Tööhõiveprogrammi 2024–2029 täiendatud eelnõu

MÄÄRUS Tööhõiveprogramm 2024–2029 Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 l õike 6 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus e § 10 lõike 6 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja eesmärk (1) M äärusega kehtestatakse tööturuteenuste osutamise, tööturutoetuste maksmise ja Euroopa Sotsiaalfond + (edaspidi ESF + ) vahendite kasutamise tingimused ja kord , tööturuteenustega seotud arendustegevused ning tööturuteenuste ja -toetuste määrad . (2) Määruse eesmärk on : 1) toetada tööturumeetmete seaduse §-s 2 sätestatud eesmär gi saavutamist ; 2) reguleerida ü htekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja (edaspidi meetme te nimekiri ) meetme 21.4.2. 3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. § 2 . Tööhõiveprogrammi kestus (1) Tööhõiveprogrammi kestus on kuus aastat. (2) T ööhõiveprogrammi raames osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi 1. jaanuarist 202 4 . a kuni 31. detsembrini 20 29 . a. § 3 . Tööhõivep rogrammi rahaline maht ja rahastamise kord (1) Tööhõiveprogrammi rahaline maht on selle kestuse ajal tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks kavandatud rahasumma. (2) Tööhõivep rogrammi rahaline maht ko os tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali, ESF + toetus e ja riiklik u kaasfinantseering uga on : 1) 2 024 . aastal kuni 82,8 miljonit eurot; 2) 20 25 . aastal kuni 85,5 miljonit eurot; 3 ) 20 26 . aastal kuni 88,4 miljonit eurot . ( 3 ) L õikes 2 sätestatud aastane eelarve võib suureneda eelnevast aastast ülekantava ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu võrra . (4) Tööhõivep rogrammi rahaline maht aastateks 202 7 – 20 29 kinnitatakse hiljemalt 31. detsembriks 2 02 5 . a. ( 5 ) A astatel 2024 – 2029 moodustab tööhõiveprogrammi rahalisest kogumahust : 1) ESF+ toetus 12 miljonit eurot ; 2) riiklik kaasfinantseering 5, 2 miljonit eurot. § 4. Tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad (1) Tööhõiveprogrammi väljundnäitaja on „ tööturuteenusel osalenute arv “ . Aastate kaupa on väljundnäitajad järgmised: 1) 2024. aastal kuni 161 003 t ööturuteenusel osalemist; 2) 2025. aastal kuni 159 611 t ööturuteenusel osalemist; 3) 2026. aastal kuni 158 880 tööturuteenusel osalemist. (2) Tööhõiveprogrammi tulemusnäitajad on „ r egistreeritud töötu te tööle asumise määr “ , „ registreeritud töötu t est tööle asunute hõives püsimise määr “ ja „ oskuste arendamise tööturu meetme s osalenud töötavate inimeste hõives püsimise määr “ vastavalt lõigete s 3 – 5 sätestatule . (3) Aastatel 2024–2026 on registreeritud töötutest igal aastal tööle asunud vähemalt 56%. (4) Aastatel 2024–2026 on registreeritud töötu te st tööle asunutest igal aastal hõives püsinud vähemalt 80%. (5) Aastatel 2024–2026 on oskuste arendamise tööturumeetmes osalenud töötavatest inimestest igal aastal hõives püsinud vähemalt 90%. ( 6 ) Tööhõiveprogrammi väljund- ja tulemusnäitajad aastateks 2027–2029 kinnitatakse hiljemalt 31. detsembriks 2025. a . § 5. Mõju hindamine (1) Mõju hindamise l analüüsitakse teavet tööturuteenuse või -toetuse efektiivsus e ja tulemuslikkuse kohta eesmärgiga vajaduse korra l tööturuteenuseid või -toetusi ümber kujundada. (2) T ööturuteenus t või -toetus t hinnatakse üldjuhul üks kord tööhõive programmi kehtivuse aja jooksul. ( 3 ) Mõju hindamise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium või Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa ) , kes lepivad iga l aastal hiljemalt 31. detsembriks kokku : 1) milliseid tööturuteenuseid ja -toetusi järg misel aastal hinnatakse; 2) kes korraldab konkreetse tööturuteenuse või -toetuse hindamise. § 6 . Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduse s : 1 ) eri- või kutsealase hariduseta isik – inimene, kes ei ole läbinud kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus; 2 ) EURES – Euroopa tööturuasutuste töövahenduse võrgustik, mis toetab töötajate vaba liikumist Euroopa Liidu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides ja Šveitsis ; 3) kinnipeetav – inimene , kes kannab karistust avavanglas; 4 ) koondamisteatega töötaja – inimene , kes on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta koondamise tõttu; 5) pensioniealine – inimene, kes on vanaduspensioniealine või ennetähtaegse vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse saaja; 6 ) rahvusvahelise kaitse saaja – inimene , kes on Eestis rahvusvahelise kaitse , sealhulgas ajutise või täiendava kaitse saaja või Eestis rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvus vahelise kaitse andmise seadus e tähenduses ; 7 ) tervisest tulenev takistus – seisund , mill e st tulenevalt on inimesele määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas juhul , kui talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel; 8 ) töötamine või tööle asumine – hõivatus tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 3 – 9 nimetatud tegevusega, välja arvatud, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti; 9 ) õppi mine – hariduse omandamine keskhariduse tasemel või kutseõppes statsionaarses õppes või kõrghariduse tasemel täiskoormusega õppes, kaasa arvatud viibi mine akadeemilisel puhkusel . 2. peatükk Töö turuteenused ja -toetused 1. jagu Üldsätted § 7 . T ööturuteenused (1) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 p unktid es 1 – 9 sätestatud tööturumeetmed jagunevad tööturuteenusteks. ( 2 ) T ööturu olukorra st ning tööturu teenustest ja -toetustest teavitami s e tööturu mee d e hõlmab tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitami st . (3) Töövahenduse tööturumeede hõlmab töövahendust. ( 4 ) K arjääriteenus te tööturu mee d e hõlmab : 1) karjääri info vahendam i st ; 2) karjäärinõustami st . ( 5 ) T öökesk se nõustami se tööturu meede hõlmab : 1) töökesk set nõustami st ; 2) tööklubi . ( 6 ) O skuste arendami se tööturu meede hõlmab : 1) t ööturukoolitus t ; 2) tasemeõppes osalemise toetus t ; 3) kvalifikatsiooni saamise toetami st ; 4) koolitustoetus t ; 5) tööpraktika t ; 6 ) arengutreening ut . ( 7 ) E ttevõtluse toetami s e tööturu meede hõlmab : 1) e ttevõtluse alustamise toet u st ; 2) ettevõtluse järelteenus eid . ( 8 ) T öövalmiduse toetami s e tööturu meede hõlmab : 1) töö harjutust ; 2 ) nõustami steenus eid ; 3 ) kogemusnõustami st ; 4 ) individuaal se id lahendus i . ( 9 ) T öövõime toetami s e tööturu meede hõlmab : 1) tööruumi de ja -vahendi te kohandami st ; 2) tööala s e abivahend i kasutada andmis t ; 3 ) tugiisikuga töötami st ; 4 ) tööala st rehabilitatsioon i ; 5 ) toetatud töö lerakendami st ; 6) tööandjate teavitami st ja nõustami st . ( 10 ) T ööle asumise ja tööl püsimise toetami s e tööturu meede hõlmab : 1 ) palgatoetus t ; 2) alaealise töötamise toetami st ; 3) rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toet ami st . § 8 . Tööturutoetused (1) Tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktis 10 nimetatud tööturumeede jaguneb tööturu toetus teks . (2) Tööturuteenusel osalemise toetamise tööturumeede hõlmab: 1) stipendium i ; 2) sõidu- ja majutustoetus t . § 9 . Tööturuteenus eid saama õigustatud isikud (1) Töötule, töötajale ja muule isikule osutatakse järgmisi teenuseid : 1) tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitami ne ; 2) töövahendus; 3) karjääriinfo vahendami ne ; 4) karjäärinõustami ne . ( 2 ) Töötule osutatakse l isaks lõikes 1 nimetatule järgmisi teenuseid : 1 ) töökesk ne nõustami ne ; 2 ) tööklubi; 3 ) tööturukoolitus; 4 ) tasemeõppes osalemise toetus ; 5 ) kvalifikatsiooni saamise toetami ne ; 6 ) tööpraktika ; 7 ) arengutreening; 8 ) ettevõtluse alustamise toet u s ; 9 ) töö harjutus ; 1 0 ) nõustamisteenus e d ; 1 1 ) individuaalse d lahendus ed ; 1 2 ) palgatoetus . ( 3 ) Õppivale t öötule ei osuta ta lõike 2 punktides 4, 6, 9 ja 12 nimetatud teenuseid. ( 4 ) T ervisest tuleneva takistusega töötule osutatakse l isaks lõigetes 1 ja 2 nimetatule järgmisi teenuseid : 1) kogemusnõustami ne; 2) tööruumide ja -vahendite kohandami ne ; 3) tööalas e abivahendi kasutada andmine ; 4) tugiisikuga töötami ne ; 5) tööala ne rehabilitatsioon; 6) toetatud töölerakendami ne . ( 5 ) Õppivale töötule, kellel on t ervisest tulenev takistus , osutatakse teenuseid kooskõlas lõi g e te ga 1 – 4 ning palgatoetus t . (6) Töötajale , sealhulgas kinnipeetavale töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik , osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule järgmisi teenuseid : 1) töökesk ne nõustami ne ; 2) tööklubi; 3 ) tööturukoolitus ; 4 ) tasemeõppes osalemise toetus; 5 ) kvalifikatsiooni saamise toetami ne . ( 7 ) Koondamisteatega töötajale , välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik , osutatakse lisaks lõi getes 1 ja 6 nimetatule nõustamisteenuseid. ( 8 ) Tervisest tuleneva takistusega töötaja le , välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik , osutatakse lisaks lõi getes 1 ja 6 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) kogemusnõustami ne; 2) individuaalse d lahendus ed; 3) tööruumide ja -vahendite kohandami ne; 4) tööalas e abivahendi kasutada andmine; 5) tugiisikuga töötami ne; 6) tööala ne rehabilitatsioon . ( 9 ) T öötaja le , kes on saanud ettevõtluse alustamise toetust , osutatakse ettevõtluse järelteenuseid. ( 1 0 ) Muule isikule osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) tööklubi ; 2) töökesk ne nõustami ne . ( 1 1 ) Ki nnipeetavale muu le isik ule osutatakse lisaks lõi getes 1 ja 1 0 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) tööturukoolitus ; 2) kvalifikatsiooni saamise toetami ne; 3) tööpraktika . ( 1 2 ) Pensioniealisele muu le isik ule osutatakse lisaks lõi getes 1 ja 1 0 nimetatule järgmisi teenuseid: 1) tööturukoolitus ; 2) kvalifikatsiooni saamise toetami ne; 3) tööpraktika ; 4) ettevõtluse alustamise toetus. ( 1 3 ) Tervisest tuleneva takistusega muu le isik ule osutatakse lisaks lõi getes 1 ja 1 0 nimetatule tööalas e rehabilitatsiooni teenust . ( 1 4 ) Tööandjale osutatakse järgmisi teenuseid : 1) tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitami ne ; 2) töövahendus; 3 ) koolitustoetus; 4 ) tööpraktika; 5 ) individuaalse d lahendus ed ; 6 ) tööruumide ja -vahendite kohandami ne ; 7 ) tööala s e abivahend i kasutada andmine ; 8 ) tugiisikuga töötami ne ; 9 ) tööandjate teavitami ne ja nõustami ne ; 1 0 ) palgatoetus; 1 1 ) alaealise töötamise toetami ne ; 1 2 ) rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetami ne . ( 1 5 ) Tööturuteenuseid saama õigustatud isikute le seatavad täpsemad tingimused on sätestatud vastava tööturuteenuse osutamise tingimuste s käesoleva peatüki 2. jaos . § 10. Tööturutoetus i saama õigustatud isikud (1) Töötule makstakse stipendiumi, kui ta osaleb : 1) tööturukoolitusel ; 2) tööpraktikal ; 3) töö harjutusel ; 4) toetatud töölerakendamisel . (2) Töötule makstakse sõidu- ja majutustoetust, kui ta osaleb: 1) karjääri i nfo vahendamisel tööotsingu ja EURES e temaatilises töötoas ; 2 ) karjäärinõustamisel ; 3 ) tööklubis ; 4 ) tööturukoolituse l ; 5 ) kvalifikatsiooni saamise toetamisel ; 6 ) tööpraktikal ; 7 ) arengutreeningul ; 8 ) töö harjutusel ; 9 ) nõustamisteenustel ; 10 ) kogemusnõustamisel ; 11 ) tööalase l rehabilitatsiooni l ; 12 ) toetatud töölerakendamisel . ( 3 ) Tervisest tuleneva takistusega t öötajale ja muule isikule makstakse sõidu- ja majutustoetust , k ui ta osaleb tööalase l rehabilitatsioonil . § 11. Tööturuteenuse saamise õiguse säilimine (1) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötul , kellega on arveloleku ajal kokku lepitud järgmiste teenuste saamine : 1) tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetami n e, tööpraktika, arengutreening, tööharjutus, nõustamisteenus ed , kogemusnõustami n e, tööala n e rehabilitatsioon ja toetatud töölerakendami n e , ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist; 2) kogemusnõustami n e, tööruumide ja -vahendite kohandami n e, tööalase abivahendi kasutada andmine , tugiisikuga töötami n e, tööala n e rehabilitatsioon, toetatud töölerakendami n e ja palgatoetus, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal; 3) tööala n e rehabilitatsioon, ka pärast sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel. (2) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötajal , kellega on töötamise ajal kokku lepitud järgmiste teenuste saamine : 1) tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetami n e, nõustamisteenus ed ja kogemusnõustami n e, ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist; 2) tööala n e rehabilitatsioon, ka pärast töötamise lõpetamist või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel või kui ta jõuab teenuse saamise ajal vanaduspensioniikka või talle määratakse ennetähtaegne vanaduspension või ta saab vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust; 3) kogemusnõustami n e, individuaalse d lahendus ed , tööruumide ja -vahendite kohandami n e, tööalase abivahendi kasutada andmine , tugiisikuga töötami n e ja tööala n e rehabilitatsioon, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal. ( 3 ) Tööturuteenuse saamise õigus säilib töötajal ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist , kui ta esitas tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks avalduse töötamise ajal. ( 4 ) Tööturuteenuse saamise õigus säilib muul isikul , kellega on kokku lepitud järgmiste teenuste saamine : 1) tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetami ne ja tööpraktika , ja kes on kinnipeetav, ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist või tööle asumist; 2) tööturukoolitus ja kvalifikatsiooni saamise toetami n e, ja kes on pensioniealine, ka pärast tööle asumist; 3) tööala n e rehabilitatsioon, ka pärast tervisest tuleneva takistuse või teenuse osutamise aluseks oleva muu asjaolu muutumist teenuse saamise ajal või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel. § 1 2 . Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine (1) Töötukassa osutab tööturuteenuse id ise või sõlmi b teenuse osutamiseks lepingu või võimaldab inimesel valida sobiva teenus e osutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast või annab haldusakti, mille alusel toetab tööturuteenusel osalemist või tasub tööturuteenuse eest või hüvitab selle kulud. ( 2 ) Kui inimesel võimaldatakse valida sobiv teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast, võib töötukassa seada teenuseosutajatele kvalifitseeri mise nõuded ja kehtesta da koostööpõhimõtted, milles sätestatakse täpsemad teenuse osutamise tingimused ja korraldus . ( 3 ) Töötukassa tasub teenuseosutajale või tasub või hüvitab tööandjale tööturuteenuse osutamise eest lõi get es 1 ja 2 nimetatud dokumen t i de s sätestatud korras ja tähtajal. ( 4 ) Töötukassal on õigus jätta tööturu teenuse eest tasumata või hüvitamata või tasu misele või hüvitamisele kuuluvat summat vähendada , kui teenuseosutaja või tööandja ei täida oma kohustus i nõuetekohaselt . ( 5 ) T ööturuteenuseid võib osutada individuaalselt või grupis , e-keskkonnas, töötukassas või teenuseosutaja või tööandja valitud asukohas , töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil , arvestades käesolevas määruses sätestatu t . ( 6 ) Töötukassa maksab tööturuteenuse osutamise raames makstava toetuse või tööturu toetus e inimese: 1) pangakontole Eestis maksja kulul; 2) pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepingu s ei ole sätestatud teisiti ; 3) elektroonilise, notariaalselt tõestatud või t öötukassas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku pangakontole Eestis maksja kulul . ( 7 ) Käesolevas määruses sätestatud tööturuteenuste määrad sisaldavad käibemaksu. § 1 3 . Arvestuse pidamine ning andmete ja dokumentide esitamine (1) Teenuseosutaja või tööandja peab arvestust teenusel osalejate kohta ning esitab töötukassale andmed töötukassa määratud tähtajal ja viisil järgmiste tööturu teenuste osutamisel: 1) tööklubi; 2) tööturukoolitus; 3 ) tööpraktika; 4 ) arengutreening; 5) ettevõtluse järelteenus t e puhul nõustamine mentorklubis ; 6 ) tööharjutus; 7 ) nõustamisteenused ; 8 ) kogemusnõustamine; 9 ) tööala ne rehabilitatsioon; 10 ) toetatud töölerakendamine . (2) Inimene , teenuseosutaja või tööandja esitab töötukassale teenuse os utam isega seotud andmed ja dokumendid töötukassa määratud tähtajal ja viisil. Töötukassal on õigus küsida lisa teavet ja muid tõendeid ning vajaduse korra l te h a paikvaatlust . § 14. Tööturuteenus e osutamisega seotud andmete vahetamine (1) Töötukassa ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutaja vahetavad tööturuteenuse osutamisega seotud andmeid infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. (2) Töötukassa ja teenuseosutaja või tööandja võivad vahetada andmeid töötukassa infosüsteemi kaudu järgmiste tööturuteenuste osutamisel: 1) töövahendus; 2) tööklubi; 3) tööturukoolitus; 4) koolitustoetus; 5) tööpraktika; 6) arengutreening; 7) ettevõtluse järelteenus t e puhul nõustamine mentorklubis ; 8 ) tööharjutus; 9 ) nõustamisteenused; 10 ) kogemusnõustamine; 1 1 ) tööala ne rehabilitatsioon; 1 2 ) toetatud töölerakendamine . (3) Töötukassa ja t ööandja võivad töövahenduse teenuse osutamisega seotud andmeid vahetada EURES e andmevahetuskihi kaudu. § 15 . Tööturuteenus t e ga seotud kulude tasumine (1) Eksperdi kaasamisel tööturu teenuse vajaduse hindamisse vastavalt tööturumeetmete seaduse § 5 lõikele 6 võib töötukassa tasuda eksperdi ja eksperthinnangute koostamise kulud. (2) Töötukassa võib tasuda tööturu teenuse ga seotud mu u d e kulud e eest , mis on vajalikud teenuse osutamiseks või kvaliteedi hindamiseks . § 1 6 . Tööturuteenuste kvaliteedi hindamine T ööturuteenuste kvaliteedi hindamiseks on töötukassal õigus tutvuda tööturuteenuste korraldusega, kaasates vajaduse korra l eksper te . 2. jagu Tööturuteenus te ja tööturu toetus te eesmärk , osutamise ja maksmise tingimused ning kor ral d us § 1 7 . Tööturu olukorra st ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine (1) T ööturu olukorra st ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitami s e eesmärk on suurendada isiku teadlikkust tööturust ja selle võimalustest. (2) Tööturu olukorra st ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamisel antakse teavet tööturu seisu, töötamis- ja õppimisvõimaluste, tööturuteenuste ja tööturutoetuste tingimuste ning isiku õiguste ja kohustuste kohta. § 1 8 . Töövahendus (1) Töövahendus e eesmärk on toetada inimest töö ja tööandjat töötaja leidmisel. (2) Töövahenduse teenuse osutamisel vahendatakse inimese le töö ja tööandja le töötaja leidmiseks vajalikku teavet, milleks on: inimese töösoov ning andmed tema oskuste ja kogemuste kohta; pakutav töökoh t ja kandidaadile seatud nõu ded ; muu oluline teave inimese , tööandja ja värbamisprotsessi kohta. § 1 9 . Karjä ä riinfo vahendamine (1) Karjääriinfo vahendami s e eesmärk on toetada inimest haridus- ja tööturuvalikute tegemise ks vajaliku teabe leidmisel ning karjäärikujundamise oskuste arendamisel. (2) Karjääriinfo vahendamisel juhendatakse inimest karjääri kujundamiseks vajaliku teabe otsimisel, s eal h ulgas töö otsimise, õppimis- ja töötamisvõimaluste ning tööturu olukorra kohta , samuti selle teabe seostamisel tema karjääriplaanidega. (3) Karjääriinfo vahendamis e teenust võib osutada grupitegevusena tööotsingu töötoas , sealhulgas EURES e temaatilises töötoas . § 20 . Karjäärinõustamine (1) Karjäärinõustami s e eesmärk on suurendada inimese karjäärialast eneseteadlikkust ning teadlikkust tööturu vajadustest ja arengu suundadest , toetada teda haridus- ja tööturuvalikute tegemisel ning muudes karjääri kujundamise küsimustes. (2) Karjäärinõustamisel nõustatakse inimest karjäärivalikute, s eal h ulgas tööturu olukorra, oskuste arendamise või muudes karjäärikujundamise küsimustes , lähtudes tema isikuomadustest, haridusest ja oskustest. § 2 1 . Töökeskne nõustamine (1) Töökesk s e nõustami s e eesmärk on toetada inimes t tööotsingu l ja - valiku l ning soodustada tema tööle saamist või tööga kohanemis t ja tööl püsimis t . (2) Töökesksel nõustamisel analüüsitakse koos i nimesega tema olukorda, töö leidmise või tööl püsimise võimalusi, koostatakse tegevuskava, kus kavandatakse vajalikud tegevused töö leidmiseks ja sobivale tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks. ( 3 ) Töötu töökeskne nõustamine toimub töötuna arveloleku ajal vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. (4) Töötajale ja muule isikule võib osutada töökeskse nõustamis e t eenust , eelkõige kui see on vajalik teiste tööturuteenuste pakkumiseks . ( 5 ) Kui t öötu asu s tööle, aga tema tööl püsimine on raskendatud, võib tema tööl püsimise toetamiseks jätkata töökeskset nõustamist jätkutoena. J ätkut oele on töötajal vastavalt vajadusele õigus kuni kuue kuu jooksul tööleasumisest . Jätkutoe raames kaasatakse vajaduse korra l ka tööandja . § 2 2 . Tööklubi (1) Tööklubi eesmärk on suurendada inimese tööturul osalemise motivatsiooni ning valmistada teda ette töö otsimiseks ja tööeluks. (2) Tööklubi s antakse inimesele ülevaade tööturu olukorrast ja töövõimalustest juhendatud grupitegevuse vormis. Tööklubis osalemine võimaldab jagada kogemusi ning saada tuge juhendajalt ja teistelt osalejatelt . (3) Töötukassa võib teenuse osutamiseks sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu. § 2 3 . Tööturukoolitus (1) Tööturukoolitus e eesmärk on toe tada inimest tööle asumiseks või töötamiseks vajalike üld - või ametioskuste omandamisel, arvestades majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega. (2) Tööturukoolitus on täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses , mida võib korraldada täienduskoolitusasutuse pidaja. Tööturukoolituse õppekavas peab o lema ette nähtud õpiväljundite saavutatuse hindamine vastavalt täienduskoolituse standardile. ( 3 ) Ühe tööturukoolituse kestus ei või ületada 12 kuud. (4) Töötukassa sõlmib tööturukoolituse korraldamiseks täienduskoolitusasutuse pidajaga halduslepingu või võimaldab inimesel valida sobiva tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud täienduskoolitusasutuse pidajate pakutavate koolituste (edaspidi koolituskaart ) seast . Töötukassa rahastab üldjuhul tööturukoolitust, mis toimub grupikoolitusena. (5 ) Tööturukoolituse maht koolituskaardiga on vähemalt 26 akadeemilist tundi. Koolituse maht võib olla väiksem, kui koolitus on vajalik kutseeksami sooritamiseks, kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamiseks või töötamiseks ametialal , millel e on õigusaktides ette nähtud lisa nõuded . Koolituse mahu hulka ei arvata iseseisva töö tunde. (6) Koolituskaardi alusel toimuva tööturukoolituse kulu võib töötukassa tasuda : 1) töötaja eest kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul; 2) töötu , koondamisteatega töötaja, kinnipeetav a töötaja , kinnipeetava muu isiku ja pensionieali s e muu isik u eest kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul , arvestades § 2 8 lõikes 7 sätestatut. ( 7 ) Tööturukoolitust koolituskaardiga võimaldatakse, kui täienduskoolitusasutuse pidajalt laekub töötukassale koolituse le registreerimis e teade kuue kuu jooksul koolituse tegevuskavas kokkulep pimisest . ( 8 ) Töötule , koondamisteatega töötajale , kinnipeetavale töötajale , kinnipeetavale muule isikule ja pensionieali s e le muu le isik ule võimaldatakse tööturukoolitusi õppekavarühmade ja nendesse kuuluvate õppekavade aluse l, mille loetelu on avaldatud töötukassa veebilehel . Nimetatud loetelu koostab töötukassa koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, lähtudes kutseseaduse § 7 1 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajadusega seotud statistikast või muust teabest tööjõuvajaduse kohta. Erandina, lähtudes tööturu vajadusest, võib töötukassa osutada tööturukoolitust loetelus nimetamata õppekava alusel. (9) L õike s 8 nimetatu d koolituse raames võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks. ( 10 ) T ööturukoolitust koolituskaardi alusel võimaldatakse t öötajale , kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ja kellel on töötuskindlustuse seaduse alusel arvestatud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotl emisele eelneva 36 kuu jooksul ja kui ta on: 1) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine , tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tema sissetulek taotl emisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel ; 2) 50-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema sissetulek taotl emisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel ; 3) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata ; 4) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema töökoht on Ida-Viru maakonnas tegutsevas ettevõttes, mi llel o n põlevkivi kaevandamisluba, või sellega samasse kontserni kuuluvas põlevkivi töötlevas või tootmisseadmete remondi ja hooldusega või logistikaga tegelevas ettevõttes ; 5) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tema sissetulek taotlemisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel ja tema eesti keele oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav. ( 1 1 ) L õiget 10 ei kohaldata koondamisteatega töötajale ja kinnipeetavale töötajale. ( 1 2 ) L õike 10 punktides 1 , 2 ja 5 nimetatud töötaja sissetulek arvutatakse, võttes arvesse taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal Maksu- ja Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel , või andmeid summa kohta, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel , ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Töötaja sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja makstav haigushüvitis. ( 1 3 ) L õike 10 punktis 3 nimetatud terviseseisundi t tõendab muu hulgas töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus või töölepingu ülesütlemis e avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel. ( 1 4 ) L õike 10 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud töötajatele võimaldatakse koolituskaardi alusel informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonda kuuluvat tööturu koolitust ja tööturu koolitust, mis valmistab ette töötajaid töötama põhikutsealal , mille kohta on kutseseaduse § 7 1 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Põhikutsealade vastavate õppekavarühmade ja õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel . ( 1 5 ) L õike 10 punktis 3 nimetatud töötajale võimaldatakse tööturukoolitust koolituskaardi alusel lõike s 8 sätestatud õppekavarühmade ja nendesse kuuluvate õppekavade aluse l . (16) Lõike 10 punkti des 4 ja 5 nimetatud töötajale võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks . ( 1 7 ) Tööturukoolitust koolituskaardi alusel ei võimaldata, kui valitud koolitaja on töötaja tööandja või töötaja on koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või talle kuulub vähemalt 50% koolitavast juriidilisest isikust või koolitava juriidilise isiku osadest või aktsiakapitalist või t a osutab koolitajale koolitusteenust füüsilisest isikust ettevõtjana või võlaõigusliku lepingu alusel. § 2 4 . T asemeõppes osalemise toetus (1) Tasemeõppes osalemise toetus e eesmärk on toetada inimest kutse- või kõrghariduse omandamis el , arvestades majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega . (2) Tasemeõppes osalemise toetus on kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekava alusel kõrghariduse omandamise ajal makstav igakuine toetus, kui töötu või töötaja asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel või riigi tegevustoetusest. Kutsehariduse õppekavana ei arvestata kutsevaliku õppekava. ( 3 ) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ja 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ja kellel on töötuskindlustuse seaduse alusel arvestatud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul , kui: 1) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tal on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat; 2) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja põhiharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis; 3) tal puudub eri- või kutsealane haridus, üldkeskharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis ja põhihariduse omandamisest on möödunud vähemalt kaheksa aastat; 4) tal on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat; 5) ta ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata. (4) L õikes 3 nimetatud töötuskindlustusstaaži nõuet ei kohaldata kinnipeetavale töötajale. ( 5 ) L õike 3 punktis 5 nimetatud terviseseisundi t tõenda takse vastavalt § 23 lõikes 13 sätestatule . ( 6 ) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse lõike 3 punktides 1 – 4 nimetatud töötule ja töötajale, kui ta asub õppima õppekava alusel, mis valmistab ette töötamiseks põhikutsealal , mille kohta on kutseseaduse § 7 1 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud ametis , mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust . Põhikutsealadele vastavate õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel. ( 7 ) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse , kui inimene toetuse taotlemise ajal ei õpi kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekaval , või tema õppima asumisest eelnimetatud õppekaval ei ole möödunud rohkem kui 60 kalendripäeva. Inimesele , kelle töötuna arvelolek lõpetati tööturumeetmete seaduse § 12 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 8 lõike 4 punkti 10 tingimustele mittevastamisega, makstakse tasemeõppes osalemise toetust, kui ta taotleb toetust 60 päeva jooksul õppima asumisest. Õppima asumist arvestatakse Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel. ( 8 ) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui inimene esitab tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks taotluse ning asub õppima 12 kuu jooksul temaga tegevuskavas tasemeõppes osalemises kokkuleppimisest. ( 9 ) Toetust ei maksta inimesele , kes Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel on taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul katkestanud õpingud kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekaval , välja arvatud, kui inimene õppis õppe- või koolituskohal, mille õppekulud tuli õppijal hüvitada. ( 10 ) Tasemeõppes osalemise toetuse suurus ühes kuus on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär. ( 1 1 ) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse Eesti hariduse infosüsteemis märgitud õppimise alguskuupäevast. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul , välja arvatud akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. ( 1 2 ) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks. (1 3 ) Kui inimene katkestab õpingud , lõpetatakse toetuse maksmine ja sel juhul v õib töötukassa maksta tasemeõppes osalemise toetust veel ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks. (1 4 ) Toetuse maksmist ei lõpetata, kui Eesti hariduse infosüsteemi andmetel asub inimene uuesti õppima 30 kalendripäeva jooksul õpingute katkestamisest. Toetuse maksmise jätkamise korral lahutatakse uue õppe nominaalkestusest juba välja makstud toetuse periood id . § 2 5 . K valifikatsiooni saamise toetamine (1) Kvalifikatsiooni saamise toetami s e eesmärk on toetada inimest oskuste või kvalifikatsiooni tõendamisel . (2) Kvalifikatsiooni saamise toetamisel tasutakse või hüvitatakse inimesele kutse- või pädevustunnistuse või mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu. (3) Kvalifikatsiooni saamise toetamise kulud tasutakse t öötu , koondamisteatega töötaja, kinnipeetava töötaja , kinnipeetava muu isiku ja pensioniealise muu isiku eest . (4) Töötajale , välja arvatud koondamisteatega töötaja ja kinnipeetav töötaja , kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses , hüvitatakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu kolme aasta jooksul kuni 500 eurot. (5) L õikes 4 nimetatud k valifikatsiooni saamiseks tehtud kulu hüvitatakse, kui töötaja on avalduse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul läbinud vastava tööturukoolituse või töötukassa on koolituse läbimise eest maksnud tööandjale koolitustoetust või hüvitanud koolituskulud ning töötaja on sooritanud eksami , mille tulemus on positiiv ne. Kulu ei hüvitata, kui töötukassa on inimesele sama eksami kulu juba hüvitanud või selle tema eest tasunud. § 2 6 . K oolitustoetus (1) Koolitustoetuse eesmärk on soodustada majanduse struktuurimuutusi ning toetad a tööandjat tema töötajatele muutustega kohanemiseks vajalike oskuste ja teadmiste õpetamisel. (2) Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale osaliselt töötaja koolit amisega seotud kulud. ( 3 ) Koolitustoetust makstakse , kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud : 1) töötaja tööle võtmisel või teisele ametikohale asumisel valdkonna põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 7 1 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud ametisse, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust . Põhikutsealadele vastavate ametite loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ; 2) töötaja töötamise jätkamiseks tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemisel; 3) töötaja eesti keele oskuse arendamiseks; 4) töötaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskuste arendamiseks. ( 4 ) Koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandja na ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. (5) Lõ ike 3 punktis 1 nimetatud juhul otsib tööandja esmalt vaba töökoha täitmiseks töötukassa vahendusel sobivaid töötajaid töötukassas töötuna arvel olevate isikute seast. Kui tööandja töötukassa vahendusel sobivat töötajat ei leia, võib ta töötaja leida muul viisil ja tema tööle võtmiseks toetust taotleda. (6) L õike 3 punktis 2 nimetatud: 1) majandustegevuse ümberkorraldamiseks loetakse muu hulgas olukorda, kui olulisel määral muutub ettevõtte tootmis- või teenindusprotsess, ettevõte siseneb uuele sihtturule või uude tegevusvaldkonda ning ümberkorraldusega kaasneb muutus töötajate arvus; 2) kvalifikatsiooninõuete uuenemiseks loetakse eelkõige olukorda, kus õigusakti või kutsestandardi muudatuse tõttu peab töötaja viima enda teadmised ja oskused vastavusse uute kvalifikatsiooninõuetega ja muudatus on jõustunud taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul; 3) tehnoloogia uuenemiseks loetakse muu hulgas olukorda, kus võetakse kasutusele uued seadmed või masinad , millega töötamine eeldab töötajatelt uusi oskusi , ja muudatus ei ole toimunud varem kui taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul. (7) L õike 3 punktides 2 – 4 nimetatud juhul makstakse toetust, kui tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul. (8) Koolitustoetust ei maksta töötaja eest, kellega toetust taotlev tööandja on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel. (9) Koolituse maht on vähemalt 50 akadeemilist tundi ja koolitus võib kesta kuni 12 kuud. (10) Koolitustoetust makstakse, kui koolituse korraldaja on täienduskoolitusasutuse pidaja või täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud juhul muu kooli tuse korraldaja . Kui koolitustoetust taotletakse eesti keele koolituseks, peab koolituse korraldaja l o le ma tegevusluba eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks. (11) Tööandjale makstakse koolitustoetust: 1) koolituse maksumuse hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel; 2) töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal; 3) töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulu hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel, kui koolitus toimub väljaspool Eestit. (12) Töötukassaga eelneval kokkuleppel võib tööandjale hüvitada lõikes 11 nimetatud kulude kogusummast: 1) kuni 80%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta; 2) kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul, kui tööandja võtab tööle töötuna arvel oleva isiku; 3) kuni 50%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta, kui § 47 lõikes 1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ja koolitustoetust makstakse § 47 lõikes 2 sätestatud riigiabina. (13) L õikes 3 sätestatud alustel ei maksta samale tööandjale sama töötaja eest koolitustoetust kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul. (1 4 ) Töötukassa võib põhjendatud juhul koolitustoetuse andmisest keelduda või toetust vähendada, muu hulgas juhul, kui koolituse maksumus ei ole põhjendatud, arvestades koolituse kestust või teiste samalaadsete koolituste hinda. (1 5 ) Koolitustoetust makstakse, kui : 1) toetuse taotlus on esitatud enne koolituse algust ja lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul pärast töölepingu sõlmimist, aga mitte hiljem kui nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest; 2) lõike 11 punktides 1 ja 3 sätestatud koolituskulusid tõendavad dokumendid on esitatud töötukassale hiljemalt kuue kuu jooksul koolituse lõppemisest. (1 6 ) Koolitustoetust ei määrata , kui: 1) tööandjal või koolitajal on kehtiv likvideerimishoiatus või tema suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või pankrotimenetlus ; 2) tööandja või koolitaja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingu t või hankelepingu t või töötukassa kehtestatud koolituskaardi koostööpõhimõtteid ; 3 ) tööandjal on äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud või 4 ) tööandjal on maksuvõlg, mis kokku on 100 eurot või suurem ja on ajatamata. (1 7 ) Koolitustoetust ei maksta, kui tööandja on ise taotluses märgitud koolituse koolitaja või kui tööandja ja koolitaja on omavahel seotud järgmiselt: 1 ) tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või talle kuulub vähemalt 50% koolitavast juriidilisest isikust või ta on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel; 2) tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus sellises rollis; 3) koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% koolitava juriidilise isiku osadest või aktsiakapitalist, või isik, kes on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, on tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikme või vähemalt 50% omaniku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine majapidamine. (1 8 ) Töötukassal on õigus põhjendatud juhul koolitustoetuse andmise otsust muuta või otsus kehtetuks tunnistada, muu hulgas juhul, kui koolitus ei võimalda saavutada õppekavas ette nähtud või toetuse taotluses kirjeldatud eesmärke. § 2 7 . T ööpraktika (1) Tööpraktika eesmärk on arendada inimese töötamiseks vajalik k e teadmisi ja oskusi. (2) Tööpraktika on töökogemuse saamine ning tööle saamiseks vajalike ametialaste teadmiste ja oskuste omandamine töökohal ja tööandja juhendamisel. ( 3 ) T ööpraktika teenuse osutamiseks sõlmib t öötukassa tööand jaga halduslepingu. ( 4 ) Tööpraktika kestab kuni kaks kuud. ( 5 ) T ööpraktika võib kesta kuni neli kuud , kui see on tingitud inimese olukorrast tulenevalt suuremast tööpraktika vajaduses t . ( 6 ) Tööandja tagab tööpraktikal osaleja juhendamise. Üks juhendaja võib sama l ajal olla tööpraktika juhendajaks või § 37 tähenduses tugiisikuks kokku kuni nelja le inimesele . ( 7 ) Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu inimese tööpraktikal osaletud iga päeva eest esimesel kuul 100 % , teisel kuul 75 % ning kolmandal ja neljandal kuul 50 % juhendamistasu päevamäärast. Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis. (8) Tööpraktika ajaks ei sõlmita inimesega töölepingut, kuid tööandja peab tagama töölepingu seaduse §-s 7, § 8 lõigetes 1 ja 2, § 43 lõigetes 1 – 3 ja 5, lõike 4 punktis 2 ja lõikes 4 1 , § 46 lõikes 1 ning §-des 47, 49 ja 51 – 53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatu täitmise. § 2 8 . Arengutreening (1) Arengutreening u eesmärk on toetada inimese ametialas t arengu t ja muutustega toimetuleku t. (2) Arengutreeningul juhendatakse inimest tema eneseteadlikkuse kasvatamisel ja juhtimisalaste kompetentside arendamisel ning toetatakse oma juhtimiskogemuse analüüsimisel ja arenguvajaduste märkamisel. (3) Arengutreeningu teenust osutatakse inimesele, kes enne töötuna arvele võtmist tegutses ettevõtte või asutuse juhina. ( 4 ) Ühe a rengutreening u kestus ei või ületada 12 kuud . ( 5 ) Töötukassa võimaldab inimesel valida sobiva teenuse osutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja te seast . ( 6 ) Töötukassa tasub ühe inimese eest a rengutreeningu kulu kuni 2500 eurot k olme aasta jooksul. ( 7 ) Arengutreeningu ja § 23 lõike 6 punktis 2 sätestatud tööturukoolituse kulu ei tasuta ühe inimese eest kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul. § 2 9 . Ettevõtluse alustamise toet us (1) Ettevõtluse alustamise toetus e eesmärk on , et i nime n e looks majandusliku aktiivsuse kaudu endale püsiv a tasustatud töökoh a . (2) Ettevõtluse alustamise toetust antakse esmavajalike vahendite soetamiseks ja kulude katmiseks majandustegevusega alustamisel uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana. (3) Ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär on 6000 eurot. ( 4 ) Ettevõtluse alustamise toetust võib taotleda i nimene , kes on: 1) vähemalt 18-aastane ja 2) läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus. ( 5 ) Ettevõtluse alustamise toetust taotlev i nimene esitab töötukassale: 1) avalduse; 2) elulookirjelduse; 3) äriplaani ja finantsprognoosid; 4) koopiad dokumentidest, mis tõendavad lõike 4 punktis 2 nimetatud nõude täitmist. ( 6 ) Ettevõtluse alustamise toetust ei anta , kui töötu ei ole otsuse tegemise ajal töötuna arvel, välja arvatud, kui tema töötuna arvelolek lõpetatakse enne otsuse tegemist tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punkti s 2 või 14 sätestatud asjaoludel. ( 7 ) Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustab töötukassa 30 tööpäeva jooksul toetuse avalduse esitamisest . ( 8 ) Ettevõtluse alustamise toetust ei anta: 1) olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ega laiendamiseks; 2) olemasoleva äriühingu osanikuks ega aktsionäriks astumiseks; 3) isikule, kelle suhtes kehtib ärikeeld; 4) isikule, kellel on maksuvõlg riigi ees, välja arvatud, kui see on väiksem kui 100 eurot või maksuvõla tasumine on ajatatud; 5) isikule, kellel on täitemenetluses lapse elatise võlgnevus; 6) isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga; 7) isikule, kellele kuulub või kellele toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50 % muust äriühingust; 8) isikule, kes on või oli avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana; 9) isikule, kes on avalduse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul saanud töötukassalt ettevõtluse alustamise toetust ; 10) tegutsemiseks valdkonnas, mis on vastuolus avaliku huviga; 11) tehinguteks tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 nimetatud seotud isikutega; 1 2 ) üürilepingu tagatisraha maksmiseks; 1 3 ) toetust taotlev a inimese koolituskulude katteks; 1 4 ) kinnisvara ostuks. ( 9 ) Ettevõtluse alustamise toetus kantakse toetuse saaja isiklikule pangakontole kümne tööpäeva jooksul lõikes 7 nimetatud otsuse tegemisest . ( 10 ) Ettevõtluse alustamise toetuse saaja peab asutama uue äriühingu või registreeruma füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi käesolevas paragrahvis ettevõtja ) kahe kuu jooksul toetuse tema pangakontole ülekandmise päevast. (1 1 ) Toetuse saaja peab toetuse üle kandma ettevõtja pangakontole ja kulud tuleb teha selle l t kontolt, välja arvatud ettevõtja äriregistrisse kandmise eest tasutud riigilõivu osa. (1 2 ) Kõik ettevõtluse alustamise toetuse eest tehtavad kulud peavad olema tehtud vastavalt esitatud äriplaanile kooskõlas toetuse andmise otsuse ga lõike 1 4 punktis 1 sätestatud esimese aruandlusperioodi jooksul. (1 3 ) Ettevõtluse alustamise toetusest võib vastavalt äriplaanile kasutada lõikes 3 sätestatud toetuse ülemmäärast : 1) kuni 20% turunduskuludeks; 2) kuni 30% tööjõukuludeks. (1 4 ) Töötukassa kontrollib kavandatud majandustegevust ja toetuse sihtotstarbelist kasutamist kahel aruandlusperioodi l: 1) esimese aruandlusperioodi aruanne esitatakse kaheksandal kuul toetuse inimese pangakontole ülekandmise päevast ja see kajastab seitsme kuu tegevusi alates toetuse ülekandmise päevast; 2) teise aruandlusperioodi aruan n e esitatakse 20. kuul toetuse inimese pangakontole ülekandmise päevast ja see kajastab 12 kuu tegevusi alates esimese aruandlusperioodi lõppemis es t. (1 5 ) A ruande vormi kehtestab töötukassa . Töötukassal on õigus nõuda lisa dokumente ja selgitusi ning te h a paikvaatlusi. (1 6 ) Esimese aruandlusperioodi aruandele lisatakse toetuse kasutamist tõendavad dokumendid. Ettevõtluse alustamise toetuse eest tehtud kuludena arvestatakse ainult kulusid, mis on tehtud raamatupidamise algdokumentide alusel ja tasutud pangaülekande või kaardimaksega. (1 7 ) Esimesel aruandlusperioodil peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) ettevõtja on täitnud lõikes 10 sätestatud tingimuse; 2) toetus t on kasutatud kooskõlas lõigete s 1 1 – 1 3 ja 1 6 sätestatuga ; 3) ettevõtja majandustegevus on alanud. (1 8 ) Majandustegevus loetakse alanuks, kui ettevõtja on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist. (1 9 ) Teisel aruandlusperioodil peab ettevõtja majandustegevus jätkuvalt toimuma. ( 20 ) Kui mõjuval põhjusel ei ole äriplaanis ette nähtud majandustegevus alanud või toetus kasutatud esimesel aruandlusperioodil, võib töötukassa pikendada lõike 1 4 punktis 1 nimetatud esimest aruandlusperioodi viivitatud aja võrra, kuid kokku mitte rohkem kui kuue kuu võrra. Esimese aruandlusperioodi pikendamisel jääb esimese ja teise aruandlusperioodi pikkuseks kokku kuni 19 kuud. (2 1 ) Töötukassa nõuab ettevõtluse alustamise toetuse saajalt toetuse täies ulatuses tagasi järgmiste asjaolude ilmnemise korral: 1) äriplaanis ette nähtud majandustegevus ei ole alanud esimesel aruandlusperioodil, välja arvatud, kui majandustegevus ei ole alanud mõjuval põhjusel; 2) äriplaanis ette nähtud majandustegevus ei alanud mõjuval põhjusel esimesel aruandlusperioodil ega ole olenemata põhjusest alanud ka pikendatud perioodi jooksul; 3) äriplaanis kavandatud majandustegevus lõpeb enne esimese või teise aruandlusperioodi lõppu, välja arvatud, kui majandustegevus lõpeb mõjuval põhjusel; 4) ettevõtluse alustamise toetuse saaja võõrandab talle kuuluva osa või aktsia toetuse abil loodud äriühingu osa- või aktsiakapitalist enne esimese või teise aruandlusperioodi lõppu; 5) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevus on peatatud või lõpetatud esimesel või teisel aruandlusperioodil, välja arvatud, kui peatamine või lõpetamine toimus mõjuval põhjusel; 6) ettevõtluse alustamise toetus on mõjuva põhjuseta esimese aruandlusperioodi või pikendatud esimese aruandlusperioodi jooksul kasutamata; 7) ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt; 8) ettevõtluse alustamise toetust kasutati lõike 8 punkti s 1, 2 või 10 –14 nimetatud eesmärgil; 9) ettevõtluse alustamise toetuse saaja ei ole täitnud lõi k e s 17 nimetatud tingimusi. (2 2 ) Kui ettevõtluse alustamise toetust on kasutatud osaliselt või vaid osaliselt sihtotstarbeliselt, nõuab töötukassa toetuse osaliselt tagasi . § 30 . E ttevõtluse järelteenused (1) Ettevõtluse järelteenus te eesmärk on toetada ettevõtluse alustamise toetuse saaja äriplaani jätkusuutlikku elluviimist. (2) Ettevõtluse järelteenus ed on ettevõtluse alustamise toetuse saajale ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolitus e kulu ja individuaalse mentorluse kulu hüvitamine ning nõustamine mentorklubis . (3) Töötukassa sõlmib mentorklubis nõustamiseks teenuseosutajaga halduslepingu. ( 4 ) Ettevõtluse järelteenus eid osutatakse kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse inimese pangakontole ülekandmise päevast. ( 5 ) Ettevõtluse järelteenus t e raames võib töötukassaga eelneval kokkuleppel hüvitada toetuse saajale kuludokumendi alusel koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot, sealhulgas individuaalse mentorluse kulu kuni 1250 eurot. ( 6 ) L õikes 5 nimetatud kulu ei hüvitata , kui toetuse saaja on ise ettevõtluse järelteenuse avalduses märgitud teenuse osutaja. § 3 1 . Töö harjutus (1) Töö harjutus e eesmärk on suurendada inimese töövalmidus t ja valmistada t ed a ette tööturule sisenemiseks. (2) Töö harjutus hõlmab tööotsinguid soodustavaid tegevusi, sealhulgas motiveerimine, sotsialiseerimine, töö otsimi st ja töötamist toetavate sotsiaalsete oskuste õpetamine. Vajaduse korra l tehakse praktilisi töid ja tegevusi, mis ei nõua inimeselt erialaseid teadmisi ega oskusi. ( 3 ) Töötukassa võib sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu. ( 4 ) Töö harjutus kestab kuni kuus kuud. ( 5 ) Töö harjutuse ajaks ei sõlmita inimesega töölepingut, kuid teenuseosutaja peab tagama töölepingu seaduse § -s 7, § 8 lõigete s 1 ja 2, § 43 lõigete s 1 ja 2, lõike 4 punkti s 2 ja lõi k e s 4 1 , § -de s 47, 49 ja 53 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse s sätestatu täitmise. § 3 2 . N õustami steenused (1) Nõustamisteenus t e eesmärk on kõrvaldada inimese töölesaamise takistus ning toetada teda töö otsimisel, tööturuteenustel osalemisel ja töölesaamisel . (2) Nõustamisteenus ed hõlmavad psühholoogilist, võla- ja sõltuvusnõust a mist eesmärgiga kõrvaldada tööle saamise takistus . ( 3 ) Töötukassa sõlmib teenuseosutajaga halduslepingu või võimaldab inimesel valida sobiva teenus eosu t aja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja te seast . ( 4 ) Kui inime s e l võimaldati vali da teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja te seast , tasub töötukassa tema nõustamise eest : 1) psühholoogilise nõustamise kulu kuni 70 eurot ühe nõustamiskorra kohta , kuid mitte rohkem kui 700 eurot ühe kalendriaasta jooksul; 2) sõltuvusnõustamise kulu kuni 70 eurot ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem kui 700 eurot ühe kalendriaasta jooksul; 3) võlanõustamise kulu kuni 50 eurot ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem kui 500 eurot ühe kalendriaasta jooksul. ( 5 ) Põhjendatud juhul, kui inimesel on tema olukorrast tulenevalt suurem nõustamise vajadus, võib töötukassa nõustami se mahtu suurendada ja tasuda nõustamise eest lõike s 4 sätestatud kalendriaasta ülemmäärast suuremas summas. § 3 3 . Kogemusnõustamine (1) Kogemusnõustami s e eesmärk on parandada tervisest tuleneva takistusega inimese toimetulekut ning suurendada tema valmisolekut, motivatsiooni ja enesekindlust tööotsinguteks ja tööeluks . (2) Kogemusnõustamisel vahetavad sarnas t e terviseprobleem i de ga kogemusnõustaja ja inime ne teadmisi ja kogemusi ning kogemusnõustaja paku b kogemuslikku emotsionaalset, sotsiaalset ja praktilist tuge. ( 3 ) Töötukassa võimaldab inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja te seast . ( 4 ) Töötukassa tasub inimese eest kogemusnõustamise kulu kuni 5 0 eurot ühe nõustamiskorra eest, kuid mitte enam kui küm ne nõustamiskor ra eest ja 5 00 eurot ühe kalendriaasta jooksul. ( 5 ) Põhjendatud juhul, kui inimesel on tervisest tuleneva takistusega seoses suurem nõustamise vajadus, võib töötukassa nõustamiskordade arvu suurendada ja tasuda nõustamise eest lõikes 4 sätestatud kalendriaasta ülemmäärast suuremas summas. § 3 4 . Individuaalsed lahendused (1) Individuaalse te lahendus te eesmärk on parandada inimese võimalusi osaleda tööturuteenusel, asuda tööle või jätkata töötamist ning toetada tööandjat tervisest tuleneva takistusega töötaja oskuste arendamisel. (2) Individuaalsed lahendused on tööturuteenuse kasutamise, tööleasumise , töötamise jätkamise või tööalasel koolitusel osalemisega seotud lisakulude hüvitamine või tasumine . ( 3 ) Individuaalse lahendusena võib töötukassa: 1) töötule , kelle töölesaamine või tööturuteenusel osalemine on raskendatud pikaajalise töötuse, hoolduskohustuse, tervise st tuleneva takistus e, muu terviseprobleemi või muu erilise takistuse tõttu, hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuse kasutamisega ja tööleasumisega seotud lisa kulud; 2) tervisest tuleneva takistusega töötajale hüvitada või tema eest tasuda töötamise jätkamisega seotud terviseseisundist tingitud lisakulud; 3) tööandjale , kelle juures tööta b tervisest tuleneva takistusega töötaja , hüvitada töötaja tööalase koolitusega seotud viipekeeletõlgi kulu ja põhjendatud juhul muud kulud, mis on seotud töötaja tervisest tuleneva takistusega. § 3 5 . T ööruumi de ja -vahendi te kohandamine (1) Tööruumide ja - vahendite kohandami s e eesmärk on vähendada töökohaga seotud takistusi ja võimaldada tervisest tuleneva takistusega i nimesel tööle asuda või tööl püsida. (2) Tööruumide ja - vahendite kohandamisel muudetakse töö tegemiseks vajalik ehitis, ruum või töövahend inimesele ligipääsetavaks ja kasutatavaks. ( 3 ) Tööruumide ja -vahendite kohandamis e t eenust osutatakse, kui tööandja võtab tööle või on tööle võtnud tervisest tuleneva takistusega inimese tähtajatult või tähtajaliselt kestusega vähemalt kaks aastat. ( 4 ) Töötukassa sõlmib tööandjaga halduslepingu. ( 5 ) Töötukassa hüvitab tööandjale tööruumide ja -vahendite kohandamise maksumusest 50 kuni 100 % , lähtuvalt tervisest tulenevast takistusest tingitud töötamise takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest. ( 6 ) Töötukassa nõuab tööandjalt kohandamise kulu täies ulatuses tagasi, kui: 1) töötu asub tööle ja tema töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametikohale nimetamisest, välja arvatud, kui tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ta vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist nimetatud töötamise alustamisest ; 2) töötaja tähtajatu töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest, välja arvatud, kui tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ta vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest ; 3) töötaja tähtajaline töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne tähtaja saabumist, välja arvatud, kui tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ta vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne tähtaja saabumist või kui tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest on möödunud enam kui kaks aastat. § 3 6 . T öö ala se abivahend i kasutada andmine (1) Tööala s e abivahend i kasutada andmise eesmärk on võimaldada tervisest tuleneva takistusega inimesel tööle asuda või tööl püsida. (2) Tööalase abivahendi kasutada andmise raames antakse inimesele kasutada abivahend, milleta tal ei ole tervisest tuleneva takistuse tõttu võimalik oma tööülesandeid täita. (3) Tööalaseks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on tervisest tulenevast takistusest olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on tervisest tuleneva takistusega i nimesele vajalik igapäevaeluga toimetulekuks. (4) Tööalas e abivahendi kasutada andmis e t eenust osutatakse, kui tervisest tuleneva takistusega inimene asub tööle või töötab . ( 5 ) Töötukassa sõlmib tööalase abivahendi kasutada andmiseks halduslepingu: 1) tervisest tuleneva takistusega inimesega või 2) tema tööandjaga. ( 6 ) L õikes 5 nimetatud haldusleping sõlmitakse töötamise ajaks , kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. ( 7 ) Kui i nimene jätkab halduslepingu lõppemisel töötamist sama tööandja juures ja vajab tööalast abivahendit, võib halduslepingu kehtivust pikendada kolmeks aastaks. ( 8 ) Kui abivahendi erilisuse või tehnilise seisundi tõttu ei ole seda võimalik anda kasutamiseks teisele inimesele, võib tööalase abivahendi pärast halduslepingu lõppemist tasuta võõrandada i nimesele , kes abivahendit kasutas . § 3 7 . T ugiisikuga töötamine (1) Tugiisikuga töötami s e eesmärk on abista da ja juhenda da inimest , kui ta vajab töötamisel juhendamist oma tervisest tuleneva takistuse tõttu. (2) Tugiisikuga töötamisel toeta b tugiisik inimest tööellu sisse elamisel, töö ülesannete täitmisel, töö planeerimisel ja korraldamisel või tööalasel suhtlemisel, kui inimene vajab selles tavapärasest töötajast rohkem abi ja juhendamist. Tugiisikuga töötamisel ei osutata füüsilist kõrvalabi . (3) Tugiisikuga töötamis e t eenust osutatakse, kui tervisest tuleneva takistusega inimene asub tööle või töötab. ( 4 ) Tugiisikuga töötamis t osutatakse inimesele kuni 12 kuu jooksul teenuse kasutamise alustamisest . Põhjendatud vajaduse korral võib inimesele teenust osutada korduvalt, sealhulgas sama tööandja juures ja samal ametikohal töötamiseks. ( 5 ) Töötukassa sõlmib tugiisikuga töötamise osutamiseks halduslepingu: 1) tugiisikuga või 2) tööandja või muu juriidilise st või füüsilisest isikust ettevõtjaga, kes tagab tervisest tuleneva takistusega inimesele tugiisikuga töötamise teenuse osutamise. ( 6 ) L õike 5 punktis 1 sätestatud juhul või punktis 2 sätestatud juhul, kui haldusleping sõlmitakse muu juriidilise st või füüsilisest isikust ettevõtjaga, allkirjastab halduslepingu ka tööandja. ( 7 ) Tugiisikuga töötamist osutatakse inimese eeldatavast töötamise ajast järgmises mahus: 1) 50% ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval paljudes tegevustes; 2) 75% ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval enamikus tegevustes; 3) 100 % ulatuses, kui inimene vajab abi igal tööpäeval kõigis tegevustes. ( 8 ) Üks tugiisik võib sama l ajal olla nimetatud tugiisikuks või § 27 tähenduses tööpraktika juhendajaks kokku ku n i nelja le inimesele . ( 9 ) Tugiisikuga töötamise teenuse eest makstava tasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis. ( 10 ) Tugiisikuga töötamise teenuse ee s t makstav tasu arvestatakse inimese iga töötatud päeva eest, korrutades tasu päevamäära teenuse osutamise halduslepingus kindlaks määratud inimese tööaja ja talle osutatava teenuse mahuga vastavalt lõike s 7 sätestatule . Tööaja arvutamisel lähtutakse sellest, et täistööajaga töötamise aeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. (1 1 ) Tugiisikuga töötamise teenuse eest ei maksta rohkem kui 22 päeva eest ühes kalendrikuus. § 3 8 . T ööalane rehabilitatsioon (1) Tööala s e rehabilitatsioon i eesmärk on valmistada tervisest tuleneva takistusega i nime ne ette tööeluks ning toetada tema tööle asumis t või töötamise jätkamis t. (2) Tööalase rehabilitatsiooni käigus osutatakse inimesele sotsiaalhoolekande seaduse § -s 57 sätestatud rehabiliteeriva id tegevus i . Teenuse osutamise käigus selgitatakse välja inimese õppimist või töötamist takistavad tegurid ja vähendatakse nende mõju, toetatakse inimest töövõime hoidmisel või paranemisel, antakse soovitusi sobivate tööülesannete, -tingimuste ja -keskkonna kohta ning arendatakse oskusi, et suurendada inim ese töötamise väljavaateid või aidata hoida töökohta. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisel õppivale inimesele keskendutakse õpingute toetamisele ja tööeluks ettevalmistamisele, et kindlustada sujuv liikumine haridussüsteemist tööturule. (3) Tööalas t rehabilitatsiooni ei osutata inimesele, kes on noorem kui 16-aastane, jõudnud vanaduspensioniikka või saab ennetähtaegset vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, ega inimesele , kellele osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. (4) Kui inimesel on tuvastatud puuduv töövõime, osutatakse talle tööalas t rehabilitatsiooni üksnes juhul , kui ta töötab. (5) Muule isikule osutatakse tööalas t rehabilitatsiooni üksnes juhul , kui ta omandab põhi-, üldkesk -, kutse- või kõrgharidust. ( 6 ) Töötukassa võimaldab inimesel v astavalt tegevuskavas kokku lepitud rehabilitatsioonivajadusele valida sobiva tööalas e rehabilitatsiooni teenus e osutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja te seast . Teenuseosutajal peab olema sotsiaalhoolekande seaduse § 147 lõikes 1 sätestatud tegevusluba . ( 7 ) Töötukassa tasub inimese eest tööalase rehabilitatsiooni osutamise kulu kokku kuni 2500 eurot inimese kohta kalendriaastas. ( 8 ) Põhjendatud juhul, kui inimesel on suurem tööalase rehabilitatsiooni vajadus , võib töötukassa tasuda tööalase rehabilitatsiooni osutamise kulu lõikes 7 sätestatud kalendriaasta ülemmäärast suuremas summas, lähtuvalt rehabilitatsioonivajaduse kulu mõistlikkusest. § 3 9 . Toetatud töö lerakendamine (1) Toetatud töölerakendami se eesmärk on suurendada tervisest tuleneva takistusega i nimese valmisolekut siseneda avatud tööturule, toetada teda töö leidmisel ja töö hoidmisel. (2) Toetatud töölerakendamisel pakutakse inimesele koostöös tema lähi võrgustiku ja tööandjatega tuge töö otsimisel ja töö säilitamisel, tööalast juhendamist ja nõustamist töökohal. (3) Toetatud töölerakendamis e t eenust ei osutata tervisest tuleneva takistusega i nimesele , kellel on tuvastatud puuduv töövõime . (4) Toetatud töölerakendamis t osutatakse kuni 12 kuud . (5) Töötukassa sõlmib teenuseosutajaga halduslepingu. ( 6 ) Toetatud töölerakendamis t ei osutata sama l ajal sotsiaalhoolekande seaduse § -s 91 sätestatud töötamise toetamise teenusega. § 40 . Tööandja te teavitamine ja nõustamine (1) Tööandjate teavitami s e ja nõustami s e eesmärk on suurendada tööandjate teadlikkus t tervise st tuleneva takistusega või muude tervise probleemidega inimeste töötamise , sealhulgas tööle aitamise ja tööl püsimise toetamise võimalustest . ( 2 ) T ööandja t , kellel on valmisolek tööle võtta või kes on juba tööle võtnud inimese , kellel on tervisest tulenev takistus või muud tervise probleemid , nõusta takse ja talle korraldatakse terviseteemalisi teavitusüritusi . § 4 1 . P algatoetus (1) Palgatoetus e eesmärk on toetada tööandja otsust võtta tööle väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras olev inime ne ja soodustada tema liikumist tööturule . (2) Palgatoetus on tööandjale palgakulude osaline hüvitamine. (3) Palgatoetus t makstakse , kui tööandja võtab tööle töötu, kes on: 1) olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud; 2) 16–24-aastane ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud; 3) olnud töötuna arvel 15 kuu jooksul kokku vähemalt 12 kuud ja kelle töötuna arvelolek on vahepeal lõpetatud tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punkti s 3, 4, 5 või 11 sätestatud asjaoludel; 4) töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud; 5) tervisest tuleneva takistusega ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud. (4) Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus , kui lõikes 3 nimetatud töötu võetakse tööle tähtajatu või vähemalt kuue k uuli s e tähtajaga töölepinguga . (5) Palgatoetust ei maksta, kui töötu on lõikes 4 nimetatud eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige, usaldusühingu või täisühingu osanik , või kui talle kuulub sellest äriühingust rohkem kui 50 % . Samuti ei maksta palgatoetust füüsilisest isikust ettevõtjale tema enda tööle võtmiseks. (6) Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks tööandjaga halduslepingu. (7) Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 % töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 % halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ega suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse. (8) Palgatoetuse suurus arvutatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötukassa andmekogu (edaspidi töötukassa andmekogu ) andmete alusel. (9) Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötukassa andmekogu andmete kohaselt on inimesele välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, ning : 1) lõike 3 punktides 1 –4 nimetatud inimese tööle asumisest arvates kuue kuu eest , kuid mitte pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu sõlmimisest ; 2) lõike 3 punktis 5 nimetatud inimese tööle asumisest arvates 12 kuu eest, kuid mitte pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest . (10) Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte pikema aja eest kui kuus kuud lõike 9 punktis 1 sätestatud juhul ja 12 kuud lõike 9 punktis 2 sätestatud juhul . ( 11) Töötukassa nõuab tööandjalt palgatoetuse täies ulatuses tagasi, välja arvatud, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel, kui: 1) lõike 3 punktides 1 –4 nimetatud inimese töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töö suhte algusest või alla ühe aastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega; 2) lõike 3 punktis 5 nimetatud inimese töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töö suhte algusest või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega. § 4 2 . A laealise töötamise toetamine (1) Alaealise töötamise toet ami s e eesmärk on toetada töökogemuse pakkumist noortele . (2) Alaealise töötamise t oet amiseks makstakse tööandjale alaealise töötamise toetust 13–16-aastase alaealise (edaspidi alaeali n e töötaja ) tööle võtmisel. ( 3 ) Alaealise töötamise toetust makstakse tööandjale, kes on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud alaealistele töötajatele brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot. ( 4 ) Alaealise töötamise toetust makstakse jooksva kalendriaasta I kvartalis tagasiulatuvalt eelmise kalendriaasta eest, kui toetuse taotlus on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil. ( 5 ) Alaealise töötamise toetuse suurus on iga alaealise töötaja eest 30% tema brutotöötasust eelmisel kalendriaastal. ( 6 ) Alaealise töötamise toetust makstakse töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töötanud alaealise töötaja eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ning töötukassa andmekogusse kantud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. ( 7 ) Alaealise töötamise toetust ei maksta, kui töötukassa on tööandjale sama alaealise töötaja ja sama toetuse maksmise perioodi eest maksnud palgatoetust § 41 alusel . § 4 3 . Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine (1) Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetami s e e e smärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saaja tööhõives osalemist, aidata kaasa tema iseseisvale toimetulekule ja kohanemisele ning lõimumisele Eesti ühiskonda. (2) Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale rahvusvahelise kaitse saaja tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse tema kvalifikatsiooni saamise kulu , samuti töötamise ja tööle asumisega seotud tõlketeenuse kulu. (3) L õikes 2 nimetatud tasu makstakse ja kulud hüvitatakse tööandjale, kes võtab tööle või kelle juures töötab rahvusvahelise kaitse saaja, kellega on sõlmitud tähtajatu või vähemalt neljakuulise tähtajaga tööleping, ning inimese esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või ajutise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest ei ole möödunud üle viie aasta. ( 4 ) Töötukassa võib tööandjale maksta tööalase mentorluse ühekordset tasu 75% töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast , kuid mitte rohkem kui vähese tähtsusega abi jääk võimaldab . Tasu võib maksta üks kord nelja kuu jooksul rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumisest tööandja juures . Tööandja saab sama rahvusvahelise kaitse saaja kohta taotleda tööalase mentorluse tasu ühe korra. ( 5 ) Töötukassa võib tööandjale hüvitada kvalifikatsiooni saamise ning töötamise ja tööle asumisega seotud tõlketeenuse kulud kokku kuni 500 eurot töötaja kohta. ( 6 ) L õikes 5 nimetatud kulud hüvitatakse ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest või tähtajaliselt töölevõtmise korral töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest. Tõlkekulud hüvitatakse, kui tõlge on tellitud mõistliku aja jooksul enne rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumist. § 44. Stipendium (1) Stipendium i eesmärk on tööturuteenustel osalemise toetamine. (2) Stipendiumi makstakse tööturuteenusel iga osaletud päeva eest stipendiumi päevamäära alusel. Kui teenus el osalemi n e algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab katkematult üle südaöö, makstakse stipendiumi ühe päeva eest. (3) Ühe päeva eest makstakse stipendiumi ühe päevamäära ulatuses. (4) Stipendiumi makstakse nende päevade eest, kui inimene osaleb tööturuteenusel teenuse osutamise asukohas ja reaalajas veebikeskkonnas toimuva teenuse puhul. ( 5 ) Stipendiumi makstakse üks kord kuus . ( 6 ) Stipendiumi päevamäär on 3,84 eurot. § 45. Sõidu- ja majutustoetus (1) Sõidu- ja majutustoetus e eesmärk on soodustada tööturuteenus e l osalemist , katt es osalemisega seotud kulusid. (2) Sõidu- ja majutustoetust makstakse tööturuteenusel iga osaletud päeva eest tööturuteenuse osutamise asu koha ja inimese elukoha vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetus arvestatakse tööturuteenuse osutamise asu koha ja inimese elukoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata. Kui teenus el osalemi ne algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab katkematult üle südaöö, makstakse sõidu- ja majutustoetust ühe päeva eest. (3) Kui inimene osaleb samal päeval mitmel teenusel, makstakse sõidu- ja majutustoetust igal teenusel osalemise eest, kuid mitte rohkem kui ülemmäära ulatuses. (4) Sõidu- ja majutustoetust makstakse nende päevade eest, kui inimene osaleb teenusel teenuse osutamise asukohas. (5) Sõidu- ja majutustoetust makstakse üks kord kuus. (6) Sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määr on 0,10 eurot ning ülemmäär päevas 26 eurot. 3. jagu Tööturu teenustega seotud a rendustegevused § 46. Tööturuteenuste arendamine, kvaliteedi parandamine ja nendest teadlikkuse suurendamine Töötukassa võib välja töötada tööturu vajadustele vastavaid õppekavasid, tellida teenuste kvaliteedi hindamisi, koolitada partnereid, korraldada teavitusüritusi ja viia ellu muid arendustegevusi, mis on otseselt vajalikud tööturuteenuste arendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. 4 . jagu Tööturuteenuste osutamise l ja tööturutoetuste maksmise l vähese tähtsusega abi ja riigiabi korraldus § 4 7 . Vähese tähtsusega abi ja riigiabi (1) Koolitustoetus, ettevõtluse alustamise toetus, ettevõtluse järelteenused, individuaalsed lahenduse d tööandjale, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tugiisikuga töötamine, palgatoetus, alaealise töötamise toetamine ja rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL): 1) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 2) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) , või 3) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). (2) Koolitustoetus, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tugiisikuga töötamine, palgatoetus ja alaealise töötamise toetamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul kui: 1) lõigetes 3–8 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärad on täitunud ja 2) i nimene , kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab palgatoetuse ja alaealise töötamise toetamise teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ning nimetatud määruse artikli te 32 ja 33 tingimused on täidetud ; 3) i nimene , kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab tööruumide ja -vahendite kohandamise ja tugiisikuga töötamise osutamise l komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule ning nimetatud määruse artikli 34 tingimused on täidetud ; 4) isikule koolitustoetuse osutamisel on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 31 tingimused täidetud . (3) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 1 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõike 2 esimeses lauses sätestatud ülemmäära. (4) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 3a sätestatud ülemmäära ega riigile kehtestatud abi ülempiiri, kui nimetatud ülemmäära ja ülempiiri rakendamine on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses lubatud. Kui eelnimetatud ülemmäära ja ülempiiri rakendamine ei ole maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses sätestatud, rakendatakse lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri. (5) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 3 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri. (6) Ühele ettevõtjale lõikes 1 nimetatud määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära. (7) Kui tööturuteenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ületada komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõike 2 teises lauses sätestatud ülemmäära. (8) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõikes 2 sätestatud ülemmäära. (9) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (10) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. (11) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 lõike 1 punktides a–c ega komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 lõike 1 punktides a–k nimetatud valdkondadele ja tegevustele ei anta vähese tähtsusega abi vastava määruse alusel. (12) Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui viidatud komisjoni määruses ei ole sätestatud teisiti ja vastava erandi rakendamine on kooskõlas tööturuteenuse osutamise muude tingimustega. (13) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 3 . peatükk ESF+ perioodi 2021 –2027 vahendite kasutamise tingimused ja kord § 4 8 . T oetuse eesmärk , tulemus ja toetatavad tegevused ( 1 ) Määrusega reguleeritakse § 1 lõike 2 punktis 2 nimetatud meetme toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja kord a ning panustatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi a – p arandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu ning füüsilisest i s ikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu – tulemuse saavutamisse. ( 2 ) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus - , Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) , artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse ga heaks kiidetud r iigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmis se ja sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Arukas inimene“ saavutamisse . Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel hinnatakse mõõdikuga „ t ööjõus osalemise määr ( 15–74 a) “ . (3) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. ( 4 ) Aastatel 2024 –2026 rahastatakse ESF+ ist ja seda võimestavast riiklikust kaasfinantseeringust (edaspidi toetus ) §-s 38 nimetatud tööalast rehabilitatsiooni , mille sihtrühma kuuluvad tervisest tuleneva takistusega inimesed kooskõlas § 9 lõigetega 4, 5, 9 ja 14 ning arvestades §- s 38 sätestatud erisustega. ( 5 ) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „ o saluskordade arv“ saavutamisse. Toetuse andmise minimaal ne väljundnäitaja on 7585 osal uskorda . ( 6 ) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja tulemusnäitaja „ peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond“ saavutamisse. Sihttase on 38 % osaluskordade arvust. ( 7 ) Näitajate sihttasemete tõendamise alused ja kord on järgmine : 1) k ui inimene osaleb mit mel teenus el , võib ühte inimest lugeda mit u korda , kuid ü he teenuse puhul on inimeste arv ühekordne ; 2) t ulemusnäitaja on seotud väljundnäitajaga „ o saluskordade arv “ , kusjuures t ulemus näitaja mõõdab teenusel osalenute hõives olemist pärast teenuse saamist. § 49 . Rakendusüksus, rakendusasutus ja toetuse saaja (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium (edaspidi RA ). (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RÜ ). (3) Toetuse saaja on t öötukassa (edaspidi käesolevas peatükis elluviija ). § 5 0 . Kulude hüvitamine ja toetuse määr (1) Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1 2. mai 2022. a määruse nr 55 „ Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus ) §-des 15, 16 ja 2 1 sätestatust . (2) Abikõlblikud on : 1) § -s 3 8 sätestatud t ööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks vajalikud kulud ; 2) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 . a määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine “ § 2 lõigetele 3 ja 4 vastava teavitusürituse korraldamise kulud . (3) Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. (4) ESF+ tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2029. a. (5) Toetuse maksimaalne osakaal on 100 % abikõlblike kulude maksumusest, millest 70% on E SF+ vahendid ja 30% riiklik kaasfinantseering. § 51. ESF+ tegevuste eelarve kinnitamine ja muutmine (1) Elluviija esitab RA-le kinnitamiseks eelarve aastate kaupa toetatavate tööturuteenuste ja -toetuste lõikes . Eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga . (2) Kui ilmneb vajadus toetatavate tegevuste eelarvet muuta, esitab elluviija RA-le e-kirjaga põhjendatud taotluse eelarve muutmiseks (edaspidi eelarve muutmise taotlus ). ( 3 ) RA edastab eelarve muutmise taotluse RÜ-le arvamuse avaldamiseks. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. ( 4 ) RA vaatab eelarve muutmise taotluse läbi kümne tööpäeva jooksul selle esitamisest. (5) Eelarve muutmise taotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaja võrra. ( 6 ) Muudetud eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. ( 7 ) Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda lõikes 2 nimetatud eelarve muutmist konkreetse aasta eelarve muutmine tingimusel, et ESF+ kogutoetuse summa ei muutu ja eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. ( 8 ) Pärast lõikes 7 nimetatud muudatuse RA-ga kooskõlastamist esitab elluviija muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le viie tööpäeva jooksul . § 5 2 . Elluviija õigused ja kohustused (1) Elluviijal on õigus saada RÜ- lt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuete ja kohustustega. (2) Elluviija peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi , sealhulgas saavutama käesoleva määruse § 4 8 lõi g e t e s 5 ja 6 nimetatud väljund- ja tulemus näitajad . ( 3 ) Ühtlasi on elluviija kohustatud: 1 ) esitama RA-le toetatava tegevuse eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA väljatöötatud vormil; 2 ) esitama RÜ-le esimese eelarveaasta toetatava tegevuse väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul ning iga järgneva eelarveaasta prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul pärast eelarve kinnitamist; 3 ) esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punkti 2 kohaselt esitatud prognoosist. § 5 3 . Toetuse väljamaksmise tingimused ja kord (1) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 sätestatust . (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti s 1 sätestatule. ( 3 ) Elluviija esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu mitte sagedamini kui üks kord kuus ja kõige harvem üks kord kvartalis . § 5 4 . Aruandlus (1) Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega 31. detsembri seisuga e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks . (2) Elluviija tagab tegevuse s osalejate andmete olemasolu Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014 . a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ §-s 15 3 sätestatud sündmuste infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. (3) Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Lõpparuandes tuleb esitada ka teave tegevuste panuse kohta § 4 8 lõikes 2 nimetatud „Eesti 2035“ mõõdikusse. (4) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (5) Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. (6) RÜ kontrollib kümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne ) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (7) Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. (8) Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. (9) Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA -d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. R A -l on õigus esitada RÜ-le oma seisukohad viie tööpäeva jooksul. Kui R A hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. (10) Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. (11) Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. § 5 5 . Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-de s 34 – 37 sätestatule . § 5 6 . Vaiete esitamine ja menetleja (1) Käesolevas peatükis nimetatud toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie RÜ-le vastavalt perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-de s 31 ja 32 sätestatule . Auditi aruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule vastavalt perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §- s 31 sätestatule . Vaidlused r iigiasutuste, sealhulgas valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. (2) RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 4 . peatükk Rakendussätted § 5 7 . Üleminekusätted (1) Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, osutatakse tööturuteenust käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras, kui isik taotles tööturuteenust ja töötukassa ei ole tööturuteenuse osutamist otsustanud enne käesoleva määruse jõustumist , ühe järgmise õigusakt i alusel: 1) tööturuteenuste ja -toetuste seadus ; 2) Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määrus nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023 “ (edaspidi THP 2021–2023 ) ; 3) sotsiaalkaitseministri n ing tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale “ kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT-3 ) ; 4) tervise- ja tööministri 5. juuli 2021. a käskkirjaga nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks “ kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi REACT TAT ) . (2) I nimesele , kellega oli tasemeõppesse õppima asumine tegevuskavas kokku lepitud enne käesoleva määruse jõustumist ja kes taotleb tasemeõppes osalemise toetust pärast 31. detsembrit 2023. a , osutatakse tööturuteenust § 24 lõigetes 1 – 1 2 ja 14 sätestatud tingimustel ja korras. (3) Kui töötukassa on otsustanud tööturuteenuse osutamise või tööturutoetuse maksmise või jätkanud nende osutamise või maksmisega enne käesoleva määruse jõustumist lõikes 1 nimetatud õigusakti alusel, jätkatakse tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse maksmist seni kehtinud tingimustel ja korras. ( 4 ) Lõ ikes 3 nimetatud juhul rahastatakse t ööturuteenus eid ja - toetus i käesoleva määruse alusel tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest . T ööalase rehabilitatsiooni eest tasutakse ESF+ vahenditest kooskõlas 3. peatüki s sätestatu ga. (5) Isikule eelneva kolme aasta jooksul hüvitatud , tema eest tasutud või talle tasutud tööturuteenuse kulu arvestatakse käesoleva määruse alusel hüvita misele või tasumisele kuuluva teenuse kulu või toetuse ülemmäära sisse järgmistel juhtudel: 1) paragrahvi 23 lõikes 6 nimetatud tööturukoolituse koolituskaardiga ülemmäära sisse arvestatakse THP2021–2023 §-de 19 ja 21 alusel tasutud arengutreeningu ja tööturukoolituse kulu, TAT-3 punkti 2.1.2.1, sotsiaalministri 12. detsembri 2020 . a käskkirjaga nr 119 „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused“ (edaspidi EGF TAT ) kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 5.2 või REACT TAT punkti 2.1.1, tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja ga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks “ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT-2 ) punkti 2.7.1 alusel hüvitatud tööturukoolituse kulud; 2) paragrahvi 25 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooni saamise toetamise ülemmäära sisse arvestatakse REACT TAT punkti 2.1.2 või TAT-2 punkti 2.7.2 alusel hüvitatud kvalifikatsiooni saamise toetamise kulud ; 3) paragrahvi 26 lõigetes 1 2 ja 1 3 nimetatud koolitustoetuse ülemmäära sisse arvestatakse THP 2021–2023 § 16 alusel sama töötaja koolituse eest tööandjale makstud koolitustoetus; 4) paragrahvi 28 lõikes 6 nimetatud arengutreeningu ülemmäära sisse arvestatakse THP 2021–2023 §-de 19 ja 21 alusel tasutud arengutreeningu ja tööturukoolituse kulu d või TAT-3 punkti 2.1.2.1 alusel või EGF TAT punkti 5.2 alusel tasutud tööturukoolituse kulu. ( 6 ) Inimesele , kellele võimaldati ettevõtluse järelteenuseid THP 2021–2023 § 1 7 , TAT-3 punkti 2.1.3.1 või REACT TAT punkti 2.3 alusel , arvestatakse § 30 lõikes 5 nimetatud ülemmäärade sisse eelnimetatud õigusaktide alusel hüvitatud kulud kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest . ( 7 ) Tööandjale, kelle töötaja eest hüvitati kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenusega seotud kulud REACT TAT punkti 2.4 või 2.4 1 alusel , arvestatakse § 43 lõikes 5 nimetatud ülemmäära sisse eelnimetatud õigusakti alusel hüvitatud kulud sama töötaja eest ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest . ( 8 ) Inimese töötuna arveloleku lõpetamise tingimus loetakse täidetu ks ka siis, kui see on : 1) paragrahvi 24 lõikes 6 lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 6 lõike 5 punkti 6 tingimustele mittevastamisega; 2) paragrahvi 29 lõikes 6 lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seadus e § 6 lõike 5 punkti s 2 või 11 sätestatud asjaoludel; 3) paragrahvi 41 lõike 3 punktis 3 lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seadus e § 6 lõike 5 punkti s 3, 3 1 , 3 2 või 7 sätestatud asjaoludel. ( 9 ) Alaealise töötamise toetust § 42 alusel ei maksta, kui töötukassa on tööandjale sama alaealise töötaja ja sama toetuse maksmise perioodi eest maksnud : 1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 alusel palgatoetust ; 2) REACT TAT punkti 2.5, 2.4 või 2.4 1 alusel piirkondlikku töökoha loomise toetust või „Minu esimene töökoht Eestis“ palgatoetust ; 3) tervise- ja tööministri 17. märtsi 2022 . a käskkirjaga nr 50 „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks“ k innitatud toetuse andmise tingimus te punkti 3.1 alusel „Minu esimene töökoht“ palgatoetust . § 5 8 . Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a . Kaja Kallas Peaminister Tiit Riisalo Majandus- ja infotehnoloogia minister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse määruse „ Tööhõiveprogramm 2024–2029 “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse seoses 01.01.2024 jõustuva tööturumeetmete seadusega ( TöMS) tööhõiveprogramm 2024 –2029 (edaspidi THP ) . THP-s sätestatakse tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise tingimused ja kor d , tööturuteenuste ja -toetuste määrad, tööturuteenustega seotud arendustegevused ning Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) vahendite kasutamise tingimused ja kord 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini. Eelnõuga j ätkatakse seni erinevate s õigusaktide s sätestatud tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist , koondades need ühte õigusakti . Sellega kaotatakse dubleerimine ja muu detakse õigusruum selgemaks. Eelnõuga ei kaasne muudatusi enam iku tööturuteenuste ja -toetuste sihtrühmades ja kättesaadavuses , kuid osade teenuste sisu või osutamise tingimusi on kohandatud . Suuremad sisulised muudatused puudutavad oskuste arendamise meetme teenuseid. Eelnõuga suunatakse senisest enam seda , milliseid koolitusi töötukassa rahastab. Muudatuse eesmär k on keskenduda selliste oskuste õpetamisele, mis annavad töötamiseks vajalikud üldoskused või valmistavad ette töötamiseks ametites, kus on tööjõupuudus. Töötavatele inimestele taastatakse koolituskaardi alusel toimuval koolitusel osalemiseks ja tasemeõppe toetuse saamiseks eelnev töötuskindlustusmaksete tasumise nõue, mis vahepeal seoses teenuste rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF ) 2014 –2021 programmidest kaotati . Eelnõuga kehtestatakse koolituskaardi koolitusele tunnimahu piirang, millest lühemaid koolitusi üldjuhul ei rahastata. Eelnõuga kehtestatakse THP väljund- ja tulemusnäitaja d ning nende seiramise sagedus. Samuti sätestatakse tööturu teenuste täpsemad eesmärgid ning tööturuteenuste mõju hindamise ulatus ja sagedus . S eire ja hindamine on oluline poliitikakujundamise otsuste tegemiseks ja vajaduse korra l teenustepaketi ümberkujunda mis eks . T HP-d rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist (edaspidi sihtkapital ) ning ESF+ vahenditest. T HP rahaline maht koos sihtkapitali, ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringuga on ühes aastas keskmiselt 85,6 miljonit eurot. Aastatel 2024 – 202 9 moodustab THP rahalisest kogumahust 1 7, 2 miljonit e urot ESF+ toetus ja riiklik kaasfinantseering , millest rahastatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja projekti on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Kadi Kanarbik (5913 7963, [email protected]), tööturuteenuste juht Kristi Suur (5913 9212, [email protected]), nõunikud Annika Sepp (5911 9425, [email protected]), Anna-Liina Väkram (5911 5470 , [email protected]), Kelli Ilisson (teenistusest lahkunud) ja töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks (5913 7380, [email protected]) ning Eesti Töötukassa juhatuse liikmed Reelika Leetmaa (614 8500, [email protected]), Sirlis Sõmer -Kull (614 8500, [email protected] ) , Brit Rammul (614 8500, [email protected]), tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets (614 8599, [email protected]), oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre (614 8605, [email protected]), juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp (614 8520, [email protected]), juriidilise osakonna juhataja asetäitja Irina Borozdina (614 8644, [email protected] ), analüüsiosakonna juhataja Margit Paulus (614 8504, [email protected] ). Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (626 9333, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected] ). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna töövaldkonna analüüsijuht Deisi Pohlak (5912 7349, [email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Ülle Marksoo (6269 173, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Tööturuteenuseid osutatakse ja tööturutoetusi makstakse kuni 31. detsembrini 2023. a tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ( TTTS ) ning Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (edaspidi THP 2021–2023 ) alusel. Lisaks osutatakse kuni 31. detsembrini 2023. a tööturuteenuseid ministri käskkirjaga kinnitatud E SFi perioodi 2014 –2020 kaasrahastatavatest programmidest. 01. jaanuaril 2024 jõustub TöMS, millega tunnistatakse TTTS kehtetuks. Alates 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2029. a osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi THP alusel . E elnõu §-des § 26, 29, 30, 34, 35, 37 ja 41 – 43 sätestatud tööturuteenuste osutamine on seotud Euroopa Liidu riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise reeglitega. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva s eletuskirja 5 . punktis. 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast peatükist ja 5 8 paragrahvist. Eelnõu on koostatud T ö MS § 6 lõike 6 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse ( ÜSS2021_2027 ) § 10 lõike 6 alusel. TöMS - i ga kaasajastatakse ja korrastatakse tööturuteenuste osutamise õigusruumi. T ö MS-i eesmärk on vähendada töötust ja lühendada selle kestust, ennetada töötust ning toetada tööhõives püsimist ja kvaliteetset tööhõivet, suurendada tööjõu pakkumist ning toetada kaasavat ja kohanemisvõimelist tööturgu ja majanduse struktuurimuutusi tööturumeetmete abil. T ö MS § 6 lõike 6 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada tööhõiveprogramm T ö MS-i eesmärgi saavutamiseks ning sätestada selles tööturuteenused ja -toetused ja nende detailne korraldus, samuti see, milliseid tööturuteenuseid või -toetusi on isikul konkreetsel juhul õigus saada. Eelnõu reguleerib ÜSS2021_2027 § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava ) elluviimist Kooskõlas ÜSS2021_2027 § 10 lõikega 6 sätestatakse THP-s toetuse andmise tingimused nende rakenduskava tegevuste osas, mida viib ellu töötukassa. Eelnõu 1. peatükk Eelnõu 1. peatükis sätestataks e määruse reguleerimisala ja eesmärk , THP kestus, rahaline maht ja rahastamise kord, THP väljund- ja tulemusnäitajad, mõju hindamine ning mõisted. Eelnõu §- s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala ja eesmärk . THP-ga täpsustatakse TöMS §-st 2 tuleneva eesmär gi saavutamis eks vajalik ke tööturumeetme i d ning sätestatakse ü htekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.2. 3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimus ed ja kord. Selleks reguleeritakse tööturuteenuste osutamis t , tööturutoetuste maksmise ja ESF+ vahendite kasutamise tingimu si ja kord a, tööturuteenuste ja -toetuste määrasid ning tööturuteenustega seotud arendustegevus i . Eelnõu § 2 sätesta b THP kestus e ks kuus aasta t ( 0 1.01.2024–31.12.2029) . Kehtivuse algusaeg, 2024. aasta algus, on seotud asjaoluga, et THP 2021 –2023 kehtivus lõppeb 31.12.2023 ning teenuste jätkamiseks on vaja õiguslikku alust. Ühtlasi jõustub 1. jaanuar il 2024 TöMS , mille alusel THP kehtestatakse . Kuueaasta ne kestus on seotud Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021 –2027 ESF+ toetuse vahend ite abikõlblikkuse perioodiga kuni aastani 2029 . Eelnõu § 3 sätesta b THP rahali se mah u ja rahastamise kor ra. Lõike 1 kohaselt on THP rahaline maht rahasumma, mille ulatuses on kooskõlas sihtrühma vajaduste ning sihtkapitali ja välisvahendite eelarveliste võimalustega maksimaalselt võimalik tööturuteenuseid osutada ja tööturutoetusi maksta. Lõikes 2 on välja toodud THP maksimaalne rahaline maht aastate kaupa aastateks 2024 – 2026 , mitte kogu THP kehtivuse ajaks. THP rahalise mahu prognoos ide aluseks on THP ettevalmistamise ajal tehtud riigieelarve ja töötuskindlustus vahendite prognoosid , mis on THP ettevalmistamise ajal olemas . Need prognoosid tehakse nelja aasta kohta ja neid saab kasutada järgneva kolme aasta planeerimisel . A astased maksimaalsed eelarve mahud sisaldavad erinevaid rahastusallikaid , hõlmates nii sihtkapitali kui ka ESF+ toetuse ja riiklik u kaasfinantseeringu vahendeid. Lõikes 3 on sätestatud, et aastane eelarve võib suureneda juhul , kui ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu vahendeid eelneval aasta l ära ei kasutata , ning need kantakse üle uude aastasse . See on vajalik, et planeeritud tegevused saaks id ellu viidud ja ESF+ eelarvevahendid eesmärgipäraselt kasutatud ka juhul , kui tegev uste ajakavas tuleb ette muudatusi, mida ei ole võimalik ette näha . Lõikes 4 sätestatakse, et THP rahaline maht aastateks 2027–2029 kinnitatakse hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks , mil on olemas riigi eelarve ja töötuskindlustus vahendite prognoosid aastateks 2027 – 2029 . Selliselt on tagatud kooskõla riigieelarve strateegia 4-aastase planeerimisega. Lõikes 5 on välja toodud THP raames kasutatav a ESF+ toetuse ja riiklik u kaasfinantseeringu maht THP-s kogu THP perioodi peale kokku , et tagada välisvahendite rahastuse läbipaistvus . Toetuse ja kaasfinantseeringu proportsioon lähtub rakenduskavas 2021–2027 paika pandud ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ rahast amise proportsioonist 70% ESF+ toetus ja 30% riiklik kaasfinantseering. Aastatel 2024–2026 rahastatakse THP raames ESF+ ja riikliku kaasfinantseeringu vahenditest 17,2 miljoni ulatuses tööalase rehabilitatsiooni teenust. Vastavat tegevust rahastatakse meetmest 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“, mille kogueelarve on 71 293 687 eurot. Eelnõu § 4 sätesta b THP väljund- ja tulemusnäitajad , lähtudes tööturuteenuste ja -toetuste eelarve prognoosi dest, tööturu prognoosidest ning teenuste ja toetuste sisu st . Lõi getes 1 ja 2 sätestatakse THP väljund- ja tulemusnäitajad aastateks 2024 – 2026. THP v äljundnäitaja on tööturuteenusel osalemiste arv. V äljundnäitaja on seotud eelarve planeerimisega , mistõttu on selleks eeldatav suurim osalejate arv, mida eelarve võimaldab ehk see on määratlusega „ kuni“. Tulemusnäitajaid on kolm: „ r egistreeritud töötu te tööle asumise määr “ , „ registreeritud töötutest tööle asunute hõives püsimise määr “ ja „ oskuste arendamise tööturu meetme s osalenud töötavate inimeste hõives püsimise määr “ . Tulemusnäitajate arvutamisel loetakse tööle rakendumiseks olukorda, kus vaadeldava perioodi jooksul on isikul tekkinud töötamise registri andmetel töösuhe ning ta on järgneva 30 päeva jooksul olnud 30 päeva hõives (ei ole oluline, et sama tööandja juures ). Tulemusnäitaja „ r egistreeritud t öötu te tööle liikumise määr“ arvutatakse tööle liikunud töötute osakaaluna registreeritud töötutest. Tulemusnäitaja „ tööle liikunute hõives püsimise määr“ puhul vaadatakse, kas 180 päeva jooksul alates tööle rakendumisest on isik tööga hõivatud vähemalt 135 päeva (ei ole oluline, et sama tööandja juures ). Tulemusnäitaja „ o skuste arendamise tööturu meetme s osalenud töötavate inimeste hõives püsimise määr“ puhul kontrollitakse, kas 180 päeva jooksul pärast tööturuteenuse saamist on isik tööga hõivatud vähemalt 135 päeva (ei ole oluline, et sama tööandja juures ). Lõigetes 3 –5 sätestatakse t ulemusnäitaja te sihttasemed aastateks 2024 –2026 , mis väljendavad ootust tulemustele, sätestades tulemuste minimaalse määra . Näitajad on aluseks poliitikakujundamise tervikotsuste le ega sisalda automaatseid korrektsioonimehhanisme. Lõige 6 sätestab sarnaselt eelarve planeerimisega , et ka väljund - ja tulemusnäitajad aastateks 202 7 –2029 kinnitatakse hiljemalt 2025 . aasta 31. detsembriks . Eelnõu §- s 5 sätestatakse TöMS § 6 lõike 3 punkti 5 alusel tööturuteenuste ja - toetuste mõju hindamine , mille eesmärk on tagada tööturuteenuste ja - toetuste vastavus tööturu vajadustele ja ressursside jätkusuutlik kasutamine. Mõju hindamine on oluline tööturuteenuste ja - toetuste poliitikakujundamise otsusteks, andes teavet, kuidas teenused toimivad ning kas neid on vaja ümber kujundada. Lõike 1 järgi analüüsitakse kvantitatiivse t e ning vajaduse korra l ka kvalitatiivse te andmete põhjal tööturuteenuste ja tööturutoetuste mõju, et mõista , kas vastava te tööturuteenus te osutamist või tööturuteenuste maksmist on vaja jätkata samal kujul või nende osutamine või maksmine lõpetada või on vajadus ne ed ümber kujundada. Lisaks on võimalik hinnata, kuidas iga konkreetne osutatav teenus oma eesmärki ja laiemaid T ö MS-i eesmärke toetab. Lõikes 2 sätestatakse mõju hindamise sagedus – üldjuhul üks kord THP i kehtivuse aja jooksul . See tähendab, et kõiki tööturuteenuseid ja -toetusi ei pea programmi kehtivuse aja jooksul tingimata hindama. Hinnatakse üksnes neid , mille hindamine on asjakohane. Näiteks võib olla põhjendatud ja asjakohane jätta hin d a ma ta osad n - ö üldteenuse d , nagu seda on töövahendus või tööke s k n e nõustamine , aga ka teatud spetsiifilisema d väikest sihtrühma hõlmava d teenuse d. Lõige 3 sätestab, et mõju hindamise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium või töötukassa. Korraldamine tähendab, et mõju hindamise võib teha Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium või töötukassa ise või selle sisse osta. Kuna mõjude hindamine on ressursimahukas protsess, tuleb mõjude hindamise korraldamise koormust jagada . Valik tehakse lähtuvalt sellest, mis on ressursside kasutamise mõttes kõige otstarbekam , näiteks sellest , kas teenus on hõlmatud töötukassa mõjude hindamise mudelis, milline on mõjude hindamiseks vajalik inimressurss Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi s või töötukassas ning millises summas on võimalik kasutada eelarvevahendeid , et mõjude hindami ne sisse osta . Töötukassa kaudu pakutavate teenuste mõju uurimiseks on töötukassa loonud teenuste mõju hindamise tööriista MALLE , mis automatiseerib suure osa mõjuhindamise protsessist ning võimaldab hinnata teenuste mõju regulaarselt ja oluliselt väiksema ajakuluga. Käesoleval ajal on selle abil võimalik hinnata koolituste, tööpraktika, palgatoetuse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse mõju. MALLE põhineb vastandseisundipõhisel mõjuhindamisel ( counterfactual impact evaluation – CIE ), mille käigus võrreldakse teenusel osalenud töötuid mitteosalenud töötutega. Selleks, et teha osalenud ja mitteosalenud töötud võrreldavaks, kombineeritakse täpset sobitamist ja tõenäosuse alusel sobitamist, mille tulemusel moodustatakse osalus- ja võrdlusgrupp. Teenuse puhasmõjuks on osalus- ja võrdlusgrupi erinevus töötamise tõenäosuses (mõju hõivele) või keskmises palgas (mõju palgale), mis leitakse iga kuu kohta kokku 36 kuul alates teenuse saamise algusest (palgatoetuse puhul lõpust). Teenuse mõju analüüsimine võimaldab hinnata, kas teenusel on erinevatele sihtrühmadele ootuspärane mõju või ilmneb vajadus korrigeerida teenuse disaini. Igaks järgnevaks aastaks lepivad Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium ja töötukassa kokku selles milliseid tööturuteenuseid ja -toetusi hinnatakse ning kes selle korraldab. Tavapäraselt tehakse seda tööplaanide läbirääkimise käigus hiljemalt 31. detsembriks. Eelnõu §- s 6 sätestatakse eelnõus kasutatavad mõisted . Mõis t etena on avatud need terminid, mis o n eelnõu seisukohalt olulise tähtsusega ja võivad nende avamata jätmisel olla mitmeti tõlgendatavad. Mõistetena avatak s e järgmised mõisted: eri- või kutsealase hariduseta isik, EURES, kinnipeetav, koondamisteatega töötaja, pensioniealine, rahvusvahelise kaitse saaja, tervisest tulenev takistus , töötamine või tööle asumine , ja õppimine. Eelnõu 2. peatükk koosneb neljast jaost. E simeses jaos sätestatakse t ööturuteenu ste ja tööturutoetuste loetelu, neid saama õigustatud isikud ja tööturuteenuse saamise õiguse säilimine. Samuti on reguleeritud , kuidas on korraldatud tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine, arvestuse pidamine tööturuteenusel osalemise kohta ning andmete ja dokumentide esitamine, tööturuteenustega seotud kulude tasumine tööturuteenuste andmete vahetamine ja t ööturuteenuste kvaliteedi hindami ne . Eelnõu §- s 7 sätestatakse tööturuteenus ed. THP- ga kehtestatavad tööturuteenused ja -toetused peavad liigituma T ö MS § 13 lõikes 2 sätestatud tööturumeetmete alla. See erineb kehtivast õigusest, kus TTTS annab võimaluse kehtestada THP-s lisaks seadusele täiendavaid teenuseid, teenuseid täiendavatele sihtrühmadele ja teenuseid seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel . TöMS §6 lõike 1 kohaselt kehtestatakse THP - ga osutatavad tööturu teenused ja makstavad tööturutoetused vastavalt TöMS § 13 lõikes 2 loetletud tööturumeetmetele. Tööturuteenused ja otu vad üheksa meetme alla vastavalt oma sisule ja meetme eesmärkidele. Eelnõu §- s 8 sätestatakse tööturutoetused kooskõlas TöMS § 13 lõike 2 punktiga 10. Tööturutoetuse d on abinõu d , mis aita vad kaasa tööturuteenuse osutamisele ning on mõeldud tööturuteenusel osalemisega seotud kulude hüvitamiseks ja teenusel osalemise soodustamiseks . Eelnõu §- s 9 sätestatakse tööturuteenuseid saama õigustatud isikud . Võrreldes kehtiva õigusega on muutunud tööturuteenuste sihtrühmaks olevate isikute liigitus. Kooskõlas TöMS § 3 lõikega 2 reguleerib eelnõu töötu, töötaja, muu isiku ja tööandja õigust teenustele . Isiku õigus saada abi töö leidmisel tuleneb Eesti Vabariigi p õhiseaduse § 29 lõikest 3, mille kohaselt abistab riik tööotsijaid töö leidmisel. Abi ulatus sõltub isiku staatusest tööturul. Inimesel, kes on end töötuna arvele võtnud, on õigus rohkematele tööturuteenustele kui inimesel, kes end töötuna arvele võtnud ei ole. Igal inimesel on õigus saada töötukassast nelja tööturuteenust (vt eelnõu § 9 lg 1) . Abi andmise ulatus oleneb ka töö leidmist ja töö säilitamist takistavatest asjaoludest (nt tervisest tulenev takistus, erialase hariduse puudumine) , samuti vajadusest ennetada töötuks jäämist. Tööturuteenuseid osutatakse ka töötavatele inimestele, kellel on oht kaotada töö koondamise või tervisest tuleneva takistuse tõttu , samuti muudele isikutele, kel lel on tervisest tulenev või muu takistus (nt kinnipeetavad) . Tööturuteenuseid osutatakse ka tööandjale eesmärgi ga abistada tööandjat tööjõu saamisel või selleks, et ennetada töötaja töölt vabastamist ja motiveerida tööandjat tööle võtma isikut, kes ei ole pikka aega töötanud või kellel puudub töökogemus jne. Eelnõu § 9 lõikes 1 sätestatakse tööturu teenused, mida osutatakse töötule, töötajale ja muule isikule ehk igale füüsilis ele isiku le , kes vastava sooviga töötukassasse pöördub . Nendeks teenusteks on tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine, töövahendus, karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine. Tegemist on n - ö üldteenus t e ga , mis ei ole suunatud tõsisemate tööturutakistus te lahendamisel e , vaid aitavad inimestel tööturul üldiselt orienteeruda . Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse tööturuteenused, mida lisaks lõikes 1 nimetatule osutatakse töötule . Töötu d on peami ne ja suurim haavatav sihtrühm, kellele tööturuteenuseid osutatakse eesmärgiga suunata inime n e tagasi tööturule ja suurendada võimalusi uue töökoha leidmisel. Teenused keskenduvad töö leidmise erinevatele aspektidele , oskuste arendamise le ning töökogemuse ja - harjumuse tekitamisele. Lisaks soodustatakse töökoha leidmist nõustamiste, konkreetsest isikust sõltuvalt individuaalsete lahenduste ja palgatoetuse abil. Eelnõu § 9 lõikes 3 sätestatakse tööturuteenused, mida osutatakse töötule, kes õpib. Kui täiskoormusega või kutseõppe või keskhariduse tasemel toimuvas statsionaarses õppes õppiv (sh akadeemilisel puhkusel viibiv) inimene, kel lel on töötuna arvele võtmise tingimused täidetud, otsib tööd ja on valmis õpingute kõrvalt tööle asuma, on põhjendatud osutada talle vajaduse korra l tööturuteenuseid, mis aitavad otseselt kaasa töö leidmisele ja tööle rakendumisele. Töötuna registreeritud õppijale on kättesaadavad enamik tööturuteenuseid, mis on kättesaadavad töötule, sh üldteenused, aga ka tööturukoolitus, ettevõtluse alustamise toetus, individuaalsed lahendus ed , nõustami s teenus ed , kvalifikatsiooni saamise toetamine, arengutreening ja tööklubi . Talle ei osutata tööharjutus e teenus t , mis on suunatud eelkõige pikaajaliste ja tööharjumuse kaotanud töötutele , ega anta tasemeõppes osalemise toetust, kuna ta juba osaleb tasemeõppes. Samuti ei pakuta õppiva le töötu le tööpraktikat ega palgatoetust, sest ta on aktiivne õpingutega , st peaks kasutama oma aega eelkõige õpingute ks , mille lõpetamine aitab samuti tema tööalast konkurentsivõimet suurendada , ning tal ei pruugi olla võimalust osaleda töö praktika l või töökeskkonnas toimuva teenuse l . Eelnõu § 9 lõikes 4 sätestatakse tervisest tulenev a takistus ega töötule laiema hul ga teenus t e osutamine kui töötule tava päraselt osutatavad teenused. Teenuste laiem valik panustab isiku tervisest tulenevate piirangute ületamisse tööle liikumisel. Eelnõu tähenduses on t ervisest tulenev a takistusega inime ne , kelle tervis eseisund on tõendatult halvenenud ja see vähenda b tema võimet tööalaste kohustustega toime tulla. Inimesele on sellisel juhul määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas, kui talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel . Eelnõu kohaselt on nimetatud töötul õigus saada lisaks eelnõu § 9 lõigete s 1 ja 2 nimetatule veel kuut teenust, mis sihitavad otseselt tervisest tulenevaid takistusi füüsiliste kohanduste või personaalse abi näol ja mille eesmär k on toetada tööülesannete täitmist . O sade teenuste ga toetatakse lisaks tööalastele eesmärkidele ka inimese töövõime t või töövõime halvenemise ärahoidmist . Eelnõu § 9 lõi k e 5 kohaselt , juhul kui õppival töötul on tervisest tulenev takistus , osutatakse talle nii kõiki üldteenuseid kui ka kümmet ülejäänud teenust, millele tulenevalt eelnõu § 9 lõigetele 2, 3 ja 4 on õigus töötul , kes õpib või kellel on tervisest tulenev takistus . Lisaks on nimetatud töötul õigus saada palgatoetus t . Täiendava teenuse võimaldamine tuleneb asjaolust, et tervisest tuleneva takistusega inimesed on tööturul ü ks haavatavama id siht rühmi ning nad on ülemineku l haridus süsteemist tööturule ebasoodsamas olukorras võrreldes teiste tööturu siht rühmadega. Tervisest tuleneva takistusega inimestel on tööturult kõrvale jäämisel suurim pikaajalise töötuse ja heitumise risk , mis omakorda tekitab inimese ja riigi vaate nurga st olulisi sotsiaalmajanduslikke ja täiendavaid tervisega seotud probleeme. Eelnõu § 9 lõ ik e s 6 sätesta takse tööturuteenused, mida osutatakse töötajatele , sh kinnipeetavale töötajale, lisaks lõikes 1 nimetatu d üldteenustele . Töötajana on seejuures käsit atav isik, kes tegeleb TöMS § 8 lõike 4 punktides 3–9 (vt töötamise mõiste § 6 punktis 8) nimetatud tegevustega. Teenuse saamise eelduseks on asjaolu, et töötaja ei ole ajutiselt ega seaduslikult Eestis viibiv välismaalane, kelle lühiajaline töötamine on välismaalaste seaduse kohaselt registreeritud või kelle õigus Eestis töötada tuleneb välislepingust ja kes töötab . Kui teenuse saamiseks on t öötamise vormi le täiendavaid piiranguid, on need välja toodud teenus e tingimuste juures. Näiteks tööturukoolitust, tasemeõpet ja kvalifikatsiooni saamise toetamist on õigus saada vaid töötaja l , kes tööta b töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. T öötajatel e suunatud tegevused aita vad arendada oskusi , et suurendada nende konkurentsivõimet tööturul ja ennetada töötuks jäämist. Kinnipeetaval töötajal, kes on sarnaselt koondamisteatega töötajaga kehtiva õiguse järgi hõlmatud tööotsija mõistega, saab talle osutatavaid teenuseid samadel alustel töötutega. Kinnipeetavale osutatakse teenuseid (töökeskne nõustamine, tööklubi, tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus ja kvalifikatsiooni saamise toetamine), mis on vajalikud kinnipeetava tööalaste võimaluste parandamiseks. Kinnipeetaval tekib õigus töötajana tööturuteenustele juhul, kui ta kannab karistust avavanglas. Kinnipeetava töötamise korral on üldjuhul tegemist vangla poolt leitud ajutise töökohaga. Teenused loovad talle aktiivse võimaluse täiendada oma teadmisi ja oskusi, et suurendada konkurentsivõimet ka siis, kui tekib vajadus liikuda sellelt töökohtalt avatud tööturule. Selliselt aitavad tööturuteenused inimesel paremini kohaneda tööturuvajadustega ning alandavad riski, et vanglast vabanemisel tekivad raskused püsiva töö leidmisel. Eelnõu § 9 lõikes 7 sätestatakse, et lisaks lõikes 1 nimetatud üldteenustele ja lõikes 6 nimetatud teenustele osutatakse k oondamisteatega töötajale nõustamisteenuseid. Koondamisteatega töötaja on kehtiva õiguse järgi hõlmatud tööotsija mõistega , kuna töösuhtes olemine ei võimalda tal end töötuna registreerida, kuid töökaotusega kohanemiseks ja uue töö leidmiseks on olemas vajadus teenuse järele. T ö MS-is tööotsija kategooriat ei ole, kuid THP-s sätestatakse TTTS-i alusel tööotsija kategooria raames teenuseid saanud isikute õigus samadele teenustele samadel tingimustel. Kooskõlas vastava tööturuteenuse osutamise tingimustes sätestatud täpsemate tingimusega saa b koondamisteatega töötaja t eenuseid samadel alustel töötutega. Ka siin on teenuse saamise eelduseks asjaolud, et töötaja ei ole ajutiselt ega seaduslikult Eestis viibiv välismaalane, kelle lühiajaline töötamine on välismaalaste seaduse kohaselt registreeritud või kelle õigus Eestis töötada tuleneb välislepingust ja kes töötab. Eesmär k on aidata koondamisteatega töötaja uuele tööle nii , et ta ei kogeks töötust või tööta olek jääks võimalikult lühikeseks. Eelnõu § 9 lõikes 8 sätestatakse tööturuteenused, millele on tervisest tuleneva takistusega töötajal õigus lisaks lõikes 1 nimetatud üldteenustele ja lõikes 6 nimetatud teenustele . T öötajana on ka siin käsit atav isik, kes tegeleb TöMS § 8 lõike 4 p unkti des 3 – 9 (vt töötamise mõiste § 6 p unkti s 8) nimetatud tegevustega. Seejuures on oluline, et töötaja ei ole ajutiselt ega seaduslikult Eestis viibiv välismaalane, kelle lühiajaline töötamine on välismaalaste seaduse kohaselt registreeritud või kelle õigus Eestis töötada tuleneb välislepingust ja kes töötab. Tervisest tuleneva takistusega töötajale osutatakse lisaks kogemusnõustamist, individuaalseid lahendusi, tööruumide ja –vahendite kohandamist, tööal as t abivahendit, tugiisikuga töötamist ning tööalast rehabilitatsio oni. Pakutavate teenuste toel soodustatakse tervisest tuleneva takistusega töötaja tööl püsimist teenuste kaudu, mis võimaldava d inimesel individuaalsete piirangutega toime tulla või kohaneda . Eelnõu § 9 lõi k e 9 kohaselt osutatakse töötaja le , kes on saanud ettevõtluse arendamise toetust, ettevõtluse järelteenuseid . Olukorras, kus töötu on ettevõtluse alustamise toetuse abil omale ettevõtte ja ühtlasi töökoha loonud (mis on teenuse eesmärk) , toeta takse ettevõtte ja ühtlasi ka loodud töökoha jätkusuutlikkust , sest tööturu teenuste laiem eesmärk on toetada ka töötavate inimeste hõives püsimist , seega ka enda loodud töökoh a säilitamist . Eelnõu § 9 lõike s 1 0 nähakse ette, et muul e isikul e osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatu d üldteenustele tööklubi ja töökeskse nõustamis e teenus t . T ö MS § 3 lõike 5 kohaselt on m uu isik TöMS-i tähenduses inimene , kes ei tööta ega ole töötukassas töötuna arvel ja pöördub töötukassa poole tööturumeetme saamiseks. T eenus eid osutatakse muule isikule, kuna tulenevalt nende eesmärgist suurendada inimese motivatsiooni osaleda tööturul ning valmistada teda ette töö otsimiseks ja tööeluks võib teenusel osalemine aidata inimes t liikuda tööturule , kui ta on seni olnud tööturuga nõrgalt seotud või tööturul vähe aktiiv ne. Eelnõu § 9 lõi get e s 1 1 – 1 3 sätestatakse täiendavad (lisaks lõi getele 1 ja 11) tööturuteenused, mida osutatakse muule isikule , kes k ehtiva õiguse järgi on hõlmatud tööotsija mõistega (vt täpsemalt § 9 lg 7 selgitust) , kuid kelle puhul esinevad eri nevad asjaolud , mis ei võimalda tal end töötuna registreerida (pensioniealine, kinnipeetav) või on tegemist muu isikuga, kellel esineb tervisest tulenev takistus, kuid on vajadus teenuse järele. Nii k innipeetaval kui pensioniealisel muul isikul on lisaks üldteenustele õigus saada tööturuteenuseid, mis toetavad töölesaamiseks vajalike teadmiste ja oskuste ning töökogemuse omandamist: tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetami ne ja tööpraktika. Pensioniealisele muule isikule pakutakse lisaks ka ettevõtluse alustamise toetust. Kuigi pensioniealis t ei võeta töötuna arvele, ei tähenda pensioniiga tööea lõppu, Eestis töötab umbes 25% pensioniealistest. Tööalase konkurentsivõime säilitamiseks ja uute oskuste omandamiseks vaja b ka penisoniealine oskuste arendamise teenuseid . Seejuures võib oskuste omandamine tööpraktika vormis olla pensioniealisele laadilt sobiv õppimise vorm. T öö elu jooksul kogunenud tööalased või hobitegevusega seotu d oskus ed võivad olla heaks lävepakuks, et luua endale ise töökoht ettevõtlusega alustamise kaudu . Kinnipeetava muu isiku töölesaamist takistab eelkõige tööks vajalike teadmiste ja oskuste puudumine. Kinnipeetavale muule isikule ette nähtud teenus t e osutamine aitab kaasa, et tal oleks vabanemisel olemas püsiv töökoht ning seeläbi lihtsam tavaellu naasta , mis omakorda enneta b uute õigusrikkumiste toimepanemist. Erinevalt kinnipeetava st töötaja st osutatakse kinnipeetavale muule isikule ka tööpraktika teenust, mis aitab luua kontakte potentsiaalsete tööandjatega, kelle juurde vabanemisel tööle asuda. Tervisest tuleneva takistusega muule isikule osutatakse tööalas e rehabilitatsiooni teenust . K oosmõjus §-ga 38 peab muu isik tööalase rehabilitatsiooni teenuse saamiseks omandama põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust , et aktiivsuskohustus oleks täidetud. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse saamine õpingute ajal aitab inimese tööle liikumist ette valmistada ja teeb selle pärast õpingute lõppu sujuvamaks. Eelnõu § 9 lõi kes 1 4 sätesta takse tööturuteenused, mida osutatakse tööandjale . K okku osutatakse tööandajale 12 teenust: üldteenused (tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine, töövahendus) ; teenuse d , millega soodustatakse või toetatakse teatud sihtrühmade värbamist (palgatoetus, alaealise töötamise toetamine, rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine ) ; oskuste arendamise t eenuse d ( tööpraktika, koolitustoetus) ; spetsiaalselt tööandjale suunatud teavitamise ja nõustamisteenused ning tugiteenused ( individuaalseid lahendusi, tööalane abivahend, tööruumide ja-vahendite kohand amine , tugiisik uga töötamine , tööandjate teavitamine ja nõustamine ) tervisest tuleneva takistusega inimese tööle võtmise ja tööl püsimise toetamise ks . Teenused ai t a vad tööandja l muu hulgas kohane d a muutustega tööelus ja majanduse struktuuris. Eelnõu § 9 lõikes 1 5 sätestatakse tööturuteenuseid saama õigustatud isikutele seatavad täpsemad tingimused vastava tööturuteenuse osutamise tingimuste juures. Selliselt tagatakse isikutele selge ülevaade võimalikest teenustest kategooriate kaupa ning teenuse sisuga tutvudes on võimalik tuvastada selle osutamise kriteeriumid. N äiteks reguleeritakse tasemeõppe s osalemise toetuse teenuse all, millistele täiendavatele tingimustele (töötamise vorm, sissetuleku suurus) peavad töötajad vastama, et teenust saada. Eelnõu §- s 10 sätestatakse t ööturutoetus i saama õigustatud isikud. Üldjuhul makstakse stipendiumi ning sõidu - ja majutus toetust töötule , kuivõrd t ema madalam sissetulek ei võimalda täiendavaid teenusel osalemisega kaasnevaid kulusid katta . Stipendiumi (lõige 1) makstakse töötule, kui ta osaleb pikema kestusega teenusel , kusjuures ühe päeva kestus on tihti peale sama pikk nagu tööpäev , ja kui osalemine võib kaasa tuua lisakulusid . Sõidu - ja majutustoetust (lõige 2) makstakse töötule, kui ta osaleb sellise l teenusel, millega võ ivad kaasne da toimumiskohta jõudmisega seotud kulud, nt karjäärinõustamine, tööturukoolitus, tööklubi. Töötaja ja muu isikuna (lõige 3) tööturuteenusel osalejal ei ole üldjuhul õigust stipendiumile ega sõidu- ja majutustoetusele. Erandina näeb eelnõu ette sõidu- ja majutustoetus e maksmise tööalase rehabilitatsiooni teenuse saajale ka siis, kui ta ei ole töötuna arvele võetud. See on vajalik ja põhjendatud, ses t tervisest tuleneva takistusega inimeste transpordi kulu võib nende takistustest tulenevalt olla tavapärasest suurem ja sissetulek väiksem , mistõttu võivad toetust vajada ka inimesed, kel lel on töine sissetulek. Eelnõu §- s 11 sätestatakse tööturuteenuse saamise õiguse säilimine, kui töötukassaga on teenuse saamises kokku lepitud ja kui inimese olukord võrreldes kokkuleppimise hetkega muutub . Kokkulepitud teenust on õigus alustada ja alustatud teenust on õigus jätkata vaatamata staatuse muutumisele. Muutuseks võib olla inimese tööturustaatuse muutumine: liikumine töötusest tööle või vastupidi, muu sihtrühma kuulumise tunnuse lõppemine, nt kinnipidamisasutusest vabanemine, jõudmine vanaduspensioniikka või muutus terviseseisundis. Töötutel fikseeritakse teenuse saamise kokkulepe üldjuhul tegevuskavas. Teenuse saamise õiguse säilimisega tagatakse inimesele terviklik abi, mida on algselt vajalikuks peetud, toeta des seega laiemalt tema konkurentsivõimet tööturul. Lõikes 1 sätestatakse töötu teenuste jätkamise või teenuse saamise õiguse säilimine , kui inimese olukord muutub võrreldes tööturuteenuse kokkuleppimise hetkega või teenusel osalemise jooksul, st lõp eb tema töötustaatus (punkt 1) või muutub inimese vastavus teenuse saamise tingimustele (punkt 2). K ui inimene teenuse saamise tingimustele enam ei vasta , st muutub tema tervis eseisund või tal tek ib õigus saada sarnast teenust mingil muul alusel, võib ta juba alustatud teenus el lõpuni osaleda. P unkti 1 kohaselt on töötu staatuse lõppemisel võimalik jätkata oskuste arendamist toetavatel teenustel ( tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetami ne , tööpraktika, arengutreening ) osalemist . Kuivõrd nende teenuste planeerimisel arvestati inimese tuleviku vajadustega , on need sõltumata töötuna arveloleku lõppemisest ja lõpetamist tingivatest asjaoludest või arveloleku lõpetamise alustest, suunatud inimese oskuste täiendamisele ja konkurentsivõime suurendamisele . Samuti säilib õigus teenustele, mis toetavad komplekssete probleemidega inimesi töö leidmisel, tööle rakendumisel ja tööl püsimisel : tööharjutus , nõustamisteenuse d , kogemusnõustam i ne , tööala ne rehabilitatsioon ja toetatud töölerakendami ne . Punktis 2 nähakse ette võimalus inimese töövõime ulatuse või tervisest tuleneva takistuse muutumise korra l saada lõpuni juba alustatud teenuse id teenusel, mis panustavad otseselt võimalusse piiratud töövõime korral töökohta saada või töötamist jätkata. P unktis 3 ei piirata õigust osaleda lõpuni tööalasel rehabilitatsioonil inimesel, kellel tek ib õigus sarnasele teenusele sotsiaalvaldkonnas sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Selline laiendus on oluline, sest tööalane ja sotsiaalne rehabilitatsioon toetavad küll mõlemad inimese iseseisvat hakkama saamist, kuid on erinevalt sihitatud . S amuti on inimese töövõime toetamise seisukohast oluline viia konkreetsel eesmärgil alustatud rehabilitatsiooniprotsess lõpuni. Lõi kes 2 sätestatakse nende töötajate tööturuteenuse saamise õiguse säilimine , kelle ga on osalemine erinevate teenuste saamises kokku lepitud. teenustel O sade t eenuste puhul säilib tööturuteenuse saamise õigus ka pärast töötamise lõpetamist või vanadus pensioniikka jõudmist. Sellisteks t eenusteks on oskuste arendamisega seotud teenused nagu tööturukoolitus ja kvalifikatsiooni saamise toetamine, mille järele vajadus pigem suureneb kui kaob, kui inimene tööta jääb , ja mis on endiselt vajalikud ka pensionieas, kui inimene on planeerinud tööelu jätk ata . P ärast töötamise lõppu või vanaduspensioniikka jõudmist säilib õigus ka nõustamisteenus tele ja kogemusnõustamisele, et oleks võimalik probleemide ja takistuste lahendamisega edasi minna. Tööalase rehabilitatsiooni l saavad lõpuni osaleda need töötajad, kes teenusel osalemise ajal jõuavad vanaduspensioniikka või kellele määratakse ennetähtaegne vanaduspension või kes hakka vad saama vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust või kellel tekib õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või kelle töötamine lõpeb . Tervisest tuleneva takistusega inimesed, kelle töövõime ulatus või tervisest tulenev takistus teenuse saamise ajal muutub , saavad jätkata teenustega, mis on seotud tervisest tuleneva takistusega. Näiteks kogemusnõustamine, individuaalsed lahendused, tööruumide- ja vahendite kohandamine, tööalane abivahend, tugiisikug a töötamine ja tööalane rehabilitatsioon. Lõige 3 reguleerib töötaja t asemeõppes osalemise toetuse õiguse säilimist pärast töötamise lõppu või pensioniikka jõudmist . Selleks peab töötaja olema vastava taotluse esitanud töötamise ajal. T asemeõppes osalemise planeerimisel arvestati inimese tuleviku vajadustega ning sõltumata arveloleku lõppemisest on see suunatud inimese oskuste täiendamisele. L õi ke 4 kohaselt säilib sarnaselt töötu ja töötaja ga ka muul isikul õigus saada teatud teenuseid, milles on kokku lepitud , kui inimese staatus või muud õigused muutuvad. Kui kinnipeetav muu isik vabaneb kinnipidamisasutusest või asub tööle, säilib tal õigus tööturukoolitusele, kvalifikatsiooni saamise toetamisele ja tööpraktikale. Õigus tööturukoolitusele ja kvalifikatsiooni saamise toetamisele säilib ka pensioniealisel muul isikul, kes asub tööle . Koolitus on mõlemal juhul endiselt vajalik, et sihtrühmade toimetulekut tööturul parandada. Muu isik , kes osaleb tööal a sel rehabilitatsioonil , saab seda sarnaselt töötajaga jätkata kuni teenuse lõpuni, kui tema tervisest tulenev takistus teenuse l osalemise ajal muutub või ta jõuab vanaduspensioniikka või tal tek ib samal ajal õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või muutub teenuse osutamise aluseks olev muu asjaolu (nt muu isik lõpetab õpingud , jõuab vanaduspensioniikka ) . Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja tööalase rehabilitatsiooni teenust siiski samal ajal ei osutata . Eelnõu §- s 12 sätestatakse tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise korraldus. Võrreldes TTTS- i ga muudetakse teenuste osutami n e ja tööturutoetuste maksmi n e selgemaks ja läbipaistvamaks – TTTS- i s olid korralduslikud küsimused reg ulee ritud iga teenuse juures eraldi, eelnõus on üldpõhimõtted ühes kohas ja iga tööturuteenuse või - toetuse juures on sätestatud selle teenuse või toetuse spetsiifilised eripärad. Lõikes 1 sätestatakse tööturuteenuste osutamise korraldamise võimalused. Nii võib töötukassa: tööturuteenuseid osutada ise ( nt töökeskne nõustamine , karjäärinõustamine) ; sõlmida teenuse osutamiseks lepingu ( nt tööharjutus) ; võimaldada inimesel valida sobiva teenusosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast ( nt tööturukoolitus, tööala n e rehabilitatsioon , nõustami steenused ) või anda haldusakti , mille alusel töötukassa toetab tööturuteenusel osalemist (nt tasemeõppes osalemise toetus) , või tasuda teenuse eest või hüvitada selle kulud ( nt tõlketeenuse kulu hüvitamine tööandjale rahvusvahelise kaitse saaja töö ta mise toetamiseks). Eelnõu alusel osutatakse 28 tööturuteenust. M itme teenus e osutamine eeldab eri osapoolte , nt tööandja (tööpraktika, palgatoetus jne), KOV -i (nt tööharjutus), spetsiifilise erialase kompetentsi ga ja kindlatele tingimustele vastav a teenuse osutaja (nt tööalane rehabilitatsioon) kaasamist , mistõttu on põhjendatud teiste asutuste, sh eraettevõtete kaasamine teenuste osutamis se. See aitab tagada ka teenuste kvalitee di ja kättesaadavus e. Lõig e 2 võimaldab töötukassal seada teenuseosutajate le kvalifitseerimisnõuded ja kehtestada koostööpõhimõtted eesmärgiga sätesta da teenuse osutamise täpsemad tingimused ja korraldus . Näiteks võidakse sätestada nõuded teenuseosutajale, sh meeskonnale, töötukassa ja teenuseosutaja vaheline andmevahetus, koostöö teenuse osutamise jooksul, peamised tegevused teenuse osutamiseks , aga ka teenusega kaasnevate dokumentide täitmise ja andmete esitamise suunised, tasumise tingimused ja kord, koostöö peatamise ja lõpetamise asjaolud. Koostööpõhimõtted on leitavad töötukassa kodulehelt. Kvalifitseerimis nõudeid , sh andmevahetust puudutavaid nõudeid, ei sätestata õigusaktis, et oleks võimalik teha muudatusi , kui tehnoloogilise võimekuse kasv võimalda b efektiivsemate lahenduste kasutusele võtmist. Teenuseosutajaks kvalifitseerimiseks esitab isik vormikohase avalduse , milles esita b vastava teenuse osutamiseks nõutud andmed. Avaldused on leitavad töötukassa kodulehelt. Kui avalduse s on esitatud täielikud andmed ja teenuseosutaja vastab koostööpõhimõtetes välja toodud tingimustele, otsustab t öötukassa juhatus teenuse osutajate kvalifitseerimise ja kvalifitseeritud teenuseosutajate nimekirja kandmise. Kvalifitseeritud teenuseosutajad avaldatakse töötukassa kodulehel , kust töötukassa poolt teenusele suunatud inimene saa b valida endale sobiva teenuseosutaja ning temaga kontakti võttes kokku leppida teenusele asumise a ja . T öötukassa ei suuna inimest konkreetse teenuseosutaja juurde. Lõi k e s 3 sätestatakse, et töötukassa tasub tööturuteenuse osutamise eest teenuse osutamise lepingu, koostööpõhimõtete või haldusakti alusel (§ 12 lg- des 1 ja 2 nimetatud dokumendid ) . See jätab vajaliku paindlikkuse arvestada tasumisel või hüvitamisel osutatava tööturuteenuse eripäraga. Lõi ge 4 lubab töötukassa l arvestada lõikes 3 käsitletud tasu maksmisel või kulu hüvitamisel asjaoluga, kas teenuseosutaja või tööandja on teenuse osutamisel oma kohustus e nii töötukassa kui ka teenust saanud isiku ees täitnud nõuetekohaselt. Sisuliselt võrdsustab säte töötukassa ja teenuseosutaja või tööandja vahelise suhte võlaõigusliku suhtega saada teenust vastavalt kokkuleppele. K ui teenuseosutaja või tööandja kokkulepitust kinni ei pea , saab tasu misele või hüvitamisele kuuluvat summat vähendada või jätta teenuse eest tasumata või hüvitamata . TTTS- i s oli töötukassa samasisuline õigus sätestatud iga teenuse kirjelduse tasandilt , kuid üldise põhimõttena on see toodud eelnõu üldsätetesse. Lõig e 5 avab tööturuteenuste osutamise viisid. TTTS- i s ja THP-s 2021–2023 on teenuse osutamise viis reguleeritud eraldi iga teenuse kirjelduses, kuid praktikas on teenuste osutamisel kujunenud sobivad viisid välja vastavalt teenuse iseloomule ja sihtrühma vajadustele , olles samal ajal mõjutatud ka muutuvast ühiskonnast ja sündmustes t maailmas. Seetõttu on eelnõus sätestatud üldine põhimõt e et tööturuteenuseid võib osutada väga erineval viisil ning osutamise viisi otsustab töötukassa . T ööturuteenuse osutami ne saab toimuda nii g rupis kui ka individuaalse lt ja see sõltub sellest, kas tegemist on teenusega, mida saab osutada korraga suuremale hulgale inimestele, kas see on sihtrühma spetsiifiline või väga individuaalne ja konkreetsest isikust lähtuv teenus. Ka teenuse osutamise asukohas on toimunud märkimisväärseid muudatusi ning paljudel juhtudel on leitud võimalus osutada teenus t vahetu kontakti asemel ka e- keskkon na vahendusel , nt veebiseminari na või järel vaadatava na samuti telefoni teel või infosüsteemi kaudu. S õltuvalt teenuse pakkujast saab see toimuda kas töötukassas, teenuseosutaja või tööandja asukohas. Tegemist on avatud loeteluga ning innovaatilised lahendused teenuste osutamises võivad luua uusi ja veel avastamata efektiivseid lahendus i , kuidas teenused inimesteni viia. S iiski on eelnõus mõne teenuse puhul tehtud erandeid üldpõhimõttest, näiteks pii ra takse ära , et teenust osutatakse kindlal viisil . T ööklubi juures on näiteks välja toodud, et tegevus toimub grupis. Sellised piirangud on seotud tööturuteenuse iseloomuga (tööklubi puhul on kogemuste jagamine osalejate vahel teenuse ol emuslik osa ) ja need on suunatud teenuse eesmärgipärasele osutamisele. Lõike 6 kohaselt maksab eelnõu alusel toetusi töötukassa. Sät e hõlmab nii §-s 10 sätestatud tööturutoetusi kui ka neid toetus i, mida maksta kse tööturuteenus te raames (nt ettevõtluse alustamise toetus , tasemeõppes osalemise toetus ) . Üldjuhul makstakse toetus inimese pangakontole. Sättes eristatakse, kas toetus makstakse Eesti või välisriigi pangakontole, esimesel juhul toimub see töötukassa kulul, välisriigi konto korral aga saaja kulul. Üksnes juhul, kui inimene on esitanud elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassas vormistatud kirjaliku avalduse , on töötukassal õigus maksta toetus tei s e isiku Eesti pangakontole . Sarnaselt on toe t uste maksmine olnud korraldatud ka seni. Lõikes 7 sätestatakse, et kõik eelnõus sätestatud tööturuteenuste määrad sisaldavad käibemaksu. Kehtivas regulatsioonis seda sätestatud ei ole, kuid praktikas sisaldavad kõik tasud ka praegu käibemaksu. Säte on vajalik õigusselguse huvides , sest teenuseosutaja tel on sellega sageli segadus ja nad peavad seda üle küsi ma . Eelnõu §- s 13 sätestatakse tööturuteenustes osalemise üle arvestuse pidamine ning teenuse osutamisega seotud andmete ja dokumentide esitamine. TTTS- i s ja THP-s 2021 –2023 on arvestuse pidamine ja andmete esitamine reguleeritud iga teenuse juures eraldi. Eelnõus on üldised regulatsioonid t oodud üldsätetesse ning § 12 kohaselt lepitakse täpsem andmete ja dokumentide vahetamine kokku tegevuskavas, halduslepingus, haldusakti s või koostööpõhimõtetes. Lõige 1 kohustab teenuseosutaja t või tööandja t pidama arvestust selle kohta, kes tema osutatava l tööturu teenusel osalevad, ning esitama andme d (nt kas inimene osales teenusel kuidas teenust osutati jms) töötukassale töötukassa määratud ajal ja viisil . Vastav kohustus kaasneb lõikes 1 sätes t atud teenus te osutamisega , mida saab osutada teenuseosutaja või tööandja . Andmed on vajalikud osavõtu tõendamisek s , et tasuda selle aluse l arve ning maksta osalejatele sõidu- ja majutustoetus t ja stipendiumi . Lõike s 2 sätestatakse, et inimene, tööandja või teenuseosutaja esitab töötukassale teenuse osutamisega seotud andmed ja dokumendid töötukassa määra t ud tähtajal ja viisil. Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt lepitakse see teenuseosutaja, tööandja või inimesega kokku tegevuskavas, halduslepingus, haldusaktis, koostööpõhimõtetes vms. Nimetatud sätte alusel saab töötukassa küsida teenuse osutamiseks vajalikke andmeid ja dokumente ( nt tegevuskava, teenuse osutamise kokkuvõte ) . Vajaduse korra l teeb töötukassa paikvaatlust, kas teenust osutatakse nõuetekohaselt , ja kogub tõendeid teenuse osutamise kohta. Eelnõu § 14 reguleerib tööturuteenus e osutamisega seotud andmete vahetamisel kasutatavaid andmevahetuse lahendusi ja keskkondi. Kõik selles paragrahvis välja toodud andmevahetuse lahendused vastavad turvanõuetele. Lõike s 1 sätestatakse, et töötukassa ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutaja vaheta vad andmeid infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu. 1. mai l 2023 . a jõustus TTTS § 23 1 lõige 2 1 , mille kohaselt vaheta vad töötukassa ja teenuseosutaja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise ga seotud andmeid infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. X-tee andmevahetus võimaldab rakendada turvalisemat andmevahetust ning digit eerida ja kiirendada teenuse osutamise protsessi. X-tee andmevahetuse jaoks tuleb tööalas e rehabilitatsiooni teenus e osutajal võtta kasutusele kindlatele tehnoloogilistele ja infoturbe nõuetele vastav infosüsteem. Lõike s 2 sätestatakse tööturuteenused, mille ga seotud andme te (nt osalemise andmed, koolitusele registreerimis e teade, info pakutavate koolituste kohta ) vahetus töötukassa ja teenuseosutaja (sh tööandja) vahel toimub töötukassa infosüsteemi kaudu. N ende teenuste osutamine eeldab töötukassa infosüsteemi kasutamist info vahetamiseks (ehk infot ja andmeid ei vah et ata nt e-kirja vms teel). Ka seni on nende teenuste osutamisel andmete vahetamine toimunud töötukassa infosüsteemi kaudu. Lõike 3 kohaselt võivad töötukassa ja t ööandja vahetada töövahenduse ga seotud andmeid ehk andmeid tööandjate ja tööd otsivate inimeste kohta EURES e ehk Euroopa tööturuasutuste töövahenduse võrgustiku andmevahetuskihi kaudu. Selliselt liiguvad andmed tööandjate ja tööd otsivate inimeste vahel Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Nii tööandja, kes asub mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis , kui ka tööd otsiva inimese andmed jõuavad teineteiseni üksnes juhul, kui tööandja on märkinud, et otsib töötajaid sellest liikmesriigist ja selle liikmesriigi tööd otsiv inimene on märkinud, et soovib selle liikmesriigi tööandjate tööpakkumisi. Eelnõu § 15 lõigete s 1 ja 2 nähakse ette võimalused, millisel juhul ja millised täiendavad kulud võib töötukassa tööturuteenuste osutamisega seoses katta. Mõeldud ei ole otseseid tööturuteenuse või - toetuse kulusid, vaid olukordi, kus teenuse osutamiseks on vaja kaasata eksperti , koostada eksperthinnangut või tasuda muude kulude eest, mis on vajalikud teenuse osutamiseks (nt abivahendite transpordi, seadistuse, paigalduse, hoolduse, remondi kulud) või teenuse kvaliteedi hindamiseks. Nii näiteks on töötukassal võimalik spetsiifilise terviseprobleemi puhul võimalike abivahendite või kohanduste alternatiivide sobivuse hindamiseks kaasata eksperti või tasuda tööturukoolituse kvaliteedi hindamisel kaasatud vastava koolitusvaldkonna eksperdile vms. Ka seni on töötukassa kasutanud keerukamate teenuste sobivuse ja kvaliteedi hindamiseks ekspertide abi. Eelnõu §- s 16 sätestatakse töötukassa võimalus hinnata tööturuteenuste kvalitee ti . Eelnõu kohaselt on töötukassal õigus tutvuda tööturuteenus t e korraldusega ja kaasata sellesse vajaduse korra l ka ekspert e. See on vajalik, et tuvastada võimalikke probleeme teenuseosutaja või tööandja töös, tagada inimes ele kvaliteetne teenus, mis aitab tal tööd leida või töökohta säilitada, samuti tagada avaliku raha otstarbekas kasutamine ja t uvastada, kas teenust osutatakse vastavalt kokkulepitud tingimustel e ja kvaliteedi ga . Näiteks on töötukassa kehtiva regulatsiooni alusel tutvunud tööpraktika korraldusega , et tagada praktika eesmärkide täimine ning kontrollida kas praktika tase vastab lepingus seatud tingimustele ja et tööandja täidab lepinguga võetud kohustusi. S eni kehtinud õigusaktides reguleeriti tööturuteenuse korralduse ga tutvumise õigus t iga teenuse juures eraldi, eelnõus on see sätestatud üldise põhimõttena , kuna võib o sutuda vajalik uks erinevate teenus t e puhul . Eelnõu 2. peatüki 2. jagu koosneb 29 paragrahvist, milles reguleeritakse 27 tööturuteenuse osutamist ja kahe tööturutoetuse maksmist . Paragrahvides lähtutakse põhimõttest, et esmalt avatakse tööturuteenus e või - toetus e eesmärk (miks teenust osutatakse või toetust makstakse ), teise na kirjeldatakse lühidalt ja üldiselt teenuse sisu (mida tehakse) ning seejärel reguleeritakse vajaduse korra l : teenuse osutamise või toetuse maksmise tingimus i ja korraldus t, õigustatud isiku te ringi lisatingimustega ning täpsustatakse teenuse osutamise viisi ( kooskõlas § 12 lg-ga 5 ). Eelnõu koondab kokku järgmistes õigusaktides sätestat ud tööturu teenus e d: 1) TTTS ; 2) THP 2021–2023; 3 ) toetuse andmise tingimused tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT - 2 ); 4 ) toetuse andmise tingimused sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale” kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT - 3 ); 5 ) toetuse andmise tingimused sotsiaalministri 12.12.2020 käskkirjaga nr 119 „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused” (edaspidi EGF TAT); 6 ) toetuse andmise tingimused tervise- ja tööministri 05. juuli 2021. a käskkirjaga nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi REACT TAT ) . S enises õigusraamistikus võivad teenuse tingimused olla reguleeritud mitmes õigusaktis, mistõttu on edaspidi ee lnõu muudatus i võrreldud kas konkreetse õigusaktiga või üldistatult kehtiva õigusega, mille all on silmas peetud kõiki teenusele kohalduvaid õigusakte , mille tingimuste koosmõjus teenust o suta takse . Eelnõu §- s 17 sätestatakse teavitamine tööturu olukorra st ning tööturuteenustest ja -toetustest . Võrreldes TTTS - i ga ei ole teenuse sisu oluliselt muutunud. Lõikes 1 sätestatakse teenuse eesmärk – suurendada inimese teadlikkust tööturust ja selle võimalustest. Tegelemist on üldteenusega, mida § 9 lõike 1 punkti 1 ja lõike 1 4 punkti 1 kohaselt osutatakse töötule, töötajale, muule isikule ja tööandjale. Lõike 2 kohaselt antakse teenuse raames teavet tööturu seisu, töötamis- ja õppimisvõimaluste, tööturuteenuste osutamise ja tööturu toetuste maksmise tingimuste ning inimese õiguste ja kohustuste kohta. S isuliselt on tegemist töötukassa poole pöördunud inimesele info andmi s e ga vastavalt tema vajadusele . T öötukassa poole on võimalik pöörduda nii kohapeal, telefoni, e-kirja kui muude suhtluskanalite kaudu. Võrreldes TTTS- i ga antakse teavet ka õppimisvõimaluste kohta , sest alates 2017. aastast osutab töötukassa ennetavate meetmete raames töötavatele inimestele j a oskusi andvaid teenuseid, samuti saab tööandja töötukassalt tuge oma töötajate oskuste arendamisel. Eelnõu §- s 18 sätestatakse t öö vahendusteenuse sisu . Võrreldes TTTS- i ga on selgemalt lahti kirjutatud, mis teavet või andmeid töötu ja tööandja vahel vahendatakse. Lõike 1 kohaselt on teenuse eesmärk abistada töötut, töötajat, muud isikut ja tööandja t (kooskõlas § 9 lg 1 p-ga 2 ja lg 1 4 p-ga 2) töö ja töötaja leidmisel . Lõike 2 kohaselt seisneb teenus selles, et vahendatakse inimese ja tööandja vahel töö ja töötaja leidmiseks vajalikku teavet ehk t öötukassa sobitab omavahel kokku tööandjate töötukassas avaldatud tööpakkumis ed ja töötukassa kaudu tööd otsida soovivate i nimesed . Erinevalt TTTS- i st on eelnõu s välja toodud, et t öövahenduse aluseks on tööandja tööpakkumine koos tööpakkumise sisu ehk töökoha kirjelduse ja kandidaadile seatud nõudmistega ning tööd leida sooviva i nimese töösoov ning andmed tema oskuste ja kogemuste kohta. Lisaks eeldab töövahendus muu olulise teabe avaldamist nii inimese , tööandja kui värbamise protsessi kohta . V ahendatava teabe avamine eelnõus võimaldab paremini mõista, mis laadi andmeid tööpakkumiste ja kandidaatide kokku sobitamisel kasutatakse. Erinevalt TTTS- i st on eelnõust välja jäetud sobiva töö mõiste, mis on reguleeritud Tö MS-is töötu kohustuste juures ( TöMS § 9 lg -d 5 ja 6) . S eega säilib töötul siiski kohustus töövahenduse raames sobiva töö pakkumise saamisel see vastu võtta . Teine oluline muudatus võrreldes kehtiva regulatsiooniga on see, et kaob võimalus osaleda töövahenduse raames ühe päevasel tasustamata proovitööl. V ajadus sellise proovitöö järele tekkis seoses sellega , et kuni 2020. aasta septembrini ei olnud registreeritud töötul võimalik mitte mingisuguses mahus töötada , sest töötamise eest tasu saamise korral töötu na arvelolek lõppes. Seetõttu ei olnud töötud valmis kandideerima, kui konkursi osaks oli nn proovipäev ehk päris töökeskkonnas töö tegemi ne , mille eest kohustab töölepingu seadus tasu maksma. Nii sätestatigi TTTS- i s s elle olukorra lahendamiseks tööturuteenuse osa na tasustamata proovitöö võimalus . A lates 2020 . a asta septembrist tekkis töötul töötuna arvelolekut lõpetamata ajutise töötamise ehk tööampsu võimalus , mistõttu langes ära v ajadus proovitöö järele . Praegu saab konkurssidel ja töötaja sobivuse hindamise ks kasutada töökoha vaatlemis t ehk varjutamis t , koduülesan deid ja teste jms , aga ka tööampsu. Proovitöö lõpetamise kasuks räägib ka proovitöö madal tulemuslikkus ( töötukassa andmetel tegid tööandjad 2022. aastal tööpakkumise 15%-le proovitööle suunatutest ) ja inimeste rahulolu teenusega (ebavõrdne kohtlemine mitte töötutest proovijatega ja tööampsu raames samalaadse tegevuse proovijatega). Eelnõu §- s 19 sätestatakse karjääriinfo vahendamise teenus. Eelnõuga hõlmatakse karjääriinfo vahendamise teenusesse varem eraldi teenusena reguleeritud tööotsingunõustamine, mille alusel korraldati muu hulgas ka tööotsingu töötube ja EURES e temaatilisi töötube . T eenus e sisu pole seejuures oluliselt muutunud. Eelnõu alusel osutatakse karjääriinfo vahendamise teenust kõigile inimestele sõltumata vanusest ja tööturustaatusest, et abistada neid haridus- ja tööturuinfo leidmisel, selle asja- ja ajakohasuse hindamisel, tööle ja kooli kandideerimisel ning kandideerimisdokumentide ettevalmistamisel . Sellega toetatakse inimese karjääri kujundamist . Lõike 1 kohaselt on teenuse eesmärk toetada inimest haridus- ja tööturuvalikuteks vajaliku teabe otsimisel ning infootsingu oskuste ja muude karjäärikujundamisega seotud oskuste arendamisel. Selle tulemusel kasvab inimese teadlikkus oma tööalas test võimalus test ja ametikoh tadest, mis võiksid talle sobida, samuti õpingu test, mis võiksid talle vajalikud olla . Samuti parane b oskus planeerida seatud tööalaste eesmärkide saavutamiseks vajalikke samme . Lõikes 2 on selgitatud, milles inimest karjääriinfo vahendamise raames juhendatakse . Erinevalt tööturust ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamise teenusest, mis keskendub tööturu olukorrale , töötamis- ja õppimisvõimalustele , on karjääriinfo vahendamise teenuse suurem fookus tegevustel , mis on seotud mõtestatud karjäärivaliku ning selleks vajaliku info otsimise , analüüsimise või nt edukaks kandideerimis eks valmistumisega . Keskendutakse enam neile, kel lel on ees üleminekud haridus süsteemis või tööturu l , nt õpilased ja töötuna registreeritud inimesed , aga ka teised siht rühmad . Enam pööratakse tähelepanu õpilastele ja töötutele , et toetada neid endast ja tööturust lähtuvate valikute tegemisel ja nende suunas sihipäraste sammude astumise l, et seeläbi ennetada läbimõtlemata valikuid karjääriteel ja kiiret ümberõppe vajadust. Lõikes 3 on välja toodud, et karjääriinfo vahendamise teenus e osutamine võib muu hulgas toimuda grupitegevusena tööotsingu töötoas , sealhulgas EURES e temaatilise s töötoa s , kus jagatakse infot teistes Euroopa Liidu riikides töötamise ja elamise võimaluste kohta . Tööotsingu töötoas osalemise l makstakse töötu le sõidu- ja majutustoetust kooskõlas eelnõu § 10 lõike 2 punktiga 1. Teiste karjääriinfo vahendamise teenuse raames toimuvate individuaalsete ja grupitegevuste korral sõidu- ja majutustoetust ei maksta. Eelnõu §- s 20 sätestatakse karjäärinõustami ne, mille eesmärk on suurendada inimes t e karjäärialast eneseteadlikkust , teadlikkust töö jõu vajadustest ja arengu suundadest ning nõustada teda karjääri kujundamise küsimustes . Võrreldes kehtiva õigusega ei ole teenuse tingimused muutunud. K arjäärinõustamis t osutatakse kõigile vajajatele sõltumata vanusest ja tööturustaatusest, et toetada inimesi karjäärikujundamise küsimustes erinevates eluetappides ning seeläbi suurendada õppes ja tööturul aktiivset osalemist. Erinevalt karjääriinfo vahendamisest keskendub karjäärinõustamine enam inimese eneseanalüüsile ja tema individuaalsetele oskustele ja huvidele ning nende seostamisele tööturu vajaduste ja võimalustega. Karjäärinõustamise abil avardatakse inimese teadlikkust talle sobivatest võimalikest karjääriteedest ning julgustatakse tegema enda oskuste, huvide ja teadmiste põh jal karjäärivalikuid , mh ka valikuid, mis ületavad soostereotüüpe meestele ja naistele sobilike tööde ja tegevusalade kohta. Samuti informeeritakse valikuvõimalustest , mi s vastavad tööturu arengu suundadele ning toetavad seega stabiilset ja kvaliteetset hõivet. Enim on fookuses inimesed, kel lel seisavad ees üleminekud haridussüsteemis või tööturul , nt õpilased, töötuna registreeritud inimesed ja töötavad inimesed, kelle oskused on tööturu vajadusi silmas pidades vananenud või kes ei saa oma senisel töökohal tervise tõttu jätkata. Eelnõu §- s 21 sätestatakse töökeskse nõustamise teenus. Kehtivas regulatsioonis ei ole töökesk ne nõustami ne eraldi tööturuteenus . TTTS-i kohaselt on töötukassasse vastuvõtule tulemine töötu kohustus. T öötukassasse vastuvõtule tulemise l osaleb inimene nõustamisel , mis eeldab sisulis t aktiivse t osalemi s t , et leid a töö ja ületada tööle asumise takistuse d . See tõttu on TöMS- i st töötukassa vastuvõtule tulemine välja jäetud ning see on asendatud töökesksel nõustamisel osalemisega. Töökeskse nõustamise tööturumeede hõlmab muu hulgas töökeskse nõustamise teenust. Töökesksele nõustamisele on eelnõu § 9 kohaselt õigus töötul, muul isikul ja töötajal. Lõike 1 kohaselt on töökeskse nõustamise eesmärk aidata kaasa sellele, et inimene leiaks endale sobiva töökoha või s uu daks leitud töökohaga kohaneda ja seda säilitada , ennetades töösuhte katkemist nt oskuste, võimete või tervisega seotud piirangute tõttu. T öökesk se nõustami s t , nagu ka karjäärinõustamis t , osutavad töötukassa töötaja d . Lõikes 2 sätestatakse töökeskse nõustamise sisu . Töökeskne nõustamine koos töövahendusega on töötukassa põhitegevus, mis hõlmab inimese töötamist mõjutavate asjaolude välja selgitamist ning tööotsinguks ja töötamiseks vajalike teenuste ja muu abi , sh tööandja poolse abi planeerimist ja korraldamist. Töökeskse nõustamise käigus hinnatakse inimese olukorda ja vajadust eelnõus reguleeritud tööturuteenuste järele ning toetatakse inimest nende teenuste kasutamisel. Töökeskse nõustamise käigus koostatakse igale inimesele personaalne tegevuskava, mille alusel vahendatakse sobivaid tööpakkumisi, osutatakse tööturuteenuseid ja muud tööle saamiseks vajalikku abi , nt sidu mine vajalike sotsiaalteenustega. Tegevuskava koostatakse ka inimesele, kes ei ole töötuna registreeritud, kuid vajab töötukassa teenuseid , nt oskuste arendamiseks (töötavad inimesed), uuele tööle liikumisel (koondamisteatega töö tajad ) või tööl püsimiseks (vähenenud töövõimega inimesed, kes vajavad tööalase rehabilitatsiooni teenust) . Lõige tes 3 ja 4 sätestatakse teenuse osutamise sagedus. Lõike s 3 täpsustatakse TöMS § 9 lõike 1 punktist 2 tulenevat töötu kohustus t osaleda töökeskesel nõustamisel. T öötu peab töökesks el nõustamis el osalema vähemalt üks kord 30 päeva jooksul , mis võimaldab pakkuda inimesele õige l ajal tuge tööotsingutes ning ennetada pikaajalist töötust . Lõike 4 kohaselt ei ole teenus t öötajale ega muule isikule kohustuslik ning seda osutatakse eelkõige kui on vaja välja selgitada teiste teenuste vajadus. Nõustamise sageduse üle otsustamisel lähtutakse vajadusest ja inimese suutlikkusest leida töö iseseisvalt. Lõige 5 täpsustab, millistel juhtudel osutatakse töötule teenust ka peale tööle asumist. Töövahendus ja töö leidmist toetavate teenuste pakkumine ning töötaja ettevalmistamine töötamiseks ei pruugi olla piisav. Tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste puhul võib sageli märgata, kuidas lühikesed töötamise perioodid vahelduvad töötuse perioodidega. Enamasti on selle taga sotsiaalsed ja tervisega seotud probleemid. Seetõttu võib t öökeskse nõustamise tulemusel tööle saanud inimestele pakkuda jätkutuge, et ennetada töösuhte katkemist nt oskuste, võimete , tervisega seotud piirangute või motivatsiooni puudumise tõttu. Jätkutoena pakutakse töökeskset nõustamist piiratud aja jooksul, kuni kuus kuud . Vajaduse korra l ja töötaja nõusolekul kaasatakse töötaja nõustamisse ka tööandjat . Senine praktika on näidanud, et tööle asunud inimene võib vajada täiendavat tuge just töötamise esimestel kuudel , kui töösuhte lõpetamine on tihti tingitud vähese tööharjumuse või töökeskkonnas ilmnenud takistuste tõttu . Eelnõu §- s 22 sätestatakse tööklubi teenus. Kehtivas regulatsioonis tööklubi eraldi teenusena reguleeritud ei ole, kuid see o n tegevusena välja toodud THP-s sätestatud tööotsingunõustamise all. E elnõus on tööklubi eraldiseis ev teenus. Tööklubi osutatakse nii töötule, töötajale (välja arvatud TöMS § 3 lg 1 p-s 5 nimetatud isik), samuti koondamisteatega töötajale, kinnipeetavale töötajale, tervisest tuleneva takistusega töötajale, muule isikule, kinnipeetavale muule isikule, pensioniealisele muule isikule ning tervisest tuleneva takistusega muule isikule. Vastavalt l õike le 1 on tööklubi eesmärk suurendada inimese tööturul osalemise motivatsiooni ning valmistada teda ette töö otsimiseks ja tööeluks. Lõike 2 kohaselt toimub teenuse pakkumine juhenda misena grupitegevuse vormis . Selliselt on võimal ik osalejatel jagada kogemusi ning saada tuge nii juhendajalt kui teistelt samas olukorras olevatelt inimestelt. Praktikas on tehtud eraldi gruppe näite k s vanusele 55+ , noortele jne, kuid üldjuhul kujunevad grupid vastavalt t eenuse le suunamise le. Lõikes 3 nähakse ette võimalus, et tööklubi korraldab t öötukassa ise või annab vajadusel teenuse osutamise halduslepinguga üle teiste le teenusepakkuja te l e . Eelnõu §- s 23 sätestatakse tööturukoolitus. Võrreldes TTTS - i ga on teenuse eesmärki ja tingimusi oluliselt täpsustatud. Tööturukoolitust osutatakse eelnõu § 9 kohaselt töötule , teatud tingimustele vastaval e töötajale , kinnipeetavale t öö tajale ja kinnipeetavale või pensioniealisele muule isikule ning koondamisteatega töötajale . Lõike 1 kohaselt on tööturukoolituse eesmärk toetada inimest tööle rakendumisel või töötamiseks vajalike oskuste omandamisel. Võrreldes TTTS- i ga on täpsustatud, et tööturukoolitusel võib õppida nii ameti- kui üldoskusi (varem ameti- või muid oskusi). Sealjuures on üldoskuste all mõeldud oskusi, mis on vajalikud töötamiseks erinevates ametites ja tegevusvaldkondades ning on ühest valdkonnast teise ülekantavad (nt eesti keele, digi - või võõrkeele oskus). Toetamaks oskuste omandamist, mis on seotud ametite ga , kus on tööjõupuudus, tuleb koolituse võimaldamisel arvestada majandustegevusaladel vajaliku tööjõu nõudlusega. Lõike s 2 nähakse ette, et tööturukoolitus on täienduskoolitus t äiskasvanute koolituse seaduse tähenduses, mida võivad korraldada täienduskoolitusasutuse pidajad. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga , võimaldatakse ka töötu le üksnes selliseid tööturukoolitusi, mis lõpevad õpiväljundite hindamisega. Seni kehtis see nõue vaid töötavate inimeste tööturukoolitustele. Õpiväljundite saavutamise korral väljastatakse inimesele tunnistus, mis tõendab, et k oolitusel saadud teadmised ja oskused on omanda tud. Lõi ge 3 seab piir i ühe tööturukoolituse kestus ele, mis ei või olla pikem kui 12 kuud. Kui põhjendatud asjaoludel ( nt õpetaja haigestumi se või vääramatu jõu tõttu ) ei ole võimalik 12-kuulist koolitust 12 kuu jooksul lõpuni osutada, lükkub koolitusperiood katkestuse võrra edasi, et õpiväljundid saaks id omandatud. Pikemat väljaõpet eelda vate ametite puhul tuleb vajalik ud oskused omandada tasemeõp p e s . Lõike 4 järgi saab töötukassa ot s ustada , millisel viisil tööturukoolitust pakkuda: kas hankida vajalik koolitus või rahastada koolitusel osalemist koolituskaardi alusel kvalifitseeritud täienduskoolitusasutuse pidajate pakutavate koolituste seast. Töötukassa hangib üldjuhul koolitusi, mille järele on pidev vajadus (nt arvutikasutuse, eesti keele ja ettevõtluskoolitused) või kui koolituskaardi koolituste osas on ilmnenud olulised kvaliteediprobleemid (nt koolituse õpiväljundid ja maht avatud koolitusturul ei ole kooskõlas kutsestandardiga). Koolituskaardiga rahastab töötukassa avatud koolitusturul koolitusi korraldava täiendkoolitusasutuse koolitusi, kui koolituse korraldaja on töötukassa koolituskaardi koostööpartner. Partnerite kvalifitseerimise nõuded ja koostöö tingimused seab töötukassa. Tööturukoolitust võimaldatakse üldjuhul grupiõppena ja vaid erandjuhtudel individuaalõppena (nt tervisest tulenev takistus grupiõppes osalemise ks). Töötajatele koolitusi ei hangita. Lõige 5 seab tingimused koolituskaardiga pakutava tööturukoolituse tundide mahule. Erinevalt kehtivast regulatsioonist , kus koolitustele mahupiirangut ei ole, saab koolituskaardi alusel pakkuda koolitust, mille kestus on vähemalt 26 akadeemilist tundi ( miinimumkestus ei sisalda iseseisvatöö tunde ) . Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele vastab üks akadeemiline tund 45 minutile . Lühemat koolitust saab pakkuda erandina juhul , kui see on vajalik kutseeksami sooritamiseks, kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamiseks või reguleeritud ametialal töötamiseks (nt esmaabi , tööohutus, toiduhügieen jne). Sätte eesmär k on võimaldada koolituskaa rd iga eelkõige mahukamaid koolitusi, mille läbimine parandab oluliselt inimese tööalast konkurentsivõimet või toetab inimesi karjääripöördel . Tunnimahu piiri ei seata hankekoolitustele, et võimaldada töötukassal vajaduse korra l hankida ka lühemaid koolitusi. Lõike 6 kohaselt tasub töötukassa koolituskaardi koolitusel osalemise eest kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul. 2500 eurot on inimesel võimalik kasutada ühe ks koolituse ks või osa dena mitme ks koolituse ks . K ui inimene osaleb mitmel k oolituse l , on koolituskaardi perioodi ja ülempiiri arvestus jooksev ning a lgab esimesest koolitusest . Näiteks, kui inimene osaleb jaanuaris 2024 koolitusel maksumusega 1000 eurot, seejärel märtsis 2025 koolitusel maksumusega 1000 eurot ja septembris 2025 koolitusel maksumusega 500 eurot, on tal uuesti võimalus koolituskaardiga koolitust saada kolme aasta möödumisel esimesest koolitusest (st jaanuaris 2027) esimese koolituse summas (st 1000 euro eest) . Võrreldes varasemaga pikeneb töötu le , kinnipeetavale töötajale , kinnipeetavale või pensioniealisele muule isikule ja koondamisteatega töötajale arvestus periood ühe aasta võrra, mis võrdsustab selle töötaja koolituskaardi senise arvestus perioodiga. See ei mõjuta oluliselt töötute võimalusi koolitusel osaleda, kuna enam ik inimestest osaleb tööturukoolitusel 12 kuu jooksul töötuna registreerimisest. Töötu na registreeritud inimestele säilib erisus, et koolituskaardi alusel toimuva koolituse kulu d koos arengutreeningu kuluga kooskõlas §- ga 28 ei või ületada 2500 eurot. Eelnevalt juhina tegutsenud isikutel on võimalus oma kompetentsi arendamiseks osaleda tööturukoolitusel ja/või arengutreening ul. S ihtrühmal on võimalik valida , kas kasutada kompetentside arendamiseks koolitust või arengutreeningut või saavutada tulemus teenuseid kombineerides. Lõike s 7 täpsustatakse, et koolitusele tuleb registreeruda kuue kuu jooksul alates tegevuskavas kokkulepitud tegevuse kajastamisest. Sama tähtaja jooksul peab täienduskoolitusasutuse pidajalt laekuma töötukassasse ka koolitusele registreerimis e teade. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ühtlustatakse tingimused: seatakse ühtne piirang, mill ise aja jooksul inimene saab koolitusele registreeruda , milleks on kuu s kuu d . Sätte eesmär k on motiveerida inimest õppima asuma ja valima koolitus piiratud aja, s . o kuue kuu jooksul. Vajaduse korra l saab nõustaja leppida inimesega kokku uue tööturukoolitusel osalemise. Koolitusele registreerimise perioodi regulatsiooni ühtlustamine töötava ja töötu , koondamisteatega töötaja, kinnipeetava töötaja, kinnipeetava muu isiku ja pensioniealise muu isiku jaoks on vajalik osalt selleks, et ühtlustada koolitusega seotud praktika t sihtrühmade üleselt, teisalt selleks, et suunata inimest talle tööturul vajalikke oskus i kiiremini omandama. Seatud ajaline piir on piisav , et inimene leiaks omale sobiv a koolitus e avatud koolitusturult ja end sellele registreer iks . Pikema perioodi puhul võib koolitusvajadus muutuda. Lõike s 8 sätestatakse, milliseid tööturukoolitusi võimaldatakse töötule, koondamisteatega töötajale, kinnipeetavale töötajale ning kinnipeetavale või pensioniealisele muule isikule. Selleks kehtestatakse töötukassa poolt nimetatud isikutele võimaldatavate tööturukoolituste õppekavarühmade ja nendesse kuuluvate õppekavade valiku põhimõtted. Kuna tööturukoolituse eesmärk on anda inimesele oskused, mis soodustavad tööle rakendumist ja tööl püsimist, tuleb koolituste rahastamisel arvestada tööjõu nõudlusega ning pakkuda eelkõige koolitusi, mis annavad oskused töötamaks ametites, kus on tööjõupuudus. Tööturukoolituse õppekavarühmade ja õppekavade loetelu koostab töötukassa koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, lähtudes tööjõuvajaduse uuringutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajadusega seotud statistikast ja muust teabest tööjõu- ja koolitusvajaduse kohta. Tööturukoolituse õppekavarühmade ja nendesse kuuluvate õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel. Erandina, lähtudes tööturu vajadusest, võib töötukassa võimaldada tööturukoolitust loetelus nimetamata õppekava alusel, (nt õpetada mõnes piirkonnas lähtuvalt tööandja põhjendatud vajadusest ümber koondatud inimesed). Rahastatavate tööturukoolituste loetelu vaadatakse üle ja vajaduse korral uuendatakse vähemalt üks kord aastas. Lõike s 9 sätestatakse , et koolituse raames võimaldatakse eesti keele koolitusi, mis valmistavad ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks. Keeleõpet toetatakse eesmärgiga parandada eesti keelest muu emakeelega inimeste võimalust tööd leida, arvestades, et paljudele ametikohtadele kehtivad keeloskusnõuded ning eesti keele oskus on ka üldiselt tööturul nõutud ja vajalik. Lõike s 10 määrat akse kindlaks , millistel tingimustel pakutakse tööturukoolitust koolituskaardi alusel töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses . Lõike eesmär k on ennetada töötust ja pakkuda töötajatele, kellel on oht kaotada töö oskuste puudumise , tööturu vajadustele mittevastavuse või terviseseisundi tõttu, võimalust omandada tööl püsimiseks vajalikud oskused. Töötukassa analüüsi ja varasematele uuringute kohaselt on s uurem risk kaotada töö töötajatel, kellel puudub eri- või kutsealane haridus või erialaoskused on aegunud ega vasta tööturu vajadustele . S amuti on terviseprobleemidega töötajatel oht tööturult välja langeda, kuna nad ei suuda tervise tõttu samal töökohal jätkata. Terviseprobleemidega töötajate sihtrühm hõlmab ka väljateenitud aastate pensionidele õigust andvatel eri- või kutsealadel töötavaid inimesi (nt väljateenitud aastate pensionide seaduse § 2 alusel kinnitatud riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse või rahvusooperi väljateenitud aastate pensionile õigust omava d artistid (balletitantsija, tantsija, tsirkuse artist , vokaalsolist, puhkpillimängija, nukujuht, koorilaulja)) , kellel on tervisest tuleneva kutsealase võimekuse languse tõttu vaja tööhõives püsimiseks ümber õppida või oma oskusi täiendada, et ametit vahetada. Vanemaealiste töötuse määr on küll üldisest töötuse määrast madalam, kuid töötuks jäädes on neil suurem risk jääda töötuks pikaks ajaks või jääda mitteaktiivs eks. Lisaks töötavad töötusriskis inimesed sageli madalamapalgalistel töökohtadel , mis tähendab, et nende enda võimalused koolituse eest tasuda on väiksemad . Sellest tulenevalt pakutakse tööturukoolitust töötajale, kui tema sissetulek on madalam kui 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk. Ida-Viru maa põlevkivisektori töötajatele, kel lel on suurem täiend- ja ümberõppe vajadus seoses piirkonna üleminekuga kliimasõbralikumale majandusele, on sissetulekukriteeriumist erand tehtud. Kuna sektoris on üldiselt kõrged palgad, piiraks selle kohaldamine nende ligipääsu tööturukoolitusele. Samuti ei ole sissetuleku piirangut seatud terviseseisundi tõttu tööd vahetama pidava tele töötajatele . Võrreldes kehtiva regulatsiooniga , on kehtestatud nõue, et tööturukoolitust koolituskaardiga võimaldatakse üksnes juhul , kui töötajal on töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotl emisele eelneva 36 kuu jooksul. Sätte eesmär k on toetada töötajaid, kes on panustanud solidaarsesse töötuskindlustussüsteemi. See tingimus kehtis ka töötust ennetavate meetmete esmakordsel rakendumisel 2017. aasta mais, kuid kuna 2020. aastast alates rahastati seda teenust ESF i vahenditest, ei olnud töötuskindlustusstaaži nõude rakendamine asjakohane. Lõike 1 1 kohaselt osutatakse koondamisteatega ja kinnipeetava le töötaja le teenust töötutega samadel alustel ( v t ka selgitus § 9 lg -te 7 ja 8 juures ). Lõige 1 2 sätestab sissetuleku piirimäära, millest lähtuvalt võimaldatakse lõike 10 punktides 1 , 2 ja 5 nimetatud töötajale tööturukoolitust . Sissetuleku piirmäära arvestuse aluseks võetakse Maksu- ja Tolliameti andmed sotsiaalmaksuga maksustatavate tasude kohta sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel või andmeid summa kohta, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Töötaja sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja makstav haigushüvitis. Lõige 1 3 sätestab, kuidas toimub lõike 10 punktis 3 nimetatud töötaja töötamist takistavate terviseprobleemide tõendamine, esitades tõendavate dokumentide näidisloetelu . Säte võimaldab inimesel , kelle tervis eseisund on töötamise vältel muutunud ja kes ei ole seetõttu võimeline oma senisel tööl jätkama , tõendada muutus i terviseseisundis , kasutades selleks erinevaid tõendeid . Töötukassa hindab tervis eseisundi muutuste kohta esitatud tõendusmaterjale individuaalselt , lähtudes inimesest, tema töö iseloomust ja tõendis kirjeldatud probleemidest . Lõik e 1 4 järgi võimaldab töötukassa lõike 10 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud töötajatele koolituskaardi alusel tööturukoolitusi, mis valmistavad inimesi ette töötamiseks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT ) erialadel ning põhikutsealadel , mille puhul on Kutsekoja te htud u uringute alusel näha lähiaastatel kasvavat tööjõuvajadust. Sätte eesmärk on valmistada ette tööjõudu nendesse valdkondadesse , kus Kutsekoja tööjõu vajaduse uuringud on näinud tööjõu nõudluse kasvu . Viimases OSKA üldprognoosis aastateks 2022 –2031 nähakse jätkuvalt kasvavat vajadust nt tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, veonduse ja laonduse eriala lõpetajatest , mistõttu toetab töötukassa nendel põhikutsealadel õppimist. Toetades õppimist valdkondades , kus on prognoositud suurem tööjõuvajadus lähiajal või nõudlus ületab pakkumist juba praegu , on võimalik toetada inimeste ümberõpet valdkondadesse , kus spetsialistidest on enim puudus . S eeläbi toetatakse majanduse arengut ja ennetatakse tööjõupuudust arenevates ja olulistes valdkondades, võimaldades inimestel ühtlasi teha ümberõppe valikuid perspektiivikatesse ametitesse. Lõikes 1 5 märgitud töötajatele , kes ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata , võimaldatakse koolitusi töötutega samadel tingimustel . S ee tähendab, et nende töötajate valikuvõimalus on laiem kui teiste töötajate puhul, kuna nende valikud on terviseseisundist tulenevalt juba piiratud. Lõikes 16 märgitud töötajatele võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks. Lõi ge 1 7 sätestab, et koolitust ei võimaldata , kui koolitaja on töötaja või tema tööandjaga seotud. Säte välistab, et koolitaja (koolitusasutus) on samal ajal koolitust vajava töötaja tööandja ja koolitus toimub tööandja juures, kuna tööturukoolitus ei ole mõeldud selleks, et finantseeri da tööandja kohustuste täitmist töötaja ees ega tööandja äritegevust. Eelnõu §- s 24 sätestatakse tasemeõppes osalemise toetamise teenus , mida osutatakse § 9 kohaselt töötule ja töötajale. Lõikes 1 sätestatakse t oetuse eesmärk , milleks on toetada eri- või kutsealase hariduseta või vananenud haridusega või terviseseisundi , sealhulgas tervisest tuleneva kutsealase võimekuse languse tõttu eri- või kutseala vahetama sunnitud inimes i tasemehariduse omandamisel, kompenseerides osaliselt õppimisega kaasnevad kulud. Lõike s 2 sätestatakse, millises tasemeõppe astmes toetust määratakse . Toetust makstakse riikliku koolitustellimuse või riigi poolt tegevustoetusega rahastatavate (n - ö tasuta) õppekavade aluse l õppima asumisel. Täiendavaid õppekohti ei rahastata. Täpsustatud on, et kutsehariduse õppekavana ei arvestata kutsevaliku õppekava. Lõikes 3 täpsustatakse tasemeõppes osalemise toetuse saajate sihtrühm a , kelleks on töötud ja tööealised (16 - aastased kuni vanaduspensioniealised) töötajad, kes töötavad töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Sarnaselt töötajate tööturukoolituse saamise tingimuse ga taastatakse ka siin nõue, et toetust makstakse üksnes töötajale, kellel on töötuskindlustuse seaduse alusel arvestatud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul (vt ka selgitus § 23 lg 11 juures). Tasemeõppes osalemise toetus on mõeldud nendele töötajatele, kellel on teistest suurem risk jääda töötuks oskuste puudumise või aegumise tõttu. Töötukassa analüüsile ja varasematele uuringutele tuginedes on need töötajad, kellel puudub eri- või kutsealane haridus, kelle erialaoskused on aegunud ega vasta tööturu vajadustele ja terviseprobleemidega töötajad. Eri- või kutsealase hariduseta töötute ja töötajate puhul toetatakse tasemeõpet juhul, kui neil on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat või põhiharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis või üldkeskharidus on omandatud mittestatsionaarses õppevormis ja põhihariduse omandamisest on möödunud vähemalt kaheksa aastat. Tingimuste seadmisel on eeldatud, et esmalt peab ühelt haridustasemelt teisele liikumise ja tasemehariduse omandamise võimalused tagama haridussüsteem. Üksnes juhul, kui see ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul, läheb vastutus üle tööturusüsteemile. Mittestatsionaarses vormis õppijatel on üldjuhul pärast põhihariduse lõpetamist või katkestamist tekkinud paus ning nad omandavad põhi- või üldkeskhariduse hilisemas eas töötamise kõrvalt. Kuna sihtrühm ( sarnaselt tervisest tulenevate takistuste tõttu või töö eripärast tulenevalt ) on tööturul haavatavas olukorras, on põhjendatud toetada nende tasemeõpet asjakohase tööturumeetmega. Aegunud oskustega ehk inimestel , kellel on eri- või kutsehariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat , toetatakse tasemeõppes osalemist kaasaegsete ja tööturuga kooskõlas olevate oskuste omandamiseks. Tingimuse seadmisel on arvestatud, et viimase eri- või kutsehariduse omandamisest on möödas piisavalt pikk aeg, tööturul vajalikud oskused on muutunud , mistõttu ei ole inimese oskused kooskõlas tööturuga ning tema konkurents ivõime tööturul võib olla vähenenud . Nii on oluline võimaldada sellel sihtrühmal omandada uued oskused või uus eriala ning seeläbi toeta takse nende jätkusuutlikku osalemist tööturul. Terviseprobleemidega töötajate ja töötute sihtrühm a kuuluvad inimesed , kelle tervis eseisund on muutunud selliselt, et nad ei ole võimelised jätkama töötamist var em omandatud erialal ja vajavad seetõttu tööhõives püsimiseks võimalust ümber õppida või oma oskus i täiendada, et vahetada ametit. Sihtrühm hõlmab ka väljateenitud aastate pensionidele õigust andvatel eri- või kutsealadel töötavaid inimesi (nt väljateenitud aastate pensionide seaduse § 2 alusel kinnitatud riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse või rahvusooperi väljateenitud aastate pensionile õigust omava d artistid (balletitantsija, tantsija, tsirkuse artist , vokaalsolist, puhkpillimängija, nukujuht, koorilaulja), kellel on tervisest tuleneva kutsealase võimekuse languse tõttu vaja tööhõives püsimiseks ümber õppida või oma oskusi täiendada, et ametit vahetada. Ühtlasi võivad eelnimetatud väljateen i tud aastate pensionidele õigust andvatel eri- või kutsealadel töötavad inimesed omandada uue eriala ka siis , kui nende tervis eseisund ei ole muutunud, kuid nende viimasest omandatud eri- või kutseharidusest on möödas 15 aastat ning tööturukonkurentsis püsimiseks on vajalik täiendavate oskuste omandamine või ümber õppimine. Lõike 4 kohaselt ei pea, tulenevalt lõikest 11, kinnipeetaval töötajal olema lõikes 3 sätestatud 12-kuulist töötuskindlustusstaaži taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul, kuna tal ei pruugi seda vanglas viibimise tõttu olemas olla. Lõige 5 sätestab sarnaselt § 23 lõike ga 1 3 , kuidas toimub töötamist takistavate terviseprobleemide tõendamine . Lõikes 6 on sätestatud tingimused õppekavadele, mille alusel õppima asudes toetust makstakse. Tegemist on õppekavadega, mis valmistavad ette töötamiseks põhikutsealal, mille puhul on Kutsekoja tehtud valdkondliku tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja kus tööjõu nõudlus ületab pakkumist. Õppekavade loetelu uuendatakse vastavalt tööjõuvajaduse uuringute valmimisele. Erandina ei kohaldata eelnimetatud õppekava piirangut isikutele, kelle tööle asumine või töötamine on takistatud puude või terviseseisundi tõttu või kes töötavad väljateenitud aastate pensionile õigust omava artistina, sest nimetatud sihtrühmade puhul on õppekavade valik piiratud tulenevalt terviseseisundist või erialase võimekuse langusest. Lõike s 7 sätestatakse, et tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui inimene toetuse taotlemise ajal ei õpi kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekaval ning tema seal õppima asumisest ei ole möödunud rohkem kui 60 kalendripäeva. Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga on taotluse esitamise võimalust pikendatud 30 päevalt 60 päevani, et vältida olukorda, kus inimestel jääb taotlus esitamata, kuna nad ei ole sellest võimalusest teadlikud. Taotluse esitamise aja pikendamine võimaldab koolil õppima asunuid informeerida ning suunata inimesi õige l ajal toetust taotlema. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 7 ja kutseõppeasutuse seaduse § 51 kohaselt võivad üldhariduskool ja kutseõppeasutus tegutseda ühe asutusena, kuid kutseõppeasutuses õppimine ei tähenda alati kutsehariduse omandamist. Lõige 8 sätestab, et tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui inimene esitab tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks taotluse. T asemeõppesse asumine lepitakse kokku töötukassa nõustajaga kohtumisel ja kokkulepe kinnitatakse inimese tegevuskavas , seejuures tuleb õpp ima asuda 12 kuu jooksul selles tegevuskava s kokkulep pimisest. Toetuse sihtrühma kuulumis t kontroll itakse taotl use esitamise kuupäeval. Lõi ke 9 kohaselt ei maksta toetus t , kui inimene on taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul õpingud katkestanud . Sätte eesmär k on vältida toetuse mittesihtotstarbelist kasutamist , st õpingute katkestamist ja uuesti õppesse asumist eesmärgiga saada tasemeõppes osalemis e toetust , ning suunata inimest erialavalikut ja õpimotivatsiooni põhjalikumalt läbi mõtlema. . Samuti ei kohaldata sätet, kui inimene õppis kõrgkoolis õppe- või koolituskohal, mille õppekulud tuli inimesel endal hüvitada. Lõige 10 sätestab tasemeõppetoetuse suuruse ühes kuus. Tasemeõppetoetuse suurus on seotud töötutoetuse päevamääraga , olles selle 31-korrutis . T asemeõppetoetuse suurus muutub koos töötutoetuse päevamäära muutumisega. Lõikes 1 1 sätestatakse tasemeõppes osalemise toetuse maksmise alguskuupäev ja toetuse maksmise periood, kusjuures viidatakse, et akadeemilisel puhkusel viibijale toetust ei maksta. Toetuse maksmine algab inimese õppima asumise alguskuupäevast, mis on märgitud Eesti h ariduse i nfosüsteemis ( EHIS ) . Toetust makstakse õppekava nominaalkestuse jooksul ja õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase akadeemilist puhkust. Toetust makstakse vaid õppekava nominaalkestuse jooksul , et motiveeri da õppesse asunuid omandama valitud eriala õppekavas ette nähtud aja jooksul, soodustades seeläbi kiiremalt erialasesse hõivesse liikumist. Toetust makstakse üks kord kuus eelneva kuu eest. Enne igakuise toetuse väljamakset teeb t öötukassa päringu EHISesse veendumaks , et inimene on jätkuvalt riigi poolt toetataval õppekohal tasemeõppes , inimene ei ole õpinguid katkestanud, ei viibi akadeemilisel puhkusel ega ole asunud õppekohale, mille eest ta ise tasub. Lõikes 1 2 sätestatakse, et toetusega võimaldatakse inimesel omandada üks kutse- või kõrgharidus. Sätt est tulenevalt ei ole välistatud, et inimene võib teatud tingimustel (vt lõigete 12 ja 13 selgitus t ) korduvalt õppima asuda ja vahetada ka eriala. Eeldus on siiski, et inimene viib toetatud õpingu d lõpuni ning toetuse kasutamine korduvalt õppes osalemiseks on teenuse saamise tingimustega (vt lõigete 12 ja 13 selgitus t ) selgelt piiratud . Lõige 1 3 sätestab , et kui inimene katkestab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine. K ui toetuse maksmine on lõpetatud õpingute katkestamise tõttu, saab töötukassa maksta tasemeõppes osalemise toetust veel ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks . Uuendatud sätte eesmärk on suunata inimesi oma erialavalikut läbi mõtlema ning motiveerida õpingutesse tõsisemalt suhtuma. T öötukassa teenusekasutamise statistika näitab, et pea 43% katkestab õpingud esimesel aastal , 50 inimese puhul on toetust määratud inimesele kaks korda ja ühe puhul kolm korda . Katkestamise põhjuseks võib olla see, et ei suudeta ühendada õppimis t ja muu elu või vale erialavalik , mistõttu on oluline teha teadlik ja kaalutletud valik eriala ja õppima asumise suhtes . Sättega võimaldatakse katkestamise korral asuda tasemeõppesse veel vaid ühel korral, kuna eelnev katkestamine võib olla seotud nii valesti valitud erialaga kui ka muude eluliste sündmustega , mille tõttu ei olnud võimalik õpinguid jätkata. Lisaks on t aotlemise võimaluse piiramise eesmärk vältida toetuse ärakasutamist, nt korduvkatkestamist ja toetuse taotlemist iga 12 kuu järel. Lõike s 1 4 sätestatakse, et kui inimene katkestab õpinguid, kuid asub EHIS e andmetel 30 kalendripäeva jooksul õpingute katkestamisest uuesti õppima, jätkatakse tasemeõppetoetuse maksmist. Eesmärk on toetada õpingute jätk amis t eelkõige olukorras, kus inimene läheb üle teisele õppekavale (nt oli teinud vale erialavaliku või vabanes õppekoht esimesena eelistatud õppekaval) . T oetuse maksmise jätkamise korral lahutatakse uue õppe nominaalkestusest juba välja makstud toetuse perioodid. Eelnõu §- s 25 sätestatakse kvalifikatsiooni saamise toetamise teenus. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole teenuse sisu oluliselt muutunud. Teenust osutatakse eelnõu § 9 kohaselt töötule, sh õppivale töötule ja tervisest tuleneva takistusega õppivale töötule , töötajale, koondamisteatega töötajale, tervisest tuleneva takistusega töötajale ja kinnipeetavale töötajale. Lõike 1 kohaselt on kvalifikatsiooni saamise toetamise eesmärk toetada inimes t oskuste või kvalifikatsiooni tõendamisel . Lõi getes 2 ja 3 sätestatakse, et k valifikatsiooni saamise toetamisel tasutakse töötu, koondamisteatega töötaja, kinnipeetava töötaja ja kinnipeetava muu inimese eest ning hüvitatakse töötajale kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu . Töötaja puhul hüvitatakse kulud eeldusega, et ta on ise võimeline esmalt kulud katma, ülejäänud sihtrühmade puhul tasutakse kulud inimese eest, kuna tal ei pruugi olla endal selleks vahendeid töötuse või töötuse riski tõttu. Kvalifikatsiooni saamisega seotud kuluks ei loeta koolituse kulu. Töötukassa tasub või hüvitab eksamile eelneva konsultatsiooni tasu, eksami ja taotletud tunnistuse tasu, sh riigilõivu ning korduseksamite eest, kui see on asjakohane. Näiteks kui töötaja ei ole sooritanud esimesel katsel mootorsõidukijuhi C-kategooria sõidueksami t ja läheb korduseksamile , kompenseerib töötukassa töötajale ka esimese eksamiga kaasnenud kulud. Eksami ga võivad kaasneda sõiduki rentimise kulud, kui inimene ei saa eksamil kasutada Transpordiameti autot. Kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide saamise kulusid on töötukassa tasunud klientide eest THP või ESF i programmide alusel 2009. aastast. Alates 2017. aasta mai st on töötukassa kvalifikatsiooni saamise toetamise kulusid hüvitanud töötavatele inimestele , mille eesmär k on nende kvalifikatsiooni ja seeläbi konkurentsivõime suurendamine pärast töötukassa poolt koolituse eest tasumist. Nimetatud kulude tasumine ja hüvitamine on vajalik, kuna töölesaamiseks või töötamiseks on sageli nõutavad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Näiteks on ameteid (nn õigusaktidega reguleeritud ametid ja kutsed), millel töötamiseks peab olema kutsetunnistus (nt korstnapühkija, hooldustöötaja, treener, turvatöötaja, pottsepp, mootorsõidukijuhi õpetaja). Lisaks on ameteid, mille puhul annab kutsetunnistus tööle kandideerijale eelise (nt lapsehoidja) . V t reguleeritud ametite ja kutsete kohta http://www.kutsekoda.ee/et/kutsesysteem/reguleeritudkutsed . Töötu, koondamisteatega töötaja, kinnipeetava töötaja ja kinnipeetava muu isiku kutse- või pädevustunnistuse ning mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu tasumisel piirmäära seatud ei ole . THP eesmärk on kõrvaldada töölesaamise takistused ja lühendada töötuse kestust, aidates tööle isikud, kelle töölesaamine on pikaajalise töötuse või muude eriliste takistuste tõttu raskendatud. Eelnimetatud siht rühmale kvalifikatsiooni saamiseks tasutavate kulude piiramine võib viia olukorrani, kus inimene on koolitusel omandanud tööle asumiseks vajalikud teadmised ja oskused, kuid kvalifikatsioon jääb inimese sissetulekute nappuse või puudumise ja tasutava kulu turuolukorrale mittevastava piirmäära t õttu omandamata . Lõi ked 4 ja 5 sätestavad, et töötajale , välja arvatud koondamisteatega töötajale ja kinnipeetavale töötajale, hüvitatakse kvalifikatsiooni saamiseks tehtud kulu kolme aasta jooksul kuni 500 eurot tingimusel, et ta on eelneva kolme aasta jooksul edukalt läbinud vastava koolituse töötukassa toel. See tagab, et kvalifikatsioon, mille omandamist toetatakse , on hinnatud inimesele eelnevalt vajalikuks. Kulu ei hüvitata, kui töötukassa on inimesele sama eksami kulu juba hüvitanud või tema eest tasunud. Kehtestatud p iirmäär 500 eurot kolme aasta jooksul on praktikas osutunud piisavaks. K olme aasta perioodi arvestamisel võetakse aluseks avalduse esitamise kuupäev, et välistada olukorda, kus tullakse kulude hüvitamist taotlema rohkem kui kolm aasta t tagasi läbitud koolitus ele. Seega loetakse hüvitamise lõppkuupäevaks avalduse esitamise päev ja referentsperioodi alguskuupäevaks kolm aastat varasem kuupäev , nt 03.03.2023 esitatud avalduse puhul hüvitatakse kvalifikatsiooni saamisega seotud kulud , mis jäävad vahemikku 02.03.2020 – 03.03.2023. Eelnõu §-s 26 sätestatakse koolitustoetus, millega toetatakse tööandjaid töötajatele täiend- ja ümberõppe pakkumisel. Koolitustoetusega toetatakse töötajate värbamist kindlatele ametikohtadele ja kohanemist muutustega tööandja majandustegevuses, samuti töötajate eesti keele oskuse ja IKT - oskuste arendamist. Lõike 2 kohaselt hüvitatakse tööandjale osaliselt töötaja koolitamisega seotud kulud. Lõike st 3 tuleneb, et kuivõrd värbamise olukorras (punkt 1) makstava koolitustoetuse eesmärk on leevendada tööjõupuudus t ning toetada töötajate liikumis t valdkondade vahel , on toetust võimalik maksta töötaja teisele ametikohale asumisel või tööle võtmisel põhikutsealale, mille kohta on tööjõuvajaduse uuringuga (OSKA) tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ning mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialale, mille tööjõuvajadus tuleneb muust , OSKA uuringus põhjendatud asjaolust. Muutuste olukorras makstava (punkt 2) koolitustoetuse eesmärk on anda töötajatele oskused, mis on vajalikud ettevõtte majandustegevuse ümberkorraldamisega, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisega või väliskeskkonnast tingitud kvalifikatsiooninõuete muutumisega (nt muutuvad seaduse või määrusega ette nähtud nõuded ametikohal töötamiseks) kohanemiseks ja töötamise jätkamiseks. Toetatavaid valdkondi ei piirata, sest muutused ei ole planeeritavad ja sõltuvad tööturu olukorrast. Eesti keele koolituse (punkt 3) valib tööandja vastavalt oma vajadusele. Eelkõige toetatakse eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistava id koolitusi ja eesti keele A1 -tasemele jõudmiseks vajalikke koolitusi. Globaalsed digiteerimise ja automatiseerimise trendid mõjutavad oluliselt ka ettevõtete ja Eesti majanduse konkurentsivõimet pikemas perspektiivis. See omakorda tähendab, et töötajatel on vaja omandada IKT-oskus ed (punkt 4) või neid täiendada. Toetuse eesmärk on eelkõige toetada ja selle kaudu soodustada tööandjate pikaajalisi ja mahukamaid investeeringuid töötajate IKT-oskuste arendamisse. Tööandja saab ise otsustada, millist üldist ja/või erialast IKT-oskust tema töötajad vajavad. Lõige 4 nimetab koolitustoetuse taotlejana eraõiguslikku juriidilist isikut, füüsilisest isikust ettevõtjat tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutust . Koolitustoetus on suunatud laiapõhjaliselt erinevatele tööandjatele , et värvata töötaja id tööjõupuuduses olevates valdkondades ning toetada töötajate kohanemis t muutuste olukorras. Koolitustoetuse taotlemiseks esitab tööandja töötukassale põhjendatud taotluse ja õppekava, mida hindab muutuste olukorras toetuse taotlemisel töötukassa komisjon. Komisjoni töösse võib töötukassa kaasata valdkonna koolitusvajadust tundvaid eksperte, näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumist , Sotsiaalministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist või Kutsekojast, samuti erialaliitudest. Näiteks saab Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja juhtida komisjoni tähelepanu olukordadele, kus ministeerium pakub ise tööandjatele lahendusi, mida tasub tööandjal oma töötajate õpetamisel kasutada. Lõige 5 sätestab, et koolitustoetuse taotlemisel töötajate tööle võtmisel (värbamise olukorras) otsib tööandja esmalt vaba töökoha täitmiseks töötukassa vahendusel sobivaid töötajaid registreeritud töötute seast, avaldades töötukassa portaalis töökuulutuse. Ka personaliotsingu firma võib avaldada tööandja nimel töötukassa portaalis töökuulutuse. Kui tööandja ei leia töötukassa vahendusel sobivat töötajat, võib ta töötaja leida muul viisil, sh oma ettevõttest , ja taotleda tema tööle või uuele ametikohale võtmiseks toetust. Nimetatud nõude eesmärk on pakkuda esmalt võimalust rakenduda tööle registreeritud töötutel, kes vastavad tööandja otsitavale kandidaadile seatud nõuetele. Lõige 6 avab lõike 3 punktis 2 sätestatud toetuse saamise eeldused. M