Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus

13.09.2023. a. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud 22. detsembril 2022.a vastu võetud nõukogu määruse (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L 335, 29.12.2022, lk 36–44) artiklite 3 ja 6 kohaldamiseks Eesti õigusruumis. Määruse 2022/2577 kehtestamise tingis Venemaa agressiooni tõttu tekkinud energiakriis ning selle eesmärk on võtta kiireloomulised ja ajutised meetmed maagaasitarnete asendamiseks taastuvatest allikatest toodetud energiaga ja varustuskindluse tagamiseks. Määruse võttis vastu EL nõukogu EL toimimise lepingu artikli 122 lõike 1 alusel ning see kehtib 18 kuud. Käimasolevad läbirääkimised lubavad eeldada, et pärast määruse kehtivusaja lõppu tuleb liikmesriikidel võtta üle sarnase sisu ja eesmärgiga, kuid detailsem ja mahukam EL direktiiv. Seetõttu vajab käesoleva eelnõuga kehtestatav regulatsioon 2024. aastal taas läbivaatamist ja muutmist. Kui tavapäraselt on EL määrus otsekohalduv, siis kõnealuses määruses on jäetud liikmesriikidele teatud artiklite osas otsustusruum: artikkel 3 küll kehtib, kuid liikmesriikidel on võimalik selle kohaldamist piirata teatud piirkondadele ja tehnoloogiatele, kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga (REKK). Määruse artikkel 6 rakendamine on tervikuna liikmesriigi otsustada ning ilma vastava otsuseta see ei kohaldu. Seadusemuudatuse eesmärgiks on kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, mis aitaks leevendada praeguse energiakriisi mõju, luues kaitse Venemaa tegevuse vastu. Taastuvenergia võib märkimisväärselt aidata kaasa võitlusele olukorraga, kus Venemaa kasutab energiat relvana, kuna see tugevdab liidu varustuskindlust, vähendab turu volatiilsust ja alandab energiahindu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustas koostöös Keskkonnaministeeriumiga seaduseelnõu väljatöötamist 2023. aasta kevadel. Alates 01.07.2023. a. jätkab antud eelnõu väljatöötamist Kliimaministeerium. 1.2.Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia ekspert Mairika Kõlvart (e-post: [email protected], tel: 6256450) ja nõunik Regina Hermandi (e-post: [email protected], tel: 625 6479), elurikkuse kaitse osakonna nõunikud Merike Linnamägi ([email protected]) ja Kadri Alasi ([email protected]) ning peaspetsialistid Mariliis Paal ([email protected]) ja Maris Pärn ([email protected]) ning õigusosakonna nõunikud Džein Aunre ([email protected]) ja Triin Nymann ([email protected]). 1.3.Märkused Eelnõu on seotud nõukogu määruse (EL) 2022/2577 rakendamisega. 2. Seaduse eesmärk Nõukogu määruse (EL) 2022/2577 (edaspidi määrus) rakendamiseks kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduses tingimused ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektidele ja kriteeriumid määruse artikkel 6 kohaldamiseks ning artiklite kohaldamisega kaasneva võimaliku taime- ja loomaliikidele kaasneva kahju leevendamise ja hüvitamise nõuded. Määruse artikkel 3 lõige 1 kohaselt tuleb üksikjuhtude puhul kaaluda direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1 punkti c, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 7 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (7) artikli 9 lõike 1 punkti a kohaldamiseks õiguslikke huve, eeldades, et taastuvenergiajaamade ja -seadmete planeerimine, ehitamine ja käitamine, nende võrguühendused, seotud võrk ise ning salvestusvahendid pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust. Liikmesriigid võivad kooskõlas nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud prioriteetidega otsustada kohaldada nimetatud sätteid üksnes oma territooriumi teatavate osade ning teatavat liiki tehnoloogiate või teatavate tehniliste omadustega projektide suhtes. Direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiiv) artikkel 6 lõikes 4 sätestatakse, et kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 16 lg 1 punktis sätestatakse, et kui muud rahuldavat alternatiivset lahendust ei ole ja erand ei kahjusta kõnealuste liikide populatsioonide soodsa kaitsetaseme säilitamist nende looduslikul levilal, võivad liikmesriigid teha artiklite 12, 13 ja 14 ning artikli 15 punktide a ja b sätetest erandi ning rahva tervise ja elanikkonna ohutuse huvides või muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused ning kasu, mida keskkond saab erandite andmisest. Määruse viide loodusdirektiivi artikli 16 lõike 1 punktile c tähendab, et vaikimisi eeldatakse, et on täidetud üks eeldustest liike kahjustavaks tegevuseks loa andmiseks ning erand tehakse vaid juhul, kui alternatiivset lahendust ei ole ja erand ei kahjusta kõnealuste liikide populatsioonide soodsa kaitsetaseme säilitamist nende looduslikul levialal. Direktiivi 2000/60, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (veepoliitika raamdirektiiv) artikkel 4 lõikes 7 sätestatakse, et liikmesriigid ei riku siiski käesolevat direktiivi, kui põhjavee head seisundit, head ökoloogilist seisundit või vajaduse korral head ökoloogilist potentsiaali ei saavutata või pinnaveekogu või põhjaveekogumi seisundi halvenemist ei suudeta ära hoida uute muudatuste tõttu pinnaveekogu füüsilistes omadustes või muudatuste tõttu põhjaveekogumite tasemes või esineb suutmatus ära hoida pinnaveekogu langemist väga heast seisundist heasse seisundisse tuleneb inimeste uuest püsivast arendustegevusest ning kui võetakse kasutusele kõik võimalikud meetmed leevendamaks kahjulikku mõju veekogu seisundile. Direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) artikkel 9 lg 1 punktis a sätestatakse, et liikmesriigid võivad teiste rahuldavate lahenduste puudumisel teha erandeid artiklite 5–8 sätetest rahva tervise ja ohutuse huvides. Viide linnudirektiivi konkreetsele sättele annab aluse (eelduslikult on täidetud tingimus, et seda tehakse rahva tervise ja ohutuse huvides) loodusliku linnustiku (kõigi linnuliikide isendid, nende munad, pesad ja elupaigad) kahjustamise lubamiseks, tingimusel, et teised rahuldavad lahendused puuduvad. Eeltoodud direktiividest nähtub, et kõigi artikli 3 lõikes 1 nimetatud erandite rakendamise eelduseks on veendumus, et alternatiivid eesmärgi saavutamiseks puuduvad. Alternatiivide kaalumine peab olema realistlik ja põhinema tõenduspõhisel olemasoleval informatsioonil. Alternatiivide kaalumise tulemus peab vastama küsimusele: „Kas kavandatavat tegevust on võimalik läbi viia ainult selles asukohas ja nendel tingimustel, kuna vastasel juhul jääb eesmärk saavutamata?“. Artikli 3 teise lõigu kohaselt saab tegevust lubada vaid eeldusel, et looma- (sh linnu-) ja taime ning seeneliikidele tekitatav kahju ei tohi kahjustada liigi seisundit tervikuna. Juhul, kui liigi seisundit ei halvendata, tuleb tegevuse lubamisel tagada, et liigi seisundi säilitamiseks või parandamiseks võetakse asjakohaseid meetmeid. Määruse artikkel 6 on vabatahtlik ning selle kohaldamiseks saab liikmesriik kehtestada, et kavandatavale tegevusele ei viida läbi keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) direktiivi- kohast keskkonnamõju hindamist, kuid seda vaid tingimusel, et maa-ala, kus tegevust soovitakse ellu viia, on määratud taastuvenergeetika tootmiseks sobivaks alaks ning läbi on viidud KSH direktiivi-kohane keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Eesti tingimustes on tegemist planeerimismenetlusega, mille koosseisus tehakse asjakohasel juhul ka KSH, seega on sellisel juhul planeeringu kehtestamise eelduseks nõuetekohase KSH aruande olemasolu. KSH aruande üheks osaks tegevusega kaasneva keskkonnamõju leevendusmeetmed (kui mõju ei ole võimalik leevendada, siis peavad ka hüvitusmeetmed sisalduma KSH aruandes), kuid tulenevalt planeerimismenetluse üldistustasemest ei ole need tavapäraselt kuigi täpsed. Juhul kui ala asub üldplaneeringuga (edaspidi ÜP) kehtestatud indikatiivsel tuule/taastuvenergeetika alal ja ÜP-s on seatud detailplaneeringu kohustus, siis tuleb loataotlusele eelnevalt koostada projektile ka detailplaneering. 17.03.2023. a jõustunud planeerimisseaduse muudatuse kohaselt on võimalik planeerimismenetluses ära jätta eriplaneeringute korral detailse lahenduse etapp. Kuivõrd pelgalt eriplaneeringu asukoha eelvaliku alusel ei ole võimalik piisavalt detailselt hinnata kavandatavate tegevuste mõju ega välja töötada asjakohaseid mõju leevendamise ega hüvitamise meetmeid, on juhul, kui KMH-d ei tehta, hädavajalik vähemalt planeeringu käigus läbida siiski ka detailse lahenduse etapp. Määruse artikkel 6 erineb oma ulatuselt siiski artiklist 3: kui viimane võimaldab ülekaaluka avaliku huvi eeldust kohaldada kõigi kaitsealuste looma- (sh linnu-), taime- ja seeneliikide puhul, siis artikkel 6 ei kohaldu juhul, kui mõjutatakse Natura 2000 võrgustiku ala või kaitsealuseid taime- ja seeneliike. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist ning sisaldab energiamajanduse korralduse seaduses (EnKS) tehtavaid muudatusi. EnKS-i täiendatakse uue peatükiga 83, millega kehtestatakse regulatsioon määruse rakendamiseks. Peatükk koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu väljatöötamisel analüüsiti määrust rakendavate sätete lisamist lisaks EnKSile ka looduskaitseseadusesse (LKS), keskkonnavastutuse seadusesse ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusesse (KeHJS), kuid analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et arvestades määruse eesmärgi spetsiifilisust ning vajadust tagada regulatsiooni selgus ja kompaktsus, on otstarbekas koondada kogu määruse rakendamiseks vajalik regulatsioon EnKS-i. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse energiamajanduse korralduse seadust uue peatükiga 83 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“. Paragrahviga 3211 „Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergeetika projektid“ kehtestatakse kriteeriumid määruse artiklis 3 sätestatud eeldusliku ülekaaluka avaliku huvi kohaldamiseks, mis kehtivad nii planeerimis- kui loamenetluses. Artikli 3 kohaselt peavad liikmesriigi tehtavad erandid artikliga hõlmatud tehnoloogiate ja alade osas olema kooskõlas REKK-iga. Eelnõuga nähakse ette vastavad tehnoloogiaalased ja territoriaalsed kriteeriumid kitsenduste näol, millele ülekaalukat avalikku huvi ei kohaldata. Määruse artikkel 3 käsitleb loodus- ja linnudirektiivi ning veepoliitika raamdirektiivi kohastes rangest kaitsest erandite (millest antakse aru Euroopa Komisjonile) tegemise protsessides ühe kohustusliku elemendi (ülekaalukas avalik huvi, mis on direktiivides küll sõnastatud erinevatel viisidel) eelduslikku olemasolu. Küll aga ei tee artikkel 3 erandit direktiivides ette nähtud nõudest jõuda mõjuhindamise käigus eelnevalt järeldusele, et sellisele tegevusele puuduvad alternatiivid. Alternatiivide kaalumise kohta vastavate direktiivide rakendamiseks on Euroopa Komisjon koostanud juhendmaterjalid, mille kohaselt tuleb alternatiive kaaluda laialt ning sellise kaalumise vajalikkust on käsitlenud ka Euroopa Kohus oma lahendites. Ülekaaluka avaliku huvi näol ei ole määruse artikli 3 mõttes tegemist absoluutse kriteeriumiga. Ülekaaluka avaliku huvi eeldus on ümberlükatav: kui kehtiva õiguse korral peab kahjustava tegevuse ülekaalukat avalikku huvi tõendama tegevusest huvitatud arendaja, siis artikli 3 alusel on see tingimus eelduslikult täidetud. Küll aga peab pädev asutus selle eelduse paikapidavust igal üksikjuhul kontrollima. Seega peab tegevusloa andja või planeerimismenetluses planeeringu kehtestaja hakkama ülekaaluka avaliku huvi olemasolus planeerimis- ja tegevusloa menetlustes igakordselt veenduma, et puuduvad ülekaalukat avalikku huvi välistavad asjaolud ning seda vajadusel argumenteeritult põhjendama. Loodusväärtustele tekitatava kahju lubamise osas annab hinnangu Keskkonnaamet, kellele tegevusloa andja saadab kooskõlastamiseks tegevusloa taotluse koos tegevusloa eelnõuga. Artikli 3 kohaldamise piiramiseks kriteeriumide sätestamise eesmärk on välistada olukorrad, kus ülekaaluka avaliku huvi olemasolu kontrollimisel või sellele eelnevas alternatiivide võrdluses jõutakse suure tõenäosusega järeldusele, et loodusväärtuste kahjustamist direktiivide mõttes ei saa lubada (leiduvad vähemkahjustavad alternatiivid (erandite tegemine Natura 2000 alade või kaitsealuste liikide kahjustamise lubamiseks eeldab alternatiivide kaalumist, sellest artikkel 3 ei vabasta), saavutatav kasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes kaasneva ebasoodsa mõjuga loodusressurssidele, liigi seisund halveneb). Kriteeriumide sätestamise eesmärgiks on hoida kokku menetlusressurssi (nii riigi kui arendajate) ning ka arendajatel ei teki (valet) ootust taastuvenergiarajatiste ehitamise võimalikkusest kohtades, kus see on loodusväärtuste tõttu võimatu. Paragrahviga hõlmamata tehnoloogiate ja alade suhtes (millele artiklis 3 sätestatud ülekaaluka avaliku huvi eeldus ei kohaldu) kehtiv õiguslik regulatsioon ei muutu: loodus-, linnu- ja veepoliitika raamdirektiivist tulenevate tingimuste täitmisel on ka nende puhul võimalik taastuvenergeetika-alaseid tegevusi erandkorras planeerida ja lubada. Lõike 1 kohaselt kohaldatakse määruse artiklit 3 (st eeldatakse ülekaaluka avaliku huvi olemasolu) järgmiste taastuvenergia tehnoloogiate jaoks vajalike ehitiste ning nendega seotud võrguühenduste ja salvestusseadmete planeerimis- ja tegevuslubade menetlustes: 1) tuule- ja päikeseenergia tootmine maismaal; 2) tuuleenergia tootmine merealal veeseaduse § 70 lõike 1 tähenduses; 3) ümbritsevast keskkonnast energia tootmine kaugkütteseaduse § 2 punkti 13 tähenduses; 4) biometaani tootmine. REKKi kohaselt on kõige suurema potentsiaaliga elektritootmises tuule- ja päikeseenergia. Ümbritseva keskkonna energia projektideks loetakse kaugkütteseaduse § 2 punkt 13 kohaselt loodusliku soojusenergia ja keskkonda piiratud alal kogunenud energia, mis on salvestunud ümbritsevas looduslikus õhus ning pinna- või reovees, projekte, milleks on peaasjalikult soojuspumbad. Soojuspumbad on soojusmajanduses kõige suurema potentsiaaliga taastuvenergia projektid. Biometaanis nähakse REKKi kohaselt kõige suuremat potentsiaali transpordisektoris. Hüdroenergiat kui REKKi järgi ammendunud ressurssi, mille potentsiaal on madal, ei käsitleta eelnõu kohaselt kui ülekaalukat avalikku huvi, kuna paisude negatiivne mõju looduskeskkonnale on märkimisväärne, kuid elektritootmise võimsus madal, ei ole võimalik jõuda järeldusele, et hüdroenergia tootmisele puudub alternatiiv. Lõikes 2 nimetatakse õigusselguse huvides ära peamised tegevusload, mille menetluses artiklit 1 kohaldatakse, kuid jäetakse loetelu avatuks, kuna määruse kohaldatavust ei saa välistada ka mingites muudes tegevuse lubamist reguleerivates menetlustes (näiteks vee erikasutuse keskkonnaluba, metsateatis), kuivõrd Eesti õiguses ei ole kõigi tegevuseks vajalike lubade taotlemise järjekord sätestatud. Lõikega 3 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud tehnoloogiate kasutamiseks vajalik ehitis ja sellega seotud salvestusseade (st välja arvatud võrguühendus, mis võib asuda punktides 1 ja 2 nimetatud aladel) peab artikli 3 kohaldumiseks asuma väljaspool: 1) Natura 2000 võrgustiku alasid ning ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele peab olema välistatud (kuivõrd Natura 2000 alal tegevuse lubamise eelduseks on alternatiivide puudumine, mis aga ei saa olla Eesti tingimustes reaalne – alternatiivsed kohad taastuvenergia ehitisteks on võimalik leida mujalt, Natura 2000 alad ei ole ainuvõimalik lahendus); 2) kaitsealuse liigi püsielupaika ja kaitsealal või hoiualal asuva kaitsealuse liigi Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaika. Määruse artikli 3 lõike 2 teise lause kohaselt peab olema võimalik liikide kaitsestaatust säilitada või taastada. I kaitsekategooria (LKS § 48 kohaselt kaitse all kõik elu- ja kasvukohad) liikide puhul liigi staatus suure tõenäosusega halveneb iga isendi häirimise või hävitamisega. II kaitsekategooria liikide puhul on liigi soodsa seisundi säilitamiseks vajalik kaitsta LKS kohaselt vähemalt pooli esinduslikke elupaikasid, seega on püsielupaikade säilimine võtmetähtsusega liigi seisundile. III kaitsekategooria liikide elupaikadest on kaitse alla võetud vähemalt 10%, et tagada liigi soodsa seisundi säilimine. Lisaks püsielupaikadele on oluline kaitsta liike olemasolevatel kaitsealadel, kus on lisaks tagatud kaitse ka III kaitsekategooriasse jäävate liikide elupaikades. Üldjuhul tuleb kaaluda arenduse mõju kaitsealustele liikidele, kaaluda tuleb alternatiive ehk valida tuleb vähem kahjustav alternatiiv. Kuivõrd püsielupaigad ning hoiu- ja kaitsealad moodustatakse liikide soodsa seisundi säilimise tagamiseks, ei ole tõenäoline, et KeA või tegevusloa andja saaks üksikjuhul õiguslike huvide kaalumisel jõuda tulemuseni, et huvi kavandatava tegevuse vastu on olulisem kui loodusväärtuse