Vaidlustus

21.09.2023 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS Registrikood 10346917 Järve tn 37, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja1: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid E-post [email protected] Hankija: Võru Linnavalitsus Registrikood 75019980 Jüri 11, 65608 Võru E-post [email protected] VAIDLUSTUS hankes viitenr 269074 I TAOTLUSED Tuginedes alljärgnevale ning juhindudes RHS § 193 lg-st 1, § 197 lg 1 p-st 5 ja §-st 198, 1) peatada Võru Linnavalitsuse riigihanke „Tänavate korrashoiutööd 2023-2029” (viitenr 269074) hankemenetlus; 2) kohustada Võru Linnavalitsust viima riigihanke „Tänavate korrashoiutööd 2023-2029 ” (viitenr 269074) alusdokumendid vaidlustuses käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega; 3) mõista Võru Linnavalitsuselt Tänavapuhastuse ASi kasuks välja riigilõiv ja õigusabikulud. II OLULISEMAD ÜLDISED ASJAOLUD 1. Võru Linnavalitsus (Hankija) viib läbi riigihanget „Tänavate korrashoiutööd 2023- 2029” (viitenr 269074) (Hange), mille kehtivad alusdokumendid (AD) on kättesaadavad eRHRst, sh hankelepingu projekt (Leping) ja tehniline kirjeldus (TK). 2. Hange on jaotatud kaheks osaks:  Osa 1 – „Tänavate hooldus“, mida eRHRs („Hanke osad“) on kirjeldatud järgmiselt: Objektiks on aastaringne teede, tänavate, kõnniteede, jalgrattateede, parklate ja muude teerajatiste hoolduse teostamine Võru linnas eelduslikul ajavahemikul 1. aprill 2024 kuni 31. märts 2030.  Osa 2 – „Kõnniteede hooldus“, mida eRHRs („Hanke osad“) on kirjeldatud järgmiselt: Objektiks on kõnniteede, jalgrattateede ja muude teerajatiste hoolduse teostamine Võru linnas eelduslikul ajavahemikul 11. aprill 2024 kuni 1 Vt lisa 1 OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1  31. märts 2030. 3. Pakkumuste esitamise tähtaeg saabub eRHRi andmete kohaselt 10.10.2023. a. 4. Tänavapuhastuse AS (Vaidlustaja) on seisukohal, et AD rikub osaliselt (vt vaidlustuse osa III) Vaidlustaja õigusi. Nimelt on Vaidlustajal võimalus ja Vaidlustaja soovib Hankes osaleda, mistõttu on Vaidlustajal subjektiivne õigus nõuda, et AD oleks kooskõlas õigusaktide nõuetega. Eeltoodust tulenevalt taotleb Vaidlustaja Hankija kohustamist AD õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse viimiseks, põhjendades vaidlustust kooskõlas RHS § 190 lg-ga 1 täpsemalt alljärgnevalt. III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 5. RHS § 77 lg 1 järgi koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu tingimusi või projekti (RHS § 77 lg 4 p-d 1 ja 4). RHS § 87 lg 1 p 1 sätestab, et tehniline kirjeldus RHS-i tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS § 88 lg 1 järgi peab hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldustena koostatud tehniline kirjeldus olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks.  Kuivõrd RHS § 87 lg 1 p 1 võimaldab teenust kirjeldada üksnes (kasutus)- omaduste või (funktsionaalsete) nõuete kaudu, ei ole Hankijal õigust näha hanke alusdokumentides ette täpset teenuse osutamise viisi. Ka VAKO on asunud seisukohale, et teenuse funktsionaalseks omaduseks ei saa olla mitte teenuse osutamise viis, vaid teenuse osutamise „tulemus“ (nt puhtad kõnniteed), millest tulenevalt ei või nt hankija kohustada pakkujat teostama töid väikesemõõduliste puhastusmasinatega, kui pakkuja võib tehniliselt teostada töid ka käsitsi jne2.  