Riigilõivuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Riigikantselei Meie 18.09.2023 nr 1.1-10.1/5891-1 [email protected] Riigilõivuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Austatud riigisekretär Esitan Vabariigi Valitsuse istungile riigilõivuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. RLS_EN; 2. RLS_SK; 3. RLS märkustega arvestamise tabel_SK_lisa1 Artur Lundalin 611 3219 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Lisa 1 Kooskõlastusringidel esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse kooskõlastamisel esitatud arvamused ja ettepanekud ning nendega arvestamise või arvestamata jätmise põhjendused on kajastatud järgnevas tabelis. Nr Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata jätmise põhjendus 1 AP Mets Metsaomanikuna olen seisukohal, et riik teeb MITTE ARVESTATUD metsaomanikele riigilõivu kehtestamisega selgelt liiga. 1. Eelnõu seletuskirjas on esitatud, et metsateatise Metsateatisele riigilõivu kehtestamise eesmärgiks on menetluskulud ja metsaregistri toimimise kõik kulud katab katta menetluskulud ja vähendada riigieelarve kulusid. riik riigieelarve vahenditest, kuigi vahetu kasu saajaks ei ole ühiskond tervikuna. Metsaseaduses on öeldud, et oma ülesannete täitmiseks metsanduses peab riik metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris. Seega ei peaks kogu metsaregistri ja süsteemi toimimise peaks kandma üksnes metsaomanik. Metsaomanik maksab metsamaa eest juba niigi kõrgemat maamaksu ja tulevikus tõenäoliselt veelgi rohkem. Raiutud metsamaterjali müügil ja väärtustamisel kogub riik erinevaid makse, mis ongi tegelikult metsaomaniku panus. 2 AP Mets 2. Seletuskirja punktis 6.3.1. on selgitus, et ühe MITTE ARVESTATUD metsateatise kulu metsaomanikule ei ole suur. Suurel metsaeraldisel kavandatav lageraie puhul ei pruugi Keskmiselt esitati 2022. aastal ühe katastriüksuse kohta riigilõiv 15 eurot olla tõesti suur. Samas tuleb arvestada, et neli metsateatist, mis arvestades metsamajandustööde Eesti metsade olemust ja eripalgelisust arvestades on välja maksumust ei too kaasa suurt lisakulu. Samuti on pakutud riigilõiv siiski väga kallis. menetluskulu kõigil juhtudel ühesugune, olenemata raie mahust või iseloomust. Riigilõivuseaduse § 4 lõike 1 1  Metsateatis kinnitatakse metsaeraldise põhiselt. kohaselt on riigilõivu kehtestamise esmaseks Keskkonnaministri 16.01.2009. määruse nr 2 „Metsa lähtealuseks toimingu tegemisega kaasnevad kulud korraldamise juhend“ § 4 lg 2 kohaselt eraldise pindala (kulupõhimõte). Muude asjaolude arvestamise, nt alampiir on ümardatult 0,1 ha. Tavaliselt kujuneb raieala kaalukas avalik huvi, arvestamise näeb seadus ette mitmest eraldisest ja tasutava riigilõivu suurus kujuneb võimalusena, kuid see ei ole riigilõivu üldpõhimõte. raie kavandamisel üldjuhul oluliselt suuremaks kui 15 eurot. Arvestades, et tänase eelnõu kohaselt tuleb metsateatis saada ka sanitaarraieks, mis on üldjuhul väiksemahuline ja kallis tegevus, ei saa väita, et ühe metsateatise kulu omanikule ei ole suur. 3 AP Mets 3. Hetkel kavandatud riigilõiv on ühtne sõltumata ARVESTATUD OSALISELT kavandatavast raieliigist. Vajalik on kaaluda erandite tegemist. Sanitaarraiet on vajalik ja põhjendatud teostada Selgitatud punktis 2. korraga suuremal alal kui üks metsaeraldis. Ei ole proportsionaalne, et väiksemahulise sanitaarraie Metsakahjustustega seotud erand on eelnõusse lisatud. tegemiseks, mis on seotud üksnes kuludega, peab tasuma Erisus tehakse vaid metsateatistele, mis esitatakse näiteks 4 eraldisega metsaosal 60 eurot. Sanitaarrraie metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste vajadus võib tekkida ootamatult ja ka mitmed korrad kohta, mille puhul ei järgne raiesoovitust järjest (näiteks hiljutine torm Lõuna -Eestis). Metsaseadus metsakaitseekspertiisi alusel või ei algatata küll sätestab, et 20 tm võib ühe kinnistu aastas võib raiuda metsakaitseekspertiisi, erisust on seletuskirjas metsateatist esitamata. Kuid suurema kinnistu puhul ei põhjendatud. võimalda see erand siiski õiguspäraselt kogu kinnistul vajalikku raiet teha. Kindlasti on vajalik erand ka seoses metsakahjustustega. Taas tuleb arvestada ka seda, et metsateatis on metsaeraldise põhine ja kahjustusest teatamine mitme eraldisega metsas võib kujuneda ebaproportsionaalselt kalliks. 4 AP Mets 4. Seletuskirja lk 11 tuuakse välja, et praktikas esineb MITTE ARVESTATUD juhtumeid, kus objektidele esitatakse ka korduvaid metsateatisi tegelikke raieid teostamata. Kõnealuste 2  teatiste menetlemine on KeA-le täiendav ressursikulu. Ka tegevuse uuesti kavandamisel kaasneb samasugune Selline põhjendus ei ole absoluutselt kohane. Metsateatis menetluskulu, et hinnata kavandatud tegevuse vastavust annab õiguse raiuda, mitte ei pane kohustust raiuda. õigusaktidega. Tegelikult 12 kuu möödumisel võib olla Metsaraie sõltub teatavasti ilmast. Teatud metsi ei ole nii piirnevate kui isegi samal kinnisasjal olevad asjaolud võimalik raiuda ja metsamaterjali välja vedada kui ei ole muutunud, näitekspiirnevate raiete tulemusel on nt külmunud pinnast (raieks kaitsealadel see üldjuhul raie lubatud pindala üle lubatud määra. Ametnik peab teostamise üks eeltingimus), kuid ilma „tellida“ ei saa. asjaolud ikkagi igakordselt üle kontrollima. Enne raiet on vajalik on lahendada juurdepääsuküsimused, mis vaidluse tekkimisel võtavad kohtutes aega aastaid jne. Kevade on teede lagunemise aeg, millele järgneb pesitsusrahu. Seega ei ole midagi eripärast ja taunimisväärset selles, et vaatamata metsateatise võtmisele jääb aasta jooksul raie tegemata. Korduva samasisulise metsateatise menetlemine, kui selline, ei ole Keskkonnaametile üldjuhul täiendav ressursikulu. 5 AP Mets 5.Seega enne riigilõivu kehtestamist tuleb siiski MITTE ARVESTATUD põhjalikult kaaluda erandeid. 6. Erandid on hädavajalikud ka juhuks, kui metsaregistri 5. Selgitatud punktides 2 ja 4. süsteem ei võimalda esitatud metsateatise muutmist. Kui riik seab looduskaitselisi piirangud, nendest omanikku 6. Selgitatud ka punktis 30. Selgitame, et iga kavandatud teavitamata, esitab omanik teadmatusest metsateatise, tegevuse hindamisega kaasneb menetluskulu, et hinnata millega kavandatud raiet enam teha ei saagi, mistõttu saab kavandatud tegevuse vastavust õigusaktidele. Kui ka keelduva otsuse. Ei saa eeldada, et maaomanik oskab tegevus kavandatakse ümber, siis peab muudetud enne metsateatise esitamist lülitada metsaportaalis sisse tegevuse hindamiseks läbi viima samuti kõik vajalikud kaardikihid ( mis sageli ei ole õiged või on menetlustoimingud, millega kaasneb kulu. puudulikud) ja esitada korrektse metsateatise. Kui jääda seisukohale, et üks esitatud metsateatis võrdub 15 eurot, on oht saada riigilõivuga „topeltmaksustatuks “ iga valesti täidetud metsateatise eest väga suur. Peab olema tagatud menetluses oleva metsateatise parandamise või täpsustamise võimalus. 3 6 AP Mets 7. Eelnõust ei nähtu, et teatud juhtudel riik riigilõivu MITTE ARVESTATUD tagastaks. Kindlasti ei ole õiglane ja proportsionaalne, et juhul, kui riik peatab looduskaitselistel põhjendustel Selgitame, et iga kavandatud tegevuse hindamisega esmalt metsateatise menetluse LKS § 8 lg 6 alusel 28 kaasneb menetluskulu, et hinnata kavandatud tegevuse kuuks ja hiljem metsateatist ei kinnita, omastab ta lisaks ka vastavust õigusaktidele. tasutud riigilõiv väitega, et metsateatist ju menetleti ja tehti kulusid. 7 AP Mets 8. Nii eelnõu seletuskiri kui riigi poolt antavad selgitused SELETUSKIRJA TÄIENDATUD peavad olema arusaadavad. Keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate Metsateatise vorm annab võimaluse esitada mitu andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise metsaregistris registreeritavat kavandatud raietegevust ja registreerimise kord ning tähtajad“ või kahjustusest teatamist korraga. Menetluse käigus https://www.riigiteataja.ee/akt/115082017009 lisaks oleva neid menetletakse ja hinnatakse eraldi. MS § 41 (81) metsateatise vormi on nimetus metsateatis. Tavaline “Kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, inimene täites selle vormi võib saada suure üllatuse, et 15 registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris. Kui euro suuruse riigilõivu asemel tuleb tal tasuda metsateatise metsateatis on esitatud paberil või e-kirjaga, saadab kinnitamise järgselt näiteks 4 eraldise märkimisel Keskkonnaamet metsateatise esitajale raie riigilõivuna 60 eurot. registreerimise kohta registriväljavõtte.” 8 AP Mets Seletuskirjast ei nähtu, kas on kavandatud viidatud lisa SELETUSKIRJA TÄIENDATUD muutmine? Kas on kavandatud metsateatise vormile selgitus, et iga täidetud rea eest tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot. Seletuskirjas ja uue riigilõivu info kommunikeerimisel peab riik metsaomanikele üheselt selgitama, et metsateatis kinnitatakse ühe eraldise kohta, mitte kogu metsakatastri kohta. Riigilõiv 15 eurot võib näida küll väike, kuid praktikas võib ka väiksemahulise raie kavandamisel tegelik riigilõiv kujuneda väga kalliks. 9 Eesti Eesti Keskkonnaühenduste Koda toetab riigilõivude MITTE ARVESTATUD Keskkonnaühend kooskõlla viimist tegelike kuludega. EKO toetab uste Koda metsateatistele riigilõivu kehtestamist, kuid soovitame Tegemist on kulude katmiseks määratava riigilõivuga, kaaluda eelnõus kavandatust kõrgema riigilõivu määra mille aluseks on reaalsed kulutused metsateatiste 4  kehtestamist, sest seni on Keskkonnaamet viidanud menetlemisel. Samuti ei laeku riigilõivud riigieelarvesse metsateatiste puhul ressursside ebapiisavusele, mis ei sihtotstarbeliselt. võimalda metsateatisi piisavalt sisukalt menetleda ega tagada loodusväärtuste kaitset metsades. Selgitatud ka punktides 1 ja 10. 10 Multiland OÜ Eesti Erametsaliit on edastanud Multiland OÜ-le MITTE ARVESTATUD Rahandusministeeriumi poolt 05.09.2023 Eesti Erametsaliidule kooskõlastamiseks ning arvamuse Riik on Eesti metsade kaitseks ja jätkusuutlikkuse avaldamiseks saadetud riigilõivuseaduse ja metsaseaduse tagamiseks kehtestanud erinevaid õigusakte. Et muutmise seaduse. Multiland OÜ-d, kui metsaomanikku, metsaomanikul oleks lihtsam orienteeruda, aitab mõjutab eelkõige riigilõivuseaduse täiendamine Keskkonnaamet metsaomanikke läbi metsateatiste paragrahviga § 135¹, mille kohaselt maksustatakse menetlemise hinnates, kas kavandatav tegevus vastab riigilõivuga metsateatise läbivaatamine - sellel on õigusaktidele. negatiivne mõju hea ja jätkusuutliku metsanduse arengule. 11 Multiland OÜ Metsa inventeerimisandmed jõuavad riigi registrisse MITTE ARVESTATUD metsaomaniku initsiatiivil ja kulul - need andmed on kogunud riigi poolt atesteeritud metsakorraldajad. Selgitatud ka punktis 10. Ebamõistlik on hakata metsaomanikke enda initsiatiivi ja Eelnõuga ei maksustata andmete kasutamist vaid kuludega hangitud andmete kasutamise eest maksustama. seatakse lõiv riigipoolsele toimingule. 12 Multiland OÜ Eelnõust ei joonistu küll selgelt välja, kuid ajakirjanduses ARVESTATUD OSALISELT on kirjeldatud, et metsakahjustustest teatamine soovitakse maksustada - sellel on selge negatiivne mõju. Juba täna on Metsakahjustustega seotud erand on eelnõusse lisatud. praktikas olnud olukordi, kus Keskkonnaamet soovitab Erisus tehakse vaid metsateatistele, mis esitatakse küpse metsa metsakahjustusest teatamisel esitada lageraie metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste metsateatis. Mõistame, et metsakahjustuse teatise kohta, mille puhul ei järgne raiesoovitust menetlemine on halduskoormus riigile, kuid samas on see metsakaitseekspertiisi alusel või ei algatata ka oluline infoallikas ja sisendiks metsanduses üldiselt (nt. metsakaitseekspertiisi, erisust on seletuskirjas metsanduse arengukava ja teiste strateegiate koostamisel põhjendatud. ning teadustööl). Kui metsakahjustusest teatamine maksustatakse, siis võib tekkida olukord, kus tulevikus on metsakahjustuste info tugevalt moonutatud. 13 Multiland OÜ Käesolevaga Multiland OÜ teatab, et on kategooriliselt MITTE ARVESTATUD vastu erametsaomanikule riigilõivu tasumise kohustuse 5  panemisele metsateatise esitamisel ja eelnõus olev säte, Selgitatud ka punktis 10. mis näeb ette metsateatise läbivaatamise eest riigilõivu kehtestamise, tuleb eelnõust välja võtta. Leiame, et Täiendavalt selgitame vastavalt Teie poolt esitatud halduskoormuse on riik endale ise tekitanud ja punktidele. metsaregistri halduskulude katmiseks tuleks riigil kaaluda näiteks alljärgnevaid alternatiive, mis vähendaks oluliselt 1. Metsateatiste kehtivuse pikendamise ettepanek ei ole riigi halduskoormust: praeguse õigusakti muutmise raamistikus, kuid kaalume 1. Metsateatised muuta tänase ühe aasta asemel kehtivaks seda ettepanekut edaspidi. vähemalt kolmeks aastaks. 2. Metsaregister muuta kolmandatele osapooltele 2. Avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkt 30 sisaldab tasuliseks. kohustust avaldada andmekogudes sisalduv teave ning 3. Metsateatise asendamine raiest teavitusega (va. erisused seaduse § 4 lõike 4 kohaselt tuleb juurdepääs teabele raiete menetlemisel looduskaitseliste piirangute korral ja võimaldada üldjuhul tasuta. metsakahjustustest teavitamisel). 3. See ettepanek ei ole samuti riigilõivuseaduse muutmise raamistikus. Ka eeldab see ettepanek oluliselt laiapõhjalisemat arutelu, sest tegemist on valdkonnas seni kehtinud aluspõhimõtete muutmisega, mille mõju on kindlasti tarvis analüüsida lähtuvalt erinevatest aspektidest. Tegevuse optimeerimise võimalusi analüüsitakse jooksvalt, seejuures kaalume ka esitatud ettepanekuid. 14 Multiland OÜ Eelnõu tekitab hulgaliselt küsimusi ning näha on mitmeid SELGITATUD võimalikke negatiivseid mõjusid metsandusele. Kahetsusväärselt on erametsaomanikele antud Nõustume, et aeg ettepanekute tegemiseks on lühike, arusaamatult lühike aeg arvamuse avaldamiseks ja kuid metsateatisele riigilõivu kehtestamine on seotud kooskõlastamiseks. Kaks päeva ei ole ilmselgelt piisav riigieelarve eelnõuga, mille menetlemine on sügavamate analüüside läbi viimiseks ja mõlemaid kiireloomuline. osapooli rahuldavate alternatiivide välja pakkumiseks. Loodame, et riik siiski annab ka muudatust otseselt puudutavatele osapooltele mõistlikuma aja arvamuste 6  avaldamiseks, mis omakorda aitaks kaasa ka konstruktiivsema lahenduse leidmisele. 15 Eesti Erametsaliit Metsasektorit puudutab otseselt riigilõivuseaduse MITTE ARVESTATUD Eesti täiendamine paragrahviga § 135¹, mille kohaselt Põllumajandus- maksustatakse riigilõivuga metsateatise läbivaatamine. Selgitatud punktis 1. Kaubanduskoda Oleme ühemõtteliselt vastu erametsaomanikule riigilõivu Eestimaa tasumise kohustuse panemisega metsateatise esitamisel Talupidajate ning leiame, et eelnõus olev säte, mis näeb ette Keskliit metsateatise läbi vaatamise eest riigilõivu kehtestamine Eesti Metsa- ja tuleks eelnõust välja võtta. Puidutööstuse Liit 16 Eesti Erametsaliit Soovime rõhutada, et metsateatise menetlemine ja MITTE ARVESTATUD Eesti metsaregistri kasutamine ei ole tasuta, vaid see on olnudki Põllumajandus- riigi ülesanne (vt. MS§ 9: Oma ülesannete täitmiseks Selgitatud punktis 10. Kaubanduskoda metsanduses peab riik metsa paiknemise, pindala, Eestimaa tagavara, seisundi ja kasutamise arvestust metsaressursi Selgitame lisaks, et põhjuseid metsateatise mitte Talupidajate arvestuse riiklikus registris). Selle ülesande täitmise kulud realiseerimiseks on mitmeid, kuid sellegipoolest jääb Keskliit on täna nii omanike kui riigi kanda. Riik haldab registrit ja Keskkonnaametile menetlustoiming alles, mis tähendab, Eesti Metsa- ja tagab selle toimimise. Maaomanikud, osaliselt riigi toel, et kulud on samad. Puidutööstuse Liit tagavad registrisse vajalikud andmed. Meile tundub kummaline seletuskirjas märgitud probleem seoses Ühtlasi selgitame, et see, et tegemist on riigi ülesandega korduvate teatiste esitamisega, sest ka metsaseadus ütleb, metsaseaduse mõttes ei tähenda, et tegevusele ei saaks et teatis esitatakse kavandatud raiete kohta. Ehk seadus ei või ei tohiks kehtestada riigilõivu. Kõik eeldagi, et teatise kavatsus igal juhul realiseeritakse. riigilõivuseaduses nimetatud muud tegevused on samuti riigi ülesanded. 17 Eesti Erametsaliit Rõhutame, et andmed erametsade kohta jõuavad registrisse MITTE ARVESTATUD Eesti ainult siis, kui metsaomanik on selleks ise initsiatiivi Põllumajandus- näidanud – tellinud metsa inventeerimise. Valdavalt on Nõustume, et inventeerimisandmed on metsaomaniku Kaubanduskoda inventeerimiskulu metsaomaniku kanda initsiatiivil koondatav info. Selle info alusel planeerib Eestimaa (inventeerimiskulude katmiseks ette nähtud toetussumma aga omanik metsamajanduslikke tegevusi, mille üheks Talupidajate on marginaalne). Sisuliselt kuuluvad metsaregistri andmed osaks on ka raie. Keskliit metsaomanikule. Riik ei ole metsaomanikule senini selle 7  Eesti Metsa- ja eest midagi maksnud, et andmed registrisse jõuaks ja saaks See, et loa aluseks on loa taotleja kulul kogutud info ei Puidutööstuse Liit neid seal oma vajadusteks või kõikide inimeste huvi ole keskkonnavaldkonnas unikaalne, rahuldamiseks kasutada. Riigi poolt ei ole aus hakata keskkonnakaitselubade puhul täidab seda rolli näiteks metsaomanikke tema enda initsiatiivi ja kuludega hangitud keskkonnamõju hindamine. Lõivustatakse metsateatise andmete kasutamise eest maksustama. taotluse läbivaatamine kui toiming, millel on riigi jaoks kulu. Selgitatud ka punktis 10. 18 Eesti Erametsaliit Kui riik tunneb vajadust kulude kokkuhoiuks, siis tuleks SELGITATUD Eesti põhjalikult analüüsida kas kehtivas õigusruumis on Põllumajandus- võimalik teha muudatusi (näiteks teatud juhtudel kaotada Selgitatud punkti 13 alapunktis 3. Kaubanduskoda teatise kohustus), et vähendada seeläbi menetlemise Eestimaa vajadust või hoopis põhimõttelisemalt üle vaadata teatiste Talupidajate olem ja/või metsaregistri funktsioneerimine. Allpool Keskliit kirjeldame kahte võimalikku viisi, mille kasutamine võiks Eesti Metsa- ja märkimisväärselt vähendada riigi ressursikulu Puidutööstuse Liit metsaregistri haldamisel. 19 Eesti Erametsaliit Alternatiivselt pakume välja viise, mida riik võiks kaaluda, SELGITATUD Eesti et rahastada metsaregistri käigushoidmisega seotud Põllumajandus- kulusid. Selgitatud punkti 13 alapunktides 2 ja 3. Kaubanduskoda 1) Metsaregistri kasutamise muutmine kolmandatele Eestimaa isikutele tasuliseks Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et Talupidajate metsaregistri toimimise kõik kulud kannab riik, kuigi Keskliit vahetu kasu saajaks ei ole ühiskond tervikuna. Eesti Metsa- ja Metsaregister on olulises osas kõigile huvilistele vabalt Puidutööstuse Liit ligipääsetav. Kes iganes võib tasuta vaadata ükskõik millise metsa inventeerimisandmeid. Tõepoolest ei saa vahetut kasu ühiskond tervikuna, vaid registris enda uudishimu rahuldamiseks teiste isikute metsade andmeid vaatavad inimesed. Kui näiteks kinnistusraamatus on teatud andmetele ligipääs kolmandate isikute jaoks maksustatav, siis metsaregistris on võimalik 8  erametsaomaniku omandi põhjalikku kirjeldust (inventeerimisandmed) vaadata täiesti tasuta. Kui riigi jaoks on registri pidamine tõesti niivõrd kulukas, siis teeme ettepaneku, et kolmandatel isikutel tuleks metsaregistrisse sissepääsu eest tasuda riigilõiv. 2) Metsateatise kui raiet lubava dokumendi kaotamine Eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud kuivõrd kulukas riigi jaoks metsateatise läbi vaatamine. Kui hoolimata metsateatise muutmisest digitaalseks ning asjaolust, et valdavalt analüüsib metsateatist arvutisüsteem on riigi jaoks metsateatiste menetlemine nüüdseks üle jõu käiv, siis tuleks muuta metsaseadust, et kaotada metsateatis kui raie õiguspärasuse eeltingimuseks olev dokument. 20 Eesti Erametsaliit Selgitame ettepanekut: TEADMISEKS VÕETUD ettepanekud punktis 19. Eesti ➢ Metsaomaniku poolt kavandatav raie peab vastama Põllumajandus- metsaseadusele ja teistele õigusaktidele niikuinii. Kaubanduskoda Metsateatis lubab tihtipeale tegevust, mis seadusega juba Eestimaa on lubatud. Selline dubleerimine on ebaotstarbekas. Talupidajate ➢ Uuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks on Keskliit metsaseadusest tulenevalt kohustuslikud kehtivad Eesti Metsa- ja inventeerimisandmed (erandiks juriidiliste isikute Puidutööstuse Liit metsaomand alla 2 hektari ja füüsiliste isikute metsaomand alla 5 hektari) ehk reeglina on metsaomanikul metsa majandamise kavast selgelt nähtav, millises metsaosas on milline raie lubatud. Metsateatis kinnitab selle üle, mis on juba kirjas seaduses ja metsamajandamiskavas. Erandiks võib metsateatise esitamise kohustuse säilitada metsakahjustustest teada andmisel ja raiete kavandamisel looduskaitsealadel. ➢ Aastatega on välja arendatud erametsaomanikke abistav metsaühistute tugivõrgustik. Kui metsaomanikul on kahtlus kavandatud raie õiguspärasuses on tal alati 9  võimalik pöörduda metsaühistu juures tegutseva atesteeritud metsakonsulendi poole, kes suudab hinnata kavandatud tegevuse vastavust õigusaktidele. 21 Eesti Erametsaliit Ülalkirjeldatud alternatiive saab rakendada ka TEADMISEKS VÕETUD Eesti kombinatsioonis. Paraku ei ole meil võimalik teha Põllumajandus- täpsemaid analüüse ühe või teise alternatiivse ettepaneku Selgitatud punktis 14. Kaubanduskoda rakenduslike aspektide osas, kuna eelnõule vastamiseks Eestimaa antud aeg on ebamõistlikult napp. Kaks päeva arvamuse Talupidajate avaldamiseks olukorras, kus riigiametnikud on saanud Keskliit regulatsioonide välja töötamisele pühenduda kuid on Eesti Metsa- ja ebaõiglaselt väike ja seetõttu teravas vastuolus hea Puidutööstuse Liit kaasamise tavaga. On näha, et riigi tegelik soov ei ole mitte sisuliselt analüüsida metsaregistriga seotud kulude vähendamist, vaid luua võimalusi riigile tulude genereerimiseks. Ainuüksi põhjusel, et kolmandale sektorile on kaasa mõtlemiseks antud aeg ebaõiglaselt üürike tuleks idee metsateatise läbi vaatamise riigilõivuga maksustamisest seisma panna ning asjatundlikult analüüsida, millised on võimalused riigi halduskoormuse vähendamiseks seoses metsaregistri haldamisega. 22 Eesti Erametsaliit Kokkuvõtvalt märgime, et on kahetsusväärne, et TEADMISEKS VÕETUD Eesti huvirühmade kaasamine on sedavõrd marginaliseeritud. Põllumajandus- Olematu tähtajaga sotsiaalpartnerite kaasamine on sisutu ja Kaubanduskoda vastuvõetamatu ning ei vasta hea õigusloome ja Eestimaa normitehnika eeskirjale, mõjude hindamise metoodikale ja Talupidajate õigusloomepoliitika põhialustele. Ainuüksi sel põhjusel Keskliit tuleb riigilõivuseaduse ja metsaseaduse menetlemine Eesti Metsa- ja seisma panna. Puidutööstuse Liit 23 Eesti Metsa- ja EMPL vaidleb vastu ka riigilõivuseaduse täiendamine MITTE ARVESTATUD Puidutööstuse Liit paragrahviga § 135¹, mille kohaselt maksustatakse riigilõivuga metsateatise läbivaatamine. Selgitatud punktides 10 ja 17. 10  Eelnõu seletuskirjas on väidetud, et metsaregister toimib riigi rahastamisel ja on kasutajatele tasuta. See väide ei ole lõpuni korrektne, kuna andmed erametsade kohta jõuavad registrisse ainult siis, kui metsaomanik on selleks ise initsiatiivi näidanud – tellinud metsa inventeerimise. Valdavalt on inventeerimiskulu metsaomaniku kanda, kuna inventeerimiskulude katmiseks ette nähtud toetussumma on praktiliselt marginaalne võrreldes tegeliku inventeerimiskuluga Sisuliselt kuuluvad metsaregistri andmed metsaomanikule. Riik ei ole metsaomanikule senini selle eest midagi maksnud, et andmed registrisse jõuaks ja saaks neid seal oma vajadusteks või kõikide asjast huvitatud isikute huvi rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiame, et eelnõus olev säte, mis näeb ette metsateatise läbi vaatamise eest riigilõivu kehtestamine erametsaomanikele, tuleks eelnõust välja võtta. 24 Eesti Metsa- ja Kui riigi jaoks on registri pidamine osutumas kulukas MITTE ARVESTATUD Puidutööstuse Liit vaatamata asjaolule, et valdavalt analüüsib metsateatist arvutisüsteem, siis oleks ilmselt põhjendatud küsida Selgitatud punktis 13 alapunktis 2. riigilõivu metsaregistrisse sissepääsu eest ainult kolmandatelt isikutelt. 25 Eesti Metsa- ja Juhul, kui eelnõu koostajad peavad siiski vältimatuks ARVESTATUD OSALISELT Puidutööstuse Liit kehtestada metsateatise menetlemisele riigilõiv ka metsaomanikele, on põhjendamatu riigilõivuga Selgitatud punktis 2. maksustada järgmised tegevused: 1. Metsakahjustustest teavitamine Metsakahjustustega seotud erand on eelnõusse lisatud. Erisus tehakse vaid metsateatistele, mis esitatakse Riigi poliitika peaks olema suunatud metsakahjustuste metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste ärahoidmisele ja leviku tõkestamisele, mitte aga kohta, mille puhul ei järgne raiesoovitust maksustamise teel kahandama metsaomanike metsakaitseekspertiisi alusel või ei algatata 11  motivatsiooni kahjustuse olemasolust õigeaegselt teada metsakaitseekspertiisi, erisust on seletuskirjas anda. põhjendatud. Kahjustuste teatise riigilõivustamine on lühinägelik. Taas tuleb arvestada ka seda, et metsateatis on metsaeraldisepõhine ja kahjustusest teatamine mitme eraldisega metsas võib minna omanikule väga kalliks maksma. 26 Eesti Metsa- ja 2. Korduvesitatud metsateatiste maksustamine MITTE ARVESTATUD Puidutööstuse Liit riigilõivuga Selgitatud punktis 4 ja punkti 13 alapunktis 1. Eelnõu seletuskirja lk 11 on selgitatud, et praktikas esineb juhtumeid, kus objektidele esitatakse ka korduvaid metsateatisi tegelikke raieid teostamata. Kõnealuste teatiste menetlemine on KeAle väidetavalt täiendav ressursikulu. Metsaraie sõltub ilmast. Teatud metsi ei ole võimalik raiuda ja metsamaterjali välja vedada, kui ei ole külmunud pinnast. Raieks kaitsealadel on üldjuhul külmunud pinnas raie teostamise üks eeltingimus. Paraku ilma „tellida“ ei saa. Vajalik on lahendada juurdepääsuküsimused, mis vaidluse tekkimisel võtavad kohtutes kaua aega jne. Seega ei ole midagi taunimisväärset selles, et vaatamata metsateatise võtmisele jääb aasta jooksul raie tegemata. Korduva samasisulise metsateatise menetlemine ei ole Keskkonnaametile üldjuhul täiendav ressursikulu. Riik ise on sätestanud, et metsateatis kehtib üks aasta. Kui põhjalikult ja komplekselt hinnatakse metsanduslik taustsüsteem (metsa uuenemine, sellega seotud piirangud naabritele jms) on tõenäoliselt mõistlik, et teatud juhtudel kinnitatakse metsateatis pikemaks ajavahemikuks kui aasta. See eeldaks põhjalikku kaalumist ja arutelu ning ka metsaseaduse vastavat muutmist. 12  Teadaolevalt on Lätis lageraie luba kehtiv 3 aastat ja sanitaarraie 2 aastat. 27 Eesti Metsa- ja 3. Riigilõivu rakendamine vastavalt raie liigile MITTE ARVESTATUD Puidutööstuse Liit Hetkel kavandatud riigilõiv on ühtne sõltumata Selgitatud punktis 2. kavandatavast raieliigist. Vajalik on kaaluda erandite tegemist. Sanitaarraiet on vajalik ja põhjendatud teostada korraga suuremal alal kui üks metsaeraldis. Ei ole proportsionaalne, et väiksemahulise sanitaarraie tegemiseks, mis on seotud üksnes kuludega, peab tasuma näiteks 4 eraldisega metsaosal 60 eurot. Seaduse andja peab mõistma, et enamus metsadest kasutatavatest raieliikidest ei tähenda metsaomanikule tulu, vaid on tehtud metsa pikaaegse kasvatamise eesmärgil. 28 Eesti Metsa- ja 4. Metsaühistute liikmete vabastamine riigilõivust MITTE ARVESTATUD Puidutööstuse Liit Riik on aastaid teavitanud metsaomanikke Selgitame, et menetluskulu on kõigil juhtudel metsaühistutesse astumise vajalikkusest. Metsaühistute ühesugune, olenemata sellest, kas omanik on liikmetele riigilõivu vaba metsateatise esitamise võimaluse metsaühistu liige. andmine oleks täiendavaks motiveerivaks meetmeks metsaühistute liikmeskonna suurendamisel. 29 Eesti Metsa- ja 5. Riigilõivuga maksustamine sõltuvalt metsateatise MITTE ARVESTATUD Puidutööstuse Liit esitamise viisist Paberkujul/e-postiga esitatakse metsateatisi u 9% kogu Riik on metsaomanike hulgas propageerinud registris metsateatiste hulgast ning see on ajas langev, samas teatise esitamist ning soovitanud loobuda paberil või e- kulud menetlusele on olemas kõigil juhtudel (suur osa on postiga teatise saatmisest. Pole kahtlust, et otse välitööde kulud jms), mistõttu ei ole põhjendatud infosüsteemis esitatud teatise läbi vaatamine riigi jaoks erisuste tegemine. kuluefektiivsem kui eraldi dokumendina esitatud metsateatise menetlus. Kui riigilõiv metsateatise läbi 13  vaatamisele kehtestada, võiks selle rakendamist kaaluda ainult paberdokumendina ja e-posti teel esitatud teatiste korral. 30 Eesti Metsa- ja 6. Metsateatise muutmine MITTE ARVESTATUD Puidutööstuse Liit Erandid on hädavajalikud ka juhuks, kui metsaregistri Selgitatud punktis 28. süsteem ei võimalda esitatud metsateatise muutmist. Kui riik seab looduskaitselisi piirangud, nendest omanikku Täiendavalt lisame, et metsaomanikele saavad teavitamata, esitab omanik teadmatusest metsateatise, metsateatiste esitamisel toeks olla ka Keskkonnaameti milles kavandatud raiet enam teha ei saagi, mistõttu saab spetsialistid või metsaühistute konsulendid, et vältida ka keelduva otsuse. Ei saa eeldada, et iga maaomanik (ei vigu, mis võivad sellistes situatsioonides tekkida. räägi üksnes metsafirmadest) oskab enne metsateatise esitamist lülitada metsaportaalis sisse kõik vajalikud kaardikihid, mis sageli ei ole õiged või on puudulikud)ja esitada korrektse metsateatise. Kui jääda seisukohale, et üks esitatud metsateatis võrdub 15 eurot, on oht saada riigilõivuga „topeltmaksustatuks“ iga valesti täidetud metsateatise eest väga suur. Peab olema tagatud menetluses oleva metsateatise parandamise või täpsustamise võimalus. 31 Eesti Metsa- ja Kokkuvõtvalt - metsateatise menetluskulud ja TEADMISEKS VÕETUD Puidutööstuse Liit metsaregistri toimimise kõik kulud katab riik riigieelarve vahenditest, kuigi vahetu kasu saajaks ei ole ühiskond Selgitame juurde, et kõik metsaregistri toimimise kulud tervikuna. EMPL ei nõustu eelnõus esitatud nägemusega, ei ole seotud metsateatistega, metsateatise riigilõivu et kogu metsaregistri ja süsteemi toimimise kulud peaks arvestuses need ei kajastu. kandma nüüd üksnes metsaomanik. 32 Eesti Metsa- ja Eelnõu seletuskirja punktis 6.3.1. on selgitus, et ühe TEADMISEKS VÕETUD Puidutööstuse Liit metsateatise kulu metsaomanikule ei ole suur. Tegelikkuses võib juhtuda, et suurel metsaeraldisel Selgitatud punktis 6. kavandatava lageraie puhul ei olegi suur, kuid valdavalt, arvestades metsade olemust ja eripalgelisust, on välja pakutud riigilõiv tegelikkuses väga kallis. 14  Asjakohane on rõhutada, et metsateatis kinnitatakse metsaeraldise põhiselt. Keskkonnaministri 16.01.2009. aasta määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 4 lg 2 kohaselt eraldise pindala alampiir on ümardatult 0,1 ha ja eraldise keskmise laiuse alampiir on 15 m. Tavaliselt koosnebki raieala mitmest eraldisest ja tegelikult kujuneb tasutava riigilõivu suurus raie kavandamisel üldjuhul oluliselt suuremaks kui 15 eurot. 33 Eesti Metsa- ja Arvestades, et metsateatis tuleb saada ka sanitaarraieks, SELGITATUD Puidutööstuse Liit mis on üldjuhul väiksemahuline ja kallis tegevus, ei saa väita, et ühe metsateatise kulu omanikule ei ole suur. Selgitatud punktis 2. 