kaitse. Lõige 3 kohaldub vaid taastuvenergia tootmise ehitistele ja nendega seotud salvestusseadmetele – ehitistega seotud võrguühendustele lõikes sätestatud piirangud ei kehti, kuna alternatiivsete lahenduste puudumisel võib piisavate leevendusmeetmete korral lubada võrguühenduste rajamist läbi kaitstavate alade (võrguühendused, näiteks maa-alune kaabel, ei too eeldatavalt kaasa ka olulist kasutusaegset mõju). Lõige 4 sätestab selgesõnaliselt määruse artikli 3 teisest lõigust koosmõjus artiklis viidatud direktiivide sätetega tuleneva nõude, et tegevust saab lubada (ja selle aluseks olevat planeeringut kehtestada) vaid juhul, kui tegevuse mõjul kaitstava liigi (looma-, sh linnu-, taime- ja seeneliigi) seisund ei halvene ning tegevus ei takista liigi soodsa seisundi saavutamist. See asjaolu omab tähtsust tegevusloa andja kaalutlusotsuse tegemisel tegevuse lubatavuse kohta. Paragrahviga 3212 sätestatakse tingimused määruse artikli 6 kohaldamiseks. Lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et määruse artiklit 6 kohaldatakse § 3211 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud ehitistele tingimustel, et nimetatud projekt asub alal, mis on kehtiva planeeringu kohaselt vastava taastuvenergeetika liigi jaoks sobiv ala ning eriplaneeringu planeerimismenetluses on läbitud detailse lahenduse etapp (kui on koostatud eriplaneering) või on kehtestatud detailplaneering. Sätete aluseks on artikli 6 kohaldamise eeltingimus, et kavandatava tegevuse piirkond peab asuma sihtotstarbelises taastuvenergia piirkonnas ning läbitud peab olema keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus vastavalt direktiivile 2001/42/EÜ. Eesti määratakse maakasutus planeerimismenetluses, mille käigus viiakse paralleelselt läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus. Taastuvenergeetika tootmiseks sobiva ala saab Eestis määrata üldplaneeringuga või eriplaneeringuga. Üldplaneeringutes (kuna need ei ole piisavalt täpsed) nähakse tavapäraselt ette, et konkreetse tegevuse elluviimiseks on vajalik ka detailplaneering. Kuivõrd üldplaneeringu tase ilma detailplaneeringuta jääb liialt abstraktseks, ei oleks ilma detailplaneeringuta võimalik lugeda täidetuks määruse artikli 6 nõuet planeeringu ja keskkonnamõju hindamise olemasolu kohta. Seega nähakse eelnõus ette artikli 6 kohaldamisel detailplaneeringu olemasolu nõue. Ilma detailplaneeringuta, projekteerimistingimuste alusel ehitusõiguse taotlemisel tekiks vastuoluline olukord projekteerimistingimuste väljastamisel, milleks kohalikul omavalitsusel puuduks piisav alus (ala peab olema tunnistatud sobivaks antud taastuvenergia liigi tootmiseks ning sellele alale on tehtud KSH - nagu nõuab artikkel 6). Eriplaneeringu puhul on kehtiva õiguse kohaselt vastavalt PlanS §271 lõikele 1 ja § 951 lõikele 1 võimalik loobuda detailse lahenduse etapist ning kehtestada planeering asukoha eelvaliku lõppedes. Eelnõu punkti 1 eesmärgiks on seega tagada, et kui planeerimismenetlusele ei järgne enam tegevusloa etapis keskkonnamõju hindamise menetlust, oleks planeerimismenetlus ise võimalikult täpne, et tegevusloa menetluses, kui loa andja ja KeA peavad hindama tegevusega kaasnevat mõju ning määrama selle leevendamise ja hüvitamise meetmed, oleks tegevuse mõju siiski teataval määral juba hinnatud. See on ka tegevusloa taotleja ehk arendaja enda huvides, kuivõrd kavandatava regulatsiooni kohaselt esitab just tema koos tegevusloa taotlusega ka leevendus- ja hüvitusmeetmete ettepaneku. Nagu kehtiva õiguse kohaselt töötatakse leevendusmeetmed välja KSH või KMH käigus, tuleb ka eelnõukohased leevendus- ja hüvitusmeetmed eelkõige välja töötada juba KSH raames, tegevusloa menetluses toimuks siis nende lõplik täpsustamine. Tegevusloa raames toimuks täies ulatuses leevendus- ja hüvitusmeetmete väljatöötamine ainult juhul kui leevendamist või hüvitamist tingiv olukord selguks peale planeeringu ja KSH läbiviimist (nt kaitstava liigi planeeringualale pesitsema asumine). Artikli 6 kohaldamisalast on väljas merealal asuvad tuuleenergia tootmise ehitised ning nendega seotud võrguühendused ja salvestusseadmed, kuna merealal on KMH kohustuslik tulenevalt kehtivast Eesti mereala planeeringust1. Meretuuleparkidele on ka Espoo konventsioonist tulenevalt kohustuslik piiriülene keskkonnamõjude hindamine. Lisaks peab punkti 2 kohaselt olema tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning kaitsealustele taime- ja seeneliikidele välistatud (kuivõrd artikkel 6 ei võimalda loobuda Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hindamisest ning ei tee range kaitse korrast erandit kaitsealustele taime- ja seeneliikidele (erinevalt artiklist 3)). Punkti 3 kohaselt mõju linnuliikidele ja kaitsealustele loomaliikidele ei tohi halvendada liigi seisundit (ega takistada liigi soodsa seisundi saavutamist; nõue tuleneb artiklis 6 toodud viidetest loodus- ja linnudirektiivide sätetele). Ning punkti 4 kohaselt on artikli 6 kohaldamise aluseks see, et kavandataval tegevusel puudub oluline piiriülene keskkonnamõju, kuivõrd keskkonnamõju hindamiseks piiriülese keskkonnamõju korral ning naaberriikide kaasamiseks menetlusse kohustab Espoo konventsioon ning KMH ärajätmine ei ole seega rahvusvahelise õiguse kohaselt võimalik. Kehtiva õiguse järgi on KMH kohustusega meretuuleparkide rajamine ning eelhinnangu kohustusega rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaama, mille koguvõimsus on üle 7,5 megavati, rajamine maismaale. 2022. a kevadel kehtestatud merealaplaneeringus on tuuleenergeetika arendamise tingimusena toodud täiendavate mõjude hindamise vajadus hoonestusloa menetluse tasandil, kuna mereala planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne ei anna piisavalt detailset infot meretuuleparkide võimalike mõjude kohta (st tuulikute täpsete asukohtade ja tehnoloogilise lahenduse otsustamiseks). Kuivõrd kehtestatud planeering on kohustusliku iseloomuga ning selles sätestatut saab muuta vaid uues planeerimismenetluses, ei ole võimalik meretuuleparkide rajamisel KMH-st loobuda. Samuti on meretuuleparkide näol tegemist olulise piiriülese keskkonnamõjuga tegevustega, kus KMH kohustus on vältimatu. Lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 sätestatud juhul keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust ei kohaldata (st ei pea koostama ka eelhinnangut KMH vajalikkuse kohta). Taastuvenergiaehitise rajamiseks võib olla vaja nii ehitusluba kui ka muid lube (metsateatis nt raadamiseks, vee erikasutuse keskkonnaluba (nt kui avaldub mõju põhjaveele), hoonestusluba (avalikku veekogusse ehitamiseks)). Kriteeriumitele vastavate projektide puhul tegevusloa menetluses art 6 kohaselt KMH-d tegema ei pea (ega selle vajalikkust kaaluma). Art 6 kohaselt on tegevust võimalik lubada ilma KMH-ta muuhulgas juhul, kui tekitatakse kahju loomaliikide isenditele. Antud olukord saab ilmselt tekkida nt siis, kui planeerimisprotsessis on KSH käigus tuvastatud ebasoodne mõju loomaliikidele ja planeeringu (mille osa on KSH aruanne) kehtestamisel on kasutatud määruse artikli 3 kohast ülekaalukat avalikku huvi. Paragrahvi 3213 lõikega 1 sätestatakse nii määruse artiklile 3 kui 6 kohalduv leevendusmeetmete võtmise kohustus kogu tegevusloa kehtivuse vältel. Leevendusmeetmete 1 Eesti mereala planeering kehtestatud 12.05.2022. Leitav siit: https://www.fin.ee/mereala-planeering olemusest lähtuvalt tuleb arvestada looduse kohanemisvõimet ning juhul, kui meetmetel enam ei ole mõju (leevendamise eesmärk on saavutatud) ning tegevus enam loodusväärtusi negatiivselt ei mõjuta, lõpetatakse leevendusmeetmete rakendamine, kuivõrd lõike 6 kohaselt peab tegevusloa omaja pidevalt oma tegevuse mõju jälgima ning leevendusmeetmeid vastavalt vajadusele korrigeerima. Lõikega 2 defineeritakse leevendusmeetmete mõiste. Leevendusmeetmed on tegevuse asukohas liikidele avalduva ebasoodsa mõju vältimiseks võetavad meetmed ehk sellised meetmed, ilma milleta kaasneks tegevusega liikidele negatiivne mõju. Näiteks võivad leevendusmeetmed olla lindude pesitsusajal metsaraie peatamine, lindude või nahkhiirte rände ajal teatud aastaajal või tuulekiirusel meretuulepargis tuulikute labade töö seiskamine, tuulikulabade kontrastne värvimine jms. Muu mõju (müra, varjutus, valgusreostus ja plinkimine) leevendamise meetmed on antud regulatsiooni mõjualast väljas - nende suhtes õigusruum ei muutu. Ka veekogu seisundi halvenemiseks