dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 26. september 2023
Viit
1.4-1/5640-2
Registreeritud
26. september 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2023
Vastutaja
Gerly Elbrecht (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond)

Failid

  • 📎1.4-15640-2 26.09.2023 Väljaminev kiri.asice570 KB

Sisu (failidest)

Marko Udras Teie 01.09.2023 nr 4/141 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Meie 26.09.2023 nr 1.4-1/5640-2 [email protected] Vastus ettepanekule riigieelarve kulude vähendamiseks Austatud härra Luman Rahandusministeerium tänab ettepanekute eest. Tänases riigirahanduse olukorras on tõhusus ja kokkuhoid olulised ning ettevõtjate ja kodanike ettepanekud teretulnud. Teema on aktuaalne ka Rahandusministeeriumi jaoks. Tegevuste optimeerimine ja mõjus korraldamine on riigijuhtimises pidev protsess. Tegeleme püsivalt nii personalikorralduse tõhusa juhtimise võimalustega kui jälgime valitsussektori töötajate osakaalu kogu tööjõust. Valitsussektori kulude kokkuhoiuga tegelevad paljud riigid, nende hulgas Eesti. Ühe loogilise võimalusena on mitmel pool maailmas lahatud personalikulude teemat. Samas on leitud, et töötajate ja ametnike arvu vähendamise asemel on mõjusam pigem eelarve vähendamine (asutused ise leiavad kõige optimaalsema kokkuhoiu koha). Seda näeme OECD analüüsist1 (2015), Ühendkuningriigi praktikast2 (2022), Eestis Õiguskantsleri Kantselei3 (2018) ja Rahandusministeeriumi4 (2023) avaldatud artiklites. Rahvusvaheline arusaam mõjusast kokkuhoiust on vaadata eelkõige otsa riigi tegevustele ja teenustele ning neid optimeerida. Personaliarvu vähendamine on tegevuste tõhustamisega kaasnev protsess. Käesoleval aastal on ministeeriumid riigieelarve koostamisel välja pakkunud kokkuhoiuvõimalusi, mis puudutavad muuhulgas tegevuste ja teenuste tõhustamist. Samuti on valitsus algatanud nulleelarve protsessi, mis loob sisendi eelarve kujundamiseks 2024. aastal. Kaubandus- ja Tööstuskoja konkreetse ettepaneku valguses vajab selgitamist tervikteenuste laiem pilt. Pöördumises on rõhutatud avalike teenuste kvaliteetsuse ja kättesaadavuse olulisust. Avalikud teenused on riigi vaates tervikprotsessid, mida toetavad 1 OECD (2015) Goverment at a Glance. Special feature: Employment reforms in central government since 2008. Veebilehel: Special feature: Employment reforms in central government since 2008 | Government at a Glance 2015 | OECD iLibrary (oecd-ilibrary.org) 2 Thomas, Alex (2022). Cutting the Civil Service. How Best to Slim Down and Save Money. Institute for Government. Veebilehel: cutting-the-civil-service.pdf (instituteforgovernment.org.uk) 3 Õiguskantsleri Kantselei (2018) Külli Taro: Riigireformijate kava murrab sisse lahtisest uksest. Veebilehel: Külli Taro: riigireformijate kava murrab sisse lahtisest uksest | Õiguskantsler (oiguskantsler.ee) 4 Rahablogi (2023) Avaliku sektori töötajate arv jäi kriisiaastatel üldjoontes samaks. Veebilehel: https://blogi.fin.ee/2023/07/avaliku-sektori-tootajate-arv-jai-kriisiaastal-uldjoontes-samaks/ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 poliitikakujundamine, tugiteenused ja kaudsed teenused. Kui ühest otsast inimesed ja tegevused ära võtta, ei ole alust arvata, et teenus teises otsas samamoodi toimima jääb. Kirjas on muu hulgas välja toodud hinnanguline arvutus, mille kohaselt töötab ministeeriumites, ametites ja inspektsioonides, toetuste jagamisega tegelevates keskvalitsuse asutustes ning sotsiaalkindlustusfondides ligikaudu 11 000 inimest, keda võiks paari aasta jooksul ligi 2000 inimese võrra vähendada. Nimetatud organisatsioonides töötab kokku 23 727 inimest. Kui aga jätame välja need valdkonnad, keda pöördumises ei soovitata vähendada (sise- ja välisturvalisus, meditsiin ja haridus), jääb ametnike ja töötajate koguarvuks vaid 7420 (vt Tabel 1). Ettepanekus ei ole arvestatud, et paljude tegevuste ning toetuste jagamisega tegelevad olulises osas ka sihtasutused ja kohalikud omavalitsused. Ka välja pakutud sotsiaalkindlustusfondide ehk Tervisekassa (186 töötajat) ja Töötukassa (1011 töötajat) tegevused on otseselt seotud avalike teenuste pakkumisega. Tabel 1. Ettepanekus toodud asutuste teenistujate arvud (seisuga 10.09.2023) Teenistujate arv (v.a sise- ja Asutused Teenistujate arv kokku väliturvalisus, meditsiin, haridus) Ametid ja inspektsioonid 12 530 3 407 Ministeeriumid 2 697 2 299 Muud valitsusasutused 7 303 703 Sotsiaalkindlustusfondid 1197 1011 Üldkokkuvõte 23 727 7420 Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Täpsema ülevaate annavad teenistujate arvud tööperede kaupa. Riigi ametiasutustel on kohustus paigutada kõik oma teenistuskohad teenistusgruppidesse. Teenistusgrupp sisaldab endas ametikohtade funktsioonide ja vastutuste kirjeldusi, mis aitab sarnaseid ametikohti ja palgataset omavahel