Kliimaministri määruse eelnõu

Teie 29.08.2023 nr 1-4/23/3937, Kliimaministeerium KLIM/23-1132/-1K [email protected] Meie 18.09.2023 nr 1.1-11/5565-2 Kliimaministri määruse „Narva kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivitööstusest toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu Austatud härra Michal Rahandusministeerium kooskõlastab kliimaministri määruse „Narva kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivitööstusest toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu ainult märkustega arvestamisel. Palume eelnõus teha parandused ning enne selle kinnitamist saata uuesti Rahandusministeeriumisse läbivaatamisele. 1. Esmajoones juhime tähelepanu, et antud meetme edukus sõltub otseselt AS Narva Soojusvõrk (edaspidi NSV) poolt soojuse ostu konkursi läbiviimisest (edaspidi konkurss), ilma konkurssi edukalt läbi viimata, ei ole antud meede asjakohane. Rahandusministeerium, Eesti Energia üldkoosoleku esindajana, proovib igati kaasa töötada toimiva lahenduse leidmiseks. Siinkohal on aga Kliimaministeeriumil oluline vastutus rääkida NSV-ga konkursi korraldamine läbi. Sealhulgas on kriitilise tähtsusega konkursi läbiviimise ajaline mõõde – uus käitis, mida konkursi tulemusel rajatakse ning käesoleva meetme eelarvest finantseeritakse, peab olema valmis hiljemalt 2026. aasta augustikuuks. Konkursi korraldamine, vajalike hankemenetluste läbiviimine ning uue käitise rajamine on aga mitme arvestatava riskiga protsess. Sellest tulenevalt, kui 2023. a oktoobrikuu lõpuks ei ole toimunud selgeid samme konkursi korraldamise suunas (sh NSV poolt avaliku teate avaldamine uue soojatootmisvõimsuse vajalikkuse kohta, konkursitingimuste Konkurentsiametiga kooskõlastamine, konkursi väljakuulutamine), siis suure tõenäosusega ei jõuta meedet tähtajaks ellu viia ning sellisel juhul on Rahandusministeerium sunnitud tegema ettepaneku meetmest loobuda ning vahendid suunata teistele tegevustele. 2. Eelnõu § 10 lõige 1 sätestab „Taotleja võib olla Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsev äriühing, mis tegutseb või on tegutsenud soojusettevõtjana, mis ei ole välistatud määruse § 5 lõike 2 alusel ning mis osaleb Narva linna kaugkütte võrguettevõtja läbi viidava kaugkütteseaduse § 141 kohase soojuse ostu konkursil“. Seletuskirjas on selgitatud „Konkursil osalemine tähendab, et valmistatakse ette pakkumust konkursile ning pakkumuses esitatavas soojuse müügi hinnas soovitakse arvestada toetusega“ ning lisatud „Konkursi väljakuulutamisega samaaegselt Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  avalikustab NSV oma veebilehel pakkumiskutse, milles sisalduvates tingimustes märgitakse muu hulgas, et konkursil osaleja võib taotleda toetust käesolevas määruses ette nähtud tingimustel 20 miljoni eurot ulatuses. [– – –] Kui konkursil 3 RT I, 09.08.2022, 26 4 RT I, 07.03.2023, 76 3 osaleja täidab toetuse saamise tingimused, siis saab ta soojuse hinna pakkumuses arvestada toetuse summaga. Soojuse ostu konkursil saab teha pakkumuse ka ilma toetust taotlemata. Soojuse ostu konkursi võitja saab esitada toetuse saamiseks taotluse rakendusüksusele. Rakendusüksus kontrollib taotleja, partneri ning taotluse nõuetekohasust ning vastavust valikukriteeriumitele. Kui kontrolli tulemus on positiivne, siis tehakse taotluse rahuldamise otsus. [– – –] Tegevusi rahastatakse läbi taotlusvooru, mis on avatud soojuse ostu konkursiga sama aegselt, et konkursil osalejad saaksid soovi korral esitada rakendusüksusele toetuse taotluse ning toetuse summaga konkursil soojuse hinda pakkudes arvestada.