Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn E-post: [email protected] 20.09.2023 VASTUS ühispakkujate IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaseltsi Hansab vaidlustusele riigihankes „ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuse ja teiste teenuste tellimine“ (vaidlustus nr 2) (ÄRISALADUSETA VERSIOON) Riigihanke viitenumber: 254499 Hankija: Politsei- ja Piirivalveamet Registrikood: 70008747 Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Hankija lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Merit Lind Advokaadibüroo FORT OÜ A. Lauteri 5, 10114 Tallinn Tel: 646 4045 E-post: [email protected] Vaidlustajad (ühispakkujad): IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS Registrikood 440305282 IDEMIA FRANCE SAS Registrikood 340709534 Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Männik Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi Kentmanni 4, 10116 Tallinn E-post: [email protected] Aktsiaselts Hansab Registrikood 10035867 Lepingulised esindajad: Vandeadvokaat Tambet Toomela 1  Vandeadvokaat Kaarel Berg Eversheds Sutherland Ots&Co Kentmanni 4, 10116 Tallinn E-post: [email protected]; [email protected] Kolmas isik 1 Thales DIS Finland Oy Registrikood: 0826277-7 Myllynkivenkuja4, 01620 Vantaa Kolmanda isiku 1 lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Erki Fels Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ Pärnu mnt 15, 10145 Tallinn Tel: 53 493 777 E-post: [email protected] Kolmas isik 2: HID CID LIMITED Ühendkuningriigi registrikood: 12027509 Maplewood Crockford Lane, Chineham Business Park Basingstoke, United Kingdom, RG24 8YB Kolmanda isiku 2 lepingulised esindajad: Vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo COBALT Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn Tel: 665 1888 E-post: [email protected] Vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus Tartu mnt 82, 10112 Tallinn Tel: 53 419 810 E-post: [email protected] Hankija taotlused: 1. Jätta rahuldamata vaidlustajate taotlus vaidlustusmenetluse peatamiseks, Rahandusministeeriumi teavitamiseks Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluse alustamiseks (vt vastuse punkt 5.1). 2. Jätta rahuldamata vaidlustajate taotlus HID CID LIMITED ja Thales DIS Finland OY pakkumuste materjalide ja hankija 01.09.2023 otsuse nr 20-2.27/3-46 punktides 1-3 nimetatud 01.09.2023 põhjenduste protokolli nr 20-2.27/3-45 vaidlustajatele kättesaamiseks tegemiseks (vt vastuse punkt 2). 2  3. Tagada vastuse lisade 2-3 konfidentsiaalsus ja mitte avaldada neid vaidlustajatele ega kolmandatele isikutele (vt vastuse punktid 3.3-3.4) (vt vastuse punkt 5.5); 4. Jätta vaidlustus HID CID LIMITED pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse ning Thales DIS Finland OY pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata, sest vaidlustajatel puudub kaebeõigus (vt vastuse punkt 4). 5. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 6. Mõista vaidlustajatelt hankija kasuks välja hankija vaidlustusmenetluses kantud kulud vastavalt eraldi esitatavale taotlusele. Jätta vaidlustajate vaidlustusmenetluse kulud vaidlustajate endi kanda. 1. Faktilised asjaolud 1.1. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi hankija) avaldas 21.09.2022 võistleva dialoogina korraldatava riigihanke „ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuse ja teiste teenuste tellimine“ (viitenumber 254499, edaspidi riigihange ja hange) hanketeate (HT). Hanketeatega koos avaldati ka taotluse esitamise ettepanek (TEE) ning osaline tehniline kirjeldus. TEE punktis 2.5 sätestati, et kuna riigihanke tehnilised tingimused on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks olevaks teabeks, väljastatakse täiendatud tehniline kirjeldus riigihankes kvalifitseeritud taotlejatele, kes on allkirjastanud konfidentsiaalsusdeklaratsiooni. 1.2. Taotlused riigihankes osalemiseks esitati 25.10.2022. 1.3. 02.12.2022 edastas hankija riigihankes kvalifitseeritud taotlejatele dialoogi alustamise ettepaneku (DAE), lisades sellele täiendatud tehnilise kirjelduse, mis koosnes lisast 1 ja selle lisast 1.1. Hankija vastas põhjalikult kõikidele taotlejate poolt riigihangete registri (RHR) kaudu lahendusele kehtestatud nõuetega seoses tekkinud ja esitatud küsimustele. 1.4. Hankija pidas kvalifitseeritud taotlejatega dialoogi raames kohtumisi, s.t ühistaotlejatega IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaselts Hansab (edaspidi Idemia või vaidlustajad), taotlejaga Thales DIS Finland Oy (edaspidi Thales või kolmas isik 1) ja taotlejaga HID CID LIMITED (edaspidi HID või kolmas isik 2). 1.5. Pärast kõikide kvalifitseeritud taotlejatega peetud dialoogide lõppemist edastas hankija 06.04.2023 taotlejatele RHS § 66 lg-te 1-2 ja § 77 lg 4 alusel koostatud pakkumuse esitamise ettepaneku (PEE). PEE-le oli lisatud lõplikult kindlaks määratud hankelepingu eseme tehniline kirjeldus (TK)1, mis koosnes lisast 1 ja selle lisast 1.1 ja millest lähtuvalt pidid taotlejad oma lahenduse alusel esitama lõplikud pakkumused. 1.6. Hankija vastas põhjalikult kõikidele taotlejate poolt RHR-i kaudu pakkumuse koostamisega ja lõpliku lahenduse nõuetega seoses tekkinud ja esitatud küsimustele. 1.7. Pakkumuste esitamise tähtpäev riigihankes oli 09.05.2023 ning pakkumused esitasid Idemia, HID ja Thales. 1.8. Hankija teostas pakkumuste vastavuse kontrolli perioodil 09.05.2023-31.07.2023. Kõikidele pakkujatele esitati vastavuse kontrollimise raames korduvalt mitmeid küsimusi. Hankekomisjoni koosolekud seoses pakkumuste vastavuse kontrollimisega toimusid 22.05.2023, 23.05.2023, 26.05.2023, 06.06.2023, 20.06.2023 ja 19.07.2023 ning lisaks ka osaliselt täiendavalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1 TEE, DAE ja PEE moodustavad riigihankes terviku – riigihanke alusdokumendid (RHAD). 3 1.9. Pakkumuste vastavuse kontrollimise tulemusena tegi hankija 21.08.2023 otsuse lükata vaidlustajate pakkumus mittevastavuse tõttu tagasi (edaspidi ka 21.08.2023 otsus). 1.10. 01.09.2023 tegi hankija otsuse (edaspidi ka 01.09.2023 otsus), millega: 1.10.1. tunnistas vastavaks HID-i pakkumuse, sest see vastas kõikidele RHAD-is esitatud tingimustele; 1.10.2. tunnistas vastavaks Thalese pakkumuse, sest selles ei esinenud sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is esitatud tingimustest; ja 1.10.3. tunnistas edukaks Thalese pakkumuse kui pakkumuste hindamise kriteeriumite kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. 01.09.2023 otsuse põhjenduste protokolli nr 20- 2.27/3-45 (edaspidi põhjenduste protokoll) (lisa 1 - konfidentsiaalne) kohaselt sai HID-i pakkumus kokku 71,16 punkti ning Thalese pakkumus 78,66 punkti. 1.11. Vaidlustajad on 01.09.2023 esitanud vaidlustuse (edaspidi ka vaidlustus nr 1), milles leidsid, et hankija on ebaõigesti lükanud vaidlustajate pakkumuse riigihankes tagasi ning et vaidlustajad on esitanud riigihankes parima pakkumuse, mis tulnuks hindamiskriteeriumeid arvestades riigihankes edukaks tunnistada. 1.12. Vaidlustajad esitasid 11.09.2023 vaidlustuse nr 1 täienduse seoses hankija 01.09.2023 otsusega. Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) käsitles oma 12.09.2023 kirjas vaidlustuse nr 1 täiendust uue vaidlustusena ning andis vaidlustajatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks: vaidlustuse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Vaidlustajad esitasid vaidlustuse tervikteksti 12.09.2023 (edaspidi vaidlustus nr 2). 1.13. Hankija, olles tutvunud vaidlustuses esitatuga, on seisukohal, et vaidlustus nr 2 on tervikuna põhjendamatu. Hankija on õigesti tunnistanud Thalese ja HIDi pakkumused vastavaks ning Thalese pakkumuse edukaks. Hankija on teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Hankija on riigihankes teostanud pakkumuste põhjaliku sisulise vastavuse kontrolli ning küsinud kõikidelt pakkujatelt nende pakkumuse kohta korduvalt selgitusi. 