Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn E-post: [email protected] 19.09.2023 VASTUS pakkuja HID CID LIMITED vaidlustusele riigihankes „ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuse ja teiste teenuste tellimine“ (ÄRISALADUSETA VERSIOON) Riigihanke viitenumber: 254499 Hankija: Politsei- ja Piirivalveamet Registrikood: 70008747 Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Hankija esindaja: Vandeadvokaat Merit Lind Advokaadibüroo FORT OÜ A. Lauteri 5, 10114 Tallinn Tel: 646 4045 E-post: [email protected] Vaidlustaja: HID CID LIMITED Registrikood: 12027509 Vaidlustaja lepingulised esindajad: Vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo COBALT Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn Tel: 665 1888 E-post: [email protected] Vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus Tartu mnt 82, 10112 Tallinn Tel: 53 419 810 E-post: [email protected] Kolmas isik: Thales DIS Finland Oy Registrikood: 0826277-7 Myllynkivenkuja4, 01620 Vantaa 1 Kolmanda isiku lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Erki Fels Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ Pärnu mnt 15, 10145 Tallinn Tel: 53 493 777 E-post: [email protected] Hankija taotlused: 1. Jätta vaidlustaja vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 2. Mitte avaldada vaidlustajale asjaolusid, mille alusel tunnistati Thales DIS Finland Oy pakkumus vastavaks RHS § 114 lg 2 2. lause alusel (vt vastuse punkt 2.2). 3. Tagada vastuse lisade 1-3 konfidentsiaalsus ja mitte avaldada neid vaidlustajale ega kolmandale isikule (vt vastuse punktid 3.3-3.4). 4. Mõista vaidlustajalt hankija kasuks välja hankija vaidlustusmenetluses kantud kulud vastavalt eraldi esitatavale taotlusele. Jätta vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulud vaidlustaja kanda. 1. Faktilised asjaolud 1.1. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi hankija ja PPA) avaldas 21.09.2022 võistleva dialoogina korraldatava riigihanke „ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuse ja teiste teenuste tellimine“ (viitenumber 254499, edaspidi riigihange ja hange) hanketeate (HT). Hanketeatega koos avaldati ka taotluse esitamise ettepanek (TEE) ning osaline tehniline kirjeldus. TEE punktis 2.5 sätestati, et kuna riigihanke tehnilised tingimused on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks olevaks teabeks, väljastatakse täiendatud tehniline kirjeldus riigihankes kvalifitseeritud taotlejatele, kes on allkirjastanud konfidentsiaalsusdeklaratsiooni. 1.2. Taotlused riigihankes osalemiseks esitati 25.10.2022. 1.3. 02.12.2022 edastas hankija riigihankes kvalifitseeritud taotlejatele, kes olid konfidentsiaalsusdeklaratsiooni allkirjastanud, sh HID CID LIMITED (edaspidi vaidlustaja või HID), dialoogi alustamise ettepaneku (DAE), lisades sellele täiendatud tehnilise kirjelduse, mis koosnes lisast 1 ja selle lisast 1.1. Hankija vastas põhjalikult kõikidele taotlejate poolt riigihangete registri (RHR) kaudu lahendusele kehtestatud nõuetega seoses tekkinud ja esitatud küsimustele. 1.4. Vaidlustajaga peeti dialoogi raames kohtumisi 31.01.-01.02.2023. Thales DIS Finland Oy-ga (edaspidi kolmas isik või Thales) peeti dialoogi raames kohtumisi 07.02.-08.02.2023. Dialoogi raames peetud arutelud salvestati ja arutelude kohta koostati ka kokkuvõtlikud protokollid koos nende lisadega, mis allkirjastati hankija ja vastavalt vaidlustaja ja kolmanda isiku esindajate poolt. 1.5. Hankija edastas pärast kõikide kvalifitseeritud taotlejatega peetud dialoogide lõppemist 06.04.2023 taotlejatele riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 66 lg-te 1-2 ja § 77 lg 4 alusel koostatud pakkumuse esitamise ettepaneku (PEE). PEE-le oli lisatud dialoogide käigus arutatust lähtuvalt lõplikult kindlaks määratud hankelepingu eseme tehniline kirjeldus (TK)1, millest lähtuvalt pidid taotlejad oma lahenduse alusel esitama lõplikud pakkumused. 1 TEE, DAE ja PEE moodustavad riigihankes terviku – riigihanke alusdokumendid (RHAD). 2 1.6. Hankija vastas põhjalikult kõikidele taotlejate poolt RHR-i kaudu pakkumuse koostamisega ja lõpliku lahenduse nõuetega seoses tekkinud ja esitatud küsimustele. 1.7. Pakkumuste esitamise tähtpäev riigihankes oli 09.05.2023 ning pakkumused esitasid: 1.7.1. ühispakkujad IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaselts Hansab (edaspidi Idemia); 1.7.2. HID CID LIMITED (vaidlustaja); 1.7.3. Thales DIS Finland Oy (kolmas isik). 1.8. Hankija teostas pakkumuste vastavuse kontrolli perioodil 09.05.2023-31.07.2023. Kõikidele pakkujatele esitati vastavuse kontrollimise raames korduvalt mitmeid küsimusi. Hankekomisjoni koosolekud seoses pakkumuste vastavuse kontrollimisega toimusid 22.05.2023, 23.05.2023, 26.05.2023, 06.06.2023, 20.06.2023 ja 19.07.2023 ning lisaks ka osaliselt täiendavalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.9. Pakkumuste vastavuse kontrollimise tulemusena tegi hankija 21.08.2023 otsuse lükata mittevastavuse tõttu tagasi Idemia pakkumus. 1.10. Pakkumuste vastavuse kontrollimise ja vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamise tulemusena tegi hankija 01.09.2023 otsuse (edaspidi otsus), millega: 1.10.1. tunnistas vastavaks vaidlustaja pakkumuse, sest see vastas kõikidele RHAD-is esitatud tingimustele; 1.10.2. tunnistas vastavaks kolmanda isiku pakkumuse, sest selles ei esinenud sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is esitatud tingimustest; ja 1.10.3. tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse kui pakkumuste hindamise kriteeriumite kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. Otsuse põhjenduste protokolli nr 20- 2.27/3-45 (edaspidi põhjenduste protokoll) (lisa 1 - konfidentsiaalne) kohaselt sai vaidlustaja pakkumus kokku 71,16 punkti ning kolmanda isiku pakkumus 78,66 punkti. 2 1.11. Punktis 1.10 nimetatud otsuste põhjendused on esitatud hankija 01.09.2023 otsuse põhjenduste protokollis. 1.12. Vaidlustaja on 11.09.2023 esitanud riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles leiab, et hankija on kolmanda isiku pakkumuse ebaõigesti vastavaks ja edukaks tunnistanud. Vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku pakkumus tulnuks riigihankes tagasi lükata, sest selles on väidetavalt rikutud hankelepingu sisest ristsubsideerimise keeldu (PEE punkt 3.5.9.1). Samuti leiab vaidlustaja, et hankija on vaidlustaja pakkumusele hindamiskriteeriumi 4 alamkriteeriumi 4.1 rakendamisel omistanud ebaõigesti 0 punkti, mistõttu on hankija ebaõigesti tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse riigihankes edukaks. 1.13. Hankija, olles tutvunud vaidlustuses esitatuga, on seisukohal, et vaidlustus on tervikuna põhjendamatu. Hankija on õigesti tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks, rakendanud õigesti hindamiskriteeriume ning tunnistanud õigesti edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Hankija on riigihankes teostanud pakkumuste põhjaliku sisulise vastavuse kontrolli ning küsinud pakkujatelt nende pakkumuse kohta korduvalt selgitusi. Hankija on pakkumuste vastavuse kontrollimisel ja hindamisel teostanud õiguspäraselt oma kaalutlusõigust. 1.14. Hankija põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 2. Õiguslikud põhjendused 2.1. Hankija on kolmanda isiku pakkumuse õigesti vastavaks tunnistanud. Kolmanda isiku pakkumus ei ole vastuolus ristsubsideerimise keeluga (st kolmanda isiku pakkumus ei ole vastuolus RHS § 114 lg-ga 2 ega PEE p-ga 3.5.9.1). 