VAKO on kinnitanud, et tehniline kirjeldus peab võimaldama mõistlikult arukal ja hoolsal pakkujal hinnata, milline on hankelepingu täitmisel ette nähtud kohustuste detailne sisu ja maht või kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik üheselt fikseerida, siis vähemalt mõista, milline on kohustuste võimalik ligikaudne ulatus3.  Olukorras, kus pakkujad lähtuvad erinevatest andmetest, ei ole pakkumused sisult võrreldavad. Hinnakriteeriumi alusel pakkumuste hindamise eelduseks on aga nende võrreldavus.  RHS § 46 lg 1 võimaldab pakkujatel saada riigihanke alusdokumente puudutavaid selgitusi või selgitust võimaldavaid dokumente asjakohase selgitustaotluse esitamise korral 3 tööpäeva jooksul alates selle esitamise hetkest. Kohtupraktikas on leitud, et juhul, kui tehnilises kirjelduses esitatud nõuete põhjendatuse ja objektiivse vajalikkuse üle tekib vaidlus, siis põhjendamiskohustuse täitmata jätmist saab hankijale ette heita juhul, kui selliseid selgitusi on hankija käest küsitud4. Käesoleval juhul on Hankijale esitatud AD kohta mitmeid küsimusi, millele ei ole antud arusaadavaid 2 VAKO 19.12.2014. a otsus nr 294-14/156643, p 18.4.3.3.4.6 3 VAKO 12.03.2018. a otsus nr 17-18/193653, p 33 4 TalRingKo 20.03.2012. a otsus nr 3-11-1300, p 11 2  vastuseid ega ADd korrigeeritud. Samaaegselt lubas Hankija oluliselt ADd muuta ning osaliselt on seda käesolevaks hetkeks ka tehtud.  Tehniline kirjeldus võib vormiliselt sisalduda ka hankelepingus. 6. VAKO on enda praktikas nentinud, et kuigi hankelepingu sisu ei ole RHSs eraldi reguleeritud, peab hankija alusdokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti (hankelepingu tingimuste) ettevalmistamisel lähtuma sellest, et sõlmitava hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid diskrimineerida. Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus 5. Nõudeid, et hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest, olema reaalsed ja põhjendatud, on VAKO rõhutanud korduvalt6. 7. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on AD kehtestamisel rikkunud õigusakte järgmiselt. Mahtude puudumine Osa 1 Lepingu p 2.1.9 (prügiurnide arv) 7. Osa 1 Lepingu 2.1.9 kohustab töövõtjat „soetama ja paigaldama bussiootepaviljonides uued prügiurnid“. Varasemalt kehtis vastav tingimus Lepingu punktina 2.1.7, mille kohaselt tuli prügiurnid paigaldada „bussipeatustes (85 tk).“ 8. Teenuse mahu ja maksumuse kalkuleerimiseks on vajalik teada prügiurnide arvu (või bussiootepaviljonide arvu) (RHS § 87). Mahtude muutmine TK (tasu muutmata mahu muutmine +/-10%) 9. TK sisaldab järgmist tingimust: „Lepingujärgsed mahud (kuuhooldustasu sisse kuuluvad ja mahaarvamisele mittekuuluvad), lubatud kõikumine +/- 10%“, millele järgneb loetelu objektidest ja tööliikidest. Hankijalt on palutud selgitust vastava tingimuse tähenduse kohta. 10. Hankija ei ole tingimuse sõnastust muutnud. Hankija vastusest selgitustaotlusele järeldub, et Hankija soovib vastava tingimusega reserveerida endale õiguse suurendada teatud objektide ja tööliikide mahte 10% ulatuses ilma, et töövõtjal oleks õigus saada täiendavat tasu, aga samuti – vähendada nende mahte 10% ulatuses, vähendamata töövõtja tasu. Seega võib igakuiselt (kõik ca):  ohutussaarte hooldusmaht olla +/- 15,6 m2;  bussiootepaviljonide hooldusmaht olla +/- 100 m2;  bussipeatuste hooldusmaht olla +/- 900 m2;  äärekivide hooldusmaht olla +/- 7 jkm;  teepeenarde hooldusmaht olla +/- 13 jkm; 5 Samas, p 8.4 6 VAKO 10.05.2012.a otsus nr 80-12/132831, p 6 3   restkaevude arv olla +/- 50 tk;  veevoolurennide arv olla +/- 10 jm;  välja vahetatavate liiklusmärkide arv aastas olla +/- 7,5 tk;  löökaukude remont suvisel ajal pigi-killustiku meetodil olla +/- 30 m² (lepingu p- d 2.5.5 ja 3.1.2);  löökaukude remont talvisel ajal külma asfaldiseguga olla +/- 30 m² (lepingu p-d 2.5.5 ja 3.1.3). 