võrrelda asutusesiseselt, riigi ametiasutuste vahel ning sarnaste tööde olemasolul ka erasektoriga. Näiteks poliitika kujundamise tööperes kajastuvad kõik ametnikud, kelle töö eesmärk on ette valmistada ja hinnata õigusaktide eelnõusid, riiklikke arengukavasid ja meetmeid, planeerida õigusaktide ja arengukavade rakendamist ning kujundada erinevate valdkondade poliitikat ja seisukohti. Kaubandus- ja Tööstuskoda võttis oma pöördumises vaatluse alla poliitika kujundamise ja rakendamise ning järelevalve võimalikud kulude vähendamise kohad. Vastavates tööperedes töötavate inimeste arv on toodud Tabelis 2, välja on jäetud need asutused, mida ettepaneku kohaselt ei peaks kärpima (Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Kaitsevägi, Häirekeskus, Terviseamet, Ravimiamet, Haridus- ja Noorteamet ning Sotsiaalkindlustusamet). Tabel 2. Teenistujate arv keskvalitsuse asutustes tööperede kaupa (v.a. eelpool nimetatud asutused) Jaotus tööperede kaupa Töötajate arv (10.09.2023) 2 Poliitika kujundamine 870 Ministeeriumid 831 Ametid ja inspektsioonid 23 Muud valitsusasutused 16 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 1468 Ametid ja inspektsioonid 1358 Muud valitsusasutused 75 Ministeeriumid 35 Poliitika rakendamine 803 Ametid ja inspektsioonid 568 Ministeeriumid 129 Muud valitsusasutused 106 Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Statistikat vaadates näeme, et riigi tervikpildis ei ole avalike teenuste pakkumist toetavaid ameti- ja töökohti kuigi palju. Kokkuhoiu ideede taustal on hea tõdeda, et valitsussektori osakaal kogu tööjõust on püsinud viimase 10 aasta jooksul üsna stabiilsel tasemel (19,6% aastal 2013 ja 19,5% aastal 2022). Ehkki ootused riigile, riigi töötajatele ja kvaliteetsetele teenustele kasvavad, on asutuste optimeerimised võimaldanud ametnike ja töötajate arvu hoida ning mitmetes riigiasutustes ka vähendada. Kirjas on välja toodud ka eeldus, et töötajate arvu vähenemisega kaasneb ka tööprotsesside optimeerimine ja parem juhtimine, väiksem bürokraatia avaliku sektori organisatsioonides, mille tulemusena võib väheneda bürokraatia ka ettevõtete jaoks. Praktikas näeme, et pigem on tööprotsesside optimeerimine ja parem juhtimine võimaldanud töötajate arvu vähendada. Vastavaid algatusi on riigireformi raames ka laialdaselt tehtud (nt 15 riigiameti liitmine 6 asutuseks5, mitmete tugiteenuste konsolideerimine Riigi Tugiteenuste Keskusesse jm). Ka ettevõtjate suunal on mitmeid tegevusi. Ettevõtjatele suunatud nullbürokraatia projektis (2015-2018) esitasid ligikaudu 40 ettevõtet riigiga suhtlemises bürokraatia vähendamiseks ideid. 223 ideest sai täielikult või suures osas teostatud 177 parandusettepanekut. Tegevuste jätkuks loodi reaalajamajanduse lähenemine, ettevõtja digivärav ja sündmusteenuste projektid. Seega, leiame, et nii riigiasutuste parema korralduse kui ettevõtjate huvide jaoks on sisukad arendustegevused peamiseks tõhususe ja mõjususe loojaks. Toote ka välja, et poliitikakujundamise sektori töötajate arvu vähenemine võib parandada erasektori võimalusi leida sobivaid töötajaid. Era- ja avaliku sektori vaheline töötajate liikumine on suund, mida ka praegu toetame, kuna mõlemas sektoris on vaja motiveeritud ja laiapõhjaliste teadmistega töötajaid. Kuigi avalikus sektoris on kohati spetsiifilist kompetentsi vajavaid töid, millele on erasektoris raske täpset vastet leida, siis üldiselt on töötajate liikumine sektorite vahel ka praegu levinud. Siin tuleb aga arvestada, et avalik sektor on võrreldes erasektori uuenduste ja palgakasvuga pigem nõrgemal positsioonil ning avalikus 5 Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, Haridus- ja Noorteamet, Keskkonnaamet, Põlumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA. 3 sektoris on ka personali vähendamise korral vaja motiveeritud ja hea kvalifikatsiooniga teenistujaid. Kokkuvõttes, kokkuhoiu võimaluste otsimine on Rahandusministeeriumi ning ka teiste ministeeriumite aktiivses tööplaanis. Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond teeb personalipoliitika suunamiseks iga-aastast personali- ja palgaülevaadet ning kohtub regulaarselt kõigi valitsemisaladega. Tõhususe ja mõjususe otsimine on muuhulgas nii riigi haldus- kui personalipoliitika üks tegevuspõhimõtteid ja selleks optimaalsete lahenduste leidmine on meie töö püsiv ja oluline osa. Lisaks Kaubandus- ja Tööstuskoja ettepanekutele vaatame riigi teenustele ja tegevustele laiemalt otsa ning analüüsime tööperesid ja tegevusvaldkondi, kus oleme tuvastanud suuremat kasvu või kokkuhoiu potentsiaali. Täname, et juhtisite tähelepanu ka vastamata jäänud kirjale Eesti huvide kaitse teemal Euroopa Liidu algatustes. Vastame sellele eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Gerly Elbrecht 58851344 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel