Hankija vastus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Teie: 18.09.2023 nr 12.2-10/140 [email protected] Meie: 21.09.2023 nr 4-1.1/23/TL1897-2 Vastus vaidlustuse teatele I Asjaolud Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (edaspidi hankija) avaldas riigihangete registris (edaspidi eRHR) 19. juunil 2023 riigihanke “AS Tallinna Lennujaam hoonete igapäevase hoolduskoristus- ja eripuhastustööde teenuse ostmine“ (viitenumber 266244) (edaspidi riigihange). Tähtajaks esitati 6 pakkumust järgmiste pakkujate poolt: Stell Eesti AS (10031220); Krausberg Eesti OÜ (11279028); P. DUSSMANN EESTI Osaühing (10068915); Arkaadia Puhastuse OÜ (10981157); Osaühing Kinnisvarateenindus (10366541) ja PUHASTUSPROFF OÜ (10889581). Hankija on teavitas pakkujaid enda otsusest 8. septembril 2023. Hankija tunnistas hankes kõigi pakkujate pakkumused vastavaks ning Stell Eesti ASi pakkumuse edukaks, kui hindamiskriteeriumite järgi majanduslikult soodsaima pakkumuse. Hankija tunnistab, et inimliku eksimuse tõttu jäi otsuse juurde lisamata lisa, milles oli toodud punktide jaotus pakkumuste lõikes. Osaühing Kinnisvarateenindus (edaspidi vaidlustaja) esitas Riigihangete Vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, millega taotleb hankija 7. septembri 2023 otsuse nr 70 kehtetuks tunnistamist. II Hindamiskriteeriumide muutmine Vaidlustaja leiab, et hankija on hankemenetluse käigus muutnud pakkumuste hindamise kriteeriume. Vaidlustaja leiab, et hankija on algselt hindamisekriteeriumina kehtestanud ainult hoonete hoolduskoristuse eeldatava kuumaksumuse ning on jooksvalt menetluse käigus hindamise kriteeriumi muutnud selliselt, et hinnatakse hoopis pakkumuse kogumaksumust. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et hankija on hindamise kriteeriume menetluse käigus muutnud. Kõnealuses hankes on hankija pakkujatelt pakkumuse koosseisus nõudnud kahte põhjalikku maksumuse vormi, millede alusel on riigihanke alusdokumentides kehtestanud ka pakkumuste hindamiskriteeriumi, milleks on hind, st madalaim pakkumuse kogumaksumus (pakkumuse maksumus kokku). Hanke alusdokumendi punktis nr 2.7 on hankija toonud välja hindamiskriteeriumid, milleks on hind 100 punkti. Hanke alusdokumendi punkt 2.7.1.1.1 sätestab muuhulgas, et hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. Hankija ei ole antud punktis hindamise kriteeriumina kehtestanud hoonete hoolduskoristuse eeldatavat kuumaksumust. Täiendavalt on hankija detailse hindamismetoodika toonud välja eRHR vahelehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ asuvas lahtris „Hindamismetoodika kirjeldus“ järgmiselt: Pakkuja esitab pakkumuse kogumaksumuse hanke alusdokumendi lisa vormil II. Hankija võrdleb ja hindab pakkumusi alljärgnevate hindamiskriteeriumide alusel: Hind 100 punkti Madalaim pakkumus saab maksimaalsed punktid. Näide hindamise kohta: pakkujate punkte arvutatakse: saadud punktid = kõige madalama pakkumuse maksumus / vaadeldava pakkumuse maksumus X osakaal. Vormil II tuli maksumus esitada järgmiselt: vorm Maksumus Nr Ostetava teenuse nimetus kuus (euro) 1. Hoonete hoolduskoristusteenuse maksumus II-1 0,00 2. Jäätmekäitluse maksumus II-2 0,00 3. Eripuhastustööde maksumus II-3 0,00 4. Hügieenitarvikute maksumus II-4 0,00 PAKKUMUSE MAKSUMUS KOKKU ILMA KÄIBEMAKSUTA KUUS: 0,00 KÄIBEMAKS 20% 0,00 PAKKUMUSE MAKSUMUS KOKKU KOOS KÄIBEMAKSUGA 0,00 See tähendab, et hankija hindab pakkumusi vormil II toodud pakkumuse maksumuse kokku alusel ning pakkumustele punktide andmisel kasutab eespool viidatud valemit, st pakkumuste paremusjärjestus selgub viidatud valemi kaudu. Hankija on pakkumuste hindamise ka vastavalt eespool viidatule läbi viinud sh arvutanud eespool toodud valemi alusel pakkumustele omistatavad punktid. eRHR ei võimalda hankijal vahelehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ oleval vormil sisulisi muudatusi vormis olevate alapeatükkide jms osas teha, seetõttu sisestas hankija