1.14. Vaidlustajad eksivad ka väites, et nad on hankes kehtestatud hindamiskriteeriume arvestades esitanud parima pakkumuse, mis tulnuks vastavuse korral edukaks tunnistada. 2. Idemia taotlus väljastada neile HID-i ja Thalese pakkumuste materjalid ja hankija 01.09.2023 otsuse nr 20-2.27/3-46 punktides 1-3 nimetatud 01.09.2023 põhjenduste protokoll nr 20-2.27/3-45 tuleb jätta rahuldamata 2.1. Hankija vaidleb vastu vaidlustajate taotlusele avaldada vaidlustajatele hankija 01.09.2023 põhjenduste protokoll ning Thalese ja HID-i pakkumuse materjalid. 2.2. HID-i ja Thalese mahukad pakkumuste materjalid on VAKO-le kättesaadavad riigihangete registri vahendusel, mistõttu ei ole hankija neid VAKO-le käesoleva vastusega koos edastanud. Hankija on oma vastuse koostamisel esitanud VAKO-le viited HID-i ja Thalese pakkumuste asjakohastele osadele ja punktidele. Hankija palub neid materjale mitte avaldada vaidlustajatele, samuti palub hankija ühe kolmanda isiku pakkumuse materjale mitte avaldada teisele kolmandale isikule, sest need sisaldavad ulatuslikult ärisaladust ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS) § 5 lg 2 tähenduses. 2.3. Hankija on käesolevale seisukohale lisanud hankija 01.09.2023 otsuse punktides 1-3 nimetatud 01.09.2023 põhjenduste protokolli tervikteksti (vt lisa 1), kuid tegemist on konfidentsiaalse dokumendiga ning hankija palub seda mitte avaldada ei vaidlustajatele ega ka kolmandatele isikutele, kellest viimastele on kummalegi vastava faili sisu tehtud teatavaks üksnes neid puudutavas osas. Põhjenduste protokolli terviktekst on läbi põimitud kolmandate isikute pakkumust ja nende poolt riigihankes välja töötatud ja pakutud lahendusi puudutavast teabest, mis on kaetud ärisaladusega. 2.4. Sel põhjusel on hankija ka käesolevas vastuses kollasega tähistanud selle osa, mis sisaldab ärisaladust (nii vaidlustajate kui kolmandate isikute ärisaladus), ning hankija taotleb nende osade konfidentsiaalsena hoidmist nii vaidlustajate kui kolmandate 4  isikute eest. Hankija on ette valmistanud oma vastuse ärisaladuseta versiooni, kus ärisaladusega kaetud osa on välja võetud ja asendatud nurksulgudega. 2.5. Ärisaladuse kaitse. Ärisaladuse kaitse kaalub üles vaidlustajate huvi tutvuda kolmandate isikute pakkumuste ja põhjenduste protokolliga suuremas ulatuses kui see, mida hankija on kolmandate isikute pakkumuste kohta RHS-ist tulenevalt juba avaldanud. Hankija on vaidlustajatele teinud kättesaadavaks teabe kolmandate isikute pakkumuste hinnatavate näitajate kohta, edastades vaidlustajatele HID-i ja Thalese pakkumuste hindamise tulemuste koondtabeli (s.o põhjenduste protokolli punkt 2.3). 2.6. RHS § 110 lg 5 kohaselt on pakkumus konfidentsiaalne kuni pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni ning pakkumuses sisalduvat teavet võib avalikustada üksnes RHS-is sätestatud juhtudel ja ulatuses. RHS § 110 lg-s 5 sätestatud konfidentsiaalsuse ajalise kestuse piirang tähendab seda, et pärast edukaks tunnistamise otsuse tegemist on hankijal kohustus avaldada kõikide pakkumuste sisu osas, mida pakkuja ei ole oma pakkumuses ärisaladuseks märkinud. 2 2.7. Kolmandad isikud on RHS § 461 lg 1 järgi märkinud oma pakkumuse ärisaladuseks. Seega ei ole hankijal õigust ega võimalust kolmandate isikute ärisaladust nende pakkumuste ega põhjenduste protokolli ega nende sisu avaldamise kaudu vaidlustajatele kättesaadavaks teha ning RHS § 461 lg 2 alusel hankija kolmandate isikute pakkumusi ja nende sisuga seotud asjaolusid, selgitusi ja põhjendusi ei avalikusta. 2.8. Põhjenduste protokollis sisaldub ülevaade pakkumuste vastavuse kontrollimisest ja kontrolli tulemustest ning pakkumuste hindamisest. Hankija tuvastatud asjaolud, kolmandate isiku selgitused ning hankija hinnangud, kaalutlused ja põhjendused nende käsitlemisel ja hindamisel on selgelt seotud kolmandate isikute pakkumuste sisuga ning nii Thales kui HID on märkinud oma pakkumuses, et pakkumuses esitatud teave on ärisaladus ja konfidentsiaalne. Kuna käesolev hange oli suunatud tehniliste lahenduste väljatöötamisele, on kolmandad isikud põhjendatult märkinud oma pakkumuse ärisaladuseks. 3 Ärisaladuseks on teiste seas ka pakkujate lahendusettepanekud ja ideed, tootearendus ning lahendus, mille pakkujad on oma äritegevuse käigus ja riigihankes oma pakkumuse koostamisel välja töötanud. 2.9. Põhjenduste protokollis on kajastatud nii hankija viited kolmandate isikute pakkumustele, nende sisulised käsitlused kui nendest läbipõimunud hankija põhjendused, mis on kõik samuti ärisaladusega kaetud, sest hankija on refereerinud kolmandate isikute pakkumustes sisalduvat ja kolmandate isikute poolt nende kohta antud sisulisi selgitusi. Vaidlustajatele ei ole seetõttu võimalik välja anda osaliselt kinnikaetud põhjenduste protokolli. 2.10. Lisaks palub hankija VAKO-l arvestada, et hange toimub väga tugevas turukonkurentsis, kus turul on üldse kokku vaid väike hulk olulisi pakkujaid, kellest olulisimad kolm on hankes pakkumuse esitanud ja käesoleva vaidlustusmenetluse osalised. Pakkujad arendavad oma tooteid ja lahendusi suure saladuskatte all ning igasugune toote- ja teenusearendus on rangelt ärisaladusega kaitstud konfidentsiaalne teave. Samas tunnetavad konkurendid turgu ja üksteist piisavalt hästi, et piisaks ka konkurendi kohta väiksema infokillu teadasaamisest, et teha olulisi järeldusi konkurendi olulise ärisaladusega teabe kohta – hankija ei saa lubada konfidentsiaalse teabe lekitamist. 2.11. Veelgi enam, kuna hankes kehtestatud tehniline kirjeldus on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel), siis ei tohi koostoimes pakkujate ärisaladuse kaitsmise vajadusega ka konkurendid teada, milline on edukaks tunnistatud pakkumuses sisalduv hankija jaoks välja töötatud tehniline lahendus, sest selle info lekkimine tekitab hankijale ja riigile olulise turvariski. 2.12. Hankija on õiguspäraselt keeldunud vaidlustajatele 01.09.2023 otsuse põhjenduste protokolli väljastamisest. Vastupidiselt vaidlustuse punktides 2.1-2.2 väidetule, on hankija 2 A. Knjazev, K. Matteus „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“, Tallinn 2019, lk 707. 3 Ka vaidlustajad on oma pakkumuse märkinud konfidentsiaalseks. 5  juba täitnud vaidlustajate ees oma RHS-ist tulenevad kohustused seoses teabe andmisega ning hankijal ei ole kohustust väljastada vaidlustajatele 01.09.2023 otsuse põhjenduste protokolli ja vaidlustajatel ei pea võimaldama sellega tutvuda. 2.13. Hankija selgitas oma vastuses vaidlustajate 08.09.2023 täiendavale küsimusele, milles vaidlustajad nõudsid samuti hankija 01.09.2023 otsuse põhjenduste protokolli väljastamist, et RHS §-st 47 ei tulene vaidlustajatele õigust saada ega hankijale kohustust väljastada vaidlustajatele hankija 01.09.2023 põhjenduste protokolli. 2.14. Hankija selgitas vaidlustajatele, et RHS § 47 lg-s 1 on loetletud otsused, mille kohta peab hankija esitama riigihankes osalevale ettevõtjale teate ning RHS § 47 lg 1 p 10 kohaselt peab hankija esitama riigihankes osalevale ettevõtjale teate pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta. Hankija esitas kõikidele hankes osalevatele ettevõtjatele (sh vaidlustajatele) teate Thalese pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ja lisaks ka hankija otsuse tervikuna, kuigi hankija otsuse enda saatmiseks RHS § 47 lg 1 p 10 hankijat ei kohusta. Hankija on vaidlustajate ees RHS § 47 lg 1 p-s 10 sätestatud kohustuse täitnud. RHS § 47 lg 1 p-st 10 ei tulene hankijale kohustust esitada vaidlustajatele Thalese edukaks tunnistamise otsuse põhjendused. 