Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile
[email protected] Riigihange: Nr 266204 “ AS Tallinna Lennujaam hoonete igapäevase hoolduskoristus- ja eripuhastustööde teenuse ostmine “ Hankija : AS Tallinna Lennujaam Registrikood 10349560 Tartu mnt 101 Tallinn Juhatuse liige: Anneli Turkin
[email protected] Vaidlustuse esitaja : OÜ Kinnisvaratee nindus Registrikood 10366541 P eterburi tee 44, 11415 Tallinn Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Piia Raide Advokaadibüroo LEXTAL Rävala 4, 10143 Tallinn Tel: 6 400 250 E-post:
[email protected] OÜ KINNISVARATEENINDUS VAIDLUSTUS HANKIJA OTSUS T ELE 15. septembril 2023 I VAIDLUSTAJA TAOTLUSED: Tunnistada kehtetuks AS Tallinna Lennujaam 07.09.2023 otsus nr 70 Stell Eesti AS (registrikood 10031220) pakkumuse edukaks tunnistamiseks ning otsused eduka pakkuja hankemenetluselt kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta ; Mõista AS-ilt Tallinna Lennujaam välja vaidlustaja õigusabikulud ja vaidlustuselt tasutud riigilõiv. II ASJAOLUD AS Tallinna Lennujaam (edaspidi: „Hankija“) viib avatud menetlusena läbi rahvusvahelist piirmäära ületavat riigihanget „AS Tallinna Lennujaam hoonete igapäevase hoolduskoristus- ja eripuhastustööde teenuse ostmine ” ( viitenr 266204). Hankel esitasid pakkumused 6 pakkujat , sh vaidlustaja . Pakkumuste vastavaks tunnistamise ja p ak k umuse edukaks tunnistamise ning eduka pakkuja kvalifitseerimise ja hankelt kõrvaldamata jätmise kohta edastati pakkujatele teade 08.09.2023 ( Lisa 1 ) . Seega on vaidlustus esitatud tähtaegselt. Vaidlustuse esitamise aluseks on asjaolu, et H ankija ei ole pakkumuste hindamisel lähtunud hanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumist , rikkudes RHS § 117 lg-t 1 . Seejuures ei ole hankija ka pakkujaid teavitanud eduka pakkumuse maksumusest ega pakkumuste hindamise aluse muutmisest, rikkudes RHS § 3 p 1 läbipaistvuse põhimõtet ja RHS § 47 lg-s 3 sätestatud pakkujate teavitamise kohustust. HD osas “Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad” on kehtestatud järgmine hindamiskriteerium : “ Hoonete hoolduskoristus eeldatav kuumaksumus ilma käibemaksuta. Pakkuja peab sisestama hanke alusdokumendi lisa vormil II lehel “Vorm II-1 koond” real nimetusega “Hoonete hoolduskoristusteenuse eeldatav kuumaksumus” toodud maksumuse ilma käibemaksuta .” HD Vorm II – Hinnapakkumuse vorm sisaldab Exceli tabelit nimetusega “Vorm II-1 hankesse.xlsx”, kuhu pakkujad pidid sisestama hoonete hoolduskoristusteenuste maksumused. Hoolduskoristuse kuu maksumuse hulka ei kuulu jäätmekäitluse, eripuhastustööde ega hügieenitarvikute maksumused. Need maksumused tuli pakkujatel esitada eraldi vormidel II-2 – II-4 ja kanda koondtabelisse Vormil II . HD lisa “Vorm II-Pakkumus” sisaldab järgmist tabelit: Nr Ostetava teenuse nimetus vorm Maksumus kuus (euro) 1. Hoonete hoolduskoristusteenuse maksumus II-1 0,00 2. Jäätmekäitluse maksumus II-2 0,00 3. Eripuhastustööde maksumus II-3 0,00 4. Hügieenitarvikute maksumus II-4 0,00 PAKKUMUSE MAKSUMUS KOKKU ILMA KÄIBEMAKSUTA KUUS: 0,00 KÄIBEMAKS 20% 0,00 PAKKUMUSE MAKSUMUS KOKKU KOOS KÄIBEMAKSUGA 0,00 Kuigi HD Vormil II „Pakkumus“ on hankija küsinud pakkumuse maksumust kokku, on hankija hindamiskriteeriumites sätestanud, et pakkumuste hindamise aluseks on üksnes hoonete hoolduskoristusteenuse maksumus (vorm II-1) ja mitte jäätmekäitluse, eripuhastustööde ega hügieenitarvikute maksumus. Riigihangete registrist nähtuvalt esitati hankel järgmised pakkumused: Stell Eesti OÜ (10031220) 59 493,48 eurot Krausberg Eesti OÜ (11279028) 75 139,21 eurot P. Dussmann Eesti OÜ (10068915) 92 529,98 eurot Arkaadia Puhastuse OÜ (10981157) 73 170,13 eurot OÜ Kinnisvarateenindus (10366540) 65 253,72 eurot Puhastuspr o ff OÜ (10889581) 60 126,73 eurot Vaidlustajale arusaadavalt on kõik peale P. DUSSMANN EESTI OÜ esitanud hoolduskoristuse kuutasu maksumused, nagu hankija oli hindamiskriteeriumis nõudnud , mitte pakkumuste kogumaksumused. Pakkujatele 08.09.2023 hankija poolt edastatud teade (Lisa 1) ei sisaldanud infot eduka pakkumuse maksumuse kohta. Selle teabe esitamata jätmisega rikkus hankija RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud kohustust esitada vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes . Vaidlustaja esi tas hankija le eRHR kaudu eduka pakkumuse kohta küsimuse : „ Austatud Hankija. Palun esitada eduka pakkuja pakkumuse maksumus. Samuti ei ole hankija avaldanud riigihanke pakkumuste maksumusi Vorm II Pakkumus rida: "Pakkumuse maksumus kokku ilma käibemaksuta kuus ". Hankija edastas järg mise vastuse : „ Tere Edastame pakkumuste kogumaksumused koos saadud punktidega: 1. Stell Eesti AS (10031220) 90 322,53 € 100 punkti; 2. P. DUSSMANN EESTI Osaühing (10068915) 92 529,98 € 97, 61 punkti; 3. Osaühing Kinnisvarateenindus (10366541) 93 592,15 € 96,50 punkti; 4. PUHASTUSPROFF OÜ (10889581) 93 775,28 € 96,31 punkti; 5. Arkaadia Puhastuse OÜ (10981157) 107 344,44 € 84,14 punkti; 6. Krausberg Eesti OÜ (11279028) 122 281,30 € 73,86 punkti “ ( Lisa 2 ). Märgime, et hankija tegi vastuse nähtavaks üksnes küsijale, mis tähendab, et teiste pakkujate ees ei ole hankija siiani RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud kohustust täitnud. Hankija vastusest nähtub, et hindamise aluseks olevad maksumused erinevad pakkujate poolt esitatud maksumustest. H ankija on pakkumuste hindamisel aluseks võtnud pakkumuste kogumaksumused (st koos jäätmekäitluse, eripuhastustöö de ja hügieenitarvikute maksumustega) , mitte hindamiskriteeriumina sätestatud h oonete hoolduskoristuse eeldatava kuumaksumuse , mille kohta hankija võrreldavaid pakkumusi hindamiskriteeriumite lehel küsis . RHS § 3 p 1 kohaselt on hankija kohustatud tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt. Antud juhul ei ole hankija taganud hankemenetluse läbipaistvust, kuna on võtnud pakkumuste hindamise aluseks hindamiskriteeriumis sätestatust erinevaid näitajaid ega ole sellest ka pakkujaid teavitanud . Nii Euroopa Kohtu, kui ka Eesti kohtute praktikas on korduvalt rõhutatud, et hankija peab rangelt järgima hanke alusdokumendis sätestatud tingimusi ega saa neist kõrvale kalduda (nt otsus asjas nr C-336/12: Manova , p-d 36-37, 39-40). Antud juhul on hankija hanke alusdokumentides sätestatud pakkumuste hindamiskriteeriumitest kõrvale kaldunud. Hankija on rikkunud RHS § 117 lg-t 1, mille kohaselt peab hankija hindama vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse . Hankija ei ole hinnanud mitte hindamiskriteeriumina sätestatud ja pakkujate (v.a DUSSMANN EESTI OÜ) poolt eRHR -i sisestatud hoonete hooldus koristuse eeldatav at kuumaksumus t , vaid vastavustingimuste alla kuuluval vormil II-Pakkumus esitatud pakkumuste kogumaksumusest. Kummalgi juhul on pakkumuste paremusjärjestus erinev, v.a soodsaim pakkumus. Samas on oluline kogu pakkujate paremusjärjestus, kuna olukorras, kus soodsaima pakkumuse esitaja pakkumusest loobub või esineb muu alus temaga hankelepingu mitte sõlmimiseks, võib hankija teha hankelepingu sõlmimise ettepaneku paremusjärjestuses järgmisele pakkujale. Eelnevast tulenevalt on hankija rikkunud