dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 27. september 2023
Viit
12.2-10/23-140/410-6
Registreeritud
27. september 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kinnisvarateenindus OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-140
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Kinnisvarateenindus seisukohad 2023-09-27.asice110 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] Riigihange: Nr 266204 “AS Tallinna Lennujaam hoonete igapäevase hoolduskoristus- ja eripuhastustööde teenuse ostmine“ Hankija: AS Tallinna Lennujaam Registrikood 10349560 Tartu mnt 101 Tallinn [email protected] [email protected] Vaidlustuse esitaja: OÜ Kinnisvarateenindus Registrikood 10366541 Peterburi tee 44, 11415 Tallinn Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Piia Raide Advokaadibüroo LEXTAL Rävala 4, 10143 Tallinn Tel: 6 400 250 E-post: [email protected] Kolmas isik: Stell Eesti AS Registrikood 10031220 A. H. Tammsaare tee 47 Tallinn Margus Välling E-post: [email protected] OÜ KINNISVARATEENINDUS SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 27. septembril 2023 I Seisukohad hankija ja kolmanda isiku vastusele 1. Hankija on vaidlustusele 21.09.2023 esitatud vastuses esiteks osundanud, et hankijal jäi eksimuse tõttu 08.09.2023 pakkujatele edastatud otsuse juurde lisamata punktide jaotus pakkumuste lõikes. Vaidlustaja osundab, et hankija ei edastanud pakkujatele otsust, vaid üksnes teate otsuse kohta. Hankija on seega möönnud RHS § 47 lg 4 p 3 rikkumist. Kas tegu oli inimliku eksitusega või tahtliku rikkumisega varjamaks pakkujate eest asjaolu, et pakkumuste hindamise aluseks olid teised maksumused võrreldes pakkujate poolt hankes hindamiskriteeriumite alusel esitatuga, jääb küsitavaks. Hankija ei ole vaidlustajale teadaolevalt siiani teistele pakkujatele RHS § 47 lg 4 p 3 kohast teavet edastanud, vastupidist ei ole kinnitanud ega tõendanud hankija ega kolmas isik. 2. Hankija on möönnud, et hindamiskriteerium ja hindamismetoodika ei olnud hankes selgelt sätestatud. Hankija on viidanud HD punktile 2.7 ja 2.7.1.1.1 justkui ülimuslikule hindamiskriteeriumi sätestamise alusele, millest peaks antud juhul lähtuma. Vaidlustaja osundab, et HD punktis 2.7 ega 2.7.1.1.1 ei nähtu, millist hinda LEXTAL hankija pakkumuste hindamisel võrdleb, kas hooldusteenuse kuutasu või pakkumuse kogumaksumust. Seega ei anna viidatud HD punktid käesolevas vaidluses selgust. Ei ole alust väiteks, et HD-s sätestatud üldisi punkte hindamiskriteeriumi kirjelduse kohta tuleks tõlgendada ülimuslikuna dokumendist pealkirjaga „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. See, millist pakkumuses väljatoodud maksumust hankija hindab, peab olema selgelt välja toodud. Antud juhul on hankija seda kirjeldanud eRHR lehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, mille alusel on register koostanud automaatselt ka vastava pdf faili. Arusaamatu on hankija väide, et eRHR ei võimalda hankijal vahelehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ oleval vormil sisulisi muudatusi teha. Hankija ise sisestab vahelehele „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ info, millist hindamiskriteeriumi ta rakendab. Ei ole ju kahtlust selles, et hankija ise sisestas vahelehele „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ hindamiskriteeriumi nimetuseks „Hoonete hoolduskoristus eeldatav kuumaksumus ilma käibemaksuta“ ja järgmise kirjelduse: Hoonete hoolduskoristus eeldatav kuumaksumus ilma käibemaksuta. Pakkuja peab sisestama hanke alusdokumendi lisa vormil II lehel “Vorm II-1 koond” real nimetusega “Hoonete hoolduskoristusteenuse eeldatav kuumaksumus” toodud maksumuse ilma käibemaksuta.” Register ei sisestanud seda teksti hankija eest. 3. Asjaolu, et kuuest hankel osalenud pakkujast sisestas viis pakkujat pakkumuse maksumusena just küsitud hoonete hoolduskoristuse eeldatava maksumuse ja mitte pakkumuse kogumaksumuse, näitab ilmekalt, et üle 83% pakkujatest sai hindamiskriteeriumist teisiti aru, kui hankija. Ka kolmanda isiku Stell Eesti OÜ vastusest nähtub, et ka tema oli veendunud, et hankija küsis pakkumuse maksumusena just hooldusteenuse maksumust ja mitte pakkumuse kogumaksumust. Kolmas isik on ekslikul seisukohal, et hankija võrdles pakkumusi pakkujate esitatud hooldusteenuse kuumaksumuse alusel. Hankija on oma vastuses osundanud, et hindas pakkumusi nende kogumaksumuste alusel. Hankija on rikkunud RHS § 117 lg- t 1. Hankija tegevus ei ole läbipaistev ega kontrollitav, kuna pakkumusi on võrreldud näitajate alusel, mis ei ole pakkujatele nähtavad ega kontrollitavad. 4. Vaidlustaja on vaidlustuse punktis 16 esitatud põhjendused selle kohta, kuidas kehtiv hindamiskriteerium, mis ei arvesta hankelepingu mahtu kuuluvaid jäätmekäitluse, eripuhastustööde ega hügieenitarvikute maksumusi, võimaldas pakkujatel moonutada ausat konkurentsi ning esitada hindamisele kuuluvat hoolduskoristuse kuutasu turuhinnast madalamana ning hindamisele mittekuuluvate teenuste tasu turuhinnast kõrgemana, et suurendada pakkumuse edukaks osutumise võimalust ja katta hoolduskoristuse maksumuse puudujääki hindamisele mittekuuluvate teenuste maksumuse arvelt. See tekitab näiliku kuvandi pakkumuse soodsusest, kuigi tegelikkuses võib hankelepingu maksumus osutuda teistest kallimaks, mis on sisuliselt konkurentsi moonutamise võimaldamine ja avalike vahendite ebaefektiivne kasutus. Hankija on rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise ja avalike vahendite säästliku kasutamise põhimõtet, jättes järgimata RHS § 3 p-des 1, 2 ja 5 sätestatud kohustused. Selliste hindamiskriteeriumite alusel ei ole võimalik hankemenetlust jätkata, sest need ei võimalda tagada pakkujate võrdset kohtlemist ega taga avalike vahendite säästlikku ja otstarbekat kasutamist. 5. Kolmas isik on väitnud, et olukorras, kus vaidlustajale on teada kõikide pakkujate hinnad teenuste osade kaupa (nii muutumatu teenuse kuumaksumused kui ka muutuvate teenuste kuumaksumused) annaks see vaidlustajale uue hanke läbiviimisel olulise eelise teiste pakkujatega võrreldes, mis ei võimaldaks tagada pakkujate võrdset kohtlemist, ausat konkurentsi ja avalike vahendite säästlikku kasutamist. Vaidlustaja märgib, et talle on võrdselt teiste pakkujatega eRHR-ist nähtavad pakkujate poolt esitatud hooldustööde kuumaksumused ning hankija esitatud selgituses ja käesolevas vaidlustuses avaldatud (ja seega ka kolmandale isikule teatavaks saanud) pakkumuste hindamise aluseks olnud pakkumuste kogumaksumused. Hankijal on RHS § 47 lg 4 p 3 alusel kohustus edastada hindamise 2 LEXTAL aluseks olnud pakkumuste maksumused kõigile pakkujatele. RHS § 461 lg 1 p 1 kohaselt ei ole pakkumuse maksumus ega osamaksumus ärisaladus. Seega ei oma vaidlustaja mistahes täiendavat infot teiste pakkumuste kohta, mis võiks anda vaidlustajale uues hankes mistahes eelise teiste pakkujate ees. 6. See, et hanke alusdokumentides kehtestatud hindamiskriteeriumide kohta ei olnud pakkujad varem küsimusi ega vaidlustusi esitanud, ei tähenda, et kriteerium on õiguspärane ning et seda saaks kasutada hanke jätkamisel. Antud juhul ei ole tegemist ühe pakkuja subjektiivset õigust puudutava rikkumisega, vaid hankija poolse riigihangete üldpõhimõtete mittejärgimisega, mille tõttu ei ole võimalik hanget jätkata. Pakkuja roll ei ole teostada järelevalvet hankija korraldatud hanke seaduspärasuse üle ja kulutada ressursse vaidlustuste esitamisele. Hankijal on endal kohustus põhjendatud alusel tunnistada hankemenetlus kehtetuks. Põhjendatud aluseks on mh olukord, kus hanke tingimustes esineb vastuolu või õigusvastasus, mida ei ole võimalik enam kõrvaldada (kuna hanke alusdokumentide muutmise aeg on lõppenud). Kui hankija seda omaalgatuslikult ei tee, on alust pöörduda Rahandusministeeriumi poole järelevalvemenetluse algatamiseks. 7. Eelnevast tulenevalt jääb vaidlustaja vaidlustuses esitatu juurde. II Menetluskulude nimekiri 8. Vaidlustaja palub vastavalt RHS § 198 lg-le 1 mõista hankijalt välja vaidlustaja poolt kantavad lepingulise esindaja kulud summas 1515 eurot ja vaidlustuselt tasutud riigilõiv summas 1280 eurot, kokku 2795 eurot. 9. Vaidlustajale osutatakse õigusabi tunnihinnaga 180 eurot (km-ta). 10. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud koosnevad järgmistest toimingutest: materjalide analüüs ja suhtlus kliendiga (1,5h = 270 EUR); vaidlustuse koostamine, õiguspraktika analüüs (5h = 900 EUR); vastaspoolte vastuste analüüs (25 min = 75 EUR); vaidlustaja seisukohtade koostamine (1,5h = 270 EUR); Kokku 1515 eurot km-ta. 11. Vaidlustaja kinnitab, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. Kinnisvarateenindus OÜ nimel, lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Raide vandeadvokaat 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel