Arvamus riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Mart Võrklaev rahandusminister Teie 18.09.2023 1.1-10.1/5917-1 Rahandusministeerium Meie 22.09.2023 nr 17.1/372-1 EIS Arvamus riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Täname võimaluse eest avaldada arvamust riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Eelnõu eesmärgist ja menetlemisest Eelnõuga soovitakse muuta riigieelarve seadust ning selles seatud eelarve-eesmärke teist korda alates seaduse vastuvõtmisest 2014. aastal. 2017. aastal viidi sisse kumulatiivse eelarvepositsiooni arvestus ning lubati kavandada eelarvet struktuurses puudujäägis, sest see võimaldas kasutusele võtta varasemate perioodide ülejääke. Praeguse eelnõuga suurendatakse taaskord paindlikkust eelarve planeerimisel, mh loobudes kompenseerimismehhanismist ja leevendades seda, kui kiiresti on vaja rakendada meetmeid eelarvetasakaalu saavutamiseks. Nagu rõhutasime ka Eesti Panga tollases arvamuses, ei tohiks riigieelarve seadust muuta kiirustades ning vaid lähiaastate eelarvevajadusi silmas pidades. Seaduse sage muutmine vähendab reeglite usaldusväärsust ning annab mõista, et ka tulevikus võib igal ajal oodata eelarve koostamise põhimõtete märkimisväärset muutmist. See õõnestab eelarvepoliitika pikaajalist jätkusuutlikkust. Eesti eelarvereeglite muutmine toimub vahetult enne ELi majandusjuhtimise raamistiku reformi otsuseid. Kui valitsusel on soov parandada puuduseid kehtivates eelarvereeglites, tasuks kaaluda siseriiklike reeglite muutmist paralleelselt muutustega ELi õiguses. Eestile sobilik eelarve-eesmärk Eelnõuga soovitakse ühtlustada Eesti eelarvereeglid Euroopa Liidus praegu veel kehtivate reeglitega, loobudes seejuures püüdest arvestada eelarvepoliitikas Eesti majanduse eripäradega. Eesti praegused eelarvereeglid on neid eripärasid arvestades olnud mõnevõrra rangemad kui ELi eelarvereeglite miinimumnõuded. Eesti Pank ei ole seda lähenemist – ühtlustada Eesti eelarvereeglid EL reeglitega nii, et ei arvestata Eesti majanduse eripäradega - oma arvamustes ELi majandusjuhtimise plaanitava raamistiku reformi kohta toetanud, viimati hinnangus Euroopa Komisjoni ettepanekutele 15.05.2023. Eesti Panga hinnangul jääb Euroopa Komisjoni pakutud lahenduses lubatav eelarvepuudujäägi suurus tasakaalust liiga kaugele ega sõltu piisavalt majandustsükli seisust. Seetõttu ei taga Euroopa-ülene raamistik, et väikse võlakoormusega liikmesriikides ellu viidav eelarvepoliitika oleks piisavalt vastutsükliline, ja ei kohusta koguma puhvreid majanduse headel aegadel. Järelikult peaksid seda rolli täitma Eesti siseriiklikud eelarvereeglid. Meie hinnangul on Eestile sobilik eelarvepoliitika konservatiivsem kui Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud eelarveraamistik, kus madala võlakoormusega riikidele seatakse siht hoida eelarvepuudujääk alla 3% SKP-st. Estonia pst 13 Telefon 668 0719 [email protected] 15095 TALLINN Faks 668 0836 eestipank.ee Esiteks on Eesti majandus väike ja välistele šokkidele avatud, mis suurendab vajadust tugeva eelarvepositsiooni, väikese riigivõla ning piisavate reservide järele. Kui Eestit tabab taas kriis, võib laenamine muutuda riigi jaoks keeruliseks või väga kalliks. Mõõdukas riigivõlg ning piisavad reservid on kasulikud, kuna võimaldavad lisanduvaid kulusid kergemini rahastada ning vajadusel mõistlikel tingimustel laenu võtta. Teiseks ei anna senised eelarvepositsiooni näitajad valitsuse kulutamisvajadusest tegelikku