Reivo Samma Teie 05.09.2023
Move Maker OÜ Meie 21.09.2023 nr 12.2-2/5695-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud härra Samma
Edastasite 05.09.2023 Rahandusministeeriumile pöördumise (edaspidi ka järelevalveteade),
milles juhtisite tähelepanu võimalikule riigihangete seaduse (RHS) rikkumisele Sihtasutuse
Tallinna Lauluväljaku avatud hankemenetlusena korraldatud riigihankes "Tallinna
Lauluväljak LED ekraani soetamine", viitenumber 264858 (edaspidi riigihange).
Järelevalveteates toote välja, et riigihankes oli seatud kolm hindamiskriteeriumit - maksumus
(vähim on parim), tarneaeg (vähim on parim) ja garantiiaeg (vähim on parim). Märgite, et
RHS-i järgi peaks olema riigihangete eesmärk sõlmida hankeleping parima võimaliku hinna
ja kvaliteedi suhte alusel. Antud riigihankes küsitud kõige lühem garantiiaeg aga parima
kvaliteedi tingimust ei täida. Tavapärane praktika näeb ette maksimum punkte kõige pikema
garantiiaja eest. Olete seisukohal, et selline riigihange ei ole kooskõlas RHS-iga, sest tegemist
ei ole hankija rahaliste vahendite otstarbeka ega säästliku kasutamisega.
Olles tutvunud järelevalveteates esitatuga ja riigihangete registris (eRHR) avaldatud
andmetega, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta Sihtasutuse Tallinna Lauluväljaku
poolt korraldatud riigihanke üle järelevalvemenetlust alljärgnevatel põhjustel.
Rahandusministeeriumi pädevus ning volitused riigihankealase järelevalve teostamisel on
sätestatud RHS 9. peatükis. RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab
Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle
alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Järelevalvemenetluses kontrollitakse hankija
tegevuse õiguspärasust, kuid järelevalvemenetlust ei tehta hankija tegevuse otstarbekuse
kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks (RHS § 203 lg 2).
Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja
volituse. Seetõttu võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks
määratud tingimustel, korras ja ulatuses.1
1 Vt RKHKm nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo nr 3-3-1-41-00, p 4; RKHKo nr 3-3-1-43-12, p 19.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral
käesoleva seaduse §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on
küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad § 206 lõikes 1
nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 sätestab järelevalvemenetluse alustamist välistavad
asjaolud, millisel juhul järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus
lõpetatakse. RHS § 206 lg 1 p 4 alusel järelevalvemenetlust ei alustata, kui riigihanke menetlus
on lõppenud. Riigihanke menetluse lõppemise alused on sätestatud RHS § 73 lg 3 p-des 1-7.
RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega.
eRHR-i andmetel on Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak ja Digitale Signage OÜ vahel
30.08.2023 sõlmitud hankeleping nr 264858-1. Järelikult on kõnealune riigihanke menetlus
hankelepingu sõlmimisega lõppenud.
Pärast riigihanke lõppemist ja olukorras, kus hankeleping on sõlmitud, ei ole juhtumipõhise
järelevalvemenetluse läbiviimine põhjendatud ega eesmärgipärane, sest RHS § 208 lg-test 1
ja 2 tulenevalt saab Rahandusministeerium teha hankijale täitmiseks kohustuslikke
ettekirjutusi üksnes enne hanke- või raamlepingu sõlmimist. Arvestades, et hanke- või
raamlepingu sõlmimisega on riigihange lõppenud, kaalub õiguskindluse ja õigusrahu tagamise
vajadus üles hankija tegevuse seaduslikkuse nõude, mistõttu pärast lepingu sõlmimist ei sekku
Rahandusministeerium riikliku või haldusjärelevalve meetmetega hankija ja edukaks tunnistatud
pakkumuse esitanud pakkuja vahelisse eraõiguslikku suhtesse (Riigihangete seaduse eelnõu.
450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 142). Lepingu sõlmimise korral on võimalikud
rikkumised lõpule viidud ning ettekirjutuse tegemine ei ole enam võimalik.
Eeltoodust tulenevalt puudub Rahandusministeeriumil praegusel juhul järelevalvemenetluse
läbiviimiseks seaduslik alus, kuna esineb eespool selgitatud järelevalvemenetlust välistav
asjaolu (RHS § 206 lg 1 p 4).
Lisaks juhime tähelepanu RHS § 206 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib Rahandusministeerium
jätta järelevalvemenetluse alustamata, kui järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette
nähtud tähtaja jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust riigihangete
vaidlustuskomisjonile (VaKo). Hankija tegevuse vaidlustamine on reguleeritud RHS §-s 185.
RHS § 185 lg 1 kohaselt, kui pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja
võib vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase
vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab
tema huvisid. RHS § 185 lg 2 kohaselt võib vaidlustuse esitada nii riigihanke alusdokumentide
peale kui ka hankija otsuste peale, sh ettevõtja kvalifitseerimise, pakkumuse vastavaks
tunnistamise, pakkumuse tagasilükkamise või edukaks tunnistamise otsuste peale.