2.15. Sellist kohustust ei tulene ka RHS § 47 lg-st 4. RHS § 47 lg 4 sätestab, mille peab hankija täiendavalt lg-s 1 loetletud teadetele esitama. RHS § 47 lg 4 p 2 kohaselt esitaski hankija vaidlustajatele nende pakkumuse tagasilükkamise põhjused. Seega on hankija täitnud vaidlustajate ees ka RHS § 47 lg 4 p-s 2 sätestatud kohustused. Muid kohustusi hankijal vaidlustajate ees RHS § 47 lg-st 4 tulenevalt käesolevas hankes ei ole. 2.16. Vaidlustajad viitavad ebaõigesti RHS § 47 lg 4 p-le 3, väites et nende õigus Thalese pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse põhjenduste protokolli saamiseks tuleneb sellest. RHS § 47 lg 4 p 3 kohaselt peab hankija esitama ainult vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatele edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed ja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes. Hankija on nimetatud sättest tuleneva kohustuse täitnud riigihankes vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja (HID) ees, kuid vaidlustajate pakkumus on riigihankes tagasi lükatud. RHS-ist ei tulene hankijale kohustust esitada ettevõtjale, kelle pakkumus lükati tagasi, pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse põhjendusi. 2.17. Vaidlustuse punktis 2.2 viitavad vaidlustajad oma nõude alusena RHS § 47 lg 4 p-le 3 lisaks veel arusaamatult ka RHS § 47 lg 1 p-le 1, kuid see säte reguleerib ettevõtja teavitamist ettevõtja kõrvaldamise otsusest ning käesolevas hankemenetluses ei kõrvaldanud hankija ühtegi ettevõtjat, mistõttu viide RHS § 47 lg 1 p-le 1 on asjakohatu. 2.18. Hankija märgib seoses vaidlustuse punktides 2.1 ja 2.3 märgituga, et vaidlustajad soovivad kolmandate isikute pakkumuste materjalide ja põhjenduste protokolli põhjal kontrollida hankija tegevust pakkumuste vastavuse kontrollimisel ja hindamisel, et hankija otsuste õiguspärasust riigihankes kontrollivad VAKO ja kohtud, mitte vaidlustajad. Vaidlustaja peab juba vaidlustuses esitama vaidlustuse eseme, sealhulgas nõude ja aluse, ning vaidlustuse faktilise põhjenduse. Vaidlustuse esitamise kaudu info hankimine selleks, et alles hilisemas menetlusetapis formuleerida vaidlustuse eseme faktiline põhjendus, ei ole vaidlustaja kaitstav huvi. 2.19. Hankija rõhutab, et ka eelmise ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide hankega (menetlus viidi läbi erandhankena) seoses, mille tulemusena sõlmiti hankeleping vaidlustajatega, tekkinud vaidlustes otsustas kohus tunnistada menetluse osaliselt kinniseks, eemaldada kaebaja konkurentide ärisaladusega seotud tõendite uurimiselt ning mitte avaldada kaebajale konkurentide ärisaladuse tagamiseks nende pakkumustega seotud asjaolusid, pakkumuste materjale ega pakkumuste vastavuse kontrollimise ja hindamisega seotud asjaolusid (kaebaja oli taotlenud samuti põhjenduste protokollide väljastamist) (Tallinna Halduskohtu 31.05.2017 ja 27.06.2017 määrused haldusasjas nr 3-17-1151). Halduskohus leidis 27.06.2017 määruses (p-d 9-10), et huvi asja avaliku arutamise vastu ei 6  ole ilmselgelt saladuste kaitse vajadusest suurem ning samuti ei saa pidada kaebaja huvi nende materjalidega tutvumise vastu ülekaalukamaks soovist seal sisalduvat ärisaladust kaebaja eest salajas hoida. Määruskaebemenetluses kinnitas halduskohtu vastava seisukoha õigsust ka Tallinna Ringkonnakohus (Tallinna Ringkonnakohtu 28.07.2017 määrus nr 3-17-1151, p-d 17-18), öeldes et materjalid, mille väljastamist sooviti, sisaldasid konkurentide ärisaladust ja ei võimalda nende avaldamist ärisaladust kahjustamata, samuti et dokumentide väljastamata jätmisega ei jää kaebaja õigused kaitseta, sest kohtul on asja lahendamisel võimalik nendest dokumentidest lähtuvalt oma seisukoht kujundada. 3. Õiguslikud põhjendused 3.1. Hankija tunnistas kolmandate isikute pakkumused õiguspäraselt vastavaks. 3.1.1. Kolmandate isikute pakkumused vastavad TK lisa 1 punktidest 6.2 ja 6.12.1 tulenevatele nõuetele. Thales ja HID on mõlemad esitanud oma pakkumustes info TK lisa 1 punktide 6.2 ja 6.12.1 tulenevate nõuete täitmise kohta, hankija kontrollis esitatud infot ning jõudis järeldusele, et Thalese ja HIDi pakkumused vastavad TK lisa 1 punktidele 6.2 ja 6.12.1. 3.1.1.1. […] 3.1.1.2. […] 3.1.1.3. […] 3.1.1.4. [...] 3.1.1.5. Vaidlustajate väide vaidlustuse punktis 3.1.2, nagu ei saaks kauguuendamise või kaugparandamise korral täita TK lisa 1 punktis 6.2 sätestatud nõudeid, ei ole õige. See, kas vastavat nõuet suudetakse täita või mitte, sõltub pakkujate ärilistest valikutest ja subjektiivsetest otsustest, kuid tegemist ei ole objektiivse võimatusega. 3.1.1.6. TK lisa 1 punktides 6.2 ja 6.12.1 sätestatud nõuete puhul pidid pakkujad julgema võtta vastutuse selle eest, et nad omandavad õigeaegselt QSCD sertifikaadi (hiljemalt 6 kuud enne Dokumentide väljastamisega alustamist ehk LIVE´i) ning tagavad sertifikaadi säilitamise ka juhul, kui toimuvad kauguuendused. Selleks tuleb pakkujatel mh tagada, et tootearenduste käigus välja töötatud toodete ja lahenduste turvaprofiilid oleksid piisavalt ja nõuetekohaselt kirjeldatud (s.t loodud ja kirjeldatud juba arvestades ka kaugelt üle interneti kauguuendamiste lahenduse rakendamise võimalust) ning sellised tooted ja lahendused vastavushindamisasutuste poolt ka hinnatud kaugelt üle interneti kauguuendamislahenduse rakendamise võimalust arvestades. See, millised tooted ja lahendused pakkujad loovad, kirjeldavad ning hindamisele esitavad, on pakkujate äriliste otsuste ja valikute küsimus, mitte objektiivne võimatus. 3.1.1.7. Erinevalt vaidlustuse punktis 3.1.3 väidetust ei ole hankija nõudnud, et kauguuendamine või kaugparandamine peab olema võimalik igas olukorras ja igasuguste probleemide lahendamiseks. Hankija nõudis tehnilise lahenduse loomist ja pakkumist hankijale, et see oleks olemas juhtudeks, mil kauguuendusi otsustatakse rakendada. Kui kauguuendamist või kaugparandamist kasutatakse, peab TK lisa 1 punktis 6.12.1 sätestatud nõue olema täidetud. Hankija veendus, et kolmandate isikute pakkumused vastasid nii nõudele pakkuda kauguuendamise lahendus kui ka nõudele, et kauguuendamise lahenduse kasutamise korral peab QSCD sertifikaat jääma kehtima. 3.1.1.8. Hankija hinnangul möönavad vaidlustajad vaidlustuse punktis 3.1.1 viimases lauses, et vaidlustajate endi pakkumus ei vastanud TK lisa 1 punktides 6.2 ja 6.12.1 sätestatud nõudele. Nimelt märgivad vaidlustajad, et: … ei saanud ka 7  teiste pakkujate pakkumused vastata RHAD TK lisa 1 punktidest 6.2 ja 6.12.1 tulenevatele nõuetele. Hankija mõistab vaidlustajaid selliselt, et vaidlustajad möönavad, et nende pakkumus ei vastanud punktides 6.2 ja 6.2.1 sätestatud tingimustele, sest üheaegselt ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt esitada positsiooni, et tingimuste täitmine on objektiivselt võimatu, ning positsiooni, et vaidlustajate pakkumus vastab nendele nõuetele. Vaidlustuse punktidest 3.1.1- 3.1.3 saab järeldada, et vaidlustajate hinnangul oli tegemist objektiivse võimatusega neid nõudeid täita, mistõttu nemad neid ei täitnud ning mistõttu nad arvavad, et ka teised pakkujad ei saanud vastavaid tingimusi täita. Võttes aga arvesse, et objektiivset võimatust nendest punktidest tulenevate nõuete täitmisel ei esine (vaidlustajad ei ole seda millegagi ka tõendanud) ning kolmandate isikute pakkumused vastavad nimetatud nõuetele, on üksnes vaidlustajate pakkumus kõnealuses osas mittevastav ja vaidlustajad möönavad seda. 3.1.2. Kolmandate isikute pakkumused vastavad TK lisa 1 punktidest 18.5 ja 23.2.9 tulenevatele nõuetele. Thales ja HID on mõlemad esitanud oma pakkumuses info TK lisa 1 punktidest 18.5 ja 23.2.9 tulenevate nõuete täitmise kohta, hankija kontrollis esitatud infot ning jõudis järeldusele, et Thalese ja HIDi pakkumused vastavad TK lisa 1 punktidele 18.5 ja 23.2.9. 3.1.2.1. […] 3.1.2.2. [...] 