35 Eesti Metsa- ja Nii seletuskiri kui riigi poolt antavad selgitused peavad ARVESTATUD Puidutööstuse Liit olema arusaadavad ka tavalisele inimesele. Keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr Seletuskirja täiendatakse. 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise Selguse huvides muudetakse Keskkonnaministri 11. kord ning tähtajad“ augusti 2017. a määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate https://www.riigiteataja.ee/akt/115082017009 lisaks olev andmete loetelu ning metsateatise esitamise, metsateatise vormi on nimetus metsateatis. Tavaline menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ lisa inimene täites selle vormi võib saada suure üllatuse, et 15 üheselt mõistetavaks. euro suuruse riigilõivu asemel tuleb tal tasuda metsateatise kinnitamise järgselt näiteks 4 eraldise märkimisel Täiendavad selgitused ka punktis 7. riigilõivuna 60 eurot. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu kahjuks, kas on kavandatud Täiendavalt täpsustame, et kuivõrd ühel eraldisel on ka viidatud lisa muutmine. Seletuskirjast ei selgu kas on võimalik mitu tegevust samaaegselt (näiteks ühel osal kavandatud metsateatise vormile selgitus, et iga täidetud LR, teisel SR), siis metsateatis esitatakse kavandatava rea eest tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot. Seletuskirjas ja uue tegevuse, mitte eraldise kohta. riigilõivu info kohta peab riik üheselt ka metsaomanikele selgitama, et metsateatis kinnitatakse ühe eraldise kohta, mitte kogu metsakatastri kohta. 36 Eesti Metsa- ja Eeltoodud põhjustel ja pidades silmas asjaolu MITTE ARVESTATUD Puidutööstuse Liit arvestades, et kolmandale sektorile on seisukohtade 15  esitamiseks antud aeg ebamõistlikult lühike, tuleks Selgitatud punktis 1. eelnõus väljendatud kavatsus metsateatise riigilõivuga maksustamise kohta jätta käiguta ning valmistada ette uus eelnõu, milles on arvesse võetud kaasamise käigus saadud ajakohaseid ettepanekuid. 37 Eesti Keskkonna- Eesti Keskkonnaühenduste Koda toetab riigilõivude TEADMISEKS VÕETUD, SELGITATUD ühenduste Koda kooskõlla viimist tegelike kuludega. /--/ Saastaja maksab põhimõtte rakendamiseks teeme Tegemist ei ole eraldi keskkonnakaitseloaga vaid ettepaneku kehtestada kõigi keskkonnakasutusega seotud korrastamistingimuste määramine toimub lubade menetluste riigilõivud nii, et nad katavad riigile kaevandamisloa raames. tekkivad menetluskulud. Lisaks teeme ettepaneku vaadata üle kaevanduste sulgemistingimuste menetluste tasu, et see oleks kooskõlas tegelike kuludega ning võimaldaks mõistlikku menetlustähtaega, sest hetkel on need menetlused väga pikad (sulgemistingimuste väljastamisele kulub tihti 1 aasta), mis pidurdab kaevandusalade taastamist ning suurendab looduskahjude tekkimist. 38 Eesti Toidutööstusi ilmselt enam puudutavad keskkonnaload, MITTE ARVESTATUD, SELGITATUD Toiduainetööstuse nagu vee erikasutusluba ning saasteainete ja saasteainete Liit viimine paiksest saasteallikast välisõhku kallinevad Muudatuste aluseks on põhimõtteline otsus, viia ligilähedaselt neli korda senise 520 euro tasemelt 1990 keskkonnakaitselubade teenustega seotud riigilõivude euroni. Kompleksloa hinnastamine muutub senisest määrad kooskõlla riigilõivuseaduse §-s 4 sätestatud keerulisemaks, kuid ka see suureneb senise 1240 euro kulupõhimõttega - riigilõivumäär kehtestatakse lähtuvalt tasemelt neli kuni viis korda. toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. Uus ettepanek sellest ka täies ulatuses lähtub. Küsimus: palun esitada konkreetsemad menetluskulude kallinemise selgitused, esitatud Märgime, et viimasel korral, s.o 01.07.2020 tõsteti põhjendused on vastukäivad ja pole arusaadavad. keskkonnakaitselubade riigilõivude määrasid 2018. aasta otsestest kuludest lähtuvalt. Seega on kehtivad riigilõivud ajakohastamata. Lisaks ei ole kehtivad riigilõivud seni kajastanud ega seega katnud kõiki teenustega seonduvaid kulusid, sh kaudseid kulusid, 16  ning märkimisväärne osa (ligikaudu 86%) kulusid kaetakse täna täiendavalt riigieelarvest. Keskmine riigilõivuga katmata kulude ja riigilõivuga kaetud kulude suhe on täna 14%/86%-ga, ehk kulud on laekuvast riigilõivust keskmiselt seitse korda suuremad. Mõnel juhul kattis riigilõiv kuludest vaid marginaalse osa ning seetõttu on kasv suurem. Selgitame, et alates 2020. aastast on riigieelarvet koostatud tegevuspõhiselt, kus 100% kuludest on seotud teenustega. Tegevuspõhises eelarves on kõik kulud, sh kaudsed kulud jaotatud erinevate tegevuste/teenuste vahel ning ükski kulu ei ole ilma eesmärgita. Nii on ka Keskkonnaamet oma kulud sidunud keskkonnakaitselubade andmise ja haldamise teenustega ning peab nende teenuste üle arvet. Ametnike palgad on arvutuses tegelikud palgad 2022. aastal, mis näiteks komplekslubade menetlejate puhul oli 1600 eurot (bruto). Muud kulud (kontor, side, transport) on turuhindadest sõltuvad. Oluliselt on kasvanud näiteks kulud Riigi Kinnisvara hallatavatele kontoripindadele. Lisaks on oluliselt kasvanud kulud infotehnoloogiale, kuna keskkonnaotsuste infosüsteemis on viimastel aastatel tehtud mitmeid olulisi arendusi. Teenuste kulude arvutustes kulumudeli alusel on arvesse võetud kõik menetlusega seotud otsesed ja kaudsed kulud ehk personali, vajalike hoonete haldamise, IT- süsteemide arendamise ja halduskulud, side ning transpordikulud. Keskkonnakaitselubade teenuste 17  kuludes moodustavad otsesed kulud ligikaudu 85% ja kaudsed kulud 15%. Kulude kasvu puhul tuleb olulisena arvestada, et viie aasta jooksul on keskkonnavaldkonna regulatsioonide maht ja keerukus samuti kasvanud. Antavad load peavad olema põhjalikult kaalutud ja kõiki nõudeid arvestavad, mis tõstab menetluste keerukust ning seab Keskkonnaameti spetsialistide kompetentsusele kõrgemad nõudmised. Lubade sisulise kvaliteedi tagamiseks on vajalik oma ala ekspertide teadmised. Spetsialistide kompetentsust saab tõsta aga läbi vastava hariduse, töökogemuse ning täiendkoolituste. Toome seletuskirjast veelkord välja, et kompleksloa esmataotluseid laekub Keskkonnaametile eelduslikult aastas vaid 0–2 tükki ning mõjutatud ettevõtteid on seega väga vähe. Esmataotluse alusel väljastati 2021. aastal viis (kaks kahe valdkonnaga ja kolm nelja valdkonnaga taotlust) ning 2022. aastal samuti viis (neli kolme valdkonnaga ja üks nelja valdkonnaga taotlus) kompleksluba. Taotluse esitamisest loa väljastamiseni läheb täna üldjuhul 1–2 aastat, seega loa väljastamine ei toimu tihti samal aastal mil taotlus esitati. Kõrgem riigilõiv, mida tasutakse esmakordsel taotlemisel, on seega üldiselt ühekordne kulu. Loa muutmisel, nii keskkonnaloa kui kompleksloa, rakendub 50%-line riigilõivu määra soodustus. Lisaks rakendub 20%-line soodustus kui keskkonnaloa andmise või muutmise taotlus hõlmab vähemalt kahte valdkonda milleks luba taotletakse. Lisaks rakendub täiendav 50%-line soodustus riigilõivuseaduse § 1362 lõike 4 alusel 18  keskkonnaloa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest kui tegemist on riigiasutusega, kohaliku omavalitsuse üksusega, avalik-õiguslik juriidilise isikuga, mittetulundusühingu ja raamatupidamise seaduse § 3 punktis 14 nimetatud mikroettevõtjaga. Komplekslubade puhul on kavandatud 20%-line soodustus kui kompleksloa andmise või muutmise taotlus hõlmab vähemalt kolme valdkonda. Seega on kõrgeim võimalik riigilõiv kompleksloa taotluse ülevaatamise eest: 4 * 4930 eurot * 0,8 = 15 776 eurot. Seletuskirja on selles osas parandatud. 39 Eesti Tasumäärade tõstmise peamiseks põhjenduseks on MITTE ARVESTATUD, SELGITATUD Toiduainetööstuse seletuskirjas kirjutatud, et keskkonnalubade kallinemine Liit on tingitud menetluskulude kasvust. Lisaks selgitame, et tarbijahinnaindeksit (THI) ei ole Statistikaameti andmetel moodustas THI summarne kasv riigilõivumäärade tõstmisel aluseks võetud. THI abil on 36% ajavahemikul alates seaduse eelmise redaktsiooni iseloomustatud üldist teenuste kulude kasvu, näiteks vastuvõtmisest 2014 aastal kuni 2022 aastani. Keskmine saab välja tuua, et 2022. aastal oli THI kasv 19,4%, tööjõukulu on samal perioodil suurenenud veidi üle kahe samal ajal kui see varasematel aastatel aastate lõikes on korra. olnud kuni 5% (2021. aastal võrreldes 2020. aastaga Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et makromajanduslike 4,7%; 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga -0,4%). suhtarvude põhjal ei ole võimalik leida põhjendusi nelja Riigilõivumäärad kehtestatakse vastavalt kuludele. ning enam kordsele keskkonnalubade kallinemisele. Vt ka punkti 38 selgitust. 40 Eesti Teine seletuskirjas esitatud hinnatõusu põhjendus võrdleb MITTE ARVESTATUD, SELGITATUD Toiduainetööstuse keskkonnaloa hinda rajatava objekti maksumusega. Liit Eelduslikult on ettevõtete, kes oma tegevuseks ja Lisaks selgitame, et kulude kehtestamisel ei ole kindlasti tegevusega alustamiseks vajavad kompleksluba, arvestatud investeeringute suurusega, vaid see on toodud majanduslik seisukord hea ning vajalike investeeringute, võrdluseks, et mõista ettevõtete kulude proportsiooni, sh kompleksloa taotlemisega seotud investeeringute ja mis läheb keskkonnakaitse nõuetele vastamisele ja kulude tegemisega on arvestatud. Kompleksloa nendega seotud loa menetlemisele. Tegevuste esmataotlemisega seotud kulud moodustavad elluviimisel tuleb arvestada kõikide kuludega, koguinvesteeringust tihti marginaalse protsendi (näiteks 19  Eesti tööstusvaldkonnas uus tootmistehas Paide sealhulgas vajaliku loa taotlemise kuludega, millest üks piimakombinaat, mille investeeringute maht on üle 100 osa on riigilõiv. miljoni euro või samuti tööstusmaastikul uus kavandatav biotoodete tehas, mille investeeringud ulatuvad 800 Vt ka punkti 38 selgitust. miljoni euroni). Objekti maksumus ei saa olla seotud menetluskuludega. Keskonnaloa väljastamine eeldab kindlate protseduuride läbi viimist, mis ei saa kuidagi olla sõltuvuses ettevõtte investeeringuvõimekusega ning rajatava tehase suuruse või maksumusega. 41  Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade Nõustume, et aeg ettepanekute tegemiseks on lühike, kaasamine ja avalik konsultatsioon kuid eelnõu mõjutab 2024. aasta riigieelarvet (riigi tulusid), seega peab menetlus liikuma 2024. aasta Eelnõu mõjutab ettevõtete kulubaasi ja seda pikas riigieelarve menetlusega samas tempos. ajaraamis. Seetõttu ei pea me põhjendatuks selle kiirkorras kooskõlastamist, huvirühmade kaasamist ja avalikku konsultatsiooni vaid loetud päevadega. Leiame ka seda, et keskkonnalubade seaduse eelnõu vajab adekvaatset tasumäärade tõstmise põhjendusi. Kokkuvõttes ei ole võimalik esitatud kujul olevat eelnõu toetada. 42 Eesti Erametsa 1. Mõju tööstus- ja põllumajandussektorile MITTE ARVESTATUD, SELGITATUD Liit Eelnõu paragrahv 1 punktiga 14 muudetakse olulisel Selgitus on sama mis punkti 38 selgitus. Täiendavalt ka määral komplekslubade taotlemisega seonduvaid punktide 39 ja 40 selgitused. riigilõivu määrasid. Ettepaneku kohaselt suureneksid tööstus ja tootmisettevõtete komplekslubade eest võetavad Täiendavalt märgime, et ka sea-, linnu ja veisekasvatuse riigilõivumäärad järgmise aasta 1. juulist 695-1490% võrra kompleksloa puhul on kavandatud 80%-line soodustus ja põllumajandusettevõtetele 297-695%. Kui täna kehtiv kui kompleksloa andmise või muutmise taotlus hõlmab riigilõivu määr on kõikidele ettevõtetele 1240 eurot, siis 20  seaduse kehtima hakkamise puhul oleksid need vähemalt kolme valdkonda. Seega on kõrgeim võimalik maksimaalselt 19 720 eurot tööstus- ja tootmisettevõtetele riigilõiv kompleksloa taotluse ülevaatamise eest: ning 9860 eurot põllumajandusettevõtetele. Sama 4 * 4930 eurot * 0,5 * 0,8 = 7888 eurot. Seletuskirja on paragrahvi punkti 20 kohaselt suureneksid ka selles osas parandatud. keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest võetavad riigilõivud peaaegu 4 korda. Nii suurel määral riigilõivude tõstmine on igasuguse hea halduspraktika vastane ja ka sisuliselt põhjendamata. Eelnõu seletuskirjas tuuakse riigilõivude suurendamise põhjenduseks asjaolu, et lubade menetluskulud on aja jooksul oluliselt suurenenud. Näitena on toodud komplekslubade maksumuste tõus kulumudeli arvutuste põhjal aastatel 2021 ja 2022, mille kohaselt kulud menetlusele on suurenenud 62,5% võrra. Arusaamatu on, kuidas saavad menetluskulud ühe aastaga sel määral tõusta ning teadmata on, kas kuluarvutused on ka realistlikud. Kindlasti ei ole aga põhjendatud riigilõivude 297-1490% suurused tõusud menetluskulude tõusuga võrreldes. 43 Eesti Metsa- ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) on seisukohal, MITTE ARVESTATUD, SELGITATUD Puidutööstuse Liit et eelnõus esitatud suurel määral riigilõivude tõstmine ja metsateatiste eest riigilõivu analüüsimata küsimine on Selgitus on sama mis punkti 38 selgitus. Täiendavalt ka head halduspraktikat eirav. Kaasatud isikutele punktide 39 ja 40 selgitused. seisukohtade esitamiseks kahepäevase tähtaja andmine on ebamõistlik ning head õigusloome ja normitehnika eeskirju ignoreeriv. Mõjude hindamise metoodika ja õigusloomepoliitika põhialused on antud eelnõu menetlemisel jäetud ilma nõutava tähelepanuta. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse olulisel määral komplekslubade taotlemisega seonduvaid riigilõivu määrasid. Ettepaneku kohaselt suureneksid tööstus- ja tootmisettevõtete komplekslubade eest võetavad riigilõivumäärad järgmise aasta 1. juulist 2024. 21  Hetkel kehtiv riigilõivu määr kõikidele ettevõtetele on 1240 eurot. Riigilõivu seaduse muudatuste eelnõu kehtima hakkamise järgselt kerkiks tootmis- ja tööstusettevõtetele riigilõiv komplekslubade menetlemisel maksimaalselt 19 720 euroni. Eelnõu seletuskirjas tuuakse riigilõivude suurendamise põhjenduseks pelgalt asjaolu, et lubade menetluskulud on aja jooksul oluliselt suurenenud. Selline väide pole seletuskirjas usutavat kinnitust leidnud. Seletuskirjas on toodud komplekslubade maksumuste tõus kulumudeli arvutuste põhjal aastatel 2021 ja 2022, mille kohaselt kulud menetlusele on suurenenud 62,5% võrra. Mõistetamatu on, kuidas saavad menetluskulud ühe aastaga sellisel määral tõusta ning on kaheldav, kas kuluarvutused on realistlikud. Seetõttu on kindlasti põhjendamatu riigilõivude 297-1490% suurused tõusud menetluskulude tõusuga võrreldes. Eelnevast tulenevalt rõhutame, et EMPL on kategooriliselt vastu kompleks- ja keskkonnalubade riigilõivu suurendamisele eelnõus toodud ulatuses. 44 Eesti 1. Juhime kõigepealt tähelepanu, et väga suurt osa Eesti SELGITATUD Keemiatööstuse ettevõtetest mõjutava seaduseelnõu puhul on arvamuse Liit avaldamiseks kaks päeva aega andmisel tegemist hea Nõustume, et aeg ettepanekute tegemiseks on lühike, õigusloome ja normitehnika eeskirja jämeda eiramisega. kuid eelnõu mõjutab 2024. aasta riigieelarvet (riigi tulusid), seega peab menetlus liikuma 2024. aasta riigieelarve menetlusega samas tempos. 45 Eesti 2. Tasumäärade tõstmise peamiseks põhjenduseks on MITTE ARVESTATUD, SELGITATUD Keemiatööstuse seletuskirjas kirjutatud, et keskkonnalubade kallinemine Liit on tingitud menetluskulude kasvust. Juhul, kui eelnõuga Selgitame, et ka keskkonnaotsuste infosüsteemi kavandatavad kõrgemad riigilõivud suunatakse KOTKAS (edaspidi KOTKAS) ülevalpidamisel on 22  konkreetselt keskkonnakaitselubade menetlemise püsikulud. Lisaks teeb Keskkonnaamet koostöös kiirendamisse, siis omab muudatus ettevõtetele ka Keskkonnaagentuuriga KOTKAS jätkuarenduste positiivset mõju. Paraku me eelnõu seletuskirjast ei loe raames pidevaid arendusi, et erinevaid tegevusi rohkem seda positiivset mõju välja. Enamus menetlusest käib automatiseerida ja menetlusi efektiivistada. Selgitame, elektrooniliselt keskkonnakaitselubade taotluste et läbi taotlusvormide teeb loa taotluse andmete poolautomaatseks menetlemiseks loodud infosüsteemis sisestamise KOTKASesse ära küll loa taotleja, kuid KOTKAS ning sinna andmete sisestamise teeb ära loa esitatud andmete vastavuse ja sisulise hindamise teeb taotleja. Keskkonnaameti menetleja. Menetlusprotsessi maht ja ressursi kulu sõltub tegevuse ja taotluse keerukusest. Menetlusprotsessi osa on ajamahukas avalikustamise protsess ning sõltuvalt taotluse põhjalikkusest võib olla vajadus küsida ka taotlejalt täiendavaid andmeid. Sarnaselt veekeskkonnariskiga registreeringu väljastamise automaatotsusele KOTKAS automaatseid loa väljastamise otsuseid veel ei tee. 46 Eesti 3. Menetluskulude kallinemise selgitused ja esitatud SELGITATUD Keemiatööstuse põhjendused pole arusaadavad. Nii mitmekordne Liit riigilõivude tõus vaid mõni aasta peale viimast tõstmist Selgitus on sama mis punkti 38 selgitus. Täiendavalt ka viitab pigem asjaolule, et probleeme on töö efektiivsuses punktide 39 ja 40 selgitused. ja struktuuris. Teeme ettepaneku jätta punktid 14 ja 20 eelnõust välja, st. et jääksid kehtima senised riigilõivumäärad, kuniks on tuvastatud ja likvideeritud struktuursed puudujäägid Keskkonnaameti töös. 47 Eesti 4. Juhul, kui eelnõu punktid 14 ja 20 jäetakse eelnõusse SELGITATUD Keemiatööstuse sisse, siis tuleb need sõnastada nii, et ettevõtetelt kogutaks Liit riigilõivu vaid nende toimingute läbiviimise eest, millede Selgitame, et ka praegune eelnõu on selliselt sõnastatud. läbiviimist riigiasutuselt taotletakse. Kui tööstusettevõte Ühe valdkonna muutmisel tuleb tasuda ühe valdkonna soovib muuta nt. nelja valdkonda sisaldaval kompleksloal muutmise eest riigilõivu määras: 4930 eurot * 0,5 = 2475 neist ainult ühe valdkonna andmeid, siis tuleb praeguses eurot. eelnõus välja pakutud sõnastuses hakata selle eest riigilõivuks maksma kõigi valdkondade andmete muutmise ulatuses ehk 19720*0,5*0,8=7888 eurot. 23  Seoses sellega teeme eelnõu punktide 14 ja 20 eelnõusse jätmise korral ettepaneku sõnastada riigilõivuseaduse paragrahvi 124 tekst järgmiselt: „(1) Keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksluba) taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt taotletavast tegevusest ja sellest, mitme järgmise valdkonna andmed loale kantakse või loal muudetakse: 1) tööstusheite seaduse § 41 lõikes 2 sätestatud andmed – 4930 eurot; 2) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 98 lõikes 1 sätestatud andmed – 4930 eurot; 3) veeseaduse §-s 193 sätestatud andmed – 4930 eurot; 4) jäätmeseaduse § 81 lõikes 2 sätestatud andmed – 4930 eurot. Nimetatud ettepanek kiirendaks kompleksloa menetlust, kuna loa muutmise taotluse puhul ei hakkaks Keskkonnaamet muutumatuks jäetud eriosasid üle vaatama. Selliselt riigilõivude kogumine oleks õiglane olukordades, kus ettevõte taotleb mitut valdkonda sisaldava kompleksloa muutmist ainult eraldiseisvas valdkonnas. 48 Eesti Vee- Eesti Vee-ettevõtete Liit ei kooskõlasta riigilõivuseaduse SELGITATUD ettevõtete Liit ja metsaseaduse muutmise seadust, kuna nii ulatuslikud riigilõivu kasvud süvendavad veelgi vee-ettevõtete Nõustume, et aeg ettepanekute tegemiseks on lühike, rahavoogude puudujääke. Taaskord peame rõhutama kuid eelnõu mõjutab 2024. aasta riigieelarvet (riigi sarnaselt keskkonnatasude muutmise seaduse eelnõuga, et tulusid), seega peab menetlus liikuma 2024. aasta nii oluliste eelnõude läbitöötamiseks on antud riigieelarve menetlusega samas tempos. ebamõistlikult vähe aega. On kahetsusväärne, et õigusakti menetlemisel ei peeta kinni hea halduse tavast. 49 Eesti Vee- 1. Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse SELGITATUD ettevõtete Liit (edaspidi eelnõu) mõju vee-ettevõtetele on märkimisväärne, kuigi seda eelnõu seletuskirjas kajastatud 24  ei ole. Palume seletuskirja täiendada ja lisada mõjude Tegevuste elluviimisel tuleb ettevõtetel arvestada analüüs vastavalt ettenähtud reglemendile ning tuua välja kõikide kuludega, sealhulgas vajaliku loa taotlemise sektorite põhiselt eelnõuga kaasnev mõju ettevõtetele, sh kuludega, millest üks osa on riigilõiv. vee-ettevõtetele. Juhime tähelepanu, et vee-ettevõte ei ole tavapärane äriettevõte, vaid osutab elutähtsat teenust, Veeteenuste hinna kooskõlastab Konkurentsiamet. millel on suur avalik huvi. Seejuures ei arvesta eelnõu Kliimaministeeriumi eesmärkidega, et hoida ühisveevärgi Arvamuses toodud näide ettevõttest, kellel on 38 ja -kanalisatsiooni teenuse (edaspidi veeteenus) hind keskkonnaluba, on eelduslikul suur ettevõte, keda tarbijatele taskukohane. Kõik täiendavad riiklikud maksud riigilõivu ajakohastamine selliselt ei saa mõjutada, kuna tuleb tarbijal kinni maksta veeteenuse hinnaga. Meil on teenindatav piirkond on suur ja seeläbi ka ühikuhind vee-ettevõtjaid, kellel on korraga 38 keskkonnaluba! Palun madalam. arvestage ka selle vee-ettevõtja näitel, kui suureks kujunevad riigilõivud ja mis on selle mõju tarbijatele. Näiteks ettevõtte, kes teenindab 500 inimest, täiendav Kahjuks me ei näe, milliseid meetmeid rakendades riik ise teenuse kulu riigilõivu tõstmisest loa muutmise korral on panustab veeteenuse taskukohasena hoidmisele, vaid järgnev: vastupidi, kõik maksudega seotud muudatused on üks inimene tarbib keskmiselt 80 liitrit vett ööpäevas ehk suunatud veeteenuse hinna kasvule. kokku 500 inimest tarbib 40 m3 ööpäevas. Kuu tarbimine on seega 1200 m3 ja aasta tarbimine 14 400 m3. Kui loa muutmine maksab 995 eurot, siis sellise tarbimise juures suureneks veehind ligikaudu 995/14400 = 0,07 eurot ühe m3 kohta, mis ei ole märkimisväärne. Kui luba on mingil põhjusel vaja muuta igal aastal, siis see 0,07 eurot m3 kohta on püsikulu, kuid üldjuhul iga-aastased loa muutmised ei ole vajalikud. Kui tegemist on väikese-vee-ettevõttega kes on mikroettevõte, siis rakendub riigilõivule, kehtivast riigilõivuseadusest tulenev täiendav soodustus 50% (loa muutmisel on riigilõiv 497,5 eurot). 50 Eesti Vee- 2. Eelnõu punkt 3, millega muudetakse riigilõivu seaduse MITTE ARVESTATUD, SELGITATUD ettevõtete Liit paragrahvi 281 lõiget 1, täpsustab et riigilõivu ei võeta, kui keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmine 25  otsustatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 Selgitame, et kirjeldatud muudatus puudutab loa lõike 5 punktis 3 sätestatud juhul avatud menetluseta. kehtivusaega, seega luba pikendatakse nõusoleku tähtaja Teisisõnu kehtestatakse riigilõiv ka juhul, kui võrra, mis tähendab, et tegemist on sisulise loa keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmine muudatusega, mis võib kaasa tuua puudutatud isikute otsustatakse avatud menetluseta, välja arvatud kui vastuväiteid, mille menetlemine on aja ja ressursi kulu. muudetakse loa omaja andmeid. Kui reoveepuhasti Seega on riigilõiv siinkohal põhjendatud. väljavoolu torustik läbib kinnisasja, siis peab sellel olema ka kinnisasja omaniku nõusolek. Kui vastav nõusolek on Eelnõu kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik iga loa antud tähtajalisena, siis tuleb Keskkonnaametile enne valdkonna juures kaaluda täiendavaid erisusi, kuid tähtaja lõppu esitada uus nõusolek ja see vormistatakse kaalume edaspidi riigilõivude muutmisel riigilõivu keskkonnaloa muudatusena. Palume eelnõu punktis 3 sätestamist kulupõhiselt menetluse keerukuse alusel. välistada sellised olukorrad, kui toodud näite korral tuleks tasuda riigilõivu, kuna tegemist on sisuliselt ühe dokumendi esitamisega Keskkonnaametile, mis ei too endaga kaasa sellisel kujul menetluskulusid. 51 Eesti Vee- 3. Emajõe Veevärgi AS näitel rekonstrueeritakse aastas 3- SELGITATUD ettevõtete Liit 4 joogivee- või reoveepuhastit, mille tulemusena tuleb muuta ka kehtivaid veelubasid. See tähendab, et Ei ole täpselt aru saada, millist loa muutmist arvamuse rekonstrueerimise tulemusena kasvavad vee-ettevõtja esitaja silmas on pidanud. Kuid selgitame, et kulud suurenenud riigilõivu kaudu. Me ei pea seda õigeks, joogiveepuhasteid ja nendega seotud infot et rekonstrueerimine, mille eesmärk on kvaliteetse keskkonnaloal ei kajastata. Keskkonnaloal kajastatakse veeteenuse järjepidev tagamine, põhjustab järjest reoveepuhasti nimi ja kood, mis ei muutu kui puhastit suuremaid makse. Palume arvestada maksude rekonstrueeritakse, küll aga võib olla vajadus puhasti kavandamisel ja tõstmisel veeteenuse eesmärgi ja mõjuga. rekonstrueerimise ajaks kajastada loal nn ajutist Antud näite alusel pärsib mitmekordne riigilõivu kasv väljalasku, kuid see on oluline loa muudatus, mis võib rekonstrueerimise ulatust ja sagedust. kaasa tuua puudutatud isikute vastuväiteid, mille menetlemine on aja ja ressursi kulu. Seega on riigilõiv siinkohal põhjendatud. Täiendavalt ka selgitus mis on punkti 49. 52 Eesti Vee- 4. Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas kohaldub SELGITATUD ettevõtete Liit riigilõiv vee-ettevõtjale, kellel on vajalik luba nii põhjavee 26  ammutamiseks, heitvee veekogusse juhtimiseks kui ka Kui tegevuseks on vajalik nii veeluba kui jäätmeluba, reoveesette töötlemiseks. Kas sel juhul tuleb riigilõivu siis esmataotluse riigilõiv arvutatakse seni kehtiva toime tasuda veeloa alusel või summeeritakse nii veeloa kui alusel: jäätmeloa riigilõivud või väljastatakse 2 * 1990 eurot * 0,8 = 3184 eurot esmataotluse puhul keskkonnakompleksluba? ning loa muutmisel on arvutus: 2 * 1990 eurot * 0,5 * 0,8 = 1592 eurot. Selgitame, et küsimus, kas ettevõttel on nii põhjavee ammutamiseks, heitvee veekogusse juhtimiseks kui ka reoveesette töötlemiseks vajalik taotleda kompleksluba ei ole käesoleva eelnõuga seotud. Vastuse sellele küsimusele saab anda Keskkonnaamet. 53 Eesti Vee- 5. Kuna lõivud kasvavad märkimisväärselt, lausa SELGITATUD ettevõtete Liit kümnetes kordades ka tootmis- ja tööstusettevõtetele, siis on meie hinnangul väga suur risk, et mõni ettevõte loobub Keskkonnaloa omamine heitvee saasteainete oma tegevuse, nt heitvee väljalaskme või ohtliku jäätme juhtimiseks suublasse on kohustuslik, mille täitmist on käitlemise seadustamisest. See omakorda põhjustaks kontrollinud ja kontrollib ka edaspidi Keskkonnaamet. olukorra, kus maksutõusuga tekitatakse keskkonnale Seaduse mitte täitmine ei vabasta vastutusest. Loata rohkem kahju kui kasu, kuna igasugused sedalaadi tegevuse avastamise korral on õigusrikkumise ebaseaduslikud tegevused on nii vee-ettevõtetele kui ka lõpetamiseks rakendatavad meetmed ettevõttele keskkonnale potentsiaalne risk – eriti valgalal märkimisväärselt koormavamad kui õiguskuulekalt toorveekvaliteedile, aga ka lahkvoolsetele tegutsemisega kaasnevad kulud, mistõttu peame sademeveesüsteemidele ja reoveepuhastitele. Leiame, et õigusrikkumiste toime panemise kasvu vähe ka need aspektid tuleks eelnevalt läbi analüüsida ja tõenäoliseks. kajastada seletuskirja mõjude analüüsis. 54 Eesti Vee- 6. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et tulenevalt SELGITATUD ettevõtete Liit kulupõhimõttest peab riigilõivumäär katma vähemalt toiminguga seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed Selgitame, et alates 2020. aastast on riigieelarvet kulud. Keskkonnaameti toimingutele kulupõhimõttel koostatud tegevuspõhiselt, kus 100% kuludest on seotud lõivude kehtestamine toob kaasa valdkonnas teenustega. Tegevuspõhises eelarves on kõik kulud, sh riigilõivumäärade tõusu ning suurendab loakohustusega kaudsed kulud jaotatud erinevate tegevuste/teenuste tegevusaladel tegutsevate ettevõtete majanduskulusid. vahel ning ükski kulu ei ole ilma eesmärgita. Nii on ka 27 Kuna riigilõivud tõusevad niivõrd suures ulatuses, siis Keskkonnaamet oma kulud sidunud tekib paratamatult ka küsimus Keskkonnaameti tegevuse keskkonnakaitselubade andmise ja haldamise teenustega efektiivsuse osas, st kas kõik kulud, mida loetakse kas ning peab nende teenuste üle arvet. Ametnike palgad on otseses või kaudses mõttes taotluse toiminguga seotud arvutuses tegelikud palgad 2022. aastal, mis nt kuluks, on vajalikud ja põhjendatud? Kas ja millega on komplekslubade menetlejate puhul oli 1600 eurot põhjendatud, et enamus menetlusi peavad olema avatud (bruto). Muud kulud (kontor, side, transport) on turu või oleks see võimalik kokkuhoiukoht? hindadest sõltuvad. Teenuste kulude arvutustes kulumudeli alusel on arvesse võetud kõik menetlusega seotud otsesed ja kaudsed kulud ehk personali, vajalike hoonete haldamise, IT-süsteemide arendamise ja halduskulud, side ning transpordikulud. Keskkonnakaitselubade teenuste kuludes moodustavad otsesed kulud ligikaudu 85% ja kaudsed kulud 15%. Riigilõivude ajakohastamisel lähtume Keskkonnaameti kulumudelist, mida efektiivistatakse pidevalt. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 44 sätestab, et keskkonnaloa taotlus vaadatakse läbi avatud menetluses, välja arvatud seadusega sätestatud juhul. Kokkuhoiu eesmärgil avatud menetlusest loobumine läheb vastuollu KeÜSis sätestatud igaühe õigusega osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemisel (täpsemalt KeÜS kommenteeritud versioonis SIIN), mis Århusi konventsioonis sätestatud põhimõtteid (täpsemalt KeÜS kommenteeritud versioonis SIIN). Kuid lisame, et Kliimaministeerium on võtnud suuna, et tuvastada neid keskkonnaalaseid tegevusi, mille luba oleks võimalik menetleda avatud menetluseta. Näiteks on sellised tegevused sätestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõikes 7 ja veeseaduse § 191 lõikes 4. 28 55 Eesti Mäetööstuse Otseselt mäetööstust puudutab eelnõu punkt 20: MITTE ARVESTATUD, SELGITATUD Ettevõtete Liit ”20) paragrahvi 136² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Selgitus on sama mis punkti 38 selgitus. Täiendavalt ka „(1) Keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse punktide 39 ja 40 selgitused. riigilõivu lähtuvalt taotletavast tegevusest järgmiselt: 1) vee erikasutus – 1990 eurot; (senine 520 – tõus pea 4x) 2) saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku – 1990 eurot; (senine 520) 3) jäätmete käitlemine – 1990 eurot (senine 520), sealjuures ohtlike jäätmete käitlemine – 2980 eurot; (senine 780 – tõus pea 4x) 4) maavara kaevandamine – 1990 eurot.“; (senine 1000 – tõus pea 2x) Samas on kogu Eesti töötlevat puudutav keskkonnakompleksloa väljastamise riigilõivu tõus (eelnõu punkt 14) aga veel ”fenomenaalsem”: Kaks valdkonda (tööstus + üks valdkond) oli 1 240 uus 9 860 tõus 8x Kolm valdkonda (tööstus + kaks valdkonda) oli 1 240 uus 14 790 tõus 12x Neli valdkonda (tööstus + kolm valdkonda) oli 1 240 uus 19 720 tõus 16x Kuigi eelnõu seletuskirjas viidatakse sellele, et Keskkonnaameti keskkonnakaitselubade toimingute riigilõivumäärade muutmine põhineb Keskkonnaameti 2021. ja 2022. aasta keskkonnakaitselubade menetlusega kaasneva teenuse kulude analüüsil, sh aja- ja ressursikulul ning tegevusvaldkondade erisustel. Samas, teadmata selle 29  kulude analüüsi sisu, jääb meile arusaamatuks, kuidas on need kulud suurenenud 2-4 korda ajal, mil enamus menetlusest käib elektrooniliselt süsteemis KOTKAS ning suure osa tööst teeb ära loa taotleja. Samuti tõusid riigilõivud antud valdkonnas ja seda samuti kordades, alles 2020. aastal. Kuidas on saadud aga komplekslubade puhul kuni 16-kordne määra tõus ja kuidas on riigi kulutused kolme aasta jooksul tõusnud 16-korda??? Nii mitmekordne riigilõivude tõus kulude analüüsi põhjal viitab asjaolule, et probleeme on töö efektiivsuses ja struktuuris ning selle kompenseerimine otsese kulude tõusuga oleks eraettevõtluses ilmvõimatu ja tüüriks pankroti poole. Riik on nende teenustega sisuliselt monopol. Jääb selgusetuks, et mida paremat sellise hinnatõusu puhul vastu saab, pigem on tunne, et prognoositakse hoopis ajakulu suurenemist, mille meie kõik rõõmsalt kinni maksame! 