Vaidlustuse esitamise tähtajad on ammendavalt ära toodud RHS §-s 189.
eRHR-ist nähtuvalt ei ole ükski riigihankest huvitatud isik s.h järelevalveteate esitaja
vaidlustanud riigihanke alusdokumente ega hankija riigihankes vastu võetud otsuseid
VaKo-s. Seda vaatamata asjaolule, et riigihanke menetlus oli alustatud juba 22.06.2023.
Antud juhul on hankeleping juba sõlmitud ning täitmisel, mistõttu vaidlustuse esitamine
riigihanke alusdokumentide ja edukaks tunnistamise otsuse peale on minetatud, kuid palume
edaspidi järelevalveteate esitajal arvestada eeltoodud selgitustega vaidlustamise võimaluste
kohta.
Selgitame täiendavalt, et vaidlustus- ja kohtupraktikas on korduvalt leitud, et kui riigihanke
alusdokumendid ei ole tähtaegselt vaidlustatud, on neis esitatud tingimused mõlemale poolele
siduvad ning seda sõltumata nende tingimuste võimalikust õigusvastasusest.2
2
VAKO 22.04.2019, 40-19/206052, p 14; TlnHKo 3-19-70, p 22.2.
2
Õigusvastase tingimuse vaidlustamata jätmisel langeb ka pakkujale vastutus
hoolsuskohustuse rikkumise eest, kui õigusvastane tingimus on seotud pakkuja majandus- ja
kutsetegevuses tegutseva isiku mõistliku arusaama kohaselt õigusvastase tingimusega.3
Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4, §
206 lg 1 p-st 2 ja § 206 lg-st 3, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta järelevalveteate
ajendil järelevalvemenetlust.
Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele tutvus Rahandusministeerium siiski
Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak korraldatud riigihanke alusandmetega ning suhtles 11.09.2023
telefoni teel hankija esindajaga, kuna tuvastasime, et riigihanke alusdokumendid on omavahel
vastuolus. Riigihanke alusdokumendi punktis 8.1.3 on kehtestatud garantiiaja hindamiskriteerium
järgmises sõnastuses: Seadmete garantiiaja pikkus kuudes "[20 väärtuspunkti]". Garantiiaja
pikkuse hindamisel saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (20 väärtuspunkti) pakkumus, mille
garantiiaeg on kõige pikem. Lühema garantiiajaga pakkumus saab proportsionaalselt vähem
väärtuspunkte. Samas on hankija sisestatud andmete põhjal eRHRis süsteemi poolt genereeritud
riigihanke alusdokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ hindamismetoodikat
kirjeldatud vastupidiselt: Seadmete ja paigalduse garantiiaja pikkus kuudes (minimaalselt 24
kuud). Kuni 11.05.2023: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised
pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" *
"osakaal". Alates 12.05.2023: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte.
Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" -
madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Selle tulemusena on pakkujad, kes pakkusid
riigihankes kõige pikemat garantiiaega, saanud selle kriteeriumi alusel kõige vähem
väärtuspunkte ning pakkujad, kes pakkusid kõige lühemat garantiiaega (minimaalselt 24 kuud)
maksimaalse arvu väärtuspunkte. Kahetsusväärselt ei ole seda vastuolu, mis on tõenäoliselt
tekkinud hankija eksimuse tõttu hindamiskriteeriumide sisestamisel eRHR-i, pannud õigeaegselt
tähele ei pakkujad ega hankija ise. Hankija selgituste põhjal on tegemist inimliku eksimusega.
Siinkohal soovitame ka järelevalveteate esitajal tutvuda edaspidi riigihankes osalemise huvi korral
põhjalikumalt kõigi riigihankes koostatud alusdokumentidega ja vajadusel pöörduda hankija(te)
poole selgitustaotlusega aegsasti, et vastuolud oleks võimalik kõrvaldada õigeaegselt ja vältida
RHS-ga tagatud kaebeõiguse minetamist.
Täiendavalt märgime, et lisaks järelevalvefunktsioonile on Rahandusministeeriumil õigus
anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks (RHS §
180 p 2). Informeerime Teid, et edastame hankijale märgukirja juhtimaks tähelepanu sellele,
et vastuolud riigihanke alusdokumentides on lubamatud.
Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele täname Teid esitatud pöördumise eest.
Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise
järelkontrolli tööplaanide koostamisel.
Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Kertu
Kuiv’a poole (tel: 5885 1394, e-post:
[email protected]).
3
K.Kõiv. Õigusvastaste hanketingimuste mõju hankelepingu täitmisele ja kehtivusele. Magistritöö. Tartu
Ülikool, 2016 (lk 66).
3
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja
osakonna juhataja ülesannetes
Kertu Kuiv 5885 1394
[email protected]
4