HID CID LIMITED täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon 26.09.2023 Tartu mnt 85 10115 TALLINN Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] HID CID LIMITED TÄIENDAV SEISUKOHT Riigihange: Riigihange „ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuse ja teiste teenuste tellimine“ Riigihanke viitenumber: 254499 Hankija: Politsei- ja Piirivalveamet Registrikood: 70008747 Aadress: Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn e-post: [email protected], kontaktisiku e-post: [email protected] Hankija esindaja: Vandeadvokaat Merit Lind Advokaadibüroo FORT e-post: [email protected] Kolmas isik I: HID CID LIMITED Ühendkuningriigi registrikood: 12027509 Aadress: Maplewood Crockford Lane, Chineham Business Park, Basingstoke, United Kingdom, RG24 8YB Kolmanda isiku esindajad: Vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo COBALT Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn Tel: 665 1888 Menetlusdokumendid: [email protected] Vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus Tartu mnt 82, 10112 Tallinn Tel: 53 419 810 Menetlusdokumendid: [email protected] Vaidlustajad IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS (ühispakkujad): Registrikood 440305282 IDEMIA FRANCE SAS Registrikood 340709534 Aktsiaselts Hansab Registrikood 10035867 Vaidlustajate esindajad: Vandeadvokaat Martin Männik Pohla & Hallmärgi Eesti Läti Leedu +372 665 1888 +371 6720 1800 +370 5250 0800 [email protected] [email protected] [email protected]  e-post: [email protected] Vandeadvokaadid Tambet Toomela ja Kaarel Berg Eversheds Sutherland Ots&Co e-post: [email protected]; [email protected] Kolmas isik II: Thales DIS Finland Oy Soome registrikood: 0826277-7 Aadress: Myllynkivenkuja 4, 01620 Vantaa Kolmanda isiku esindajad: Vandeadvokaadid Erki Fels ja Priit Lätt Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal Tatari 1, 10141 Tallinn e-post: [email protected] 1 MENETLUSE KÄIK 1.1 12.09.2023. a esitasid ühispakkujad IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaselts Hansab (Vaidlustaja) vaidlustuse HID CID LIMITED (kolmas isik, HID) ja Thales DIS Finland Oy (kolmas isik, Thales) pakkumuste vastavaks ning Thalese pakkumus edukaks tunnistamise otsuse peale. 1.2 Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas HID’ile vaidlustuse teksti ja andis vastamiseks tähtaja kuni 15.09.2023, mida pikendati Hankija taotlusel kuni 20.09.2023. 1.3 Hankija vaidles täies ulatuses vaidlustusele vastu ning palus vaidlustuse jätta rahuldamata. HID ja Thales vaidlesid vaidlustusele kumbki ennast puudutavas osas vastu. HID toetas ühtlasi Vaidlustaja seisukohti Thalese pakkumuses ristsubsideerimise keelu rikkumise osas. 1.4 VAKO määras asja lahendamise kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 26.09.2023. 2 TÄIENDAV SEISUKOHT 2.1 HID jääb enda 20.09.2023 esitatud seisukohtade ja argumentide juurde. Vaidlustaja väited HID’i pakkumuse mittevastavuse kohta on täielikult alusetud ja tõendamata ning HID nõustub vastavas osas ka Hankija seisukohtadega, mis Vaidlustaja väited üheselt ümber lükkavad. HID esitab käesolevaga täiendavad seisukohad, eelkõige vastuseks Hankija ja Thalese seisukohtadele Thalese pakkumuses ristsubsideerimise keelu rikkumise osas – Hankija ja Thalese seisukohad on vastavas osas ebaõiged. Thalese pakkumus on ristsubsideerimise keeluga vastuolus ega vasta seetõttu hanketingimustele. 