hanke alusdokumentides esitatud pakkumuste hindamise tingimusi, mistõttu on pakkumuste hindamise tulemusel tehtud pakkumuse edukaks tunnistamise otsus õigusvastane ja tule b kehtetuks tunnistada. Otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest tulenevalt tuleb kehtetuks tunnistada ka eduka pakkuja suhtes tehtud hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused. III HANKEMENETLUSEGA JÄTKAMISE VÕIMATUS Vaidlustuse rahuldamise korral ei ole vaidlustaja hinnangul Hankijal võimalik hankemenetlusega jätkata . Ee lkirjeldatud õigusrikkumisi ei saa kõrvaldada pakkumuste hindamise uuel läbiviimisel, sest kehtival kujul hindamiskriteeriumid ei võimalda tagada pakkujate võrdset kohtlemist, ausat konkurentsi ja avalike vahendite säästlikku kasutamist ning hankijal ei ole lubatud pärast pakkumuste esitamist enam hindamiskriteeriume muuta. Riigihangete registris on sätestatud hindamiskriteeriumiks hoonete hoolduskoristus eeldatav kuumaksumus ilma käibemaksuta ning juhis, et pakkuja peab sisestama hanke alusdokumendi lisa vormil II lehel “Vorm II-1 koond” real nimetusega “Hoonete hoolduskoristusteenuse eeldatav kuumaksumus” toodud maksumuse ilma käibemaksuta.” Sellest nõudest on ilmne, et pakkumusi ei hinnata Vorm II-Pakkumus toodud pakkumuse kogumaksumuse alusel, vaid üksnes vormil II-1 kajastatud hooldusteenuse kuumaksumuse alusel. Samas klõpsates hindamiskriteeriumi all lingil „Vaata hindamismetoodika ja kriteeriumi kirjeldust“, on hindamismetoodikat kirjeldatud järgmiselt: „ Kriteerium: hoonete hoolduskoristus eeldatav kuumaksumus ilma käibemaksuta. Pakkuja esitab pakkumuse kogumaksumuse hanke alusdokumendi lisa vormil II. Hankija võrdleb ja hindab pakkumusi alljärgnevate hindamiskriteeriumide alusel: Hind 100 punkti. Madalaim pakkumus saab maksimaalsed punktid./../“ Seega kirjeldus viitab küll, et pakkumuse kogumaksumus esitatakse vormil II, kuid samas sätestab hindamiskriteerium hindamise aluseks üksnes hooldus koristuse eeldatava kuumaksumuse ja mitte pakkumuse kogumaksumuse . Järelikult ei ole hindamiskriteerium läbipaistev ega üheselt mõistetav , rikkudes ka pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet . Seda, et pakkujad on hindamiskriteeriumist erinevalt aru saanud, näitab ka asjaolu, et P. D USSMANN EESTI OÜ on sisestanud hinnatavate näitajate alla pakkumuse kogumaksumuse 92 529,98 eurot , samas kui teised 5 pakkujat on hinnatavate näitajate alla sisestanud hankija küsitud hooldus koristuse eeldatava kuu maksumuse. Seega ei ole kehtivat hindamiskriteeriumi võimalik rakendada . Ühtlasi tõusetub küsimus, kas P. DUSMANN EESTI OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamine on õiguspärane, kui ta ei ole pakkumuse maksumuseks esitanud hinnatava näitajana hoolduskoristuse kuutasu nagu teised 5 pakkujat, vaid pakkumuse kogumaksumus e . Kehtiv hindamiskriteerium, mis ei arvesta hankelepingu mahtu kuuluvaid jäätmekäitluse, eri puhastustööde ega hügieenitarvikute maksumusi, võimalda s pakkujatel moonutada ausat konkurentsi ning esitada hindamisele kuuluva t hoolduskoristuse kuutasu turuhinnast madalamana ning hindamisele mittekuuluvate teenus te tasu turuhinnast kõrgema na , et suurendada pakkumuse edukaks osutumise võimalust ja katta hooldus koristuse maksumuse puudujääki hindamisele mittekuuluvate teenuste maksumuse arvelt. See tekitab näiliku kuvandi pakkumuse soodsusest, kuigi tegelikkuses võib hankelepingu maksumus osutuda kallimaks kui teiste pakkumuste puhul. Antud juhul moodustavad vaidlustajale teadaoleva viie pakkumuse maksumustest hindamisele mittekuuluvate teenuste ( eripuhastustöö d, jäätmekäitlus, hügieenitarvikud) maksumused 30% – 3 9 % ( s.o summaliselt 28 3 38,43 - 47 172 ,09 eurot) pakkumuse kogumaksumusest. 