26.09.2023 Vabariigi Valitsuse istungi parandatud materjalide esitamine

2024.AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI Koostaja: Rahandusministeerium Tallinn, 2023 1 Rahandusministri eessõna Hea lugeja 2024. aasta riigieelarvet kokku pannes oli valitsusel kaks valikut - kas laseme riigi veelgi suurematesse laenuvõlgadesse, sest üha suurem eelarvedefitsiit tuleb katta uute laenudega, või oleme jätkuvalt endaga hakkama saav vaba ja korras riigirahandusega riik. Uue valitsusena oleme üksmeelel, et meil ei ole riigina enam aega aina süvenevat probleemi tulevikku lükata ning tulusid ja kulusid tasakaalu viivad otsused tuleb teha kohe, juba selle eelarvega. 2024 riigieelarve olulisemad maksu- ja kokkuhoiuotsused saidki tehtud suve alguses, kohe pärast uue valitsuse ametisse astumist. Järgmise aasta riigieelarve on vastutustundlik ja tulevikku vaatav. Nii riigieelarve kui ka nelja aasta eelarvestrateegia fookused on Eesti riigikaitse - nii sõjaline kui laiapindne, majanduskasv läbi rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ning Ukraina toetamine. Eesti julgeolekuolukord on Ukrainas toimuva Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni tõttu endiselt taasiseseisvumisaja kõige keerulisem. Sestap tõstame kaitsekulud 3 protsendini SKPst, 2024. aastal on need üle 3,2 protsendi SKPst. See tähendab, et nelja aastaga panustame riigikaitsesse 5,6 miljardit eurot. Laiapindse julgeoleku tugevdamiseks on Riigikantselei koos ministeeriumitega koostanud tegevusplaani ning selle elluviimiseks eraldame järgmisel neljal aastal kümneid miljoneid täiendavaid vahendeid. Julgeolekugarantii annab meile ka Ukraina toetamine, mida teeme nii läbi suurte rahvusvaheliste fondide, Euroopa Liidu eelarve ja ka otse läbi riigieelarve. Iga euro, mille panustame Ukrainas sõja lõpetamiseks ja ülesehituses osalemiseks, tuleb perspektiivis Eesti majandusse mitmekordselt tagasi. Tõsi, Eesti majandus ei ole praegu oma parimas vormis, kuid selle kasvu üheks tugevaks vundamendiks on korras riigirahandus. Meie riigirahanduses on pikaajalisem probleem, mis algas juba enne kriise. Heade majanduskasvu aastatel, 4-5 protsendi majanduskasvu juures, lasti eelarve struktuursesse defitsiiti. See oleks olnud aeg eelarvepositsiooni parandamiseks ja reservide kogumiseks. Alates 2020. aastast, mil algas COVID-19 kriis, kukkus Eesti valitsussektori eelarve veelgi sügavamasse puudujääki. Ühest küljest on kulude kasvu tinginud kriisid, kuid teisalt on EL eelarvereeglite rakendamise peatamine võimaldanud võtta vastu täiendavaid kuluotsuseid ilma neile kuludele katteallikat otsimata. Seetõttu ei saa tänast keerulist riigirahanduse olukorda panna üksnes kriisiaastate süüks, vaid ka edasilükatud valikute süüks. Nii olemegi jõudnud olukorda, kus meil tuleb seatud eesmärkide täitmiseks muuta riigieelarve baasseadust, milles kehtestatud eelarvereeglite raamistik on töötatud välja enne kriisiaastaid ja ei ole seetõttu kooskõlas eelarvedistsipliini tagamise tegelike vajadustega suurte kriiside korral ja pärast suuri kriise. Seega soovime eelarvetasakaalu puudutavad reeglid viia täiel määral kooskõlla Euroopa Liidu reeglistikuga. 2 Eelarvereeglid peavad oleme riigile jõukohased ja aitama parandada riigi rahandust. 2024. aasta eelarve struktuurne puudujääk jääb 2023. aastaga võrreldes samale tasemele, -1,2 protsenti SKPst ning nominaalne defitsiit on -2,9% SKPst. Kevadel, ilma uue valitsuse eelarvepoliitiliste otsusteta, olid need numbrid vastavalt -2,6% ja -4,2% SKPst, ehk 2024. aasta eelarvega suudame riigi rahakoti seisu parandada ca 500 miljoni euro võrra. , mis on ühe aastaga märkimisväärne paranemine ning seda suuresti tänu suve algul tehtud maksu- ja kokkuhoiuotsustele. Edaspidi ehk alates 2025. aastast plaanime hoida struktuurset positsiooni -1 protsenti SKPst või sellest paremana. Vaid hea majanduskasvuga eelarvetasakaaluni ei jõua, sest koos kasvava majandusega käivad käsikäes kasvavad kulud. Nõutav hüpe SKPs on selleks liiga suur, et eelarve selline parandamine pelgalt majanduskasvust oleks reaalne. Seega suurest rahalisest august välja ronimine nõuab raskeid otsuseid ja tulude suurendamist. Ilma nende otsusteta peaks Eesti riik suvise prognoosi kohaselt 2027. aastal maksma ainuüksi laenuintresse 480 miljonit eurot, mida saaks selle asemel kasutada Eesti hariduse, majanduse ja inimeste hüvanguks. Esimesed suured otsused, mis mõjutavad 2024. aasta eelarvet oluliselt paremuse suunas, said avalikult läbi arutatud ja vastu võetud juba tänavu suve alguses, et ühiskonnal oleks aega nendega arvestada ja harjuda. Muutsime perehüvitised riigile jõukohasemaks, millega säästame riigile aastatel 2024-2027 kokku üle 500 miljoni euro. Enne suve vastuvõetud maksumuudatustega astusime esimesed suured sammud riigirahanduse kordategemiseks ja Eesti kaitsevõime tõstmiseks. Lisatulu juba jõustunud maksumuudatustest on järgneva nelja aasta peale kokku ligi 800 miljonit eurot, millest ligi 300 miljonit eurot kajastub juba järgmise aasta eelarves, kui käibemaks tõuseb senise 20 protsendi pealt 22 protsendini. Maksutõusude kõrval on fookuses ka aus konkurents, ehk maksude nutikas ja tõhus kokku kogumine. Selleks muudame maksujärelevalve efektiivsemaks nii tulumaksu kui ka käibemaksu kogumisel ning toome eelarvesse lisaraha juurde 15 miljonit eurot aastas. Täiendava panuse kokkuhoiu ja lisatulude leidmiseks järgmise aasta eelarvesse andsid kõik ministeeriumid, kus pöörati kiire pilk valitsemisalade sisse, selgitamaks välja süsteemi ja teenuste korrastamiseks vajalikud tegevused. Täiendav kokkuhoid lisandub nulleelarve ja eelarve revisjoni käigus, mis viiakse läbi koos ministeeriumite ja asutustega järk-järgult nelja aasta jooksul. Esimesena vaatavad üle oma teenused ja hindavad nende vajadust ning tõhusust Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes kokku juhivad üle poole riigieelarvest. Peame liikuma rohkem vajaduspõhisuse ja riigi raha säästlikuma kasutuse poole. 2024. aasta eelarvega ei paranda me ainult suurt eelarve puudujääki, vaid märkimisväärse summa suuname investeeringutesse, millega ellu viia rohereforme ja käivitada majandust. Tähtsad on investeeringud majanduse veresoontesse ehk raudteedesse, kergliiklusteedesse, ühistransporti ja maanteedesse. Siinjuures on suureks abiks Euroopast meile eraldatud toetusmiljardid. Tuleval aastal suuname majandusse investeeringute ja investeeringutoetustena 1,9 miljardit eurot. Samuti on meie eesmärk tark rahvas, teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis, mis aitab samuti meie majandust kasvatada. Selleks peame tagama õpetajatele ja õppejõududele väärika palga ning arendus- ja teadustegevuse ja innovatsiooni rahastuse. Järgmise aasta eelarvest eraldasime õpetajate palgatõusuks 25 miljonit eurot. Valitsuse üks prioriteete on eestikeelsele haridusele üleminek, selleks sai eelarves eraldatud lisaks 27 miljonit eurot järgmisel neljal aastal ning eestikeelsele haridusele üleminekuks panustame nüüd aastas 71,9 miljonit eurot. Üle 20 miljoni aastas suuname Eesti kui digiriigi IT baastaristu investeeringuteks ja küberturvalisusesse. 3 Lõpetuseks, kui meie püsikulud ja tulud on tasakaalus ning targalt ja vajaduspõhiselt sihitud, saame nutikalt meie tuleviku tarvis ka laenuraha eest investeeringuid teha. Jätkame kindlal sammul eelarve kordategemise suunas ja suur tänu kõikidele, kes 2024. aasta eelarve koostamisel oma panuse andsid. Koos pingutades teeme riigieelarve korda! Mart Võrklaev Rahandusminister 4 Sisukord Rahandusministri eessõna ................................................................................................................................ 2 1.OSA. Riigieelarve ülevaade .......................................................................................................................... 12 1.1 Riigieelarve kokkuvõte .............................................................................................................................. 12 1.2 Riigieelarve ülesehitus ja metoodika .......................................................................................................... 17 2. OSA. Riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve ................................................................................. 21 2.1 Tulud .................................................................................................................................................. 21 2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed – maksulised tulud ..................................................................... 22 2.1.2 Mittemaksulised tulud ........................................................................................................................ 26 2.2 Kulud .................................................................................................................................................. 32 2.3 Investeeringud .......................................................................................................................................... 34 2.4 Finantseerimistehingud ............................................................................................................................. 36 3. OSA. 2024. aasta Riigieelarve vahendite liigendus ...................................................................................... 38 3.1 Riigikogu kantselei.................................................................................................................................... 38 3.1.1 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................... 40 3.1.2 Investeeringud .................................................................................................................................... 41 3.2 Vabariigi Presidendi Kantselei .................................................................................................................. 41 3.2.1 Tulud 41 3.2.2 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................... 42 3.2.3 Investeeringud .................................................................................................................................... 43 3.3 Riigikontroll ............................................................................................................................................. 43 3.3.1 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................... 44 3.4 Õiguskantsleri kantselei ........................................................................................................................... 44 3.4.1 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................... 45 3.5 Riigikohus ................................................................................................................................................. 46 3.5.1Tulud 46 3.5.2Kulud majandusliku sisu vaates ............................................................................................................ 47 3.6 Vabariigi Valitsus ...................................................................................................................................... 48 3.6.1Euroopa Liidu makse ............................................................................................................................ 48 3.6.2Vabariigi valitsuse reservid ................................................................................................................... 49 3.6.3 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond ................................................................. 50 3.6.4 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud ....................................................................... 51 3.7 Riigikantselei ............................................................................................................................................ 51 5  3.7.1Tulud 52 3.7.2 Kulud tegevuspõhises vaates ............................................................................................................... 52 3.7.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik ..................................................................................................................... 53 3.7.2.1.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ............... 54 3.7.2.1.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused ..................................................... 54 3.7.3 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................... 57 3.7.4 Investeeringud .................................................................................................................................... 58 3.8 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala ......................................................................................... 58 3.8.1Tulud 59 3.8.2 Kulud tegevuspõhises vaates ............................................................................................................... 61 3.8.2.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas ....................................................................................... 62 3.8.2.1.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ....................................................................................................................................................... 63 3.8.2.1.2 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmid ja programmi tegevused ....................... 63 3.8.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus ....................................................... 76 3.8.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ............................................................................................................... 77 3.8.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmid ja programmi tegevused ................................................................................................................................................ 77 3.8.2.3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus ........................................................................................ 82 3.8.2.3.1 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ....................................................................................................................................................... 83 3.8.2.3.2 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programm ja programmi tegevused ........................... 83 3.8.2.4 Tulemusvaldkond Tõhus riik ....................................................................................................... 86 3.8.2.4.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes . 87 3.8.2.4.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused ....................................... 87 3.8.3 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................... 88 3.8.4 Investeeringud .................................................................................................................................... 89 3.8.5 Finantseerimistehingud ....................................................................................................................... 91 3.9 Justiitsministeeriumi valitsemisala ........................................................................................................... 91 3.9.1 Tulud 92 3.9.2 Kulud tegevuspõhises vaates ............................................................................................................... 94 3.9.2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik ......................................................................................................... 95 3.9.2.1.1 Tulemusvaldkond Õigusriik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ... 96 3.9.2.1.2 Tulemusvaldkond Õigusriik programmid ja programmi tegevused ......................................... 96 3.9.3 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................ 103 3.9.4 Investeeringud .................................................................................................................................. 104 3.10 Kaitseministeeriumi valitsemisala ........................................................................................................ 105 6  3.10.1 Tulud .............................................................................................................................................. 106 3.10.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 108 3.10.2.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse ................................................................................ 108 3.10.2.1.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .................................................................................................................................... 109 3.10.2.1.2 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmid ja programmi tegevused ................ 110 3.10.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 117 3.10.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 118 3.11 Kliimaministeeriumi valitsemisala ........................................................................................................ 119 3.11.1 Tulud .............................................................................................................................................. 121 3.11.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 124 3.11.2.1 Tulemusvaldkond Keskkond.................................................................................................... 124 3.11.2.1.1 Tulemusvaldkond Keskkond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .............................................................................................................................................................. 125 3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Keskkond ................................................................................................. 126 3.11.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus ........................................................................ 143 3.11.2.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .................................................................................................................................... 144 3.11.2.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus ..................................................................... 144 3.11.2.3 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus ............................................... 145 3.11.2.3.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ............................................................................................................. 147 3.11.2.3.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus ............................................ 147 3.11.2.4 Tulemusvaldkond Energeetika ................................................................................................ 149 3.11.2.4.1 Tulemusvaldkond Energeetika kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .............................................................................................................................................................. 150 3.11.2.4.2 Tulemusvaldkond Energeetika ............................................................................................. 151 3.11.2.5 Tulemusvaldkond Transport ................................................................................................... 156 3.11.2.5.1 Tulemusvaldkond Transport kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .............................................................................................................................................................. 157 3.11.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 163 3.11.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 165 3.11.5 Finantseerimistehingud ................................................................................................................... 166 3.12 Kultuuriministeeriumi valitsemisala ..................................................................................................... 167 3.12.1 Tulud .............................................................................................................................................. 167 3.12.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 168 3.12.2.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport .......................................................................................... 169 3.12.2.1.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ..................................................................................................................................................... 170 7  3.12.2.1.2 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmid ja programmi tegevused .......................... 171 3.12.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond ........................................................................................... 186 3.12.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ..................................................................................................................................................... 187 3.12.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused ........................... 187 3.12.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 189 3.12.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 190 3.13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ............................................................... 191 3.13.1 Tulud .............................................................................................................................................. 192 3.13.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 194 3.13.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu ........................................................................................................ 195 3.13.2.1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes . 196 3.13.2.1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi tegevused........................................ 197 3.13.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond .............................................................................................. 201 3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Digiühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .............................................................................................................................................................. 203 3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond programmid ja programmi tegevused .............................. 203 3.13.2.3 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus ............................................... 209 3.13.2.3.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ............................................................................................................. 211 3.13.2.3.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmid ja programmi tegevused .............................................................................................................................................. 211 3.13.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 217 3.13.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 219 3.13.5 Finantseerimistehingud ................................................................................................................... 220 3.14. Rahandusministeeriumi valitsemisala ................................................................................................. 221 3.14.1 Tulud .............................................................................................................................................. 222 3.14.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 225 3.14.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik ................................................................................................... 225 3.14.2.1.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .............................................................................................................................................................. 226 3.14.2.1.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused ................................... 226 3.14.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 233 3.14.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 235 3.14.5 Finantseerimistehingud ................................................................................................................... 236 3.15. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala .................................................................... 237 3.15.1 Tulud .............................................................................................................................................. 238 3.15.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 241 3.15.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus ........................................................................ 241 8  3.15.2.1.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja Kalandus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .................................................................................................................................... 242 3.15.2.1.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmid ja programmi tegevused ........ 243 3.15.2.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik ................................................................................................... 264 3.15.2.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .............................................................................................................................................................. 265 3.15.2.2.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused ................................... 265 3.15.2.3 Tulemusvaldkond Transport ................................................................................................... 268 3.15.2.3.1 Tulemusvaldkond Transport kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .............................................................................................................................................................. 270 3.15.2.3.2 Tulemusvaldkond Transport programmid ja programmi tegevused ................................... 270 3.15.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 272 3.15.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 273 3.15.5 Finantseerimistehingud ................................................................................................................... 274 3. 16 Siseministeeriumi valitsemisala .......................................................................................................... 274 3.16.1 Tulud .............................................................................................................................................. 275 3.16.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 276 3.16.2.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus ............................................................................................. 276 3.16.2.1.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes .............................................................................................................................................................. 278 3.16.2.1.2 Tulemusvaldkond Siseturvalisus programmid ja programmi tegevused ............................. 279 3.16.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond ........................................................................................... 293 3.16.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ..................................................................................................................................................... 294 3.16.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused ........................... 294 3.16.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 297 3.16.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 297 3.17 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ...................................................................................................... 299 3.17.1Tulud ............................................................................................................................................... 299 3.17.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 302 3.17.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu ........................................................................................................ 302 3.17.2.1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes . 304 3.17.2.1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi tegevused........................................ 305 3.17.2.2 Tulemusvaldkond Tervis.......................................................................................................... 317 3.17.2.2.1 Tulemusvaldkond Tervis kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ... 318 3.17.2.2.2 Tulemusvaldkond Tervis programmid ja programmi tegevused ......................................... 319 3.17.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 331 3.17.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 332 3.18 Välisministeeriumi valitsemisala .......................................................................................................... 333 9  3.18.1 Tulud .............................................................................................................................................. 333 3.18.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 335 3.18.2.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika ............................................................................................... 336 3.18.2.1.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika kulude jaotus välispoliitika ja arengukoostöö programmi ja programmi tegevuste lõikes ................................................................................................................. 337 3.18.2.1.2 Tulemusvaldkond Välispoliitika programm ja programmi tegevused .................................. 337 3.18.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 345 3.18.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 346 4. OSA. 2023 a Riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused .............................................................. 349 LISA 1. Ülevaade 2024 meetmete mõjust riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes ................................................................................................................................... 358 LISA 2. Sotsiaaltoetused ................................................................................................................................ 364 LISA 3. Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes ......................... 375 LISA 4. Investeeringud ................................................................................................................................... 381 LISA 5. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2023-2027 ................... 386 LISA 6. Rail Baltica ehitamise tegevuskava 2022. aastal ning sellele järgnevail aastatel ................................... 389 LISA 7. Riigi eelarvestrateegia 2024-2027 rahastamiskava ............................................................................. 395 LISA 8. Makromajandusprognoos aastateks 2024-2027 ................................................................................. 398 LISA 9. Riigi rahanduse arengud .................................................................................................................... 401 Valitsussektori eelarvepositsioon ....................................................................................................................... 401 Valitsussektori eelarve tsükliline ja struktuurne positsioon ............................................................................... 403 Rahavoog ja netopositsioon ................................................................................................................................ 405 Maksukoormus ja tulevane areng maksupoliitikas ............................................................................................. 409 LISA 10. Maksukulud riigieelarves 2024-2025 ................................................................................................ 412 LISA 11. Välistoetused ................................................................................................................................... 415 LISA 12. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide kulud administratiivselt majandusliku sisu lõikes . 418 LISA 13. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide majandusliku sisu kulud eelarveliikide lõikes ............. 440 LISA 14 Valitsemisalade kulud tulemusvaldkondade, majandusliku sisu ja eelarveliikide lõikes ...................... 444 LISA 15 Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide investeeringud eelarveliikide lõikes ...................... 485 LISA 16 Programmi tegevuste mõõdikud ja sihttasemed tulemusvaldkondade lõikes .................................... 488 10 LISA 17. Restruktureerimise läbinud tulemusvaldkondade eelarve ja dünaamika programmi ja programmi tegevuste lõikes (tuhat eurot) ....................................................................................................................... 558 LISA 18. Riigieelarveliste asutuste liikmemaksud 2024 ................................................................................... 563 11  1.OSA. Riigieelarve ülevaade 1.1 Riigieelarve kokkuvõte Riigieelarvet mõjutavad nii maksutõusud kui suuremahuline kaitsevõime pakett. Riigieelarve koostatakse kogu valitsussektori eelarvetasakaalu eesmärkidest lähtuvalt. Peamise ankruna hoitakse 2024. aastal sama struktuurset eelarvepositsiooni nagu prognoositakse 2023. aastaks ehk -1,2% SKPst. Viimaste aastate kriiside tõttu kasvanud kulusurved ei võimalda kehtivate eelarvereeglite tingimustes kriiside järgselt liikuda defitsiidi vähenemise suunas piisava paindlikkusega. Järsult halvenenud julgeolekuolukorra tõttu lisandunud kulusurvele lahenduste leidmine vajab rohkem aega. Seetõttu on valitsus algatanud eelarvereeglite muutmise eesmärgiga viia eelarvetasakaalu puudutavad reeglid täiel määral kooskõlla Euroopa Liidu reeglistikuga ning kaotades ära Eesti enda poolt lisatud täiendavad nõuded, mis on aastatel 2020–2022 aset leidnud kriiside käigus osutunud eelarvetasakaalu plaanimisel paindlikkust vähendavaks. Eelnõuga asendatakse struktuurse iga-aastase kohandumise miinimummäär 0,5% SKPst stabiilsus- ja kasvupakti reeglitega, mis arvestavad majanduse olukorraga paindlikumalt ja võimaldavad halvenenud majandusolukorras struktuurset eelarvepositsiooni mitte parandada eelneva aastaga võrreldes. Nominaalne eelarvepuudujääk järgmisel aastal siiski väheneb 2,9%ni SKPst, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Muuhulgas julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu suureneb võlg ca 1,15 mld euro võrra 20,9%ni SKPst. Joonis 1. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst Joonis 2. Valitsussektori võlakoormus, % SKPst Riigieelarve eelnõu (edaspidi kasutatud ka riigieelarve) tulude kogumaht on 2024. aastal 16,8 mld eurot. Võrreldes 2022. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 1,2 mld euro võrra ehk 7,7%. Kulude kogumaht on 2024. aastal 17,7 mld eurot, kasvades 2023. aastaga võrreldes 0,8 mld eurot ehk 4,9%. 12 Joonis 3. Riigi tulud, kulud ja investeeringud perioodil 2022-2024, miljon eurot 2024. aasta kulude kasvu mõjutab peamiselt edasiantavate maksude, tööjõu- ja majandamiskulude ning finantskulude tõus. Vähenevad muud tegevuskulud. Joonis 4. 2024. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, % 13 Joonis 5. Maksuliste tulude jaotus 2024. aasta riigieelarves, % 2024. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,8% SKPst, mis on 0,5% võrra kõrgem kui 2023. aastal. Joonis 6. Maksukoormus 2023-2024, % Tabel 1. Riigieelarve tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute dünaamika perioodil 2022-2024 2022 Muutus, Valitsemisala 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Riigikogu Kantselei Tulud 101 0 0 0 0% Kulud -23 787 -33 200 -35 065 -1 865 6% Investeeringud -526 -4 317 -4 993 -676 16% Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0% Vabariigi Presidendi Kantselei Tulud 149 28 28 0 0% Kulud -5 412 -5 571 -5 990 -419 8% Investeeringud -683 -445 0 445 -100% Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0% Riigikontroll Tulud 49 0 0 0 0% Kulud -5 400 -5 855 -6 011 -156 3% Investeeringud -177 0 0 0 0% 14  2022 Muutus, Valitsemisala 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0% Õiguskantsleri Kantselei Tulud 0 0 0 0 0% Kulud -3 068 -3 378 -3 512 -134 4% Investeeringud 0 0 0 0 0% Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0% Riigikohus Tulud 428 220 351 131 60% Kulud -5 959 -6 441 -6 911 -470 7% Investeeringud 0 -20 0 20 -100% Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0% Vabariigi Valitsus Tulud 0 0 0 0 0% Kulud -2 573 417 -3 108 344 -3 131 486 -23 142 1% Investeeringud 0 0 0 0 0% Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0% Riigikantselei Tulud 1 082 5 953 6 043 90 2% Kulud -17 521 -26 341 -24 305 2 036 -8% Investeeringud -432 -75 0 75 -100% Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0% Haridus- ja Teadusministeeriumi Tulud 179 623 235 346 126 848 -108 499 -46% valitsemisala Kulud -838 559 -1 025 762 -1 104 532 -78 770 8% Investeeringud -79 530 -107 970 -23 636 84 335 -78% Finantseerimistehingud 70 248 245 -3 -1% Justiitsministeeriumi valitsemisala Tulud 58 594 45 962 45 114 -848 -2% Kulud -196 584 -232 678 -230 708 1 969 -1% Investeeringud -6 007 -2 058 -1 386 671 -33% Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0% Kaitseministeeriumi valitsemisala Tulud 7 544 16 253 135 618 119 365 734% Kulud -663 662 -899 136 -1 110 818 -211 683 24% Investeeringud -186 744 -315 043 -454 048 -139 006 44% Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0% Kliimaministeeriumi valitsemisala Tulud 657 064 1 031 168 1 270 993 239 825 23% Kulud -134 677 -594 983 -1 187 951 -592 968 100% Investeeringud -5 059 -164 071 -178 048 -13 977 9% Finantseerimistehingud 4 913 -10 525 -10 650 -125 1% Kultuuriministeeriumi valitsemisala Tulud 11 557 7 873 13 315 5 442 69% Kulud -328 786 -364 198 -360 181 4 017 -1% Investeeringud -477 -136 -43 93 -68% Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tulud 433 755 508 423 271 265 -237 158 -47% valitsemisala Kulud -975 955 -1 448 365 -1 416 310 32 055 -2% 15  2022 Muutus, Valitsemisala 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Investeeringud -252 232 -81 843 -34 267 47 576 -58% Finantseerimistehingud 154 540 -205 000 -186 145 18 855 -9% Rahandusministeeriumi Tulud 12 106 927 13 117 342 14 297 187 1 179 845 9% valitsemisala Kulud -282 980 -341 613 -429 257 -87 644 26% Investeeringud -17 590 -22 309 -30 679 -8 370 38% Finantseerimistehingud -143 039 680 840 1 112 095 431 255 63% Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Tulud 344 224 392 910 444 058 51 148 13% valitsemisala Kulud -436 157 -580 615 -736 196 -155 581 27% Investeeringud -6 183 -4 797 -6 134 -1 337 28% Finantseerimistehingud 7 864 2 050 3 900 1 850 90% Siseministeeriumi valitsemisala Tulud 59 447 65 175 88 309 23 135 35% Kulud -510 467 -571 206 -534 034 37 173 -7% Investeeringud -44 847 -39 551 -66 078 -26 527 67% Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0% Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Tulud 155 513 150 001 74 743 -75 258 -50% Kulud -6 851 698 -7 464 966 -7 216 208 248 758 -3% Investeeringud -18 373 -9 662 -11 375 -1 713 18% Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0% Välisministeeriumi valitsemisala Tulud 7 722 13 705 13 497 -208 -2% Kulud -95 001 -122 176 -128 555 -6 380 5% Investeeringud -7 382 -7 514 -5 789 1 725 -23% Finantseerimistehingud -10 -22 0 22 -100% 16  1.2 Riigieelarve ülesehitus ja metoodika Kulud riigieelarves esitatakse nii majandusliku sisu kui tegevuspõhisuse järgi. Iga-aastase riigieelarve koostamise õiguslikuks aluseks on: põhiseadus, riigieelarve seadus ning Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. 2024. aasta riigieelarve koostamisel lähtutakse „Riigi eelarvestrateegiast 2024–2027“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ja Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest. Riigieelarve põhineb Rahandusministeeriumi suvisel majandusprognoosil, millele annab oma arvamuse eelarvenõukogu. Eelarvenõukogu arvamus majandusprognoosi kohta on leitav eelarvenõukogu koduleheküljel1. Eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos sobiv alus, mille põhjal töötada välja 2024. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia. Kuna Eelarvenõukogu ja rahandusministeerium on prognoosi sobivuse osas sama meelt, siis eraldi täiendava arvamuse koostamisvajadust rahandusministeerium ei ole. Alates 2020. aastast on Riigieelarve tegevuspõhine. Tegevuspõhine eelarve on kontseptsioon, mis seob kuluarvestuse abil strateegilise planeerimise ja eelarve vahendid ning võimaldab mõõta saavutatavaid tulemusi. Strateegiline planeerimine on üles ehitatud viie tasandi lõikes: tulemusvaldkond, programmid, meetmed, tegevused ja teenused. Tulemusvaldkond on riigi eelarvestrateegias määratud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk ning lähtub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist. Tulemusvaldkonna arengudokument on valdkonna arengukava. Programm on arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna Joonis 7. Tegevuspõhise riigieelarve ülesehitus. alaeesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava. Programmi kinnitab minister. Programmi planeerimistasanditeks on programmi tegevus ja teenus. Meede ja programmi tegevus selgitavad, kuidas programm kavandatud meetmete ja programmi tegevustega aitab saavutada tulemusvaldkonna eesmärki. Teenused on hinnastatud ja 100% eelarvest on seotud teenustega ja vastupidi - riigi strateegilised eesmärgid on seotud kasutada olevate vahenditega. Riigieelarve seletuskirja osas 3 selgitatakse eelarve kujunemist peamiselt läbi tulemusvaldkonna, programmi 1 https://eelarvenoukogu.ee/uudised/eesti-riigirahanduse-valjavaade-pusib-keeruline 17 (koondinfona) ja programmi tegevuse (detailinfona). Teised planeerimistasandid on fookuses teistes dokumentides, näiteks riigi eelarvestrateegias (RES) või teenused asutusesisese planeerimistasandina. Põhiseaduslikud institutsioonid ei ole tegevuspõhisele eelarvele üle läinud, mistõttu on nende eelarve kajastatud ja selgitatud majandusliku sisu järgi- tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kaupa. Riigieelarve seletuskirja struktuur Riigieelarve seletuskiri koosneb neljast osast ja kaheksateistkümnest dokumendi juurde käivast lisast: 1. Esimene osa annab ülevaate riigieelarve ülesehitusest ning teeb kokkuvõtte riigieelarve kõige olulisematest teemadest. 2. Teine osa on riigi konsolideeritud eelarve ehk riigieelarve koondvaade. See annab ülevaate eelarve tuludest, kuludest, investeeringutest ja finantseerimistehingutest majandusliku sisu järgi. 3. Kolmandas osas liigendatakse kulud valitsemisalade, põhiseaduslike institutsioonide ja Vabariigi Valitsuse lõikes ning tegevuspõhiselt. Samuti on kolmandas osas välja toodud investeeringute ja finantseerimistehingute jaotused valitsemisalade lõikes. Mõlemad liigendatakse nii valitsemisala kui majandusliku sisu järgi. 4. Neljandas osas on esitatud 2024. aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused. 5. Lisad aitavad täpsemalt aru saada ja mõtestada sellele eelnevates peatükkides käsitletut. Seletuskirjas on 2024. aasta riigieelarve võrdlusbaasina kasutatud Riigikogu poolt kinnitatud 2023. a riigieelarve mahtusid. Need sisaldavad Riigikogu poolt 2022. a sügisel kinnitatud 2023. a riigieelarvet ja Riigikogu poolt kinnitatud 2023. a riigieelarve muudatusi. Riigieelarve kajastab 11 valitsemisala (ministeeriumi) ja nende allasutuste ning Riigikantselei koondvaadet, sh kulusid majandusliku sisu lõikes. Riigieelarves on kajastatud ka põhiseaduslikud institutsioonid, milleks on Riigikogu, Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri kantselei, Riigikohus. Riigieelarve seaduse § 35 lg 3 kohaselt lisatakse Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. 2024. a riigieelarve seaduse eelnõu esitamise ajaks Vabariigi Valitsusele ei ole kohtute haldamise nõukoda oma arvamust veel kujundanud. Arvamus lisatakse seaduse eelnõule ja esitatakse Riigikogule 2024. a riigieelarve seaduse eelnõu menetlemise käigus. Eelarveliigid Riigieelarve jaguneb piirmääraga ja piirmäärata kuludeks. Piirmäärata vahendite maht on prognoos ja nendele ei seata eelarvega rangelt piiratud limiiti. Üldjuhul on piirmäärata vahendite puhul juba eelnevalt fikseeritud sihtotstarve (nt seadustega), mistõttu ei ole nende sihtotstarve pelgalt aastase riigieelarve seadusega muudetav. Piirmäärata vahenditeks on: • Välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga - kulud, millest enamus on Euroopa Komisjonis kokku lepitud ja mille muutmine on kaetud erinevate regulatsioonidega; • Muud tuludest sõltuvad kulud või investeeringud - kulu, investeering või finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu tekkimisest (nt majandustegevusest laekuva tulu arvelt tehtavad kulutused); • Arvestuslikud vahendid - kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb seadusest (nt pensionid); 18  • Mitterahalised kulud (nt põhivara amortisatsioon). Piirmääraga vahendid on kõik muud vahendid, mis ei ole eelnevalt kirjeldatud piirmäärata vahendite all loetletud. Nendele seatakse riigieelarve seadusega kasutamise limiit. Mõisted ja lühendid Tulud on kõik vahendid, mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab toetusena. Tulud jagunevad maksulisteks ja mittemaksulisteks tuludeks. Mittemaksulised tulud koosnevad kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja CO2 kvootide müügitulu), saadud toetustest (peamiselt toetused Euroopa Liidust), finantstuludest (dividendid) ja muudest tuludest (nt keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu). Maksulised tulud on maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Kulud on riigi kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseerimistehingud. Need on riigiasutuste tegevus- jm kulud, sh toetused, tööjõu- ja majandamiskulud, põhivara amortisatsioon, intressikulu ja käibemaksukulu. Investeeringud on materiaalse põhivara, immateriaalse põhivara ja bioloogilise vara soetamine ning olemasoleva põhivara parendamine. Investeeringud maksumusega kümme miljonit eurot või rohkem liigendatakse riigieelarve seaduses objektide lõikes. Investeeringud riigieelarves ei sisalda kõiki riigi tehtavaid investeeringuid, vaid ainult riigieelarveliste asutuste investeeringuid. Finantseerimistehingud on tehingud finantsvarade või -kohustustega, mille puhul kahekordse kirjendamise põhimõttest tulenevalt tehakse mõlemad kirjed finantsvarades või -kohustustes ning mille tulemusena eelarvepositsioon ei muutu. Käibemaksu kasutatakse seaduse eelnõus ja käesolevas seletuskirjas kahes tähenduses. Käibemaks tulude alapeatükkides ning tabelites tähendab maksulist tulu käibemaksuseaduse alusel. Tulu saajaks on Maksu- ja Tolliamet maksu- ja tollideklaratsioonide alusel. Käibemaks kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute alapeatükkides ja tabelites tähendab tegevuskulude ja varade soetamisega seotud käibemaksukulu, mida ei saa arvestada sisendkäibemaksuks. Nii käibemaksu tulu kui ka käibemaksu kulu nimetatakse käibemaksuks. Riigieelarve koondtuludes on maksutulude juures välja toodud mittekäibemaksukohustuslastest riigiasutuste ja põhiseaduslike institutsioonide poolt hankijatele tasutud käibemaksukulu, mis arvestuslikult jõuab käibemaksukohustuslaste poolt tasutud sisendkäibemaksu kaudu riigi maksutuludesse. Samad arvestuslikud käibemaksukulu summad on välja toodud vastava majandusliku sisu koondosas st kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute juures. Edasiantavad maksud on riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja muud tasud, mida riik kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule, ja mis kantakse saajale edasi vastavalt maksu tegelikule laekumisele. Näiteks on edasiantavateks maksudeks tulumaks, sotsiaalmaks, hasartmängumaks, maamaks, keskkonnatasud jmt. Riigieelarve seletuskirjas kasutatakse järgmiseid lühendeid või tähiseid: • Eelarve summad tabelis esitatakse tuhandetes eurodes (esitatud on summad, millele tuleb lisada 000); • Summad tekstides, joonistel ja tabelites on ümardatud lähima tuhandeni või miljonini; • Ümardamisel kehtib matemaatiline ümardamise reegel; • Koondülevaadetes esitatakse summad ka miljardites (mld) või miljonites (mln) eurodes; 19  • Riigieelarve seaduses on kulud esitatud miinusmärgiga, tuludele märki ei panda. Seaduse seletuskirja tabelites on kulud samuti miinusmärgiga. Sellest tulenevalt kajastatakse „Muutus %“ veerus kulude kasv + (pluss)märgiga ning kulude kahanemine – (miinusmärgiga). Tulude poolel vastavalt tulude kasv + (pluss)märgiga ning tulude kahanemine – (miinus)märgiga; • Muutused protsentides on arvestatud, võttes arvesse eelnevalt ümardatud andmeid. Dokumendis kasutatakse lühendeid ja need on esmakordsel kasutamisel sulgudes lahti kirjutatud. Ministeeriumite puhul kasutakse alljärgnevaid lühendeid: • HTM – Haridus- ja Teadusministeerium • JUM – Justiitsministeerium • KAM – Kaitseministeerium • KLIM – Kliimaministeerium • KUM – Kultuuriministeerium • MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • RAM – Rahandusministeerium • REM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium • SIM – Siseministeerium • SOM – Sotsiaalministeerium • VÄM – Välisministeerium 20  2. OSA. Riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve Riigieelarve kulud ületavad tulusid, kuid riigi rahandus on suundumas jätkusuutlikumale kursile. Tabel 2. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Tulud 14 023 778 15 590 358 16 787 369 1 197 011 8% Kulud -11 375 671 -16 834 829 -17 668 032 -833 203 5% Investeeringud -626 241 -759 811 -816 476 -56 665 7% Finantseerimistehingud 24 338 467 591 919 445 451 854 97% Riigieelarve tulude kogumaht on 2024. aastal 16,8 mld eurot. Võrreldes 2023. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 1,2 mld euro võrra ehk 7,7%. Kulude kogumaht on 2024. aastal 17,7 mld eurot, kasvades 2023. aastaga võrreldes 0,8 mld eurot ehk 4,9%. 2024. aasta kulude kasv tuleb peamiselt sotsiaaltoetuste ning edasiantavate maksude suurenemisest. Finantseerimistehingute kogumaht kasvab 2024. aastal eelmise aastaga võrreldes 97 protsenti. 2.1 Tulud 2024.a riigieelarve tulude kasv tuleneb käibemaksu määra tõusust ja ettevõtete suuremast kasumijaotamisest. 2024. aasta riigieelarveliste tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvisest majandusprognoosist, millele on lisatud valitsuses ja Riigikogus otsustatud tulumeetmed. Kõik tulud on esitatud tekkepõhiselt. Võrreldes 2023. aastaks prognoosituga kasvavad tulud 2024. aastal 1,5 miljardi euro võrra ehk 9,6%. Joonis 8. Riigieelarvelised tulud, miljonit eurot, % 21 Tulude mahuks on 2024. aastal kavandatud 16 787 mln eurot. Sellest 14 089 mln eurot ehk 84% moodustavad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Mittemaksulised tulud kokku on 2 699 mln eurot ehk 16%. 2024. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,8% SKPst, mis on 0,5% võrra kõrgem kui 2023. aastal. 2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed – maksulised tulud Maksumäära tõstmisest tulenevalt kasvab mahuliselt kõige kiiremini käibemaksu tulu 2024. aastal laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse maksulisi tulusid 14 089 mln eurot, mida on 1,13 mld eurot ehk 8,7% enam kui 2023. aasta viimases prognoosis ning 1,17 mld eurot ehk 9,1% rohkem kui 2023. aasta riigieelarves. 22 Tabel 3. Maksuliste tulude jaotus, tuhat eurot Muutus 2024RE Muutus, %2024 2023.a suvine 2022 tegelik 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % vs 2023.a suvine RE vs 2023.a prognoos prognoos suvine prognoos Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 948 516 12 915 277 14 088 740 1 173 463 9% 12 957 400 1 131 340 9% Füüsilise isiku tulumaks 2 279 441 2 239 421 2 491 888 252 467 11% 2 424 000 67 888 3% Juriidilise isiku tulumaks 596 136 599 738 849 194 249 456 42% 726 000 123 194 17% Sotsiaalmaks 4 149 107 4 618 443 4 969 586 351 143 8% 4 610 000 359 586 8% Raskeveokimaks 5 099 5 000 4 900 -100 -2% 5 000 -100 -2% Käibemaks 3 308 810 3 765 018 4 079 008 313 990 8% 3 572 000 507 008 14% Aktsiisid kokku 995 700 1 051 257 1 035 764 -15 493 -1% 1 003 900 31 864 3% Alkoholiaktsiis 240 803 259 639 251 000 -8 639 -3% 252 000 -1 000 0% Tubakaaktsiis 246 327 273 022 254 000 -19 022 -7% 255 000 -1 000 0% Kütuseaktsiis 500 320 510 325 520 664 10 339 2% 489 000 31 664 6% Pakendiaktsiis 323 400 300 -100 -25% 300 0 0% Elektriaktsiis 7 926 7 871 9 800 1 929 25% 7 600 2 200 29% Hasartmängumaks 47 065 45 600 59 100 13 500 30% 48 900 10 200 21% Tollimaks 84 750 69 800 42 300 -27 500 -39% 41 600 700 2% Töötuskindlustusmakse 261 037 282 000 313 000 31 000 11% 292 000 21 000 7% Kogumispensionimakse 162 393 180 000 186 000 6 000 3% 175 000 11 000 6% Maamaks 58 979 59 000 58 000 -1 000 -2% 59 000 -1 000 -2% 23 Joonis 9. Maksuliste tulude jaotus 2024. aasta riigieelarves, % Füüsilise isiku tulumaksu laekumine keskvalitsuse eelarvesse on kavandatud 615,5 mln eurot. Laekumine sõltub eelkõige tööturu arengust – nii keskmise palga kui hõive kasv aeglustuvad võrreldes 2023. aastaga ja palgafondi kasv aeglustub 7,2%le. Teisest pensionisambast lahkujate mõjuks on 2024. aastal prognoositud 30 mln eurot. Võrreldes suveprognoosiga 2024.aasta kohta suureneb tasumine RES kulumeetmete maksusisaldusest tulenevalt 1,5 mln euro võrra. Füüsilise isiku tulumaksu tagastuse prognoos on 2024. aastal on 347 mln eurot, mis jaotub järgmiselt: üldine maksuvaba tulu – 261 mln eurot, maksuvaba tulu teise ja enama lapse kohta – 32 mln eurot, pensionikindlustus – 26 mln eurot, koolituskulud – 17 mln eurot, eluasemelaenu intressid – 8 mln eurot, annetused ja kingitused – 4 mln eurot. Juurde määratud tulumaksu prognoos on 87 mln eurot. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 1 876,4 mln eurot. Kohalike omavalitsuste eraldise määr langetatakse 11,89%le, samas lisandub uue maksubaasina 2,5% pensionikuludelt ja laekumine moodustab 75,3% kogu 2024. aastal tasutavast füüsilise isiku tulumaksust. Võrreldes suveprognoosiga 2024.aasta kohta suureneb tasumine RES kulumeetmete maksusisaldusest tulenevalt 7,4 mln euro võrra. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 849,2 mln eurot. Võrreldes suveprognoosiga 2024.a aasta kohta suureneb 2024. aasta laekumine 107,2 mln euro võrra RES meetmetest tulenevalt, millest suurema mõjuga on pankade täiendav kasumijaotamine, riigiettevõtete dividendide ajatamine ja tulumaks lisadividendidelt ning maksuhalduri töö tõhustamine. Sotsiaalmaksu tasumine on kavandatud 4 969,6 mln eurot. Sarnaselt füüsilise isiku tulumaksule sõltub sotsiaalmaksu tasumine tööturu arengust. 2024. aastal aeglustub palgafondi kasv 7,2%le vastavalt Rahandusministeeriumi suveprognoosile. Võrreldes suveprognoosiga 2024.aasta kohta suureneb tasumine RES kulumeetmete maksusisaldusest tulenevalt 19,6 mln euro võrra. 24 Sotsiaalmaksu tasumisest sõltuvad pensioniindeks ja pensionikulud. Keskmise vanaduspensioni2 prognoos on suveprognoosi kohaselt 2024. aastal 776 eurot kuus. Käibemaksu tasumine kasvab järgmisel aastal 14,2%, mis tuleb eratarbimise, kodumajapidamiste ja valitsussektori investeeringute ning valitsussektori lõpptarbimiskulutuste ehk käibemaksubaasi komponentide kasvust. Samuti on arvestatud maksumuudatuste ja 2024. aasta riigieelarves otsustatud meetmete II ringi mõjuga käibemaksu tasumisele, mis küündib järgmisel aastal 24 mln euroni. Käibemaksutulu mõjutab järgmisel aastal oluline poliitikamuudatus ehk standardmäära tõus 22%-ni. 2024. aasta käibemaksu tasumise prognoos tõuseb võrreldes 2023.a prognoosituga 507 mln euro võrra 4 079 mln euroni. 2024.a aasta käibemaksutulu kasv võrreldes tänavusega kiireneb eeskätt käibemaksu standardmäära tõusu mõju tõttu. Alkoholiaktsiisi tasumise prognoosimisel on arvestatud muuhulgas eratarbimise, keskmise palga ja alkoholi hinna prognoosidega ning aluseks on võetud Maksu- ja Tolliameti andmed alkoholi deklareeritud koguste kohta alkoholiliikide lõikes. 2024. aasta 1. jaanuarist tõstetakse kõikide alkoholiliikide aktsiisimäärasid 5% võrra. Selle tulemusena on oodata, et deklareeritud kogused saavad olema aasta alguses tagasihoidlikud, kuna realiseeritakse varem soetatud varusid. Varude suuruseks prognoosime ühe kuu kogust ning seda eelkõige kangel alkoholil ja õllel, varude soetamine jääb suure tõenäosusega 2023. aasta detsembrisse. Viimane mõjutab ka 2023. aasta tasumisi, mis toob lisatulu varude soetamisest. Seoses aktsiisimäärade tõusuga on oodata Eestis müüdava alkohoolsete jookide legaalsete koguste vähenemist. Vähenemine toimub nii Eestlaste enda ostudes kui ka turistide kaasaostude mahtudes. Väikest kasvu eeldame ka piirikaubanduses, kuid selle hüppelist kasvu ei prognoosi. Kõigi nimetatud tegurite koosmõjul jääb tasumine 2024. aastal praktiliselt 2023. aasta taseme juurde. Alkoholiliikide lõikes jaotub alkoholiaktsiisi prognoositav 251 mln euro suurune tulu 2024. aastal järgmiselt: • õllelt 63,7 miljonit eurot; • veinilt 31,5 miljonit eurot; • kääritatud jookidelt 13,0 miljonit eurot; • vahetootelt 1,3 miljonit eurot ja • muult (kangelt) alkoholilt 141,5 miljonit eurot. Tubakaaktsiisi tasumise prognoosimisel on lähtutud tubakaaktsiisi igakuisest tasumisest ning vabasse ringlusse lubatud sigarettide koguste andmetest. 2024. aasta 1. jaanuaril tõstetakse aktsiisimäärasid sigarettidel, suitsetamistubakal kui ka tubakavedelikel 5%. Kuigi maksumäärad tõusevad on viimaste kuude arengud tubakatoodete turul viidanud suuremale struktuursele muutusele ning sigarettide osakaal on hakanud oodatust kiiremini vähenema. Selliseid arenguid on oodata ka järgmisel aastal, mistõttu sigarettide mahud vähenevad rohkem kui on aktsiisimäära tõus ja sellest tulenevalt on 2024. aastal oodata tubakaaktsiisi tasumiste vähenemist 0,4% võrreldes aasta varasemaga ning tasumiseks kujuneb 254 mln eurot. Kütuseaktsiisi tasumiste prognoosimisel on aluseks võetud kütuse deklareeritud andmed koguste kohta kütuseliikide lõikes. Samuti on kasutatud Rahandusministeeriumi hinnangut eratarbimise reaalkasvu ja erinevate majandussektorite kohta (veondussektor, põllumajandussektor), sissetulekute muutusi ning 2Keskmine vanaduspension (eurot kuus 1.aprilli seisuga) on leitud 44-aastase staaži puhul (44 oli ligikaudu keskmine vanaduspensionäride osakute summa 2020. aastal). See sõltub pensioni baasosast, aastahindest ja pensioniindeksist, ega sõltu pensionäride arvust. 25 ootusi majanduskasvu ja maailmaturu naftahinna suhtes. 2024. aasta tasumine kasvab võrreldes 2023. aastaga 6,4% 521 mln euroni. Tasumise kasvu toetab mitme kütuseliigi aktsiisimäära tõstmine alates 1. maist. See tõus on esimene nelja aasta jooksul toimuvast järkjärgulisest tõstmisest. Kütuseaktsiisi 2024. aastaks kavandatud tasumine jaotub erinevate kütuseliikide vahel järgmiselt: • bensiinilt 153,9 mln eurot, • diislikütuselt 341,9 mln eurot, • erimärgistatud kütustelt 1,8 mln eurot, • soojuse tootmiseks kasutatavalt maagaasilt 10,4 mln eurot, • muudelt kütuseliikidelt 13,0 mln eurot. Elektriaktsiisi tasumise kasvu prognoos tuleb eelkõige eratarbimise reaalkasvust ja SKP reaalkasvust. Hasartmängumaksu tulu prognoosimisel kasutatakse Maksu- ja Tolliameti kuulisi andmeid mänguautomaatide ja -laudade arvu ning hasartmängumaksu tulu kohta maksuobjektide kaupa. 2024. aasta kasvab tulu 20,9% võrra 59,1 mln euroni. Kiire maksutulu tõus järgmisel aastal tuleneb jõustuvatest hasartmängumaksu maksumäära tõusudest mängulaudadele ning loteriile, samuti kaughasartmängule ning totole ja õnnemänguturniirile. Loteriidelt tasumine moodustab ligikaudu 31% kogu hasartmängumaksu tulust. Tollimaksu tulust moodustab ligi 95% tasumine tööstuskaupadelt, mille prognoosimisel võetakse aluseks kaupade impordi prognoos Euroopa Liidu välistest riikidest, kuid arvestatakse ka muude tasumist mõjutavate tegurite mõjuga3. Ülejäänud tasumise4 puhul tuginetakse eksperthinnangutele. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist tolliliidust saavutati Euroopa Liiduga kokkulepe. Vastavalt kokkuleppele ei seata tariife/kvoote just nendele toodetele, mis on toodetud (või töödeldud piisavalt) Ühendkuningriigis või Euroopa Liidus. Seoses sõjategevusega Ukrainas on kehtestatud ja jõustunud sanktsioonid kindlatele Venemaa ja Valgevene kaupadele (sh puit, teras, mineraalkütused), mille import on peatatud. Tollimaksu kogulaekumisest 75% kantakse otse edasi Euroopa Liidu omavahenditesse ning ülejäänud 25% jääb Eestile administreerimiskulude katteks. Töötuskindlustusmakse prognoos on seotud brutopalgafondi kasvu prognoosiga. Kogumispensionimakse prognoos on üks osa füüsilise isiku tulumaksu prognoosist ja sõltub kogumispensioni süsteemiga liitunute arvust. Maamaksu prognoos sõltub kohalike omavalitsuste kehtestatud maksumääradest ja maa väärtusest. 2.1.2 Mittemaksulised tulud 2024. aasta mittemaksuliste tulude kasvu veavad saadud toetused ning keskkonnatasud. Mittemaksulistest tuludest moodustavad suurima osa saadud toetused, peamiselt välistoetused. Samuti kuuluvad siia mitmesugused tulud kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja majandustegevuse tulud), finantstulud (dividendid) ja muud tulud (nt keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu). 2024. aasta 3 Näiteks vabakaubanduslepingute sõlmimine, keskmise maksumäära langus jm. 4 Laekumine põllumajandustoodetelt, dumpingu-vastane tollimaks, tasakaalustav tollimaks jm. 26 mittemaksuliste tulude laekumiseks kujuneb 2,7 mld eurot. Võrreldes 2023. aasta riigieelarvega suurenevad mittemaksulised tulud 0,9%. 27 Tabel 4. Mittemaksuliste tulude jaotus, tuhat eurot Muutus 2024RE Muutus, %2024 2023.a suvine 2022 tegelik 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % vs 2023.a suvine RE vs 2023.a prognoos prognoos suvine prognoos Mittemaksulised tulud kokku 2 048 044 2 675 081 2 698 629 23 548 0,9% 2 355 637 342 992 14,6% Saadud toetused 1 048 209 1 626 214 1 744 938 118 724 7,3% 1 384 466 360 473 26,0% Riigilõivud 91 722 92 170 92 478 308 0,3% 86 614 5 864 6,8% Tulud majandustegevusest 422 799 484 980 356 549 -128 431 -26,5% 422 596 -66 047 -15,6% Tulud põhivara ja varude müügist 52 463 26 953 45 435 18 482 68,6% 34 478 10 957 31,8% Trahvid ja muud varalised karistused 22 910 19 961 21 081 1 121 5,6% 23 005 -1 923 -8,4% Keskkonnatasud 152 374 147 043 140 351 -6 692 -4,6% 150 219 -9 868 -6,6% Muud tegevustulud 47 944 43 060 47 907 4 848 11,3% 22 009 25 898 117,7% Intressi- ja omanikutulud 209 622 234 700 249 888 15 188 6,5% 232 249 17 639 7,6% 28 Joonis 10. Mittemaksuliste tulude jaotus 2024. aasta riigieelarves, % Saadud toetused Saadud toetused koosnevad kodumaistest ja välistoetustest. Välisvahendite maht moodustab 2024. aastal kogu eelarvest umbes 10%. Perioodi 2014-2020 välisvahenditest on kasutusel veel Eesti maaelu arengukava raames antav toetus, millel on erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lubatud üleminekuperiood, see tähendab et selle fondi vahendeid saab kasutada 2025. aastani. Kui 2023. aasta eesmärgiks oli Euroopa Liidu (EL) 2014-2020 eelarveperioodi vahendite maksimaalne tulemuslik kasutamine, siis 2024. aasta jooksul on plaanis kõigi 2021-2027 EL eelarveperioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmetes toetuse andmise tingimused kehtestada. Uute välisvahendite kasutamine on juba aktiivselt alanud kõigis valdkondades ja aastal 2024 on oodata veel paljude uute taotlusvoorude avamist. Detailsema ülevaate planeeritud toetustest leiab seletuskirja välisvahendeid kirjeldavast lisast 11 ja olulisematest rahastatavatest tegevustest seletuskirja osast 3, ministeeriumide valitsemisalade peatükkidest. Riigilõivud Riigilõive koguvad pea kõikide ministeeriumite valitsemisalade asutused, kuid 90% lõivutulust laekub Justiitsministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi asutustelt. Riigilõiv on tasu riigi poolt osutatava toimingu eest. Kõige enam laekub riigilõivu liiklusregistri toimingutelt, 2022. aastal 31,3 mln eurot. Järgnevad riigilõivud isikut tõendavate dokumentide väljastamisest (14,0 mln eurot), kinnistusraamatu toimingutelt (11,2 mln eurot) ning kohtuasjade toimingutelt (10,6 mln eurot). Koroonakriisiga kaasnenud majandusaktiivsuse langus vähendas 2020. a laekumist ca 10%, kuid viimasel kahel aastal on laekumine taastunud ning ületas 2022. aastal kriisieelset taset juba 7,9%. Selle aasta prognoos näeb ette laekumise ajutist langust (5,6%), mis järgmisel aastal pöördub taas kasvuks (9,5%). Kasv tuleneb peamiselt riigi eelarvestrateegias kokkulepitud lõivumäärade tõusust, põhiliselt Transpordiameti ja keskkonnakaitse lubade riigilõivud. 2024. aasta riigieelarves kavandatakse riigilõivude laekumiseks 92,5 mln eurot. 29 Tulud majandustegevusest Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu saadav enampakkumistulu (2023. aasta suvise majandusprognoosi põhistsenaariumi kohaselt) väheneb 2024. aastal võrreldes 2023. aasta prognoositava tuluga, eelkõige kuna EL HKS õigusakti 2023. aastal kokku lepitud ulatuslike muudatuste mõjul vähendatakse oluliselt enampakkumistel müüdavaid koguseid. Tuluprognoos lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest aastal 2024 on 262 mln eurot, see on 22% väiksem kui 2023. aasta planeeritav tulu (336 mln eurot). Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa 2024. aastaks prognoositav tulumaht on 99 mln eurot, see tähendab 54% kasvu võrreldes aasta varasemaga. Atmosfääriõhu kaitse seadusest ja direktiivist 2003/87/EÜ tulenevalt, kasutatakse alates 2024. aastast kogu enampakkumistulu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse panustavate meetmete elluviimiseks, sh Kirde-Eestis tuuleenergia tootmise arendamise eeldusena paigaldatava radari rajamise tegevusteks; säästva transpordi projektideks sh uute energiatõhusate rongide hankimiseks, raudteevõrgu elektrifitseerimiseks, alternatiivkütuste taristu arendamiseks transpordivaldkonnas, nullheitega sõidukite kasutuselevõtu toetamiseks ning vähese heitega tõhusa ühistranspordi arendamiseks; avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamiseks; rahvusvaheliseks kliimapoliitika alaseks koostööks; energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks EL HKS sektorites; rahvusvahelise kliimapoliitika ja biokütuste teemaliseks aruandluseks ning kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemide koordineerimiseks ja arendamiseks; ressursitõhususe ja/või süsinikuauditite koostamiseks suuremates põllumajandusettevõtetes; samuti kultuuriasutuste valgustuslahenduste energiatõhususe parandamiseks. Alates 2021. aastast saab Eesti kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks (välja arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega seoses). Atmosfääriõhu kaitse seadusega kooskõlas otsustatu alusel Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast toetatakse, külgnevalt teiste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavate meetmetega, kahe pikaajalise (2021-2030) programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes valdkondades: energiatõhususe edendamiseks avaliku sektori hoonetes ning vähese heitega ühistranspordis. Tulenevalt asjaolust, et Moderniseerimisfondi suunatud EL HKS ühikute kauplemistulu saadakse EL kauplemissüsteemist, mille tuluprognoos on arvestatava määramatusastmega, on fondi programmide toetusmahu pikemaajaline prognoos lähiaastateks esialgne ning seda uuendatakse tulevaste prognooside alusel. Tulud põhivara ja varude müügist Tulu põhivara ja varude müügist teenib peamiselt Maa-amet riigi funktsioonide täitmiseks mittevajaliku maa müügist. Vähesel määral teenivad riigieelarvelised asutused tulu ka kinnisvara, transpordivahendite, metsa ning muude kaupade ja varude müügist. Järgmise aasta eelarves kavandatakse põhivarade ja varude müügituluks 45,4 mln eurot, mida on võrreldes käesoleva aasta eelarvega 18,5 mln võrra enam tulenevalt Kaitseministeeriumi käsutuses olevate kinnistute müügist. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse peamiselt väärteomenetluse seadustiku ja karistusseadustiku, aga ka muude õigusaktide, alusel saadavaid trahvitulusid. Suurima osakaalu (ca 90%) moodustavad Siseministeeriumi haldusala poolt kogutavad liiklusjärelevalvega seotud trahvid. Ligi miljon eurot laekub trahvitulu ka kohtute kaudu. Erinevalt mitmest teisest koroonakriisi ajal vähenenud tululiigist 30 on trahvitulu suurenenud nii üleeelmisel kui eelmisel aastal. Sel aastal jääb laekumine prognoositavalt samale tasemele, kuid langeb järgmisel aastal 8,4% võrra 21,1 mln euroni peamiselt PPA poolt kogutavate trahvide prognoosi allapoole korrigeerimisese tõttu. Keskkonnatasud Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse (loodusvara kasutusõiguse tasu/ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest. Valdav osa keskkonnatasudest laekub jäätmete keskkonda viimisest ning maavarade kaevandamise õiguse andmisest. Ligi 80% kogutud keskkonnatasudest jääb riigieelarve kulude katteks ja kohalikele omavalitsustele eraldatakse ligikaudu 10% laekunud tuludest. Ülejäänud 10% laekunud tuludest finantseeritakse iga-aastaselt SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu sihtotstarbeliselt keskkonnaprojektidele keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Majanduskriis vähendas oluliselt ka keskkonnatasude laekumist. Vähenesid pea kõik tululiigid, enim langes raske kütteõli hinnast sõltuv põlevkivi kaevandusõiguse tasumäär. Samas ka majandusaktiivsuse taastumisel on see tululiik nüüd kiirema kasvuga. Järgmise aasta riigieelarves kavandatakse keskkonnatasude mahuks 140,4 mln eurot, mida on võrreldes käesoleva aasta eelarvega 6,7 mln võrra vähem. Muud tegevustulud Muud tegevustulud sisaldavad peamiselt kohtute menetluskulude hüvitisi, oportuniteeditasusid, universaalse postiteenuse makseid, konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varasid, sunniraha ja tulusid asendustäitmisest, väljanõudmata deposiite, tagatistasusid ja regressinõudeid ning muid tulusid varadelt. Need laekuvad riigieelarvesse peamiselt kohtute ja Prokuratuuri tegevuse kaudu ning Konkurentsiameti eelarvesse universaalse postiteenuse maksetena. Kokku moodustab see tuluartikkel järgmise aasta eelarves 47,9 mln eurot. Intressi- ja omanikutulud Intressi- ja omanikutulud koosnevad omanikutuludest (dividendid ja Eesti Panga kasumieraldis) ja riigikassale laekuvatest intressituludest. Dividenditulud on prognoositud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad fikseeritakse 2024. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse korralduses pärast 2023. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Peamised omanikutulu maksjad on Riigimetsa Majandamise Keskus, Elering AS, Eesti Energia AS, AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Loto. Dividende maksab ka Riigi Kinnisvara AS, kuid kuna ta kuulub valitsussektorisse, siis on tal valitsussektori eelarvepositsioonile neutraalne mõju. Võrreldes käesoleva aasta prognoosiga suurenevad järgmisel aastal intressi- ja omanikutulud 249,9 mln euroni tulenevalt intressimäärade tõusust. Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemisalade juures selgitatud tulusid detailsemalt. 31  2.2 Kulud 2024. a eelarve prioriteetideks on julgeolek, arenev ja innovaatiline ühiskond ning rohereform Käesoleva osa eesmärk on anda ülevaade 2024. aasta riigieelarve kulude üldisest majandusliku sisu põhisest jaotusest. Detailsem valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmide põhine kulude ülevaate on esitatud seletuskirja osas 3. Riigieelarves planeeritud kulud jagunevad kulude adressaadi järgi kolme kategooriasse: riigiasutuste kulude, füüsilistele isikutele mõeldud toetused ning juriidilistele isikutele edasiandmiseks mõeldud eraldised. Riigiasutustele planeeritakse tööjõu- ja majandamiskulusid, finantskulusid, muid tegevuskulusid, käibemaksu ning mitterahalise kuluna arvestatakse amortisatsiooni. Füüsilistele isikutele edasiandmiseks planeeritakse sotsiaaltoetusi ning juriidilistele isikutele investeeringutoetusi, muid toetusi ja edasiantavaid makse. 2024. aasta riigieelarve kulude planeeritud kogumaht on 17,67 mld eurot ja see suureneb 2023. aasta riigieelarvega võrreldes 5% (vt Tabel 5). 2024. aasta riigieelarve kuludest moodustavad suurima osa (9,95 mld eurot) eraldised juriidilistele isikutele. Füüsilistele isikutele mõeldud toetuste maht on 4 mld eurot ning riigiasutustele planeeritud kulude maht 3,12 mld eurot (vt joonis 12). Tabel 5. Kulude jaotus, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Kulud kokku -11 375 671 -16 834 829 -17 668 032 -833 203 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 160 316 -2 405 909 -2 644 231 -238 321 Finantskulud -24 090 -98 804 -237 411 -138 607 Muud tegevuskulud -147 652 -340 524 -240 281 100 243 Sotsiaaltoetused -3 101 092 -4 006 951 -4 031 061 -24 110 Investeeringutoetused -353 666 -1 006 470 -1 114 455 -107 985 Muud toetused -2 726 580 -4 075 528 -4 044 605 30 923 Edasiantavad maksud -2 384 333 -4 425 725 -4 792 024 -366 299 Põhivara amortisatsioon -312 251 -299 050 -347 165 -48 115 Käibemaks -165 692 -175 868 -216 799 -40 931 Majandusliku sisu järgi moodustavad 2024. aasta riigieelarve kuludest suurima osa edasiantavad maksud (27%) ja sotsiaaltoetused ning muud toetused (mõlemad 23%; vt joonis 11). 32 Joonis 11. 2024. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, % kogumahust (ilma amortisatsiooni ja käibemaksuta) 2023.aasta riigieelarve mahtudega võrreldes suurenevad enim edasiantavad maksud (366,3 mln euro võrra), tööjõu- ja majandamiskulud (238,3 mln euro võrra) ja finantskulud (138,6 mln euro võrra). Väheneb muude tegevuskulude maht 100,2 mln euro võrra. Joonis 12. 2024. aasta riigieelarve kulude jaotus adressaadi järgi, % kogumahust (ilma amortisatsiooni ja käibemaksuta) Edasiantavad maksud Suurima osa 2024. aasta riigieelarve kuludest moodustavad juriidilistele isikutele planeeritud edasiantavad maksud, mis kasvavad 2023. aasta riigieelarvega võrreldes 8%. Peamise osa edasiantavatest maksudest moodustavad Tervisekassale sotsiaalmaksust suunatavad vahendid (1 951,2 mln eurot), kogumispensioni maksed (498 mln eurot) ja töötuskindlustusmakse (313 mln eurot) ning kohalikele omavalitsustele edasiantavad maksud (1 950,6 mln eurot). Muud toetused Muude toetuste eelarve väheneb 2023. aastaga võrreldes 1% võrra. 33 2023. a eelarvet mõjutavad kõige enam muude toetuste kahanemine SOMi valitsemisalas, kus lõppevad COVID kriisiga seotud meetmed ning vähenevavad Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud. Muud toetused kasvavad mh. HTMi valitsemisalas (peamiselt teaduse- ja arenduskulude ning kõrghariduse ja eestikeelse haridusele ülemineku täiendav rahastus ja haridustoetuste suurenemine). 2024. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel teadaolevatest toetustest juriidilistele isikutele on võimalik saada ülevaade lisast 3. Investeeringutoetused Investeeringutoetuste eelarve kogumaht on 1 114,4 mln eurot ja toetuste maht kasvab 11% ehk kulude üldisest kasvust kiiremini. Suur osa investeeringutoetustest (ligi 90%) rahastatakse välisvahenditest, peamiselt Euroopa Liidu vahendite, aga ka CO2 kvoodimüügi tulude arvelt. Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringutoetuste kogumaht on 740,4 mln (67% kõigist toetustest). Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakaalud kõigist investeeringutoetustest on vastavalt 13% ja 12%. Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetused on riigieelarvelised toetused füüsilistele isikutele. 2023. aastaga võrreldes suurenevad sotsiaaltoetused 1% võrra. Peaaegu kogu (99%) sotsiaaltoetuste eelarve planeeritakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvesse, mille 3 939,8 mln eurost 2 915 mln eurot (74%) moodustab riiklik pensionikindlustus, 409,1 mln eurot (10%) peretoetusteks planeeritud summad ja 394,3 mln eurot (10%) vanemahüvitis. Sotsiaaltoetuste eelarve suurenemise peamiseks põhjuseks on riikliku pensionikindlustuse vahendite suurenemine 315,5 mln euro võrra (kasv 12%). Sotsiaaltoetuste eelarvet mõjutab ka peretoetuste süsteemi muutus. 2023. aastal jõudis samuti lõpule kogumispensioni maksete taastamine riigieelarvest ning vahendeid 2024. a riigieelarvesse selleks enam ei planeerita. 2024. aasta riigieelarves ettenähtud sotsiaaltoetustest on võimalik saada eraldiseisvalt ülevaade lisast 2. Tööjõu- ja majandamiskulud 2023. aasta riigieelarvega võrreldes kasvavad tööjõu- ja majandamiskulud 10% ehk 238,3 mln euro võrra. Kõige enam mõjutavad tööjõu- ja majandamiskulude eelarvet KAM-i valitsemisala majandamiskulude kasv laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks ning samuti kasvud HTM-i ja SOM-i valitsemisalades, mis võimaldavad muuhulgas tõsta valitsemisalades töötasusid. 