3.1.2.3. [...] 3.1.2.4. [...] 3.1.2.5. Hankija ei tuvastanud kolmandate isikute pakkumuste kontrollimisel vastuolu TK lisa 1 punktides 18.5 ja 23.2.9 esitatud nõuetega. Vaidlustajate esitatud väited vaidlustuse punktis 3.2.2 on arusaamatud ja põhjendamatud. 3.1.3. Kolmandate isikute pakkumused vastavad TK lisa 1 punktist 6.2 tulenevatele nõuetele. Thales ja HID on mõlemad esitanud oma pakkumuses info TK lisa 1 punktist 6.2 tuleneva nõude täitmise kohta, hankija kontrollis esitatud infot ning jõudis järeldusele, et Thalese ja HIDi pakkumused vastavad TK lisa 1 punktile 6.2. Seda, mida pakkujad TK lisa 1 punkti 6.2 kohta oma pakkumuses esitasid, käsitles hankija oma vastuse punktides 3.1.1.1 ja 3.1.1.2 ning siinkohal end kordama ei hakka. Hankija märgib vaid järgmist: 3.1.3.1. Esiteks tuginevad vaidlustajad oma etteheites alles eelnõu tasemel olevale muudatusele. 3.1.3.2. Teiseks, eelnõus sisalduv võimalus QSCD sertifikaadi tagasivõtmiseks juhul, kui regulaarsel haavatavuse hindamisel leitud puudusi ei kõrvaldata, tähendab siiski seda, et sertifikaat võidakse tagasi võtta juhul, kui puudused esinevad ja neid ei kõrvaldata. Asjaolu, kas puudused esinevad, sõltub tootjatest (sh asjaolust, kas ja kuidas kirjeldati toodete ja lahenduste väljatöötamisel nende turvaprofiili ning mis esitati algsele hindamisele (vt ülalt vastuse punktist 3.1.1.6). Samuti on tootjatel võimalik astuda samme ka hindamisel leitud võimalike puuduste kõrvaldamiseks – st võtta kõik vajalikud meetmeid selleks, et sertifikaati ei võeta puuduste tõttu tagasi. 3.1.3.3. Nagu hankija on korduvalt hankemenetluse käigus taotlejatele selgitanud, on QSCD sertifikaadi säilimine hankija jaoks äärmiselt oluline ning pakkujad pidid pakkumuses arvestama, et nad peavad võtma meetmeid selle säilitamiseks (vt nt hankija vastus küsimustele nr 704970, 739905). Eelnevast tulenevalt on põhjendamatu vaidlustajate arvamus vaidlustuse punktis 3.3.2, et kolmandad isikud hankija seisukohtadega või sertifikaadi säilitamiseks vajalike tegevustega pakkumust koostades ei arvestanud. 8 3.1.4. Kolmandate isikute pakkumused vastavad TK lisa 1 punktist 6.1.3 tulenevatele nõuetele. Thales ja HID on mõlemad esitanud oma pakkumuses info TK lisa 1 punktist 6.1.3 tuleneva nõude täitmise kohta, hankija kontrollis esitatud infot ning jõudis järeldusele, et Thalese ja HIDi pakkumused vastavad TK lisa 1 punktile 6.1.3. 3.1.4.1. [....] 3.1.4.2. [...] 3.1.4.3. Hankija märgib ka, et vaidlustajad on vaidlustuse punkti 6.1.3 tsiteerides ebakorrektselt tõlkinud TK lisa 1 punkti 6.1.3 fraasi „ID Card e-ID application“ kui „ID-kaardi e-ID taotlus“. Tegemist on siiski ID-kaardi eID rakendusega, mitte taotlusega. 3.1.4.4. Lisaks märgib hankija terviklikkuse huvides, et lisaks TK lisa 1 punkti 6.1.3 esimesele lausele, mida tsiteerivad vaidlustajad vaidlustuse punktis 3.4, on oluline ka sama nõude teine lause, et juhul, kui eID rakendus ei vasta IAS ECC- le, tuleb kirjeldada, millistele standarditele või tehnilistele spetsifikatsioonidele pakutud rakendus vastab. Seega piisas nõude täitmiseks ka sellest, kui pakkuja kirjeldab neid standardeid või spetsifikatsioone, millele nende eID rakendus vastab. 3.1.5. Kolmandate isikute pakkumused vastavad TK lisa 1 punktist 8.7 tulenevatele nõuetele. Thales ja HID on mõlemad esitanud oma pakkumuses info TK lisa 1 punktist 8.7 tuleneva nõude täitmise kohta, hankija kontrollis esitatud infot ning jõudis järeldusele, et Thalese ja HIDi pakkumused vastavad TK lisa 1 punktile 8.7. 3.1.5.1. [....] 3.1.5.2. [….] 3.1.6. Kolmandate isikute pakkumused vastavad TK lisa 1 punktist 23.2.8.2 tulenevatele nõuetele. Thales ja HID on mõlemad esitanud oma pakkumuses info TK lisa 1 punktist 23.2.8.2 tuleneva nõude täitmise kohta, hankija kontrollis esitatud infot ning jõudis järeldusele, et Thalese ja HIDi pakkumused vastavad TK lisa 1 punktile 23.2.8.2. 3.1.6.1. [...] 3.1.6.2. [...] 3.1.7. Kolmandate isikute pakkumused vastavad TK lisa 1 punktist 27.11 tulenevatele nõuetele. Thales ja HID on mõlemad esitanud oma pakkumuses info TK lisa 1 punktist 27.11 tuleneva nõude täitmise kohta, hankija kontrollis esitatud infot sisuliselt ning jõudis järeldusele, et Thalese ja HIDi pakkumused vastavad TK lisa 1 punktile 27.11. 3.1.7.1. [...] 3.1.7.2. [...] 3.1.8. Kolmandate isikute pakkumused vastavad TK lisa 1 punktist 30.8 tulenevatele nõuetele. Thales ja HID on mõlemad esitanud oma pakkumuses info TK lisa 1 punktist 30.8 tuleneva nõude täitmise kohta, hankija kontrollis esitatud infot sisuliselt ning jõudis järeldusele, et Thalese ja HIDi pakkumused vastavad TK lisa 1 punktile 30.8. 3.1.8.1. [...] 3.1.8.2. [...] 3.1.9. Kolmandate isikute pakkumused vastavad TK lisa 1.1 punktist 3.3.1 tulenevatele nõuetele. Thales ja HID on mõlemad esitanud oma pakkumuses info TK lisa 1.1 punktist 3.3.1 tuleneva nõude täitmise kohta, hankija kontrollis esitatud infot sisuliselt ning jõudis järeldusele, et Thalese ja HIDi pakkumused vastavad TK lisa 1.1 punktile 3.3.1. 3.1.9.1. [...] 3.1.9.2. [...] 3.2. Thalese pakkumus vastas PEE punktist 3.5.9.1 tulenevatele nõuetele ega olnud seoses arendustööde maksumuse hinnaga põhjendamatult madala maksumusega. 9 3.2.1. Tulenevalt kohtupraktikast, mis käsitleb ristsubsideerimise keeldu ja keelatud ristsubsideerimise kontrollimist põhjendamatult madala maksumuse kontekstis 4, soovis hankija riigihankes ette näha selged reeglid pakutavate hindade (rist)subsideerimise kohta. Puudub vaidlus, et käesolevas hankes ei ole kehtestatud üldist ristsubsideerimise keeldu, ning vaidlustusest nähtuvalt puudub vaidlus ka selles, et hankija on kehtestanud üksnes hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelu (vt vaidlustuse punkt 5.1). 3.2.2. Vaidlustusest nähtuvalt seisnevad vaidlustajate etteheited selles, et Thalese pakkumuse esitamisel on rikutud hankelepingu sisese ristsubsideerimise keeldu (vaidlustajad põhjendavad seda väidet dokumentide hindade omavahelise võrdlemise kaudu, p 5) ning arendustööd on põhjendamatult madala maksumusega ja ka nende hindade kehtestamisel on rikutud riigihanke sisest ristsubsideerimise keeldu (ainus esitatud sisuline väide seisneb keskmise arendustööde hinna võrdluses teiste pakkujate poolt pakutud keskmiste arendustööde hindadega, p 4.5). 3.2.3. Arvestades seda, kuidas on omavahel seotud põhjendamatult madal maksumus ja hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelu kontrollimine ning kuidas ka vaidlustajad on vaidlustuses need omavahel seostanud, on hankija tegevus keelatud ristsubsideerimise osas pakkumuse maksumuse kontrollimisel, kontrollimise käigus saadud teave ning hankija hinnangud, kaalutlused, põhjendused ja järeldused käsitletavad pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas järelduste tegemisena. 3.2.4. Hankija kehtestas PEE p-s 3.5.9.1 sõnaselgelt üksnes hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelu ning piiritles selgelt ja ammendavalt, kuidas hankija riigihankes seda määratleb: s.t. hankelepingu siseselt ei ole lubatud ristsubsideerida hankelepingu lisa 2 („Detailne hinnastruktuur“) hinnakirja elemente (st Dokumentide, arendustööde ega näidis- või testdokumentide maksumusi). Hankija tahet näitab ka hankija 25.04.2023 vastus PEE punkti 3.5.9.1 kohta 20.04.2023 esitatud küsimusele, kus hankija selgitas samuti, et keelatud on hankelepingu sisene ristsubsideerimine, ning viitas konkreetsetele elementidele, mille vahel on hankelepingu sisene ristsubsideerimine keelatud. 3.2.5. Hankesisese ristsubsideerimise keeld ei tähenda ettevõtjale keeldu teenida kasumit ega keeldu subsideerida hindu ettevõtja muu äritegevuse arvelt ehk lepingute üleselt5. Samuti ei tähenda see keeldu hindu ühtlustada. Hankija eesmärgiks PEE punktis 3.5.9.1 hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelu sätestamisel ei olnud selliselt ettevõtjate tegevusse sekkuda, mistõttu defineeriski hankija vastavalt kohtupraktikast tulenevatele juhistele selgesõnaliselt ristsubsideerimise keelu hankemenetluse jaoks hankelepingu sisesena ja kitsalt. Seda, et hankija eesmärgiks ei olnud kehtestada üldist ristsubsideerimise keeldu või keeldu subsideerida hindu lepingute üleselt, näitab ka asjaolu, et TEE lisa 6 vormil 6.1 ei olnud hankija keelanud 0 ühikuhindade märkimist. 3.2.6. Hankijal puudub kahtlus ja alus arvata, et Thales oleks pakkumuse esitamisel hankelepingu sisest ristsubsideerimise keeldu rikkunud ning kataks hinnakirja mõne komponendi kulusid mõne teise komponendi arvelt. Vaidlustuses välja toodud etteheited on üksnes oletuslikud ning baseeruvad peamiselt riigihankes esitatud hindade võrdlusel ja valikuliselt esitatud tehnilise kirjelduse mõne nõude erisuse esiletoomisel erinevate Dokumentide puhul (vt nt vaidlustajate lihtsustatud käsitlus vaidlustuse punktis 5.3, mida on püütud esitleda ammendava loeteluna). 3.2.7. Hankija on Thalese pakkumuse hinnastamist pakkumuste vastavuse kontrollimisel sisuliselt uurinud. Hankija küsis Thaleselt korduvalt selgitusi ning asus selgituste kontrollimise järel seisukohale, et puudub alus arvata, et Thalese pakkumuses esineks keelatud hankelepingu sisest ristsubsideerimist. Hankija sellekohased küsimused ja 4 Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 21 ja 22. 5 Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 22. Vt ka haldusasjas nr 3-22-2656 Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2023 otsuse p-s 32 tehtud viide RKHKo 04.11.2020 nr 3-20-924, p-le 22. 10  Thalese vastused on nähtavad RHR-ist ja hankija tegevus koos järeldustega sisaldub hankija 01.09.2023 otsuse põhjenduste protokolli punktis 1.2.1. 3.2.7.1. Hankija selgitab, et üks pakkuja pöördus 2023. a maikuus hankija poole küsimusega (küsimus RHR-is nr 748646), kuidas hankija kavatseb hajutada ristsubsideerimise kahtlusi, mis pakkujal olid tekkinud konkurentide pakkumuste maksumuste suhtes. Hankija vastas, et ta hindab esitatud pakkumusi ja hankijale kättesaadavat teavet ning kui hankijal peaks tekkima keelatud ristsubsideerimise kahtlus, küsib ta pakkujatelt selgitusi. Hankija selgitas vaidlustajatele, et pakkujatel võivad olla erinevad selgitused ja põhjused, miks nad kasutavad erinevaid hinnastruktuure. 3.2.7.2. Tulenevalt pakkuja pöördumisest hankija poole palus hankija Thalesel selgitada oma pakkumuse hinnakujundust. Täpsemalt palus hankija 14.06.2023 päringus Thalesel anda selgitusi järgmiste asjaolude kohta: a) elamisloakaardi (27,55 EUR) ja teiste sarnaste kaartide (nt ID kaart (9,45 EUR)) hinnavahe põhjused; b) digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse hinnastamise põhimõtted; c) arendustööde hinnastamine (sh Dokumentide ja arendustööde hindade omavaheline suhe). 3.2.8. Thalese pakkumuse kontrollimisel sai hankija Dokumentide osas alljärgneva info. 3.2.8.1. Thales vastas hankijale 19.06.2023 ja selgitas, millistest kaalutlustest ta oma pakkumuse Dokumentide hinnastamisel lähtus. Samuti kinnitas Thales, et ta ei ole PEE p-s 3.5.9.1 sätestatud nõude vastu eksinud. Thales selgitas: a) [...] b) [...] c) [...] 3.2.8.2. Hankija kontrollis ja analüüsis sisuliselt Thalese esitatud selgitusi. Seda on näha ka hankija 11.07.2023 täiendavatest küsimustest Thalese, kus hankija esitas vastuväiteid Thalese selgitustele ja põhjendustele ning palus sellest tulenevalt täiendavalt selgitada […]. 3.2.8.3. Thales vastas hankija täiendavatele küsimustele 14.07.2023. Thales selgitas, et [...] 3.2.8.4. Hankija järeldas Thalese selgitustest lähtuvalt, et Thalese pakkumuses konkreetsetele Dokumentidele pakutud hinnad on kujundatud lähtuvalt […] ning puudub alus arvata, et Thalese hinnakujunduses esineb hankelepingu sisest ristsubsideerimist. Hankija hinnangul on Thales oma hinnakujundust usutavalt põhjendanud ning hankija on veendunud, et hankesisest ristsubsideerimist ei toimu, vaid Thales on hinna kujundamisel lähtunud selgitatud kaalutlustest. Hankija otsustus selle kohta, et Thalese pakkumuses ei esine keelatud ristsubsideerimist, ei ole põhjendamatu ega kaalutlusveaga. Ka ei ole hankija pakkujaid ebavõrdselt kohelnud. 3.2.9. Thalese pakkumuse kontrollimisel sai hankija arendustööde osas alljärgneva info. 3.2.9.1. Thales vastas hankijale 19.06.2023 ja selgitas, millistest kaalutlustest ta oma pakkumuses arendustööde hinnastamisel lähtus. Samuti kinnitas Thales, et ta ei ole PEE p-s 3.5.9.1 sätestatud nõude vastu eksinud. a) [...6] 3.2.10. Asudes kontrollima, kas Thalese pakkumuses on tegemist keelatud ristsubsideerimisega (põhjendamatult madala maksumusega), pidi hankija veenduma, kas Thalese 6 [...] 11  pakkumuses olevad hinnad on esitatud selgitusi arvestades mõistlikult põhjendatud7, ning hankija veendus selles. 3.2.10.1. Otsuse põhjenduste protokollist nähtub hankija tegevus PEE p-le 3.5.9.1 vastavuse kontrollimisel ning hankija küsimused ja Thalese vastused on nähtavad RHR-ist. Pakkuja pidi mõistlikult veenma hankijat (ja hankija pidi omakorda mõistlikult veenduma), et tema pakkumuses ei esine lubamatut ristsubsideerimist.8 Hankija uuris ja hindas Thaleselt saadud selgitusi ja teavet, analüüsis hankijal endal olemasolevat teavet ja veendus selle tulemusena, et Thalese pakkumuses ei ole tegemist keelatud ristsubsideerimisega. Hankija hinnangul on Thales pakkumuse hinnastamisel lähtunud selgetest kaalutlustest ja pakutud hinnad on Thalese jaoks majanduslikult põhjendatud. Hankija on oma 01.09.2023 otsuse põhjenduste protokollis asunud seisukohale, et Thalese esitatud põhjendused ja kaalutlused pakkumuse hinnastamisel on hankijale usutavad. 3.2.10.2. Hankijale oli teada, et elamisloakaardile kehtivad teistsugused (rangemad) nõuded kui ID-kaardile9. Arvestades Thalese selgitusi selle kohta, milliste kulude (sh kulude muutumisega) ja potentsiaalsete riskidega ta elamisloakaardi hinnastamisel arvestas, ei ole hankijal põhjust Thalese väidetes kahelda, sest ettevõtjate ärilised otsused ja riskihinnangud ongi erinevad ning hankija ei sekku nendesse. Seejuures on hankijal olemas ka teadmine selle kohta, et […10…11] (lisa 2 – konfidentsiaalne) 3.2.10.3. Samuti on hankija jaoks usutavad Thalese põhjendused selle kohta, miks on Thales hinnastanud ühetaoliselt digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse. Thales lähtus hinnastamisel sellest, et [...] Hindade ühetaoliseks ühtlustamine ei ole riigihankes keelatud. Hankijal ei ole põhjust arvata, et mõni nende 3 kaardi hinnast ei oleks kuludega põhjendatav, kuid isegi kui mõni nende kaartide hinnast ei oleks kuludega põhjendatav, ei saa sellest teha järeldust, nagu toimuks hankelepingu sisene keelatud ristsubsideerimine, sest pakkuja lepingute ülene (ehk väliste vahendite arvel) subsideerimine ei ole hankes keelatud. Lisaks ei erinenud Thalese pakutud hinnad märkimisväärselt teiste pakkujate pakutud hindadest (näiteks vaidlustajate pakutud nende 3 kaardi keskmise hinnaga oli Thalese pakutud 3 kaardi keskmine hind peaaegu võrdväärne). 3.2.10.4. Thalese poolt arendustööde hinnastamise kohta esitatud selgituste ja põhjenduste hindamisel arvestas hankija muu hulgas seda, et […12] (lisa 3 – konfidentsiaalne) Sellises olukorras ei saa olla tegemist ka ilmse konkurentsi kahjustamise katsega või ilmselge valekalkulatsiooniga (vt vaidlustuse p 4.4). 3.2.10.5. [….] 3.2.10.6. Hankijal puudub põhjus arvata, et Thalese hinnapakkumuses esitatud hinnad ei ole kuludega põhjendatavad, kuid nagu hankija vastuse punktis 3.2.10.3 selgitas, siis isegi kui mõni Thalese pakutud hind oleks madalam, ei ole hankijal põhjust järeldada, et madalama hinna puhul on tegemist keelatud hankesisese ristsubsideerimisega (põhjendamatult madala maksumusega). Igasugune 7 Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 otsus nr 3-21-2077, p 17.2. 