11. Vaidlustaja on seisukohal, et TK asjakohane punkt on vastuolus RHS §-ga 87. Hankes tuleb hinnapakkumus esitada ühe summana – hooldustööde kuumaksumus, mis kehtib aastaringselt ning kogu hankelepingu perioodil.  Ressursside seisukohast on oluline vahe, kas eesoleval kuuel aastal tuleb arvestada oluliste objektide ja tööliikide osas TKs toodud mahtudega või nendest 10% väiksemate või 10% suuremate mahtudega.  Sisuliselt tähendab kõikumine +/- 10% seda, et üks pakkuja võib arvestada teenuse hinna pakkumisel TK järgse vähendamisega 10% ulatuses ehk 90%- ga ning teine pakkuja TK järgse suurendamisega 10% ulatuses ehk 110%-ga. Kui pakkuja arvestab väiksemate mahtudega, kaasneb sellega hankelepingu mittenõuetekohaselt täitmise risk (kuivõrd Hankija võib tellida teenust suuremates mahtudes). Kui pakkuja arvestab aga pakkumuse hinna lähtudes suurematest mahtudest, siis tasub Hankija töövõtjale ka teenuse eest, mida mida tegelikult ei osutata, mis on aga otseses vastuolus RHS § 3 p-st 5 tuleneva Hankija kohustusega tagada Hanke tingimustega Hankija rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine.  Praegusel kujul kehtiva TK kõnealuse tingimuse korral ei ole hilisemalt esitatud pakkumuste osas kontrollitav, kas konkreetne hinnapakkumus on esitatud TK järgsetele mahtudele või on pakkuja arvestanud loetletud objektide ja tööliikide osas väiksemate või suuremate mahtudega ning millises määras (kas nt 1%, 5% või lausa 10%). 12. Hankes tuleb lisaks kuuhinnale (mis kehtib aastaringselt ning kogu hankelepingu perioodil) esitada ühikhinnad erinevatele objektidele ja tööliikidele, eraldi suvise ja talvise hooldustööna („Ühikhindade tabel“). Vastavas tabelis tuleb mh esitada ühikhinnad ka kõigi nende objektide hooldusele ja tööliikidele, mis on TKs nimetatud objektidena ja tööliikidena, mille mahud võivad (hinda muutmata) muutuda +/- 10% (välja arvatud välja vahetamist vajavatele liiklusmärkidele). Seega ei saa Hankijal olla mingit takistust mahtude muutumisel vastavalt suurendada või vähendada kuutasu lähtudes kas samadest ühikhindadest või siis nähes ADga ette mingi täiendava ühikhindade tabeli. Osa 1 Lepingu p 2.2.2 ja TK (äärmised sõidurajad, millest sõltub lumevallide maht) 13. Osa 1 Lepingu p 2.2.2 sätestab: „Kui äärmise sõiduraja laius, seda tähistavast teekattemärgistusest arvates, jääb pärast nõuetekohast sahkamist alla 2,75 m ja ringristmikel 4,5 m tuleb töövõtjal asuda koheselt pärast sahkamise lõppu asuda vallide teisaldamisele lumerootoriga, koondamisele greideri ehk analoogse tööjõudlusega masinaga või teisaldamisele laaduri(te)ga objekti piires või selle vahetus läheduses. Lumevallid tuleb teisaldada piisava lumevallitusala 4  (EVS:843:2003 p 4.5.6.) olemasolul äärekivini, piisava lumevallitusala puudumisel maksimaalse võimalikule kaugusele, mis vajadusel kooskõlastatakse Tellijaga. Teisaldustöid tuleb teostada pidevalt kuni lepinguliste nõuete täitmiseni. Lumevallide alune ala peab pärast punktide 2.2.2 kui ka 2.2.5 alusel tehtavate koondamise, teisaldamise kui ka lumeveo tööde lõpetamist, olema viidud vastavusse seisunditaseme nõuetega. Selle kohese võimatuse korral peab ohtlik ala (pressitud lume- või jääkonarused jne), olema kuni seisunditaseme nõuetega vastavusse viimiseni, tähistatud vastavate liiklusmärkidega.“ 14. Eeltoodust tulenevalt on äärmiselt oluline teada, kui laiad on hooldusesse kuuluvate tänavate äärmised sõidurajad. Vastavat infot teadmata ei ole võimalik hinnata, millises mahus tuleb eelduslikult arvestada olulise lisaressursiga (masinad, töötajad jne), et sahkamistööde järel koondada ja teisaldada lumevalle, teha seejärel täiendavaid töid (koondatud ja eemaldatud vallide alt vabanenud) sõidurajal seisundinõuetele vastavuse tagamiseks, selle kohese võimatuse korral teostada ala tähistamine ajutiste liiklusmärkidega). 15. Vastusena selgitustaotlusele on Hankija teatanud, et Võru linnas on 300 m ulatuses sõiduteed äärmise sõidurajaga ning äärmise sõidutee laiuseks on 4 m. Ilmselgelt on Hankija olnud vastamisel eksimuses, pidades ilmselt silmas, et Võru linnas on ühes suunas mitme sõidurajaga sõiduteid ainult 300 m (mille puhul on äärmise sõiduraja laius 4 m). Hankija on lisanud tänaseks samad eksitavad andmed ka TKsse, mis tuleb sealt eemaldada (RHS § 3 p 1, § 87). 16. Lepingu p 2.2.2 osas pakkumuse hinnastamise jaoks on oluline kõigi hooldusesse kuuluvate sõiduteede äärmiste sõiduradade laiused ning äärmised sõidurajad on ka nendel teedel, millel ongi mõlemas suunas ainult üks sõidurada (millisel juhul on mõlemad „äärmised“) (RHS § 87). Osa 1 ja Osa 2 Lepingu p 2.3.3 ja TK (veevoolurennid ja restkaevud) 17. Osa 1 ja Osa 2 Lepingu p 2.3.3 kohustab mõlemas osas tagama: „kõigil objektidel vee äravoolu veevoolurennide (puhastada restid ja renni sisemus) ja restkaevude (puhastada kaevuluuk ja selle lähim ümbrus) kaudu“. Puuduvad andmed, milline on veevoolurennide ja restkaevude hulk Osas 1 ja milline Osas 2. 18. Hankija on vastusena selgitustaotlusele teatanud, et: „Alla 300 ühiku Osa 1 puhul ja alla 30 ühiku Osa 2 puhul“. Hankija on lisanud tänaseks samad eksitavad andmed ka TKsse.  Tegemist täiesti sisutu vastusega ning vastavalt on seotud osas õigusvastane ka TK, kuivõrd alla 300 ühiku võib tähendada nii seda, et objekte on 299 tk kui ka seda, et on 1 tk (RHS § 87).  Hankija vastus ja ka TKsse tehtud täiendused on seda arusaamatumad, et TK järgi on endiselt ainuüksi restkaeve kokku ca 500 tk (ehk oluliselt rohkem, kui Hankija vastuse ja TK täienduste kohaselt saaks „ühikuid“ olla maksimaalselt (peaks olema vähem kui (300 + 30 =) 330 ühikut)). Veevoolurennide andmed on TKs esitatud aga hoopis jooksvates meetrites (mis on ka igati põhjendatud kuivõrd rennide arv ei anna sisulist infot hooldamist vajava objekti mahu kohta). 5   Kuivõrd Osa 1 ja Osa 2 on eraldi Hanke osad, peab ADst tulenema üheselt arusaadavalt, milline osa TKs toodud restkaevudest (kokku ca 500 tk) ja veevoolurennidest (kokku 75 jm) kuulub Osa 1 mahtu ja milline Osa 2 mahtu (RHS § 87) ning TK ei või olla vastuoluline (RHS § 3 p 1). Osa 1 Lepingu p-d 1, 2.1.3, 2.1.4, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.13, 2.3.9, 8, TK ja Tabel 2 (jalgteed (kõnniteed) ja jalgrattateed) 19. Osa 1 Lepingu p-dest 1, 2.1.3, 2.1.4, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.13, 2.3.9 ja 8 tuleneb töövõtja kohustus teha puhastustöid ka jalgteedel (kõnniteedel) ja jalgrattateedel. 20. Hankija tähelepanu on juhitud asjaolule, et jalgteed (kõnniteed) ja jalgrattateed on Hanke Osa 2, mitte Osa 1 objektiks. Vastav asjaolu tuleneb mh sõnaselgelt TKs toodud objektide loetelust „Tabel 2. Jalg- ja jalgrattateed (Osa 2))“ ja Tabelist 2. Hankija on vastusena selgitustaotlusele aga teatanud, et „vaidlustatud nõue käsitleb neid kõnniteid, mis on jäetud Osa 1 mahtu“. Lisaks jalgteedele (kõnniteedele) on Osa 1 Lepingus läbivalt viidatud ka jalgrattateedel. 21. Hanke ADst ei tulene, millised jalgteed (kõnniteed) ja jalgrattateed (kus ja millises mahus) kuuluvad hooldamisele Osas 1. Eeltoodust tulenevalt ei vasta Lepingu p-d 1, 2.1.3, 2.1.4, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.13, 2.3.9 ja 8 RHS §-le 87 ning on ka vastuolus TK ja Tabeliga 2 (RHS § 3 p 1). Võimatud, põhjendamatud ja/või ebaselged tingimused Lepingus Osa 1 Lepingu p 2.2.14 ja Osa 2 Lepingu p 2.2.6 (talviste hooldustööde tegemine kindlaks kellaajaks) 22. Hankija oli sätestanud mitmetes Osa 1 ja Osa 2 Lepingu punktides nõuded teostada talvised hooldustööd mingiks konkreetseks kellaajaks. Vastusena selgitustaotlusele, milles juhti tähelepanu, et selliseid nõudeid on põhjendamatu kehtestada ja võimatu täita, mida kinnitavad ka mitmed VAKO lahendid, eemaldas Hankija mitmed konkreetsed kellaaja nõuded. Kahjuks on osad alles jäänud, eelduslikult inimliku eksimuse tõttu. 23. Vaidlustaja on seisukohal, et põhjendamatud on vastavalt Osa 1 Lepingu p 2.2.14 (tööde lõpetamine hiljemalt kl 7.00) ja Osa 2 Lepingu p 2.2.6 (tööde lõpetamine hiljemalt kl 7.30). 23. Tehnilise kirjelduse tingimus, „mis ei lähtu hooldustsükli tegelikust pikkusest, vaid kehtestab tee talviste seisundinõuete taastamise kohustuse kellaajaliselt (sõltumata sellest, kas selle täitmine on reaalselt võimalik)“, ei ole kooskõlas määrusega nr 92 (lahendi ajal määrus nr 45) ja RHS § 3 p-dega 1 ja 2 (lahendi ajal p-d 2 ja 3)7. Töövõtja ei saa tagada seda, et lund ei hakka sadama või libedus ei teki ajal, mil määratud kellaajani jääb vähem aega kui on kehtiv hooldustsükkel (määratud aeg (tundides), mille jooksul tuleb seisundinõuded tagada). Osa 1 Lepingu p 2.1.2 (kevadkoristus) 7 VAKO 19.12.2014. a otsus nr 294-14/156643, p 9.4 6 24. Osa 1 Lepingu p 2.1.2 järgi on töövõtja kohustatatud: „tagama kevadisel (alates 1. märts) koristusel, kui päevane minimaalne õhutemperatuur on üle +0,1° C ja sulanud on nõude täitmiseks piisavalt objekte, ööpäevas vähemalt 5% objektide pindalast p 2.1.1. nõuete täitmise. kevadkoristust teostatakse tingimuste olemasolul viivitamatult, sõltumata graafikust.” 25. Esitatud küsimusega juhiti Hankija tähelepanu asjaolule, et kevadkoristuse teostamine võtab (sõltuvalt panustatavast ressursist) aega 4-6 nädalat, millest tulenevalt paluti Hankjal selgitada, mida tähendavad lisatingimused, et kevadkoristust tuleb teostada „viivitamatult“ ja „sõltumata graafikust“. 26. Hankija vastusest selgitustaotlusele tuleneb Vaidlustajale arusaadavalt, et Hankija ei luba töid teostada lähtuvalt sellest, kuidas töövõtja ise logistiliselt tööd planeerib. Vaidlustaja on seisukohal, et antud lisatingimus on põhjendamatu (RHS § 3 p 2). Hankija õiguspärane huvi on see, et:  kevadkoristust alustatakse etteantud tingimuste saabumisel (päevane minimaalne õhutemperatuur on üle +0,1ºC ja sulanud on nõude täitmiseks piisavalt objekte);  kevadkoristustöid teostatakse etteantud mahus (ööpäevas vähemalt 5% objektide pindalast);  kevadkoristus oleks teostatud hiljemalt määratud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui 15. maiks (määrus 92 „Tee seisundinõuded“ § 6 lg 1 p 18). Hankijal puudub õigustus piirata seda, kuidas töövõtja logistiliselt tööd teostab (RHS § 3 p 2). 