Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi ettepanekute kohta

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja september 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi ettepanekute kohta 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses varajase sekkumise meetmete, kriisilahenduse eeltingimuste ja kriisilahenduse meetmete rahastamisega, eelnõu kohta COM(2023) 226, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses varajase sekkumise meetmete, kriisilahenduse eeltingimuste ja kriisilahenduse meetmete rahastamisega, eelnõu kohta COM(2023) 227, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2014/49/EL seoses hoiuste kaitse ulatuse, hoiuste tagamise skeemide rahaliste vahendite kasutamise, piiriülese koostöö ja läbipaistvusega, eelnõu kohta COM(2023) 228, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL ja määrust (EL) nr 806/2014 seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude teatavate aspektidega, eelnõu kohta COM(2023) 229: Pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi ettepaneku üldine kohaldamisala 1.1. Toetame pangandusliidu edasist tugevdamist, et parandada hoiustajate kindlustunnet ja tagada, et pankade kriisiohjamiseks ei kasutataks avaliku sektori, vaid pankade vahendeid. 1.2. Toetame pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi, kuid peame vajalikuks Euroopa Komisjoni ettepanekut muuta nii, et see ei oleks liiga kriisilahenduse suunas kaldu võrreldes likvideerimisega. 1.3. Peame oluliseks, et otsustusõigus hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise üle jääb ka pärast reformi hoiuste tagamise skeemi poolt kontrollitavaks. Eesti ei toeta Euroopa Liidu kesksele asutusele, eelkõige Ühtsele Kriisilahendusnõukogule, õiguse andmist riikliku hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise, sealhulgas riigilt laenu võtmise, otsuste üle. Avaliku huvi hindamise täpsustamine 1.4. Toetame avaliku huvi hindamise põhimõtete ühtlustamist, et luua pankadele võrdsemad turutingimused. Peame vajalikuks Euroopa Komisjoni ettepaneku muutmist selgemaks, et hindamise võimalik tulemus oleks paremini prognoositav ja kriisilahendust ei kasutataks väga väikeste pankade puhul. 1 Hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise hõlbustamine 1.5. Me ei poolda hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise laiendamist kriisilahenduses, sest uute ülesannetega kaasnevateks kuludeks ei ole hoiuste tagamise skeem pankadelt vahendeid kogunud. Juhul kui hoiuste tagamise skeemi vahendeid kriisilahenduses siiski kasutatakse, ei tohi see ohtu seada hoiuste väljamaksmist võimaliku hüvitusjuhtumi korral. 1.6. Me ei toeta nõuete rahuldamise järjekorra muutmist Euroopa Komisjoni pakutud kujul, kuna kõikide hoiuste piiramatu eelistamine ei ole finantsstabiilsuse tagamiseks vajalik. Võlausaldajate nõuete rahuldamise järjekorra muutmine ei tohi ohustada võimalust kasutada panga enda likviidseid vahendeid hoiuste väljamaksmiseks. 1.7. Nõustume, et vähima kulu testi ühtlustamine aitab luua selgust hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamisel kriisilahenduses. Avaliku huvi hindamise ja vähima kulu testi ühtlustamisel peame oluliseks tulemust, kus esimene eelistus ei ole alati panga kriisilahendus. Väiksemate ja keskmise suurusega pankade kriisilahendusmenetluse puhul hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamine 1.8. Oleme seisukohal, et Ühtse Kriisilahendusfondi vahenditele ligipääsu eelduseks on pankade enda kriisilahenduse vahendid ja piisavalt kõrge kriislahenduspuhvri nõue, mille lõdvendamist me ei toeta. Peamine vastutus panga probleemide korral peab jääma panga aktsionäridele ja võlausaldajatele. 1.9. Eesti nõustub kriisilahendusraamistiku laiendamisega väiksematele pankadele, kuid mitte sellises ulatuses nagu Euroopa Komisjon on välja pakkunud. Kriisilahenduse alla võiks hõlmata ainult need keskmise suurusega ja väikesed pangad, mis on kehtiva raamistiku järgi kriisilahendamiseks liiga väiksed, kuid samas likvideerimiseks liiga suured. Hoiustajate kaitse parandamine 1.10. Toetame hüvitatavate hoiuste ringi laiendamist hõlmates avaliku sektori üksuste hoiused ning teiste asutuste klientide nimel pangas hoiustatud vahendid, aga ainult tingimusel, et hoiuste ringi laiendamine ei too kaasa kasuga võrreldes ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust. Ajutiselt suurte hoiuste kaitse ühtlustamisel toetab Eesti turule asjakohasemat määra ehk madalamat kui 500 000 eurot Euroopa Komisjoni ettepanekus. Pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku prognoositavamaks ja tõhusamaks muutmine 1.11. Toetame raamistiku tõhusamaks muutmist, mis vähendab järelevalveasutuse ja kriisilahendusasutuse ülesannete dubleerimist ning aitab vältida pankade probleemide korral olukorra kiireloomulist halvenemist. 1.12. Toetame laiema arutelu avamist Ühtse Kriisilahendusnõukogu juhtimise ja otsuste tegemise põhimõtete üle, et saavutada reformi tulemusel väiksemate riikide jaoks parem tasakaal ja suurem hääleõigus nende riikide pangandussektorit puudutavates küsimustes. Valdusettevõtjaga pangagruppide ettepanek 1.13. Eesti toetab üldiselt valdusettevõtjaga pangagruppide ettepaneku lähenemist. Tagamaks paremini neisse gruppidesse kuuluvate pankade kriisilahendusvõimekus peame oluliseks tugevdada Euroopa Komisjoni pakutud eeltingimusi, kui kriisilahenduspuhvri nõudeid soovitakse määrata grupis konsolideeritud tasemel. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 2 3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 3  13.09.2023 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi ettepanekute kohta 1. Sissejuhatus 1.1. Lühikokkuvõte Seletuskiri ja Eesti seisukohad on koostatud Euroopa Komisjoni (komisjon) ettepanekute kohta (avalikustati 18.4.2023), millega reformitakse pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistikku (CMDI reform). Komisjon on esitanud ettepanekud kolme õigusakti (pankade ühtse kriisilahenduskorra määruse, pankade kriisilahenduse direktiivi ja hoiuste tagamise skeemide direktiivi) muutmiseks. 2014. aastal loodud pangandusliidu1 kahe sambaga – ühtse järelevalvemehhanismi (SSM) ja ühtse kriisilahenduskorraga – on tugevdatud EL pangandussektori stabiilsust, toetades nii ettevõtjaid ja kodumajapidamisi, muuhulgas hiljutiste kriiside ajal. ELi pangandussektor on pärast 2007.-2009. aasta ülemaailmset finantskriisi märkimisväärselt suurendanud oma vastupidavust šokkidele. Kui pankadega peaks probleeme tekkima, siis pärast pankade sisemist kahjumikatmisvõimet on kahju katmiseks nüüd kättesaadavad sektori rahastatavad turvavõrgud, sealhulgas pangandusliidu ühtne kriisilahendusfond, pangandusliiduvälised riiklikud kriisilahendusfondid ja riiklikud hoiuste tagamise skeemid. Kogemused on näidanud siiski raskusi väiksemate ja keskmise suurusega pankade maksejõuetuse haldamisel, eelkõige juhul, kui kahju jaotatakse kaudselt hoiustajate vahel, mis võib kahjustada hoiustajate usaldust ja finantsstabiilsust. Peamiselt on komisjoni hinnangul puuduseks: kriisilahenduse 2 ja maksejõuetuse vahendite märkimisväärselt erinev kasutamine ELi liikmesriikides, pangandussektori rahastatavad turvavõrgud on ebatõhusad ning kriisilahenduse rahastamisele juurdepääsu tingimused on erinevad, hoiustajate kaitse on ELi liikmesriikides ebaühtlane ja hoiuste tagamise skeemi rahastamine võib osutuda ebapiisavaks, eelkõige ühise hoiusekindlustusskeemi puudumise tõttu. Pangandusliidu kolmas sammas – ühine hoiusekindlustusskeem – on pangandussektori vastupidavuse tugevdamisel küll keskse tähtsusega, kuid kuna liikmesriikide konsensuslikku toetust selle loomiseks ei ole, siis komisjon CMDI reformi raames ühise hoiusekindlustusskeemi ettepanekut ei esitanud. Liikmesriikide seas on konsensus, et pangandusliitu tugevdatakse järk- järgult. CMDI reform on pangandusliidu tugevdamise üks verstapost. Konkreetsemalt on komisjon teinud ettepanekud: 1. avaliku huvi hindamise täpsustamiseks pangakriiside ohjamisel, et raskustes väiksemad ja keskmise suurusega pangad saaksid samuti kohaldada kõiki kriisiohjevahendeid. 2. hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise hõlbustamiseks kriisiohjevahendite rahastamisel, sealhulgas väiksemate ja keskmise suurusega pankade kriisilahendusmenetluse puhul. Selleks muudetakse nõuete rahuldamise järjekorda maksejõuetuse korral ja ühtlustatakse vähima kulu testi. 3. raamistiku prognoositavamaks ja tõhusamaks muutmiseks, sealhulgas hoiuste kaitse ulatuse laiendamine avaliku sektori üksustele (koolid, haiglad või munitsipaalasutused), klientide nimel pangas hoiustatud investeerimisühingute, makse- või e-raha asutuste vahendid ning erakordsetest elusündmustest tulenevate ajutiselt suurte hoiuste tagamise ühtlustatud määra tõstmine 500 000 euroni. Kuigi komisjoni eesmärk on muuta CMDI raamistik tulemuslikumaks ELi kõigi pankade jaoks, olenemata nende suurusest, ärimudelist ja vastutusstruktuurist, ei ole komisjon CMDI reformi elementides saavutanud parimat võimalikku tasakaalu ja kaasnev koormus nii pangandussektorile kui ka ühiskonnale laiemalt oleks komisjoni pakutud reformi tulemusel liiga kõrge ja ebaproportsionaalne. Neli suuremat Eestis tegutsevat panka – Swedbank, SEB, Luminor ja LHV – on SSMi otsese järelevalve all ja seega kuuluvad automaatselt ELis keskse kriisilahenduse alla. Kui mõni väiksem Eestis tegutsev pank satub raskustesse, siis praeguse raamistiku järgi algatatakse panga lõpetamine siseriiklike maksejõuetuspõhimõtete alusel. CMDI reformi eesmärk on hõlmata kriisilahenduse alla need keskmise suurusega ja väiksemad pangad, kes on avalikku huvi arvestades praeguses raamistikus kriisilahenduseks liiga väiksed, kuid likvideerimiseks liiga suured. Komisjoni ettepanek avaliku huvi hindamisel jätab põhjendamatult suure võimaluse kriisilahendusse suunata pankade väga laia ringi – seda tuleb läbirääkimiste käigus muuta. Lisaks on oluline reformi käigus tagada, et otsustusõigus Eesti hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise üle ei liiguks EL tasandile, rääkimata kaudselt riigivahendite kasutamise üle. 1 Pangandusliidu liikmed on euroala liikmesriigid ning Bulgaaria, kes ühines euroalaga ühinemise ettevalmituste raames pangandusliiduga 1. oktoobril 2020. Euroalasse mittekuuluvad ELi liikmesriigid saavad pangandusliiduga ühineda, kui seavad sisse tiheda koostöö Euroopa Keskpangaga. 2 Panga kriisilahendus algatatakse avalikust huvist lähtudes, kui panga lõpetamine ja likvideerimine pankrotimenetluses ei hoia ära finantsstabiilsuse kahjustamist ega väldi negatiivse mõju edasikandumist finantssüsteemile või reaalmajandusele. Kriisilahendamise eesmärgid on panga kriitiliste funktsioonide jätkuvus, negatiivse mõju edasikandumise vältimine finantssüsteemile tervikuna ning makse- ja arveldussüsteemidele, erakorralise avaliku finantstoetuse või muude avalike vahendite kasutamise vajalikkuse piiramine ning hoiustajate, investorite ja muude klientide vahendite piisav kaitse. 1 1.2. Kasutatud lühendid BRRD Euroopa Parlamendi ja nõukogu pankade kriisilahenduse direktiiv (2014/59/EL) CMDI reform pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reform DGS hoiuste tagamise skeem DGSD Euroopa Parlamendi ja nõukogu hoiuste tagamise skeemide direktiiv (2014/49/EL) MREL kriisilahenduspuhvri nõue (omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue) SRB Ühtne Kriisilahendusnõukogu SRF ühtne kriisilahendusfond SRM ühtne kriisilahenduskord SRMR Euroopa Parlamendi ja nõukogu pankade ühtse kriisilahenduskorra määrus ((EL) nr 806/2014) SSM ühtne järelevalvemehhanism 1.3. Üldine sissejuhatus Euroopa Komisjon (komisjon) on algatanud pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi (CMDI reform) koos järgnevate muudatustega: - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses varajase sekkumise meetmete, kriisilahenduse eeltingimuste ja kriisilahenduse meetmete rahastamisega COM(2023) 2263 (SRMR), - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses varajase sekkumise meetmete, kriisilahenduse eeltingimuste ja kriisilahenduse meetmete rahastamisega COM(2023) 2274 (BRRD), - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2014/49/EL seoses hoiuste kaitse ulatuse, hoiuste tagamise skeemide rahaliste vahendite kasutamise, piiriülese koostöö ja läbipaistvusega COM(2023) 2285 (DGSD), - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL ja määrust (EL) nr 806/2014 seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude teatavate aspektidega COM(2023) 2296 (BRRD omandiahelaga ehk valdusettevõtjaga pangagruppide ettepanek), - KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA KESKPANGALE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE pangandusliidu väljakujundamisele kaasa aitava kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku läbivaatamise kohta COM(2023) 2257 (komisjoni teatis). 2014. aastal loodud pangandusliidu8 kahe sambaga – ühtse järelevalvemehhanismi (SSM) ja ühtse kriisilahenduskorraga (SRM) – on tugevdatud EL pangandussektori stabiilsust, toetades nii ettevõtjaid ja kodumajapidamisi, muuhulgas COVID- 19 kriisi ajal. Pangandusliidul on oluline roll ka majanduskasvu ja investeeringute rahastamisel, ELi konkurentsivõime suurendamisel ning majandus- ja rahaliidu tugevdamisel, et aidata ELil toime tulla suurte struktuursete muutustega, nagu rohe- ja digipööre, ning probleemidega, mis tulenevad Venemaa ebaseaduslikust agressioonist Ukraina vastu. Komisjoni hinnangul toimib SSM üldiselt hästi ja täidab selle loomise ajal talle seatud eesmärke. Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB) on ühtse kriisilahenduskorra raames koos liikmesriikide kriisilahendusasutustega välja töötanud ELi oluliste pankade kriisilahenduse kavad. Ühtse kriisilahenduskorra raames loodi ühtne kriisilahendusfond (SRF), mis vajaduse korral toetab kriisilahendust. Poliitilisel tasandil on kokku lepitud ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetmes, mida pakuks Euroopa stabiilsusmehhanism. Pangandusliidu kaks sammast koos tugevdatud pangandusjärelevalve- ja kriisilahendusreeglitega on taganud, et ELi pangandussektor on märkimisväärselt suurendanud oma vastupidavust šokkidele ja on üldiselt heas seisus. Kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku (CMDI raamistiku) peamised eesmärgid on säilitada finantsstabiilsus ja hoiustajate usaldus ning kaitsta maksumaksjaid pankade maksejõuetuse korral. Nende eesmärkide saavutamiseks peab raamistik tagama panga maksejõuetusega seotud kahju katmise erasektori vahenditega, minimeerides samal ajal avaliku sektori vahendite kasutamise riski. Pärast 2007.-2009. aasta ülemaailmset finantskriisi on ELi pangad saavutanud 3 https://eur-lex.europa.eu/ 4 https://eur-lex.europa.eu/ 5 https://eur-lex.europa.eu/ 6 https://eur-lex.europa.eu/ 7 https://eur-lex.europa.eu/ 8 Pangandusliidu liikmed on euroala liikmesriigid ning Bulgaaria, kes ühines euroalaga ühinemise ettevalmituste raames pangandusliiduga 1. oktoobril 2020. Euroalasse mittekuuluvad ELi liikmesriigid saavad pangandusliiduga ühineda, kui seavad sisse tiheda koostöö Euroopa Keskpangaga. 