suurendaks sellisel kujul paljude liikmesriikide jaoks rahastusvõimalusi strateegiliste tehnoloogiate arendamiseks. 1.6. Toetame Euroopa Liidu taasterahastu prognoositust suuremate intressimaksete tasumiseks eraldi instrumendi loomist, et vältida vajadust vähendada olemasolevate EL eelarve programmide ja fondide mahtu. 1.7. Eesti ei pea põhjendatuks Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada eelarves halduskulusid 1,9 miljardi euro võrra. Eesti seisukohad Euroopa rahutagamisrahastu eelarve suurendamise kohta 2. Eesti toetab Euroopa rahutagamisrahastus Ukraina sõjaliseks abistamiseks eraldiseisva rahastu loomist aastateks 2024-2027 kuni 21 miljardi euro ulatuses. 1 Eesti seisukohad Ukraina rahastu loomise ettepaneku kohta 3. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse Ukraina rahastu, eelnõu kohta (COM(2023) 338): 3.1. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut Ukraina rahastust eraldada nii toetusi kui laene. Seejuures peame oluliseks rahastu rakendamisel paindlikku lähenemist sõltuvalt olukorrast Ukrainas, tagades humanitaarolukorrale reageerimiseks ja riigiteenuste järjepidevuseks vajaliku rahastuse. 3.2. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut rakendada rahastut Ukraina kava alusel, mille elluviimist toetavad investeerimisraamistik ja tehniline abi. 3.3. Peame oluliseks kaasata erasektori investeeringud Ukraina taastamisse ja ülesehitusse, et võimendada vahendeid kava eesmärkide saavutamiseks. 3.4. Peame oluliseks Ukrainale tehnilise abi andmist reformideks, sh digiriigi arendamise toetamist ning võitlust hübriidohtude vastu. Eesti seisukohad Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi loomise kohta 4. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määruseid (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241, eelnõu kohta (COM(2023) 335): 4.1. Toetame komisjoni ettepanekut võimaldada ja mitte kohustada liikmesriikidel suunata EL ühtekuuluvuspoliitika fondide ning taasterahastu vahendeid ümber strateegiliste tehnoloogiate arendamise toetamiseks, seda ka suurettevõtete puhul. 4.2. Uue täiendava portaali loomise asemel eelistame strateegiliste tehnoloogiate arendamisega seotud investeeringute taotlemise võimaluste tutvustamiseks olemasoleva InvestEU platvormi laiendamist. 4.3. Uue suveräänsusmärgise loomise asemel teeme ettepaneku laiendada olemasolevat kvaliteedimärgist strateegiliste tehnoloogiate arendamise projektidele. Seejuures on oluline vältida täiendavate toetuste andmist projektidele, mis ka nendeta oleks ellu viidud. 4.4. Strateegiliste tehnoloogiate arendamisel peame liikmesriikide vahelise ausa konkurentsi tagamiseks oluliseks järgida riigiabi reegleid. Me ei toeta ajutise kriisiraamistikuga loodud erandite veelkordset pikendamist. 5. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 6. Riigikantseleil esitada punktides 1-4 nimetatud algatused ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2  SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021-2027 muutmise ning sellega seotud Ukraina rahastu ja Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi määruste kohta Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku suurendada aastateks 2021-2027 kokku lepitud 1 210 miljardi euro suurust EL pikaajalise eelarve mahtu aastateks 2024-2027 65,8 miljoni euro võrra. Selle võrra peavad liikmesriigid EL eelarvesse rohkem sisse maksma. Sellele lisanduks 33 miljardit, mille EL laenaks ja annaks selle laenu edasi Ukrainale. Komisjoni muudatusettepanek sisaldab: 1. Ukraina abistamist – kokku 50 miljardit, millest orienteeruvalt 17 miljardit oleksid toetused ja 33 miljardit laenud. 2. Rände haldamist, sh partnerlused kolmandate riikidega, hädaolukordade leevendamine – kokku 15 miljardit, millest 2 miljardit liikmesriikidele, 10,5 miljardit kolmandatele riikidele (suurim osa Süüria põgenikele Türgis, Jordaanias, Liibanonis) ja 2,5 miljardit solidaarsus- ja hädaabireservi suurendamiseks, et oleks võimalik reageerida loodus- ja humanitaarkatastroofidele ELis ja väljaspool. 3. Strateegiliste tehnoloogiate arendamise toetamist – kokku 10 miljardit, mis jaguneks erinevate fondide vahel (InvestEU, Horisont, Innovatsioonifond, Euroopa Kaitsefond), mille eesmärk on suurendada ELi majanduslikku suveräänsust ja üleilmset konkurentsivõimet. 4. ELi taasterahastu intressimaksete kasvu – kuna ELi võetud laenude intressikulu on oluliselt kasvanud, ei piisa planeeritust nende tasumiseks, need suurenevad kokku orienteeruvalt 18,9 miljardi euro võrra. 5. Halduskulude kasvu – kokku 1,9 miljardit tulenevalt uutest ülesannetest. 6. Eelarve paindlikkuse suurendamist – kokku 3 miljardit nö reservi, et tulevikus oleks võimalik reageerida võimalikele kriisidele. Lisaks on Euroopa välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teinud ettepaneku suurendada Euroopa rahutagamisrahastut, luues sinna eraldiseisva osa Ukrainale mahuga 21 miljardit eurot, et tagada Ukraina katkematu ja tõhus sõjaline abistamine. EL eelarve tulud tekivad liikmesriikide sissemaksetest, st eelarve suurendamine tähendab kõigi liikmesriikide sissemaksete kasvu. Eesti sissemakse EL eelarvesse suureneks komisjoni ettepanekuga 158 miljoni euro võrra nelja aasta jooksul ehk 9%. Euroopa rahutagamisrahastu suurendamises 20 miljardi euro võrra osaleb Eesti 50,5 miljoni euroga. Eesti jaoks on EL pikaajalise eelarve muutmisel esmatähtis toetuse tagamine Ukrainale. Lisaks peame muutunud julgeolekuolukorras Euroopas, mille on tinginud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, vajalikuks suurendada EL eelarvest rahastust liidu kaitsevõime parandamiseks. Peame vajalikuks luua selleks Euroopa Kaitseinvesteeringute programm (mille ettepaneku on Euroopa Ülemkogu oma järeldustes palunud Euroopa Komisjonil esitada), suurendada vahendeid sõjalise liikuvusele (millest rahastatakse kahesuguse kasutusega transporditaristu projekte) ja Euroopa Kaitsefondi eelarvet (millest toetatakse kaitsealaseid teadus- ja arendustegevusi). Selleks teeme ettepaneku suunata nendesse kaitsevaldkonna algatustesse ümber Euroopa Komisjoni ettepanekus strateegiliste tehnoloogiate arendamiseks ette nähtud lisavahendid. 1 1. Sissejuhatus 3 2. ELi pikaajalise eelarve 2021-2027 läbivaatamise teatis ja vastava määruse muutmise ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs 5 2.1. Ukraina abistamine ...................................................................................................... 5 2.2. Rände haldamine, partnerluste tugevdamine olulisemate kolmandate riikidega ja hädaolukordade lahendamine ................................................................................................. 6 2.3. Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi loomine ............................................. 8 2.4. EL taasterahastu „NextGenerationEU“ intressimaksete kestlik lahendus ................... 8 2.5. Halduskulude suurendamine........................................................................................ 9 2.6. EL pikaajalise eelarve paindlikkuse tagamine ootamatustele reageerimiseks ............ 9 3. Euroopa rahutagamisrahastus eraldiseisva Ukraina osa loomine 10 4. Ukraina rahastu määruse ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs 12 5. Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs 16 6. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 19 7. Esmane mõjuanalüüs 21 8. Valitsuse seisukohtade selgitus 25 8.1. EL pikaajalise eelarve 2021-2027 määruse muutmine .............................................. 25 8.2. Euroopa rahutagamisrahastus Ukraina eraldiseisva rahastu loomine ........................ 28 8.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Ukraina rahastu ............. 28 8.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate arendamise platvorm. ..................................................................................... 29 9. Seisukohtade kooskõlastamine 32 2 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas ettepaneku EL pikaajalise eelarve 2021-2027 muutmiseks 20. juunil 2023. 2020. aastal kokkulepitud EL pikaajalise eelarve 2021-2027 maht on 1210 miljardit eurot (siin ja edaspidi summad jooksevhindades). Sellele lisaks lepiti COVID-kriisi ajal kokku luua EL taasterahastu mahus 807 miljardit eurot, mille rahastamiseks võtab EL laenu. Komisjoni ettepanek on suurendada EL pikaajalise eelarve mahtu 66 miljardi euro ehk umbes 5% võrra, mille võrra peavad liikmesriigid EL eelarve sissemakseid suurendama. Sellele lisandub laen Ukrainale orienteeruvalt 33 miljardit eurot, mille rahastamiseks võtab komisjon ELi nimel laenu.. Ettepanek keskendub ainult peale 2020. aasta eelarve kokkulepet Euroopat tabanud kriisidele (Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, energiakriis) ja nende tagajärgedele – suurim fookus on Ukraina abistamisel. Kriiside valguses on komisjon seni kasutanud pikaajalises eelarves loodud paindlikkuse võimalusi ja jaotanud vahendeid prioriteetide vahel ümber, kuid need võimalused on nüüdseks ammendunud. EL pikaajalise eelarve 2021-2027 muudatusettepanekud on järgmised: 1) Ukraina abistamine. Ettepanek on luua Ukraina rahastu aastateks 2024-2027 (kuni 50 miljardit eurot, millest laenud oleksid orienteeruvalt 33 miljardit ja toetused 17 miljardit). 2) Rände haldamine, partnerluste tugevdamine olulisemate kolmandate riikidega ja hädaolukordade lahendamine. Eesmärk on vähendada rändesurvet Euroopa Liidule toetades Euroopa Liidu väliseid riike ning abistada suure rändesurvega liikmesriike, milleks suurendatakse toetusi 12,5 miljardi euro võrra. Sellele lisaks suurendatakse solidaarsus- ja hädaabireservi (2,5 miljardit), et toetada suurte loodusõnnetustega toimetulekut nii Euroopa Liidus kui väljaspool. 3) Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) kaudu kriitilise tähtsusega tehnoloogia pikaajalise konkurentsivõime edendamine. Eesmärk on toetada strateegiliste tehnoloogiate, eelkõige puhta tehnoloogia, biotehnoloogia ning digi- ja süvatehnoloogiate kasutuselevõttu ja uute väärtusahelate arendamist, tugevdamist ja kaitsmist, mis aitab vähendada ELi strateegilist sõltuvust kolmandatest riikides ja hoiaks ELi konkurentsivõimelisena nendes sektorites. STEP toetuks olemasolevatele EL programmidele, mille vahendeid suurendataks kokku 10 miljardi euro võrra. Eesmärgiks on kaasata erasektori vahendeid, et investeerida strateegilistesse tehnoloogiatesse kokku 160 miljardit. 4) EL taasterahastu „NextGenerationEU“ intressimaksete kestlik lahendus. COVID-19 kriisi leevendamiseks laenab EL kuni 807 miljardi eurot. Sellest 421 miljardit jaotatakse EL eelarve kaudu toetustena ja selle intressikulu makstakse EL eelarvest. Kuid intressimaksed on võrreldes 2020. aastal planeerituga oluliselt suuremaks osutunud. Komisjon teeb ettepaneku luua EL pikaajalise eelarve kulude ülemmäärade väljaspool oleva instrumendi, kust vastavalt tegelikele vajadustele tasutaks intresse (orienteeruv maht 18,9 miljardit eurot). See tagab, et intressimakseteks ei peaks vähendama olemasolevate programmide eelarveid. 5) Halduskulude suurendamine. Komisjon näeb vajadust suurendada halduskulusid 1,9 miljardi euro võrra, põhjendades seda kasvanud energiakulu, inflatsiooni (palgad on osaliselt indekseeritud) ja uute ülesannetega (Ukraina, küberturvalisus, digiturgude ja -teenuste määrus, süsinikdioksiidi piirimeede, REPowerEU kava jne). 6) EL pikaajalise eelarve paindlikkuse tagamine ootamatustele reageerimiseks. 3 Aastateks 2021-2027 mõeldud eelarve varudest on perioodi esimese kolme aastaga ära kasutatud juba kolm neljandikku. Paindlikkusinstrumenti - on ainuke võimalus katta ettenägematutest kriisidest tulenevaid lisavajadusi. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku suurendada paindlikkusinstrumenti 3 miljardi euro võrra. Komisjoni esitatud muudatusettepanekute kogumaht on 66 miljardit eurot ehk nii palju peavad liikmesriigid EL eelarvesse täiendavalt sisse maksma. Sellele lisandub 33 miljardit laene Ukrainale, mille rahastamiseks võtab komisjon ELi nimel laenu. Eesti osa eelarve sissemaksu suurenemises oleks kokku umbes 158 miljonit eurot ehk keskmiselt 39,5 miljonit eurot aastas nelja aasta jooksul. See tähendaks Eesti EL eelarve sissemaksu kasvu aastatel 2024-2027 umbes 9% võrra aastas võrreldes enne komisjoni ettepanekut tehtud prognoosiga. Osa täiendavatest vahenditest (17,5 miljardit) on mõeldud liikmesriikidele. See tähendab, et ka Eesti riigil või ettevõtetel on võimalus saada osa rändevaldkonna, strateegiliste tehnoloogiate arendamise ja teistest toetustest, aga ka osaleda Ukraina rahastu kasutamiseks loodava Ukraina kava elluviimisel Lisaks sellele on Ukraina toetamisel positiivne mõju Eesti julgeolekule, riigikaitsele ja välissuhetele. Samuti on kolmandate riikide toetamine rände haldamisel ja algpõhjustega tegelemisel kasuks nii Eesti kui kogu Euroopa sisejulgeolekule ja välissuhetele. EL pikaajalise eelarve 2021-2027 määruse vastuvõtmise õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 312 ning algatus kuulub valdkonda, milles ELil on ainupädevus, mistõttu subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata. Otsuse tegemiseks on tarvis ühehäälsust ELi nõukogus ja Euroopa Parlamendi nõusolekut. Poliitiline kokkulepe EL pikaajalise eelarve muutmiseks loodetakse saavutada 26.