8 Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2022 otsus nr 3-22-2656, p 32. 9 Kõikide käesoleva hankemenetlusega hõlmatud isikut tõendavate dokumentide puhul on tegemist küll Eesti Vabariigi poolt välja antavate isikut tõendavate dokumentidega, kuid elamisloakaardi vormi ei kehtesta mitte Eesti, vaid see on kehtestatud Euroopa Liidu määrusega (määrus (EÜ) nr 1030/2002 (ja selle hilisemad muudatused). 10 [...] 11 [...] 12 [...] 12  madalama hinna pakkumine ei ole keelatud13 ning käesolevas hankes ei olnud keelatud ka lepingute ülene (ehk välistest vahenditest) subsideerimine. 3.2.10.7. Isegi juhul, kui mõni Thalese pakutud hind oleks madalam, puudub hankijal ka põhjus arvata, et mõne sellise madalama hinna pakkumise tõttu satuks ohtu hankelepingu täitmine14. Arvestades, et Thales kuulub globaalselt tegutsevasse Thales gruppi, ei ole hankijal põhjust eeldada, et Thalesel puuduksid hankelepingu täitmiseks piisavad hankelepingu välised vahendid või et pakkujal oleks puudu väliseid vahendeid, mille arvel äritegevust toimimas hoida ka siis, kui riigihankes oleks pakutud madalamaid hindu. Thales grupi 2022. aasta konsolideeritud tulu avalike andmete põhjal oli 1 121 miljonit eurot15, seejuures Thalese enda tulu 2022. aastal oli avalike andmete põhjal ca 2,2 miljonit eurot 16. 3.2.10.8. Thales kuulub globaalselt tegutsevasse Thales gruppi, kes on kogenud kaarditootja ja pakkuja ning kellel on piisav kogemus ja kompetentsid oma toodete ja teenuste hinnastamiseks. Hankijal puudub põhjus kahelda Thalese pädevuses hinnastada konkurentsiolukorras oma pakkumust. 3.2.11. Thales selgitas hankija mitmele päringule vastuseks üheseltmõistetavalt, et pakutud hinnad on tema jaoks majanduslikult põhjendatud ning hankija hinnangul olid need selgitused piisavad veendumaks, et Thales kavatseb selle hinnaga lepingut täita ja puudub teenuse katkemise risk. Sellises olukorras puudub alus lükata pakkumus mittevastavuse tõttu tagasi. Hankija kontroll oli sisuline ning hankija hindas sisuliselt esitatud selgitusi. 3.2.12. Eeltoodust nähtub selgelt, et hankija on õiguspäraselt jõudnud järeldusele, et puudub alus arvata, et Thalese pakkumuses esineks keelatud hankesisest ristsubsideerimist (pakkumus oleks põhjendamatult madala maksumusega). Thalese pakkumus ei ole vastuolus PEE p-ga 3.5.9.1 ega RHS §-ga 115 ning hankija on õiguspäraselt tunnistanud Thalese pakkumuse vastavaks. Ka vaidlustajate poolt vaidlustuse punktides 5.2 – 5.6 toodud igasuguste põhjendusteta etteheited (vaidlustuse punkt 5.2 arendustööde väidetava ristsubsideerimise kohta) ega näitlikustavad võrdlused valikuliselt välja toodud erinevate Dokumentide nõuetega (vaidlustuse punktis 5.3) või riigihankes esitatud pakkumuste hindadega (vaidlustuse punkt 4.5 ja punktid 5.4-5.7) ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. 3.2.12.1. Vaidlustuse punktis 5.3 on vaidlustajad esitanud lihtsustatud käsitluse erinevate Dokumentide hinda mõjutavatest kriteeriumitest. Hankija märgib, et tegemist on vaidlustajate poolt kokku pandud üldistusega ning sellist ammendavat loetelu kuskilt ei tulene. Veelgi enam, selline loetelu on ka asjakohatu olukorras, kus riigihankes oli lubatud hankeväline subsideerimine. 3.2.12.2. Vaidlustajate esitatud ristsubsideerimise etteheide põhineb peamiselt oletusel, et kuna Thalese pakutud elamisloakaardi hind on teiste pakkumustega võrreldes ja vaidlustajate isiklikul arvamusel põhinevalt liiga kõrge, siis ristsubsideerib Thales elamisloakaardi arvel imselt mõningaid teisi Dokumente, mis on teiste pakkumustega võrreldes ja vaidlustajate isiklikul arvamusel põhinevalt liiga madalad (vaidlustuse punkt 5.4). Asjaolu, et pakkujad esitasid hankemenetluses Thalese pakkumusest erineva pakkumuse, ei tähenda, et Thalese pakkumust tuleb võrrelda vaidlustajate või mõne teise pakkuja pakkumusega, ja samuti puudus hankijal kohustus neid pakkumuse vastavuse kontrollimise käigus võrrelda17. Kuna Thalese esitatud selgitusi ja kaalutlusi ning hankijal olemasolevat teadmist arvestades on Thalese pakutud 13 Vt selle kohta ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 otsus nr 3-21-2077. 14 Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2023 otsus nr 3-22-2656, p 37. 15 https://www.thalesgroup.com/en/group/investors/press_release/thales-reports-its-2022-full-year-results 16 Vt nt https://www.kauppalehti.fi/yritykset/yritys/gemalto+oy/0826277-7 17 Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 otsus nr 3-21-2077, p 17.2. 13  elamisloakaardi hind hankija hinnangul põhjendatud, langeb ära ka etteheide põhjendamatult kõrgest elamisloakaardi hinnast ja sellega koos ka elamisloakaardi hinna arvelt toimuvast väidetavast hankelepingu sisesest keelatud ristsubsideerimisest. 3.2.12.3. Vaidlustuse punktis 5.4 on vaidlustajad võrrelnud omavahel Thalese ID-kaardi ja elamisloakaardi hinda ja teinud võrdlustulemuste põhjal meelevaldse järelduse, et kuna Thalese elamisloakaardi hind on vaidlustajate arvates liiga kõrge, peab Thalese pakkumuses tingimata olema tegemist hankelepingu sisese ristsubsideerimisega. Samas on ka vaidlustajad ise hinnastanud elamisloakaardi kõrgemalt kui ID-kaardi, seejuures olukorras, kus vaidlustuse punktis 5.3 vaidlustajate endi koostatud tabeli kohaselt kohalduvad aga just ID- kaardi turvafunktsioonidele „kõrgeimad nõuded“ (võrdluseks, elamisloakaardi turvafunktsioonidele kohalduvad tabeli kohaselt võrdluses madalamad „kõrged nõuded“). 3.2.12.4. Samamoodi on vaidlustajad vaidlustuse punktides 5.5 ja 5.6 võrrelnud digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse hindu ja leidnud, et kuna nende kaartide pakkumusega seotud kulud ei ole vaidlustajate arvates ühesugused, siis ei tohi ühesugused olla ka nendele pakutud hinnad. Samas ei ole vaidlustajate enda pakutud nende kolme kaardi hinnad oluliselt erinevad ning nende argumentatsioon vaidlustuse punktides 5.5 – 5.6 on vastuolus vaidlustuse punktis 5.3 esitatud tabelis toodud andmetega. Näiteks digitaalse isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse hinnad erinevad vaidlustajatel 0,53 euro võrra, samas kui vaidlustajad serveerivad vaidlustuse punktis 5.5 neid kui fundamentaalselt erinevaid. Punktis 5.6 väidavad vaidlustajad, et diplomaatiline isikutunnistus peaks olema kallim kui rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, mis vastavalt vaidlustuse punktile 5.5 on vaid lihtsalt plastikkaart, kuid ometi on vaidlustajad samal ajal ise hinnastanud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse (5,00 eurot) kõrgemalt kui diplomaatilise isikutunnistuse (4,34 eurot). 3.2.12.5. Hankija rõhutab, et kohtupraktikas on leitud, et kui kaebaja (antud juhul vaidlustaja) toob välja mõne enda jaoks loogilise arvutuskäigu selle kohta, kuidas pidi hankes hinnapakkumuses maksumus kujunema ja jõudis selles kolmanda isiku pakkumusest kõrgema hinnani, ei tähenda, et kolmandal isikul ei oleks olnud võimalik erinevate ja tema ärisaladusena käsitletavate lahenduste abil leida enda jaoks sobiv ja soodne pakkumuse metoodika 18. See kohtu mõttekäik on kohaldatav ka käesolevas vaidluses. Kui vaidlustajad on mõne enda jaoks loogilise mõttekäigu tulemusena leidnud, kuidas peab näiteks elamisloakaardi hind kujunema või kuidas tema hinnastab digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse hindu, ning jõudnud selle tulemusena Thalese pakkumusest kõrgema või madalama hinnani või selleni, et Thalese pakutud hinnad ei ole justkui õiged, ei tähenda see, et Thalese pakutud teistsugune hind oleks kunstlikult ülepaisutatud või põhjendamatult madal või et toimuks keelatud ristsubsideerimine. Analoogselt, kui vaidlustajad jõuavad enda jaoks loogilise arvutuskäigu tulemusel järeldusele, et mõne kaardi hind peaks olema Thalese pakutud hinnast kõrgem, ei tähenda see, et Thalesel ei oleks võimalik erinevate ja tema ärisaladusena käsitletavate lahenduste abil leida enda jaoks sobiv ja soodne pakkumuse metoodika ja selle tulemusena madalam hind. 18 Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 otsus nr 3-21-2077, p 17.2, samuti VAKO otsus asjas nr 133-20/221106 (p 17). 