2 märkimisväärse suutlikkuse katta kriiside korral kahju, suurendades kapitaliosalust ja muid kahju katvaid kohustisi. Lisaks on kahju katmiseks nüüd kättesaadavad sektori rahastatavad turvavõrgud, nagu pangandusliidu ühtne kriisilahendusfond, pangandusliiduvälised riiklikud kriisilahendusfondid ja riiklikud hoiuste tagamise skeemid. CMDI raamistiku rakendamisel saadud kogemused on aga näidanud raskusi väiksemate ja keskmise suurusega pankade maksejõuetuse haldamisel, eelkõige juhul, kui kahju jaotatakse kaudselt hoiustajate vahel, mis võib kahjustada hoiustajate usaldust ja finantsstabiilsust. Tulemuseks on soovimatus rakendada CMDI raamistikku nii, nagu see on kavandatud, ja sageli on pankade maksejõuetuse korral kasutatud avaliku sektori vahendeid. Komisjon on leidnud, et probleeme ja puuduseid on eelkõige järgmistes valdkondades: - õiguskindlus ja prognoositavus pankade maksejõuetuse haldamisel jätab endiselt soovida. Näiteks võivad avaliku sektori asutuste otsused kriisilahenduse või maksejõuetuse vahendite kasutamisel ELi liikmesriikides märkimisväärselt erineda; - pangandussektori rahastatavad turvavõrgud on endiselt ebatõhusad ning rahastamisele juurdepääsu tingimused kriisilahenduse puhul ja kriisilahendusest väljaspool on jätkuvalt erinevad, mis mõjutab stiimuleid ja loob arbitraaživõimalusi, kui otsustatakse kasutada kriisiohjevahendit hoiuste paremaks kaitsmiseks; - hoiustajate kaitse on ELi liikmesriikides endiselt ebaühtlane ja hoiuste tagamise skeemi rahastamine võib osutuda ebapiisavaks, eelkõige ühise hoiusekindlustusskeemi puudumise tõttu. Pangandusliidu kolmas sammas – ühine hoiusekindlustusskeem – on pangandussektori vastupidavuse tugevdamisel komisjoni hinnangul ja Euroopa Parlamendi arvamusel küll keskse tähtsusega, kuid kuna liikmesriikide konsensuslikku toetust selle loomiseks Euroopa Liidus ei ole saavutatud, siis komisjon CMDI reformi raames ühise hoiusekindlustusskeemi ettepanekut ei esitanud. Töö pangandusliidu edasiarendamiseks siiski jätkub ja 2020. aasta detsembris toimunud euroala tippkohtumise järgselt lepiti kokku, et järgmiseks sammuks on pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku tugevdamine (CMDI reform). Komisjon on Euroopa Parlamenti ja liikmesriike kutsunud üles jõudma CMDI reformis kokkuleppele enne Euroopa Parlamendi valimisi 2024. aastal. Pangandusliidu lõplikuks väljakujundamiseks on eurorühm võtnud kohustuse vaadata järgmises õigusloometsüklis üle pangandusliidu olukord ja määrata konsensuslikult kindlaks võimalikud edasised meetmed. Kuigi CMDI võimalikku reformi on arutatud mitu aastat ja juba enne USA ja Šveitsi mõnede pankade hiljutisi kokkuvarisemisi, näitavad need juhtumid, kui oluline on tagada, et ELi pankade maksejõuetuse haldamise kord oleks võimalikult tugev ja tõhus. CMDI reformi eesmärk on tõhustada praegust korda raskustes olevate pankade haldamiseks ELis. Panga kriisilahendus algatatakse avalikust huvist lähtudes, kui panga lõpetamine ja likvideerimine pankrotimenetluses ei hoia ära finantsstabiilsuse kahjustamist ega väldi negatiivse mõju edasikandumist finantssüsteemile või reaalmajandusele. Kriisilahendamise eesmärgid on panga kriitiliste funktsioonide jätkuvus, negatiivse mõju edasikandumise vältimine finantssüsteemile tervikuna ning makse- ja arveldussüsteemidele, erakorralise avaliku finantstoetuse või muude avalike vahendite kasutamise vajalikkuse piiramine ning hoiustajate, investorite ja muude klientide vahendite piisav kaitse. Kriisilahendusasutused (Finantsinspektsioon, SRB) kasutavad kriisilahendusmeetmeid, mis aitavad konkreetses kriisiolukorras kõige paremini kõige vähesema kuluga eesmärke saavutada, samal ajal leides optimaalse tasakaalu kriisilahenduse erinevate eesmärkide vahel. Eelkõige on komisjon teinud CMDI reformis ettepaneku muuta väiksemate ja keskmise suurusega pankade maksejõuetuse haldamise kord tõhusamaks ja kasutada ka nende pankade puhul avaliku huvi korral kriisilahenduse meetmeid. Neli suuremat Eestis tegutsevat panka – Swedbank, SEB, Luminor ja LHV – on SSMi järelevalve ja seega kuuluvad automaatselt ELis keskse kriisilahenduse alla. Kui mõni väiksem Eestis tegutsev pank satub raskustesse, siis praeguse raamistiku järgi algatatakse panga lõpetamine siseriiklike maksejõuetuspõhimõtete alusel. CMDI reformi eesmärk on hõlmata kriisilahenduse alla need keskmise suurusega ja väiksemad pangad, kes on avalikku huvi arvestades praeguses raamistikus kriisilahenduseks liiga väiksed, kuid likvideerimiseks liiga suured. Kus tulevikus täpselt Eesti pankade puhul piir panga kriisilahenduse ja maksejõuetuse vahendite kasutamisel jookseb, selgub läbirääkimiste edenedes. Komisjoni ettepanek avaliku huvi hindamisel jätab põhjendamatult suure võimaluse väga laia pankade ringi kriisilahendusse suunata. CMDI praeguses raamistikus on juurdepääs rahastamisele eri kriisiohjevahendite puhul erinev, mistõttu ei ole nende vahendite kasutamine liikmesriikides homogeenne ja piisavalt tõhus, piirates juurdepääsu sektoripõhisele rahastamisele. Lisaks on kriisilahendusasutustel lai kaalutlusõigus otsustada, kas panga tõsiste probleemide korral on avalikkuse huvides panga säilitamine. Eelkõige on küsimus, kas kriisilahenduse toel panga säilitamise korral on panga kriitiliste funktsioonide jätkumine, märkimisväärse negatiivse mõju vältimine finantsstabiilsusele, hoiuste kaitse ja avaliku sektori vahendite kaitsmine paremini tagatud kui maksejõuetuse korral. Kui kriisilahendusasutus leiab, et panga säilitamine on avalikkuse huvides, siis hallatakse panga maksejõuetust ELi ühtlustatud kriisilahenduseeskirjade alusel. Vastupidisel juhul tuleks pank likvideerida riigi maksejõuetusmenetluse raames. Kriisilahendusasutuste laia kaalutlusõiguse ja avaliku huvi ühtlustamata määratluse tõttu esineb komisjoni hinnangul oht, et pankade maksejõuetuse haldamine killustab turgu (moonutab võrdseid 3 tingimusi ühtsel turul) ja annab mitteoptimaalsed tulemused. Eelkõige kehtib see väiksemate ja keskmise suurusega pankade puhul, mis võivad olla riikliku maksejõuetuskorra kohaselt liiga suured, et neid likvideerida. Praeguse raamistiku tulemuseks ongi seega sageli ebamõistlikult kulukas ja häiriv maksejõuetusmenetlus, mis hõlmab avaliku sektori vahendeid ja võib põhjustada maksumaksjale tarbetuid kulusid. CMDI reformi eesmärk on muuta CMDI raamistik tulemuslikumaks ELi kõigi pankade jaoks, olenemata nende suurusest, ärimudelist ja vastutusstruktuurist. Täpsemalt soovib komisjon tagada väiksematele ja keskmise suurusega pankadele parema ligipääsu kriisilahendusmeetmetele, sealhulgas ühtsele kriisilahendusfondile ning riiklikele hoiuste tagamise skeemidele. Sellega kaitstaks pankade probleemide korral maksumaksjate raha ja reaalmajandust pankade maksejõuetuste tagajärgede eest veelgi tõhusamalt ning antaks hoiustajatele senisest tugevam kindlustunne. CMDI raamistiku tõhustamiseks on komisjon teinud täpsemalt järgnevad ettepanekud: 1. Avaliku huvi hindamise täpsustamine pangakriiside ohjamisel, et raskustes olevad väiksemad ja keskmise suurusega pangad saaksid samuti kohaldada kõiki kriisiohjevahendeid, näiteks ülekandevahendeid 9, kui sellega on võimalik tõhusamalt saavutada finantsstabiilsuse, maksumaksjate raha ja hoiustajate kindlustunde parema kaitsmise eesmärke võrreldes siseriiklike maksejõuetusmenetlustega. 2. Hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise hõlbustamine kriisiohjevahendite rahastamisel alternatiivina hoiuste tavalisele väljamaksefunktsioonile. Selleks muudetakse nõuete rahuldamise järjekorda maksejõuetuse korral ja ühtlustatakse vähima kulu testi. Hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamine kriisiohjevahendite rahastamisel täiendab pankade sisemist kahjumikatmisvõimet, mis jääb endiselt esimeseks kaitseliiniks. Panga sisemine kahjumikatmisvõime tähendab, et panga probleemide korral vastutavad kõigepealt panga omanikud ja võlausaldajad ehk panga kohustused teisendatakse (bail-in) omakapitaliks või hinnatakse alla. Selle tulemusel võivad panga omanikud ja võlausaldajad jääda teatud ulatuses oma rahast või osalusest ilma. 3. Hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamine väiksemate ja keskmise suurusega pankade kriisilahendusmenetluse puhul, muu hulgas juurdepääsuks ühtsele kriisilahendusfondile, kuid ainult juhul, kui a) kriisilahendusasutus(ed) on seisukohal, et seda on vaja finantsstabiilsuse ja maksumaksjate kaitsmiseks ning see hõlbustab samal ajal turult lahkumist; b) sellega välditakse kahju tekitamist hoiustajatele ja c) selle suhtes kohaldatakse piisavaid tingimusi ja kaitsemeetmeid, eelkõige juurdepääsuks ühtsele kriisilahendusfondile ja eelnevalt peab panga kriisilahenduse kava sisaldama panga kriisilahendatavust. 4. Muudatused, mille eesmärk on muuta raamistik prognoositavamaks ja tõhusamaks (nt kaotada varajase sekkumise ja järelevalvemeetmete kattuvus, hõlbustada kriisilahenduse varasemat käivitamist) ning parandada hoiustajate kaitset (nt hoiuste tagamise skeemide direktiivi kaitse ulatuse ja piiriülese koostöö sihipärane parandamine, riiklike võimaluste ühtlustamine, hoiuste tagamise skeemide finantsstabiilsust käsitleva läbipaistvuse parandamine). Hoiuste kaitse ulatuse laiendamine hõlmab avaliku sektori üksuseid, nagu koole, haiglaid või munitsipaalasutusi, klientide nimel pangas hoiustatud investeerimisühingute, makse- või e-raha asutuste vahendeid ning erakordsetest elusündmustest tulenevate ajutiselt suurte hoiuste tagamise ühtlustatud määra tõstmist 500 000 euroni. Laiemas vaates on CMDI reform seotud ka komisjoni pankadele antava riigiabi raamistiku hindamisega, mis peaks lõppema 2024. aasta esimeses kvartalis. Võttes arvesse seoseid CMDI raamistiku ja pankadele antava riigiabi raamistiku vahel, on komisjoni eesmärk tagada kahe raamistiku kooskõla, võttes arvesse CMDI uuendatud raamistikku. Sellega seoses ja sõltuvalt hindamise tulemustest kavatseb komisjon hinnata, kas oleks võimalik kasutada lähenemist, kus kriteeriumite alusel hinnatakse ennetavate meetmete, kriisilahendusmeetmete või väljaspool kriisilahendust antava likvideerimisabi vormis antava riigiabi kokkusobivust. Eelkõige hindaks komisjon, kas kriisilahenduse tõhusam kasutamine koos lihtsustatud juurdepääsuga sektori rahastatavatele turvavõrkudele võimaldaks nõuete suuremat sidusust. Eesti täpsemate seisukohtade kujundamisel CMDI reformi kohta oleme lähtunud Vabariigi Valitsuse 11.05.2023 ja Riigikogu EL asjade komisjoni 12.05.2023 istungitel kinnitatud Eesti seisukohtadest eurorühma 15. mai 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 16. mai 2023. a istungil. Eesti on juba kinnitatud seisukohtades toetanud Euroopa Liidus pankade kriisiohjamis- ja hoiusekindlustusraamistiku tugevdamist, et vältida probleeme pangandussektoris ja säilitada finantsstabiilsust, kaitsta maksumaksjaid ja hoiustajaid ning toetada reaalmajandust, kui pangandussektoris peaks siiski probleeme tekkima. Samas oleme leidnud, et raamistiku erinevate elementide rakendamisel tuleb leida mõistlikum tasakaal, et hoiustajate usaldus püsiks kõrge, samal ajal tagades, et maksumaksja raha oleks kaitstud ja panga erinevate võlausaldajate ootused kriisiolukorras oleksid kooskõlas reaalsusega. Koormus hoiuste tagamise skeemile ja riigivahenditele peab ka pärast reformi, eelkõige kriisiolukordades hoiuste tagamise skeemide kasutamise hõlbustamise tulemusel ja ajutiselt kõrgemate hoiuste tagamisel, jääma kontrollitavaks ja mõistlikuks. 9 Ülekandevahendid hõlmavad raskustes oleva panga või selle osade müüki elujõulisele ostjale, üleminekut sildasutusele või vara valitsemise ettevõtja kasutamist. 4 1.4. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik Kadri Martin ([email protected]). Eelnõu on kooskõlastanud finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi, finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja asejuhataja Thomas Auväärt. 2. CMDI reformi üldine kohaldamisala ja mõistete sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Laiendatakse olulisel määral kriisilahenduse kohaldamisala, et hõlmata rohkem väiksemaid ja keskmise suurusega panku, ning paremini ühtlustada stiimuleid pankade jaoks parima kriisiohjevahendi valimisel. Täpsustatakse, et DGSDi rakendatakse hoiuste tagamise ja tagasimaksmise puhul ning hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise meetmete jaoks, millega tagatakse kriisilahenduse korral hoiustajate juurdepääs hoiustele. Selgitatakse, et DGSD hõlmab kolmandates riikides asutatud pankade filiaale. DGSDi muudatustes järgitakse EBA arvamuste soovitusi, eelkõige klientide rahaliste vahendite hoiustamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta. Täpsustatakse, et terrorismi rahastamisega seotud hoiused ei kuulu DGSi kaitse alla. Seisukoht 1: Toetame pangandusliidu edasist tugevdamist, et parandada hoiustajate kindlustunnet ja tagada, et pankade kriisiohjamiseks ei kasutataks avaliku sektori, vaid pankade vahendeid. Seisukoht 2: Toetame pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi, kuid peame vajalikuks Euroopa Komisjoni ettepanekut muuta nii, et see ei oleks liiga kriisilahenduse suunas kaldu võrreldes likvideerimisega. Seisukoht 3: Peame oluliseks, et otsustusõigus hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise üle jääb ka pärast reformi hoiuste tagamise skeemi poolt kontrollitavaks. Eesti ei toeta Euroopa Liidu kesksele asutusele, eelkõige Ühtsele Kriisilahendusnõukogule, õiguse andmist riikliku hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise, sealhulgas riigilt laenu võtmise, otsuste üle. Selgitus seisukohtade kohta: Liikmesriikide seas on konsensus, et pangandusliitu tugevdatakse järk-järgult, mistõttu CMDI reform ei sisalda pangandusliidu kolmanda samba ehk ühise hoiusekindlustusskeemi loomist. Pangandusliidu väljakujundamise eesmärk on võetud pikemas ajahorisondis. Järgmises õigusloometsüklis määratakse kindlaks võimalikud edasised meetmed pangandusliidu edasiarendamiseks. Ühine hoiusekindlustusskeem on üks element, mis toetaks finantsstabiilsuse tagamist veelgi paremini, kuna aitaks vähendada riikide ja pankade omavahelist sõltuvust, mille tulemusena ei ole hoiustajad enam seotud oma riigi võimega toetada riiklikku hoiuste tagamise skeemi ning tagaks, et kõikide liikmesriikide hoiuste tagamise skeemid oleksid tulenevalt DGSDist eelrahastatud. CMDI reform on pangandusliidu tugevdamise üks verstapost, mida Eesti toetab. Reform aitab vältida probleeme pangandussektoris ja säilitada finantsstabiilsust, suurendada õiguskindlust, kaitsta maksumaksjaid ja hoiustajaid ning toetada reaalmajandust, kui pangandussektoris peaks siiski probleeme tekkima. Kuigi komisjoni eesmärk on muuta CMDI raamistik tulemuslikumaks ELi kõigi pankade jaoks, olenemata nende suurusest, ärimudelist ja vastutusstruktuurist, ei ole komisjon CMDI reformi elementides saavutanud parimat võimalikku tasakaalu ja kaasnev koormus nii pangandussektorile kui ka ühiskonnale laiemalt oleks komisjoni pakutud reformi tulemusel liiga kõrge ja ebaproportsionaalne. Seega tuleb leida parem tasakaal, et hoiustajate usaldus püsiks kõrge, samal ajal tagades, et maksumaksja raha oleks kaitstud ja panga erinevatel võlausaldajatel ei tekiks liigset ootust, et nende raha alati täies ulatuses päästetakse. Tuleb tagada, et pankadel oleks kriisilahenduseks piisavalt vahendeid, sealhulgas piisavalt kõrge kriislahenduspuhvri nõue. CMDI reformi elementide sisu kirjeldus ja seisukohtade põhjalikum analüüs on seletuskirja järgmistes peatükkides. Kriisiolukordades hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise hõlbustamine tekitaks täiendava koormuse riiklikule hoiuste tagamise skeemile ja kaudselt riigivahenditele. Äärmiselt oluline on reformi käigus tagada, et vahendite kasutamise otsustusõigus ei liiguks üle SRBle. Lisaks täiendava koormuse vältimisele DGSile ja pankadele, ei soovi Eesti, et ELi kesksed asutused saaksid õiguse otsustada Eesti hoiuste tagamise skeemis hoitavate vahendite, rääkimata riigivahendite üle. Sellest tulenevalt tuleks kindlasti vältida olukorda, kus ELi keskne asutus, eelkõige SRB, saaks Eesti riigieelarvele survet tekitada. Näiteks kohustada hoiuste tagamise skeemist tegema kriisilahenduses sellises mahus väljamakseid või vahendeid kasutama, mis nõuaks hoiuste tagamise skeemilt riigilt laenu võtma, mis omakorda omaks olulist mõju riigieelarvele. 3. Avaliku huvi hindamise täpsustamise sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad CMDI raamistik on loodud selleks, et ära hoida ja hallata mis tahes suuruses panga maksejõuetust, samal ajal kaitstes hoiustajaid ja maksumaksjaid. Kui leitakse, et pank on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks ning selle olukorra lahendamiseks on olemas avalik huvi, sekkuvad erasektori lahenduse puudumise korral kriisilahendusasutused. Kui kriisilahenduseks puudub avalik huvi, lõpetatakse panga tegevus (likvideeritakse pank) siseriikliku menetluse kaudu, mida 5 võib rahastada DGSi või muude rahastamisallikate kaudu, kui see on asjakohane. Sisuliselt võrreldakse avaliku huvi hindamisel kriisilahendust maksejõuetusega, hinnates eelkõige seda, kuidas iga stsenaariumi puhul saavutatakse kriisilahenduse eesmärgid. Hindamise aluseks on järgmised kriisilahenduse eesmärgid: i) mõju finantsstabiilsusele (ulatuslik kriis võib anda avaliku huvi hindamisel teise tulemuse kui idiosünkraatiline maksejõuetus); ii) panga kriitilistele funktsioonidele avalduva mõju hindamine ning iii) vajadus piirata erakorralise avaliku sektori finantstoetuse kasutamist. Kehtiva raamistiku kohaselt saab kriisilahenduse valida üksnes juhul, kui maksejõuetus ei võimalda saavutada kriisilahenduse eesmärke samas ulatuses. BRRD ja SRMR alusel on kriisilahendusasutustel avaliku huvi hindamise tegemisel kaalutlusruum, mis on kaasa toonud erineva kohaldamise ja tõlgendused, mis ei kajasta alati täiel määral õigusakti loogikat ja eesmärki. Mõnel juhul, eriti pangandusliidus, on avaliku huvi hindamist kohaldatud üsna piiratult. Selleks, et vähendada erinevusi ja laiendada avaliku huvi hindamise kasutamist, st laiendada kriisilahenduse kohaldamisala, on komisjon teinud ettepanekud muuta kriisilahenduse eesmärke ning kriisilahenduse ja siseriikliku maksejõuetusmenetluse võrdlemist eelistuseni jõudmiseks. Kriitiliste funktsioonide mõistet täiendatakse nii, et see sisaldaks sõnaselget viidet mõjule, mida nende häire avaldab reaalmajandusele ja finantsstabiilsusele piirkondlikul tasandil. Kriisilahenduse eesmärki lisatakse konkreetne viide liikmesriigi eelarvest antavale toetusele, eesmärgiga näidata, et pangandussektori rahastatavate turvavõrkude pakutavat rahastamist tuleks eelistada maksumaksjate rahast toetatavale rahastamisele. Seda täiendab avaliku huvi hindamise muudatus, kus nõutakse kriisilahendusasutuselt erakorralise avaliku sektori finantstoetuse võrdlemist maksejõuetusmenetluse vastupidise stsenaariumiga kaalumist ja võrdlemist. Kui maksejõuetusmenetluse vastupidises stsenaariumis eeldatakse likvideerimisabi, peaks sellega kaasnema avaliku huvi hindamise positiivne tulemus. Täpsustatakse hoiustajate kaitsega seotud kriisilahenduse eesmärki, kus eesmärk peaks olema hoiustajate kaitse samaaegse hoiuste tagamise skeemide kahjude minimeerimisega. See tähendab, et kriisilahendust tuleks eelistada juhul, kui maksejõuetus oleks