56 Eesti Mäetööstuse Selle nädala kahe esimese päevaga laekus meie lauale neli SELGITATUD Ettevõtete Liit erinevat seaduseelnõud, mis kõik toovad endaga ühel või teisel kujul ja mahus kaasa kulude kasvu kaevandajatele. Selgitame, et ettevõtte tegevuse alustamisel või Need on: olemasoleva tegevuse laiendamisel või muude • Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu investeeringute tegemisel tuleb ettevõttel arvestada • Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise kõikide kuludega, sealhulgas vajaliku loa taotlemise seaduse eelnõu kuludega, millest üks osa on riigilõiv. • Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu • Riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu Kõik need neli eelnõud on seotud. Kui üksikult võttes võivad need erinevates eelnõudes fikseeritud täiendavad summad ju tunduda väikesed ja osaliselt ühekordsed, siis kumulatiivses mõjus moodustavad need juba vägagi 30  tuntava summa, mis avaldab olulist mõju kaevandajate tegevustele ning ka uute karjääride avamisele. EMTEL leiab, et selline kaevandussektori kulude kumulatiivne ebaproportsionaalne suurendamine ei ole adekvaatne meede riigi eelarvetulude suurendamiseks ühe majandussektori arvel. Lähtudes eeltoodust teeb EMTEL ettepaneku jätta eelnõu punktid 14 ja 20 eelnõust välja, st et jääksid kehtima senised riigilõivumäärad. 57 Eesti Kaubandus- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) SELGITATUD Tööstuskoda tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise Nõustume, et aeg ettepanekute tegemiseks on lühike, seadus eelnõu kohta. Järgnevalt esitame eelnõu kohta enda kuid eelnõu mõjutab 2024. aasta riigieelarvet (riigi seisukohad, mida oli võimalik koondada loetud päevade tulusid), seega peab menetlus liikuma 2024. aasta jooksul. riigieelarve menetlusega samas tempos. Rahandusministeerium saatis viidatud eelnõu Kaubanduskojale arvamuse avaldamiseks 5. septembri pärastlõunal ning meie vastust oodatakse juba 7. septembriks. See tähendab, et Kaubanduskojale anti aega eelnõuga tutvumiseks ja analüüsimiseks ning ettevõtetega konsulteerimiseks ja seisukohtade kujundamiseks kõigest kaks päeva. Lisaks rõhutame seda, et tegemist on üle keskmise mahuka eelnõuga, mille maht on 17 lehekülge ning seletuskirja maht 38 lehekülge. Juhime tähelepanu ka sellele, et Kaubanduskoja liikmeskonda kuulub rohkem kui 3600 ettevõtet ning kahe päevaga ei ole võimalik sisulist kaasamisprotsessi läbi viia ja eelnõu kohta sisulist tagasisidet anda. Kaubanduskoda taunib õigusloome praktikat, kus olulisi muudatusi sisaldava eelnõu kohta antakse arvamuse avaldamiseks üksnes mõned päevad. Normaalne 31  õigusloome praktika on see, kui eelnõu kohta on aega arvamust avaldada vähemalt kaks nädalat. Tuletame meelde, et kaasamise hea tava punkti 4.6. kohaselt tuleb kaasatavatele võimaldada piisavalt aega tagasiside andmiseks, kusjuures üldreeglina peab avalik konsulteerimine kestma neli nädalat. Meile jääb ebaselgeks, miks on see eelnõu nii kiireloomuline, et arvamuse avaldamiseks on jäetud vaid kaks päeva. Eelnõu seletuskirjast puudub selle kohta igasugune selgitus. Eelnõu mõjutab ettevõtete kulubaasi ja seda pikas ajaraamis. Seetõttu ei pea me põhjendatuks selle kiirkorras kooskõlastamist, huvirühmade kaasamist ja avalikku konsultatsiooni vaid loetud päevadega. 58 Eesti Kaubandus- Lisaks on tasumäärade tõstmise peamiseks põhjenduseks MITTE ARVESTATUD, SELGITATUD Tööstuskoda seletuskirjas kirjutatud, et keskkonnalubade kallinemine on tingitud menetluskulude kasvust. Statistikaameti Selgitus on sama mis punkti 38 selgitus. Täiendavalt ka andmetel moodustas tarbijahinnaindeksi summaarne kasv punktide 39 ja 40 selgitused. 36% ajavahemikul alates seaduse esimese redaktsiooni vastuvõtmisest 2015. aastal kuni 2022. aastani. Keskmine brutopalk on samal perioodil suurenenudumbes 61,8 peotsenti. Sellest tulenevalt juhime Teie tähelepanu asjaolule, et makromajanduslike suhtarvude põhjal ei ole võimalik leida põhjendusi näiteks nelja ning enam kordsele keskkonnalubade kallinemisele. Selle valguses tekib küsimus, kas aja jooksul on toimingu tegemised muutunud ebaefektiivsemaks, mille tõttu tuleb riigilõive tõsta suuremas mahus kui on kasvanud keskmine brutopalk ja tarbijahinnaindeks. Kokkuvõtvalt, Kaubanduskoda on vastu riigilõivuseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemisele kiirkorras. Meie hinnangul tuleb 32  eelnõu seletuskirjas iga riigilõivu määra tõstmist veenvalt põhjendada. Nõustume, et aeg-ajalt on igati põhjendatud riigilõivu määrasid teatud ulatuses tõsta, kuid igal juhul ei tohi tõstmine olla suuremas ulatuses kui viimaste aastate inflatsioon või palgakasv. Pärast mõjuanalüüsi ja selgituste täiendamist ning eelnõu muutmist palume eelnõu saata uuesti kooskõlastusringile ja anda huvigruppidele piisavalt aega tagasiside andmiseks. Eeltoodud põhjustel ei ole ka reaalne, et uued riigilõivu määrad jõustuvad 2024. aasta 1. juulil. Pigem on realistlik, et uued määrad jõustuvad kõige varem 2025. aasta algusest. Kui ministeerium oleks soovinud määrasid tõsta järgmise aasta keskpaigast, siis oleks tulnud mõjuanalüüs ning määrade tõstmise põhjendused seletuskirjas põhjalikumalt välja tuua ning eelnõu oleks tulnud mitmeid nädalaid varem kooskõlastusringile saata. 59 Luua Luua Metsanduskool ja SA Järvselja Õppe-ja MITTE ARVESTATUD, SELGITATUD Metsanduskool ja Katsemetskond teevad ühiselt ettepaneku antud seaduse SA Järvselja paragrahvi lisada täiendus: „Välja arvatud haridus- ja Riigilõiv kehtestatakse kulupõhimõttest lähtuvalt, ka Õppe-ja teadusasutused õppe- ja teadustöö eesmärgil.“ õppe- ja teadustöö eesmärgil esitatava metsateateise Katsemetskond menetlemisega kaasnevad riigile kulud. 60 Regionaal- ja 1. Märgime esmalt, et põllumajandussektorit oluliselt TEADMISEKS VÕETUD Põllumajandus- mõjutava seaduseelnõu kooskõlastamine ette antud ministeerium tähtajaga ei jäta piisavalt aega muudatuste mõju analüüsida Vastused on märkuse esitajatele edastatud. ja veel vähem mõjutatud sektoritega konsulteerida. Seetõttu soovime kiiret tagasisidet meie ettepanekutega arvestamise kohta ning palume eelnõu menetlemisel teha kirja koostajatega tihedat koostööd. 33 61 Regionaal- ja 2. Vastavalt riigilõivuseaduse § 4 lõikele 1 kehtestatakse SELGITATUD Põllumajandus- riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest ministeerium kuludest (kulupõhimõte). Sama paragrahvi lõike 2 Märgime, et põllumajandusvaldkonnas loale valdkonna kohaselt võib riigilõivu määra lähtuvalt toimingu lisamise kulu on üksikloa kulust suurem 24%, mida ei eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust saa pidada oluliselt suuremaks kuluks. Selgitame, et huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest komplekslubade menetlused on eraldi teenus ning nende kaalutlustest kehtestada kulupõhimõttest erinevalt. Palume lubade taotlusi menetlevad kompleksloa spetsialistid, eelnõu seletuskirjas selgitada, millistel eeltoodud kes on kõrgema erialase pädevusega. Kompleksloa kaalutlustel on oluliselt tõusnud põllumajandusettevõtete menetlemine arvestatakse ühtse kuluna, mis on jaotatud komplekslubade riigilõivumäärad? Millest tuleneb nelja valdkonna menetlemisele võrdselt. kulumudelis oluline otseste ja kaudsete kulude tõus põllumajandusettevõtete lubade menetlemisel (aastaga 1175 eurot valdkonna kohta)? Arusaamatuks jääb, miks komplekslubade menetluskuludes valdkonna lisandumine toob kaasa oluliselt suurema kulu kui antud valdkonna üksikloa menetlemine. Kui komplekslubade menetlemine on riigile kulukas, siis palume kaaluda veisekasvatuse kompleksloakohustuse alt välja arvamist, sest sellist kohustust tööstusheite direktiivist ei tulene ning meile teadaolevalt ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides kehtestatud ei ole. 62 Regionaal- ja 3. Juhime tähelepanu, et loomakasvatuses kaalutakse SELGITATUD Põllumajandus- tulevikus tööstusheite direktiivi muudatusega kompleksloa ministeerium künniste langetamist. Seega võib lisanduda olulises mahus Tööstusheite direktiivi muutmine ning muudatuse just väiksemate põllumajandusettevõtete loataotlusi. Ehkki tulemused sõltuvad kolmepoolsetest läbirääkimistest, selle direktiiviga põllumajandusvaldkonnas tehtavad millega alustatakse põhjalikumalt alles käesoleva aasta muudatused on praeguses etapis veel lahtised, hõlmatakse oktoobris. Eesti on oma seisukohad loomakasvatuse välja pakutud väiksemate lävendite puhul loamenetlusse kaasamise ning künniste kohta välja öelnud ning edukalt Eesti kontekstis sisuliselt ka juba pereettevõtted. neid Euroopa Nõukogu mandaadi koostamisel kaitsnud. Põllumajandusettevõtete load on väga tihti nelja valdkonna Välja pakutud variante on hetkel kolm - Euroopa load. Väiksemate ettevõtete puhul, mida mõjuanalüüsis ei Komisjoni, Euroopa Nõukogu ning Euroopa Parlamendi ole välja toodud, võib olla tegemist arvestatava summaga, seisukohad. Teame ka Eesti seisukohtades esitatud 34  mis võib viia ka loomapidamisega lõpetamiseni. Sellel analüüsist seda, et Euroopa Nõukogu, ehk nendest omakorda võivad olla juba ka laiemad regionaalsed mõjud. kolmest valikust keskkonnamõjude ja Palume seletuskirjas mõjusid sellele sihtgrupile samuti halduskoormusega kõige enim arvestav seisukoht, ei analüüsida tooks Eestis loomakasvatuse valdkonnas kaasa suurt lubade tõusu. Lisaks loomakasvatuse kaasamisele tööstusheite direktiivi alla on direktiiviga plaanis muuta loomakasvatuse käitiste loa tingimusi võrreldes tavapäraste tööstusheite direktiivi tegevusalade alla kuuluvate käitistega, mis oma olemuselt tähendab lihtsustatud luba. Sellega seoses peame tööstusheite direktiivi muudatuste ülevõtmisel täiendama ka loomakasvatusega seotud loa tingimusi ning üle vaatama nendega seotud riigilõivud. 63 Regionaal- ja 4. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et kompleksloa SELGITATUD Põllumajandus- muutmine kaasneb ainult oluliste ja investeeringuid Selgitame, et kui kompleksloal muudatuse tegemine on ministeerium nõudvate muudatustega. Praktikas on oluline loa muudatus, mis võib kaasa tuua puudutatud põllumajandussektorist tulnud signaale, et loa muutmist isikute vastuväiteid, mille menetlemine on aja ja ressursi nõutakse ka selliste muudatuste puhul, kus muudatuse kulu, siis on riigilõiv põhjendatud. Seda ka juhul kui tegemiseks tehtud kulu on väiksem kui hetkel planeeritud muudatuse tegemiseks tehtud kulu on väiksem kui riigilõiv kompleksloa muutmiseks. planeeritud ajakohastatud riigilõiv. Kui Keskkonnaamet hindab, et tegemist on muudatusega, mida saab menetleda avatud menetluseta, siis on loa muutmine ka ilma riigilõivuta. 64 Regionaal- ja 5. Eelnõu seletuskirjas toodud lause „Samuti on täiendav SELGITATUD Põllumajandus- 80%-line riigilõivu soodustus mitme kompleksloa ministeerium valdkonna muutmisel.“ sisu on küsitav. Palume Tasuda tuleb 80% täismäärast. seletuskirjas täpsustada, kas tasuda tuleb 80% või on soodustus 80%. 65 Justiits- Palume arvestada kooskõlastuskirja lisades esitatud eelnõu ARVESTATUD ministeerium ja seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale vastavuse kohta, 35  keelemärkustega ning tähelepanekutega eelnõu mõjuanalüüsi kohta. Palume täiendada eelnõu järgmise muudatusega: ARVESTATUD Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse § 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Riigilõivuseaduse § 59 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Korteriühistu avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu 25 eurot esitatud nõuete arvust olenemata.“. 66 Eesti Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit TEADMISEKS VÕETUD Infotehnoloogia ja (edaspidi: ITL) analüüsis Teie poolt arvamuse Telekommunikat- avaldamiseks saadetud riigilõivuseaduse ja metsaseaduse Nõustume, et aeg ettepanekute tegemiseks on lühike, siooni Liit muutmise seaduse eelnõud (edaspidi: eelnõu) ja esitab kuid eelnõu mõjutab 2024. aasta riigieelarvet (riigi selle kohta järgmise arvamuse. tulusid), seega peab menetlus liikuma 2024. aasta ITL-i liikmeid mõjutab kõige otsesemalt eelnõu § 1 punkt riigieelarve menetlusega samas tempos. 120, millega kehtestatakse riigilõivuseaduse lisa 3 uues sõnastuses. Selle muudatusega kavandatakse tõsta kõiki sagedusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise riigilõive keskmiselt 23 protsenti. ITL nõustub, et nimetatud riigilõive ei ole pikka aega muudetud. Samas ei saa me nõustuda muudatuse tegemise viisi ega eelnõu seletuskirjas toodud selgituste ja mõjuhinnangu puudumisega. I ITL ei toeta eelnõu vastuvõtmist kooskõlastamisele esitatud kujul järgmistel põhjustel: 1. Eelnõu koostamise juures ei ole järgitud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning kaasamise head tava. 36 1.1. Kõnealust muudatust ei ole eelnevalt huvigruppidega arutatud. 1.2. Arvamuse andmiseks antud tähtaeg 2 päeva oli äärmiselt lühike ega võimaldanud eelnõuga põhjalikult tutvuda, rääkimata muudatuste mõju sisuliselt analüüsida ning ITL-i liikmetega arutada. 2. Eelnõuga kavandatud muudatused sageduslubadega seotud riigilõivudes ei ole eelnõu seletuskirjas piisavalt põhjendatud. 2.1. Kuigi riigilõivude tõstmise sidumine vastavate toimingute tegemisega kaasnevate kuludega võib olla mõistetav, kuid arusaamatuks jääb põhjendusena tarbijahinnaindeksi numbri väljatoomine. Juhime tähelepanu, et summaarselt on riik saanud sageduslubade riigilõivudest pidevalt rohkem raha, kuna järjest on sideettevõtetele välja antud uusi sagedusalasid. Seega on riik hakanud saama ka nende eest riigilõivu. Väidame, et summaarselt on riigilõivusummad 2001. aastast vähemalt samas suurusjärgus tarbijahinnaindeksiga tõusnud. Näiteks on välja antud 3G-5G sagedusalad, mis enne olid kaitseotstarbelised vms. 2001. aastal oli kasutusel vaid 2G. Samas leiame, et sageduskulud/üldkulud ei tohiks välja antud suuremast sagedusdiapasoonist tingituna tõusta. 2.2. Muudatus ei arvesta sellega, et Eesti lairiba plaani 20301 kohaselt tuleb selleks, et tagada 2030. aastaks kõigile Eesti elanikele kiire internetiühendus, täiendavalt kaasata vähemalt 200 miljoni euro ulatuses täiendavaid avalikku sektori rahalisi vahendeid. Selle valguses jääb arusaamatuks, miks on otsustatud erasektori poolt sideteenuste osutamisega seotud kulusid veelgi kasvatada ja vastavat raha hoopis riigieelarvesse liigutada. 37 2.3. Sageduslubade väljastamise automatiseerimine viimastel aastatel [Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ameti (TTJA) uus järelevalve infosüsteemi (JVIS) loomine] peaks tähendama TTJA-le kokkuhoidu, st väiksemat halduskulu. See peaks kajastuma ka väiksemas ressursitasus riigilõivu näol. Automatiseerimise ja digitaliseerimise eesmärk on siiski tegevuste efektiivistamine ja kulubaasi vähendamine, mitte selle kasvatamine. 2.4. Eelnõu ei arvesta sellega, et sagedusressursside kasutada andmine toob tarbijatele ja majandusele tagasi olulisemalt suuremas mahus raha, kui riik selle halduseks kulutab. 3. Eelnõu mõjuhinnang on puudulik. 3.1. Nõustuda ei saa mõjuhinnanguga, et riigilõivu tõus 23% ei oma märkimisväärset mõju lõivu adressaatidele. Suurenemine on märkimisväärne ning mõju on olemas. 3.2. Lisaks ei saa ka täielikult nõustuda väitega, et mõju puudub, kuna sageduslubasid kasutatakse otsese kommertstegevuse jaoks. Juhime tähelepanu, et teatavate sageduslubade (nt kõrgemad sagedused) kasutamiseks kommertstegevuse eesmärkidel on tänase seisuga mitmeid piiranguid, mistõttu on need pigem toetava ja täiendava funktsiooniga. 3.3. Riigilõivude tõstmisel tuleb riigil analüüsida ka mõju tarbijate sideteenuste hinnale, kuhu juba maandub 2024. aastal käibemaksumäära tõus 20->22 %. 3.4. Mõjuhinnangus ei ole piisavalt põhjendatud TTJA kulude tõusu. Hetkel sisaldab mõjuhinnang umbmääraseid väiteid „suures osas“ ja „kulud on tõusnud.“ 38  3.5. Arusaamatuks jääb, miks on võetud kulude tõusu arvestuse võrdlusaastaks 2001 THI tõus, mitte tegelike kulude olukord ja muutus. ITL-ile tundub loogilisem, kui alusena vaadatakse lähiminevikku ehk aastaid 2021-2022 ja selle pealt tehakse projektsioon tulevikku. 3.6. Lisaks on mõjuhinnangust puudu eelpool viidatud 5G sageduslubade väljastamisest ja sageduslubade arvu suurenemisest tulenev mõjuhinnang. 4. Eelnõu jõustumise aeg on liiga lühike: Elektroonilise side ettevõtjatel on 2024. aasta eelarve planeeritud, töös on suured investeeringud 5G-sse ja 2024. aastaks võetud litsentsikohustuste täitmiseks. Ootamatu lisakuluga riigilõivudeks pole arvestatud. Mis tahes muudatusi riigilõivudes tuleb kindlasti täiendavalt analüüsida ja neid on võimalik rakendada mitte enne kui alates 2025. aastast. 67 Eesti II ITL-i ettepanek kõrgete sageduste riigilõivude MITTE ARVESTATUD Infotehnoloogia ja alandamiseks Selgitame, et ITLi poolt väljapakutud riigilõivumäära Telekommunikat- ITL on varasemalt korduvalt (näiteks EL-i elektroonilise vähendamine RLS lisa 3 punktides 2.4 ja 2.5 ei ole siooni Liit side koodeksi ülevõtmisel Eesti õigusesse 2021. aastal) proportsionaalne ning ei ole samas suurusjärgus teistes juhtinud tähelepanu, et kõrgete sageduste riigilõiv on sagedusalades kasutatavate võrkude aastaste ebamõistlikult kõrge. Täna on see riigilõivuseaduse lisa 3 riigilõivumääradega. punktide 2.4 ja 2.5 kohaselt sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz 1 eurot ning sagedusalas 24 GHz ja enam 0,55 eurot. Samuti ei ole kõrgematel sagedustel raadiovõrgu Eelnõuga on kavandatud nende tõstmine vastavalt 1,23 ja ehitamine sarnase spetsiifikaga, kui madalamatel 0,68 euroni. sagedustel. Kõrgemaid sagedusi ei kasutata üldiselt ITL teeb ettepaneku sõnastada eelnõu lisa 3 punktid 2.4 100% leviala saavutamiseks, vaid kombineeritakse ning 2.5. järgmiselt: madalamate sagedustega. Pigem kasutatakse 26 GHz „2.4. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 0,19 eurot; sagedusi näiteks 5G võrkudes rahvarohkemates 2.5 sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,15 eurot“. kohtades, kus on vaja tekitada suurema Põhjendame oma ettepanekut järgmiselt: andmesidekiiruse saavutamiseks lisamahtusid. Seega ei saa nõustuda väitega, et kõrgemad sagedused nõuavad 39  Mida kõrgem on sagedusala, seda väiksem on ühe oluliselt suuremat investeeringut rohkemate saatjate tugijaama poolt tagatav katvus. Seetõttu peab riigilõiv näol. See väide oleks tõene, kui kõrgemate sagedustega oluliselt vähenema, olles korrelatsioonis sideettevõtja püütaks saavutada territooriumi 100% katvust, kuid poolt tehtavate investeeringu vajadustega tihedamasse praktikas seda ei tehta. võrku. Katvuse vähenemine sagedusala tõustes on ruutsõltuvus, mitte kahekordne. 68 Eesti III ITL-i alternatiivne ettepanek MITTE ARVESTATUD Infotehnoloogia ja Juhul, kui ITL-i poolt käesoleva kirja punktis I toodud Telekommunikat- murekohti ei arvestata ja eelnõu § 1 punktiga 120 Täiendavalt selgitame vastavalt ITLi poolt esitatud siooni Liit kavandatavat muudatust eelnõust välja ei jäeta ega leita punktidele: ka võimalust arvestada meie ettepanekut kirja punktis II, 1) Selgitus punktis 67. siis on meie ettepanekud järgmised: 2) Sideregulaatori tegevuskulud moodustavad per capita 1) Kõrgetel sagedustel riigilõiv ei muutu ehk eelnõu lisas Eestis 1,48 eurot, Lätis 4 eurot, Leedus 2,5 eurot ja 3 jäetakse muutmata punktid 2.4 ja 2.5; Soomes 1,8 eurot. Mis tähendab, et Eestis on 2) Muudel sagedustel tõstetakse riigilõive maksimaalset sageduslõivude tasumäärad kõige madalamad võrreldes 50 % kavandatust ehk 12,5% võrreldes kehtivate ümberkaudsete riikidega. riigilõivudega; Praegune ettepanek tõsta riigilõivu määrasid 23% võrra 3) Eelnõu § 1 punkt 120 jõustub 01.01.2025, mitte kergitab per capita 1,67 euroni, mis jääb ikkagi alla 01.07.2024, mis annab ettevõtetele aega kulude tõusuga naaberriikide kulupõhiselt isefinantseerivate oma eelarvetes arvestada. sideregulaatoritele. Loodame, et leiate võimaluse meie tagasisidet ja Samuti ei ole riigilõivu määrasid praktiliselt muudetud ettepanekuid eelnõu edasises menetluses arvestada. Oleme (suurendatud) alates aastast 2001. Lõive on teatud valmis oma seisukohti ja ettepanekuid ka suuliselt lubade liikide juures pigem vähendatud. selgitama. Samuti saab välja arvutada operaatori sageduste lõivudega seotud kulu ühe kliendi (sim-kaardi) kohta. Riigilõivu määrade tõstmine ei mõjuta oluliselt ka kliendi kulusid sideteenustele, kuna hetkel moodustavad need 0,61 eurot kliendi kohta aastas. Kui lõivu määr tõuseb 23%, tõuseb kulu ühele kliendile 0,75-ni eurot aastas, mis on äärmiselt väike võrreldes üldiste sidekuludega. 40  3) Eelnõuga antakse sideettevõtjatele kohanemiseks piisav aeg (01.07.2024). Jõustumistähtaeg on sideettevõtjatele valitud arvestusega, et seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks piisav ajavahemik võimaldamaks sideettevõtjatel muudatustega tutvuda ja arvestada riigilõivu uute tasumääradega. Teistele normi adressaatidele üleminekuaega ei ole sätestatud, ning eelnõus toodud muudatused jõustuvad neile 01.01.2024. 41  EELNÕU 14.09.2023 Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 222 lõikele 3 ja § 227 lõikele 2“ tekstiosaga „§ 14276 lõikele 3 ja § 14281 lõikele 2“; 3) paragrahvi 281 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigilõivu ei võeta, kui keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmine otsustatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõikes 7, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 5, maapõueseaduse § 66 lõikes 3 või veeseaduse § 191 lõikes 4 sätestatud juhul avatud menetluseta.“; 4) paragrahvi 281 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) Kliimaministeeriumi haldusala asutus tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike sageduslubadega seotud toimingute tegemisel;“; 6) paragrahvi 118 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „200“ arvuga „240“; 7) paragrahvi 118 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „250“ arvuga „300“; 8) paragrahvi 118 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „320“ arvuga „385“; 9) paragrahvi 118 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „50“ arvuga „60“; 10) paragrahvi 118 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „100“ arvuga „120“; 11) paragrahvi 118 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „200“ arvuga „240“; 12) paragrahvi 1207 lõigetes 1 ja 3 ning §-s 1208 asendatakse arv „100“ arvuga „120“; 13) paragrahvi 1207 lõigetes 2 ja 4 asendatakse arv „50“ arvuga „60“; 14) paragrahvi 124 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksluba) taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt taotletavast tegevusest ja sellest, mitme järgmise valdkonna andmed loale kantakse: 1) tööstusheite seaduse § 41 lõikes 2 sätestatud andmed – 4930 eurot; 2) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 98 lõikes 1 sätestatud andmed – 4930 eurot; 3) jäätmeseaduse § 81 lõikes 2 sätestatud andmed – 4930 eurot; 4) veeseaduse §-s 193 sätestatud andmed – 4930 eurot. 1 (2) Kui kompleksluba taotletakse sea-, veise- või linnukasvatuseks, tasutakse kompleksloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast. (3) Kompleksloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti täismäärast. (4) Kui kompleksloa muutmise korral taotletakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonna lisamist kompleksloale, tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumääras ja käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei rakendata. (5) Kui kompleksloa andmise või muutmise taotlus hõlmab vähemalt kolme käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonda, tasutakse riigilõivu 80 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkondade riigilõivumäärade summast, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut. 15) paragrahvis 128 asendatakse arv „220“ arvuga „520“; 16) paragrahvi 131 lõikes 1 asendatakse arv „315“ arvuga „630“; 17) paragrahvi 131 lõikes 2 asendatakse arv „150“ arvuga „315“; 18) seaduse 6. peatüki 3. jagu täiendatakse 61. jaotisega järgmises sõnastuses: „61. jaotis Metsaseaduse alusel tehtavad toimingud § 1351. Metsateatise läbivaatamine ja riigilõivu tasumine (1) Metsateatise läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot. (2) Riigilõivu ei võeta, kui metsateatis esitatakse metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta ja kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) Keskkonnaameti poolt selle metsakahjustuse kohta tehtud metsakaitseekspertiisis ei ole raiet soovitatud; 2) Keskkonnaamet ei pea metsakaitseekspertiisi tegemist vajalikuks. (3) Lõikes 1 sätestatud riigilõiv tasutakse metsateatise esitamisele järgneva kalendriaasta 21. jaanuariks.“; 19) paragrahvi 1361 lõikes 1 asendatakse arv „400“ arvuga „1060“; 20) paragrahvi 1362 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt taotletavast tegevusest järgmiselt: 1) vee erikasutus – 1990 eurot; 2) saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku – 1990 eurot; 3) jäätmete käitlemine – 1990 eurot, sealjuures ohtlike jäätmete käitlemine – 2980 eurot; 4) maavara kaevandamine – 1990 eurot.“; 21) paragrahvi 1362 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: 2 „(11) Kui keskkonnaloa taotluse läbivaatamine otsustatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõikes 7 või veeseaduse § 191 lõikes 4 sätestatud juhul avatud menetluseta, tasutakse riigilõivu 660 eurot.“; 22) paragrahvi 1362 lõigetes 4 ja 5 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõigetes 1 ja 11 “; 23) paragrahvi 14245 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ning jeti registreerimise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt Transpordiameti e-teenuste infosüsteemi (edaspidi e-teenuste infosüsteem) kaudu, tasutakse riigilõivu 70 eurot.“; 24) paragrahvi 14246 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Liiklusregistrisse kantud andmete muutmise eest seoses väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva omaniku vahetumisega tasutakse riigilõivu 65 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 50 eurot.“; 25) paragrahvi 14247 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Laeva, väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva tehnilise ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 100 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte alla 25 euro ja mitte üle 2900 euro.“; 26) paragrahvi 14248 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise ja auditeerimisele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 220 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 3400 euro alalise tunnistuse väljastamise korral ning mitte üle 1100 euro ajutise tunnistuse väljastamise korral.“; 27) paragrahvi 14249 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Laeva turvaülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 220 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 3400 euro alalise tunnistuse väljastamise või pikendamise korral ning mitte üle 1100 euro ajutise tunnistuse väljastamise korral. (2) Laeva turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 220 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 1100 euro.“; 28) paragrahvi 14250 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatuse ja ülevaatusele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 220 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 3400 euro alalise meretöötunnistuse väljastamise korral ning mitte üle 1100 euro ajutise meretöötunnistuse väljastamise korral.“; 29) paragrahvi 14252 lõikes 1 asendatakse arv „250“ arvuga „300“; 30) paragrahvi 14252 lõikes 2 asendatakse arv „130“ arvuga „250“; 31) paragrahvi 14252 lõikes 3 asendatakse arv „400“ arvuga „550“; 32) paragrahvi 14252 lõikes 4 asendatakse arv „200“ arvuga „250“; 3 33) paragrahvi 14252 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „1, 2 või 3“ tekstiosaga „1–4“; 34) paragrahvi 14253 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kemikaalitankeri lastioperatsioonide ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 220 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 3400 euro.“; 35) paragrahvi 14254 lõikes 1 asendatakse arv „6“ arvuga „9“; 36) paragrahvi 14254 lõigetes 2 ja 3 asendatakse arv „10“ arvuga „30“; 37) paragrahvi 14255 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamise ja kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu 220 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 3400 euro.“; 38) paragrahvi 14256 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Laevale tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 220 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 3400 euro.“; 39) paragrahvist 14258 jäetakse välja tekstiosa „14251,“; 40) paragrahvi 14259 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 14259. Laevapere liikme kutseeksamile registreerimine ja kutseeksami vastuvõtmine (1) Laevapere liikme kutseeksamile registreerimise ja kutseeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu: 1) laeva juhtkonna liikme puhul – 75 eurot; 2) reakoosseisu liikme puhul – 50 eurot; 3) laeva juhtkonna liikme või reakoosseisu liikme välisriigis väljastatud meresõidudiplomi puhul – 300 eurot.“; 41) paragrahvi 14260 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Laevapere liikme meresõidudiplomi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.“; 42) paragrahvi 14260 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Siseveelaeva laevajuhi diplomi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.“; 43) paragrahvi 14260 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) väiksema kui 750 kW peamasinate koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku ja mehaaniku tunnistuse puhul – 35 eurot;“; 44) paragrahvi 14260 lõike 2 punktides 2–7, lõigetes 3 ja 4 ning §-s 14261 asendatakse arv „10“ arvuga „30“; 45) paragrahvi 14260 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Välisriigi laevapere liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe ja välisriigi siseveelaeva laevajuhi diplomi kinnituslehe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.“; 46) paragrahvi 14260 lõikes 5 asendatakse arv „20“ arvuga „60“; 4 47) paragrahvi 14260 lõikes 6 asendatakse arv „10“ arvuga „100“; 48) paragrahvi 14262 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Väikelaeva või jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 35 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.“; 49) paragrahvi 14262 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 50) paragrahvis 14263 ja § 14267 lõikes 1 asendatakse arv „130“ arvuga „150“; 51) paragrahvi 14264 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi läbiviimise ja selle aruandesse muudatuste tegemise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot iga sadama või sadamarajatise kohta, kuid kokku mitte üle 1000 euro. (2) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanide ja nende muudatuste läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot iga sadama või sadamarajatise kohta, kuid kokku mitte üle 1000 euro.