2.3 Investeeringud Suurimad investeeringud suunatakse julgeolekusse ning kestliku majanduskasvu toetamisse Riigieelarves planeeritud investeeringute kogumaht on 816 mln ning investeeringute eelarve kasvab võrreldes 2023. aastaga 7%. Kõige suurema osakaaluga, 43% kogumahust, on kinnisvara investeeringud. Muud investeeringud moodustavad 32%, IT investeeringud 13% ning masinad ja seadmed 7% investeeringute eelarvest (arvestamata käibemaksu). 34 Eelarve kasv on tingitud eelkõige muude investeeringute suurenemisest ning IT- ja transpordivahendite investeeringutest. Vähenevad investeeringud kinnisvarasse. Tabel 6. Riigieelarve investeeringud, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Investeeringud kokku -626 241 -759 811 -816 476 -56 665 Inventar -3 256 -740 -1 121 -381 IT investeeringud -73 928 -72 044 -91 237 -19 193 Transpordivahendid -3 651 -12 842 -33 164 -20 322 Masinad ja seadmed -15 962 -33 007 -49 574 -16 567 Muud investeeringud -141 547 -154 535 -216 810 -62 275 Kinnisvara -290 858 -365 232 -290 860 74 373 Käibemaks -97 039 -121 412 -133 711 -12 299 Valitsemisaladest moodustavad Kaitseministeeriumi investeeringud 56% ning Kliimaministeeriumi investeeringud 22% investeeringute eelarvest. Siseministeerium moodustab 8% investeeringute kogumahust. Joonis 13. Suurima investeeringu mahuga valitsemisalad, miljonit eurot Investeeringute detailsemast jaotusest valitsemisalade lõikes on võimalik saada ülevaade lisast 4. Inventar Soetustest moodustab 73% ehk 0,8 mln eurot HTM-i valitsemisala inventari ning 26% KAM-i valitsemisala inventari investeeringud. IT investeeringud Suurimad IT investeeringud on MKM-is, mille riist- ja tarkvara soetamiseks ning IT arendusteks suunatavate vahendite (28,3 mln eurot) osakaal IT-investeeringute kogueelarvest on 31%. RAM-i IT investeeringud (22,7 mln eurot) moodustavad 25% kogumahust ning need on kavandatud valitsemisala riigiasutuste infosüsteemidesse. SIM ja SOM moodustavad mõlemad 10% IT-investeeringute kogumahust. 35 Transpordivahendid Transpordivahendite investeeringutest on 92% planeeritud SIM-i valitsemisalasse kriisivalmisoleku parandamiseks vajalikesse soetustesse. Masinad ja seadmed Peaaegu pool (48%) kogu masinate ja seadmete investeeringute mahust on planeeritud KAM-i. Ülejäänud investeeringud masinatesse ja seadmetesse tehakse peaaegu võrdsetes osades KLIMis, RAMis ja REMis (kõigis 12% masinate ja seadmete investeeringute eelarve mahust) ning SIMis (11% kogumahust). Muud investeeringud 78% kogu masinate ja seadmete investeeringute mahust on planeeritud KAM-i. Ülejäänud investeeringud masinatesse ja seadmetesse tehakse peaaegu võrdsetes osades KLIMis, RAMis, REMis ja SIMis (kõigis 5% masinate ja seadmete investeeringute eelarve mahust). Kinnisvara Suur osa kinnisvarainvesteeringutest tehakse KAMi ja KLIMi valitsemisalas. KAMi (47%, 136,3 mln eurot) suuremad investeeringud suunatakse hoonete soetamisse ja renoveerimisse ning liitlaste taristusse. 46% kinnisvarainvesteeringute kogumahust (133,5 mln eurot) on kavandatud KLIMi, sealhulgas maanteede ehitusse ja hooldamisse ning Rail Baltica arendusse. Riigi kinnisvarapoliitika kohaselt on Riigi Kinnisvara AS tsentraliseeritud korraldusmudeli pakkuja, mis võimaldab vara optimeerida ning hoida kokku kinnisvarakeskkonnaga seotud kulutusi. Riigi Kinnisvara AS-i eelarvest rahastatakse nende hoonete investeeringuid, mis on Riigi Kinnisvara AS-i omandis ning investeeringujärgselt antakse tagasi rendile keskvalitsuse asutustele (riigieelarves kajastub investeering läbi rendimaksete) kogumahus 52,5 mln eurot. Ülevaade investeeringutest asub Rahandusministeeriumi kodulehel. Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemisalade juures detailsem ülevaade investeeringutest ja investeeringutoetustest. 2.4 Finantseerimistehingud Finantseerimistehingute eelarves kajastatakse eelarveaastal kavandatav finantskohustuste võtmine (nt laenude ja kapitalirendikohustuste võtmine ja võlakirjade emiteerimine) ja varem võetud finantskohustuste tasumine, laenude andmine ja antud laenude tagasimaksed, aga ka finantsinvesteeringute (nt aktsiad ja osalused) ost ja müük. Positiivne eelarve näitab raha sissevoolu riigikassasse ja negatiivne eelarve raha väljavoolu. Tabel 7. Riigieelarve finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine Finantseerimistehingud kokku 24 338 467 591 919 445 451 854 Lühiajalised finantsinvesteeringud -1 164 533 0 0 0 Laenunõuded 8 609 -14 541 11 203 25 744 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -148 000 -103 000 -84 000 19 000 36 Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused -154 044 -109 162 -26 910 82 252 rahvusvahelistes organisatsioonides Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 454 000 -114 575 -112 795 1 780 Laenukohustised -124 583 808 885 1 131 955 323 070 Muud finantseerimistehingud 1 152 907 0 0 0 Käibemaks -17 -16 -9 7 Finantseerimistehingute kogumaht 2024. a eelarves peaaegu kahekordistub. Suurema finantseerimistehingute eelarve mahuga (käibemaksuta) valitsemisalad on Rahandusministeerium (1 112,1 mln) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (186,1 mln). Vähemal määral on finantseerimistehinguid ka Kliimaministeeriumi (10,7 mln) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves (3,9 mln). Suurima mõjuga tegevused: Suurima mõjuga finantseerimistehinguks on laenukohustiste võtmine Rahandusministeeriumi poolt, mille 2024. a kogumahuks on riigieelarves planeeritud 1 132 mln. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kavandab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele 2024. a. finantseerimistehinguna 100 mln euro ulatuses vahendeid ettevõtjatele laenude ning eraldi Ukraina suunal täiendava finantseerimistoe pakkumiseks. Samuti jätkab MKM riskikapitali pakkumist AS Smartcapi kaudu mahus 75 mln eurot, et toetada innovaatilisi rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtteid Detailsem ülevaade finantseerimistehingute eelarvetest on esitatud osas 3 vastavate valitsemisalade peatükkides. 37  3. OSA. 2024. aasta riigieelarve vahendite liigendus Riigieelarve seletuskirja 3. osa on esitatud struktuuris, mis vastab seaduse ülesehitusele. 2024. a riigieelarve seaduses liigendatakse riigieelarve vahendid administratiivselt põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide valitsemisalade kaupa ning sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Antud peatükk käsitleb valitsemisalade tulusid, kulusid tegevuspõhises ja majandusliku sisu vaates, investeeringuid ning finantseerimistehinguid. 3. osa lisad, on järjestatud numbritega 12-18. Iga valitsemisala juures esitatakse valitsemisala kulud esmalt tegevuspõhises vaates. See sisaldab valitsemisala kõigi tulemusvaldkondade koondandmeid, kus tulemusvaldkonna kulude jaotus on esitatud programmide ja programmide tegevuste lõikes. Ülevaade annab tervikvaate tulemusvaldkonna ülesehitusest, tegevustest ja nende maksumusest kolme eelarveaasta võrdluses. Iga valitsemisala kohta esitatakse terviklikult ka valitsemisala kulud majandusliku sisu vaates koos selgitusega. Valitsemisalade eelarveid tulemuspõhiselt ja majandusliku sisu järgi selgitavad detailsed tabelid on koondatud lisadesse ning need on esitatud riigiüleses vaates, kus iga valitsemisala või tulemusvaldkond on tervikvaates tabelina esitatud. 3. osa metoodika selgitus • „Kulud majandusliku sisuga“ vaadetes on arvestatud koos käibemaksuga; • „Investeeringud kokku“ on koos käibemaksuga. Investeeringute objektid on kuvatud käibemaksuta; • Finantseerimistehingute kulud on toodud kooskäibemaksuga; • „Kulud tegevuspõhises vaates“ on välja toodud käibemaksuta; • Tuludes tuuakse ka riigiasutuste käibemaksukulu välja samas summas maksutuluna; • Vastavalt riigieelarve seadusele kajastatakse tulud „+“märgiga, kulud ja investeeringud kajastatakse „- “ märgiga, finantseerimistehingud kajastatakse sõltuvalt tehingu iseloomust kas „+“- või „-“ märgiga. 2022 a. eelarve täitmise andmed vastavad Riigikontrollile esitatud Riigieelarve täitmise aruande (RETA) andmetele. 2023.a andmetes kuvatakse riigieelarve (RE) ja riigieelarve (RE) muutmine. Tabelites esitatud veerg „Muutus“ annab ülevaate muutusest 2024 vs 2023. Tegevuspõhist eelarvet selgitavates tabelites on näidatud valitsemisala kõik programmid ja programmi tegevused, mille puhul saab näidata kas 2022. a täitmist, 2023. a RE mahte või 2024. a RE mahtu. Selline lähenemine annab ülevaate valitsemisala eelarve programmide ja programmi tegevuste dünaamikast kolme aasta jooksul. Seoses osade ministeeriumite tegevuse ümberkorraldamisega 2023. a, on seletuskirja lisas 17 esitatud kõigi nende tulemusvaldkondade eelarved, mida ümberkorraldamine puudutas; Kui joonistel on rohkem kui 4 sektorit (andmerida), siis tuuakse nimeliselt välja 3 suuremat ja ülejäänu summeeritakse kokku „Muu kokku“ sektorisse. Jooniseid toetavad samas alapeatükis tabelid, kus andmed on detailselt välja toodud. 3.1 Riigikogu kantselei Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub seadusandlik võim. 38 Riigikogu eelarve koosseisu kuulub Riigikogu liikmete seadusest tulenevaid kulusid kajastav eelarve ning Riigikogu Kantselei, mille koosseisu kuuluvad eriseaduste alusel tegutsevad struktuuriüksused Riigi valimisteenistus ja Arenguseire Keskus. Riigikogu valitsemisala eelarves kajastub Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarve. Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel esitas Riigikogu kantselei Vabariigi Valitsusele lisavahendite taotluse kokku 13,2 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia perioodi kohta. Lisataotlus kiideti heaks osaliselt. Sarnaselt muude valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni eesmärkidesse mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid eraldati hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale heakskiitmist on leitavad Lisast 7. Riigikogu Kantselei põhiülesanne on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine, Riigikogu ja tema organite nõustamine õigusloome ja parlamentaarse kontrolli alal ning Riigikogu teenindamine ja tema asjaajamise korraldamine. Riigi valimisteenistus tagab valimiste seadusekohase ettevalmistamise ja läbiviimise ning korraldab valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendust ja haldust. Riigi valimisteenistus teenindab Vabariigi Valimiskomisjoni. Arenguseire Keskuse ülesanne on ühiskonna pikaajaliste arengute väljaselgitamine, analüüsimine ja nende põhjal arengustsenaariumide koostamine. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib erakondade ja valimistel osalevate valimisliitude ning üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjoni teenindab Riigikogu Kantselei. 39 3.1.1 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 14. Riigikogu kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 8. Riigikogu kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -23 787 -33 200 -35 065 -1 865 6% Tööjõukulud -16 634 -21 172 -20 396 776 -4% Majandamiskulud -4 918 -7 951 -8 980 -1 029 13% Finantskulud -74 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -1 -3 -3 0 0% Muud toetused -132 -2 143 -2 848 -705 33% Põhivara amortisatsioon -1 407 -1 007 -1 352 -345 34% Käibemaks -621 -924 -1 486 -562 61% 2024. aasta kulude ja toetuste eelarve kasv võrreldes 2023. aastaga 6%. Suuremad kulud on seotud 2024. aasta juunis toimuva Euroopa Parlamendi valimise korraldamise ja läbiviimisega, valimistega seotud infosüsteemide haldamise ja arendamisega ning rahvusvahelise suhtluse märkimisväärse kasvuga. Tööjõukuludest kasutatakse 52% Riigikogu liikmetele tasude maksmiseks vastavalt Riigikogu liikme staatuse seadusele ja Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Muud tööjõukulud nähakse ette kuue fraktsiooni, üheteistkümne alalise komisjoni, kolme erikomisjoni ning muude teenistujate töötasuks ning sellega seotud maksudeks. Majandamiskulude aastasest eelarvest 38% kasutatakse Riigikogu liikme staatuse seadusest tulenevate hüvitiste maksmiseks ning 62% peamiselt administreerimiskuludeks, hoonete ülalpidamiskuludeks, välissuhtlusega seotud kuludeks ning IT ja muude põhitegevusega seotud kuludeks. Sotsiaaltoetused - "August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" õppetoetus teadustööde eest kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus stipendiaadi kohta on 1 500 eurot. 40 Muude toetuste eelarvesse on lisaks rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudele planeeritud 2 010 tuhat eurot 2024. aasta juunis toimuva Euroopa Parlamendi valimise korraldamiseks ja läbiviimiseks. Liikmemaksud - Riigikogu on 10 rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest suuremad on Balti Assamblee, Parlamentidevaheline Liit, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni Parlamentaarne Assamblee ja NATO Parlamentaarne Assamblee. Amortisatsiooni arvestatakse hoonetelt, IT tark- ja riistvaralt ning muudelt varadelt. 3.1.2 Investeeringud Investeeringuid on 2024. aasta eelarvesse planeeritud vaid Riigikogu käsutuses Tallinnas Toom-Kooli tänaval asuvate hoonete renoveerimiseks ja IT investeeringuteks. Tabel 9. Riigikogu kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Investeeringud kokku -526 -4 317 -4 993 -676 16% IT investeeringud -281 -1 451 -2 003 -552 38% Kinnisvara -162 -2 146 -2 090 57 -3% Riigikogu hoonete renoveerimine -162 -2 146 -2 090 57 -3% Käibemaks -83 -720 -900 -181 25% 3.2 Vabariigi Presidendi Kantselei Vabariigi Presidendi Kantselei ülesandeks on Vabariigi Presidendi põhiseaduslike funktsioonide täitmise toetamine. Vabariigi Presidendi Kantselei korraldab Eesti riigipea riigisisest ja -välist suhtlemist ning nõustamist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte. Korraldab ametist lahkunud presidentide teenindamise vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüvede seadusele ning täidab teisi ülesandeid. Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel esitas Vabariigi Presidendi kantselei Vabariigi Valitsusele lisavahendite taotlusi kokku 1,1 miljoni euro ulatuses 2024. aastaks. Lisataotlused kiideti heaks osaliselt. Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni eesmärkidesse mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid eraldati hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale heakskiitmist on leitavad Lisast 7. 3.2.1 Tulud Tabel 10. Vabariigi Presidendi kantselei tulude dünaamika, tuhat eurot Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Tulud kokku 149 28 28 0 0% Saadud toetused 113 0 0 0 0% Tulud majandustegevusest 36 28 28 0 0% 41 Tulud majandustegevusest Tuludes kajastatakse toitlustusest saadavat omatulu. Alates 2022. aastast lisandus toitlustamisest saadavale omatulule MKM-ist struktuuritoetus IT vahenditeks. Vabariigi Presidendi Kantselei tulud jäävad võrreldes eelmise aastaga samale tasemele. 3.2.2 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 15. Vabariigi Presidendi kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 11. Vabariigi Presidendi kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -5 412 -5 571 -5 990 -419 8% Tööjõukulud -2 552 -2 691 -2 745 -54 2% Majandamiskulud -2 210 -2 199 -2 576 -377 17% Muud tegevuskulud -6 0 0 0 0% Muud toetused -229 -228 -228 0 0% Põhivara amortisatsioon -110 -137 -137 0 0% Käibemaks -306 -316 -304 12 -4% Personalikulude kasv tuleneb kõrgemate riigiteenistujate ametipalga seadusest, millega kaasneb presidendi palga, pensioni ja majandamiskuludes ka esindustasude tõus. Majandamiskulud suurenesid seoses remondifondi ja kulude kasvu leevendamiseks mõeldud vahendite kasvuga. Presidendi palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse presidendi esindustasu, mis makstakse vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele. Presidendi esindustasu on 20% ametipalgast. Ametis oleva presidendi abikaasa esindustasu on 30% presidendi ametipalgast. 42 Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused makstakse vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele. Pensionid jagunevad toitjakaotuspensioniks (makstakse ühele isikule) ja presidendi ametipensioniks (makstakse kolmele isikule). Pensionid jagunevad toitjakaotuspensioniks (makstakse ühele isikule) ja presidendi ametipensioniks (makstakse kolmele isikule). Vabariigi Presidendi Kantselei eelarvest eraldatakse tegevustoetuseks Presidendi poolt ellu kutsutud institutsioonidele: • SA Eesti Koostöö Kogu, • SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, • Eesti Kodukaunistamise Ühendus, • MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, • MTÜ 20. Augusti Klubi. 3.2.3 Investeeringud Investeeringuna on planeeritud inventari soetamine ja Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone rekonstrueerimise projekteerimise jätkamine. Tabel 12. Vabariigi Presidendi kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Investeeringud kokku -683 -445 0 445 -100% Inventar -8 -11 0 11 -100% IT investeeringud -203 0 0 0 0% Muud investeeringud -11 0 0 0 0% Kinnisvara -347 -360 0 360 -100% Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone -347 -360 0 360 -100% Käibemaks -113 -74 0 74 -100% 3.3 Riigikontroll Riigikontroll viib läbi tulemus-, vastavus- ja finantsauditeid, eesmärgiga uurida kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Riigikontrolli eelarve kogumaht on 2024. aastal ca 6,01 mln eurot, mis on riigieelarvest 0,04%. Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel esitas Riigikontroll Vabariigi Valitsusele lisavahendite taotluseid kokku 2,1 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia (aastad 2024-2027 kokku) perioodi kohta. Lisataotlused kiideti heaks osaliselt. Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni eesmärkidesse mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid eraldati hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale heakskiitmist on leitavad Lisast 7. 43  3.3.1 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 16. Riigikontrolli suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 13. Riigikontrolli kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -5 400 -5 855 -6 011 -156 3% Tööjõukulud -3 907 -4 109 -4 307 -199 5% Majandamiskulud -1 220 -1 417 -1 377 40 -3% Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0% Põhivara amortisatsioon -52 -82 -79 3 -4% Käibemaks -221 -248 -248 -1 0% Riigikontrolli eelarvest 72% on tööjõukulud. Majandamiskuludest ca 53% kulub rendi ja kõrvalkulude makseteks Riigi Kinnisvara AS-ile. Ülejäänud majandamiskuludest moodustavad suurema osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, personali arendamise ja koolitusega seotud kulud ning välissuhtlusega seotud kulud. 2024. aasta majandamiskulud vähenevad võrreldes 2023. aastaga 3%. Personalikulude muutus 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga on 5%. Riigikontrolöri palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse riigikontrolöri esindustasu. Riigikontrolli liikmemaksud planeeritakse majandamiskulude koosseisus. 3.4 Õiguskantsleri kantselei Õiguskantsleri Kantselei ülesandeks on toetada õiguskantsleri tegevust põhiseadusest ja seadustest tulenevate ülesannete täitmisel, teostada järelevalvet õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, kontrollida isikute põhiõiguste ja vabaduste järgimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt, täita lasteombudsmani funktsiooni, täita Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise 44 asutuse ülesandeid, tagada puuetega inimeste õiguste kaitse, ning olla Eesti Vabariigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise vastase konventsiooniga ühinenud riigi ennetusasutus. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale heakskiitmist on leitavad Lisast 7. 3.4.1 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 17. Õiguskantsleri kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 14. Õiguskantsleri kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -3 068 -3 378 -3 512 -134 4% Tööjõukulud -2 384 -2 568 -2 580 -12 0% Majandamiskulud -566 -675 -779 -104 15% Muud toetused -16 -11 -11 0 3% Põhivara amortisatsioon -2 0 0 0 0% Käibemaks -100 -124 -141 -17 13% Kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud peamiselt tööjõu-ja kinnisvara kulude katteks eraldatud vahenditest. Õiguskantsleri palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse õiguskantsleri esindustasu. Õiguskantsleri Kantselei on nelja rahvusvahelise organisatsiooni liige - Rahvusvaheline Ombudsmanide Instituut ja Euroopa lasteombudsmanide võrgustik ning Riiklike inimõiguste institutsioonide Euroopa ja maailma võrgustik. 45  3.5 Riigikohus Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine, kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine, teistmisavalduste läbivaatamine ning muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohtu kui Eesti kõrgema kohtu ülesanne on tagada lõpliku õigusrahu saabumine menetlusosaliste vahel ja aidata kaasa seaduste ühetaolisele kohaldamisele kogu riigis. Kõikide kohtute tööprotsessid on inimtöö kesksed. Riigikohtu puhul on sealjuures vältimatu, et õigusemõistmisega seotud personali kvalifikatsioon on kõrgeim. See on ka vältimatu eeldus tööprotsesside edasiseks optimeerimiseks ja lõppkokkuvõttes suurema tõhususe saavutamiseks. Riigikohus on ajavahemikul 2015-2022 tegutsenud eelarvelise piiratuse tingimustes ning kohtumenetluse kvaliteedi ja efektiivsuse hoidmine on toimunud peamiselt sisemiste ressursside arvel. Kõige ulatuslikum tugi- ja õigusemõistmist kaudselt toetavate tööprotsesside ülevaatamine toimus 2021-2022. Loobuti kõikidest tegevustest, mis ei ole hädavajalikud Riigikohtu seadusejärgsete ülesannete täitmiseks ja toimepidevuseks. Selle tulemusena ei tee Riigikohus alates 2022. aastast enam ka kohtupraktika analüüse. Riigikohtus toimunud ümberkorralduste ulatust iseloomustab kokkuvõtvalt kõige paremini teenistuskohtade arvu vähenemine (11,8%), mis on keskvalitsussektorisse kuuluvate organisatsioonide võrdluses üks suurimaid. 2023. aasta prognoositav vabatahtlik personalivoolavus on tõenäoliselt 16-17%, kusjuures vahetub umbes 1/3 kohtunõunikest. Riigikohus taotles 2024. aastaks täiendavaid vahendeid 1,49 mln eurot, sh teenistujate tööjõukuludeks 1,08 mln eurot; kohtunike ja kohtunike järelkasvu koolituseks, valikuks ja kompetentside arendamiseks 0,34 mln eurot; infoturbeks 0,058 mln eurot ning välissuhtluseks 0,012 mln eurot. Läbirääkimiste tulemusena eraldati tegevuskulude kasvu leevendamiseks 2024. aastaks 0,24 mln eurot ja kogu eelarvestrateegia 2024- 2027 perioodi koha 0,96 mln eurot. 3.5.1 Tulud Tulenevalt menetlusseadustikes tehtud muudatustest tasuvad menetlusosalised alates 2023. aastast üksnes riigilõivu. Varasem kautsjoniteks ja riigilõivudeks jagunemine on asendunud menetlusosaliste jaoks selgema käsitlusega, millised kulud on õigusemõistmisega seotud, aga samuti lihtsamalt administreeritava korraldusega. Tabel 15. Riigikohtu tulude dünaamika, tuhat eurot Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Tulud kokku 428 220 351 131 60% Saadud toetused 10 0 38 38 100% Riigilõivud 311 220 310 90 41% Tulud majandustegevusest 1 0 3 3 100% Trahvid ja muud varalised karistused 5 0 0 0 0% Muud tulud 101 0 0 0 0% Riigilõivud Riigikohtu muude tegevustulude all kajastati kuni 2022. aastani Riigikohtule kaebuse esitamisel tasutud kassatsioonikautsjonite laekumist ning laekunud riigilõive. Seoses Tsiviilkohtumenetluse Seadustiku ning 46 Halduskohtumenetluse Seadustiku muutustega kajastatakse kõik kohtutoimingute eest tasutavad summad riigilõivudena. 3.5.2 Kulud majandusliku sisu vaates Alates 2019. aastast ei ole riigi eelarvestrateegia ja riigieelarvega Riigikohtule tegevuskuludeks ettenähtud piirmääraga vahendite maksimaalsed mahud küllaldased. Joonis 18. Riigikohtu suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 16. Riigikohtu kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -5 959 -6 441 -6 911 -470 7% Tööjõukulud -4 971 -5 424 -5 563 -139 3% Majandamiskulud -654 -683 -987 -304 44% Muud toetused -9 -9 -14 -5 49% Põhivara amortisatsioon -218 -217 -215 2 -1% Käibemaks -105 -108 -132 -24 22% Riigikohtu kulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 7%. Muutust mõjutab enim majandamiskulude kasv. Riigikohtu eelarvest 81% moodustavad tööjõukulud. Sellest 42% moodustab kohtunike arvestuslik palgafond. Riigikohus on üheksa rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest kuuele organisatsioonile tasutakse liikmemaksu. Suuremad on EL Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühenduse liikmemaks, Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustiku liikmemaks (EJTN) ning Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi liikmemaks. Viimast tasutakse üle 2 aasta. 47  3.6 Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse eelarve koosseisu kuuluvad Euroopa Liidu makse, Vabariigi Valitsuse reserv ja omandireformi reservfond, kohalike omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond, kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud. Joonis 19. Vabariigi Valitsuse suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 17. Vabariigi Valitsuse eelarve, tuhat eurot 2022 Muutus, 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % KULUD -2 573 417 -3 108 344 -3 131 489 -23 142 1% Euroopa Liidu makse -362 957 -372 350 -357 725 14 625 -4% Vabariigi Valitsuse reservid5 0 -219 103 -121 767 97 336 -44% Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -502 359 -640 110 -566 305 73 805 -12% Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete -107 302 -107 370 -135 126 -27 756 26% tasandusfond Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad -1 600 799 -1 769 411 -1 950 563 -181 152 10% maksud 3.6.1 Euroopa Liidu makse Eesti makse Euroopa Liidu eelarvesse võrreldes 2023. aasta eelarvesse planeeritud summaga 2024. aastal veidi väheneb, eelkõige tulenevalt sellest, et EL eelarvest liikmesriikidele tehtavad struktuurivahendite väljamaksed saavad prognoosi järgi olema väiksemad kui 2023. aastal (lõppenud on 2014-2020 perioodi vahendite kasutamine ning 2021-2027 perioodi maksed pole liikmesriikides veel täit hoogu sisse saanud), mistõttu liikmesriigid ei pea nende maksete katteks ka nii palju EL eelarvesse sisse maksma. Lisaks on Eesti makse prognoositav tollimaksude osa 2023. aastaga võrreldes väiksem (75% tollimaksudest makstakse EL eelarvesse). 