Kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 23. veebruari 2004. a määruse nr 33 „Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja kord, elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseis ning aruande täitmise ja tõendamise kord““ muutmise eelnõu

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1263 - Kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 23. veebruari 2004. a määruse nr 33 „Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja kord, elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseis ning aruande täitmise ja tõendamise kord““ muutmise eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.10.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/54248b79-b282-4bda-a79d-730e43f0fffa Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/54248b79-b282-4bda-a79d-730e43f0fffa?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EELNÕU 20.09.2023 KLIIMAMINISTRI MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 23. veebruari 2004. a määruse nr 33 „Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja kord elektrienergia tootmisel kombineeritult taastuvast ja muust energiaallikast“ muutmine Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 58 lõike 7 ning § 593 lõike 9 alusel. Majandus- ja taristuministri 23. veebruari 2023. a määruses nr 33 „Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja kord elektrienergia tootmisel kombineeritult taastuvast ja muust energiaallikast” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja kord, elektrienergia ning koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseis, aruande täitmise ja tõendamise kord ning kütuse kütteväärtuse määramise kord ja tingimused“; 2) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „lõike 7“ tekstiosaga „ning § 593 lõike 9“; 3) paragrahv 1 täiendatakse pärast sõnu „muust energiaallikast“ lause osaga „ning elektrienergia ja koostootmise protsessis toodetud soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseisu, aruande täitmise, esitamise ja tõendamise korra ning kütuse kütteväärtuse määramise korra ja tingimused“; 4) paragrahv 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) tootja – elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest, kombineeritult taastuvast ja muust energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrituruseaduse tähenduses.“; 5) paragrahv 3 pealkirja täiendatakse pärast sõnu „koguse arvestus“ sõnadega „ning elektrienergia ning koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseis“; 6) paragrahvi 3 lõike 1 lause osa „Kombineeritult nii taastuvast energiaallikast kui ka muust energiaallikast elektrienergia tootja (edaspidi tootja)“ asendatakse sõnaga „tootja“; 7) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Tootja sisestab eelnenud kalendrikuu jooksul elektri- ja soojusenergia tootmiseks tarbitud kütuste kohta energiamajanduse korralduse seaduse § 3210 lõikes 1 nimetatud elektroonilise andmebaasi (edaspidi register) järgmised andmed: 1) kasutatud kütuseliik ja kogus kilogrammides või kuupmeetrites; 2) kasutatud kütuse alumine kütteväärtus megadžaulides kilogrammi kohta, maagaasi puhul megadžaulides normaalkuupmeetri kohta MJ/kg, gaasil MJ/nm3.“; 8) paragrahv 5 lõiget 2 täiendatakse teise lausega „Kütteväärtuse teabe õigsuse eest vastutab elektrienergia tootja ka juhul, kui kütuse tarnelepingu järgi on kütteväärtuse määranud teine osapool.“; 9) paragrahv 5 lõike 7 sissejuhatav lause ja punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kütuse, sealhulgas jäätmekütuse biolaguneva komponendi, kütteväärtuse määramist tõendavaks dokumendiks on: 1) akrediteeritud meetodeid kasutava katselabori katseprotokoll vahetult kütuseproovi kütteväärtuse määramise kohta; 2) kütuse ostu-müügileping, mis sisaldab kütteväärtuse näitajat;“; 10) paragrahv 5 lõike 8 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „tootja juhendi“ lauseosaga „ja esitab selle põhivõrguettevõtjale“; 11) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: (10) Juhul, kui tootja kasutab kütteväärtuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõige 3 punktis 2 nimetatud arvutuslikku meetodit, siis kohustub tootja tellima käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhendi koostamiseks vajaminevad uuringud ja analüüsid ning neid ajakohastama koheselt, kui alusandmed muutuvad, kuid mitte harvem kui iga viie aasta järel ning juhendit vastavalt uuendama.“; 12) paragrahv 6 täiendatakse lõigetega 4 kuni 7 järgmises sõnastuses: „(4) Kui tootja kasutab energia tootmiseks jäätmeid jäätmeseaduse tähenduses, tõendab tootja eraldi energia tootmiseks kasutatud biolagunevate jäätmete osakaalu ja kütteväärtuse iga kütusepartii kohta vastavalt paragrahvile 5. (5) Kui tootja kasutab energia tootmiseks jäätmeid jäätmeseaduse tähenduses ja määrab biolagunevate jäätmete osakaalu arvutuslikult, siis tuleb biolaguneva osa leidmiseks kasutada Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2018/1999 artikkel 26 lõike 3 alusel koostatud kasvuhoonegaaside inventuuris avaldatud biolagunevate jäätmete osakaalu, mis ei ole vanem kui 2 aastat või toetuda värskematele andmetele. (6) Kui tootja kasutab energia tootmiseks imporditud jäätmeid, määrab tootja, missugune oli aruandeperioodil elektrienergia tootmiseks kasutatud sisseveetud jäätmete osakaal jäätmete päritoluriigiti ning sisseveetud jäätmetes sisalduva biolaguneva komponendi osakaal ja kütteväärtus vastavalt paragrahv 5 lõikele 7. (7) Kui tootja kasutab energia tootmiseks imporditud jäätmeid ja määrab biolagunevate jäätmete osakaalu arvutuslikult, siis tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2018/1999 artikkel 26 lõike 3 alusel koostatud kasvuhoonegaaside inventuuris avaldatud sisseveetud jäätmetes sisalduvast biolaguneva komponendi osakaalust, mis ei ole vanem kui 2 aastat või toetuda värskematele andmetele.“; 13) määrus täiendatakse §-ga 8 järgmises sõnastuses: „§ 8. Andmete esitamine Registrisse ebaõigete andmete esitamise korral esitab tootja põhivõrguettevõtjale õiged andmed viivitamatult pärast eeltoodust teatavaks saamist.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Minister Keit Kasemets Kantsler  Rahandusministeerium 25.09.2023 nr 1-4/23/4425 Majandus- ja taristuministri 23. veebruari 2004. a määruse nr 33 „Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja kord elektrienergia tootmisel kombineeritult taastuvast ja muust energiaallikast“ muutmine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 23. veebruari 2004. a määruse nr 33 „Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja kord, elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseis ning aruande täitmise ja tõendamise kord““ muutmise määruse eelnõu. Palume eelnõule tagasisidet 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1) määruse eelnõu 2) määruse eelnõu seletuskiri Teadmiseks: Elering AS, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Energia AS Anastassia Batulin, 625 6359 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  20.09.2023 Kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 23. veebruari 2004. a määruse nr 33 „Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja kord, elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseis ning aruande täitmise ja tõendamise kord““ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõukohase määruse eesmärk on sätestada elektrienergia ning koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseis ning aruande täitmise ja tõendamise kord. Muudatuse tingis elektrituruseaduse (edaspidi ELTS ) 17.03.2023 jõustunud muudatus, mille kohaselt seati tootjatele koostootmise režiimil toodetud soojusenergia tootmiseks kasutatava kütuse aruandluskohustus. Muudatusega sätestati ka volitusnorm aruannete andmekoosseisu, täitmise, esitamise ja tõendamise korra kehtestamiseks ning kütuse kütteväärtuse arvestamiseks. Edaspidi on tootjatel kohustus edastada andmed kasutatud kütuste kohta süsteemihalduri loodud elektroonilisse andmebaasi, seni aruandluskohustus vajalikus detailsuses puudus. Samuti on tootja kohustus arvestada kütuse kütteväärtus vastavalt eelnõukohase määruse täpsustatud meetodile. Kuna muudetavas määruses sätestatud taastuvast energiaallikast elektrienergia osakaalu määramise protsess ja eelnõukohaselt kehtestatav elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse aruandlust puudutav on seotud, siis on otstarbekas need kehtestada ühes määruses. Vastasel juhul oleks kahes määruses väga palju korduvaid elemente, nt kütuse koguse ja kütteväärtuse määramine. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegi Kliimaministeeriumi energeetika osakonna nõunik Anastassia Batulin (tel: 625 6359, e-post: [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Helen Holtsman (tel: 6262 820, e-post: [email protected]) Keeletoimetaja oli Kliimaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Eelnõu õiguslik alus Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 58 lõike 7 ning § 593 lõike 9 alusel. 1.4. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus sätestatakse taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja kord, elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseis ning aruande täitmise ja tõendamise kord. Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Pealkirja tuuakse sisse järgnev lauseosa „elektrienergia ning koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseis, aruande täitmise ja tõendamise kord ning kütuse kütteväärtuse määramise kord ja tingimused“. Punktiga 2 täiendatakse määruse preambulit viitega volitusnormile, so § 593 lõikele 9, mis annab aluse kehtestada määrusekohased muudatused. Punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 1 selliselt, et määruse reguleerimisala laieneks ka elektrienergia ja koostootmise protsessis toodetud soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseisu, aruande täitmise, esitamise ja tõendamise korrale ning kütuse kütteväärtuse määramise korrale ja tingimustele. Punktiga 4 täiendatakse määruse paragrahvi 2 ning lisatakse „tootja“ termin. Kehtiva § 58 lõike 7 alusel kehtestatud määruse kohaselt on termin „tootja“ defineeritud § 3 lõikes 1 kitsamalt ehk üksnes kombineeritult taastuvast ja muust energiaallikast elektrienergia tootjana. Elektrituruseaduses on tootjaks elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil, kuid määruse kontekstis on tootja mõistet täpsustatud. Edaspidi nimetatakse määruses tootjaks elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest või kombineeritult taastuvast ja muust energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrituruseaduse tähenduses. Punktiga 5 täiendatakse paragrahv 3 pealkirja selliselt, et paragrahvi sisu kajastaks ka elektrienergia ja koostootmise protsessis toodetud soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseisu. Punktiga 6 asendatakse lause osa „Kombineeritult nii taastuvast energiaallikast kui ka muust energiaallikast elektrienergia tootja (edaspidi tootja)“ asendatakse sõnaga „Tootja“. Tootja definitsioon on täpsustatud ja tõstetud ülejäänud mõistete juurde punktiga 3. Punktiga 7 sätestatakse elektrienergia tootmiseks kastutatud kütuse aruande andmekoosseis. Sättes loetletud andmed tuleb esitada põhivõrguettevõtjale iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eelmisel kalendrikuul energia tootmiseks kasutatud kütuste kohta vastavalt elektrituruseaduse § 593 lõikele 2. Tegemist on andmetega, mis on vajalikud taastuvast energiaallikast toodetava elektri osakaalu määramiseks ja tõhusa koostootmise nõuetele vastavuse hindamiseks. Tegemist on andmetega, mida suures osas juba praegu ettevõtted igakuiselt esitavad energiamajanduse korralduse seaduse § 3210 lõikes 1 nimetatud elektroonilise andmebaasi kaudu selleks, et tõendada tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia kogust, mille eest on võimalik saada toetust elektrituruseaduses sätestatud alusel või päritolutunnistusi energiamajanduse korralduse seaduses sätestatud alusel. Punktiga 8 täiendatakse paragrahvi 5 lõiget 2 lausega, mis sätestab elektrienergia tootjale kohustuse vastutada esitatud kütteväärtuse teabe eest ka juhul, kui kütuse tarnelepingu järgi on kütteväärtuse määranud teine osapool. Punktiga 9 täiendatakse paragrahvi 5 lõiget 7, selliselt, et lisaks maagaasile, vedelkütusele ja tahkele kütusele kehtivad hetkel kehtivas määruses nr 33 määramise meetodid ka jäätmekütuse biolaguneva komponendile. Punktiga 10 täiendatakse paragrahvi 5 lõiget 8 selliselt, et tootja on kohustatud esitama koostatava juhendi põhivõrguettevõtjale. See tagab, et põhivõrguettevõtja kui toetuseid väljamaksev üksus, on kursis tootja kasutatavate meetodite ja biolaguneva komponendi määraga. Punktiga 11 täiendatakse paragrahvi 5 uue lõikega 10. See sätestab, et kasutades kütteväärtuse määramiseks arvutuslikku meetodit kohustub tootja tellima käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhendi koostamiseks vajaminevad uuringud ja analüüsid ning neid ajakohastama koheselt, kui alusandmed muutuvad, kuid mitte harvem kui iga viie aasta järel ning juhendit vastavalt uuendama. See on vastavuses Keskkonnaameti poolt teostatava keskkonnalubadest tuleneva kontrolliga. Nimelt lähtuvalt WI PVT 1 9. ja 11. ning LCP PVT 2 9-st seab Keskkonnaamet käitajale kõrvaltingimuse esitada iga 5a tagant sortimisuuring, mis hõlmab nelja uurimisetappi (üks kord kvartalis) ja mille kavandamisel ja läbiviimisel lähtutakse rahvusvahelistest proovivõtmise ning jäätmeanalüüsi meetodite standarditest ja juhenditest. Biolaguneva osa hindamise üheks võimaluseks on läbi viia sisendjäätmete sortimisuuring (kasutades NT envir 001_Solid waste, municipal_Sampling and characterisation_Nordtest Method või muud samaväärset). Kütteväärtuse hindamiseks võib proovid võtta kasutades, kas standardit EVS-EN ISO 21645 või alternatiivselt standardit EVS-EN ISO 18135. Proovi ettevalmistamisel võib lähtuda standardist EVS-EN ISO 21646 või alternatiivselt standardist EVS-EN ISO 14780. Kütteväärtuse määramisel tuleb kasutada standardiseeritud meetodit. Antud säte kehtib vaid suurtele põletusseadmetele, kus kütuse põletamiseks käitises rakendatakse seadet, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. Keskmise võimsusega põletusseadmetele nimisoojusvõimsusega 1 MW või suurem ning väiksem kui 50 MW rakenduvad keskkonnaministri määruses nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“3 toodud nõuded. Punktiga 12 täiendatakse paragrahvi 6 lõigetega 4 kuni 7. Lõige 4 sätestab, et kasutades energia tootmiseks jäätmeid jäätmeseaduse tähenduses tuleb tootjal eraldi tõendada energia tootmiseks kasutatud biolagunevate jäätmete osakaal ja kütteväärtus iga kütusepartii kohta vastavalt määruse paragrahvile 5. 1 Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/2010, 12. november 2019, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused jäätmete põletamise kohta 2 Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/2326, 30. november 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017018?leiaKehtiv Lõige 5 sätestab, et kasutades energia tootmiseks jäätmeid jäätmeseaduse tähenduses ning määrates biolagunevate jäätmete osakaalu arvutuslikku meetodiga, tuleb biolaguneva osa leidmiseks kasutada Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2018/1999 artikkel 26 lõike 3 alusel koostatud kasvuhoonegaaside inventuuris avaldatud biolagunevate jäätmete osakaalu, mis ei ole vanem kui 2 aastat või toetuda värskematele andmetele. Lõige 6 sätestab, et kasutades imporditud jäätmeid tuleb tootjal määrata missugune oli aruandeperioodil elektrienergia tootmiseks kasutatud sisseveetud jäätmete osakaal jäätmete päritoluriigiti ning sisseveetud jäätmetes sisalduva biolaguneva komponendi osakaal ja kütteväärtus vastavalt paragrahv 5 lõikele 7. Lõige 7 sätestab, analoogselt lõikele 5, et kasutades energia tootmiseks imporditud jäätmeid ning määrates biolagunevate jäätmete osakaalu arvutuslikku meetodiga, tuleb biolaguneva osa leidmiseks kasutada Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2018/1999 artikkel 26 lõike 3 alusel koostatud kasvuhoonegaaside inventuuris avaldatud sisseveetud jäätmetes sisalduvat biolagunevate jäätmete osakaalu, mis ei ole vanem kui 2 aastat või toetuda värskematele andmetele. Punktiga 13 täiendatakse määrust paragrahviga 8, selle sätte kohaselt peab ettevõtja teatama põhivõrguettevõtjale õiged andmed viivitamatult, kui ilmneb, et registrisse esitatud andmed ei ole õiged. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohaselt võetakse kasutusse termin „tootja“, mida on selgitatud seletuskirja eelnõu sisu ja võrdleva analüüsi punkti 4 põhjendustes. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 5. Määruse mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. See määrus korrastab ja selgitab andmete edastamise vajadust ettevõtjatele. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisega ei kaasne kohaliku omavalitsuse üksustele, riigile ega erasektorile kulutusi ega täiendavaid tegevusi. Tegelikkuses neid andmeid juba esitatakse registrisse. 7. Määruse jõustumine Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. Eelnõu saadetakse teadmiseks ja ettepanekute tegemiseks Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eleringile ja aktsiaseltsile Eesti Energia. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud Keskkonnaameti esitatud ettepanekuid.