2.2 Hankija on jätnud kontrollimata PEE p-s 3.5.10 nõutud omahinnad 2.2.1 PEE p 3.5.10 kohaselt pidid kõik pakkujad esitama pakkumuse koosseisus TEE lisas 6.1. „Maksumuse vorm“ toodud Dokumentide (Dokumendid nr 1-5) ja arendustööde (rendustööde a-c) omahinnad (ilma käibemaksuta). Nimetatud andmed on osa teabest, mida hankija võib arvestada punktis 3.5.9.1 sätestatud ristsubsideerimise keelu järgimise kontrollimisel. Hankija selgitas tingimuses veel täiendavalt, et omahindade esitamata jätmine võrdub pakkumuse mittevastavusega ning hankijal on õigus pakkumus tagasi lükata. 2|7 2.2.2 HID’il on kahtlus, et Thales ei esitanud nõutud andmeid või Hankija ei kontrollinud koos pakkumusega esitatud omahindasid, sest kummagi seisukohas ei ole viidatud RHAD kohaselt nõutud omahindade olemasolule ega nende kontrollimisele. Juhul, kui see tõele vastab, on Hankija rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet ja RHS § 114 lg 2, sest RHADs on selgelt toodud andmete esitamata jätmise tagajärg - pakkumuse mittevastavus. Juhul, kui andmed on esitatud, aga Hankija ei kasutanud neid ristsubsideerimise keelu kontrollimisel (mida nii Hankija kui Thalese seisukohtade väitel tehti), siis on tegemist olulise menetlusveaga, mis tingib Hankija tehtud hindamisotsuse1 õigusvastasuse. 2.3 Hankijal puudub suur kaalutlusruum ristsubsideerimise keelu rikkumise tagajärgede osas 2.3.1 HID ei nõustu Hankija väidetega, et tal on hetkel suur kaalutlusruum otsustamaks, kas pakkumuse hind on põhjendatud või mitte (vt Hankija 20.09.2023 seisukoha p 3.2.13). Käesolev vaidlus ei ole RHS § 115 vaidlus, vaid PEE p 3.5.9.1 sõnastusest tulenevalt RHS § 114 üle käiv vaidlus. Hankija on sõnaselgelt seadnud nõude, et Dokumentide kulusid ei tohi omavahel ristsubsideerida ja igal Dokumendil peab olema seega õiglane hind, mis kajastab selle dokumendi tootmise kulu. Samuti on tingimuses toodud selge tagajärg – ristsubsideerimise keelu rikkuva pakkumuse esitamisel on hankijal õigus tunnistada pakkumus mittevastavaks ja lükata pakkumus tagasi (PEE p 3.5.9.1 viimase lause lõpp). Tingimus ei viita ega ole tõlgendatav kui põhjendamatult madala pakkumuse hindamise komponent, seda enam, et Thalese pakkumus on tervikuna kõige kallim pakkumus ning ületab teiste pakkujate kogumaksumuste suurust oluliselt (vt järgnev tabel). Maht Thales DIS HID CID LIMITED IDEMIA hind Finland Oy hind hind (eurodes) (eurodes) (eurodes) Isikutunnistus 1900000 17 955 000 15 637 000 17 005 000 Elamisloa kaart 377000 10 386 350 5 266 690 3 700 000 Digitaalne 23000 89 700 160 540 127 190 isikutunnistus Diplomaatiline 4900 19 110 35 035 22 050 isikutunnistus Ajutise kaitse 350 1 365 1 390 770 taotleja kaart Kokku 28 451 525 21 100 655 20 925 010 2.3.2 RHS § 115 lg 1 alusel saab põhjendamatult madala maksumuse kahtlus tekkida vaid juhul, kui pakkumus tervikuna on alapakkumuse kahtlusega. 