hoiuste tagamise skeemi jaoks kulukam. Kehtiva BRRD kohaselt peaksid kriisilahendusasutused otsustama maksejõuetuse kasuks, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusmenetlus aitaks kriisilahenduse eesmärke paremini saavutada (kui panga lõpetamine ja likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses ei aitaks kriisilahenduse eesmärke samavõrra saavutada). Kriisilahenduse kohaldamisala laiendamiseks täpsustatakse, et siseriiklikke maksejõuetusmenetlusi tuleks rakendada eelistatud strateegiana üksnes siis, kui nendega saavutatakse raamistiku eesmärgid paremini kui kriisilahendusega (ja mitte samavõrra). Säilitades maksejõuetuse vaikevõimalusena, suurendab muudatusettepanek kriisilahendusasutuste tõendamiskohustust, et näidata, et kriisilahendus ei ole avalikes huvides. Siiski jääb avaliku huvi hindamine kriisilahendusasutuse otsustada, lähtudes igast üksikjuhust eraldi. Olenemata kriisilahenduse kohaldamise võimalikust laiendamisest ei ole ELi kõikide pankade kriisilahendus avalikes huvides. Sellisel juhul tuleks pank likvideerida siseriikliku õiguse kohaselt. Kohaldatavad siseriiklikud õigusnormid on ELi liikmesriikides väga erinevad nii menetluse algatamist käivitavate tingimuste kui ka menetluse ülesehituse poolest. Mõnes liikmesriigis satuks pank tavalisse maksejõuetusmenetlusse, teistes on pankade jaoks olemas spetsiaalsed maksejõuetus- ja likvideerimiskorrad või on olemas mitu menetlust, mis ei pruugi alati viia panga turult lahkumiseni. Lisaks ei ole siseriikliku maksejõuetusmenetluse algatamise käivitavad tegurid alati kooskõlas maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise põhjuste kindlaksmääramisega BRRD alusel. See võib põhjustada ebakindlust maksejõuetusmenetluse algatamisel (nn vahepealsed olukorrad) või kas menetlus viib turult lahkumise selge tulemuseni. Hetkel peavad liikmesriigid kooskõlas siseriikliku õigusega tagama selliste raskustes olevate pankade, kelle puhul ei kohaldata kriisilahendust avaliku huvi hindamise negatiivse tulemuse tõttu, nõuetekohase lõpetamise või likvideerimise. Samas ei ole selge, kas kohaldada tuleks ainult tavalist maksejõuetusmenetlust või saaks kohaldada ka muid siseriiklikke menetlusi. Ebakõla ja ebakindluse lahendamiseks täiendatakse raamistikku nii, et menetlused võimaldaksid panga turult lahkumist mõistliku aja jooksul. Muudatuste eesmärk ei ole siseriiklike maksejõuetuseeskirjade ühtlustamine. Riiklikul tasandil säilitatakse turult lahkumise toimumise (st kas müügi teel või muul viisil) piirnõuded. Lisaks tugevdatakse panga tegevusloa kehtetuks tunnistamise rolli panga maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse korral ning kui ei järgne kriisilahendusmenetlust. Selleks antakse järelevalveasutustele õigus tegevusluba kehtetuks tunnistada üksnes maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise otsuse alusel, mis omakorda on piisav tingimus, et liikmesriigi haldus- ja kohtuasutused saaksid viivitamata algatada kohaldatava siseriikliku likvideerimismenetluse. Seisukoht 4: Toetame avaliku huvi hindamise põhimõtete ühtlustamist, et luua pankadele võrdsemad turutingimused. Peame vajalikuks Euroopa Komisjoni ettepaneku muutmist selgemaks, et hindamise võimalik tulemus oleks paremini prognoositav ja kriisilahendust ei kasutataks väga väikeste pankade puhul. Selgitus seisukohtade kohta: Avaliku huvi hindamisest sõltub, kas pankadele kohaldatakse kriisilahendamis- või likvideerimismenetlust. Toetame avaliku huvi hindamise põhimõtete ühtlustamist, kuna hindamise täpsustamine ja ühtlustamine aitavad luua pankadele 6 võrdsemad turutingimused. Peame oluliseks, et kriisilahendusasutuse suurenev tõendamiskohustus likvideerimise kasuks otsustamisel ei paneks kriisilahendust eelistama valedel eesmärkidel. Kohaldamisala laiendamisel ei ole arvestatud sellega kaasnevat võimalikku moraaliriski ega täiendava rahastuse vajadust kriisilahendamisse minevatele pankadele. Kuigi me toetame eesmärki tagada, et üldiselt jääksid kriisilahenduse reguleerimisalasse kõik olulised asutused, tuleks avaliku huvi hindamise laiendamist piirata, tagamaks, et maksejõuetus jääb väikeste ja keskmise suurusega pankade puhul endiselt eelistatud lahenduseks. Toetame nende pankade katmist, mida praegu peetakse kriisilahenduse jaoks liiga väikesteks, kuid likvideerimiseks liiga suurteks. Komisjoni ettepanekut võiks täiendada nii, et avaliku huvi hindamise tulemus oleks prognoositavam. Selleks oleme avatud kaaluma ka kvantitatiivseid lävendeid. Avaliku huvi hindamisel peaks olema eesmärk kaitsta hoiustajaid ja hoiuseid, mis vajavad kaitset finantsstabiilsuse tagamise vaates. Seetõttu ei ole vaja hoiustajate kaitset kriisilahenduse eesmärgina lisada. Kriisilahendusmeetmete rakendamine on aktsionäride ja võlausaldajate õiguste rikkumine, mistõttu kriisilahendus peaks jääma finantsstabiilsust ohustavate riskidega tegelemise vahendiks. Eesti Pangaliidu hinnangul on lahendus ebamõistlikult keeruline ning teisalt toob hüvitamisjärgus ettepoole ka professionaalsete turuosaliste hoiused, mis võiksid olla siiski samm tagapool nagu on täna 19 liikmesriigis. 4. Hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise hõlbustamise ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise hõlbustamiseks kriisiohjevahendite rahastamisel alternatiivina hoiuste tavalisele väljamaksefunktsioonile tehakse kaks muudatust – muudetakse nõuete rahuldamise järjekorda maksejõuetuse korral ja ühtlustatakse vähima kulu testi (käsitletud ka 6. peatükis, kus on kirjeldatud hoiustajate kaitset parandavaid ettepanekuid). Kehtiva BRRD kohaselt põhineb nõuete rahuldamise järjekord kolmeastmelisel hoiustajate eelisõigustel. See tähendab, et tagatud hoiustel ja DGSi nõuetel peab olema liikmesriigi maksejõuetusõiguses võlausaldajate nõuete rahuldamise järjekorras ülimuslik eelisõigus võrreldes eelisnõudeõigusega tagamata hoiustega (füüsiliste isikute ja VKEde kõlblike hoiuste osa, mis ületab tagatud hoiuste piirmäära 100 000 eurot). Eelisnõudeõigusega tagamata hoiused peavad olema tavalistest tagamata nõuetega võlausaldajate nõuetest eespool. BRRD ei käsitle praegu ülejäänud hoiuste, st tagamata eelisnõudeõiguseta hoiuste (st ettevõtete, v.a VKEde hoiused, mis ületavad tagatud hoiuste piirmäära 100 000 eurot) ja väljajäetud hoiuste (mis hetkel hõlmavad avaliku sektori asutuste, finantssektori ettevõtjate ja pensionifondide hoiuseid) nõuete rahuldamist. Enamikus liikmesriikides rahuldatakse tagamata eelisnõudeõiguseta hoiused maksejõuetusmenetluses samas järjekorras nagu tavalised tagamata nõuded, sealhulgas MREL täitmiseks kõlblikud kõrgema rahuldamisjärguga võlainstrumendid (vt joonise A osa allpool), samas kui vähestes liikmesriikides on nende rahuldamisjärk juba tavalistest tagamata nõuetest kõrgem (joonise B osa allpool). Joonis 1: Illustreeriv ülevaade võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkudest maksejõuetuse korral kehtivas raamistikus (kolmeastmeline hoiustajate eelisõiguste kord) ja CMDI reformi puhul (üldine üheastmeline hoiustajate eelisõiguste kord) 7 Komisjoni väitel DGSi ülimusliku eelisõiguse tõttu (st selle nõuete rahuldamisjärk asub eespool tagamata hoiuseid omavate hoiustajate nõuetest) ei saa praegu üldjuhul DGSi vahendeid kasutada tagatud hoiuste väljamaksmiseks väljaspool maksejõuetusmenetlust, sest hoiuste tagamise skeem eeldaks tagatud hoiuste tagasimaksmiseks kasutatavate vahendite täielikku või väga suures osas sissenõudmist. Hoiustajate üldise eelisõiguse puudumine (st kõigi hoiustega seotud nõuete rahuldamisjärgud, mis on tavalistest tagamata nõuetest eespool) on komisjoni hinnangul loonud mõnes liikmesriigis ebavõrdsed tingimused ja takistanud piiriülese kriisilahenduse läbiviimist. Samuti võib eelisõiguse puudumine kaasa tuua võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise, kui finantsstabiilsuse huvides on vaja jätta tagamata hoiused kahjumi kandmisest välja. DGSi kasutamise hõlbustamiseks kriisilahenduse korral võttes arvesse vähima kulu testi kaitsemeedet, kui see on vajalik finantsstabiilsuse säilitamiseks ja hoiustajate kaitsmiseks ning kriisilahendusega seotud takistuste kõrvaldamiseks, soovib komisjon kehtestada üldise hoiustajate eelisõiguste korra, millel on üheastmelised nõuete rahuldamisjärgud. See saavutatakse tänu kahele muudatusele. Esiteks laiendatakse kõikide hoiuste hõlmamiseks BRRD alusel liikmesriikide maksejõuetuse õigusaktides seadusjärgseid eelisõigusi, mis kehtivad tavaliste tagamata nõuete suhtes. See tähendab, et kõik hoiused, sealhulgas suurte äriühingute kõlblikud hoiused ja välistatud hoiused, asuvad tavalistest tagamata nõuetest eespool. Teiseks asendatakse eri hoiusekategooriate erinevad nõuete rahuldamisjärgud üheastmelise hoiustajate eelisõiguste korraga, mille puhul jäetakse välja DGSi / tagatud hoiuste ülimuslik eelisõigus ning kus kõik hoiused kuuluvad samasse nõuete rahuldamisjärku (st need on samal tasemel) ja asuvad tavalistest tagamata nõuetest eespool. Hoiustajate üheastmeline eelisõiguste kord ei mõjutaks komisjoni mõjude hindamise tulemusel tagatud hoiuseid omavate hoiustajate kaitset, mis tähendab, et nende hoiused on DGSD alusel alati kindlustatud, isegi, kui nende kontod muutuvad juurdepääsmatuks ja nad jäetakse kriisilahenduse käigus kahjude kandmisest kohustuslikult välja (BRRD alusel). DGS nõuete eespool asuvad eelisõigustega nõuete rahuldamisjärgud kaitsevad samas pangandussektorit, kes teeb DGSile osamakseid. Sellest hoolimata ei tähenda DGSi eelisõigus pangandussektori seisukohast komisjoni hinnangul tingimata DGSi väiksemat täiendamise vajadust, arvestades, et selle suurema eelisõiguse tulemuseks oleks DGSi vahendite sagedasem kasutamine väljamaksete tegemiseks kui kriisilahendusega seotud ülekandmise strateegiate puhul. See on nii seetõttu, kuna väljamaksete tegemiseks on vaja kasutada DGSi käsutuses olevaid rahalisi vahendeid tagatud hoiuste kogusumma katmiseks ning mõnikord pikkade maksejõuetusmenetluste puhul oleks väljamaksete tegemise ja sissenõudmise vahel ajaline viivitus ning varade frantsiisiväärtus väheneb. DGSi kasutamine kriisilahendus- ja maksejõuetusmenetluses ning ennetusmeetmetes peab samas alati sõltuma asjakohaste tingimuste täitmisest, eelkõige nn vähima kulu testist. Kuna DGSi põhieesmärk on kaitsta tagatud hoiuseid ja neid hoiuseid vajadusel välja maksta, peaks DGSi kasutamine muudeks sekkumisteks olema võimalik ainult juhul, kui sellised sekkumised on väljamaksetest odavamad. Muud sekkumismeetmed on sellised, millega toetatakse raskustes olevat panka rahaliselt, näiteks tagatiste, rahasüstide, kapitali suurendamises osalemise vormis, enne kui pank vastab maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse tingimustele, eesmärgiga säilitada panga rahaline usaldusväärsus. Alternatiivsed meetmed on hoiuste tagamise skeemi sekkumismeetmed, millega toetatakse raskustes oleva panga hoiuste ja varade ülekandmist teisele pangale (nt rahalise maksena varade ja hoiuste vahelise lõhe täitmiseks, tagatisena) maksejõuetuse kontekstis, et säilitada hoiustajate juurdepääs nende rahale. Vähima kulu testi rakendamise kogemus on toonud välja puudusi, eelkõige kuidas sekkumiste kulu ja väljamakse kulu kindlaks määrata. Vähima kulu tõhusamaks rakendamiseks ELis tuleb kulude arvutamist täpsustada, vältides samas ülemäära rangeid tingimusi, mis takistaksid DGSi vahendite kasutamist muudeks sekkumisteks kui väljamaksed. Vähima kulu hindamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid kõigepealt kontrollima, et valitud meetme rahastamise kulud oleksid väiksemad kui tagatud hoiuste hüvitamise kulud. Vähima kulu hindamise metoodikas tuleks võtta arvesse raha ajaväärtust. Vähima kulu testi kohaldamisel võrreldakse DGSi sekkumise kulusid, et vältida panga finantsolukorra edasist halvenemist, või DGSi kulusid ettevõtte ülekandmisel teisele pangale kuludega, mis tekivad hüpoteetilise stsenaariumi korral, kus tagatud hoiused makstakse välja likvideerimise käigus. Seda nõuet on liikmesriikides rakendatud erinevalt. CMDI reformiga ühtlustatakse vähima kulu testi kohaldamise lähenemist määrates kindlaks maksimaalse summa, mille DGS võib väljaspool väljamakseid ennetus-, kriisilahendus- ja alternatiivsete meetmete rahastamiseks anda. Tagatud hoiuste väljamaksmine maksejõuetuse korral võib tekitada DGSile ja selle liikmetele otseseid ja kaudseid kulusid. Otsesed kulud vastavad DGSi väljamakstavatele summadele, millest on lahutatud likvideerimismenetlusest saadud sissenõudesummad. Kaudsete kulude puhul tuleks arvesse võtta DGSi kulutatud vahendite täiendamist ja DGSi väljamaksega seotud rahastamise lisakulusid. Kui vähima kulu testi kohaldatakse ennetusmeetmete eesmärgil, tuleks selliste meetmete tähtsust DGSi seaduses või lepinguliste ülesannete seisukohast arvesse võtta ka vastupidise väljamaksestsenaariumi arvutamisel. Väljaspool väljamakseid tehtavate sekkumiste kuludes tuleks arvesse võtta eeldatavat tulu, tegevuskulusid ja sekkumisega seotud võimalikke kahjusid. EBAle antakse ülesanne töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks vähima kulu testi arvutusmetoodika. Seisukoht 5: Me ei poolda hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise laiendamist kriisilahenduses, sest uute ülesannetega kaasnevateks kuludeks ei ole hoiuste tagamise skeem pankadelt vahendeid kogunud. Juhul kui hoiuste 8 tagamise skeemi vahendeid kriisilahenduses siiski kasutatakse, ei tohi see ohtu seada hoiuste väljamaksmist võimaliku hüvitusjuhtumi korral. Seisukoht 6: Me ei toeta nõuete rahuldamise järjekorra muutmist Euroopa Komisjoni pakutud kujul, kuna kõikide hoiuste piiramatu eelistamine ei ole finantsstabiilsuse tagamiseks vajalik. Võlausaldajate nõuete rahuldamise järjekorra muutmine ei tohi ohustada võimalust kasutada panga enda likviidseid vahendeid hoiuste väljamaksmiseks. Seisukoht 7: Nõustume, et vähima kulu testi ühtlustamine aitab luua selgust hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamisel kriisilahenduses. Avaliku huvi hindamise ja vähima kulu testi ühtlustamisel peame oluliseks tulemust, kus esimene eelistus ei ole alati panga kriisilahendus. Selgitus seisukohtade kohta: Ühelt poolt kaitseb hoiuste tagamise skeemide kasutamise hõlbustamine (hoiuste väljamakse alternatiivina) hoiustajaid (füüsilisi isikuid, ettevõtteid, avaliku sektori asutusi jne) kahjumi eest, millega omakorda hoitakse ära tagajärgede ülekandumine teistesse pankadesse ning negatiivne mõju ühiskonnale ja majandusele. Samas on tagajärgede teistesse pankadesse ülekandumise vältimiseks kriisilahenduses nn esimeseks kaitseliiniks piisavate MREL vahendite olemasolu. Kui pangas on piisavalt MREL vahendeid kahjumi katmiseks ja panga rekapitaliseerimiseks, siis ei ole vajadust ka hoiuste tagamise skeemi vahendeid kriisilahenduses kasutada. Tuginedes sektori rahastatavatele turvavõrkudele (hoiuste tagamise skeemid ja kriisilahendusfondid) võib ettepanek paremini kaitsta ka maksumaksjaid, kelle raha ei ole sellisel juhul vaja kasutada finantsstabiilsuse säilitamiseks. Võlanõuete rahuldamise järjekorra muutmisel maksejõuetusmenetluses ja hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamine kõigi hoiuste kaitsmiseks peaks olema piiratum kui komisjoni ettepanekus. Nõuete rahuldamise järjekorra muudatus komisjoni pakutud kujul võtaks hoiuste tagamise skeemilt ühe olulise alternatiivse rahastusallika. Riigieelarve seaduse kohaselt võib praegu hoiuste hüvitamiseks kasutada panga enda likviidseid vahendeid. Kui tagatud hoiuste prioriteet kaotataks, siis selline mudel ei töötaks ja Eesti hoiuste tagamise skeem peaks hakkama sihttaset taas tõstma hakkama. Võlausaldajate nõuete rahuldamise järjekorra muutmisel antakse eeliskaitse kõikidele hoiustele (tagatud hoiused ja hoiuste tagamise skeemide nõuded, kodumajapidamiste ja väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tagamata hoiused ja muud tagamata hoiused) muude võlanõuete suhtes. Nii soovib komisjon tõhustada ja ühtlustada hoiustajate kaitset, eristades selgelt hoiuseid muudest võlanõuetest, mille arvelt kantakse panga maksejõuetuse korral kahju. Kuid see muudatus vähendab tõenäoliselt pankade võlausaldajate (eelkõige võlakirjaomanike) motivatsiooni ja õigusi, mis mõjutab omakorda negatiivselt võlakirjaemissioone, sealhulgas kriisilahenduse tarbeks emiteeritavate võlakirjade emissioone. See võib avaldada negatiivset mõju pankade sisemise kriisilahendusvõimekuse tagamisele. See võib omakorda ohustada usalduse ja finantsstabiilsuse tagamist. Eesti Pangaliidu hinnangul võiksid professionaalsete turuosaliste hoiused olla nõuete rahuldamise järjekorras siiski samm tagapool nagu on täna 19 liikmesriigis. Komisjoni pakutud lahendus sisaldab instrumendipõhist arbitraaživõimalust, mida hakatakse hiljem teiste reeglitega ära keelama. Hoiuste tagamise skeeme saaks kriisilahenduse eesmärgil kasutada komisjoni ettepaneku järgi ainult pärast pankade kahjumikatmisvõime ammendumist ja ainult selliste pankade jaoks, mille puhul oli kavas kasutada kriisilahendust. Hoiuste tagamise vahendeid saaks kasutada suure hoiuste osakaaluga pankade hoiuste puhul, mis kuuluks kriisilahenduse korral allahindamisele (8% panga kapitalist ja kojustustest) ja kantakse üle teise