2 Hankija korrigeerib siinkohal vaidlustuse p-des 2.3 ja 2.6.3 ning vaidlustuse joonealuses märkuses nr 1 esitatud vaidlustaja ebatäpsused: käesolevas hankes ei toimunud pakkumuste esitamine voorudena – kõik, kellele hankija esitas PEE, esitasid oma lõplikud pakkumused hiljemalt 09.05.2023, ning esitati 3 pakkumust (pakkujate nimed on nähtavad ka RHR-ist). Hankija 01.09.2023 otsus kajastab hankija otsuseid üksnes vaidlustaja ja kolmanda isiku suhtes, sest 21.08.2023 otsusega lükkas hankija Idemia pakkumuse tagasi mittevastavuse tõttu. 3 2.1.1. Puudub vaidlus, et käesolevas hankes ei ole kehtestatud üldist ristsubsideerimise keeldu. Vaidlustusest nähtuvalt puudub vaidlus selles, et hankija on kehtestanud üksnes hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelu (vt vaidlustuse punkt 2.4). Vaidlustaja etteheited seisnevad selles, et kolmanda isiku pakkumuse esitamisel on rikutud hankelepingu sisese ristsubsideerimise keeldu. 2.1.2. Tõepoolest, hankija kehtestas PEE p-s 3.5.9.1 sõnaselgelt üksnes hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelu ning piiritles selgelt ja ammendavalt, kuidas hankija riigihankes seda määratleb: s.t. hankelepingu siseselt ei ole lubatud ristsubsideerida hankelepingu lisa 2 („Detailne hinnastruktuur“) hinnakirja elemente (st Dokumentide, arendustööde ega näidis- või testdokumentide maksumusi). Hankija tahet näitab ka hankija 25.04.2023 vastus PEE punkti 3.5.9.1 kohta 20.04.2023 esitatud küsimusele, kus hankija selgitas samuti, et keelatud on hankelepingu sisene ristsubsideerimine, ning viitas konkreetsetele elementidele, mille vahel on hankelepingu sisene ristsubsideerimine keelatud. 2.1.3. Hankesisese ristsubsideerimise keeld ei tähenda ettevõtjale keeldu teenida kasumit ega keeldu subsideerida hindu ettevõtja muu äritegevuse arvelt ehk lepingute üleselt3. Samuti ei tähenda see keeldu hindu ühtlustada. Hankija eesmärgiks PEE punktis 3.5.9.1 hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelu sätestamisel ei olnud selliselt ettevõtjate tegevusse sekkuda, mistõttu defineeriski hankija selgesõnaliselt ristsubsideerimise keelu hankemenetluse jaoks hankelepingu sisesena ja kitsalt. Seda, et hankija eesmärgiks ei olnud kehtestada üldist ristsubsideerimise keeldu või keeldu subsideerida hindu lepingute üleselt, näitab ka asjaolu, et TEE lisa 6 vormil 6.1 ei olnud hankija keelanud 0 ühikuhindade märkimist. 2.1.4. Hankijal puudub kahtlus ja alus arvata, et kolmas isik oleks pakkumuse esitamisel hankelepingu sisest ristsubsideerimise keeldu rikkunud ning kataks hinnakirja mõne komponendi kulusid teise komponendi arvelt. Vaidlustuses välja toodud etteheited on üksnes oletuslikud ning baseeruvad peamiselt vaidlustaja poolt teostatud vaidlustaja ja kolmanda isiku hindade võrdlusel (nii omavahel kui ka erinevate Dokumentide lõikes) ja valikuliselt esitatud tehnilise kirjelduse paari nõude erisuse väljatoomisel erinevate Dokumentide puhul. Erinevalt vaidlustuse punktis 2.9.2 märgitud etteheitest, et hankija ei ole kolmanda isiku pakutud hindu sisuliselt kontrollinud, on hankija kolmanda isiku pakkumuse hinnastamist pakkumuste vastavuse kontrollimisel sisuliselt uurinud. Hankija küsis kolmandalt isikult korduvalt selgitusi ning asus selgituste kontrollimise järel seisukohale, et puudub alus arvata, et kolmanda isiku pakkumuses esineb keelatud hankelepingu sisene ristsubsideerimine. Hankija sellekohased küsimused ja kolmanda isiku vastused on nähtavad RHR-ist ja hankija tegevus koos järeldustega sisaldub hankija 01.09.2023 otsuse põhjenduste protokolli punktis 1.2.1. 2.1.4.1. Hankija selgitab, et vaidlustaja pöördus 2023. a maikuus hankija poole küsimusega (küsimus RHR-is nr 748646), kuidas hankija kavatseb hajutada ristsubsideerimise kahtlusi, mis vaidlustajal olid tekkinud konkurentide pakkumuste maksumuste suhtes. Hankija vastas vaidlustajale, et ta hindab kõiki esitatud pakkumusi ja hankijale kättesaadavat teavet ning kui hankijal peaks tekkima keelatud ristsubsideerimise kahtlus, küsib ta pakkujatelt selgitusi. Hankija selgitas vaidlustajale, et pakkujatel võivad olla erinevad selgitused ja põhjused, miks nad kasutavad erinevaid hinnastruktuure. 2.1.4.2. Tulenevalt vaidlustaja pöördumisest hankija poole palus hankija kolmandal isikul selgitada oma pakkumuse hinnakujundust. Täpsemalt palus hankija 14.06.2023 päringus kolmandal isikul anda selgitusi nende asjaolude kohta, millele vaidlustaja on nüüd vaidlustuses tähelepanu pööranud: 3 Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 22. Vt ka haldusasjas nr 3-22-2656 Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2023 otsuse p-s 32 tehtud viide RKHKo 04.11.2020 nr 3-20-924, p-le 22. 4  a) elamisloakaardi (27,55 EUR) ja teiste sarnaste kaartide (nt ID kaart (9,45 EUR)) hinnavahe põhjused; b) digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse hinnastamise põhimõtted; c) Dokumentide ja arendustööde hindade omavaheline suhe. 2.1.4.3. Kolmas isik vastas hankijale 19.06.2023 ja selgitas, millistest kaalutlustest ta oma pakkumuse hinnastamisel lähtus. Samuti kinnitas kolmas isik, et ta ei ole PEE p-s 3.5.9.1 sätestatud nõude vastu eksinud. [...4] 2.1.4.4. Hankija kontrollis ja analüüsis sisuliselt kolmanda isiku esitatud selgitusi. Seda on näha ka hankija 11.07.2023 täiendavatest küsimustest kolmandale isikule, kus hankija esitas vastuväiteid kolmanda isiku selgitustele ja põhjendustele ning palus sellest tulenevalt täiendavalt selgitada […]. 2.1.4.5. Kolmas isik vastas hankija täiendavatele küsimustele 14.07.2023. Kolmas isik selgitas, et […] 2.1.5. Hankija järeldas kolmanda isiku selgitustest lähtuvalt, et kolmanda isiku pakkumuses konkreetsetele Dokumentidele ja arendustöödele pakutud hinnad on kujundatud lähtuvalt […] ning puudub alus arvata, et kolmanda isiku hinnakujunduses esineb hankelepingu sisest ristsubsideerimist. Hankija hinnangul on kolmas isik oma hinnakujundust usutavalt põhjendanud ning hankija on veendunud, et hankesisest ristsubsideerimist ei toimu, vaid kolmas isik on hinna kujundamisel lähtunud selgitatud kaalutlustest. Hankija otsustus selle kohta, et kolmanda isiku pakkumuses ei esine keelatud ristsubsideerimist, ei ole põhjendamatu ega kaalutlusveaga. 2.1.6. Asudes kontrollima, kas kolmanda isiku pakkumuses on tegemist keelatud ristsubsideerimisega, pidi hankija veenduma, kas kolmanda isiku pakkumuses olevad hinnad on esitatud selgitusi arvestades mõistlikult põhjendatud 5, ning hankija veendus selles. 2.1.6.1. Otsuse põhjenduste protokollist nähtub hankija tegevus PEE p-le 3.5.9.1 vastavuse kontrollimisel ning hankija küsimused ja kolmanda isiku vastused on nähtavad RHR-ist. Pakkuja pidi mõistlikult veenma hankijat (ja hankija pidi omakorda mõistlikult veenduma), et tema pakkumuses ei esine lubamatut ristsubsideerimist.6 Hankija uuris ja hindas kolmandalt isikult saadud selgitusi ja teavet, analüüsis hankijal endal olemasolevat teavet ja veendus selle tulemusena, et kolmanda isiku pakkumuses ei ole tegemist keelatud ristsubsideerimisega. Hankija hinnangul on kolmas isik pakkumuse hinnastamisel lähtunud selgetest kaalutlustest ja pakutud hinnad on kolmanda isiku jaoks majanduslikult põhjendatud. Hankija on oma 01.09.2023 otsuse põhjenduste protokollis asunud seisukohale, et kolmanda isiku esitatud põhjendused ja kaalutlused pakkumuse hinnastamisel on hankijale usutavad. 2.1.6.2. Hankijale on teada, et elamisloakaardile kehtivad teistsugused nõuded kui ID- kaardile7, ning ka vaidlustaja toob vaidlustuse punktis 2.5.4 välja, et elamisloakaardiga seotud kulud on suuremad kui ID-kaardi puhul. Arvestades kolmanda isiku selgitusi selle kohta, milliste kulude (sh kulude muutumisega) ja potentsiaalsete riskidega ta elamisloakaardi hinnastamisel arvestas, ei ole hankijal põhjust kolmanda isiku väidetes kahelda, sest ettevõtjate ärilised otsused ja riskihinnangud ongi erinevad ning hankija ei sekku nendesse. 4 […] 5 Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 otsus nr 3-21-2077, p 17.2. 6 Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2022 otsus nr 3-22-2656, p 32. 7 Kõikide käesoleva hankemenetlusega hõlmatud isikut tõendavate dokumentide puhul on tegemist küll Eesti Vabariigi poolt välja antavate isikut tõendavate dokumentidega, kuid elamisloakaardi vormi ei kehtesta mitte Eesti, vaid see on kehtestatud Euroopa Liidu määrusega (määrus (EÜ) nr 1030/2002 (ja selle hilisemad muudatused). 5  Seejuures on hankijal olemas ka teadmine selle kohta, et […8 …9.] (lisa 2 – konfidentsiaalne) 2.1.6.3. Samuti on hankija jaoks usutavad kolmanda isiku põhjendused selle kohta, miks on kolmas isik hinnastanud ühetaoliselt digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse. Kolmas isik lähtus hinnastamisel sellest, et […] Hindade ühetaoliseks ühtlustamine ei ole riigihankes keelatud. Hankijal ei ole põhjust arvata, et mõni nende 3 kaardi hinnast ei oleks kuludega põhjendatav, kuid isegi kui mõni nende kaartide hinnast ei oleks kuludega põhjendatav, ei saa sellest teha järeldust, nagu toimuks hankelepingu sisene keelatud ristsubsideerimine, sest pakkuja lepingute ülene (ehk väliste vahendite arvel) subsideerimine ei ole hankes keelatud. Lisaks ei erinenud kolmanda isiku pakutud hinnad märkimisväärselt teiste pakkujate pakutud hindadest (näiteks Idemia pakutud nende 3 kaardi keskmise hinnaga oli kolmanda isiku pakutud 3 kaardi keskmine hind peaaegu võrdväärne). 2.1.6.4. Kolmanda isiku poolt arendustööde hinnastamise kohta esitatud selgituste ja põhjenduste hindamisel arvestas hankija muu hulgas seda, et […10] (lisa 3 – konfidentsiaalne) 2.1.6.5. […] 2.1.6.6. Hankijal puudub põhjus arvata, et kolmanda isiku hinnapakkumuses esitatud hinnad ei ole kuludega põhjendatavad, kuid nagu hankija vastuse punktis 2.1.6.3 selgitas, siis isegi kui mõni kolmanda isiku pakutud hind oleks madalam, ei ole hankijal põhjust järeldada, et madalama hinna puhul on tegemist keelatud hankesisese ristsubsideerimisega. Igasugune madalama hinna pakkumine ei ole keelatud11 ning käesolevas hankes ei olnud keelatud ka lepingute ülene (ehk välistest vahenditest) subsideerimine. 2.1.6.7. Isegi juhul, kui mõni kolmanda isiku pakutud hind oleks madalam, puudub hankijal ka põhjus arvata, et mõne sellise madalama hinna pakkumise tõttu satuks ohtu hankelepingu täitmine 12. Arvestades, et kolmas isik kuulub globaalselt tegutsevasse Thales gruppi, ei ole hankijal põhjust eeldada, et kolmandal isikul puuduksid hankelepingu täitmiseks piisavad hankelepingu välised vahendid või et pakkujal oleks puudu väliseid vahendeid, mille arvel äritegevust toimimas hoida ka siis, kui riigihankes oleks pakutud madalamaid hindu. Kolmas isik kuulub globaalselt tegutsevasse Thales gruppi, kelle 2022. aasta konsolideeritud tulu avalike andmete põhjal oli 1 121 miljonit eurot13, seejuures kolmanda isiku enda tulu 2022. aastal oli avalike andmete põhjal ca 2,2 miljonit eurot14. 2.1.6.8. Kolmas isik kuulub globaalselt tegutsevasse Thales gruppi, kes on kogenud kaarditootja ja pakkuja ning kellel on piisav kogemus ja kompetentsid oma toodete ja teenuste hinnastamiseks. Hankijal puudub põhjus kahelda kolmanda isiku pädevuses hinnastada konkurentsiolukorras oma pakkumust. 2.1.7. Kolmas isik selgitas hankija mitmele päringule vastuseks üheseltmõistetavalt, et pakutud hinnad on tema jaoks majanduslikult põhjendatud ning hankija hinnangul olid need selgitused piisavad veendumaks, et kolmas isik kavatseb selle hinnaga lepingut täita ja puudub teenuse katkemise risk. PEE 3.5.9.1 kohaselt puudub sellises olukorras alus 8 […] 9 […] 10 […] 11 Vt selle kohta ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 otsus nr 3-21-2077. 12 Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2023 otsus nr 3-22-2656, p 37. 13 https://www.thalesgroup.com/en/group/investors/press_release/thales-reports-its-2022-full-year-results 14 Vt nt https://www.kauppalehti.fi/yritykset/yritys/gemalto+oy/0826277-7 6  lükata pakkumus mittevastavuse tõttu tagasi. Hankija kontroll oli sisuline ning hankija hindas sisuliselt esitatud selgitusi. 2.1.8. Eeltoodust nähtub selgelt, et hankija on õiguspäraselt jõudnud järeldusele, et puudub alus arvata, et kolmanda isiku pakkumuses esineks keelatud hankesisest ristsubsideerimist. Kolmanda isiku pakkumus ei ole vastuolus PEE p-ga 3.5.9.1 ning hankija on õiguspäraselt tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks. Ka vaidlustaja poolt vaidlustuse punktides 2.5-2.8 toodud oletuslikud etteheited ja esitatud näitlikustavad võrdlused ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. 2.1.8.1. Vaidlustaja esitatud ristsubsideerimise etteheide põhineb peamiselt oletusel, et kuna kolmanda isiku pakutud elamisloakaardi hind on teiste pakkumustega võrreldes ja vaidlustaja isiklikul arvamusel põhinevalt liiga kõrge, siis ristsubsideerib kolmas isik elamisloakaardi arvel mõningaid teisi kaarte ja arendustöid, sest need on teiste pakkumustega võrreldes ja vaidlustaja isiklikul arvamusel põhinevalt liiga madalad. Millegi muuga ei ole vaidlustaja väidetavat ristsubsideerimise etteheidet põhjendanud. Asjaolu, et vaidlustaja või Idemia esitas hankemenetluses kolmanda isiku pakkumusest erineva pakkumuse, ei tähenda, et kolmanda isiku pakkumust tuleb võrrelda vaidlustaja või mõne teise pakkuja pakkumusega, ja samuti puudus hankijal kohustus neid pakkumuse vastavuse kontrollimise käigus võrrelda 15. Kuna kolmanda isiku esitatud selgitusi ja kaalutlusi ning hankijal olemasolevat teadmist arvestades on kolmanda isiku pakutud elamisloakaardi hind hankija hinnangul põhjendatud, langeb ära ka etteheide põhjendamatult kõrgest elamisloakaardi hinnast ja sellega koos ka elamisloakaardi hinna arvelt toimuvast väidetavast hankelepingu sisesest keelatud ristsubsideerimisest. 2.1.8.2. Vaidlustuse punktis 2.5 on vaidlustaja võrrelnud omavahel erinevate pakkujate ID-kaardi ja elamisloakaardi hindu ja teinud võrdlustulemuste põhjal meelevaldse järelduse, et kuna kolmanda isiku elamisloakaardi hind on vaidlustaja arvates liiga kõrge, peab kolmanda isiku pakkumuses tingimata olema tegemist hankelepingu sisese ristsubsideerimisega. Samamoodi on vaidlustaja vaidlustuse punktis 2.6 võrrelnud digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse hindu ja leidnud, et kuna nende kaartide pakkumusega seotud kulud ei ole vaidlustaja arvates ühesugused, siis ei tohi ühesugused olla ka nendele pakutud hinnad. 2.1.8.3. Hankija rõhutab, et kohtupraktikas on leitud, et kui kaebaja (antud juhul vaidlustaja) toob välja mõne enda jaoks loogilise arvutuskäigu selle kohta, kuidas pidi hankes hinnapakkumuses maksumus kujunema ja jõudis selles kolmanda isiku pakkumusest kõrgema hinnani, ei tähenda, et kolmandal isikul ei oleks olnud võimalik erinevate ja tema ärisaladusena käsitletavate lahenduste abil leida enda jaoks sobiv ja soodne pakkumuse metoodika 16. See kohtu mõttekäik on kohaldatav ka käesolevas vaidluses. Kui vaidlustaja on mõne enda jaoks loogilise mõttekäigu tulemusena leidnud, kuidas peab näiteks elamisloakaardi hind kujunema või kuidas tema hinnastab digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse hindu, ning jõudnud selle tulemusena kolmanda isiku pakkumusest kõrgema või madalama hinnani, ei tähenda see, et kolmanda isiku pakutud teistsugune hind oleks kunstlikult ülepaisutatud või põhjendamatult madal või et toimuks keelatud ristsubsideerimine. Analoogselt, kui vaidlustaja jõuab enda jaoks loogilise arvutuskäigu tulemusel järeldusele, et mõne kaardi hind peaks olema kolmanda isiku pakutud hinnast kõrgem, ei tähenda see, et kolmandal 15 Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 otsus nr 3-21-2077, p 17.2. 16 Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 otsus nr 3-21-2077, p 17.2, samuti VAKO otsus asjas nr 133-20/221106 (p 17). 7  isikul ei oleks võimalik erinevate ja tema ärisaladusena käsitletavate lahenduste abil leida enda jaoks sobiv ja soodne pakkumuse metoodika ja selle tulemusena madalam hind. 2.1.8.4. Kohtupraktikas on selgitatud, et asjaolu, et vaidlustaja esitas hankemenetluses kolmanda isiku pakkumusest erineva pakkumuse, ei tähenda, et kolmanda isiku pakkumust tuleb võrrelda vaidlustaja pakkumusega. Hankijal puudub kohustus neid pakkumusi omavahel võrrelda. Asudes kolmanda isiku esitatud pakkumuse maksumust kontrollima, peab hankija veenduma, kas kolmanda isiku pakkumus on tema esitatud selgitusi arvestades mõistlikult põhjendatud. 17 Veelgi enam, VAKO otsuses asjas nr 133-20/221106 (p 17) on selgitatud, et asjaolu, et hankes ebaedukaks osutunud pakkuja esitas edukast pakkujast kõrgema hinna, ei ole tõendiks selle kohta, et eduka pakkuja pakkumus on hinna poolest põhjendamatult madal. Seetõttu ei ole vaidlustaja oletuslikud arvutuskäigud tõendiks selle kohta, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus hankes pidi kindlasti olema põhjendamatult madal või tõendaks hankelepingu sisest ristsubsideerimist. Vaidlustaja ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud vaidlustusmenetluses ühtegi tõendit. 2.1.8.5. Nagu kolmas isik oma vastustes hankija päringutele põhjendas, ei tulene ID- kaardi ja elamisloakaardi hinnaerinevused vaid tehnilistest nõuetest, vaid ka muudest asjaoludest (vt vastuse punkt 2.1.4.5), mistõttu ei ole põhjendatud ka vaidlustaja paljasõnaline väide vaidlustuse punktis 2.6.2, et kuna nende kaartide tehnilised nõuded erinevad, kaasnevad sellega automaatselt erinevad kulud, mis justkui peavad kindlasti kajastuma ka erinevas hinnas. 2.1.8.6. Lisaks ei erine digitaalse isikutunnistuse, diplomaatilise isikutunnistuse ja rahvusvahelise kaitse tunnistuse maksumused pakkumuste siseselt ja erinevate pakkumuste lõikes pealegi märkimisväärselt. Näiteks on Idemia diplomaatilise isikutunnistuse maksumus vaid 0,6 eurot kallim kui kolmandal isikul; vaidlustaja digitaalne isikutunnistus on 1,45 eurot kallim kui Idemial; vaidlustaja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus on 0,07 euro võrra kallim kui kolmandal isikul; vaidlustaja digitaalse ja diplomaatilise isikutunnistuse vahe on üksnes 0,17 eurot ja Idemial 1,03 eurot. Pakutud maksumustest on näha, et igal pakkujal oli oma metoodika, mille järgi ta nende kaartide hinnad määras. Näiteks vaidlustaja on määranud neist kaartidest kõrgeima hinna diplomaatilisele isikutunnistusele (7,15 eurot), aga Idemia digitaalsele isikutunnistusele (5,53 eurot); vaidlustaja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus (3,97 eurot) on kallim kui kolmanda isiku vastav kaart (3,9 eurot), kuid Idemia oma on kõikidest teistest oluliselt odavam (2,2 eurot); vaidlustaja nende 3 kaardi keskmine maksumus on kallim kui teistel (6,03 eurot), kuid kolmanda isiku ja Idemia 3 kaardi keskmised maksumused on enam-vähem võrdsed (kolmandal isikul 3,9 eurot ja Idemial 4,08 eurot) jne. Eelnev näitab, et pakkujad kasutavad hinnastamisel erinevaid lähenemisi ning puudub üks ainus õige metoodika. 2.1.8.7. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka vaidlustuse punktis 2.6.4 tehtud järeldus, nagu näitaksid kolmanda isiku pakkumuses nende kaartide ühetaolised hinnad nende kaartide omavahelist ristsubsideerimist või ristsubsideerimist elamisloakaardi hinnaga. Arvestades nende 3 kaardi suhteliselt väikest arvu (nende eeldatav miinimumkogus18 kokku on 28 250 tk), ei annaks nende omavaheline ristsubsideerimine ka hankelepingu kogumahtu arvestades erilist efekti. Nende 3 kaardi miinimumkogus kokku on 28 250 (millest digitaalseid 17 Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2022 otsus nr 3-21-2077, p 17.2. 18 Hankija poolt RHAD-is avaldatud miinimum- ja maksimumkogused ei ole siduvad, vaid on üksnes oletuslikud ning võivad hankelepingu täitmisel reaalselt märkimisväärselt teistsuguseks osutuda. 8  isikutunnistusi 23 000, diplomaatilisi isikutunnistusi 4 900 ja rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusi vaid 350). 2.1.8.8. Nagu hankija on vastuse punktis 2.1.8.1 välja toonud, põhineb vaidlustaja ristsubsideerimise etteheide peamiselt väitel, et keelatud ristsubsideerimine toimub elamisloakaardi liiga kõrge hinna arvel (ja hankija on oma vastuses juba selgitanud, miks on kolmanda isiku elamisloakaartide kõrgem hind hankija hinnangul põhjendatud ja et selle arvel ei toimu keelatud ristsubsideerimist). Vaidlustuse punktis 2.8.2 toodud tabelist ilmneb aga selgelt, et kolmandal isikul puudub ka igasugune mõistlik põhjus elamisloakaardi arvel teiste kaartide ristsubsideerimiseks. Tabelist nähtub, et nii vaidlustaja kui kolmanda isiku pakkumuse puhul moodustab ID-kaartide kogumaksumus (miinimumkogus x hind) kõige suurema osa kaartide kogumaksumusest ning kolmanda isiku ja vaidlustaja puhul ei erine need kogumaksumused suurusjärku arvestades märkimisväärselt – vaidlustaja isikutunnistuste kogumaksumus (arvutatuna miinimumkoguste pealt) on 15 637 000 eurot ja kolmandal isikul 17 955 000 eurot. Elamisloakaartide kogumaksumus on kolmandal isikul 10 386 350 eurot ja vaidlustajal 5 266 690 eurot. Nendest numbritest saab hankija hinnangul pigem järeldada, et kolmas isik ei ristsubsideeri ID-kaarte elamisloakaartide arvel ning elamisloakaartide arvel ei ristsubsideerita ka digitaalse isikutunnistuse ja diplomaatilise isikutunnistuse maksumusi, mille maksumused ta leiab vaidlustuse punkti 2.6.4 kohaselt olevat liiga madalad. Vaidlustuse punktis 2.8.2 olevast tabelist nähtub, et nende 2 kaardi (digitaalse isikutunnistuse ja diplomaatilise isikutunnistuse) miinimumkogus kokku on 27 900 eurot ning selle põhjal arvutatud kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus 108 810 eurot ja vaidlustaja pakkumuse kogumaksumus 195 575 eurot – vahe kolmanda isikuga on vaid 86 765 eurot. Need numbrid näitavad ilmekalt, et kolmandal isikul ei ole tõsiseltvõetavat põhjust ristsubsideerida 5 miljoni euroga alla 100 tuhande euro suurusjärku jäävat vaidlustaja väidetavat puudujääki kolmanda isiku pakkumuses. 2.1.8.9. Kuigi vaidlustaja vaidlustusest ei selgu täpselt, kas ta peab kolmanda isiku pakutud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse maksumust selleks, mida ristsubsideeritakse, või selleks, millega ristsubsideeritakse – arvestades seejuures asjaolu, et vaidlustaja poolt on sisuliselt pakutud sellele dokumendile sama hind – selgitab hankija, et arvestades nende tunnistuste miinimumkogust (350 tk) ja kolmanda isiku kogumaksumust (1 365 eurot), ei ole tõsiseltvõetav, et sellega midagi ristsubsideeritakse või et seda on vaja reaalselt ristsubsideerida. 