27. Hankija vastuse põhjal ei saa välistada ka seda, et Hankija on soovinud sõnaga „viivitamatult“ muuta kevadkoristuse teostamise aega.  Vastavalt Osa 1 Lepingu p 2.1.2 esimesele lausele määrab kevadkoristuse teostamise maksimaalse aja etteantud maht 5% ööpäevas ehk alates sobivate ilmastikutingimuste saabumisest 20 ööpäeva (5 x 20 = 100%) ehk ca 3 nädalat. Samas Hankija on vastuses selgitustaotlusele rõhutanud, et kevadkoristusega tuleb alustada „viivitamatult tänavatel kus seda saab teha“.  Vaidlustaja on seisukohal, et mõistlik aeg kevadkoristuse teostamiseks ei saa ühelgi juhul olla lühem kui 20 ööpäeva alates sobivate tingimuste saabumisest (sulanud on piisavalt objekte ning päevane minimaalne õhutemperatuur üle +0,1° C). Võru linna haldusterritooriumil kõigi Osa 1 mahtu kuuluvatel objektidel kevadkoristusega viivitamatult ehk kõigil objektidel paralleelselt alustamine ei ole realistlik. 28. Kõnealune lisatingimus puudub kevadkoristuse osas mh Osa 2 Lepingu p-s 2.1.1. Osa 1 Lepingu p-d 2.1.3, 2.1.10 ja 2.3.10, Osa 2 Lepingu p-d 2.1.4, 2.1.9 ja 2.3.9 (suvine puhastus) 29. Osa 1 Lepingu p 2.1.3 ja Osa 2 Lepingu p 2.1.4 kohustavad töövõtjat (Osas 1 seoses tänavatega ja Osas 2 seoses kõnniteedega): „teostama 2. seisunditasemega tänavatel / kõnniteedel kaks korda kuus ja 3 seisunditasemega tänavatel / kõnniteedel üks kord nädalas suvist puhastust ning märgpuhastust vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kuus. Kasutada tehnoloogiat, mis võimalikult 7  vähem saastab keskkonda.“ Osa 1 Lepingu p-s 2.1.3 kehtib täiendavalt järgmine tingimus: Tellija jätab endale õiguse muuta märgpuhastuse marsruute“. 30. Hanketingimused peavad olema selgelt arusaadavad ja põhjendatud (RHS § 3 p-d 1 ja 2). 31. Vastavalt Osa 1 Lepingu p-le 2.3.10 ja Osa 2 Lepingu p-le 2.3.9 on töövõtja kohustatud vältima puhastustööde teostamisel ülemäärase tolmu teket.  Suvisel ajal tähendab see valdkonnas tegutsevale isikule mõistlikult arusaadavalt kohustust teostada märgpuhastust – kasutada tänavate, kõnniteede puhastamiseks teekatendi etteniisutussüsteemiga vaakumimureid. Täiendavalt – juhul, kui tee katend on niiske, siis saab teostada ka harjamist. Ka Osa 1 Lepingu p 2.1.10 ja Osa 2 Lepingu p 2.1.9 sätestavad, et võimalusel tuleb teostada harjamist ajal, mil teekattel olev kruus, liiv jmt materjal on niiske ja ei tolma.  Samas harjamine olukorras, kus tee katend ei ole niiske, ei ole kooskõlas nõudega vältida ülemäärase tolmu teket. Kuiva teekatendi puhul tähendab harjamine (sõltumata masina töökiirusest jne) tolmupilve kuna harjamisega paigutatakse teekatendil olevad aineosakesed ümber, mitte ei imeta masinasse (nagu puhastamisel vaakumimuriga).  Seega esiteks on osas, mis lubab teostada tänavate, kõnniteede, jalgrattateede harjamist ka kuiva ilmaga, Osa 1 Lepingu p 2.1.3 vastuolus Lepingu p-ga 2.3.10 ning Osa 2 Lepingu p 2.1.4 vastuolus Lepingu p-ga 2.3.9. 32. Teiseks on Osa 1 Lepingu p 2.1.3 ja Osa 2 Lepingu p 2.1.4 sisuliselt põhjendamatud.  Nimelt kohustavad need teostama igal juhul vähemalt üks kord kuus märgpuhastuse ning täiendavalt veel (2. seisunditaseme korral 2 korda kuus ja 3. seisunditaseme korral 1 kord nädalas) „suvist puhastust“, mis lähtuvalt Hankija vastusest selgitustaotlusele ei ole „märgpuhastus“ ehk see saab olla siis kas niiske või kuiva teekatendi harjamistööd (nagu nõuavad Osa 1 Lepingu p 2.1.10 ja Osa 2 Lepingu p 2.1.9).  