Vaidlustus

22.09.2023 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS Registrikood 10346917 Järve tn 37, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja1: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid E-post [email protected] Hankija: Paide Linnavalitsus Registrikood 77000246 Keskväljak 14, 72711 Paide E-post [email protected] VAIDLUSTUS hankes viitenr 266964 I TAOTLUSED Tuginedes alljärgnevale ning juhindudes RHS § 193 lg-st 1, § 197 lg 1 p-st 5 ja §-st 198, 1) peatada viivitamatult Paide Linnavalitsuse riigihanke „Paide linna linnapiirkonna lume- ja libedusetõrje 2023-2026” (viitenr 266964) hankemenetlus; 2) kohustada Paide Linnavalitsust viima riigihanke „Paide linna linnapiirkonna lume- ja libedusetõrje 2023-2026” (viitenr 266964) alusdokumendid vaidlustuses käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega; 3) mõista Paide Linnavalitsuselt Tänavapuhastuse ASi kasuks välja riigilõiv ja õigusabikulud. II OLULISEMAD ÜLDISED ASJAOLUD 1. Paide Linnavalitsus (Hankija) viib läbi riigihanget „Paide linna linnapiirkonna lume- ja libedusetõrje 2023-2026” (viitenr 266964) (Hange), mille kehtivad alusdokumendid (AD) on kättesaadavad eRHRst, sh hankelepingu projekt (Leping) ja „Hooldusnõuded“ (tehniline kirjeldus (TK)). 2. Pakkumuste esitamise tähtaeg saabub eRHRi andmete kohaselt 02.10.2023. a. 3. Tänavapuhastuse AS (Vaidlustaja) on seisukohal, et AD rikub osaliselt (vt 1 Vt lisa 1 OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1  vaidlustuse osa III) Vaidlustaja õigusi. Nimelt on Vaidlustajal võimalus ja Vaidlustaja soovib Hankes osaleda, mistõttu on Vaidlustajal subjektiivne õigus nõuda, et AD oleks kooskõlas õigusaktide nõuetega. Eeltoodust tulenevalt taotleb Vaidlustaja Hankija kohustamist AD õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse viimiseks, põhjendades vaidlustust kooskõlas RHS § 190 lg-ga 1 täpsemalt alljärgnevalt. III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 4. RHS § 77 lg 1 järgi koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu tingimusi või projekti (RHS § 77 lg 4 p-d 1 ja 4). RHS § 87 lg 1 p 1 sätestab, et tehniline kirjeldus RHS-i tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS § 88 lg 1 järgi peab hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldustena koostatud tehniline kirjeldus olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks.  VAKO on kinnitanud, et tehniline kirjeldus peab võimaldama mõistlikult arukal ja hoolsal pakkujal hinnata, milline on hankelepingu täitmisel ette nähtud kohustuste detailne sisu ja maht või kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik üheselt fikseerida, siis vähemalt mõista, milline on kohustuste võimalik ligikaudne ulatus2.  Olukorras, kus pakkujad lähtuvad erinevatest andmetest, ei ole pakkumused sisult võrreldavad. Hinnakriteeriumi alusel pakkumuste hindamise eelduseks on aga nende võrreldavus.  