2.1.8.10. Seoses vaidlustuse punktis 2.8.3 esitatud etteheidetega (sh maksumaksja raha heaperemehelik kasutamine, tulevikus kehtestatavate riigilõivumäärade eeldatav suurus, eID ökosüsteemi kulude kandmine elamisloakaartide taotlejate poolt jne) märgib hankija, et VAKO ja kohus võivad hankeasjas vaidlustuse ja kaebuse rahuldada juhul, kui hankija on tegutsenud õigusvastaselt. VAKO ega kohus ei kontrolli hankija kui haldusorgani otsuste õiguspärasust õigusväliste standardite järgi, sh otsuste otstarbekust.19 2.1.9. Hankija rõhutab, et hankijal säilib ka pakkumuse maksumuse sisulise kontrolli teostamisel ulatuslik kaalutlusruum.20 Hankija on seisukohal, et käesolevas vaidluses on hankija välja selgitanud kõik vajalikud asjaolud, hankija on küsinud kolmandalt isikult tema pakkumuse hinnastamise kohta selgitusi, ta on neid õigesti hinnanud ja jõudnud hindamise tulemusel veendumusele, et kolmanda isiku esitatud selgitused, kaalutlused ja põhjendused on 19 Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 12. 20 Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 31. 9  hankijale usutavad, ning hankijal puudub põhjus asuda seisukohale, et kolmas isik oleks hinnastamisel rikkunud ristsubsideerimise keeldu. Kui hoolimata eeltoodust siiski leitakse, et hankija ei saanud tal olemasolevate põhjenduste ja teabe pinnalt veendumust kujundada (millega hankija ei nõustu), ei too see menetlusökonoomiast lähtuvalt kaasa hankija otsuste tühistamist, sest VAKO ja kohus saavad sisustada määratlemata õigusmõisteid (s.t. põhjendamatult madal maksumus) ilma, et sekkuks halduse kaalutlusruumi. VAKO ja kohus saavad vajadusel olulised asjaolud täiendavalt välja selgitada, küsides täiendavaid andmeid pakkumuse maksumuse põhjendamiseks, sh kas mingi osa lepingu täitmisega kaasnevatest kuludest kaetakse ristsubsideerimisega. 21 Riigikohus on viidatud lahendis (Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 32) juhendanud, et VAKO ja kohtu kogutud täiendavate andmete põhjal saab hankija anda oma hinnangu pakkumuse maksumuse põhjendatusele ning VAKO/kohus saavad võtta seisukoha, kas tõendid ja hankija täiendavad põhjendused toetavad hankija tehtud otsust. Kõigi oluliste asjaolude tuvastamine VAKO/kohtu poolt aitab vältida uut kohtuvaidlust ning on seetõttu põhjendatud menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes. Samuti võivad VAKO-l ja kohtul olla hankijast ulatuslikumad võimalused vajadusel asjaolude väljaselgitamiseks. 2.2. Kolmanda isiku pakkumust ei pidanud tagasi lükkama ja kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine oli õiguspärane. 2.2.1. TEE p 9.8.4 teise lause, PEE p 4.6 teise lause ja RHS § 114 lg 2 teise lause kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is nimetatud tingimustest. Kolmanda isiku pakkumuse kontrollimise käigus tekkis hankijal pakkumuse kohta küsimusi ning hankija palus kolmandalt isikult nende kohta selgitusi. Hankija, olles tutvunud kolmanda isiku selgitustega, asus seisukohale, et kolmanda isiku pakkumuses esineb küll paar formaalset kõrvalekallet, kuid sisuliselt vastab pakkumus RHAD-is nimetatud tingimusele. Hankija otsustas tunnistada kolmanda isiku pakkumuse TEE p 9.8.4 teise lause, PEE p 4.6 teise lause ja RHS § 114 lg 2 teise lause alusel vastavaks. Hankija kaalutlused ja põhjendused selle kohta, miks hankija pidas tuvastatud kõrvalekaldeid üksnes formaalseteks mittevastavusteks, on esitatud hankija otsuse põhjenduste protokolli punktis 1.2. Hankija jääb nende põhjenduste juurde ja ei korda neid käesolevas vastuses. 2.2.2. Vaidlustuse punktis 2.9.2 toodud oletus, et hankija tuvastatud mittevastavuseks võib olla ristsubsideerimise keelu rikkumine, ei ole õige. Nagu hankija on eelnevalt punktis 2.1 selgitanud, leidis hankija kolmanda isiku pakkumuse kontrollimisel, et kolmas isik ei ole rikkunud PEE punktis 3.5.9.1 sätestatud hankelepingu sisese ristsubsideerimise keeldu. 2.2.3. Hankija vaidleb vastu vaidlustaja taotlusele avaldada vaidlustajale asjaolud, mille alusel tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks RHS § 114 lg 2 teise lause alusel ehk formaalsete puuduste tõttu (vaidlustaja taotlus nr 2). Hankija ei pea vaidlustaja taotluse rahuldamist võimalikuks alljärgnevatel põhjustel. 2.2.3.1. Hankija tuvastatud kõrvalekalded, kolmanda isiku selgitused ning hankija hinnangud, kaalutlused ja põhjendused nende käsitlemisel ja hindamisel on selgelt seotud kolmanda isiku pakkumuse sisuga ning kolmas isik märkis oma pakkumuses, et pakkumuses esitatud teave on kolmanda isiku ärisaladus. Kuna käesolev hange oli suunatud tehniliste lahenduste väljatöötamisele, on kolmas isik põhjendatult märkinud oma pakkumuse ärisaladuseks. Ärisaladuseks on ka pakkujate tootearendus ja lahendus, mille pakkujad on oma äritegevuse käigus ja oma pakkumuse koostamisel välja töötanud. 2.2.3.2. Kuna kõrvalekalded ja nende asjaolud on kajastatud hankija otsuse põhjenduste protokollis, on protokollis kajastatud nii hankija viited kolmanda 21 Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 32. 10  isiku pakkumusele kui nendest läbipõimunud hankija põhjendused, mis on kõik samuti ärisaladusega kaetud, sest hankija on refereerinud kolmanda isiku pakkumuses sisalduvat ja kolmanda isiku poolt nende kohta antud selgitusi. 2.2.3.3. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise asjaolud on läbi põimunud kolmanda isiku ärisaladusega ja seetõttu ärisaladusega kaetud ning vaidlustajatele ei ole võimalik välja anda osaliselt kinnikaetud asjaolusid. 2.2.3.4. RHS § 110 lg 5 kohaselt on pakkumus konfidentsiaalne kuni pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni ning pakkumuses sisalduvat teavet võib avalikustada üksnes RHS-is sätestatud juhtudel ja ulatuses. RHS § 110 lg- s 5 sätestatud konfidentsiaalsuse ajalise kestuse piirang tähendab seda, et pärast edukaks tunnistamise otsuse tegemist on hankijal kohustus avaldada kõikide pakkumuste sisu osas, mida pakkuja ei ole oma pakkumuses ärisaladuseks märkinud.22 Kolmas isik on RHS § 461 lg 1 järgi märkinud kogu oma pakkumuse ärisaladuseks. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise asjaolud, mille väljastamist vaidlustaja soovib, ei kuulu nende andmete hulka, mida kolmas isik ei võinud RHS § 461 lg 1 kohaselt ärisaladuseks märkida, ning RHS § 46 lg 2 alusel hankija kolmanda isiku pakkumust ja sellega seotud asjaolusid, selgitusi ja põhjendusi ei avalikusta. 2.2.3.5. Ärisaladuse kaitse kaalub üles vaidlustaja huvi tutvuda kolmanda isiku pakkumusega suuremas ulatuses kui see, mida hankija on kolmanda isiku pakkumuse kohta RHS-ist tulenevalt juba avaldanud. 2.2.3.6. Lisaks palub hankija VAKO-l arvestada, et hange toimub väga tugevas turukonkurentsis, kus turul on üldse kokku vaid väike hulk olulisi pakkujaid, kellest olulisimad kolm on hankes pakkumuse esitanud ja kellest omakorda 2 on käesoleva vaidlustusmenetluse osalised. Pakkujad arendavad oma tooteid ja lahendusi suure saladuskatte all ning igasugune toote- ja teenusearendus on rangelt ärisaladusega kaitstud konfidentsiaalne teave. Samas tunnevad konkurendid turgu ja üksteist piisavalt hästi ning piisab ka konkurendi kohta väiksema infokillu teadasaamisest, et teha olulisi järeldusi konkurendi olulise teabe kohta, ning hankija ei saa lubada konfidentsiaalse teabe lekkimist. 