ajandustegevuse ümberkorraldamise na käsit atakse muu hulgas olukorda, kui olulisel määral muutub ettevõtte tootmis- või teenindusprotsess, ettevõte liigub uuele sihtturule või uude tegevusvaldkonda ning sellega kaasneb muutus ettevõtte töötajate arvus. Kvalifikatsiooninõuete uuenemise olukorras toetab töötukassa töötajate koolitamist juhul, kui muudatused on tingitud välistest asjaoludest, näiteks on hiljuti muutunud või on muutumas ette nähtud nõuded ametikohal töötamiseks või uueneb oluliselt kutsestandard. Kvalifikatsiooninõuete uuenemise olukorras toetab töötukassa töötajate koolitamist juhul, kui muudatus on jõustunud taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul. Uue tehnoloogia kasutusele võtmisega on tegemist juhul, kui võetakse kasutusele uued seadmed (nt uued tootmisliinid, tootmispingid, tööstusrobotid jne) või masinad ja muudatus on toimunud taotluse esitamisele eelneva kahe aasta jooksul. Lõige 7 sätestab, et muutuste olukorras, eesti keele oskuse või IKT-oskuste omandamise toetamiseks makstakse koolitustoetust juhul , kui tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul. Seega eeldatakse, et tegemist on toimiva ettevõttega, kellel on töölepinguga töötavad töötajad ja kes on töötuskindlustussüsteemi panustanud. Värbamise olukorras saab koolitustoetust taotleda ka alustav ettevõtja ja ei eeldata tööandja eelnevat panustamist töötuskindlustussüsteemi. Lõike 8 kohaselt ei maksta koolitustoetust sellise töötaja eest, kellega toetust taotlev tööandja on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel . Sätte eesmärk on vältida töösuhte lõpetamist ja sama inimese uuesti värbamist olukorras , kus inimese oskused vajavad uuendamist, kuid majanduslikel põhjustel ei ole tööandja võimeline seda ise tegema. Määruses on sätestatud kuue kuu piirang, mis on piisavalt pikk aeg , mille jooksul ei ole tööandjal võimalik tööd ümber korraldada uut inimest värbamata ning töötajal on majanduslikult ebamõistlik oodata eel mise tööandja juurde uuesti tööle asumist. Lõige 9 sätestab toetatava koolituse mahu. Koolituse maht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi (1 akadeemiline tund = 45 minutit) ja koolitus e maksimaalne pikkus võib olla 12 kuu d . Koolituse õppekava võib koosneda erinevatest moodulitest, sisaldades vajaduse korra l ka iseseisva töö tunde ja ettevõttes toimuvat praktilist õpet. Nõude eesmärk on toetada töötajate koolitusi, mis on tavapärasest suurema mahuga ja seega tööandjale kulukad. Koolitustoetusega toetatakse üldjuhul tingimustele vastavate täienduskoolituste pakkumist. Töötukassa võib toetada ka tasemeõpet , kuid seegi peab mahtuma 12 kuu sisse , eelkõige juhul, kui tööandja vajadusest lähtuvalt on vaja õppekava või õppe korraldust kohandada või õpe on tasuline. Tööandjal on tasemeõppe puhul võimalik taotleda tööjõukulude katmist töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal. Tööandjal on võimalik luua koostöös täienduskoolitusasutusega enda vajadustele sobiv õppekava või valida töötajate koolitamiseks koolitusturul pakutav koolitus. Õppekava valimisel ja koostamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri määruses „Täienduskoolituse standard“ täienduskoolituse õppekavale kehtestatud nõuetest. Lõike 10 kohaselt makstakse koolitustoetust, kui koolituse korraldaja on täienduskoolitusasutuse pidaja . Koolitust võib korraldada muu teen u seos u taja erandjuhtudel, kui soovitud täienduskoolitust ei korralda ükski täienduskoolitusasutuse pidaja. Ka viimasel juhul peab koolitus vastama täienduskoolituse standardis sätestatud nõuetele ehk koolitus toimub vastavalt õpiväljundipõhisele õppekavale ja selle läbimist kinnitab tõend või tunnistus. Seega toetatakse tööandjaid töötajate koolitamisel nii koolitusturul pakutavate õppekavade alusel kui ka olukorras, kus koolitusturul sobilikku õpet ei pakuta (nt puudub tehnoloogia arengut arvestav õppekava või on vajalikud valdkonnaülesed oskused) ja uus õppekava tuleb vastavalt tööandja vajadustele luua. Eesti keele koolitus e puhul on oluline, et koolitusasutusel on olemas tegevusluba, mis annab kindluse eesti keele koolituse õppekavade ja eesti keele õpetajate kvaliteedi kohta , sest Keeleamet on need kinnitanud. See tagab tööandjale ka võimaluse jätkata eesti keele õpet sama koolitusasutuse juures eesti keele A1- oskustasemest edasi. Lõige 1 1 sätestab kulud, mille eest koolitustoetust makstakse. Tööandjale makstakse koolitustoetust koolituskulu eest ja töötaja koolitusel osaletud tööaja eest. Töötaja koolitusel osaletud aja eest hüvitatav töötasu summa arvestatakse iga koolitustunni kohta tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse maksmise otsuse tegemise ajal. Sätte eesmärk on kompenseerida tööandjale osaliselt tööjõukulu selle aja eest, kui töötaja ei saa tegeleda tavapäraste tööülesannetega, vaid osaleb koolitusel. Mitme uuringu tulemused on näidanud, et tööandjate hinnangul takistab töötajatele koolituse pakkumist nii koolituse kõrge hind kui ka töötajate liigne hõivatus ja suur töökoormus. Koolitatavate tööjõukulu kompenseerimist loetakse abikõlblikuks ka Euroopa Komisjoni riigiabi reguleeriva üldise grupierandi määruse kohaselt. Koolituskulude eest toetuse saamiseks tuleb tööandjal esitada töötukassale koolituse arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendav dokument. Säte välistab sularahatehingud. Kui koolitus toimub väljaspool Eestit, on võimalik toetust saada ka töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulu hüvitamiseks. Sõidukulude eest makstakse tööandjale koolitustoetust tööandja esitatud arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel. Lõi getes 1 2 ja 13 sätesta takse koolitustoetuse määrad ja ülem m äär töötaja kohta kolme aasta jooksul . Tööandjal säilib üldjuhul töötaja koolituskulude katmisel omavastutus. Töötukassa võib maksta tööandjale kulude kogusummast kuni 80%, kuid kõige rohkem 2500 eurot ühe töötaja kohta. Erandiks on juhtum, kui töötaja värvatakse töötukassas töötuna arvel olevate isikute seast, mis juhul võib toetus olla kuni 100% kulude kogusummast, kuid kõige rohkem 2500 eurot ühe töötaja kohta. K ui koolitustoetust taotleval tööandjal on vähese tähtsusega abi (VTA) ülemmäär täitunud, hüvitatakse toetuse andmisel üldise grupierandi määruse alusel kulude kogusummast kuni 50%, kuid kõige rohkem 2500 eurot ühe töötaja kohta. Samale tööandjale makstakse erinevatel alustel (nt kui sama töötaja koolitust toetatakse esmalt kuni 100% ulatuses, kuna tööandja värbab töötuna arvel ole va inimese , ning seejärel kuni 80% ulatuses eesti keele oskuse arendamiseks) koolitustoetust sama töötaja eest kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul. See säte tagab koolitustoetuse sihipärase kasutamise ja rahastamise jätkusuutlikkuse. Lõige 1 4 sätestab töötukassale võimaluse koolitustoetuse andmisest keelduda või seda vähendada juhul, kui taotletud kulud on põhjendamatud . Selle sätte eesmärk on tagada koolitustoetuse sihipärane kasutamine , näiteks juhul , kui valitud koolituse planeeritud kestus ei ole kooskõlas koolituse jooksul omandatavate õpiväljundite mahuga, st planeeritud ajaga ei ole võimalik soovitud oskus i omandada või koolituse maksumus on turuhinnast oluliselt kõrgem . Lõige 15 sätestab, et koolitustoetuse taotlus tuleb esitada enne koolituse algust ja et värbamise olukorras saab taotluse esitada kuni nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest, sh võib tööandja ametikohale võtta tööle juba olemasoleva töötaja, sel juhul arvestatakse nelja kuud ametikoha vahetusest arvates. Punkt is 2 sätestatakse , et koolitustoetust makstakse, kui kulusid tõendavad dokumendid on töötukassale esitatud kuue kuu jooksul koolituse lõppemisest. Lõige 16 on uus regulatsioon võrreldes seni kehtinuga. S ee võimaldab koolitustoetuse maksmise otsuse tegemise ajal jälgida kas tööandja või koolitaja tegevus on jätkusuutlik ja õiguskuulelik. Koolitustoetust ei määrata punktide 1 ja 2 kohaselt juhul , kui tööandja või koolitaja majandustegevus on lõppemas likvideerimise või pankrotistumise tõttu, samuti juhul, kui tööandja või koolitaja ei ole kinni pidanud töötukassaga sõlmitud kokkulepetest , rikkudes haldus- või hankelepinguid, sh pole järginud koolituskaardi koostööpõhimõtteid (vt täpsemalt § 12 lg 3 selgitused). Tööandjal on kohustus esitada äriregistrile tähta jaks majandusaasta aruanne, mis võimaldab töötukassa komisjonil hinnata muutuste aega ja ulatust (nt liikumine välisturgudele, käibekasv aastate kaupa jms) , seega on oluline, teenuse pakkumiseks peab isik olema selle tähta jaks esitanud (punkt 3) . Koolitustoetust ei määrata punkti 4 kohaselt ka juhul, kui otsuse tegemise ajal on tööandjal riigi ees maksuvõlg, mis kokku (kõik maksud, makse d ja intress ) on 100 eurot või suurem ja on ajatamata. Määruses mõistetakse maksuvõlga m aksukorralduse seaduse § 32 tähenduses. Maksuvõlga on võimalik kontrollida ja jälgida äriregistris. Lõige 1 7 sätestab, et koolitustoetust ei maksta, kui tööandja on ise taotluses märgitud koolituse koolitaja või kui tööandja ja koolitaja (koolitusasutus) on seotud, ning täpsustab, keda loetakse tööandjaga seotu ks . Säte välistab, et k oolitaja (koolitusasutus) on samal ajal koolitust vajava töötaja tööandja ja koolitus toimub tööandja juures. Koolitustoetus ei ole mõeldud selleks, et finantseeri da tööandja kohustuste täitmist töötaja ees ega tööandja äritegevust. Töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punkti 5 kohaselt peab tööandja tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Lõige 18 sätestab töötukassa õiguse koolitustoetuse andmise otsust muuta (sh toetust vähendada) või otsus põhjendatud juhul kehtetuks tunnistada. Sätte vajadus on tingitud olukordadest, kus paikvaatluse käigus selgub, et koolituse tase ja kvaliteet on niivõrd kehv, et tegelik eesmärk jääb saavutamata. Samuti on praktikas esinenud olukordi, kus algselt intensiivsena plaanitud praktiline koolitus venitatakse pikale perioodile nii, et igal päeval toimub üks tund, ja tekib küsimus, kas selliselt on võimalik vajalikud teadmised ja oskused omandada. Haldusmenetluse seaduse § 66 lõiked 2 ja 3 sätestavad ammendava loetelu, millal saab õiguspärast haldusakti vastavalt edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt muuta või kehtetuks tunnistada. Üheks selle eelduseks on, et see on lubatud õigusaktiga või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis. Koolituse eesmärgiga seotud võimalus koolitustoetuse andmise otsus kehtetuks tunnistada tuleb sätestada õigusaktis, mitte haldusaktis, kuna see asjaolu peab juba koolitust valides olema tööandjale teada. Eelnõu §- s 27 sätestatakse tööpraktika teenus. Võrreldes TTTS- i ga ei ole teenuse sisu oluliselt muutunud. Tööpraktika teenus t osutatakse eelnõu § 9 kohaselt töötu le, kinnipeetavale muule isikule ja pensioniealisele muule isikule. Võrreldes TTTS- i s sätestatuga ei osuta ta tööpraktika teenus t enam avavanglas kinnipeetava le isiku le , kes tööta b, ega koondamisteatega töö taja le. Avavanglas kinnipeetavad isikud, kes töötavad, ei saa üldjuhul töö kõrvalt tööpraktika l osaleda ning neil on võimalik ümberõppe vajaduse korral kasutada selleks tööturukoolitust, kus õppeprogrammide intensiivsuse ja vormide valik on laiem kui praktilise väljaõppe käigus toimuval tööpraktika l. Koondamisteatega töötajad ei ole seni tööpraktika teenust kasutanud, sest enamasti peab töötaja koondamise tähtpäeva saabumiseni oma senisel töökohal tööülesandeid täitma. Lõike 1 kohaselt on tööpraktika eesmärk arendada inimese töö tamise ks vajalikke teadmisi ja oskusi töökeskkonnas toimuva praktilise ja lühiajalise väljaõppe käigus ning soodustada seeläbi inimese tööle asumist ja suurendada tema konkurentsivõimet tööturul. L õi g e 1 sätestab üldpõhimõtte, et tööpraktikat korraldatakse eelkõige , lähtudes inimese tööalastest eesmärkidest. Lisaks ee spool nimetatule võib t ööpraktika korraldamise huvi tuleneda tööandja olukorras t, kus tööturult ei ole võimalik leida vaba töökoha täitmiseks sobiva ettevalmistusega või kvalifikatsiooniga töötajaid ja tuleb pakkuda töökohapõhist väljaõpet. K a viim a ti nimetatud juhul toetab tööpraktika eelkõige sobiva ametialase vajadusega inimesi ja nende tööalaste eesmärkide täitmist. Lõikes 2 kirjeldatakse tööpraktika sisu ja olemus t ning rakendamise viis i . Tööpraktika on inimeste tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine töökogemuse ehk praktilise väljaõppe kaudu ning see toimub konkreetse tööandja juures ja juhendamisel. Tööpraktika t korraldatakse , kui inimese tööle saamise takistuseks on vajadus omandada uusi ametialaseid oskus i ja teadmisi praktilise töö kaudu või tutvuda töö tegemisega , kui on omanda t ud teatud eriala, kuid puudub vajalik praktiline töökogemus, töökogemus on vähene või aegunud. Viima ti nimetatu tähendab, et töökogemus on omandatud kaua aega tagasi või sellises valdkonnas, kus ei ole enam tõenäoline tööd leida , kuid praktilise ja lühiajalise väljaõppe tulemusel omandatud oskused parandavad konkurentsivõimet tööturul. Tööpraktika eesmärgid, st milliseid teadmisi ja oskusi on vaja omandada, seatakse koostöös teenusesaajaga töökeskse l nõustamise l . Tööandjaga kokkulepitavad ja praktika käigus täidetavad ülesanded peavad olema kooskõlas hinnatud praktika vajadusega. Tööpraktikat võivad korraldada kõik isikud ja asutused (st eraõiguslikust juriidilisest isikust või füüsilisest isikust tööandja või kohaliku omavalitsuse asutus, täidesaatva riigivõimu asutus jne). T ööpraktikale seatud eesmärkide täitmi se tagamiseks , peab see vastama tegevuskavas seatud tööpraktika eesmärgile, muu hulgas peab olema võimalus anda piisavalt tööd, tööandja peab tagama pädeva juhendamise, et inimene saaks täita tööülesandeid kaasaegsel ja konkurentsivõimelisel tasemel. Lisaks tuleb tööandjal tagada töökohal ohutuse ja tervise kaitse (vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 8). Teenuseosutaja sobivust hindab t öötukassa , hinnates vajaduse korra l töö tingimusi praktikakohas. Lõikes 3 täpsustatakse osapoolte suhte i d ning sätestatakse, et t öötukassa sõlmib tööpraktika teenus t osutava tööandjaga ehk teenuseosutajaga halduslepingu. Tööpraktika teenust pakutakse koostöös tööandjaga, mistõttu muud täpsemad teenuse tingimused ja asjaolud sätestatakse osapoolte vahel sõlmitavas halduslepingus. Eelnõus ei tooda välja praktikalepingu kohustuslikke tingimusi, kuid lepingu sõlmimise eesmär k on kindlaks määrata poolte õigused ja kohustused, eelkõige praktika täpsem korraldus, st tööpraktika eesmärk, tööülesannete üldkirjeldus, kestus, aeg ja koht ning juhendaja või vajaduse korra l erinevad juhendajad ja tasumise tingimused . Lõige tes 4 ja 5 sätestatakse tööpraktika kest us . Võrreldes TTTS- i ga ga on tööpraktika kest us t muudetud eesmärgiga selle määramisel lähtuda enam töötukassa senisest praktilisest kogemusest. TTTS - i kohaselt kest is tööpraktika kuni neli kuud. Eelnõu kohaselt saab töö praktika kesta ku n i kaks kuud. Tööpraktika k estuse rangem piiramine on tingitud vajadusest kindlustada , et ettevõtted ei kasutaks tööpraktika teenust mitte-eesmärgipäraselt. Tööpraktika kestus sõltub sellest , kas tegemist on uue ameti õppimisega, mis nõuab rohkem aega, või ununenud teadmiste ja tööoskuste meelde tuletamise ja täiendamisega , samuti sellest , millise aja jooksul suudab konkreetne inimene eeldatavasti tööks vajalikud oskused , teadmised ja kogemuse d omandada. Töötukassa hindab tööpraktika kest ust töökeskse nõustamise ga , hinnates inimese vastavust ametikoha nõuetele ja tema tausta (millised olemasolevad kutse- ja tööalased taustaandmed, st haridus, läbitud koolitused, omandatud eriala, töökogemus, muud oskused, toetavad klienti praktikale suunamisel). Lõige 5 sätestab tööpraktika kestuse erisuse , et ainult põhjendatud vajaduse korral saab tööpraktika lepingu sõlmida neljaks kuuks. Senine kogemus on näidanud, et eesmärgistatud teadmis ed ja oskus ed on võimalik tööpraktikaga omandada keskmiselt kahe kuu jooksul ning sellest pikem periood ei loo kliendi jaoks enam lisandväärtust ega ole üldjuhul põhjendatud. Eelistatud on sõlmida tööpraktika leping lühemaks ajaks ja seejärel põhjendatud vajaduse korral lepingut pikendada. Lepingu perioodi pikendamise otsus sõltu b sellest, millisel tasemel on inimene ettenähtud teadmise d ja oskuse d omanda nud või millised oskused on jäänud omandamata. Lõike s 6 täpsustatakse tööandja kohustust määrata tööpraktikal osaleja juhendaja. Juhendamine peab olema pädev, et täita osapoolte vahel kokku lepitud praktika eesmär gid ja praktikatingimused. M uu hulgas seatakse piirang , et sama inimene võib samal ajal olla kuni nelja inimese juhendaja või tugiisik (vt § 37) . Eelnõu ei piira p raktikantide arvu ühe tööandja juures ning samal või sarnasel tööl. Sättega on piiratud ühe juhendaja poolt juhendatavate inimeste lubatud arv, et oleks tagatud vajalik töökorraldus, piisav juhendamine tööülesannete täitmisel, maksimaalne tähelepanu ning tagasiside oskustele, arengule ja tulemuslikkusele. Lõikes 7 määratakse juhendajale juhendamistasu maksmise korraldus. Juhendamistasu maksmise eesmärk on motiveerida tööandjat tööpraktika teenus t osutama , katta juhendamisega kaasnevad kulud ning toetada seeläbi nõuetele vastava t väljaõp et töökohal. Juhendamistasu makstakse iga praktika päeva eest töötasu alammäära alusel arvestatavast päevamäärast. Päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alam m äär tunnis (202 3 . a astal a 4,3 0 ) . Tööandjale makstav juhendamistasu väheneb kuudega, sest praktika käigus omandab inimene järjest parema töövilumuse ning vajab seetõttu järjest vähem individuaalset juhendamist. Eelnõu § 13 lõigete 1 ja 2 alusel peab tööandja arvestust tööpraktikal osa lej ate kohta ning esitab andmed töötukassale halduslepingus kokkulepitud tähtajal ja viisil. Lõikes 8 sätestatakse, et töö praktikal osale mine ei ole käsit atav töösuhtena , mis allub töölepingu seaduse s sätestatule. Samas peab tööandja täitma praktika korraldamisel teatud kindlaksmääratud töölepingu seaduse tingimusi , mis seavad piirangud töötamisele, kui tegemist on alaealisega , samuti tööaja le ja tööaja korralduse le, ning täitma tööpraktikal töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid. Tööandja peab tagama inimesele praktika ajal töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning tööülesannete täitmiseks vajalikud materjalid ja töövahendid teiste töötajatega samadel alustel. Tööp raktikal osaleja tööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg) , ning eeldatakse, et töötaja töötab kaheksa tundi päevas (TLS § 43 l g-d 1 ja 2 ) . Samuti on eelnõus reguleeritud teenusel osaleja tööaja korraldus juhul, kui tööpraktikat rakendatakse tööandjate juures, kus töötajatele rakendatakse summeeritud tööaja arvestust (nt tervishoiutöötajad või kaugsõiduautojuhid). T öö iseloomust tulenevalt ei ole võimalik ega mõistlik juhendajaga praktikandile selle töö õppimiseks kohaldada teistsugust tööaja arvestust kui teda juhendavale töötajale. S ummeeritud tööaja arvestuse kohaldamise võimaldamine (TLS § 43 lg-d 2 – 3 ja 5, § 46 lg 1 , §-d 51 ja 52) tööpraktikale kindlusta b , et praktikandi , kelle töö iseloom eeldab summeeritud tööaja kasutamist, õigused on kaitstud võrdselt sarnases graafikus töötavate töötajatega. Eelnõu §- s 28 sätestatakse arengutreeningu teenus. Võrreldes THP - ga ei ole teenuse sisu oluliselt muutunud. Arengutreeningu teenus t osutatakse eelnõu § 9 kohaselt töötule. Lõi gete 1–3 kohaselt on arengutreeningu eesmärk toetada inimese ametialas t arengu t ja muutustega toimetulekut pädeva arengutreeneri toel , juhenda des eelnevalt ettevõtte või asutuse juhina tegutsenud töötu t , et tuvasta da tema teadmised ja oskused ning arengusuunad . Praktikas on ilmnenud, et juhina tegutsenud ja töö kaotanud inimesed võivad vajada lisaks tavapärasele karjäärinõustamisele ja töökesksele nõustamisele täiendavat personaalset nõustamist ja tuge kogemustega juhtimispraktikutelt, et aidata mõtestada inimese senist töökogemust, analüüsida tööalast potentsiaali, leida uusi võimalusi oskuste ja kogemuste kasutamiseks ning teha edasisi karjäärivalikuid. Lõike ga 4 piiratakse ü he arengutreening u kestust maksimaalselt 12 kuu ga, mis on sama nagu tööturukoolituse maksimaal n e kestus. Lõikes 5 sätestatakse, et arengutreeningu teenuse osutajat saab valida töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. Teenus epakkujate kvalifitseerimiseks seab tingimused töötukassa, millest lähtuvalt saab teenust pakkuda arengutreener, kelle haridus, kogemused ja tase vastavad standarditele (nt International Coach Federation (ICF) ) või kes on läbinud superviisori/ coach ’ i väljaõppe, mis on vastavuses Association of National Organisations for Supervision in Europe (ANSE) ja Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu (ESCÜ) väljaõppe standardiga, ja kes omab kehtivat ESCÜ kvaliteeditaset 6, 7 või 8 . Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse, et arengutreeningu kulu võib ühe inimese eest tasuda sarnaselt koolituskaardi alusel toimuva tööturukoolituse ga kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul, kusjuures arengutreeningu ja koolituskaard i alusel toimuva tööturukoolituse kulu d kumuleeritakse ehk ne id ei tasuta kokku rohkem kui 2500 eurot, sest inimesel on võimalus oma kompetentsi arendamiseks osaleda ka tööturukoolitusel. Eelnõu §- s 29 sätestatakse ettevõtluse alustamise toetus e andmine . Võrreldes TTTS- i ga ei ole teenuse sisu oluliselt muutunud , küll aga muutuvad teenuse saamise eeldused . Ettevõtluse alustamise toetust antakse eelnõu § 9 kohaselt töötule , sh õppivale töötule ja tervisest tuleneva takistusega õppivale töötule ja pensioniealisele muule isikule. Lõikes 1 sätestatakse ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk aidata töötul luua endale tasustatud töökoht. Eelnev on kooskõlas TöMS-i eesmärgiga vähendada töötust ja lühendada selle kest ust. Lõike s 2 nähakse ette, et toetust antakse majandustegevusega alustamiseks uue asutatava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana. Toetust antakse esmavajalike vahendite soetamiseks ja kulude katmiseks ehk toetus on mõeldud kulutusteks , milleta ei ole võimalik ettevõtlusega alustada. TTTS-is sellist piirangut ei ole ja praktikas esineb tihti olukordi, kus taotlejad soovivad toetusest teha investeeringuid, mis ei ole esmavajalikud ega põhjendatud. Näiteks oleks taotlejal võimalik ettevõtlusega alustada soodsamate seadmete või vahenditega või ei vaja ta üldse tegevuse alustamiseks soovitud investeeringut , näiteks ei ole põhjendatud inimese juures teenust osutava santehniku soov kasutada kogu toetust kontorimööbli soetamiseks. Lõikes 3 kehtestatakse ettevõtluse alustamise toetuse üle m määr summas 6000 eurot taotleja kohta. Ühise äriplaani elluviimiseks on võimalik mitmel taotlejal esitada ka ühine taotlus, mis näiteks kahe taotleja puhul on positiivse otsuse korral 12 000 eurot. Lõikes 4 sätestatakse, et toetust saab taotleda vähemalt 18-aastane inimene, kes on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või varasem ettevõtluskogemus. Vanuseline piirang tuleneb sellest, et üldjuhul peab inimene äriühingu asutamiseks olema saanud vähemalt 18-aastaseks. Siis on inimene täielikult teovõimeline ega vaja ettevõttega seotud tehingute tegemisel eestkostja nõusolekut. Ettevõtluskoolituse läbimine on kohustuslik , kui taotlejal puudub majandusalane kõrgharidus või varasem ettevõtluskogemus . Kui taotlejal on majandusalane kõrgharidus omandatud aastaid tagasi või ta on küll ettevõtjana tegutsenud , aga ei tunne end kindlalt ja teadmised vajaksid värskendamist, võib töötukassa võimaldada ettevõtluskoolituse läbimist . Ettevõtluskoolituse läbimisel on suurem tõenäosus, et taotleja suudab kõik olulised etapid enda jaoks läbi mõelda ja esitada hea kvaliteediga äriplaani, mis omakorda vähendab halduskoormust ja loob eeldused alustada jätkusuutliku ettevõtlusega . Toetuse taotlemisel on võimalik arvestada taotleja varasemat ettevõtluskogemust ja omandatud kutse- või kõrgharidust majanduse alal. Õpingute käigus läbitud aineid arvestatakse ettevõtluskoolitusena juhul, kui nende sisu ja maht vastab nõuetele . Selleks esitab taotleja töötukassale õppekava, mille alusel töötukassa hindab ainete raames läbitud teemade ja mahu piisavust. Ettevõtluskogemuseks loetakse vähemalt aastane tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu juhatuse liikmena . L ühemaajalist ettevõtluskogemust ei saa lugeda piisavaks, kuna ei saa olla kindel , kas taotleja omab piisavat ülevaadet ettevõtlusest. Samuti ei loeta ettevõtluskogemuseks tegutsemist mittetulundusühingu juhatuse liikmena, kuna mittetulundusühingu eesmärk ja põhitegevus ei ole tulu teenimine . Vastavalt eelnõu §-le 9 on ettevõtluse alustamise toetust õigus saada töötul, muul isikul, kes on vanaduspensioniealine, ennetähtaegset vanaduspensioni või päästeteenistuja toetust saaval isikul. Muudatusena ei saa ettevõtluse alustamise toetust enam taotleda koondamisteate saanud töötaja , kuna praktikas on ilmnenud, et koondamisteatega töötajal ei ole senise tööandja juures tööülesandeid täites aega ega võimalust ettevõtluse alustamist piisavalt ette valmistada ja taotlust esitada . Lõige 5 kehtestab loetelu dokumentidest, mille ettevõtluse alustamise toetust taotlev inimene peab töötukassale esitama. Tegemist on ammendava loetelu ga . Võrreldes senisega lisatakse loetellu elulookirjeldus ehk CV ja finantsprognoosid. See on vajalik õigusselguse ja halduskoormuse vähendamise huvides. Finantsprognoosid on äriplaani osa ja nõutavad ka praegu, kuid praktikas jätavad taotlejad finantsprognoosid tihti esitamata, mistõttu tuleb neid lisaks küsida. Dokumentide loetellu elulookirjelduse ehk CV lisamine aitab täiendavalt hinnata, kas taotleja varasem töökogemus, tööülesanded, täiendõpe, harrastused jms toetavad tema motivatsiooni ja valitud valdkonnas õnnestumise võimalust . Lõikega 6 tehakse täpsustus võrreldes TTTS- i ga ning sätestatakse, et ettevõtluse alustamise toetust taotlev töötu peab kuni ettevõtluse alustamise toetuse otsuse tegemiseni olema töötukassas töötuna arvel . Täpsustus on vajalik õigusselguse huvides, kuna praktikas võib ette tulla olukordi, kus ettevõtluse alustamise toetust taotleb töötu, kuid taotluse menetluse ajal, enne otsuse tegemist on tema töötuna arvelolek lõppenud nt seoses tööle või õppima asumisega. Nimetatud nõue ei kehti, kui töötuna arvelolek lõpetatakse seoses vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramisega (TöMS § 8 lg 4 p 2) või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse määramisega (TöMS § 8 lg 4 p 14). Lõi g e 7 kohustab töötukassat tegema otsuse toetuse andmise kohta 30 tööpäevaga. Menetlustähtaeg algab puudusteta taotluse esitamisest kooskõlas HMS §-ga 15. Toetuse taotlejaga võetakse äriplaani menetluse käigus asjaolude täiendavaks selgitamiseks ühendust olenevalt puuduste hulgast ja nende ulatusest. K ui taotleja puudusi sõltumata nende hulgast tähta jaks ei kõrvalda , võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Lõikes 8 sätestatakse välistavad asjaolud, millal ettevõtluse alustamise toetust ei anta . Kuna eesmärk on võimalikult kõrge tööhõive taseme saavutamine , antakse toetust ettevõtluse alustamiseks, mitte olemasoleva ettevõtja majandustegevuse toetamiseks või laiendamiseks. Nii ei maksta toetust juba tegutsevale ettevõtjale olemasoleva äriühingu osanikuks või aktsionäriks saamiseks , maksevõlglasele või ärikeeluga isikule. Samuti ei anta toetust suure äririskiga projektidele ega neile , kes on viimase kolme aasta jooksul saanud ettevõtluse alustamise toetust , või kui tegemist on valdkonnaga, mis on vastuolus avaliku huviga. Õ igusselguse huvides on tehtud järgmised täiendavad välistused: t ehingu teks seotud isikutega – – t ulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lõike 1 kohaselt on isikud omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Isikud, keda igal juhul käsitatakse seotud isikutena , on loetletud samas TuMS -i paragrahvis. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus toetuse saaja on teinud tehinguid ehk ostnud toetusest kaupu või teenuseid seotud isikute lt (nt elukaasla ne , abikaasa, iseendale kuuluva äriühingu kaudu jne) ; ü ürilepingu tagatisraha maksmiseks – tagatisraha makstakse lepingu lõppemisel tagasi, seega võimaldaks see toetuse saajal vahendite väärkasutust ; k oolituskulude katteks – – t oetuse saajatel on võimalus koolituskulude hüvitamiseks saad a ettevõtluse järelteenust (THP § 30 ) ; k innisvara ostuks – k innisvara all peetakse silmas kinnistusraamatusse kantavat iseseisva üksusena kantud vara (sh korter, maja, suvila , maa ) ning sellise vara soetamine ei ole lubatud , kuna alustaval ettevõtjal puudub üldjuhul vajadus kinnisvara soetada . Selle asemel on mõistlikum , a rvestades ka toetuse suurust ja kinnisvara hindu , kinnisvara vajaduse korra l rentida. Lõikes 9 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul kantakse ettevõtluse alustamise toetus toetuse saaja isiklikule pangakontole. Toetus kantakse toetuse saaja isiklikule pangakontole, kuna toetuse ülekandmise hetkeks ei ole toetuse saaja asutanud veel lõikes 2 viidatud uut äriühingut või registreerunud füüsilisest isikust ettevõtjana ning toetuse kandmine äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja kontole ei ole sätestatud ajaraamis ehk kümme tööpäeva võimalik. Lõige 10 kohustab looma uut äriühingut või registreeruma füüsilisest isikust ettevõtjana kahe kuu jooksul toetuse ülekandmisest, mistõttu ei saa eeldada, et toetuse saaja on toetuse ülekandmise päevaks asutanud ettevõtte või registreerunud füüsilisest isikust ettevõtjana ning avanud konto ettevõtjana. Eelnõu kohaselt tuleb seda teha kahe kuu jooksul toetuse ülekandmisest. Tegemist on uue tingimusega, mille eesmärk on soodustada majandustegevusega kiiremini alustamis t ja vähendada halduskoormus t. Tavapärane on, et äriplaanis planeeritakse esimest müügitulu esimesel-teisel kuul. Samas on praktikas juhtumeid, kus äriplaanis esitatud ettevõtte käivitamise tegevuskavast ei peeta kinni ning ettevõte luuakse alles kolmandal kuni kuuendal kuul. Sellisel juhul esimestel kuudel majandustegevust veel ei toimu või see on minimaalne ning esimese aruande alusel pole võimalik ettevõtet kontrollida. Muudatus annab aluse esimese aruande esitamisel toetus tagasi küsi da või mõjuva põhjuse olemasolu korra l aruandlusperioodi pikenda da , mis aitab vältida menetluse venimist. Lõige 1 1 kehtestab nõude kanda saadud toetus saaja isiklikult pangakontolt ettevõtja pangakontol e ning kohustab ettevõtluse alustamise toetusega seotud kulusid tasuma ettevõtja pangakontolt. Nõue on vajalik, sest praktikas on juhtumeid, kus toetust ei kanta kohe ettevõtte arvele ja ostud tehakse toetuse saaja eraisiku arvelduskonto kaudu. Toetuse summa üle kandmine ettevõtja pangakontolt võimaldab edaspidi kulusid kajastada korrektselt äriühingu raamatupidamisarvestuses, mis võimaldab toetuse ja kulude suhtes rakendada sel juhul äriühingule ette nähtud maksustamispõhimõtte i d . Lõikes 1 2 sätestatakse, et toetuse saaja on ettevõtluse alustamise toetuse kasutamisel seotud esitatud äriplaan iga kooskõlas toetuse andmise otsusega ning tal lasub kohustus kasutada toetus eesmärgipäraselt ära seitsme kuu jooksul toetuse ülekandmisest. Nimetatud tingimus on seotud toetuse kasutamise aruandluse tähtaegade ja kontrollisüsteemi muutmise ja tõhustamisega. Muudatus on kooskõlas eelnõu § 29 l õikega 2 , mille kohaselt antakse toetust esmavajalike vahendite soetamiseks ja kulude katmiseks, st ettevõtlust ei ole võimalik ilma nendeta alustada. Senine TTTS-i regulatsioon näeb ette, et isik peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile. Eelnõu kohaselt peavad kõik toetusest tehtavad kulud vastama ka toetuse andmise otsusele. Täiendus on vajalik, sest kui menetluse käigus selgub, et äriplaanis esitatud soovitud kulu ei ole põhjendatud, saab taotleja töötukassaga kooskõlastades planeeritud kulusid menetluse käigus muuta. Täiendus aitab vältida olukordi, kus toetuse saaja teeb peale toetuse saamist kulutusi ikkagi vastavalt äriplaanile, kuigi menetluse käigus planeeritud kulutused või nende hinnad muutusid. Toetuse saajad võivad teha toetuse kasutamises muudatusi ka peale toetuse saamist, kooskõlastades selle töötukassaga. Igakordne kooskõlastatud muudatus on toetuse andmise otsuse lahutamatu osa. Lõikes 1 3 kehtestatakse toetuse kasutamisel teatud kululiikidele ülemmäär. Ülemmääraks seatakse turunduskuludele kuni 20% ja tööjõukuludele kuni 30% ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäärast. Kululiikide ülem m äär võetakse ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäärast (6000 eurot) , mitte otsusega määratud toetusest. Planeeritud turunduskulud ja tööjõukulud peavad kajastuma taotlusele lisatud finantsprognoosis. Turunduskuludeks on audiovisuaalsed ja paber il reklaamimaterjalid , postituste võimendused , reklaamkuulutused, koduleht, sotsiaalmeedia kanalid , tegevus koha märgistused. N ii võib nt kodulehe kulu üldjuhul lugeda turunduskuludeks, kuna suurem osa alustavate ettevõtjate veebilehtedest on pigem visiitkaardi-tüüpi kodulehed. Samas, kui loodava ettevõtte põhiliseks müügikanaliks on planeeritud veebileht või e-pood ja selle arendamine maksab oluliselt rohkem kui 1200 eurot , võib töötukassa , lähtudes äriplaanist ja kavandatud tegevusvaldkonnast, lugeda veebilehe arendust kas eraldi kuluks või arvestada see turunduskuluks. Tegevusvaldkondades võivad turunduskulud olla erinevad. Tööjõukulude katmisele üle m määra seadmisel on lähtutud eeldusest, et sellega toetatakse kõige rohkem kahe kuu tööjõukulude katmist . See on kooskõlas ka lõikega 2, mille kohaselt kaetakse toetusega kulusid, mis on esmavajalikud ja seotud majandustegevuse alustamisega, mistõttu on põhjendatud ka tööjõukulude katmine majandustegevuse alguses. Senine praktika on näidanud, et alustava ettevõtte tööjõukulude katmine esimestel tegevuskuudel võimaldab keskenduda ettevõtte käivitamisele ja tulu teenimisele. Hiljem peaks jätkusuutlik ettevõte suutma palgakulusid nagu muid ettevõtte jooksvaid kulusid ise katta. Lõigetes 1 4 –19 sätestatakse saadud toetuse kasutamise kontrollimisega seotud tingimused ja tegevused. Eelnõuga muudetakse toetuse kasutamise aruandluse tähtaeg u ja kontrollisüsteemi. Uue kontrollsüsteemi kohaselt te eb töötukassa kontrolli 1 9 kuu ulatuses vähemalt kahel korral alates toetuse saaja pangakontole ülekandmise päevast . Muudatuse eesmär k on anda toetuse saajale piisavalt aega äriplaani järgsete tegevuste elluviimiseks ja planeeritud tulemuste saavutamiseks. Toetuse kasutamise kontrollimi ne toimu b töötukassa kehtestatud aruande vormis vastavalt lõikele 14 . Toetuse saajal tuleb esita da kaks aruannet, millest esimene tuleb esitada toetuse isiku pangakontole ülekandmise päevast arvates kaheksandal kuul ning teine aruanne 20. kuul. A ruanded tuleb esitada vastavalt 1 . – . 7 . kuu ja 8 . –19. kuu kohta. Esimene periood, seitse kuud, on piisav aeg, et registreerida ettevõte, soetada toetusest kõik äritegevuseks vajaminev ja alustada äriplaani elluviimist. Järgneva 12 kuu jooksul peaks ettevõtja suutma majandustegevuse selliselt käi ma saa d a, et peaks olema võimalik hinnata ettevõtte toimimist. Muudatuse eesmär k on optimeerida toetuse kasutamise kontrollsüsteemi, s.o täpsem alt fikseerida aruandlusperioodid . Aruannete esitamise täpsed tähtajad on ka edaspidi leitavad ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsuses ja e-töötukassas. Aruande vormi kehtestab lõike 15 kohaselt töötukassa. S ätte kohaselt jääb töötukassale ka õigus küsida lisa dokumente ja selgitusi, samuti teha paikvaatlusi , et veendu da tegevuse alustamises ja toetuse sihtotstarbelises kasutamises. Võrreldes TTTS-iga täpsustatakse lõikes 1 6 toetuse kasutamise tõendam ist . Praktikas on olnud juhtumeid, kus toetuse saaja ei esita aruande esitamise tähtajaks kõiki töötukassa nõutud dokumente. Lisatud on tingimus, et kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande või kaardimakse teel tasutud kulusid. Sularahatehingud ei ole aktsepteeritavad, kuna need võimaldavad toetuse väärkasutust. Raamatupidamise algdokumentide all on mõeldud nt arvet, saatelehte, tööde vastuvõtmise akti, lepingut ja palgalehte. Esimesel aruandlusperioodil kontrollib töötukassa lõike 1 4 punkt i 1 kohaselt, et ettevõte oleks loodud, toetus kasutatud ja majandustegevus käivitunud ehk kas toetuse saaja on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist (vt ka § 29 lõi ke 17 punktide 1– 3 selgitusi ). Majandustegevuse hindamisel lähtutakse MSÜS § 3 lõikest 1 ning selle aluseks on mit u teguri t , sh töökoha loomine ja müügitulu teenimine. Kavandatud tegevuse elluviimine algab ettevõtja registreerimisega äriregistris. Lõikes 18 täpsustatakse , millal loetakse majandustegevus alanuks ning lõike 1 9 kohaselt kontrollib töötukassa toetuse kasutamise teise aruandega ettevõt ja majandustegevus e jätkuvat toimimist. Lõikes 20 sätestatakse aruandlusperioodi pikendamise tingimused juhul , kui äriplaanis ette nähtud majandustegevus ei ole alanud mõjuval põhjusel seitsme kuu jooksul toetuse ülekandmisest . TTTS-i kohaselt on aruandlusperioodi pikkuseks kokku 12 kuud ning mõjuval põhjusel võib töötukassa aruandlusperioodi pikendada nii esimesel kui ka teisel aruandlusperioodil kokku kuni kuus kuud ehk aruandlusperiood võib pikendamisega olla kokku maksimaalselt 1 9 kuud. Eelnõus on esimese ja teise aruandlusperioodi pikkus kokku 1 9 kuud ja seda sõltumata sellest, kas esimest aruandlusperioodi pikendatakse või mitte. Eelnõu kohaselt saab aruandlusperioodi pikendada mõjuval põhjusel ainult esimesel aruandlusperioodil kuni kuus kuud ning seda teise aruandlusperioodi arvelt. Näiteks , kui toetuse saaja on toonud mõjuva põhjuse, et ettevõtte käivitamine või vajalike kulutuste tegemine vms võtab aega rohkem kui seitse kuud , ja ta soovib pikendada esimest aruandlusperioodi kolme kuu võrra, peab toetuse saaja esitama esimese aruande 1 1 . kuul toetuse ülekandmisest 1. –10. kuu kohta ja teise aruande 20 . kuul 1 1 . –19. kuu kohta. Töötukassa hindab pikendamise soovi lähtuvalt mõjuvatest põhjustest ning lähtuvalt põhimõttest, et isikul oli võimalik tegevusega jätkata vahetult peale takistuse ära langemist. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivseid asjaolud, mis takistasid toetuse saajal majandustegevusega alustamast, nt toetuse saaja tervisest tulenevad põhjused , mille tõttu ei ole pikema t aega võimalik majandustegevusega alustada. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui majandustegevusega alustamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik ning sõltus pigem isikust endast. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus toetuse saaja ei ole toetust kasutanud, on teinud seda osaliselt või on kogu toetuse ära kasutanud , aga ei ole tellitud sead et või vahendi t kätte saanud näiteks tarneraskuste tõttu. Töötukassa ei aktsepteeri tehtud kulu seni , kuni tellitud seade on kätte toimetatud, kuna see ei pruugi üldse toetuse saajani jõuda ja siis peab tarnija ettemaksu toetuse saajale tagastama. Kui toetuse kasutamine viibib toetuse saajast sõltumatutel asjaoludel, on üldjuhul tegemist mõjuva põhjusega ja töötukassa võib esimest aruandlusperioodi pikendada vastavalt lõikes 20 sätestatule. Lõikes 2 1 sätestatakse asjaolud, mille ilmnemisel nõuab töötukassa toetuse täies ulatuses tagasi . T oetuse saajal tuleb toetus tagastada juh ul , kui ta ei ole täitnud määruses seatud nõudeid toetuse kasutamisele või ei ole seda teinud sihtotstarbeliselt. Lõige 2 2 sätestab toetuse osalise tagastamise tingimused. Näiteks võib töötukassa saadud toetuse osaliselt tagasi nõuda , kui on võimalik eristada, et osa toetusest ei ole kasutatud sihtotstarbeli selt või seda pole o saliselt üldse kasutatud. Seega arvestatakse toetuse kasutamisel nii seda, et toetust on esimesel aruandlusperioodil kasutatud vaid teatud ulatuses , lähtudes toetuse saamise eesmärgist (st kooskõlas määrusega) , kui ka asjaolu, et kui isegi kogu toetus on ära kasutatud, kuid vaid osa sellest on kasutatud sihtotstarbeliselt, siis kogu toetust tagasi ei nõuta. Osalise toetuse tagasinõudmine on võimalik seega vaid juhul, kui ka väiksema toetuse kasutamisega on toetuse eesmärgi saavutamine võimalik ning inimene suudab või on sellise kuluga suutnud uue ettevõtte asutada. Eelnõu §- s 30 sätestatakse ettevõtluse järelteenused. Võrreldes kehtiva THP-ga on eelnõus muudetud teenuse nime ( seni ettevõtluse toetamine ) , muud teenuse osutamise tingimused on jäänud samaks. Ettevõtluse järelteenuseid osutatakse eelnõu § 9 kohaselt töötajale, kes on saanud ettevõtluse alustamise toetust. Lõikes 1 sätestatakse ettevõtluse järelteenus t e eesmärk toetada ettevõtluse alustamise toetus e saaja äriplaani elluviimist . S ee on kooskõlas TöMS-i eesmärgiga vähendada töötust ja lühendada selle kest ust ning toeta b ettevõtluse alustamise toetust saanud inimese äriplaani jätkusuutlikkust. Lõikes 2 avatakse ettevõtluse järelteenus t e s isu, milleks on ettevõtluse alustamise toetust saanud isikute koolitamine, individuaalne mentorlus ja nõustamine mentorklubis (nn järelteenused) eesmärgiga toetada äriplaani elluviimist ja jätkusuutlikkust. Nimelt on töötukassa praktika näidanud, et ettevõtluse alustamise toetuse abil loodavate ettevõtete püsimajäämiseks on oluline osutada alustavale ettevõtjale terviklikku abi, mis lisaks toetuse andmisele hõlmab ka toetavaid järelteenuseid. Nii võib töötukassa ettevõtluse alustamise toetust saanud ettevõtjale hüvitada tema ettevõtlusvaldkonnaga seotud koolitus e kulud. Koolituskulude hüvitamisel on eelduseks, et valitakse koolitus , mis tagab vajalikud teadmised , mis on rakendatavad konkreetses äritegevuses, nt võib alustav füsioterapeut vajada turundusalast koolitust , mis võimaldab tal enda teenuseid paremini turustada ja seeläbi laiema sihtrühmani jõuda. Täiendavalt on ettevõtluse alustamise toetust saanud isikul võimalik osaleda töötukassa korraldatavas mentorklubis, kus osalejad saavad vahetada teadmisi ja kogemusi kogenud ettevõtjatega. Lisaks eelnevale on ettevõtluse alustamise toetust saanud isikul võimalik saada osa individuaalsest mentorlusest , kus mentori rollis on kogenud ettevõtja või pikaajalise juhtimiskogemusega inimene. Individuaalne mentorlus võib olla vajalik näiteks konkreetsete tulemusele orienteeritud eesmärkide seadmisel ja nende edukal saavutamisel . Lõikes 3 sätestatakse, et kui töötukassa hangib mentorklubis nõustamist, sõlmitakse selle läbiviimiseks teenuseosutajaga haldusleping. Kooskõlas TöMS § 6 lg 9 võib tööturuteenuse osutamiseks sõlmida halduslepingu, kui see on sätestatud TöMS alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis. Lõi k e ga 4 piiratakse, et inimesel on õigus teenusele kuni kahe aasta jooksul peale seda, kui talle on ettevõtluse alustamise toetu s välja makstud . Ajaline piirang on oluline, sest teenuse eesmär k on toetada ja edendada loodud ettevõtte püsimajäämis t , mis esiteks vajab enim toetust just ettevõtluse alustamisel, kuid teisalt peab olema suunatud töötuse vähendamisele, mis on eelkõige võimalik just vahetult peale töötustaatuse lõppemist. Alustav ettevõtja võib vajada esimestel ettevõtlusaastatel täiendavat juhendamist ja ettevõtluse püsimajäämist toetavaid koolitusi , mistõttu on järelteenustele seatud ajaline piir kaks aastat, seejuures on oluline, et teenus te osutamine lõppeks kahe aasta perioodi täitumisel. P ikemaajalise kogemuse omandamise l ja laiapõhjalisema koostöövõrgustiku loomisel on tal võimalik saada tuge võrgustikus või kasutada ettevõtte ressursse täienduskoolitusteks jms . Lõi ge 5 seab hüvitise piirmäära, kui ettevõtluse järel teenuste osutamise raames osaleb inimene koolituse l ja saab individuaalse mentorluse teenust . Hüvitatava kulu maksimaalne summa on 2500 eurot . Alustav ettevõtja saab ise otsustada, kui palju ta kasutab raha täienduskoolituseks või mentorluseks , kuid peab arvestama, et me ntorluseks kasutatav summa on piiratud 50% -ga hüvitise määrast ehk et kogu summat ei kasutataks üksnes mentorluseks. Töötukassa hüvitab kulud, kui koolitus ja mentori kasutamine on seotud ettevõtte tegevusega ning teenuste saami ne on eelnevalt töötukassaga kokku lepitud. Lõikes 6 sätestatakse, millal toetuse saajale ettevõtluse järelteenus te kulu ei hüvitata. Sätte s selgitatakse, et järelteenus on abikõlbmatu , kui toetuse saaja on ise samal ajal teenuse osutaja ehk ettevõte , kes teenust vajab , ei saa olla taotluses märgitud selle osutajaks. Osalt on eeldus, et alustav ettevõtja vajab täiendavat kõrvalist tuge või koolitust, teisalt ei ole ettevõtluse järelteenus t e eesmärk f inantseeri da alustava ettevõtja äritegevust. Eelnõu §- s 31 sätestatakse tööharjutuse teenus. Võrreldes TTTS-is, halduskoostöö seaduses, THP -s 2021 –2023 ja TAT- s 3 sätestatu ga ei ole teenuse sisu oluliselt muutunud. Tööharjutus e t eenust osutatakse eelnõu § 9 kohaselt töötule. Lõike 1 kohaselt on teenuse eesmärk suurendada inimese töövalmidust ja valmistada teda ette tööturule liikumiseks. Seega ei eeldata, et inimene saab pärast selle teenuse saamis t tööle, küll aga tal on edasised tegevused , mis aita vad liikuda tööturule lähemale ning seejärel liikuda tööturule . Lõikes 2 sätestatakse , et teenus hõlmab tööotsinguid soodustavaid tegevusi ning loetletakse neist peamised . T egevus t e ks , mis aitavad suurendada osalejate tööharjumus t on: motiveerimine, sotsialiseerimine, töö otsimist ja töötamist toetavate sotsiaalsete oskuste õpetamine. Praktikas kasutatakse sotsialiseer imiseks ja motiveerimiseks ühiseid grupitegevusi, kus juhendajate ja grupikaaslaste toel suurendatakse huvi oma tugev ate külgede