5Vabariigi Valitsuse reservide kasutus kajastatakse riigieelarve täitmises põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade eelarve täitmises. 48 EL iga-aastane eelarve koostatakse EL pikaajalise 2021-2027 eelarveraami alusel, milles on lepitud kokku eri poliitikavaldkondade maksimaalsed rahamahud igal aastal. 2023. aastal esitas komisjon ettepaneku EL pikaajalise eelarve 2021-2027 muutmiseks, eelkõige et tagada 2024-2027 aastatel jätkuv toetus Ukrainale ning katta EL taastekava rahastamiseks võetud ELi laenu kasvanud intressikulud. Liikmesriigi iga-aastane sissemakse sõltub eelkõige EL eelarve programmide makseprofiilist ehk sellest, kuidas eri programmidest tehtavad väljamaksed aasta-aastalt muutuvad. Teiseks sõltub makse suurus riigi osakaalust eelarve rahastamises, mis omakorda sõltub eelkõige riigi RKT (rahvamajanduse kogutoodang) osakaalust EL RKT-s ja väiksemal määral ka sellest palju riigis tollimakse kogutakse. Kuna Eesti RKT inimese kohta läheneb aasta- aastalt EL keskmisele tasemele, kasvab pika-ajaliselt ka Eesti osakaal EL eelarve rahastamises. EL eelarve tulud (omavahendid) kogutakse alates 2021. aastast kokku järgmistest allikatest: • RKT põhised sissemaksed – umbes 72% tuludest; • Harmoneeritud käibemaksubaasi põhised sissemaksed – umbes 12% tuludest; • EL välispiirilt kogutud tollimaksud 75% ulatuses kogutud summadest – umbes 12% tuludest; • Ringlusesse võtmata plastpakendijäätmete omavahend – umbes 4% tuludest. 3.6.2 Vabariigi Valitsuse reservid Tabel 18. Vabariigi Valitsuse eelarve. Vabariigi Valitsuse reservid, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Vabariigi Valitsuse reservid6 0 -219 103 -121 767 97 336 -44% Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reserv 0 -127 787 -22 597 105 190 -82% Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond 0 -2 000 -2 000 0 0% Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeline reserv 0 -89 316 -97 170 -7 854 9% Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist antakse toetusi omandireformiga seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse reservist antakse toetusi ettenägematuteks ning sihtotstarbelisteks kuludeks vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Reservist ettenägematuteks kuludeks vahendite eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ning reservi kavandatakse vahendeid kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 58. Sihtotstarbeline reserv kujuneb vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendite maht väheneb, kuna 2023. aastaks planeeriti reservi täiendavad ühekordsed vahendid tervise-, julgeoleku-, põgenike- ja energiakriisi ettenägematute kulude katmiseks. 2024. aastaks hinnatakse akuutsete ettenägematute kulude vajadust märksa väiksemaks. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse on kavandatud tegevused, kus valitsemisaladel pole teada tegevuste täpne rahaline maht või detailne tegevuste kava. Ülevaade sihtotstarbelise reservi tegevustest asub lisas 5. 6Vabariigi Valitsuse reservide kasutus kajastatakse riigieelarve täitmises põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade eelarve täitmises. 49  3.6.3 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond Tabel 19. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -502 359 -508 250 -552 523 -44 273 9% Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -502 359 -508 250 -566 134 -44 273 9% sh üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus -380 710 -468 305 -468 305 0 0% sh koolieelsete lasteasutuste õpetajate -15 000 -15 000 -16 000 -1 000 7% tööjõukulude toetus sh huvihariduse ja -tegevuse toetus -10 250 -10 250 -10 250 0 0% sh kohalike teede hoiu toetus -29 313 -29 313 -29 313 0 0% sh üle antud endiste riigiteede toetus -63 -63 -79 -16 25% sh raske ja sügava puudega lastele abi osutamise -2 650 -2 650 -2 650 0 0% toetus sh matusetoetus -4 000 -4 000 0 4 000 -100% sh asendus- ja järelhooldusteenuse toetus -19 006 -19 006 -21 306 -2 300 12% sh toimetulekutoetuse maksmise hüvitis -39 943 -46 123 -38 411 7 712 -17% sh rahvastikutoimingute hüvitis -1 424 -1 361 -1 127 234 -17% sh sõjapõgenike ja kõrgenenud energiakuludega toimetulemise 0 -10 430 0 10 430 -100% toetus sh pikaajaline hooldus 0 -39 200 0 39 200 -100% Riigieelarvest omavalitsustele edasi kantavate riiklike maksutulude ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Kui ülejäänud vahendite kasutamise üle otsustab ainult kohalik omavalitsus, siis toetusfondi vahendid on määratud konkreetseteks otstarveteks. Toimetulekutoetust maksavad välja kohaliku omavalitsuse üksused selleks riigieelarvest saadava hüvitise arvelt. Toimetulekutoetuse kulude tõusu on mõjutanud nii toimetulekupiiri tõus 2022. aasta juunist 200 eurole kui ka ukraina sõjapõgenikud. Toetust üldhariduskoolide pidamiseks antakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuluks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduseks, koolilõunaks, tõhustatud ja eritoe tegevuskuludeks (toetatakse vajalike tugiteenuste, kohandatud õppematerjalide, -vahendite ja –keskkonna pakkumisega seotud kulude katmist) ning kultuurilisteks õppekäikudeks. Täpsem üldhariduskoolide pidamiseks antava summa suurus sõltub õpilaste arvu muutustest ning selgub 10.11.2023 EHISe andmete põhjal. Kohalike teede hoiu toetus suurendab kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust kohalike teede jooksval hooldamisel ning ehitamisel. Üle antud endiste riigiteede toetus võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel tagada saadud teede hooldus vajalikul tasemel. Huvitegevuse toetus panustab haridus ja noorte programmi eesmärgi saavutamisse. Kohaliku omavalitsuse üksustele suunatava toetuse eesmärk on teha huvitegevus ja huviharidus 7–19-aastastele noortele paremini majanduslikult ja regionaalselt kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia. Suure hooldus- ja abivajadustega laste lapsehoiuteenust korraldavad sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohaliku omavalitsuse üksused. Kohaliku omavalitsuse üksus saab toetust kasutada suure hooldus- ja 50 abivajadustega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või hooldus- ja abivajadusest tulenevat lisavajadust. Asendus- ja järelhooldusteenuse, matusetoetuse ning pikaajalise hoolduse toetuse vahendid laekuvad 2024. aastast kohalikele omavalitsustele läbi tulumaksu ja tasandusfondi. Maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seonduvalt anti 2018. aastast Siseministeeriumi vastusvaldkonda kuuluvate rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute (nt abielud, lahutused jne) täitmine maakonnakeskuse kohalikele omavalitsustele koos selle täitmiseks vaja minevate vahenditega. Ülejäänud kohaliku omavalitsuse üksused registreerivad üksnes sünde ning üksikutel juhtudel ka surmasid. Hüvitist makstakse eelarveaastale eelnenud aasta juhtumite arvu alusel. Juhtumite arv on oluliselt kasvanud ukraina sõjapõgenike lisandumise tõttu. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele eesmärgiga motiveerida neid suurendama õpetajate palka. 2019. aastast antakse omavalitsusüksusele toetust lasteaiaõpetajate palga tõstmise motiveerimiseks juhul, kui omavalitsuse lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on vähemalt 90% ning magistrikraadiga (või sellega võrdsustatud tasemega) lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. Tasandusfondi vahendid on ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise võimaluste ühtlustamiseks. Vahendite kasutamise üle otsustavad toetuse saajad. 3.6.4 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud Tabel 20. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud, tuhat eurot 2022 Muutus, 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 600 799 -1 769 411 -1 950 563 -181 152 10% tulumaks -1 525 688 -1 694 331 -1 876 382 -182 051 11% maamaks -59 140 -59 000 -58 000 1 000 -2% keskkonnatasud -15 947 -15 965 -16 066 -101 1% liikluskaamerate trahvitulu -24 -115 -115 0 0% Füüsilise isiku tulumaksu laekumine jaguneb keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel. Seevastu maamaks, mis on küll riiklik maks, laekub täielikult kohalike omavalitsuste eelarvesse. Keskkonnatasude laekumine jaguneb jällegi keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel. Kohalikele omavalitsustele kantakse 2022. aastast edasi 50% nende automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud trahvitulust. Hetkel on vastavad kaamerad olemas Tallinnal. Maksutulude kohta saab detailse ülevaate seletuskirja osa 2 tulude peatükis. 3.7 Riigikantselei Riigikantselei keskendub ka 2024. aastal kriisivalmiduse, riigikaitselise ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse parandamisele ning avaliku sektori innovatsiooni toetamisele. 51  3.7.1 Tulud Välistoetuste maht on 2024. aastal 6 mln eurot, millega toetatakse avaliku sektori innovatsiooni. Tabel 21. Riigikantselei tulude dünaamika, tuhat eurot Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Tulud kokku 1 082 5 953 6 043 90 2% Saadud toetused 1 082 5 953 6 043 90 2% Saadud toetused Toetusi kasutatakse Riigikantselei kulude katteks Euroopa Regionaalarengu Fondist (2021–2027). Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ ja Euroopa Liidu erieesmärkide „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ ning „Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ meetme „Avaliku sektori innovatsiooni võimekuse tõstmine“ tegevuste 21.1.1.3 ja 21.1.4.3 toetused on 2024. aastal kokku 6,04 mln eurot (sh ei ole riiklikku kaasfinantseeringut). Toetuste mahuks kogu perioodil on planeeritud 47 mln eurot. Meetme tegevused aitavad parandada avaliku sektori innovatsiooni võimekust ning leida koostöös teadlaste ja ettevõtetega avalikus sektoris kasutusele võetud nutikad lahendused ning suurendada avaliku sektori juhtide pädevust ja rolli uuenduste elluviijana ning sektorite ülese koostöö loojatena. Finantseeritakse järgmisi tegevusi: 1. Avaliku sektori innovatsiooniprojekte Eesti olulistele arenguvajadustele lahenduste leidmiseks ning analüüse ja tööriistu innovatsiooni ja arendustegevuste toetuseks. 2. Tippjuhtide ja nende järelkasvu arendustegevusi, mis keskenduvad innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamisele individuaalsete ja grupiviisiliste tegevuste, sektoriteüleste koostöövormide ja temaatiliste arendusprojektide kaudu. 2024. aastal on planeeritud rahastada järgmisi projekte: • uudsed tehnoloogilised lahendused keelatud esemete ja ainete avastamiseks vanglates; • poliitikakujundamise otsuste ettevalmistamist toetav tekstiandmete targa otsingu lahendus; • uue põlvkonna 112: nüüdisaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile; • keskkonnasõbraliku asfaltteekatendi väljatöötamine ja katsetamine Viimsi näitel; • korduskasutatavate pakendite ringlusmudeli arendamine; • hoonete energiamärgiste arvutamise ja energiatõhususe järelevalve automatiseerimine; • olemasolevate sildade toimivuse ja konstruktsiooni seisukorra hindamise eksperimentaalarendus. 3.7.2 Kulud tegevuspõhises vaates Riigikantselei tulemusvaldkonna Tõhus riik eesmärk on, et Vabariigi Valitsus teeb ja viib ellu mõjusaid, tõhusaid ja mõistetavaid otsuseid. 52 3.7.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik Tulemusvaldkonna eesmärk: elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist näitavate mõõdikutega ja eraldi valdkonna arengukava ei ole. Lisaks Rahandusministeeriumi valitsemisalale osalevad Tõhusa riigi tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamises Riigikantselei, Regionaal – ja Põllumajandusministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala. Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga: • Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine – vastutab riigisekretär; • Riigi rahandus, halduspoliitika ja finantspoliitika – vastutab rahandusminister; • Regionaalpoliitika – vastutab regionaalminister; • Arhiivindus – vastutab haridus- ja teadusminister. Joonis 20. Tõhus riik tulemusvaldkond ja selle maht 53 Joonis 21. Tõhus riik tulemusvaldkonna mõõdikud 3.7.2.1.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 22. Tulemusvaldkond Tõhus riik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 Muutus, Planeerimistasand 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Tõhus riik Tulemusvaldkond -16 700 -23 453 -21 976 1 477 -6% Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse Programm -16 700 -23 453 -21 976 1 477 -6% toetamine Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse Programmi -16 700 -23 453 -21 976 1 477 -6% toetamine tegevus Riigikantselei tegevused hõlmavad Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamist, riigi strateegilise planeerimise korraldamist ja koordineerimist, istungite ja valitsuskabineti nõupidamiste ettevalmistamist ja korraldamist, peaministri nõustamist ja abistamist, valitsuse ja peaministri kommunikatsiooni korraldamist, Euroopa Liidu asjade koordineerimist, Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamist, riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimise koordineerimist, Teadus- ja Arendusnõukogu teenindamist ning avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku, hindamise ja arendamise korraldamist. Programmi kulud vähenevad 1,48 mln eurot. Vähenemine on tingitud ühekordsetest tegevustest 2023. aastal (sh avatud valitsemise partnerluse tippkohtumise korraldamine Tallinnas ning CREVEX 2023 õppuse läbiviimine), mida 2024. aasta ei tehta. 3.7.2.1.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Programmi eesmärk: Vabariigi Valitsus teeb ja viib ellu mõjusaid, tõhusaid ja mõistetavaid otsuseid Asutus, kes viib programmi ellu: Riigikantselei Programmi tegevuse nimetus: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid on ellu viidud 54 Tegevuste kirjeldus: Toetatakse Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidatakse tagada head riigivalitsemist, sealhulgas aastatel 2024–2027: • Toetatakse Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidatakse tagada head riigivalitsemist, sealhulgas aastatel 2024–2027. • Riigi strateegilise planeerimise korraldamise ja koordineerimise ülesande raames koordineerib Riigikantselei riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimist, et anda ühtne suund eri valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade kasutamisele. • Valitsuse poliitika paremat planeerimist ja koordineerimist toetava strateegia „Eesti 2035“ rakendamiseks tihendatakse koostööd ministeeriumide ja huvirühmadega ning jätkatakse Riigikantselei strateegiabüroo arendamisega riigi strateegilise planeerimise ja avatud valitsemise kompetentsikeskuseks. Toetatakse „Eesti 2035“ strateegias toodud arenguvajaduste leevendamiseks uuenduslike lahenduste arendamist ja katsetamist koostöös teadusasutuste ja ettevõtetega. • Riigikantselei jätkab riigi otsustusprotsessi toetamise võime arendamist, mis põhineb kogutud andmetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogia ning jätkab avaliku sektori innovatsiooni juurutamist valitsussektoris. • Koostöö ja infovahetuse edendamiseks, aga ka avalikkuse paremaks kaasamiseks jätkub riigi koosloome keskkonna väljatöötamine, mis on muu hulgas planeeritud ka avatud valitsemise partnerluse tegevuskavasse, et kaasata partnereid väljastpoolt valitsusasutusi. Vaadatakse üle huvirühmade kaasamise korraldus Euroopa Liidu asjades. • Riigikantselei koordineerimisel viiakse koostöös ministeeriumidega ellu Eesti ELi poliitika 2023-2025 prioriteedid. Riigikantselei juhtimisel hinnatakse regulaarselt seatud eesmärkide saavutamist, sh lisatakse ülesanded Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetide elluviimiseks Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi selle ülevaatusel 2023. a lõpus. Euroopa Liidu õiguse rakendamise tagamiseks on direktiivide tähtaegseks ülevõtmiseks vajalikud seaduseelnõud lisatud valitsuse tegevusprogrammi ja seda uuendatakse regulaarselt • Tulenevalt 2024. aasta juunis toimuvatest Euroopa Parlamendi valimistest kinnitatakse juunis 2024 Euroopa Ülemkogu tasandil Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava 2024-2029, mille ettevalmistusi ja Eesti huvide kaitsmist lähtuvalt Eesti ELi poliitika prioriteetidest koordineerib Riigikantselei. Samuti algavad 2024. aastal arutelud ELi 2040 kliimaeesmärkide üle, et saavutada aastaks 2050 ELis kliimaneutraalsus. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistega kaasnevate ELi institutsioonide tippametikohtade täitmise puhul on eesmärk, et vähemasti üks ametikoht oleks täidetud meie regioonist pärit poliitikuga. • ELi tulevase laienemisega seoses on lähiaastatel fookuses ELi enda sisemised ettevalmistused uute liikmesriikide vastuvõtmiseks. Riigikantselei koordineerimisel analüüsitakse ja kujundatakse Eesti seisukohad seoses tulevase laienemise mõjuga ELi instutsioonidele, järgmisele pikaajalisele eelarvele (2028+), otsuste tegemise protsessile ning poliitikavaldkondadele. • Euroopa Komisjon esitab 2025. aasta esimeses pooles eelnõu Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kohta aastateks 2028–2034. Eestit ootavad ees väga olulise finantsmõjuga läbirääkimised (Euroopa Liidu eelarve toetuste maht Eestile aastatel 2021–2027 on ligi 8 mld eurot, millest 1,3 mld on ühekordne Euroopa taasterahastu – NGEU panus), kus peab arvestama ka toetuste mahu jätkuva kahanemisega. Eesti seisukohtade riigisisene kujundamine ja vedamine eelarveläbirääkimisteks toimub peaministri ja Riigikantselei juhtimisel. • Eesti huvide oskuslikuks esindamiseks Euroopa Liidu institutsioonides on vajalik ametnikkonnale tagada regulaarne Euroopa Liidu otsustusprotsessi ja õigussüsteemi selgitav koolitus. Riigikantselei 55  seisab Euroopa Liidu baaskoolituse lisamise eest ametnike kesksesse koolitusprogrammi ning on Rahandusministeeriumi sisupartneriks koolitushanke lähteülesande väljatöötamisel ja hanke läbiviimisel. • Riigikantselei jätkab Euroopa Liidu suunalise personalipoliitika koordineerimist. Euroopa Liidu tippametikohtadel töötab üksikuid eestlasi, samuti on Eesti alaesindatud Euroopa Liidu alaliste ametnike keskastmejuhtide ja alustavate ametnike seas ning see trend süveneb. Mõjukuse kasvatamine on oluline, et kriitilistel hetkedel (nt praegune sõda Ukrainas) oleks Euroopa Liidu otsustajate või otsuste ettevalmistajate seas inimesi, kes mõistavad Eesti piirkonna vaatenurki ning oskavad teistsuguse ajaloolise, geograafilise ja kultuurilise taustaga inimestele neid argumente selgitada ja esitada. Riigikantselei seisab selle eest, et suurendada aastatel 2024–2026 Euroopa Liidu juurde lähetatavate riiklike ekspertide arvu valitsuse Euroopa Liidu poliitikas kokku lepitud prioriteetsetes valdkondades. • Riigikantselei ülesanne on valmistada ette Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine kas 2030. aasta teisel poolaastal või 2031. aasta esimesel poolaastal. See on aeg, mil Eesti on Euroopa ja ka kaugemate partnerite tähelepanu keskpunktis. Meie seatud eesmärgid ja oskus kriisides navigeerida ja neid lahendada ei piirdu ainult Eestiga, vaid kogu Euroopa Liiduga. Kogemus eelmisest korrast näitab, et ettevalmistusi eesistumiseks tuleb alustada aegsasti (2026). • Pööratakse süsteemsemat tähelepanu Euroopa Liiduga seonduvale kommunikatsioonile. Lisaks uurib Riigikantselei koostöös teadlastega Eesti inimeste Euroopa Liidu otsustega seotud omalustunnet mõjutavaid tegureid. • Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse tõttu Ukrainas on jätkuvalt oluline pühendada tähelepanu riigi kriisideks valmisoleku suurendamisele erinevate tegevuste kaudu: võimeplaneerimine (riigikaitse arengukava uuendamine, laia riigikaitse ning elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste kava koostamine), plaanide täiendamine (riigi kaitsetegevuse kava), õigusruumi korrastamine (riigikaitse ja tsiviilkriiside seaduse eelnõu koostamine ning rakendamine, CER-direktiivi ülevõtmine) kui olukorrateadlikkuse suurendamine (avalik riskipilt, horisondiseire). • Avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse edendamiseks ning koostöö süvendamiseks jätkatakse eesmärgipäraste arendustegevustega, sh pikaajalised arenguprogrammid, mentorlus ja kogemuste vahetamine nii omavahel kui ka teiste sektorite juhtide või õppejõududega. Plaanis on rakendada uuendatud tippjuhtide kompetentsimudel ja lisada uusi arendustegevusi nagu meeskonna tagasiside töötuba ja tippjuhtide omavaheline mentorlus. 56  3.7.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 22. Riigikantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 23. Riigikantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -17 524 -26 341 -24 305 2 036 -8% Tööjõukulud -8 559 -8 571 -8 311 260 -3% Majandamiskulud -5 403 -13 253 -12 036 1 217 -9% Finantskulud -3 -3 -3 0 3% Sotsiaaltoetused -19 0 0 0 0% Muud toetused -1 569 -176 -176 0 0% Põhivara amortisatsioon -1 146 -1 450 -1 450 0 0% Käibemaks -825 -2 888 -2 328 559 -19% Riigikantselei 2023. aasta eelarvemaht väheneb kokku 2,04 mln eurot (sh tegevuskulud 1,48 mln eurot ja käibemaks 0,56 mln eurot). Vähenemine tööjõu- ja majandamiskulude eelarves võrreldes möödunud perioodiga on tingitud asjaolust, et 2023. aasta kulude hulgas on kaks suurt üheaastast projekti – avatud valitsemise partnerluse tippkohtumine Tallinnas ning CREVEX 2023 üleriigiline kriisireguleerimise õppus. Lisaks panustas Riigikantselei kokkuhoiumeetmena tegevuskulude vähenemiseks 0,4 mln eurot. Rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast tingituna vajab julgeoleku ja turvalisuse tagamine veelgi suuremat panust riigikaitselise ja julgeolekualase olukorrateadlikkusesse ning strateegilise kommunikatsiooni. Samuti nõuab suuremat Riigikantselei tähelepanu nii riigikaitseliste kriisidele kui ka hädaolukordade lahendamise planeerimine ja koordineerimine. Tegevustoetusi antakse riigiasutustele riiklike ekspertide, erialadiplomaatide ja ministeeriumide teenistujate roteerimise ja värbamisega seotud kuludeks ning projekti „Eesti riigijuhid 1918–1992“ stipendiumideks. Toetusest tasutakse NATO Strateegilise Kommunikatsiooni Oivakeskuse liikmemaks. 57  3.7.4 Investeeringud 2024. aastasse ei ole Riigikantselei planeerinud investeeringuid. Tabel 24. Riigikantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -432 -75 0 75 -100% IT investeeringud -173 -34 0 34 -100% Inventar -9 0 0 0 0 Masinad ja seadmed -39 0 0 0 0 Lisaeelarve 2022 -137 0 0 0 0 Eriolukorravahendid 2021 -2 0 0 0 0 Käibemaks -72 -41 0 41 -100% 3.8 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Haridus- ja Teadusministeeriumi peamiseks ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime. Haridus- ja Teadusministeerium kavandab riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitikat ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutse-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade tegevuse korraldamist. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on koos ministeeriumiga 87 asutust, sealhulgas riigi kutseõppeasutused, riigi rakenduskõrgkoolid, riigi üldhariduskoolid, riigi teadus- ja arendusasutused Eesti Kirjandusmuuseum ning Eesti Keele Instituut (EKI). Valitsusasutustena Rahvusarhiiv, Haridus- ja Noorteamet (Harno), Keeleamet ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mis tuli Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast üle 2023. aastal. Lisaks neli sihtasutust, SA Teaduskeskus AHHAA, SA Kutsekoda, SA Euroopa Kool ning SA Eesti Teadusagentuur (ETAG) ning avalik-õiguslike juriidiliste isikutena Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Maaülikool (EMÜ), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), Tallinna Ülikool (TÜ), Tartu Ülikool (TÜ), Eesti Teaduste Akadeemia (ETA). Valitsemisalade struktuurimuudatused 2023 2023. aastal tuli Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse üle Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mis tegevuspõhises riigieelarves on Haridus- ja noorteprogrammi programmi tegevuse Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele all. 58  3.8.1 Tulud Tuluprognoosi maht väheneb 108,5 mln euro võrra. Muudatus tuleneb eelkõige SF2014+ perioodi lõppemisest. Joonis 23. Haridus- ja Teadusministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel 25. Haridus- ja Teadusministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Tulud kokku 179 623 235 346 126 848 -108 499 -46% Saadud toetused 165 624 224 728 114 951 -109 777 -49% Riigilõivud 73 61 66 5 8% Tulud majandustegevusest 13 715 10 314 11 788 1 474 14% Tulud põhivara ja varude müügist 16 200 0 -200 -100% Muud tulud 182 29 29 0 0% Intressi- ja omanikutulud 11 14 14 0 0% Saadud toetused Välisvahenditest on kavandatud Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) ja REACT-EU ning muude välistoetuste laekumisi 114,5 mln eurot, vähenemine võrreldes 2023. aastaga 107,5 mln eurot, mis tuleneb struktuurifondide 2014+ perioodi lõppemisest, mis 2023. aasta eelarves oli 139,8 mln. Tulude prognoos uue rahastamisperioodi laekumiste kavandamisest suureneb 26,1 mln eurot. Toetused suunatakse mh: • eesti keele õppeks ja keeleõppe arendamiseks; • haridusvõrgu korrastamise jätkamiseks; • kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamise ning karjäärivalikute toetamiseks; • õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide, noorsootöötajate ja huvihariduse õpetajate õpetamispädevuse parandamiseks; 59  • õppevara ja õppekavade teaduspõhiseks arendamiseks ja kvaliteedi hindamiseks; • tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamiseks, täiskasvanute taseme- ja täienduskoolituseks, ümberõppeks ning noorsootöö teenuste pakkumiseks; • nutikate lahenduste arendamist ja elluviimist noortevaldkonnas; • noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks; • tehnoloogiaprogrammi (Inseneriakadeemia) käivitamiseks; • kõrghariduse kvaliteedi arendamiseks, rahvusvahelistumise ning doktorikoolide toetamiseks; • IT hariduse ja digioskuste arendamiseks; • tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA arendamiseks ning rakendamiseks ja kutsesüsteemi reformi ettevalmistamiseks; • rohe- ja digipöörde elluviimise tegevusteks; • teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime arendamiseks ja TAIE fookusvaldkondade eesmärkide täitmiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning teadustulemuste ja teadustaristu laiemaks kasutamiseks Eesti ühiskonna arenguvajaduste lahendamiseks. • ettevõtluse teadusmahukuse suurendamiseks, täienduskoolituse ning tasemeõppe arendamiseks ja mahu suurendamiseks Ida-Virumaal. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna, alustava Eesti-Šveitsi koostööprogrammi ning Erasmus+ tegevuste elluviimiseks laekub toetusi 43,2 mln eurot. Toetused suunatakse rahvusvaheliseks teadus- ja arenduskoostööks, rahvusvahelistes haridusprojektides osalemiseks ning noorteprojektide korraldamiseks. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames keskendutakse mitteformaalse ja formaalse hariduse lõimimisele, et parimal moel toetada eesti keelest erineva emakeelega, sh sisserändajate ja pagulaste laste kaasamist ühiskonnaellu ning nende õppimise ja õpetamise toetamisele multikultuurses keskkonnas. Kodumaiste toetuste maht on kokku 0,5 mln eurot. Kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele laekuvad tulud peamiselt Eesti Kultuurkapitalilt, Eesti Kooriühingult jt kaunite kunstidega seotud organisatsioonidelt. Eesti Kirjandusmuuseum saab toetust Eesti Kultuurkapitalilt ja Eesti Rahvakultuuri Keskuselt kirjastamiseks, digiteerimiseks ja konverentside korraldamiseks, lähetusteks ning läbi Eesti Teadusagentuuri personaalse uurimistoetuse projektile. Riigilõivud Riigilõiv laekub koolitus- ja tegevuslubade taotlemisest, riigieksamite korduva sooritamise eest ning arhiivitoimingutest. Tulud majandustegevusest Tulud majandustegevusest laekuvad kutse-, rakenduskõrg- ja üldhariduskoolide õppebaaside ja õpilaskodude haldamisest, haridusalasest tegevusest, täienduskoolitusest ja elamu- ja kommunaaltegevusest (sh Kloogaranna noortelaager) ning Rahvusarhiivi arhiivitoimingutest sh: • Riigi kutseõppeasutuste tulud on 8,5 mln eurot. Kõige suuremad laekumised on Luua Metsanduskoolil (peamiselt metsamaterjali müük) ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolil (laekumised põllumajanduse ja toitlustamise praktikabaasist ning mõisaga seotud teenustest). • Riigi rakenduskõrgkoolide tulud on ca 1,9 mln eurot laekuvad tasulistest õppeteenustest, rakendusuuringutest, üliõpilaselamute ning ruumide rendist. 60  • Eesti Hariduse ja Teaduste Andmesidevõrgu (EENet) teenuste müügist planeeritakse 52 tuhat eurot. Haridusasutustele Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt osutatavate IT teenuste (serveri kasutamine, domeeni nime pikendamine, veebilehe platvorm jt) 0,085 mln eurot. • Eesti Keele Instituudi tulu 50 000 eurot on seotud ametiasutustele, ettevõtetele, haridusasutustele ja eraisikutele suunatud keelevaldkonna koolitustega. • Eesti Kirjandusmuuseumil 40 000 eurot trükiste müügist, koopiate tegemisest arhiivimaterjalidest ja ekskursioonide korraldamisest. • Haridus- ja Noorteametil on 0,1 mln eurot Kloogaranna noortelaagri elamu- ja kommunaaltegevusest. • Rahvusarhiivil on 35 000 eurot arhiiviseaduse alusel teostatavate toimingute riigilõivust ja 0,1 mln eurot arhivaalide kasutamisega seotud teenuste eest. • Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse omatulud 373 tuhat Haapsalu KHK teenuslepingust, sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisest, koolituste läbiviimisest, toitlustamisest ning toodete müügist ja ruumide rendist. Muud tulud Muude tulude all kajastuvad sunnirahad riikliku ja haldusjärelevalve läbiviimisest õppeasutustes 14 000 eurot ja Keeleameti keeleseaduse ja teiste keeleoskusnõudeid ja keelekasutust sätestavate õigusaktide täitmise järelevalvest 15 000 eurot. Intressi- ja omanikutulud Õppelaenu nõuete intressi laekumine summas 14 000 eurot ning õiguste müügitulud (maa rent) 700 eurot. 3.8.2 Kulud tegevuspõhises vaates Käivitatakse otsustava tähtsusega etapp eestikeelsele haridusele üleminekul. Õpetaja palk kasvab. Lisaraha toetab kvaliteetset eestikeelset kõrgharidust ja võimaldab tõsta õppejõudude palka. Teaduse rahastamise eesmärk on 1% SKP-st. 61 3.8.2.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas Joonis 24. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkond ja selle maht Joonis 25. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna mõõdikud 62 Tabel 26. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm strateegiadokumendid Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 Haridus- ja noorteprogramm Tark ja tegus rahvas Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 Haridus- ja noorteprogramm Valitsemisala tulemusvaldkondadega seotud programmdokumendid on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel. 3.8.2.1.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 27. Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 Muutus, 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Tark ja tegus rahvas -616 298 -766 549 -832 990 -66 441 9% Haridus- ja noorteprogramm -616 298 -766 549 -832 990 -66 441 9% Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -45 291 -67 687 -26 814 40 873 -60% Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -151 362 -264 608 -309 709 -45 102 17% Ligipääsu tagamine kutseõppele -103 191 0 0 0 0% Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -210 155 -241 300 -274 683 -33 383 14% Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste -6 169 -15 189 -19 149 -3 960 26% loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -30 848 -36 528 -40 480 -3 952 11% Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -23 934 -34 746 -28 961 5 785 -17% Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -17 790 -55 185 -77 380 -22 195 40% Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -4 663 -6 543 -6 255 289 -4% Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem -2 311 -3 420 -4 327 -907 27% OSKA Õppe seostamine tööturu vajadustega -11 514 -28 219 -32 902 -4 683 17% Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine -2 078 -2 554 -2 570 -16 1% (HOOG) Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine -853 -853 -853 0 0% (OSA) Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine -4 809 -4 664 -4 642 21 0% (ISE) Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine -1 329 -5 053 -4 263 789 -16% (KINDLUS) 3.8.2.1.2 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmid ja programmi tegevused Haridus- ja noorteprogramm Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. 63 Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Noorteamet (Harno), Eesti Keele Instituut (EKI) ja SA Kutsekoda. Programmi tegevuse nimetus: Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades. Tegevus hõlmab riigigümnaasiumide ehitamist, haridustaristu optimeerimist ning energiatõhususe suurendamist, õppekeskkonna nüüdisajastamist ja hariduse kättesaadavuse parandamist. Samuti toetatakse tegevuse raames haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist, põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist s.h. saavad kohalikud omavalitsused kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks toetust, et võimaldada ja suurendada erivajadustega õpilaste osalemist tavapärases õppe- ja noorsootöös. Ida-Virumaal jätkatakse koolivõrgu korrastamist, viies nii koolivõrk kui -taristu kooskõlla muutunud õpilaste arvude ja tulevikuprognoosidega. Tegevuste elluviimiseks on eelarves 26,73 mln eurot, planeeritavad tegevuskulud vähenevad 40,5 mln euro võrra, seoses peamiselt välisvahendite 2014+ perioodi tegevuste lõppemisega. Kuludest suunatakse KOV haridushoonete energiatõhususe suurendamiseks CO2 toetustest 4,35 mln eurot. Rendimaksed Riigi Kinnisvara AS-ile 22,09 mln eurot, kasv 1,31 mln eurot. Struktuurifondide toel ehitatud õppehoonetes alustavad 2024. aastal õppetööd Rae riigigümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium, Narva Eesti Põhikool, Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool, Narva Kesklinna Põhikool, Tartu Pärli Kool, Võru Järve Kool. Ehitustööd nendes hoonetes lõpetatakse 2023. aastal. Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks koolivõrgu kavandatud investeeringud summas 10,81 mln eurot, mis vähenevad 71,03 mln eurot, tulenevalt välisvahendite 2014+ perioodi projektide lõppemisest. Uuel välisvahendite 2021+ perioodil algab põhikoolide õppehoonetes investeeringute periood Ida- Virumaal, 2024. a alustatakse ettevalmistustöödega. Jätkatakse ettevalmistustega Tõnismäe- ja Lasnamäe riigigümnaasiumite õppehoonete ehitamiseks, nende hoonete kavandatud avamise aasta on 2029. Tegevuste kirjeldus SF 2021+meetme „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides“ raames on 2024.a eelarves planeeritud 0,24 mln eurot hariduslike erivajadustega õpilaste tavapärases õppe- ja noorsootöös osalemise toetamiseks ning selles osalemise suurendamisele läbi õppekeskkonna parendamise. Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnisvara haldust, sh tehnohooldust ning remontide tegemist korraldab RKAS. Lähtudes RKAS-i prognoosist on 2024.a eelarves planeeritud haridus- ja teadusasutuste kinnistute haldamiseks 32,9 mln eurot, millest 11 mln eurot suunatakse investeeringuteks. Riigi Kinnisvara AS-i omandis olevate kinnistute rendimakseteks on 2024.a eelarves planeeritud 22,09 mln eurot (rendimaksed suurenevad 1,31 mln eurot). Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Programmi tegevuse eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust ja õppetöö katkestamist. Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppe võimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele. 64 Tegevus hõlmab üldhariduses kolme haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust ning kutseharidust. Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut. Kutsehariduses kavandatakse õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu vajadustele vastavuse tagamiseks kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastatakse õppevahendeid. Tegevuse eelarve kulud on 309,7 mln eurot ja investeeringud 1,5 mln eurot. Eelarve muutus tuleneb peamiselt üld- ja kutsehariduse õpetajate palga kasvust, milleks eraldati lisavahendeid 23,7 mln eurot. Tegevuste kirjeldus Õpetajate tööjõukuludeks on 2024. a eelarves 561,9 mln eurot. Palga alammäär kasvab 1,77% 1749-lt eurolt 1780 euroni, millele lisatakse diferentseerimise määr 20% (õpetaja arvestuslik keskmine palk on 2136 eurot). Rahandusministeeriumi keskmise palga prognoosi kohaselt moodustab õpetaja arvestuslik keskmine palk riigi keskmisest palgast 2024. aastal 109,5%. Õpetajate palgavahendite jaotus üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste vahel tehakse pärast tegelike õpilaste arvude selgumist Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) seisuga 10.11.2023. Õpilaste arvu kasvust tuleneva baasi tagamiseks, uute riigi gümnaasiumide moodustamiseks ning tõhustatud ja eritoel olevate õpilaste tegevuskulude katmiseks eraldatakse kokku 24,4 mln eurot. Tegevuse eesmärkidesse panustab ka KOV-dele eraldatav üldhariduskoolide pidamise toetus 468,3 mln eurot, mis ei kajastu riigieelarves antud tegevuse all, vaid Vabariigi Valitsuse peatükis. Üldhariduskoolide pidamise toetus on mõeldud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse soetamiseks, koolilõunaks ja koolide tegevuskuludeks, sh tõhustatud ja eritoe õpilaste arvust lähtudes, et tagada vajalikud tugiteenused ja õppekorraldus. Üldhariduskoolide toetus jaotatakse iga aastase Vabariigi Valitsuse määrusega „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel. Täpsem toetuste jaotus selgub EHIS-e andmete põhjal 10.11.2023. Valitsuse koalitsioonileppes 2023-2027 lepiti kokku kodulähedaste algkoolide toetusmeetme loomine. Eesmärgiks on motiveerida kohalikke omavalitsusi korrastama koolivõrku soodustades kodulähedaste 1. – 6. klassiliste koolide ja õppekohtade tekkimist ja toetades nende edasist pidamist. Käesolev meede antud kujul on mõeldud rakendamiseks aastatel 2024-2027. Järgmise aasta eelarves on ette nähtud 2,4 mln eurot. Määruse kohaselt on omavalitsusel iga kodulähedase algkooli või õppekoha jaoks eraldi võimalik taotleda ühte või mõlemat määruses toodud toetust - klassiõpetaja tööjõukulu toetust ja tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetust. Õpilaskodu toetuseks üldhariduskoolidele on kavandatud 1 mln eurot. Õpilaskodu toetust õpilase kohta eraldatakse üldtoel oleva õpilase kohta 2000 eurot, tõhustatud toel oleva õpilase õpilaskodu koha toetus 2700 eurot ning eritoel oleva õpilase õpilaskodu koha toetus 3400 eurot. Täpsem toetuste jaotus selgub EHIS-e andmete põhjal 10.11.2023. Erakoolidele, omavalitsustele vanglaõppe korraldamiseks, rahvusvaheliste õppekavade arendamiseks ning riigikoolidele on planeeritud 130,3 mln eurot. Toetust eraldatakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse hankimiseks, koolilõunaks (v.a vanglaõpe) ja tegevuskuludeks (v.a vanglaõpe), sh: 65 IBO (International Baccalaureate Organisation) õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arenguks 6,4 mln eurot. Toetus rahvusvaheliste õppekavade arendamiseks eraldatakse SA-le Euroopa Kool ja kahele omavalitsusele - Tallinna ja Tartu linnale. Rahvusvahelise õppekavade rakendamine ja kvaliteet aitavad oluliselt kaasa välisriikide ja Eesti diplomaatide roteerimisele ning välisekspertide töötamisele Eestis. Võetud kohustusega luuakse võimalused töötajate laste koolitamiseks Euroopa Kooli EB (European Baccalaureate) õppekava alusel, mille eesmärk on võimaldada ühtset haridust Euroopa Liidu teenistujate lastele. Vanglaõppe haridustoetus summas 0,97 mln eurot on kavandatud kinnipeetavate üldhariduse omandamiseks, sh tagatakse vahistatud ja täiendavate julgeolekuabinõude raames lukustatud kambris viibivate õpilaste individuaalne õpe nii põhikooli riikliku õppekava kui ka lihtsustatud õppekava järgi. Õpet korraldavad Tallinna linn, Kohtla- Järve linn ja Tartu linn. Riigi üldhariduskoolidele tagatakse koolipidamise kulud 68,1 mln eurot (sh tagatakse haiglaõppe võimalus). 2023/2024 õppeaastast käib õppetöö 49 riigi üldhariduskoolis (sh SA Euroopa Kool). Riik võttis üle alates 01.09.2023 Sillamäe Gümnaasiumi, Sillamäe Eesti Põhikooli, Lüganuse kooli, Kiviõli Vene Kooli ja Kiviõli I Keskkooli, samuti 1. juulist 2023 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse. Õppetegevust alustavad 5 uut riigigümnaasiumi: Narva Eesti Riigigümnaasium, Narva Gümnaasium, Tallinnas Pelgulinna Riigigümnaasium, Tõnismäe Riigigümnaasium ja Mustamäe Riigigümnaasium. Ümber korraldati Narva Vanalinna Riigikool ja Narva Eesti Gümnaasium. 2024/25 õppeaastal alustab õppetegevust riigigümnaasium Raes ja tänase teadmise põhjal võetakse kohalikelt omavalitsustelt üle kaks täiskasvanute gümnaasiumi. Kokku tegutseb 2024/25 õppeaastal 52 riigi üldhariduskooli. Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 42 ja 82 munitsipaalkoolile sätestatud alustest ja tingimustest, nähakse põhikoolile ja gümnaasiumile igal aastal riigieelarves ette sihtotstarbelised toetused erakooli õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse, õppekirjanduse, õpilaskodu kohtade ning statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavatele õpilastele koolilõuna toetuseks. Õpilaste eest, kes saavad tõhustatud tuge või erituge, määratakse iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli tegevuskulude katmiseks. Eelnevaks on kavandatud 54,9 mln eurot. Täpne toetuste jaotus selgub EHIS-e andmete põhjal 10.11.2023. Kutsekoolide ning kutseõpet korraldavate rakenduskõrgkoolide tööjõu- ja majandamiskulud koos õpetajate, koolijuhtide jt töötajate töötasude, tulemusrahastamise ning õpilaste sotsiaaltoetustega on kokku kavandatud 100,2 mln eurot, sellest planeeritavad õpetajate tööjõukulud 55 mln eurot. Selles summas ei kajastu hetkel 2024. aastaks õpetajate palgatõusu vahendid, see jaotus üld- ja kutsehariduse õpetajate vahel tehakse novembris 2023. Rahastatakse ca 22 500 kutseõppe koolituskohta. 2023. aastast rakendati esmakordselt kutseõppeasutuste tulemusrahastamist, mille peamine eesmärk on motiveerida koole õppe-kasvatustöös pidevale arendustegevusele ning suunata koole täitma riigi strateegilisi eesmärke. Täpsem jaotus tegevuskulude ning sotsiaaltoetuste vahel selgub tegelike EHIS õpilaste arvude alusel seisuga 10.11.2023. Kutseõppe õpilaste õppetoetuste, sõidusoodustuste ja koolitoidu toetuse eesmärk on tagada kutseõppe kättesaadavus ning vähendada õpingute katkestamist majanduslikel põhjustel. Kulud kokku ligikaudu 9 mln eurot, mis on 2023. a tasemel. Tegevuse raames võimaldatakse õppijatele õppeedukuse alusel makstavaid õppetoetusi, õpinguid takistavate asjaolude korral eritoetusi ning kompenseeritakse sõit kodu ja kooli vahel juhul kui õppijatel puudub võimalus kasutada tasuta ühistransporti. Samuti toetatakse keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmist ja Meresõiduohutuse seadusega reguleeritud esmaõppe õppekavadel 66 õppijate toitlustuse ja vormiriietusega seotud kulud. Arvestuslik õpilaste arv, kes saavad õppetoetusi, on 8800. Koolitoidu toetust saab ca 12 400 õpilast. Meresõiduohutuse seaduse alusel rahastatakse ca 230 õpilase toitlustamist ning vormiriietuse ostmist. Kutsekoolide omatulud 6 mln eurot on seotud praktilise õppega, mis kasutatakse kutseõppeasutuste õppeprotsessi arendamiseks ja tasuliste teenustega seotud kuludeks. Lisaks suunatakse laekuv tulu õppevaldkonna eripära arvestades tagasi õppetootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks. 1,4 mln eurot on kutseõppeasutuste investeeringud erinevatest rahastamisallikatest õppekeskkonna (nt õppelaborite inventar, õppetööks vajalikud masinad ja seadmed) kaasajastamiseks. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tegevusvaldkonnaks on kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine, läbi uuenduslike sotsiaal- ja tööturualaste teenuste metoodikate väljatöötamise ja katsetamise, ning kutserehabilitatsiooni teenusega seotud nõustamine ja koolitamine Eestis, tagades ja saavutades seeläbi erivajadusega inimeste aktiivsema ühiskonnas osalemise ja võimalikult kõrge tööga hõivatuse. Kulud kokku 3,56 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Programmi tegevuse eesmärk: Tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele. Tegevuse raames toetatakse kvaliteetse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides, kindlustatakse eestikeelse kõrgharidusõppe jätkusuutlikkus, tagatakse õppija toimetulekule ja õppe tulemuslikkusele suunatud toetused ja teenused, juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut, enesetäiendamise võimalusi ning tagades neile konkurentsivõimeline töötasu. Programmi tegevuse eelarve kulud on 274,7 mln eurot. Kasv seotud kõrghariduse tegevustoetuse ja vajaduspõhiste õppetoetuste kasvuga seoses. Tegevuste kirjeldus Tegevuste elluviimiseks on eraldatud lisaraha 35,5 mln eurot (sh 30,3 mln tegevustoetuseks ning 5,2 mln vajaduspõhisteks õppetoetusteks). Kõrghariduse tegevustoetus avalik-õiguslikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele on 232,3 mln eurot, kasv 30,3 mln eurot ehk +15%. Lisavahendite toel võimaldatakse senisest suuremas mahus õpet IKT, tehnika, tootmise, ehituse, tervishoiu ning haridusteaduste valdkondades, tagatakse akadeemilistele töötajatele konkurentsivõimeline töötasu ning suurendatakse meditsiiniõdede vastuvõttu. Rakenduskõrgkoolide omatuludest planeeritakse 1,2 mln eurot õppeprotsesside arendamiseks ja tasuliste teenustega (nt täienduskoolitus, ühiselamute ja muude ruumide välja rentimine) seotud kulude katteks. 0,1 mln euro ulatuses kavandatakse kulusid laekumiste arvelt Kultuurkapitalilt ning KOV-delt. Ülikoolide raamatukogusid toetatakse 1,9 mln euroga. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi arstiõppe kliinilise õppe läbiviimist toetatakse 0,8 mln euroga. Õpetajakoolituse ja koolipsühholoogide kutseaasta tegevusi Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis toetatakse 0,4 mln euroga. 67 1,4 mln eurot eraldatakse kõrgharidusõppe läbiviimiseks ja kvaliteedi tugevdamiseks regionaalsetes kolledžites. Doktoriõppe tulemustasud on 3,1 mln eurot. Akadeemilise järelkasvu ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide tagamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu. 2022. a doktoriõppesse astunutest pakutakse nooremteaduri ametikohta kuni 300-le üliõpilasele, varem alustanutele jätkatakse doktoranditoetuse maksmist nende nominaalse õppeaja lõpuni. Doktoranditoetuseks ning nooremteaduri tööjõukuludeks on kokku 11,7 mln eurot (kasv 0,8 mln) ning doktoranditoetuselt makstavaks sotsiaalmaksu kuluks on kavandatud 2,6 mln eurot (vähenemine 0,8 mln). Doktoriõppe reformi tulemusena asetleidva üleminekuga doktorandist nooremteaduriks kaasnevaid täiendavaid kulusid rahastatakse teadussüsteemi programmist. Üliõpilaste sotsiaaltoetusteks on 17,6 mln eurot, sellest vajaduspõhisteks õppetoetusteks ja vajaduspõhisteks eritoetusteks on kokku 14,9 mln eurot, toetuse saajaid on ligikaudu 6000 üliõpilast igal semestril. Toetused suuruses 150-440 eurot kuus toetavad neid üliõpilasi, kes on majanduslikult ebasoodsamas olukorras. Vajaduspõhiste õppetoetuste määrasid suurendati alates 2023 septembrist 2 korda ning need on nüüd senise 75, 135 ning 220 euro alusel vastavalt 150, 270 ning 440 eurot tudengi kohta õppekuus. Selleks eraldati lisavahendeid 5,2 mln eurot. Sihtotstarbeliste stipendiumidega 0,3 mln eurot toetatakse erivajadustega üliõpilaste ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusõppele. Puude liigist ja raskusastmest lähtuvat 60-510 euro suurust igakuist stipendiumit saab ligikaudu 350 üliõpilast aastas. Parema õppeedukusega üliõpilastel on võimalik saada tulemusstipendiumi, milleks on planeeritud 2,4 mln eurot. 100 euro suurust stipendiumi saab u 2500 üliõpilast aastas. Rakenduskõrgkoolide arvestuslikeks amortisatsioonikuludeks on planeeritud 2,4 mln eurot (vähenemine 0,2 mln). Programmi tegevuse nimetus: Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Programmi tegevuse eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest. Tegevuste kirjeldus Kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi (koolituste rahastamise otsused lähtuvad OSKA soovitustest) ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning õppimisvõimalustest. Tegevuste elluviimise kuludeks on kokku kavandatud erinevatest rahastamisallikatest 19,2 mln eurot. Kasv 3 mln eurot, millest enamus suunatakse Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames korraldatava haridus- ja tervishoiutöötajate täiendusõppesse. 0,4 mln eurot suurenevad kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide tasuliste täiskasvanute täienduskoolituste kulud. Tegevuse eesmärk on pakkuda täiskasvanutele täiendus- ja ümberõpet vastavalt tööturu vajadustele. 68 Programmi tegevuse nimetus: Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Tegevuse raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses rahvusvahelist koostööd, toetatakse kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist, pakutakse õpirände soodustamiseks stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenus (ENIC/NARIC keskus). Programmi tegevuse kulude eelarve on 40,5 mln eurot. Harno eelarvesse planeeritud Erasmus+ toetuste maht suureneb 3,9 mln eurot. Rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste planeeritud muud otselaekuvad välistoetused suurenevad kokku 1,2 mln võrra. Vähenevad Norra ja Euroopa majanduspiirkonna programmi ning erinevate rahvusvaheliste projektide kaudu rahastatud kõrgkoolidevahelise koostöö arendamine 0,8 mln eurot. Tegevuste kirjeldus Erasmus+ kaudu läbiviidavad tegevused summas 34,8 mln eurot panustavad kõrghariduse, kutsehariduse ja noorte valdkonda. Suurendatakse Eesti kõrgkoolide rahvusvahelist atraktiivsust ning toetatakse Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet. Noorte valdkonnas toetatakse Erasmus+ programmi kaudu noorte omaalgatusi, sotsiaalseid algatusprojekte ning kogukonda kaasavat sotsiaalset ettevõtlust. 1,7 mln euroga tagatakse välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine. Lisaks tagatakse erinevate riigisiseste ja rahvusvaheliste Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet toetavate instrumentide kättesaadavus nt riikidevaheliste lepingute stipendiumid, Noore õpetlase toetusmeede koostöös erasektoriga, Kristjan Jaagu stipendium, Nordplus kõrgharidusprogramm jt. Erinevate rahvusvaheliste projektide kaudu toetatakse 4 mln euroga õpirännet jt arendusprojekte kutseõppeasutustes ning rakenduskõrgkoolides. Programmi tegevuse nimetus: Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused Programmi tegevuse eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid, kutsehariduse õppekavu, õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara, hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu. Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega, korraldatakse võrgustikutööd parimate praktikate vahetamiseks ning soodustatakse huvipoolte (näiteks ülikoolid, aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel. 69 Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut. Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamist. Viiakse ellu haridus- ja noortevaldkonna koostöövõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustöid ning toetatakse koolide digitaristut. Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud kulusid 28,9 mln eurot, investeeringuid on kavandatud 1,9 mln euro ulatuses. Riiklike õppekavade arendamiseks ja rakendamiseks on kavandatud kokku 1,8 mln eurot. Toetatakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade rakendamist sh õpetajate koostöövõrgustike tegevust. Toetatakse õppekavaalast teavitust erinevatele sihtgruppidele sh õppekava üldosa põhimõtete ja ainevaldkondade kavade sidustamist ning õpilaste keskkonna- ja säästva arengu alase hariduse edendamist GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment) ja BSP (the Baltic Sea Project) programmi, sh õpilasürituste ja ainekomisjonide tööde toetamist. Kutsehariduse õppekavade arendamiseks ning rakendamiseks on planeeritud 0,1 mln eurot. Õpitulemuste ja õppeasutuste välis- ja sisehindamiseks ning nõustamiseks on 1,6 mln eurot. Toetatakse testide arendustöid, tegevusnäitajate ja kvalitatiivsete hinnangute rakendamist koolide järelevalves ja nõustamisel, rahuloluhindamist koolides, järelevalve ümberkujundamist ning PISA (Programme for International Student Assessment) testi läbiviimist, sh analüüse ja teavitustöid ja rahvusvahelise inglise keele C1-taseme eksami korraldamisest kaks korda aastas. Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide arendamiseks on 0,5 mln eurot, sh väärtusprogrammi toetamiseks 0,1 mln eurot, mille fookuses on lasteaia, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades väärtuskasvatuse toetamine haridusasutuse, kooli/lasteaia pidaja ja lapsevanemate koostöös ning avalikkusele suunatud väärtusarendus. Koolis toimuv kiusamine võib olla üheks peamiseks põhjuseks, miks laps ei tunne ennast koolis turvaliselt ning mille tõttu on ohustatud tema vaimne tervis. Koolikiusamise ennetamise ja vähendamise programmide toetamiseks ja koolituste läbiviimiseks on kavandatud 0,85 mln eurot. Summa eraldatakse erinevatele kiusuennetusprogrammide operaatoritele strateegilise partnerluse raames. Haridus- ja Teadusministeeriumi toetussumma sisaldab nii Eesti Õpilasesinduste Liidu, MTÜ Lastekaitse Liidu, MTÜ Vaikuseminutid, MTÜ Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, SA Kiusamisvaba Kool, MTÜ Seksuaaltervise Labori, Tartu Ülikooli eetikakeskusele suunatud toetuseid ning Harno sekkumisprogrammide finantseerimist. Andekate õpilaste arengut toetatakse 1,3 mln euroga üleriigiliste aineolümpiaadide ja konkursside korraldamiseks ning võistkondade lähetamiseks rahvusvahelistele olümpiaadidele. 0,5 mln eurot eraldatakse kõrgharidusõppe kvaliteedi tagamiseks korraldatavateks kõrgkoolide välishindamisteks ning rahvusvahelise kvaliteedikultuuri edendamiseks. Hariduse valdkonna infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu (sh nt õppeinfosüsteem Tahvel, EHIS 2 jt) arendamiseks on kokku kavandatud 2024. aastal 3,18 mln eurot , millest 1,42 mln on investeeringud ja 0,09 mln eurot on omatuludega seotud kulud. Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 11,2 mln eurot. 70 Programmi tegevuse nimetus: Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Programmi tegevuse eesmärk: Õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi. Tegevuste kirjeldus Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tagatakse õppenõustamise teenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse hariduslikku lõimumist. Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud kulud 77,4 mln eurot, sh 7,4 mln euro ulatuses välisvahendid. Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevustele suunatakse täiendavalt 27 miljonit eurot. 2024. a on tegevuste elluviimiseks kokku 71,9 miljonit eurot, sh välisvahendid 3 miljonit eurot. Alates 2023/2024 õppeaastast rakendub eestikeelsele haridusele üleminekut toetav pedagoogide koolitus- ja motivatsiooniprogramm, mille eesmärgiks on tagada keele- ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate järelkasv ja katta keelenõuet mittetäitvate õpetajate asendusvajadus. 8,6 mln eurot suunatakse ülikoolides õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste ning tugispetsialistide õppekavadel õppekohtade arvu suurendamisele. Täiendavate üliõpilaste vastuvõtmisel on prioriteetideks eesti keele õpetaja, sh eesti keel teise keelena, loodus- ja täppisteaduste õpetaja, sh matemaatika, ning klassiõpetaja erialad. Ülikoolidele eraldatakse vahendid kogu õppeajaks (3 aastat BA ja 2 aastat MA, integreeritud õp 3+2 aastat). Õppetöö raames pakutakse ülikoolide poolt õpetajakoolituse tudengitele täiendavalt eesti keele oskuse taseme tõstmist toetavaid meetmeid. milleks on kavandatud 0,6 mln eurot. Ida-Virumaal tegutsevate koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste nõuetekohase eesti keele oskusega õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide palgalisa koefitsiendi (1,3 lastead, 1,5 kool ja tugispetsialistid) kehtestamiseks on kavandatud 15,2 mln eurot. Õpetajakoolituse või tugispetsialistide koolituse õppekaval õppivatele üliõpilastele ning muude õppekavade õppekavadel õppivatele üliõpilastele, kes õpivad õpetajaks või tugispetsialistiks (logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog või koolipsühholoog), nähakse ette sihtstipendium, milleks on eelarves 4,6 mln eurot. Stipendiumi eesmärk on tuua õpetajakoolitusse ning tugispetsialistide koolitusse enam üliõpilasi ning väärtustada õpetajakutse omandamist. Stipendiumisaajate osakaal on lähtuvalt valdkonna prioriteetsusest ja senistest sisseastumiskonkurssidest õppekavati diferentseeritud. Keeleõppetoetuste süsteemi korrastamisega ühendatakse olemasolevad toetusliigid, et haridusasutuste pidajatel oleks võimalik taotleda toetusi ühtsetel alustel. Motiveerivad vajaduspõhiselt taotletavad õpilaspõhised toetused annavad haridusasutusele võimekuse pakkuda täiendavat/lisanduvat eesti keele õpet muu emakeelega õpilastele ja võimaldavad neil seeläbi kiiremini integreeruda eestikeelsesse haridussüsteemi. Õpilasepõhised toetused sõltuvad eestikeelse õppe mahtudest: >40%, >60%, keelekümblusprogrammi õpilaste toetus, lisaks eesti koolides õppivate muu emakeelega õpilaste toetus, alushariduse muu emakeelega laste rühmatoetus ja 1.-ja 4.klasside üleminekutoetus, uussisserändaja (sh Ukraina õpilaste) toetus. Toetuses eraldatakse täiendava eesti keele õppe pakkumiseks vajalike õpetajate tööjõukulude katteks. Keeleõppetoetusteks on kavandatud 15,9 mln eurot; Toetatakse Ida-Virumaa omavalitsusi, kus on vaja õpilaste arvu muutusest tulenevalt korrastada koolivõrku ja samaaegselt nüüdisajastada taristut (kokkuvõttes kulud vähenevad läbi efektiivsete uute hoonete). Välisvahendite arvelt elluviidavat tegevust rahastatakse täiendavalt 3 mln eurot, et toetada kohalikke 71 omavalitsusi planeerimis- ja projekteerimisetappides ning võimaldada sporditaristu rekonstrueerimist/ehitamist koos koolihoonetega. 0,3 mln on kavandatud temaatilise (õppekeel ja keeleõpe) järelevalvega jätkamisele nii koolieelsetes lasteasutustes, üldhariduskoolides kui ka kutseõppeasutustes ja järelevalve mahu suurendamisele ning järelevalvesüsteemi väljatöötamisele. Tegevusi viiakse ellu koostöös Keeleametiga. Alushariduses eestikeelse õppe-kasvatustegevuse läbiviimise toetamiseks on kavandatud 36 000 eurot lasteaedade (arvestatud 30 lasteaiaga aastas) meeskonnakoolituste korraldamiseks ning 0,2 mln eurot pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja lasteaias“ tulemustele tugineva alushariduse õppematerjalide e-käsiraamatu loomiseks. Valdkondlikud (lõimitud aine- ja keeleõppe) koolitused 0,4 mln eurot. Kasusaavate haridustöötajate hulk on ca 2000 õpetajat, kellel on võimalik parandada oma mitmekultuurilises klassiruumis või rühmas töötamise teadmiseid ja oskuseid. Lisaks pakub Haridus- ja Noorteameti nõustajate võrgustik keeleõppe valdkondlikku tuge kõigile haridustasemetele. Rajaleidja keskuste (kokku 16 keskust) kaudu õppenõustamisteenuse osutamiseks eelkooliealistele lastele ning üldharidus-ja kutseõppeasutustes õppijatele eraldatakse 5 mln eurot, millest 4,4 mln on SF 2021+ vahendistest, riigieelarvelistest vahenditest 0,6 mln eurot. Õppenõustamise teenust saanud laste ja õppijate arv on aastas 8000, nõustatud täiskasvanute arv on 18 000, koolivälise nõustamismeeskonna haridusoovituste arv aastas on 5000. Lasteaiaõpetajate täiendkoolituseks eraldatakse 0,4 mln eurot omavalitsusliitudele ja 4 suuremale linnale: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu. Tegevuse eesmärkidesse panustab lisaks omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks eraldatud 16 mln eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Toetus KOVidele on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja ei sisaldu seetõttu käesolevas programmis. Programmi tegevuse nimetus: Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu. Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud 6,3 mln eurot. Igal aastal toimub õpetajate ja teiste haridustöötajate tunnustusüritusena aasta Õpetaja Gala. Haridustöötajate töö väärtustamiseks ning väljapaistvate tööalaste saavutuste eest tunnustamiseks määratakse riiklikke hariduspreemiaid kokku 0,2 mln eurot. Esimest korda tööle asuvad õpetajad ja tugispetsialistid saavad lähtetoetust kokku 3,7 mln eurot.2022. aastal said lähtetoetust 154 taotlejat (nendest 114 õpetajat ja 40 tugispetsialisti). 72 Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppesüsteemi arendamiseks, professionaalse arengu toetamiseks ning ameti atraktiivsuse suurendamiseks ning järelkasvu tagamiseks on kavandatud välisabist kokku 2,4 mln eurot. Valdkonna töötajate ameti populariseerimise ja nähtavuse suurendamiseks viiakse läbi tegevusi vastavalt loodavale haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu kontseptsioonile. Kvalifitseeritud töötajaskonna tagamiseks korraldatakse täiendusõpet ning koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga käivitatakse Õpetajate Akadeemia, mille raames töötatakse välja paindlikud õpiteed ametisse sisenemiseks ning kvalifikatsiooni saamiseks. Toetatakse õpetaja karjäärimudelite kasutuselevõttu, sh tutvustatakse karjääriülese toetamise meetmeid, kaasaegset töö- ja palgakorralduse põhimõtteid. Asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks viiakse läbi täiendusõpet ning toetatakse haridusasutuse juhi karjäärimudeli ja kompetentsimudel kasutuselevõttu, sh pakutakse pidajatele tuge juhtide värbamisel, töö tagasisidestamisel ja hindamisel ning juhtide professionaalse arengu toetamisel. 0,2 mln on planeeritud õpetajakoolituse stipendiumideks enne 2023/2024. õppeaastal sisseastunutele. Eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist ning suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu. Programmi tegevuse nimetus: Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem (OSKA) Programmi tegevuse eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud. Tegevuste kirjeldus Tegevusega tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA. Tegevuste elluviimiseks on kokku kuludeks kavandatud 4,3 mln eurot, millest suunatakse 2,9 mln eurot tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemile OSKA ning 1,4 mln eurot on kavandatud kutsesüsteemi reformi ettevalmistamiseks, et toetada haridus- ja töömaailma süsteemset ja paindlikku sidustamist. Eelarve suurenemine 1 mln eurot on seotud kutsesüsteemi reformi uute tegevuste alustamisega. Programmi tegevuse nimetus: Õppe seostamine tööturu vajadustega Programmi tegevuse eesmärk: Viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega. Tegevuste kirjeldus Tegevuse abil pööratakse tähelepanu tootmise, tehnika, tehnoloogia ja IT-valdkonna arenguks vajalike teadmiste ja oskuste arendamisele. Lisaks viiakse läbi uuringuid kutse- ja kõrghariduse lõpetajate edukusest tööelus ning rakendatakse taaste- ja vastupidavusrahastu toel rohe- ja digipööret toetavate tegevuste elluviimist. Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud 33 mln eurot. Kasv 7,5 mln on seotud välisvahendite kasvuga. IT Akadeemia ning IT hariduse ja digioskuste arendamise kaudu suurendatakse kutse- ja kõrgharidusõppe seoseid tööturuga, tagatakse IKT õpetamise ja lõpetajate IT-alaste oskuste areng, tegevusi toetatakse 2,3 mln euroga. Lisaks toetatakse 2,7 mln euroga kõrghariduse IKT õppekavade arendamist Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Selle raames suurendatakse informaatika ja infotehnoloogia õppekavagruppide 73 vastuvõttu keskmiselt 10% aastas. Õppurite õpivalikute suunamiseks käivitatakse Inseneriakadeemia tegevus, mida toetatakse 4 mln euroga. Praktika ja töökohapõhise õppe kvaliteedi tagamist, töökohapõhise õppe koolituskohtade loomist ning praktilise õppe arendamist kutse- ja kõrgkoolides toetatakse 4,2 mln euroga. Töökohapõhine õpe on tasemeõpe, kus vähemalt 2/3 õppest toimub ettevõttes (kõrghariduses 1/2 õppest). Tegevusi viiakse ellu koostöös Eesti Tööandjate Keskliidu ning kutse- ja kõrgkoolidega. Tegevuse raames luuakse koostöös ettevõtetega täiendavaid töökohapõhise õppe koolituskohti, toetatakse koole ja ettevõtteid töökohapõhise õppe pakkumisel, töötatakse välja juhendmaterjale, piloteeritakse erinevaid rakendusmudeleid ning populariseeritakse töökohapõhist õpet. Siseriiklike ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste korraldamiseks on kavandatud 0,5 mln eurot. Toetatakse siseriiklike kutsemeistrivõistluste korraldamist kutseõppe kvaliteedi tõstmiseks ja TV-sarja tootmist kutsehariduse populariseerimiseks. Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemiseks toetatakse Eesti võistkonna ettevalmistamist ja osalemist WorldSkills võistlustel Prantsusmaal Lyonis septembris 2024, eesmärgiga tõsta kutseõppijate motivatsiooni osaleda siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel ning tutvustada rahvusvaheliselt Eesti kutseharidust. Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaudu rahastatakse 7 mln euroga rohepöörde elluviimiseks suunatud tegevused. Jätkatakse õppekavade arendamist ja käivitatakse täienduskoolituste ja mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumine ettevõtete rohepöörde toetamiseks. Fookuses on eelkõige energeetika, transpordi, logistika, ehituse, põllumajanduse, keemia ja metsanduse valdkonnad. RRF-st rahastatava digipööret toetavate oskuste arendamiseks suunatakse eelarvesse 3,9 mln eurot, et käivitada tegevused vastavalt tegevuskavadele, mille alusel luuakse kõrgkoolidesse ja kutsekoolidesse IKT moodulid (s.h mikrokvalifikatsioonid), viiakse läbi IKT spetsialistide ja infoturbejuhtide täiendkoolitusi ja ümberõpet ning uuendatakse IKT valdkonna kutsestandardid. Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) rahastatakse 4,8 mln euroga Ida-Viru täiendkoolituse ja tasemeõppe õppekavade arendamist teaduse fookusvaldkondades ja valdkondades, mis toetavad avaliku sektori toimepidevust, kohaliku ettevõtluse ning elanike oskuste arendamist kõrg- ja kutsehariduse tasemel. Programmi tegevuse nimetus: Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Programmi tegevuse eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud -hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames toimub noorte omaalgatuste ja ühistegevuste toetamine. Toetatakse noorte omaalgatusi ja Euroopa Liidu noorteprogrammide Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus elluviimist. Lisaks toetatakse innovatsiooni ja nutikate lahenduste loomist noortevaldkonnas. Uuendatakse nutika noorsootöö tegevuskava. Toetatakse nutikate lahenduste arendamist ja elluviimist noortevaldkonnas Eesti Majanduspiirkonna programmi toel. Tegevuste elluviimiseks on kavandatud 2,6 mln eurot. Tegevuse tulemusel on noortel rohkem teadmisi, motivatsiooni ja võimalusi, et tegutseda enda ja kogu ühiskonna elu edasiviimise nimel. 74 Programmi tegevuse nimetus: Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Programmi tegevuse eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud. Toetatakse noorteühinguid ja noorte osaluskogusid noorte kaasamisel ning tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik, arendades seeläbi kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust. Tegevuste elluviimiseks on kavandatud 0,9 mln eurot. Tegevuse tulemusel noored osalevad aktiivselt ühiskonnaelu korraldamises. Programmi tegevuse nimetus: Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. Tegevuste kirjeldus Tegevuse all toetatakse 4,7 mln euroga noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse korraldajaid tegevuste arendamises, samuti korraldajate võrgustumist ja koostööd. Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja - tegevuse kättesaadavuse parendamist, korraldatakse ja arendatakse riiklikku noorteinfo teenust ning jätkatakse terviklikliku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi arendamisega. Tegevuse all toetatakse noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesistamist ja kättesaadavuse parandamist, milleks on ette nähtud 11 mln eurot. Sellest riiklikust toetusest moodustab 10,3 mln eurot kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse kulude all ja ei sisaldu programmi eelarves. Tegevuse tulemusel on kvaliteetne noorsootöö Eestis ühtlaselt kättesaadav. Programmi tegevuse nimetus: Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Programmi tegevuse eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil. Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärgiks on noortele võrdsete võimaluste pakkumine, mis tagab noorele võimalused huvihariduses, -tegevuses ja noorsootöös ning selle tulemusel ka ühiskonnas osalemiseks, olenemata pere ja noore majanduslikust sissetulekust, elukohast, erivajadustest, usaldusest või muudest sotsiaalsetest ja demograafilistest tingimustest. Nende tingimuste kehv olukord suurendab tõenäosust noore riskikäitumiseks. Tegevuse raameskeel tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ja soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja üksijäämise riski. Toetakse noorte üleminekuid tööellu ja iseseisvumisel, arendatakse tugisüsteeme noorte eemalejäämise ning õpingutest ja tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks. Tegevuste elluviimiseks on 2024. aasta eelarvesse planeeritud 4,3 mln eurot. 75 Tegevuse tulemusel on noortel piisavad teadmised ja oskused tööellu astumiseks, mille tulemusena väheneb riskioludes noorte eemalejäämine ühiskonna, haridus- ja tööelust. 3.8.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Joonis 26. Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus tulemusvaldkond ja selle maht Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Joonis 27. Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on koostatud neli programmi: Teadussüsteemi programm – peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium; 76 Teadmussiirde programm – vastutajad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Ettevõtluskeskkonna programm – peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Ehituse programm – peavastutaja Kliimaministeerium. Teadmussiirde programmi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitavat osa ja Ettevõtluskeskkonna osa kirjeldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala peatüki all. Tabel 28. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm strateegiadokumendid Eesti teadus- ja arendustegevuse, Teadussüsteemi programm innovatsiooni ning ettevõtluse 2024-2027 Teadus- ja arendustegevus ja arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) ettevõtlus Eesti teadus- ja arendustegevuse, Teadmussiirde programm 2024- innovatsiooni ning ettevõtluse 2027 arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) Programmdokumendid on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel https://www.hm.ee/et/tegevused/arengukavad. 3.8.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 29. Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot7 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -192 863 -223 971 -233 060 -9 089 4% Teadussüsteemi programm -172 833 -186 829 -215 878 -29 049 16% Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -159 862 -167 136 -200 486 -33 350 20% Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse -12 971 -19 692 -15 391 4 301 -22% kindlustamine Teadmussiirde programm -20 030 -37 143 -17 183 19 960 -54% Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -20 030 -37 143 -17 183 19 960 -54% 3.8.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmid ja programmi tegevused Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. 7 Tabelites 2021. aasta täitmise andmeid ei kuvata, kuna 2022. aastast muutus TAIE programmide ja tegevuste struktuur. 77 Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Eesti Teadusagentuur (ETAG). Programmi tegevuse nimetus: Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Toetada positiivselt evalveeritud teadusasutustes ja kõrgkoolides tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Tegevuse kulude eelarve on 199,06 mln eurot. TAIE arengukava 2035.a eesmärk on hoida teadus- ja arendustegevuse rahastamise maht riigieelarvest 1% SKP-st tasemel. 2024. aastal suunatakse riigi eelarvestrateegia ja 2024. aasta riigieelarve raames lisanduvatest vahenditest teadusasutuste ja teadlaskonna arendamise toetamiseks 1,9 mln eurot. Tegevusest tagatakse järgmiste instrumentide rahastuse suurenemine: teadusasutuste baasfinantseerimine ja uurimistoetused ning nooremteadurite tööjõukulud. Tegevuse eelarve muutus on seotud ka välisvahendite 2014+ perioodi tegevuste lõppemisega. Välisvahendite eelarve väheneb 2024 aastal 7,7 mln euro võrra. Kõige suuremat mõju välisvahendite osas avaldab SF2014+ perioodi lõppemine, 2023 aastal oli eelarve 13,3 mln. Uus SF2021+ perioodi eelarve suureneb võrreldes 2023 aastaga vaid 5,3 mln võrra, kuna teadus- ja arendustegevusele eraldatud välisvahendite maht väheneb ning kavandatud tegevuste käivitumine võtab oodatust rohkem aega. Tegevuse kirjeldus Teadusasutuste baasfinantseerimiseks on 57,3 mln eurot. Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide täitmiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning teadustaristusse investeerimiseks. Baasfinantseerimise suurendamine on eelduseks stabiilse akadeemilise karjäärimudeli toimimisele ning tihedama koostöö arendamisele ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks jätkatakse doktorantide ülemineku toetamist nooremteaduri ametikohtadele. Riigieelarvega eraldatakse nooremteadurite töötasu toetuseks ülikoolides ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustes 13 mln eurot. Nooremteadurit töötasu arvestuse aluseks 2024. aastaks on Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis prognoositud 2023. aasta keskmine palk, mis on 1828 eurot kuus (bruto). Doktoriõppe reformimise tulemusena luuakse eeldused teaduspõhise ühiskonna arenguks vajalike teadus- ja arendustöötajate järel- ja juurdekasvuks. Jätkatakse 2023. a alustatud teadus- ja arendustegevuse sihttoetusega Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele mahus 1,8 mln eurot, et võimaldada kvaliteetseks kõrgharidusõppeks vajalikku teadus- ja arendustegevust. Uurimistoetused 57,3 mln eurot on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemeliseks teadus- ja arendustegevuseks, sealhulgas stardi- ja rühmagrandid ning tagasipöörduvate teadlaste toetused Eesti teadussüsteemi lõimumisel. Uurimistoetuste kavandamisel peetakse silmas, et igal aastal väljakuulutatav uurimistaotluste voor oleks vähemalt 10 miljonit eurot. Tipptasemel uurimisrühmade interdistsiplinaarse koostöö ja kõrge riski, kuid suure mõjuga teadusuuringute toetamiseks jätkatakse teaduse tippkeskuste tegevuse toetamist. Alates 2024. a toimub see riikliku toetusskeemi kaudu ja selleks on planeeritud 10 mln eurot aastas. Teaduse tippkeskused on Eesti teaduse lipulaevad, mis keskenduvad mitme teadusasutuse tipptasemel uurimisrühmade koostöös Eesti vajadustest lähtuvate kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimuste lahendamisele. 78 Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamisse suunatakse 3 mln valdkondliku teadus- ja arendustegevuse vahendeid. Rakendatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse programme eesti keele, kultuuri ja hariduse suunal, mis toetavad TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist. Teaduse populariseerimise ja teadushariduse tegevused on suunatud Eesti elanike teadusteadlikkuse kasvatamisele, sh noorte teadus- ja tehnoloogiahuvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ning et teadustegevus ja selle väljundid oleks ühiskonnas laiemalt nähtavad ja kasutatavad. Kaasrahastatakse Teaduskeskus AHHAA tegevusi, antakse välja teaduspreemiaid nii tegevteadlastele kui õpilastele ja üliõpilastele. Välisvahendite toel jätkatakse muu hulgas populaarse teadussaate „Rakett 69“ väljaandmist ja viiakse ellu õpilaste teadusfestivali. Kokku on teaduse populariseerimiseks planeeritud eelarvesse 2,6 mln eurot. Teadussüsteemi toetavate tegevuste raames kaetakse teadussüsteemi haldamise ja arendamise kulusid 6,8 miljoni euro ulatuses sh toetatakse Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuuri tegevusi, teadussüsteemi koostööpartnereid ning rahastatakse riigi TA asutuste tegevuskulusid. Edendatakse Eesti teadlaste ja ettevõtjate osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh teadlasmobiilsust, sh toetatakse osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi, kokku on selleks planeeritud 2,5 mln eurot. Tagatakse Eesti riigi kaasahastus EL raamprogrammi „Teaming for Excellence“ rahastuse pälvinud projektidele, mille eesmärk on koos Euroopa juhtivate teadusasutustega arendada välja silmapaistva tasemega uusi tippkeskusi madalama innovatsioonivõimekusega riikides, kokku on selleks planeeritud 9,3 mln eurot. Toetatakse kolme rahastuse saanud projekti: sh jätkatakse „Targa linna tippkeskuse – Finest TWINS“ tegevuste toetamist, sh kohalike omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele võimalike lahenduste piloteerimist. Lisanduvad uute projektidena suurandmete põhjal biotööstuses vajalike rakkude disainimisele keskenduv DIGIBIO ja personaalmeditsiini rakenduste arendamisele suunatud TeamPerMed projektid. 