Vabariigi Valitsuse määruse "Energiasäästukohustuse jaotuskava" eelnõu kooskõlastamine

Teie 29.08.2023 nr 1-4/23/3938, Kliimaministeerium KLIM/23-1134/-1K [email protected] Meie 18.09.2023 nr 1.1-11/5578-2 Vabariigi Valitsuse määruse „Energiasäästukohustuse jaotuskava“ eelnõu kooskõlastamine Austatud härra kliimaminister Rahandusministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruse „Energiasäästukohustuse jaotuskava“ järgmiste märkustega arvestamisel: 1. Määruse lisa „energiasäästukohustuse jaotuskava“ osa II „Muude isikute poolt rakendatavad poliitikameetmed“ kohaselt pannakse poliitikameetme rakendamise kohustus Riigi Kinnisvara AS-le. Märgime, et määruse lisa osas I sätestatud avaliku sektori poliitikameede „Keskvalitsuse hoonete energiasäästumeetmed ja avaliku sektori hoonete energiaõhusus“, mida rakendab Rahandusministeerium, sisaldab ka Riigi Kinnisvara AS-i poolset energiasäästu panust, mille jaotus keskvalitsuse asutuste ja RKASi vahel kujuneb vastavalt selle poliitkameetme finantsvahendite jagunemisele toetusvoorudes. Riigi Kinnisvara AS-ile kui eraõiguslikule juriidilisele isikule ei saa määrusega otse kohustusi panna. Eesmärgi peab sõnastama ja püstitama äriühingu omaniku ootuste kaudu vastavalt riigivaraseadus § 88 lõike 1 punktile 71. Seletuskirjas on meetme rahastamise allikana viidatud, et see on "Aastatel 2015–2020 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadavast tulust 46% suurune osa". Avaliku sektori hoonete energiatõhususe meede hõlmab nii keskvalitsuse kui ka KOV hooneid. Eelmainitud 46% on keskvalitsuse osakaal avaliku sektori hoonete energiatõhususe meetmest, kuid tegelikult kajastatakse jaotuskavas kogu meetme mõju. Samuti sisaldab jaotuskavas toodud poliitikameetme "keskvalitsuse hoonete energiasäästumeetmed ja avaliku sektori hoonete energiatõhususe" mõju 377 GWh meie hinnangul ka perioodi "2021+ " rahastusega teostatavaid projekte. 2. Energiasäästukohustuse jaotuskava lisas „Avaliku sektori rakendusasutuste rakendatavad poliitikameetmed“ tekitab küsimusi, kuidas täpselt on energiasäästu hulka arvestatud erinevad aktsiisisoodustused? Näiteks põllumajanduses kasutatav eriotstarbeline diislikütus, samuti maagaas ja elektrienergia, mida kasutatakse energiamahukate ettevõtjate poolt. Kui põllumajanduses kasutatav eriotstarbeline diislikütus on Eestis maksustatud tasemel 21 eurot 1000 liitri kohta (vastab EL aktsiisi alammäärale) alates 2022. a 1. juunist, siis enne seda oli aktsiisimäär 100 eurot. Kas see tähendab, et enne nimetatud kuupäeva sai 21 eurot ületava osa Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 arvesse võtta? Ei ole ka selge, miks poliitikameetmete loetelust puuduvad aktsiisiga maksustatavad tahkekütused: põlevkivi ja kivisüsi? Samuti, miks on puudu raske kütteõli ja põlevkivikütteõli? Teeme ettepaneku seletuskirjas selgitada, millisel momendil võetakse uus poliitikameede arvesse energiasäästu kohustuse arvestamisel (kas alates selle jõustumisest) ning kas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ette nähtud mootorsõidukimaksu rakendamisel on ka seda võimalik arvesse võtta. Samuti selgitada, kas poliitikameetmete arvestamine on dünaamiline või eeldab arvestamise võimalus Vabariigi Valitsuse määruse „Energiasäästukohustuse jaotuskava“ täiendamist? 3. Leiame, et seletuskirja punkt „5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud“ vajab olulist täiendamast ja sisukamaks muutmist. Näiteks jääb ebaselgeks alljärgnev lõik: „Tulenevalt energiakandjate aktsiide ja käibemaksu suurest olulisusest üldise energiasäästukohustuse täitmisel tuleb arendada vahendeid, mis võimaldavad selgemalt tõendada nende toimet. Selleks on vajalik: saada paremat infot käibemaksuga maksustatud kütuste kogusest; täpsustada aktsiisiga maksustatud energiakandjate tarbimiskoha infot, st kas kõik aktsiisiga maksustatud energiakandjad tarbiti lõpptarbijate vajaduste katteks või sisaldub selles ka vahetarbimist energia tootmise ja ülekande tagamiseks; kvaliteetsemat infot energiakandjate hinnaelastsuste selgitamiseks Eestis.“ Jääb arusaamatuks, milline info täpselt puudu on? Näitena võib tuua, et alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse regulatsioonid juba kohustavad aktsiisilaopidajat eraldi arvestust pidama, aktsiisi deklareerima ja tasuma nendelt energiatoodetelt, mida ta ise kasutab ja mis lõpptarbimisse ei jõua. Seda infot on Kliimaministeeriumil võimalik Maksu- ja Tolliametilt küsida. Võib välja tuua, et nimetatud seaduse §-s 27 on muuhulgas sätestatud aktsiisivabastus sellisele elektrienergiale ja kütusele, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, ning elektrienergiale, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks. Samuti on aktsiisist vabastatud maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks või veeldatud maagaasi taasgaasistamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Virge Aasa 5885 1493 [email protected] Lauri Lelumees 5885 1404 [email protected] Lennart Lepik 5885 1408 [email protected] Eve Murumaa 5885 1339 [email protected] 2