Tere!
Sooviksime saada ministeeriumi arvamust töötajate arvu arvestamise osas ettevõtte suuruse
määramise kontekstis. Alljärgnevalt kirjeldame olukorda ning toome välja nii EIS-i kui ka meie
seisukohad.
Olukord: Ettevõttel on kaks juhatuse liiget, millest üks juhatuse liige (Edaspidi juhatuse liige A)
on lisaks nii tegevjuht kui ka omanik (ainuosanik). Teisel juhatuse liikmel (edaspidi juhatuse liige
B) ei ole ettevõttega sõlmitud mingeid lepingud, sh VÕS või töölepinguid, samuti ei ole ta
ettevõttes tegevjuht ega osanik. Juhatuse liikmetele ei ole mingeid tasusid makstud, samuti ei ole
sellest tulenevalt nende kohta makstud sotsiaalmaksu.
Lähtudes alljärgnevatest seisukohtadest, arvestab hetkel EIS ettevõtte töötajate hulka mõlemat
juhatuse liiget:
1. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 lisas I oleva VKE mõiste
määratluse artikli 5 kohaselt loetakse töötajate hulka lisaks töötajatele ka omanikud-
tegevjuhid;
2. Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, ühingu põhikirjast, osanike või juhatuse
otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval ka
tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 35 (juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised
kohustused) tulenev üldine hoolsuskohustus ja lojaalsuskohustus. Seega ei oma tähtsust,
kas juhatuse liige tegutseb ettevõttes lepingu alusel, saab töötasu või kas tema kohta
makstakse sotsiaalmaksu.
3. EIS olevat saanud erinevate audiitorkontrollide käigus ja EFTA järelevalveasutuse
ametniku koolitustel kinnistust, et juhatuse liiget võrdsustatakse tegevjuhiga ja
arvestatakse töötajate hulka.
Alljärgnevatel põhjustel oleme seisukohal, et kuigi juhatuse liikme A töötajate hulka arvestamine
on põhjendatud, ei tohiks juhatuse liige B töötajate arvu hulka olla arvestatud:
1. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 lisas I oleva VKE mõiste
määratluse artikli 5 kohaselt loetakse töötajate hulka lisaks töötajatele ka omanikud-
tegevjuhid. Samas juhatuse liikme B puhul ei ole tegemist ei ühe ega teisega – ta ei ole
ettevõtte omanik (osalus puudub) ega tegevjuht, vaid ainult juhatuse liige.
2. Vastavalt Euroopa Komisjoni poolt loodud VKE-de määratlust käitlevale teatmikule, tuleb
töötaja määratlemisel kohaldada liikmesriigi tööõigusnorme1. Sellest tulenevalt tuleb
hetkel käsitleda töötaja määratlemisel töölepingu seaduses (edaspidi TLS) sätestatut.
TLS-ist ei tulene, et ettevõtte juhatuse liiget peaks automaatselt arvestama töötaja sekka,
vaid töötaja määratlemisel tuleb vaadata, kas kindlad kriteeriumid on täidetud. Sellised
kriteeriumid on eelkõige alluvus töö tegemise viisi, aja ja koha suhtes, töötaja majanduslik
sõltuvus tööandjast, töötegemine isiklikult ning tasu eest2. Ettevõtte juhatuse liikmel B
puudusid ettevõttega igasugused lepingud, sh võlaõiguslikud lepingud, mille alusel võiks
1
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus. VKEde määratlust käsitlev teatmik. 2019. Lk 12
2
Tavits, G. Tööõiguse rakendusala määratlemine töötaja, tööandja ja töölepingu mõistete abil. Tartu: Tartu
Ülikooli Kirjastus 2001, lk 53-62.
teda töötajatena kaaluda. Samuti ei täitnud juhatuse liige B de facto tööülesandeid (st
muid ülesandeid, mis ei tulene juhatuse liikmest olemisest)
3. Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014, töölepingu seadusest ega muudest
õigusaktidest ei nähtu, et juhatuse liige on võrdsustatav tegevjuhi/omanikuga. Kuigi
omaniku mõiste on asjaõiguslik termin, on selge, et käesoleval hetkel on see samastav
terminiga ,,osanik’’. Nii osanik/omanik kui ka ,,juhatuse liige’’ on äriõiguslikud terminid,
ning äriseadustikust on selgelt nähtav, et antud terminitel on erinevad tähendused ning
sellistel isikutel on erinevad õigused ja kohustused. Samuti ei saa samastada tegevjuhti
juhatuse liikmega, sest tegevjuht on eraldiseisev amet, mida on võimalik täita töölepingu
või muu võlaõigusliku lepingu alusel. Nii võib tegevjuht olla isik, kes ei ole juhatuse liige
ja vice versa. Lisaks nagu eelnevalt mainitud, ei olnud juhatuse liige B, ettevõtte tegevjuht.
4. Riigiportaalid on lisaks välja toonud, et töösuhte hindamisel tuleb vaadata, kas isiku eest
on makstud kohustuslikke makse3. Samuti on välja toodud järgmine seisukoht: ,,Ettevõtja
(juhatuse liikme) töötamise peab registreerima töötamise registris, kui ta saab juhatuse
liikme või VÕS lepingu alusel töötasu ja tema eest makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus
vähemalt sotsiaalmaksu kuumäära ulatuses. Samuti ka juhul, kui ta sõlmib üle ühekuulise
või määramata tähtajaga töölepingu’’4. Juhatuse liikme B eest ei ole ettevõte maksnud
tööjõumakse ega sotsiaalmaksu, sest antud isik ei ole töötaja, käsundussaaja, töövõtja ega
muud teenust osutav isik võlaõigusliku lepingu alusel.
Oleme EIS-i käest palunud viiteid õigusaktidele, mis toetavad nende seisukohti, kuid pole neid
kahjuks saanud. Palume ministeeriumil tuvastada ja põhjendada, kas juhatuse liige B tuleks
arvestada töötajate arvu hulka, sh mille alusel peaks sellisel juhul võrdsustama juhatuse liiget
tegevjuhiga/omanikuga.
3
https://www.emta.ee/ariklient/e-teenused-koolitused/nouanded/teadmiseks-toojoumaksudetasumisel
4
https://www.eesti.ee/et/ettevotlus/ettevotte-loomine/toeoetamise-registreerimine
Saatja: Maris Kalda </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=d7e48b3511e6481c83a34870df4a822b-Maris Kalda>
Saaja: '
[email protected]', Kaupo Sempelson, RAM Riigiabi list
Teema: Ettevõtte suuruse määramine (Teie 25.09.2023 e-kiri MKMile)
Lugupeetud Evelyn Kuusik!
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium suunas Teie 25.09.2023 e-kirjaga saadetud küsimuse seoses ettevõtte suuruse määramisega Rahandusministeeriumile.
Täpsemalt soovisite oma päringus teada, kas ettevõtte juhatuse liige (Teie näites juhatuse liige B), kellel ei ole ettevõttega sõlmitud mingeid lepinguid, kes ei ole ettevõtte tegevjuht ega osanik ning kellele ei ole makstud mingeid tasusid tuleks ettevõtte suuruse arvestamisel lugeda ettevõtte töötajate hulka vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 lisa I (VKE mõiste) artiklile 5.
Artikkel 5 kohaselt kuuluvad arvesse võetavate töötajate hulka:
a) koosseisulised töötajad;
b) ettevõtja heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõtjale ning keda loetakse töötajateks siseriikliku õiguse alusel;
c) omanikud-tegevjuhid;
d) ettevõtja korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõtjalt rahalist kasu.
Euroopa Komisjoni VKEde määratlust käsitlevas teatmikus (vt siit <https://ec.europa.eu/docsroom/documents/42921> ) on töötaja mõiste (hõlmab punkte a ja b) kohta kirjutatud, et töötaja määratlemisel kohaldatakse liikmesriigi tööõigusnorme. Teatmikus ei ole aga täpsustatud, keda mõeldakse „omanike-tegevjuhtide“ või „ettevõtja korrapärases tegevuses osalevate partnerite, kes saavad ettevõtjalt rahalist kasu“ all. Meile teadaolevalt ei ole nende mõistete kohta ka Euroopa kohtute kaasusi.
Omalt poolt oleme Teie konkreetse kaasuse kohta parema selguse saamiseks esitanud vastava küsimuse (kas juhatuse liige, kes tasu ei saa, tuleb võtta ettevõtte töötajate arvestuses) eState aid wiki platvormile (platvorm, kuhu liikmesriigid saavad esitada riigiabi tõlgendusküsimusi ja kus Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat annab mitteametlikke vastuseid) ja püüdsime ka vastuse saamist kiirendada, kuid 12.10.2023 seisuga pole küsimusele veel vastatud. Anname teada, kui vastus saabub.
Lugupidamisega
Maris Kalda
Riigihangete ja riigiabi osakond
Rahandusministeerium
5885 1434