Urmo Saareoja
Sihtasutus Tallinna Lauluväljak Meie 21.09.2023 nr 12.2-1/5985-1
[email protected]
Märgukiri
Austatud juhataja
Tulenevalt Rahandusministeeriumile 05.09.2023 edastatud järelevalveteatest pöördusime
telefoni teel Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak (edaspidi: hankija) esindaja poole selgituste
saamiseks seoses hankija korraldatud avatud hankemenetlusega „Tallinna Lauluväljak LED
ekraani soetamine", viitenumber 264858 (edaspidi: riigihange).
Järelevalveteates juhiti Rahandusministeeriumi tähelepanu sellele, et hankija on riigihankes
garantiiaja puhul kehtestanud hindamismetoodika, mille kohaselt saab maksimum
hindepunkte kõige lühema garantiiajaga lubatud pakkumise eest. Teates märgitakse, et
riigihangete seaduse (RHS) järgi peaks olema riigihanke eesmärk sõlmida hankeleping parima
võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Antud riigihankes küsitud kõige lühem garantiiaeg
aga teate esitaja hinnangul parima kvaliteedi tingimust ei täida ning tavapärane praktika näeb
ette maksimum punkte kõige pikema garantiiaja eest.
Rahandusministeerium ei alustanud laekunud teabe ajendil järelevalvemenetlust, kuna RHS §
206 lg 1 p 4 kohaselt ei alustata järelevalvemenetlust, kui riigihanke menetlus on lõppenud.
RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega.
Riigihangete registri (eRHR) andmetel on Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak ja Digitale
Signage OÜ vahel 30.08.2023 sõlmitud hankeleping nr 264858-1. Järelikult on kõnealune
riigihanke menetlus hankelepingu sõlmimisega lõppenud.
RHS § 210 lg 1 alusel on Rahandusministeeriumil õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i
paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks. Sellest tulenevalt peame vajalikuks
juhtida hankija tähelepanu RHS-is sätestatud nõuetele, mille järgimise vastu on
Rahandusministeeriumi hinnangul hankija käesoleva riigihanke läbiviimisel eksinud.
Esiteks märgime, et hankemenetluses on täpselt kindlaksmääratud ja üheselt arusaadavalt
sõnastatud hanketingimustel oluline roll riigihanke korraldamise üldpõhimõtete (RHS § 3)
tagamisel.1 Tutvudes eRHR-is kõnealuse riigihanke alusdokumentidega tuvastasime, et
hankija on eeltoodud nõude vastu eksinud. Riigihanke alusdokumendi punktis 8.1.3 on
hankija kehtestanud garantiiaja hindamiskriteeriumi järgmises sõnastuses: Seadmete
garantiiaja pikkus kuudes "[20 väärtuspunkti]". Garantiiaja pikkuse hindamisel saab
maksimaalse arvu väärtuspunkte (20 väärtuspunkti) pakkumus, mille garantiiaeg on kõige
pikem. Lühema garantiiajaga pakkumus saab proportsionaalselt vähem väärtuspunkte.
1
RKHKo 10.05.2007, nr 3-3-1-100-06, p 14.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Samas on hankija sisestatud andmete alusel eRHRi süsteemi poolt genereeritud riigihanke
alusdokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ hindamismetoodikat
kirjeldatud vastupidiselt: Seadmete ja paigalduse garantiiaja pikkus kuudes (minimaalselt 24
kuud). Kuni 11.05.2023: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte.
Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse
väärtus" * "osakaal". Alates 12.05.2023: Madalaima väärtusega pakkumus saab
maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal"
- ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Seega on riigihanke alusdokumendid omavahel vastuolus, mille tulemusena on pakkujad, kes
pakkusid riigihankes kõige pikemat garantiiaega, saanud selle kriteeriumi alusel kõige vähem
väärtuspunkte ning pakkujad, kes pakkusid kõige lühemat garantiiaega (minimaalselt 24
kuud) maksimaalse arvu väärtuspunkte. Kahetsusväärselt ei ole seda vastuolu, mis on
tõenäoliselt tekkinud hankija eksimuse tõttu hindamiskriteeriumide sisestamisel eRHR-i,
pannud õigeaegselt tähele ei pakkujad ega hankija ise. Hankija esindaja antud selgituste põhjal
on tegemist inimliku eksimusega ja hankija tahe oli kehtestada hindamiskriteerium riigihanke
alusdokumentide punktis 8.1.3 toodud sõnastuses.
Rahandusministeerium juhib hankija tähelepanu sellele, et vastuolud riigihanke
alusdokumentides on ühemõtteliselt lubamatud. Selline väärpraktika on vastuolus RHS §-s 3
sätestatud üldpõhimõtetega, ennekõike riigihanke läbipaistvuse ja riigihanke kontrollitavuse
nõudega (RHS § 3 p 1), seades ühtlasi ohtu pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise
(RHS § 3 p 2). Vastuolud riigihanke alusdokumentides võivad eksitada riigihankes
osalemisest huvitatud ettevõtjaid, mistõttu esineb oht, et erinevad pakkujad tõlgendavad
riigihanke tingimusi erinevalt ning vastuoludest tingitud väärtõlgendus ja vääriti mõistmine
võib mõjutada nii pakkumuste maksumusi kui ka pakkujate arvu. Kohtupraktikast tulenevalt
vastutab vastuolulise või ebapiisavalt koostatud riigihanke alusdokumendi eest alati hankija,
mitte pakkujad.2
Palume edaspidises hankepraktikas eeltoodud RHS-i nõuetega arvestada ning olla
riigihangete läbiviimisel s.h eRHR-is dokumentide koostamisel hoolsam. Küsimuste korral
palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 611 3931,
e-post:
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
Riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja
osakonna juhataja ülesannetes
Kertu Kuiv 5885 1394
[email protected]
2
RKHKo 13.06.2013, nr 3-3-1-24-13, p 39.
2