“ Palume täiendada eelnõud ning seletuskirja, et oleks üheselt arusaadav ja selge, kes võivad toetust taotleda (konkursil osaleja või selle võitja) ja kelle taotlus rahuldatakse ja kes saab toetuse (konkursil osaleja või selle võitja). Hetkel ei ole selge, millal/millele on tingimuseks konkursil osalemine ja millal/millele selle võitmine jne, sekkumisloogika järgi peaks rahastatama konkursi võitjat. 3. Eelnõu § 6 lõike 8 punkt 7 kohaselt on lubatud kasutada fossiilset kütust soojuse tootmisjaama käivitamiseks, kui selleks puudub alternatiivne taastuvenergia. Seletuskirja kohaselt võib selleks olla näiteks põlevkiviõli. Rõhutame, et käitis peab olema 100% taastuval kütusel põhinev, sh selle käivitamine. Palume antud punkt kustutada ja teha vastavad korrektuurid läbivalt nii eelnõus kui ka seletuskirja. Juhime tähelepanu, et ka vastavalt komisjoni üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 artiklile 46 ei ole fossiilkütuste kasutamine toetatavates soojuse tootmisjaamades lubatud (Artikkel 46 lõige 4: „Abi ei anta fossiilkütuste (v.a maagaas) jõul töötavate tootmisrajatiste rajamiseks ega täiustamiseks“) ja artiklis 46 ei tehta erandit ka nn stardikütuse puhul. 4. Lisana esitatud hindamiskriteeriumid ei vasta seirekomisjonis kinnitatud läbivatele valikukriteeriumitele- ja metoodikale. Palume lisas olevaid kirjeldusi täiendada ning tagada kooskõla seirekomisjonis kinnitatuga ja vaadata, et lisas olev info oleks ühtlustatud seletuskirjas kirjeldatuga. Läbivalt peab olema arusaadavalt kirjeldatud, kuidas kriteeriume hinnatakse, et toetuse taotlejal on võimalik iga valikukriteeriumi puhul üheselt mõistetavalt aru saada, millistel juhtudel hinnatakse valikukriteerium täidetuks. Samuti palume korrigeerida lisa päises olevat eelnõu nimetust. 5. Eelnõu §-s 3 on sätestatud, et uue soojuse tootmisjaama võimsus peab olema vähemalt 80 MW, seletuskirjas on aga toodud 82 WM. Palume ühtlustada informatsiooni. 6. Eelnõu § 6 lõikes 4 viidatakse lõike 1 punktile 2, kuid § 6 lõikes 1 ei ole alapunkte. Palume viidet parandada. 7. Eelnõu eesmärgiks on sealhulgas uue komplektse soojuse tootmisjaama ehitamine ning nähtub, et olemasoleva käitise renoveerimine on antud meetme raames välistatud. Eelnõu § 7 lõige 1 ning sama lõik seletuskirjas räägivad aga renoveerimisest. Palume eelnõud ja seletuskirja vastavalt korrigeerida. 2  8. Eelnõu § 8 lõige 1 sätestab, et projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 1. juuni 2023 kuni 31. august 2026, kuid lõikes 2 kirjutatakse, et projekti abikõlblikkuse periood võib alata alles taotluse esitamise kuupäevast või hilisemast kuupäevast. Kuna lõikes 1 nimetatud kuupäev (1.06.2023) on juba möödunud, siis palume lõiget 1 korrigeerida. 9. Eelnõus ja seletuskirjas kasutatakse mõisteid „riigihange“ ja „hange“. Riigihangete seaduse mõttes ei eksisteeri „hanget“, vaid üksnes riigihange. Hankijad viivad alates 0.01 eurost läbi riigihankeid (erinevad menetlused). Meie hinnangul soovitakse määruses välja tuua nii riigihankeid kui ka toetuse saaja oste. Seega palume ühtlustada mõistekasutust ja defineerida mõiste „hange“ määruse §-s 2 („Terminid“), näiteks sõnastades „Eelnõus nimetatakse nii hankija poolt läbiviidavat riigihanget kui ka toetuse saaja poolt läbi viidatav toetuse saaja ostumenetlust hankeks“. Sarnane sõnastus on seletuskirja eelnõu § 21 lõike 4 kohta sätestatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Merlin Sepp 5854 4274 [email protected] 3