“; 52) paragrahvi 14268 lõikes 1 asendatakse arv „130“ arvuga „200“; 53) paragrahvi 14268 lõikes 2 asendatakse arv „13“ arvuga „20“; 54) paragrahvi 14271 lõikes 1 asendatakse arv „8“ arvuga „10“; 55) paragrahvi 14271 lõikes 2 asendatakse arv „2“ arvuga „3“; 56) paragrahvi 14272 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sõiduki, välja arvatud mopeed, maastikusõiduk ja kuni 3500-kilogrammine täismassiga haagis, registreerimise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 120 eurot. (2) Maastikusõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 77 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 61 eurot.“; 57) paragrahvi 14272 lõikes 3 asendatakse arv „335“ arvuga „350“; 58) paragrahvi 14272 lõikes 4 asendatakse arv „10“ arvuga „25“; 59) paragrahvi 14272 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kuni 3500-kilogrammise täismassiga haagise registreerimise eest tasutakse riigilõivu 72 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 58 eurot.“; 60) paragrahvi 14273 lõikes 1 asendatakse arv „62“ arvuga „65“; 61) paragrahvi 14273 lõikes 2 asendatakse arv „30“ arvuga „35“; 62) paragrahvi 14273 lõikes 3 asendatakse arv „1350“ arvuga „1560“; 63) paragrahvi 14273 lõikes 4 asendatakse arv „60“ arvuga „70“; 5 64) paragrahvi 14273 lõikes 5 asendatakse arv „205“ arvuga „235“; 65) paragrahvi 14273 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimismärgid või haagise registreerimismärk on valmistatud üksikkorras omaniku avalduse alusel, tasutakse nende esmaväljastamise eest riigilõivu 540 eurot. Omaniku avalduse alusel samast seeriast järjestikuste registreerimismärkide tellimise korral korraga rohkem kui kümnele autole tasutakse riigilõivu 155 eurot iga registreerimismärgi väljastamise eest. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registreerimismärgid, välja arvatud haagise registreerimismärk, on valmistatud üksikkorras omaniku avalduse alusel, tasutakse nende esmaväljastamise eest riigilõivu 270 eurot.“; 66) paragrahvi 14273 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 67) paragrahvi 14273 lõikes 9 asendatakse arv „10“ arvuga „15“; 68) paragrahvi 14273 lõikes 10 asendatakse arv „6“ arvuga „15“; 69) paragrahvi 14273 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Transpordiameti e-teenuste infosüsteemis olemasolevate registreerimismärkide seast valitavate auto üldkasutatava või vähendatud mõõtmetega või haagise, mootorratta või maastikusõiduki registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot ja mopeedi registreerimismärgi väljastamise eest 150 eurot.“; 70) paragrahvi 14274 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Registrisse kantud andmete muutmise eest seoses sõiduki omaniku vahetumisega tasutakse riigilõivu 71 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 55 eurot. (2) Mopeedi registriandmete muudatuste vormistamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 10 eurot. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata registriandmete muudatuste vormistamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e- teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 18 eurot.“; 71) paragrahvi 14274 lõikes 4 asendatakse arv „10“ arvuga „12“; 72) paragrahvi 14275 lõikes 1 asendatakse arv „8“ arvuga „10“; 73) paragrahvi 14275 lõikes 2 asendatakse arv „2“ arvuga „3“; 74) paragrahvi 14276 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa või rahvusvahelise juhiloa väljastamise või vahetamise eest tasutakse riigilõivu 33 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 23 eurot. (2) Mootorsõiduki esmase juhiloa või juhiloa väljastamise eest kiirtellimuse korras järgmiseks tööpäevaks tasutakse riigilõivu 63 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e- teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 50 eurot. 6 (3) Mootorsõiduki esmase juhiloa või juhiloa taotlemisel käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud juhul tasutakse riigilõivu 16 eurot. Kui nimetatud juhiluba taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 12 eurot. (4) Mootorsõiduki piiratud õigusega juhiloa või ajutise juhiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 14 eurot.“; 75) paragrahvi 14276 lõikes 5 asendatakse arv „6“ arvuga „7“; 76) paragrahvi 14277 lõikes 1 asendatakse arv „26“ arvuga „30“; 77) paragrahvi 14277 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Mootorsõidukijuhi sõidueksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest Transpordiameti valduses oleva B-kategooria auto kasutamise korral või muu eksamisõidukile kehtestatud nõuetele vastava sõiduki või mopeedi kasutamise korral tasutakse riigilõivu 50 eurot.“; 78) paragrahvi 14277 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 79) paragrahvi 14278 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Mootorsõidukijuhi õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 30 eurot. (2) Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 13 eurot.“; 80) paragrahvi 14279 lõigetes 1 ja 2 asendatakse arv „33“ arvuga „40“; 81) paragrahvi 14279 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 30 eurot. (4) Ohutusnõuniku tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 30 eurot.“; 82) paragrahvi 14280 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Veoautojuhi ja bussijuhi pädevustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 30 eurot“; 83) paragrahvi 14281 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Juhikaardi, töökojakaardi, ettevõttekaardi ja kontrollikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 45 eurot.“; 84) paragrahvi 14281 lõikes 2 asendatakse arv „36“ arvuga „40“; 7 85) paragrahvis 14282 asendatakse arv „40“ arvuga „46“; 86) paragrahvi 14283 lõikes 1 asendatakse arv „26“ arvuga „30“; 87) paragrahvi 14283 lõikes 2 asendatakse arv „26“ arvuga „80“; 88) paragrahvi 14284 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 14284. Vedurijuhiloa andmise ja uuendamise taotluse läbivaatamine, duplikaadi väljastamine ning vedurijuhi teooriaeksamile registreerimine ja eksami vastuvõtmine“; 89) paragrahvi 14284 lõikes 1 asendatakse arv „26“ arvuga „30“; 90) paragrahvi 14284 lõikes 2 asendatakse arv „20“ arvuga „23“; 91) paragrahvi 14284 lõikes 3 asendatakse arv „13“ arvuga „15“; 92) paragrahvi 14284 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Vedurijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.“; 93) paragrahvi 14285 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 14285. Tüübikinnitusega ja sõiduki nõuetele vastavuse kontrolliga seonduvate toimingute tegemine“; 94) paragrahvi 14285 lõigetes 1, 5 ja 8 asendatakse arv „340“ arvuga „400“; 95) paragrahvi 14285 lõigetes 2 ja 3 asendatakse arv „105“ arvuga „125“; 96) paragrahvi 14285 lõigetes 4, 6 ja 7 asendatakse arv „68“ arvuga „80“; 97) paragrahvi 14285 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite kokkuleppe (ATP) kohase tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.“; 98) paragrahvi 209 lõikes 3 asendatakse arv „32“ arvuga „45“ ja arv „28“ arvuga „40“; 99) paragrahvi 211 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Allsüsteemi kasutuselevõtmise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4160 eurot. (2) Raudteeveeremi turule laskmise loa või raudteeveeremi tüübiloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 6240 eurot.“; 100) paragrahvi 212 lõikes 1 asendatakse arv „1920“ arvuga „3120“; 101) paragrahvi 212 lõikes 2 asendatakse arv „640“ arvuga „1560“; 102) paragrahvi 212 lõikes 3 asendatakse arv „1440“ arvuga „4000“; 103) paragrahvi 212 lõikes 4 asendatakse arv „640“ arvuga 1600“; 8 104) paragrahvi 212 lõike 5 punktis 1 ja § 2131 punktis 1 asendatakse arv „640“ arvuga „1240“; 105) paragrahvi 212 lõike 5 punktis 2 asendatakse arv „960“ arvuga „1560“; 106) paragrahvi 212 lõike 5 punktis 3 asendatakse arv „1280“ arvuga „2430“; 107) paragrahvi 212 lõike 5 punktides 4 ja 5 asendatakse arv „1440“ arvuga „2340“; 108) paragrahvi 212 lõikes 6 asendatakse arv „640“ arvuga „1200“; 109) paragrahvis 213 asendatakse arv „96“ arvuga „180“; 110) paragrahvi 2131 punktis 2 asendatakse arv „1200“ arvuga „2340“; 111) paragrahvi 2131 punktides 3 ja 4 asendatakse arv „640“ arvuga „780“; 112) paragrahvis 2132 asendatakse arv „4300“ arvuga „6240“; 113) paragrahvi 2151 lõikes 1, § 2155 lõikes 1, § 2157 lõikes 1 ja § 21511 lõikes 1 asendatakse arv „30“ arvuga „60“; 114) paragrahvi 2152 lõikes 1, § 2156 lõikes 1 ja § 2158 lõikes 1 asendatakse arv „60“ arvuga „250“; 115) paragrahvi 2159 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raudteerajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt raudteerajatise liigist järgmiselt: 1) raudteeületuskoha, raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni ja truubi ehituse puhul 60 eurot; 2) elektritsentralisatsiooni, rongiliikluse juhtimissüsteemide, kontaktvõrgu, veoalajaama, rööbastee, raudteesilla, -viadukti, -tunneli ning jalakäijate tunneli, oote- või laadimiplatvormi ja muude raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike rajatiste ehituse puhul 250 eurot. (2) Raudteerajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot. (3) Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut ehitist, tasutakse riigilõiv iga taotluses sisalduva ehitusloakohustusliku ehitise eest eraldi.“; 116) paragrahvi 21510 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raudteerajatise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt raudteerajatise liigist järgmiselt: 1) raudteeületuskoha, raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni ja truubi kasutamise puhul 60 eurot; 2) elektritsentralisatsiooni, rongiliikluse juhtimissüsteemide, kontaktvõrgu, veoalajaama, rööbastee, raudteesilla, -viadukti, -tunneli ning jalakäijate tunneli, oote- või laadimisplatvormi ja muude raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike rajatiste kasutamise puhul 250 eurot.“; 117) paragrahvis 21512 asendatakse arv „25“ arvuga „75“; 9 118) paragrahvis 342 asendatakse arv „32“ arvuga „130“; 119) seaduse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse § 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigilõivuseaduse § 59 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Korteriühistu avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu 25 eurot esitatud nõuete arvust olenemata.“.“. § 3. Metsaseaduse muutmine Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kavandatava raie kohta, välja arvatud valgustusraie;“; 2) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Metsateatise läbivaatamise eest tasub metsateatise esitaja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi metsateatise esitamisele järgneva aasta 21. jaanuariks, välja arvatud riigilõivuseaduses sätestatud juhul.“. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 ja punktid 98–118 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2024. aasta 1. juunil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Lisa 3 Riigilõivumäärad numbriloa ja sagedusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise eest Algatab Vabariigi Valitsus 2023. a (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi Valitsuse nõunik Riigilõivuseadus Lisa 3 10  (muudetud sõnastuses) Riigilõivumäärad numbriloa ja sagedusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise eest 1. Liikuva maaside sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest baasjaamata või baasjaamaga raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu iga 25 kHz ribalaiusega sageduskanali kohta: 1.1. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 95 eurot; 1.2. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 191 eurot; 1.3. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 191 eurot; 1.4. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 572 eurot; 1.5. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 191 eurot; 1.6. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 474 eurot; 1.7. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse režiimis – 191 eurot; 1.8. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis – 381 eurot; 1.9. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 95 eurot; 1.10. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 191 eurot; 1.11. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 474 eurot; 1.12. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 947 eurot; 1.13. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis – 289 eurot; 1.14. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis – 756 eurot; 1.15. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse režiimis – 191 eurot; 1.16. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis – 381 eurot. 2. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest mobiiltelefonivõrgule, juurdepääsu raadiovõrgule või liikuva maaside lairiba raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu iga 100 kHz ribalaiuse eest: 2.1. sagedusalas kuni 2300 MHz – 22 eurot; 2.2. sagedusalas 2300 MHz kuni 4,2 GHz – 11 eurot; 2.3. sagedusalas 4,2 GHz kuni 6 GHz – 2,50 eurot; 2.4. sagedusalas 6 GHz kuni 24 GHz – 1,23 eurot; 2.5. sagedusalas 24 GHz ja enam – 0,68 eurot. 3. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest isikuotsingusüsteemile üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 11 3.1. ainukasutuse režiimis üldkasutatava teenuse osutamisel – 947 eurot iga 25 kHz laiusega kanali eest; 3.2. ainukasutuse režiimis, välja arvatud punktis 3.1 nimetatud juhtudel, – 95 eurot iga 25 kHz laiusega kanali eest; 3.3. ühiskasutuse režiimis üldkasutatava teenuse osutamisel – 474 eurot iga 25 kHz laiusega kanali eest; 3.4. ühiskasutuse režiimis, välja arvatud punktis 3.3 nimetatud juhtudel, – 48 eurot iga 25 kHz laiusega kanali eest. 4. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest paikse raadiosideliini saatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 4.1. sagedusalas kuni 30 MHz – 191 eurot; 4.2. sagedusalas 30 MHz kuni 174 MHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 28 eurot; 4.3. sagedusalas 30 MHz kuni 174 MHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 95 eurot; 4.4. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 20 eurot; 4.5. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 48 eurot; 4.6. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 95 eurot; 4.7. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 191 eurot; 4.8. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 381 eurot; 4.9. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 947 eurot; 4.10. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 38 eurot; 4.11. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 76 eurot; 4.12. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 95 eurot; 4.13. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 289 eurot; 4.14. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 474 eurot; 4.15. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 20 eurot; 4.16. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 38 eurot; 4.17. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 48 eurot; 4.18. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 95 eurot; 4.19. sagedusalas 17 GHz kuni 40 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 191 eurot; 4.20. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega kuni 250 MHz – 48 eurot; 4.21. sagedusalas 40 GHz või enam ribalaiusega üle 250 MHz – 95 eurot. 5. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest objektide seireks kasutatavale paikse raadioteenistuse lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 381 eurot. 6. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest paiksele raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 6.1. sagedusalas kuni 0,4 GHz – 48 eurot iga 25 kHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest; 6.2. sagedusalas kuni 0,4 GHz ühiskasutuse režiimis – 48 eurot iga 25 kHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest; 6.3. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 381 eurot; 6.4. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz – 191 eurot; 6.5. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 95 eurot; 6.6. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz – 48 eurot; 6.7. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 191 eurot; 6.8. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 95 eurot; 6.9. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 381 eurot; 6.10. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 191 eurot; 12 6.11. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 756 eurot; 6.12. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 381 eurot; 6.13. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 1894 eurot; 6.14. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 947 eurot; 6.15. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 3776 eurot; 6.16. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam – 1894 eurot; 6.17. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 95 eurot; 6.18. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 48 eurot; 6.19. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 289 eurot; 6.20. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 191 eurot; 6.21. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 381 eurot; 6.22. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 191 eurot; 6.23. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 572 eurot; 6.24. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 289 eurot; 6.25. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 2841 eurot; 6.26. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam – 1894 eurot; 6.27. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 38 eurot; 6.28. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 20 eurot; 6.29. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 191 eurot; 6.30. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 95 eurot; 6.31. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 289 eurot; 6.32. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 191 eurot; 6.33. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 480 eurot; 6.34. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 240 eurot; 6.35. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 1894 eurot; 6.36. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam – 947 eurot; 6.37. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega kuni 500 kHz – 48 eurot; 6.38. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz – 25 eurot; 6.39. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 95 eurot; 6.40. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 48 eurot; 6.41. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 191 eurot; 6.42. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 95 eurot; 6.43. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 289 eurot; 6.44. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 191 eurot; 6.45. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 100 MHz või enam – 756 eurot; 13 6.46. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam – 381 eurot. 7. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale paiksele ja liikuvale maapealsele raadiosaatjale, sealhulgas navigatsioonisaatjale, üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 7.1. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz – 191 eurot; 7.2. sagedusalas 30 MHz kuni 30 GHz – 76 eurot; 7.3. sagedusalas 30 GHz ja enam – 76 eurot. 8. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest veepinnal või õhus asuvate objektide seireks kasutatavale raadioteenistuse maapealsele lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 381 eurot. 9. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale maapealsele raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 9.1. sagedusalas 117,975 MHz kuni 144,000 MHz; 156,000 MHz kuni 162,050 MHz; 457,525 MHz kuni 457,575 MHz ja 467,525 MHz kuni 467,575 MHz – 191 eurot iga sagedusala eest; 9.2. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz – 289 eurot. 10. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest kosmoseraadioside paiksele maajaamale või komplementaarsele maakomponendile üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 10.1. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 0,1 MHz – 148 eurot; 10.2. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz – 756 eurot; 10.3. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz – 1427 eurot; 10.4. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz – 2128 eurot; 10.5. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 50 MHz või enam – 7552 eurot; 10.6. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 0,1 MHz – 95 eurot; 10.7. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz – 289 eurot; 10.8. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz – 756 eurot; 10.9. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz – 947 eurot; 10.10. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 50 MHz või enam – 2841 eurot; 10.11. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega kuni 0,1 MHz – 48 eurot; 10.12. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz – 289 eurot; 10.13. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz – 572 eurot; 10.14. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz – 756 eurot; 10.15. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 50 MHz või enam – 2841 eurot. 11. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest etalonraadioteenistuse raadiosaatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu 95 eurot. 12. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 12.1. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata kiirgusvõimsusega kuni 10 W – 48 eurot; 12.2. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W – 191 eurot; 12.3. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW – 381 eurot; 12.4. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW – 756 eurot; 14 12.5. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 kW kuni 100 kW – 1894 eurot; 12.6. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 kW kuni 1 MW – 3776 eurot; 12.7. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 694 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 MW või enam – 7552 eurot; 12.8. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz suunamata kiirgusvõimsusega kuni 10 W – 191 eurot; 12.9. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W – 381 eurot; 12.10. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW – 756 eurot; 12.11. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW – 1894 eurot; 12.12. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 kW kuni 100 kW – 3776 eurot; 12.13. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 kW kuni 1 MW – 7552 eurot; 12.14. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 MW või enam – 15 104 eurot; 12.15. sagedusalas 3,6 GHz või enam – 381 eurot iga 8 MHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest. 13. Vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest kuni kolmeks aastaks tasutakse riigilõivu: 13.1. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades 117,975 MHz kuni 144,0 MHz; 155,000 MHz ja 155,525 MHz ning 156 MHz kuni 162,025 MHz – 48 eurot iga vee- või õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest; 13.2. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades 110 kHz kuni 150 kHz; 405 kHz kuni 535 kHz; 1605 kHz kuni 4000 kHz; 4000 kHz kuni 27 500 kHz; 4200 MHz kuni 4400 MHz ja 8750 MHz kuni 8850 MHz – 96 eurot iga vee- või õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest; 13.3. vee- või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest sagedusalades 457,5125 MHz kuni 457,5875 MHz; 467,5125 MHz kuni 467,5875 MHz; 2900 MHz kuni 3100 MHz; 5350 MHz kuni 5460 MHz ja 9300 MHz kuni 9500 MHz – 288 eurot iga vee- või õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest; 13.4. vee- või õhusõiduki raadioloale sagedusloa alusel kasutatava kosmosesidejaama kandmise eest kuni kolmeks aastaks – 381 eurot. 14. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest mehitamata õhusõiduki, maismaasõiduki või veesõiduki süsteemi saatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 14.1. ühes maakonnas paikneva mehitamata süsteemi saatjale – 98 eurot iga mehitamata süsteemi saatja sagedusloale kantud sagedusvahemiku eest; 14.2. kahes kuni viies maakonnas paikneva mehitamata süsteemi raadiosaatja eest – 148 eurot iga mehitamata süsteemi saatja sagedusloale kantud sagedusvahemiku eest; 14.3. kuues kuni kümnes maakonnas kasutatava mehitamata süsteemi raadiosaatja eest – 197 eurot iga mehitamata süsteemi saatja sagedusloale kantud sagedusvahemiku eest; 14.4. üheteistkümnes ja enamas maakonnas kasutatava mehitamata süsteemi raadiosaatja eest – 246 eurot iga mehitamata süsteemi saatja sagedusloale kantud sagedusvahemiku eest. 15. Liikuva või teisaldatava kosmosesidejaama sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu 95 eurot. 15 16. Numbriloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 16.1. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada operaatorkoodi kõneteenuse osutamiseks, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks: 1) kolmekohalise operaatorkoodi puhul 15 980 eurot; 2) neljakohalise operaatorkoodi puhul 11 510 eurot; 3) viiekohalise operaatorkoodi puhul 3840 eurot; 16.2. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada tunnuskoodi, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 195 eurot; 16.3. punktis 16.1 nimetamata numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada lühinumbrit, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks: 1) 770 eurot, kui lühinumber koosneb viiest numbrimärgist; 2) 1540 eurot, kui lühinumber koosneb neljast numbrimärgist; 3) 15 340 eurot, kui lühinumber koosneb kolmest numbrimärgist; 16.4. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada numbreid, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks, välja arvatud punktides 16.1–16.3, 16.5 ja 16.7 sätestatud juhtudel, – 0,35 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest; 16.5. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada teenusnumbreid numeratsioonialadest „800“, „900“ ja „901“, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 191 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest; 16.6. punktides 16.4, 16.5 ja 16.7 nimetatud numbrilubade muutmise korral tasutakse riigilõiv täiendavate numbrite eest proportsionaalselt vastava numbriloa kehtivustähtaja lõppemiseni jäänud aja eest täiskuudes; 16.7. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada kaheteistkümnekohalisi numbreid, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 0,01 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest; 16.8. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada kümnekohalisi numbreid, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 0,05 eurot iga kasutamiseks lubatud numbri eest. 16  Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muutmise seaduse eelnõu algatamine on tingitud vajadusest viia riigilõivumäärad kooskõlla riigilõivuseadusest tuleneva kulupõhimõttega. Keskkonnaameti keskkonnakaitselubade toimingute riigilõivumäärade muutmine põhineb Keskkonnaameti 2021. ja 2022. aasta keskkonnakaitselubade menetlusega kaasneva teenuse kulude analüüsil, sh aja- ja ressursikulul ning tegevusvaldkondade erisustel. Merendusvaldkonnas on peamised muudatused seotud laevapere liikmete eksamite vastuvõtmise ning diplomite ja tunnistuste väljastamisega seotud riigilõivudega, mis on püsinud muutumatud aastast 2016. Samuti tõstetakse laevade ja sadamate ülevaatustega seotud riigilõive, millest suur osa on püsinud muutumatuna aastast 2006. Transpordiameti maismaatranspordivaldkonnas tõstetakse kõiki lõive keskmiselt umbes 15 protsenti. Praegu kehtivad lõivud on suures osas püsinud muutumatuna aastast 2009, samal ajal on tarbijahinnaindeksi kasv olnud umber 73%. Arvestades, et viimastest riigilõivude muudatustest alates on kasvanud olulisel määral nii tööjõu-, IT- ja olmekulud, on otstarbekas lõive tõsta, et teenuste osutamine oleks jätkusuutlik. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi ka TTJA) mõningad riigilõivumäärad on püsinud samal tasemel aastaid, ega kata toimingu tegemisega kaasnevaid otseseid kulusid, mis on seotud nii toimingu tegemisele kuluva ajaga kui ka tööjõukuludega. Toimingutega on vajadusel seotud ka üldkulud, nagu näiteks bürookulud, juhtimis- ja raamatupidamiskulud. Eelnõuga ühtlustatakse sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotluste toimingutega seotud riigilõive ning kehtestatakse RLS lisa 3 uues sõnastuses. Sagedusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise valdkonnas tõstetakse kõiki lõive keskmiselt 23 protsenti. Praegu kehtivad lõivud on suures osas püsinud muutumatuna aastast 2001, samal ajal on tarbijahinnaindeksi (edaspidi THI) kasv olnud umbes 127%. Samuti lisatakse uus riigilõiv metsateatise esitamisel, millega seoses lisatakse riigilõivu tasumise õiguslik alus ka metsaseadusesse. Muudetakse ka korteriühistu avalduse esitamisel tasutava lõivuga seonduvat maksekäsu kiirmenetluse asjas. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu menetlevad Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (e-post: [email protected], tel: 5885 1321) ja nõunik Anneli Valgma (e- post:[email protected], tel: 5885 1315). Eelnõu keskkonnakaitselubade riigilõive käsitleva osa puudutava osa koostas Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik Hanna Vahter (e-post: [email protected], tel 626 2981). Eelnõu merendusvaldkonna riigilõive käsitleva osa valmistasid ette Kliimaministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunikud Anton Merits (e-post: 1 [email protected]) ja Katerin Peärnberg (e-post: [email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi Riigilaevastiku õigus- ja hankeüksuse juht Katrin Andre (e-post: [email protected]). Transpordiameti maismaatranspordi valdkonna toimingute riigilõivudega seotud eelnõu osa valmistas ette Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhataja Margus Tähepõld ([email protected]). Eelnõu sidevaldkonna riigilõive käsitleva osa valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk ([email protected]) ja peaspetsialist Liisi Moks ([email protected]) ning raudtee, ehituse ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise osas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õiguse valdkonna juht Martti Kangur ([email protected]). Metsaseaduse muudatuse ja metsateatise riigilõivuga seotud muudatuse valmistasid ette Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunikud Maret Parv (e-post: [email protected]) ja Leno Kuura (e-post: [email protected]) ning õigusosakonna nõunik Marko Lelov (e-post: [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegid Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (e- post: [email protected], tel 5565 5707), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]) ning Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected]) Keeleliselt toimetas eelnõu Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu keskkonnakaitselubasid puudutav osa on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20271 punktidega 5.1.1 ja 6.1.1. Eelnõukohase seadusega muudetakse: - riigilõivuseadust redaktsioonis RT I, 30.06.2023, 63. - metsaseadust redaktsioonis RT I, 27.05.2022, 14. - korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seadust redaktsioonis RT I, 23.12.2022, 1 Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõus kirjeldatud muudatused tehakse eesmärgiga ajakohastada keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonnaga ja maismaatranspordiga seotud riigilõivumäärasid, samuti raudteeseaduse, ehitusseadustiku, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja elektroonilise side seaduse alusel tehtavate toimingute eest võetavaid riigilõivumäärasid, mis on püsinud samal tasemel aastaid. Samuti kehtestatakse riigilõivud mõningatele seni lõivustamata toimingutele 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320052023002 2 (nt metsateatise esitamine). Riigilõivumäärade kujundamisel on lähtutud eelkõige kulupõhimõttest. Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Otsesed kulud on kulud, mida saab seostada mingi toimingu liigiga. Otsesed kulud hõlmavad palgafondi ning transpordikulu. Sõltuvalt toimingust võib otseste kulude hulka lisanduda veel muid erinevaid kulusid, millega tuleb konkreetse määra arvutamisel arvestada. Kaudsed kulud on kulud, mida on võimalik kaudse seostamise põhjal siduda vastava toiminguga. Kaudseteks kuludeks on näiteks majandus- ja halduskulu, arhiveerimine elektrooniliselt ja paberkandjatel, juhtimis- ja raamatupidamiskulud. RLS § 4 lõige 2 võimaldab riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt lähtuvalt toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest. Keskkonnakaitselubade riigilõivumäärasid puudutavad olulisemad muudatused:  Kehtivas riigilõivuseaduses on keskkonnakomplekslubade (edaspidi kompleksluba) menetluste riigilõivud samaväärsed. Eelnõu kohaselt eristatakse komplekslubade riigilõivude puhul edaspidi tegevuse valdkonda tegevuse mahtu – tööstusheide (tööstusheite seaduse § 41 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmed ja lisad), jäätmete käitlus (jäätmeseaduse § 81 lõikes 2 sätestatud andmed ja lisad), õhu saastamine (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 98 lõikes 1 sätestatud andmed ja lisad) ja vee erikasutus (veeseaduse § 193 lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmed ja lisad) ning tegevusala – tööstus- või tootmine või põllumajandus.  Kaotatakse riigilõivu määra erisus kompleksloa läbivaatamise eest, kui tegemist on kemikaaliseaduse tähenduses A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte taotlusega.  Kaotatakse seni kehtinud riigilõivu vabastus veekogu paisutajatele. Edaspidi tuleb paisutamiseks vajaliku vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi veeluba) taotlemisel tasuda riigilõiv. Seni kehtis riigilõivu kohustus vaid hüdroenergia tootjatele. Muudatuste aluseks on põhimõtteline otsus, viia keskkonnakaitselubade teenustega seotud riigilõivude määrad kooskõlla riigilõivuseaduse §-s 4 sätestatud kulupõhimõttega - riigilõivumäär kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. Keskkonnakaitselubade riigilõive tõsteti viimati 2020. aastal 2018. aasta teenuste kulupõhisel analüüsil. Nende suurendamine on põhjendatud majanduskasvu, inflatsiooni, keskmise palga ja raha ostujõu näitajate muutmise ning Keskkonnaameti tegevuskulude kasvuga. Komplekslubade, keskkonnalubade, kiirgustegevuslubade, riikidevahelise jäätmeveo lubade, maavara geoloogilise uuringu lubade ning fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise lubade teenuste arvestuslik kulu oli 2022. aastal 2 600 391 eurot. Samas riigilõivu laekus neist teenustest 2022. aastal 370 897 eurot, mis katsid vaid 14% kuludest. Kehtivad määrad ei vasta seega teenuse tegelikele kuludele. Seega on kehtivad riigilõivud ajakohastamata ning ei ole seni kajastanud ega seega katnud kõiki teenustega seonduvaid kulusid, sh kaudseid kulusid, ning märkimisväärne osa (ligikaudu 86%) kulusid kaetakse täna täiendavalt riigieelarvest. Keskmine riigilõivuga katmata kulude ja riigilõivuga kaetud kulude suhe on täna 14%/86%-ga, ehk kulud on laekuvast riigilõivust keskmiselt seitse korda suuremad. Mõnel juhul kattis riigilõiv kuludest vaid marginaalse osa ning seetõttu on kasv suurem. Kulude kasvu puhul tuleb olulisena arvestada, et viie aasta jooksul on keskkonnavaldkonna regulatsioonide maht ja keerukus samuti kasvanud. Antavad load peavad olema põhjalikult kaalutud ja kõiki nõudeid arvestavad, mis tõstab menetluste keerukust ning seab 3 Keskkonnaameti spetsialistide kompetentsusele kõrgemad nõudmised. Lubade sisulise kvaliteedi tagamiseks on vajalik oma ala ekspertide teadmised. Spetsialistide kompetentsust saab tõsta aga läbi vastava hariduse, töökogemuse ning täiendkoolituste. Samas tagamaks seatud keskkonnaeesmärkide täitmine ja vajalike investeeringute tegemine, on ühiskonna ja ettevõtete ootused lubade tähtaegsele väljastamisele ning õigusaktide nõuded lubade kvaliteedile ajas pidevalt tõusnud. Load peavad olema põhjalikud ja kõiki nõudeid arvestavad, mis tõstab menetluste keerukust ning seab Keskkonnaameti spetsialistide kompetentsusele kõrged nõudmised. Lubade sisulise kvaliteedi tagamiseks on vajalik oma ala ekspertide tugi ning kaasaegsete tehnoloogiate ja alternatiivsete võimalustega kursis olemine. Spetsialistide kompetentsust saab tõsta läbi vastava hariduse, töökogemuse ning täiendkoolituste. Samas on madal palgatase ja töökeerukus tekitanud tööjõu kõrge voolavuse (vabatahtlik tööjõu voolavus 2022. aastal oli 12%) ning seeläbi kompetentsete spetsialistide puuduse. Riigilõivumäärade muutmine põhineb Keskkonnaameti 2021. ja 2022. aasta keskkonnakaitselubade andmise ja haldamisega kaasnevatel teenuste kulude analüüsil ehk kulumudeli alusel. Mudelis on kaardistatud Keskkonnaameti põhiteenused, millega jaotatakse kõik kulud ressurssideks. Suurimad neist on tööjõukulu, majanduskulu, kinnistud ja transport. Põhi- ja tugiteenustele otse jaotatakse tööliinide tööjõukulu (tööaja osakaalu alusel), töötaja transpordikulu ja konkreetse teenusega seotud tellimused (eksperthinnangud, uuringud jne). Riigilõivumäärade muutmisel kulupõhimõttel arvestatakse keskkonnakaitseloaga seotud toimingu otsest kulu ehk tööjõukulu, transpordikulu ja konkreetse teenusega seotud tellimust ning kaudset kulu ehk majanduskulud, kinnistukulu, administreerimiskulu, koolituskulu, lähetused ja IT-kulud. Keskkonnakaitselubade teenuse kuludest moodustavad otsesed kulud ligikaudu 85% ja kaudsed kulud 15%. Kulumudelit on Keskkonnaamet arendanud mitme aasta vältel ning mudelis on teenused jaotatud valdkondlike loa menetluste kulude põhjal. Merendusvaldkonnaga seoses muudetavad riigilõivud on kehtestatud 2016. aastal ning on püsinud sellest ajast saadik muutumatuna. Toimingutega seotud kulud (eelkõige töötunnitasu) on vahepeal märgatavalt tõusnud, mistõttu on põhjendatud nimetatud riigilõivude ülevaatamine. Transpordiameti maismaatranspordi valdkonna toimingute eest võetavad riigilõivumäärad kehtivad suures osas muutmata kujul alates 2009. aastast. Muutunud majandusolukorra tõttu on lisaks kulude kokkuhoiule avalike teenuste rahastamiseks vajalik täiendada riigieelarve tulude koosseisu. Tuleb leida selliseid täiendavaid allikaid, mis oleks kooskõlas üldise maksupoliitikaga: teenimise asemel tarbimise ning keskkonda koormavate tegevuste kõrgem maksustamine. Seega on eelnõu eesmärk on riigilõivumäärad ajakohastada ning viia need paremasse vastavusse aja jooksul muutunud kulukomponentidega. TTJA antavad load peavad olema põhjalikud ja kõiki nõudeid arvestavad, mis tõstab menetluste keerukust ning seab TTJA spetsialistide kompetentsusele kõrged nõudmised. Lubade sisulise kvaliteedi tagamiseks on vajalik oma ala ekspertide tugi ning kaasaegsete tehnoloogiate ja alternatiivsete võimalustega kursis olemine. Spetsialistide kompetentsust saab tõsta läbi vastava hariduse, töökogemuse ning täiendkoolituste. Arvestades valdkonna spetsiifilisust ja TTJA ressursse, on menetlejate ametikohtade arv ühe menetluse kohta keskmiselt 0,5, samas kui menetluste arv loa liigi kohta aastas ületab enamustel juhtudel 100 menetlust, mõnel juhul ka üle 1000 ja 2500 menetluse aastas. Kuivõrd tegemist ei ole üksnes formaalsete lubade väljastamisega, vaid menetlustega, mis vajavad sisulist ja põhjalikku analüüsi, on eelnev avaldanud mõju nii otseste kui ka kaudsete kulude tõusule. Seeläbi on põhjendatud riigilõivude tõstmine, viimaks need rohkem kooskõlla kulupõhimõttega. 4 Ka sagedusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise valdkonnas on praegu kehtivad lõivud suures osas püsinud muutumatuna aastast 2021, samal ajal on tarbijahinnaindeksi (edaspidi THI) kasv olnud umbes 127%. Arvestades, et viimastest riigilõivude muudatustest alates on kasvanud olulisel määral nii tööjõu-, IT- ja olmekulud, on otstarbekas lõive tõsta, et teenuste osutamine oleks jätkusuutlik. Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkte 1 ja 4 ei koostatud enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist eelnõu vajaduse kooskõlastamiseks ja õiguslike valikute selgitamiseks seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust. Tegemist ei ole õiguskorras põhimõttelist tähendust omavate muudatustega ning seetõttu ei koostatud eelnõu ettevalmistamisel HÕNTE § 1 lõikes 3 nimetatud kontseptsiooni. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane seadus koosneb neljast paragrahvist. Paragrahv 1 – riigilõivuseaduse muutmine – koosneb 119 punktist. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks RLS § 4 lõige 3, millega on kehtestatud riigilõivumäärade täpsusastmed: 1) väiksem kui 1-eurone riigilõivumäär 5 sendi täpsusega, välja arvatud väiksem kui 5- sendine riigilõivumäär; 2) alates 1-eurosest riigilõivumäärast 1 euro täpsusega; 3) alates 100-eurosest riigilõivumäärast 5 euro täpsusega; 4) alates 1000-eurosest riigilõivumäärast 10 euro täpsusega. Täpsusastmetel oli tähendust eurole üleminekuga seoses, kuid tänaseks on riigilõivumäära sätestamisele täpsusastme seadmine minetanud oma asjakohasuse. Punktiga 2 muudetakse RLS § 20 lõikes 2 viited kehtetutele sätetele. Vabariigi Valitsuse seaduse 1. juulil 2023. a jõustunud redaktsiooni kohaselt muudeti ministeeriumide vastutusvaldkondi ning Transpordiamet liikus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast Kliimaministeeriumi haldusalasse. Seoses sellega muudeti ka riigilõivuseadust ehk Transpordiameti toimingute lõivude asukoht muutus ning § 20 lõikes 2 viidatud §-d 222 ja 227 tunnistati kehtetuks. Uue RLS redaktsiooni kohaselt on seni viidatud sätted § 14276 lõikes 3 (endine § 222 lõige 3) ning § 14281 lõikes 2 (endine § 227 lõige 2). Punktiga 3 muudetakse RLS § 281 lõike 1 sõnastust. Lõikega 1 sätestatakse täiendav vabastus riigilõivust kui keskkonnaloa taotluse läbivaatamine otsustatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõikes 7või veeseaduse § 191 lõikes 4 sätestatud juhul avatud menetluseta. Punktiga 4 tunnistatakse RLS § 281 lõige 2 kehtetuks ning edaspidi tuleb ka paisutamiseks vajaliku veeloa taotlemisel tasuda riigilõivu veeloa taotluse ülevaatamisele sätestatud määras. Veeloa taotluse ülevaatamisele sätestati riigilõiv 1. juulil 2020. a jõustunud RLSi redaktsiooniga. Sama muudatusega sätestati veeloa taotluse ülevaatamisele vabastus, kui tegemist on paisutamisega, välja arvatud hüdroenergia tootmiseks. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 55 SE seletuskirjas põhjendati, et see võimaldab paisu omanikel väiksema ressursikuluga oma paisutustegevus seadustada. Antud 5 erisus ei ole aga kolme aasta jooksul paisutajaid oma tegevuse seadustamiseks veelube taotlema pannud. Veeloa menetlemine paisutamiseks on Keskkonnaametile väga ressursimahukas tegevus ning seni on seda tehtud tasuta. Paisu ülevalpidamine on kallis ning saab eeldada, et paisu rajaja on võimeline tasuma ka vajaliku riigilõivu veeloa taotlemiseks. Punktiga 5 täiendatakse RLS § 31 lõiget 2 punktiga 11. Analoogne säte on olemas RLS § 31 lõike 2 punktis 2 Siseministeeriumi haldusala asutuse kohta ning sätte alusel on riigilõivu tasumisest vabastatud Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike sageduslubadega seotud toimingute tegemisel. Kuna alates 2023. aasta 1. juulist haldab Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti veesõidukeid ja peab tagama neile sageduslubade kehtivuse Riigilaevastik, siis on põhjendatud, et Riigilaevastik on samuti nende samade veesõidukitega seotud sageduslubadega seotud toimingute tegemisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Punktidega 6–8 muudetakse RLS § 118 lõiget 1, tõstes ühenduse ökomärgise (edaspidi ökomärgis) kasutamise taotluse läbivaatamise eest tasutavat riigilõivu, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta2 (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1—19). Uued ja kehtivad riigilõivumäärad on järgmised: - ökomärgise kasutamise taotluse läbivaatamise eest mikroettevõte – 240 eurot (kehtiv 200 eurot); - ökomärgise kasutamise taotluse läbivaatamise eest väike- ja keskmise suurusega ettevõte – 300 eurot (kehtiv 250 eurot); - ökomärgise kasutamise taotluse läbivaatamise eest suurettevõte – 385 eurot (kehtiv 320 eurot). Täna on Eestis Euroopa üks madalaimaid riigilõive (alus Euroopa Komisjoni riigilõivude tabel3). Kõnealused riigilõivud on kehtinud alates 2015. aastast, kuid praeguseks ei kata need enam Keskkonnaagentuuri taotluse ülevaatuse kulusid. Keskkonnaagentuuri teenuse „EL Ökomärgise kasutusõiguse taotlemine toodetele ja teenustele“ otseste kulude (palgakulud, arvestades keskmise palga kasvu) katmiseks tõstetakse kehtivaid riigilõive 20%. Punktidega 9–11 muudetakse RLS § 118 lõiget 2, tõstes ökomärgise tootel kasutamise õiguse eest tasutavat aastast riigilõivu. Uued ja kehtivad riigilõivumäärad on järgmised: - ökomärgise tootel kasutamise õiguse eest tasutav aastane riigilõiv mikroettevõttele – 60 eurot (kehtiv 50 eurot); - ökomärgise kasutamise taotluse läbivaatamise eest väike- ja keskmise suurusega ettevõte – 120 eurot (kehtiv 100 eurot); - ökomärgise kasutamise taotluse läbivaatamise eest suurettevõte – 240 eurot (kehtiv 200 eurot). 2 Määruses on etteantud mõned ülempiirid. Nt taotluse menetlemise tasu: „Pädev asutus, kellele taotlus esitatakse, nõuab tasu, mis vastab taotluse menetlemise tegelikele halduskuludele. Nimetatud tasu ei või olla väiksem kui 200 eurot ja mitte suurem kui 1 200 eurot. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning arenguriikide ettevõtjate puhul ei tohi maksimaalne taotluse menetlemise tasu olla suurem kui 600 eurot. Mikroettevõtjate puhul on maksimaalne taotluse menetlemise tasu 350 eurot. Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) registreeritud ja/või ISO-normi 14001 alusel sertifitseeritud taotlejate taotluse menetlemise tasu vähendatakse 20 % võrra. (määruse III lisa punkt 1). 3 Euroopa Komisjon (2023) Fees Table. Kättesaadav: https://environment.ec.europa.eu/system/files/2023- 02/EU_Ecolabel_fees_table_2023_02.pdf 6 Kõnealused riigilõivud on kehtinud alates 2015. aastast, kuid praeguseks ei kata need enam Keskkonnaagentuuri ökomärgiste sertifikaatide ülevaatuse kulusid. Keskkonnaagentuuri teenuse „EL Ökomärgise kasutusõiguse taotlemine toodetele ja teenustele“ otseste kulude (palgakulud, arvestades keskmise palga kasvu) katmiseks tõstetakse kehtivaid riigilõive 20%. Punktidega 12 ja 13 muudetakse RLS § 1207 ja 1208, mis sätestavad autojuhi ja veoautojuhi koolituse korraldamise tegevusloa läbivaatamise riigilõivud. Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse, ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse ja veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise riigilõivu tõstetakse seniselt 100 eurolt 120 euroni. Autojuhi koolituse ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa täiendava koolitusliigi taotluse läbivaatamise riigilõivu tõstetakse 50 eurolt 60 euroni. Suurem osa Transpordiameti maismaatranspordi valdkonna riigilõive on pärit aastast 2009, mida on hiljem euro tulekuga seoses minimaalselt täisarvudeni ümardatud. Samal ajal on märkimisväärselt tõusnud nii THI (+73%) kui Transpordiameti kulud (palgad, IT- arenduskulud, olmekulud jne). Kulude kasvu katteks, ning et lõivud säilitaks algselt kehtinud proportsiooni võrreldes elatustasemega, tõstetakse lõive keskmiselt 15 %. Kuivõrd inimesi soovitakse suunata rohkem kasutama e-teenuseid, siis kohati on büroos teenuse kasutamise lõivu tõstetud veidi üle 15% ning sama teenuse e-kanali kaudu kasutamise lõivu vähem kui 15%. Aja jooksul on Transpordiamet on teinud e-teenuse arendamiseks märkimisväärseid investeeringuid, kuid pakutava teenuse eest võetav lõiv ei ole muutunud. Punktiga 14 muudetakse RLS § 124 teksti sõnastust. Muudatusega eristatakse edaspidi komplekslubade riigilõiv lähtuvalt taotletavaks tegevuseks antavale kompleksloale kantavate andmete ulatusest, arvestades mitme valdkonna andmed loale kantaks (RLS § 124 lõige 1) ning kas tegemist on tööstus- või tootmisettevõttega või sea- , veise- või linnukasvatusega. Lisaks kaotatakse erisus kompleksloa läbivaatamise eest kui tegemist on kemikaaliseaduse tähenduses A- või B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete taotlusega. Erisuse kaotamine on põhjendatud, kuna kompleksloa andmise ja haldamise teenust vaadatakse tervikuna ning A- või B-suurõnnetuse ohuga ettevõtete komplekslubade kulu üle Keskkonnaameti kulumudelis eraldi arvestust ei peeta. Erisuste seadmisel on arvestatud eelkõige RLS § 4 lõikes 1 sätestatud kulupõhimõtet – riigilõiv peab lähtuma toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest, aga ka RLS § 4 lõiget 2, mille kohaselt võib riigilõivumäära kehtestada ka kulupõhimõttest erinevalt, lähtudes toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist ning eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilisest kaalutlusest. Kehtivad riigilõivude määrad ei vasta teenuse tegelikele kuludele ning katavad täna vaid 8% kompleksloa andmise ja haldamise teenuse tegelikest kuludest (Tabel 1). Erisuste seadmisel on arvestatud ka riigilõivu proportsionaalsust lähtuvalt ettevõtte tegevusest ning „saastaja maksab“ põhimõtet, mille kohaselt katab keskkonda kasutada sooviv isik otseselt sellega kaasnevad kulud. Kõrgemat lõivu tasuvad ettevõtted, kelle tegevus ja loa menetluse protsess on keskmisest keerulisem ja mahukam, kuna ka tegevusest tulenev saaste või koormus keskkonnale on suurem. Paragrahvi 124 lõikega 1 sätestatakse, et kompleksloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse edaspidi riigilõivu lähtuvalt taotletavaks tegevuseks antavale loale kantavate andmete ulatusest, 7 arvestades, mitme valdkonna andmed loale kantakse. Valdkondade ja tegevuse ulatuse all eristatakse kas lisaks tööstusheidet käsitlevatele andmetele (tööstusheite seaduse § 41 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmed) tuleb kompleksloaga reguleerida ka ettevõtte jäätmete käitlust (jäätmeseaduse § 81 lõikes 2 sätestatud andmed), õhu saastamist (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 98 lõikes 1 sätestatud andmed) ja/või vee erikasutust (veeseaduse § 193 sätestatud andmed). Lähtuvalt käitise tegevusest saab taotlusel valdkondasid olla kaks, kolm või neli, kuna tööstusheidet käsitlevad andmed ja vähemalt ühe valdkonna andmed on alati loa osad. Vastavalt käitise tegevuse ulatusele valib kompleksloa taotleja keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, millised valdkonnad temale kohalduvad. Valdkondade valik tehakse esmataotluse või loa muutmistaotluse koostamise alustamisel, loa taotlus ja hiljem ka luba sisaldavad vastava valdkonna andmete jaoks eraldi tabeleid. Riigilõivu valdkonnapõhine arvestus on analoogne keskkonnalubade puhul kasutatava arvestusmetoodikaga. Paragrahvi 124 lõikega 1 sätestatavad riigilõivud tagavad kompleksloa taotlejatele proportsionaalsuse sõltuvalt tegevuse ulatusest ja valdkonnast (Tabel 2). Keskkonnaamet väljastas 2021. ja 2022. aastal summaarselt 13 kahe, 26 kolme ning 25 nelja valdkonnaga kompleksluba. Näiteks kolme valdkonnaga kompleksloa taotluse läbivaatamisel arvestatakse riigilõivu eelnõukohase seaduse alusel järgmiselt: 4 930 + 4 930 + 4 930 = 14 790 eurot. Lisaks eristatakse kas tegemist on tööstus- või tootmisettevõtte või põllumajandusettevõtte (sea-, veise- või linnukasvatus) kompleksloaga. Sõltuvalt käitise tööprotsesside keerukusest on taotluste menetlemise (aja)kulu küllaltki erinev. Tööstus- või tootmisettevõtete käitiste protsessid on üldjuhul oluliselt keerulisemad kui põllumajandusettevõtete puhul, taotluste ülevaatamisele kuluv aeg on suurem ning spetsialistid peavad olema kõrgema erialase pädevusega. Seega sätestatakse § 124 lõikega 2 erisus, et Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2013. a määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ §-s 11 nimetatud sea-, veise- ja linnukasvatuseks vajaliku kompleksloa taotlemise ülevaatamise eest makstakse riigilõivu 50 protsenti RLS § 28 lõikega 1 sätestatavatest määradest (Tabel 2). Näiteks kolme valdkonnaga kompleksloa taotluse läbivaatamisel arvestatakse seega riigilõivu järgmiselt: (4 930 + 4 930 + 4 930) * 0,5 * 0,8 = 5 916 eurot. Tabel 1. Komplekslubade maksumused kulumudeli arvutuste põhjal 2021. ja 2022. aastal. 2021 2021 2021 2022 2022 2021 2022 2022 Kulu Valdkondade kulu kulud mah kulud kulud maht maht maht de arv d* * t * * muut kompleksloal Tööstus/ Põllu- Tööstus/ Põllu- us tootmine majandus tootmine majandus Kaks valdkonda 7 12 6 3 761 1 4 6 110 2 (tööstus + üks 521 220 valdkond) 62,5% Kolm valdkonda 11 18 10 5 641 5 8 9 165 3 (tööstus + kaks 282 329 valdkonda) 8  Neli valdkonda (tööstus + 15 24 12 9 7 521 8 6 2 kolm 042 439 220 valdkonda) * Kulumudeli alusel otsesed ja kaudsed kulud. Tabel 2. Kehtivad ja eelnõuga kavandatavad riigilõivud ning nende kasv protsentuaalselt. Riigilõivu kasv loa Eelnõuga kavandatav Kehtiv esmataotlemisel Valdkondade arv riigilõiv riigi- protsentuaalselt kompleksloal lõiv Tööstus/ Põllu- Tööstus/ Põllu- tootmine majandus tootmine majandus Kaks valdkonda (tööstus + üks 1240 9860 4930 695% 297% valdkond) Kolm valdkonda (tööstus + kaks 1240 11 832 5916 854% 377% valdkonda) Neli valdkonda (tööstus + kolm 1240 15 776 7888 1172% 536% valdkonda) Paragrahvi 124 lõikes 3 sätestatakse põhimõte, et kompleksloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti täismäärast. Näiteks kolme valdkonnaga põllumajandustegevuseks vajaliku kompleksloa muutmise riigilõiv arvutatakse järgnevalt (4930 + 4930 + 4930) * 0,5 * 0,5 * 0,8 = 2958 eurot (riigilõiv on läbi korrutatud ka koefitsiendiga 0,8, kuna loa muutmisel mitme valdkonnaga rakendub RLS § 124 lõike 5 kohane soodustus). Eelnõukohase seadusega muudetavas RLS § 124 lõikes 4 sätestatakse selge erisus, et kompleksloa muutmise menetluses loale valdkonna lisamisel ei kohaldata lõiget 3 ning § 124 lõikes 1 nimetatud valdkonna lisamisel kompleksloale tasutakse riigilõivu § 124 lõikes 1 sätestatud riigilõivumääras. RLS § 124 lõikes 5 sätestatakse, et kui kompleksloa andmise või muutmise taotlus hõlmab vähemalt kolme käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonda, tasutakse riigilõivu 80 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkondade riigilõivumäärade summast, arvestades lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Sellisel juhul arvutatakse näiteks kolme valdkonnaga kompleksloa muutmisel riigilõivumäär järgnevalt (4930 + 4930 + 4930) * 0,5 * 0,8 = 5916 eurot. Keskkonnaloa puhul sätestab analoogne säte soodusmäära alates kahest tegevusest. Erinevus tekib sellest, et kui keskkonnaloal võib olla ka üks valdkond, siis kompleksloa esmataotlusele on alati kantud vähemalt kaks valdkonda. Riigilõivude tõstmine nii suures mahus ja koos erisuste sätestamisega on põhjendatud, kuna kompleksloa menetlusprotsess on keeruline ja ajamahukas teenus. Kompleksloa taotluse menetluses annab vastavalt valdkonnale sisendi iga oma valdkonna spetsialist, s.o vähemalt kaks spetsialisti. Kompleksluba antakse tähtajatult ning loa andmine tuleb tööstusheite seaduse kohaselt otsustada 180 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Samas menetluse keerukuse ja tööjõu kõrge voolavuse tõttu ei toimu lubade väljastamine alati 9 tähtaegselt. Näiteks 15. aprilli 2023. a seisuga olid 10% komplekslubade menetlustest tähtaja ületanud. Punktidega 15–17, 19 ja 20 muudetakse keskkonnaloa, kiirgustegevusloa, maavara geoloogilise uuringu loa ning riikidevahelise jäätmeveo loa taotluse läbivaatamise eest tasutavat riigilõivu määra. Tabel 3. Keskkonnalubade, kiirgustegevuslubade, riikidevahelise jäätmeveo lubade ja maavara geoloogilise uuringu lubade maksumused kulumudeli arvutuste põhjal 2021. ja 2022. aastal ning kehtivad ja eelnõuga kavandatavad riigilõivud ning nende kasv protsentuaalselt. Eelnõuga Riigilõivu kasv loa Kehtiv 2021 2021 2022 2022 Kulude Loa liik kavandata esmataotlemisel riigilõivmahtkuludmahtkulud muutus v riigilõiv protsentuaalselt Jäätmeluba 520 1 990 283% jäätmeluba kui 1 käideldakse 221 941 179 430 52,0% 780 2 980 282% Keskkonnaluba ohtlikke € jäätmeid Kaevandamislu 1 1 1 000 167 184 12,6% 1 990 99% ba 619 823 2 3 Veeluba 520 270 205 63,4% 1 990 283% 318 787 2 2 Õhusaasteluba 520 142 158 -1,0% 1 990 283% 048 027 Kiirgustegevusluba 315 273 522 219 749 43,5% 630 100% Riikidevahelise 125,7 220 87 323 80 729 520 136% jäätmeveo luba % Maavara 1 1 geoloogilise uuringu 400 96 106 7,2% 1 060 165% 027 101 luba Punktiga 15 muudetakse RLS § 128, tõstes jäätmete riikidevahelise veo loa taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu määra 220 eurolt 520 eurole. Muudatuse lähtub RLS § 4 lõike 1 kohasest toimingu kulupõhimõttest ning aluseks on Keskkonnaameti 2021. ja 2022. aasta keskmised teenuse kulud. Punktidega 16 ja 17 muudetakse RLS § 131 lõikeid 1 ja 2, tõstes kiirgustegevusloa taotluse ja selle loa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutavat riigilõivumäära. Muudatuse lähtub RLS § 4 lõike 1 kohasest toimingu kulupõhimõttest ning aluseks on Keskkonnaameti 2021. ja 2022. aasta keskmised teenuse kulud. Uued ja kehtivad riigilõivumäärad on järgmised: - kiirgustegevuseks antava keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest – 630 eurot (kehtiv 315 eurot); - kiirgustegevuseks antava keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamise eest kiirgusseaduse § 78 lõike 1 punktis 1, 4, 5 või 7 sätestatud kiirgustegevuse muudatuse korral – 315 eurot (kehtiv 150 eurot). Punktiga 18 täiendatakse RLS 6. peatüki 3. jagu 61. jaotisega „Metsaseaduse alusel tehtavad toimingud“. 10 Eestis on 2019. aastal läbiviidud uuringu „Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2019. aastal“4 kohaselt 104 311 erametsaomanikku. Igal aastal esitatakse keskmiselt 120 000 metsateatist. Metsaseaduse § 41 kohaselt esitab metsaomanik või tema esindaja Keskkonnaametile (edaspidi KeA) metsateatise kavandatavate raiete kohta, välja arvatud valgustusraie. Samuti esitatakse metsateatis metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta. Ligikaudu 90% metsateatistest esitatakse elektrooniliselt (isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu). Suurklientidel on võimalik esitada metsateatisi xml formaadis. Elektrooniliselt esitatud metsateatiste esitamisel kannab metsateatise andmed metsaregistrisse metsaomanik. Paberkandjal ja e-posti teel esitatud metsateatise võtavad üldjuhul vastu KeA spetsialistid, kes siis kannavad metsateatise andmed metsaregistrisse. Metsaregistris registreeritud metsateatisi koos sellega seotud teiste registrikannete- ja dokumentidega säilitatakse metsaregistris 10 aastat metsateatise esitamisest. Metsateatiste menetlemine on paratamatult kulusid tekitav protsess. Käesoleval ajal toimub metsateatiste menetlemine ja metsaregistri kasutamine tasuta. Metsateatise menetluskulud ja metsaregistri toimimise kõik kulud katab riik riigieelarve vahenditest, kuigi vahetu kasu saajaks ei ole ühiskond tervikuna. Praktikas esineb juhtumeid, kus objektidele esitatakse ka korduvaid metsateatisi tegelikke raieid teostamata. Kõnealuste teatiste menetlemine on KeAle täiendav ressursikulu. Üldjuhul on metsateatiste menetlemine sarnase töövooga, kuid esineb ka erisusi (nt paberil ja e-kirja teel esitatud metsateatise andmed tuleb metsaregistrisse sisestada KeA ametnikul, mis on lisanduv tegevus võrreldes elektroonselt metsaregistri kaudu esitatud metsateatisega). Aastal 2022 oli metsateatiste menetlemise alamteenuse kulu 1,78 miljonit eurot. See koosneb tööjõukuludest, transpordikuludest, järelevalve kuludest ja tugiteenuse kuludest (sh ka muud majandamise kulud). 2022. aastal menetles KeA kokku 120 432 metsateatist, seega kulu ühe metsateatise menetlemisel on 14,8 eurot. Tuginedes reaalsetele menetluskuludele on KeA teinud ettepaneku määrata riigilõiv metsateatise kohta 15 eurot. Määr on sama sõltumata sellest, kas metsateatis on esitatud metsaregistri kaudu või muul viisil (digitaalselt allkirjastatuna e- kirjaga või paberkandjal) või kas metsateatis sai “jah” otsuse või “ei” otsuse, sest menetluskulu tekib mõlemal juhul. Erisus tehakse metsateatistele, mis esitatakse metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta ja kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) Keskkonnaameti poolt selle metsakahjustuse kohta tehtud metsakaitseekspertiisis ei ole soovitatud raiet; 2) Keskkonnaamet ei pea metsakaitseekspertiisi tegemist vajalikuks. Metsakahjustuste kohta esitatud teatistest ca 10% on sellised, kus raiet ei järgne, ennekõike on need ulukite poolt kahjustatud metsakultuurid ja noorendikud. KeA poolset metsakaitseekspertiisi akti on maaomanikel vaja võimalike kahjunõuete esitamiseks kohalikule jahiseltsile, seetõttu esitatakse ka nendel juhtudel metsateatis. Lisaks ei soovitata ekspertiisiga raieid ka puhkudel, kui kaitsealadel tekkinud kahjustuse raiumine ei ole võimalik tulenevalt kaitse-eeskirjast. Mõnedel juhtudel ei algatatagi metsakaitseekspertiisi, sest kahjustust on võimalik likvideerida ka arvestades kehtivaid õigusakte, näiteks lageraie raieküpses metsas. 