Arvamus riigieelarve seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Mart Võrklaev rahandusminister Teie 11.09.2023 nr 1.1-10.1/5784-1 Rahandusministeerium Meie 15.09.2023 nr 17.1/361-1 [email protected] Arvamus riigieelarve seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Täname võimaluse eest avaldada arvamust stabiliseerimisreservi ja likviidsusreservi liitmise ettepaneku kohta. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi jääb Eesti valitsemissektori eelarve lähiaastatel ettevaates märkimisväärsesse puudujääki ning eelarvepositsiooni parandamiseks on vaja täiendavaid meetmeid. Selle tõdemuse taustal väärib rahandusministeeriumi püüe piirata valitsemissektori kulude kasvu tunnustust. Siiski hindame, et stabiliseerimisreservi kasutuselevõtmine ei ole üksnes tehniline otsus, mida võib käsitleda lihtsa võimalusena vähendada riigi laenuvajadust ja intressikulusid. Stabiliseerimisreservi olemasolu on pakkunud Eesti riigile kindlust ja tugevdanud vastupanuvõimet võimalike kriiside korral. Esiteks on mõistlik analüüsida, milliste riskide katmiseks, kui suures mahus ja millises institutsionaalses raamistikus Eesti võiks üldse reserve vajada. Näiteks on võimalik stabiliseerimisreservi ümber kujundada pikema investeerimishorisondiga rahastuks, mida vastava mandaadi kohaselt investeerides on eeldatavasti võimalik teenida stabiliseerimisreservilt pikas perspektiivis Eesti valitsuse laenukuluga võrreldes kõrgemat tulusust. Igal juhul tasub silmas pidada, et stabiliseerimisreservi liitmine likviidsusreserviga vähendab ka riigi tulusid, mitte üksnes intressikulusid. Teiseks võib olla, et reservide kriisi ajal kasutusele võtmise keerukus ja kulukus on rahandusministeeriumi seletuskirjas üle hinnatud. Seletuskirjas on viidatud, et kriisi ajal on võimalik olukord, kus reservi ei saa vajalikul hetkel piisavalt paindlikult kasutusele võtta. Seda ei saa välistada, aga see on meie arvates võimalik vaid küllalt eripärases kriisisituatsioonis. Märksa suuremaks riskiks võib pidada seda, et Eesti ei suuda kriisi ajal piisavalt ja mõistlikel tingimustel raha laenata. Võimalikud kriisiolukorrad võib jagada üleilmseteks, piirkondlikeks ning ainult Eestit puudutavateks. Ainult Eestit või meie lähimat piirkonda puudutava kriisi puhul on väga vähetõenäoline, et see mõjutab stabiliseerimisreservi investeeringute likviidsust või kasutamise kulu, kuna ei ole tõenäoline, et üksnes Eestit puudutav majanduskriis mõjutab märkimisväärselt rahvusvahelisi finantsturge. Estonia pst 13 Telefon 668 0719 [email protected] 15095 TALLINN Faks 668 0836 eestipank.ee Ka üleilmsed kriisid ei pruugi mõjutada stabiliseerimisreservi investeeringute likviidsust ja kasutamise kulu. Selliste kriiside puhul on ootuspärane, et arenenud riikide keskpangad ja valitsused sekkuvad jõuliselt kriisi leevendamiseks, mistõttu ei pruugi stabiliseerimisreservis hoitavate finantsvarade hind langeda või likviidsus väheneda. Heaks näiteks on arenenud riikide keskpankade otsustav tegevus koroonakriisi puhkedes. Kolmandaks on seletuskirjas pühendatud palju tähelepanu stabiliseerimisreserviga seotud investeerimispiirangutele. Need mõjutavad nii reservi tulusust kui ka võrdlust laenude võtmise kulukusega ehk netointressikulu kujunemist valitsemissektori eelarve jaoks. Meie hinnangul on selline vastandamine metoodilises mõttes liialt lihtsustatud ning võib viia järelduseni, et mistahes reservide omamine on valitsuse jaoks liigne kulu. Alati on võimalik ka investeerimispiirangute leevendamine, mis võimaldab Eesti riigil oma finantsvarade paigutamisel võtta rohkem riski, et teenida ka vastavalt suuremat tulu. Reservide tulususe ja laenamise kulukuse erinevus sõltub ka mitmest teisest tegurist – intressi tulukõverast, Eesti riigiriskist ja stabiliseerimisreservi investeeringute struktuurist. Neljandaks ei ole analüüsitud seda, kui palju võib laenamine Eesti riigi jaoks kriiside ajal tavapärasest kallimaks muutuda, mistõttu võib finantsvarade olemasolu kokkuvõttes riigi jaoks olla pikas perspektiivis raha säästev. Lisaks on stabiliseerimisreservi olemasolu olnud Eesti eelarvepoliitika jaoks märgilise tähendusega. Nii valitsus kui ka Eesti Pank on oma sõnumites teistele majandus- ja rahaliidu liikmetele rõhutanud vajadust luua majanduse kasvufaasis reserve. Kokkuvõttes soovitame stabiliseerimisreservi kasutusele võtmise otsust mitte langetada enne eelpool mainitud küsimuste põhjalikumat analüüsi. Oleme ka keskpangas valmis neile küsimustele vastuste leidmisel kaasa mõtlema. Kui otsustate stabiliseerimisreservi investeeringute struktuuri ja mandaati täpsustada, oleme vajadusel valmis pakkuma Riigikassale tuge pikaajalise investeerimisportfelli haldamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president Martti Randveer 668 0887 [email protected] 2/2 Mart Võrklaev rahandusminister Teie 11.09.2023 nr 1.1-10.1/5784-1 Rahandusministeerium Meie 15.09.2023 nr 17.1/361-1 [email protected] Arvamus riigieelarve seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Täname võimaluse eest avaldada arvamust stabiliseerimisreservi ja likviidsusreservi liitmise ettepaneku kohta. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi jääb Eesti valitsemissektori eelarve lähiaastatel ettevaates märkimisväärsesse puudujääki ning eelarvepositsiooni parandamiseks on vaja täiendavaid meetmeid. Selle tõdemuse taustal väärib rahandusministeeriumi püüe piirata valitsemissektori kulude kasvu tunnustust. Siiski hindame, et stabiliseerimisreservi kasutuselevõtmine ei ole üksnes tehniline otsus, mida võib käsitleda lihtsa võimalusena vähendada riigi laenuvajadust ja intressikulusid. Stabiliseerimisreservi olemasolu on pakkunud Eesti riigile kindlust ja tugevdanud vastupanuvõimet võimalike kriiside korral. Esiteks on mõistlik analüüsida, milliste riskide katmiseks, kui suures mahus ja millises institutsionaalses raamistikus Eesti võiks üldse reserve vajada. Näiteks on võimalik stabiliseerimisreservi ümber kujundada pikema investeerimishorisondiga rahastuks, mida vastava mandaadi kohaselt investeerides on eeldatavasti võimalik teenida stabiliseerimisreservilt pikas perspektiivis Eesti valitsuse laenukuluga võrreldes kõrgemat tulusust. Igal juhul tasub silmas pidada, et stabiliseerimisreservi liitmine likviidsusreserviga vähendab ka riigi tulusid, mitte üksnes intressikulusid. Teiseks võib olla, et reservide kriisi ajal kasutusele võtmise keerukus ja kulukus on rahandusministeeriumi seletuskirjas üle hinnatud. Seletuskirjas on viidatud, et kriisi ajal on võimalik olukord, kus reservi ei saa vajalikul hetkel piisavalt paindlikult kasutusele võtta. Seda ei saa välistada, aga see on meie arvates võimalik vaid küllalt eripärases kriisisituatsioonis. Märksa suuremaks riskiks võib pidada seda, et Eesti ei suuda kriisi ajal piisavalt ja mõistlikel tingimustel raha laenata. Võimalikud kriisiolukorrad võib jagada üleilmseteks, piirkondlikeks ning ainult Eestit puudutavateks. Ainult Eestit või meie lähimat piirkonda puudutava kriisi puhul on väga vähetõenäoline, et see mõjutab stabiliseerimisreservi investeeringute likviidsust või kasutamise kulu, kuna ei ole tõenäoline, et üksnes Eestit puudutav majanduskriis mõjutab märkimisväärselt rahvusvahelisi finantsturge. Estonia pst 13 Telefon 668 0719 [email protected] 15095 TALLINN Faks 668 0836 eestipank.ee Ka üleilmsed kriisid ei pruugi mõjutada stabiliseerimisreservi investeeringute likviidsust ja kasutamise kulu. Selliste kriiside puhul on ootuspärane, et arenenud riikide keskpangad ja valitsused sekkuvad jõuliselt kriisi leevendamiseks, mistõttu ei pruugi stabiliseerimisreservis hoitavate finantsvarade hind langeda või likviidsus väheneda. Heaks näiteks on arenenud riikide keskpankade otsustav tegevus koroonakriisi puhkedes. Kolmandaks on seletuskirjas pühendatud palju tähelepanu stabiliseerimisreserviga seotud investeerimispiirangutele. Need mõjutavad nii reservi tulusust kui ka võrdlust laenude võtmise kulukusega ehk netointressikulu kujunemist valitsemissektori eelarve jaoks. Meie hinnangul on selline vastandamine metoodilises mõttes liialt lihtsustatud ning võib viia järelduseni, et mistahes reservide omamine on valitsuse jaoks liigne kulu. Alati on võimalik ka investeerimispiirangute leevendamine, mis võimaldab Eesti riigil oma finantsvarade paigutamisel võtta rohkem riski, et teenida ka vastavalt suuremat tulu. Reservide tulususe ja laenamise kulukuse erinevus sõltub ka mitmest teisest tegurist – intressi tulukõverast, Eesti riigiriskist ja stabiliseerimisreservi investeeringute struktuurist. Neljandaks ei ole analüüsitud seda, kui palju võib laenamine Eesti riigi jaoks kriiside ajal tavapärasest kallimaks muutuda, mistõttu võib finantsvarade olemasolu kokkuvõttes riigi jaoks olla pikas perspektiivis raha säästev. Lisaks on stabiliseerimisreservi olemasolu olnud Eesti eelarvepoliitika jaoks märgilise tähendusega. Nii valitsus kui ka Eesti Pank on oma sõnumites teistele majandus- ja rahaliidu liikmetele rõhutanud vajadust luua majanduse kasvufaasis reserve. Kokkuvõttes soovitame stabiliseerimisreservi kasutusele võtmise otsust mitte langetada enne eelpool mainitud küsimuste põhjalikumat analüüsi. Oleme ka keskpangas valmis neile küsimustele vastuste leidmisel kaasa mõtlema. Kui otsustate stabiliseerimisreservi investeeringute struktuuri ja mandaati täpsustada, oleme vajadusel valmis pakkuma Riigikassale tuge pikaajalise investeerimisportfelli haldamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president Martti Randveer 668 0887 [email protected] 2/2