RHS § 46 lg 1 võimaldab pakkujatel saada riigihanke alusdokumente puudutavaid selgitusi või selgitust võimaldavaid dokumente asjakohase selgitustaotluse esitamise korral 3 tööpäeva jooksul alates selle esitamise hetkest. Kohtupraktikas on leitud, et juhul, kui tehnilises kirjelduses esitatud nõuete põhjendatuse ja objektiivse vajalikkuse üle tekib vaidlus, siis põhjendamiskohustuse täitmata jätmist saab hankijale ette heita juhul, kui selliseid selgitusi on hankija käest küsitud3. Käesoleval juhul on Hankijale esitatud AD kohta mitmeid küsimusi, millele ei ole antud kas üldse vastuseid või ei ole need arusaadavad, samuti ei ole ADd korrigeeritud.  Tehniline kirjeldus võib vormiliselt sisalduda ka hankelepingus. 5. VAKO on enda praktikas nentinud, et kuigi hankelepingu sisu ei ole RHSs eraldi reguleeritud, peab hankija alusdokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti (hankelepingu tingimuste) ettevalmistamisel lähtuma sellest, et sõlmitava hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid diskrimineerida. Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus4. Nõudeid, et hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest, 2 VAKO 12.03.2018. a otsus nr 17-18/193653, p 33 3 TalRingKo 20.03.2012. a otsus nr 3-11-1300, p 11 4 Samas, p 8.4 2  olema reaalsed ja põhjendatud, on VAKO rõhutanud korduvalt5. 6. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on AD kehtestamisel rikkunud õigusakte järgmiselt. Teenuse osutamise algusaeg 7. Hanke avaldamise (01.09.2023. a) ning Lepingu objektiks olevate tööde teostamise algusaja (01.11.2023. a) vahele jääb 2 kuud, Hankes pakkumuste esitamise tähtpäeva (02.10.2023. a) ning tööde teostamise algusaja vahele üksnes 1 kuu. Vaidlustaja on seisukohal, et sedavõrd lühike ettevalmistusaeg on õigusvastane. 8. RHS § 3 p-d 1 ja 2 näevad riigihankeõiguse põhimõtetena ette, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima muu hulgas proportsionaalsuse ning võrdse kohtlemise põhimõtteid. RHS §-st 3 tulenevad põhimõtted rakenduvad absoluutselt kõigile hankija poolt riigihankes tehtavatele otsustele ning on hankijale järgimiseks kohustuslikud. Teisisõnu – kui hankija tegevus (näiteks riigihanke alusdokumentide tingimused) läheb vastuollu RHS §-s 3 tooduga, on see tegevus õigusvastane. Sellega, et teenuse osutamise algusaeg allub riigihanke üldpõhimõtetele, on nõustunud ka VAKO6. 9. RHS § 120 lg 2 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. See tähendab, et isegi kui Paide Linnavalitsus esitaks nimetatud teate pakkumuste esitamise tähtpäevaga samal päeval, saaks eduka pakkujaga hankelepingu sõlmida kõige varem alles 17.10.2023. a, st 2 nädalat enne tööde teostamise algusaega. Tavaliselt kulub otsuste tegemiseks (sisulise kontrolli läbiviimiseks) aega rohkem ja otsused võidakse vaidlustada, mistõttu ei ole põhjendatud väita, et pakkujale jääb isegi eelviidatud 2 nädalane ettevalmistusaeg. 7 Seega puudub eeldatavalt igasugune ettevalmistusaeg. 10. Vaidlustaja on seisukohal, et ka teoreetiline 2 nädalane ettevalmistusaeg on vastuolus RHS §-ga 3 ning minimaalselt vajalik aeg on 3 kuud.  Hankija ei saa eeldada pakkujalt hankelepingu sõlmimiseks vajalike täiendavate investeeringute tegemist olukorras, kus ei ole kindel temaga hankelepingu sõlmimine8. Teadaolevalt võib hankija põhjendatud vajaduse korral hankemenetluse RHS § 73 lg 3 p-ti 6 alusel kuni hankelepingu sõlmimiseni kehtetuks tunnistada.  