4 Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2019. aastal 11 Selgitame, et metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta esitatud metsateatise alusel raieid teha ei saa. Küll aga algatatakse vajadusel selle alusel metsakaitseekspertiis ning juhul kui selles on metsakaitseabinõuna välja toodud raiesoovitus, saab kasutada metsakaitseekspertiisi akti raietöödega alustamiseks. Metsaseaduses on ette nähtud, et metsaregistrisse kandmata kahjustustest tuleb teatada, sest riik vajab infot metsakahjustuste kohta. Kahjustatud või hukkunud metsakultuuri või noorendiku kahjustustest teavitamise tagamiseks on riik valmis kandma ülalkirjeldatud juhtudel metsateatise menetluskulu. See on erand riigilõivu kulupõhisuse reeglist. RLSi § 4 lõike 2 kohaselt võib toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt. Riik vajab kahjustuste infot selleks, et kavandada metsakaitse meetmeid (näiteks uluki asurkonna ohjamisel, putukakahjustuste likvideerimiseks vms). Antud juhul on erisuse tegemise põhjused seega kaalukad ja erandi tegemine põhjendatud. Olgu märgitud, et metsaregistrisse on võimalik oluliste kahjustuste infot kanda ka inventeerimisandmete kaudu, kuid reeglina on selle kulu omanikule kallim. Riigilõivu tasumisele tehakse ettepanek kehtestada erisus, mille kohaselt tuleb lõiv tasuda metsateatise esitamisele järgneva aasta 21. jaanuariks. See tähendab, et esitatud metsateatiste eest saab tasuda ka ühekorraga nt aasta lõpus. See on mugavam klientidele, kes kasutavad metsateatise esitamisel x-tee teenust või esitavad metsateatise xml formaadi paketina metsaregistri kaudu suures mahus. 21. jaanuar on valitud arvestusega, et selleks ajaks oleks võimalik tasuda ka metsateatiste eest, mis esitati eelmise kalendriaasta lõpus. Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 “Metsa majandamise eeskiri” § 22 lõike 8 kohaselt tehakse metsauuendusekspertiis ja metsakaitseekspertiis 20 tööpäeva jooksul metsakahjustuse metsateatise, metsaomaniku taotluse või muul viisil metsakahjustust käsitleva teabe saabumisest arvates. Arvestades, et riigilõiv ei pea olema tasutud enne metsateatise esitamist, on üldjuhul metsateatise tasumise tähtajaks selgunud, kas lõivu tasumine on nõutav. Kui metsakaitseekspertiis ei anna raiesoovitust ja isik on riigilõivu juba maksnud, tuleb riigilõivu summa talle tagastada. Punktiga 19 muudetakse RLS § 1361 lõiget 1, tõstes maavara geoloogilise uuringu loa taotluse ja selle loa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutavat riigilõivumäära 400 eurolt 1060 eurole. Muudatuse lähtub RLS § 4 lõike 1 kohasest toimingu kulupõhimõttest ning aluseks on Keskkonnaameti 2021. ja 2022. a keskmised teenuse kulud. Geoloogilise uuringu loa taotluse menetluskulud on kasvanud üha enam läbi avatud menetluse kaudu laekuvate vastuväidete ja kaebuste arvu suurenemise. Tuleb ka arvestada, et kehtiv 400 eurot katab ainult otsesed kulud, uue määra sees on ka kaudsete kulude komponent (15%). Punktiga 20 muudetakse RLS § 1362 lõiget 1, tõstes keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tasutavate riigilõivude määrasid. Muudatus lähtub RLS § 4 lõike 1 kohasest toimingu kulupõhimõttest ning aluseks on Keskkonnaameti 2021. ja 2022. a keskmised teenuse kulud. Uued ja kehtivad riigilõivumäärad on järgmised: 1) vee erikasutus – 1990 eurot (kehtiv – 520); 2) saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku – 1990 eurot (kehtiv – 520); 3) jäätmete käitlemine – 1990 eurot (kehtiv – 520), kui käideldakse ohtlikke jäätmeid – 2980 eurot (kehtiv 610); 4) maavara kaevandamine – 1990 eurot (kehtiv – 1000). 12 Kulud RLS § 1362 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tegevustele keskkonnaloa andmiseks on kehtiva kulumudeli järgi võrdlemisi sarnased, seetõttu on riigilõivumäärade kehtestamisel nimetatud tegevuste lõivud ühtlustatud. Kuluanalüüsil põhinev riigilõivumäära ettepanek näitab selget seost loa menetluste mahu vahel. Uute riigilõivumäärade kehtestamisel on arvestatud 2021. ja 2022. aasta keskkonnalubade tegelike kulude keskmist kulu. Punktiga 21 täiendatakse RLS § 1362 lõikega 11, sätestades keskkonnaloa taotluse läbivaatamisele riigilõivu 660 eurot, kui see tehakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõikes 7 või veeseaduse § 191 lõikes 4 sätestatud juhul avatud menetluseta. Selliste tegevuste esmataotluse menetluskulud moodustavad kolmandiku esmataotluse menetluskuludest avatud menetluses, kuna tegemist on ainult ühe valdkonna keskkonnaloaga ning avatud menetlust ei kohaldata. Punktiga 22 muudetakse RLS § 1362 lõigete 4 ja 5 viiteid, lähtudes eelkirjeldatud muudatustest. Punktiga 23 muudetakse RLS § 14245 lõiget 1, tõstes väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ning jeti registreerimise eest tasutavaid riigilõivumäärasid 67 eurolt 100 euroni. Riigilõiv 67 eurot on kehtinud 2014. aasta algusest, muudatus lähtub RLS § 4 lõike 1 kohasest toimingu kulupõhimõttest. Juhul kui toimingut taotletakse elektrooniliselt Transpordiameti e-teenuste infosüsteemi kaudu, on riigilõivu suurus 70 eurot. Muudatuse eesmärk on suunata kasutajaid e-teenuste infosüsteemi ning e-kanali kasutamisele sõidukite registreerimisel. 2022. aastal registreeriti kokku 1542 väikelaeva ja 234 jetti. Punktiga 24 muudetakse RLS § 14246 lõiget 1, tõstes väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva omanikuvahetuse eest tasutavaid riigilõivumäärasid 61 eurolt 65 euroni. Juhul kui toimingut taotletakse elektrooniliselt Transpordiameti e-teenuste infosüsteemi kaudu, on riigilõivu suurus senise 48 euro asemel edaspidi 50 eurot. Punktiga 25 muudetakse RLS § 14247 lõiget 1 ja tõstetakse riigilõivu veesõiduki (laeva, väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva) tehnilise ülevaatuse eest. Kehtiv riigilõivumäär on 68 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, seejuures on miinimummäär 17 eurot ja maksimummäär 2000 eurot. Eelnõu kohaselt on uus riigilõivumäär 100 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte alla 25 euro ja mitte üle 2900 euro. Kõnealused riigilõivud on kehtinud alates 2015. a, kuid praeguseks ei kata need enam Transpordiameti kõiki tehnilise ülevaatuse kulusid. Kui jagada piirmäär Transpordiameti järelevalveametniku tunnitasuga, siis teeb see 30,3 tundi ehk peaaegu neli 8-tunnist tööpäeva. Reaalselt võib selline töötundide arv täis tulla harva – juhtudel, kui on tegemist väga halvas seisukorras suure laevaga. Punktiga 26 muudetakse RLS § 14248 lõiget 1 ja tõstetakse riigilõivu reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise ja auditeerimisele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest. Kehtiv riigilõivumäär on 130 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, seejuures on maksimummäär 1920 eurot alalise tunnistuse väljastamisel ja 640 eurot ajutise tunnistuse väljastamisel. Eelnõu kohaselt on uued riigilõivumäärad 220 eurot 13 töötunni eest, maksimummäär 3400 eurot alalise tunnistuse väljastamisel ning 1100 eurot ajutise tunnistuse väljastamisel. Kõnealused riigilõivud on kehtinud alates 2006. a (varasemalt 2000 krooni), kuid praeguseks ei kata need enam Transpordiameti tehtavaid auditeerimis- ja dokumentatsiooni läbivaatamise kulusid. Määra tõusu puhul on arvestatud elukalliduse üldise tõusuga, samuti tarbijahinnaindeksiga. Riigilõivu adressaatideks ei ole eraisikud, vaid suuremad laevandusettevõtted, mille reisi- ja kaubalaevadele viiakse läbi ülevaatused. Samuti pole tegu iga-aastaste tegevustega, neid tehakse reeglina kord viie aasta jooksul. Tegemist on väga keerukate ülevaatustega, kus tuleb arvestada eri konventsioonide nõudeid. Need selgitused kohalduvad ka punktides 25, 26, 35, 36 sätestatud määrade tõusule. Punktiga 27 muudetakse RLS § 14249 lõikeid 1 ja 2. Kõnealused riigilõivud on kehtinud alates 2006. a, kuid praeguseks ei kata need enam Transpordiameti tehtavaid turvaülevaatuse läbiviimise ja laeva turvaplaani läbivaatamise kulusid. Lõikega 1 tõstetakse riigilõivu laeva turvaülevaatuse eest. Toiming on mahu poolest analoogne reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimisega, mistõttu tõstetakse riigilõivumäärasid samamoodi, nagu RLSi § 14748 lõikes 1 – uued riigilõivumäärad on 220 eurot Transpordiameti järelevalveametniku töötunni eest, maksimummäär 3400 eurot alalise tunnistuse väljastamisel ning 1100 eurot ajutise tunnistuse väljastamisel. Lõikega 2 tõstetakse riigilõivu laeva turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest. Kehtiv riigilõivumäär on 130 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 640 euro. Eelnõu kohaselt on uued riigilõivumäärad 220 eurot töötunni eest, kuid kokku mitte üle 1100 euro. Punktiga 28 muudetakse RLS § 14250 lõiget 1 ja tõstetakse riigilõivu laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatuse ja ülevaatusele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest. Kehtiv riigilõivumäär on 130 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, seejuures on maksimummäär 1920 eurot alalise meretöötunnistuse ja 640 eurot ajutise meretöötunnistuse väljastamisel. Eelnõu kohaselt on uued riigilõivumäärad 220 eurot töötunni eest, maksimummäär 3400 eurot alalise meretöötunnistuse ning 1100 eurot ajutise meretöötunnistuse väljastamisel. Uues sõnastuses on võrreldes kehtiva normiga välja jäetud volitatud klassifikatsiooniühingu järelevalveametniku töötunnid. Volitatud klassifikatsiooniühing ei ole riiklik ametiasutus. Tegemist on juriidilise isikuga, kellega Transpordiamet on Eesti riigilippu kandvale laevale ja reederile seaduses nimetatud dokumendi väljastamiseks ning nende suhtes toimingu tegemiseks seaduses sätestatud volituste ulatuses sõlminud halduslepingu. Need on suured ülemaailmsed ettevõtted, kes pakuvad laevaomanikele neid teenuseid enda hinnakirja alusel. Nende ettevõtete osutatavatele teenustele ei saa RLSis lõivu kehtestada. Kõnealused riigilõivumäärad on kehtinud alates 2015. a, kuid praeguseks ei kata need enam Transpordiameti tehtavaid laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatuse ja ülevaatusele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise kulusid. Dokumentide väljastamise lõivud on töötundides sarnaselt teiste on meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) alusel kehtestatud riigilõivudega, sest nt laeva kontrolli puhul ei ole teada, kui 14 palju see võib aega võtta - laevaülevaatuse läbiviimiseks vajalik töötundide arv sõltub laeva suurusest, korrasolekust ja nõuetele vastavusest. Kui laev on heas seisus, võib kontroll piirduda paari tunniga, kui mitte, võib võtta isegi mitu päeva. Sama kehtib ka laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatuse puhul, kus ülevaatuse pikkus sõltub avastatud puuduste olulisusest ja mahust. Punktidega 29–33 muudetakse RLS § 14252 riigilõivumäärasid. Säte reguleerib lootsi kvalifikatsioonieksami ja lootsita sõidu eksami vastuvõtmist. Praegused riigilõivumäärad on kehtinud alates 2016. aastast, kuid arvestades, et lootsi kvalifikatsioonieksami vastuvõtmine hõlmab endas tööd eksamikomisjonis, kuhu kuulub neli Transpordiameti töötajat, ei kata need praeguseks enam Transpordiameti tööjõukulusid. Punktiga 29 tõstetakse riigilõivu lootsi kvalifikatsioonieksami vastuvõtmise eest praeguselt 250 eurolt 300 euroni. Punktiga 30 tõstetakse riigilõivu lihtsustatud korras lootsi kvalifikatsioonieksami vastuvõtmise eest praeguselt 130 eurolt 250 euroni. Varasema arvestuse aluseks oli, et eksami vastuvõtmiseks kulub 2 tööjõutundi ühe ametniku kohta, kuid praktikas on mahult tegemist samaväärse toiminguga võrreldes lootsitasõidu eksami teoreetilise osa vastuvõtmisega, milleks kulub keskmiselt 3,5–4 tööjõutundi ühe ametniku kohta. Punktiga 31 tõstetakse riigilõivu lootsitasõidu eksami vastuvõtmise eest praeguselt 400 eurolt 550 euroni. Punktiga 32 tõstetakse riigilõivu lootsitasõidu eksami teoreetilise osa vastuvõtmise eest praeguselt 200 eurolt 250 euroni. Punktiga 33 viiakse sisse parandus RLS § 14252 lõikesse 5. Selle kohaselt tuleb tasuda riigilõivu uue eksami vastuvõtmise eest, kui loots või lootsitasõidu loa taotleja ei soorita eksamit, kuid puudu on viide lõikele 4 (lootsitasõidu eksami teoreetiline osa), mis kehtestati võrreldes ülejäänud RLS § 14252 sätetega hiljem. Seega praegu ei ole lootsitasõidu eksami teoreetilise osa mittesooritamisel justkui kohustust tasuda riigilõivu uue eksami vastuvõtmise eest, mis ei olnud aga seadusandja eesmärk, sest uue eksami vastuvõtmine on Transpordiametile samaväärne kulu. Eelnõuga kõrvaldatakse see vastuolu. Punktiga 34 muudetakse RLS § 14253 teksti ja tõstetakse riigilõivu kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatuse eest. Toiming on mahu poolest analoogne muude ülevaatustega, mistõttu tõstetakse riigilõivumäärasid sarnaselt – uued riigilõivumäärad on 220 eurot Transpordiameti järelevalveametniku töötunni eest ning maksimummäär 3400 eurot. Punktiga 35 muudetakse RLS § 14254 lõikes 1 nimetatud tunnistuste väljastamise eest tasutavat riigilõivumäära. Praegu on see kuus eurot iga lehekülje eest, eelnõu kohaselt on uus riigilõivumäär üheksa eurot lehekülje eest. Punktiga 36 muudetakse RLS § 14254 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tunnistuste väljastamise eest tasutavat riigilõivumäära. Eelnõus on MSOS alusel tehtavate toimingute puhul läbivaks muudatuseks, et praegu tunnistuste väljastamise eest kehtestatud riigilõiv tõstetakse seniselt 10 eurolt 30 euroni. Riigilõivumäära arvestuse aluseks olnud menetluse kohta on arvestatud kulu ühele tööjõutunnile 27,11 eurot ning ühele menetlusele kuluv keskmine aeg üks tund, lisaks on arvestatud materjalikuluga (lisaturvaelementidega eriblanketid). 15 Punktiga 37 muudetakse RLS § 14255 teksti ja tõstetakse riigilõivu laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamise eest. Toiming on mahu poolest analoogne muude ülevaatustega, mistõttu tõstetakse riigilõivumäärasid sarnaselt – uued riigilõivumäärad on 220 eurot Transpordiameti järelevalveametniku töötunni eest ning maksimummäär 3400 eurot. Punktiga 38 muudetakse RLS § 14256 teksti ja tõstetakse riigilõivu laevale tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest. Sarnaselt nt laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamisega on uuteks riigilõivumääradeks 220 eurot Transpordiameti järelevalveametniku töötunni eest ning maksimummäär 3400 eurot. Punktiga 39 jäetakse RLS § 14258 tekstist välja viide §-le 14251. RLSi § 14258 reguleerib töötunnipõhiste riigilõivude arvestamist, kuid § 14251 sätestatud riigilõiv – tegevusloa taotluse läbivaatamine – ei ole alates 1. juuni 2021. a enam töötunnipõhine. Punktiga 40 muudetakse RLS § 14259. Esiteks täiendatakse paragrahvi pealkirja. Kehtiv sõnastus reguleerib laevapere liikme kutseeksami vastuvõtmist, kuid seda täpsustatakse selliselt, et see hõlmaks ka kutseeksamile registreerimist. Kutseeksamile registreerimisel (st enne kutseeksami vastuvõtmist) peab Transpordiamet kontrollima taotleja esitatud dokumente ning välisriigis väljastatud meresõidudiplomi puhul tegema ka päringuid dokumendi väljastanud riiki. Siinkohal selgitame, et välisriikide puhul (ka punktis 43 viidatud juhul) on sisuliselt tegu üksnes kolmandate riikidega. EL liikmesriigi diplomi puhul ei ole sisulist vajadust vahetada see Eesti diplomi vastu, EL diplomiga saab töötada Eesti lippu kandval laeval. Lõiv on kõrgem, kuna dokumentide taustakontroll on ajamahukas tegevus. Siin ei kontrollita üksnes diplomit või tunnistust, vaid ka muid dokumente - välisriigi mereõppeasutuse lõpetamise dokument koos akadeemilise õiendiga, meremehe teenistusraamat, meresõidupraktika tõend 12 kuu kohta viimase viie aasta jooksul. Lisaks hõlmab see ka päringute tegemist kolmandate riikide asjaomastele asutustele (mida tuleb sageli ka korduvalt teha). Viidatud paragrahvi puhul on taustakontrolli puhul tegemist osaga tervikust, lisaks peab isik läbima teadmiste ja oskuste hindamise Transpordiameti hindamiskomisjonis. Kehtivas lõikes 1 on ette nähtud ühtne riigilõiv 35 eurot laevapere liikme kutseeksami vastuvõtmise eest. Praktikas on aga kutseeksami sisu ja maht erinev sõltuvalt sellest, mis ametikohal laevapere liige töötab, mistõttu kehtestatakse eri juhtimistasandi laevapere liikmetele erinev riigilõiv. 2022. aastal toimus Transpordiametis 92 laevajuhi ja 50 laevamehaaniku eksamit. Laevapere liikme teadmiste ja oskuste hindamine Transpordiametis koosneb arvutitestide ja suulise hindamise kombinatsioonist. Kutseeksami võtab vastu Transpordiameti hindamiskomisjon. Transpordiameti kvalifikatsioonieksami hind sisaldab meremehe registreerimise menetlust, meremeeste infosüsteemi (MIS) arendamist ja kasutamist, erialaste eksamiprogrammide (Seagull ja RulesMaster) litsentside tasu, tööjõukulu (vähemalt kolmeliikmeline komisjon, lisaks suuliste küsimuste ettevalmistus). Samuti on kalkulatsioonis lähtutud Läti ja Soome hindadest ning arvestatud, et Eesti riigilõivud jääksid konkurentsivõimelistemaks naaberriikidest, lähtudes saadavast hüvest. Peamised muudatused on järgmised: 16  - Laeva juhtkonna liige (kapten ja laevaohvitserid) täidab STCW konventsiooniga ettenähtud juhtimistasandi ülesandeid ning tema oskuste ja teadmiste tase on kõrgem võrreldes reakoosseisu töötajaga, mistõttu on ka tema kutseeksam mahukam. Riigilõivumäära (75 eurot) arvestuse aluseks olnud menetluse kohta on arvestatud kulu ühele tööjõutunnile 27,11 eurot ning ühele menetlusele kuluv keskmine aeg umbes kolm tundi. - Reakoosseisu liikme (vahitüürimehe, vahimehaaniku, külmutusmehaaniku, elektrimehaaniku, laevamotoristi ja -elektriku) kutseeksami riigilõiv on edaspidi 50 eurot. Riigilõivumäära arvestuse aluseks olnud menetluse kohta on arvestatud kulu ühele tööjõutunnile 27,11 eurot ning ühele menetlusele kuluv keskmine aeg umbes kaks tundi. - Uue riigilõivuna kehtestatakse riigilõiv kehtiva e-residendi digitaalse isikutunnistusega laevapere liikme kutseeksami vastuvõtmise eest, riigilõivu suurus on 300 eurot. Tuleb arvestada, et diplomi vahetamise võimalus e-residendile on suunatud eelkõige kolmandate riikide kodanikele, kes peavad diplomi vahetamiseks mh esitama olemasoleva meresõidudiplomi või tunnistuse, välisriigi mereõppeasutuse lõpetamise dokumendi koos akadeemilise õiendiga, meremehe teenistusraamatu, meresõidupraktika tõendi 12 kuu kohta viimase viie aasta jooksul või kolme kuu kohta viimase kuue kuu jooksul. Esitatud dokumendid peavad olema tõendatavad dokumendi väljastanud riigi registrite kaudu. Transpordiamet esitab selleks päringuid isiku asjaomase riigi pädevale asutusele, tegevus on suunatud võltsitud dokumentide õigeaegseks avastamiseks.5 Samuti peab isik läbima teadmiste ja oskuste hindamise Transpordiameti hindamiskomisjonis – hinnatakse STCW konventsiooni alusel nõutavaid pädevusi (valikvastustega testid ja suuline hindamine), laevakokkupõrgete vältimise konventsiooni (COLREG) ja Eesti seadusandluse tundmist. Suuline hindamine toimub inglise keeles. Riigilõivumäära arvestuse aluseks olnud menetluse kohta on arvestatud kulu ühele tööjõutunnile 27,11 eurot ning ühele menetlusele kuluv keskmine aeg 10 tundi. Menetluses osalevad mitmed hindamiskomisjoni ametnikud, mistõttu on ühe menetluse läbiviimiseks arvestatud ajakulu suur. Vahemikus 2022. aasta juuni – 2023. aasta jaanuar toimus 75 eksamit välisriikide kodanikele, neist 60 eksamit Ukraina meremeestele. Punktiga 41 muudetakse RLS § 14260 lõiget 1. Laevapere liikme meresõidudiplomi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu senise 20 asemel 60 eurot. Riigilõivumäära arvestuse aluseks olnud menetluse kohta on arvestatud kulu ühele tööjõutunnile 27,11 eurot ning ühele menetlusele kuluv keskmine aeg kaks tundi, lisaks on arvestatud materjalikuluga. Punktiga 42 täiendatakse RLS § 14260 lõikega 11, mille kohaselt tuleb siseveelaeva laevajuhi diplomi väljastamise eest tasuda riigilõivu 30 eurot. Riigilõivumäära arvestuse aluseks olnud menetluse kohta on arvestatud kulu ühele tööjõutunnile 27,11 eurot ning ühele menetlusele kuluv keskmine aeg üks tund, lisaks on arvestatud materjalikuluga (lisaturvaelementidega eriblanketid). Punktiga 43 muudetakse RLS § 14260 lõike 2 punkti 1. Esiteks tõstetakse väiksema kui 750 kW peamasinate koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse väljastamise riigilõivu 20 eurolt 35 euroni. Riigilõivumäära arvestuse aluseks olnud menetluse kohta on arvestatud kulu ühele tööjõutunnile 27,11 eurot ning ühele menetlusele kuluv keskmine aeg üks tund, lisaks on arvestatud materjalikuluga (lisaturvaelementidega eriblanketid). 5 Tegemist on sagedase tegevusega, 2022. aastal esitas Transpordiamet välisriikide pädevatele asutustele 322 päringut. 17 Lisaks nähakse ette riigilõiv kutsetunnistuse väljastamise eest väiksema kui 750 kW peamasinate koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse puhul. Selle tunnistuse väljastamine on ette nähtud MSOS § 20 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määrusega nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“, kuid selle väljastamise eest polnud riigilõivu seni kehtestatud. Arvestatud kulu on samaväärne vanemmehaaniku tunnistuse väljastamisega. Punktiga 44 muudetakse RLS § 14260 lõike 2 punkte 2–7, lõikeid 3 ja 4 ning § 14261. Nimetatud tunnistuste väljastamise eest kehtestatud riigilõivu tõstetakse seniselt 10 eurolt 30 euroni. Riigilõivumäära arvestuse aluseks olnud menetluse kohta on arvestatud kulu ühele tööjõutunnile 27,11 eurot ning ühele menetlusele kuluv keskmine aeg üks tund, lisaks on arvestatud materjalikuluga (lisaturvaelementidega eriblanketid). Punktiga 45 täiendatakse RLS § 14260 lõikega 31, mille kohaselt tasutakse riigilõivu välisriigi laevapere liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe6 ja välisriigi siseveelaeva laevajuhi diplomi kinnituslehe väljastamise eest 60 eurot. Riigilõivumäära arvestuse aluseks olnud menetluse kohta on arvestatud kulu ühele tööjõutunnile 27,11 eurot ning ühele menetlusele kuluv keskmine aeg kaks tundi, lisaks on arvestatud materjalikuluga. Punktiga 46 muudetakse RLS § 14260 lõiget 5. Lõige 5 sätestab, et laevapere liikme soodustusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. Eelnõu kohaselt on uueks riigilõivumääraks 50 eurot. Transpordiamet väljastab soodustusloa MSOS § 20 lõike 57 alusel kuni kuueks kuuks töötamiseks konkreetsel laeval diplomile või tunnistusele vastava ametikohaga võrreldes ühe astme võrra kõrgemal ametikohal. Seda tehakse erandkorras, kaptenina või vanemmehaanikuna töötamiseks väljastatakse soodustusluba ainult vääramatu jõu olukorras ja võimalikult lühikeseks ajaks. See tähendab, et Transpordiamet peab juhtumipõhiselt hindama soodustusloa väljastamise asjaolusid ning loa pikkust. Uue riigilõivumäära arvestuse aluseks on menetluse kohta arvestatud kulu ühele tööjõutunnile 27,11 eurot ning ühele menetlusele kuluv keskmine aeg poolteist tundi. Punktiga 47 muudetakse RLS § 14260 lõiget 6. See sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 1–5 nimetamata laevapere liikmetele väljastavate tunnistuste väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. Eelnõu kohaselt on uueks riigilõivumääraks 100 eurot. Tegemist on STCW konventsiooni (meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenustuste aluse rahvusvahelise konventsiooni) kohase tõendiga, et meremees taotleb meresõidudiplomi juurde kuuluvat kinnituslehte ja esitas dokumendid mereadministratsioonile. Selle tõendi alusel võib meremees sõita kolm kuud. Uue riigilõivumäära puhul on arvestatud, et sellega kaasneb dokumentide põhjalik taustakontroll ning päringute tegemine teiste riikide registrisse, mistõttu on Transpordiameti töökoormus sarnane välisriigi diplomi kontrollile. Meremeeste diplomeerimise toimingute puhul on kulu ühele tööjõutunnile 27,11 eurot ning taustakontroll on aeganõudev (võib võtta 3–4 tundi). Punktiga 48 muudetakse RLS § 14262 lõiget 1, tõstes väikelaeva ja jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi väljastamise eest tasutavaid riigilõivumäärasid 26 eurolt 35 euroni. 6 Transpordiameti väljastatud kinnitusleht kuulub laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse juurde, see annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal. 18 Riigilõiv 26 eurot on kehtinud 2014. aasta algusest, muudatus lähtub RLSi § 4 lõike 1 kohasest toimingu kulupõhimõttest. Juhul kui toimingut taotletakse elektrooniliselt Transpordiameti e-teenuste infosüsteemi kaudu, on riigilõivu suurus 25 eurot. Muudatuse eesmärk on suunata kasutajaid e-teenuste infosüsteemi ning e-kanali kasutamisele sõidukite registreerimisel. Punktiga 49 tunnistatakse kehtetuks RLS § 14262 lõige 2. Säte ei ole enam asjakohane, sest praktikas ei esitata taotlusi väikelaeva või jeti juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamiseks muu pädeva riigiasutuse tõendi alusel. Kui dokument on kadunud, esitab isik taotluse uue dokumendi väljastamiseks. Punktidega 50–53 muudetakse riigilõivumäärasid sadamaseaduse alusel tehtavate toimingute puhul. Need riigilõivumäärad on kehtestatud 2009. aastal, samaaegselt sadamaseaduse kehtiva tervikteksti jõustumisega, ning on sellest ajast püsinud muutumatuna. Praeguseks ei kata nad enam Transpordiameti ülevaatuste ning dokumentatsiooni läbivaatamise kulusid. Punktiga 50 viiakse sisse muudatused RLS § 14263 (sadamarajatise esmase, korralise ja täisülevaatuse tegemine) ja § 14267 lõikesse 1 (turvaettevõtja tegevusloa taotluse läbivaatamine), mille riigilõivumäärasid tõstetakse 130 eurolt 150 euroni. Punktiga 51 muudetakse RLS § 14264 lõikeid 1 ja 2. Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi läbiviimise ja selle aruandesse muudatuste tegemise eest tuleb edaspidi tasuda riigilõivu 200 eurot iga sadama või sadamarajatise kohta (praegu 130 eurot), kuid kokku mitte üle 1000 euro (praegu 640 eurot). Sadamas võib olla mitu sadamarajatist, mida Transpordiamet kontrollib ühe ülevaatuse käigus. Punktiga 52 muudetakse RLS § 14268 lõiget 1. Eelnõu kohaselt tuleb sadama sadamaregistrisse kandmise eest tasuda riigilõivu senise 130 euro asemel 200 eurot. Punktiga 53 muudetakse RLS § 14268 lõiget 2. Eelnõu kohaselt tuleb sadamaregistri kande muutmise eest tasuda riigilõivu senise 13 euro asemel 20 eurot. Punktidega 54 ja 55 muudetakse liiklusregistri andmete väljastamise riigilõive (§ 14271). Ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest võetav riigilõiv tõuseb seniselt 8 eurolt töötunni eest 10 euroni töötunni eest. Andmete liiklusregistrisse kandmise aluseks oleva dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest kehtib riigilõiv 2 eurot iga lehekülje eest – edaspidi on selle lõivu suuruseks 3 eurot. Punktides 69 ja 70 tehakse samasugune muudatus seoses maismaatranspordiga seotud andmetega. Punktiga 58 muudetakse RLS § 14272 lõikeid 1 ja 2. Lõiget 1 täpsustatakse ja lisatakse lõike 1 välistusse ka maastikusõidukid, millele on eraldi registreerimislõiv kehtestatud lõikega 2, kui ekslikult ei ole seda välistusena lõikes 1 kajastatud. Riigilõiv lõikes 1 viidatud sõiduki registreerimise eest tõuseb 130 eurolt 150 euroni. Maastikusõiduki registreerimise eest tasutakse eelnõukohase seaduse järgi riigilõivu 67 euro asemel edaspidi 77 eurot. Riigilõivude tõusu on põhjendatud punktide 11 ja 12 juures. 19 Sõidukite registreerimistoimingute juurde lisatakse ka lõiv eteenuse kasutamise eest. Hetkel saab registreerimistoiminguid teha ainult büroos, kuid Transpordiamet on arendamas ka selles osas digivõimekust, sooviga suunata inimesi büroo asemel kasutama ekanaleid, mis on kulutõhusam mõlemale osapoolele. E-teenuste lõivud on 20% väiksemad kui büroos teenuse kasutamise eest tasutavad lõivud, mis peaks olema piisavalt motiveeriv soodsama variandi valmise kasuks. Samasugune täiendus tehakse ka punktis 56 (§ 14272 lõikes 5). Punktiga 57 muudetakse RLS § 14272 lõikega 3 ajutiselt Eestisse imporditud sõiduki registreerimise riigilõivu, mis edaspidi on 335 euro asemel 350. Lõivu tõusu põhjendused on samad, mis punktide 11 ja 12 selgitustes. Punktiga 58 tõstetakse RLS § 14272 lõikega 4 kehtestatud mopeedi registreerimise riigilõivu seniselt 10 eurolt 25 euroni, et viia see proportsiooni teiste sõidukite registreerimistoimingu lõivu ja registritoimingute lõivuga. Kehtiv madal lõivumäär on pärit aastast 2012, mil tehti kohustuslikuks mopeedide registreerimine, enne seda registreerimiskohustust ei olnud. Kuna riik sellise täiendava kohustuse seadis (seda ka juba ammu kasutuses olnud mopeedidele), siis kehtestati registreerimiskulude mõislikuks hoidmise ja registreerimisest hoidumise vältimiseks väga madal lõivumäär. Täna ei ole selline määr enam põhjendatud ja tuleb tuua proportsiooni mopeedi muude registritoimingute lõivuga, arvestades, et see registreerimistoiming on mahukam ja seega ka kõrgemalt lõivustatud kui registriandmete muutmine (muutmise toimingule kehtib praegu samuti riigilõiv 10 eurot ja edaspidi tõstetakse see 15 euroni ning e- teenusena 10 euroni). Punktiga 59 tõstetakse RLS § 14272 lõike 5 kohaselt kuni 3500-kilogrammise täismassiga haagise registreerimise eest tasutav riigilõiv 63 eurolt 72 euroni ja lisatakse lõiv e-teenuse kasutamise eest – 58 eurot. Punktidega 60–69 muudetakse RLS § 14273, mis reguleerib registreerimismärgi väljastamise riigilõive. Punktides 60–64 ja 67 sätestatud lõive tõstetakse punktide 11 ja 12 selgitustes märgitud ulatuses ja alustel järgmiselt: - auto üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega, vanasõiduki või võistlusauto registreerimismärgi väljastamise eest tasutav riigilõiv - kehtiv 62 eurot, uus 65 eurot; - mootorratta, traktori, traktori baasil ehitatud masina, liikurmasina ja haagise registreerimismärgi või nende vanasõidukina registreerimisel vanasõiduki registreerimismärgi või maastikusõiduki registreerimismärgi väljastamise eest tasutav riigilõiv - kehtiv 30 eurot, uus 35 eurot; - eritellimuse järgi valmistatud registreerimismärgi väljastamise eest tasutav riigilõiv - kehtiv 1350 eurot, uus 1560 eurot; - nende duplikaadi väljastamise eest tasutav riigilõiv – kehtiv 10 eurot, uus 15 eurot; - transiitmärgi väljastamise eest tasutav riigilõiv - kehtiv 60 eurot, uus 70 eurot; - mootorsõiduki, välja arvatud mootorratas, ja selle haagise teisaldatava registreerimismärgi kirjega „PROOV” väljastamise eest tasutav riigilõiv - kehtiv 205 eurot, uus 235 eurot. Punktis 65 täpsustatakse RLS § 14273 lõigete 6 ja 7 sõnastust eesmärgiga tõsta haagise üksikkorras valmistatud registreerimismärgi lõiv samale tasemele auto üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega, vanasõiduki või võistlusauto üksikkorras valmistatud registreerimismärgi lõivuga. Haagise üksikkorras valmistatud registreerimismärgi lõiv oli algselt madalam ja samas kategoorias mootorratta, traktori ja liikurmasinaga, kuna selle formaat (kaks tähte ja kaks numbrit) oli autol kasutatavast märgist (kolm tähte ja kolm numbrit) erinev 20 ja seda sai kasutada ainult haagisel. Praegu antakse ka haagistele autodega samas formaadis numbrimärke, mis võimaldab tellida üksikkorras valmistatud numbrimärgi soodsamalt ning sellele duplikaati tellides oleks võimalik seda kasutada ka sõiduautol, mis omakorda võimaldaks „luksuslõivu“ kokku hoida, kuid mis ei ole sätestatud lõivu mõttega kooskõlas. Punktiga 66 tunnistatakse kehtetuks RLS § 14273 lõige 8, mis sätestas riigilõivu registreerimismärkide korduskasutuseks väljastamise eest. Lõiv kehtestati eesmärgiga katta Transpordiameti kulusid, mis tekkisid seoses numbrimärkide hoiustamisega ameti laos. Kui sõidukiomanik soovis sõidukil oleva numbri endale alles jätta, siis sõiduki võõrandamisel jäi see Transpordiametisse hoiule, kuni see omistati omaniku soovil tema järgmisele sõidukile. Tänasel päeval Transpordiamet enam numbreid enda kätte hoiule ei võta, vaid need jäävad sõidukiomaniku kätte, kuni need seotakse järgmise sõidukiga. Kuna Transpordiamet enam seoses numbrite korduskasutusega kulusid ei kanna, siis tunnistatakse vastav lõiv kehtetuks ja number seotakse sõidukiga tavapärase registritoimingu käigus, mis on lõivustatud. Punktiga 68 tõstetakse RLS § 14273 lõikes 10 sätestatud mopeedi registreerimismärgi väljastamise riigilõivu 6 eurolt 15 euroni arvestades punkti 56 juures esitatud selgitusi. Punktiga 69 lisatakse RLS § 14273 uus lõige 11, mille kohaselt võetakse lõivu Transpordiameti e-teenuste infosüsteemis loetletud registreerimismärkide seast sobiva auto üldkasutatava või vähendatud mõõtmetega või haagise, mootorratta või maastikusõiduki registreerimismärgi väljastamise eest. Lõivu määr mopeedi registreerimismärgi eest on 150 eurot ning muude sõidukite registreerimismärkide eest 300 eurot. See on nii-öelda täiendav luksuslõiv, mida tuleb maksta siis, kui isik ei soovi saada juhuslikku numbrit, kuid samas ei soovi ka tasuda üksikkorras valmistatud numbri eest 540 eurot, kuid näiteks valmispressitud ja Transpordiameti laos olevate numbrite seas leidub meelepärane. Punktidega 70 ja 71 muudetakse RLS § 14274. Lõive tõstetakse punktide 11 ja 12 selgitustes märgitud ulatuses ja alustel järgmiselt: - registriandmete muutmise eest seoses sõiduki omaniku vahetumisega tasutav riigilõiv - kehtiv 61 eurot, uus 71 eurot (e-teenusena kehtiv 48 eurot, uus 55 eurot); - mopeedi registriandmete muudatuste vormistamise eest tasutav riigilõiv – kehtiv 10 eurot, uus 15 eurot (e-teenusena kehtiv 8 eurot, uus 10 eurot); - muude muudatuste eest on riigilõiv 20 eurot, uus 25 eurot (e-teenusena 16 eurot ja uus 18 eurot); - riigilõiv registreerimistunnistuse väljastamise eest, kui selle on tinginud kõikide lahtrite täitumine tehnonõuetele vastavuse kontrolli kohta tehtavate märgete tõttu, samuti varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud registreerimistunnistuse asendamise eest pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel koos käesolevas lõikes nimetatud toimingutest tuleneva registrikande muudatusega - 10 eurot, uus 12 eurot. Punktidega 72 ja 73 muudetakse liiklusregistri andmete väljastamise riigilõive (§ 14275). Ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest võetav riigilõiv tõuseb seniselt 8 eurolt töötunni eest 10 euroni töötunni eest. Andmete liiklusregistrisse kandmise aluseks oleva dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest kehtib riigilõiv 2 eurot iga lehekülje eest – edaspidi on selle lõivu suuruseks 3 eurot. Lõive tõstetakse punktide 11 ja 12 selgitustes märgitud ulatuses ja alustel. Punktidega 74 ja 75 muudetakse RLS § 14276 sätestatud riigilõive. Lõive tõstetakse punktide 11 ja 12 selgitustes märgitud ulatuses ja alustel järgmiselt: 21  - mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa või rahvusvahelise juhiloa väljastamise või vahetamise eest tasutav riigilõiv - kehtiv 26 eurot ja uus 33 eurot (e-teenusena vastavalt 20 ja 23 eurot); - mootorsõiduki esmase juhiloa või juhiloa väljastamise eest kiirtellimuse korras järgmiseks tööpäevaks tasutav riigilõiv - kehtiv 53 eurot ja uus 63 eurot (e-teenusena vastavalt 42 ja 50 eurot); - mootorsõiduki esmase juhiloa või juhiloa taotlemisel RLS § 20 lõikes 2 sätestatud juhul tasutav riigilõiv – kehtiv 13 eurot ja uus 16 eurot (e-teenusena vastavalt 10 ja 12 eurot); - mootorsõiduki piiratud õigusega juhiloa või ajutise juhiloa väljastamise eest tasutav riigilõiv – kehtiv 16 eurot ja uus 20 eurot (e-teenusena vastavalt 12 ja 14 eurot); - kui eelnimetatud dokument on varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud, on kehtiv riigilõiv 6 eurot ja uus 7 eurot. Punktiga 76 muudetakse RLS § 14277 lõikes 1 sätestatud mootorsõidukijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise riigilõivu 26 eurolt 30 euroni. Selgitused on esitatud punktide 11 ja 12 juures. Punktiga 77 muudetakse RLS § 14277 lõiget 2, millega sätestatakse, et sõidueksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutav lõiv on edaspidi ühesugune (50 eurot) sõltumata, kas eksam sooritatakse Transpordiameti valduses oleva või muu eksamisõidukile kehtestatud nõuetele vastava sõidukiga. Riigilõiv peaks olema samane kõikidel kategooriatel olenemata, kas eksamil kasutatakse Transpordiameti sõidukit või muud sõidukit, kuna eeltoodud juhtudel kulud Transpordiametil oluliselt ei erine. Kui sõidueksam toimub muu sõidukiga (näiteks mootorsõidukijuhi koolitaja sõidukiga), siis olenemata sellest, et eksamisõiduk seisab, siis peale sõidukite otsese kulu (kütus jms) jäävad ülejäänud kulud samaseks. Kuna Transpordiamet ei plaani soetada endale ühegi muu kategooria eksamisõidukit peale B-kategooria ja hetkel neil ei ole enam muude kategooriate sõidukeid, jäetakse lõikest välja muud erisused (Transpordiameti valduses olev mootorratas, mopeed, veoauto, autobuss või nende autorong), kuna ei ole otstarbekas reguleerida midagi, mida reaalselt olemas ei ole. Kehtivad lõivumäärad on vahemikus 26–67 eurot, mopeedil 6 ja 20 eurot. Punktiga 78 tunnistatakse kehtetuks RLS § 14277 lõiked 3 ja 4. Lõikes 3 sätestatud mopeedi juhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise ning sõidueksamile registreerimise eest kehtestatud lõiv tunnistatakse kehtetuks. Sarnaselt sõidueksamitele peavad olema riigilõivud teooriaeksamitel samased olenemata kategooriast (kulud oluliselt ei muutu vaatamata sellele, kas isik teeb mopeedijuhi teooriaeksamit või B-kategooria teooriaeksamit). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (alates 2020. aastast kehtima hakanud sõnastuses) kohaselt on kõikide kategooriate teooriaeksam sisuliselt sarnase pikkuse ja mahuga. Seega ei ole õige eristada kategooriate kaupa teooriaeksamite riigilõive, kuivõrd aeg, nõuded, kulud jms on samased. Samuti on Autokoolide Liit toonud välja, et osade kategooriate puhul (näiteks mopeed) on riigilõiv ebamõistlikult madal ning ka klientide tagasiside on näidanud, et madal lõiv toob kaasa riski, et eksamile läheb puuduliku ettevalmistusega juhikandidaat. Negatiivne eksami tulemus tähendab korduseksamit. Korduseksamite suur arv aga pikendab sõidueksamite ooteaegu. Kuna ka mopeedijuhi sõidukeksami puhul sõidab analoogselt mootorrattajuhi sõidueksamiga eksamisõiduk eksamineeritava sõiduki järel ning kulud on samad, mis B-kategooria sõidueksamitel, ei ole sellisel juhul õiglane väiksem riigilõiv kui A-kategooria (mootorratas) ja muu mootorsõidukijuhi sõidueksamil. 22 Punktiga 79 muudetakse RLS § 14278 teksti. Mootorsõidukijuhi õpetaja ja juhendaja tunnistuse ning mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamise riigilõivud muutuvad punktide 11 ja 12 selgitustes märgitud ulatuses ja alustel järgmiselt: - mootorsõidukijuhi õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse väljastamise eest tasutav riigilõiv – kehtiv 33 eurot, uus 40 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 30 eurot (e- teenusena vastavalt 26 ja 30 eurot); - mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamise eest tasutav riigilõiv – kehtiv 16 eurot, uus 20 eurot (e-teenusena vastavalt 12 ja 13 eurot). Punktidega 80 ja 81 muudetakse RLS § 14279 sätestatud ohtlikke veoseid vedava autojuhi ja ohutusnõuniku eksami vastuvõtmise ning tunnistuse väljastamise riigilõivumäärasid punktide 11 ja 12 selgitustes märgitud ulatuses ja alustel. Kehtiv määr on 33 eurot ja uus 40 eurot, kui teenust võimaldatakse e-teenusena on kehtiv määr 26 eurot ja uus 30 eurot. Sarnaselt muutub ka veoautojuhi ja bussijuhi pädevustunnistuse väljastamise eest võetav riigilõiv punktis 82 (RLS § 14280). Punktides 83 ja 84 muudetakse RLS § 14281 sätestatud digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku kaardi väljastamisega seotud riigilõivumäärasid punktide 11 ja 12 selgitustes märgitud ulatuses ja alustel järgmiselt: - juhikaardi, töökojakaardi, ettevõttekaardi ja kontrollikaardi väljastamise eest tasutav riigilõiv – kehtiv 50 eurot ja uus 60 eurot (e-teenusena vastavalt 40 ja 45 eurot); - riigilõiv sõidumeerikukaardi taotlemisel RLS § 20 lõikes 2 sätestatud juhul - kehtiv 36 eurot ja uus 40 eurot. Punktiga 85 muudetakse RLS § 14282 ratastraktori, liikurmasina ja nende haagiste kontrollimiseks Transpordiameti spetsialisti kohale kutsumise riigilõivu määra 40 eurolt 46 euroni, lähtudes punktide 11 ja 12 selgitustest. Punktides 86 ja 87 tõstetakse RLS § 14283 sätestatud tehnoülevaataja eksami vastuvõtmise riigilõivumäära teooriaeksami puhul 26 eurolt 30 euroni ja praktika kontrolleksami puhul 26 eurolt 80 euroni. Tehnoülevaataja praktilised eksamid toimuvad tehnoülevaatuspunktis kohapeal, mis eeldab TRAM eksperdi liikumist üle Eesti. Koos väljasõidu ja eksamiga kulub minimaalselt aega neli tundi, mistõttu kehtiv riigilõiv ei kata tegelikke kulusid, arvestades, et Transpordiameti töötaja töötunni hind on 20 eurot. Seetõttu tõstetakse praktiliste oskuste kontrolli riigilõivu suuremas määras, kui muid maismaatranspordiga seotud riigilõive üldiselt. Punktidega 88–91 muudetakse RLS § 14284 sätestatud vedurijuhiloa andmise ja uuendamise taotluse läbivaatamine ning duplikaadi väljastamise riigilõive. Muudatused lähtuvad valdavalt punktide 11 ja 12 juures toodud põhjendustest järgmiselt: - vedurijuhiloa taotluse läbivaatamise eest tasutav riigilõiv - kehtiv 26 eurot ja uus 30 eurot; - vedurijuhiloa uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutav riigilõiv - kehtiv 20 eurot ja uus 23 eurot; - vedurijuhiloa duplikaadi väljastamise eest tasutav riigilõiv - kehtiv 13 eurot ja uus 15 eurot. Punktiga 92 täiendatakse RLS § 14284 lõikega 4, millega kehtestataks riigilõiv vedurijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest, mis täna on riigilõivuvaba. Võrdse kohtlemise põhimõttel ja Transpordiameti kulude katteks tuleb vedurijuhi teooriaeksamite riigilõiv viia samale tasemele nagu teisedki Transpordiametis läbiviidavad teooriaeksamid, 23 kuna protseduuriline pool eksamil (ruum, aeg, koht, vahendid jms) on samased kõikidel teooriaeksamitel. Eeltoodu tõttu kehtestatakse ka vedurijuhi teooriaeksami riigilõivuks 30 eurot nagu mootorsõiduki teooriaeksamitel. Sellest tulenevalt on vajalik muuta ka paragrahvi pealkirja (punkt 88). Punktidega 93–97 muudetakse RLS § 14285 sätestatud tüübikinnitusega seonduvate toimingute riigilõive. Muudatused lähtuvad valdavalt punktide 11 ja 12 juures toodud põhjendustest järgmiselt: - toote tüübikinnitussertifikaati taotleva tootja esmase hindamise eest, tehniliseks teenistuseks määramise eest ja tootja rahvusvahelise valmistaja koodi ehk WMI-koodi omistamise eest määratavad riigilõivud – kehtiv 340 eurot ja uus 400 eurot; - toote tüübikinnitussertifikaadi ja selle laienduse väljastamise eest võetavad riigilõivud - kehtiv 105 eurot ja uus 125 eurot; - toote tüübikinnitusele vastavuse kontrollimise eest, sellise tehnilise teenistuse määramise eest, mille nõuetele vastavust on hinnanud akrediteerimisasutus ja tehnilise teenistuse pädevuse ulatuse laiendamise eest tasutavas riigilõivud – kehtiv 68 eurot ja uus 80 eurot. Punktiga 97 lisatakse RLS § 14285 lõige 10. Lõikega 10 lisatakse riigilõiv kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite kokkuleppe (ATP) tunnistuse taotluse läbivaatamise eest. Varasemalt on ATP taotlusega seonduvad kulud kandnud riik, mistõttu võetakse osadel juhtudel ATP tunnistused sõidukitele välja igaks juhuks, isegi kui otsene vajadus puudub. ATP tunnistusega seotud kulud peaks kandma taotleja, kes saab sellega arvestada oma teenuste hinnastamisel. Riigi dotatsioon antud vallas ei ole vajalik. ATP tunnistuse väljastamise aluseks on katselabori katseprotokoll. Tunnistuse väljastamiseks tuleb üle kontrollida sõiduki andmed ja katseraport, et väljastada õige ATP klassiga tunnistus. Tunnistuse andmisega seotud töömahuks on arvestatud ligikaudu neli tundi, töötunni hinnaks on 20 eurot ning seega kehtestatakse riigilõivu suuruseks 100 eurot. Näiteks eelmisel aastal anti välja ligi kaudu 300 ATP tunnistust, mis on Transpordiameti jaoks arvestatav ressursikulu, kuid mille eest riigilõivu ei võetud. Sellest tulenevalt muudetakse ka paragrahvi pealkirja (punkt 93). Kuigi ka tüübikinnitus on sõidukite nõuetele vastavuse kontrolliga seotud toiming, tuleb seoses eriveokite kontrolliga seoses pealkirja täpsustada. Punktis 98 viidatud RLS § 209 lg 3 sätestab raudteerajatise registrikande muutmise eest tasutava riigilõivu 32 eurot. Kui toimingut taotletakse TTJA e-teenuste infosüsteemi kaudu elektrooniliselt, on riigilõivu suurus 28 eurot. Eelnõuga on kavandatud riigilõivu tõstmine 45 euroni ning elektroonilise taotlemise korral 40 euroni. Muudatus on vajalik, kuna tegelik kulu toimingu tegemiseks on kõrgem. Punktis 99 viidatud RLS § 211 sätestab riigilõivud allsüsteemi kasutuselevõtmise loa, raudteeveeremi turule laskmise loa ning raudteeveeremi tüübiloa taotluse läbivaatamise eest. Kehtiva sätte kohaselt on iga kolme loataotluse puhul riigilõivu suuruseks 4160 eurot. Eelnõuga muudetakse sätte sõnastust ning edaspidi jääb allsüsteemi kasutuselevõtmise loa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu suuruseks 4160 eurot ning raudteeveeremi turule laskmise loa või raudteeveeremi tüübiloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 6240 eurot. Muudetav riigilõivusumma on kooskõlas kulupõhimõttega. Punktis 100 viidatud RLS § 212 lõike 1 kohaselt on ohutusloa väljaandmise taotluse eest tasutav riigilõiv 1920 eurot. Eelnõuga on kavandatud riigilõivu tõstmine 3120 euroni. Muudatus 24 on vajalik, kuna toiminguga seotud tegelikud kulud on kõrgemad ning menetluslikult sarnaneb ohutusloa taotluse läbivaatamine ühtse ohutustunnistuse taotluse läbivaatamisele. Punktis 101 viidatud RLS § 212 lõike 2 kohaselt on ohutusloa muutmise või uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutav riigilõiv 640 eurot. Eelnõuga on kavandatud riigilõivu tõstmine 1560 euroni. Muudatuse põhjendused on samad, mis punktis 101. Lisaks on riigilõivu tõstmine ajendatud asjaolust, et menetlejate ametikohtade arv antud loamenetluses on üksnes 0,03, samas kui ühe loamenetluse ajaline kestvus on 50 töötundi. Punktis 102 viidatud RLS § 212 lõike 3 kohaselt on ühtse ohutustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutav riigilõiv 1440 eurot. Eelnõuga on kavandatud riigilõivu tõstmine 4000 euroni. Muudatus on vajalik, kuna toiminguga seotud tegelikud kulud on kõrgemad ning muutunud on ka menetlustoimingute läbiviimise kestus. Sarnaselt punktide 101 ja 102 põhjendustele, on ametikohtade arv menetluses 0,33, samas kui ühe loamenetluse ajaline kestvus on ligikaudu 200 töötundi. Punktis 103 viidatud RLS § 212 lõige 4 sätestab ühtse ohutustunnistuse muutmise või uuendamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 640 eurot. Eelnõuga on kavandatud riigilõivu tõstmine 1600 euroni. Muudatuse põhjendused on samad, mis punktides 100 ja 101. Punktis 104 viidatud RLS § 212 lõike 5 punkt 1 sätestab tegutsemise ohutustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu 640 eurot, kui taotletakse tunnistust raudteeliikluse korraldamiseks mitteavalikul raudteel kogupikkusega kuni 5000 meetrit ning viidatud RLS § 2131 punkt 1 sätestab tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 640 eurot, kui taotletakse tegevusluba avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohooldeks ja remondiks. Eelnõuga on kavandatud riigilõivu tõstmine 1240 euroni. Muudatus on vajalik, kuna toiminguga seotud tegelikud kulud on kõrgemad. Punktis 105 viidatud RLS § 212 lõike 5 punkt 2 sätestab tegutsemise ohutustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu 960 eurot, kui taotletakse tunnistust raudteeliikluse korraldamiseks mitteavalikul raudteel kogupikkusega 5001–15 000 meetrit. Eelnõuga on kavandatud riigilõivu tõstmine 1560 euroni. Muudatuse sisulised põhjendused on samad, mis punktis 105. Punktis 106 viidatud RLS § 212 lõike 5 punkt 3 sätestab tegutsemise ohutustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu 1280 eurot, kui taotletakse tunnistust raudteeliikluse korraldamiseks mitteavalikul raudteel kogupikkusega alates 15 001 meetrit. Eelnõuga on kavandatud riigilõivu tõstmine 2430 euroni. Muudatuse sisulised põhjendused on samad, mis punktis 104. Punktis 107 viidatud RLS § 212 lõike 5 punkt 4 ja punkt 5 sätestavad tegutsemise ohutustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu 1440 eurot, kui taotletakse tunnistust mitteavalikul raudteel reisijateveo korraldamiseks ja kaubaveo korraldamiseks. Eelnõuga on kavandatud riigilõivu tõstmine 2340 euroni. Muudatuse sisulised põhjendused on samad, mis punktis 104. Punktis 108 viidatud RLS § 212 lõike 6 kohaselt tasutakse tegutsemise ohutustunnistuse muutmise või uuendamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 640 eurot. Eelnõuga on kavandatud riigilõivu tõstmine 1200 euroni. Muudatuse sisulised põhjendused on samad, mis punktis 104. 25 Punktis 109 viidatud RLS § 213 sätestab, et läbilaskevõime taotluse esitamise korral Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kui läbilaskevõime jaotusorganile raudteeseaduse § 107 tähenduses tasutakse igaks liiklusgraafikuperioodiks taotletava läbilaskevõimeosa eest riigilõivu 96 eurot. Eelnõuga on kavandatud riigilõivu tõstmine 180 euroni. Muudatuse sisulised põhjendused on samad, mis punktis 104. Punktis 110 viidatud RLS § 2131 punkt 2 sätestab tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 1200 eurot, kui taotletakse tegevusluba raudteeveeremi ehituseks. Muudatuse kohaselt on uus riigilõiv 2340 eurot. Muudatuse sisulised põhjendused on samad, mis punktis 104. Punktis 111 viidatud RLS § 2131 punkt 3 sätestab tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 640 eurot, kui taotletakse tegevusluba avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa muutmiseks. Muudatuse kohaselt on uus riigilõiv 780 eurot. RLS § 2131 punkt 4 sätestab tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 640 eurot, kui taotletakse tegevusluba raudteeveeremi ehituse tegevusloa muutmiseks. Muudatuse kohaselt on uus riigilõiv 780 eurot. Muudatuse sisulised põhjendused on samad, mis punktis 104. Punktis 112 muudetakse RLS § 2132 alusel hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasumisele kuuluvat riigilõivu seniselt 4300 eurolt 6240 euroni. Muudatuse sisulised põhjendused on samad, mis punktis 104. Punktiga 113 muudetakse RLS § 2151 lõikes 1, § 2155 lõikes 1, § 2157 lõikes 1 ja § 21511 lõikes 1 sätestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatud ehitise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest, ehitise, mille ehitusloa andmine on riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest, ehitise, mille ehitusloa andmine on mitme riigiasutuse pädevuses, lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest ning riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise ja seda teenindava rajatise, mille ehitamiseks on vajalik ehitusluba, lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotlemise läbivaatamise eest tasumisele kuuluvat riigilõivu seniselt 30 eurolt 60 euroni. Tegemist on mahukate menetlustega – nendel juhtudel ühes aastas menetlustele kuluv aeg varieerub keskmiselt 10–200 töötunni vahel loaliigi kohta, samas kui ametikohti vastavalt menetlusele on keskmiselt 0,1. Muudetav riigilõivusumma on kooskõlas kulupõhimõttega. Punktis 114 viidatud RLS § 2152 lõige 1, § 2156 lõige 1 ja § 2158 lõige 1 sätestavad, et riigi eriplaneeringu alusel ehitatava ehitise kasutusloa taotluse, ehitise, mille kasutusloa andmine on riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, kasutusloa taotluse ning ehitise, mille kasutusloa andmine on mitme riigiasutuse pädevuses, kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot. Eelnõuga on kavandatud riigilõivu tõstmine 250 euroni. Muudatus on vajalik, kuna toiminguga seotud tegelikud kulud on kõrgemad ning menetluslikult sarnaneb kasutusloa taotluse läbivaatamine ehitusloa taotluse läbivaatamisele. Sarnaselt põhjendustele punktis 114, on ühele menetlusele kuluv aeg aastas 183 töötundi ning keskmine menetlejate ametikohtade arv 0,09. Punktiga 115 muudetakse RLS § 2159 lõiget 1. Kehtiva õiguse kohaselt tasutakse raudteerajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 30 eurot, sõltumata, millise raudteerajatisega tegemist on. Raudteerajatiste erinevad liigid on sätestatud ehitusseadustiku lisa 1 leheküljel 2. Eelnõuga on kavandatud RLS § 2159 muudatus, mille kohaselt lõike 1 punktidega 1 ja 2 sätestatakse erinevate raudteerajatiste ehitamiseks vajalike ehitusloa taotluste läbivaatamisele erinevad riigilõivumäärad. Raudteeületuskoha, raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni ja truubi ehituseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest on 26 kavandatud riigilõivu tõstmine 60 euroni. Kõikide ehitusseadustiku lisas 1 sisalduvate raudteerajatiste ja muude raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike rajatiste ehituseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest on eelnõuga kavandatud riigilõiv 250 eurot. Muudetav riigilõivusumma on kooskõlas kulupõhimõttega. Lisaks täiendatakse RLS § 2159 uue lõikega 2, mille kohaselt raudteerajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot. Tegemist on toiminguga, mida varasemalt ei ole lõivustatud, kuid vastavalt ehitusseadustiku lisale 1 on raudteerajatise lammutamine ehitusluba vajav tegevus ning ehitusloa taotlemisel esitatakse ka riigilõivu tasumise andmed vastavalt ehitusseadustiku § 40 lõike 2 punktile 8. Lisatav riigilõivusumma on kooskõlas kulupõhimõttega. Tegemist on mahukate menetlustega, millised on aktuaalsed jooksvalt läbi aasta ning mille menetlemisele kulub rohkelt töötunde, seejuures lõike 1 punktis 2 sätestatud raudteerajatiste loamenetluste puhul on ajaline kulu kahekordne võrreldes lõike 1 punktis 1 nimetatud raudteerajatiste loamenetlustega. Senine lõige 2 kehtestatakse lõikena 3 ning selle sisu ei muutu – kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut ehitist, siis tasutakse riigilõiv iga taotluses sisalduva ehitusloakohustusliku ehitise eest eraldi. Punktiga 116 muudetakse RLS § 21510 lõiget 1. Kehtiva õiguse kohaselt tasutakse raudteerajatise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 30 eurot, sõltumata, millise raudteerajatisega tegemist on. Muudatuse kohaselt on kavandatud erinevad riigilõivumäärad kasutusloa taotluse läbivaatamise eest, sõltuvalt sellest, millise raudteerajatisega tegemist on. Muudatus ühtib punktis 18 kavandatud muudatusega. Eelnõuga täiendatakse RLS § 21510 lõiget 1 punktidega 1 ja 2, mille kohaselt raudteeületuskoha, raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooni ja truubi kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv 60 eurot. Kõikide teiste ehitusseadustiku lisas 1 sisalduvate raudteerajatiste ja muude raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike rajatiste kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv 250 eurot. Muudatus on vajalik, kuna toiminguga seotud tegelikud kulud on kõrgemad ning menetluslikult sarnaneb kasutusloa taotluse läbivaatamine ehitusloa taotluse läbivaatamisele. Muudatuse sisulised põhjendused raudteerajatiste eristamise vajalikkuse osas on samad, mis punktis 115. Punktiga 117 muudetakse RLS § 12512, mille kohaselt raudteerajatise projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot. Eelnõuga on kavandatud riigilõivu tõstmine 75 euroni. Muudetav riigilõivusumma on kooskõlas kulupõhimõttega, kuivõrd tegelikud kulud on kõrgemad ning kehtiv riigilõivumäär ei võimalda neid katta. Tegemist on mahukate menetlustega (ajaline kulu aastas ligikaudu 400 töötundi), samas ametikohtade arv on kõigest 0,217. Punktiga 118 muudetakse RLS § 342, mille kohaselt kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse, sealhulgas Euroopa kutsekaardi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot. Eelnõuga on kavandatud riigilõivu tõstmine 130 euroni. Aastas on ligikaudu 30 vastavat menetlust, misläbi ajaline kulu aastas on ligikaudu 480 eurot. Valdkonna spetsiifikat arvesse võttes on ametikohtade arv 0,261. Kuivõrd kehtivast riigilõivumäärast ei ole võimalik toimingu tegemiseks vajalikke kulusid täiel määral katta, on muudatus vajalik ja riigilõivumäära tõstmine siiski põhjendatud. Punktiga 119 kehtestatakse seaduse lisa 3 uues sõnastuses, ehk kehtestatakse uued riigilõivumäärad sagedusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise eest. Numbriloa andmise või kehtivusaja pikendamise lõive ei muudeta. Valdav osa raadiosageduste kasutamise tasu sisaldavate riigilõivude määrad on kehtinud muutumatuna enam kui 15 aastat. 27 Aastatel 2006 ja 2022 muudeti mobiiltelefonivõrgu, juurdepääsu raadiovõrgu ja liikuva maaside lairiba raadiovõrgu määrasid, kus kõrgemal kui 2300 MHz sagedusalades vähendati lõive. Aastal 2016 muudeti sagedusloa andmise ja pikendamise toimingute määrasid nende sageduslubade osas, mis ei sisalda sagedusressursi kasutamise tasu või jagavad ühist sagedusressurssi, so amatöörraadiojaama tööluba, raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistus, sagedusloa tingimuste muutmine taotleja soovil ning lähitoimeseadme luba. Seega kehtivad enamus sageduste kasutamise tasu sisaldavate sageduslubade andmise ja pikendamise riigilõivude määrad muutumatutena vähemalt aastast 2001. Samal ajal on märkimisväärselt tõusnud nii THI (+127%) kui TTJA kulud. TTJA sidesektori reguleerimisega seotud kulud 2023. aastal on 2,02 mlj € ning järgnevate aastate kulude kasv tuleneb õigusaktidega lisanduvatest kuludest, olemasolevate kompetentside täiendamisest, investeeringutest seadmetesse seadusest tulenevate sideregulaatori ülesannete tõhusamaks täitmiseks. Seejuures järgnevateks aastateks sageduslubade eest prognoositavad riigilõivude laekumised on 1,9 mlj €. Tegevuskulude osaliseks katteks ning et lõivud säilitaks algselt kehtinud proportsiooni võrreldes elatustasemega, tõstetakse lõive keskmiselt 23 protsenti. Kuigi riigilõivude määrade tõus 23 protsenti ei kata kõikide funktsioonide ulatuses TTJA sideregulaatori kulusid järgnevatel aastatel, ei ole suurem määrade tõus hetkel siiski põhjendatud. Järgnevalt on täpsemalt selgitatud muudatusi, mida tehakse lisaks eeltoodud põhjendustele. Lisa 3 punktist 13.2 jäetakse välja sagedusalad „1605 kHz kuni 3800 kHz ja 3800 kHz kuni 4000 kHz“. Tegemist on õigusselgusliku muudatusega, kuna samas punktis on sätestatud sagedusala „1605 kHz kuni 4000 kHz“, mis hõlmab eelnimetatud sagedusalasid, ehk kustutatakse topelt sagedusalad. Lisa 3 punktis 13.3 muudetakse laeva pardal kasutatavate sidesüsteemide tarbeks ette nähtud sagedusvahemikke. Kehtiva seaduse lisa 3 punktis 13.3 sätestatud sagedusalad „457,525 MHz kuni 457,575 MHz; 467,525 MHz kuni 467,575“ muudetakse laiemaks ja asendatakse sagedusaladega „457,5125 MHz kuni 457,5875 MHz; 467,5125 MHz kuni 467,5875 MHz“. Selle muudatuse eesmärk on viia selles punktis sätestatud sagedusvahemikud kooskõlla Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union, edaspidi ITU) Ülemaailmse Raadioside Konverentsi (World Radio Conference, edaspidi WRC- 19) lõppaktides kehtestatud uute sagedusvahemikega. Muudatus on kooskõlas WRC-19 lõppaktidega muudetud ITU Raadioeeskirjade Artikli 5 alamärkusega 5.287 ja ITU soovitusega ITU-R M.1174-47 ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26. oktoobri 2017. a määrusega nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“, mis sätestavad laiemad sagedusalad laeva pardal kasutatavate sidesüsteemide tarbeks. Lisa 3 täiendatakse uue punktiga 14, millega sätestatakse riigilõiv sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest mehitamata õhusõiduki, maismaasõiduki või veesõiduki süsteemi saatjale üheks aastaks. 7 https://www.itu.int/dms_pubrec/itu-r/rec/m/R-REC-M.1174-4-201910-I!!PDF-E.pdf 28 Muudatuse eesmärk on kehtestada riigilõiv sagedusloa alusel töötavatele mehitamata side süsteemidele, mille kasutamine ja sageduslubade taotluste arv on kiiresti kasvamas, kuid riigilõivumäära puudumise tõttu ei ole võimalik küsida riigilõivu nende sageduslubade eest. Eelkõige on vajalik kehtestada riigilõivumäär mehitamata õhusõiduki süsteemidele, mille kasutus on kõige rohkem levinud. Kuid samas tuleb arvestada ka tulevikuvajadustega, ning kehtestada riigilõivumäärad ka mehitamata maismaasõiduki ja veesõiduki süsteemidele. Riigilõivumäära arvutamisel lähtuti kehtiva seaduse lisa 3 punktis 13 sätestatud vee- või õhusõiduki raadioloa andmise ja kehtivusaja pikendamise riigilõivumäärast ning punktis 9 sätestatud riigilõivumäärast vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale maapealsele raadiovõrgule, kuna mehitamata süsteemi juhtimine, sidepidamine ja sagedusressursi kasutus sarnaneb oma olemuselt kõige enam sidepidamisele õhu- ja veesõidukiga. Erinevus on ainult selles, et mehitamata õhusõiduki, maismaasõiduki või veesõiduki süsteemi sagedusluba antakse või pikendatakse kuni üheks aastaks. Paragrahv 2 sätestab Justiitsministeeriumilt laekunud ettepaneku muuta korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seadust.8 Kooskõlastusel laekus Justiitsministeeriumilt täiendav muudatusettepanek, mida põhjendati järgmiselt: „Korteriühistu avalduste maksekäsu kiirmenetlusse esitamise sätte muutmisega lihtsustatakse sätte sõnastust ja ennetatakse vääriti tõlgendamise võimalust. Samuti muutub korteriühistute makstav riigilõiv väiksemaks. Kavandatav muudatus soodustab seega korteriühistute jaoks maksekäsu kiirmenetluses nõuete esitamist ning tagab, et maksekäsu kiirmenetlus on korteriühistute jaoks eelistatud menetlusvorm.“9 Paragrahv 3 - metsaseaduse muutmine. Punktiga 1 muudetakse metsaseaduse § 41 lõike 1 punkti 1 ja asendatakse tekstis sõnad „kavandatavate raiete“ sõnadega „kavandatava raie“. Tegemist on keelelise korrektuuriga, sest metsateatis esitatakse ühe kavandatava tegevuse kohta ning iga kavandatav tegevus saab unikaalse metsateatise numbri. Ka praegu on praktika selline, seega praktikas muudatusi ei toimu. Selguse huvides on vaja täpsustada keskkonnaministri 11. augusti 2017. a määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ lisa, et üheselt oleks aru saada, et iga määruse lisas oleva tabeli rida loetakse eraldi metsateatiseks. Kuivõrd ühel eraldisel on võimalik mitu tegevust samaaegselt (näiteks ühel osal LR, teisel SR), siis metsateatis esitatakse kavandatava tegevuse, mitte eraldise kohta. Metsateatiste vorm annab võimaluse esitada mitu metsaregistris registreeritavat kavandatud raietegevust või kahjustusest teatamist korraga. Menetluse käigus neid menetletakse ja hinnatakse ikkagi eraldi. Punktiga 2 täiendatakse metsaseaduse § 41 lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Metsateatise läbivaatamise eest tasub metsateatise esitaja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi metsateatise esitamisele järgneva aasta 21. jaanuariks, välja arvatud riigilõivuseaduses sätestatud juhul.“. 