vastu , tööga seotud tegevuste le , eneseväärtuse le ja pannakse paika tegevusplaan tööturule jõudmiseks . Sarnas es seisundis inimeste tugi aitab tööga seotud fookust paremini seada ning toetab eesmärkide poole püüdlemist. Lisaks võidakse teenuse raames tutvuda konkreetsete töö de ja töökeskkondadega ning kohtuda tööandjatega . T egevuste valik sõltub konkreetse sihtrühma tööle saamise takistustest ja abivajaduse ulatusest. Vajaduse korra l, eeskätt pikaajalise või sotsiaalsete erivajadustega töötu puhul on teenuse osaks ka lihtsamate tööde tegemine , mis ei nõua inimes elt erialaseid teadmisi ega oskusi, kuid aitavad kaasa tema töövalmiduse suurendamisele ning võimele oma oskustest ja võimetest paremini aru saada. T eenust osutatakse sageli koostöös kohaliku omavalitsusega, kes loob tingimused praktiliste tööde tegemiseks ning osaleb tööturule liikumist ettevalmistavas ja toetavas protsessis. Lõi ge 3 näeb ette võimaluse, et tööharjutuse korraldamiseks võib töötukassa sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu. Halduslepingus lepitakse kokku teenuse korralduslikud küsimused, nt toimumise koht , kestus , osalevate töötute arv , tööharjutuses osalejate kohta arvestuse pidamise , tasumise jm tingimused. Lõike 4 kohaselt on tööharjutuse maksimaalne kestus kuus kuud. Nii nagu tööharjutuse tegevuste valik, sõltub ka teenuse kestus konkreetse inimese tööle saamise takistus t est ja abivajaduse ulatusest. Maksimaalses mahus osutatakse enamasti teenust inimesele, kes on tööturult pikemalt eemal olnud ja kelle töövalmiduse suurendamine ja tööturule liikumise ettevalmistamine võtab kauem aega. Tavapäraselt on teenuse kestuseks kuni kolm kuud . Lõi ge 5 t äpsusta b, et juhul, kui tööharjutus seisne b töötamises, ei sõlmita selleks töölepingut, kuid kohalduvad tööpraktikaga sama d reeglid tulenevalt töölepingu seadusest ning töötervis hoiu ja tööohutuse seaduse st . Eelnõu §- s 32 sätestatakse nõustamisteenused . Võrreldes TTTS-is, THP -s 2021 – 2023 ja TAT- s 3 sätestatu ga ei ole teenuse sisu muutunud. Nõustamisteenuseid osutatakse eelnõu § 9 kohaselt töötule , sh õppivale töötule ja tervisest tuleneva takistusega õppivale töötule ja koondamisteatega töötajale . Lõige tes 1 ja 2 sätestatakse nõustamisteenus t e eesmärk ( kõrvaldada inimese tööle saamise takistused ) ja tööle saamise takistuste kõrvaldamiseks osutata va nõustamisteenuse liigid: psühholoogiline, võla- ja sõltuvusnõustamine. Psühholoogilise nõustamise käigus püütakse kliendiga koostöös leida lahendusi tema elus tekkinud pingetele ja probleemidele, et aidata parandada tema toimetulekut ja töö leidmist. Võlanõustamisel selgitatakse koos inimesega välja tema rahaline olukord ning kavandatakse tegevused, mis aitavad võlaprobleeme lahendada. Sõltuvusnõustamisel , eelkõige alkoholi-, narko-, hasartmängu- ja arvutisõltuvuse puhul , pööratakse tähelepanu nii sõltuvuse bioloogilistele, psühholoogilistele kui ka sotsiaalsetele külgedele. Psühholoogilis t e ning võla- ja sõltuvusprobleemide lahendamine aitab inimesel paremini keskenduda töö leidmisele ja hoidmisele ning tagab inimese pikaajalisema püsi mise tööturul. Lõige 3 sätestab , et töötukassa sõlmib teenuseosutajaga halduslepingu või võimaldab inimesel valida sobiva nõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast . Kuna tegemist on individuaalse teenusega, on oluline, et inimene leiaks talle sobiva nõustaja (hanke võitnud pakkujal ei pruugi olla just sellist nõustajat ning inimesel puudub valikuvõimalus). Samuti võimaldab see teenust pakkuda kiiremini ja paindlikumalt. Töötukassa hangib nõustamisteenuse ja sõlmib selleks teenuseosutajaga halduslepingu juhul, kui inimestele on vaja osutada nõustamisteenust grupis või mõnes piirkonnas ei ole kvalifitseerimistingimustele vastavat teenuse osutajat. Lõige 4 sätestab nõustamisteenuse eest tasumise ülemmäärad nõustamiskorra ja kalendriaasta kohta, kui inimene valib teenuse osutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. Psühholoogilise ja sõltuvusnõustamise nõustamiskorra eest tasub töötukassa mõlemal juhul kuni 70 eurot ning kulu kalendriaasta jooksul võib olla kuni 700 eurot, võlanõustamisel vastavalt 50 ja 500 eurot. T eenuse eest tasutava maksimaalse summa kehtestamisel on arvestatud, et ühele inimesele oleks võimalik pakkuda üldjuhul kuni kümme nõustamiskorda. Töötukassa ostab nõustamisteenuseid avatud turul t , mistõttu lähtub teenuse eest makstav tasu teenuse keskmisest turuhinnast ning see peab olema turuga võrreldes konkurentsivõimeline, et inimestele saaks päriselt abi pakkuda. Lõige 5 sätestab erisuse, et teenuse maht võib olla põhjendatud juhul suurem lõike s 4 sätestatud kalendriaasta ülemmäärast. See on vajalik , et inimese probleemi lahendamine ei jääks pool eli. Kui inimene ei saa piisavalt abi , võib tema valmisolek liikuda tööturule hoopis kahane da . Eelnõu §- s 33 sätestatakse kogemusnõustamise teenus. Võrreldes TAT- ga 3 ei ole teenuse sisu oluliselt muutunud , kuid e elnõu ga täpsustatakse teenuse tingimusi. Kogemusnõustamis e teenus t osutatakse eelnõu § 9 kohaselt tervisest tuleneva takistusega töötule , sh õppivale töötule j a tervisest tuleneva takistusega töötavale inimesele. Lõike 1 kohaselt on kogemusnõustamise eesmärk parandada inimese toimetulekut tema tervises tulenevate takistustega ning suurendada tema valmisolekut, motivatsiooni ja enesekindlust tööotsinguteks ja tööeluks. Lõikes 2 sätestatakse, et kogemusnõustami ne toimub sarnas t e tervise probleemidega inimes t e vahel. Teenuse saaja seisund peab vastama eelnõu § 6 p unktis 7 sätestatule. Teenust osutaval isikul peavad olema samuti tervisepiirangud, kuid ta ei pea vastama eelnõu § 6 p unktis 7 sätestatule, st ei pea olema tuvastatud töövõime vähenemine, määratud puue ega tunnistatud püsivalt töövõimetuks. Teenust osutava nõustaja tervisest tulenevad piirangud võivad esineda näiteks kuulmises, kõnes, liikumises, nägemises, vaimses tervises või tema piirangud võivad tuleneda südame- ja veresoonkonna haigustest , neuroloogilistest või muudest kroonilistest haigustest. Kogemusnõustaja pakub emotsionaalset , sotsiaalset ja praktilist tuge , jagab oma teadmisi ja kogemusi, mis aitasid või aitavad t al puude või tervisehäirega toime tulla , ning julgustab inimest oma kogemuse näitel tööd otsima või tööl püsima. Lõikes 3 sätestatakse, et inimene saab valida endale ise sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. See võimaldab teenust pakkuda kiiremini ja paindlikumalt ning vastavalt konkreetse inimese vajadusele . Seni on töötukassa teenust korraldanud nii kvalifitseeritud teenuseosutajate kaudu kui hankemenetluse ga . Kuna endale sobiva teenuseosutaja valimine töötukassa kvalifitseeritud partnerite nimekirjast töötukassa veebilehelt on inimese jaoks lihtne ja tagab sobiva teenuseosutaja, ei telli töötukassa eelnõu kohaselt kogemusnõustamise teenust hankemenetluse ga. Partneriks kvalifit s eerimiseks esitab teenuseosutaja vormikohase avalduse , tuues lisaks kontaktandmetele välja nõustamise sihtrühma, nõustamiskorra maksumuse, nõustamisruumi aadressi, nõustamiskeele ja kogemusnõustaja(te) andmed. Kui avalduse andmed on kooskõlas ja kogemusnõustajad vastavad koostöö põhimõtetes välja toodud tingimustele, otsustab t öötukassa juhatus teenuse osutajate kvalifitseerimise ja koostööpartnerite nimekirja kandmise. Kvalifitseeritud teenuseosutajad kantaks e töötukassa kodulehele ( https://www.tootukassa.ee/et/kogemusnoustaja ), kust teenusele suunatud inimesed saavad valida endale sobiva teenuseosutaja ning temaga kontakti võttes kokku leppida esmase nõustamise aja. Lõikes 4 sätestatakse kogemusnõustamise eest tasu tav maksimaal ne tunnihind ja nõustamiskordade arv. Kogemusnõustamise maksimaalse tunnihinna kehtestamisel on lähtutud avatud turul pakutava kogemusnõustamise individuaalteenuse hinnast, et inimestele oleks võimalik pakkuda kvaliteetset teenust. Kümme nõustamiskorda kalendriaastas hinnaga kuni 500 eurot on üldjuhul teenuse mõistlik maht, mille jooksul suurem osa inimesi saavutab teenuse eesmärgi. Lõikes 5 sätestatakse , et põhjendatud juhul võib töötukassa nõustamiskordade arvu suurendada ja tasuda nõustamise kulu ülemmäärast suuremas summas. See on vajalik , et inimese probleemi lahendamine ei jääks pool eli . Kui inimene ei saa piisavalt abi , võib tema valmisolek liikuda tööturule hoopis kahaneda. Eelnõu §- s 34 sätestatakse teenusena i ndividuaalsed lahendused. Eelnõuga integreeritakse üheks teenuseks kehtivas THP-s reguleeritud individuaalne töölerakendamine ja TAT - s 3 reguleeritud individuaalsed lahendused. Individuaalseid lahendusi pakutakse eelnõu § 9 kohaselt töötule , sh õppivale töötule, tervisest tuleneva takistusega töötajale ja tööandjale . Lõike 1 kohaselt on individuaalse te lahendus t e eesmärk lisaks tööle saamise ja töötamise jätkamise toetamisele parandada inimese võimalusi kasutada tööturuteenus eid ning toetada tööandja t tervisest tuleneva takistusega töötaja oskuste arendamisel. Lõikes 2 avatakse teenuse sisu, milleks on eesmärgiga seotud lisakulude hüvitamine või nende eest tasumine. Töötukassa hüvitab või tasub inimese eest tööturuteenuse kasutamisega, tööle asumisega või töötamise jätkamisega seotud täiendavad kulud juhtumipõhiselt . Lõikes 3 sätestatakse kellele , milliseid kulusid ja millistel asjaoludel hüvitatakse või tasutakse. Teenust osutatakse töötu le , kelle töölesaamine või tööturuteenuse kasutamine on raskendatud erinevate takistuste tõttu (pikaajaline töötus, hoolduskohustus, tervis jms) , mida ei ole võimalik kõrvaldada teiste tööturuteenustega. Sellisteks täiendavateks kuludeks võivad olla nt tervisetõendi-, viipekeeletõlke-, transpordi-, hooldusteenuse kulu jms. Töötule võidakse kulusid kas hüvitada või tema eest tasuda. Tervisest tuleneva takistusega töötajale hüvitatakse lisakulud, mis on seotud tema terviseseisundiga ja on vajalikud töötamise jätkamiseks. Peamiselt on praktikas sellisteks kuludeks olnud täiendav a transporditeenus e kulu tööalasel rehabilitatsiooni l osalemiseks , ku i inimene ei saa kasutada ühistransporti , ning viipekeeletõl gi kulu tööalasel koolitusel osalemiseks, et omandada vajalikud uud teadmised töökohal jätkamisel või vahetamisel. Tervisest tuleneva takistusega töötaja tööandjale hüvitatakse töötaja tööalase l koolitu sel osalemisega seotud täiendav kulu. Sellisteks kuludeks on praktikas kõige sagedamini sättes välja toodud viipekeeletõl gi kulu, aga põhjendatud juhul ka muu kulu. Individuaalne lahendus tööandjale on vähese tähtsusega abi. Kui vähese tähtsusega abi piirmäärad on ületatud, ei saa tööandjale individuaalse te lahendus t e teenust võimaldada. Eelnõu §- s 35 sätestatakse tööruumide ja -vahendite kohandamise teenus. Teenust osutatakse eelnõu § 9 kohaselt tervisest tuleneva takistusega töötule, sh õppivale töötule, tervisest tuleneva takistusega töötajale ja tööandjale . Võrreldes TAT- s 3 sätestatu ga teenuse tingimusi ei muudeta . Lõike 1 kohaselt on tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse eesmärk vähendada töökohaga seotud takistusi ja võimaldada tervisest tuleneva takistusega inimesel tööle asuda või tööl püsida. Lõike 2 kohaselt muudetakse teenuse raames töökoht inimesele ligipääsetavaks ja kasutatavaks. Kuna tervisest tuleneva takistusega inimese töökoha kohandamine võib olla kallis, ei pruugi tööandja olla huvitatud ega majanduslikult suuteline seda ette võtma, kui peab kohandamise kulud ise kandma. Tööandja võib seetõttu eelistada lõpetada või ka mitte alustada töösuhet töötajaga, kes ei saa tervisest tuleneva takistuse tõttu töötada samades tingimustes kui töötajad, kellel sellist takistust ei ole. Kohandada saab tööandjale kuuluvat või tema poolt renditavat ehitist, ruumi või vahendit, aga ka töötaja eluruumis asuvat töökohta, kui see on tööandjaga kokku lepitult tema töötamiskoht ning kohandus on vajalik tööülesannete täitmiseks. Töökoha kohandamine võib seisneda näiteks hoonele kaldtee ehitamises , sissepääsu avamismehhanismi automatiseerimises , ukseavade laiendamises ja lävepakkude tasandamises, et võimaldada liikuda ratastooliga , , töötasapindade kõrguse muutmises , , sisekujunduses kasutatud värvilahenduste muutmises, et parandada ruumide kasutatavust spetsiifilise nägemispuudega inimese jaoks, jms. Tööruumide ja -vahendite kohandamise teenus on suunatud tervisest tuleneva takistusega inimese töötamise toetamisele, mitte laiemalt tööandja töökeskkonna parendamisele . Töötukassa hindab tervisest tuleneva takistusega inimese töökohta ning teenuse osutamise vajadust ja asjakohasust. Teenuse osutamisel lähtutakse eeldusest, et töökeskkonna üldise ligipääsetavuse tagab, kõiki töötajaid ohustavad terviseriskid maandab või neid vähendab ning nõuetele vastavad ergonoomilised töövahendid annab igale töötajale kasutada tööandja (või tööandjaga kokkuleppel töötaja ise, näiteks oma eluruumis töötamise korral), võttes seejuures mõistlikus ulatuses arvesse töötaja tervisest tulenevast takistusest tingitud erivajadusi. Samuti lähtutakse eeldusest, et üldkasutatav hoone, kus osutatakse avalikkusele administratiivseid, juriidilisi, sotsiaalseid või muid samaväärseid teenuseid, peab olema kõikidele inimestele võrdsetel alustel juurdepääsetav ning nende hoonete või ruumide ja liikumisteede juurdepääsetavuse tagab hoone omanik või teenuse osutaja. Sellis t el juh t u de l tööruumide ja -vahendite kohandamise teenust ei osutata. Samas võib tööandja osutatud teenusest täiendavat kasu saada. Kohandamine (nt sissepääsude avamismehhanismide automatiseerimine, kaldteede ehitamine, lävepakkude tasandamine jne) võib suurendada tööandja ruumide väärtust, kuna selle tulemusel muutub tööandja hoone või ruum mugavamaks kõigile töötajatele ning ligipääsetavaks ka teistele tervisest tuleneva takistusega inimestele , lapsevankritega külastajatele jne. Lõige 3 sätestab, et teenuse osutamiseks peab tervisest tuleneva takistusega inimese töösuhe olema tähtajatu või tähtajaline kestusega vähemalt kaks aastat. Töösuhte kestuse kitsendus on kehtestatud teenuse keskmise kulu alusel ja selleks, et teenuse osutamine oleks riigile kulutõhus . V õrreldes TTTS - iga on töösuhte pikkusele seatud tingimust aasta võrra lühendatud. Lõike 4 kohaselt sõlmib töötukassa tööandjaga halduslepingu. Teenuse osutamiseks sõlmitakse haldusleping tööandjaga, sõltumata sellest, kus kohandatav töökoht asub või mida kohandatakse. Lõige 5 sätestab kohanduse maksumuse hüvitamise määra. Töötukassa hüvitab tööandjale 50– 100% kohanduse maksumusest. Kohandamise kulude hüvitamise määra otsustamiseks kaalub töötukassa kulu asjakohasust ja mõistlikkust, sh võtab arvesse töökeskkonna kohandamise laiemat kasu ja kulu vajalikkust töötaja tervisest tuleneva takistuse kõrvaldamiseks. Näiteks võib töötukassa hüvitada kohandamise maksumuse tööandjale osaliselt, kui kohandamine parendab töökeskkonda paljude töötajate jaoks , kuna see suurendab tööandja konkurentsivõimet ning on õigustatud ootus, et tööandja on huvitatud ja panustab ka ise oma töökeskkonna parendamisse . Töötukassa hüvitab tööandjale tööde maksumuse kokku lepitud mahus, kui kokku lepitud kohandus on valmis. Lõike s 6 sätestatakse, millistel juhtudel nõuab töötukassa tööandjalt töö ruumide ja -vahendite kohandamise kulu täies ulatuses tagasi. Tööandja peab tagastama talle makstud raha juhul, kui ta vabastab töötaja ametist enne kahe aasta möödumist töösuhte algusest või teenuse halduslepingu sõlmimisest. Tööandja ei pea tagastama hüvitatud summat juhul, kui töötaja vabastamise põhjuseks on vääritu käitumine või tema tervis või selgub, et tema tööoskused ei vasta töökoha nõuetele. Võrreldes TTTS - iga on töösuhte pikkusele seatud tingimust aasta võrra lühendatud . Kaks aasta t on piisav aeg, et inimene saaks arvestatava töökogemuse, millega kulud oleks id põhjendatud. Tähtajalise töösuhte lõppemisel nõutakse kulu tagasi, kui see lõpeb tööandja algatusel või mõjuva põhjuseta enne tähtaja saabumist. Sarnaselt tähtajatu töösuhtega ei pea tööandja hüvitatud summat tagastama, kui selleks on eespool välja toodud töötajast tulenevad põhjused või kui töötaja tähtajalise töösuhte lõppemise ajal on kohandamise halduslepingu sõlmimisest möödunud enam kui kaks aastat . Eelnõu §- s 36 sätestatakse tööalase abivahendi kasutada andmine. Eelnõu ga muudetakse teenuse nimetust . Seni oli TTTS-is ja TAT- s 3 teenuse nimetus „ töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine “ . Nimetust on lühendatud kasutajamugavuse huvides. Tööalase abivahendi kasutada andmise teenust osutatakse eelnõu § 9 kohaselt tervisest tuleneva takistusega töötule, sh õppivale töötule , tervisest tuleneva takistusega töötajale ja tööandjale. Lõi gete 1 ja 2 kohaselt aitab tööala n e abivahend tervisest tuleneva takistusega inimesel tööle asuda või tööl püsida. T ööala s e ks abivahend i ks on vahend, milleta inimesel ei ole võimalik oma tervisest tuleneva takistuse tõttu tööülesandeid täita. Tööalane abivahend aitab kõrvaldada või vähendada tööülesannete täitmisel avalduvaid takistusi, mis on põhjustatud inimese funktsioonipiirangutest. Selleks võib olla näiteks ekraanilugemistarkvara või lugemisteler nägemispuudega inimesele, heliülekandesüsteem kuulmistakistusega inimesele, tõste- või teisaldamisabivahend töökohal liikumis- või käelise tegevuse takistusega inimesele jms. Lõige 3 täpsustab, et tavapärase i d töövahend e id abivahendiks ei loeta . Näiteks kui tööülesannete täitmiseks on vajalik arvuti kasutamine, peab tööandja töötaja arvutiga varustama, sest see on töövahend, sõltumata sellest, kas töötajal on tervisest tulenev takistus või mitte. Samuti ei loeta tööalaseks abivahendiks vahendit, mis on tervisest tuleneva takistusega inimesele lisaks tööalasel e vajadusele vajalik ka igapäevaeluga toimetulekuks. Üldist toimetulekut toetava funktsiooniga abivahendite soetamist toetab riik Sotsiaalkindlustusameti ja Terviseameti kaudu. Kui inimene vajab abivahendit, näiteks ratastooli või kuulmisabivahendit nii igapäevaelus kui ka töötamisel, tuleb igapäevaelu-abivahendi soetamisel arvesta da , et see sobiks kasutamiseks ka tööülesannete täitmisel. Töötukassa hindab inimese töökohta ja tööülesannete täitmisel avalduvaid takistusi ning tööalase abivahendi teenuse osutamise vajadust ja asjakohasust, võttes muu hulgas arvesse inimese l tuvastatud tegutsemispiirangud. Teenuse osutamisel lähtutakse eeldusest, et kõiki töötajaid ohustavad terviseriskid maandab või neid vähendab ning nõuetele vastavad ergonoomilised töövahendid (n t ergonoomilise töötooli või arvutihiire vms) annab igale töötajale kasutada tööandja (või tööandjaga kokkuleppel töötaja ise, n t oma eluruumis töötamise korral). Vastavalt valdkonna õigusaktidele võtab tööandja töökoha kujundamisel ja töövahendi kasutusse andmisel arvesse töö laadi ja töökoha töötingimusi, aga ka töötaja kasvu ning tema füüsilisi ja vaimseid võimeid. Kui töötaja vajab oma tervisest tuleneva takistuse tõttu eripärast töövahendit, mida sellise takistuseta inimene ei vajaks, saab tööandjat toetada olemasoleva töövahendi kohandamisel (vastavalt eelnõu §-le 35) või eraldada töötajale tööalane abivahend. Lõige 4 sätestab, et tööalase abivahendi saab kasutada anda tervisest tuleneva takistusega i nimesele , kes asub tööle või töötab. Lõi k e 5 kohaselt sõlmitakse teenuse pakkumiseks haldusleping. Tööalane abivahend võib sõltuvalt töö iseloomust ja korraldusest ning abivahendi olemusest ja selle kavandatavast paiknemiskohast olla töötaja või tema tööandja valduses ja vastutusel. Kui tegemist on näiteks tõstukiga, mis asub tööandja ruumides, sõlmitakse leping üldjuhul tööandjaga. Kui inimene töötab kodus või kui ta kannab abivahendit väljaspool tööruume tööülesannete täitmisel kaasas, võib olla kohane sõlmida haldusleping i nimese endaga. Töötukassa võib tööalase abivahendi osta või rentida sõltuvalt sellest, mis on majanduslikult otstarbekam. Samuti võib tööalase abivahendina kasutada anda töötukassale kuuluva vahendi, mida on mõni tervisest tuleneva takistusega inimene samal eesmärgil varem juba kasutanud, kui toode on jätkuvalt kasutuskõlblik. Lõige 6 täpsustab, et haldusleping sõlmitakse maksimaalselt kolmeks aastaks , kuid tähtajalise töösuhte korral kuni töösuhte tähtajani. Töösuhte lõppemise korral peab tööandja või töötaja (sõltuvalt sellest, kummaga oli haldusleping sõlmitud) abivahendi kohe tagastama vastavalt võlaõigusseaduse §-le 393. Lõike 7 kohaselt võib halduslepingu kehtivust pikendada kuni kolmeks aastaks, kui tervisest tuleneva takistusega inimene halduslepingu lõppemise ajal jätkab töötamist sama tööandja juures ja vajab jätkuvalt tööalast abivahendit. Lõige 8 sätestab tööalase abivahendi võõrandamise. Abivahendi võib pärast halduslepingu lõppemist senisele kasutajale tasuta võõrandada, kui abivahendi erilisuse või tehnilise seisundi tõttu ei ole seda võimalik anda kasutamiseks teisele inimesele. Kui abivahendi seisukorra hindamisel selgub, et abivahend on muutunud kasutuskõlbmatuks ning seda ei ole võimalik taastada, parandada, kasutusse anda ega võõrandada, kannab töötukassa abivahendi maha. Eelnõu §- s 37 sätestatakse tugiisikuga töötamise teenus. Võrreldes TAT- s 3 sätestatu ga on suurenenud teenuse eest makstav tasu . Tugiisikuga töötamis e teenust osutatakse eelnõu § 9 kohaselt tervisest tuleneva takistusega töötule , sh õppivale töötule , ja tervisest tuleneva takistusega töötajale ja tööandjale . Lõi getes 1 ja 2 avatakse tugiisikuga töötamise teenuse eesmärk ja sisu. Tugiisiku ga töötamise teenust osutatakse , kui inimesel on töötamisel tervisest tuleneva takistuse tõttu suurem abi - ja juhendamisvajadus. Eelnõus sätestatakse, milliste l juhtudel tugiisik toetab inimest, kes vajab tavapärasest töötajast rohkem abi ja juhendamist. Tugiisik toetab inimest tööellu sisse elami s e l , tööülesannete täitmi s e l , töö planeerimi s e l ja korraldami s e l või tööala s e l suhtlemi s e l. Näiteks võivad tugiisiku tuge vajada inimesed, kellel on tõsised suhtlemisraskused või kes ei suuda tööülesandeid tavapärase kiirusega omandada õppimisraskuste või mäluprobleemide tõttu. Tugiisik juhendab töötajat tavapäraselt vahetult töökohal lähtuvalt tema funktsioonipiirangutest tulenevatest takistustest. Ta ei täida tööülesandeid töötaja eest ega osuta füüsilist kõrvalabi. Kui töötaja vajab eelkõige füüsilist kõrvalabi, mitte psühholoogilist tuge või juhendamist, ei ole tugiisikuga töötamise teenuse osutamine asjakohane. Lõi k e 3 kohaselt eeldab teenuse osutamine, et inimene asub tööle või juba töötab, sest on suunatud just töökeskkonnas hakkamasaamisele. Teenuse vajadus võib tekkida töötamise kestel , näiteks juhul, kui tervisest tuleneva takistusega inimese tervis on halvenenud või ta ei tule oma tervisest tuleneva takistuse tõttu toime tööl toimunud ümberkorraldustega. Töötavale inimesele teenuse osutamine panustab eesmärki vältida muutunud olukorra tõttu inimese töötuks jäämist. Lõike s 4 sätestatakse, et teenust on võimalik osutada kuni 12 kuu jooksul teenuse kasutamise alustamisest . Teenuse kasutamise alustamise ajaks loetakse lepinguperioodi alguskuupäev. Tugiisikuga töötamise teenus on suunatud nendele töötajatele, kelle puhul võib eeldada, et nende seisund aja jooksul paraneb või nad kohanevad enda seisundi või tööülesannetega ning vajadus tugiisiku järele töö käigus väheneb. Kuna eesmärk on see , et inimene suudaks võimalikult kiiresti töötada võimalikult iseseisvalt, võib teenust osutada lühema t aega. Põhjendatud vajaduse korral saab teenust osutada korduvalt, sh sama tööandja juures ja samal ametikohal töötamiseks, kui töötaja vajab olulisel määral juhendamist rohkem kui aasta vältel. Lõige 5 sätestab, et töötukassa sõlmib tugiisikuga töötamise teenuse osutamiseks halduslepingu tugiisikuga või tööandja või muu juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjaga, kes tagab teenuse osutamise. Sobiv tugiisik leitakse tööandja, töötaja ja töötukassa koostöös. Tugiisikuks võib olla kolleeg või sobiv inimene väljastpoolt töökohta. Tulenevalt asjaolust, et teenuse vajadus on seotud tööülesannete täitmisega, püütakse sobiv (ad) tugiisik (ud) leida esmalt kolleegide hulgast. Tugiisikule ei ole üldisi nõudeid sätestatud ning tema sobivust kaalutakse juhtumipõhiselt. Kui tugiisikuks on kolleeg või kolleegid, sõlmib töötukassa halduslepingu tööandjaga ning tööandja korraldab tugiisikut vajavale töötajale tööalase juhendamise ja abi vajalikus mahus ja sobival ajal. Kui töökollektiivist sobivat tugiisikut ei leita, sh juhul, kui tervisest tuleneva takistusega inimese juhendamine vajab erioskusi, püütakse tööandja, töötaja ja töötukassa koostöös leida teenust osutama sobiv füüsiline isik (n t teenuse vajaja lähedane) või tööandjast erinev juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja (teenuseosutaja). Sel juhul sõlmitakse haldusleping vastavalt füüsilise isiku või teenuseosutajaga, kes tagab teenuse osutamise. Lõike 6 kohaselt allkirjastab tööandja tugiisikuga töötamise teenuse lepingu , kui teenust ei osuta tööandja ise, vaid teenuse osutamiseks sõlmitakse leping füüsilise isiku või teenuseosutajaga. Füüsilise isiku või teenuseosutajaga sõlmitava lepingu korral on teenuse vahetuks osutajaks inimene, kellel ei ole kehtivat töösuhet tööandjaga. Kuna teenuse osutamise käigus võib tugiisik kokku puutuda tööandja siseinfoga, peab tööandja olema teadlik ja nõus tugiisikuga töötamise teenuse osutamisega teenusesaaja töökohal, sh tugiisiku viibimisega s eal teenuse osutamiseks. Lõike s 7 sätestatakse teenuse osutamise maht – 50, 75 või 100% tervisest tuleneva takistusega inimese eeldatavast töötamise ajast.Teenuse maht on juhtumipõhine ning sõltub töötaja eeldatavast keskmisest abivajadusest töötamisel. Tugiisikuga töötamise teenust ei osutata, kui töötaja abivajadus on väiksem kui 50% tööajast, st ta ei vaja paljudes tööalastes tegevustes igapäevast abi. Sellise kitsenduse eesmärk on tagada, et võimalikult kiiresti ilmneks töötaja valmisolek sellel töökohal iseseisvalt toime tulla. Teenuse osutamise vajadust, vajalikku mahtu ja eeldatavat kestust hindab töötukassa, kaasates selleks vajaduse korra l eksper di . Lõi g e 8 piirab , mitmele inimesele võib üks inimene olla sama l ajal tugiisikuks või tööpraktika juhendajaks . K okku ei tohi ühel tugiisikul olla üle nelja juhendatava. Sellise kitsenduse eesmärk on tagada, et tugiisikul oleks tööaja piires võimalik kõiki oma juhendatavaid piisavas mahus juhendada. Lõike s 9 on sätestatud tugiisikuga töötamise teenuse eest makstava tasu päevamäär, mis on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär tunnis. Nimetatud määr on suurem kui kehtivas regulatsioonis . Rakendussätete kohaselt kohaldatakse muutunud määra lepingutele, milles kokkulepitud teenuse osutamise alguskuupäev on pärast käesoleva eelnõu jõustumist. Lõikes 10 sätestatakse teenuse eest makstava tasu arvestami ne . Lõike 11 kohaselt makstakse teenuse tasu kõige rohkem 22 päeva eest ühes kalendrikuus. Sellise kitsenduse eesmärk on soodustada tööaja korraldust, mis tagab töötajale piisava puhkeaja ka täistööaja korral. Eelnõu § - s 38 sätestatakse tööalase rehabilitatsiooni teenus. Teenust osutatakse eelnõu § 9 kohaselt tervisest tuleneva takistusega töötule, sh õppivale töötule, töötajale ja muule isikule käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega ( vt lõigete 3 –5 selgitust ). Lõike 1 kohaselt on t eenuse eesmärk valmistada tervisest tuleneva takistusega i nime ne ette tööeluks ning toetada tema tööle asumis t või töötamise jätkamis t. Erinevalt sotsiaal se rehabilitatsiooni teenuse st on tööalase rehabilitatsiooni teenuse fookus es inimese tööalase aktiivsuse ja töövõime toetami ne. Lõikega 2 nähakse ette, et teenuse sisuks on sotsiaalhoolekande seaduse § 57 alusel kehtestatud rehabiliteeriva d tegevus ed . Tööalase rehabilitatsiooni vajadust hindab töötukassa nõustaja koos inimesega. Hindamise käigus selgitatakse välja, kas inimese õppimist, töölesaamist või töötamist takistav probleem on kompleksne ja kas rehabilitatsioonispetsialistide kaasamine on vajalik . Tegevusi tehakse vastavalt tervisest tuleneva takistusega inimese vajaduste le . Teenuseosutaja tagab, et inimene saab tööalase rehabilitatsiooni käigus kõik i talle vajalik ke teenuseid : sotsiaaltöötaja, füsioterapeudi, psühholoogi, logopeedi, tegevusterapeudi, loovterapeudi, eripedagoogi, kogemusnõustaja, õe või arsti teenus . Tegevusi korraldab rehabilitatsioonimeeskond, kes vastab sotsiaalhoolekande seaduse §-s 68 kehtestatud nõuetele. Lõi getes 3 – 5 sätestatakse teenuse sihtrühma erisus ed . Tööalase rehabilitatsiooni sihtrühmaks on tervisest tuleneva takistusega inimene vastavalt eelnõu § 6 punktis 7 sätestatud mõistele. Teenust ei osutata alla 16-aastaste le ega vanaduspensioniealistele inimestele. Piirang on seotud sellega, et tööalase rehabilitatsiooni teenuse lähtepunktiks on tööturul osalemine ja töövõime hindamine, mida tehakse ainult tööealisele inimesele. Alla 16-aastasel ja vanaduspensioniealisel inimesel on võimalik saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Samuti sätestatakse, et tööalas e rehabilitatsiooni teenust ei osutata inimesele, kes saab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Inimesel säilib endiselt õigus saada kas sotsiaalse või tööalas e rehabilitatsiooni teenust eeldusel, et tal on teenuse vajadus vastavalt sotsiaalkindlustusameti või töötukassa poolt hinnatud, kuid mõlemat teenust talle sama l ajal ei osutata. Teenust osutatakse üldjuhul inimesele, kellel on puude või haiguse tõttu mitu takistust ja kes vajab seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks mitme spetsialisti ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. Vastavalt eelnõu § -le 9 on õigus teenust saada tervisest tuleneva takistusega töötul, töötajal ja muul isikul. Käesolevas paragrahvis on e risusena välja toodud, et tööalase rehabilitatsiooni teenust osutata kse tervisest tuleneva takistusega i nimesele , kelle l on tuvastatud puuduv töövõime , üksnes juhul kui ta töötab . Se ega laieneb tööalase rehabilitatsiooni teenuse saamise õigus edaspidi neile puuduva töövõimega inimestele, kes töötavad ja soovivad töötamist jätkata või uut jõukohast tööd leida. Teise erisusena sätestatakse, et tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse tervisest tuleneva takistusega muule isikule ainult juhul , kui ta omandab põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust ehk täidab aktiivsusnõudeid. Lõi ke 6 kohaselt võimaldab töötukassa inimesel vali da sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. Töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja peab omama kehtivat sotsiaalhoolekande seaduse § 147 lõikes 1 sätestatud tegevusluba. Rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks antakse tegevusluba, kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja ja rehabilitatsioonimeeskond vastavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale kehtestatud nõuetele (nt nõuetele vastav meeskond, tuleohutuse ja tervisekaitse ning juurdepääsetavuse nõuded teenuse osutamise kohale, rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste kättesaadavus ühe teenuseosutaja juures, asutusesisene kaebuste lahendamise kord) ja rehabilitatsioonimeeskonnale kehtestatud nõuetele (nt vä hemalt kolm erinevat spetsialisti meeskonnas, spetsialistide haridus- ja koolitusnõuded). T öötukassa ja teenuseosutaja koostöö aluseks on töötukassa kehtestatud koostööpõhimõtted. Kvalifitseeritud tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajate nimekiri on avaldatud töötukassa veebilehel, kust inimene saab valida endale sobiva teenuseosutaja, vajaduse korra l saab töötukassa nõustaja inimest juhendada. Lõiked 7 ja 8 kehtestavad teenuse eest tasumise ning võimalda vad inimese eest teenuse saamiseks tasuda kuni 2500 eurot. Erandjuhul saa b kulu katta ka suuremas summas, kui see on isikust lähtuvalt põhjendatud, nt kui tegemist on väga keerulises olukorras oleva inimesega . Kalendriaasta ülemmäärast suuremas mahus teenuse eest tasumine on erandlik olukord, nt 2022. aastal oli selliste juhtumite osakaal 1,6%. Eelnõu §-s 39 sätestatakse toetatud töölerakendamise teenus , millega kujundatakse ümber TAT -s 3 reguleeritud kaitstud töö teenus. Olulise muudatusena toimub eelnõu alusel teenuse ajal töötamine avatud tööturul, mitte kaitstud töö tingimustes. Teenust osutatakse eelnõu § 9 kohaselt tervisest tuleneva takistusega töötule , sh õppivale töötule ja töötajale. Lõikes 1 sätestatakse toetatud töölerakendamise teenuse eesmärk . Teenusega toetatakse tervisest tuleneva takistusega inimest töö leidmisel ja töö hoidmisel kompleksselt ja individuaalselt, ootusega, et inimene abivajadus aja jooksul väheneb . Lõikes 2 sätestatakse toetatud töölerakendamise raames ellu viidavad tegevused, mida tehakse koostöös tööandja ja inimese enda võrgustikuga. Teenust osutatakse inimese vajadustest lähtuvalt tema enda ja tööandja keskkonnas. Teenuse peami ne põhimõt e on individuaalne lähenemi sviis. Teenuse aluseks on toetatud töölerakendamise mudel , mille osa d on: 1) kliendisuhte loomine; 2) kutseprofiili koostamine; 3) töö otsimine; 4) koostöö tööandjatega ja 5) toe pakkumine töökohal. Kliendisuhete loomise etapis võimaldatakse teenusesaajal enne leteenusele suundumist teenuseosutajaga kohtuda ning veenduda, et teenuseosutaja ja teenus talle sobiv ad . Kutseprofiili koostamise raames toimub inimese tööalaste oskuste, võimete, ressursside ja riskide kaardistamine, sobivate töövaldkondade ja ametite välja selgitamine, toetusvajaduse hindamine ja toe planeerimine, tugivõrgustiku kaardistamine ning kaasamine ja tööotsingute kavandamine. Vastavalt kutseprofiilile ja personaalsetele vajadustele toetatakse inimest töö otsimisel, kaardistades sobivad tööandjad , ning algatatakse koostöö tööandjatega võimetekohase töö leidmiseks. Tööoskuste arendamiseks ja töö proovimiseks kasutatakse sobivaid tööturuteenuseid (tööpraktika, ajutine töötamine), mille raames on võimalik õppida uusi tööoskusi ja hinnata töö sobivust. Tööle asumisel toetatakse inimest töökeskkonnaga kohanemisel, tööandja ja kolleegidega suhtlemisel ning juhendatakse töökohal tööülesannete õppimisel. Nõustatakse tööandjat ja kolleege, et tekiks loomulik tugi töökeskkonnas ja väheneks vajadus väljastpoolt tuleva toe jär ele. Lõikes 3 sätestatakse, et teenus t ei osutata inimes ele , kellel on tuvastatud puuduv töövõime. Teenus t saavad osalise töövõimega inimesed , kes vajavad järjepidevat toetust, motiveerimist ja juhendamist sobiva töö välja selgitamisel, töö otsimisel, tööandjatega suhtlemisel, töökeskkonnaga kohanemisel ja tööülesannete õppimisel tervisest tulenevate piirangute ja sotsiaalsete probleemide tõttu ning kelle puhul ei ole olnud töökeskne nõustamine ja varem osutatud tööturuteenused piisavad, et avatud tööturule liikuda või seal püsima jääda. Teenuse vajadus selgitatakse välja töökeskse nõustamise käigus. Lõikes 4 sätestatakse, et teenuse kestus on maksimaalselt 12 kuud . Teenuse kogupikkus sõltub inimese valmis olekust ja võimalustest avatud tööturule liikuda ning seal isesei s valt hakkama saada, mistõttu võib teenus e kestus olla ka lühem. Lõikes 5 sätestatakse, et t öötukassa sõlmib teenus e osutajaga halduslepingu. Lepingu s sätestatakse teenuse täpsed tingimused. Lõike 6 kohaselt ei osutata toetatud töölerakendamise t eenust sama l aja sotsiaalhoolekande seaduse § -s 91 sätestatud töötamise toetamise teenusega. Vastav kontroll tehakse Sotsiaalkindlustusameti esitatud andmete alusel. Välistus on tingitud teenuste sisulisest sarnasusest. Mõlema teenuse eesmär k on toetada inimest võimetekohase töö leidmisel ja töötamise aja l . Eelnõu §- s 40 sätestatakse tööandjate teavitamise ja nõustamise teenus. Võrreldes TAT- ga 3 teenuse tingimused ei muutu . Teenust osutatakse eelnõu § 9 kohaselt tööandjale. Lõike 1 kohaselt on tööandjate teavitamise ja nõustamise eesmärk suurendada tööandjate teadlikkus t terviseprobleemidega inimeste töötamise toetamise võimalustest. See on vajalik, sest nii tööandjate seas kui ühiskonnas laiemalt on levinud negatiivsed hoiaku d, mis takistavad tervisest tuleneva takistusega inimese tööle võtmist. Samas on t eadlikkus tervisest tuleneva takistusega inimeste toetusvõimalustest vähene. Lõikes 2 nimetatakse teenuse raames pakutavad tegevused ja täpsustatakse sihtrühm a . Teenuse raames nõustab töötukassa tööandjat ning korraldab teavitusüritusi tervist ja erivajadusi puudutavatel teemadel. Nõustamised toimuvad grupi- või individuaalse nõustamisena tööandja juures kohapeal või veebi vahendusel. Vajaduse korra l nõustatakse tööandjat, kuidas teha tööintervjuu d, võttes arvesse kandideerija eripärasid. Kui tööandja juures juba töötab terviseprobleemiga inimene, antakse nõu , kuidas saab tööandja toetada tema tööl püsimist, kujundades vastavalt töötaja vajadustele töökeskkonda ja töökorraldust. Teavitusüritused toimuvad veebiseminari formaadis ning nendel saavad osaleda tööandjad üle Eesti. Teavitamise ja nõustamisega soovitatakse tööandjale praktilisi tegevusi terviseprobleemiga inimese tööle aitamiseks. Teenuse s ihtrühma kuuluvad tööandjad, kes soovivad tööle võtta terviseprobleemiga inimes t või kelle juures selline inime ne juba tööta b . Töötukassa pakub teenust ka tööandjale, kellel on terviseprobleemiga inimese toetamise vastu huvi , sest ettevõttes võib selli n e inime ne tööandjale mitte teadaolevalt juba töötada või tööle asuda . Töötajal ei ole kohustust tööandjale oma terviseandmeid avaldada ja tööandja ei või selliseid andmeid ka küsida. Küll aga saab teenuse kaudu jagada teadmisi ja häid kogemusi , mis tagavad üldiselt ja terviseprobleeme ennetavalt parema töökorralduse ja töökeskkonna ning see toetab ka neid inimesi, kes ei ole soovinud oma tervis eseisundit tööandjale avaldada. Töötukassa on teenuse osutamiseks tööle võtnud puudespetsiifilised nõustajad. Vajaduse korra l hangib töötukassa lektori seminari või nõustamise korraldamiseks teemadel, milles töötukassal endal teadmised ja oskused puuduvad. Eelnõu §- s 41 sätestatakse palgatoetuse teenus. Palgatoetus e teenus t osutatakse eelnõu § 9 kohaselt töötule, v . a töötule, kes õpib. Õppivale töötule osutatakse palgatoetus e teenus t üksnes juhul, kui ta l on tervisest tulenev takistus. Lõike 1 kohaselt on teenuse eesmärk mõjuta da töötuse vähendamist ja tööl püsimise toetamist , soodustades tööandja värbamisotsust võtta tööle väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras olev inimene. Väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras olevate inimeste all peetakse silmas pikaajalisi töötuid, noori, tervisest tuleneva takistusega või hiljuti vanglast vabanenud inimesi ja muid inimesi, kelle tööle saamine on raskendatud. Lõike s 2 avatakse lühidalt palg a toetuse sisu. Kuigi teenuse sihtrühmaks on eelnõu kohaselt ka inimene, makstakse toetust palgakulude osaliseks hüvitamiseks ka tööandjale, kes teenuse sihtrühma kuuluva inimese tööle võtab. Lõikes 3 sätestatakse teenuse saajate sihtrühm ad ehk väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras oleva d inimese d , kelle tööle võtmisel palgatoetust makstakse. Nendeks on pikaajalis ed töötu d , noor ed, kes on olnud töötuna arvel vähemalt kuus kuud , tervisest tuleneva takistusega või hiljuti vanglast vabanenud inimes ed . Pikaajaline töötu on isik, kes on olnud töötuna registreeritud vähemalt 12 kuud, samuti isik, kes on olnud töötuna registreeritud viimase 15 kuu jooksul kokku vähemalt 12 kuud ning kelle arvelolek on vahepeal lõpetatud seoses töötamisega, avalikus teenistuses viibimisega või muu tegevusega (täpne loetelu TöMS § 8 lg 4 p-d 3 – 5 ja 11). Tervisest tuleneva takistusega töötu l ja noor el vanuses 16 –24 aastat tekib õigus saada palgatoetust , kui ta on olnud töötuna arvel vähemalt kuus kuud järjest . Tegemist on haavatavamate sihtrühmadega, kelle l on raskusi tööturule liikumisega , mistõttu on põhjendatud palgatoetuse varasema kasutami se võimaldamine . Vanglast vabanenute puhul ei arvestata mitte töötuna arvel oldud aeg a , vaid vanglast vabanemise st möödunud aega – 12 kuud . Eelduslikult on suurem osa kinnipeetavaid sel ajal olnud ilma tööta. Lisaks võib tööandjaid mõjutada kinnipeetavatega seotud stigma, mistõttu ei ole põhjendatud seada eraldi nõuet töötuna arvel oldud ajale. Lõike s 4 sätestatakse , kes saab taotleda palgatoetus t ning milline on minimaalne töölepingu periood, mille puhul on võimalik palgatoetus t saada . Palgatoetuse saajaks on valdavalt ettevõtjast tööandja. Palgatoetuse teenust ei saa kasutada riigiasutused , sh ministeeriumi hallatavad asutused , nt saatkonnad ja riigigümnaasiumid . Kuna nende tegevust rahastatakse riigieelarvest, ei ole otstarbekas võimaldada neil kasutada töötaja töölevõtmise soodustamiseks lisaks veel palgatoetust, mis samuti tuleb riigi vahenditest. Samas saavad palgatoetust taotleda k ohaliku omavalitsuse üksus (nt kool, lasteaed , hooldekodu ) ja notar . Notariaadiseaduse kohaselt ei ole notar ettevõtja ega riigiametnik , vaid füüsiline isik, kes täidab talle riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni. Kohaliku omavalitsuse üksuse hõlmamine laiendab pikaajaliste töötute töölesaamise võimalusi. Kuna palgatoetuse eesmärk on toetada inimeste tööle aitamis t ja tööl püsimis t , siis alla kuue kuu tähtajaga töölepingu sõlmimisel palgatoetust taotleda ei saa. Lõige 5 loetleb olukorrad, kus palgatoetust ei maksta , kuna tööle võetud töötu on tööandjaga seotud (selle ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liige , usaldus- või täisühingu osanik või isik, kes omab 51 %-list või suuremat osalust antud ettevõttes) , et ettevõttes kaalukat sõnaõigust omav isik ei saaks enda töölevõtmiseks riigi toetust kasutada . Töötukassa hindab palgatoetuse põhjendatust muu hulgas ka lähtuvalt sellest, kas inimene on samas ettevõttes varem töötanud või on samas ettevõttes juhatuse liige või osanik, või talle kuulub sellest äriühingust rohkem kui 50%. Nimetatud juhtudel ei pruugi tema tööle saamine konkreetsesse ettevõttesse vaatamata tema väiksemale konkurentsivõimele või ebasoodsamale olukorrale olla raskendatud. Sellisel juhul võib p algatoetuse maksmine olla põhjendatud , nt kui inimese terviseseisund on vahepeal halvenenud, ta on töö kaotanud, aga seejärel oma muutunud terviseseisundiga kohanedes soovib uuesti endisesse ettevõttesse tööle minna . See võib olla põhjendatud ka juhul , kui inimene on varem samas ettevõttes teistsugust tööd teinud. Samas ei ole palgatoetuse maksmine põhjendatud olukor ras , kus inimese tervise seisundis pole vara s ema töötamisega võrreldes olulisi muutusi toim unud ja ta asub tegema ettevõttes sama või sarnast tööd . Sel juhul ei ole tal selles ettevõttes tööle asumine raskendatud , vaid tal on varasema kogemuse tõttu teiste kandidaatidega võrreldes konkurentsieelis. Lõige 6 sätestab , et haldusleping sõlmitakse tööandjaga ehk isikuga, kes soovib võtta tööle töötu, kes vastab palgatoetuse tingimustele. Palgatoetuse puhul on tegemist uue tingimusega, mille eesmärk on kohaldada palgatoetuse lepingu l e halduskoostöö seadus t. Senine TTTS-i regulatsioon välistab palgatoetuse lepingute puhul juhindumise halduskoostöö seadusest. Haldusleping halduskoostöö seaduse tähenduses annab võimaluse ulatuslikult hinnata lepingupartneri usaldusväärsust ja sobivust vastavalt halduskoostöö seaduses sätestatud kriteeriumitele. Tööandjal ei tohi palgatoetuse taotlemisel olla maksuvõlga, v.a juhul , kui see on ajatatud, karistusandmeid karistusregistris ega algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust. Täiendus aitab vältida olukordi, kus toetuse saaja on raskustes ega suuda tagada tööle asunud inimesele sissetulekut ja töökohta pikema perioodi jooksul. Samuti ei ole tööandja usaldusväärne, kui ettevõttel on maksuvõlad ning toetust soovi takse välismaa pangakontole, et hoiduda maksude maksmisest. Lõike s 7 kehtesta takse palgatoetuse suurus ning selgitatakse, milliseid tasusid palgatoetuse maksmisel arvesse võetakse. Töötukassa pärib andmed Maksu- ja Tolliametilt tööandja poolt deklareeritud töötaja töötasu kohta. Palgatoetuse suurus on töötaja kohta deklareeritud palgakulust 50%, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Palgakuluks loetakse ka lisatasu, preemia, puhkusetasu vm tasu, mis on deklareeritud alates palgatoetusega tööle asumise perioodi eest. Palgatoetust ei maksta riigieelarvest hüvitatud puhkusetasu eest. Palgatoetus ettevõttele ei ületa halduslepingus fikseeritud summast 50% ning maksim aalne hüvitatav palgatoetuse makse on kehtestatud töötasu alammäär, mis fikseeritakse töölepingu seaduses. Lõige 8 sätestab palgatoetuse suuruse arvutamise alusena töötukassa andmekogu. Lõi getes 9 ja 10 sätestatakse mitme kuu eest palgatoetust makstakse. Pikaajalise töötu, noore ja vanglast vabanenu puhul on tähtajatu töölepingu sõlmimisel maksim aalne toetuse saamise periood kuus kuud. Sihtrühma erivajadusi arvestades makstakse tervisest tuleneva takistusega isikute puhul palgatoetust tööl püsimise eesmärgil pikemal perioodil ehk maksimaalselt 12 kuud. Tähtajalise töölepingu sõlmimisel makstakse palgatoetust poole tähtaja eest. Palgatoetust makstakse halduslepingu perioodi jooksul, kui tööandja on deklareerinud töötaja töötasu , ning hüvitatavat perioodi valida ei saa. Lõi ge 11 sätesta b palgatoetuse tagasimaksmise korra. Palgatoetus tuleb tagasi maksta , kui tööleping lõpetatakse tööandja algatusel halduslepingu perioodi jooksul. Palgatoetust ei pea tagastama, kui tööleping lõpetatakse pooltevahelisel kokkuleppel, töötaja algatusel või tööandja poolt töölepingu erakorralisel ülesütlemisel töötajast tuleneval põhjusel. Eelnõu §- s 42 sätestatakse alaealise töötamise toetamine . Teenus t on alates 2018. aastast osutatud TAT 2 alusel ning alates 07.02.2022 t ööhõiveprogramm ist 2021–2023 . Eelnõuga teenuse tingimus i ei