On mõeldamatu, et ükski pakkuja (peale selle pakkuja, kes praegusel hetkel Hanke objektiga samasisulist teenust juba osutab) suudaks 2-nädalase etteteatamisajaga teha vajalikud ettevalmistused Hanke objektiks olevate töödega õigeaegseks alustamiseks. VAKO praktikas on korduvalt leitud, et ettevalmistusaeg tööde tegemiseks peab olema piisav ning see aeg on ebapiisav, kui pakkumus on võimalik esitada vaid ühel ettevõtjal9. Sealjuures on selleks „üheks ettevõtjaks“ justnimelt see ettevõtja, kes on Hankija seniseks 5 VAKO 10.05.2012.a otsus nr 80-12/132831, p 6 6 VAKO 21.10.2021. a otsus asjas nr 164-21/235325, p 12 7 samas, p 14 8 samas, p 13 9 samas 3  lepingupartneriks.10  Ettevalmistusaja õiguspärasuse eeldusena peab see olema mõistlik, st tänavahooldushangete puhul piisav hankelepingu täitmiseks vajalike mh sõidukite ja nende juhtide hankimiseks. VAKO praktikas on seda peetud sarnaseks avaliku sõitjaveoteenusega, kus on seadusest tulenev kohustuslik ettevalmistusaeg 3 kuud, kuid viidatud ka Transpordiameti praktikale, kus teede hooldushangetes antakse pakkujale ettevalmistusaeg 5 kuud, mis algab hankelepingu sõlmimisest11.  Ebamõistlikult lühike ettevalmistusaeg või selle puudumine sootuks, kahjustab konkurentsi – soodustab alusetult Hankija senist lepingupartnerit (RHS § 3 p-d 2 ja 3). Mahtude puudumine 11. Teenuse osutamiseks, ressursside planeerimiseks ja pakkumuse maksumuse kalkuleerimiseks on pakkujal vajalik teada hooldamisele kuuluvate objektide mahte (RHS § 87, vt ka täiendavalt vaidlustuse p 4). 12. Hankija on märkinud TK p-s 4, et pakkumuse ettevalmistamise ja koostamise käigus vaatab pakkuja üle kõik hooldamisele kuuluvad objektid ja pakkumuse koostamisel arvestab kõigi objektide omapäraga ning hooldustaseme nõuetega. Vastates selgitustaotlusele on Hankija asunud ekslikule seisukohale, et TK p 4 vähendab Hankija kohustusi koostada TK vastavuses RHSiga või vabastab sellest sootuks. Lisaks, keeldudes küll hooldusmahtude täpsustamisest, on Hankija vähemalt osaliselt andmeid täiendanud (lisades hooldamisele kuuluvate kõnni- ja kergliiklusteede andmetesse (lisaks teede pikkustele) teede laiused ja pindalad). 13. ADst puuduvad aga jätkuvalt mahtude osas ja sellest tulenevalt nii ressursside planeerimiseks kui ka pakkumuse hinnastamiseks olulised andmed järgmiselt: 13.1. Bussiooteplatvormide ja ootealade pindalad (m²), pinkide arv (tk). TK p 7.4. sätestab: „Bussipeatuste hoolduse koosseisu kuulub bussitasku, bussiooteplatvormi või bussiooteala, bussiootekoja (seest) hooldamine (libeduse- ja lumetõrje) vähemalt võrdselt piirneva tänava seisunditasemega. Bussi sisenemine ja väljumine peab olema tagatud ohutult kogu bussiooteplatvormi või bussiooteala ulatuses. Tööde koosseisu kuulub ka bussipeatuses asuvate pinkide, peatuse viitade jne lumest ja jääst puhastamine.“ AD kohaselt on kokku 18 bussipeatust ja märgitud nende asukohad, kuid puuduvad andmed, milline on nendes olevate ooteplatvormide või ootealade suurus, samuti info, milline on nendes olevate pinkide arv. Mõlemad mõjutavad hooldustööde tegemiseks kuluva tehnika, tööjõu ja libedusetõrje materjalide mahtu ning seeläbi pakkumuse maksumust. 