pakkumuste hindamisel kasutatava hindamismetoodika lahtrisse nimetusega „Hindamismetoodika kirjeldus“. Kuna eRHRi loogikast tulenevalt ei ole hankijal võimalik vahelehte „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ täitmata jätta, siis pidi hankija sinna midagi sisestama. Hankija tunnistab, et oleks pidanud selgemalt antud vahelehel viitama, mis on pakkumuste hindamiskriteerium ja hindamismetoodika. Hankija koostab edaspidi hanke alusdokumendid selliselt, et hankest huvitatud isikud saavad ilma suurema vaevata aru, millised sätted või sätete kogumikud puudutavad milliseid küsimusi. Kohtupraktikas on leitud, et Mõistet „pakkumuse vastavustingimused“ tuleb sisustada funktsionaalselt, mitte üksnes nominaalselt või mõne muu puhtformaalse tunnuse järgi. Nõnda ei ole ilmtingimata vajalik, et pakkumuse vastavustingimus oleks esitatud dokumendis pealkirjaga „Vastavustingimused“ või mõne muu dokumendi alajaotises, mille pealkiri sisaldab sõna „vastavustingimused“. Vastava sätte paiknemine ühes või teises RHAD-i osas ei saa olla eraldiseisvaks kriteeriumiks, mis näitaks, kas tegemist on vastavustingimusega või mitte. RHAD-is toodud nõudeid tuleb tõlgendada sisuliselt ning koosmõjus teiste RHAD sätetega. Riigihanke alusdokumentide mistahes sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule, on asjaomases osas pakkumuse vastavustingimused. - TlnHKo 03.09.2020, 3-20- 1400. Viidatud seisukoha saab analoogia korras üle tuua ka hindamiskriteeriumidele, st antud mõistet tuleb sisustada funktsionaalselt mitte üksnes nominaalselt või mõne muu puhtformaalse tunnuse järgi. Hanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriume tuleb tõlgendada sisuliselt ning koosmõjus teiste hanke alusdokumentides toodud sätetega. Seega hanke alusdokumentide mistahes sätted, mis käsitlevad hindamiskriteeriume ja hindamismetoodikat on käsitletavad hanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamiskriteeriumina. Viidatud hindamismetoodika on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega, eelkõige tagab see hankija rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise. Samuti ei ole hindamisemetoodika rakendamisega pakkujaid koheldud ebavõrdselt. Tulenevalt eeltoodust on hankija teostanud esitatud pakkumuste hindamise hanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriumite ja hindamismetoodika alusel. Hindamise tulemusel selgus, et majanduslikult soodsaima pakkumuse esitas Stell Eesti AS, mistõttu tunnistati kõnealuse pakkuja poolt esitatud pakkumus edukaks. Vaidlustaja poolt esitatud pakkumus oli maksumuselt kallim, mistõttu ei osutunud vaidlustaja edukaks ning sai pakkumuste hindamisel III koha. Täiendavalt nähtub vaidlustusest, et vaidlustaja soovib vaidlustada käesolevas hankemenetluse etapis pakkumuste hindamismetoodikat, kuna ta ei osutunud riigihankes edukaks pakkujaks. Kui vaidlustaja leidis, et pakkumuste hindamismetoodika ei ole kooskõlas riigihangete seadusega oli vaidlustajal võimalus teha hankijale selles osas muudatusettepanekuid, esitada täpsustavaid küsimusi või hanke alusdokumente vaidlustada, kuid vaidlustaja ühtegi neist võimalustest ei kasutanud. Samuti ei ole vaidlustaja vaidlustuses sisuliselt põhjendanud, kuidas hindamismetoodika osutus praeguses hankemenetluse etapis õigusvastaseks aga pakkumuste koostamise etapis vaidlustajal selles osas küsimusi ei tekkinud. Arvestades eeltoodut leiab hankija, et otsus nr 70 on õiguspärane, kooskõlas hanke alusdokumentidega ning riigihangete seaduses sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. III Kokkuvõte Hankija leiab, et hankeotsus on arvestades eeltoodut õiguspärane ning sellest tulenevalt palume jätta vaidlustus rahuldamata ning riigilõiv ja vaidlustaja lepingulise esindaja kulud vaidlustaja kanda. Hankija soovib vaidlustuse kirjalikku menetlemist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Turkin Juhatuse liige AS Tallinna Lennujaam Kertu Lipand Hankejuht