14  3.2.12.6. Kohtupraktikas on selgitatud, et asjaolu, et vaidlustaja esitas hankemenetluses kolmanda isiku pakkumusest erineva pakkumuse, ei tähenda, et kolmanda isiku pakkumust tuleb võrrelda vaidlustaja pakkumusega. Hankijal puudub kohustus neid pakkumusi omavahel võrrelda. Asudes kolmanda isiku esitatud pakkumuse maksumust kontrollima, peab hankija veenduma, kas kolmanda isiku pakkumus on tema esitatud selgitusi arvestades mõistlikult põhjendatud. 19 Veelgi enam, VAKO otsuses asjas nr 133-20/221106 (p 17) on selgitatud, et asjaolu, et hankes ebaedukaks osutunud pakkuja esitas edukast pakkujast kõrgema hinna, ei ole tõendiks selle kohta, et eduka pakkuja pakkumus on hinna poolest põhjendamatult madal. Seetõttu ei ole vaidlustajate oletused, et kaartidel peavad olema kindlasti erinevad hinnad, tõendiks selle kohta, et Thalese pakkumuse maksumus hankes pidi kindlasti olema põhjendamatult madal või tõendaks hankelepingu sisest ristsubsideerimist. Vaidlustajad ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud vaidlustusmenetluses ühtegi tõendit. 3.2.12.7. Nagu Thales oma vastustes hankija päringutele põhjendas, ei tulene ID-kaardi ja elamisloakaardi hinnaerinevused vaid tehnilistest nõuetest, vaid ka muudest asjaoludest (vt vastuse punkt 3.2.8.3), mistõttu ei ole põhjendatud ka vaidlustajate paljasõnaline väide vaidlustuse punktides 5.5 – 5.7, et kuna nende kaartide tehnilised nõuded erinevad, kaasnevad sellega automaatselt erinevad kulud, mis justkui peavad kindlasti kajastuma ka erinevas hinnas. Seejuures ei ole vaidlustajad vaidlustuse punktides 5.5 – 5.7 ka konkretiseerinud, kas ja kuidas ilmneb väidetav keelatud ristsubsideerimine Thalese pakutud digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse hindades. 3.2.12.8. Lisaks ei erine digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse tunnistuse maksumused pakkumuste siseselt ja erinevate pakkumuste lõikes pealegi märkimisväärselt. Näiteks on vaidlustajate diplomaatilise isikutunnistuse maksumus vaid 0,6 eurot kallim kui Thalesel; HID-i digitaalne isikutunnistus on 1,45 eurot kallim kui vaidlustajatel; HID-i rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus on 0,07 euro võrra kallim kui Thalesel; HID-i digitaalse ja diplomaatilise isikutunnistuse vahe on üksnes 0,17 eurot ja vaidlustajatel 1,03 eurot. Pakutud maksumustest on näha, et igal pakkujal oli oma metoodika, mille järgi ta nende kaartide hinnad määras. Näiteks HID on määranud neist kaartidest kõrgeima hinna diplomaatilisele isikutunnistusele (7,15 eurot), aga vaidlustajad digitaalsele isikutunnistusele (5,53 eurot); HID-i rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus (3,97 eurot) on kallim kui Thalese vastav kaart (3,9 eurot), kuid vaidlustajate oma on kõikidest teistest oluliselt odavam (2,2 eurot); HID-i nende 3 kaardi keskmine maksumus on kallim kui teistel (6,03 eurot), kuid Thalese ja vaidlustajate 3 kaardi keskmised maksumused on enam-vähem võrdsed (Thalesel 3,9 eurot ja vaidlustajatel 4,08 eurot) jne. Eelnev näitab, et pakkujad kasutavad kaartide hinnastamisel erinevaid lähenemisi ning puudub üks ja ainus õige metoodika. 3.2.12.9. Arvestades, et hankes ei olnud keelatud väline ristsubsideerimine, hindade ühtlustamine, 0-ühikuhindade pakkumine ja muud hinnakujundusvõtted peale hankesisese ristsubsideerimise, ei olnud keelatud ka pakkumuse hinnastamine selliselt, et saada vastavate hindamiskriteeriumite kohaselt rohkem punkte (vaidlustuse p 5.7). Pakkumuse hinnastamine on pakkuja äriline ja riskiotsus. Samuti ei näita pakkumuse hinnastamine suurema punktiskoori saamise eesmärgil keelatud ristsubsideerimist. Vaidlustajate väidete ainetust näitab muu hulgas ka asjaolu, et suurema punktiskoori võib saada ka sellise pakkumuse 19 Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 otsus nr 3-21-2077, p 17.2. 15  eest, milles on digitaalse isikutunnistusele, diplomaatilise isikutunnistusele ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusele määratud erinev hind, mitte ainult Thalese poolt esitatud ühtlustatud hindadega. 3.2.13. Hankija rõhutab, et hankijal säilib ka pakkumuse maksumuse sisulise kontrolli teostamisel ulatuslik kaalutlusruum.20 Hankija on seisukohal, et käesolevas vaidluses on hankija välja selgitanud kõik vajalikud asjaolud, hankija on küsinud Thaleselt tema pakkumuse hinnastamise kohta selgitusi, ta on neid õigesti hinnanud ja jõudnud hindamise tulemusel veendumusele, et Thalese esitatud selgitused, kaalutlused ja põhjendused on hankijale usutavad, ning hankijal puudub põhjus asuda seisukohale, et Thales oleks hinnastamisel rikkunud ristsubsideerimise keeldu või oleks seoses arendustööde maksumusega põhjendamatult madala maksumusega. Kui hoolimata eeltoodust siiski leitakse, et hankija ei saanud tal olemasolevate põhjenduste ja teabe pinnalt veendumust kujundada (millega hankija ei nõustu), ei too see menetlusökonoomiast lähtuvalt kaasa hankija otsuste tühistamist, sest VAKO ja kohus saavad sisustada määratlemata õigusmõisteid (s.t. põhjendamatult madal maksumus) ilma, et sekkuks halduse kaalutlusruumi. VAKO ja kohus saavad vajadusel olulised asjaolud täiendavalt välja selgitada, küsides täiendavaid andmeid pakkumuse maksumuse põhjendamiseks, sh kas mingi osa lepingu täitmisega kaasnevatest kuludest kaetakse ristsubsideerimisega. 21 Riigikohus on viidatud lahendis (Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 32) juhendanud, et VAKO ja kohtu kogutud täiendavate andmete põhjal saab hankija anda oma hinnangu pakkumuse maksumuse põhjendatusele ning VAKO/kohus saavad võtta seisukoha, kas tõendid ja hankija täiendavad põhjendused toetavad hankija tehtud otsust. Kõigi oluliste asjaolude tuvastamine VAKO/kohtu poolt aitab vältida uut kohtuvaidlust ning on seetõttu põhjendatud menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes. Samuti võivad VAKO-l ja kohtul olla hankijast ulatuslikumad võimalused vajadusel asjaolude väljaselgitamiseks. 4. Hankija palub jätta vaidlustus HID CID LIMITED pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse ning Thales DIS Finland OY pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata, sest vaidlustajatel puudub kaebeõigus 4.1. Vaidlustuse punktis 6.3 on vaidlustajad asunud ebaõigele seisukohal, et vaidlustajate pakkumus tulnuks tunnistada edukaks isegi siis, kui vaidlustus HID-i ja Thalese pakkumuste vastavaks tunnistamise peale jäetakse osaliselt või tervikuna rahuldamata. Hankija selle seisukohaga ei nõustu. 4.2. Vaidlustajad leiavad esiteks vaidlustuse punktis 6.3 asjakohatult, et nende pakkumus tulnuks võrdluses HID-i ja Thalese pakkumustega tunnistada edukaks, sest nende pakkumus oli riigihankes eeldatavat Dokumentide minimaalset mahtu arvestades odavaim pakkumus. Hankija rõhutab, et riigihankes olid kehtestatud hindamiskriteeriumid, mille rakendamise tulemusena leiti majanduslikult soodsaim pakkumus. Hindamiskriteeriumid on kehtivad ning hankija pidi nendest pakkumuste hindamisel lähtuma. Hankija ei saa kehtivatest hindamiskriteeriumitest kõrvale kalduda ning tunnistada edukaks vaidlustajate pakkumust odavaima hinna alusel, mis on pealegi arvutatud vaid eeldatavate (mittesiduvate) miinimumkoguste pinnalt. 