2 Analüüsides isiku pakutud hindasid ja kogu teenitavat tulu (vt tabel ülal), ei saa kellelgi vist olla kahtlust, et hankelepingu täitmine oleks Thalese jaoks kahjumlik. 2.3.3 Vastupidiselt Hankija poolt vastuse p-s 3.2.5 märgitule, et ettevõtjate tegevusse sekkumine ei olnud Hankija eesmärk, ei ole vaidlust selles, et ristsubsideerimise keelamine on sekkumine ettevõtja ettevõtlusvabadusse, kuid ka see argument ei ole enam asjakohane, 1 Käesolevaga ei ole mõeldud hindamisotsust RHS § 117 lg 1 mõttes, vaid otsustuse liigiga kohtuliku järelevalve mõttes, kus tegemist ei ole mitte kaalutlusotsusega, vaid hindamisotsusega, mille osas peab VAKO kontrollima selle paikapidavust. 2 Vt RHS § 115 komm 14 ja seal viidatud kohtupraktika. K. Matteus, T. Väljaots. M. Parind, M.A. Simovart (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2019) 3|7  sest Hankija on juba teinud vastava põhimõttelise otsuse ja PEE-s hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelanud. Juhul, kui riigihanke alusdokumendid sätestavad ristsubsideerimise keelu, tuleb vastavast keelust lähtuda (RKHKo 04.11.2020 nr 3-20-924, p 22, TlnRKo 13.01.2022 nr 3-21-2077). 2.3.4 Küsimus on seega pakkujate võrdses kohtlemises. Sh esitas HID PEE p 3.5.9.1 ja 3.5.10 alusel hinnad sellisel viisil, nagu Hankija oli arusaadavalt soovinud – õiglaselt igale dokumendile vastavalt nende tegelikule kuluproportsioonile. Küsimus ei olegi niivõrd Thalese üksikute hindade võrdluses teiste pakkujatega (nagu Hankija on enda vastuses korduvalt välja toonud viidates ka vastavale kohtupraktikale), vaid Thalese pakkumuses endas toodud ebakõlades, mis kajastab ilmselget manipulatsiooni hindamiskriteeriumitega, eirates hankelepingu sisest ristsubsideerimise keeldu. Thalese pakkumuses olevaid hindu on vaja võrrelda omavahel, saamaks selgelt aru, et seal toimub hankelepingu sisene ristsubsideerimine: Kaardi liik Thales DIS Finland Elamisloa kaart 27,55 EUR Isikutunnistus (ID- 9,45 EUR kaart) Digitaalne 3,9 EUR isikutunnistus Diplomaatiline 3,9 EUR isikutunnistus Rahvusvahelise kaitse 3,9 EUR taotleja tunnistus Arendustööd 31,67 EUR (keskmine) 2.3.5 Seda tähelepanuväärsem on asjaolu, et Thales on enda vastuses vaidlustusele selgitanud, et tema pakkumuses ei ole mingit ristsubsideerimist (ei sisest ega välist). See tähendab, et vaatamata Thalese pakkumuses esinevatele ilmsetele viidetele ristsubsideerimise osas, on väidetavalt Thalsese kulu elamisloa kaardi tootmisel pea 3 korda kõrgem kui isikutunnistuse tootmisel ning ca 7 korda kõrgem kui kõikide muude dokumentide tootmisel. Kuna HID’il ei ole ligipääsu dokumentidele ja andmetele, mis on ärisaladusega kaetud, palub HID VAKO’t rakendada siin intensiivsemalt uurimispõhimõtet (RHS § 194 lg 1) ning selgitada välja, kas selline väide on hankemenetluse ajal usutavalt põhistatud ja Hankija otsus kooskõlas PEE p-s 3.5.9.1 ja 3.5.10 sätestatud tingimustega (mida HID on järginud). 