muudeta . Eelnõu § 9 kohaselt osutatakse teenust tööandjale. Lõike 1 kohaselt toetatakse teenusega noori töökogemuse saamisel. Toetus motiveerib tööandjaid tegelema alaealiste ga ja suurendab nende ajutise lühiajalise töötamise võimalusi. Lõigetes 2 –6 sätestatakse teenuse osutamise raames makstava alaealise töötamise toetuse maksmise tingimused. Tööandja saab toetust taotleda eelmise kalendriaasta kohta 13–16-aastase noore töölevõtmise eest. Toetus aitab vähendada tööandja riske värbamisel. Noore puhul võib olla vaja rohkem tööandjapoolset juhendamist ja motiveerimist. Kuna noore puhul peab tööandja arvestama teatud piirangutega (nt töötamise kellaajad, ülesanded), võib alaealise töölevõtmine tähendada tööandjale suuremat koormust näiteks juhendamisel, teiste töötajate tööülesannete ümber korraldamisel , graafikute ümber sättimisel . Toetust arvestatakse iga 13–16-aastase töötaja puhul 30% tema kalendrikuu brutotöötasust eelmisel kalendriaastal . Toetust makstakse, kui tööandja on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud 13–16-aastas e le töötajale brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot. 1000 eurot arvestatakse kõigi värvatud noorte pealt kokku ehk toetusele on võimalik kvalifitseeruda juhul , kui värvatakse üks noor, kelle tasu on vähemalt 1000 eurot, või mitu noort, kellele on maks t ud kokku vähemalt 1000 eurot. Eelmise kalendriaasta eest toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt jooksva kalendriaasta 31. märtsil. Toetust makstakse jooksva kalendriaasta I kvartalis tagasiulatuvalt eelmise kalendriaasta eest. Toetust saab taotleda juriidiline isik, füüsiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus . Toetust makstakse Maksu- ja Tolliametile deklareeritud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Tööandja saab toetust taotleda nii töölepingu kui muu võlaõigusliku lepingu (nt käsundus- või töövõtuleping) alusel töötanud noorte eest. Lõikes 7 sätestatakse, et t oetust ei maksta, kui tööandja on sama noore ja toetuse maksmise perioodi eest saanud palgatoetust. Eelnõu §- s 43 sätestatakse rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine . Teenust osutatakse eelnõu § 9 kohaselt tööandjale. Eelnõuga jätkatakse väikeste muudatustega REACT TAT- s reguleeritud rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise teenust. See on vajalik , arvestades tööturul kohanemiseks abi vajavate rahvusvahelise kaitse saajate arvu järsku kasvu seoses Ukraina sõjapõgenike massilise sisserändega . Samuti toetavad teenuse jätkamist üldise sisserände tulevikuprognoosid. Lõi k e 1 kohaselt suurendatakse teenusega siht rühma kuuluvate rahvusvahelise kaitse saajate ( vastavalt §-s 6 avatud mõistele hõlmab see ka ajutise kaitse saaja d ja Eestis töötamise õigusega rahvusvahelise kaitse taotleja d ) tööhõives osalemist, aidat es kaasa nende iseseisvale toimetulekule ja kohanemisele ning lõimumisele Eesti ühiskonda. Lõige 2 sätestab toetused ja hüvitised tööandjale, kes võtab tööle või kelle juures töötab siht rühma kuuluv rahvusvahelise kaitse saaja. Tööalase m entorlus e tasu makstakse tööandjale töötaja paremaks sisseelamiseks töökohal ja tema kohanemiseks te htud tegevuste (mentorluse) eest. Tööandjale hüvitatakse töötaja tööle asumisega ja töötamisega seotud, st ametikohaga ja töötaja tööülesannete täitmiseks vajalike dokumentide (tööleping, ametijuhend jms) tõlketeenusega seotud kulu. Töötaja kvalifikatsiooni saamise kulu hüvitamise mõt e on see , et koolituse läbinud inimene oleks motiveeritud sooritama kutse- või pädevuseksamit või taotlema muud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti. Kvalifikatsiooni saamise kulu korral hüvitatakse töötaja kutsetunnistuse, pädevustunnistuse, sertifikaadi või mootorsõiduki juhtimisõigust tõendava dokumendi saamisega seotud ja töötaja eest kantud kulu: eksamile eelneva konsultatsiooni, eksami ja taotletud tunnistuse tasu, sh riigilõiv. Olulise muudatusena ei jätkata teenuse raames erinevalt kehtivast regulatsioonist koolituskulu de hüvitami st tööandjale. T ööandja saab eelnõu kohaselt taotleda koolituskulude hüvitamist teenuse „ koolitustoetus tööandjale “ raames ja tingimustel (st teatud juhtudel võib lisanduda omaosaluse nõue) . Lõige 3 sätestab lõikes 2 nimetatud tegevuste võimaldamise täpsemad tingimused ja täpsustab sihtrühma. Lõikes 2 nimetatud kulu hüvitatakse või tasu makstakse , kui eelnõu § 6 p unktis 6 nimetatud rahvusvahelise kaitse saaja tunnistuse saamisest on möödunud vähem kui viis aastat. Kauem Eestis elanud rahvusvahelise kaitse saajad on tõenäoliselt juba paremini kohanenud ega vaja tööle asumiseks tavapäraste tööturuteenuste kõrval täiendavaid meetmeid. Tööandja saab mentorlustasu või tõlketeenuse ja kvalifikatsiooni saamise kulu hüvitamist taotleda , kui ta on sõlminud rahvusvahelise kaitse saajaga tähtajatu või vähemalt neljakuulise tähtajaga töölepingu. Nõutav minimaalne töölepingu kestus on lühem kui palgatoetuse korral, arvestades et sihtrühm teeb sageli hooajalisi töid . T asu makstakse ja kulud hüvitatakse nii isiku tööle võtmisel kui ka tema töötamise ajal. Töötamise ajal maksmine on vajalik, et toetada erandlikus olukorras rahvusvahelise kaitse saaja (nt Ukraina sõjapõgenik ) tööle sisseelamist ja tööl püsimist. Üldjuhul ei ole inimesel, kes on riiki sisenenud rahvusvahelise kaitse saamise eesmärgil, õigust tööle asuda enne teatud aja möödumist taotluse esitamisest või rahvusvahelise kaitse saamist. Ukraina sõjapõgenikel on aga võimalik Eestisse seaduslikult siseneda ja Eestis viibida välismaalaste seaduse alusel ilma piiril rahvusvahelist kaitset, sh ajutist kaitset taotlemata ja kohe ka sama seaduse §-de 309 14 ja 309 15 alusel tööle asuda. Mentortasu maksmine töötamise ajal võimaldab toetada Ukraina sõjapõgenike värbamist sõltumata sellest, kas nad on kaitse saamise taotluse esitanud enne tööle asumist või pärast seda. Kuna mentortasu makstakse nelja kuu jooksul pärast inimese tööle asumist , peab kaitse taotlemine toimuma üsna töösuhte alguses ehk sisuliselt toetatakse ka töötamise ajal , toetades eelkõige töötaja sisseelamist. Lõige 4 sätestab lõikes 2 sätestatud tööandjale makstava mentorluse tasu määra ja selle maksmise täpsemad tingimused. Tööalase mentorluse tasu saab tööandja taotleda nelja kuu jooksul isiku tööle võtmisest, eeldusega et sisseelamise kulud tehtaks töötamise alguses, katseaja jooksul, kui need on kõige asjakohasemad. Tööalase mentorluse tasu on ühekordne summa, mille suurus on 75% kehtivast alampalgast ( alampalk 2023. a on 72 5 eurot). Mentorluse tasu suuruse määramisel on lähtutud tööpraktika juhendaja tasu 2. kuu hüvitamise määrast. Eeldus on, et juhendamise vajadus on seotud pigem rahvusvahelise kaitse saaja eripäradega (kohanemine, keelebarjäär ) , mistõttu on juhendamine ja mentorlus vajalik, kuid mitte nii ulatuslik kui tööpraktika alguses. Üldpõhimõttena saab tööandja iga rahvusvahelise kaitse saaja kohta taotleda tööalase mentorluse tasu ühe korra. See tähendab, et tööandjal ei ole sama tööt a ja kohta võimalik korduvalt tasu maksmist taotleda , kui ta võtab ühe ja sama isiku korduvalt tööle . Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine on eelnõu alusel vähese tähtsusega abi. Lõige 4 selgitab, et tegevuse sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tööandjale makstav at ühekordset tööalase mentorluse tasu võib maksta nimetatud määras, aga mitte rohkem , kui vähese tähtsusega abi jääk võimaldab. See tähendab, et tasu on võimalik maksta osaliselt ka olukorras, ku s vähese tähtsusega abi jääk on tasu täies ulatuses maksmiseks ebapiisav . Lõige 5 sätestab tööandjale hüvitatava kvalifikatsiooni saamise ja tõlketeenusega seotud kulu hüvitamise määra. Mõlema teenuse puhul hüvitatakse kokku kõige rohkem 500 eurot töötaja kohta. Määr lähtub s enise st töötukassa praktikast kvalifikatsiooni tõendamise ja tõlketeenuse kulude hüvitamisel. Lõige 6 sätestab kvalifikatsiooni saamise ja tõlketeenuse kulu hüvitamise täpsemad tingimused. Nimetatud kulud hüvitatakse ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest , tähtajalise korral töösuhte tähtaja jooksul, aga mitte hiljem kui ühe aasta jooksul töötaja tööleasumisest . Sealhulgas on erandina sätestatud, et töötamisega seotud tõlkekulud on abikõlblikud ka juhul, kui tõlge on tellitud mõistliku aja jooksul enne töötaja tööle asumist, sest tööandja peab ette valmistama tööle võtmiseks vajalikud dokumendid ja suhtlema tööt a jaga ka enne töötaja tööle asumist. Mõistlikuks ajaks peab töötukassa tõlke tellimist kuni 30 päeva enne töötaja tööle asumist. Sellisel juhul on tööotsijal võimalik juba värbamisprotsessi kestel tutvuda töölepingu ja töötingimustega. Põhjendatud juhtudel, nt kui töötaja värbamine võtab erinevate takistuste tõttu kauem aega või inimesel ei ole mingil põhjusel kohe võimalik tööle asuda, võib mõistlik aeg olla ka pikem. Erand on põhjendatud, et reguleerida teenuse osutamist paindlikumalt ning suurendada ligipääsu teenusele. Eelnõu §- s 44 sätestatakse stipendium . Võrreldes TTTS-iga ei ole toetuse tingimused oluliselt muutunud. Stipendiumi makstakse eelnõu § 10 kohaselt töötule . Lõike 1 kohaselt toetatakse tööturuteenusel osalemis t ehk hüvitatakse osaliselt tööturuteenusel osalemisega kaasneva d kulud. Lõi get es 2 ja 3 sätestatakse stipendiumi arvutamise ja maksmise alused. Stipendiumi makstakse iga tööturuteenuse l osaletud päeva eest . Stipendiumi arvutamise aluseks on päevamäär. Võrreldes kehtiva õigusega on lisatud täpsustus, et üle südaöö kestva vahetusega teenuse korral makstakse stipendiumi ühe päeva eest , eeldusel et vahetuse kestus on katkematu . See on vajalik seoses koolituste praktilise õppe käigus või tööpraktika käigus tehtavate valvetega. Praktikas on seda esinenud kiirabitehniku väljaõppe raames, kus inimene kaasatakse koos professionaalse kiirabitehnikuga pikka, 24- tunnisesse vahetusse, kus ollakse kiirabijaamas valves ja käiakse väljakutsetel. S ellised üle südaöö ehk kahele erinevale kalendripäevale langevad vahetused on enamasti siiski 8–12- tunnised ning üsna erandlikud. Stipendiumi makstakse ühe päeva eest kokku ühe päevamäära ulatuses. Lõikes 4 täpsustatakse võrreldes TTTS-iga teenusel osalemise viise, mille korral stipendiumi makstakse. Nendeks on osalemine tööturuteenusel teenuse osutamise asukohas kohapeal ja reaalajas veebikeskkonnas toimuva teenuse puhu l. Seega ei maksta stipendiumi näiteks eelsalvestatud veebikoolituste korral, kus osaleja saab ise otsustada, millal ta koolitust vaatab. Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse stipendiumi maksmise sagedus ja päevamäär. Maksed tehakse üks kord kuus päevamäär aga 3,84 eurot. Päevamäär a eelnõuga ei muudeta . Eelnõu §- s 45 sätestatakse sõidu- ja majutustoetus. Võrreldes TTTS-iga ei ole toetuse tingimused oluliselt muutunud. Sõidu- ja majutustoetust makstakse eelnõu § 10 kohaselt töötule ja erandina tööalase l rehabilitatsiooni l osalejale ka siis, kui ta ei ole töötuna arvele võetud. Lõike 1 kohaselt soo dustatakse toetusega tööturuteenuse l osalemis t ehk osaliselt hüvitatakse nende osalemisega kaasneva d sõidu ja majutuskulud. Lõikes 2 reguleeritakse sõidu- ja majutustoetuse arvutamise ja maksmise alused. Sõidu- ja majutustoetust makstakse iga tööturuteenusel osaletud päeva eest tööturuteenuse osutamise asu koha ja isiku elukoha lühima kahekordse vahemaa alusel, seejuures vahemaad alla 500 meetri ei arvestata. Toetusel e on seatud kilomeetri määr ja päeva üle m määr 26 eurot (lõige 6) . S õidu - ja majutustoetust makstakse ühe päeva eest , kui teenusel osalemine kestab katkematult üle südaöö ( v t § 44 lõigete 2 ja 3 selgitust ) . Lõikes 3 sätestatakse, et juhul kui inimene osaleb samal päeval mit mel tööturuteenus el , makstakse sõidu- ja majutustoetust iga teenuse eest eraldi , kuna ühel päeval osutatavad teenused või vad toimuda erinevates asukohtades või piisava ajalise vahega, nii et inimesel on vaja teenuse osutamise kohast vahepeal ära käia. Lõike 4 kohaselt makstakse sõidu- ja majutustoetust juhul , kui teenusel osaletakse teenuse osutamise asukohas kohapeal. Seega ei maksta toetust veebipõhiste teenuste puhul , kuna nendega ei saa kaasneda sõidu- ja majutuskulusid. Lõi gete 5 ja 6 kohaselt makstakse toetust ühel korral kuus kilomeetrimääraga 0,10 eurot ning kõige rohkem 26 eurot ühe päeva kohta . Määra sid eelnõuga ei muudeta . Eelnõu 2. peatüki 3. jagu reguleerib tööturuteenustega seotud arendustegevusi , tööturukoolituse kvaliteedi parandamist ja nendest teadlikkuse tõstmist . Eelnõu § 4 6 sätestab, et töötukassa võib välja töötada tööturu vajadustele vastavaid õppekavasid, tellida teenuste kvaliteedi hindamisi, koolitada partnereid, korraldada teavitusüritusi ja viia ellu muid arendustegevusi, mis on otseselt vajalikud tööturuteenuste arendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks . Näiteks võib olla vaja tööturukoolituse kvaliteedi arendamise ks töötada välja tööandjate vajadustele vastavaid spetsiifilisi õppekavasid või viia ellu tegevusi, et tagada tööturukoolituse vastavus kvaliteedinõuetele või suurendad koolituspartnerite teadlikkust õppe kvaliteedi parandamisel. Vajadus võib olla ka näiteks avalikkuse teavitamisürituste või erinevate metoodikaarenduste järele. Eelnõu 2. peatüki 4. jagu reguleerib, milliste tööturuteenuste ja -toetuste puhul tuleb järgida Euroopa Liidu riigiabi ja vähese tähtsusega abi reegleid ja korraldust. Tegemist on teenustega, mille rahaliseks kasusaajaks on tööandja. Lähtudes riigiabi reeglistikust on selle eesmärk välistada igasugune Euroopa Liidu siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 kohaselt on siseturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi (sh riigisisesed haldusüksused) ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Eelnõu § 4 7 l õike 1 kohaselt on k oolitustoetus, e ttevõtluse alustamise toetus, ettevõtluse järelteenused, individuaalsed lahendused tööandjale, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tugiisikuga töötamine, p algatoetus , alaealise töötamise toetamine ja rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas Euroopa Komisjoni määrus ega nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi määrus nr 1407/2013 ) , määrusega nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) (edaspidi määrus nr 1408/2013 ) või määrusega nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54) (edaspidi määrus nr 717/2014 ) . Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi piirmäär on määruse nr 1407/2013 kohaselt 200 000 eurot (maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale 100 000 eurot), määruse nr 1408/2013 ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 20 lõike 1 kohaselt 25 000 eurot ja määruse nr 717/2014 kohaselt 30 000 eurot kolme järjestikuse majandusaasta kohta. Üheks ettevõtjaks loetakse nimetatud määruste artikli 2 punktis 2 nimetatud ettevõtjat ning järgida tuleb määruste artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreeglit. Reeglite kohaselt võib eri valdkondade toetamiseks anda vähese tähtsusega abi mitte rohkem kui 200 000 eurot. Lisaks, juhul kui taotleja tegutseb peale põllumajandusvaldkonna ka kalandus- ja vesiviljelussektoris, ei tohi määruste nr 1408/2013 ja nr 717/2014 alusel antud vähese tähtsusega abi kokku ületada 30 000 eurot. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) (edaspidi määrus nr 360/2012 ) alusel, kumuleeritakse selle määruse ja määruse nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi ning abi kogusumma ei tohi ületada 500 000 eurot. Euroopa Komisjon kavandab kõikide vähese tähtsusega abi määruste muutmist. Muudatuste jõustumisel eelmainitud abi piirmäärad tõusevad. Lõike 2 kohaselt makstakse vähese tähtsusega abi määrustes sätestatud ülemmäära täitumisel koolitustoetust, tööruumide ja -vahendite kohandamist, tugiisikuga töötamist, palgatoetust ja alaealise töötamise toetamist grupierandiga hõlmatud riigiabina kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), abi piirmääraks on kuni 50% koolituskuludest (määruse artikkel 31 lg 4). Seejuures palgatoetuse ja alaealise töötamise toetuse puhul lähtutakse abi andmisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatust ehk teenuse sihtgrupiks on ebasoodsas olukorras olev ad töötaja d . Vastavalt on tegemist kas isikuga, kellel ei ole viimase kuue kuu jooksul olnud alalist palgalist töökohta või kes ei ole omandanud keskharidust ega kutseharidust (rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse tase 3) või kelle täisajaga õppe lõpetamisest on möödas vähem kui kaks aastat ja kes ei ole saanud oma esimest alalist palgalist töökohta . T ööruumide ja -vahendite kohandamise ning tugiisikuga töötamise osutamisel lähtutakse abi andmisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 määruse artikli 2 punktis 3 sätestatu st ehk teenuse sihtgrupiks on määruse mõistes puudega töötaja. Tegemist on määruse mõistes tervisest tuleneva takistusega isikuga ehk isikuga kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimel erinevate tõketega takistada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Lõigetes 3– 8 on sätestatud vähese tähtsusega abi andmist reguleerivate s määruste s üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi ülemmäärad. Lõige 9 sätestab vähese tähtsusega abi andmisel üheks ettevõtjaks loetavate isikute ringi. Lõige 10 sätestab vähese tähtsusega abi andmisel kehtivad abisummade liitmis e reeglid, nt kumuleerides vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 360/2012 alusel antava abiga, ei tohi vähese tähtsusega abi määr kokku ületada 500 000 eurot. Samuti ei tohi vähese tähtsusega abi kumuleerida samal eesmärgil antava riigiabiga nii, et maksimaalset lubatud riigiabi summat ületatakse. Lõi ge 1 1 sätesta b välistused vähese tähtsusega abi andmisel. Lõikes 1 2 on sätestatud riigiabi andmise keeld raskustes olevatele ettevõtjatele . Lõikes 1 3 on kehtestatud reegel, mille kohaselt ei anta riigiabi ettevõtjale, kellele antud abi on Euroopa Komisjoni eelneva otsusega tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks ning selle otsuse alusel on ettevõtjale esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Eelnõu 3. peatük is sätestatakse ESF+ perioodi 2021 –2027 vahendite kasutamise tingimused ja kord . Määrus kehtestatakse ÜSS § 10 lõike 6 aluse l , millega on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavale tööhõiveprogrammile antud täiesti eraldi alus. Tööhõiveprogrammi viib ellu üks konkreetne rakendaja ehk Eesti Töötukassa, kelle valimisel on juba arvesse võetud rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriume ja -metoodikat , mida kohaldatakse kõigile 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava meetmetele. Tegemist ei ole projektide hindamise ega konkurentsi olukorraga, mis tavapäraselt eristab toetuse andmist määruse vs käskkirja alusel. THP ESF+ tegevused vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus e nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) § 7 kohaselt rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele. 1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisel TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega ning panust rakenduskava erieesmärki ja meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust on kirjeldatud §-s 48 ja selle seletuskirjas. Samuti on §-s 48 ja selle seletuskirjas avatud panus meetme väljundnäitaja ja tulemusnäitaja saavutamisse. 2. TAT põhjendatus THP-s sätestatud ESF+ tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ eesmärgi saavutamisele. TAT eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud §-s 38 ja selle seletuskirja s . Tegevused on põhjendatud, teostatavad ja sihtrühma arvestavalt mõistlikud ja vajalikud, riskid on analüüsitud ja kavandatud tegevuste kaudu maandatud. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirjas § 3 lõike 5 juures . Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel . Planeeritud tegevuste eelarve on realistlik ja võimaldab seatud eesmärgid saavutada, planeeritud kulud on vajalikud, mõistlikud ning kooskõlas turuhinna ja valdkonna ametiala palgatasemetega. 4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia Tegevuse elluviija on töötukassa kui riikliku tööturupoliitika elluviija. Töötukassa vastutab riiklikul tasandil aktiivsete tööturumeetmete rakendamise eest. Töötukassa omab suutlikkust projekte ellu viia, kuna omab kogemust toetuse elluviijana eelmistel ELi toetusperioodidel. Töötukassa on ELi toetusperioodil 2014–2020 olnud näiteks programmide „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ ja „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ puhul toetuse saaja ja elluviija ning programmi „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ puhul partner. 5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Kavandatud ESF+ tegevused panusta vad strateegia „Eesti 2035“ eesmärkide ja näitajate saavutamisse ja horisontaalsetesse põhimõtetesse. Tegevused panustavad sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Arukas inimene“ saavutamisele. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel mõõdetakse järgmiste Eesti 2035 näitajatega: 1) „T ööjõus osalemise määr (15–74aastased) “. Tegevustes osalemine aitab tervisest tulenevate takistustega inimestel valmistada tööeluks ning tegevused toetavad tema tööle asumist või töötamise jätkamist. Fookuses on inimese tööalase aktiivsuse ja töövõime toetamine. 2) „S oolise võrdõiguslikkuse indeks “. Tegevustes jälgitakse, et tööle asumise või töö jätkamise toetamisel oldaks vabad sooliste stereotüüpide ja väljakujunenud soorollide mõjust. 3) „H oolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik “. Näitajasse panustatakse erinevate tervisest tulenevate takistuste (sh puudega) inimeste võrdsete võimaluste tagamisega tegevustes osalemisel . 4) „L igipääsetavuse näitaja “ . Näitajasse panustatakse tervisest tuleneva takistus e ga inimestele ligipääsetavuse tagamisega tegevustes osalemiseks Määruse eelnõu koostamise hetkel on analüüsitud puutumust põhiõiguste harta nõuetega ja need on kooskõlas. Põhiõiguste harta kontroll-leht on lisatud seletuskirja lisana (lisa 2) . Eelnõu § 4 8 sätesta b ESF+ toetuse eesmärgi, tulemuse ja toetatavad tegevused . L õi k es 1 nimetatakse millise rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 4 alla THP raames ESF+ ist rahastatavad tegevused kuuluvad. Lõige 2 toob esile, et t egevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond + , Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30. 0 6.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad Riigikogu 12. mai 2 0 21. a otsuse ga heaks kiidetud r iigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmis se ja sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Arukas inimene“ saavutamisse. Muu hulgas on sätestatud , et mõõdikuks on „tööjõus osalemise määr ( 15–74 a) “. Lõige 3 sätestab, et tegevused on kooskõlas EL õiguse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. See on uueks läbivaks põhimõtteks struktuurivahendite kasutamisel ning kohaldub kõikidele tegevusvaldkondadele. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna ja võimaldades seeläbi keskkonnaeesmärkide saavutamist. Lõige 4 sätestab ESF+ i st THP - s rahastatavad tööturuteenused ning rahastamise perioodi ja sihtrühma, kellele teenuseid osutatakse . Eelnõu kohaselt on rahastatavaks tööturuteenuseks tööalane rehabilitatsioon , rahastamise periood on 2024 – 202 6 ja sihtrühm on tervisest tuleneva takistusega isikud nii , nagu on sätestatud määruse §-s 9 . Määruse eelnõu koostamise hetkel on analüüsitud riske ja riskide hindamise tabel on lisatud seletuskirja lisana (lisa 3) . Lõiked 5 ja 6 sätestavad, millistesse ü htekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajatesse tegevused panustavad. V äljundnäitaja on „osaluskordade arv“ ja tulemusnäitaja on „peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond“. Töötukassa THP-ga hõlmatud ESF+ tegevuste v äljundnäitaja sihttase 2029 . aastaks on kavandatud 7 585 osal uskorda . Tulemusnäitaja on kavandatud 38 % osaluskordade arvust ehk kokku 2882 peale teenuse saamist hõives osalevat tööealist inimest. Meetmete nimekirja väljundnäitaja 2029. aasta sihttase 20256 osaluskorda moodustub meetme raames erinevate elluviijate tegevustest, mitte vaid tööhõiveprogrammi kaudu töötukassa elluviidud tegevustest. Lõige 7 sätestab lõi getes 4 ja 5 nimetatud näitajate sihttasemete tõendamise alused ja korra. Erinevatel teenustel osalemise korral võib ühte inimest lugeda mit u korda , kuid ühe teenuse piires on isikute arv ühekordne. Tulemusnäitaja on seotud väljundnäitajaga „ o saluskordade arv “ ning see mõõdab teenusel osalenute hõives olemist pärast teenuse saamist. Eelnõu § 49 kohaselt on r akendusasutuseks (RA) Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium , rakendusüksuseks (RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus ja toetuse saajaks töötukassa. Eelnõu § 5 0 sätestab kulude hüvitami se ja toetuse määr a . Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude kindlaksmääramisel tuleb ühend määrusest Lõi ked 1 ja 3 too vad esile alused, millest ühendmääruses abikõlblike ja abikõlbmatute kulude puhul lähtuda. Abikõlblikkuse puhul tuleb lähtuda § -dest 15 , 16 ja 2 1 ja abikõlbmatute kulude puhul § -st 17. Lõige 2 täpsustab millise konkreetse teenuse kulud on abikõlblikud ehk mis teenus on ESF+ vahenditest rahastatav. Samuti on abikõlblikud teavitusürituse korraldamise kulud, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“, mis kohustab projektide, mille kogumaksumus on üle 10 miljoni euro, elluviijat korraldama määruse lõikes 4 nimetatud nõuetele vastava teavitusürituse ja kaasama lõike 3 kohaselt Euroopa Komisjoni. Lõige 4 sätestab, et abikõlblikkuse periood kestab 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2029. a ehk kogu THP kehtivuse aja. Lõige 5 sätestab ESF+ i st rahastatud tegevuste puhul toetuse maksimaalse osakaalu, mis on 100%. Selles t 70% moodustavad ESF+ vahendid ja lisandu b 30% riiklik kaasfinantseering. Eelnõu § 5 1 sätesta b ESF+ tegevuste eelarve kinnitami se ja muutmi se . Lõi k e d 1 –6 sätesta vad ESF+ i st toetatavate tegevuste eelarve esitamise, kooskõlastamise ja muutmise korra. Eelarve ja selle muutmise kinnitab valdkonna eest vastutav minister. E elarve muut mise vajaduse korral esitab töötukassa RA- le e-kirjaga põhjendatud taotlu se. Taotluse osas küsib RA RÜ arvamust. Eelarve muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib vastava aja võrra pikendada, kuid üldjuhul vaatab RA selle läbi 10 tööpäeva jooksul. Kui RA sellega nõustub, kinnitab muudatuse valdkonna eest vastutav minister. Lõi k e d 7-8 täpsusta vad , et juhul kui ESF+ kogutoetuse summa ei muutu ja kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% , võib töötukassa muudatuse Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumiga kirjalikult kooskõlastada ning see ei vaja eelarve muutmist. Sellisel juhul esitab e lluviija muudetud eelarve viie tööpäeva jooksul koos RA kooskõlastusega RÜ-le teadmiseks . Eelnõu §- s 5 2 sätestatakse elluviija õigused ja kohustused . Lõige 1 sätestab elluviija õigused, milleks on õigus saada RÜ-lt teavet ja selgitusi selle kohta, mis nõuded ja kohustused on käesoleva määruse järgi elluviijale pandud. Lõige 2 sätestab, et t egevuste elluviijale kohalduvad kõik ühendmäärus e §-des 10 ja 11 t oetuse saajale sätestatud kohustused . Muu hulgas on elluviijal kohustus saavutada käesoleva määruse § 4 8 lõikes 5 ja 6 nimetatud väljundnäitaja . Lõikes 3 on täpsustatud , et ühtlasi on elluviija kohustatud esitama RA-le ESF+ i st toetatavate tegevuste eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil. Samuti peab elluviija esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta ESF+ i st toetatavate tegevuste väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul eelarve kinnitamisest. Korrigeeritud prognoos järelejäänud eelarveaasta kohta tuleb esitada, kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra esitatud prognoosist. Oluline on, et e rinevalt teistest fondidest tuleb ESF+ist rahastatud tegevustes osalejate kohta koguda nõutavad andmed vastavalt ÜSS § 19 lõikele 3 . Osalejate andme d tuleb sisestada sündmuste infosüsteemi ehk SISi, mille kaudu kogutakse infot osalejate kohta. Eelnõu §- s 5 3 sätestatakse toetuse väljamaksmise tingimused ja kord . Lõige 1 sätestab, et t oetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § -de 24–26 alusel. Lõige 2 sätestab, et toetust makstakse t egelike kulude alusel, kui kulu on tekkinud ja see on tasutud vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. Lõige 3 sätestab kui tihti peab elluviija esitama makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid RÜ-le ning et seda tuleb teha e-toetuse keskkonna kaudu. Eelnõu §- s 5 4 sätestatakse aruandlus e kord. Lõigetes 1 – 1 1 sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruan d ed aitavad jälgida ESF+ vahenditest tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Eelnõu §- s 5 5 sätestatakse , et finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. Eelnõu §- s 5 6 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse, et o tsuse või toimingu vaie tuleb esitada enne halduskohtule kaebuse esitamist RÜ-le ning auditi aruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide halduskohtule. Täpsustatud on vaidluste lahendamist riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel . Lõikes 2 sätestatakse, kes on RA ja kes RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja. Eelnõu 4. peatük is on kehtestatud eelnõu rakendamise kord. Eelnõu §- s 57 esitatakse üleminekusätted, mis reguleerivad tööturu teenuste osutamist ja r ahastamist üleminekul TTTS-i s , THP- s 2021 –2023 , TAT- s 3, REACT TAT- s , TAT- s 2 ja EGF TAT- s sätestatult eelnõus sätestatule. Lõige 1 reguleerib olukorda, kus isik on enne käesoleva määrus e jõustumist avaldanud töötukassale soovi või esitanud töötukassale taotluse tööturuteenuse saamiseks, kuid töötukassa ei ole 31. d etsembr i 20 2 3 seisuga veel eelmises lõigus nimetatud õigusaktide alusel otsustanud , kas isikule osutada tööturuteenus t või mitte . Sellisel juhul otsustab töötukassa tööturuteenus e osutamise eelnõus sätestatud tingimustel ja korras. Kuigi tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme , kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid menetluse ajal muutuvad , siis võttes arvesse, et teenuste sihtrühmad ja teenus t e tingimused oluliselt ei muutu, on haldusmenetluse efektiivsusest ja ökonoomiast lähtuvalt selgem ja infosüsteemi arenduse mõttes vähem kulukam , kui taotletava tööturuteenus e kohta tehakse otsus kõikidel juhtudel , kus tööturuteenuse osutamine otsustatakse pärast 2023. aasta 31. detsembrit käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. Säte on kooskõlas ka TöMS § 33 lõikega 2, mi s sätestab, et k ui isik on enne TöMS-i jõustumist avaldanud töötukassale soovi saada tööturuteenust ja selle osutamist ei ole alustatud, osutatakse tööturuteenust TöMS-is sätestatud tingimustel. Lõige 2 sätestab, et isikule makstakse tasemeõppes osalemise toetust käesolevas määruse sätestatud tingimustel ja korras, kui temaga oli tasemeõppesse õppima asumine tegevuskavas kokku lepitud enne käesoleva määruse jõustumist ja k ui ta taotleb toetust pärast 2023. aasta 31. detsembrit. Küll aga ei kohaldata § 24 lõikes 1 3 sätestatud tingimust. Pärast t öötukassaga tegevuskavas tasemeõppesse asumise kokku leppimis t on inimesel aega 12 kuud tasemeõppesse asumiseks, kuid taotluse toetuse saamise ks võib inimene esitada ka p ärast tegevuskavas tasemeõppesse asumise kokkulep pimist . T oetuse saamise tingimustele vastavust kontrollitakse taotluse esitamise seisuga . K ui inimene esita b tasemeõppes osalemise toetuse taotluse p ärast 2023. aasta 31. detsembrit, makstakse talle tasemeõppes osalemise toetust käesolevas määruse sätestatud tingimustel ja korras. Lõige 3 reguleerib olukorda, kus töötukassa on enne käesoleva määruse jõustumist otsustanud osutada isikule tööturuteenust või maksta tööturutoetust § 57 lõikes 1 nimetatud õigusakti alusel, või kus töötukassa on otsustanud tööturuteenuse osutamise tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimuste või sotsiaalministri 12. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 119 „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused” kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel j a jätkanud seejärel tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse maksmist THP2021–2023 alusel. Sel juhul jätkatakse tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse maksmist seni kehtinud tingimustel ja korras. Lisaks sätestab lõige 3, kui tööturuteenust osutati § 57 lg 1 nimetatud toetuse andmise tingimuste, mille abikõlblikkuse periood lõppes 31.12.2023 alusel, kuid detsembris 2023 osutatud teenuse kulud tuleb tasuda 2024. aastal (näiteks töölesõidu toetus, kaitstud töö). Siis neid kulusid on võimalik tasuda käesoleva määruse eelarvest sihtkapitali vahenditest, kuigi tööturuteenuse osutamine lõppes 31.12.2023. Samamoodi kohalduvad teenustele enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud teenuste määrad. Säte on kooskõlas ka TöMS § 33 lõikega 1, mille kohaselt isikule, kellele alustati kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud TTTS-is sätestatud tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse maksmist või kellega oli teenusel osalemine kokku lepitud, osutatakse tööturuteenust või makstakse tööturutoetust kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud TTTS-is sätestatud tingimustel. Lõi ge 4 täpsusta b enne käesoleva määruse jõustumist alustatud tööturuteenuste rahastamist . T eenus te eest tasutakse käesoleva määruse eelarvest sihtkapitali vahenditest . T ööalase rehabilitatsiooni teenuse eest tasutakse ESF+ vahenditest kooskõlas määruse 3. peatüki s sätestatu ga. Lõiked 5 – 7 reguleerivad olukorda, kus käesoleva määruse alusel tööturuteenuse osutamisel võetakse arvesse enne määruse jõustumist eelnõu § 57 lõikes 1 nimetatud õigusaktide alusel tasutud või hüvitatud kulud. Lõige 8 sätestab, mill a l loetakse inimese töötuna arveloleku lõpetamise tingimused täidetuks, kui tema töötuna arvelolek on lõpetatud enne käesoleva määruse jõustumist TTTS-is sätestatud asjaoludel või alustel. Täpsustus on vajalik analoogselt määruse § 24 lõike ga 6 , § 29 lõike ga 6 ja § 41 lõike 3 punkti ga 3 , mille kohaselt on inimese töötuna arvelolek lõpetatud TöMS-is sätestatud asjaoludel. Vastasel korral ei pruugi inimene, kelle töötu n a arvelolek on lõpetatud enne käesoleva määruse jõustumist TTTS-is sätestatud asja oludel , vastata tööturuteenuse saamise tingimustele. Lõi ke 9 kohaselt ei maksta §-s 42 sätestatud alaealise töötamise toetust, kui töötukassa on tööandjale sama alaealise töötaja ja sama toetuse maksmise perioodi eest enne määruse jõustumist maksnud palgatoetust, piirkondlikku töökoha loomise toetust, „Minu esimene töökoht Eestis“ palgatoetust või „Minu esimene töökoht“ palgatoetust. 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu muudatuste rakendamisega võib kaasneda mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju (muudatused 1, 2 ja 3), mõju haridusele, kultuurile ja spordile (muudatus 2), mõju majandusele (muudatused 1 ja 2), mõju riigivalitsemisele (muudatused 1, 2 ja 3), mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale (muudatus 2) ja mõju regionaalarengule (muudatus 2). Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta riigikaitset ja välissuhteid, siseturvalisust ja keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. ESF+ist rahastatavat tööalase rehabilitatsiooni teenust on hinnatud eraldi (muudatus 4). Muudatus 1: tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi korrastamine ja lihtsustamine Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatusega jätkatakse tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi õigusliku korralduse lihtsustamist. Kehtivatest õigusaktidest reguleerivad tööturuteenuste osutamist TTTS, THP ja välisvahendite rakendamise programmid ehk nn TAT-d. Lisaks reguleerib TTTS töötutoetuse maksmist ja TKindlS töötuskindlustushüvitise maksmist. 01.01.2024 jõustub TöMS, millega tunnistatakse TTTS kehtetuks. Muudatusega kehtestatakse TöMS § 6 lõike 2 alusel THP TöMS-i eesmärgi saavutamiseks, milles sätestakse tööturuteenused ja -toetused ja nende detailne korraldus ning sihtrühmade õigus tööturuteenuseid ja -toetusi saada. Seega reguleerivad tööturuteenuseid ja -toetusi edaspidi TöMS ning iga kuue aasta tagant koostatav THP, mis koondab seni eraldi olnud THP ja TAT-d üheks õigusaktiks. Eelnõuga koostatakse THP aastateks 2024–2029. Õigusliku süsteemi lihtsustamine ei paranda otseselt sihtrühma tööturuväljavaateid, kuid avaldab positiivset mõju tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi paremaks mõistmiseks ning võib seeläbi suurendada teadlikkust võimalikest tööturuteenustest ja -toetustest. Lihtsam ja läbipaistvam tööturumeetmete süsteem vähendab võimalikku sotsiaalset ebavõrdsust inimeste vahel õigusaktide tõlgendamisel ning suurendab teadlikkust sellest, millistele teenustele on potentsiaalsetel sihtrühmadel töötukassa kaudu ligipääs. Suurem teadlikkus teenustest toetab nende osalemist teenustel ja võimalusi liikuda töötusest hõivesse, töölt tööle ehk inimese jaoks sobivamale või paremini tasustatud tööle või aitab olemasolevat töökohta säilitada, mistõttu paraneb inimeste toimetulek ning suureneb riigi maksutulu. Muudatusega kaasneb vajadus sihtrühma muudatusest teavitada, kuid eeldatavalt on see vajadus väike, sest töötukassa pakub jätkuvalt inimestele igakülgset abi tööturumeetmetes orienteerumisel. Muudatus korrastab ja lihtsustab süsteemi õigusaktide tasandil ega kehtesta uusi tööturuteenuseid ja -toetusi, ehkki muudetakse teatud tööturuteenuste tingimusi (vt täpsemalt muudatus 2), mistõttu võib mõju ulatust sihtrühma jaoks pidada väikeseks. Tööturuteenuste ja -toetuste potentsiaalseks sihtrühmaks on kogu Eesti 16-aastane kuni pensioniealine tööealine elanikkond, keda Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal 809 100 inimest. Teatud tööturumeetmete puhul on sihtrühmaks ka vanaduspensioniealised, kes soovivad töötada, ja üksikute meetmete puhul ka alla 16-aastased, mistõttu on puudutatud sihtrühm suur. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd õigusaktide süstematiseerimine on ühekordne. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Õigusliku süsteemi lihtsustamine mõjutab kogu Eesti tööealist elanikkonda, mistõttu on mõjutatud sihtrühm suur. Muudatus ei paranda otseselt sihtrühma tööturuväljavaateid, kuid avaldab positiivset mõju tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi paremaks mõistmiseks, mistõttu on mõju ulatus väike. Kuna õigusaktide süstematiseerimine on ühekordne, on mõju avaldumise sagedus väike. Mõju majandusele Mõju sihtrühm: ettevõtjad Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi parem struktureeritus õigusaktide tasandil aitab tööandjatel eri sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmetes paremini orienteeruda, mis omakorda soodustab töötajate värbamist ja nende tööl püsimist, sh ka tööandjatele suunatud tööturumeetmete abil. Võrreldes kehtiva olukorraga muutub TöMS-i ja THP koosmõjus tööturuteenuste ja -toetuste süsteem läbipaistvamaks ja paindlikumaks. Seeläbi suureneb võimalus reageerida tööturuteenustega muutunud majanduskeskkonnale ja tööturu vajadustele ning jõuda kiiremini eri sihtrühmadeni. Potentsiaalselt kuuluvad sihtrühma kõik Eesti tööandjad, kuid kuna muudatusega ei lisandu uusi tööturuteenuseid, ei eelda muudatused ettevõtjatelt kohanemiseks vajalikke tegevusi. Muudatus suurendab eelduslikult tööandjate jaoks tööturuteenuste ja -toetuste süsteemist arusaamist ning parandab seeläbi nende võimalusi leida endale vajalike ja sobivate oskustega töötajaid, kuid mõju ulatus ettevõtjate jaoks on väike. Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eestis statistilisse profiili kuuluvaid ettevõtteid 148 684, mistõttu on potentsiaalne mõjutatud sihtrühm suur. Samas ei ole töötukassa kaudu uute töötajate värbamine ja töötajate oskuste arendamine kõikide ettevõtete jaoks siiski igapäevane, mistõttu on mõju avaldumise sagedus ettevõtete jaoks harv. Lisaks on õigusaktide süstematiseerimine ühekordne tegevus. Ebasoovitavad mõjud Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes aitab tööturumeetmetega seotud õigusliku süsteemi korrastamine parandada süsteemi läbipaistvust ning toetab seeläbi tööturuteenuste ja -toetuste vastavust ja võimekust reageerida tööturu vajadustele, mis omakorda mõjutab positiivselt ettevõtjaid ja majanduskeskkonda. Mõju hindamise kriteeriumite alusel on mõjutatud sihtrühm küll suur, kuid mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus väike. Mõju riigivalitsemisele Mõju sihtrühm: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Töötukassa Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatused mõjutavad eeskätt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, kes kujundab tööturupoliitikat eesmärgiga tagada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge hõivatus ja vajalike töötajate olemasolu tööandjatele, ning töötukassat, kes tööturuteenuseid osutab ja tööturutoetusi maksab, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Kaudselt on positiivselt mõjutatud ka KOV-id ja riik tervikuna, eeldusel et tööturuteenuseid ja -toetusi saavate inimeste sissetulekud ja heaolu paranevad ning heitunute ja üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv väheneb. Selgem õiguslik korraldus võimaldab tulevikus kiiremini majanduses toimuvatele muutustele reageerida ning lihtsustab sihtrühmade töökorraldust ja protseduure, vähendades seejuures ka töökoormust. Õigusliku korralduse lihtsustamise ja süstematiseerimisega on vaja arvestada ka sihtrühmade tööprotsessides, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Samas ei ole muudatused ulatuslikud, kuna ei kehtestata uusi tööturuteenuseid ega -toetusi, ehkki muudetakse vähesel määral olemasolevate tööturuteenuste tingimusi (vt muudatus 2). Teenuste süstematiseerimine ning THP-s sisalduvad tööturuteenuste ja -toetuste tingimuste väiksemahulised kohandused ei too kaasa olulist eelarvemõju. Samas suurenevad töötukassa kulud, kuna 2023. aastal lõppeb võimalus kasutada perioodi 2014–2021 ESF-i vahendeid ja REACT EU vahendeid ning mitut teenust hakatakse rahastama sihtkapitalist. Kokkuvõttes on mõju ulatus töötukassa ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi jaoks keskmine, kuna tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine (töötukassa) ja tööturupoliitika kujundamine (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) on sihtrühmade peamisteks ülesanneteks. Mõju avaldumise sagedus on harv, kuivõrd õigusaktide süstematiseerimine on ühekordne. Ebasoovitavad mõjud Kui õigusliku korralduse muudatuse tulemusena peaks oluliselt suurenema tööealise elanikkonna ja tööandjate huvi neile pakutavate teenuste vastu, võib töötukassa töökoormus ja eelarvevajadus kasvada. Samas võib riski pidada väikeseks, sest muudatusega ei kehtestata uusi tööturuteenuseid ega -toetusi. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Tööturuteenuste ja -toetuste selgem õiguslik korraldus lihtsustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja töötukassa töökorraldust ja protseduure, võimaldades seeläbi tulevikus tööturupoliitikaga efektiivsemalt majanduses toimuvatele muutustele reageerida. Mõju hindamise kriteeriumite alusel on mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju ulatus keskmine ning mõju avaldumise sagedus väike. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmadele oluline mõju. Muudatus 2: tööturuteenuste ja -toetustega seotud muudatused Tööturuteenustega seotud muudatusi on hinnatud tööturumeetmete kaupa. THP-s sätestatavad tööturumeetmed on järgmised: 1) tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine, 2) töövahendus, 3) karjääriteenused, 4) töökeskne nõustamine, 5) oskuste arendamine, 6) ettevõtluse toetamine, 7) töövalmiduse toetamine, 8) töövõime toetamine, 9) tööle asumise ja tööl püsimise toetamine. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Tööturuteenuste ja -toetuste potentsiaalseks sihtrühmaks on kogu Eesti 16-aastane kuni pensioniealine elanikkond, keda Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal 809 100 inimest. Teatud meetmete puhul on sihtrühmaks ka vanaduspensioniealised, kes soovivad töötada, ja üksikute meetmete puhul ka alla 16-aastased, mistõttu on puudutatud sihtrühm suur. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga lisandub tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamise meetmesse ka teavitamine õppimisvõimalustest. Õppimisvõimaluste kohta teabe jagamine toetab sihtrühma karjäärivalikuid ning mõjutab positiivselt nende oskuste ja teadmiste arendamist. Töövahenduse tööturumeetme sisu on täpsustatud ning töövahenduse raames kaob muudatuse tulemusel võimalus osaleda tasustamata proovitööl. Kuigi tasustamata proovitöö võimalus senisel kujul sihtrühma jaoks kaob, on alates 2020. aasta septembrist õigus töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötada ehk teha tööampse, mis võimaldab potentsiaalset tööd töökeskkonnas proovida ning saada selle eest ka töötasu, mis kokkuvõttes on sihtrühma jaoks majanduslikult otstarbekam kui tasustamata proovitööl osalemine. Samuti on proovitööd kasutanud inimeste arv aasta-aastalt vähenenud. Kui 2019. aastal kasutas proovitööd 3918 unikaalset inimest, siis 2022. aastal 2339 inimest (Eesti Töötukassa, 2023). Karjääriteenuste tööturumeede hõlmab karjääriinfo vahendamist ja karjäärinõustamist. Karjääriinfo vahendamisse integreeritakse tööotsingunõustamine, mis kehtiva regulatsiooni alusel on eraldi teenus. Muudatus lihtsustab tööturuteenuste struktuuri ja õiguslikku korraldust, kuid ei mõjuta sisuliselt sihtrühma võimalusi tööotsingunõustamist saada. Karjäärinõustamise teenuse tingimusi ei ole muudetud. Muudatusega sätestatakse töökeskse nõustamise tööturumeetme teenused, milleks on töökeskne nõustamine (sh jätkutoena tööle asumisel) ja tööklubi , mis ei ole kehtivas regulatsioonis sätestatud eraldi teenustena. Muudatus lihtsustab tööturuteenuste struktuuri ja õiguslikku korraldust, kuid ei mõjuta sisuliselt sihtrühma võimalusi nimetatud teenuseid saada. Oskuste arendamise tööturumeede hõlmab : tööturukoolitust, tasemeõppes osalemise toetust, kvalifikatsiooni saamise toetamist, koolitustoetust, tööpraktikat ja arengutreeningut. Tööturukoolitus Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendatakse tööturukoolituse eesmärki, milleks on ameti- või üldoskuste omandamine; samuti sätestatakse, et tööturukoolitus peab lõppema õpiväljundite hindamisega ja et tööturukoolituse minimaalne kestus on vähemalt 26 akadeemilist tundi. Samuti sätestatakse, et tööturukoolituste rahastamisel lähtutakse tööjõu nõudlusest ja pakkumisest ning töötukassa rahastab eelkõige neid koolitusi, mis annavad oskused töötamaks ametites, kus on tööjõupuudus. Muudatused toetavad tööturukoolitusel osalejate ameti- ja üldoskuste sisulist omandamist ning soodustavad sihtrühma tööhõivesse liikumist ja tööl püsimist. Lisaks pikeneb töötute sihtrühma jaoks ühe aasta võrra tööturukoolituse arvestuse periood, mille kohaselt tasub töötukassa koolituskaardiga koolitusel osalemise eest kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul varasema kahe aasta asemel. Muudatuse tulemusena võib nende töötute sihtrühma kuuluvate inimeste jaoks, kelle ühe või mitme tööturukoolituse maksumus kokku on 2500 euro piiril, väheneda võimalus osaleda täiendavatel tööturukoolitustel kolmeaastase perioodi vältel. 2022. aasta andmetel oli maksimaalse summa ehk 2500 eurot kahe aasta jooksul ära kasutanud 947 inimest ehk 6% kõigist 2022. aastal koolituskaardiga koolitusele suunatutest. Kui arvestada maksimaalse summa ehk 2500 asemel 2495 euroga, on nende inimeste osatähtsus suurem, s.o 11% ja 2400 euro puhul 20% (Eesti Töötukassa, 2023), mistõttu on mõju ulatus sihtrühma jaoks keskmine. Samuti võrdsustatakse töötute ja töötavate inimeste jaoks tööturukoolitusele registreerumise tähtaeg, milleks on kuni kuus kuud alates tegevuskavas kokkulepitud ajast, ning sätestatakse, et töötavate inimeste sihtrühmal on õigus saada koolituskaardi alusel toimuvat tööturukoolitust juhul, kui tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud eelneva 36 kuu jooksul ning kui tema eelmise kalendriaasta sissetulek on madalam kui 12-kordne eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk (sissetuleku nõue ei kehti 16-aastasele kuni pensioniealisele, kes ei saa terviseseisundi tõttu töötamist jätkata või kes töötab Ida-Virumaa põlevkivisektoris). Muudatuse tulemusena võib väheneda nende töötavate inimeste ligipääs tööturukoolitusele, kellel pole piisavalt töötuskindlustusstaaži. Eelduslikult on muudatuse mõju sihtrühma jaoks keskmine, kuivõrd 2022. aastal tööturukoolitust alustanud töötavatest inimestest oli töötuskindlustusstaaži nõue täidetud 84%-l. Tasemeõppes osalemise toetus Sarnaselt töötajatele suunatud tööturukoolituse saamise tingimusega taastatakse ka tasemeõppes osalemise toetuse puhul nõue, et toetust makstakse üksnes töötajale, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul. Muudatuse tulemusena võib väheneda nende inimeste ligipääs tasemeõppes osalemise toetusele, kellel pole piisavalt töötuskindlustusstaaži. 2022. aastal tasemeõppes osalemise toetuse avalduse esitanud töötavatest inimestest oli töötuskindlustusstaaži nõue täidetud 87,2%-l (Eesti Töötukassa, 2023), mistõttu on mõju ulatus sihtrühma jaoks keskmine. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga pikendatakse tasemeõppes osalemise toetuse taotluse esitamist 30 päevalt 60 päevani õppima asumisest, mis mõjutab sihtrühma positiivselt, kuna parandab sihtrühma võimalusi taotlus õigel ajal esitada ning seeläbi toetusele kvalifitseeruda. Tasemeõppes osalemise toetust ei maksta, kui inimene on taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul õpingud katkestanud. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei kohaldata nõuet kutseõppeasutuses üldhariduse või kutsevaliku õppekava järgi õppimise korral ning olukorras, kus inimene õppis kõrgkoolis õppe- või koolituskohal, mille õppekulud ta hüvitas ise. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest suurendab sihtrühma võimalusi tasemeõppes osalemise toetusele kvalifitseeruda. Samas sätestatakse, et kui tasemeõppes osalemise toetuse maksmine on lõpetatud õpingute katkestamise tõttu, saab inimene erandina toetust taotleda veel ühe korra, kuid mitte rohkem. Muudatuse tulemusena võib väheneda tasemeõppes osalemise toetust saavate inimeste arv, kuivõrd perioodil 2017–2022 on toetuse saajad õpingud katkestanud 1551 korral (27% õppima asunutest) (Eesti Töötukassa, 2023). Teisalt aga võib eeldada, et muudatus mõjutab sihtrühma enda erialavalikuid põhjalikumalt läbi kaaluma ning soodustab seeläbi haridustee lõpetamist, mis pikas perspektiivis mõjutab sihtrühma positiivselt. Kvalifikatsiooni saamise toetamise teenust, koolitustoetust, tööpraktikat ja arengutreeningut ei ole võrreldes kehtiva regulatsiooniga muudetud viisil, mis mõjutaks sihtrühma ligipääsu teenustele. Täpsustatud on vaid vähesel määral teenuste eesmärki ja sisu, mis aitab sihtrühmal nimetatud teenuseid paremini mõista. Ettevõtluse toetamise tööturumeede hõlmab ettevõtluse alustamise toetust ja ettevõtluse järelteenuseid. Välja on toodud ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk, milleks on aidata töötul luua endale tasustatud töökoht. See mõjutab pikas perspektiivis sihtrühma positiivselt, kuna tagab sihtrühmale töise sissetuleku ja sotsiaalsete garantiide säilimise. Muudatuse tulemusel ei saa ettevõtluse alustamise toetust enam taotleda koondamisteate saanud töötaja, kuid selle mõju sihtrühmale on väike, sest peale koondamist töötuna arvele võttes laienevad tema jaoks kõik töötutele mõeldud tööturuteenused, sh ka ettevõtluse alustamise toetus. Lisaks täpsustatakse, et ettevõtluse alustamise toetuse saaja peab looma uue äriühingu või registreerima end füüsilisest isikust ettevõtjana kahe kuu jooksul toetuse ülekandmisest ning kasutama saadud toetuse ära seitsme kuu jooksul toetuse ülekandmisest. Eelnõuga muudetakse ka aruandluse tähtaegu ja kontrollisüsteemi ning täpsustatakse toetuse kasutamise tõendamist. Uue kontrollisüsteemi kohaselt peab toetuse saaja esitama tegevuse aruande kaheksandal kuul ja 20. kuul alates toetuse ülekandmise päevast. Muudatused on distsiplineeriva loomuga ning mõjutavad sihtrühma majandustegevusega kiiremini alustama ja äriplaanis seatud tegevusi järgima (planeeritud kulusid on võimalik töötukassaga kooskõlastades muuta). Eelnõuga muudetakse ettevõtluse toetamise teenuse nimetus ettevõtluse järelteenusteks, kuid võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole teenust muudetud viisil, mis mõjutaks sihtrühma ligipääsu teenustele. Töövalmiduse toetamise tööturumeede hõlmab tööharjutust, nõustamisteenuseid, kogemusnõustamist ja individuaalseid lahendusi. Tööharjutust, nõustamisteenuseid ja kogemusnõustamist ei ole võrreldes kehtiva regulatsiooniga oluliselt muudetud. Eelnõuga integreeritakse praegu kahes erinevas õigusaktis reguleeritud individuaalse töölerakendamise teenus (THP-s) ja individuaalsete lahenduste teenus (TAT-s 3) üheks individuaalse lahenduse teenuseks. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole töövalmiduse toetamise teenuseid muudetud viisil, mis mõjutaks sihtrühma ligipääsu teenustele. Täpsustatud on vaid teenuste eesmärki ja sisu, mis aitab sihtrühmal nimetatud teenuseid paremini mõista. Töövõime toetamise tööturumeede hõlmab tööruumide ja -vahendite kohandamist, tööalase abivahendi andmist, tugiisikuga töötamist, tööalast rehabilitatsiooni, toetatud töölerakendamist ning tööandjate teavitamist ja nõustamist. Kuivõrd tööruumide ja -vahendite kohandamise teenus oli varem reguleeritud nii TTTS-is kui ka TAT-s, täpsustatakse muudatusega sarnaselt ESF-i TAT-ga teenuse eesmärki ja sisu, kuid teenust ei muudeta viisil, mis mõjutaks sihtrühma ligipääsu teenusele. Eelnõuga muudetakse tööalase abivahendi teenuse nimetust (kehtiva TTTS-i ja TAT 3 järgi on teenuse nimetus „abivahendi tasuta kasutada andmine“) ning täpsustatakse teenuse eesmärki ja sisu, kuid teenust ei muudeta viisil, mis mõjutaks sihtrühma ligipääsu teenusele. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga muutub tugiisikuga töötamise teenuse tunnihind, mis varem oli kehtestatud riigieelarves ühikuhinnana, kuid muudatuse tulemusena on tugiisikuga töötamise teenuse eest makstava tasu päevamäär kaheksakordne töötasu alammäär tunnis . Tugiisikuga töötamise teenust vajava inimese abivajaduse maht sõltub sarnaselt seni kehtinud regulatsiooniga tema töötamise ajast, mida hindab töötukassa. Seejuures ei osutata tugiisikuga töötamise teenust, kui töötaja abivajadus on alla 50% tema tööajast. Tööalast rehabilitatsiooni rahastatakse ESF+ist, mistõttu on tööalase rehabilitatsiooni teenuse muudatuste mõju hinnatud eraldi (vt muudatus 4). Eelnõuga asendatakse seni TAT-s 3 reguleeritud kaitstud töö teenus toetatud töölerakendamise teenusega. Muudatusega ei muutu võrreldes kaitstud töö teenusega teenuse sihtrühm, küll aga muutub teenuse sisu, millest suurim muudatus on see, et teenust osutatakse avatud tööturul. Täpsemalt, inimese tööoskuste arendamine ja tööharjumuse kujundamine toimub avatud tööturu tingimustes tööpraktikaga ja ajutise töötamisega, mis suurendab sihtrühma jätkusuutlikku tööhõivesse liikumist. Teenust osutatakse toetatud töölekarendamise metoodika alusel. Tööandjate teavitamise ja nõustamise teenust võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei muudeta. Tööle asumise ja tööl püsimise toetamise tööturumeede hõlmab palgatoetust, alaealise töötamise toetamist ja rahvusvahelise kaitse saaja toetamist . Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole teenuseid muudetud viisil, mis mõjutaks sihtrühma ligipääsu teenusele. Tööturutoetused hõlmavad stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on stipendiumi arvutamiste alustes täpsustatud, et üle südaöö kestva vahetusega töö korral makstakse stipendiumi ühe päeva eest. Samuti on täpsustatud, et stipendiumi makstakse nende päevade eest, kui inimene osaleb tööturuteenusel teenuse osutamise asukohas kohapeal või reaalajas veebikeskkonnas toimuva teenuse puhul. Muudatuse tulemusena ei maksta stipendiumi eelsalvestatud veebikoolituste korral. Ka sõidu- ja majutustoetuse puhul on täpsustatud, et üle südaöö kestva vahetusega töö korral makstakse toetust ühe päeva eest ning nende päevade eest, kui inimene osaleb teenusel teenuse osutamise asukohas kohapeal. Samuti on täiendatud, et kui inimene osaleb samal päeval mitmel teenusel, makstakse sõidu- ja majutustoetust iga osalemise eest (mitte rohkem kui ülemmäära ulatuses). Kokkuvõttes on tööturuteenuste osutamisel ja tööturutoetuste maksmisel oluline mõju sihtrühma hõivesse liikumise või hõives püsimise soodustamisel. Tööturule liikumisega ja regulaarse töötasu saamisega suurenevad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu, ühtlasi väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ja üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Kuna tööturuteenuseid osutatakse sihtrühmale ka praegu ning eelnõuga ei kaasne enamiku tööturumeetmete puhul olulisi muutusi (kõige suuremad muutused on oskuste arendamise meetmes), on mõju ulatus sihtrühma jaoks keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk Eelnõuga muudetakse töötavatele inimestele suunatud koolituskaardiga tööturukoolituse ja tasemeõppes osalemise toetuse tingimusi. Muudatuse tulemusel on töötaval inimesel õigus koolituskaardiga tööturukoolitusele või tasemeõppes osalemise toetusele, kui tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud eelneva 36 kuu jooksul, mis võib vähendada nende töötavate inimeste ligipääsu nimetatud teenustele, kellel ei ole piisavalt töötuskindlustusstaaži. Eelduslikult on muudatuse mõju sihtrühma jaoks keskmine, kuivõrd 2022. aastal tööturukoolitust alustanud töötavatest inimestest oli töötuskindlustusstaaži nõue täidetud 84%-l ning tasemeõppes osalemise toetuse avalduse esitanud töötavatest inimestest 87,2%-l. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Eelnõuga kehtestatakse töötukassa osutatavad tööturuteenused ja makstavad tööturutoetused ning nende tingimused. Kuna tööturuteenuseid osutatakse sihtrühmale ka praegu ning eelnõuga ei kaasne enamiku tööturumeetmete puhul olulisi muutusi (kõige suuremad muutused on oskuste arendamise meetmes), on mõju ulatus sihtrühma jaoks keskmine ja mõju avaldumise sagedus väike. Tööturuteenuste ja -toetuste potentsiaalseks sihtrühmaks on kogu Eesti 16-aastane kuni pensioniealine elanikkond, keda Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal 809 100 inimest. Teatud meetmete puhul on sihtrühmaks ka vanaduspensioniealised, kes soovivad töötada, ja üksikute meetmete puhul ka alla 16-aastased, mistõttu on puudutatud sihtrühm suur. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühma jaoks oluline mõju. Mõju haridusele, kultuurile ja spordile Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Võrreldes kehtiva regulatsiooniga lisandub tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamise teenusele ka teavitamine õppimisvõimalustest, mille omandamist töötukassa toetab. Samuti tegeletakse inimese haridusvalikutega karjääriinfo vahendamise teenuse osutamisel, mis toetab inimest karjäärivalikuteks vajaliku teabe otsimisel, ja karjäärinõustamise teenuse osutamisel, mille eesmärk on arendada inimese karjäärialast eneseteadlikkust ja nõustada teda karjääri kujundamisel. Õppimisvõimaluste kohta teabe jagamine toetab sihtrühma teadlikke karjäärivalikuid ning mõjutab positiivselt nende oskuste ja teadmiste arendamist ja hõivesse liikumist või seal püsimist. Lisaks kuulub oskuste arendamise tööturumeetme alla tasemeõppes osalemise toetus, mille raames kompenseerib töötukassa osaliselt eri- või kutsealase hariduseta, vananenud haridusega või terviseseisundi või töö eripära tõttu eri- või kutseala vahetama sunnitud inimese õppimisega kaasnevad kulud, kui õpitakse õppekava järgi, mis valmistab ette töötajaid nendel põhikutsealadel, kus valdkondlike tööjõuvajaduse uuringute kohaselt on lähiaastatel kasvav tööjõuvajadus. Tasemeõppes osalemise toetus kompenseerib sihtrühma jaoks osaliselt õpingutega kaasnevad kulud ning parandab seeläbi nende majanduslikku toimetulekut (tasemeõppes osalemise toetusega seotud muudatusi on täpsemalt käsitletud sotsiaalsete mõjude all). Laiemalt panustavad ka kõik teised töötukassa pakutavad tööturumeetmed tööjõu tööturul osalemise ettevalmistamisse ja tööandjate vajadustele vastava tööjõu olemasolusse. Kuna eelnõuga ei kehtestata uusi tööturuteenuseid ega -toetusi ja muudetakse vaid teatud tööturuteenuste tingimusi, võib mõju ulatust ja mõju avaldumise sagedust sihtrühma jaoks pidada väikeseks. Eelnõu mõjutab kogu Eesti 16-aastast kuni pensioniealist elanikkonda, keda Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal 809 100 inimest. Teatud meetmete puhul on sihtrühmaks ka vanaduspensioniealised, kes soovivad töötada, ja üksikute meetmete puhul ka alla 16-aastased, mistõttu on puudutatud sihtrühm suur. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Tööturuteenuste ja -toetuste potentsiaalseks sihtrühmaks on kogu Eesti 16-aastane kuni pensioniealine elanikkond, mistõttu on mõjutatud sihtrühm suur. Töötukassa osutatavad tööturuteenused ja makstavad tööturutoetused mõjutavad positiivselt sihtrühma teadlikke haridusvalikuid ning tööjõu ettevalmistust tööturul osalemiseks. Kuivõrd eelnõuga ei kehtestata uusi tööturuteenuseid ega -toetusi, on mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus sihtrühma jaoks väike. Mõju majandusele Mõju sihtrühm: ettevõtjad Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine soodustab töötute tööhõivesse liikumist ja töötavate inimeste tööhõives püsimist ning tööturumeetmete abil majanduse struktuurimuutustele asjakohast reageerimist. Teenuste sisus ja sihtrühmas ei tehta olulisi muutusi, kuid ettevõtjatele on eeldatavasti positiivse mõjuga töötutele pakutavate tööturukoolituste õppekavarühmade ja nendesse kuuluvate õppekavade valiku põhimõtete rakendamine. Vastavalt neile põhimõtetele tuleb koolituste rahastamisel arvestada tööjõu nõudlusega ning pakkuda eelkõige koolitusi, mis annavad oskused töötamaks ametites, kus on tööjõupuudus. See suurendab eelduslikult vajalike oskustega tööjõu kättesaadavust tööandjate jaoks. Lisaks paraneb teenuste ühte õigusakti koondamine ettevõtjate jaoks läbipaistvust, milliseid teenuseid neil on võimalik saada ning seeläbi paranevad tööandjate võimalused leida endale sobilike oskuste ja teadmistega tööjõudu ning olemasolevaid töötajaid säilitada. Kokkuvõttes mõjutab eelnõu tööhõivet ja seeläbi ka majandust positiivselt. Potentsiaalselt kuuluvad sihtrühma kõik Eesti tööandjad, kuid kuna ka kehtiva regulatsiooni järgi osutab tööturuteenuseid ja maksab tööturutoetusi töötukassa nii töötutele, tööotsijatele kui ka tööandjatele ning kuna töötukassa kaudu uute töötajate värbamine või tööandjatele mõeldud tööturumeetmete kasutamine ei ole siiski kõikide ettevõtete jaoks igapäevane, on mõju ulatus ettevõtjate jaoks väike ja mõju avaldumise sagedus harv. Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eestis statistilisse profiili kuuluvaid ettevõtteid 148 684, mistõttu on potentsiaalne mõjutatud sihtrühm suur. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine soodustab töötute tööhõivesse liikumist ja töötavate inimeste tööhõives püsimist ning tööturumeetmete abil majanduse struktuurimuutustele asjakohast reageerimist. Potentsiaalselt mõjutab muudatus kõiki Eesti ettevõtjaid, mistõttu on mõjutatud sihtrühm suur. Kuna muudatusega ei kehtestata uusi tööturuteenuseid ega -toetusi, on mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus ettevõtjate jaoks väike. Mõju riigivalitsemisele Mõju sihtrühm: töötukassa Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus THP-s sätestatakse tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise nõuded ja kord ning ESF+ vahendite kasutamise tingimused ja kord aastateks 2024–2029. Eelnõu mõjutab eeskätt töötukassat, kelle ülesanne on pakkuda tööturuteenuseid ja -toetusi ning tagada nende kättesaadavus ja kvaliteet, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Töötukassa osutab tööturuteenuseid ise või sõlmib teenuse osutamiseks lepingu teenusepakkujaga või võimaldab inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast või annab haldusakti, mille alusel tasub tööturuteenuse eest või hüvitab selle kulud. Eelnõuga ei kaasne enamasti tööturuteenuste ja -toetuste sihtrühmades ja kättesaadavuses muudatusi, kuid kohandatud on osade teenuste sisu või osutamise tingimusi, mis võib töötukassa jaoks kaasa tuua mõningase töökoormuse suurenemise seoses sihtrühmale ja koostööpartneritele muudatuste selgitamisega. Samuti suureneb töötukassa töökoormus seoses tööturuteenuste muudatuste IT-süsteemidesse viimisega. Eelnõu alusel osutatakse kokku 27 tööturuteenust. Mitme teenuse puhul tehakse koostööd konkreetsele teenusele spetsialiseerunud teenuseosutajatega, mis aitab tagada teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse. Eelnõu kohaselt on töötukassal tööturuteenuste kvaliteedi hindamiseks õigus tutvuda tööturuteenuse korraldusega teenuseosutaja juures ja kaasata sellesse vajaduse korral ka eksperti ning tööturuteenuste kvaliteedi parandamiseks ellu viia arendustegevusi. Kuivõrd eelnõuga ei kehtestata uusi tööturuteenuseid ega -toetusi, on mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus töötukassa jaoks väike. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitatavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatus mõjutab töötukassat, kes osutab tööturuteenuseid ja maksab tööturutoetusi, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Kuna eelnõuga ei kaasne enamasti muudatusi tööturuteenuste ja -toetuste sihtrühmades ja kättesaadavuses, on mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus töötukassa jaoks väike. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed; ettevõtjad Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Digioskused omavad järjest suuremat tähtsust nii ettevõtete kui töötajate arengus. Uuringu „I nfotehnoloogia leibkonnas“ tulemusel olid 2021. aastal Eestis 16–74-aastaste digioskused baas- või kõrgemal tasemel 56%-l täiskasvanutest (Euroopa Liidus 54%-l). Euroopa Komisjoni hinnangul vajatakse digitaalseid oskusi juba 90% töökohtadel. Töötukassa kaudu saavad nii töötud (tööturukoolitus) kui ka töötavad inimesed (tööturukoolitus koolituskaardiga, koolitustoetus tööandjale töötaja IKT-oskuste arendamiseks) enda digioskusi arendada, mis valmistab inimesi ette töötamiseks IKT-oskusi nõudvatel erialadel ning mõjutab positiivselt töötusest hõivesse liikumist ja hõives püsimist ning seeläbi ka ettevõtjaid ja majandust tervikuna. Lisaks on võimalik tasemeõppes osalemise toetuse abil asuda õppima põhikutsealadel, mille puhul on Kutsekoja tehtud uuringute alusel näha lähiaastatel kasvavat tööjõuvajadust ning nende seas sisaldub ka mitu IT-eriala õppekava, mis samuti mõjutab positiivselt sihtrühma digioskuste arengut. Lisaks osutab töötukassa teatud tööturuteenuseid ka veebi vahendusel, soodustades seeläbi e-teenuste kättesaadavust. K uid praktikas on IKT-oskusi arendavaid teenuseid saanud inimeste arv väiksem. Näiteks on perioodil 2017–2022 koolituskaardi alusel IKT oskusi arendavaid tööturukoolitusi alustanud 7823 töötut ja 853 töötavat inimest. Tööandjale mõeldud koolitustoetusele töötaja IKT-oskuste arendamiseks on perioodil 2021–2022 kvalifitseerunud 1465 inimest (Eesti Töötukassa, 2023). Eeltoodust tulenevalt on otseselt mõjutatud sihtrühma suurus väike. Samuti on mõju ulatus väike, kuivõrd eelnõuga ei kehtestata uusi tööturuteenuseid. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Tööturukoolitus, koolitustoetus tööandjale IKT-oskuste arendamiseks ja tasemeõppes osalemise toetus mõjutavad positiivselt nii töötute kui ka töötavate inimeste digioskuste arendamist. Muudatustest mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed , ettevõtjad Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Eelnõuga kaasnev mõju regionaalarengule on kaudne, kuna tööturuteenused ja -toetused ei ole suunatud konkreetsetele piirkondadele, vaid neid pakutakse kõikides maakondades. Tööturuteenuseid osutatakse lähtuvalt inimese ja potentsiaalsete tööandjate vajadustest, arvestades seega ka piirkondlike võimaluste ja eripäradega. Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine mõjutab positiivselt tööhõivet ning aitab kaasa piirkondade sotsiaalmajanduslikule arengule, misläbi paraneb elanike toimetulek. Samas on arvestatud , et Eestis on piirkondi, kus töötute osakaal tööjõus on märgatavalt suurem ja sobivaid vabu töökohti vähem. Kokku oli 2023. aasta 20. aprilli seisuga Eestis 52 881 registreeritud töötut, kellest 25 254 ehk ligi 48% elab Harjumaal, mis on ka suurima elanike arvuga maakond (47% Eesti elanikest). Töötuse määr on kõrgeim aga Ida-Virumaal ja Valgamaal ning erineb maakonniti ligemale kolm korda (Ida-Virumaal 12,7%, Hiiumaal 4,6%) (vt joonis 1) . Tööturuteenuste abil on võimalik töötute konkurentsivõimet suurendada, mis võimaldab tööandjatel leida sobivat tööjõudu ja töötutel hõivesse liikuda. Samuti on töö kaotamise ohus olevatel töötavatel inimestel võimalik tööturuteenuste abil töötuks jäämist ennetada ja töökoht säilitada. Tööturuteenustel osalemist maakonniti seiratakse regulaarselt. Joonis 1 . Registreeritud töötuse määr maakondades seisuga 20.04.2023, % Allikas: t öötukassa Piirkondliku erisuse arvesse võtmise näiteks teenustel on eelnõu § 23 lõikes 9 nimetatud koolituskaardi alusel toimuv tööturukoolitus, mida reeglina pakutakse juhul, kui töötaja eelmise aasta sissetulek on madalam kui 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk. Antud juhul on erand tehtud Ida-Virumaa põlevkivisektori töötajatele, kellel on suurem täiend- ja ümberõppe vajadus seoses piirkonna üleminekuga kliimasõbralikumale majandusele. Kuna põlevkivisektoris on palgad kõrgemad, piiraks see nende ligipääsu tööturukoolitusele. Kõrgema töötusega piirkondades on ka teenuse vajadus suurem ehk mida enam on töötuid , seda enam osutatakse teenuseid. Ida-Viru ning Kagu-Eesti piirkondades k asutavad töötuna arvel olevad kliendid proportsionaalsed rohkem teenuseid, kui muudes Eesti piirkondades. Vastavalt Ida-Virumaal 43,8%, Valgamaal 37,1%, Põlvamaal 36,1%, Võrumaal 35,6%, samas näiteks Tallinnas ja Harjumaal 33,5%, Hiiumaal 32,5% ja Viljandimaal 31,9%. Regionaalse tööpuuduse ja tööle rakendumise erinevuste vähendamine on ka töötukassa üheks strateegiliseks alaeesmärgiks. Eesmärgi täitmist seirab töötukassa kaks korda aastas, jälgides indikaatorit Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti keskmine registreeritud töötuse määr ja ülejäänud maakondade keskmine registreeritud töötuse määr. 2022 aastal oli piirkondliku töötuse määra lõhe 3,1%, mis oli madalam, kui töötukassa algselt prognoosis. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk puudub. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes ei ole võimalik mõju piirkonniti hinnata, kuna eelnõuga ei kaasne spetsiifilisi tegevusi mõne konkreetse piirkonna suhtes. Muudatus 3: sihttasemete seadmine ja regulaarne mõju hindamine Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed , ettevõtjad Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Eelnõuga määratakse THP väljund- ja tulemusnäitajad aastateks 2024–2026 ning sätestatakse tööturuteenuste ja -toetuste mõjude regulaarne hindamine. Muudatus ei mõjuta sihtrühmi otseselt, küll aga kaudselt seeläbi, et näitajate seadmise ja mõjude hindamise tulemusel on võimalik töötukassal ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil saada teavet tööturuteenuste ja -toetuste tulemuslikkuse ja efektiivsuse kohta, et neid vajaduse korral sihtrühmade ja tööturu vajaduste järgi kohandada, mis on oluline töötute tööhõivesse liikumise ja töötavate inimeste tööhõives püsimise toetamiseks ning tööturumeetmete abil majanduse struktuurimuutustele asjakohaseks reageerimiseks. Kuivõrd muudatus mõjutab sihtrühmi vaid kaudselt, on mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus nende jaoks väike. Sihtrühm on suur, sest kaudselt mõjutab muudatus kogu 16-aastast kuni pensioniealist elanikkonda (2022. a 809 100 inimest) ning kõiki Eesti ettevõtjaid (2022. a 148 684 ettevõtjat). Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Väljund- ja tulemusnäitajate seadmine ning tööturuteenuste ja -toetuste regulaarne mõjude hindamine mõjutab sihtrühmi kaudselt, sest võimaldab tööturuteenuseid ja -toetusi sihtrühmade ja tööturu vajadustest lähtuvalt ajakohasena hoida. Kuna muudatus mõjutab sihtrühmi vaid kaudselt, on mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus nende jaoks väike. Sihtrühm on suur, sest kaudselt mõjutab muudatus kogu 16-aastast kuni pensioniealist elanikkonda ning kõiki Eesti ettevõtjaid. Mõju riigivalitsemisele Mõju sihtrühm: töötukassa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eelnõuga sätestatakse THP väljund- ja tulemusnäitajad, lähtudes tööturuteenuste ja -toetuste eelarve prognoosidest, tööturu prognoosidest ning teenuste ja toetuste sisust. Sihttasemed seab töötukassa. Indikaatorite seadmine võimaldab tööturuteenuste tulemuslikkust järjepidevalt seirata ning vajaduse korral kiirelt ja ajakohaselt planeerida muudatusi teenuste parendamiseks. Eelnõus sätestatakse ka tööturuteenuste ja -toetuste mõju hindamine, mille eesmärk on tagada tööturuteenuste ja -toetuste vastavus tööturu vajadustele ja ressursside jätkusuutlik kasutamine. Mõjude hindamise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või töötukassa. Nad võivad hindamise ise teha või selle sisse osta. Igaks järgnevaks aastaks lepivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning töötukassa kokku, milliseid tööturuteenuseid ja -toetusi hinnatakse ning kes selle korraldab. Seega toob eelnõu kaasa mõningaid muudatusi töötukassa töökorralduses, kuid eelduslikult ei suurene töötukassa töökoormus, kuna THP-s sätestatud väljund- ja tulemusnäitajaid seiratakse ka praegu. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Eelnõus sätestatakse THP väljund- ja tulemusnäitajad ning regulaarne mõjude hindamine. Muudatus mõjutab nii töötukassat kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Nii mõju ulatus kui ka mõju avaldumise sagedus on töötukassa jaoks väike. Muudatus 4: ESF +ist rahastatava tööalase rehabilitatsiooni teenuse muudatused Sotsiaalne mõju ESF+ist rahastatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust. TTTS-i kohaselt osutatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust puudega, püsiva töövõimetusega või osalise töövõimega inimesele, kes töötab, õpib, on ettevõtja või on töötuna registreeritud. Muudatusega laiendatakse tööalase rehabilitatsiooni teenuse saajate sihtrühma ning edaspidi on teenust õigus saada ka puuduva töövõimega inimestel, kes on hõivatud (töötavad või tegutsevad ettevõtjana). Tööalase rehabilitatsiooni teenuse sihtrühma laiendamise vajalikkuse puuduva töövõimega inimestele on välja toonud ka sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) (2021) , kelle uuring kinnitas, et ka puuduva töövõimega inimesed, kes töötavad, vajavad tööalase rehabilitatsiooni teenuse tuge hõives püsimiseks. 2021. aastal siseneti tööalase rehabilitatsiooni teenusele 2767 ja 2022. aastal 2654 korda (Eesti Töötukassa, 2023). Eesti Statistikaameti (2023) andmetel oli 202 2 . aastal puuduva töövõimega inimesi 36 600 , kellest hõivatud oli 19,4 % ehk 7100 inimest, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse raames osutatakse erinevaid teenuseid ja nende kombinatsioone lähtuvalt konkreetse inimese rehabilitatsioonivajadustest (nt füsioteraapia, tegevusteraapia ja nõustamine, loovteraapia, logopeediline abi, eripedagoogiline abi, kogemusnõustamine, psühholoogiline nõustamine, õendusalane nõustamine, sotsiaalnõustamine, arsti, sh psühhiaatri nõustamine), mis toetavad inimest tööle asumisel või juba olemasoleva töökoha säilitamisel. Muudatusel on positiivne sotsiaalne mõju puuduva töövõimega inimeste jaoks, sest muudatuse tulemusel tekib neil õigus saada tööalase rehabilitatsiooni teenust, mis soodustab töövõime arendamise kaudu nende tööhõives püsimist, eneseteostust, sidusust ühiskonnaga ja sissetuleku teenimist, omades seeläbi ka positiivset mõju sihtrühma majanduslikule toimetulekule. Ühtlasi jätkub juba varem teenuse sihtrühma kuulunud inimeste jaoks teenuse osutamine senisel kujul, mis avaldab positiivset mõju nende sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse positiivset mõju sihtrühma terviseseisundile ja töövõime säilitamisele kinnitasid ka RAKE (2021) tehtud intervjuud teenusesaajatega. Regionaalne mõju Eestis on maakonniti erinevused nii hõives kui töötuses. 2022. aastal oli kõrgeim tööjõus osalemise määr 15-74-aastaste seas Harjumaal (78,9%), madalaim oli see Valgamaal (58,3%). Alla 65% jääb tööjõus osalemise määr ka Ida-Virumaal ja Põlvamaal. Eesti keskmisest tasemest (73,3%) jäi näitaja madalamaks 12 maakonnas, keskmist ületasid vaid Pärnu, Tartu ja Harju maakond. Seega paistavad madalaima tööturu aktiivsusega silma Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti maakonnad, kus on ka vähenenud töövõimega inimeste osatähtsus 16-64-aastasest elanikkonnast suurim, olles 2021. aastal Valgamaal 31,3%, Põlvamaal 29,7%, Võrumaal 21,6% ja Ida-Virumaal 20,5%, samal ajal kui Eesti keskmine oli 12,3% ning madalaim näitaja Harjumaal 7%. Üheks Kagu-Eesti maakondade madalama hõive põhjuseks on vanemaealiste suurem osakaal, mistõttu on seal ka suurem vähenenud töövõimega inimeste osakaal. Kõrgeim on üle 50-aastaste osatähtsus 16-64-aastastest Valgamaal ja Põlvamaal vastavalt 49% ja 47,4%. Puuduva töövõimega inimeste lisandumine teenusesaajate hulka võiks suurendada teenuse saajate arvu enim just Harjumaal ja Lõuna-Eestis, kuna nendes kahes piirkonnas on kõige enam puuduva töövõimega hõivatuid (kokku ca 65% puuduva töövõimega hõivatutest). Kuigi t ööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse vastavalt sihtrühma vajadusele ning regionaalseid eelarvejaotusi määratud ei ole , on teenuse saajaid rohkem nendes piirkondades, kus vähenenud töövõimega inimesi on suhteliselt rohkem. Töötukassa andmetel osales 2022. aastal tööalase rehabilitatsiooni teenusele kokku 2596 isikut. Arvuliselt oli sisenejaid kõige rohkem Harjumaal (989 isikut), Tartumaal (471), Ida-Virumaal (369), Võrumaal (210) ja Viljandimaal (109). Teenusele sisenejate osatähtsus 16-64-aastasest rahvastikust oli suurim Võrumaal, Ida-Virumaal, Põlvamaal ja Tartumaal. Joonis 2 . Osalise töövõimega inimeste osatähtsus rahvastikus vanuses 15-64, 31.12.2022 Allikas: t öötukassa Seejuures on oluline, et ka tööalase rehabilitatsiooni vajadus on maakonniti erinev ja sõltub erinevatest teguritest. Ühelt poolt potentsiaalsest sihtrühma suurusest, kuivõrd osalise töövõimega inimeste osatähtsus tööealises rahvastikus vanuses 15-64 on maakonniti erinev (vt joonis 2 ), teisalt s ihtrühma tervisepiirangutest ja takistustest . Osalise töövõimega inimeste tervisepiirangud ja takistused on erinevad ning kõik n ad ei vaja tööalast rehabilitatsiooni. Tööalast rehabilitatsiooni osutatakse üldjuhul inimesele, kellel on puude või haiguse tõttu mitu takistust ja kes vajab seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks mitme spetsialisti ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. Vähenenud töövõimega inimene ei vaja seega alati just tööalast rehabilitatsiooni, tal võib olla mõne üksikteenuse vajadus (nt kogemusnõustamine, psühholoogiline nõustamine) või antud ajahetkel aitaks ja toetaks inimest pigem erihoolekande- või tervishoiuteenus või ka kohaliku omavalitsuse pakutav teenus. Inimene võib valida talle sobiva tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutaja ja seda üle terve Eesti ehk siis ei ole regionaalseid piiranguid, mis ühtlasi tagab inimese jaoks paindlikkuse ning teenuse parema kättesaadavuse. Kokku osutab tööalast rehabilitatsiooni 90 töötukassa koostööpartnerit. Seega on tööalase rehabilitatsiooni vajadus mõjutatud erinevatest teguritest (lisaks osalisele töövõimele ja komplekssele tervisepiirangule peab inimene olema kas hõivatud, töötuna arvel või õppima). Nendel põhjustel on rehabilitatsiooni vajadus ja senine teenusel osalemise määr potentsiaalsest sihtrühmast erinev (vt tabel 1 ). Tabel 1. Tööalasel rehabilitatsioonil osalenud osalise töövõimega inimeste arv ja nende osatähtsus maakonna osalise töövõimega inimeste arvus, 2021 – 2022 Maakond* Tööalasel rehabilitatsioonil osalenud osalise töövõimega inimeste arv Osatähtsus kuukeskmisest osalise töövõimega inimeste arvust 2021 2022 2021 2022 Harju maakond 979 989 6,1% 6,0% Hiiu maakond 2 5 0,7% 1,7% Ida-Viru maakond 392 369 3,4% 3,5% Jõgeva maakond 32 36 1,5% 1,7% Järva maakond 74 49 5,8% 3,9% Lääne maakond 18 26 2,3% 3,4% Lääne-Viru maakond 86 82 3,1% 3,0% Põlva maakond 79 68 3,9% 3,4% Pärnu maakond 105 83 2,4% 1,9% Rapla maakond 25 27 1,8% 1,9% Saare maakond 18 23 1,3% 1,6% Tartu maakond 490 471 5,8% 5,6% Valga maakond 56 49 2,6% 2,3% Viljandi maakond 106 109 4,2% 4,2% Võru maakond 227 210 9,1% 8,6% Kokku 2 689 2 596 4,4% 4,4% *Aluseks inimese elukoha maakond töövõime hindamise taotluse andmetel Allikas: töötukassa Täiendavate regionaalseid erisusi leevendavate sekkumiste rakendamine ei ole vajalik, arvestades, et tööalast rehabilitatsiooni osutatakse vajaduspõhiselt ning teenusel on võimalik osaleda paindlikult erinevates piirkondades. Nagu eespool välja toodud, võimaldab töötukassa inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. Seega võib inimene soovi korral või vajadusel, valida teises piirkonnas asuva teenuseosutaja. Teenusel osalemise toetamiseks makstakse töötuna arvele võetud inimesele sõidu- ja majutustoetust (vastavalt vahemaale, kuni 26 eurot päevas), mis aitab teenusel osalemisega kaasnevaid kulusid kanda. Tööalasel rehabilitatsioonil osalemiseks makstakse sõidu- ja majutustoetust ka neile, kes ei ole töötuna arvel, vaid osalevad töötaja või muu isikuna. Erandi loomisel on arvestatud, et tervisest tuleneva takistusega inimeste transpordikulu võib nende takistustest tulenevalt olla tavapärasest suurem ja sissetulek väiksem, mistõttu võivad toetust vajada ka inimesed, kellel on töine sissetulek. Sooline võrdõiguslikkus ESF+ist rahastatava tööalase rehabilitatsiooni tegevused ei mõjuta otseselt soolist võrdõiguslikkust, kuid avaldavad kaudset mõju seeläbi, et ehkki vähenenud töövõimega mehi ja naisi on Eestis ligikaudu võrdselt (2021. aastal 48 400 meest ja 52 400 naist (Eesti Statistikaamet, 2023)), siis tööturuteenustel osaleb rohkem naisi kui mehi, mistõttu saab seeläbi proportsionaalselt enam toetatud vähenenud töövõimega naiste tööturul osalemine. 2022. aastal olid tööalase rehabilitatsiooni teenusele sisenejatest 73% (1944 sisenemist) naised ja 27% mehed (710 sisenemist ). Vanuserühma järgi moodustasid 2022. aastal tööalase rehabilitatsiooni teenusele sisenejatest 13% 16–24-aastased (351 sisenemist), 55% 25–55-aastased (1447 sisenemist) 32% 55-aastased kuni pensioniealised (856 sisenemist). Elu- ja looduskeskkond Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs leidis, et kavaga ette nähtud sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole. ESF+ tegevused ei mõjuta otseselt keskkonnahoiu ja kliima eesmärke, kuid avaldavad kaudselt mõju seeläbi, et tööalase rehabilitatsiooni tegevusi ellu viies jälgib töötukassa, et rahastatavad tegevused ei suurendaks negatiivset keskkonnamõju, ja väärtustab osapooli, kes tegelevad teadlikult säästliku keskkonnakasutusega, ning teenuste ja toodete hankimisel lähtutakse keskkonnahoidlike hangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik riigihange on protsess, mille käigus ametiasutused püüavad hankida selliseid kaupu, teenuseid ja ehitustöid, mille keskkonnamõju on kogu nende olelusringi jooksul väiksem kui sama põhiülesandega kaupadel, teenustel ja ehitustöödel, mida muul juhul hangitaks. 5. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu raames osutatakse erinevaid teenuseid töötule, töötajale, muule isikule ja tööandjale, et toetada nende tööturule jõudmist, tööle saamist ja seal püsimist või tööjõu leidmist. Teenuseid pakub ja sihtrühmadega tegeleb töötukassa, kes on muu hulgas ESF+ toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks ja seaduste alusel. Andmeid kogutakse inimestelt endilt, teistest riigi infosüsteemidest või päringutega. Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang vastavalt avaliku teabe seaduse §-le 35. Töötukassa järgib isikuandmete töötlemist puudutavaid kehtivaid õigusakte, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88), isikuandmete kaitse seadust ja avaliku teabe seadust. Töötukassa kasutab andmetele vastava turvalisuse taseme tagamiseks töökorralduslikult, tehniliselt ja füüsiliselt parimaid võimalikke meetmeid, et tagada isikuandmete nõuetekohane kaitse. Andmekogus töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisuse tagamiseks rakendatakse Eesti infoturbestandardis (E-ITS) sätestatud põhimõtteid. Töötukassa töötleb isikuandmeid, lähtudes õiguspärasuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest, teenuste osutamiseks kasutatakse vaid selleks vajalikke ja ettenähtud andmeid. Eelnõu vastuvõtmise tulemusel töötukassa andmete töötlemise reeglites ja protseduurides muudatusi ei tule. ESF+ist rahastatava tööturuteenuse „tööalane rehabilitatsioon“ elluviijana on töötukassal kohustus kooskõlas ühendmääruse § 10 lõike 1 punktidega 4 ja 5 koguda ja töödelda: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 1–47), artiklis 33 ning V ja VIII lisas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (ELT L 251, 15.07.2021, lk 48–93), artiklis 27 ning V ja VIII lisas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 94–131), artiklis 27 ning V ja VIII lisas nimetatud seire andmeid; ESF+ vahenditest toetatavas projektis osaleja kohta ÜSS2021 _2027 § 19 lõikes 3 nimetatud andmeid ja esitama need RÜ-le. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Tööturuteenuseid ja -toetusi rahastatakse sihtkapitalist . Tööturuteenuste osutamise vajaliku mahu prognoosimiseks on teenuste kaupa hinnatud, kui suur on tööturu olukorda ja tööd otsivate inimeste profiili arvestades vajadus töölesaamist ja töötamist toetavate tööturuteenuste järele. Teisisõnu, kui suur osakaal töötutest peaks ühes kuus keskmiselt meetmes osalema (s.o isikute arv, kes osalevad kuu jooksul teenuses kasvõi ühe päeva jagatuna kuu jooksul töötuna arvel olevate isikute arvuga). Tabelis 2 on välja toodud tööturuteenustel osalejate arvu prognoos aastateks 2024–2026. Tabel 2 . Registreeritud töötute ja tööturuteenustel osalemiste prognoos aastateks 2024–2026 2024 2025 2026 Registreeritud töötud (päeva seis) 53 788 52 078 50 963 Teenustel osalemisi* 161 003 159 611 158 880 Karjääriteenused 93 634 93 634 93 634 Koolitused töötutele 29 826 28 958 28 313 Palgatoetused 9 453 10 010 10 554 Tasemeõpe 1 170 1 199 1 199 Koolitused töötavatele 9 009 8 488 8 166 Eriteenused vähenenud töövõimega inimestele 3 699 3 776 3 803 Tööpraktika ja tööharjutus 3 100 3 028 2 977 Ettevõtlusega alustamise toetamine 684 706 701 Nõustamisteenused 6 158 5 993 5 870 Muud teenused 4 270 3 819 3 663 * vastaval aastal teenustel alustamiste arv Aktiivsetele meetmetele aastateks 2024–2026 vahendite vajaduse prognoosimisel on lähtutud tegelikest tööturu vajadustest (toetudes Rahandusministeeriumi makroprognoosile) ja aktiivsete tööturumeetmete struktuurist, aga ka reaalsest olukorrast (sisseostetavate) tööturu- ja sotsiaalteenuste pakkumise turul. Seega on vahendite mahu prognoosis hinnatud, kui suures mahus on erinevaid teenuseid vajalik ja võimalik osutada. Vahendite vajaduse kindlaks määramiseks on meetmegruppide kaupa hinnatud, kui suur on tööturu olukorda ning töötute ja töötajate profiili arvestades vajadus ühe või teise meetme järele. Teisisõnu on leitud, kui suur on keskmine meetme kasutajate arv kuus. Kuivõrd sihtkapitalist saab rahastada ainult otseseid meetmete kulusid, ei ole prognoosis kajastatud teenuste osutamisega seotud kaudseid kulusid (kulude hulka ei ole näiteks arvestatud karjäärinõustajate palka või kulu töövahendusele, kuid on arvestatud näiteks kuluga sõidu- ja majutustoetusele, mis kaasneb karjäärinõustamisega jne). Meetmete kulude prognoosimisel on arvestatud, kui suur on ühes meetmes osalemise kulu kuus, võttes aluseks 2022. aasta statistika ning arvestades järgnevate aastate kulude prognoosimisel hinna- ja/või palgakasvuga (sõltuvalt meetmest). Hinnatud meetmetes osalejate arvu ja keskmiste kulude alusel on prognoositud vahendite vajadus meetmete kaupa, samuti sihtkapitalist rahastatavate aktiivsete meetmete vahendite vajadus kokku. Kokkuvõttes on hinnatud, et järgnevatel aastatel on aktiivsete tööturumeetmete vajadus tööhõiveprogrammi sihtrühmadele vastavalt 82,8 miljonit eurot 2024. aastal, 85,5 miljonit eurot 2025. aastal ja 88,4 miljonit eurot 2026. aastal. Eelarve prognoos tööturuteenuste kaupa on välja toodud tabelis 4 . Uute teenuste rakendamiseks vajalike IT-arenduste kulu kaetakse töötukassa tegevuskulude eelarvest. Tabel 3 . Tööhõiveprogrammi eelarve prognoos aastateks 2024–2026 2024 2025 2026 Kokku 82 817 703 85 503 779 88 430 184 Töötuskindlustusvahendid 76 824 024 79 254 527 83 407 544 …sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 23,3% 23,0% 23,2% Riigieelarve 1 810 704 1 887 376 1 519 392 Välisvahendid 4 182 975 4 361 876 3 503 248 Tabel 4 . Tööhõiveprogrammi eelarve prognoos teenuste kaupa aastateks 2024–2026 2024 2025 2026 Koolitused töötutele 29 405 996 29 085 902 28 850 592 Palgatoetused 10 610 064 13 404 784 16 192 882 Tasemeõpe 8 371 375 9 211 160 9 833 346 Koolitused töötavatele 12 648 073 11 655 852 11 377 481 Eriteenused vähenenud töövõimega inimestele 7 571 686 7 967 168 8 068 641 Tööpraktika ja tööharjutus 3 327 855 3 429 689 3 490 616 Ettevõtlusega alustamise toetamine 2 719 137 2 735 460 2 734 221 Nõustamisteenused 2 543 996 2 607 304 2 552 271 Muud teenused 1 784 605 1 622 316 1 592 855 Toetused teenusel osalemiseks 3 834 917 3 784 146 3 737 280 Kokku 82 817 703 85 503 779 88 430 184 6. Määruse jõustumine Määrus on planeeritud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril. Jõustumistähtaeg on seatud arvestusega, et eelnõu kehtestatakse TöMS-i alusel, mis jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamisel on tuginetud töötukassa kolmepoolse nõukogu 03.04.2023 arutelule. Nimetatud nõukogusse kuuluvad lisaks Vabariigi Valitsuse esindajatele ka sotsiaalpartnerite, sh Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad. Eelnõu esitat i eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse andmiseks Eesti Töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Tähtajaks 12.06.2023 kooskõlastas Justiitsministeerium eelnõu kommentaarideta, Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega ning Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, kuid saatis mitteametlikud kommentaarid. Kommentaarid esitas ka Eesti Töötukassa. Märkuste kooskõlastustabel on seletuskirjale lisatud (lisa 1). Eelnõu esitat i heakskiitmiseks t öötukassa nõukogule 20.09 .2023 istungile.