4.3. Vaidlustajad leiavad ka ekslikult vaidlustuse punktides 6.3 ja 6.4, et nende pakkumus tulnuks hindamiskriteeriumite rakendamise tulemusena edukaks tunnistada ka juhul, kui HID-i ja Thalese pakkumused on vastavad. Selle illustreerimiseks on vaidlustajad esitanud vaidlustuse lisas 2 tabeli, millest nähtuvalt saanuks vaidlustajate pakkumus justkui 81,78 punkti, Thalese pakkumus 80,76 punkti ning HID-i pakkumus 77,60 punkti. Hankija selle käsitlusega ei nõustu. 20 Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 31. 21 Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 32. 16 4.4. Nimelt, isegi juhul, kui aktsepteerida kõiki muid vaidlustajate poolt ise läbi viidud pakkumuste hindamise tulemusena koostatud ja vaidlustuse lisas 2 olevas hindamistabelis olevaid hindepunkte (millega hankija ei nõustu), on vaidlustajate tabelis oluline viga. Vaidlustajad on omistanud oma pakkumusele hindamiskriteeriumi nr 5 („Projektiplaan“) eest oma 5 punkti (maksimumpunktid), kuid Thalesele ja HID-ile kummalegi 2 punkti. Samas on hankija andnud pakkumuste hindamisel Thalese pakkumusele projektiplaani eest 5 punkti (maksimumpunktid) ning seda ei ole vaidlustatud. Seega tuleks vaidlustuse lisas 2 olevas tabelis teha minimaalselt veaparandus (lisada Thalesele projektiplaani eest omistatud 2 punktile veel 3 punkti), mis teeb kõike muud muutmata Thalese pakkumuse koondpunktisummaks 83,76 punkti, mis viib Thalese ühtlasi ka vaidlustajate endi arvestustest lähtuvalt esikohale. Eeltoodust lähtuvalt ei oleks vaidlustajate pakkumust võimalik edukaks tunnistada ning seega ei saanud vaidlustuse punktis 6.4.2 esitatud väited22 Thalese pakkumusele väidetavalt hindamiskriteeriumi 4 eest ebaõigesti omistatud hindepunktidest mitte kuidagi tulemust mõjutada. Hindamiskriteeriumi nr 6 eest ei ole hankija Thalesele hindepunkte andnud, mistõttu ei saa vaidlustuse punktis 6.4.3 esitatud väited Thalese pakkumuses väidetavalt sisalduvatest valeandmetest kuidagi lõpptulemust mõjutada. Seega Thalese pakkumuse vastavuse korral puudub vaidlustajatel kaebeõigus Thalese pakkumuse edukaks tunnistamise vaidlustamiseks, sest vaidlustuses esitatud väited ei muuda tulemust ning seega ei saanud hankija otsus rikkuda vaidlustajate õigusi. Thalese pakkumuse vastavuse korral tuleks vaidlustus Thalese pakkumuse edukaks tunnistamise osas jätta läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p 7 alusel või alternatiivselt jätta rahuldamata. 4.5. Vaidlustuse punktis 6.4.1 välja toodud viga HID-i ja Thalese pakkumuste hindamise koondtabelis eeltoodud järeldust ei mõjuta. Esiteks selgitab hankija, et Thalesele hindamiskriteeriumi nr 1 eest omistatud punktide koondsumma 43,66 ning vaidlustajate poolt välja toodud koondsumma 43,67 erinevus tuleneb Excelis numbri kuvamise ja ümardamisega seoses tekkinud 0,01 erinevusest – visuaalne kuvamine ja arvutuslik tulemus on ernevad algandmete ümardamisega seoses. Teiseks suurendab see viga Thalesele omistatud hindepunktide arvu, mistõttu ei mõjutanud see kuidagi pakkumuste hindamise ega edukaks tunnistamise tulemusi.23 4.6. Eeltoodu valguses puudub ka vaidlustajatel kaebeõigus vaidlustada HID-i pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust, sest see ei muuda riigihanke tulemusi – Thalese pakkumuse vastavuse korral jääb riigihankes edukaks pakkumuseks Thalese pakkumus. 4.7. Sarnaselt on vaidlustajate poolt läbi viidud hindamise tulemusena jõutud vaidlustuse lisas 2 esitatud arvutustega järeldusele, et HID-i pakkumus asetuks vaidlustajate pakkumusest tahapoole ka juhul, kui HID-i pakkumus säilitab maksimaalsed boonuspunktid hindamiskriteeriumi nr 6 eest – seega ei mõjuta vaidlustuse punktis 6.4.3 esitatud väited HID-i pakkumuses väidetavalt sisalduvatest valeandmetest kuidagi lõpptulemust. Samuti on kummaline vaidlustuse lisas 2 esitatud tabelis HID-i pakkumusele hindamiskriteeriumi 4 alakriteeriumi 4.1 eest 10 hindepunkti määramine, kui hankija on HID-ile omistanud vastavas osas 0 punkti ning vaidlustajad ei ole seda vaidlustanud. Seega ei saanud ka alamkriteeriumi 4.1 eest hindepunktide andmine mõjutada tulemusi, sest HID langeks vaidlustajate arvutuste kohaselt veelgi kaugemale kolmandale kohale, kui vaidlustajate arvutustes korrigeerida tehtud viga (omistatud 10 punkti) õigeks (0 punkti). Vaidlustajate õigusi ei saanud mõjutada HIDile hindamiskriteeriumi 4 alakriteeriumi 4.1 eest hindepunktide 0 omistamine. 22 Hankija korrigeerib vaidlustajate seisukoha punktis 6.4.2 esitatud väite, et HID ja Thales said 0 punkti hindamiskriteeriumi nr 4 eest. 0-punkti omistati üksnes alakriteeriumi 4.1 eest ning alakriteeriumi 4.2 eest omistati kummalegi 5 punkti. Vaidlustusele lisatud lisas 2 on vaidlustajad omistanud alakriteeriumi eest kõigile kolmele pakkumusele 5 punkti, mistõttu ei muuda vaidlustuse tekstis olev viga vaidlustajate arvutuskäiku ega seega hankija seisukohti vastuse punktis 3.4. 23 Vt ka VAKO otsus vaidlustusasjas nr 43-21/234692 punktis 10.2.1. 17 4.8. Seega ei saanud ka hankija otsus tunnistada HID-i pakkumus vastavaks rikkuda vaidlustajate õigusi. Vaidlustus tuleks selles osas jätta läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p 7 alusel või alternatiivselt jätta rahuldamata. 5. Menetluslikud küsimused 5.1. Vaidlustajate taotlus vaidlustusmenetluse peatamiseks ja Rahandusministeeriumi teavitamiseks RHS § 195 lg 10 alusel järelevalvemenetluse algatamiseks on alusetu. Antud juhtumil ei esine mitte ühtegi asjaolu, mis võiks tuua kaasa Rahandusministeeriumi ettekirjutuse RHS § 208 lg s 1 sätestatud alusel. Hankija on sellekohased põhjalikud seisukohad esitanud oma 07.09.2023 ja 18.09.2023 vastustes vaidlustajate vaidlustusele nr 1. Vaidlustajad ei ole vaidlustuses nr 2 esitanud ka mingeid põhjendusi oma taotluse toetuseks. Lisaks on VAKO 12.09.2023 kirja nr 12.2-10/137 kohaselt VAKO antud taotluse osas oma seisukoha juba kujundanud ning asunud seisukohale, et vastavad asjaolud puuduvad. 5.2. Vaidlustajate taotluse osas vaidlustajate vaidlustuste nr 1 ja 2 liitmiseks on VAKO 12.09.2023 kirja nr 12.2-10/137 kohaselt oma seisukoha juba kujundanud. 5.3. Vaidlustuse läbivaatamine. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega ka kirjalikus menetluses, kuid kui VAKO hinnangul vajavad teatud küsimused arutamist istungil, on hankija hea meelega nõus vaidlustuse läbivaatamisega istungil. 5.4. Võõrkeelsete dokumentide tõlkimine. Hankemenetlus ja suhtlus pakkujatega ning hankemenetluse jooksul koostatud dokumendid on olnud suures osas ingliskeelsed, kuid hankija on käesolevas vastuses ja hankija 01.09.2023 otsuse põhjenduste protokollis lahendanud tõlkimise vajaduse selliselt, et põhjenduste protokollis ja käesolevas vastuses on asjaomast ingliskeelset tekstiosa kas refereeritud eesti keeles või tõlgitud eesti keelde. Seetõttu ei ole hankija esitanud käesoleva vastusega koos asjaomaste ingliskeelsete tekstide tõlkeid. Juhul, kui VAKO peab tõlgete esitamist teatud osas vajalikuks, on hankija valmis VAKO nõudel korraldama vajalikus osas ja ulatuses ingliskeelsete tekstide väljavõtete tõlkimise. 5.5. Tõendite esitamine. Hankija esitab VAKO-le tõendid, mis ei ole kättesaadavad riigihangete registrist. Kõik vastuse lisad (lisad 1-3) on konfidentsiaalsed ja hankija palub neid mitte avaldada ei vaidlustajatele ega kolmandatele isikutele. Seejuures on vastuse lisad 2 ja 3 konfidentsiaalsed isegi väljavõtte kujul, sest sisaldavad muude isikute ärisaladust. 5.6. Esindusõigus. Vandeadvokaat Merit Lind kinnitab, et ta on Politsei- ja Piirivalveameti lepinguline esindaja. Lisatud: 1. Hankija 01.09.2023 otsuse põhjenduste protokoll (KONFIDENTSIAALNE); 2. Lisa 2 […] (KONFIDENTSIAALNE); 3. Lisa 3 […] (KONFIDENTSIAALNE). /digitaalallkiri/ Merit Lind vandeadvokaat Politsei- ja Piirivalveameti lepinguline esindaja 18