13.2. Kivisillutiste maht (m²) ja äärekivide maht (jm). TK p 8 sätestab, et kevadel tuleb talvised puistematerjalid mh kokku koguda järgmistelt objektidelt „tänavaäärsed sillutiskivid kuni 1 meetri ulatuses“, „kivisillutised, äärekivid“. ADs puuduvad andmed kivisillutiste ja äärekivide kohta. Tegemist on 10 VAKO 14.04.2014. a otsus asjas nr 62-14/149254, p 6.4.2 11 VAKO 21.10.2021. a otsus asjas nr 164-21/235325, p 15 4  talihooldega võrreldes eraldi hooldustehnikat nõudva tööliigiga ning pakkumuse maksumus sõltub kõnealuste objektide mahust. 13.3. Kõnni- ja kergliiklusteede „jalakäijate ülekäikudele suunduvad harud ja teised väljakujunenud liikumissuunad“ (m²). TK p 7.3 sätestab, et kõnni- ja kergliiklusteede hoolduse koosseisu kuuluvad ka nende „jalakäijate ülekäikudele suunduvate harude, ja teiste väljakujunenud liikumissuundade hooldamine, nendelt suundadelt lumevallide eemaldamine“. ADs on esitatud andmed hooldusesse kuuluvate kõnni- ja kergliiklusteede kohta. ADs puuduvad andmed isegi kõnni- ja kergliiklusteedel jalakäijate ülekäikude arvu ning asukohtade kohta. „Väljakujunenud liikumissuunad“ on mõistlikult n-ö mistahes isetekkelised rajad (haljasalal vm), kus inimesed on otsustanud talvisel ajal liikuda, mille olemasolu 2023. a septembrikuus ei ole kuidagi tuvastav. Hankijale on esitatud vastavate mahtude kohta küsimus, millele Hankija jättis täielikult vastamata. Hindamaks, millist ressurssi tuleb kaasata ettenähtud ajavahemiku jooksul „suunduvate harude ja teiste väljakujunenud liikumissuundade“ hooldamiseks, mis mh peab sisaldama lumevallide eemaldamist, on vajalik teada minimaalselt nende pindala. 13.4. Tuletõrjehüdrantidele ligipääsud (m²). TK p 7.5 sätestab: „Tuletõrje hüdrantide hooldusel lähtuda hüdrandiga piirneva tee või hüdrandile ligipääsuteega piirneva tee nõutud seisunditasemest. Lume- ja libedusetõrjet tuleb teha viisil ja ulatuses, mis tagab nii päästeautole kui ka päästjatele lume- ja libedusevaba ligipääsu hüdrandile, samuti hüdrandi ümbruses vee võtmisega seotud tegevused.“ Hanke eseme hulka kuulub 87 hüdranti. AD osa „Kaart hüdrandid“ põhjal ei ole võimalik hinnata, milline on ligipääsude maht (pindalad kokku), mis tuleb hoida lume ja libeduse vabad (sh pole arusaadav, kas ja millised hüdrandid asuvad tänavast nii kaugel, et päästeauto ei saa vajalikku vett kätte voolikuga (ei ulata) (mis nõuab oluliselt erinevat hooldustööde tehnikat ja mahtu võrreldes sellega kui ligipääs peab olema jala (päästjatel)). Lisaks – kui need asuvad haljasaladel, siis libedusetõrje nõudmisega pannakse töövõtjale kohustus kahjustada haljasalasid (kuivõrd libedust saab tõrjuda ainult sõelmete või sooladega), mida töövõtja peab tingimuse järgides hoopis vältima. Võimatud, põhjendamatud ja/või ebaselged tingimused Pakkumuse maksumuse vorm ja „Objektid_teed ja tänavad“ (vastuolud mahtudes) 14. Pakkumuse maksumuse vormil on hoolduses olevate sõiduteede (2. ja 3. seisunditase) pikkus kokku 42 758 m. AD osas „Objektid_teed ja tänavad“ on aga toodud sõiduteed kokku pikkusega 43 228 m (RHS § 3 p 1) ehk vahe on 470 m. Samas vahe töö mahus võib olla (igakuiselt) isegi 5170 m² (kui puuduvad või üleliigsed meetrid on sõidutee osas, mille laius on 11 m (vt allpool)). Lepingu p-d 2.3 ja 3.4 (lumevedu) 15. Lepingu p 2.3 järgi on töövõtja kohustatud tagama, et lepinguobjektidel vastab teeseisund hooldusperioodil kehtestatud nõuetele. Lepingu p 3.4 kohaselt ei ole tellijal kohustust tellida töövõtjalt lumevedu. 