pilti, sest osa kuludest on olnud võimalik rahastada Euroopa Liidu eelarvest. Viimase viie aasta keskmisena on netosiirded Euroopa Liidust moodustanud pea 2% SKPst. Tulevikus Euroopa Liidu toetused vähenevad ja majandus peab kohanema avaliku sektori väiksema panusega. Olukorra teeb pingelisemaks see, et rahvastiku vananedes kasvavad kulusurved pensionisüsteemis ja tervishoius. Kokkuvõttes soovitame eelarvereeglite osas põhitähelepanu pöörata kodumaiste eelarvereeglite kujundamisele, mis võtaks arvesse Eesti majanduse eripärasid (sh suurem heitlikkus ja märkimisväärne sõltuvust ELi abirahadest). Sellest tulenevalt on jätkuvalt vaja, et kodumaised reeglid aitaksid kaasa vastutsüklilise eelarvepoliitika teostamisele ning piisavate eelarvepuhvrite kogumisele. Eesti Panga hinnangul peaks eelarvepuudujääk suuruses 3% SKPst jääma Eesti jaoks orientiiriks vaid majanduse raskematel aegadel, mitte iga-aastaselt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president Martti Randveer 668 0887 [email protected] 2/2 Mart Võrklaev rahandusminister Teie 18.09.2023 1.1-10.1/5917-1 Rahandusministeerium Meie 22.09.2023 nr 17.1/372-1 EIS Arvamus riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Täname võimaluse eest avaldada arvamust riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Eelnõu eesmärgist ja menetlemisest Eelnõuga soovitakse muuta riigieelarve seadust ning selles seatud eelarve-eesmärke teist korda alates seaduse vastuvõtmisest 2014. aastal. 2017. aastal viidi sisse kumulatiivse eelarvepositsiooni arvestus ning lubati kavandada eelarvet struktuurses puudujäägis, sest see võimaldas kasutusele võtta varasemate perioodide ülejääke. Praeguse eelnõuga suurendatakse taaskord paindlikkust eelarve planeerimisel, mh loobudes kompenseerimismehhanismist ja leevendades seda, kui kiiresti on vaja rakendada meetmeid eelarvetasakaalu saavutamiseks. Nagu rõhutasime ka Eesti Panga tollases arvamuses, ei tohiks riigieelarve seadust muuta kiirustades ning vaid lähiaastate eelarvevajadusi silmas pidades. Seaduse sage muutmine vähendab reeglite usaldusväärsust ning annab mõista, et ka tulevikus võib igal ajal oodata eelarve koostamise põhimõtete märkimisväärset muutmist. See õõnestab eelarvepoliitika pikaajalist jätkusuutlikkust. Eesti eelarvereeglite muutmine toimub vahetult enne ELi majandusjuhtimise raamistiku reformi otsuseid. Kui valitsusel on soov parandada puuduseid kehtivates eelarvereeglites, tasuks kaaluda siseriiklike reeglite muutmist paralleelselt muutustega ELi õiguses. Eestile sobilik eelarve-eesmärk Eelnõuga soovitakse ühtlustada Eesti eelarvereeglid Euroopa Liidus praegu veel kehtivate reeglitega, loobudes seejuures püüdest arvestada eelarvepoliitikas Eesti majanduse eripäradega. Eesti praegused eelarvereeglid on neid eripärasid arvestades olnud mõnevõrra rangemad kui ELi eelarvereeglite miinimumnõuded. Eesti Pank ei ole seda lähenemist – ühtlustada Eesti eelarvereeglid EL reeglitega nii, et ei arvestata Eesti majanduse eripäradega - oma arvamustes ELi majandusjuhtimise plaanitava raamistiku reformi kohta toetanud, viimati hinnangus Euroopa Komisjoni ettepanekutele 15.05.2023. Eesti Panga hinnangul jääb Euroopa Komisjoni pakutud lahenduses lubatav eelarvepuudujäägi suurus tasakaalust liiga kaugele ega sõltu piisavalt majandustsükli seisust. Seetõttu ei taga Euroopa-ülene raamistik, et väikse võlakoormusega liikmesriikides ellu viidav eelarvepoliitika oleks piisavalt vastutsükliline, ja ei kohusta koguma puhvreid majanduse headel aegadel. Järelikult peaksid seda rolli täitma Eesti siseriiklikud eelarvereeglid. Meie hinnangul on Eestile sobilik eelarvepoliitika konservatiivsem kui Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud eelarveraamistik, kus madala võlakoormusega riikidele seatakse siht hoida eelarvepuudujääk alla 3% SKP-st. Estonia pst 13 Telefon 668 0719 [email protected] 15095 TALLINN Faks 668 0836 eestipank.ee Esiteks on Eesti majandus väike ja välistele šokkidele avatud, mis suurendab vajadust tugeva eelarvepositsiooni, väikese riigivõla ning piisavate reservide järele. Kui Eestit tabab taas kriis, võib laenamine muutuda riigi jaoks keeruliseks või väga kalliks. Mõõdukas riigivõlg ning piisavad reservid on kasulikud, kuna võimaldavad lisanduvaid kulusid kergemini rahastada ning vajadusel mõistlikel tingimustel laenu võtta. Teiseks ei anna senised eelarvepositsiooni näitajad valitsuse kulutamisvajadusest tegelikku pilti, sest osa kuludest on olnud võimalik rahastada Euroopa Liidu eelarvest. Viimase viie aasta keskmisena on netosiirded Euroopa Liidust moodustanud pea 2% SKPst. Tulevikus Euroopa Liidu toetused vähenevad ja majandus peab kohanema avaliku sektori väiksema panusega. Olukorra teeb pingelisemaks see, et rahvastiku vananedes kasvavad kulusurved pensionisüsteemis ja tervishoius. Kokkuvõttes soovitame eelarvereeglite osas põhitähelepanu pöörata kodumaiste eelarvereeglite kujundamisele, mis võtaks arvesse Eesti majanduse eripärasid (sh suurem heitlikkus ja märkimisväärne sõltuvust ELi abirahadest). Sellest tulenevalt on jätkuvalt vaja, et kodumaised reeglid aitaksid kaasa vastutsüklilise eelarvepoliitika teostamisele ning piisavate eelarvepuhvrite kogumisele. Eesti Panga hinnangul peaks eelarvepuudujääk suuruses 3% SKPst jääma Eesti jaoks orientiiriks vaid majanduse raskematel aegadel, mitte iga-aastaselt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president Martti Randveer 668 0887 [email protected] 2/2 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 22.09.2023 13:30 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: Dokumendi edastamine: 0372-1 20230921 Rahandusministeerium Arvamus riigieelarve seaduse muutmise se Manused: Arvamus_Riigieelarve_seaduse_muutmise_seadus_eelnõu__kohta_22.09.2023.asice; Arvamus_Riigieelarve_seaduse_muutmise_seadus_eelnõu__kohta_22.09.2023.pdf -- See elektronkiri on saadetud ainult ülalnimetatud adressaatidele ning võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni. Elektronkirja tervikuna või osaliselt avaldamine, kasutamine ja/või edastamine on keelatud. Kui Te saite selle elektronkirja ekslikult, siis palun teavitage sellest koheselt saatjat elektronkirja teel ning kustutage see elektronkiri oma süsteemist. Ükski Eesti Pangast saadetud elektronkiri ei ole Eesti Pangale õiguslikult siduv ega tekita Eesti Pangale õiguslikke kohustusi, kui selles ei ole eraldi kirjalikult kokkulepitud. This e-mail is intended only for the use of the recipient(s) named above and may contain privileged and confidential information. Any unauthorized disclosure, use or dissemination, either in whole or in part, is prohibited. If you have received this e-mail in error, please notify the sender immediately via e-mail and delete this e-mail from your system. Any e-mail message from Eesti Pank shall not be binding nor construed as constituting a commitment by Eesti Pank except where provided for in a written agreement.