-27. oktoobril 2023. aastal toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Seisukohad ja seletuskirja koostasid rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna Euroopa Liidu poliitika talituse nõunikud Karin Kondor-Tabun ([email protected], tel 58851379), Mari Lahtmets ([email protected], tel 58851430) ja Taavi Kimmel ([email protected], tel 58851472) ning juhataja Meelis Meigas ([email protected], tel 58851443). Seisukohad on kooskõlastanud eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ([email protected]). 4 2. ELi pikaajalise eelarve 2021-2027 läbivaatamise teatis ja vastava määruse muutmise ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) läbivaatamine; KOM(2023) 336. Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 MFF 2021-2027 üle saavutati kokkulepe Euroopa Ülemkogul 2020. aasta juulis. Eelarvevajaduste prognoosid põhinesid sel ajal kättesaadaval infol. Peale kokkuleppe saavutamist on olnud mitu enneolematut ja ootamatut kriisi, mis on toonud kaasa äärmiselt tõsised tagajärjed humanitaar-, majandus-, julgeoleku-, rände- ja eelarvevaldkondades. Suurim muutus võrreldes 2020. aastal oodatuga on Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, mil on olnud laastav mõju Ukrainale, aga sõja tagajärjed põgenikest kuni energia- ja toidukriisini on mõjutanud nii ELi kui kolmandaid riike. Terviklik lähenemine rändele, sh rände algpõhjustega tegelemine ja rändepartnerluste säilitamine transiit- ja päritoluriikidega on oluline, et rändesurvet hallata. Venemaa sõda Ukraina vastu kui ka varasem COVID-19 pandeemia on juhtinud tähelepanu tarneahelate haavatavuse ja strateegiliste tehnoloogiate suveräänsuse. Kuigi EL eelarve toetatakse puhast tehnoloogiat, biotehnoloogiat, digi- ja süvatehnoloogiat, siis pigem on see suunatud nende kasutuselevõtule, samal ajal kui ELi partnerid on enam keskendunud nende tehnoloogiate tootmise toetamisele, näiteks USA hiljutise inflatsiooni vähendamise seadusega ja Hiinas juba pikemat aega. Sellest tulenevalt teeb komisjon ettepaneku võimendada olemasolevaid programme, luua MFFi ülemmääradest väljaspool Ukraina rahastu ja ELi taasterahastu „NextGenerationEU“ intressimaksete instrument ning suurendada paindlikkusinstrumendi mahtu. Nende muudatuste elluviimiseks tehakse ettepanek vastavateks muudatusteks MFF määruses, kus on sätestatud MFFi seitsme valdkonna vahendite ülempiirid ning MFFi ülemmäärade väliste vahendite maksimaalsed mahud. Komisjon kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles saavutada vajalikud kokkulepped aegsasti, et muudatused saaksid jõustuda 2024. aasta algusest. See on oluline, et oleks võimalik Ukrainat toetada 2024. aasta algusest alates. Kuna Euroopa Parlament peab andma MFFi muutmiseks nõusoleku, siis peaksid liikmesriigid kokkuleppele jõudma veelgi varem, mistõttu on eesistuja eesmärk jõuda nõukogus kokkuleppele 26.-27. oktoobri Euroopa Ülemkogul. Komisjoni ettepanek sisaldab järgnevaid ettepanekuid: - Ukraina rahastu; - rände ja hädaolukordade rahastamine; - strateegiliste tehnoloogiate platvormi loomine; - taasterahastu „NextGenerationEU“ intressimakseteks vahendi loomine; - halduskulude suurendamine; - paindlikkusinstrumendi suurendamine. 2.1. Ukraina abistamine Ukraina 50 miljardit euro suuruse rahastu loomise ettepanek, millest ligikaudu 17 miljardit on toetused ja 33 miljardit eurot antakse laenudena. MFF 2021-2027 kokkuleppimisel ei osanud keegi arvestada sõja otseste ega kaudsete tagajärgedega. 2023. aasta juuniks oli ELi eelarve toel Ukrainat toetatud 30,5 miljardi euroga, 5 sh EL eelarve tagatisel antud 18 miljardit makrofinantsabi 2023. aastal. Aastateks 2024-2027 teeb komisjon ettepaneku luua Ukraina rahastu, et tagada Ukrainale stabiilne ja prognoositav tugi ning toetada Ukraina esmavajadusi, likviidsust ning reforme ja investeeringuid. Tuge antaks Ukrainale nii toetuste, laenude kui tagatistena. Eesti EL poliitika 2023-2025 kohaselt on Eesti ELi välis- ja julgeolekupoliitika keskne suund Ukraina igakülgne toetamine, sealhulgas poliitilise, majandusliku ja humanitaarse abi kaudu. Komisjoni ettepanek uueks rahastuks võimaldab Ukraina stabiilset rahalist toetust järgnevaks neljaks aastaks. Täpsemalt on Ukraina rahastu ettepanekut kirjeldatud peatükis 4. 2.2. Rände haldamine, partnerluste tugevdamine olulisemate kolmandate riikidega ja hädaolukordade lahendamine Rände ja kolmandate riikide täiendavaks rahastamiseks suurendatakse nii rände kui välistegevuse valdkonna rahastamist kokku 15 miljardi euro võrra. Komisjoni ettepanek sisaldab järgnevat: a) Rände ja piirihalduse toetuse suurendamine liikmesriikidele (2 miljardit eurot). See on mõeldud eelkõige suureneva rändesurvega liikmesriikide täiendavaks aitamiseks uue rände- ja varjupaigaleppe rakendamisel1 (taustakontroll, piirimenetlused, vastuvõtutaristu, ümberpaigutamine, tagasisaatmine). MFFis on Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF2) ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu eelarvetest (BMVI3) veel 30% liikmesriikide vahel ära jaotamata, et komisjon saaks ootamatustele ja uutele vajadustele reageerida (temaatiliste rahastute erimeetmed ja erakorraline abi), kuid neid vahendeid on juba kasutatud Afganistani kriisi ajal, Valgevene tekitatud rändesurvega tegelemiseks ja Ukraina põgenike toetuseks. Temaatilisest rahastust saavad liikmesriigid konkureerides vahendeid taotleda vastavalt komisjoni seatud tingimustele. Septembris 2022 otsustas komisjon kasutada AMIFi temaatilise rahastu erakorralist abi nende liikmesriikide toetamiseks, kus Ukraina sõja tõttu ajutise kaitse saajate arv ületas 1,5% riigi elanikkonnast. Sellega seoses eraldati Eestile AMIFist 10,1 miljonit eurot erakorralist tulemuspõhist toetust ajutise kaitse saajate abistamiseks perioodil 24. jaanuar 2022-23. jaanuar 2023. Samuti on Eesti riigiasutused taotlenud edukalt vahendeid nii BMVI kui Sisejulgeolekufondi erimeetmetest (vastavalt umbes 3,5 miljonit eurot ja 0,8 miljonit eurot), mis lisatakse vastava fondi Eesti rakenduskavadesse. b) Süüria pagulaste toetus (5,2 miljardit eurot, sellest 3,5 miljardit Türgis ning 1,7 miljardit Jordaanias, Liibanonis ja Süürias). Toetus võimaldab jätkata Süüria pagulaste toetamist aastatel 2024-2027. Türgis asub 3,3 miljonit Süüria pagulast, kus EL rahastatavad programmid pakuvad 2 miljonile inimesele rahalist abi ning miljonitele tervishoiuteenuseid ja haridust. Aastatel 2021-2023 on komisjon kasutanud eelarve ümbersuunamist ja varusid, et rahastada 3 miljardi euro suurust toetuspaketti, kuid 2 miljoni pagulase rahalise toetuse vahendid saavad 2024. aasta keskel otsa. Pagulaste majanduslik toimetulek on Türgis halvenenud toiduainete ja energia hinnatõusu tõttu, mida on veelgi raskendanud 2023. aasta veebruari maavärinate tagajärjed. Traagiliste tagajärgede vältimiseks teeb komisjon ettepaneku jätkata pagulaste toetamist Türgis samas mahus kui eelnevatel aastatel. Toetuse eesmärk on säilitada toetus hädavajaduste katteks, tervishoiule ja 1 Uus rände- ja varjupaigalepe on institutsioonidevaheliste läbirääkimiste etapis (triloogidel). Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu kolme roteeruva eesistujariigi ühisele tegevuskavale, milles käsitletakse kaasseadusandjate vahel Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ning uue Euroopa rände- ja varjupaigaleppe üle peetavate läbirääkimiste korraldamist, koordineerimist ja ajakava, on kaasseadusandjad seadnud eesmärgiks võtta seadusandlikud ettepanekud vastu 2024. aasta veebruariks, ning mitmes küsimuses on juba kokku lepitud. 2 Asylum, Migration and Integration Fund 3 Border Management and Visa Instrument 6 haridusele ning aidata pagulastel hakkama saada pikemas perspektiivis, et vähendada sõltuvust EL abist. Liibanonis on 1,5 miljonit Süüria pagulast, mis moodustab 25% elanikkonnast, Jordaanias on 650 000 Süüria pagulast. Süürias endas on 6,8 miljonit riigisiseselt ümberpaigutatud inimest ning humanitaarabi vajavad Süürias kokku 15,3 miljonit inimest. Toetus aitab stabiliseerida Liibanoni ja Jordaania majandusi, andes nende eelarvetes vahendeid investeeringuteks ja reformideks. Lisaks on EL rahastus hädavajalik humanitaarse hädaolukorra ärahoidmiseks, mis muidu suurendaks ränderiski Euroopasse, kuna ilma EL toetuseta satub ohtu inimeste põhivajaduste (ligipääs puhtale joogiveele ja kanalisatsioonile, tervishoid, haridus, rahaline toetus) tagamine. c) Toetus Põhja-Aafrikas rändetee riikidele (0,3 miljardit eurot). Ettepanek suurendada toetust tegevustele, mille eesmärk on vähendada rändesurvet Põhja- Aafrika riikide kaudu, mis on viimase aastaga kasvanud, eriti Liibüa ja Tuneesia kaudu. Koostöö partnerriikidega võimaldab paremini võidelda sisserändajate smuugeldamisega , aidata arendada partnerriikidel asüüli- ja rändehaldussüsteeme ning toetada (vabatahtlikult) tagasipöördumisi ning taasintegreerimist nende jaoks, kes pöörduvad vabatahtlikult Põhja- Aafrika riikidest tagasi kodumaale või kes lähevad EList tagasi Põhja-Aafrika riikidesse. Eesti peab EL poliitika 2023-2025 kohaselt rändesurve vähendamiseks lisaks ELi välispiiri valvamise parandamisele vajalikuks arendada koostööpartnerlust peamiste päritolu- ja transiidiriikidega rände algpõhjuste vähendamiseks, tagasivõtupoliitika rakendamiseks, inimkaubanduse ja -smugeldamise tõkestamiseks ning pagulaste toetamiseks nende päritolupiirkonnas. d) Lääne-Balkani riikide toetus (2 miljardit eurot). Lääne-Balkani riikidele 2021-2027 MFFis planeeritud liitumiseelne abi saab 2024. aasta lõpuks peaaegu täismahus kohustustega kaetud. Arvestades muutunud geopoliitilist olukorda, teeb komisjon ettepaneku suurendada toetusi Lääne-Balkani riikidele. Täiendav toetus oleks seotud nende reformide rakendamisega, mil on suurim mõju kiiremale sotsiaalsele ja majanduslikule konvergentsile ELiga. Lääne-Balkani riikide SKP inimese kohta (ostujõudu arvestades) on aastatel 2011-2021 kasvanud 33%-lt ainult 37%-le EL keskmisest. EL huvides on kiirendada Lääne-Balkani riikide majanduskasvu enne nende liitumist ELiga, kuna koormus EL eelarvele oleks muidu suurem. Eesti EL poliitika 2023-2025 peab oluliseks stabiilsuse ja heaolu ala laienemist Euroopas ja sellel eesmärgil toetab Eesti Lääne-Balkani riikide pingutusi ELi lõimumisel. e) Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi reservi suurendamine (3 miljardit eurot). Komisjon teeb ettepaneku suurendada välistegevuse instrumendi reservi, mis on peaaegu ammendatud eelkõige antud makrofinantsabi tulemusel (viimasena Tuneesia toetuseks). See võimaldab suurendada Euroopa Investeerimispanga poolt Ukrainale antavate laenude tagatissummat 1 miljardi euro võrra ja Ukrainale 2022. aastal antud makrofinantsabi laenude intressitoetusteks eraldada täiendavalt 0,7 miljardit eurot. Reservist rahastataks täiendavalt veel ühenduste loomist kolmandates riikides, nn Global Gateway strateegia kaudu, AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastase võitluse globaalset fondi, vaktsiinide tootmist Aafrikas. f) Solidaarsus- ja hädaabireservi suurendamine (2,5 miljardit eurot). Solidaarsus- ja hädaabireserv on mõeldud looduskatastroofidest või rahvatervise kriisidest põhjustatud olukordade leevendamiseks nii EL liikmesriikides kui kolmandates riikides. Selleks on ette nähtud ligi 1,3 miljardit eurot aastas. Aastatel 2021-2022 suudeti vaid väike osa taotlustest rahuldada ja sama on oodata ka 2023. aastal, eelkõige Türgi ja Süüria maavärinate tõttu. Solidaarsus- ja hädaabireservist on tugevdatud ka humanitaarprogrammi, kuna eelkõige 7 Lähis-Idas ja Aafrikas aset leidvate kriiside puhul on humanitaarprogrammi eelarvest jäänud puudu, isegi kuigi humanitaarorganisatsioonid on juba teinud kärpeid ja oma programme piiranud. Reservi suurendamine võimaldab ka ajavahemikus 2024-2027 paremini reageerida võimalikele ootamatustele. Konkreetsete fondide määrustes fikseeritud toetusmahte ei suurendata, kuid suurendatakse nii rände kui välistegevuse valdkonna eelarve ülemmäära ehk suureneb valdkonnale ette nähtud varu, mille arvelt saab iga-aastase eelarvemenetluse käigus konkreetsete tegevuste rahastamist ette näha. 2.3. Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi loomine STEPi eesmärkide rahastamiseks kasutataks komisjoni ettepaneku kohaselt peamiselt olemasolevate fondide vahendeid. Neile lisanduks kokku 10 miljardit täiendavat tuge EL eelarvest, mis eraldatakse sihtprogrammidele järgnevalt: a) programmile „InvestEU“ 3 miljardit eurot, millega antakse rakenduspartneritele (peamiselt Euroopa Investeerimispank, aga ka teised arengupangad) tagatisi investeeringute tegemiseks STEPi sektoritesse, kasutades ettevõtetele mõeldud võla- ja omakapitalipõhiseid finantstooteid, et leevendada turutõrkeid ja aidata kaasata erainvesteeringuid; b) programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Innovatsiooninõukogu osale lisatakse 0,5 miljardit eurot, millest antakse omakapitalipõhist toetust pangalaenukõlbmatutele suure riskiga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele, et hoogustada murrangulist innovatsiooni kriitilise tähtsusega tehnoloogiate vallas. Lisaks suunatakse täiendavalt 2,1 miljardit horisondi teadusrahastusest ümber Euroopa Innovatsiooninõukogule; c) innovatsioonifondile 5 miljardit eurot, et toetada uuenduslike vähese CO2 heitega tehnoloogiate arendamist ja täiendavalt rahastada puhta tehnoloogia tootmise arendamist, mis oleks kättesaadavad 17 liikmesriigile (sh Eesti), kelle SKP inimese kohta on alla EL keskmise; d) Euroopa Kaitsefondile 1,5 miljardit, mis on suunatud süva- ja digitehnoloogiale, et kiirendada innovatsiooni ja võtta kasutusele uusi kaitseotstarbelisi tooteid ja tehnoloogiaid. Täpsem ülevaade STEPi rahastamise ja määruse kohta on peatükis 5. 2.4. EL taasterahastu „NextGenerationEU“ intressimaksete kestlik lahendus Alates 2022. aastast on intressimäärad finantsturgudel järsult tõusnud kõigi võlakirjaemitentide jaoks. ELi kümneaastate võlakirjade intressimäär on 2021. aasta 0%-lt tõusnud rohkem kui 3%- ni. 2021-2027 MFFis planeeritud intressikulud saavad kasutatud juba nende laenude teenindamiseks, mida praeguseks hetkeks on võetud (140 miljardit). Seetõttu teeb komisjon ettepaneku luua pikaajalise eelarve ülemmääradest väljaspool erivahendi, millega kaetakse taasterahastu „NextGenerationEU“ täiendavad rahastamiskulud. Uut erivahendit kasutatakse üksnes taasterahastu „NextGenerationEU“ selliste rahastamiskulude katmiseks, mis ületavad aastateks 2021–2027 algselt kavandatud summasid. Seega, kui laenukulud ületavad aastaks esialgselt kavandatud summasid, siis iga-aastase eelarvemenetluse käigus aktiveeritakse laenukulude erivahend, st küsitakse liikmesriikidelt raha intresside katteks. Vastavalt komisjoni 2023. aasta suve prognoosile on ELi taasterahastu laenukulude täiendav summa orienteeruvalt 18,9 miljardit eurot, jäädes erinevate stsenaariumide puhul 17-27 miljardi euro vahele. 8 2.5. Halduskulude suurendamine Komisjon näeb vajadust suurendada halduskulusid aastateks 2024-2027 kokku 1,9 miljardi euro võrra. Komisjon toob välja, et halduskulude eelarve MFFis lähtus eeldusest, et ametikohtade arvu ei suurendata, kuid COVID-19 pandeemia kulgu ja Venemaa sõda Ukrainas ning nende majanduslikke mõjusid ei olnud võimalik ette näha ja võimalused ametikohtade ümberpaigutusteks on ammendunud (900 ametikohta on ümber suunatud, millest 190 uute teemadega töötamiseks ). Komisjon toob välja, et nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel kokku lepitud uued algatused (kava „REPowerEU“, „Eesmärk55“ kliimapakett sh sotsiaalne kliimafond, digiteenuste ja -turgude määrused, süsinikdioksiidi piirimeede jne), panevad senisest rohkem kohustusi komisjonile, mistõttu oleks komisjonil vaja 600 uut ametikohta. Võttes arvesse ka teisi institutsioone ja küberturvalisusega seotud vajadusi, oleks vaja 885 täiendavat ametikohta. 2.6. EL pikaajalise eelarve paindlikkuse tagamine ootamatustele reageerimiseks ELi paindlikkusinstrumenti kasutatakse selleks, et rahastada varem ettenägematuid tegevusi, mille jaoks mujalt eelarvest ilma valdkondade ülemmäärasid ületamata vahendeid lisada ei saa. Paindlikkusinstrument võetakse kasutusele, kui erinevate valdkondade eelarvete varud on ammendunud ja eelarves vahendite ümberpaigutusi pole võimalik teha. Paindlikkusinstrumendi maksimaalne maht on umbes 1 miljard aastas (täpsemalt 915 miljonit 2018.a hindades) ning ühel aastal kasutamata vahendeid saab veel kahel järgneval aastal kasutada. Viimastel aastatel on instrumenti peaaegu maksimaalses ulatuses kasutatud nt uute kaitsealgatuste jaoks (kaitsealaste ühishangete ja laskemoona tootmise suurendamise algatused) ja Süüria põgenike toetuseks Türgis. 9 3. Euroopa rahutagamisrahastus eraldiseisva Ukraina osa loomine Euroopa rahutagamisrahastu (European Peace Facility, EPF) kui Euroopa Liidu eelarve väline rahastamisinstrument loodi 2021. aasta märtsis EL sõjaliste missioonide ja partnerite sõjalise ja kaitsevõimekuse toetamiseks globaalselt. Põhimõtteline kokkulepe selle loomiseks saavutati koos EL pikaajalise eelarve 2021-2027 kokkuleppega Euroopa ülemkogul 2020. aasta juulis. Rahastu koosneb kahest sambast: operatsioonid ja abimeetmed. Selle abil on muuhulgas võimalik liikmesriikidele hüvitada kolmandatele riikidele antud surmavat ja mittesurmavat abi. Rahastu eelarvevahendid moodustatakse liikmesriikide solidaarsetest riiklikest sissemaksetest, mis põhinevad iga-aastaselt uuendataval riikide rahvamajanduse kogutulu osakaalul kogu ELi rahvamajanduse kogutulust. Ukraina on saanud alates täiemahulise sõja algusest Euroopa rahutagamisrahastu kaudu abi enam kui 5,6 miljardi euro ulatuses, millest hüvitatakse EL liikmesriikidele Ukrainale antud surmava ja mittesurmava sõjalise abi andmine, sh laskemoona ühise hankimise kaudu. Seni Ukrainale antud abi hüvitatakse Eestile rahastu kaudu praeguse (august 2023) seisuga 165,7 miljoni euro ulatuses. Rahastu algset, ligikaudu 5,7 miljardi euro suurust eelarvet aastateks 2021-2027 suurendati eelkõige Ukraina abistamisel ammendunud rahaliste vahendite puuduse tõttu 2022. aasta lõpus ning 2023. aastal kokku ligikaudu 6,4 miljardi euro võrra. Rahastu kaudu seni antud erakorralisest abist hoolimata on Ukraina abistamiseks suunatud vahendid ammendumas juba septembris. Juuni Euroopa Ülemkogul kinnitati üle EL valmisolek anda Ukrainale sõjalist abi nii kaua kui vaja. Tagada tuleb Ukraina jätkusuutlik, pikemaajaline ning rahaliselt paremini ettenähtav toetamine, mistõttu peavad EL liikmesriigid kokku leppima rahutagamisrahastu eelarve suurendamises. Juunis toimunud Euroopa Ülemkogu võetud julgeolekukohustusi puudutavate seisukohtade valguses, mis mh puudutavad 12. juuli G7 Ukraina julgeolekutagatiste avaldust, on ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borell teinud Euroopa rahutagamisrahastus eraldiseisva Ukraina rahalise ümbriku loomise ettepaneku. Ettepanek näeb ette kuni 21 miljardi euro (jooksevhindades, see oleks 20 miljardit 2023. aasta hindades) eraldamist Ukrainale ajavahemikuks 2024-2027, s.o rahastu 2021-2027 eelarveperioodi lõpuni. Ettenähtavuse huvides jaguneks summa aastate peale võrdselt, s.o iga kalendriaasta eelarvelagi oleks u 5 miljardit eurot. Kuivõrd liikmesriikide varud on ammendumas, siis keskendutakse aina enam Ukrainale varustuse (ühisele) hankimisele, sh Euroopa turult. Abi täpsemad parameetrid ning sissemaksete jaotus aastate vahel lepitakse kokku edaspidi. Rahastu eelarve suurendamist Ukraina toetamiseks arutati juulis välisasjade nõukogu ja augusti lõpus EL välis- ja kaitseministrite mitteametlikel kohtumistel. Eesmärk on jõuda nõukogu otsusteni 2023. aastal, võimalusel 26-27. oktoobril toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Eesti jaoks tähendaks rahutagamisrahastu eelarve suurendamine 21 miljardi euro võrra ligikaudu 50,5 miljoni euro suurust lisakulu aastatel 2024-2027, s.o indikatiivselt 12,6 miljonit eurot aastas. Antud eelarvekuluga ei ole riigi eelarvestrateegias aastateks 2023-2026 ega riigi eelarvestrateegia aastateks 2024-2027 arvestatud. Seega tuleks täiendavad summad minimaalselt planeerida Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi. Peame oluliseks toetada EL välisteenistuse ettepaneku Euroopa Rahutagamisrahastu eelarve suurendamiseks kuni 21 miljardi suuruse Ukraina rahalise ümbriku võrra, et tagada Ukraina 10 tõhusam katkematu abistamine, ettenähtavam finantsplaneerimine ning võimaldada Euroopa julgeoleku tugevdamist Euroopa kaitsetööstuse tootmisvõimekuse suurendamise kaudu. 11 4. Ukraina rahastu määruse ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Ukraina rahastu; KOM(2023) 338. Võttes arvesse Venemaa agressioonisõja hävitavat mõju Ukraina rahvale, majandusele ja taristule ning seda, kui mahukas ja keeruline ülesanne on riigis ees ootav taastamis- ja ülesehitustöö, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku luua spetsiaalne rahastamisvahend – Ukraina rahastu. Ukrainale antaks sellest ajavahemikul 2024–2027 pidevat, prognoositavat ja paindlikku abi, mis oleks selle eesmärgiga vastavuses ja suudaks sõjas kannatavat riiki toetada. Uus Ukraina toetusrahastu aitab Ukrainal säilitada makromajandusliku stabiilsuse, toetab taastamist ja soodustab riigis tehtavaid uuendusi peamiste ELiga liitumisele suunatud reformide rakendamisel. Rahastu toetab rohelist, digitaliseeritud ja kaasavat majandust, mis arvestab järkjärgult ELi norme ja nõudeid. Rahastuga võtab EL endale kohustuse etendada olulist rolli Ukraina ülesehitamisel ning toetada riigi ülesehitamiseks vajalikke investeeringuid ja reforme, mis edendavad Ukraina ühinemist ELiga. Nende reformidega viiakse Ukraina õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi õigustikuga ja edendatakse Ukraina integreerumist ühtsesse turgu. Need aitavad omakorda meelitada Ukrainasse investeeringuid, tagades õiguskindluse ja parema ettevõtluskeskkonna. Rahastu peamised eesmärgid on: a) sõja sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste tagajärgedega tegelemine, aidates seeläbi kaasa riigi taastamisele, ülesehitamisele ja nüüdisajastamisele; b) sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase vastupanuvõime edendamine ning järkjärguline integreerumine ELi ja maailma majandusse ja turgudele; c) järkjärguline ELi eeskirjade, standardite, poliitika ja tavadega lõimumine ELi liikmesuse poole, aidates seeläbi kaasa vastastikusele stabiilsusele, julgeolekule, rahule, jõukusele ja kestlikkusele. EL on rahaliste toetustega aidanud Ukrainal täita oma lühiajalisi eelarvevajadusi ja kiiresti taastuda, andes selleks väga soodsaid laene, mis liiguvad vastavalt hädaolukorras antava makromajandusliku finantsabi (1,2 miljardit eurot 2022. aastal), erakorralise makromajandusliku finantsabi (6 miljardit eurot 2022. aastal) ja makromajandusliku finantsabi+ programmi (18 miljardit eurot 2023. aastal) kaudu ning 1 miljardi euro suuruse paketi kaudu, mis ühendab naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ vahendid ning Euroopa Investeerimispanga laenud, mida toetatakse ELi eelarvest. Lisaks on EL koos liikmesriikide ja Euroopa finantsasutustega andnud Ukrainale toetust 70 miljardit eurot. See hõlmab 38 miljardit eurot rahalist toetust, eelarvetoetust ja humanitaarabi, 15 miljardit eurot sõjalist toetust, sealhulgas Euroopa rahutagamisrahastu kaudu, ning 17 miljardit eurot, mille EL ja selle liikmesriigid eraldavad sõja eest põgenevate inimeste vajaduste katteks. Lisaks olid 2022. aasta mais loodud ELi solidaarsuskoridorid 2023. aasta mai lõpuks andnud Ukrainale 31 miljardit eurot eksporditulu. ELi liikmesriigid on alates sõja algusest pakkunud ajutist kaitset ka ligikaudu 4 miljonile Ukraina sõjapõgenikule. Rahastu on kavandatud paindlikuna, tagades samal ajal rahaliste vahendite prognoositavuse, läbipaistvuse ja aruandekohustuse. Ettepanek võtab arvesse ka pikaajalise sõjakonflikti ohtu ning vajadust jätkata makromajandusliku finantsabi andmist pikema perioodi jooksul. Rahastu on liigendatud kolmeks sambaks: I sammas hõlmab Ukrainale tagastamatu abina ja laenudena antavat rahalist toetust (orienteeruvalt 39 miljardit). Sellise toetuse väljamaksmiseks koostab Ukraina valitsus koostöös komisjoniga kava, mille EL kinnitab. Kava hõlmab Ukraina nägemust riigi taastumisest, ülesehitamisest ja moderniseerimisest ning reformidest, mida riik kavatseb ELiga 12 ühinemiseks ellu viia. Vahendeid eraldatakse vastavalt kava rakendamisele, järgides seatud tingimusi ja väljamaksete