9 protsendipunktine erinevus mitte hinnatavate teenuste maksumuste osakaalus on selliste summade juures märkimisväärne erinevus , mis annab alust arvata, et osad pakkujad võisid kasutada võimalust hinna moonutamiseks ja seega ei ole tagatud pakkujate võrdne kohtlemine ja konkurentsi efektiivne ärakasutamine hankel . Vaidlustaja on hanke objektiks oleva tes hoonetes koristu steenuseid osutanud alates aastast 2011, olles seetõttu eelduslikult kõige paremini kursis teenuste osutamise tegeliku maksumusega. Vaidlustaja pakkumuse kogumaksumusest moodustab jäätmekäitluse, hügieenivahendite ja eripuhastustöö de hindade osakaal võrreldes teiste pakkumustega nii summaliselt kui protsentuaalselt kõige vähem, ca 30%. H ankija on soodustanud ebaausa t konkurentsi ning rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise ja avalike vahendite säästliku kasutamise põhimõt e t , jättes järgimata RHS § 3 p-de s 1, 2 ja 5 sätestatud kohustused . Selliste hindamiskriteeriumite alusel ei ole võimalik hankemenetlust jätkata , sest need ei võimalda tagada pakkujate võrdset kohtlemist . Ilmsel gel t ei ole H ankija soovinud ki tegelikkuses pakkumusi üksnes hoolduskoristuse teenuse maksumuse alusel hinnata, sest on reaalselt pakkumusi hinnanud pakkumuste kogumaksumuste alusel. Järelikult on hankija kehtestanud ekslikult mittesobiva hindamiskriteeriumi, mida ei ole pärast pakkumuste esitamist võimalik enam muuta. Seetõttu ei saa hankemenetlusega jätkata ning hankemenetlus tuleb tunnistada kehtetuks ja korraldada uus riigihange. Seega palub vaidlustaja VAKOl kaaluda RHS § 195 lg 10 a lusel Rahandusministeeriumi poole pöördumist hankemenetluse üle järelevalvemenetluse algatamiseks. I V VAIDLUSTAJA ÕIGUS VAIDLUSTUSE ESITAMISEKS RHS § 185 lg 1 kohaselt saab pakkuja vaidlustuse esitada, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huve. Vaidlustaja huvi on hankelepingu sõlmimise võimalus läbi õiguspäraselt läbiviidud hankemenetluse . Ku na käimasolevat hankemenetlust ei ole võimalik õiguspäraselt läbi viia (sest õigusvastast hindamiskriteeriumi ei ole võimalik enam muuta) , on vaidlustaja huvi osaleda ja potentsiaalselt edukaks osutuda uues hankemenetluses. Ka Euroopa Kohus on korduvalt osundanud, et isiku huvi hankelepingu vastu tuleb tõlgendada laiendavalt – see ei ole piiratud üksnes sama riigihankega, vaid hõlmab endas ka huvi osaleda uues riigihankemenetluses (EK C.100/12, p 33; C-131/16, p-d 54-55) ning vaidlustuse esitamine on lubatav ka juhtudel, kui vaidlustuse rahuldamine ei vii tingimata vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamiseni. Sama põhimõtet on toetatud Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes ning ka VAKO 16.03.2021 otsuses nr 30-21/220308 , kus VAKO leidis, et hankelepingu sõlmimise eesmärk võib olla saavutatav kaudselt läbi uue hankemenetluse . V M ENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vaidlustaja taotleb vastavalt RHS § 198 lg-le 1 mõista vaidlustaja poolt kantavad lepingulise esindaja kulud välja hankijalt. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 12 8 0 eurot ( Lisa 3 ) . Kinnisvarateenindus OÜ nimel, l ugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Raide vande advokaat Lisa 1 – 08.09.2023 teade hankija otsuste kohta; Lisa 2 – Vaidlustaja 12.09.2023 küsimus hankijale ja hankija 13.09.2023 vastus; Lisa 3 – Riigilõivu maksekorraldus