ei anna määruse sõnastus võimalust, mistõttu veekogu seisundit halvendavat tegevust lubada ei saa. Lõige 3 näeb ette, et leevendusmeetmed töötab välja tegevusloa taotleja (kasutades vajadusel vastavate ekspertide abi) ning esitab need tegevusloa taotluse lisana tegevusloa andjale (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kohaliku omavalitsuse üksus (KOV)). Viimane korraldab esitatud meetmete kooskõlastamise Keskkonnaametiga ning lisab leevendusmeetmed tegevusloale. Sama kehtib ka järelseire tingimustega - kuivõrd leevendusmeetmete toimivust ei saa 100%-lise kindlusega garanteerida, mh nt looduse pideva muutumise tõttu, on oluline tagada järelseire käigus pidev kontroll meetmete toimivuse üle. Need tingimused kooskõlastatakse samuti KeAga ja lisatakse tegevusloale. Kehtiva õiguse kohaselt määratakse kavandatava tegevuse mõju leevendamiseks meetmed keskkonnamõju hindamise aruandes tegevusloa menetluses. Artikli 6 puhul jäetakse KMH ära ning keskkonnamõju hinnatakse vaid planeerimismenetluses. Viimane on tavapäraselt üldisem ega võimalda konkreetse tegevuse mõju konkreetselt ette näha. Artikkel 3 rakendamisel KMH ära ei jäeta, kuid teatud tegevuste puhul ei pruugi olla piisavat alust KMH algatamiseks (praegune praktika) või jäetakse KMH ära artikli 3 koosmõjus artikliga 6. Kuivõrd mõju leevendamise kohustusest artiklid 3 ja 6 ei vabasta, tuleb leevendusmeetmed välja töötada (hiljemalt) tegevusloa menetluse käigus. Keskkonnaõiguse ühe põhiprintsiibi “saastaja maksab” kohaselt peab kõik keskkonda kahjustava tegevusega kaasnevad kulud kandma ja ka kahju hüvitama saastaja ehk arendaja. Lõike 4 kohaselt on Keskkonnaametil leevendusmeetmete läbivaatamiseks 14 päeva ning selle aja jooksul hindab amet väljapakutud meetmete sobivust ja piisavust tegevusega kaasneva mõju leevendamiseks. Ehitusseadustiku loogika kohaselt annab pädev asutus (so KOV) kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. Kuivõrd Keskkonnaametile tekib täiendav kohustus leevendusmeetmete hindamise näol, siis on vaja pikendada kooskõlastamise tähtaega nelja päeva võrra. Kui väljapakutud meetmed ei ole antud tegevusloaga kavandatava tegevuse mõju leevendamiseks sobivad või piisavad, siis KeA neid ei kooskõlasta (esitades vastavad selgitused ja põhjendused). Samuti võib KeA teha ettepaneku, kuidas meetmeid tuleks või võiks täiendada. Kooskõlastatud leevendusmeetmed lisab tegevusloa andja tegevusloale. Juhul kui loa andja on Keskkonnaamet (nt veeloa puhul), loetakse kooskõlastus antuks tegevusloa endaga. Paragrahvi lõigete 5 ja 6 kohaselt jääb arendajale järelseire, st leevendusmeetmete toimivuse ja piisavuse tagamise kohustus - arendaja peab teostama oma tegevuse käigus pidevalt järelevalvet enda tegevuse mõjude üle ning tagama, et tegevuse mõju on piisaval määral leevendatud. Lähtealuseks piisavuse kriteeriumile on nõue, et tegevusega ei tohi kaasneda oluline keskkonnamõju. Kuigi KeA-l on pädevus ja kohustus teostada kontrolli keskkonna-alaste nõuete täitmise üle, toimuvad looduses protsessid kiiresti ja ettearvamatult, mistõttu peab olema selge, et tegevusloa omanik peab lisaks tegevusloas märgitud tingimuste täitmisele võtma vajadusel ka täiendavaid meetmeid enda tegevusega kaasneva ebasoodsa mõju leevendamiseks. Täiendavate leevendusmeetmete võtmisest peab arendaja teavitama KeA-d. Ka KeA-l endal on EhS § 130 lõikest 5 tulenev pädevus riikliku järelevalve teostamiseks tegevuslubade üle, mistõttu võib leevendusmeetmete mittepiisavus ilmneda ka KeA enda järelevalve käigus. Vältimaks olukorda, kus leevendusmeetmed ei ole loatingimustega kooskõlas, teeb KeA tegevusloa andjale ettepaneku algatada menetlus tegevusloa tingimuste muutmiseks (sätte sõnastamisel on kasutatud KeHJS § 25 analoogi). Tegevusloa muutmise menetluse algatamiseks teeb loa andjale ettepaneku KeA või kui tegevusloa andjaks on KeA, siis algatab ise loa tingimuste muutmiseks menetluse ja seetõttu ei ole loa omajal tegevusloa muutmise algatamisel riigilõivu tasumise kohustust. Seaduses sätestatud juhul tuleb riigilõivu maksta, kui taotletakse tegevusluba või loa omaja taotleb tegevusloa muutmist, siis EnKSi lisatava regulatsiooni korral isik taotlust loa muutmiseks ise ei esita (täiendavate leevendusmeetmete võtmise vajalikkusest teavitamist ei saa lugeda taotluseks) ja ei pea tasuma loa muutmise menetlemise eest riigilõivu. Paragrahviga 3214 sätestatakse tingimused määruse kohaseks hüvitusmeetmete rakendamiseks. Lõige 1 näeb hüvitusmeetmete rakendamise ette juhul, kui kaitsealustele loomaliikidele, looduslikult esinevatele linnuliikidele ning artikkel 3 puhul ka kaitsealustele taime- ja seeneliikidele tekkivat kahju ei ole võimalik täielikult leevendada. Lõikes 2 on avatud hüvitusmeetmete mõiste. Hüvitusmeetmeteks käesoleva seaduse tähenduses on liigile avalduva ebasoodsa mõju kompenseerimiseks võetavad meetmed. Hüvitusmeetmed on näiteks asendamine, ümberasustamine ja taastamine. Hüvitusmeetmed peaksid olema tekitatava kahjuga enam-vähem samas ulatuses ja mõjuga, et tagada tervikpildis sama liigi säilimine samas seisundis. Kui leevendusmeetmed on seotud kavandatava tegevuse endaga, selle mõju vältimise või minimeerimisega, siis hüvitusmeetmed võidakse võtta mujal. Näiteks istutatakse maharaiutava metsa asemele uus mets, mis häiritavale liigile võiks elupaigana sobida. Või kui kavandatava tegevuse alal kasvab kaitsealune taim, mille kasvukoht taastuvenergia ehitise rajamisega hävib, siis sellist mõju (hävitamist) ei ole võimalik leevendada. Antud juhul võiks olla võimalikuks hüvitusmeetmeks taime ümberistutamine mujale, sarnastele tingimustele vastavale alale (vastavalt LKS § 58 lg 6 alusel kehtestatud korrale). Nii nagu leevendusmeetmed töötatakse ka hüvitusmeetmed (praktikas siiani väga harva, kuivõrd loodusväärtusi kahjustav tegevus on reeglina keelatud) tavapäraselt välja KSH/KMH käigus ning need kajastuvad vastavates aruannetes. Kui neid KSH aruandes ei ole (nt on planeerimisprotsess juba läbitud) või kui loamenetluses määruse artikli 6 alusel KMH-d ei tehta, nähakse eelnõus ette, et analoogselt leevendusmeetmetele töötab ka vajalikud hüvitusmeetmed välja arendaja ning esitab need koos tegevusloa taotlusega (lõige 4). Kehtivas õiguses on hüvitusmeetmed ette nähtud LKS §-s 701 Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõju hüvitamiseks. Eelnõu väljatöötamisel kaaluti võimalust kohaldada sama regulatsiooni viiteliselt ka määruse artiklite 3 ja 6 rakendamisega kaasneva mõju hüvitamiseks, kuid analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et asjaolude erinevuse tõttu (kehtiv regulatsioon vajaks oluliselt täiendamist, kuid ilma täienduste mõju analüüsita Natura mõjuhindamise menetlusele ei saa seda muuta) on praeguses etapis otstarbekas reguleerida määruse rakendamisega seonduvad hüvitusmeetmed EnKS-is koos ülejäänud määruse rakendamise sätetega. Lõike 3 kohaselt seatakse tegevusloa andmisel juhul, kui selles sisalduvad hüvitusmeetmed, kõrvaltingimusena, et loakohase tegevusega võib alustada alles pärast seda, kui hüvitusmeetmete elluviimine on lõppenud. Analoogselt Natura 2000 aladele avalduva mõju hüvitusmeetmetega nähakse ka eelnõus ette, et tegevusega tekkiv kahju tuleb hüvitada enne tegevusega alustamist. Looduskeskkond ja -väärtused on avalik hüve ning põhiseaduse kaitse all, mistõttu tuleb välistada olukord, kus seda kahjustava tegevuse tagajärgede heastamine ja likvideerimine ning sellega seonduvad kulud jäävad lõpuks maksumaksja kanda. Hüvitusmeetmed on kehtivas õiguses seni ette nähtud vaid Natura 2000 võrgustiku alale avalduva ebasoodsa mõju hüvitamiseks (LKS § 701), kui tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning sellise erandi kohaldamisel tuleb hüvitusmeetmed rakendada enne tegevusega alustamist. Analoogselt lahendatakse hüvitusmeetmete võtmise kohustus ka selles eelnõus, kuivõrd olemuslikult on tegemist samasisuliste meetmetega. Meetmete elluviimise lõpust teavitab arendaja tegevusloa andjat, kes edastab sellekohase info Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Näiteks kui hüvitusmeetmete raames on kohustuseks istutada uus mets, siis meetmete elluviimise lõpuks nimetatakse istutustegevuste lõppu. Meetmete elluviimise lõpp sellisel juhul ei ole metsa täisikka kasvamine. Pärast kooskõlastuse saamist loetakse kõrvaltingimus täidetuks ja loakohase tegevusega võib alustada. Lõige 4 on lahendatud