ajakava. Erilist rõhku pannakse avaliku halduse reformile, heale valitsemistavale, õigusriigi põhimõttele, korruptsioonivastasele võitlusele ja usaldusväärsele finantsjuhtimisele. Vahendid makstakse välja nende tingimuste täitmise alusel. II sammas on Ukraina investeerimisraamistik (orienteeruvalt 8 miljardit), mille eesmärk on soodustada ja kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid Ukraina taastamisse ja ülesehitamisse, toetades nii kava rakendamist. See täiendab kõiki olemasolevaid rahastamisvahendeid Ukraina toetuseks, pakkudes segarahastust (toetuste ja laenude kombinatsioonid) ja tagatisi. III sammas on tehniline abi ja muud toetusmeetmed (orienteeruvalt 3 miljardit). See hõlmab ekspertide kaasamist reformide väljatöötamiseks, tuge omavalitsustele, kodanikuühiskonnale ja muud kahepoolset abi, mida kandidaatriikidel on võimalik saada ühinemiseelse abi instrumendi raames. Samuti on selle raames võimalik toetada muid algatusi, mille eesmärk on reageerida Venemaa agressioonile Ukraina vastu, muu hulgas rahvusvahelise õiguse järgimise tagamine seoses Venemaa poolt Ukraina territooriumil toime pandud kuritegudega. Lisaks sellele hõlmab see I samba alt antavate laenude intressitoetusi. Kavandatava rahastusega soovitakse anda ELile õiguslik alus, mis võimaldaks viia poliitilised ambitsioonid vastavusse finantsvõimendusega kooskõlas pikaajaliste kohustustega. Kuna kava on reformide ja investeeringute üldine raamistik, saab kavandatava rahastuga pakkuda enamat kui olemasolevate instrumentidega, nagu makromajanduslik finantsabi ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“. Kava sisaldab ka tingimusi ja nõudeid, mis on seotud alljärgnevaga: - makrotasandi finantsstabiilsus, eelarve järelevalve, avaliku sektori finantsjuhtimine jne. Tingimused peavad kajastama rahuldavaid edusamme kõnealuste nõuete täitmisel; - valdkondlikud ja struktuurireformid ning investeeringud. Tingimused jaotatakse vahe- eesmärkideks, mille saavutamiseks on ette nähtud ajakava. Väljamaksed tehakse kindlaksmääratud graafiku alusel kord kvartalis, võttes aluseks Ukraina esitatud maksetaotlused. Lisaks peab komisjon eelnevalt kontrollima asjaomaste tingimuste täidetust. Kui tingimus ei ole täidetud, arvab komisjon vastava summa maksest maha. Vastavate kinnipeetud vahendite väljamaksmine võib toimuda järgmiste makseperioodide jooksul kuni üks aasta pärast kavas sätestatud algset tähtaega, kui tingimused on täidetud. Kvartaalne makseperiood tagab Ukrainale antava toetuse prognoositavuse ning pideva dialoogi komisjoni ja Ukraina vahel. Rahastuse eeltingimused Rahastuse eeltingimusena peab Ukraina jätkama demokraatlike mehhanismide, sealhulgas parlamentaarse mitmeparteisüsteemi ja õigusriigi põhimõtete järgimist ning tagama inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste austamise. Komisjon seirab eeltingimuste täitmist enne Ukrainale väljamaksete tegemist , võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni korralist laienemisaruannet. Komisjon võib võtta vastu otsuse, milles järeldatakse, et see tingimus ei ole täidetud ning peatada maksed. Oma hinnangus võtab komisjon arvesse ka olukorda Ukrainas ja sõjaseisukorra väljakuulutamise tagajärgi Ukrainas. Ukraina kava peaks sisaldama reformi- ja investeerimismeetmeid koos kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete vahe-eesmärkidega, mis tagavad nende meetmete rahuldava täitmise, ning esialgse meetmete rakendamise ajakava. Rahastamiskõlblikud on meetmed, millega alustatakse 1. jaanuaril 2023 või hiljem ning mis vastavad rahastu määruses sätestatud nõuetele. Kui Ukrainal ei ole võimalik täita rahastusega seotud tingimusi, võib anda Ukrainale erakorralist rahastust, et säilitada makrotasandi finantsstabiilsus ja toetada rahastuse eesmärkide saavutamist. Selline erakorraline rahastamine lõpetatakse niipea, kui tingimuste 13 täitmine on taas võimalik. Kui komisjon leiab, et Ukrainal ei ole võimalik täita rahastuse tingimusi nõuetekohaselt põhjendatud erandlike asjaolude tõttu, võib ta esitada nõukogule rakendusotsuse ettepaneku, millega nähakse ette Ukraina erakorraline rahastamine rahastu raames. Erakorraline rahastamine oleneb igal juhul sellest, kas rahastuse eeltingimused on täidetud. Rahastu rakendamise raamleping ja rahastusleping Komisjon sõlmib Ukrainaga rahastu rakendamise raamlepingu, milles sätestatakse erikord seoses rahastu vahendite haldamise, kontrolli, järelevalve, seire, hindamise, aruandluse ja auditeerimisega ning eesmärgiga ennetada, uurida ja kõrvaldada eeskirjade eiramist, pettusi, korruptsiooni ja huvide konflikte. Raamlepingut täiendavad rahastamislepingud ja laenulepingud, milles sätestatakse rahastu raames antava rahastamise haldamise ja rakendamise kord. Ukrainale antakse toetust alles pärast raamlepingu ning rahastamis- ja laenulepingute jõustumist (välja arvatud erakorralise sildrahastuse puhul). Raamlepinguga kehtestatakse üksikasjalikud sätted alljärgneva kohta: - Ukraina kohustus minna üle tõhusamate ja tulemuslikumate kontrollisüsteemide kasutamisele ning hoogustada võitlust rahapesu, terrorismi rahastamise, maksustamise vältimise, maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu; - rahastu raames antava ELi rahastuse kontrolli, järelevalve, seire, hindamise, aruandluse ja auditeerimisega seotud tegevus, samuti uurimised, pettustevastased meetmed ja koostöö; - Ukrainale rahaliste vahendite eraldamise kontrollinõuded; - maksude, tollimaksude ja muude lõivudega seotud eeskirjad; - audiitornõukogu kohustuste tunnustamine ning Ukraina ja kogu vahelise koostöö kord; - rahastust antavaid ELi vahendeid haldavate isikute ja üksuste kohustus teavitada viivitamata audiitornõukogu, komisjoni ja Euroopa Pettusevastase Ameti (European Anti- Fraud Office - OLAF) kahtlustatavatest ja tegelikest eeskirjade eiramise, pettuse, korruptsiooni ja huvikonflikti juhtumitest ning nende järelmeetmetest; - komisjoni õigus jälgida rahastuga seoses kogu projektitsükli jooksul Ukraina ametiasutuste tegevust, muu hulgas projektide valiku ja lepingu sõlmimise menetlusi (sealhulgas riigihangete puhul), osaleda asjakohasel juhul selles vaatlejana ja anda täiustamissoovitusi ning Ukraina ametiasutuste võetav kohustus teha kõik endast olenev, et rakendada komisjoni soovitusi ja anda selle rakendamise kohta aru; - Kohustused, sealhulgas täpsed reeglid ja ajakava, mille kohaselt Ukraina andmeid kogub ning need komisjonile ja OLAF-ile kättesaadavaks tehakse; - Ukraina kohustus edastada komisjonile elektrooniliselt ja läbipaistvalt rahastust saavate isikute ja üksustega seotud andmed; - tagatakse, et laenutoetuse väljamaksetaotlused jäävad olemasoleva laenusumma piiresse. Rahastamislepingud sõlmitakse Ukraina kava ja Ukraina investeerimisraamistiku kohta. Neis sätestatakse Ukraina vastutus ja kohustused ELi vahendite kasutamisel. Samuti sätestatakse tagastamatu rahalise toetuse maksmise tingimused ning ELi õigused ja kohustused. Rahastamislepingud peavad sisaldama eeskirju, mis käsitlevad komisjonile aru andmist ning kas kõik vajalikud tingimused on täidetud. Seire ja aruandlus Komisjon seirab järjepidevalt rahastu rakendamist. Selleks peab Ukraina looma seiresüsteemi ja esitama igal aastal komisjonile aruande rahastuga hõlmatud Ukraina kava osa rakendamise kohta. Ettepanek sisaldab ka auditi- ja kontrollisüsteemi, mis on sätestatud mitmetasandilisena: esiteks on kava kohaste reformidega vaja reformida riigi auditi- ja kontrollisüsteeme; teiseks saab komisjon projektitsüklis igal ajal kontrollida kavaga seotud rahaliste vahendite kasutamist; kolmandaks annab sõltumatu audiitornõukogu komisjonile aru rahastu vahendite võimalikust 14 halvast haldamisest. See hõlmab ka aruandlust Ukraina sisekontrollisüsteemi ning alusetult makstud või väärkasutatud summade kohta, mille EL on lõpuks tagasi nõudnud. Kuigi mitmetasandilist süsteemi kohaldatakse kogu rahastule, põhinevad Ukraina investeerimisraamistiku ja tehnilise abiga seotud kontrollimehhanismid rakendamises osalevate rahvusvaheliste finantsasutuste ja rakenduspartnerite süsteemidel, eeskirjadel ja menetlustel. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjoni abistavale komiteele iga- aastase hinnangu rahastust eraldatud vahendite kasutamise kohta. Komisjon viib läbi ka määruse järelhindamise. EL eelarvevahendid Rahastu rakendamise maksimaalne summa on aastatel 2024–2027 igat liiki toetuse puhul 50 miljardit eurot. Rahastut rahastatakse tagatud laenudest, mis ületavad mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ning uuest erivahendist (Ukraina reserv), mis ületab mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ja mis on osa MFF määruse muutmisest. Sellest reservist võib toetada kõiki kulutusi, mis ei ole laenud (sealhulgas tagastamatu abi ja toetused ning tagatiseed). MFF määruse muudatusega nähakse ka ette, et Ukraina reservi eesmärk on eraldada iga-aastase esialgse summana vähemalt 2,5 miljardit eurot. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad Ukraina reservi kasutusele võtta iga-aastase ELi eelarvemenetlusega. Liikmesriigid, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantsasutused või muud allikad võivad teha rahastusse täiendavaid rahalisi panused. Rahalisi vahendeid võib anda toetuste, hangete, eelarvetoetuse, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja segarahastuse. Olenevalt nõutavast tegevus- ja finantssuutlikkusest võib eelarvelise tagatise vastaspool või rahastamisvahendeid rakendav volitatud üksus olla Euroopa Investeerimispank või Euroopa Investeerimisfond, Euroopa mitmepoolne finantsasutus, näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, või Euroopa kahepoolne finantseerimisasutus, näiteks arengupangad. Võimaluse korral täiendatakse rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste ja segarahastuse rakendamist rahastust täiendava toetusega, mida annavad kas liikmesriigid või kolmandad osalised. Komisjoni ettepanek on, et kuni 7% tagastamatust rahalisest toetusest ja laenust saaks Ukraina eelmaksetena, et rahuldada oma makrotasandi finantsstabiilsuse vajadused ning alustada riigi taastamist ja ülesehitamist, tingimusel, et rahalised vahendid on kättesaadavad ja rahastu raames riigile antava toetuse eeltingimused on täidetud. Rahastus on kooskõlas teiste ELi instrumentide kaudu Ukrainale antava bilateraalse toetusega (sealhulgas humanitaarabi) ning piirkondliku ja piiriülese, temaatilise ja kriisidele reageerimise rahastamisega naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“ (NDICI). Rahastu ei hõlma humanitaarabi, riigikaitset ega sõja eest põgenevate inimeste toetamist – neid rahastatakse jätkuvalt olemasolevatest rahastamisvahenditest. Rahastu asendab Ukrainale antavat olemasolevat bilateraalset toetust (MFA+, NDICI bilateraalne eraldis). Sellega asendatakse ka toetus, mida Ukraina oleks saanud ühinemiseelse abi rahastamisvahendist. Määruse rakendamine on kooskõlas teiste välistegevuse valdkondadega (nt humanitaarabi, arengukoostöö). 15 5. Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi ettepaneku sisu ja võrdlev analüüs Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määruseid (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241, COM(2023) 335 STEPi siht on luua soodsad tingimused olemasolevate ELi vahendite senisest tulemuslikumaks, tõhusamaks ja sihipärasemaks kasutamiseks, et edendada elutähtsate ja kujunemisjärgus tehnoloogiate ning nendega seotud tootmise osas järgmistes valdkondades4: süva- ja digitehnoloogia, puhas tehnoloogia ja biotehnoloogia. Kriitiliste tehnoloogiate väärtusahelad hõlmavad nii lõpptooteid, kui spetsiifilisi tootmisvahendeid ja kriitilisi toorained, mida peamiselt kasutatakse nendes toodetes. STEPi kohaldamisalas keskendutakse tipptasemel tehnoloogiatele, et edendada rohe- ja digipööret, toetades nii tootmispoolt kui ka väärtusahelaid. Seejuures on oluline aidata kaasa võrdsete tingimuste saavutamisele ühtsel turul ning seeläbi ühtekuuluvuse edendamisele. Komisjon teeb ettepaneku suunata EL olemasolevate programmide raha osalt ümber ka strateegiliste tehnoloogiate arendamise projektideks ja kiirendada rakendamist nimetatud valdkondades, mida peetakse Euroopa juhtpositsiooni jaoks üliolulisteks. Lisaks suurendataks seotud programmide mahtu kokku 10 miljardi euro võrra. Olemasolevate programmide kaudu saab vahendeid kiiresti kasutada, samas kui uue instrumendi loomiseks kulub vähemalt 12–18 kuud. Ka suurendaks olemasolevate vahendite kohandamine rahastamisallikate kombineerimise võimalusi ja aitaks kaasa ressursside tõhusamale kasutusele. Ettepanek hõlmab ka uue suveräänsusportaali loomist, mis koondaaks paremini teavet rahastamisvõimaluste kohta. Muuhulgas on sihiks vähendada projektiarendajate ja programmide rakendajate halduskoormust ning vahendite kattuva kasutuse riski. Komisjoni hinnangul võimaldaks STEP ELil kiiresti reageerida riskidele, mis on seotud EL väärtusahelate jaoks oluliste äriühingutega, ning töötada välja lisatoetusvõimalusi mitut riiki hõlmavatele projektidele, näiteks üleeuroopalist huvi pakkuvatele tähtsatele projektidele (IPCEI-projektidele5), et parandada kõigi liikmesriikide juurdepääsu sellistele projektidele, tugevdada ühtset turgu ja võidelda riigiabi ebavõrdse kättesaadavuse vastu. Sellest lähtudes on STEPi eesmärgiks olemasolevate EL vahendite kasutuse paindlikkuse suurendamine, nende kasutuse võimendamine EL eelarvest taotletava lisarahastuse kaudu ning senisest suurema sünergia loomine. STEPi kaks eesmärki on: i) toetada elutähtsate tehnoloogiate arendamist ja tootmist liidus või kaitsta ja tugevdada nende väärtusahelaid ning ii) vähendada tööjõu ja oskuste nappust nendes strateegilistes sektorites. Selleks, et tehnoloogiat saaks pidada platvormi jaoks elutähtsaks tehnoloogiaks, peaks see vastama järgmistele tingimustele: i) tooma ühtsele turule uuendusliku elemendi, millel on märkimisväärne majanduslik potentsiaal, või ii) aitama kaasa liidu strateegilise sõltuvuse vähendamisele või ennetamisele. Antakse ka lisajuhiseid mõiste „väärtusahel“ tähenduse kohta STEP kontekstis, sealhulgas on väärtusahel seotud nt väärtusahela lõpptoodete tootmiseks vajalike kriitiliste toormega. STEP eelarve ettepanekuga nähakse ette täiendavad liidu rahalised vahendid, mida suunatakse programmi „InvestEU“, 4 Kooskõlas Euroopa uue innovatsioonikavaga on süvatehnoloogia innovatsioonil potentsiaali edendada innovatsiooni kogu majanduses ja ühiskonnas. Teatises ELi pikaajalise konkurentsivõime kohta rõhutati puhast tehnoloogiat, biotehnoloogiat ja digitehnoloogiat selle suure kasvupotentsiaali ja suurema tööviljakuse tõttu tuleviku jaoks võtmetähtsusega oluliste valdkondadena. 5 https://competition-policy.ec.europa.eu/state-aid/legislation/modernisation/ipcei_et 16 programmi „Euroopa horisont“, Euroopa Kaitsefondi ja innovatsioonifondi eelarve suurendamiseks. Tehakse ettepanek luua uus suveräänsusmärgis, et aidata projektiarendajatel saada hõlpsam ligipääs avaliku ja erasektori investeeringutele, tõendades nende panust STEPi eesmärkide saavutamisse. Suveräänsusmärgis antaks programmide „Euroopa horisont“, programmi „Digitaalne Euroopa“, programmi „EL tervise heaks“ ja Euroopa Kaitsefondi ning EL heitkogustega kauplemise süsteemis oleva innovatsioonifondi raames. Suveräänsusmärgis tugineks „Euroopa horisondi“ programmis juba olemas olevale tipptaseme märgisele, mis antakse piisavalt tugeva hindamistulemuse saanud projektidele, mida ei olnud võimalik rahastada programmi eelarve nappuse tõttu. Erinevalt tipptaseme märgisest antaks suveräänsusmärgis üksnes projektitaotluste eesmärkidest lähtudes ja olenemata sellest, kas projekt on saanud ELi rahastust, kui seda on edukalt hinnatud programmi „Euroopa horisont“, innovatsioonifondi, programmi „Digitaalne Euroopa“, programmi „EL tervise heaks“ või Euroopa Kaitsefondi raames. Ettepaneku kohaselt saaks suveräänsusmärgisega osaliselt EL toetust saanud projekte kaasrahastada kumulatiivselt või kombineeritult mõne muu EL rahastamisvahendiga. Eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid oma riiklike taastekavade esitamisel ning oma moderniseerimisfondi osast rahastatavate investeerimisprojektide üle otsustamisel seadma prioriteediks projektid, millele on antud suveräänsusmärgis. Programmi „InvestEU“ puhul peaks komisjon Euroopa Investeerimispanga põhikirjas sätestatud poliitikavastavuse kontrolli raames suveräänsusmärgist arvestama. Seoses ühtekuuluvuspoliitikaga tehakse ettepanek, et korraldusasutused saaksid anda suveräänsusmärgisega tegevustele toetust Euroopa Regionaalarengufondist või Euroopa Sotsiaalfondist, tingimusel et järgitakse riigiabi eeskirju. Eelnõus on määratletud, kuidas komisjon jälgib STEPi rakendamist ja tulemuslikkust eesmärkide suunas liikumisel. Samuti on sätestatud komisjoni kohustus luua uus avalikult kättesaadav veebileht (suveräänsusportaal), et toetada ettevõtteid ja projektiarendajaid, kes otsivad vahendeid STEPi investeeringuteks. Liikmesriigid peavad määrama pädeva asutuse, kes tegutseb nende prioriteetide suhtes peamise kontaktpunktina, et tagada STEPi järjepidev kohaldamine kogu liidus ning hõlbustada platvormi projektide jaoks kättesaadavate rahaliste vahendite kombineerimist, eelkõige komisjoni juhitavate ja liikmesriikide rakendatavate programmide raames. Komisjon peaks iga-aastaselt esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande STEPi eesmärkide rakendamise kohta. STEP platvormi hindamisaruande peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2025. STEPi määrusega tehakse ettepanek olemasolevate EL programmide õigusaktide muutmiseks sihiga toetada nende kaudu senisest enam STEP eesmärkide saavutamist. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) direktiivi6 muutmise ettepanekuga täpsustatakse, et innovatsioonifondi kaudu rakendatavate lisavahendite summa 5 miljardit eurot on mõeldud projektidele, mille eesmärk on toetada puhta tehnoloogia arendamist või tootmist liidus. Seda lisatoetust antakse ainult liikmesriikidele, mille keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui EL 27 keskmine ostujõudu arvestades ja arvutatud ajaperioodi 2015– 2017 andmete põhjal (sh Eesti). Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi määruse7 muutmise ettepanek näeb ette poliitikaeesmärgi 1 (konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa) ja poliitikaeesmärgi 2 (keskkonnahoidlikum, CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa) raames uute erieesmärkide loomist. Samuti lisatakse ettepaneku järgi võimalus toetada tulusaid investeeringuid ka suurettevõtetesse vähem arenenud ja üleminekupiirkondades (Eesti on üleminekupiirkond), samuti enam arenenud piirkondades 6 Direktiiv 2003/87/EÜ 7 Määrus (EL) 2021/1058 17 neis liikmesriikides, mille keskmine SKP elaniku kohta on väiksem kui EL 27 keskmine ostujõudu arvestades ja arvutatud ajaperioodi 2015–2017 andmete põhjal. Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) määrust8 muudetakse, et sellest fondist oleks võimalik toetada STEPi eesmärkidega seotud investeeringuid. Samal eesmärgil soovitakse muuta Euroopa Sotsiaalfondi + (ESF+) määrust9. Selleks, et aidata investeeringuid kiirendada ja tagada vajalikud likviidsed vahendid, luuakse ERF, ESF ja ÕÜF määrustes võimalus erakorraliseks 30 % suuruseks ettemakseksd alates 2024. aastast. Samuti suurendatakse määrustes ELi toetusmäära kuni 100 %-ni. EL eelarveperioodi 2021-2027 ühissätete määrust10 (mida kohaldatakse mh ERF, ÕÜF ja ESF + suhtes) muudetakse, et anda suveräänsusmärgise saanud projektidele suurem võimalus saada ELi kaasrahastust, eelkõige hõlbustades kumulatiivset või kombineeritud rahastamist mitmest liidu rahastamisvahendist. Määruse muudatusega soovitakse panna EL fondide korraldusasutustele ülesanne edastada loodavas suveräänsusportaalis avaldamiseks teave STEPi eesmärkidega seotud kavandatud projektikonkurssidest. EL eelarveperioodi 2014-2020 ühissätete määruse11 muudatusettepanekuga luuakse liikmesriikidele võimalus esitada senisest 12 kuu võrra hiljem eelarveperioodi lõppmakse taotlus ja lõpetamisdokumendid ühtekuuluvuspoliitika programmide, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks kohta. Põhjenduseks see, et liikmesriigid suunaksid haldusressursid uute rakenduskavade läbivaatamisele, et toetada STEPi projektide rahastamist. InvestEU määruse12 muudatusega luuakse uus poliitikavaldkond (nn viies poliitikaharu), mille eesmärk on toetada programmi „InvestEU“ raames STEPi investeeringuid, ning eraldatakse selle tagatiseks EL eelarvest täiendavad 3 miljardit eurot. Programmi Euroopa horisont määruses13 suurendatakse Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) rahastamisvahendi „Kiirendi“ („Accelerator“) rahastamist 2,6 miljardi euro võrra, millest 0,5 miljardit oleks lisaraha ning ülejäänud paigutataks ümber horisondi programmi teaduse rahastusest., Eesmärk on anda pangalaenukõlbmatutele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) ainult omakapitalipõhist toetust, sealhulgas idufirmadele, ja pangalaenukõlbmatutele väikestelee keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele, kes tegelevad innovatsiooniga STEPi toetatavate tehnoloogiate valdkonnas. Lisaks tuleks eelmise perioodi Horisont programmi raames EIC katseprojekti jaoks eraldatud kasutamata vahendid teha „Kiirendi“ jaoks kättesaadavaks. Euroopa Kaitsefondi määruse14 muudatusega suurendatakse fondi eelarvet 1,5 miljardi euro võrra süva- ja digitehnoloogiate arendamiseks. Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu määruses15 lubatakse liikmesriikidel kanda oma taastekavade eelarvetest 4% asemel 10%-di suurune osa „InvestEU“ programmi . , et toetada STEPi investeeringuid enda liikmesriigis. Samuti esitavad liikmesriigid ettepaneku kohaselt komisjonile informatsiooni STEPi eesmärkidega seotud taotlusvoorudest, mis avaldatakse suveräänsusportaalis. 8 Määrus (EL) 2021/1056 9 Määrus (EL) 2021/1057 10 Määrus (EL) 2021/1060 11 Määrus (EL) 1303/2013 12 Määrus (EL) 2021/523 13 Määrus (EL) 2021/695 14 Määrus (EL) 2021/697 15 Määrus (EL) 2021/241 18 6. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele EL pikaajalise eelarve määrus MFF kuulub valdkonda, milles on ELil ainupädevus (ELi toimimise lepingu artikkel 312), mistõttu subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata. MFF määruse muutmine on proportsionaalne, kuna on lähtutud vaid nendele ettenägematutele muutustele ja uutele probleemidele reageerimisest, mida 2020. aastal, kui MFF 2021-2027 määrus vastu võeti, ei olnud võimalik ette näha. Ukraina rahastu Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 212 ja 322, mis käsitlevad kolmandatele riikidele antavat finantsabi ning eelarvevahendite finantseeskirju. Komisjon esitab selle vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud korrale, kus viidatakse õigusakti vastuvõtmise seadusandlikule tavamenetlusele. Venemaa agressioonisõja tõttu Ukrainale tekitatud kahju vajab ulatuslikku ja püsivat toetust, mida ükski liikmesriik eraldi pakkuda ei saa. ELil on võimalus anda Ukrainale pikaajalist välisabi õigeaegselt, koordineeritult ja prognoositavalt. Ühtlasi saab EL suurendada oma laenuvõtmisevõimet, et anda Ukrainale soodsatel tingimustel laenu, katta intressikulud ning anda toetusi ja tagatisi pikema perioodi jooksul. Ukrainas püsivalt viibiva delegatsiooni kaudu saab EL tagada Ukrainat mõjutavate muudatuste teabe igakülgse kättesaadavuse. See võimaldab ELil olla kursis uute vajaduste ja asjaoludega ning seega kohandada toetust vastavalt muutuvatele vajadustele, koordineerides oma tegevust teiste riiklike ja rahvusvaheliste abiandjatega. Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest see ei lähe kaugemale, kui on vaja Euroopa tasandil kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks – Ukraina toetamine Venemaa agressioonisõja vastu ja sellest taastamiseks. Rahastut kavandatakse lähtuvalt Ukraina olukorrast, mis on tingitud Venemaa agressioonisõjast. Rahastu ülesehituses arvestatakse olemasoleva toetuse jätkumisega (nt NDICI bilateraalne toetus), sama mudeli järgimisega (nt tagatised ja rahastamisvahendid) ja olemasolevate aga lihtsustatud instrumentide (tulemuspõhised vahendid) kasutamisega, mis kõik koondatakse ühte rahastamisvahendisse. Strateegiliste tehnoloogiate platvorm Kuna STEPi määrus hõlmab muu hulgas mitmete ELi fondide („Euroopa horisont“, Euroopa Kaitsefond, ühtekuuluvuspoliitika fondid, Innovatsioonifond) määruste muutmist, siis põhineb see erinevate fondimääruste õiguslikel alustel (sh artiklid 164, 173, artikli 175 lõige 3, artikkel 176, artikkel 177, artikkel 178, artikli 182 lõige 1 ja artikli 192 lõige 1). Liikmesriigid üksi ei suuda ettepaneku eesmärke saavutada, sest probleemid on piiriülesed ega piirdu üksikute liikmesriikide või liikmesriikide rühmadega. Komisjoni ettepanekus on pakutud meetmed, mille puhul annavad liidu tasandil tegutsemine meetmete ulatuse, kiiruse ja mastaabi tõttu lisaväärtuse. Võttes arvesse probleeme, mis on seotud nullnetoheite- ja digitehnoloogiate kiirema kasutuselevõtuga, aitab liidu tasandil sekkumine koordineerida meetmeid, et tagada liidule vajalik täiendav tootmisvõimsus ning vältida struktuurset sõltuvust. Liidu tasandil võetavad meetmed aitavad tekitada mastaabi- ja mitmekülgsussäästu ning võimalust saavutada kriitiline mass, mida on vaja rohe- ja digitehnoloogiate tootmise laiendamiseks ELis. Ettepaneku eesmärk on aidata arendada tootmise ökosüsteemi investeeringute hõlbustamise meetmete kaudu. Siht on toetada Euroopa tööstuse pikaajalist konkurentsivõimet ja 19 innovatsioonisuutlikkust tootmisvõimsuse, strateegilistesse projektidesse tehtavate investeeringute riskide vähendamise ning idufirmade, kasvufirmade ja VKEde kaudu. Meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks. STEP ei koosne uuest fondistruktuurist, vaid tugineb olemasolevatele ELi rahastamisvahenditele. 20 7. Esmane mõjuanalüüs Mõju riigikaitsele ja välissuhetele - Ukraina rahastu Ukraina abistamine EL eelarvest omab riigikaitsele ja -julgeolekule nii otsest kui kaudset mõju. Eesti EL poliitika 2023-2025 prioriteetides on rõhutatud, et Eesti ELi välis- ja julgeolekupoliitika keskne suund on Ukraina igakülgne toetamine, sh poliitilise, sõjalise, majandusliku ja humanitaarse abi kaudu. Ukraina rahastuga luuakse uus toetusinstrument, et võimaldada Ukraina stabiilselt ja ennustatavat toetamist lähiaastatel. - EL välispoliitika vahendite ja rahastute täiendav rahastamine Välissuhetele on positiivne mõju ka toetusel partnerluste tugevdamiseks kolmandate riikidega nt Põhja-Aafrikas, Lääne-Balkani riikidega, Süüria põgenike toetamisel. Tagades ELi võimekuse aidata kolmandaid riike looduskatastroofidega toimetulekul (maavärinad, üleujutused jne), tugevdab EL oma positsiooni rahvusvaheliselt. - Strateegiliste tehnoloogiate arendamise platvormi loomine Välismajanduskeskkonnale ja majandusjulgeolekule avaldab mõju EL eelarvest strateegiliste tehnoloogiate arendamise toetamine. See aitab panustada EL poliitika prioriteetides välja toodud vajadusse vähendada kriitiliste materjalide, tehnoloogiate, infrastruktuuri ja väärtusahelatega seotud sõltuvust ja riske avatud maailmas ning vältida uute sõltuvuste tekkimist. - Kaitsevaldkonna rahastamine Komisjon on toonud MFFi muutmisettepanekuga koos esitatud kuluvaldkondade vahendite kasutamise ülevaates välja, et vahendid on otsa lõppemas ka julgeoleku ja kaitse valdkonnas. Sellele vaatamata pole komisjon teinud ettepanekut selle valdkonna eelarve suurendamiseks, hoolimata muutunud Euroopa julgeolekuolukorrast pärast Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Julgeoleku ja kaitse eelarve on 2021-2027 kokku 14,9 miljardit ehk vaid 1,2% kogu MFFist, sh kaitse osa on 0,8% MFFist. Pärast Venemaa agressioonisõja algust Ukraina vastu on komisjon teinud uusi ettepanekuid kaitseolukorra parandamiseks, mille rahastamiseks on kasutatud julgeoleku ja kaitse eelarvevaru ning eelarveväliseid instrumente, mistõttu on rahastus liiduüleseid vajadusi arvestades olnud ebapiisav. 2023. aasta juunis jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament kokkuleppele ühishangetega tugevdada Euroopa kaitsetööstust 300 miljoni euro suuruse rahastamisvahendiga. Kuigi algses komisjoni ettepanekus oli vahendi eelarve 500 miljonit, siis seda vähendati, et osa algselt pakutud mahust kasutada laskemoona tootmise toetuseks. Laskemoona tootmise toetuse eelarve, kokku 500 miljonit, eraldatigi nii ühishangete kui Euroopa Kaitsefondi eelarvete vähendamise arvelt, kuna selle eelarvevaldkonna varud ning eelarveväliste instrumentide maht olid juba ammendatud. Seega on kaitsevaldkonna rahastust 2021-2027 EL pikaajalise eelarve kestel seni peamiselt erinevate instrumentide vahel ümber jaotatud. Tugevdamist vajaks sõjalise liikuvuse programm, millest on liikmesriigid jõudsalt vahendeid taotlenud ning 2023. aasta lõpuks on kogu algselt planeeritud rahastus projektidele jaotatud, mistõttu järgneval neljal aastal uusi projekte sõjalise liikuvuse tugevdamiseks rahastada ei saa. Eestil on kõnealuses programmis läinud väga hästi ja oleme saanud ELilt toetusena 39 miljonit eurot (koguinvesteeringuks koos kaasfinantseeringuga 78 miljonit eurot) ning ettevalmistamisel on viis rahastustaotlust 2023. a vooru. Eestil on ka edaspidi kahese kasutuse 21 nõuetele vastavaid taristuprojekte, nt Tartu ja Pärnu ümbersõidud, raudtee investeeringud, sadamarajatised, 2+2 maanteelõigud, jmt. Sõjalise liikuvuse rahastu ambitsioonikas kasvatamine võimaldaks samaaegselt EL rahastusega toetada riigisiseseid taristuinvesteeringuid ja seeläbi vähendada survet riigieelarvele. Lisaks on Euroopa Ülemkogu järeldused mitmel korral kutsunud komisjoni üles looma Euroopa kaitseinvesteeringute programmi (EDIP ), mis siiski ei ole siiani realiseerunud, kuna see nõuab samuti rahastamist läbi EL eelarve, mis tähendab liikmesriikide sissemaksete suurendamist. Kõik see näitab selget vajadust 2021-2027 MFF läbiülevaatuse raames leida vahendid julgeoleku- ja kaitsevaldkonna täiendavaks rahastamiseks Euroopa Liidu kaitsevõime tõstmiseks, mis on tänases julgeolekuolukorras kriitilise tähtsusega. Mõju majandusele - Strateegiliste tehnoloogiate arendamise platvorm Strateegiliste tehnoloogiate arendamise platvormi (STEP) ettepaneku eesmärk on säilitada ja tugevdada ELi, sh Eesti, üleilmset konkurentsivõimet ja tagada EL suveräänsus strateegilistes majandussektorites. EL majandusliku suveräänsuse ja konkurentsivõime toetamine on oluline digi- ja rohepöörde eesmärkide saavutamisel. Nii Hiina kui USA toetavad ettevõtete tegevusi strateegiliste tehnoloogiate arendamisel, mistõttu on oluline, et ka EL oma ettevõtteid nendes sektorites toetaks. Eesti jaoks on oluline, et strateegiliste tehnoloogiate edendamine toimuks esmajoones EL liikmesriikides ja mitte kolmandates riikides. Seeläbi tugevneb ühtne turg ja Eesti ettevõtted saavad senisest paremad võimalused osaleda väärtusahelates. Strateegiliste tehnoloogiate arendamiseks uute toetusvõimaluste loomine ja erinevate EL fondide kombineerimise võimaluste laiendamine aitab kaasa EL ettevõtete olulisuse suurendamisele üleilmsetes väärtusahelates. Samuti aitab see vähendada riski niisuguste valdkondade ettevõtete EList teistesse riikidesse üleviimiseks, mis kahjustaks kaudselt ka Eesti ettevõtete majandustegevust. Eesti ettevõtted on valdavalt VKE-d, millest osa tegutsevad strateegilistes valdkondades innovatiivsete arenduste väljatöötamisega ja on seotud nii EL kui üleilmsete väärtusahelatega. Seega võivad Eesti ettevõtted STEP loodavatest võimalustest kasu saada. Kui saavutatakse kokkulepe eelnõus pakutud Euroopa horisondi eelarve sisesteks ümberpaigutusteks, võib see suurendada Eesti ettevõtete taotlemisvõimalusi STEPi väliste alla 15 miljoni euro investeeringumahuga projektidele toetuse saamiseks. Sellistes taotlusvoorudes on Eesti ettevõtjate huvi ja võimalused suhteliselt suuremad kui suuremahuliste projektide taotlusvoorudes. Samas sõltub niisuguse mõju saavutamine meie ettevõtjate taotlemisedukusest. Näiteks innovatsioonifondist, kuhu suunataks pool STEPi jaoks mõeldud lisarahast, pole Eesti projektid seni rahastust saanud. Vahendite ümberpaigutamine Euroopa horisondi programmi sees tähendab vähem rahastust teadusprojektidele, kus Eesti on taotlemisel edukas olnud. EL ühtekuuluvuspoliitika fondide ning taasterahastu vahendid eelarveperioodiks 2021-2027 on Eestis juba konkreetsete eesmärkide saavutamiseks kavandatud ning nende ümbersuunamine tooks kaasa riski EL toetuste mahu vähendamiseks, kui lubatud eesmärke ei saavutata, mistõttu on STEP eelnõuga loodavate ümbersuunamise võimaluste kasutamine Eestis pigem vähetõenäoline. Ent neis EL riikides, millel on veel konkreetse kasutusotstarbeta ühtekuuluvuspoliitika toetusi, loodaks eelnõuga täiendavaid võimalusi selliseid toetusi strateegiliste tehnoloogiate arendamisele suunata. Võimalik Kaitsefondi kaudu EL lisavahendite suunamine süva- ja digitehnoloogiatega seotud projektide toetamiseks võib küll tuua lisavõimalusi ka Eesti ettevõtete innovatiivsete projektide elluviimiseks, ent Eestile oleks sellest olulisem EL täiendavate vahendite suunamine kaitsevaldkonna muude eesmärkide 22 (sõjaväeline liikuvus, kaitseinvesteeringute programm) tarvis. Euroopa on nüüdseks kaitsetööstuse arendamises maha jäänud, samas kui NATO on otsustanud luua 1 miljardi euro suuruse innovatsioonifondi ja kahese kasutusega tehnoloogiaga iduettevõtete kiirendi DIANA, mis peaks aitama kaasa tehnoloogiate arendamisele Põhja-Atlandi piirkonnas sh EL-i kuuluvates NATO riikides. STEP kaudu suunatavate toetusvahendite kogumõju on komisjon erinevatest võimenduskordajatest lähtudes prognoosinud 160 miljardi euro investeeringumahu kaasamisele rahvusvahelistel finantsturgudel. Ettevõtlussektori kommentaarides on komisjoni nimetatud võimenduskordajaid peetud väga optimistlikeks. Tegelikkuses saavutatav investeeringumaht sõltub nii olukorrast ja selle muutustest rahaturgudel kui ka STEP kaudu investeeringuvahendeid otsivate süva-, digi-, puhaste ja biotehnoloogiate arendamise projektide laadist ja valmidusest ning võib osutuda eeltoodust oluliselt erinevaks. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu tõi Euroopa Liidus kaasa olulise majandusmõju, mistõttu kehtestati 23. märtsil 2022 ajutine kriisiabi raamistik, et liikmesriigid saaksid suuremal määral oma ettevõtteid toetada. Ajutist kriisiabi raamistikku on muudetud kolmel korral ja selle kehtivust on pikendatud 2023. aasta lõpuni. Strateegiliste tehnoloogiate platvormi STEP loomisega paralleelselt kaalutakse ajutise kriisiraamistiku veelkordse pikendamise võimalust. Kuna ajutise kriisiabi raamistiku loomise põhjused on ära langenud, siis ei ole selle veelkordseks pikendamiseks alust. Tugev siseturg põhineb ausal konkurentsil ja võrdsetel võimalustel nii liikmesriikide kui ka ettevõtete jaoks. Eesti jaoks on oluline, et riigiabi reeglite ajakohastamisel tagatakse kõikide liikmesriikide ettevõtete jaoks võrdsed konkurentsitingimused ja seda ka STEPiga seotud tegevuste osas. - Ukraina rahastu Ukraina rahastu loomisega kaasneb mõju ELi majandusele ja sealhulgas ka Eesti majandusele, nt digiühiskonna ülesehitamine Ukrainas pakub täiendavad võimalused Eesti ettevõtetele protsessis osalemiseks. Mõju sisejulgeolekule - Ukraina rahastu ja EL välismõõtme täiendava rahastamise mõju sisejulgeolekule (ränne, ka välisriikide toetus) Sisejulgeolekut mõjutab positiivselt täiendava võimaliku toetuse tulemusel pagulaste vastuvõtutingimuste ja tagasisaatmise parandamine. Laiemalt mõjutab Eesti sisejulgeolekut positiivselt ka see, kui rändesurve all olevates riikides on paremad tingimused pagulaste registreerimiseks, vastuvõtukeskused, võimekus rännet hallata, sest siis jõuab teistesse liikmesriikidesse, sh Eestisse vähem ebaregulaarseid migrante. Samuti aitab samale eesmärgile kaasa koostöö kolmandate riikidega ja humanitaarabi, et vähendada rände algpõhjusi. Mõju riigieelarvele Kuna ettepanekuga suurendatakse EL pikaajalise eelarve mahtu, siis suureneb ka Eesti (ja kõigi teiste liikmesriikide) sissemakse EL eelarve tuludesse. Komisjoni ettepaneku järgi suureneks EL pikaajalise eelarve maht aastatel 2024-2027 orienteeruvalt 65,8 miljardi euro võrra. Liikmesriigid maksavad MFF muutmisest tuleneva täiendava osa EL eelarvesse riigi majanduse suuruse ehk rahvamajanduse kogutulu (RKT) põhiselt. Eesti osakaal on komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi ja pikaajalise kasvuhinnangute alusel 0,24% EL RKT-st. Seega Eesti osa täiendavas sissemakses EL eelarvesse on orienteeruvalt 0,24% 65,8 miljardist ehk kokku 158 miljonit eurot. Viimase (2023. a juulis) EL sissemakse prognoosi kohaselt maksaks Eesti EL eelarvesse 2024- 2027 kokku, ilma MFF muutmisettepaneku mõjusid arvestamata, veidi alla 1,7 miljardit euro. 23 Maksed aasta-aastalt suurenevad, kuna väljamaksed EL eelarvest on just perioodi lõpus, aastatel 2026-2027 tipus, kuna liikmesriikidele ühtekuuluvuspoliitika fondidee väljamaksed saavutavad selleks ajaks perioodi kõrgeima taseme. MFF muudatuse tulemusena suureneks Eesti sissemakse 2024-2027 u 9% võrra. Mõju riigieelarvele võib komisjoni ettepanekul olla ka EL eelarvest rahastatavate ühtekuuluvuspoliitika vahendite kaudu, kui saab olema võimalik soovi korral kavandada ümber rakenduskavaga juba planeeritud vahendite kasutust strateegiliste tehnoloogiate arendamise projektidele ja kui Eesti seda võimalust peaks kasutama. Rände valdkonnale lisaraha eraldamine annab mh ka Eestile võimaluse vajadusel ja komisjoni seatud tingimuste sobivusel EL eelarvest täiendavaid vahendeid taotleda. Kui palju Eesti toetust võiks saada, sõltub täpsetest taotlemise tingimustest. Lisaks ajutise kaitse saanud Ukraina põgenike toetuseks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) saadud lisarahale on Eesti riigiasutused taotlenud edukalt vahendeid nii piirihalduse ja viisapoliitika rahastust (BMVI) kui Sisejulgeolekufondi (ISF) erimeetmetest (vastavalt u 3,5 mln eurot ja u 0,8 mln eurot)16, mis lisatakse vastava fondi Eesti rakenduskavadesse. Nt on komisjon välja kuulutanud BMVI erimeetme taotlusvooru “Electronic surveillance system at the external border(e- surveillance)” mahuga 140 miljonit eurot, mis jagatakse liikmesriikide vahel konkurentsipõhiselt. Siseministeeriumil on koostamisel taotlus mahus u 29 miljonit eurot, millele Eesti peab positiivse rahastusotsuse korral lisama projekti elluviimise aastatel 2024- 2029 20% riiklikku kaasfinantseeringut. STEPi algatus ei pruugiriigieelarvele otsest mõju avaldada: kui STEP raames taotlevad Eesti ettevõtted toetust EL kesksetest fondidest, ei oleks toetuse kasutus riigieelarvega seotud. Eelarveliste asutuste taotluste korral võib osutuda vajalikuks projektide kaasrahastamine riigieelarvest. Euroopa rahutagamisrahastus Ukraina eraldiseisva ümbriku loomiseks nähakse ette 21 miljardit (jooksevhindades) aastateks 2024-2027. Seda rahastavad liikmesriigid RKT suuruse alusel, Eesti osa 21 miljardist on 50,5 miljonit eurot. 16 https://siseministeerium.ee/periood-2021-2027-0 24 8. Valitsuse seisukohtade selgitus 8.1. EL pikaajalise eelarve 2021-2027 määruse muutmine 8.1.1. Eesti toetab EL pikaajalise eelarve 2021-2027 sihitud kiireloomulist muutmist, et oleks võimalik vastata eelkõige Venemaa agressioonisõjast Ukrainas tingitud tagajärgedele, mida 2020. aastal EL pikaajalise eelarve kokkuleppimisel ei olnud võimalik ette näha. EL pikaajaline eelarve 2021-2027 lepiti Euroopa Ülemkogus kokku 2020. aasta juulis, mil ei olnud võimalik arvestada Venemaa sõja tagajärgedega Ukrainale, ELile ja ülejäänud maailmale. Seetõttu peame vajalikuks muuta EL pikaajalist eelarvet, eelkõige, et tagada Ukraina stabiilne toetamine. Eesmärk on jõuda kokkuleppele kiirelt enne aasta lõppu, et muudatused saaksid jõustuda juba 2024. aasta algusest ja Ukraina toetamine saaks sujuvalt jätkuda. 8.1.2. Peame muutunud julgeolekuolukorras Euroopas, mille on tinginud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, vajalikuks suurendada EL eelarvest rahastust liidu kaitsevõime parandamiseks. Selleks tuleks luua Euroopa Kaitseinvesteeringute programm ja suurendada Euroopa ühendamise rahastu sõjalise liikuvuse ning Euroopa Kaitsefondi eelarvemahte. Teeme ettepaneku suunata kaitsevaldkonda ümber strateegiliste tehnoloogiate arendamiseks ette nähtud lisavahendid, võimalusel ka kahese kasutusega tehnoloogiate arendamiseks. Venemaa poolt Ukraina vastu suunatud agressiooni foonil on esile kerkinud Euroopa kaitse olulised strateegilised puudujäägid. Liikmesriikide laskemoonavarude tase on kaitsevalmiduse tagamiseks ebapiisav ning Euroopa kaitsetööstus ei ole suutnud kohaneda halvenenud julgeolekukeskkonna vajadustega. Need kitsaskohad õõnestavad ka Euroopa võimekust pakkuda Ukrainale sõjalist toetust. Vaatamata Euroopa julgeolekukriisile moodustavad 2021- 2027 EL pikaajalises eelarves kaitsekulud 0,83% kogu EL eelarve mahust. Eesti ootas, et komisjon oleks seoses Venemaa sõjaga Ukrainas ja Euroopa julgeolekuriskide suurenemisega teinud ettepanekuid täiendavate ressursside eraldamiseks kaitsevõimekuse tõstmiseks. Komisjoni ettepanekus sisaldus küll 1,5 miljardit lisaraha Euroopa Kaitsefondile süva- ja digitehnoloogiate arendamiseks, kuid mitte teistele algatustele, sh uutele kaitsevaldkonna programmidele. Laskemoona tootmise toetamiseks oli juba komisjon sunnitud vähendama kaitsetööstuse ühishangete toetamise eelarvet, kuna valdkonnale kokku ette nähtud vahendid ja varud on ammendatud. Sõjalise liikuvuse parandamiseks mõeldud vahendeid on intensiivselt kasutatud ning need saavad 2023. a lõpuks otsa, mistõttu järgneval neljal aastal uusi projekte sõjalise liikuvuse tugevdamiseks rahastada ei saa. Peame vajalikuks suurendada Euroopa ühendamise rahastu sõjalise liikuvuse eelarvet järgnevaks neljaks aastaks senises rahastamise mahus ehk 1,69 miljardit eurot. Lisaks on Euroopa Ülemkogu kutsunud üles komisjoni esitama Euroopa kaitseinvesteeringute programmi, milleks vahendeid eelarves pole, aga mille maht võiks olla sama suur kui kaitsevaldkonnale EL pikaajalises eelarves 2021-2027 algselt eraldatud ligi 9,6 miljardit. ELis puudub täna laiapõhjaline liikmesriikide kaitseinvesteeringuid ja relvasüsteemide hankimist toetav EL programm, mille loomine toetaks otseselt ka ELi tööstust ning millel on oluline panus EL strateegilise autonoomia kontekstis. Eesti teeb ettepaneku ELi kaitsevõime parandamiseks kasutada strateegiliste tehnoloogiate arendamise toetamiseks ette nähtud lisavahendeid, millega ei teki vajadust suurendada EL pikaajalise eelarve läbivaatamise ettepaneku kogumahtu, milles ühehäälne kokkuleppimine liikmesriikide vahel oleks äärmiselt keeruline. 25 8.1.3. Peame esmatähtsaks Euroopa Komisjoni ettepanekut Ukraina rahastu loomiseks mahus 50 miljardit eurot aastateks 2024-2027, lähtudes Ukraina vajadustest ja teiste abiandjate panustest. Euroopa ja Eesti jaoks on esmatähtis aidata Ukrainal vallutussõda tagasi tõrjuda ning säilitada iseseisvus ja taastada territoriaalne terviklikkus. Seetõttu on Eesti jaoks tähtis jätkuvalt Ukrainat abistada ning sõjas hävitatud taristu taastamise toetamine. 2023. aasta märtsis Maailmapanga poolt koos Ukraina valitsuse, komisjoni ja ÜROga esitatud ajakohastatud hinnangu kohaselt on Ukraina üldiseks ülesehitusvajaduseks aastatel 2023-2027 tarvis 142 miljardit eurot. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on hinnanud Ukraina riigieelarve katmata vajaduseks (mis ei hõlma kõiki ülesehitusvajadusi) aastatel 2024-2027 75 miljardit eurot, millest 15 miljardit katab IMFi programm. Komisjoni ettepanek Ukraina rahastu 50 miljardi euro suuruseks mahuks põhineb nendel hinnangutel. Seejuures on eesmärgiks katta oluline osa Ukraina vajadustest ning pakkuda piisavat kindlust ja ajendit teistele Ukraina abiandjatele. 50 miljardit on maksimaalne rahastu maht, mille kasutamine sõltub Ukraina tegelikest vajadustest. See jaguneb orienteeruvalt 17 miljardit toetustena ja 33 miljardit laenudena (täpne jagunemine lepitakse kokku iga-aastase EL eelarve läbirääkimiste käigus lähtuvalt Ukraina vajadustest. Toetustena antakse minimaalselt 10 miljardit eurot). Peame oluliseks komisjoni ettepanekus ligikaudu kolmandiku Ukraina rahastust eraldada toetustena ja ülejäänud laenudena, et mitte suurendada liigselt sõjas oleva riigi laenukoormust ning tagada laenu tagasimaksmine. Ukraina rahastu toetustest kaetakse ka ELi poolt võetava laenu – mis Ukrainale edasi laenatakse – intressikulud. 8.1.4. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada eelarvet rände haldamiseks ning humanitaarkriisidele ja hädaolukordadele reageerimiseks nii liikmesriikides kui ka kolmandates riikides. Võrreldes 2020. aastaga, mil EL pikaajaline eelarve kokku lepiti, on eelkõige tulenevalt Venemaa sõjast Ukraina vastu ning sellega kaasnevatest tagajärgedest kolmandates riikides (nt energia ja toidu kallinemine) halvenenud humanitaarolukord mitmetes riikides ning suurenenud rändesurve ELile. Lisaks on juba peaaegu ammendunud looduskatastroofide tagajärgede leevendamiseks kasutatava Solidaarsus- ja hädaabireservi vahendid. Komisjoni ettepanek suurendada vahendeid neis valdkondades 15 miljardi euro võrra aitab ära hoida probleemide süvenemise, millel oleksid hiljem veel suuremad tagajärjed ELile ja asjaomastele kolmandatele riikidele, ning aitab kaasa pagulaste kannatuste leevendamiseks. 8.1.5. Toetame strateegiliste tehnoloogiate (süva-, digi-, puhtad ja biotehnoloogiad) arendamise ettepaneku eesmärke tugevdada ELi majanduslikku sõltumatust, suveräänsust ja julgeolekut ning üleilmset konkurentsivõimet ja aidata kaasa rohe- ja digipöördele. Samas leiame, et hetkel on neid eesmärke võimalik toetada ka olemasolevatest programmidest ning lisaraha ei suurendaks sellisel kujul paljude liikmesriikides jaoks rahastusvõimalusi strateegiliste tehnoloogiate arendamiseks. Strateegiliste tehnoloogiate arendamise toetamine on oluline, et vähendada ELi sõltuvust kolmandatest riikidest. Samuti on vajalik säilitada ja tugevdada ELi konkurentsivõimet olukorras, kus kolmandad riigid toetavad strateegiliste tehnoloogiate väljatöötamist ja tootmist nendes sektorites. EL ja Eesti jaoks tähtis, et nendes sektorites tegutsevad ettevõtted saaksid jätkata arendus- ja majandustegevusega EL ühtsel turul ja ei oleks sunnitud oma tegevust viima suuremaid toetusi andvatesse kolmandatesse riikidesse. Elutähtsate ja kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamine, tootmine, kasutuselevõtt ja laiendamine, väärtusahelate kaitsmine ja tugevdamine liidu strateegilistes sektorites ning võimalusel looduspõhiste lahenduste toetamine 26 aitab Euroopa tööstusel konkureerida maailmaturul ning saavutada rohe- ja digipöörde eesmärke, sh aidata kaasa kliima- ja elurikkuse kriisi leevendamisele. Komisjoni ettepanek on strateegiliste tehnoloogiate arendamiseks kasutada olemasolevaid ELi eelarve instrumentide vahendeid nagu InvestEU, Euroopa horisondi all olev Euroopa Innovatsiooninõukogu, Innovatsioonifond, Euroopa Kaitsefond, ja nende vahendite eelarveid veidi suurendada. Lisaks soovitab komisjon kasutada ühtekuuluvuspoliitika fonde ning taasterahastut strateegiliste tehnoloogiate arendamise toetuseks. See tähendab, et EL eelarves on juba vahendeid, mida saab kasutada ettevõtete toetamiseks strateegiliste tehnoloogiate arendamisel. Peab märkima, et enamikel liikmesriikidel, sh Eestil on ühtekuuluvuspoliitika fondid juba planeeritud kinnitatud rakenduskavades seatud eesmärkide saavutamiseks. 10 miljardi euro lisaraha eraldamine strateegiliste tehnoloogiate toetuseks tähendab Eesti jaoks EL eelarve sissemakse suurenemist 24 miljoni euro võrra. Eesti ettevõtetel on olnud positiivne kogemus Euroopa Innovatsiooninõukogu „Kiirendi“ (ingl keeles „Accelerator“) osaga alla 15 miljoni suuruste investeeringute saamiseks, kuid ettepanekuga suurendatakse just üle 15 miljoni euro suuruste projektide rahastamist. Lisaks peame oluliseks, et STEP rahastamiseks osa Euroopa horisondi vahendite ümbersuunamine ei seaks ohtu horisondi programmi kui terviku jätkusuutlikkust, sealhulgas vahendite suunamisel innovatsiooni ja seonduvate investeeringute toetamiseks on oluline püüda säilitada alusuuringute ja innovatsiooni vahelist tasakaalu. Innovatsioonifondist ei ole Eesti ettevõtted seni rahastust saanud. 8.1.6. Toetame Euroopa Liidu taasterahastu prognoositust suuremate intressimaksete tasumiseks eraldi instrumendi loomist, et vältida vajadust vähendada olemasolevate EL eelarve programmide ja fondide mahtu. Kui 2021-2027 EL pikaajaline eelarve 2020. aastal kokku lepiti, sisaldas eelarve komisjoni poolt ELi nimel võetud taasterahastu laenu („NextGenerationEU“) intressikulusid toona tehtud prognooside alusel. Alates 2022. aastast on intressimäärad finantsturgudel järsult tõusnud kõigi võlakirjaemitentide, sealhulgas ELi jaoks. Kõrgemad intressimäärad on toonud kaasa selle, et pikaajalises EL eelarves intressimakseteks ette nähtud summa saab ära kasutatud juba praeguseks võetud laenude (140 miljardit) rahastuskuludeks. Samas on praeguseks laenu võetud vaid kolmandiku taasterahastu toetustest, laenuvõtmist jätkatakse 2026. aasta lõpuni, vastavalt väljamaksete tempole. Kui eraldi instrumenti laenukulude katteks ei looda, siis peaks prognoositust suuremate intressimaksete katmiseks vähendama olemasolevate EL eelarve programmide mahtu. 2020. aastal nõukogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühises deklaratsioonis ELi taasterahastu rahastamiskulude kohta on võetud eesmärgiks, et ELi taasterahastu rahastamiskulud ei vähenda EL programmide ja fondide mahtu. Eesti huvides pole olemasolevate programmide mahte vähendada (taasterahastu intressimaksed on EL eelarve struktuuris samas valdkonnas kui ühtekuuluvuspoliitika vahendid, üliõpilasvahetusprogramm Erasmus, kultuuriprogramm Loov Euroopa, tsiviilkaitsemehhanism). 