Vaidlustaja on seisukohal, et Hankijal puudub sisuline põhjendus keelata suvisel ajal „suvise puhastustööna“ juba teha „märgpuhastust“ ning nõuda (sõltumata sellest, kas teekatend on niiske või kuiv) täiendavate harjamistööde tegemist. Kui „suvise puhastusena“ on juba tehtud „märgpuhastus“, siis täiendava „suvise puhastuse“ hooldustööde arv peaks olema väiksem. Vastava mõtte annaks edasi punkti sõnastamine järgmiselt: „teostama […] suvist puhastust. Kui suvise puhastusena ei ole tehtud märgpuhastust, siis tuleb see teostada üks kord kuus. 33. Osa 1 Lepingu p 2.1.3 ja Osa 2 Lepingu p 2.1.4 on õigusvastased ka osas, mis näeb ette kohustuse „vastavalt vajadusele“ teostada (lisaks sellele, et märgpuhastust tuleb teostada vähemalt üks kord kuus) täiendavat märgpuhastust. Tingimused on koosmõjus ebaselged, sh vastuolus Hankija selgitustega (RHS § 3 p 1).  Teenuse osutamise nõuded peavad olema põhjendatud ja selged, mh pakkumuse hinnastamiseks (mille jaoks on vajalik teada, kui mitu korda tuleb siiski puhastustöid teha, kas etteantud kordade arv või teadamata täiendavates mahtudes. Hankija on vastusena selgitustaotlusele märkinud, et täiendavat vajadust hindab töövõtja ise, kuid täiendav vajadus on mh juhul, kui Hankija nõuab seda põhjusel, et töö on nõuetekohaselt tegemata. 8   Vaidlustaja hinnangul on Hankija selgitus vastuolus ADga – kõnealustest punktidest tuleneb arusaadavalt, et objektina (millel tuleb teostada „vastavalt vajadusele“ märgpuhastust) on kõik objekti kuuluvad tänavad / kõnniteed, mitte need, millel on puhastustööd nõuetekohaselt tegemata. Lisaks on tööde mittenõuetekohasel tegemisel töö uuesti tegemine puuduse likvideerimine. Lepingute kõnealustest punktidest tuleneb mõistlikult arusaadavalt pigem tööde korraliselt tegemise kohustus.  Ka lähtudes Hankija selgitusest, et täiendava märgpuhastuse „vajadust“ hindab töövõtja ise, tuleks igal juhul kõnealuseid lepingu punkte täiendada, kuivõrd Hankija selgitustega ei saa muuta ADd. Olukorras kus igasugused täiendavad toimingud on töövõtja jaoks kulud, ei saa mõistliku pakkuja seisukohast tõlgendada lepingutingimust selliselt, et tegemist on töövõtja vaba valikuga (otsustada, kas „vajadus“ esineb või mitte).  Juhul kui „vajadus“ ei ole aga „töövõtja omal äranägemisel“, siis tuleb kõnealuseid lepingute punkte täiendada kriteeriumitega, mille esinemisel „vajadus“ Hankija arusaamise kohaselt esineb. Vaidlustaja selgitab, et aastakümnete pikkune praktika erinevate hankijatega kinnitab, et arusaamised, milline tänav / kõnnitee vajab täiendavat puhastamist ja milline on „puhas“ arvestades linnakeskkonda, milles prügi ja tolm tekib 24/7, on seinast seina. Üldine praktika on, et taoliste tööde puhul kehtestatakse hooldustööde tegemise sagedus (intervall) ning seda põhjusel, et tulemuse kirjeldamine (nt mis on „puhas“) või tööde tegemise vajaduse kirjeldamine (nt milline on „hooldamist vajav“) on enamuse objektide puhul liiga keeruline (ei piisa abstraktsetest väljenditest puhas / must vmt). 