sarnaselt leevendusmeetmetega ehk ka hüvitusmeetmed töötab välja arendaja ning esitab need koos tegevusloa taotlusega. Tegevusloa andja esitab hüvitusmeetmed Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kooskõlas sama paragrahvi lõikega 1 tuleb esmajoones mõju leevendada, hüvitusmeetmed saab määrata vaid siis, kui leevendamine täies mahus võimalik ei ole ja sellises ulatuses, mida leevendada ei saa. Ülekaalukat avalikku huvi ei saa artikli 3 lõike 2 kohaselt rakendada (st ülekaalukas avalik huvi puudub), kui liigi seisund kavandatava tegevuse tõttu halveneks. Ka artikli 6 puhul on selle kohaldamise ehk KMH ärajätmise eelduseks, et liigi seisund ei halvene, seega ei saa vastavalt lõikele 6 KeA ka hüvitusmeetmeid kooskõlastada, kui liigi seisundi säilimine ei ole tagatud. Koos taotluse ja hüvitusmeetmetega esitab arendaja ka meetmete järelseire ja aruandluse tingimused. Loodus- ja linnudirektiivi range kaitse üldreeglist (kaitsealuste liikide häirimise ja surmamise keeld) erandite tegemisest peavad liikmesriigid komisjonile igal aastal esitama aruande. Seetõttu on oluline, et kavandatava tegevuse käigus tekkivat mõju tegevusloa kehtivuse jooksul arendaja järjepidevalt seirab ning teavitab kahjust kaitstavate liikide isenditele KeA-d. Nii hüvitusmeetmed kui järelseire ja aruandluse tingimused seatakse tegevusloa andmisel loa tingimusteks. Lõige 5 näeb KeA-le ette meetmete läbivaatamiseks aega 28 päeva. Hüvitusmeetmete näol on tegemist väga erinevate asendusmeetmetega tekkiva kahju kompenseerimiseks, mille sobivuse hindamiseks võib KeAl osutuda vajalikuks ka täiendava ekspertiisi tellimine (võimalik, et sarnast kahju seni Eestis hüvitatud ei ole, seega on tegemist täiesti uue praktikaga). Seetõttu on hüvitusmeetmete kooskõlastamiseks antud ka rohkem aega kui leevendusmeetmete kooskõlastamiseks. Asjaolud, mida KeA hüvitusmeetmete läbivaatamisel kaaluma peab, on loetletud lõikes 7. Lõikega 6 sätestatakse Keskkonnaametile õigus mitte kooskõlastada hüvitusmeetmeid. Juhul, kui KeA leiab hüvitusmeetmete kontrolli käigus, et need ei ole sobivad või piisavad, on KeA-l õigus määrata ise täiendavaid meetmeid või tagastada hüvitusmeetmed täiendamiseks või meetmeid mitte kooskõlastada. Viimane võib muuhulgas tulla kõne alla juhul, kui ülekaaluka avaliku huvi eelduse kontrolli tulemusena jõutakse veendumuseni, et seda ei ole (loodusväärtuse säilitamise huvi on suurem kui taastuvenergia tootmine antud asukohas). Lõige 7 sätestab loetelu asjaoludest, mida KeA hüvitusmeetmete sobivuse ja piisavuse hindamisel eelkõige arvestama peab. Vastavalt paragrahvi lõikele 1 on esimene prioriteet tekitatava kahju vältimine ja minimeerimine, seejärel maksimaalsel võimalikul määral leevendamine ning alles seejärel kahju hüvitamine ulatuses, mida leevendada ei saa, nii lähedal, kiirelt ja efektiivselt kui võimalik. Kindlasti on üheks kaalumisaluseks ka senine meetmete toimivuse ja edukuse alane kogemus ning kaasnevate kulude suurus ja proportsionaalsus. Hüvitusmeetmete kavandamisel ja nende sobivuse ja piisavuse hindamisel saab tuua paralleeli keskkonnavastutuse seaduse alusel toimuva keskkonnakahju heastamise menetlusega, kus samuti kahju tekitaja koostab heastamismeetmete plaani, mille kiidab heaks KeA. Lõike 8 kohaselt peab tegevusloa omaja tegevusloa andjat hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamisest teavitama. Kuivõrd hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamine seatakse tegevusloa kõrvaltingimuseks, ei saa arendaja tegevusloa-kohase tegevusega enne tingimuse täitmist alustada. Arendaja edastab vabas vormis teate koos vastavate selgituste ja tõestusmaterjalidega tegevusloa andjale, kes edastab need kooskõlastamiseks KeA-le. Viimasel on kooskõlastamiseks aega 14 päeva. Tegevusloa-kohase tegevusega ei või alustada enne seda, kui tegevusloa andja on andnud teada, et hüvitusmeetmete elluviimine on olnud sobiv ja piisav. Määruse artiklitest 3 ja 6 tuleneb nõue, et kavandatava tegevuse mõjul ei tohi halveneda liigi seisund. Seetõttu peab juhul, kui selgub, et määratud hüvitusmeetmed nende elluviimise ajal või ka pärast seda, nt ehitus- või kasutusperioodil ei ole piisavad, võtma täiendavaid meetmed (või muutma olemasolevaid), mis tagaksid vastavuse määruses sätestatule. Vajaduse täiendavate meetmete järele võib tuvastada nii arendaja ise järelseire käigus kui ka KeA riikliku järelevalve käigus. Sellisel juhul algatab tegevusloa andja analoogselt KeHJS §-le 25 KeA ettepaneku alusel tegevusloa muutmise menetluse (lõige 9). Tegevusloa muutmise menetluse algatamiseks teeb loa andjale ettepaneku KeA või kui tegevusloa andjaks on KeA, siis algatab ise loa tingimuste muutmiseks menetluse ja seetõttu ei ole loa omajal tegevusloa muutmise algatamisel riigilõivu tasumise kohustust. Lõige 10 näeb ette erandi kehtivast õigusest: rangest kaitsest erandi tegemine on riigisiseses õiguses reguleeritud LKS §-s 55, mille kohaselt KeA kas annab vastava loa või mis kohustab ilma loata tegevuse puhul (nt elu ja tervise kaitseks kaitsealuse looma surmamine) sellest tagantjärele KeA-d teavitama. Senine õigusruum sellise isendikahju puhul hüvitusmeetmete rakendamist ette ei näe, kuid kuna hüvitusmeetmete heakskiitmisega kaasneb KeA-s sisuliselt LKS §-s 55 sätestatud lubade ja nõusoleku andmine, on eelnõu kohaselt ette nähtud, et eraldi isendite kahjustamiseks (LKS § 55) või hüvitusmeetmena ümberasustamiseks (LKS § 58) luba taotlema ega andma ei pea ning hüvitusmeetmete kooskõlastamisega loetakse vajalik luba või nõusolek antuks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses nõukogu määrusega (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. 6. Eelnõu mõjud Eelnõuga plaanitakse kaks peamist muudatust: Eelnõuga muudetakse energiamajanduse korralduse seadust selliselt, et kehtestatakse määruse artikli 3 kohaldamise tingimused ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektidele ja määratakse kriteeriumid määruse artikkel 6 kohaldamiseks (keskkonnamõju hindamise ärajätmiseks). 6.1. Kavandatav muudatus - tingimuste kehtestamine ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektidele Sihtrühmad: ettevõtjad, kes arendavad maismaa tuule- ja päikeseparke ning nendega seotud võrguühendusi, meretuuleparke ning nendega seotud võrguühendusi, ümbritseva keskkonna energia projekte ja biometaani tootmise projektide ning loamenetlemisega seotud asjaomased asutused. Sihtrühma suurus: Sihtrühma suurust ettevõtjate osas ei ole eelnõu väljatöötamise raames võimalik hinnata, sest taastuvenergia tootmise arendused on kiired ning uusi arendajaid lisandub turule pidevalt. Samuti on raske hinnata ümbritseva keskkonna energia ja biometaani tootmise projektide arendajate arvu. Loamenetlemisega seotud asjaomased asutused on KOV-id, kelle territooriumile projektid ehitatakse, KeA ja TTJA, kui tegemist on meretuulepargi ning sellega seotud võrguühenduse arendusega. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta: Eesmärk on kehtestada raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise rakendamiseks. Vaja on kehtestada energiamajanduse korralduse seaduses tingimused ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektidele. Raamistik kohaldatakse taastuvenergia projektide eeldades, et taastuvenergiajaamade ja - seadmete planeerimine, ehitamine ja käitamine, nende võrguühendused, seotud võrk ise ning salvestusvahendid pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust. Nimetatud sätteid seaduses kohaldatakse üksnes Eesti territooriumi teatavate osade ning teatavat liiki tehnoloogiate või teatavate tehniliste omadustega projektide suhtes. Eelnõu kohaselt tuleb hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia. Kasutusele tuleb võtta kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Erandite rakendamise eelduseks on veendumus, et alternatiivid eesmärgi saavutamiseks puuduvad. Alternatiivide kaalumine peab olema realistlik ja põhinema olemasoleval tõenduspõhisel informatsioonil. Alternatiivide kaalumise tulemus peab vastama küsimusele: „Kas kavandatavat tegevust on võimalik läbi viia ainult selles asukohas ja nendel tingimustel, kuna vastasel juhul jääb eesmärk saavutamata?