panka. Pangale seatav MREL nõue peab olema piisavalt kõrge, et katta SRFi vahenditele ligipääsemise 8% nõue. Selleks ei tohiks kasutada hoiuste tagamise skeemi vahendeid, kuna hoiuste tagamise skeemi eesmärk on vajadusel hoiuste väljamakse, mitte pankade päästmine. Erinevalt panga likvideerimisest võib kriisilahendus olla ühiskonnale siiski teatud juhtudel vähem koormav, sest pangakliendil jääb juurdepääs oma kontodele alles, näiteks kui konto (vahendid) kantakse üle teise panka. Lisaks säilivad kriisilahenduse korral panga kriitilise tähtsusega funktsioonid, mille jätkumine on kasulik majandusele ja ühiskonnale tervikuna. Komisjoni ettepaneku tulemusel suureneks DGSide kasutamine kriisilahenduses, mille läbi tugevdataks küll pankade kriisilahenduse rahastust, kuid ELi tasemel ebapiisavate vahendite ehk ühise hoiusekindlustusskeemi puudumise tingimusetes. Erinevalt näiteks Ameerika Ühendriikidest puudub ELis ühine fond, mida saaks kasutada nii hoiuste tagamise kui ka kriisilahenduse eesmärkidel. Ühelt poolt on ELis olemas SRF koos vahenditele range ligipääsu kriteeriumiga (enne SRFi vahendite kasutamist tuleb alla hinnata või teisendada panga 8% kapitalist ja kohustustest). Sealjuures SRFile ligipääsu tingimuste ülevaatamist ei ole ette näha, kuna ühistele vahenditele ligipääsu ei soovita pigem lõdvendada, et säiliks usaldusväärsus ELi pankade kriisilahendusraamistiku vastu ja tõsiste pangakriiside korral oleks vahendeid, mida pärast pankade sisemist kahjumikatmisvõimet kasutada. Teiselt poolt puudub ELi tasandil ühine hoiusekindlustusskeem ja täiendav rahaline koormus jääks riikide hoiuste tagamise skeemidele, mille peamine roll on panga maksejõuetuse korral hoiuste väljamaksmine ja hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamiseks kriisilahenduses puuduvad hetkel vahendid (ei ole osamakseid pankadelt kogutud). Enne täiendavate vahendite vajaduse üle otsustamist tuleks otsustada kui kaugele peaks minema väikeste ja keskmise suurusega pankade hõlmamisega kriisilahenduse alla ning avaliku huvi hindamise põhimõtted ja hindamise võimalikud tulemused peaksid võtma konkreetsemad piirid kui komisjoni ettepanekus. Seega kuna DGSide peamine ülesanne peaks olema hoiuste välja maksmine, suhtume riiklike hoiuste tagamisskeemide rolli 9 suurendamisesse kriisilahenduses reservatsiooniga ja eelistaksime pigem ühise hoiusekindlustusskeemi loomist. Andes riikide DGSidele uusi ülesandeid, toob see DGSidele kaasa suuremad kulutused ehk nende ülesannete täitmiseks võib tekkida vajadus suurendada hoiuste tagamise skeemide sihttaset, mida komisjon ei ole ettepanekus välja pakkunud ega piisavalt analüüsinud. DGSide kasutamine kriisilahenduses kätkeb endas ühtlasi olulisi ohte, millega komisjoni ettepanekus pole arvestatud. Hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamine kriisilahenduses ei tohi ohtu seada hoiuste hüvitiste väljamaksmist võimaliku hüvitusjuhtumi korral. Seetõttu peaks hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamisel säilima 50% piirmäär, millest rohkem ei saa hoiuste tagamise vahendeid kriisilahendamiseks kasutada. Esiteks, selliste uute ülesannete seadmine pole kooskõlas DGSide mandaadi ega praeguse rahastamisskeemiga. ELi-üleselt on kokku lepitud SRFi kasutamine kriisihaldamise toetamiseks, kuid hoiuste tagamisskeemide puhul sellist ühtset ELi- ülest lähenemist pole. Kuni liikmesriik vastutab DGSide eest ja puudub ELi-ülene hoiuste tagamisskeem, peaks liikmesriigil säilima õigus otsustada ka DGSide vahendite kasutamise üle muudel eesmärkidel peale hoiuste välja maksmise. Teiseks, liikmesriikide tegevus DGSide sihttaseme saavutamisel on ebapiisav ja kõik DGSid ei ole korralikult hoiuste tagamise skeemi sissemakseid kogunud. Sellest lähtuvalt ei saa me toetada ilma DGSide rahastamise põhimõtete ja sihttaseme ülevaatuseta DGSide kasutamist alternatiivsete meetmete rahastamisel likvideerimisprotsessis ega vastavate reeglite harmoniseerimist. Hoiuste tagamise skeemide ülesanded, kaasnevad kulud ja tingimused, sealhulgas sihttase, peavad olema tasakaalus. Eesti Pangaliidu hinnangul paneks muudatused DGSi tegelema ennetavate kapitalisüstide jms sellisega, mis nõuavad DGSi komplekteerimist päris suurearvulise meeskonnaga, samas kui seda Eesti näitel on 20 aasta jooksul vaid üks kord vaja läinud ning ka siis rahapesu põhjustel. Lisaks tekib Eesti Pangaliidu hinnangul vastuolu DGSi ja SRBi rollide vahel. Võlausaldajate nõuete rahuldamise järjekorra muutmine vajab põhjalikumat analüüsi. Võlausaldajate nõuete rahuldamise järjekorra muutmine puudutab kriisilahendust ning ei mõjuta hoiuste hüvitamise ulatust. Siiski mõjutab võlausaldajate nõuete järjekord DGSide kulutusi ning võib tingida vajaduse sihttaset suurendada. Nõuete rahuldamise järjekorra muutmine seab ohtu ka likvideeritava panga hoiustajatele väljamaksete tegemise panga enda likviidsete vahendite arvelt. Kui DGSide vahendeid on kasutatud kriisilahendamise toetamiseks, ei pruugi neil enam jätkuda piisavalt vahendeid hoiuste väljamaksmiseks, mis on aga DGSide põhiülesanne. Lisaks leiame, et maksejõuetusmenetluses nõuete rahuldamise järjekorra muutmisel peaks vältima panga erinevate võlausaldajate ootuste ja allutatud võlakirjaturu kahjustamist. Hoiustajate üldise eelisõiguse asemel tuleks teha vaid sihipäraseid muudatusi nagu näiteks erinevate hoiustajate kaitse ja ajutiselt kõrgemate hoiuste kaitse ühtlustamine, mis on vajalikud hoiustajate laiema ühtlasema kaitse saavutamiseks ja finantsstabiilsuse tagamiseks. Vähima kulu testi ühtlustamine DGSide kasutamisel (lisaks hoiuste väljamaksmisele) aitab luua selgust DGSide vahendite kasutamisel kriisilahenduses. Samas ei tohiks tekkida olukorda, kus esimene eelistus on alati panga kriisilahendus. 5. Väiksemate ja keskmise suurusega pankade kriisilahendusmenetluse puhul hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Kriisilahenduse raamistiku aluspõhimõte on, et kriisilahendust tuleks eelkõige rahastada panga vahenditest (selle kapital ja muud kohustused, sealhulgas teatavad hoiusekategooriad), mida kasutatakse panga probleemide korral kahjumi katmiseks. Lisaks võib kasutada väliseid rahastamisallikaid: 1) kriisilahendusrahastuid, sh SRF – kuid alles pärast seda, kui 8% panga kapitalist ja kohustustest on kasutatud panga kahjumi katmiseks – ja 2) DGS – tagatud hoiuseid omavate hoiustajate asemel kuni kahjumisumma ulatuses, mida neil oleks tulnud kanda (kui kriisilahenduse käigus võiks tekkida kahju). Väiksematel ja keskmise suurusega pankadel, mida rahastatakse peamiselt hoiustest, võib olla väga raske neid nõudeid täita, et saada juurdepääs pangandussektori rahastatud välistele vahenditele ilma tagatud hoiuste suurust ületavate ja hoiuste tagamisest välja jäetud hoiuste teisendamiseta (bail-in). Teatud juhtudel võib hoiustega seotud kahjumi katmine põhjustada finantsraskuste ulatuslikku ülekandumist ja finantsilist ebastabiilsust, mis suurendab ulatuslikumat pankade hoiuste väljavoolu riski avaldades seeläbi ka negatiivset mõju reaalmajandusele. Turult lahkuvate väiksemate või keskmise suurusega pankade puhul ülekandmise vahendite tõhusaks rakendamiseks ning DGSi sekkumise hõlbustamiseks, täpsustatakse DGSi kasutamise põhimõtteid kriisilahenduse korral. Säilitatakse aluspõhimõte, et raskustes olevate pankade puhul on esimene kaitseliin alati pankade sisemine kahjumikatmisvõime ning SRFi juurdepääsu tingimused. Samas täpsustatakse, et DGSi võib kasutada selliste ülekandmise tehingute toetamiseks, mis hõlmavad tagatud hoiuseid, ning teatavatel tingimustel ka tagatud hoiuste suurust ületavaid kõlblikke hoiuseid ja hoiuste tagamise skeemist välja jäetud hoiuseid. DGSi panus (osamakse) peaks katma osa vahest või kogu vahe omandajale või sildasutusele üle kantud hoiuste väärtuse ja üle kantud vara väärtuse vahel. Kui omandaja nõuab tehingu osana osamakset, et tagada oma kapitali neutraalsus ja säilitada vastavus omandaja kapitalinõuetele, on DGSi samuti lubatud sel eesmärgil kasutada. DGSi ülesannete täitmiseks piisavate vahendite tagamiseks seatakse DGSi panuse suhtes kriisilahendusmenetluses piiranguid. Esiteks nõutakse, et kahju, mida DGSil tuleb kanda kriisilahendusmenetlusse sekkumise tõttu, ei ületaks kahju, mida DGSil tuleks kanda maksejõuetusmenetluse korral, kui skeem teeks väljamakseid tagatud hoiuseid omavatele 10 hoiustajatele ja millel oleks regressiõigus nende nõuete suhtes. Selle summa määrab DGS kindlaks vähima kulu testi alusel vastavalt DGSDi kriteeriumidele ja metoodikale. Samu kriteeriume ja meetodit tuleb kasutada ka siis, kui panga suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus järelhindamise käigus eesmärgiga hinnata võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist ning määramaks kindlaks, kas DGSile tuleb maksta hüvitist. Teiseks ei tohi DGSi osamakse summa ületada omandajale või sildasutusele üle kantud kriisilahendusmenetluses oleva panga vara väärtuse mis tahes puudujääki võrreldes üle kantud hoiuste ja kohustuste väärtusega, millel on maksejõuetuse korral sama või kõrgem nõuete rahuldamisjärk kui neil hoiustel. Selle eesmärk on tagada, et DGSi osamakset kasutatakse üksnes hoiustajate kaitseks, kuid mitte nende võlausaldajate kaitseks, kelle hoiustest tulenevad nõuded on maksejõuetusmenetluses madalama rahuldamisjärguga. Kolmandaks täpsustatakse, et DGS võib osaleda kõiki hoiuseid hõlmavas tehingus üksnes juhul, kui kriisilahendusasutus leiab, et DGSi tagatud hoiuste suurust ületavaid kõlblikke hoiuseid ning sellest välja jäetud hoiuseid tuleks kaitsta kahjude eest ning et neid ei ole võimalik teisendada ega jätta kriisilahendusmenetluse alla kuuluvasse järelejäävasse panka, mis likvideeritakse. Eelkõige kehtib see juhul, kui teisendamisest väljajätmine on rangelt vajalik ja proportsionaalne, et säilitada kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide jätkuvus või kui see on vajalik selleks, et ära hoida finantsraskuste ulatuslikku ülekandumist ja finantsilist ebastabiilsust, mis võib põhjustada tõsiseid häireid ELi või liikmesriigi majanduses. Kehtivas raamistikus teeb SRB otsuse DGSi kasutamise kohta kriisilahenduse rahastamiseks pärast DGSiga konsulteerimist ja DGSist tehtav osamakse määratakse kindlaks sellise kahju hindamise alusel, mida tagatud hoiuseid omavad hoiustajad oleksid kandnud, kui nad ei oleks kaitstud kahju eest. Arvestades, et pangandusliidus teeb SRB kriisilahendusotsuseid, samas kui rahastamine võib toimuda liikmesriigi DGSi vahenditest, antakse SRBle suurem roll SRB vastutusalasse kuuluvate pankadega seotud otsustusprotsessi puhul. Eelkõige jääb riiklikul tasandil DGSi kohustuseks hoiustajatele tagasimaksmisega seotud kulude arvutamine, tuginedes vähima kulu testile, piiramaks DGSist tehtavat osamakset kriisilahendusse. Ettepaneku kohaselt saaks SRB pärast DGSiga konsulteerimist vähima kulu testi arvutuse tulemuste üle kindlaks määrata DGSist tehtava osamakse suuruse. SRB ei saaks määrata DGSist tehtavat osamakset tehingu puhul, mis ületaks DGSi poolt vastavalt vähima kulu testile vastavuse nõudele arvutatud hoiustajatele tagasimaksmisega seotud kulusid, ega ületaks seda, mis on vajalik SRFile juurdepääsu eeltingimuse saavutamiseks (8% kapitalist ja kohustustest). SRFile juurdepääsu tagamiseks ka ülekandmise strateegia korral tuleb rakendada 8% kapitali ja kohustuste alla hindamise või teisendamise nõuet. Kui kriisilahendusmenetluses oleva panga aktsionäride ja võlausaldajate panus nende kohustuste vähendamise, allahindamise või teisendamise teel moodustab koos DGSist tehtava osamaksega vähemalt 8% panga kapitali ja kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, on kriisilahendusasutusel võimalik kasutada SRFi kriisilahenduse meetme rahastamiseks, mis peab viima maksejõuetu panga turult lahkumiseni. Selleks, et MREL jääb esimeseks kaitseliiniks ja et säilitada võrdsed tingimused, on kriisilahenduse ja SRFi kasutamine võimalik üksnes nende pankade puhul, kelle kriisilahenduse kavas või konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavas ei ole ette nähtud nõuetekohast lõpetamist või likvideerimist maksejõuetuse korral. DGSi vahendite kasutamine kriisilahenduses ja juurdepääs SRFile, ei muuda pankade MREL tingimusi ja rakendamist. Kriisilahendusasutused kohandavad MREL tingimusi kõigi kriisilahenduse strateegiat omavate pankade, sealhulgas vajaduse korral väiksemate ja keskmise suurusega pankade puhul vastavalt kehtivatele põhimõtetele. Turudistsipliini ja nõuete täitmist tugevdab pankade kohustus avalikustada alates 2024. aastast MREL tingimused. Lisaks on DGSi kasutamine SRFile juurdepääsu hõlbustamiseks võimalik üksnes turult lahkumisega ülekandmise strateegiate puhul ja juhtumipõhiselt, kui kriisilahendusasutused seda vajalikuks peavad. CMDI reformi eesmärk on takistada maksumaksjate raha kasutamist, parandada turudistsipliini ja vähendada moraaliriski, ent see võib eelnevalt mõjutada turuootusi. Kokkuvõttes on DGSi tehtava osamakse kasutamine, et tagada SRFile juurdepääsuks vajalik 8% kapitali ja kohustuste künnis, piiratud nende pankadega, kelle jaoks on kehtestatud MREL (st pangad, keda ei ole määratletud likvideeritavate üksustena), ja kelle kriisilahenduse kavas või konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavas ei ole ette nähtud nende lõpetamist või likvideerimist maksejõuetuse korral. MREL hõlmab sealjuures nii kahjumi katmise kui ka rekapitaliseerimise komponente. Kriisilahendusasutused määravad kriisilahenduse kavandamise raames kindlaks eelistatud ja alternatiivsed kriisilahenduse strateegiad ning valmistavad ette asjakohaste vahendite kohaldamise. Suurte ja keerukate pankade puhul eeldatakse üldiselt, et eelistatud kriisilahenduse vahend on säilitatud panga kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine, mis tähendab omavahendite ja kõlblike kohustuste allahindamist ja teisendamist kahjumi katmiseks ja kriisilahendusmenetluses oleva panga rekapitaliseerimiseks. Samal ajal võivad väiksemad ja keskmise suurusega pangad, kelle ärimudelid põhinevad peamiselt omakapitali ja hoiuste kaudu rahastamisel, olla sobilikud ülekandmise vahendite strateegia kasutamiseks, mis hõlmab ettevõtte täielikku või osalist müüki ostjale või sildasutusele, probleemsete varade ülekandmist vara valitsemise ettevõtjale ja turult lahkumist. Kehtiva CMDI järgi peab MREL tase kajastama eelistatud kriisilahendusstrateegiat. MREL rakendamisel keskendutakse praegu kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise strateegiale ehk kahjumi katmise, rekapitaliseerimise ja allutatuse põhimõtetele, et oleks võimalik SRFile juurdepääsuks 8% kapitali ja kohustute allahindamise või teisendamise nõuet täita. Tunnistades võimalust kasutada muid kriisilahenduse vahendeid kui kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine, ei reguleeri kehtiv BRRD ülekandmise strateegiate puhul üksikasjalikult omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude 11 kohandamist. Praktikas toob see kaasa õiguskindlusetuse ja erinevad metoodikad, mida kriisilahendusasutused kohaldavad selliste strateegiate suhtes MREL kehtestamisel. MREL kohandamise eristamiseks kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisest, kriisilahendusasutuste praeguste tavadega arvestamiseks ning proportsionaalsuse ja järjepideva kohaldamise huvides on komisjon pakkunud välja uued MREL põhimõtted ülekandmise strateegiate korral. MREL määramisel tuleb arvestada panga suurust, ärimudelit, riskiprofiili, ülekantavuse analüüsi, turustatavust, kas strateegia on vara ülekandmine või aktsiatehing, vara valitsemise ettevõtja täiendavat kasutamist vara puhul, mida ei saa üle kanda ning DGSist tehtav eeldatav osamakse, mida kasutatakse eelistatud kriisilahendusstrateegia rahastamiseks. Muudatustega tugevdatakse põhimõtet, et MREL peaks jääma kõigi pankade puhul esimeseks ja peamiseks kaitseliiniks, sealhulgas nende pankade puhul, kelle suhtes kohaldatakse ülekandmise strateegiat ja turult lahkumist, tagamaks et aktsionärid ja võlausaldajad katavad kahjumi võimalikult suures ulatuses. Seisukoht 8: Oleme seisukohal, et Ühtse Kriisilahendusfondi vahenditele ligipääsu eelduseks on pankade enda kriisilahenduse vahendid ja piisavalt kõrge kriislahenduspuhvri nõue, mille lõdvendamist me ei toeta. Peamine vastutus panga probleemide korral peab jääma panga aktsionäridele ja võlausaldajatele. Seisukoht 9: Eesti nõustub kriisilahendusraamistiku laiendamisega väiksematele pankadele, kuid mitte sellises ulatuses nagu Euroopa Komisjon on välja pakkunud. Kriisilahenduse alla võiks hõlmata ainult need keskmise suurusega ja väikesed pangad, mis on kehtiva raamistiku järgi kriisilahendamiseks liiga väiksed, kuid samas likvideerimiseks liiga suured. Selgitus seisukohtade kohta: Oleme seisukohal, et Ühtse Kriisilahendusfondi vahenditele ligipääsu nõude (8% panga kapitalist ja kohustustest) täitmiseks tuleb pankadele seada piisavalt kõrge kriisilahenduspuhvri nõue. Kriisilahendusraamistik ei ole täitnud komisjoni hinnangul üht oma eesmärkidest – kaitsta maksumaksjate raha pankade päästmisel. Kuigi kriisilahendusraamistik vajab täpsustamist ning parendamist, ei saa komisjoni ettepanekut pidada piisavalt kaalutletuks ega neutraalseks. Ettepanek on tugevalt kaldu ELi kriisilahendusraamistiku suuremale kasutamisele võrreldes maksejõuetusmenetluse protseduuriga, eelkõige keskmise suurusega ja väiksemate pankade puhul. Võttes arvesse keskmise suurusega ja väiksemate pankade ärimudeleid ja suurust ei pruugi kriisilahenduseks sobilike instrumentide omamine (kriisilahenduspuhvri nõude täitmine) olla proportsionaalne ning lõpptulemusena võib panga kriisilahendus osutuda vähem efektiivseks kui likvideerimine. Euroopa Komisjoni pakutud ulatuses raamistiku laiendamine tähendaks väiksematele pankadele suuremat halduskoormust ja kaasnevaid ebaproportsionaalseid lisakohustusi. Ainult need keskmise suurusega ja väikesed pangad, mis on likvideerimiseks liiga suured või sobimatud, võiks liigitada olulisteks ja kriisilahenduse tingimustele vastavateks. Samas võiks jääda nö kriteeriumitele mittevastavad pangad kriisilahenduse reguleerimisalast ning kriisilahenduse kavandamise ja kriisilahenduspuhvri täitmise nõude alt välja. Kõikidele kriisilahenduse tingimustele vastavatele pankadele tuleb koostada kriisilahenduskava ja seada piisavad kriisilahenduspuhvrid, et tagada kriisilahenduse rahastamine ja usaldusväärsus. Eesti Pangaliidu hinnangul on kriisilahenduse viga sisse kirjutatud kohtuvaidluses, mis alati ilmneb kui MREL kohustusi alla hinnata või teisendada tuleb. Seetõttu ei ole kohustuste allahindamine ja teisendamine ka kuigi tihti rakendust leidnud. Kriisilahendusraamistik ise on nii bürokraatlik, et selle püsti hoidmine on täna suurema kuluga kui DGSi osamakse. Isegi kui õigusraamistik kriisilahendust eelistama hakkab, ei saa kriisilahendus usutavasti olema kunagi keskmiste ja väiksemate pankade korral eelistatud lahenduseks. 6. Hoiustajate kaitset parandavate ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Muudatused on ajendatud DGSide ülesandest paremini kaitsta hoiuseid hüvitamise juhtumite puhul. Muudatustega suurendatakse ka DGSi rolli olukordades, kus hoiuste tagamise skeemist makstakse hoiustajatele pärast panga maksejõuetust nende raha tagasi pangakriisi ohjamise eesmärgil, et hoida hoiustajate usaldust ja finantsstabiilsust. Kokkuvõttes soovib komisjon teha järgnevaid muudatusi: 1. Ametiasutuste mõiste erinev rakendamine on kaasa toonud hoiuste erineva kaitse ulatuse liikmesriikides, kus mõnel juhul on avaliku sektori üksused, nagu koolid, haiglad või munitsipaalasutused kaitse alt väljas. Komisjoni hinnangul ametiasutuste vahel nende eelarve ja muude tunnuste alusel vahetegemine tekitab pankadele ja DGSidele hoiuste võimalikul hüvitamisel komisjoni hinnangul põhjendamata rakenduskoormust. Seetõttu ei jäeta komisjoni ettepanekus ametiasutusi enam hoiustajate kaitse kohaldamisalast välja, eesmärgiga nende kaitset ühtlustada ja tõhustada. 2. Ühtlustatakse ajutiselt suure kontojäägi kaitse minimaalset taset, sellega seotud kaitseperioodi ning täpsustakse kinnisvaratehingute eesmärgil hoitavate hoiuste kaitse ulatust. Eelkõige ühtlustatakse hoiustajate kaitset ajutiselt 100 000 eurot ületavate hoiuste puhul, mis on seotud konkreetsete elusündmustega (nt elamukinnisvara müük, pärand või kindlustushüvitised). Lisaks 100 000 eurole hoiustaja kohta tuleks tulevikus tagada sellisel juhul kuni 500 000 euro suurused ajutiselt suured hoiused. 12 3. Muudetakse tagasimakstava summa kindlaksmääramise põhimõtteid. Tagasimakstava summa arvutamise reeglite ühtlustamise eesmärgil ei määratleta enam liikmesriigi võimalust arvesse võtta hoiustaja kohustusi pankade ees tagasimakstava summa arvutamisel. Muudatusega võetakse arvesse olukordi, kus intressimäär on negatiivne. 4. Lisatakse hoiustajatele ja kontoomanikele hoiuste kõlblikkuse või hoiuse omamise õiguse tõendamiskohustus Hoiustajatel ja kontoomanikel on kohustus tõendada, et neil on täielik õigus saaja kontol olevatele hoiustele või kontol olevale ajutiselt suurele kontojäägile. 5. Et anda rohkem aega vahendite tagasimaksmise õiguse kontrollimiseks ning hoiustajate ja kontoomanike tõendamiskohustusest tulenevalt võimaldatakse muudatusega DGSil kohaldada pikemat, kuni 20 tööpäeva pikkust ajavahemikku, kui tegemist on saaja kontol olevate vahendite, kliendi raha ja ajutiselt suure kontojäägi tagasimaksmisega. Tähtpäeva hakatakse lugema kuupäevast, mil DGS sai kõik dokumendid, mis võimaldavad nõuded läbi vaadata ja tagasimaksmise tingimusi kontrollida. Muudatus võimaldab hoiuste tagamise skeemil kehtestada ka mitteaktiivsetel kontodel olevate vahendite tagasimaksmise künnise. 6. Täpsustatakse, et üle 10 000 euro suuruse hoiuse hüvitamine toimub maksekorraldusega kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eesmärkidega. 7. Finantseerimisasutused, nagu investeerimisühingud, makse- või e-raha asutused, koguvad oma klientidelt raha ja valdkondlike reeglite järgi peavad nad neid vahendeid kaitsma, muu hulgas paigutades need pankades eraldi kontodele. Hoiuste kaitse ulatuse ühtlustamiseks lisatakse klientide nimel hoiustatud vahendite tagamise põhimõtted selliste rahaliste vahendite puhul, mis on hoiustatud klientide nimel ja arvel eesmärgiga hoida neid vahendeid eraldi. Sealhulgas kirjeldatakse üksikasjalikult ka kontoomanikule või kliendile tagasimaksmise korda ning antakse EBAle ülesanne töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu klientide tuvastamiseks sellistel juhtudel. 8. Finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise määrus, mille läbirääkimised on lõpusirgel, nõutakse, et finantsjärelevalveasutused teeksid koostööd kriisilahendusasutuste või määratud asutustega ning teavitaksid neid asutusi kliendi suhtes rakendatud hoolsusmeetmete tulemustest. DGSDi täiendatakse, et vältida hoiuste tagasimaksmist, kui kliendi hoolsuskontrolli tulemusel tekib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, ning tagada sellistel juhtudel sujuv teabevahetus määratud asutuse ja DGSi vahel. Täiendusega kehtestatakse DGSi väljamaksete kinnipidamise kord tagatud hoiuste puhul, mis on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega. 9. Kuna praegu ei tee DGSD vahet DGSi rahalisel panusel avatud panga kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisel kriisilahenduses (kui panga üksus säilib ja see jätkab oma tegevust) ja DGSi panusel ülekandmise strateegia rahastamisse (ettevõtte müügi või sildasutuse vahend ja järelejäänud üksuse likvideerimine), siis eristuse puudumine võib erinevate stsenaariumide puhul tekkida ebamäärasus DGSi nõudeõiguse olemasolu ja nõude summa suhtes. Seetõttu täpsustatakse, et kui DGSi vahendeid kasutatakse kriisilahendusmenetluses ülekandmisstrateegiate või maksejõuetusmenetluses alternatiivsete meetmete rakendamisel, peaks DGSil olema õigus esitada allesjäänud asutuse või üksuse siseriikliku õiguse kohases järgnevas likvideerimismenetluses nõue selle asutuse või üksuse vastu. Seda õigustab asjaolu, et DGSi vahendeid kasutatakse kahju katmiseks, mis jääks muidu hoiustajate kanda. See nõue peaks olema samal tasemel siseriiklike maksejõuetusnormide kohaste hoiuste suhtes kohaldatava tasemega, tagamaks et allesjäänud asutusest või üksusest maha jäänud aktsionärid ja võlausaldajad katavad tõhusalt asutuse kahjud ja parandavad DGSi makstud summade sissenõudmise võimalust maksejõuetuse korral. Teiselt poolt, DGSi rahaline panus tagatud hoiuste asemel avatud panga kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisse summas, milles tagatud hoiused oleksid alla hinnatud või teisendatud, kui nende suhtes oleks kohaldatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist, ei tohiks tekitada õigust esitada kriisilahenduses oleva panga vastu nõuet, sest see tühistaks DGSi rahalise panuse eesmärgi. 10. Ühtlustatakse viiele aastale ajavahemik, mille jooksul hoiustajad saavad DGSi vastu nõudeid esitada. 11. Kooskõlas EBA suunistega täpsustatakse sihttaseme arvutamise võrdlusperioodi ja asjaolu, et sihttaseme saavutamiseks sobib ainult DGSi otse sissemakstud või DGSi poolt tagasi nõutud raha. Eesmärk on selgitada, et laenude andmisega kogutud raha ei ole sihttaseme saavutamiseks kõlblik. 12. Kuna võimalust hankida likviidseid käibevahendeid kohustuslike osamaksete kaudu, mis skeemi liikmeks olevad pangad või investeerimisühingud on maksnud liikmesriigi loodud olemasolevatesse kohustuslike osamaksetega skeemidesse, ei ole praktikas kasutatud, siis see jäetakse DGSDst välja. 13. Kooskõlas EBA arvamustega lisatakse tavade ühtlustamiseks ja hoiustajatele hüvitiste maksmise tähtajaks rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemise tagamiseks DGSidele paindlikkus kasutada enne likviidsete käibevahendite ja erakorraliste osamaksetega kogutud vahendite kasutamist erasektori allikatest rahastatavaid alternatiivseid rahastamismehhanisme. Selline paindlikkus võimaldaks DGSdele vältida vajadust suurendada viivitamatult erakorralisi osamakseid, kui selliste osamaksete suurendamine ohustaks finantsstabiilsust (nt süsteemse kriisi korral). Täielik paindlikkus on vajalik ka selleks, et DGSid saaksid oma vahendeid kõige tõhusamal viisil kasutada ja vältida oma varade (likviidsete käibevahendite) kiirmüüki kriisiolukorras. Samal ajal võib riiklikest allikatest saadavat rahastamist kasutada ainult viimase abinõuna. 14. Täpsustatakse nõudeid DGSi rahaliste vahendite usaldusväärse haldamise tagamiseks ja antakse EBAle ülesanne töötada välja suunised DGSi investeerimisstrateegia mitmekesistamise kohta. Täiendustega nähakse ette ka võimalus paigutada DGSi raha eraldi kontole riigi keskpangas või riigikassas. Lisaks antakse EBAle ülesanne töötada välja regulatiivsed tehnilised standardid DGSi likviidsete käibevahendite piiritlemise kohta. 13 15. Selgitatakse ennetus- ja alternatiivsete meetmete erinevust. Ennetusmeetmed on DGSi sekkumismeetmed, millega toetatakse raskustes olevat panka rahaliselt, näiteks tagatiste, rahasüstide, kapitali suurendamises osalemise vormis, enne kui pank vastab maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse tingimustele, eesmärgiga säilitada selle rahaline usaldusväärsus. Alternatiivsed meetmed on DGSi sekkumismeetmed, millega toetatakse raskustes oleva panga hoiuste ja varade ülekandmist teisele pangale (nt rahalise maksena varade ja hoiuste vahelise lõhe täitmiseks, tagatisena) maksejõuetuse kontekstis, et säilitada hoiustajate juurdepääs nende rahale. 16. Lisaks määratletakse ennetusmeetmete tagamiseks abinõude kogum ja jaotatakse asutuste vahel vastutus ennetusmeetmete kohaldamise hindamise eest. Eesmärk on parandada praegust olukorda ja tagada, et nende meetmete kasutamine oleks õigeaegne, kulutõhus ja seda kohaldatakse järjepidevalt kõigis liikmesriikides. Nähakse ette kaasnevate ennetusmeetmete teate alustingimused koos meetmetega, mida pank kohustub võtma usaldatavusnõuete täitmise tagamiseks või taastamiseks ja millega ohjatakse finantsusaldusväärsuse halvenemise riski ning tugevdatakse panga kapitali- ja likviidsuspositsiooni. Meetmetest teatamise üle tuleb konsulteerida järelevalveasutusega. Kehtestatakse ka nõuded pankadele, kes ei ole täitnud oma kohustusi või ei maksa ennetusmeetmetega antud rahalist toetust tagasi. EBAle antakse ülesanne töötada välja suunised teate sisu kohta koos meetmetega, mis on vajalikud ennetusmeetme ja parandusmeetmete kava tõhusaks rakendamiseks. 17. Kui DGSi vahendeid kasutatakse alternatiivsete meetmete tarbeks, tuleb järgida panga varade, õiguste ja kohustuste turustamise tingimused. Protsessi ühtlustatakse, et piirata negatiivset mõju konkurentsile ja hõlbustada võimalike ostjate ligimeelitamist. See peaks komisjoni hinnangul tagama ka kooskõla BRRDs määratletud ülekandmisvahenditega. Menetlused järelejäänud üksuse korrakohaseks lõpetamiseks tuleks algatada viivitamata. 18. Vähima kulu testi kohaldamisel võrreldakse DGSi sekkumise kulusid, et vältida panga finantsolukorra edasist halvenemist, või DGSi kulusid ettevõtte ülekandmisel teisele pangale kuludega, mis tekivad hüpoteetilise stsenaariumi korral, kus tagatud hoiused makstakse välja likvideerimise käigus. Seda nõuet on liikmesriikides rakendatud erinevalt. Täienduses selgitatakse ja ühtlustatakse vähima kulu testi kohaldamise lähenemisviisi, millega määratakse kindlaks maksimaalne summa, mille DGS võib väljaspool väljamakseid ennetus-, kriisilahendus- ja alternatiivsete meetmete rahastamiseks anda. Tagatud hoiuste väljamaksmine maksejõuetuse korral võib tekitada DGSile ja selle liikmetele otseseid ja kaudseid kulusid. Otsesed kulud vastavad DGSi väljamakstavatele summadele, millest on lahutatud likvideerimismenetlusest saadud sissenõudesummad. Kaudsete kulude puhul tuleks arvesse võtta DGSi kulutatud vahendite täiendamist ja DGSi väljamaksega seotud rahastamise lisakulusid. Kui vähima kulu testi kohaldatakse ennetusmeetmete eesmärgil, tuleks selliste meetmete tähtsust hoiuste tagamise skeemi seaduses sätestatud või lepinguliste ülesannete seisukohast arvesse võtta ka vastupidise väljamaksestsenaariumi arvutamisel. Väljaspool väljamakseid tehtavate sekkumiste kuludes tuleks arvesse võtta eeldatavat tulu, tegevuskulusid ja sekkumisega seotud võimalikke kahjusid. EBAle antakse ülesanne töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks vähima kulu testi arvutusmetoodika. 19. Selgitatakse, et DGSi pakutav kaitse hõlmab ka hoiustajaid, kes asuvad liikmesriikides, kus nende skeemi liikmeks olevad pangad teenuste osutamise vabadust teostavad. Kehtestatakse tingimused, et anda päritoluliikmesriigi DGSile võimalus hüvitada hoiuseid otse teises liikmesriigis asutatud filiaalide hoiustajatele ja võimaldada asukohaliikmesriigis asuval DGSil tegutseda kontaktpunktina teenuste osutamise vabadust teostavate pankade hoiustajate jaoks. EBAle antakse ülesanne töötada välja suunised päritolu- ja asukohariigi DGSide vastavate rollide ning asjaolude ja tingimuste kohta, mille alusel päritoluliikmesriigi DGS peaks otsustama maksta hüvitist teises liikmesriigis asuvate filiaalide hoiustajatele. Lisaks täpsustatakse reegleid, mida kohaldatakse üleantavate vahendite arvutamisel, kui DGSi liikmeks olev pank või investeerimisühing liitub teise liikmesriigi DGSiga. 20. Kehtestatakse kolmandates riikides asutatud pankade filiaalidele nõue liituda liikmesriigi DGSiga, kui nad soovivad osutada pangateenuseid ja kaasata kõlblikke hoiuseid ELis. EBA arvamuse kohaselt on enamik ELi liikmesriikides asuvatest kolmandate riikide filiaalidest juba ELi DGSi liikmed, kas seetõttu, et kolmanda riigi hoiustajate kaitse korda ei peeta samaväärseks või ametlikku samaväärsuse hindamist ei ole tehtud. Mõnel ülejäänud filiaalil ei olnud ELi DGSiga liitumise kohustust hoolimata samaväärsuse hindamise tulemustest, mis näitasid, et nende hoiustajate kaitse ei ole samaväärne. Kooskõlas EBA soovitusega hõlmab muudatus liikmelisuse nõuet ja tagab hoiustajatele võrdse kaitse kolmandate riikide pankade ELi filiaalides ning ELi pankades ja nende eri liikmesriikides asuvates filiaalides. Sellega suurendatakse hoiustajate kaitset, sest välistatakse risk, et ELis on hoiused, mille EL-välise DGSi pakutav kaitse ei vastaks ELi standarditele (EBA arvamuse kohaselt ei olnud 74st Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist pärit ELis asuvast filiaalist viis ELi DGSi liikmed). Nõue, et kolmandate riikide pankade ELi filiaalid peavad liituma ELi DGSiga, on kooskõlas CMDI reformi ühe peamise eesmärgiga hõlbustada DGSi vahendite kasutamist kriisilahenduses. 21. Kolmandate riikide majandus- ja finantsriskide mõju vältimiseks DGSi vahenditele lubatakse DGSil tagada kolmandates riikides asuvate skeemi liikmete filiaalidesse kuuluvate hoiustajate hoiused ainult juhul, kui kogutakse vastavaid osamakseid ja kogutud vahendid ületavad minimaalset sihttaset. 22. Ühtlustatakse teavet, mida pangad peavad igal aastal oma klientidele hoiuste kaitse kohta esitama. Suurendatakse ka hoiustajate teavitamise nõudeid pankade ühinemise või muude oluliste ümberkorralduste, DGSi liikmelisuse muudatuste ja pankade kriitilisest finantsolukorrast tingitud hoiuste kättesaamatuse korral. Liikmesriikidel on õigus kontrollida hoiustajatele esitatava teabe asjakohasust ning EBAl on volitused töötada välja teabelehe vorm ja sisu ning menetluste ja 14 hoiustajatele antava teabe regulatiivsete standardite eelnõu, ka klientide raha hoiustamise ja terrorismi rahastamise ja rahapesu olukordade puhuks. 23. Selgitatakse aruandluse reegleid ja täiendatakse teabe esitamise põhimõtteid pangalt DGSidele ning DGSidelt ja järelevalveasutuselt EBA-le. Eesmärk on, et DGS toimiks tõhusalt ja saaks igal ajal ja taotluse korral oma liikmetelt teavet kindlustatavate hoiuste kohta. Aruandlusnõuded tulenevad pankade olemasolevatest kohustustest tagada hoiuste viivitamatu kindlakstegemine või on tingitud hoiustajate kaitse laiendamisest ega ole seetõttu vastuolus üldise eesmärgiga vähendada pankade halduskoormust. Lisaks peab komisjon oluliseks, et EBA saaks Euroopa pangandussüsteemi rahalise terviklikkuse, stabiilsuse ja turvalisuse järelevalve ülesannete täitmiseks teavet olukordadest, mille puhul DGS võib sekkuda. EBAle antakse õigus töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu teabe vormi, menetluste ja sisu kohta. Seisukoht 10: Toetame hüvitatavate hoiuste ringi laiendamist hõlmates avaliku sektori üksuste hoiused ning teiste asutuste klientide nimel pangas hoiustatud vahendid, aga ainult tingimusel, et hoiuste ringi laiendamine ei too kaasa kasuga võrreldes ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust. Ajutiselt suurte hoiuste kaitse ühtlustamisel toetab Eesti turule asjakohasemat määra ehk madalamat kui 500 000 eurot Euroopa Komisjoni ettepanekus. Selgitus seisukohtade kohta: Hetkel tuleb ELis tagada 100 000 eurot hoiustaja kohta igas pangas, kus ta hoiust omab. Ettepanekuga laiendatakse hoiustajate kaitset avaliku sektori asutustele (st haiglatele, koolidele, omavalitsustele) ning rahale, mille pangakliendid on hoiustanud teatavat liiki vahenditesse (st investeerimisühingutesse, makseasutustesse, e-raha asutustesse). Ettepanek sisaldab ka ühtlasemat hoiustajate kaitset ajutiselt 100 000 eurot ületavate hoiuste puhul, mis on seotud konkreetsete elusündmustega (nt elamukinnisvara müük, pärand või kindlustushüvitised). Lisaks 100 000 eurole hoiustaja kohta tuleks tulevikus tagada sellisel juhul kuni 500 000 euro suurused ajutiselt suured hoiused. Hetkel kehtib selline lisakaitse Eestis kuni 100 000 euro suuruses summas. Eesti pangad on tähelepanu juhtinud, et pankadel ei ole infot ajutiste elusündmustega seotud hoiuste kohta, sest pank ei pea sellist arvestust. See on kliendi kohustus tõendada, et tal on hoiusel raha, mis on saadud sellistest sündmustest. Komisjoni ettepanek panebki tingimustele vastamise tõendamise kohustuse hoiustajale või konto omanikule. Oleme arvamusel, et läbirääkimistes tuleb täiendavalt analüüsida, kas ajutiselt kõrgema hoiuse tagamise määra tõstmine harmoniseeritult 500 000 eurole on hetkel mõistlik. Ühtlustatud määr peaks jääma mõistlikkuse piiridesse, milleks on vaja lisainfot ja analüüsi. Igal juhul ei tohiks 500 000 euro määra rakendada kõikidele tagatud hoiustele. See tõstaks Eesti hoiuste tagamise skeemi poolt tagatavate hoiuste mahtu läbi pankade, kes kasutavad oma tegevuse finantseerimiseks peamiselt (tagatud) hoiuseid ja piiravad hoiuste mahtu hoiustaja kohta tagatud hoiuste mahuga. Toetame hüvitatavate hoiuste ringi laiendamist hõlmates avaliku sektori üksuste, nagu koolide, haiglate või munitsipaalasutuste, hoiused ning klientide nimel pangas hoiustatud investeerimisühingute, makse- või e-raha asutuste vahendid, aga ainult tingimusel, et hoiuste ringi laiendamine ei too kaasa kasuga võrreldes ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust. Komisjoni ettepaneku läbirääkimistes tuleks täiendavalt analüüsida, mil määral suurenevad selle tulemusel pankade osamaksed DGSidesse ja administratiivne koormus (kui palju läheb arvepidamine nii DGSile kui ka pankadele keerulisemaks). Õigustekstis tuleb piiritleda selgemalt asutuste ring, kelle klientide nimel pangas hoiustatud vahendid hüvitatakse. Lisades hoiuste tagamise ulatusse sõnaselgelt teatavat liiki hoiustajad ja hoiused (riigi ametiasutused, klientide vahendid) ning ühtlustades veelgi põhimõtteid (tagatise minimaalne ulatus ajutiselt suure kontojäägi puhul, kaotatakse võimalus arvata tagasimakstavast summast maha hoiustajate maksekohustused, mille maksetähtaeg on saabunud), võivad need muudatused avaldada mõju DGSide kuludele, kuigi see mõju on komisjoni hinnangul piiratud. 7. Pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku prognoositavamaks ja tõhusamaks muutvate ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad CMDI reform hõlmab ka muid elemente, mille eesmärk on muuta raamistik prognoositavamaks ja tõhusamaks, näiteks kaotada varajase sekkumise ja järelevalvemeetmete kattuvus ning hõlbustada kriisilahenduse varasemat käivitamist. Varajase sekkumise raamistiku täpsustamisel kõrvaldatakse varajase sekkumise ja järelevalvemeetmetega seotud kattuvused, tagades kohaldatavate tingimuste suhtes õiguskindluse ning hõlbustades järelevalveasutuste ja kriisilahendusasutuste koostööd. Muudetakse varajase sekkumise meetmete võtmise tingimusi, sealhulgas juhtkonna ametist vabastamine ja ajutiste juhtide ametisse nimetamine, et täpsustada põhimõtteid ja tagada järelevalveasutustele vajalik õiguskindlus. Täpsustatakse, et varajase sekkumise meetmeid võib kasutada juhul, kui pankade kapitalinõuete direktiivi (CRD) või investeerimisühingute direktiivi (direktiiv (EL) 2019/203419) järelevalvemeetmete tingimused on täidetud, kuid pank ei ole neid meetmeid võtnud või kui need ei ole tuvastatud probleemide lahendamiseks piisavad. Samal ajal kaotatakse varajase sekkumise 15 meetmete, juhtide ametist vabastamise ja ajutiste juhtide ametisse nimetamise sisemine järjestus – ettepaneku kohaselt kohaldatakse nende suhtes samu käivitavaid tegureid, kuid järelevalveasutused peavad järgima proportsionaalsuse põhimõtet iga olukorra jaoks sobivaima meetme valimisel. Säilitatakse EBA volitused suuniste väljatöötamise kohta, millega edendatakse käivitavate tegurite järjepidevat kohaldamist. BRRD varajase sekkumise meetmed, mis kattuvad CRD ja investeerimisühingute direktiivi olemasolevate järelevalvevolitustega (juhtorgani tehtav finantsseisundi hindamine, selliste juhtide ametist vabastamine, kes ei vasta enam sobivuskriteeriumidele, panga äristrateegia ja tegevusstruktuuri muudatused), jäetakse BRRDst välja. See leevendab komisjoni hinnangul praktilisi ja haldusprobleeme, mida järelevalveasutused on selliste kattuvate meetmete kohaldamisel täheldanud. EKPle antakse õiguste kasutamiseks vahetult kohaldatav õiguslik alus. Täpsustatakse eri liiki meetmete eskalatsioonimehhanismi ja seda, et varajase sekkumise meetmete eelnev vastuvõtmine või varajase sekkumise tingimuste täitmine ei ole kriisilahenduse ettevalmistamise või sellega seotud õiguste kasutamise eeltingimus. Täpsustatakse koostööd enne kriisilahendust, mis puudutab vahetatavat teavet, olukordi, kus EKPl või liikmesriigi järelevalveasutusel on vaja teavet vahetada, ning meetmeid, mida SRB võib kasutusele võtta kriisilahenduse ettevalmistamiseks. Ebaselguse kõrvaldamiseks täpsustatakse, et SRB otsesesse vastutusalasse kuuluvate pankade puhul vastutab SRB kõlblike kohustuste instrumentide tagasivõtmise, lunastamise, tagasimaksmise või tagasiostmise loa andmise eest. Täpsustakse ka, et vajaduse korral võib SRB anda liikmesriikide kriisilahendusasutustele korralduse nõuda pangalt üksikasjalike andmete säilitamist finantslepingute kohta, mille lepingupool on finantsinstitutsioon. Lisaks saab SRB anda liikmesriikide kriisilahendusasutustele korralduse kasutada oma õigust peatada mõned finantskohustused pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et pank on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks. Täpsustatakse ka EKP ja liikmesriikide järelevalveasutuste ülesannete jaotust maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamisel. Selgitatakse, et oluliste pankade puhul hindab EKP, kas pank on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks, ning vähem oluliste pankade puhul, kelle kriisilahenduse skeemi koostab SRB, teeb seda liikmesriigi järelevalveasutus. Kriisilahendusasutus võib selle hinnangu anda ka ise, kui liikmesriik on kasutanud BRRD alusel siseriiklikku võimalust. Täpsustatakse järelevalveasutuste ja kriisilahendusasutuste koostööd ja kohustusi kriisilahenduse ettevalmistamisel (panga finantsseisundi halvenemise korral). Järelevalveasutus peab teavitama kriisilahendusasutust, kui ta otsustab kasutada varajase sekkumise meetmetega kattuvaid järelevalvemeetmeid, kui varajase sekkumise tingimused on täidetud ja kui ta tegelikult kohaldab varajase sekkumise meetmeid. Järelevalveasutused koostöös kriisilahendusasutustega peaksid jälgima panga finantsseisundit ja selle vastavust kehtestatud meetmetele. Samal ajal peab järelevalveasutus esitama kriisilahendusasutusele kogu teabe, mis on vajalik kriisilahenduse ettevalmistamiseks, või nõudma pangalt teabe esitamist. Samuti täpsustatakse, et kriisilahendusasutusel on õigus panka turundada või võtta meetmeid selle turundamiseks ning sõltumata varajase sekkumise meetmete eelnevast kohaldamisest taotleda virtuaalse andmeruumi loomist. Järelevalveasutused ja kriisilahendusasutused peavad tegema tihedat koostööd varajase sekkumise või kriisilahenduse ettevalmistamise meetmete kaalumiseks, et tagada järjepidevus ja tõhusus. Varajane hoiatamine maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise puhul. Järelevalveasutus on kohustatud teavitama kriisilahendusasutust piisavalt vara, kui on olemas reaalne oht, et pank vastab maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise tingimustele. Teade peaks sisaldama järelevalveasutuse (EKP) hinnangu põhjendusi ning ülevaadet alternatiivsetest lahendustest, mis võivad mõistliku aja jooksul ära hoida panga maksejõuetuse. Kriisilahendusasutusel (SRBl) on õigus tihedas koostöös järelevalveasutusega (EKPga) hinnata, milline on tema arvates mõistlik aeg era- või haldusõigusliku lahenduse saavutamiseks, mis suudavad ära hoida maksejõuetuse. Järelevalveasutus ja kriisilahendusasutus peaksid koostöös jälgima panga olukorra arengut ja alternatiivsete meetmete rakendamist. Kui selle ajavahemiku jooksul ei leita või ei rakendata sobivat alternatiivset meedet, mis hoiaks ära maksejõuetuse, peaks järelevalveasutus (EKP) teavitama sellest ametlikult kriisilahendusasutust (SRB). Kriisilahendusasutus võib selle hinnangu anda ka ise, kui liikmesriik on BRRD alusel kasutanud siseriiklikku valikut. Seejärel peaks kriisilahendusasutus otsustama, kas kriisilahenduse eeltingimused on täidetud. Kui avaliku huvi hindamise tulemusel tekib panga kriisilahenduse vajadus, peaks kriisilahendusasutus tegema otsuse kriisilahenduse meetme võtmise kohta ja vastu võtma kriisilahendusskeemi. See on kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu hiljutise kohtupraktikaga, mis on seotud pangandusliitu hõlmava kohtuasjaga, mille kohaselt on EKP hinnang ettevalmistav meede, mille eesmärk on võimaldada SRBl teha otsus panga kriisilahenduse kohta10. Lisaks märkis kohus, et SRBl on ainuõigus hinnata tingimusi, mis on vajalikud kriisilahenduse meetme kohaldamiseks, tingimusel, et komisjon kiidab heaks kriisilahendusskeemi, ja nõukogu ei esita vastuväiteid, kui see on asjakohane. Erakorralise avaliku sektori finantstoetuse andmise tingimused. Rahaliselt elujõuetute pankade toetamise vältimiseks avaliku sektori vahenditega (erakorralise avaliku sektori finantstoetuse vormis) täpsustatakse ja tugevdatakse toetuse saamise tingimusi. Erakorraline avaliku sektori finantstoetus väljaspool kriisilahendust peaks piirduma ennetava 10 6. mai 2019. aasta kohtumäärus ABLV Bank/ECB, T-281/18, EU:T:2019:296, punktid 34–36, ja 6. mai 2021. aasta kohtuotsus ABLV Bank/ECB, C-551/19 P ja C-552/19 P, EU:C:2021:369, punktid 62–71. 16 rekapitaliseerimise juhtudega, DGSi ennetusmeetmetega, mille eesmärk on säilitada pankade finantsiline usaldusväärsus ja pikaajaline elujõulisus, DGSi võetavate meetmetega, et säilitada hoiustajate juurdepääs, ning muude toetustega, mida antakse panga lõpetamise või likvideerimise menetluse raames. Erakorralise avaliku sektori finantstoetuse andmine mis tahes muus olukorras väljaspool kriisilahendust ei tohiks olla lubatud ning toetust saav pank peaks olema tunnistatud maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks. Ennetav rekapitaliseerimine. Täpsustakse ka ennetava rekapitaliseerimise vormis antava erakorralisele avaliku sektori finantstoetuse tingimusi. Väljaspool kriisilahendust võetud ettevaatusmeetmed, mille eesmärk on asjaomase ettevõtja rekapitaliseerimine, peaksid olema komisjoni hinnangul ajutised, sest need on mõeldud leevendama väliste šokkide negatiivseid tagajärgi ja neid ei kasutata, et kompenseerida olemuslikke nõrkusi, näiteks aegunud ärimudelit. Tähtajatute instrumentide, näiteks esimese taseme põhiomavahendite kasutamine peaks toimuma erandkorras ja olema võimalik üksnes juhul, kui muud kapitaliinstrumendid ei ole sobivad. Komisjoni hinnangul on vaja rangemaid ja selgemaid nõudeid ettevaatusmeetmete kestuse ja väljumisstrateegia eelnevaks kindlaksmääramiseks. Toetust saav ettevõtja peaks olema meetmete rakendamise ajal maksevõimeline, st järelevalveasutus peab hindama, et ettevõtja ei ole rikkunud ja tõenäoliselt ei riku järgmise 12 kuu jooksul kapitalinõudeid. Kui toetuse andmise tingimusi ei täideta, tuleks toetust saav ettevõtja lugeda maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks. Kombineeritud puhvri nõude hindamine teatavate väljamaksete keelu korral. Kehtiva raamistiku õigusselguses esineva lünga kõrvaldamiseks täpsustatakse, et väljamaksete keelamise õigust tuleks kohaldada kombineeritud puhvri nõude hindamise alusel, mis tuleneb hindamise metoodika täpsustavast delegeeritud õigusaktist. Kriisilahendusasutustel on õigus keelata väljamaksed juhul, kui pank ei täida lisaks MRELile kombineeritud puhvri nõuet, ja eelkõige juhul, kui panga suhtes ei kohaldata kombineeritud puhvri nõuet samal alusel omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudega. Täpsustatakse, et SRB saab anda liikmesriigi kriisilahendusasutusele korralduse kasutada õigust keelata teatavad väljamaksed juhul, kui pank ei täida lisaks kombineeritud puhvri nõudele MRELi. Erand teatavatest omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuetest. Muudatusega antakse kriisilahendusasutustele luba kriisilahendussubjektidel täita MREL allutatuse nõudeid kõrgema nõude rahuldamisjärguga kohustuste abil, kui on täidetud CRR tingimused. Selleks, et tagada kooskõla kogu kahjumikatmisvõime raamistikuga, ei tohi kriisilahendussubjektide puhul, kelle suhtes kohaldatakse nn vähese tähtsusega erandit, kohandada MREL allutatuse nõuet allapoole summa võrra, mis võrdub kogu kahjumikatmisvõime koguriskipositsiooni piirmääraga 3,5% ulatuses. Tingimuslikud kohustised. Täpsustatakse tingimuslike kohustiste staatust ja põhimõtteid kriisilahenduse kavandamise ja elluviimise korral. Muudatustes võetakse arvesse Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) rahvusvahelist raamatupidamisstandardit 37 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“ ning lisatakse viited i) eraldistele (ebaselge ajastuse või summaga kohustised) ja ii) tingimuslikele kohustistele (võimalikud kohustused, mis sõltuvad teatavate ebakindlate tulevikusündmuste toimumisest, või kujutavad endast kohustusi, mille puhul makse tegemine ei ole tõenäoline või ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata makstava summa suurust). Need kaks kategooriat erinevad väljamakse tegemise tõenäosuse poolest ja eraldisi tuleks käsitleda kohustustena, samas kui tingimuslikke kohustisi sellisena ei käsitleta. Kriisilahenduse seisukohast tähendab see et tunnustatud eraldised peaksid põhimõtteliselt olema teisendatavad, samal ajal aga tingimuslikud kohustised ei ole nende ebamäärasuse tõttu tõenäoliselt teisendatavad. Kriisilahendusrahastute, sh SRFi, osamaksed ja tagasivõtmatud maksekohustused. Tehakse tehnilised muudatused, et vältida pankade ebaproportsionaalselt madalat ex post osamaksete ülemmäära ning võimaldada pankade korrapäraste ex ante osamaksete kogumise edasilükkamist juhul, kui iga-aastase kogumise kulud ei ole proportsionaalsed kogutava summaga. Tagasivõtmatute maksekohustuste käsitlemist täpsustatakse seoses nende kasutamisega kriisilahenduses ja juhul, kui panga suhtes ei kohaldata enam SRFi osamaksete tegemise kohustust. Lisaks täpsustatakse, et suurema läbipaistvuse ja kindluse tagamiseks peaksid kriisilahendusasutused tagasivõtmatute maksekohustuste osa pankade ex ante osamaksete kogusummas kindlaks määrama igal aastal. EBA volitused. Kriisilahendusasutused on viimastel aastatel välja töötanud ja rakendanud mitmesuguseid poliitikameetmeid ja - standardeid, et parandada pankade kriisilahenduskõlblikkust ning tagada kriisilahenduse korral piisav ettevalmistus kriisilahenduse vahendite ja õiguste rakendamiseks. EBA on välja töötanud ühised standardid, et täiendada BRRD põhimõtteid ja ühtlustada ametiasutuste tavasid ELis. Selleks, et veelgi paremini tagada aruandlus olemasolevate tavade kohta, edendada järelevalveasutuste ja kriisilahendusasutuste valmisolekut ning soodustada nende lähenemist, antakse EBAle uusi volitusi. EBAle antakse volitused jälgida meetmeid, mida kriisilahendusasutused raamistiku tõhusaks rakendamiseks ning kriisilahenduskõlblikkuse ning kriisilahenduse vahendite ja õiguste rakendamise valdkonnas liikmesriikide võimalike erinevuste hindamiseks võtavad. Lisaks peab EBA uue ülesande raames edendama järelevalveasutuste ja kriisilahendusasutuste vahelist lähenemist ja teabevahetust, koordineerides ELi üleseid toiminguid, mille eesmärk on katsetada raamistiku kohaldamist panga finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse korral. EBAl palutakse esitada aruanne meetmetest, mida liikmesriigid on lähtudes erinevatest siseriiklikest võimalustest võtnud jaeinvestorite kaitseks seoses võlainstrumentidega, mis on kõlblikud MREL täitmiseks, võrreldes ja hinnates võimalikku mõju piiriülestele tehingutele. 17 Kuna pankadelt võidakse nõuda sisemise MREL täitmist kas individuaalsel või konsolideeritud tasandil, on praktika komisjoni hinnangul näidanud, et teatud juhtudel ei ole CRD täiendavate omavahendite nõuded ja kombineeritud puhvri nõue kehtestatud samadel alustel kui sisemine MREL. Seepärast soovib komisjon delegeeritud määrusega (EL) 2021/111822 vastu võetud kehtivaid regulatiivseid tehnilisi standardeid täiendavate omavahendite nõuete ja kombineeritud puhvri nõude hindamise kohta laiendada, et hõlmata mitte üksnes kriisilahendussubjektid, vaid ka pangaüksused, keda ei ole määratletud kriisilahendussubjektina. EBA volitusi muudetakse vastavalt. Pankade halduskoormuse vähendamiseks finantsseisundi taastamise kavade iga-aastase ajakohastamise kohustuse juurde lisatakse järelevalveasutuste õigus loobuda teatava tsükli kava osade ajakohastamise nõudest, kui panga õiguslikus või organisatsioonilises struktuuris, äritegevuses või finantsseisundis ei ole toimunud muudatusi. BRRD teksti täiendatakse nii, et lisaks avaliku sektori finantstoetusele ei eeldata finantsseisundi taastamise kavade puhul juurdepääsu keskpanga erakorralisele likviidsusabile ning keskpanga sellisele likviidsusabile, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga, ega selle saamist. Kriisilahendusasutused peavad kindlaks määrama meetmed, mida tuleb konsolideerimisgrupi ettevõtjate suhtes võtta grupi kriisilahenduse kavade koostamisel. Kavade koostamise intensiivsus ja üksikasjalikkus tütarettevõtjate puhul, kes ei ole kriisilahendussubjektid, võib varieeruda olenevalt pankade suurusest ja riskiprofiilist, kriitiliste funktsioonide olemasolust ning konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiast. Muudatusega võimaldatakse kriisilahendusasutustel selle ülesande täitmisel vajaduse korral rakendada lihtsustatud lähenemist. Õigusselguse ja lisapaindlikkuse tagamiseks riikliku kriisilahendusfondi kasutamiseks juhtudel, mis ületavad 5% kohustuste ja omavahendite summast täpsustatakse kriisilahendusrahastu ja alternatiivsete rahastamisallikate kasutamise tingimusi ja järjekorda pärast esialgse rahastamise võimaldamist. Teatavasti võib pärast kriisilahendusmenetluses oleva panga 8% kohustuste täielikku alla hindamist või teisendamist ning kriisilahendusrahastust 5%list osamakset kriisilahendusmenetluses oleva panga kohustuste kogusummast taotleda täiendavat rahastamist alternatiivsetest rahastamisallikatest. SRMRi täpsustatakse samuti, et tagada õigusselgus ja lisapaindlikkus SRFi kasutamiseks juhtudel, mis ületavad 5% kogu kohustuste ja omavahendite summast. Kriisilahenduse kolleegiumid. Selleks et hõlbustada koostööd ja teabevahetust päritoluliikmesriigi ja asukohariigi liikmesriigi kriisilahendusasutuste vahel täiendatakse kolleegiumeid käsitlevaid põhimõtteid ja nähakse ette, et teistes liikmesriikides olulisi filiaale omavate pankade kriisilahendusasutused loovad kriisilahenduse kolleegiumid. Kriisilahendusrahastute nõuete rahuldamisjärgud. Kriisilahendusrahastul peaks olema võimalik nõuda kriisilahendusmenetluses olevalt pangalt kui eelisvõlausaldajalt sisse kõik mõistlikud kulud, mis on tekkinud kriisilahenduse vahendite ja õiguste kasutamisega. Kuna aga ei ole määratletud kriisilahendusrahastu suhtelisi nõuete rahuldamisjärke teiste eelisvõlausaldajate suhtes, siis täpsustatakse, et kriisilahendusrahastu nõuded peaksid olema hoiustajate ja DGSi nõuetest eespool. Samuti täpsustatakse, et SRB nõuetel peaks pangandusliidu liikmesriikides olema sama nõuete rahuldamisjärk kui riiklike kriisilahendusfondide nõuetel, mis peaksid asuma hoiustajate ja DGS nõuetest eespool. Lisaks täpsustatakse, et kui kriisilahendusmenetluses oleva panga tegevus antakse SRFi toetusel osaliselt üle sildasutusele või eraõiguslikule omandajale, peaks SRBl olema nõue järelejääva ettevõtja vastu. Sellise nõude olemasolu tuleks hinnata igal üksikjuhul eraldi, sõltuvalt kriisilahendusstrateegiast ja sellest, kuidas SRFi konkreetselt kasutati, kuid see peaks olema seotud SRFi kasutamisega kahjumi katmiseks võlausaldajate asemel, näiteks kui SRFi kasutatakse saajale üle antud vara ja kohustuste tagamiseks või ülekantud vara ja kohustuste vahe katmiseks. Kui kriisilahendusrahastut (sh SRFi) kasutatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kui esmase kriisilahendusstrateegia kohaldamise toetamiseks teatavate võlausaldajate kohustuste allahindamise ja teisendamise asemel, ei tohiks see tekitada nõuet kriisilahendusmenetluses oleva panga vastu, kuna see oleks vastuolus SERFi osamaksete eesmärgiga. Võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu makstavad hüvitised ei tohiks samuti tekitada nõuet SRFi kasuks. SRB juhtimine. Järjepidevuse ja institutsioonilise asjatundlikkuse edendamise hõlbustamiseks antakse SRB esimehele, aseesimehele ja alalistele liikmetele võimalus jätkata teisel ametiajal samas koosseisus kui esimesel ametiajal. SRB esimehe, aseesimehe ja liikmete ametiaja pikendamise menetlus lähtub Euroopa järelevalveasutuse eesistujate ametiaja pikendamise menetlusest. Muudatustega antakse SRB aseesimehele hääleõigus läbivalt kogu SRMR raames, kuna aseesimehe ametisse nimetamisel järgitakse sama menetlust, mida esimehe puhulgi ja ta asendab esimeest selle äraolekul või põhjendatud takistuse korral. Seetõttu ei ole komisjoni hinnangul põhjendatud aseesimehe erinev kohtlemine, võrreldes SRB teiste liikmetega. SRBle peab saama kättesaadavaks finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise direktiiviga (direktiiv (EL) 2015/849) loodud automatiseeritud keskmehhanismide ja avalik-õiguslike üksuste kogutud teave, mis võib osutuda avaliku huvi hindamisel asjakohaseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa järelevalveasutused, DGSid ja Euroopa stabiilsusmehhanism viiakse SRBga koostöö tegemise ja teabe jagamise kohustuse 18 kohaldamisalasse. SRBle antakse õigus nõuda EKPlt olemasolevat teavet, mis on SRBle vajalik tema ülesannete täitmiseks. Täpsustatakse, et SRB võib EKPlt taotleda lisaks järelevalvefunktsiooni täitmisel kogutud teabele ka keskpanga funktsiooni täitmisel kogutud teavet. Tugevdatakse institutsioonide ja ametiasutuste vahelist koostööd ja teabevahetust, et tagada komisjonile poliitikakujundamisega seotud ülesannete täitmiseks, sealhulgas mõjuhinnangute tegemiseks, seadusandlike ettepanekute koostamiseks ja õigusloomeprotsessis osalemiseks, teabe esitamine. Teabe esitamise kohustused pannakse SRBle, EKPle ja Euroopa Keskpankade Süsteemile, EBAle, kriisilahendusasutustele ja järelevalveasutustele. SRBl võimaldatakse suurema läbipaistvuse saavutamiseks pangandussektoris avalikustada analüüsidest, hinnangutest ja otsustest tulenevat teavet, kui avalikustamine ei kahjusta avaliku huvi kaitset seoses finants-, raha- või majanduspoliitikaga ning kui teabe avalikustamine teenib ülekaalukalt avalikku huvi. Kehtestatakse erinõuded hoiuste tagamise skeemide igapäevase tegevuse lihtsustamiseks ja halduslikult keerukate olukordade lahendamiseks. Seisukoht 11: Toetame raamistiku tõhusamaks muutmist, mis vähendab järelevalveasutuse ja kriisilahendusasutuse ülesannete dubleerimist ning aitab vältida pankade probleemide korral olukorra kiireloomulist halvenemist. Seisukoht 12: Toetame laiema arutelu avamist Ühtse Kriisilahendusnõukogu juhtimise ja otsuste tegemise põhimõtete üle, et saavutada reformi tulemusel väiksemate riikide jaoks parem tasakaal ja suurem hääleõigus nende riikide pangandussektorit puudutavates küsimustes. Selgitus seisukohtade kohta: Varajase sekkumise raamistiku vastutuspõhine ülevaatamine aitab luua suuremat selgust pädevuste ja vastutuse jaotuse osas. See on vajalik samm vähendamaks ülesannete dubleerimist järelevalveasutuse ja kriisilahendusasutuse vahel. Varajase sekkumise raamistiku ülevaatamisel tuleb võtta arvesse, et selle tulemusel peab järelevalveasutustel säilima võimalus reageerida olukorra parendamiseks juba varajases staadiumis – see tagab parema olukorra ohjamise ning õigeaegsema reageerimise. Järelevalve- ja kriisilahendusasutuse koostöö ja vastutuse täpsustamine aitab vältida olukordade kiireloomulist halvenemist tänu õigeaegsemale reageerimisele. Juhtimine ja otsuste tegemine peaks peegeldama võimalikke rahastamise meetmeid, mis komisjoni ettepaneku põhjal sõltuvad suuresti riiklikest allikatest. Kriisiolukordades hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamise otsusõigus ei tohi liikuda Ühtse Kriisilahendusnõukogu vastutusalasse, vaid peab jääma riiklikele hoiuste tagamise skeemidele. See on eriti oluline juhul, kui hoiuste tagamise skeem peaks osalema kriisilahenduses panga kapitali ja kohustuste teisendamise 8% lävendi saavutamisel. Seetõttu on vaja teha muudatusi juhtimises ja otsuste tegemises, eriti juhul, kui DGS peaks sekkuma panga kapitali ja kohustuste teisendamise 8% nõude saavutamisel. Teiseks oleme avatud või isegi toetame laiemat arutelu SRM juhtimise üle, et tagada SRB valitsemise ja otsuste tegemise konkreetsete muudatuste tegemisel väiksemate riikide jaoks parem tasakaal ja otsustes osalemine. DGS vahendite kasutamise otsus ei tohi liikuda SRB vastutusalasse, see peab jääma riiklikele DGSdele.. BRRD täpsustatakse klausliga, et finantsseisundi taastamise kavad ei tohi eeldada ligipääsu keskpanga erakorralisele likviidsusabile või muule keskpanga mitte-standardse tagatise, tähtaja ja intressimääraga likviidsustoele. Eesti Pank toetab sellist täpsustust, sest keskpanga erakorralise likviidsusabi andmine eeldab keskpanga sõltumatut otsust. Seetõttu ei tohiks sellise abi saamist pankade finantsseisundi taastamise kavade koostamisel eelduseks võtta. 8. Omandiahelaga ehk valdusettevõtjaga pangagruppide ettepaneku sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Likvideeritavate asutuste MREL. Lisatakse uus mõiste, mille kohaselt likvideeritavate asutuste (likvideerimissubjektide) kriisilahenduse kavas nähakse ette maksejõuetuse korral nõuetekohane likvideerimine kooskõlas siseriikliku õigusega. Üldjuhul likvideeritavatele asutustele kriisilahendusasutused MRELi määrata ei tohiks, va kui kahjumi katmise summat ületava MRELi kehtestamine on vajalik, et kaitsta finantsstabiilsust või piirata finantssüsteemile võimaliku ülekandumise riski (mis on kehtivates õigusaktides sätestatud kriteeriumid). Kaotatakse likvideeritavate asutuste, kelle puhul kriisilahendusasutus ei ole MRELi määranud, kohustused kriisilahendusasutuselt eelnevat luba taotleda, kuna neid kohustusi peab komisjon ebaproportsionaalseks ja ei eeldata, et nende asutuste kahjumikatmisvõime ületaks omavahendite nõudeid. Kõikidele jääb kehtima eelneva loa andmise kord omavahenditesse kuuluvate instrumentide ennetähtaegseks tagasivõtmiseks. Omandiahelaga grupistruktuuridesse (mis hõlmavad tegutsevat äriühingut emaettevõtja ja tema tütarettevõtjate vahel ehk ka valdusettevõtjaga pangagrupid või grupistruktuurid) kuuluvad likvideeritavad üksused. Kriisilahendusse kuuluvasse pangagruppi kuuluv likvideeritav üksus, mille kriisilahendusasutus on selliselt kriisilahenduse kavandamisel klassifitseerinud, jäetakse välja omandiahelaga struktuuride reeglitest. Täpsemalt ei nõutaks enam, et likvideeritava üksuse emiteeritud omavahenditesse kuuluvaid instrumente ja muid kohustusi, mille suhtes ei ole tehtud MRELi käsitlevat otsust, ja mis kuuluvad vaheüksusele, oleks vaja maha arvata. Likvideeritav üksus ei pea enam täitma 19 MRELi, kui tal ei ole kriisilahendussubjektist, vaheüksusest ja likvideeritavast üksusest koosneva ahela kaudu kaudselt märgitud sisemise MRELi täitmiseks kõlblikke vahendeid. Maksejõuetuse korral ei eeldata kahjumi ülekandmist likvideeritavalt üksuselt kriisilahendussubjektile vaheüksuse kaudu ega ka kapitali allapoole suunamist vastupidises suunas. Vaheüksusest emaettevõtja ei tohiks seega maha arvata osalusi likvideeritava üksuse emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kohustustes, mille suhtes ei kohaldataks enam MRELi otsust. Sellest tulenevalt peavad likvideeritavate üksuste emiteeritud omavahenditesse kuuluvaid instrumente ja kohustusi omavad vaheüksused kohaldama nende riskipositsioonide suhtes riskikaalusid ja lisama need oma koguriskipositsiooni näitajasse. Kuna neid riskipositsioone võetakse arvesse vaheüksuse koguriskipositsiooni summa ja koguriskipositsiooni näitaja arvutamisel, tagab see, et vaheüksusel peab olema sisemise MRELi teatav summa, mis kajastab kõnealuseid nõudeid likvideeritavate üksuste vastu. Likvideerimissubjektid, kelle puhul kriisilahendusasutused on kaalutlusõiguse alusel kehtestanud MRELi (ehk summas, mis ületab omavahendite nõudeid), kuuluksid siiski omandiahelas mahaarvamise eeskirjade kohaldamisalasse. Likvideeritavate asutuste aruandlus. Lisatakse kohustuslik aruandluskord likvideeritavatele asutustele, kelle suhtes on vastu võetud MRELi määramise otsus (st kui MREL ületab kahjumi katmise summat). Teistele likvideeritavatele asutustele säilitatakse praegune kord, mille puhul puuduvad spetsiaalsed MRELi aruandlus- või avalikustamiskohustused. Kuna kriisilahenduse kavandamise eesmärgil aruandlust ei muudeta ja seega kohaldatakse seda jätkuvalt kõigi likvideeritavate asutuste suhtes, on kriisilahendusasutustel siiski võimalik saada teavet, mis on vajalik otsustamaks, kas muuta asjaomase ettevõtja jaoks ette nähtud strateegiat või MRELi kalibreerimist. Konsolideeritud sisemine MREL. Kriisilahendusasutusele antakse kaalutlusõigus kehtestada kriisilahendussubjekti tütarettevõtjale sisemine MREL konsolideeritud alusel, kui 1. valdusettevõtjaga struktuuris on vaheüksus ainus kriisilahendussubjekt (kes on ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja) vastavalt kas BRRD või SRMR ulatusse kuuluv otsene tütarettevõtja. Seda saaks kasutada ainult need valdusettevõtjaga struktuurid, mille vaheüksus koondab grupisiseseid riskipositsioone või pangagrupi muud liiki struktuurid, mille puhul on järeleavalvesutus kehtestanud tütarettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, täiendavate omavahendite nõude ja kombineeritud puhvri nõude samal konsolideerimisalusel. 2. nii kriisilahendussubjekt kui ka vaheüksus peavad olema asutatud samas liikmesriigis ning kuuluma samasse kriisilahendusalusesse gruppi. 3. kriisilahendusasutus peab olema jõudnud järeldusele, et sisemise MRELi täitmine konsolideeritud alusel ei mõjuta negatiivselt kriisilahendusaluse grupi, kuhu tütarettevõtja kuulub, kriisilahenduskõlblikkust ega allahindamise ja teisendamise õiguse kohaldamist tütarettevõtja või teiste samasse kriisilahendusalusesse gruppi kuuluvate üksuste suhtes. See tingimus võimaldaks kriisilahendusasutusel mitte kehtestada sisemist MRELi konsolideeritud alusel olukordades, kus tütarettevõtja suhtes kohaldatavad individuaalsed nõuded oleksid kõrgemad. Sisemise MRELi konsolideeritud alusel kehtestamine tähendab, et kriisilahendusasutusel ei ole võimalust kehtestada tütarettevõtjad individuaalset sisemist MRELi (MRELi mitmel eri alusel). Sisemisest MREList vabastamine on võimalik üksnes juhul, kui BRRD ja SRMR tingimused on täidetud. Selgitatakse, et kui konsolideerimisalasse kuuluvad tütarettevõtjad on emiteerinud kõlblikke kohustusi sama kriisilahendusaluse grupi teistele üksustele, kuid väljaspool seda konsolideerimisala, või olemasolevale aktsionärile, kes ei kuulu samasse kriisilahendusalusesse gruppi, arvatakse need kohustused teatavas ulatuses vaheüksuse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka. See võimaldab komisjoni hinnangul sisemise MRELi täitmiseks kõlblike vahendite otseemissioone lõpliku tütarettevõtja ja kriisilahendussubjekti vahel arvesse võtta vaheüksuse konsolideeritud sisemise MRELi täitmisel, tagab kooskõla omavahendite arvutamisega konsolideeritud alusel ja on sarnane kriisilahendussubjektide välise MRELi kohaldamise reegliga. Seisukoht 13: Eesti toetab üldiselt valdusettevõtjaga pangagruppide ettepaneku lähenemist. Tagamaks paremini neisse gruppidesse kuuluvate pankade kriisilahendusvõimekus peame oluliseks tugevdada Euroopa Komisjoni pakutud eeltingimusi, kui kriisilahenduspuhvri nõudeid soovitakse määrata grupis konsolideeritud tasemel. Selgitus seisukohtade kohta: Mahaarvamismehhanism ei järgi usaldatavusnormatiivide seisukohast kõige konservatiivsemat lähenemist ja võimaldab vahepealsetel üksustel maha arvata osalused oma kõige kõrgemate MRELi nõuetele vastavatest instrumentidest. Kuna muudatuste mõjude hindamiseks oli komisjoni analüüsis valim vaid 10 valdusettevõtjat, siis vähendatud valimi korral on tulemused väga heterogeensed ja mõjud ei ole üheselt mõistetavad. Seetõttu ei pruugi valim olla representatiivne ja komisjoni pakutud kaitsemeetmed ei pruugi olla piisavad. Sisemise MRELi kohaldamata jätmine võib teatud juhtudel pigem takistada kui suurendada pankade kriisilahendusvõimekust. Seetõttu tuleks konsolideeritud tasemel sisemise MRELi kehtestamise eetingimusi tugevdada, et tagada pankade piisav kriisilahenduspuhvrite olemasolu ja paremini omandiahelaga struktuuridesse kuuluvate pankade kriisilahendusvõimekus. 20 Eesti Pangaliidu arvamusel on komisjoni ettepanek mõistlik. Konservatiivsust ei ole vaja lisada mahaarvamismehhanismi juures. Igale grupi ettevõttele kehtivad kapitalinõuded, mille on regulaator kehtestanud lähtuvalt riskide suurusest. Seega neist peaks piisama likvideerimisprotsessis. Sisemine MREL on kahjuks vägagi piirav instrument, sest ka grupisisesteks tehinguteks on vaja järelevalvelt 3 kuud varem luba hakata taotlema. Kahjuks puudub selles instrumendis paindlikkus, mida grupisisestel kapitali liigutamistel oleks vaja. Sellele on mitmeid paremini töötavaid alternatiivseid lahendusi, mis kriisilahenduses töötavad oluliselt efektiivsemalt. 9. Kehtiv regulatsioon ja õiguslikud mõjud Eestis tuleb muuta eelkõige finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust, krediidiasutuste seadust, tagatisfondi seadust. Krediidiasutuste seaduses on nõuete rahuldamisjärkude erisused. Hoiustest tulenevad nõuded rahuldatakse enne pandiga tagamata (tavalisi) nõudeid. Pankrotiseaduse põhimõtteid see ei puudutaks. 10. Sihtrühm ja mõjude analüüsi kokkuvõte Eelnõu otsene sihtrühm on hoiustajad, pangad, pankades hoiuseid omavad ettevõtted, pankade omanikud (aktsionärid ja võlakirjaomanikud), hoiuste tagamise skeemid, SRF, pankade järelevalve- ja kriisilahendusasutused (Eestis Finantsinspektsioon). Kavandatud meetmed tagavad võrdsed tingimused, parema siseturu pangandusteenuste jaoks ning kõigi hoiustajate ja pankade võrdsema kohtlemise kogu ELis. Kriisilahendusega hõlmatud pangad peaksid jätkuvalt täitma nõuet tagada piisaval tasemel kahjumikatmisevõime ja, et nad muutuksid kriisilahenduskõlblikumaks. Igal üksikjuhul hinnatakse eraldi, kas kriisilahenduse kohaldamisala laiendamine tooks komisjoni pakutu kaasa suuremad kulud pankadele, kelle puhul hetkel kaalutakse likvideerimist, kuid kes läheks ettepaneku kohaselt kriisilahenduse alla. Leevendav tegur üldsuse ja kogu ühiskonna jaoks oleks vara väärtuse säilitamine (seoses panga ülekandmise strateegiate hõlbustamisega koos nõuetekohase turult lahkumisega), maksumaksjate raha vähesem kasutamine ning hoiuste allahindamise vältimine hoiuste tagamise skeemi ulatuslikuma kasutamise abil vähima kulu testi alusel. Hoiuste tagamise skeemi vahendite ja SRFi kasutamine võib siiski kaasa tuua ka pangandussektori ex post osamaksete täiendava vajaduse, mida Euroopa hoiusekindlustusskeemi puudumise korral ei kompenseeritaks pankade poolt turvavõrkudesse tehtavate osamaksete vähendamise teel. 2024. aastaks on eelduslikult SRFis 80 mld eurot ja riikide hoiuste tagamise skeemides 55 mld eurot. CMDI reformi ettepanekutega kaasnevad komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt pankadele kulud, sõltuvalt sellest, millises ulatuses laiendataks kriisilahendust avaliku huvi hindamisest ja konkreetsetest asjaoludest tulenevalt. Hoiuste tagamise skeemi vahendite ja SRFi kasutamine oleks CMDI reformi kasutatavate rahaliste vahendite puhul kulutõhusam, kuid see võib kaasa tuua ka vahendite täiendamise vajaduse pangandussektori osamaksete kaudu. Üldiselt kompenseeriks kriisilahendusasutuste ja pankade kulud siiski saadav kasu, mis tuleneks paremast valmisolekust suurema hulga pankade jaoks, täpsustatud stiimulitest kasutatava kriisiohjevahendi valimisel, tänu selgematele eeskirjadele ja juurdepääsule pangandussektori rahastatavatele turvavõrkudele. Tarbijate ja üldsuse jaoks peaksid kulud olema piiratud ja sellest saadav kasu peaks olema selgelt suurem, eelkõige tänu hoiustajate suuremale kaitsele ning kindlustundele, finantsstabiilsusele ja maksumaksjate raha vähendatud kasutamisele. ELi pangad peavad üldiselt komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt CMDI raamistiku selgemaks muutmist kasulikuks. Samas on väiksemad pangad mures võimalike kulude pärast, mis võivad kaasneda kriisilahenduse kohaldamisala laiendamisega koos kriisilahenduspuhvriga (MREL nõudega) ning pangandussektori rahastatavate turvavõrkude laialdasema kasutamisega. Suuremad pangad toetavad üldiselt kriisilahenduse laiemat kohaldamist ja rõhutavad vajadust luua kriisilahenduspuhvrid, kuid suhtuvad kriitiliselt turvavõrkude kasutamise võimalusse, eelkõige väiksemate ja keskmise suurusega pankade kriisilahenduse tarbeks. Ühelt poolt võib halduskoormus kriisilahendusasutuste jaoks mõnevõrra suureneda (rohkem kriisilahenduskavasid ja haldusotsuseid). Teiselt poolt kaasneks kasu suuremast õiguskindlusest ja tulemuste prognoositavusest kriisilahenduse meetmete rakendamisel või kriisiohjevahendite kohaldamisel väljaspool kriisilahendust. Tarbijate ja hoiustajate (sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks) peaksid kulud olema piiratud ja saadav kasu peaks kulusid komisjoni hinnangul selgelt ületama, seda eelkõige tänu hoiustajate suuremale kaitsele, finantsstabiilsusele, väärtuse paremale säilitamisele panganduse kriitiliste funktsioonide kaitsmise ja maksumaksjate raha kasutamise vähendamise kaudu. Ettepanekute otsene sotsiaalne mõju puudub. Ei ole otseseid või kindlakstehtavaid mõjusid, mis tooksid olulist kahju või mõjutaksid kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärkidega ja Euroopa kliimamäärusest tulenevate kohustustega. Ettepanekute rakendamisel otsene eelarveline mõju puudub, sealhulgas iga-aastasele riigieelarvele11. Samas võib hoiuste tagamise skeemi võimaliku laialdasema kasutamisega kaasneda kaudne eelarveline mõju, kuna kohustus hoiused nõutud määral 11 Ettepanek ei mõjuta ka ELi eelarvet. 21 tagada, lasub riigil, kui hoiuste tagamise skeemi vahenditest ei piisa. Kavandatavatel meetmetel ei ole otsest mõju Eesti regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale. Kokkuvõttes väljendub CMDI reformi positiivne mõju eelkõige järgmistes elementides:  finantsstabiilsus pankade maksejõuetuse tagajärgede leevendamise kaudu;  hoiuste laiem ja teatud juhtudel kõrgema määraga tagatus;  maksumaksjate raha kasutamise välistamine pankade probleemide korral;  arvestades pankade keskset rolli tarbijatele ja ettevõtetele rahastamis- ja finantsteenuste osutamisel, peaks pangandussektori suurem stabiilsus kasu tooma nii seoses tarbijate ja ettevõtete juurdepääsuga rahastamisele kui ka nende kui hoiustajate kaitsega. Ebamäärane (täpselt teadmata) on mõju majandustehingute rahastamise hinnale, võlakirjaturgudele (eelkõige allutatud võlakirjade puhul), hoiuste tagamise skeemi sihttasemele. 11. Hinnang subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele CMDI reformi ettepanekute eesmärk on täiendada ja muuta juba kehtivaid ELi õigusakte (SRMR, BRRD, DGSD), mida on seetõttu kõige parem saavutada ELi tasandil, mitte erinevate riiklike algatustega. Liikmesriigid ei suuda üksi piisavalt saavutada hoiustajate kaitse ühtlustatud taset, hoiuste tagamise skeemide rahastamise ja toimimise ühtseid eeskirju, kriisilahendusnõuete ühtset rakendamist, pangagruppide kriisilahenduskõlblikkust ning kriisilahendusasutuste tavade lähendamise eesmärke. Nende eesmärkide täitmiseks on vajalikud EL ühtlustatud reeglid, et tagada võrdsed võimalused kogu ELis ja vältida pankade seas põhjendamatute konkurentsieeliste tekkimist. Kavandatud muudatused on ELi tasandil põhjendatud, sest riikide finantssektorid on omavahel tihedalt seotud, samuti ülekandumisriski ja ülekanduva mõju tõttu; paljude pankade äritegevuse piiriülese olemuse tõttu ning süsteemse mõju tõttu, mida mis tahes panga maksejõuetus võib avaldada finantsstabiilsusele. ELi meetmeid saab rakendada ühtlustatud kriisilahendusraamistiku kaudu, kui riiklikke maksejõuetusmenetlusi peetakse hoiustajate, maksumaksjate raha ja finantsstabiilsuse kaitsmisel sobimatuks. Kavandatud reeglid ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja ehk on proportsionaalsed pangagruppide kriisilahenduskõlblikkuse tagamise ja võrdsete tingimuste küsimustega ning DGSDi eesmärkide saavutamiseks vajalikuga Oleme arvamusel, et CMDI reformi ettepanekud on üldjoontes põhjendatud ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega kooskõlas. 12. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Eesti seisukohtade, seletuskirja sisu ja seal olevad mõjud on kaardistatud koostöös Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja turuosalistega. Ametlikult esitasid seisukohad Justiitsministeerium ja Eesti Pank. Seletuskiri ja seisukohad esitati mitteametlikult kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ja turuosalistele, kelle ettepanekuid on seisukohtade ja seletuskirja viimistlemisel arvestatud (täpsemalt Lisas). 22 Lisa: Arvamused Euroopa Komisjoni välkmaksete ettepaneku ning Eesti seisukohti selgitava seletuskirja kohta Nr Sisu Arvestatud/ mittearvestatud/ selgitatud/ teadmiseks võetud 1 Justiitsministeerium Esitatud muudatusettepanekud on seotud kriisiohje- ja Arvestatud hoiusekindlustusraamistiku reformiga ning puudutavad üksnes krediidiasutusi. Krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist (sh maksejõuetuse korral), vastutust ning järelevalve teostamist krediidiasutuse üle reguleerib krediidiasutuste seadus (KAS § 1 lg 1). Krediidiasutuse pankrotimenetlust reguleerib krediidiasutuse seaduse 11. peatüki 2. jagu. Seega leiame, et otsene mõju pankrotiseaduse kontekstis maksejõuetusõigusele puudub. Lisaks leiame, et COM(2023)228 artikkel 1 lõikes 3 võiks jätta sõnadest Teadmiseks võetud. EL administrative penalties välja administrative. Tegemist ei ole EL õiguses finantssektorit puudutavates sisustatud mõistega ja jääb selgusetuks, millised nõuded see riiklikule kehtivates õigusaktides on sanktsioonisüsteemile seab. Seetõttu võiks piirduda lihtsalt mõistega halduskaristuste (administrative penalties. penalties) mõiste juba kasutusel. 2 Eesti Pank Eesti Pank on toetanud pangandusliidu lõpule viimist ning pangandusliidu Arvestatud tugevdamist. Tänu sellele paraneks hoiustajate kindlustunne ning pankade kriisiohjamiseks ei kasutataks enam avaliku sektori, vaid krediidiasutuste vahendeid. Lisaks oleks finantsstabiilsus paremini kaitstud. Kriisilahendusraamistik ei ole täitnud üht oma eesmärkidest – kaitsta Arvestatud maksumaksjate raha pankade päästmisel. Kuigi kriisilahendusraamistik vajab täpsustamist ning parendamist, ei saa praegust Komisjoni ettepanekut pidada piisavalt kaalutletuks ega neutraalseks. Ettepanek on tugevalt kaldu ELi kriisilahendusraamistiku suuremale kasutamisele võrreldes maksejõuetusmenetluse protseduuriga, eelkõige keskmiste ja väiksemate pankade puhul. Sellest lähtuvalt Eesti Pank ei toeta sellisel kujul kriisilahendusraamistiku Arvestatud kohaldamisala laiendamist keskmistele ja väikestele pankadele. See tähendaks neile suuremat halduskoormust ja sellega kaasnevaid lisakohustusi. Näiteks võttes arvesse nende pankade ärimudeleid ja suurust ei pruugi kriisilahenduseks sobilike instrumentide omamine (MREL nõude täitmine) olla proportsionaalne ning lõpptulemusena võib kriisilahendamine osutuda vähem efektiivseks kui likvideerimine. Eesti Pank toetab avaliku huvi hinnangu harmoniseerimist. Sellest Arvestatud hinnangust sõltub, kas krediidiasutusele kohaldatakse kriisilahendamis- või likvideerimismenetlust. Avaliku huvi hinnangu täpsustamine ja harmoniseerimine aitab luua võrdsema mänguvälja. Samal ajal ei tohiks positiivse hinnangu saamine viia selleni, et kriisilahendust kasutatakse väga väikeste pankade suhtes. Komisjoni ettepaneku kohaselt kriisilahendusasutuse tõendamiskohustus likvideerimise eelistamisel suureneb, mistõttu on oht hakata eelistama kriisilahendust valedel eesmärkidel. Kohaldamisala laiendamise osas ei ole arvestatud sellega kaasnevat võimalikku moraaliriski ega täiendava rahastuse vajadust kriisilahendamisse minevatele pankadele. Komisjoni ettepaneku tulemusel suureneks hoiuste tagamisskeemide Arvestatud (Deposit Guarantee Schemes, DGS) kasutamine kriisilahenduses, mille läbi tugevdataks pankade kriisilahenduse rahastust. Et DGSide peamine ülesanne peaks olema hoiuste välja maksmine, suhtume hoiuste tagamisskeemide rolli suurendamisesse kriisilahenduses reservatsiooniga. Andes DGSidele uusi ülesandeid, toob see DGSidele kaasa suuremad kulutused ehk nende ülesannete täitmiseks võib tekkida vajadus suurendada fondide sihttaset. DGSide kasutamine kriisilahenduses kätkeb endas ühtlasi olulisi ohte, millega Komisjoni ettepanekus pole arvestatud. 23  Esiteks, selliste ülesannete seadmine pole kooskõlas DGSide mandaadi ega Arvestatud praeguse rahastamisskeemiga. ELi-üleselt on kokku lepitud kasutada ühtset kriisilahendusfondi (Single Resolution Fund, SRF) kriisihaldamise toetamiseks, kuid hoiuste tagamisskeemide puhul sellist ühtset ELi- ülest lähenemist pole. Kuni liikmesriik vastutab DGSide eest ja puudub ELi- ülene hoiuste tagamisskeem, peaks liikmesriigil säilima õigus otsustada ka DGSide vahendite kasutamise üle muudel eesmärkidel peale hoiuste välja maksmise. Teiseks, liikmesriikide tegevus DGSide sihttaseme saavutamisel on ebapiisav ja kõik DGSid ei ole korralikult fondi sissemakseid kogunud. Sellest lähtuvalt Eesti Pank ei toeta ilma DGSide rahastamise põhimõtete ja sihttaseme ülevaatuseta DGSide kasutamist alternatiivsete meetmete rahastamisel likvideerimisprotsessis ega vastavate reeglite harmoniseerimist. Komisjoni ettepanek võlausaldajate hierarhia ühetasandiliseks muutmise Arvestatud kohta vajab põhjalikumat analüüsi. Võlausaldajate hierarhia muutmine puudutab kriisilahendust ning ei mõjuta hoiuste hüvitamise ulatust. Siiski mõjutab võlausaldajate hierarhia DGSide kulutusi ning võib tingida vajaduse sihttaset suurendada. Kui DGSide vahendeid on kasutatud kriisilahendamise toetamiseks, ei pruugi neil enam jätkuda piisavalt vahendeid hoiuste väljamaksmiseks, mis on aga DGSide põhiülesanne. Samal ajal toetab Eesti Pank hüvitatavate hoiuste ringi suurendamist. Täiendavalt on vaja analüüsida, mil määral suurenevad selle tulemusel pankade maksed DGSidesse. Vähima kulu testi harmoniseerimine DGSide kasutamisel – lisaks hoiuste Arvestatud väljamaksmisele – aitab luua selgust DGSide vahendite kasutamisel kriisilahenduses. Samas ei tohiks tekkida olukorda, kus esimene eelistus on kriisilahendus. Varajase sekkumise raamistiku vastutuspõhine ülevaatamine aitab luua suuremat selgust pädevuste ja vastutuse jaotuse osas. See on vajalik samm vähendamaks ülesannete dubleerimist järelevalveasutuse ja kriisilahendusasutuse vahel. Varajase sekkumise raamistiku ülevaatamisel tuleb võtta arvesse, et selle tulemusel peab järelevalveasutustel säilima võimalus reageerida olukorra parendamiseks juba varajases staadiumis – see tagab parema olukorra ohjamise ning õigeaegsema reageerimise. Järelevalve- ja kriisilahendusasutuse koostöö ja vastutuse täpsustamine aitab vältida olukordade kiireloomulist halvenemist tänu õigeaegsemale reageerimisele. Konkreetsem muudatus, mis puudutab Eesti Panka, on seotud BRRD Arvestatud artikliga 5.3. Seda täpsustatakse klausliga, et finantsseisundi taastamise kavad ei tohi eeldada ligipääsu keskpanga erakorralisele likviidsusabile või muule keskpanga mitte-standardse tagatise, tähtaja ja intressimääraga likviidsustoele. Eesti Pank toetab sellist täpsustust, sest keskpanga erakorralise likviidsusabi andmine eeldab keskpanga sõltumatut otsust. Seetõttu ei tohiks sellise abi saamist pankade finantsseisundi taastamise kavade koostamisel eelduseks võtta. 3 Finantsinspektsioon DGS vahendeid tahetakse kasutada kriisilahenduses selleks, et SRF Arvestatud vahenditele ligi pääseda. Sealjuures tahetakse kriisilahenduse toetamisel võimaldada DGS vahenditest tühjaks teha, mis ei jäta süsteemse kriisi puhul DGS-i vahendeid, et vajadusel hoiuseid välja maksta. Lisaks tahetakse ära kaotada DGS-i eelistamine likvideerimise hierarhias, Arvestatud mis omakorda seab ohtu DGS vahendite tagasisaamise likvideerimise või pankroti menetlusest. Lisaks tahetakse kõik hoiused panna ühele pulgale, mis omakorda võib Arvestatud mõjutada likvideerimise menetluses recovery rate-t. 4 Eesti Pangaliit MTÜ 1. Võlanõuete hierarhia muutmise plaan selliselt, et hoiustajate Arvestatud nõuded on eelisjärjekorras - selle loomisel tuleb arvesse võtta, et seeläbi ei halvataks turu finantsstabiilsust, kui suur osa nõudeid, mis on näiteks 24 seotud teiste krediidiasutustega, siis see võib ohtu seada nende ettevõtete jätkusuutlikkuse. 2. Plaan hüvitamisele mineva hoiuse arvelt mitte tasaarveldada laenu Teadmiseks võetud. kohustusega. Sellisel juhul tuleb luua mehhanism nende laenukohustuste ülevõtmiseks või miks mitte osade kaupa tasaarveldamiseks. Ülevõtmisel kohustub ülevõtja tasuma vastavas summa vahendid pankrotivarasse. Ehk siis koos ettepanekuga laenukohustusi mitte tasaarveldada, sooviks näha ettepanekut, mis nendest laenukohustustest edasi saab ja kuidas nende arvelt tagatakse pankrotivara ja teiste võlausaldajate kaitse. Pankadel ei ole infot esitada ajutiste elusündmuste hoiuste kohta, sest pank Arvestatud ei pea sellist arvestust. See on kliendi kohustus tõendada, et tal on hoiusel raha, mis on saadud sellistest sündmustest. Parandada SRB ja SNDO koostööraamistikku seadusandluses, kuna Arvestatud praktikas on tulnud ette olukordi, mis viitavad sellele, et kahe asutuse koostöö ei pruugi olla turule proportsionaalne (kuna SR MR regulatsioon saab SRB-le anda suuniseid, siis kasutaks seda võimalust). 25  Riigikantselei Teie 22.06.2023 nr 2-5/23-01300; [email protected] 12.9.1/23-0181/-1T Meie 18.09.2023 nr 11-3.1/4551-2 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi ettepanekute kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile ettepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi ettepanekute kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Justiitsministeerium Eesti Pank Finantsinspektsioon Eesti Pangaliit MTÜ Kadri Martin 5885 1368 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2