2.2.3.7. Veelgi enam, kuna hankes kehtestatud tehniline kirjeldus on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel), siis ei tohi koostoimes pakkujate ärisaladuse kaitsmise vajadusega ka konkurendid teada, milline on edukaks tunnistatud pakkumuses sisalduv hankija jaoks välja töötatud lahendus, sest selle info lekkimine tekitab hankijale ja riigile olulise turvariski. 2.2.4. Hankija märgib seoses vaidlustaja taotlusega avaldada vaidlustajale kolmanda isiku pakkumuse RHS § 114 lg 2 teise lause alusel vastavaks tunnistamise asjaolud, et hankija tegevust hankemenetluse läbiviimisel kontrollib VAKO, mitte vaidlustaja. Vaidlustaja peab juba vaidlustuses esitama vaidlustuse eseme, sealhulgas nõude ja aluse, ning vaidlustuse faktilise põhjenduse. Vaidlustuse esitamise kaudu info hankimine selleks, et alles hilisemas menetlusetapis formuleerida vaidlustuse eseme faktiline põhjendus ei ole vaidlustaja kaitstav huvi. 2.3. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on olnud õiguspärane. 2.3.1. Nagu hankija on käesoleva vastuse punktides 2.1 ja 2.2 selgitanud, tunnistas hankija kolmanda isiku pakkumuse õigesti vastavaks. Kuna vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamise tulemusena sai kolmanda isiku pakkumus kõige rohkem punkte, tunnistas hankija kolmanda isiku pakkumuse ka õiguspäraselt edukaks. Pakkumuse hindamise 22 A. Knjazev, K. Matteus „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“, Tallinn 2019, lk 707. 11  kriteeriumite kohaselt läbi viidud hindamise tulemusel on majanduslikult soodsaim kolmanda isiku pakkumus. 2.3.2. Vaidlustaja pakkumuse hindamine on olnud õiguspärane ning hankija on õiguspäraselt omistanud vaidlustaja pakkumusele hindamiskriteeriumi nr 4 eest kokku 5 punkti (alakriteeriumi nr 4.1 eest 0 punkti ja alakriteeriumi nr 4.2 eest 5 punkti). Hankija jättis õiguspäraselt vaidlustaja pakkumusele andmata 10 lisapunkti alakriteeriumi nr 4.1 eest. 2.3.3. Hankija kehtestas pakkumuste hindamise kriteeriumid TEE lisas 6 „Hindamiskriteeriumid“. Selle punkti 4 kohaselt oli üheks hindamiskriteeriumiks Dokumentide eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsess (osakaaluga 15%). Hankija soovis selle hindamiskriteeriumi kehtestamisega, et pakkujad pakuksid hankijale tehnilises kirjelduses nõutava tehnilise lahenduse, mis võimaldab Dokumendi kasutajatel ise aktiveerida oma Dokumendi eID funktsionaalsuse ning mis oleks seejuures võimalikult vähe koormav nii Dokumendi kasutajale kui hankijale (s.t. sama protsess nõuaks võimalikult vähe tegevusi ühelt poolt nii Dokumendi kasutajatelt kui teiselt poolt ka hankijalt23). 2.3.4. Dokumentide eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsess on seotud tehnilises kirjelduses kehtestatud nõudega, et pakkuja peab esitama tehnilise lahenduse, mis võimaldab Dokumendi kasutajal ise aktiveerida Dokumendi eID funktsionaalsuse. Kuna Dokumendi kasutaja aktiveerib tehnilise kirjelduse nõuete kohaselt ise oma Dokumendi eID funktsionaalsuse üksnes juhul, kui Dokument väljastatakse kasutajale ilma turvakoodide ümbrikuta, tuli hindamiskriteeriumi 4 rakendamiseks pakkuda ja hinnati üksnes Dokumentide eID aktiveerimise protsessi ilma ümbrikuta väljastamise lahenduse puhul. 2.3.4.1. PEE lisaks olevas tehnilises kirjelduses sätestas hankija, et Dokumente oleks võimalik väljastada koos turvakoodide ümbrikuga (tehnilise kirjelduse lisa 1 p 23.2.6.1) (turvakoodide ümbrik on ümbrik, milles sisalduvad Dokumendi PIN1, PIN2 ja PUK kood) ja ilma turvakoodide ümbrikuta (tehnilise kirjelduse lisa 1 p 23.2.6.2). 2.3.4.2. Koos turvakoodide ümbrikuga Dokumentide väljastamine koos turvakoodide ümbrikuga tähendab seda, Dokument väljastatakse kasutajale hankija või Välisministeeriumi (VäM) teeninduspunktis või välise teenusepakkuja (VTP) juures, koos Dokumendiga saab kasutaja kätte ka Dokumendi turvakoodide ümbriku ning väljastamisel (ehk kätteandmise käigus) lõpetatakse kätteandja (PPA, VäM-i või VTP ametniku või töötaja) poolt Dokumendi kasutajasertifikaatide (tuvastussertifikaat ja allkirjastamissertifikaat) peatatud olek ehk aktiveeritakse Dokumendi eID funktsionaalsus (vt tehnilise kirjelduse lisa 1 p 23.2.7 ja selle alapunktid). Koos turvakoodide ümbrikuga lahenduse puhul ei aktiveeri Dokumendi kasutaja ise oma Dokumendi eID funktsionaalsust, vaid ta saab teenindusest kätte Dokumendi, mille eID funktsionaalsus on juba aktiveeritud (vt tehnilise kirjelduse lisa 1 p 23.2.7.3). Dokumendi koos ümbrikuga väljastamise järgselt mingit eID aktiveerimise tegevust ei toimu. 2.3.4.3. Ilma turvakoodide ümbrikuta Dokumentide väljastamise korral ei saa Dokumendi kasutaja koos Dokumendiga kaasa turvakoodide ümbrikku, ta peab turvakoodid pärast Dokumendi väljastamist saama muul viisil ning Dokumendi kasutaja peab ise lõpetama oma kasutajasertifikaatide peatatud oleku (tehnilise kirjelduse lisa 1 p 23.2.8.11) ehk aktiveerima ise pärast Dokumendi väljastamist 23 Hankija selgitab, et hindamiskriteeriumi 4 alakriteeriumites 4.1 ja 4.2 esitatud hinnatavad näitajad on ühe protsessi puhul “mündi kaks külge” – mõlema hindamine aitab tagada, et ühe näitaja puhul tegevuste hulga 0 “surumine” pakkuja poolt (näiteks Dokumendi kasutaja tegevuste arv) ei toimuks ülemääraselt teiste arvelt (näiteks ei suureneks oluliselt PPA-lt selle protsessi teostamiseks nõutavate tegevuste hulk). 12  oma Dokumendi eID funktsionaalsuse (vt tehnilise kirjelduse lisa 1 p 23.2.8 ja selle alapunktid). 2.3.5. Hindamiskriteeriumi nr 4 kirjelduse kohaselt pidid pakkujad pakkuma ja hankija hindas Dokumendi väljastamise järgselt Dokumendi eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsessi nii Dokumendi kasutaja kui ka hankija vaatest. Pakkujad pidid esitama oma pakutava tehnilise lahenduse protsessikirjelduse, mis pidi sisaldama informatsiooni selle kohta, mitu sammu (etappi) on vajalik teha inimese (dokumendi kasutaja) ja hankija vaatest Dokumendi elektroonilise osa aktiveerimiseks pärast Dokumendi väljastamist, s.t. pakkuja pakutava lahenduse korral Dokumentide väljastamiseks ilma turvakoodide ümbrikuta. Kirjeldus (nii sammude (etappide) osa kui taustal toimuvate toimingute osa) pidi olema selge ja detailne, selgelt struktureeritud, loogiline, läbimõeldud, realistlik, teostatav ja ammendav. Protsess pidi sobima Eesti eID ökosüsteemi. Protsessi sammud (etapid) ning nende taustategevused ja toimingud pidid olema ammendavad ning loogiliselt seostatud. Hankija rõhutas samuti, et esitada tuleb ühe (1) lahenduse kirjeldus, kusjuures protsessikirjelduses peavad olema esitatud kõik sammud (etapid) nii dokumendi kasutaja kui ka hankija vaatest ning sellise täpsusega, et võimaldada hankijal hinnata vajalike kasutajalt ja hankijalt oodatavate sammude hulka ja eeldatavat töömahtu protsessi algusest lõpuni. Hankija andis samas ka juhised sammude (etappide) kirjeldamiseks, esitades selleks nii näitliku loetelu sellest, mida käsitletakse sammudena (a) vajuta nupule; b) sisesta andmeid; b) sisesta kood; jne), selgitades, et sammude (etappidena) tuleb kajastada samme, mida Dokumendi kasutaja ja hankija peavad füüsiliselt tegema (vt hindamiskriteeriumi nr 4 juures selgitav joonealune märkus nr 4), ning esitades lingi näidisvideole, mis näitab, kuidas määratleda samme (etappe) protsessi algusest lõpuni. 2.3.6. Lähtuvalt eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsessi kahest eri vaatest (dokumendi kasutaja ja hankija vaade) sätestas hankija hindamiskriteeriumile 2 alakriteeriumit – alakriteerium 4.1, kus hinnatakse kasutajalt oodatavate sammude arvu, ning alakriteerium 4.2, kus hinnatakse hankijalt oodatavate sammude arvu. Kuna hankija soovis, et pakutav lahendus oleks võimalikult vähe koormav nii Dokumendi kasutajale kui hankijale, sätestas hankija, et kummaski alakriteeriumis saavad rohkem punkte need pakkumused, mille puhul aktiveerimisel on vastavalt kasutajalt või hankijalt oodatavate sammude arv kõige väiksem. Kuna hankija tähtsustas Dokumendi kasutaja mugavust ja toimingute lihtsust rohkem kui hankija oma, nägi hankija ette, et alakriteeriumi nr 4.1 eest on võimalik saada rohkem punkte kui alakriteeriumi nr 4.2 eest. 2.3.7. Kuna pakkujad pidid ise esitama dokumendi eID lahenduse kirjelduse ning kirjelduses toodud sammude arvu ja sammude numbrilise kokkuvõtte järgi oli pakkujatel võimalik punkte saada, andis hankija ette selged reeglid selle kohta, mida tuleks pidada sammuks, kuidas samme lugeda ja millest tuleks sammude lugemist alustada. Hankija avas sammu (etapi) sisu RHAD-is kirjeldatud tunnuste ja näidete kaudu. 2.3.7.1. Hankija andis hindamiskriteeriumis nr 4 juhise, et sammude (etappidena) tuleb kajastada neid samme, mida dokumendi kasutaja või hankija peavad füüsiliselt tegema (vt TEE lisa 6 „Hindamiskriteeriumid“ joonealune märkus nr 4). 2.3.7.2. Samuti andis hankija ette sammude (etappide) näidisloetelu ja ütles, et käsitleb sammuna näiteks järgmisi samme: 1) vajuta nupule; 2) sisesta andmeid; 3) sisesta kood jne. 2.3.7.3. Hankija esitas pakkujatele abiks ka näidisvideo, millelt on näha, mida hankija loeb sammudeks protsessi algusest lõpuni. 2.3.7.4. PEE punktis 3.5.9.3 täpsustas selguse huvides seda, millisest hetkest alates hakkab hankija hindamiskriteeriumi nr 4 rakendamisel lugema eID aktiveerimise protsessi samme (s.t. milline on sammude lugemise alguspunkt) – kuna pakkujate pakutavad lahendused Dokumendi väljastamise järgse eID aktiveerimise jaoks on väga erinevad (sh viisi osas, kuidas toimub Dokumendi 13  väljastamise järgselt kasutajale turvakoodide elektrooniline kättesaadavaks tegemine (üle andmine)), täpsustas hankija selguse huvides, et hakkab hindamiskriteeriumi rakendamisel samme lugema alates hetkest, mil Dokumendi kasutaja on Dokumendi ja turvakoodid kätte saanud, ning selgitas ühetaolise sammude lugemise alguspunkti tagamiseks hindamiskriteeriumi rakendamisel, et Dokumendi ja turvakoodi väljastamine Dokumendi kasutajale on käsitletav 0-punktina. See tähendab, et esimene samm (etapp), mida pakkuja pakutava lahenduse protsessikirjeldusest hakatakse hindamiskriteeriumi rakendamisel lugema, peab olema järgnev samm. 2.3.8. Samuti, et vältida võimalikke vaidlusi selle üle, kas hankija on pakkujate kirjelduste põhjal sammude arvu õigesti kokku lugenud, nägi hankija ette selged reeglid, et pakkujad peavad lisaks sammude kirjeldusele esitama ka selge numbrilise kokkuvõtte eraldi nii kasutajalt kui ka hankijalt Dokumendi elektroonilise osa aktiveerimisel oodatavate sammude arvu kohta. Kuna hankija eeldas juba RHAD-i koostamisel, et hindamiskriteeriumi alakriteeriumite eest võimalikult suurte hindepunktide saamise nimel soovivad pakkujad näidata sammude arvu võimalikult väiksena, sätestas hankija selged reeglid selleks puhuks, kui sammude arvus või esitatud kirjelduses tekib hindamiskriteeriumi rakendamisel vastuolusid või kahtlusi. Hankija sätestas selgesõnaliselt, et ta omistab asjaomase hindamiskriteeriumi alakriteeriumi eest 0 (null) punkti muu hulgas järgmistel juhtudel (alternatiivsed): 2.3.8.1. kui taotleja esitatud kirjelduse hindamisel tekib mitmetimõistetavusi või kahtlusi selle realistlikkuses, teostatavuses või etappide kirjelduse täielikkuses; 2.3.8.2. kui taotleja esitatud kirjeldus ei ole hankija hinnangul arusaadav, realistlik või teostatav või ei sobi Eesti eID ökosüsteemi; 2.3.8.3. kui taotleja esitatud kirjeldus sisaldab tegelikkuses täiendavaid etappe; 2.3.8.4. kui taotleja esitatud kirjeldus ja arvulise kokkuvõtte vahel esineb vastuolu. 2.3.9. Pakkumuste hindamise käigus analüüsis hankija, milline oli pakkujate pakkumuses kirjeldatud Dokumendi väljastamise järgse eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsess, milline oli pakkujate poolt mõlemas alakriteeriumis esitatud vastavalt kas kasutajalt või hankijalt oodatavate sammude kirjeldus ja sammude arvuline kokkuvõte. Hankija kontrollis ja hindas, kas esitatud sammude kirjelduste ja arvuliste kokkuvõtete puhul esineb asjaolusid, mille puhul on hindamiskriteeriumi kirjelduses ette nähtud pakkumusele 0 punkti omistamine. 2.3.10. Hankija kontrollis ja hindas vaidlustaja pakkumust mõlema hindamiskriteeriumi lõikes. 2.3.10.1. Hankijal ei tekkinud kahtlusi ega küsimusi alakriteeriumi nr 4.2 osas ja ta omistas selle alakriteeriumi eest vaidlustajale 5 punkti. 2.3.10.2. Alakriteeriumi 4.1 osas tuvastas hankija, et vaidlustaja on oma pakkumuse punktis 10.1.3 märkinud eID aktiveerimiseks kasutajalt oodatavate sammude arvuks 0 sammu. […] 2.3.10.3. Seega tuli hankijal RHAD-is kehtestatud selgete reeglite kohaselt omistada vaidlustaja pakkumusele alakriteeriumi nr 4.1 eest 0 punkti. Hankija ei olnud TEE lisas 6 „Hindamiskriteeriumid“ hindamiskriteeriumi 4 juures näinud selliseks puhuks ette hankijale kaalutlusõigust, vaid oli selgesõnaliselt sätestanud hankija kohustuse omistada 0 punkti. 2.3.11. Hankija otsus anda vaidlustaja pakkumusele alakriteeriumi nr 4.1 eest 0 punkti ei sisalda vaidlustaja poolt osundatud olulisi kaalutlusvigu. Esiteks rõhutab hankija, et TEE lisas 6 „Hindamiskriteeriumid“ hindamiskriteeriumi 4 juures ei olnud hankijale ette nähtud kaalutlusõigust, vaid oli selgesõnaliselt sätestatud hankija kohustus omistada alakriteeriumi(te) eest 0 punkti, kui […] 2.3.12. Teiseks märgib hankija vaidlustuse punktist 3 lähtuvalt, et vaidlustaja ei ole vaidlustanud hankija järeldust, et […] 14 2.3.13. Seoses vaidlustuse punktis 3.2.9 märgituga selgitab hankija, et hindamiskriteeriumi nr 4 puhul ei pidanud (ega saanudki) hankija hindama vaidlustaja pakkumuse punktis 10.1.2 toodud lahendust. Samuti ei pidanud hankija otsuses põhjendama, miks on hankija hinnanud vaid vaidlustaja pakkumuse punktis 10.1.3 toodud lahendust, kus kasutajalt oodatavate sammude arvuks oli vaidlustaja poolt märgitud 0 (pakkumuse lk 111), ja mitte punktis 10.1.2 toodud lahendust, […] 2.3.13.1. Hankijal ei tekkinud ega pidanudki tekkima selles osas mingit küsimust, sest vaidlustajate pakkumus oli väga selge ja suunas hankija hindama just punktis 10.1.3 toodud lahendust. […] 2.3.13.2. Arvestades, et vaidlustaja ise on oma pakkumuses viidanud, et eID aktiveerimisprotsessi puhul tuleb lähtuda tema pakkumuse punktis 10.1.3 kirjeldatud protsessist, ning lähtudes hindamiskriteeriumi nr 4 kirjelduses toodust, et „Taotleja peab esitama ühe (1) lahenduse kirjelduse /…/,“ puudus hankijal igasugune põhjus asuda vaidlustajate pakkumusest veel mõnd aktiveerimise protsessi otsima, rääkimata selle hindamisest. 2.3.13.3. Veelgi enam, nagu hankija on käesoleva vastuse punktides 2.3.42.3.4-2.3.5 selgitanud, on hindamiskriteeriumi nr 4 kohaselt hinnatav Dokumentide eID funktsionaalsuse aktiveerimise protsess seotud sellise Dokumentide väljastamise lahendusega, kus Dokument väljastatakse ilma turvakoodide ümbrikuta. […] Sellest tulenevalt on hankija hindamiskriteeriumi nr 4 puhul hinnanud õigesti vaidlustaja pakkumuse punktis 10.1.3 kirjeldatud lahendust […]. 