“. Muudatus toob kaasa taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise ja on nii riigi kui ka ettevõtjate vaates olulise positiivse mõjuga. Mõju tegevusluba andvatele asutustele on vähene, sõltuvalt uute, eelnõus ettenähtud menetluse-kohaste loamenetluste arvust suureneb KeA koormus tegevuse leevendus- ja hüvitamismeetmete hindamisel, kooskõlastamisel ja toimivuse seirel. Artikkel 122 alusel kehtestatud määruse rakendamise eesmärk on taastuvenergia kasutuselevõtu ja vastavate menetluste kiirendamine. Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohaselt on kava „RePower“ raames mh Keskkonnaametile, kes mitmeid määruse rakendamiseks vajalikke tegevusi teeb, arvestatud lisavahendid menetluste kiirendamiseks. Sellega peaks olema tagatud Keskkonnaameti võimekus vajadusel eelnõus sätestatavaid toiminguid teha. 6.1.1 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Eesmärk on kehtestada raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise rakendamiseks. Energiamajanduse korralduse seaduses sätestatud tingimused ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektidele on motivatsiooniks sektoripõhiste investeeringute tegemisele ning loob võimalusi uute nn tulevikukindlate töökohtade loomiseks, sh nendesse piirkondadesse, kus tööhõive määr on madalam, eriti maapiirkondades, kus tingimused on taastuvenergia tehnoloogiate kasutusele võtmiseks soodsamad. Samas tekib vajadus uute teadmiste ning oskustega tööjõu järele, seega tuleb panustada inimkapitali arendamisse. Ühtlasi näitavad pikaajalised prognoosid, et taastuvenergia jätkuval edendamisel ning turupõhisuse juurutamisel väheneb elektrienergia tarbijatel elektriarvel mitmed komponendid nt taastuvenergiatasu. Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektideks on tuuleenergia, päikeseenergia, ümbritseva keskkonna energia ja biometaani tootmise projektid. Ümbritseva keskkonna energia projektideks loetakse kaugkütteseaduse § 2 punkt 13 kohaselt loodusliku soojusenergia ja keskkonda piiratud alal kogunenud energia, mis on salvestunud ümbritsevas looduslikus õhus ning pinna- või reovees projekte, milleks on peaasjalikult soojuspumbad. Soojuspumbad on soojusmajanduses kõige suurema potentsiaaliga taastuvenergia projektid. Biometaanis nähakse kõige suuremat potentsiaali transpordisektoris. Võimalusega rajada tuuleparke varem piirangutega kaetud asukohtadesse tekib lisanduv kasu nii kohalikele omavalitsustele kui elanikele vastavalt keskkonnatasude seadusele, mille kohaselt makstakse tuuleparkide toodangu pealt tuulikutasu. Lisaks on tuuleenergiat arendavatel ettevõtetel võimalus sõlmida maaomanikega maakasutuslepinguid, mille tulemusel võivad kohalikud elanikud saada rahalist kasu. Kokkuvõtvalt võib märkida, et mõju on positiivne. 6.1.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Riigi julgeolekule ning välissuhetele omab riigi taastuvenergia tootmise kiirendamine positiivset mõju, kuivõrd kiirema taastuvenergia lahenduste kasutusele võtmisega suureneb varustuskindlus ning väheneb riigi vajadus energia impordile. Erinevate taastuvenergia võimsuste ja tehnoloogia arenedes ning ka salvestusseadmete kasutusele võtmine mitmekesistab ja täiustab Eesti energiasüsteemi. Seoses riiklikus energia- ja kliimakavas kirjeldatud meetmetega on jõutud arusaamisele, et riik peab tegema investeeringuid riigi julgeoleku püsivaks tagamiseks. Seni on julgeoleku kaalutlustel olnud takistatud nt tuuleparkide ehitamine, mille osas otsustas Vabariigi Valitsus investeerida uutesse õhuseireradaritesse, et see probleem lahendada. Edaspidised riigipoolsed investeeringud ja tegevused sõltuvad konkreetsetest meetmetest, mille kasutuselevõtmisega soovitakse edendada taastuvenergia ulatuslikumat kasutamist ning mis oma olemuselt võivad omada ilma täiendavate riigipoolsete investeeringuteta negatiivset mõju riigi julgeolekule. Ümbritseva keskkonna energia ja biometaani tootmise projektid ei avalda otsest mõju riigi julgeolekule ega ka välissuhetele, kuivõrd nende mõju taastuvenergia tootmisel on lokaalne. Mõju on seega kaudne tänu üldisele panustamisele riiklikusse energiaga varustamisse. 6.1.3 Mõju majandusele Eesmärk kehtestada raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise rakendamiseks omab majandusele pigem positiivset mõju. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi andmetel on kliimaneutraalse Eestini vajalik panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, valdkondadel ja füüsilistel ning juriidilistel isikutel ning eeldab muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad on pidevas arengus, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergia lahendused on muutunud odavamaks ning majanduslikult otstarbekaks, mis omakorda motiveerib isikuid taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energia tootjatel kui ka energiatarbijatel. Lisaks tuleb arvesse võtta Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärke, mille kohaselt peavad liikmesriigid EL direktiivi nr 2018/2001 kohaselt ühiselt tagama, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Euroopa Liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 32%. Eestis on energiamajanduse korralduse seaduse alusel eesmärgiks seatud, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Tingimuste loomine ülekaaluks avaliku huviga taastuvenergia projektidele, mille eesmärk taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine, tagab riigile direktiivist ning seadusest tuleneva kohustuse täitmise ja annab ettevõtjatele suurema kindluse taastuvenergiaga seotud investeeringute tegemiseks. 6.1.4 Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eesmärgi, kehtestada raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise rakendamiseks ja kehtestada energiamajanduse korralduse seaduses tingimused ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektidele, täitmisel tuleb silmas pidada, et määruse artikkel 3 lõige 1 kohaselt tuleb üksikjuhtude puhul kaaluda direktiivi 92/43/EMÜ (5) artikli 6 lõike 4 ja artikli 16 lõike 1 punkti c, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (6) artikli 4 lõike 7 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (7) artikli 9 lõike 1 punkti a kohaldamiseks õiguslikke huve eeldades, et taastuvenergiajaamade ja -seadmete planeerimine, ehitamine ja käitamine, nende võrguühendused, seotud võrk ise ning salvestusvahendid pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust (pikem selgitus eelnõu punktis 2 „Seaduse eesmärk“). Liikmesriigid võivad kooskõlas nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud prioriteetidega otsustada kohaldada nimetatud sätteid üksnes oma territooriumi teatavate osade ning teatavat liiki tehnoloogiate või teatavate tehniliste omadustega projektide suhtes. Eeltoodust direktiividest nähtub, et kõigi artikli 3 lõikes 1 nimetatud erandite rakendamise eelduseks on veendumus, et alternatiivid eesmärgi saavutamiseks puuduvad. Alternatiivide kaalumine peab olema realistlik ja põhinema tõenduspõhisel informatsioonil. Alternatiivide kaalumise tulemus peab vastama küsimusele: „Kas kavandatavat tegevust on võimalik läbi viia ainult selles asukohas ja nendel tingimustel, kuna vastasel juhul jääb eesmärk saavutamata?“. Kuivõrd määruse artiklite 3 ja 6 rakendamise eeldus on, et liigi seisund peab püsima samal tasemel või paranema, siis negatiivne mõju liigikaitsele on isendite tasandil. Kuivõrd määruse eesmärk on tervikuna võimaldada taastuvenergia projektide teostamist aladel, kus loodus- ja veekaitseliste piirangute tõttu see seni võimalik ei olnud, tuleb eeldada, et määruse rakendamine toob looduskeskkonnale kaasa teatava mõju. Samas näeb määrus ette igakordse keskkonnakaitseliste ja energiajulgeoleku huvide kaalumise kohustuse tegevuste lubamisel ning tegevuse lubamisel tuleb võtta tegevuse mõju leevendavaid meetmeid, erandkorras ka hüvitavaid meetmeid, siis eelduslikult mõju elu- ja looduskeskkonnale ei ole oluliselt negatiivne. 6.1.5 Mõju regionaalarengule Regionaalarengule omavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kiirema kasutamisele võtmise eesmärgid positiivset mõju uute tootmisseadmete kasutuselevõtuga piirkondades, mis on sobivad taastuvenergia kasutamiseks, nt rannikualadel tuuleenergia tootmine. Luuakse võimalused maapiirkondades ning äärealadel ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime paranemiseks, millega kaasneb uute töökohtade loomine. 