8.1.7. Eesti ei pea põhjendatuks Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada eelarves halduskulusid 1,9 miljardi euro võrra. EL pikaajalise eelarve 2021-2027 kokkuleppimisel oli halduskulude puhul eeldus, et komisjoni ja teiste institutsioonide personali arv jääb stabiilseks. Komisjoni hinnangul on seda keeruline saavutada, sest uued algatused (nt RePowerEU Venemaa fossiilkütustest lahtihaakimiseks, kliimameetmete sotsiaalfond, digiteenuste ja digiturgude määrused, süsinikdioksiidi piirikohandusmehhanism) on komisjonile kaasa toonud uusi kohustusi, mida vaatamata laialdasele ametikohtade ümbersuunamisele ei ole võimalik täita. Samuti on täiendavaid ametikohti tarvis küberturvalisuse tagamiseks ning inflatsiooni kasvuga on suurenenud kontorite ülalpidamise kulud. Komisjon on vastu võtnud uue hoonete kasutamise strateegia, 27 eesmärk on vähendada kontoripinda 2022-2027 29% võrra, 10 töötaja kohta jääb alles 8 töötamise kohta, mis aitab kaasa kontorite ülalpidamiskulude kokkuhoiule. Komisjon peab jätkama kokkuhoiukohtade leidmist ning kulude kasvu piiramist, eelarve suurendamine 1,9 miljardi võrra on liigne. 8.2. Euroopa rahutagamisrahastus Ukraina eraldiseisva rahastu loomine 8.4.1. Eesti toetab Euroopa rahutagamisrahastus Ukraina sõjaliseks abistamiseks eraldiseisva rahastu loomist aastateks 2024-2027 kuni 21 miljardi euro ulatuses. Eesti toetab Euroopa rahutagamisrahastu (European Peace Facility) eelarve erakorralist suurendamist esimesel võimalusel, luues selleks ajavahemikul 2024-2027 kuni 21 miljardi euro ulatuses rahutagamisrahastu eraldi ümbriku Ukraina sõjaliseks abistamiseks, kuna olemasolevad vahendid rahutagamisrahastus on ammendumas. Rahastu eesmärk on tagada Ukraina katkematu ja tõhus sõjaline abistamine. 8.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Ukraina rahastu 8.2.1. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut Ukraina rahastust eraldada nii toetusi kui laene. Seejuures peame oluliseks rahastu rakendamisel paindlikku lähenemist sõltuvalt olukorrast Ukrainas, tagades humanitaarolukorrale reageerimiseks ja riigiteenuste järjepidevuseks vajaliku rahastuse. Rahastu eesmärkide saavutamiseks tegi komisjon ettepaneku laenude soovituslikuks osakaaluks 2/3 laenudena (33 miljardit eurot) ja 1/3 toetustena (17 miljardit eurot). Võimalus rahastada kava osaliselt toetustena aitab tagada Ukraina võlakoormuse jätkusuutlikkuse. Arvestades ELi Ukraina kandidaatriigi staatust, on see kasulik ka ELi jaoks. Soodusrahastamise suurt vajadust rõhutab ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), kelle võla jätkusuutlikkuse analüüsi kohaselt peaks 20% riigieelarve välisfinantstoetusest eraldatama toetustena. Leiame, et tähtis on hoida tasakaalu toetuste ja laenude vahel, et mitte suurendada sõjas oleva riigi laenukoormust ning tagada laenu kestlik tagasimaksmine EL integratsiooni suunal liikudes on Ukraina reformimine väga vajalik, kuid sõjas oleva riigina ja sellest taastudes vajab Ukraina selleks piisavalt aega. Toetame ettepanekus välja toodud nelja-aastast raamistikku vahendite stabiilseks eraldamiseks, mis ei sõltu otseselt tehtud edusammudest. Oluline on võimaldada Ukrainale toetus ka juhul, kui instrument või instrumendis välja toodud Ukraina kava ei ole 01. jaanuari 2024 seisuga veel vastu võetud. 8.2.2. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut rakendada rahastut Ukraina kava alusel, mille elluviimist toetavad investeerimisraamistik ja tehniline abi. Toetame komisjoni kavatsust rahastu loomiseks ja selle kolmesambalist struktuuri – Ukraina kava toetamine, Ukrainasse tehtavate investeeringute raamistik ja tugitegevused. EL on võtnud endale kohustuse etendada olulist rolli Ukraina ülesehitamisel ning toetada riigi ülesehitamiseks vajalikke investeeringuid ja reforme, mis edendavad Ukraina ühinemist Eliga. Nende reformidega viiakse Ukraina õigusaktid järk-järgult vastavusse ELi õigustikuga ja edendatakse Ukraina integreerumist ühtsesse turgu. Need aitavad omakorda meelitada Ukrainasse investeeringuid, tagades õiguskindluse ja parema ettevõtluskeskkonna. Ukraina kava alusel on digiühiskonna arendamine üks läbivates sektoritest, millesse Eestil on võimalik panustada. Tehniline abi hõlmab ekspertide kaasamist reformide vallas, tuge omavalitsustele, kodanikuühiskonnale ja muud kahepoolset abi, mida EL kandidaatriigil on võimalik saada 28 ühinemiseelse abina. Samuti on võimalik toetada muid algatusi, mille eesmärk on reageerida Venemaa agressioonile Ukraina vastu, muu hulgas rahvusvahelise õiguse järgimise tagamine seoses Venemaa poolt Ukraina territooriumil toime pandud kuritegudega. 8.2.3. Peame oluliseks kaasata erasektori investeeringud Ukraina taastamisse ja ülesehitusse, et võimendada vahendeid kava eesmärkide saavutamiseks. Toetame Ukraina rahastu teises sambas toodud riskide vähendamise meetmeid erasektori osaluse kaasamiseks. Ülesehituse ettenähtavaid vajadusi silmas pidades ei ole abiandjad ilma erasektori panuseta suutelised kõiki neid vajadusi iseseisvalt katma. Peame oluliseks, et rahastu ettepaneku all loodava Ukraina plaani taha koondatakse ka teised abiandjad, mis aitab tõhustada üldist koordinatsiooni, Ukraina absorbeerimise võimekust ning ennetab mitmete dubleerivate ja konkureerivate eesmärkidega tegevuskavade koostamist. 8.2.4. Peame oluliseks Ukrainale tehnilise abi andmist reformideks, sh digiriigi arendamise toetamist ning võitlust hübriidohtude vastu. Rahastu valdkondliku ettepanekuna puhul soovime esile tuua vajadust, et tehnilise abi all jätkatakse Ukraina võtmereformide toetamist ning kerksust laiemalt sh võitlust hübriidohtude vastu (nt küberohud ja väärinfo). Alates Venemaa täiemahulise agressiooni algusest Ukrainas on EL pakkunud Ukraina ametiasutustele kiiret abi küberturvalisuse ja andmeturbe vajaduste täitmiseks, et hoida avalikud teenused sõja ajal kättesaadavana. 8.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate arendamise platvorm. 8.4.1. Toetame komisjoni ettepanekut võimaldada ja mitte kohustada liikmesriikidel suunata EL ühtekuuluvuspoliitika fondide ning taasterahastu vahendeid ümber strateegiliste tehnoloogiate arendamise toetamiseks, seda ka suurettevõtete puhul. Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) 2021-2027 perioodi fondide hiljuti heaks kiidetud valdkondadevahelise jaotuse pidev ümberkavandamine ei võimaldaks juba seatud eesmärkide ja sihttasemete suunas kavandatud viisil liikuda. Samas tuleneks sihttasemete saavutamata jäämisest riigi kasutada olevate ÜKP fondide mahu vähendamine, see omakorda vähendaks tulemuste saavutamiseks kasutatavate vahendite kogumahtu. Olukorras, kus väikestes riikides ei pruugi olla prognoositav STEP eesmärkidesse panustavate võimalike piisavalt küpsete ja rakendusvalmis projektide arv ega maht, vähendaks rakenduskavade kohustuslik muutmine ja selliste projektide toetusvõimaluse tarvis eraldi prioriteetse suuna loomine (vastavalt eelnõus määratletule) riikide paindlikkust eesmärkide saavutamiseks suurima potentsiaaliga projektide toetamisel. Toetame komisjoni ettepanekut laiendada võimalust anda EL struktuurivahenditest toetust ka suurettevõtetele, kuid ei pea vajalikuks selleks rakenduskava kohustuslikku muutmist (ja eraldi prioriteetse suuna loomist). See võimaldaks riikidel ka praeguste rakenduskavade raames STEP-projektidele nende muudele tingimustele vastavuse korral toetust anda, tehes rakenduskava tasemel muudatusi üksnes juhtudel, mis oluliselt muudavad kavas sätestatut. 8.4.2.Uue täiendava portaali loomise asemel eelistame strateegiliste tehnoloogiate arendamisega seotud investeeringute taotlemise võimaluste tutvustamiseks olemasoleva InvestEU platvormi laiendamist. Mõistame komisjoni kavatsust tekitada ühtne nn värav, kuhu tehnoloogiate/valdkondade põhiselt koondada lisaks finantsinstrumentide (mida InvestEU pakub) infole ka asjakohane teave teistest ELi rahastusvahenditest. Kuid strateegiliste tehnoloogiate arendamisega seotud projektide rahastamisvõimaluste laiendamiseks oleks veel ühe täiendava portaali loomise 29 asemel otstarbekam laiendada mõnd olemasolevat lahendust, nt InvestEU portaal17. Peamine on, et uus platvorm või eksisteeriva platvormi edasiarendus oleks lihtsasti kasutatav ja ettevõtjasõbralik. Ka Eesti ettevõtjatel on kogemusi, mida pakkuma selletaoliste platvormide arendamisel. InvestEU portaal on loodud, aitamaks ELis asuva projekti arendajatel jõuda EL-le olulistes valdkondades projektide elluviimise võimaldamiseks potentsiaalsete investoriteni kõikjal maailmas. Tegu on veebipõhise nn turuga, mis koondab investoreid ja projektiarendajaid ühtsesse kogu ELi hõlmavasse ELi-ülesesse investeerimisvõimaluste andmebaasi sihiga laiendada projektiarendajate võimalusi oma projektide rahastamiseks. Portaali juures toimib ka nõustamiskeskus (InvestEU Advisory Hub18). 8.4.3.Uue suveräänsusmärgise loomise asemel teeme ettepaneku laiendada olemasolevat kvaliteedimärgist strateegiliste tehnoloogiate arendamise projektidele. Seejuures on oluline vältida täiendavate toetuste andmist projektidele, mis ka nendeta oleks ellu viidud. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt loodaks uus täiendav „suveräänsusmärgis“, mis antakse STEP eesmärkidesse panustavatele projektidele. Samas erineks too uus märgis olemasolevast Euroopa horisondi programmi „kvaliteedimärgisest“ ehk tipptaseme märgisest (Seal of Excellence19) selle poolest, et võimaldaks ettepaneku kohaselt samade tegevuste ja kulude toetamist mitmest EL-ga seotud rahastusallikast (nt Euroopa horisont, taasterahastu, EU4Health, Digitaalse Euroopa programm, Innovatsioonifond). Olemasoleva tipptaseme märgise arvestamine ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisel on riikidele vabatahtlik, ent eelnõu kohane „suveräänsusmärgis“ looks suunise liikmesriikidel teatud vahendite (riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad ning moderniseerimisfond) puhul eelistada tolle märgise saanud projekte. Eesti seisukohalt ei looks uus märgis täiendavat lisandväärtust, pigem soovitakse eelnõuga STEP programmi mõju suurendada ja tagada, et liikmesriigid kaasaksid ka nende kaudu kasutatavaid EL fondide vahendeid STEPi eesmärkidesse. Suveräänsusmärgis ei annaks eelist riigiabi andmisel. Seetõttu on otstarbekas mitte luua uut märgist, vaid laiendada olemasoleva kasutusvõimalust STEP eesmärkidesse panustavatele projektidele ning asjakohastele EL rahastusvahenditele. Kombineeritud rahastus eeldab väga head süsteemi projektide samadele tegevustele mitmest avaliku sektori allikast kattuva toetuse (topeltrahastuse) välistamiseks, STEP eelnõust aga ei selgu, kuidas komisjon näeb ette pakutavate lahendustega kaasneva topeltrahastuse riski vähendamist. 8.4.4.Strateegiliste tehnoloogiate arendamisel peame liikmesriikide vahelise ausa konkurentsi tagamiseks oluliseks järgida riigiabi reegleid. Me ei toeta ajutise kriisiraamistikuga loodud erandite veelkordset pikendamist. Ukraina vastu suunatud agressioonisõja mõjude leevendamiseks EL-is võttis komisjon 23. märtsil 2022 vastu riigiabi kriisiraamistiku, mida on pikendatud kolmel korral ja mille kehtivus lõpeb 31. detsembril 2023. Komisjon analüüsib, kas raamistiku kehtivusaega on vaja pikendada. Tugev siseturg põhineb ausal konkurentsil ja võrdsetel võimalustel nii liikmesriikide kui ka ettevõtete jaoks. Turutõrke kõrvaldamiseks või vastusena ootamatutele kriisidele antava riigiabi 17 https://ec.europa.eu/investeuportal/desktop/et/index.html 18 https://investeu.europa.eu/investeu-programme/investeu-advisory-hub_en 19 https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/seal-excellence_et 30 reeglistik peab olema ajutine ja kindla sihiga. Sellise riigiabi lubamise üle peab Euroopa Komisjon otsustama viivitusteta ja läbipaistvalt ning tagades kõikide riikide võrdse kohtlemise. Eesti peab oluliseks, et riigiabi andmise aluseks olevate õigusaktide uuendamisel peetakse jätkuvalt silmas liikmesriikide vahelise ausa konkurentsi tagamist. See hõlmab ka STEP eesmärkidesse panustavate projektide toetamist EL eelarvega seotud vahenditest ühesugustel alustel. Eesti ei toetab eranditeta riigiabi reegleid, mis tagavad võrdsed konkurentsitingimused kõikide liikmesriikide ettevõtele. Seetõttu on oluline, et vahetu sõjast tuleneva kriisiolukorraga seotud erandid lõpeksid 31. detsembril 2023 ja neid ei pikendataks. 31 9. Seisukohtade kooskõlastamine Arvamusi seisukohtade koostamiseks küsiti Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ja Välisministeeriumilt. Ettepanekud esitasid Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ning Välisministeerium. Ettepanekutega on üldiselt arvestatud. Kaitseministeeriumi numbrilisi ettepanekuid on arvestatud osaliselt: ettepanekute suurendada sõjalise liikuvuse eelarvet kahekordseks, luua 9,6 miljardi eelarvega Euroopa Kaitseinvesteeringute programm ning suurendada kaitsevaldkonna rahastust 2%-ni EL pikaajalise eelarve mahust alusel on koondatuna pakutud seisukoht, et peame oluliseks kaitsevaldkonna rahastamise suurendamist EL eelarvest ja nimetatud vastavad fondid. 32