8 Kättesaadav: Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus–Riigi Teataja (sisenetud: 14.09.2023) 9 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f9082372-bf4f-441d-82b4-3e97f0233974 29 Seega sätestatakse seaduses viide riigilõivu kohaldamisele ja erandile. Paragrahv 4 sätestab eelnõukohase seaduse jõustumisaja. Riigilõivuseadus on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. juulil. Jõustumistähtaeg on valitud arvestusega, et seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks piisav ajavahemik võimaldamaks normi adressaatidel muudatustega tutvuda ja arvestada riigilõivu uute tasumääradega. Paragrahvi 1 punkt 1 ja punktid 98–118 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril, kuivõrd need ei vaja nii pikka vacatio legist. Paragrahv 2 jõustub 2024. aasta 1. juunil. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõju Eelnõukohase seadusega ei kavandata kehtiva õigusega võrreldes põhimõttelisi muudatusi Seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi riske, samuti ei kavandata põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. Seetõttu ei ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuete kohast põhjaliku mõjuanalüüsi aruannet. Seaduse rakendamine ei too kaasa: 1) sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju; 2) haridusele, kultuurile ja spordile; 3) mõju keskkonnale; 4) mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale; 5) mõju riigikaitsele ja välissuhetele; 6) mõju siseturvalisusele; 7) mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele Muudatusega kaasneb mõju kõige enam majandusele ja riigivalitsemisele. 6.1. Mõju avaldav muudatus Keskkonnaameti toimingute riigilõivude kulupõhimõttel ajakohastamine. Riigilõive muudetakse, lähtudes teenuse tegelikest kuludest. 6.1.1 Sihtrühm I: keskkonnakaitseloa omajad ja taotlejad, valdkonnas tegevust alustada soovijad. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on 244 kompleksloa, 2410 keskkonnaloa, 609 kiirgustegevusloa, 230 maavara geoloogilise uuringu loa ning 60 riikidevahelise jäätmeveo loa omajat ning loa kohustusega tegevust alustada soovivad ettevõtjad. Kaasnev mõju: mõju majandusele – mõju tegevusega kaasnevatele kuludele. RLS muudatuste väljatöötamisel ja kaasnevate mõjude hindamisel on lähtutud riigilõivude kulupõhimõttel ajakohastamisest, mida on pikemalt selgitatud seletuskirja muudatusi 30 kirjeldavas osas. Kulupõhimõtte rakendamisel tõusevad keskkonnakaitselubade lõivumäärad ning diferentseeritakse komplekslubade riigilõivud valdkondade alusel. Riigilõivumäärade muutmise mõju hindamiseks analüüsiti aastatel 2021–2022 Keskkonnaameti lubade andmise ja muutmise statistikat ning nende teenuste kulusid. Lubade muutmiste arv on valdkondade lõikes erinev, kuid üldiselt on lubade muutmise menetlusi ligikaudu poole rohkem kui uute loataotluste menetlusi. Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toiminguga seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Keskkonnaameti toimingutele kulupõhimõttel lõivude kehtestamine toob kaasa valdkonnas riigilõivumäärade tõusu ning suurendab loa kohustusega tegevusaladel tegutsevate ettevõtete majanduskulusid. Samas on mõju avaldumise sagedus harva ning see on tegevusvaldkondade lõikes proportsioonis tegevuse ulatuse ning mahuga. Seega ei ole ette näha muudatuse ulatuslikku mõju taotlejate äritegevusele. Keskkonnaameti toimingute riigilõivumäärad on valdkondlikult diferentseeritud, arvestades toimingute kulusid, aga ka toimingu eesmärki, sellest saadavat hüve ja avalikku huvi. Alates 2020. aastast on riigieelarvet koostatud tegevuspõhiselt, kus 100% kuludest on seotud teenustega. Tegevuspõhises eelarves on kõik kulud, sh kaudsed kulud jaotatud erinevate tegevuste/teenuste vahel ning ükski kulu ei ole ilma eesmärgita. Nii on ka Keskkonnaamet oma kulud sidunud keskkonnakaitselubade andmise ja haldamise teenustega ning peab nende teenuste üle arvet. Ametnike palgad on arvutuses tegelikud palgad 2022. aastal, mis nt komplekslubade menetlejate puhul oli 1600 eurot (bruto). Muud kulud (kontor, side, transport) on turuhindadest sõltuvad. Teenuste kulude arvutustes kulumudeli alusel on arvesse võetud kõik menetlusega seotud otsesed ja kaudsed kulud ehk personali, vajalike hoonete haldamise, IT-süsteemide arendamise ja halduskulud, side ning transpordikulud. Keskkonnakaitselubade teenuste kuludes moodustavad otsesed kulud ligikaudu 85% ja kaudsed kulud 15%. Olulisim muudatusega kaasnev mõju on seotud komplekslubade taotluste ülevaatamisele kohalduvatele riigilõivudele erisuste seadmisega. Keerulisemad ja rohkem valdkondi hõlmavad taotlused on eelnõukohase muudatusega edaspidi kõrgema riigilõivu määraga. Kompleksloa riigilõivude erisused on täpsemalt välja toodud seletuskirja punktis 3 ning tabelis 2 on muuhulgas toodud välja protsentuaalne riigilõivu tõus kehtivaga võrreldes. Suurem mõju avaldub peamiselt neile ettevõtetele, kel on oma tegevusega alustamiseks vaja kompleksluba nelja valdkonnaga. Sellisel juhul on eelnõuga kavandatav riigilõivu kasv võrreldes kehtivaga 1172% (Tabel 2). Samas selliseid kompleksloa esmataotluseid laekub Keskkonnaametile eelduslikult aastas vaid 0–2 tükki ning mõjutatud ettevõtteid on seega väga vähe. Esmataotluse alusel väljastati 2021. aastal viis (kaks kahe valdkonnaga ja kolm nelja valdkonnaga taotlust) ning 2022. aastal samuti viis (neli kolme valdkonnaga ja üks nelja valdkonnaga taotlus) kompleksluba. Taotluse esitamisest loa väljastamiseni läheb täna üldjuhul 1–2 aastat, seega loa väljastamine ei toimu tihti samal aastal mil taotlus esitati. Eelduslikult on ettevõtete, kes oma tegevuseks ja tegevusega alustamiseks vajavad kompleksluba, majanduslik seisukord hea ning vajalike investeeringute, sh kompleksloa taotlemisega seotud investeeringute ja kulude tegemisega on arvestatud. Kompleksloa esmataotlemisega seotud kulud moodustavad koguinvesteeringust tihti marginaalse protsendi (näiteks Eesti tööstusvaldkonnas uus tootmistehas Paide piimakombinaat, mille investeeringute maht on üle 100 miljoni euro10 või samuti tööstusmaastikul uus kavandatav biotoodete tehas, 10 https://www.epiim.ee/wp-content/uploads/2022/05/Epiim_pressiteade_valge.pdf 31 mille investeeringud ulatuvad 800 miljoni euroni11). Nimetatud näited on toodud võrdluseks, et ilmestada ettevõtete kulude proportsiooni, mis läheb keskkonnakaitse nõuetele vastamisele ja nendega seotud loa menetlemisele. Tegevuste elluviimisel tuleb ettevõtetel arvestada kõikide kuludega, sealhulgas vajaliku loa taotlemise kuludega, millest üks osa on riigilõiv. Sihtrühmas juba kehtivat kompleksluba omavat isikut mõjutab kavandatav muudatus oluliselt vähem, kuna kompleksluba antakse üldjuhul tähtajatult ning loa muutmisel on riigilõiv 50% täismäärast. Samuti on täiendav riigilõivu soodustus kolme ja nelja kompleksloa valdkonna muutmisel. Sellisel juhul tuleb tasuda 80% 50%-lisest täismäärast. Loa muutmine toimub tavaliselt vaid käitise tegevuses oluliste muudatuste tegemisel või loa õigusaktidega vastavusse viimisel ning üldjuhul tehakse seda minimaalselt paari aasta tagant. Oluliste muudatuste aluseks on enamasti tegevuse muutus, milleks ettevõte peab tegema ka vajalikke investeeringuid, sh tuleb sisse arvestada vajalike lubade taotlemine. Põllumajandusvaldkonnas on kompleksloa taotluse riigilõiv 50% täismäärast. Sea-, veise- ja linnukasvatuse kompleksloa menetlemine on lihtsam kui tööstus- ja tootmisvaldkonnas ning kulud on poole väiksemad. Põllumajanduse load on üldiselt enam vähem sarnased, tegevus on sarnane, lihtsam, ja seotud 1–2 PVT-ga12, millest loa andmisel lähtutakse. Samas tööstuse valdkonnad on erinevad, keerulised ja seotud mitme PVT-ga, kusjuures mõnel juhul ei ole ka eestikeelseid PVT järeldusi. Loa muutmisi toimus aastatel 2021 ja 2022 vastavalt 38 ja 34. Keskkonnalubade, kiirgustegevuslubade, maavara geoloogilise uuringu lubade ja riikidevahelise jäätmeveo lubade riigilõivu määrade tõus mõjutab samuti enim neid, kes esitavad esmataotluse tegevusega alustamiseks. 2021. ja 2022. aastal väljastatud keskkonnalubadest moodustasid esmataotlused 38% ja loa muutmised 62%. Seega on kõrgemast riigilõivust mõjutatud taotlejaid ka selgelt vähem. On madal risk, et mõnel juhul tegevuse alustamisel, mil on vajalik taotleda keskkonnaluba, võib kõrgem riigilõiv takistada ettevõtte majandustegevuse alustamist. Eelduslikult on tegevusega alustavate ettevõtete majanduslik seisukord niivõrd hea, et vajalike investeeringute tegemine on võimalik, sh keskkonnaloa taotlemisega seotud kulude tegemisega on arvestatud. Loata tegevuse avastamise korral on õigusrikkumise lõpetamiseks rakendatavad meetmed ettevõttele märkimisväärselt koormavamad kui õiguskuulekalt tegutsemisega kaasnevad kulud, mistõttu õigusrikkumiste toime panemise kasv riigilõivude ajakohastamisel on vähe tõenäoline. Sihtrühmas juba kehtivat keskkonnaluba omavat isikut mõjutab kavandatav muudatus oluliselt vähem, kuna load antakse üldjuhul tähtajatult ning loa muutmisel on riigilõiv 50% täismäärast. Kui muudetakse mitut valdkonda, siis lisandub täiendav soodustus 80%. Keskkonnalubade riigilõivude tõusu mõju vähendavad ka kehtima jäävad leevendavad erandid riigilõivude tavamääradest (RLS § 1362 lõiked 2, 4 ja 6). Täpsemalt on neid kirjeldatud eelnõu 55SE seletuskirja lehekülgedel 35–40. Lõike 4 alusel tasub riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik, mittetulundusühing ja raamatupidamise seaduse § 3 punktis 14 nimetatud mikroettevõtja keskkonnaloa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 50 protsenti. Seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil. Ettevõtetele, kelle tegevust riigilõivumäära muutmine mõjutab, jääb piisavalt aega muudatustega kohanemiseks ning sellest lähtuvalt oma tegevuse planeerimiseks. Võimalikku negatiivset mõju kompenseerib ettevõtetele ka see, et riigilõivude tõstmine võimaldab loamenetlusi kiiremini läbi viia ning ettevõtte saab oma äritegevusega senisest oluliselt varem alustada. 11 https://www.vkg.ee/viru-keemia-grupp-asub-uurima-biotoodete-tootmiskompleksi-loomise-voimalust-ida- virumaale/ 12 PVT | Kliimaministeerium. 32 6.1.2 Sihtrühm II: Keskkonnaameti ametnikud (60 ametikohta kes on otseselt seotud keskkonnakaitselubade menetlusega). Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste korraldusele – mõju asutuste ülesannetele ja töökorraldusele. Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele – riigilõivude tõstmisega ning riigilõivude lisamisega loa ülevaatamisele avatud menetluseta ei kaasne Keskkonnaametile kohanemisraskusi, kuna keskkonnakaitselubade taotlusi esitatakse ning nende läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ka praegu. Muudatusega kaasneb vaid vähene mõju Keskkonnaameti tegevusele seaduse rakendamisel, kuna Keskkonnaamet peab riigilõivu tasumise protsessid keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS muudatustega kooskõlla viima, see tähendab muutma infosüsteemis riigilõivude määrad. Muudatusega kaasneb eelduslikult positiivne mõju riigieelarve tuludele. Riigilõivude laekumine sõltub eelkõige sellest, kui palju ja millised taotlejate grupid keskkonnaluba ja kompleksluba taotlevad, seetõttu ei ole täpset tulude kasvu võimalik hinnata, kuid eelduslik täiendav riigilõivutulu on perioodil 2024–2027 kokku umbes 4,52 miljonit eurot. Seaduse rakendamine ei too lisaks kirjeldatule kaasa muid täiendavaid kulusid ega uusi tegevusi riigile ja kohaliku omavalituse üksustele ega ka teistele seaduse rakendajatele. 6.2. Mõju avaldav muudatus Ökomärgise kasutamise taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu ja ökomärgise tootel kasutamise õiguse eest tasutava aastase riigilõivu muutmine, lähtudes teenuse tegelikest kuludest. 6.2.1 Sihtrühm I: ökomärgise kasutamist taotlevad ettevõtted ja ökomärgise omajad. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on ökomärgise kasutamise taotlemist kavandavad tootmisettevõtted ja juba ökomärgist oma toodetel kasutavad ettevõtted läbi aastatasu maksmise. Ökomärgist oma toodetel kasutavaid ettevõtteid on Eestis viis, kellel on kokku üle 1000 ökomärgisega toote. Tulevikus võib prognoosida sihtrühma mõningast suurenemist. Kaasnev mõju: mõju majandusele – mõju tegevusega kaasnevatele kuludele. Muudatus avaldab mõju ettevõtjatele, kes maksavad riigilõivu ökomärgise taotlemise ja kasutamise eest. Muudatus tervikuna ei too ettevõtjatele kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt täiendavaid tegevusi. Mõju ulatus on üldises plaanis seega pigem väike, kuna muudatused ei too kaasa täiendavaid kohustusi ja seega puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Kehtiv riigilõiv on 2015. aastast, arvestades viimase kaheksa aasta majanduskasvu, inflatsiooni mõju, keskmise palga, tarbijahinnaindeks jt näitajate tõusu ei avalda 10%-line riigilõivu tõus ettevõtetele olulist negatiivset majanduslikku mõju. Ökomärgise taotlemine toimub tootegrupi põhiselt ning hiljem samasse gruppi kuuluvate toodete lisamine või muutmine ökomärgise sertifikaadil on riigilõivuta. Riigilõivu tuleb tasuda vaid uue tootegrupi taotlemisel ning hiljem tasuda kord aastas riigilõiv ökomärgise tootel kasutamise eest. Euroopa Liidu (EL) ökomärgis annab ettevõtjatele turul eelise, kuna on keskkonnahoidlike riigihangetes osalemisel eelduseks. 33 Arvestades eelnevat, ei ole riigilõivu 20% tõstmise juures ette näha, et ettevõtted loobuksid ökomärgise taotlemisest. 6.2.2 Sihtrühm II: Keskkonnaagentuuri ametnikud (kaks ametikohta kes on otseselt seotud ökomärgiste kasutamise taotluste menetlemisega). Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste korraldusele - mõju asutuste ülesannetele ja töökorraldusele. Keskkonnaagentuuri töökoormuse osas on trend on pigem tõusev, kuna huvi EL ökomärgise osas on oluliselt kasvanud, seoses keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumite kehtestamisega. Riigilõivude tõstmisega ei kaasne Keskkonnaagentuurile kohanemisraskusi, kuna EL ökomärgise taotlusi esitatakse ning nende läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ka praegu. Muudatusega kaasneb eelduslikult positiivne mõju riigieelarve tuludele. Riigilõivude laekumine sõltub eelkõige sellest, kui palju ökomärgiste taotluseid esitatakse, seetõttu ei ole täpset tulude kasvu võimalik hinnata, kuid eelduslik täiendav riigilõivutulu on perioodil 2024-2027 kokku umbes 80 000 eurot. 6.3. Metsateatise riigilõivu kehtestamine. Metsateatistele kehtestatakse riigilõiv 15 eurot, välja arvatud, kui metsateatis esitatakse metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta ja kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) Keskkonnaameti poolt selle metsakahjustuse kohta tehtud metsakaitseekspertiisis ei ole raiet soovitatud; 2) Keskkonnaamet ei pea metsakaitseekspertiisi tegemist vajalikuks. 6.3.1 Sihtrühm I: metsaomanikud (sh ligikaudu 104 311 erametsaomanikku). Muudatus mõjutab kõiki metsaomanikke, kes esitavad metsateatise, sh riik. Igal aastal esitatakse keskmiselt 120 000 metsateatist. Kaasnev mõju: mõju majandusele – mõju tegevusega kaasnevatele kuludele. Muudatus avaldab mõju ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele, kes soovivad esitada metsateatise. Ühe metsateatise kulu ei ole suur, samas suurem rahaline mõju avaldub metsaettevõtjatele, mis siiski ei moodusta kogu tegevuskulust märkimisväärset osa. Suurem mõju tekib riigile kui metsaomanikule - rakendades riigilõivu määra 15 eurot metsateatise kohta, oleks Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt makstav riigilõiv aastas 372 000 eurot. Riigilõivu tasumine kui täiendav tegevus on tehtud isikutele maksimaalselt mugavaks selle kaudu, et tasumine on võimalik kord aastas ja igakordse teatise esitamisel ei kulu täiendavat aega lõivu tasumisele. Seadusega sätestatav erand metsakahjustusega seotud teatistele vähendab lõivustatavate teatiste arvu – kokku esitati näiteks 2022. aastal 3168 metsakahjustuse teatist. 6.3.2 Sihtrühm II: Keskkonnaamet metsateatiste menetlejana, Kliimaministeerium Kaasnev mõju: mõju riigivalitsemisele 34 Mõjud on metsaregistri arendustegevuse protsessis, et välja töötada võimalus riigilõivu tasumiseks, mis muudaks tasumisprotsessi taotlejate jaoks ja tasumise kontrollimise ametnike jaoks mugavamaks ja kiiremaks. Hiljem lisanduvad hoolduskulud infosüsteemile, mis on Kliimaministeeriumi kanda, kuid see arendus on alles kavandamisel. Keskkonnaameti ametnike töökoormusele avalduv mõju on väike. Lisandub vajadus kontrollida riigilõivu maksmist, kuna maksmist nõutakse RLSi muudatuse kohaselt kord aastas, siis lisandub töökoormus seoses maksmise kontrollimise ja täiendavate maksekorralduste väljastamisega. Selleks prognoositav aeg on 30 tööpäeva aastas, kuid selleks ei ole vaja töökorralduses teha olulisi ümberkorraldusi. Eelviidatud arendus vähendab edaspidi kontrollimisele kuluvat aega. 6.4. Merendusvaldkonnaga seotud riigilõivude kulupõhimõttel ajakohastamine. Riigilõive muudetakse, lähtudes teenuse tegelikest kuludest. 6.4.1 Sihtrühm I: meresõiduohutuse ja sadamaseaduse alusel tehtavate toimingutega mõjutatud isikud – reederid, väikelaevade omanikud, lootsid, laevapere liikmed, sadamapidajad jt. MSOSi alusel tehtavaid ülevaatusi viis Transpordiamet 2022. aastal läbi järgmises mahus: - veesõiduki lipuriigi poolne tehniline ülevaatus: 228 ülevaatust; - reederi ja laeva meresõiduohutusalane auditeerimine: 28 ülevaatust (laev ja reeder kokku); - laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatus: 15 ülevaatust; - kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus: 2022. a läbivaatusi ei tehtud, 2021. a toimus üks ülevaatus. 2022. aastal oli meremeeste registris kokku registreeritud 7638 kehtivate dokumentidega laevapere liiget. Transpordiamet viis 2022. aastal läbi 142 kutseeksamit (92 laevajuhi ja 50 reakoosseisu liikme eksamit), lisaks 75 eksamit välisriikide kodanikele. Transpordiamet väljastas 285 meresõidudiplomit, 197 reakoosseisu kutsetunnistust ja 1253 diplomi kinnituslehte. Samuti väljastati 1134 väikelaevajuhi raadiosideoperaatori tunnistust. Transpordiamet viis 2022. aastal läbi 38 lootsitasõidu eksamit ja 18 lootsi kvalifikatsioonieksamit. Sadamaregistri andmete kohaselt on Eestis registreeritud kokku 235 sadamat. 2022. aastal viis Transpordiamet läbi kokku 58 sadama või sadamarajatise ülevaatust. Samuti viis Transpordiamet läbi üheksa riskianalüüsi ning kooskõlastas 11 turvaplaani. Kaasnev mõju: mõju majandusele – mõju tegevusega kaasnevatele kuludele. Muudatus avaldab mõju ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele, kes maksavad riigilõive vastavate toimingute tegemise taotlemisel või lubade väljastamise või muutmise korral. Muudatus tervikuna ei too ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt täiendavaid tegevusi. Mõju ulatus on üldises plaanis pigem väike, see tähendab, et sihtrühma käitumises olulisi erilisi muutuseid ei kaasne. Riigilõivude kulupõhimõttega vastavusse viimisel riigilõivumäärad tõusevad, kuid muudatused ei too kaasa täiendavaid kohustusi ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Toimingud, mille eest tuleb tasuda riigilõivu, ei ole iga- aastased, selle sagedust muudatused ei mõjuta. 35 6.4.2 Sihtrühm II: Transpordiameti ametnikud (ligikaudu 20 ametikohta, kes on otseselt seotud Transpordiameti toimingutega merenduse valdkonnas). Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste korraldusele - mõju asutuste ülesannetele ja töökorraldusele. Mõjuvaldkond: mõju riigivalitsemisele - riigilõivude tõstmisega ning riigilõivude lisamisega loa ülevaatamisele avatud menetluseta ei kaasne Transpordiametile kohanemisraskusi, kuna asjaomaseid toiminguid viiakse läbi ja taotlusi esitatakse ka praegu, tegemist on Transpordiameti igapäevategevusega. Muudatusega kaasneb eelduslikult positiivne mõju riigieelarve tuludele. Seaduse rakendamine ei too lisaks kirjeldatule kaasa muid täiendavaid kulusid ega uusi tegevusi riigile ja kohaliku omavalituse üksustele ega ka teistele seaduse rakendajatele. 6.5. Maismaatranspordivaldkonnaga seotud riigilõivude ajakohastamine. Riigilõivumäärad ajakohastatakse ning viiakse need paremasse vastavusse aja jooksul muutunud kulukomponentidega. 6.5.1 Sihtrühm I: Sõidukiomanikud 2023. aasta juuli seisuga oli liiklusregistris registris registreeritud ligi 1,2 miljonit sõidukit. Kaasnev mõju: mõju majandusele – mõju tegevusega kaasnevatele kuludele. Sõidukitega seotud registritoiminguid (sõidki registreerimine, numbrimärgi väljastamine ja registriandmete muudatused) tehti 2022. aastal kokku ca 360 000 toimingut. Siin peab arvestama, et näiteks sõiduki esmaregistreerimise toiminguga (ca 66 000) käib kaasas kohe ka registreerimismärgi väljastamise toiming samas mahus. Sõidukitega seotud registritoimingute lõivud suurenevad ligikaudu 15%. Registritoiminguid sõidukitega ei tee inimesed igapäevaselt, vaid suhteliselt harva, üldjuhul vähem kui kord aastas. Seega on mõju ulatus väike, kuna eelduslikul harva tehtava toimingu kallinemine 15% ei mõjuta inimeste käitumist oluliselt ja ei too kaasa kohanemisraskusi. Eeltoodud põhjustel on ka mõju avaldumise sagedus väike, kuna inimese igapäevane kokkupuude lõivudega on harv. Kuigi mõjutatud sihtrühm on suur, siis arvestades, et mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, saab muudatuse kogumõju lugeda väikseks. Ka ei kaasne muudatusega ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski, kuma lõivude tõus on mõõdukas ja seetõttu ei ole ohtu, et tehingud hakataks seetõttu tegema väljaspool registrit mitteametlikult. 6.5.2 Sihtrühm II: juhtimisõiguse taotlejad ja omajad, erinevate tunnistuste taotlejad. Aastas taotleb juhtimisõigust ehk käib teooria ja sõidueksamitel ligikaudu 40 000 inimest, juhulube vahetatakse aastas ligikaudu 75 000, ADR tunnistusi taotletakse ligikaudu 1000, sõidumeerikukaarte 9000, kutselise juhi pädevustunnistusi ligikaudu 1000, tehnoülevaataja atesteerimisi ligikaudu 100. Kaasnev mõju: mõju majandusele – mõju tegevusega kaasnevatele kuludele. Eelnimetatud toiminguid tehakse periooditi, mis vahelduvad kolmest aastast kümne aastani ehk mõju avaldumise sagedus on väike, samamoodi on väike ka mõju ulatus, kuna mõõdukas lõivu 36 kallinemine ei too endaga kaasa kohanemisraskusi. Ka mõjutatud sihtrühma suurus, arvestades kogu riigi elanikkonna suurust, on väike. Seega võib muudatuse kogumõju lugeda väikseks ning sellega ei kaasne ka ebasoovitavate mõjude riski. 6.6 Tunnistuste ja lubade väljastamise või muutmisega ja sageduslubadega seotud toimingud Kaasnev mõju: mõju majandusele 6.6.1 Sihtrühm I: ettevõtjad ja ka füüsilised isikud, kes tasuvad riigilõive eelnõuga seotud toimingute (RdtS alusel ca 650 toimingut aastas ja EhS alusel ca 700 toimingut aastas) tegemise taotlemisel või tunnistuste ja lubade väljastamise või muutmise korral. Muudatus tervikuna ei too ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt täiendavaid tegevusi. Sageduslubade keskmine riigilõivu tõus 23% ei oma märkimisväärset mõju lõivu adressaatidele. Kuigi protsentuaalselt tõusevad riigilõivude määrad samapalju kõigile sageduslubade omanikele (ca 300 keskmise suuruse sideettevõtjat ja 3 suurt sideettevõtjat ja ca 700 eraisikust sagedusloa omanikku (nt veesõiduki sagedusloa omanik)). Siis rahaliselt tõuseb enim suuremate üldkasutatava mobiilside teenuseid pakkuvate sideettevõtete panus. Selline lähenemine on põhjendatud, kuna eelnimetatud kliendid kasutavad proportsionaalselt rohkem regulaatori teenuseid ja ressursse (sageduste planeerimine ja järelevalve, turuanalüüsid, vaidlused jne) ning samas kasutavad nad oma sageduslubasid otsese kommertstegevuse jaoks. Mõju ulatus on pigem väike. Riigilõivude kulupõhimõttega vastavusse viimisel riigilõivumäärad tõusevad, kuid muudatused ei too kaasa täiendavaid kohustusi. Puudub vajadus uuteks tegevusteks, mis aitaksid muutustega kohaneda. Mõju avaldumise sagedus on pigem väike. Riigilõivude tasumine ei ole igapäevane tegevus ning muudatused ei mõjuta riigilõivude tasumise sagedust. Ebasoovitavate mõjude risk on pigem väike. Kuigi riigilõivumäärad tõusevad, ei oma need märkimisväärset mõju lõivu adressaatidele. Kaasnev mõju - Mõju riigiasutuste korraldusele 6.6.2 Sihtrühm II: sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on pigem väike. Muudatused puudutavad üksnes TTJA-d. Mõju ulatus on pigem väike. Toimingud on ka täna lõivustatud, seega ei muutu TTJA tööülesanded oluliselt ning halduskoormus ei kasva. Mõju avaldumise sagedus on pigem väike. Ebasoovitavate mõjude risk on riigiasutuste jaoks väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Seoses riigilõivude tõstmisega suurenevad teatud määral keskkonnakasutusega seotud tegevust planeeriva või luba omava ettevõtja kulutused. 37 Keskkonnakaitselubade riigilõivudes tehtavate muudatuste põhjal võib lõivude laekumisest eeldada riigieelarve tulude kasvu. Riigilõivude laekumine sõltub eelkõige sellest, kui palju ja millised taotlejate grupid keskkonnaluba ja kompleksluba taotlevad, seetõttu ei ole täpset tulude kasvu võimalik hinnata, kuid eelduslik täiendav riigilõivutulu on perioodil 2024–2027 kokku umbes 4,52 miljonit eurot, s.o keskmiselt 1,13 miljonit eurot aastas (Tabel). Tabel 4. Keskkonnakaitselubade riigilõivudest laekuv prognoositav lisatulu 2024–2027. 2024 2025 2026 2027 KOKKU 2024-2027 prognoositav prognoositav prognoositav prognoositav lisatulu lisatulu lisatulu lisatulu 4 519 415 1 100 100 1 109 400 1 062 040 1 247 875 Ökomärgisega seotud riigilõivude muudatusega seotud eelduslik täiendav riigilõivutulu on perioodil 2024–2027 kokku umbes 80 000 eurot. Seaduse rakendamine nende lõivudega seoses ei too lisaks kirjeldatule kaasa muid täiendavaid tulusid, kulusid ega uusi tegevusi riigile ja kohaliku omavalituse üksustele ega ka teistele seaduse rakendajatele. Rakendades riigilõivu määra 15 eurot metsateatise kohta, oleks metsateatiste kogu riigilõivu summa aastas ligi 1,8 miljonit eurot. Arvestades metsakahjustuse kohta tehtavate metsateatistega seotud erandit, laekuks riigilõivu (2022. aasta andmete alusel) sellest ca 4700 eurot vähem. Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt makstav riigilõiv aastas oleks keskmiselt 372 000 eurot. Keskkonnaametile kaasneb marginaalne lisakulu kehtivate riigilõivumäärades tehtavate muudatustega keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Kulu kantakse 2024. aasta esimesel poolaastal Kliimaministeeriumi valitsemisala IT eelarvest KOTKASe arenduseks eelarvesse planeeritud summadest. Metsateatiste riigilõivuga seoses on kavas täiendav metsaregistri arendus, et oleks võimalik riigilõiv maksta kohe ka metsaregistri keskkonna kaudu. Eeldatav arenduskulu maksumus on 300 000 eurot, mis planeeritakse Kliimaministeeriumi vahenditest. Arendus on alles kavandamisel ja kaalumisel, mistõttu seda veel eelarvesse planeeritud ei ole. Transpordiameti toimingutega merenduse valdkonnas seotud riigilõivude tõstmisel laekub riigieelarvesse täiendavalt ligikaudu 86 500 eurot aastas. Nagu eespool selgitatud, katab see Transpordiameti toimingute tegemisega seotud otsesed kulud. Transpordiameti muude eelnõukohase seadusega seotud toimingute eest tasutakse riigilõive ligi 28,5 mlj eurot aastas. Riigilõivude tõstmine keskmiselt 15% võiks riigieelarvesse tuua täiendavaid vahendeid 4,275 mlj eurot aastas. Raudtee, ehituse ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise riigilõivude tõstmisel on ette näha riigieelarve tulude suurenemist ligikaudu 148 000 euro võrra ning sageduslubade riigilõivude tõstmine keskmiselt 23% võiks riigieelarvesse tuua täiendavaid vahendeid 450 000 eurot aastas. Riigile võivad tekkida kulud riigi omanduses olevate sõidukitega tehtavate toimingute eest, kuid need ei ole igapäevased ning on suhteliselt marginaalsed. 8. Rakendusaktid 38 Eelnõukohase seaduse vastuvõtmisega seoses on vaja selguse huvides täpsustada keskkonnaministri 11. augusti 2017. a määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ lisa. Määruse lisas oleva vormi pealkirjas asendatakse sõna „METSATEATIS“ sõnadega „METSATEATISTE VORM“ ja täiendatakse maaüksuse asukoha ning kavandatavate tegevuste lahtrite vahelist teksti järgmiselt: „Kavandatud raietööd, avastatud metsakahjustused (iga kavandatud töö metsateatis või metsakahjustuse metsateatis märgitakse eraldi reale)“. Kuna muudatused on väikesemahulised ei ole eraldi eelnõu kavandit lisatud. 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. juulil. Jõustumistähtaeg on valitud arvestusega, et seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks piisav ajavahemik võimaldamaks normi adressaatidel muudatustega tutvuda ja arvestada riigilõivu uute tasumääradega. Eelnõu § 1 punkt 1 ning punktid 98–118 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. Paragrahv 2 jõustub 2024. aasta 1. juunil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Sadamate Liidule, Eesti Veeühingule, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eestimaa Looduse Fondile, SA-le Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Põllumeeste Keskliidule, Eesti Talupidajate Keskliidule, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsile, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule, Mäeseltsile, Eesti Geoloogia Seltsile, Eesti Turbaliidule, Geoloogiateenistusele, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Omanike Keskliidule ja Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, AS-le Eesti Raudtee, Rail Baltic Estonia OÜ-le, Edelaraudtee AS-le, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Ringhäälingute Liidule, Go Track OÜ-le, GRK Eesti AS-le ja LEONHARD WEISS OÜ-le. Metsateatise riigilõivu kehtestamisega seoses saadeti eelnõu arvamuse avaldamiseks järgmistele huvirühmadele: SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond; Luua Metsanduskool; Ambla Metsaühistu; Eesti Erametsaliit; Eesti Kaugmetsaomanike Liit; Eesti Keskkonnaühenduste Koda; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Eesti Loodusturismi Ühing; Eesti Metsa Abiks; Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit; Eesti Metsamajandajate Selts; Eesti Metsaselts; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda; Eestimaa Talupidajate Keskliit; Hiiumaa Metsaselts; Keskühistu Eramets; Läänemaa Metsaühistu; Metsahuviliste Selts MTÜ; Metsaühistu Eesti Metsad MTÜ; Minu Mets MTÜ; MTÜ Eesti Kaugmetsaomanike Liit; MTÜ Eesti Kutseliste Mesinike Ühing; MTÜ Eesti Metsa Abiks; MTÜ Eesti Metsaühistu; MTÜ Metsanduse Arendamise Ühing; MTÜ Pärnumaa Metsaomanike Selts; MTÜ Rannamänniku kaitseks; MTÜ Roheline Pärnumaa; Palamuse Metsaselts; Põhja-Eesti Metsaühistu MTÜ; Põlvamaa Metsaühistu MTÜ; Päästame Eesti Metsad MTÜ; Rakvere Metsaühistu; Saare valla erametsaomanike ühing; Saaremaa Metsaühing; Tallinna Metsaomanike Selts; Tartu Jahimeeste Metsaselts; Valgamaa Metsaühistu; Vardi Metsaühistu; Viljandimaa Metsaselts MTÜ; Viru- Lemmu Metsaselts; Virumaa Metsaühistu; Visa Metsaühistu; Vooremaa Metsaühistu MTÜ; 39 Võrumaa Metsaühistu; Vändra Metsaühing; Ühinenud Metsaomanikud. Laekunud tagasiside ning nendega arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas 1 olevas kooskõlastustabelis. Algatab Vabariigi Valitsus 2023. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi Valitsuse nõunik 40