6.1.6 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Riigi taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine vajab tihedat koostööd erinevate riigiasutuste ning kohalike omavalitsuste vahel. Mõju avaldub peaasjalikult Keskkonnaameti ja kohalike omavalitsuste tegevustele, kes peavad olema valmis menetlema ehitusloa taotlusi uuendatud viisil. Keskkonnaameti kanda jääb kohustus veenduda ülekaalukat avalikku huvi välistavate asjaolude puudumises ning liigi seisundi püsimises samal või paremal tasemel, samuti hinnata ja seirata pakutavate leevendus- ja hüvitusmeetmete sobivust ja piisavust. Riigi poolt korraldatav strateegiline planeerimine Eestis lähtub riigieelarve seaduses kirjeldatud alustest. Energia- ja kliimakavas nõutavad eesmärgid, meetmed ning nende rakenduskavad sätestatakse Eestis eelkõige valdkondlikes arengudokumentides ning poliitika põhialustes. 6.2. Kavandatav muudatus - taastuvenergia projektidele KMH ärajätmine Sihtrühmad: ettevõtjad, kes arendavad maismaa tuule- ja päikeseparke ning nendega seotud võrguühendusi, ümbritseva keskkonna energia projekte ja biometaani tootmise projektide ning loamenetlemisega seotud asjaomased asutused. Sihtrühma suurus: Sihtrühma suurust ettevõtjate osas ei ole eelnõu väljatöötamise raames võimalik hinnata, sest taastuvenergia tootmise arendused on kiired ja ning uusi arendajaid lisandub turule pidevalt. Samuti on raske hinnata ümbritseva keskkonna energia ja biometaani tootmise projektide arendajate arvu. Loamenetlemisega seotud asjaomased asutused on KOV-id, kelle territooriumile projektid ehitatakse ja KeA, kes peab hindama ja kontrollima KMH ärajätmisel väljapakutud leevendus- ja hüvitusmeetmete sobivust ja piisavust. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta: Artikkel 6 kohaldamiseks saab liikmesriik kehtestada, et kavandatavale tegevusele ei viida läbi keskkonnamõjude hindamise (KMH) direktiivi-kohast keskkonnamõju hindamist. Eesmärki saab täita vaid tingimusel, et maa-ala, kus tegevust soovitakse ellu viia, on määratud taastuvenergeetika tootmiseks sobivaks alaks ning läbi on viidud keskkonna strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Eesti tingimustes on tegemist planeerimismenetlusega, mille koosseisus tehakse asjakohasel juhul ka KSH, seega on sellisel juhul planeeringu kehtestamise eelduseks nõuetekohase KSH aruande olemasolu. Juhul kui ala asub üldplaneeringuga (edaspidi ÜP) kehtestatud indikatiivsel tuule/taastuvenergeetika alal, siis tuleb loataotlusele eelnevalt koostada projektile ka detailplaneering. 17.03.2023 jõustunud planeerimisseaduse muudatuse kohaselt on võimalik planeerimismenetluses ära jätta eriplaneeringute detailse lahenduse etapp. Kuivõrd pelgalt eriplaneeringu asukoha eelvaliku alusel ei ole võimalik piisavalt detailselt hinnata kavandatavate tegevuste mõju ega välja töötada asjakohaseid mõju leevendamise ega heastamise meetmeid ning hinnata nende maksumust rahas, mida käitaja peaks maksma, on juhul, kui KMHd ei tehta, hädavajalik vähemalt planeeringu käigus läbida detailse lahenduse etapp. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju ettevõtjatele – oluline positiivne mõju taastuvenergia projektide kiiremal arendamisel, kuivõrd KMH võtab tavapäraselt aega vähemalt 1,5 aastat, suuremate projektide puhul oluliselt kauem. mõju loamenetlusega seotud asjaomastele asutustele – mõju KeA-le nende töömahu kasvamisega sõltub sellest, kas ja kui palju eelnõu-kohase menetlusega tegevusloa taotlusi ning leevendus- ja hüvitusmeetmeid kooskõlastada tuleb. Eelnõu koostamise ajal ei ole võimalik kaasneva koormuse tõusu hinnata. 6.2.1 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Keskkonnamõjude eelhindamise ning hindamise aja- ja ressursimahuka protsessi ärajätmine ehitusloa menetluses on motivatsiooniks sektoripõhiste investeeringute tegemisele ning loob võimalusi uute nn tulevikukindlate töökohtade loomiseks, sh nendesse piirkondadesse, kus tööhõive määr on madalam, eriti maapiirkondades, kus tingimused on taastuvenergia tehnoloogiate kasutusele võtmiseks soodsamad. Samas tekib vajadus uute teadmiste ning oskustega tööjõu järele, seega tuleb panustada inimkapitali arendamisse. See kehtib ka rajatavate päikeseparkide, soojuspumpade ja biometaani tootmise puhul. 6.2.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Artikkel 6 kohaldamisel nii, et riik saab kehtestada reeglid, et kavandatavale tegevusele ei viida läbi keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) direktiivi-kohast keskkonnamõju hindamist ei ole otsest ega kaudset mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 6.2.3 Mõju majandusele Eesmärk kehtestada raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise rakendamiseks omab majandusele pigem positiivset mõju. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi andmetel on kliimaneutraalse Eestini vajalik panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, valdkondadel ja füüsilistel ning juriidilistel isikutel ning eeldab muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad on pidevas arengus, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergia lahendused on muutunud odavamaks ning majanduslikult otstarbekaks, mis omakorda motiveerib isikuid taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energia tootjatel kui ka energiatarbijatel. KMH ärajätmine lühendab loamenetlusprotsessi kestvust ja sellest tulenevalt kiireneb ka majandustegevuse algus. Küll aga peavad ettevõtjad lisaks välja töötama hüvitusmeetmed juhul, kui kaasnev mõju loodusele on negatiivne ja seda ei ole võimalik leevendusmeetmete abil leevendada. Sellega kaasneb taastuvenergia tootjatele siiski teatav aja- ja rahakulu (mis siiski ei ole samas suurusjärgus täismahus KMH kuludega). 6.2.4 Mõju elu- ja looduskeskkonnale KMH ära jätmiseks tuleb projektil KOV eriplaneeringu puhul läbida detailne lahendus või üldplaneeringu puhul koostada detailplaneering. See tagab, et mõjusid loodusele hinnatakse põhjalikult, et töötada välja leevendusmeetmed ja/või heastamismeetmete plaan, mis võimaldab säilitada liigi seisundi samal või paremal tasandil. Võttes eelduseks, et see tulemus saavutatakse, on mõju loodusele neutraalne. Art 6 kohaselt on tegevust võimalik lubada ilma KMH-ta muuhulgas juhul, kui tekitatakse kahju loomaliikide isenditele. Antud olukord saab ilmselt tekkida nt siis, kui planeerimisprotsessis on KSH käigus tuvastatud ebasoodne mõju loomaliikidele ja planeeringu (mille osa on KSH aruanne) kehtestamisel on kasutatud määruse artikli 3 kohast ülekaalukat avalikku huvi. Loomaliikide kahjustamise erandi kohaldamise loa annab LKS § 55 alusel KeA. See luba peaks sisalduma tegevusloas nagu ka praegu ning eraldi seda vaidlustada ei peaks saama. Muuhulgas tuleb tagada, et tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning kaitsealustele taimeliikidele on välistatud. Natura 2000 võrgustiku alale ega ka taimeliikidele avalduva mõju hindamise ära jätmise võimalust artikkel 6 ei anna. Seega on võimalik artiklit 6 kohaldada vaid juhul, kui mõju Natura 2000 aladele ja kaitstavatele taimeliikidele on välistatud. Läbi tuleb viia kas KMH või KMH eelhinnanguga selgitada KMH algatamise vajalikkus. mis tähendab, et mõju Natura 2000 aladele, võrreldes eelneva menetlusprotsessiga, ei muutu. 6.2.5 Mõju regionaalarengule Regionaalarengule omavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kiirema kasutamisele võtmise eesmärgid positiivset mõju uute tootmisseadmete kasutuselevõtuga piirkondades, mis on sobivad taastuvenergia kasutamiseks, nt rannikualadel tuuleenergia tootmine. Luuakse võimalused maapiirkondades ning äärealadel ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime paranemiseks, millega kaasneb uute töökohtade loomine. KMH ärajätmine ei tohi kaasa tuua olulist negatiivset mõju kogu piirkonna regionaalarengule. 6.2.6 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõjutatud on peaasjalikult kohalikud omavalitsused, kes peavad tagama, et ehitusloa protsessis on kaasatud Keskkonnaamet, kui on esitatud leevendus- või hüvitamise meetmed, ning vajadusel kajastama esitatud meetmeid ehitusloa eelnõul. Mõjutatud on samuti ka Keskkonnaamet, kes peab hüvitusmeetmete plaani kooskõlastama ja kinnitama. 7. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga kaasnevad tegevused on kirjeldatud eelmises peatükis. Määruse rakendamisega seotud peamine kulu on seotud Keskkonnaameti töökoormusega, mille suurenemine sõltub sellest, kas ja kui palju määruse kehtivuse ajal taotlusi esitatakse. Artikkel 122 alusel kehtestatud määruse rakendamise eesmärk on taastuvenergia kasutuselevõtu ja vastavate menetluste kiirendamine. Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohaselt on kava „RePower“ raames mh Keskkonnaametile, kes mitmeid määruse rakendamiseks vajalikke tegevusi teeb, arvestatud lisavahendid menetluste kiirendamiseks. Sellega peaks olema tagatud Keskkonnaameti võimekus vajadusel eelnõus sätestatavaid toiminguid teha. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile, Eesti Taastuvenergia Kojale, Tuuleenergia Assotsiatsioonile, Tuuletehnoloogia Liidule Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Keskkonnamõju Hindajate Ühingule ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule.  13.09.2023 EELNÕU Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus Energiamajandusekorralduse seadust täiendatakse 83. peatükiga järgmises sõnastuses: „83. peatükk TAASTUVENERGIA KASUTUSELEVÕTU KIIRENDAMINE § 3211. Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektid (1) Nõukogu määruse (EL) 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (ELT L 335, 29.12.2022, lk 36–44), artiklit 3 kohaldatakse järgmiste taastuvenergia tehnoloogiate jaoks vajalike ehitiste ning nendega seotud võrguühenduste ja salvestusseadmete planeerimise ja tegevuslubade menetlustes: 1) tuule- ja päikeseenergia tootmine maismaal; 2) tuuleenergia tootmine veeseaduse § 70 lõikes 1 sätestatud merealal; 3) ümbritsevast keskkonnast energia tootmine kaugkütteseaduse § 2 punkti 13 tähenduses; 4) biometaani tootmine. (2) Tegevusloaks käesoleva peatüki mõistes loetakse hoonestusluba, ehitusluba, ehitusteatist, kasutusluba, kasutusteatist ja muud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuseks vajalikku luba. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taastuvenergiat tootev ehitis ja sellega seotud salvestusseade peab asuma väljaspool: 1) Natura 2000 võrgustiku ala ning ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele peab olema välistatud; 2) kaitsealuse liigi püsielupaika ja kaitsealal või hoiualal asuva kaitsealuse liigi Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaika. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitiste planeeringut saab kehtestada või tegevusluba anda vaid tingimusel, et tegevuse mõju linnu- ja kaitsealustele loomaliikidele ei halvenda liigi seisundit ega takista liigi soodsa seisundi saavutamist. § 3212. Keskkonnamõju hindamise erisus taastuvenergia projektidele (1) Nõukogu määruse (EL) 2022/2577 artiklit 6 kohaldatakse käesoleva seaduse § 3211 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud taastuvenergia tehnoloogia jaoks vajaliku ehitise ning sellega seotud võrguühenduse ja salvestusseadme tegevusloa menetluses järgmistel tingimustel: 1) see asub alal, mis on kehtiva planeeringu kohaselt sobiv vastava taastuvenergialiigi tootmiseks tingimusel, et on kehtestatud detailplaneering või kui on koostatud eriplaneering, siis eriplaneeringu menetluses on läbitud detailse lahenduse etapp; 2) tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning kaitsealustele taime- ja seeneliikidele on välistatud; 3) mõju linnu- ja kaitsealustele loomaliikidele ei halvenda liigi seisundit ega takista liigi soodsa seisundi saavutamist; 4) kavandataval tegevusel puudub oluline piiriülene keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tegevusloa menetluses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust ei kohaldata. § 3213 Taastuvenergia projektides leevendusmeetmete rakendamine (1) Nõukogu määruse (EL) 2022/2577 artiklite 3 ja 6 kohaldamisega kaasneva võimaliku ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks võtab tegevusloa omaja asjakohaseid ja piisavaid leevendusmeetmeid kogu tegevusloa kehtivuse vältel. (2) Leevendusmeetmed käesoleva peatüki tähenduses on tegevuse asukohas liikidele avalduva ebasoodsa mõju vältimiseks võetavad meetmed. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leevendusmeetmed koos järelseire tingimustega esitab tegevusloa taotleja koos tegevusloa taotlusega ning tegevusloa andja kooskõlastab tegevusloa eelnõus sisalduvad leevendusmeetmed ja järelseire tingimused Keskkonnaametiga. Leevendusmeetmed ja järelseire tingimused lisatakse tegevusloale. (4) Keskkonnaamet hindab kavandatud leevendusmeetmete ja järelseire sobivust ja piisavust 14 päeva jooksul. Keskkonnaamet ei kooskõlasta leevendusmeetmeid, mis ei taga kavandatava tegevuse mõju leevendamist, välja arvatud käesoleva seaduse § 3214 lõikes 1 sätestatud juhul. (5) Tegevusloa omaja seirab tegevuse ajal leevendusmeetmete sobivust ja piisavust ning rakendab vajadusel täiendavaid meetmeid, teavitades sellest Keskkonnaametit. (6) Kui järelseire või riikliku järelevalve käigus selgub, et leevendusmeetmed ei ole sobivad või piisavad algatab tegevusloaandja Keskkonnaameti ettepanekul menetluse tegevusloa tingimuste muutmiseks. § 3214 Taastuvenergia projektides hüvitusmeetmete rakendamine (1) Kui nõukogu määruse (EL) 2022/2577 artiklite 3 ja 6 kohaldamisega kaasnevat võimalikku ebasoodsat mõju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada, määratakse mõju osas, mida ei ole võimalik leevendada, tegevusloas hüvitusmeetmed vastavalt käesolevale paragrahvile. (2) Hüvitusmeetmed käesoleva peatüki tähenduses on liigile avalduva ebasoodsa mõju kompenseerimiseks võetavad meetmed. (3) Tegevusloa andmisel seatakse kõrvaltingimus, et loakohase tegevusega võib alustada pärast seda, kui loas sätestatud hüvitusmeetmed on ellu viidud. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitusmeetmed koos järelseire ja aruandluse tingimustega esitatakse koos tegevusloa taotlusega tegevusloa andjale, kes saadab need kooskõlastamiseks Keskkonnaametile. (5) Keskkonnaamet kooskõlastab hüvitusmeetmed ja järelseire tingimused 28 päeva jooksul. (6) Keskkonnaamet ei kooskõlasta hüvitusmeetmeid, mis ei taga kaitsealuse liigi või looduslikult esineva linnuliigi seisundi säilimist. (7) Keskkonnaamet hindab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kooskõlastuse andmisel kavandatud hüvitusmeetmete sobivust ja piisavust, lähtudes eelkõige järgmistest asjaoludest: 1) piirkonna sobivusest kus hüvitusmeetmeid ellu viiakse; 2) mil määral ja kuidas hüvitusmeede aitab kaasa liigi soodsa seisundi säilimisele või parandamisele; 3) meetmete rakendamise edukuse tõenäosus; 4) aeg, mis kulub hüvitusmeetmete elluviimiseks; 5) meetmetega kaasnevate kulude suurus ja proportsionaalsus. (8) Hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamisest teavitab tegevusloa omaja tegevusloa andjat. Kõrvaltingimus loetakse täidetuks, kui Keskkonnaamet on hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamise kooskõlastanud. Hüvitusmeetmete elluviimise lõpetamise kooskõlastab Keskkonnaamet 14 päeva jooksul. (9) Kui järelseire või riikliku järelevalve käigus selgub, et hüvitusmeetmed ei ole sobivad või piisavad algatab tegevusloaandja Keskkonnaameti ettepanekul menetluse tegevusloa tingimuste muutmiseks ja täiendavate hüvitusmeetmete määramiseks. Täiendavad hüvitusmeetmed peavad olema asjakohased ja põhjendatud eesmärgi saavutamiseks ega tohi põhjustada tegevusloa taotlejale ülemäärast koormust võrreldes varasemate hüvitusmeetmetega. (10) Juhul, kui Keskkonnaamet on hüvitusmeetmed kooskõlastanud, loetakse hüvitusmeetmetes kajastatud ulatuses looduskaitseseaduse § 55 lõigetes 5, 6, 61 ja 7 ning § 58 lõigetes 2 ja 5 sätestatud luba või nõusolek antuks.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ….......2023. a. Algatab Vabariigi Valitsus `“…“ …… 2023. a.  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Justiitsministeerium 20.09.2023 nr 1-4/23/4336 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ootame märkuseid ja ettepanekuid 10 tööpäeva jooksul alates seaduseelnõu saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Seaduse eelnõu 2. Seaduse eelnõu seletuskiri Teadmiseks: MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda, Tuuleenergia Assotsiatsioon, Tuuletehnoloogia Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Keskkonnaamet Mairika Kõlvart, 625 6450 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1230 - Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.10.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f10c969-870d-4b83-94d2-57f1faf5ed88 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f10c969-870d-4b83-94d2-57f1faf5ed88?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main