2.4 Thalese pakkumuse vastavaks tunnistamine on vastuolus konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega 2.4.1 Hankija on märkinud oma vastuse p 2.10 järgmist: “Lisaks palub hankija VAKO-l arvestada, et hange toimub väga tugevas turukonkurentsis /.../”. HID on seisukohal, et Hankija ei ole kontrollinud ristsubsideerimise keelu rikkumist võimaliku konkurentsi kahjustamise seisukohast. Kohtud on järjepidevalt leidnud (nt TlnRnKo 27.08.2018, 3-18-1116, p-d 16- 18), et “ristsubsideerimise lubatavuse puhul tuleb lisaks HD-s sätestatule hinnata ka muid asjaolusid, nt seda, kas ristsubsideerimise lubamine võib kaasa tuua konkurentsi ebamõistliku kahjustamise või ohu, et pakkuja, kelle pakkumus tunnistati parimaks, ei suuda hankelepingut täita.” Hankija on oma vastust põhistanud peamiselt läbi asjaolu, et edukaks tunnistatud pakkuja suudab hankelepingut täita, jättes täielikult kõrvale konkurentsi kahjustamise küsimuse. 2.4.2 Riigikohus on leidnud, et alla omahinna pakkumine ei tohi kahjustada konkurentsi. Küll ei saa konkurentsi kahjustamiseks pidada igasugust alapakkumuse tegija turuosa suurenemist. Alapakkumus kahjustab konkurentsi ennekõike ELTL art 102 või KonkS § 16 rikkumise (sh konkurentide turult väljatõrjumisele ohu) korral (RKHKo 04.11.2020, 3-20-924, p 23). Kohus on sama otsuse p 20 märkinud, et “Direktiivi 2014/24/EL art 69 lg 1 ning seda 4|7  üle võtva RHS § 115 peamine eesmärk on Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt (C-285/99 ja C-286/99, p-d 48 ja 49; T-148/04, p 49; T-121/08, p 72) kaitsta pakkujat hankija omavoli eest pakkumuse tagasilükkamisel. Lisaeesmärgid on tagada hankijale õigus hinnata hankelepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ja mitte sõlmida hankelepingut majanduslikult ebamõistlikel tingimustel, mille tõttu ebaõnnestub hankelepingu täitmine, ning tagada pakkujate võrdne kohtlemine ja vältida konkurentsimoonutusi.” Täiendavalt veel otsuse p 26 on Riigikohus nentinud, et põhjendamatult madala maksumuse kontrollimisel tuleb pidada silmas ilmselt konkurentsi kahjustamise katset ning HID on seisukohal, et sama tuleb rakendada ka RHS § 114 kontekstis ristsubsideerimise kontrollimisel, lähtudes muuhulgas RHS § 3 eesmärkidest. 2.4.3 HID’ile arusaadavalt oli Hankija eesmärk vältida turumoonutusi ja ebaõiglaseid hindu –HID esitades sellekohase küsimuse enne lõpliku pakkumuse esitamist Hankijale, millele Hankijale vastas 25.04.2023 (Lisa 1). Hankija ei lükanud enda vastuses ümber ristsubsideerimise keelu tajutavat eesmärki. Lisaks pöörab HID tähelepanu asjaolule, et Thalesel on Eesti riigiga olulised finantshuvid kaitsetööstuse valdkonnas 3 . See annab Thalesele võimaluse teha turumoonutusi ka isikut tõendavate dokumentide valdkonnas. 2.4.4 Tallinna Ringkonnakohus on leidnud järgmist (TlnRnKo 16.12.2020, 3-20-924 p 20): “Riigikohtu seisukoha järgi pole kolmandal isikul keelatud oma hindu lepingute üleselt ristsubsideerida. Seejuures tuleb aga hinnata selle mõju konkurentsile.” HID on seisukohal, et Hankija ei ole selgitanud vastuses, kas ja millisel viisil ta hindas Thalese pakkumise kontrollimisel selle mõju konkurentsile. Hankija on vastuses selgitanud, mis ei olnud lepingusisese ristsubsideerimise keelu eesmärgiks (p 2.1.3), kuid ei ole selgitanud, mis täpsemalt Hankija eesmärk oli. Halduskohus on nentinud (TrtHKo 15.04.2021, 3-21-439 p 30), et “ristsubsideerimise mõtteks on välistada avalikult sektorilt saadud rahaga turul konkurentsimoonutusi. Riigihanke kontekstis ei ole ristsubsideerimise keeldu mõistetud alati konkurentsiõiguse tähenduses. Riigihanke kontekstis on seda mõistetud ka kui keeldu, mille kohaselt ei tohi pakkuja ühel turul (s.o geograafiline ja/või toote turg) või ühe teenusega saadud tuluga katta teisel turul või teenusega tekkinud kulu, sõltumata avaliku sektori subsiidiumist.” Seega kui Hankija poolt seatud lepingusisese ristsubsideerimise mõtteks oli välistada konkurentsimoonutusi, siis käesoleval juhul ei ole Hankija enda otsuses ristsubsideerimise keelu eesmärgist lähtunud. 2.4.5 Thales on leidnud enda seisukoha p-s 41, et “See, et dokumentide eeldatava mahu juures on kolmanda isiku I [so Thalese – allakirjutanu märkus] pakkumuse kogumaksumus vaidlustaja pakkumuse kogumaksumusest kõrgem, ei oma hindamisel ja hankija otsuse õiguspärasuse kindlakstegemisel mingit tähendust.” HID selle seisukohaga ei nõustu. Hankijal on RHS § 3 alusel kohustus lisaks konkurentsi tagamisele kasutada ka riigi vahendeid säästlikult. Käesoleval juhul ei ole Hankija vahendite säästliku kasutamise tagamiseks loonud hindamiskriteeriume, mille tulemusel selguks majanduslikult soodsaim pakkumus. 2.4.6 Thales on ka oma seisukoha p-s 41 viidanud, et kui hindamise kriteeriumis „Dokumendi maksumus“ võib rohkem punkte saada pakkumus, mille eeldatav kogumaksumus on teistest kõrgem, pidanuks seda kriteeriumit tähtaegselt vaidlustama. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, et “pakkumuste hindamise tulemuste ehk edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisel ei saa ettevõtja üldjuhul VAKO-s ega halduskohtus kasutada hindamiskriteeriumi õigusvastasuse vastuväidet, kui on jätnud kasutamata võimaluse RHAD-s sätestatud hindamiskriteeriumi vaidlustamiseks (vt analoogia korras HKMS § 268 lg 4)”. 4 Euroopa Kohus on aga asjas C-538/13, p 55-58 leidnud, et hindamiskriteeriumi õiguspärasust peab pärast liikmesriigi õiguses ette nähtud tähtaja möödumist olema võimalik vaidlustada ka juhul, kui pakkujal oli võimalik hindamiskriteeriumi sisust aru saada alles siis, kui hankija pärast pakkumuste hindamist ammendavalt oma otsust põhjendas. 3 https://defence-industry.eu/estonia-signs-deal-with-thales-for-two-ground-master-400-alpha-radars/ 4 Vt RHS § 117 komm 13 ja seal viidatud kohtupraktika. M. Parind, M.A. Simovart (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2019 5|7  Hindamiskriteeriumi kahtluse alla seadmisel sellises hilisemas etapis tuleb hinnata, kas hindamiskriteerium oli tõesti pakkuja jaoks arusaamatu ja kas see oli arusaamatu ka piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepaneliku pakkuja standardist lähtudes. Sealjuures tuli EK hinnangul arvestada, et nii vaidlustaja kui ka teised pakkujad suutsid pakkumused esitada ega kasutanud võimalust hankijalt selgituste küsimiseks. Hindamiskriteeriumi vaidlustamise õigust saab sellisel juhul kasutada kuni edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamistähtaja möödumiseni. Seega olukorras, kus hindamiskriteeriumi õigusvastasus, nt selle ebaselgus või seosetus hankelepingu esemega selgub alles pärast pakkumuste hindamist, peab pakkujal olema võimalik tugineda hindamiskriteeriumi enda, mitte vaid hindamise õigusvastasusele. Tallinna Ringkonnakohus (3-15-1824, p 10) on pidanud lisateenustele nullhinna pakkumist lubatavaks ja RHAD-ga kooskõlas olevaks, leides kokkuvõtlikult, et hankija peab kohaldama abinõusid hindamiskriteeriumidega manipulatsioonide vältimiseks. Käesoleval juhul on Hankija püüdnud viidatud manipulatsiooni vältimiseks kasutada täiendavat abinõu - lepingusisese ristsubsideerimise keeldu – kuid see ei ole kas taganud konkurentsi moonutamise vältimist või Hankija ei ole oma kontrollikohustust piisava hoolsusega täitnud. Hoolimata asjaolust, et ristsubsideerimise keelu eiramise kontroll tuli teostada RHS § 114 alusel, siis on käesoleval juhul kohalduv ka RHS § 115 kohtupraktika, mis puudutab ristsubsideerimist. 2.4.7 Eelnevast tulenevalt seab HID tugevalt kahtluse alla Hankija kaalutlusõiguse sisulise teostamise, arvestades, et Hankija tuvastas küll, et hindamise tulemusel ei osutu edukaks majanduslikult soodsaim pakkumus, kuid otsustas sellest hoolimata RHS § 3 üldpõhimõtteid eirata ja selgelt konkurentsi moonutava pakkumise vastavaks tunnistada, mis viib riigi vahendite ebasäästliku kasutamiseni. Kokkuvõttes jääb HID selle juurde, et Thales on manipuleerinud hindadega konkurentsi kahjustavalt täpselt sellisel viisil nagu Hankija soovis välistada – kus üks Dokumendi liik on ebaproportsionaalselt kõrge maksumusega võrreldes teistega. Hankija ei ole keelanud hankelepingu välist ristsubsideerimist, mis tähendab, et kui Thales oleks esitanud kõigile kaartidele hinnaks nt 3,9 EUR, siis saaks olla asjakohane rääkida Thalese finantsvõimekusest ja vabadusest rahastada Eesti isikutunnistusi grupi käibest (Hankija vastuse p 3.2.10.7-3.2.10.8), kuigi selle äriline mõttekus oleks arusaamatu. Miks peaks Thalese grupp üleval hoidma Eesti isikutunnistuste tootmist enda vahenditest? Ainus äriline loogika, mis praegu kehtib, on see, et Thales teenib elamisloa kaartide pealt ca 10 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot enam kui teeniks HID (ning ühtlasi ka Vaidlustaja pakkumuse kogumaksumusest 6,7 miljonit suurem). Kusjuures küsimus ei olegi selles, et HID’i hinnad oleksid ainuõiged, vaid selle võrdluses teiste pakkujate (sh HID’i) hindadega, mis peaksid Hankijat veenma Thalese poolses hindamiskriteeriumitega ja ristsubsideerimise keeluga manipuleerimises. Minimaalsetel kogustel põhinevaid pakkumuste kogumaksumusi arvestades on Thalese pakkumus HID’i pakkumusest seega 7 350 871 euro võrra kallim5 (samamoodi nagu Thalese pakkumus on ka Vaidlustaja pakkumusest oluliselt kallim). 2.5 Hankija on teinud Kolmanda isiku seisukohtadest hankemenetluse ajal väärad järeldused 2.5.1 Kuigi HID’ile ei ole nähtav kogu tekst ja põhjendused, mida Hankija on arvesse võtnud Thalese pakkumuse vastavaks tunnistamisel, jääb siiski tekstist mulje, et Hankija möönab võimalust, et Thales ristsubsideerib kulusid hankelepingu väliste tuludega. Sellele viitavad järgmised punktid Hankija vastusest: 2.5.1.1 P 3.2.5, kus on viide ettevõtja õigusele subsideerida hindu muu äritegevuse arvelt. 2.5.1.2 P 3.2.10.3: „Hindade ühetaoliseks ühtlustamine ei ole riigihankes keelatud. Hankijal ei ole põhjust arvata, et mõni nende 3 kaardi hinnast ei oleks kuludega põhjendatav, kuid isegi kui mõni nende kaartide hinnast ei oleks kuludega 5 Vt võrdlev tabel ülal p-s 2.3.1 6|7  põhjendatav, ei saa sellest teha järeldust, nagu toimuks hankelepingu sisene keelatud ristsubsideerimine, sest pakkuja lepingute ülene (ehk väliste vahendite arvel) subsideerimine ei ole hankes keelatud.“ 2.5.1.3 P 3.2.10.6.: „Igasugune madalama hinna pakkumine ei ole keelatud ning käesolevas hankes ei olnud keelatud ka lepingute ülene (ehk välistest vahenditest) subsideerimine.“ 2.5.1.4 P 3.2.10.7: „Arvestades, et Thales kuulub globaalselt tegutsevasse Thales gruppi, ei ole hankijal põhjust eeldada, et kolmandal isikul puuduksid hankelepingu täitmiseks piisavad hankelepingu välised vahendid või et pakkujal oleks puudu väliseid vahendeid, mille arvel äritegevust toimimas hoida ka siis, kui riigihankes oleks pakutud madalamaid hindu. Thales grupi 2022. aasta konsolideeritud tulu avalike andmete põhjal oli 1 121 miljonit eurot , seejuures kolmanda isiku enda tulu 2022. aastal oli avalike andmete põhjal ca 2,2 miljonit eurot.“ 2.5.1.5 P 3.2.11: „Thales selgitas hankija mitmele päringule vastuseks üheseltmõistetavalt, et pakutud hinnad on tema jaoks majanduslikult põhjendatud ning hankija hinnangul olid need selgitused piisavad veendumaks, et Thales kavatseb selle hinnaga lepingut täita ja puudub teenuse katkemise risk. Sellises olukorras puudub alus lükata pakkumus mittevastavuse tõttu tagasi. Hankija kontroll oli sisuline ning hankija hindas sisuliselt esitatud selgitusi.“ 2.5.2 Thales on enda vastuses kinnitanud, et tema pakkumuses ei toimu mingit ristsubsideerimist (Thalese vastuse p 32). Seega esineb Hankija ja Thalese seisukohtades loogiline vastuolu. 2.5.3 Hankija järeldus seisukoha p-s 3.2.11 on ebaõige ja selles sisaldub loogiline viga. Nimelt on hankija leidnud, et olukorras, kus (i) Thales kavatseb selle hinnaga lepingut täita ja (ii) puudub teenuse katkemise risk, puudub tal alus pakkumuse tagasilükkamiseks PEE p 3.5.9.1. alusel. Hankija loetletud eeldused ei ole pakkumuse vastavaks tunnistamiseks kohased, sest hankelepingu sisese ristsubsideerimise keelu rikkumiseks ei olegi vaja tuvastada, kas Thales kavatseb selle hinnaga lepingut täita ja kas esineb teenuse katkemise risk. Need eeldused on asjakohased hankelepingu välise ristsubsideerimise korral, sest nendega kaasneb tõeline äririsk ja teenuse katkemise risk. Thalese pakkumuse vastavuse kontrollimisel PEE p 3.5.9.1 suhtes peab Hankija olema veendunud, et Thales ei ristsubsideeri elamisloakaartide tootmise pealt teenitava tuluga teiste dokumentide tootmise kulu. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaidi Reiljan-Sihvart Kadri Matteus vandeadvokaat vandeadvokaat HID CID LIMITED volitatud esindajad Lisad: 1) Küsimuse ja vastuse väljavõte riigihangete registrist 7|7