34. Osa 1 Lepingu p 2.1.3, nagu algselt ka Osa 2 Lepingu p 2.1.4, näeb ette Hankija õiguse muuta märgpuhastuse marsruute. Hankija selgitas Osa 2 Lepingu p 2.1.4 kohta, et tegemist on eksliku tingimusega ning on selle ADst välja võtnud. Vaidlustaja on seisukohal, et põhjendamatu on sama tingimus ka Osas 1 (ehk Osa 1 Lepingu p 1.2.3). Töövõtjal on õigus otsustada, millisel viisil (marsruutidel) töövõtja märgpuhastust teostab, lähtudes sellest ka pakkumuse hinnastamisel (RHS § 3 p 2). Ebaselgus Osa 1 ja Osa 2 ühikhindade tabel osas 35. ADst ei ole arusaadav, milliselt peab esitama ühikhindade tabeli Hanke Osas 1 ja milliselt Osas 2 (ühtne vorm sisaldab korraga töid, mis on erinevate osade objektiks (RHS § 3 p 1). AD tingimused, mida Hankija on lubanud muuta 36. Hankija lubas vastusena selgitustaotlusele ADd olulises osas muuta, samas on osad muudatused jäänud tegemata või ei vasta lubatule. Seega on Vaidlustuse esemeks ka kõik järgnevad punktid, mille puhul on Vaidlustaja seisukohal, et need ei vasta RHSi järgi ADle esitatavatele nõuetele (vt vaidlustuse p-d 5 ja 6) ning mille osas Vaidlustaja esitab täiendavad ja täpsemad põhjendused järgnevalt juhul, kui ADd järgnevalt täiendavalt ei muudeta:  Osa 1 ja Osa 2 Lepingu p 2.3.2 näeb töövõtjale ette kohustuse avaldada erinevaid andmeid üldsusele ja politseile, millise info maht jne ei ole arusaadav ega põhjendatud. Hankija on lubanud lepinguid muuta, kuid on muutnud ainult Osa 1 Lepingu p-ti 2.3.2, samaselt tuleb muuta ka Osa 2 Lepingu p-ti 2.3.2; 9   Tabel 1 sisaldab üksnes tänavate ja Tabel 2 üksnes jalg- ja jalgrattateede pikkuseid, puuduvad pindalad. Hankija lubas mahte täpsustada. Tänaseks on Hankija avaldanud Tabelis 1 ja Tabelis 2 kõigi objektide pindalad kokku ning seda märkega +/- 10%. Vaidlustaja on seisukohal, et m²-tes on tegemist niivõrd suure kõikumisega, et AD ei vasta seetõttu TKle RHS §-ga 87 esitatud nõuetele. Tänavate osas tähendab igakuiselt +/- 10 % arvestuslikult (kuivõrd 10% = 41 400 m²) 82 800 m² ning jalg- ja jalgrattateede osas vastavalt 27 400 m² (kuivõrd 10 % = 13 700 m²).  Tabelist 3 puuduvad bussipeatuste ooteplatvormide hooldatavad pindalad, mis sisaldaksid ka Osa 1 Lepingu p-s 2.1.8 kirjeldatud ootepaviljonide hooldusmahtu 3 m raadiuses. Hankija on lubanud hooldusmahud lisada, kuid Tabelit 3 ei ole käesoleva hetkeni muudetud. IV HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUS 37. Vaidlustaja palub juhindudes RHS § 193 lg-st 1 VAKO-l hankemenetluse ka peatada. Nimelt osutub hankemenetluse peatamata jätmise korral Vaidlustajal ka vaidlustuse rahuldamise korral võimatuks osaleda Hankes, kuna pakkumuste esitamise tähtaeg saabub juba 10.10.2023. a ehk enne käesoleva vaidlustuse lahendamist. Pakkumuse esitamise tähtaja saabumisel ei ole võimalik kaitsta Vaidlustaja neid õigusi, mille kaitseks on käesolev vaidlustus esitatud. Ei ole teada huvisid, mis võiksid üles kaaluda vajaduse kohustada Hankijat viima AD RHSi nõuetega vastavusse ja anda võimalus õiguspäraste AD alusel pakkumuse esitamiseks isikule, kellel selleks võimalus on (Tänavapuhastuse AS on Eestis üks suurimaid linnatänavate hooldusega tegelev ettevõte). V MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 38. Arvestades pakkumuste esitamise algset tähtaega (29.09.2023. a) on vaidlustus tähtaegne (RHS § 189 lg 2 p 2). 39. Vaidlustaja soovib vaidlustuse lahendamist istungil. Arvestades varasemat kogemust usub Vaidlustaja, et suuline arutamine võimaldab mh jõuda kompromissini. Juhul, kui asi lahendatakse kirjalikus menetluses, palub Vaidlustaja määrata esimeseks tähtaeg Hankijale (võimalike täiendavate seisukohtade esitamiseks) ning sellele järgnevalt tähtaeg Vaidlustajale (Hankija täiendavatele seisukohtadele vastamiseks). 40. Vaidlustuselt on tasutud nõutavas summas riigilõiv8. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat 8 Vt lisa 2 10 Lisad: 1. Volikiri 2. Riigilõivu tasumist tõendav dokument 11