2.3.13.4. Hankija ei pidanudki pakkumuste hindamisel hindama vaidlustaja pakkumuse punktis 10.1.2 kirjeldatud lahendust ega selle samme ega põhjendama, miks ta seda lahendust ei hinda. Lisaks sellele väärib vaidlustuse punktis 3.2.9 öeldut arvestades rõhutamist, et […24] 2.3.13.5. […] 2.3.13.6. Veelgi enam, kui vaidlustaja poolt hindamiskriteeriumi nr 4 rakendamiseks pidanuks aluseks võtma vaidlustaja pakkumuse punktis 10.1.2 märgitud lahenduse, siis ei oleks saanud vaidlustaja pakkumusele alakriteeriumi nr 4.2 eest 5 punkti omistada, sest sellises protsessis ei oleks hankijalt oodatavate sammude arv saanud olla 0 (Dokumendi väljastamine koos ümbrikuga, mille käigus peab PPA, VäM-i või VTP ametnik või töötaja astuma samme Dokumendi eID aktiveerimiseks). Seega, erinevalt vaidlustuse punktis 3.2.1 märgitust, ei ole vaidlustaja pakkumusele võimalik hindamiskriteeriumi nr 4 eest kokku 15 hindepunkti omistada. Ka juhul, kui vaidlustaja pakkumusele omistatuks 10 punkti alakriteeriumi 4.1 eest, kuid 0 punkti alakriteeriumi 4.2 eest, saanuks vaidlustaja pakkumus võrreldes kolmanda isiku pakkumusega kokku vähem punkte. 2.3.14. Hankija on piisavalt selgelt määratlenud, mida tuleb hindamiskriteeriumi nr 4 tähenduses pidada sammuks (etapiks). 2.3.14.1. Nagu hankija on vastuse punktides 2.3.5 ning 2.3.7 ja selle alapunktides selgitanud, andis hankija hindamiskriteeriumi nr 4 kirjelduses põhjalikult juhiseid, et sammud tuleb esitada kogu protsessi ulatuses algusest lõpuni ning kuidas samme määratletakse (st mida hankija peab sammuks). Hindamiskriteeriumi nr 4 kirjelduses toodud sammude tunnuste (sealhulgas juhis, et samm on see, mida kasutaja või hankija peab füüsiliselt tegema), hankija esitatud sammude näidisloetelu ning lingilt avaneva näidisvideo põhjal oli arusaadav, milline tegevus kujutab endast selle hindamiskriteeriumi tähenduses sammu (etappi). Nii tuleb hankija esitatud juhistest 24 […] 15  üheseltmõistetavalt välja, et kasutaja poolt teostavaks sammuks tuleb pidada kasutaja nupulevajutust (s.t. füüsiline liigutus vajutada (klikkida) nuppu (näiteks klikkida nupule „Sulge“, klikkida akna sulgemiseks ristile)), samuti kasutaja füüsilist liigutust/toimingut eemaldada Dokument kaardilugejast jne. 2.3.14.2. Hankijale jääb arusaamatuks, et kui vaidlustajale jäi hankija põhjalikest juhistest olenemata sammude mõiste ja nende loetlemise metoodika selgusetuks (vaidlustuse p 3.2.10), siis miks ei esitanud vaidlustaja hankijale sammude arvestamise kohta mitte ühtegi küsimust. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja väited sammude määratlemise ebaselguse kohta on tagantjärgi otsitud. 2.3.14.3. Hankija sätestas juba TEE punktis 1.13, et kui enne taotluste (ja hiljem ka enne pakkumuse) esitamist ei ole huvitatud isik küsinud selgitusi mis tahes hanke alusdokumentides sätestatud tingimuse kohta, on hankijal õigus sisustada vastav tingimus mitmeti mõistetavuse korral ühepoolselt, arvestades hanke tulemusena sõlmitava lepinguga taotletavaid eesmärke. Nii DAE kui PEE punktides 1.7 rõhutas hankija omakorda üle, et kõik TEE-s ja DAE-s esitatud hankemenetlust käsitlevad reeglid ja põhimõtted kehtivad kogu hankemenetluse vältel, sh pakkumuse esitamisele ja menetlemisele. Eeltoodust lähtuvalt pidanuks vaidlustaja juhul, kui ta tõepoolest leidis, et sammude määratlemine on ebaselge, esitama hankijale enne pakkumuse esitamist sellekohase küsimuse. Kuna vaidlustaja selgitusi ei palunud, on tegemist vaidlustaja hoolsuskohustuse rikkumisega ning sellega seotud võimalike vaidlustaja eksimuste risk jääb vaidlustaja kanda. 2.3.14.4. Hankija on õigesti andnud vaidlustaja pakkumusele hindamiskriteeriumi nr 4.1 eest 0 punkti, sest […] Vaidlustaja ei ole hankija sellist seisukohta vaidlustuses ka vaidlustanud. 2.3.14.5. Kuna hindamiskriteeriumi nr 4 kohaselt oli väiksema sammude arvuga lahendusel eeldusi saada rohkem punkte, soovis vaidlustaja ilmselt näidata oma lahenduse sammude arvu võimalikult väiksena, riskides sellega, et […] 2.3.14.6. Hankija sätestas hindamiskriteeriumi nr 4 rakendamiseks selged reeglid, millised peavad olema protsessi kirjeldus, sammud ja nende taustategevused ja toimingud. Samuti sätestas hankija tagajärje (0 punkti) juhuks, kui neid reegleid ei järgita. Arvestades asjaolu, et […] Selline tegevus olnuks vastuolus hankija poolt RHAD-is kehtestatud hindamiskriteeriumitega. […] Vaidlustuse punktides 3.2.8 ja 3.2.12 öelduga soovib vaidlustaja tegelikkuses saavutada hankija poolt RHAD-s sätestatud hindamiskriteeriumite rakendamise reeglitest kõrvalekaldumist vaidlustaja kasuks, mis on õigusvastane ja tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise ja konkurentsimoonutuse. 3. Menetluslikud küsimused 3.1. Vaidlustuse läbivaatamine. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega ka kirjalikus menetluses, kuid kui vaidlustuskomisjoni hinnangul vajavad teatud küsimused arutamist istungil, on hankija hea meelega nõus vaidlustuse läbivaatamisega istungil. 3.2. Võõrkeelsete dokumentide tõlkimine. Hankemenetlus ja suhtlus pakkujatega ning hankemenetluse jooksul koostatud dokumendid on olnud suures osas ingliskeelsed, kuid hankija on käesolevas vastuses ja hankija 01.09.2023 otsuse põhjenduste protokollis lahendanud tõlkimise vajaduse selliselt, et põhjenduste protokollis ja käesolevas vastuses on asjaomast ingliskeelset tekstiosa kas refereeritud eesti keeles või tõlgitud eesti keelde. Seetõttu ei ole hankija esitanud käesoleva vastusega koos asjaomaste ingliskeelsete tekstide tõlkeid. Juhul, kui VAKO peab tõlgete esitamist teatud osas vajalikuks, on hankija valmis VAKO nõudel korraldama vajalikus osas ja ulatuses ingliskeelsete tekstide väljavõtete tõlkimise. 16 3.3. Tõendite esitamine. Hankija esitab vaidlustuskomisjonile tõendid, mis ei ole kättesaadavad riigihangete registrist. Kõik vastuse lisad (lisad 1-3) on konfidentsiaalsed ja hankija palub neid mitte avaldada ei vaidlustajale ega kolmandale isikule. Seejuures on vastuse lisad 2 ja 3 konfidentsiaalsed isegi väljavõtte kujul. 3.4. Ärisaladuse kaitse. Hankija on vastuses kollasega tähistanud selle osa, mis sisaldab ärisaladust (nii vaidlustaja, kolmanda isiku ärisaladus kui muude isikute ärisaladus) ning hankija taotleb nende osade konfidentsiaalsena hoidmist nii vaidlustaja kui kolmanda isiku eest. Hankija on ette valmistanud oma vastuse ärisaladuseta versiooni, kus ärisaladusega kaetud osa on välja võetud ja asendatud nurksulgudega. Kolmanda isiku pakkumus on kättesaadav riigihangete registrist, kuid kolmas isik on selles sisalduva info märkinud oma ärisaladuseks ja hankija taotleb selle konfidentsiaalsena hoidmist. Ärisaladuse kaitse kaalub üles vaidlustaja huvi tutvuda kolmanda isiku pakkumusega suuremas ulatuses kui see, mida hankija on kolmanda isiku pakkumuse kohta RHS-ist tulenevalt juba avaldanud. 3.5. Esindusõigus. Vandeadvokaat Merit Lind kinnitab, et ta on Politsei- ja Piirivalveameti lepinguline esindaja. Lisad: 1. Hankija 01.09.2023 otsuse põhjenduste protokoll (KONFIDENTSIAALNE); 2. Lisa 2 […] (KONFIDENTSIAALNE); 3. Lisa 3 […] (KONFIDENTSIAALNE). /digitaalallkiri/ Merit Lind vandeadvokaat Politsei- ja Piirivalveameti lepinguline esindaja 17