5 16. Hooldusnõuetele vastavuse tagamine on otseselt sõltuv sellest, kas tellija tellib lumevedu või mitte, kui kiiresti tellija seda teeb ning kui tellija ei telli lumevedu töövõtjalt, siis ka sellest, millise kvaliteediga lumi ära veetakse (kas maha jääb kinnisõidetud lumi, roopad jne). Arvestades RHS § 87 lg-t 1 ei saa tehnilises kirjelduses olla sellist kohustust, millise kohustuse peaks pakkuja hankelepingu alusel täitma ja leping näeb ette ka vastutuse selle kohustuse täitmise või mittenõuetekohase täitmise eest, kuid millise kohustuse täitmine ei sõltu pakkujast12. Hankijat tuleb kohustada Lepingu p-de 2.3 ja 3.4 muutmiseks ning töövõtja tuleb vabastada seisundinõuetele vastavuse tagamise kohustusest osas ja mahus, mis on takistatud seoses lumeveoga, mida ei ole õigeaegselt tellitud töövõtjalt. TK p 7 (kolmandate isikute ootused) 17. TK p 7 järgi peab hooldustööde teostamisel lisaks määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“ ja heale tavale, võtma aluseks „liiklejate ja jalakäijate, jalgratturite põhjendatud ootused.“ Tegemist on RHS §-i 87 järgi lubamatu tingimusega – pakkujale peavad olema teenuse osutamisele kehtivad nõuded (millal, kus, mida, kui kiiresti jne tuleb teha) pakkumuse hinnastamiseks AD alusel enne pakkumuse esitamist, mitte selguma või täienema teadmata viisil (pakkuja kohustusi ja seega ka kulusid määramata ulatuses muutes) lepingu täitmise käigus. TK p 7.5 (konfliktiohtlikud kohad) 18. TK p 7 paneb töövõtjale kohustuse järgida määrust nr 92 ja head tava ning alap 7.5 kohustuse pöörata erilist tähelepanu „konfliktiohtlike kohtade libedusetõrjele“. Määruse nr 92 § 17 p 6 defineerib „ohtliku koha“, mis on sättes loetletud liiklusmärkidega (järsud tõusud, langused jne) tähistatud kohad või „mõni muu tee omaniku määratud ohtlik teelõik“. Hea tava kohaselt teostatakse ohtlikel lõikudel täiendavat libedusetõrjet. 19. TK p 7.5 ning selle kohta Hankija poolt selgitustaotlusele antud vastuse põhjal on hooldepiirkonnas kohti, mida Hankja käsitleb määruse nr 92 mõistes ohtlike kohtadena ning millel tuleks teostada täiendavat libedusetõrjet. Täiendava libedusetõrje tegemine vajab aga täiendavate ressursside planeerimist ja kulu, millest tulenevalt peab ADs olema esitatud vastavad kohad ja nendega seotud mahud (m²). Pakkuja ei pea seda, mida Paide linn kui tee omanik on otsustanud käsitleda ohtliku kohana, oletama. Lisaks – Hankija enda arusaamine lähtub asjaoludest, mida teehooldaja ei pea mõistlikult pidama ohtlikuks kohaks või ei pea / ei oska välja selgitada (arvesse võtta). Nimelt kuuluvad vastavate kohtade hulka Hankija selgituste järgi mh ristmikud, ülekäigukohad ja bussipeatused, mis määruse nr 92 mõistes on tavapärased hooldusobjektid, lisaks „avalikus kasutuses olevate kinnistute väljasõidud““ (kuidas pakkujal puudub teave ja arusaamine, kuidas määratleda ja teha iga hooldepiirkonna kinnistu puhul vahet, kas see on „avalikus“ ja „erakasutuses“). TK p 8 ning Lepingu p-d 2.2, 3.1, 4.1.1 ja 8.2 (kevadkoristus) 20. Lepingu p-de 2.2, 3.1, 4.1.1 ja 8.2 järgi lõpeb igal kalendriaastal teenuse osutamine 30.04 ning Leping lõpeb 30.04.2023. a. Samas, nagu näeb ette ka TK p 8 ja mida 12 VAKO 29.06.2012. a otsus nr 127-12/134552, p 8 6  Hankija on möönnud ka vastuses selgitustaotlusele – kevadkoristus tuleb teostada hiljemalt 15. maiks. Seega on AD kõnealused tingimused vastuolus (RHS § 3 p 1). Lepingu p 3.5 ja pakkumuse vorm (ühikhinnad) 21. Lepingu p 3.5 järgi arvutatakse tööde ärajäämisel või lisandumisel Lepingu maksumus ümber lähtudes pakkumuse maksumuse vormil esitatud ühikhindadest. Pakkumuse maksumuse vormil on enamus ühikhindu esitatud põhjendamatu ühikuga - m² asemel m. Hankija on vastusena selgitustaotlusele teatanud, et „pakkumus palume koostada keskmiste tee laiustega ning eelnevalt pakkuja poolt objektidega tutvumise põhjal“. Vaidlustaja on seisukohal, et pakkumuse vormil ühikhindade kehtestamine, mis ei taga tööde mahu muutumisel (suurenemisel, vähenemisel) teenustasu muutumist vastavalt töömahu tegelikule lisandumisele, vähenemisele, ei ole õiguspärane (RHS § 3 p 1). 22. Sõiduteede ühikuks on meeter. Samas nähtuvalt AD osast „Objektid_teed ja tänavad“ on tänavate laius vahemikus 3 kuni 11 m. Seega kui juurde tuleb nt 1 m tänavat ning Hankija lähtuks „keskmisest“ (mis kõigi hoolduses olevate tänavate puhul on nt (238 498 / 43 228 =) 5,5 m, siis tasutaks iga jooksva meetri eest lähtudes hoolduse mahust (1 x 5,5 =) 5,5 m². Samas kui tegemist on konkreetsel juhul nt teega laiusega 3 m, siis tasub tellija iga jooksva meetri lisanduva tee eest põhjendatust (5,5 m² / 3 m² =) 1,8 korda rohkem. Kui tee on aga nt 11 m lai, siis saab töövõtja iga jooksva meetri lisanduva tee eest põhjendatust (11 m² / 5,5 m² =) 2 korda vähem. Sama kehtib ka kergliiklus- ja kõnniteede osas, mille laius on vahemikus 1,5 kuni 3 m. Lihtsamalt kokku võttes – muutes tasu keskmise laiuse alusel, maksab tellija töövõtjale kas alusetult rohkem (mis on vastuolus hankija vahendite säästlikult kasutamise põhimõttega (RHS § 3 p 5)) või saab töövõtja tasu põhjendatust vähem (RHS § 3 p 1). 23. Bussipeatuste hooldusmahud ei ole teada (vt vaidlustuses eelnevalt), kuid juhul, kui need ei ole ühesugused (mis on väga tõenäoline), on eeltooduga analoogsetel põhjendustel õigusvastane kasutada tööde mahu muutumisel töövõtja tasu muutmist lähtudes bussipeatuste arvu (tk) põhjal leitud ühikhinnast. 24. Vaidlustamata täiendavate ühikhindade puudumist (mille vajalikkusele on Hankija tähelepanu juhitud selgitustaotluses) märgib Vaidlustaja ära, et kõigi ühikhindade osas, mida Hankija kavatseb hakata tuletama „pakkumuse analoogse töö maksumusest“ selle asemel, et küsida neid pakkumuse koosseisus, programmeerib Hankija sisse lepingulise vaidluse. Ilmselgelt pole võimalik tuletada nt kõigi 2. seisunditaseme teede (21 135 m) ühikuhinnast 1 m kohta ühikuhinda äärekivide mahu suurenemisele 1 m² võrra jne. Lepingu p 4.1.4 (mahtude muutmine) 25. Lepingu p 4.1.4 kohustab töövõtjat: „täitma tellijapoolseid töödega seotud korraldusi, sh Tellija ühekordseid ja alalisi suuniseid üksikute objektide hooldustööde ärajätmise ning hooldatavate objektide lisamise kohta, samuti erijuhtudel üksikute objektide hooldamise aja osas (ürituste toimumine objektide piirkonnas).“ Hankija vastusest selgitustaotlusele tuleneb, et Hankija peab antud punktiga silmas Lepingu muutmist tööde mahu osas. 7 26. Vaidlustaja on seisukohal, et Lepingu muutmine saaks toimuda ka üksikute objektide puhul üksnes kokkuleppel olukorras, kus vastava objekti kohta puudub ühikhind, mille võrra (tulenevalt objekti lisamisest või ärajäämisest) muudetakse Lepingu järgset tasu. Mistahes muudel juhtudel saab Lepingu muutmine toimuda ainult kokkuleppel. Hankijat tuleb kohustada vastavalt Lepingu p 4.1.4 muutmiseks (RHS § 3 p 1). Vaidlustaja on eelnevalt selgitanud, et isegi need ühikhinnad, mis hetkel ADs sisalduvad, ei ole põhjendatud (vt eespool). Lepingu p 4.1.11 (hooldustööde päevik) 27. Lepingu p 4.1.11 kohustab töövõtjat: „pidama hooldustööde kohta päevikut, kus on fikseeritud hooldustööde aeg kuupäevaliselt ja kellaajaliselt ning hooldatavate objektide kaupa. Esitama päeviku koopia Tellija nõudmisel Tellijale.“ Hankija on vastusena selgitustaotlusele põhjendanud tingimust sellega, et Lepingu p-ga 4.1.15 nõutud GPS jälgimisseadmete mittetöötamisel peavad tööd olema kantud päevikusse. 28. Lepingu p 4.1.15 järgi tuleb paigaldada hooldustehnikale GPS jälgimisseadmed koos tellijale ligipääsu tagamisega lumetõrjega seotud liikumisinfole. Kui Lepingu p 4.1.11 peaks tagama sama info olemasolu GPS jälgimisseadmete mittetöötamisel, siis tuleb vastavalt Lepingu p-ti 4.1.11 ka muuta. Muudel juhtudel oleks hoolduspäeviku pidamine (mis kahtlemata on töövõtjale koormav, aga tellijale GPS jälgimisseadmete töötamise korral täielikult ebavajalik andmestik) ühemõtteliselt dubleeriv ja põhjendamatu nõue (RHS § 3 p-d 1 ja 2). 29. Lepingu p 3.6 järgi toimub ka tööde jooksev vastuvõtmine GPS jälgimissüsteemi andmete alusel ning samas punktis on sõnaselgelt kirjas, et tööd tuleb päevikusse kanda ainult siis kui GPS ei tööta. IV HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUS 30. Vaidlustaja palub juhindudes RHS § 193 lg-st 1 VAKOl hankemenetluse ka viivitamatult peatada. Nimelt osutub hankemenetluse peatamata jätmise korral Vaidlustajal ka vaidlustuse rahuldamise korral võimatuks osaleda Hankes, kuna pakkumuste esitamise tähtaeg saabub juba 02.10.2023. a. Pakkumuse esitamise tähtaja saabumisel ei ole võimalik kaitsta Vaidlustaja neid õigusi, mille kaitseks on käesolev vaidlustus esitatud. Ei ole teada huvisid, mis võiksid üles kaaluda vajaduse kohustada Hankijat viima AD RHSi nõuetega vastavusse ja anda võimalus õiguspäraste AD alusel pakkumuse esitamiseks isikule, kellel selleks võimalus on (Tänavapuhastuse AS on Eestis üks suurimaid linnatänavate hooldusega tegelev ettevõte). V MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 31. Arvestades pakkumuste esitamise tähtaega (mis on algne, mitte pikendatud) on vaidlustus tähtaegne (RHS § 189 lg 2 p 2). 32. Vaidlustaja soovib vaidlustuse lahendamist istungil. Juhul, kui asi lahendatakse kirjalikus menetluses, palub Vaidlustaja määrata esimeseks tähtaeg Hankijale (võimalike täiendavate seisukohtade esitamiseks) ning sellele järgnevalt tähtaeg Vaidlustajale (Hankija täiendavatele seisukohtadele vastamiseks). 8 33. Vaidlustuselt on tasutud nõutavas summas riigilõiv13. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat Lisad: 1. Volikiri 2. Riigilõivu tasumist tõendav dokument 13 Vt lisa 2 9