2023. aastal olid vahendid planeeritud teadmussiirde programmi, alates 2024. aastast on need suunatud teadussüsteemi programmi, et paremini siduda nende tegevust teaduse tippkeskustega. Teadlaste järelkasvu tagamiseks ja talentide ligimeelitamiseks eraldatakse toetusi järeldoktoritele ja tagasipöörduvatele teadlastele, luuakse stiimuleid ERC granditaotluste ettevalmistamiseks läbi Mobilitas 3.0 programmi, milleks on planeeritud 4,9 mln eurot. Eesti teadlastele ja innovaatoritele parimate võimaluste pakkumiseks rahvusvaheliseks koostööks on Eesti ühinenud mitmete rahvusvaheliste teaduskoostöö organisatsioonide ja rahvusvaheliste taristutega. Haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest tagatakse muu hulgas Eesti liikmelisusest tulenevad kohustused Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel, Euroopa Kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte (EuroHPC) ja Euroopa Molekulaarbioloogia Labori (EMBL) tegevustes. Kokku on rahvusvahelise koostöö edendamise tegevusteks eelarvesse planeeritud 9,1 mln eurot. Jätkatakse Euroopa Majanduspiirkonna välisabist rahastatava „Haridus ja teadus – Balti teaduskoostööprogrammi“ elluviimist teaduskoostöö soodustamiseks Balti ja Põhjala suunal, milleks on planeeritud 1 mln eurot. 79 Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 4,3 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Programmi tegevuse eesmärk: Kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. Tegevuse kirjeldus Tegevuse kulude eelarve on 15,4 mln eurot, mis väheneb 2023.a. võrreldes 4,4 miljoni võrra, kuna välisvahenditest rahastatud riiklikult olulise tähtsusega teadurtaristu investeeringute toetamine lõppeb. 2023. a. töötati välja uus riiklikult olulise tähtsusega teadustaristu toetamise skeem, mille käigus eraldatakse riiklikult olulise tähtsusega teadustaristutele investeeringu- ja tegevustoetus tervikuna ja seeläbi suurendatakse taristute autonoomiat oma arengu suunamisel. Toetatakse 7,5 mln euroga riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid ja juurdepääsu riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele. Nii näiteks on Eesti teadlastel võimalus kasutada maailma tipptasemel teadustaristut ja osaleda maailma juhtivate teadusorganisatsioonide juures toimuvas teadustöös, (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis (CERN), Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA), teaduskeskuses European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) juures). Kindlustatakse 6,8 mln euro ulatuses teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääs andmetele ja teadustulemustele, sh andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamiseks eraldatakse IT süsteemide kuludeks 1 mln eurot ning investeeringuteks 0,26 mln eurot (EENet-i tegevuskulud ning investeeringud. EENet pakub haridus-, teadus-, kultuuriasutustele turvalist virtuaalse privaatserveri teenust). Lisaks planeeritakse 52 tuhat eurot omatuludega seotud kulusid. Teadmussiirde programm Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Eesti Teadusagentuur (ETAG), Haridus- ja Noorteamet (Harno), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ja Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol). Programmi tegevuse nimetus: Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Tegevuste kirjeldus Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ja toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist. Selleks toetatakse teadus- ja 80 arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde võimekuse arengut ja koostöötegevusi ettevõtete, avaliku sektori ja teadusasutuste endi vahel. Kasvatatakse majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavust era- ja avalikule sektorile. Selleks toetatakse tippkeskuste koostööd era- ja avaliku sektoriga, tegevuse väljundite, sh teadustulemuste, kättesaadavaks tegemist ja kasutatavust Eesti ühiskonna ja majanduse nõudlusest lähtuvate vajaduste rahuldamiseks, ning teadustaristu väljapoole akadeemiat suunatud teenuste arendamist. Programmi sektoritevahelise teadmussiirde toetamise tegevuse raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondades toimuvat teadus- ja arendustegevust riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöö soodustamiseks ning erinevate majandussektorite ja teadusvaldkondade sidumiseks. Fookusvaldkonnad annavad ühelt poolt panuse Eesti arenguvajaduste lahendamisse ning teisalt võimaldavad paremini ära kasutada Eesti ettevõtluse ja teaduse tugevusi. Nad on kõrge ärilise potentsiaaliga või globaalselt suure mõjuga. Programmi tegevuse kulude eelarve on 17,2 mln eurot, kulud vähenevad 20 mln euro võrra. Teadmussiirde programmist suunatakse 17,2 mln eurot teadussüsteemi programmi ning välisvahendite eelarve prognoos väheneb tulenevalt perioodi lõppemisest. Programmide vaheline muudatus on vajalik, kuna vahenditest kavandatud rohetehnoloogiate teadmuskeskuse tegevus dubleeriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kavandatud rakendusuuringute keskuse tegevusi. Teadussüsteemi programmis suunatakse vahendid olemasolevatesse rahastusinstrumentidesse, et hoiduda teadusrahastuse killustamisest. Vahendite toel toetatakse teadus- ja arendustöötajate järel- ja juurdekasvu, eelistades TAIE fookusvaldkondade teekaartides esile toodud valdkondi ning laiendatakse teadus- ja arendustegevuse populariseerimise tegevusi noorte hulgas sh LTT järelkasvu suurendamiseks. TAIE fookusvaldkondades teadus- ja arendustegevuste toetamise eesmärk on ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamine, sh: Kasvava teadus- ja arendustegevuse nõudluse katmiseks TAIE fookusvaldkondades alustatakse uute temaatiliste programmidega, milleks on planeeritud eelarvesse 3,6 mln eurot. Neid programme rahastatakse välisvahenditest. Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamiseks: Jätkatakse eksperimentaalarenduse grantide (proof of concept) väljaandmist konkurentsipõhise uurimistoetuse tulemusena saavutatud teadustulemuste äripotentsiaali testimiseks ja arenduseks praktiliste rakendusteni (1,7 mln eurot). Alustatakse õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide teadmusvõrgustiku konsortsiumi kaudu. Suurendatakse Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja kompetentsi, arendatakse välja ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse teadus- ja arendustaristu mahtu ja kvaliteeti. Selleks on planeeritud 2024. aastaks 4,8 mln eurot. Käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamist, soodustatakse 81 asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi. 2024. aastaks on planeeritud 2,6 mln eurot. Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamiseks rahastatakse välisvahenditest valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise toetusmeetme (RITA+) kaudu interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, ministeeriumite vajadusest lähtuvaid aktuaalseid ning kiiret sekkumist vajavaid rakendusuuringuid, toetatakse teadusnõunike ja arendusnõunike palgakulusid ja võrgustikuga seotud tegevusi (koolitused jms). Kokku on eelarvesse planeeritud 1,4 mln eurot. Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Laiendatakse sektoritevahelist liikuvust toetavaid tegevusi ning toetatakse ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest. Võimaldatakse ülikoolide ja tööandjate koostöödoktorantuuri, kus uurimisteema seotakse ettevõttele või asutusele olulise uurimisteemaga ning doktoritöö valmib tihedas koostöös ülikooli ja ettevõtte või asutusega. Välisvahenditest on planeeritud selleks 2,5 mln eurot. 3.8.2.3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus Joonis 28. Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkond ja selle maht 82 Tabel 30. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm strateegiadokumendid Eesti keel ja eestlus Eesti keele arengukava 2021–2035 Keeleprogramm 2024–2027 Valitsemisala tulemusvaldkondadega seotud programmdokumendid on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel. 3.8.2.3.1 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 31. Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Eesti keel ja eestlus -6 158 -10 520 -11 275 -755 7% Keeleprogramm -6 158 -10 520 -11 275 -755 7% Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -708 -996 -1 022 -26 3% Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -3 801 -5 254 -5 827 -572 11% Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning -1 649 -4 269 -4 427 -158 4% mitmekeelsus 3.8.2.3.2 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programm ja programmi tegevused Keeleprogramm Programmi eesmärk: Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Haridus- ja Noorteamet (Harno), Keeleamet ja Eesti Keele Instituut (EKI). Programmi tegevuse nimetus: Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea Tegevuste kirjeldus Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse Eesti inimeste keelehoiakuid ning juhitakse keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut. Teostatakse järelevalvet keeleseaduse ja teiste keelekasutust sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle. Viiakse läbi keelevaldkonna õigusruumi analüüs ning alustatakse keeleseaduse VTK koostamisega, mis tagab, et keeleõigus vastab tänastele vajadustele. Tõstetakse inimeste teadlikkust keeleõigusest ja keeleõppest, pakutakse vastavat nõustamist. Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava raames on 83 laiendatud Keeleameti järelevalvepädevust koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste eesti keele ja eestikeelse õppe kontrollimisse. Tegevustele on ette nähtud 0,7 mln eurot. 0,1 mln eurot kavandatakse keelevaldkonna tunnustamiseks väljaantavate auhindadele, sh F.J. Wiedemanni keeleauhind, mis aitavad väärtustada eesti keelt, sh eesti keele piirkondlikke erikujusid ning mitmekeelsust. Populariseeritakse eesti keele kasutamist, õpetamist ja uurimist ning edendatakse rahvusvahelist keelepoliitika ja -õppe alast koostööd 0,2 mln euroga. Jätkatakse eesti keele populariseerimisele suunatud tegevustega, millega seatakse eesmärgiks eesti keele maine tõstmine nii eestlaste kui eesti keelest erineva ema- või kodukeelega kõnelejate hulgas, selle erinevate õppimisviiside tutvustamine ja mitmete turundustegevuste ja ettevõtmiste käivitamine eesti keele kui identiteedi kandja tähtsuse suurendamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult. Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist ja keeletehnoloogia vahendite kasutuselevõttu. Tegevus hõlmab keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks ning soodustataks keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud (digi)teenustes. Tegevuste peamine elluviija on Eesti Keele Instituut. Tegevuste elluviimiseks on kavandatud 6 mln eurot, millest kuludena 5 mln eurot, 0,16 mln eurot investeeringud ning amortisatsioonikulud 0,8 mln eurot. Alates 2024. aastast on Keeleprogrammi planeeritud keeletaristu ja -keeletehnoloogia IT süsteemide eelarve 0,32 mln eurot, millest 0,19 mln moodustavad kulud, sh 9000 eurot omatuludega seotud kulu, ning 0,14 mln eurot investeeringud. Tegevus sisaldab ka Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 2,1 mln eurot. Tegevuse eelarve suurenemine 0,6 mln euro ulatuses on peamiselt seotud amortisatsioonikulude suurenemisega ning IT-süsteemide eelarve lisandumisega Keeleprogrammi eelarvesse. Tegevuste kirjeldus Hoogustatakse kõigi valdkondade terminitöö toetamist, et tagada terminivara pidev ajakohastamine ja kiire termininõuanne. Suureneb terminoloogia tegevuste maht, sh tehnoloogiliste lahenduste ja keeletehnoloogia vahendite kasutamise kaudu terminitöös. Toetatakse eesti kõrgharidus- ja teaduskeele arendamist, eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamist ning eestikeelse teaduskirjanduse levitamist. Hõimurahvaste programmist toetatakse omariikluseta hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist ning soodustatakse hõimurahvaste omavahelisi kontakte ja koostööd. Tegevustele on kavandatud 1 mln eurot Jätkatakse tänapäevaste sõnastike ja keelekorpuste koostamist ning nende pidevat ajakohastamist, sh keeleportaal Sõnaveeb ja terminihalduskeskkond Ekilex. Soodustatakse keeleteaduste arendamist, sh eesti keele murrete ja soome-ugri keelte uurimist ja õpetamist. Täiustatakse keeleinfo teenust, et kõik vajalik oleks kasutajale mugavalt kättesaadav. Selleks uuendatakse ja ühendatakse killustatud keelenõuallikad ja mahukad andmebaasid EKI teatmikku. Hoitakse töös riigi keskset masintõlkeplatvormi ehk Tõlkeväravat, mis teenindab avaliku sektori tõlketöid ja tõlkeprotsesse. Eelarves on tegevustele 1,5 mln eurot. 84 0,1 mln eurot suunatakse viipekeele arengu keskse koordineerimise tagamisse, et seada eesti viipekeele areng stabiilsele alusele. Sh koordineeritakse tegevusi viipekeelse kogukonnaga, et lahendada eri osapooli kaasates esmaseid väljakutseid, mis on seotud viipekeele kirjeldamise ja õpetamisega, viipevara ja viipekeele õppevara arendamisega, viipekeele spetsialistide koolitamisega ning viipekeele alase teadlikkuse tõstmisega. Programmi tegevuse nimetus: Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Programmi tegevuse eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust Tegevuste kirjeldus Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal. Toetatakse keeleõpetajate erialast arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. Tegevus toetab ka eestikeelsele õppele üleminekut, sh haridustöötajate eesti keele õppe ja keeleõppe alase koolitamise kaudu. Tegevuste elluviimiseks on kavandatud 5,4 mln eurot, millest 1 mln moodustavad välisvahendite arvelt tehtavad IT investeeringud. Tegevuse eelarve suureneb 0,8 mln euro võrra seoses välisvahendite toel elluviidavate tegevuste mahu suurenemisega 2024. aastal ning 0,2 mln ulatuses eesti keele tasemeeksamite korraldamise eelarve suurenemisega tulenevalt eesti keele tasemeeksamite sooritajate ja Eesti kodakondsuse taotlejate arvu tõusust. Täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteedi parandamiseks ja järelevalve tõhustamiseks on planeeritud 1,2 mln eurot. Valmistatakse ette ja korraldatakse eesti keele tasemeeksameid neljal keeleoskustasemel (A2- C1) ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid. Vastavalt regulatsioonile hüvitatakse tasemeeksami sooritanutele ning keeleseaduse § 28 lõigete 3 ja 4 alusel keeleeksamile suunatud ja kodakondsust taotlevate inimeste eesti keele õppe kulud. Riigi poolt loodud tasuta eesti keele e-õppe kursuste kasutajatele tagatakse õpetajatoe teenus. Eesti keele tasemeeksamite sooritajate ja Eesti kodakondsuse taotlejate arv on jätkuvalt tõusev ning samuti on märkimisväärselt kasvanud e-õppe kursuste kasutajate arv, mis on muuhulgas seotud ka ukraina keele baasil e-kursuste lisandumisega 2023. aastal. Välisvahenditest toetatakse 2,6 mln euroga eesti keele õppe edendamist, sh õppevahendite ja meetodite arendamist, eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate professionaalset arengut ning eesti keele oskuse hindamisega seotud teenuseid. Eesmärgi saavutamiseks arendatakse (e- )õppevahendeid ja -keskkondi ning õppemeetodeid, tagatakse eesti kirjakeele ja erialakeele tugi õpikute ja õppematerjalide koostamiseks, arendatakse riigi poolt täiskasvanud eesti keele õppijale pakutavaid keeleteenuseid koondavat elektroonilist keskkonda ning koolitatakse õppematerjalide koostajaid. Korraldatakse haridusvaldkonna töötajate eesti keele õpet ja arendatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate eesti keele õpetamise oskusi, sh haridustöötajate, sh tugipersonali, huvikoolide õpetajate ja noorsootöötajate eesti keele õpe, et tagada haridustöötajate piisav eesti keele oskus, keeleõppe metoodika- ja didaktikaalane enesetäiendus, et suurendada haridustöötajate võimekust toetada õppijate eesti keele omandamist. Arendatakse eesti keele oskuse e-hindamisvahendeid täiskasvanud õppijatele (keeleoskustaset määratlev sõeltest), jätkatakse eesti keele tasemeeksamite digitaliseerimist. Samuti koolitatakse testikoostajaid ja hindajaid, tõstetakse testimisalast pädevust. Eesti keele õpet eestlaste kogukondades asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel rahastatakse 0,9 mln euroga. Sh toetatakse välismaal 85 elavatele eesti lastele ja noortele suunatud keelelaagreid ja noortevahetusi, välismaal töötavate eesti keele õpetajate täienduskoolitust, väliseesti noorte õppimist Eestis, välismaal asuvatele õpetuskohtadele sobivate eestikeelsete õppematerjalide koostamist, väliseesti ajaloolis-kultuurilise pärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud projekte ning Üleilmakooli tegevusi. Väljaspool Eestit elavate eestikeelsete laste Üleilmakooli kursustele on registreerunud õpilasi 35 erinevast riigist. Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe raames toetatakse 0,5 mln euro ulatuses eesti keele ja kultuuri õpetamist väliskõrgkoolides üle maailma. Välismaa õpetuskeskustes jätkavad tööd Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektorid (10), suureneb Eestist lähetatud lektoritega õpetuskohtade arv, välisülikoolidel võimaldatakse tellida õppematerjale ning lisaks antakse välja stipendiume ja sihttoetusi eestikeelses keskkonnas õppimiseks ning eesti keele ja kultuuri välisõppurite tihedamaks sidumiseks Eesti kultuuriruumiga. 0,2 mln euroga soodustatakse haridusasutustes erinevate võõrkeelte õpetamisega alustamist ja võõrkeelte valiku laiendamist ning rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeelte riigieksamite sooritamist. Eestisse vahendatakse Euroopa keelepoliitika ja keeleõppe suundumusi (sh Euroopa keeleõppe raamdokumendi uuendused), jätkatakse koostööd Eestis võõrkeelte õpet toetavate kultuuriinstituutidega ning toetatakse võõrkeelte õpetajate täiendkoolituste ning keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamist. 3.8.2.4 Tulemusvaldkond Tõhus riik Joonis 29. Tõhus riik tulemusvaldkond ja selle maht 86 Joonis 30. Tõhusa riigi tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 32. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm strateegiadokumendid Tõhus riik - Arhiivindusprogramm 2024-2027 3.8.2.4.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 33. Tulemusvaldkond Tõhus riik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Tõhus riik -9 865 -9 823 -9 874 -51 1% Arhiivindusprogramm -9 865 -9 823 -9 874 -51 1% Arhivaalide kogumine, säilitamine ja -9 865 -9 823 -9 874 -51 1% juurdepääsu tagamine 3.8.2.4.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused Arhiivindusprogramm Programmi eesmärk: Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahvusarhiiv Programmi tegevuse nimetus: Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagada arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile juurdepääs Tegevuste kirjeldus Tegevusega kaetakse arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud arhiivinduse valdkond. 87 Rahvusarhiiv osaleb Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti koostamises ja elluviimises. Pärast rekonstrueerimist kolivad Rahvusarhiivi Tallinnas tegutsevad üksused Rahvusraamatukoguga sama katuse alla. See avab uudsed võimalused sünergiaks, mis muudab tavaarusaama teabehalduse korraldamisest Eestis ja loob tingimused tõhusamaks teenuste osutamiseks ja tugifunktsioonide täitmiseks. Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad keeruliste arendusülesannetega nii digiühiskonnas laiemalt, aga samuti organisatsiooni sees. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks fookusvaldkonda: Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner kogukondadele. Uuendatakse keskseid arhiivihalduse süsteeme ja lõimitakse need omavahel nii kliendi kui töötaja vaates. Sisemiste töövoogude disainimine ja hõlbustamine, et tõsta töö tulemuslikkust. Jätkatakse koostööd partneritega ning suunatakse protsesse, milles sünnivad vastastikku kasulikud tehnilised arendused. Rahvusarhiiv on tugi e-valitsemisele ning keskendub digisündinud teabe, sh andmekogude arhiveerimisele (koostöökeskkonna ASTRA vastuvõtuvõimekuse arendamine erinevas kvaliteedis digisündinud ainese vastuvõtuks, sh. vananenud EDHSi-des ja kõvaketastel oleva teabe vastuvõtt, aga ka uute süsteemidega liidestamine ja „märkamatu arhiveerimise“ arendamine) ja lindirobotite süsteemi hankimisele Rahvusarhiivile ja Eesti Rahvusringhäälingule (ka teiste digiasutuste). digiarhiivide tarvis. Tagatisfaile saab peale seda säilitada identselt dubleerituna kahes geograafilises asukohas Tallinnas ja Tartus (digikultuuripärandi pikaajaline turvaline säilitamine). Tegeletakse enam ka täiskasvanuõppe toetamisega, samuti laiendatakse erivajadustega inimestele suunatud programme, panustatakse paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse. Tegevusi suunatakse üha rohkem erinevatele kogukondadele, sh jätkatakse ühisloomeprojektidega. Kokku on kavandatud 9,9 mln eurot, sealhulgas RKAS vahendid 3,1 mln eurot, mis on seitsme kinnistu ülalpidamiskuludeks, kus paiknevad Rahvusarhiivi kogud ning investeeringuteks 0,5 mln eurot. 3.8.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 31. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % 88 Tabel 34. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -838 559 -1 025 762 -1 104 532 -78 770 8% Tööjõukulud -161 616 -175 425 -200 870 -25 444 15% Majandamiskulud -85 425 -97 338 -94 667 2 670 -3% Finantskulud -1 0 0 0 0% Muud tegevuskulud -125 -5 -5 0 0% Sotsiaaltoetused -24 279 -52 907 -68 570 -15 663 30% Investeeringutoetused -4 247 -45 171 -4 350 40 821 -90% Muud toetused -527 684 -618 847 -696 915 -78 067 13% Põhivara amortisatsioon -21 806 -21 170 -21 823 -654 3% Käibemaks -13 375 -14 899 -17 333 -2 433 16% Tööjõukulud suurenevad tulenevalt õpetajate palga alammäär kasvust ja diferentseerimise määr tõusust (õpetaja arvestuslik keskmine palk on 2136 eurot). Majandamiskulud vähenemine on seotud 2014+ perioodi välistoetuste lõppemisega ja erinevate kulude kokkuhoiuga. Sotsiaaltoetuste suurenemine on peamiselt tingitud Haridus- ja Noorteameti kaudu makstavate Eramus+ toetuste kasvust, mis on kavandatud õpilaste ja õpetajate erinevateks stipendiumiteks ja samuti kõrgkoolide vajaduspõhiste õppetoetuste tõusust. Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava alusel suurenevad õpetajate ja tugispetsialistide koolituse õppekaval õppivate üliõpilaste stipendiumid. Investeeringutoetused vähenevad tulenevalt struktuurifondide 2014+ perioodi lõppemisest. Muud toetused kasvavad tulenevalt uue perioodi välistoetuste avanemisest, teaduse- ja arenduskulude ning kõrghariduse ja eestikeelse haridusele ülemineku täiendavast rahastusest ja haridustoetuste mahu kasvust. 3.8.4 Investeeringud Uued riigigümnaasiumid, kaasaegne teadus- ja haridustaristu ning digilahendused. Joonis 32. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % 89 Tabel 35. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Investeeringud kokku -79 530 -107 970 -23 636 84 335 -78% Inventar -3 034 -207 -815 -608 294% IT investeeringud -5 402 -2 785 -3 387 -602 22% Masinad ja seadmed -460 -197 0 197 -100% Muud investeeringud -2 468 -1 201 -1 552 -351 29% Kinnisvara -55 099 -84 505 -10 814 73 691 -87% Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine ( sh RKAS -12 050 -12 987 -10 814 2 173 -17% vahendid) H. Elleri Tartu Muusikakooli õppekorpus 0 -82 0 82 -100% Tallinna Tehnika Kõrgkooli kinnisvarainvesteeringud -802 -1 955 0 1 955 -100% Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kinnisvarainvesteeringud -20 0 0 0 0% Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli -56 -570 0 570 -100% kinnisvarainvesteeringud Gümnaasiumivõrgu korrastamine -41 678 -68 861 0 68 861 -100% Vabaduse Kooli investeering -461 0 0 0 0% Võrumaa Kutsehariduskeskuse kinnisvarainvesteering -33 0 0 0 0% Õppeinfrastruktuuri arendamine 0 -50 0 50 -100% Käibemaks -13 067 -19 074 -7 068 12 006 -63% Inventari investeeringute mahu moodustab riigi rakenduskõrgkoolide õppeotstarbelise inventari soetused. Inventari soetuseks kavandatud investeeringud suurenevad, kuna riigi eelarvestrateegia raames kavandatakse esialgu rakenduskõrgkoolide riigieelarve investeeringud kõik inventari soetustesse, soetusgruppide vaheline jaotus korrigeeritakse vastavalt täpsustunud vajadusele ja sisule seadmeteks või muudeks investeeringuteks. IT investeeringud suunatakse erinevate infosüsteemide ja digilahenduste arendamisse, sh Sisseastumise infosüsteem SAIS, Õppeinfosüsteem Tahvel, personaalne digirada jne. Muude investeeringutena kajastatakse riigi kutseõppeasutuste, üldhariduskoolide ja Rahvusarhiivi soetuseid. Eelarve maht suureneb kutseharidusse suunatavate soetuste ja kutsekoolide omatulust sõltuvate investeeringute arvelt. Kinnisvara: Riigigümnaasiumite ehitusete ja remondiinvesteeringute vahendid vähenevad võrreldes eelmise aastaga 71,03 mln eurot tulenevalt välisvahendite 2014+ perioodi projektide lõppemisest. Uuel välisvahendite 2021+ perioodil algab põhikoolide õppehoonetes investeeringute periood Ida-Virumaal, 2024.a alustatakse ettevalmistustöödega. Jätkatakse ettevalmistustega Tõnismäe ja Lasnamäe riigigümnaasiumite õppehoonete ehitamiseks, kavandatud avamise aasta on 2029. 90  3.8.5 Finantseerimistehingud Tabel 36. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Finantseerimistehingud kokku 70 248 245 -3 -1% Laenunõuded 84 259 253 -6 -2% Laenukohustised -12 -11 -7 4 -36% Käibemaks -2 0 -1 -1 100% Laenukohustiste all on kajastatud Viljandi Kutseõppekeskuse kapitalirendi tehing õppeotstarbelise tehnika soetamiseks. Laenunõuete all on kajastatud õppelaenuvõlglaste eest põhiosa maksed pankadele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile õppelaenu kohustuste hüvitamine õppelaenuvõlglaste poolt. 3.9 Justiitsministeeriumi valitsemisala Justiitsministeerium kavandab ja viib ellu riigi õigus- ja kriminaalpoliitikat, mis aitavad tagada avatud ja turvalist ühiskonda. Valitsemisalas on koos ministeeriumiga 18 asutust: Justiitsministeerium, Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Andmekaitse Inspektsioon, Konkurentsiamet, Patendiamet, esimese ja teise astme kohtud (Tallinna Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Tallinna Halduskohus, Viru Maakohus, Tartu Ringkonnakohus, Taru Maakohus, Tartu Halduskohus, Pärnu Maakohus) ning kinnipidamisasutused (Viru Vangla, Tartu Vangla, Tallinna Vangla). Esimese ja teise astme kohtud ning kinnipidamisasutused on riigieelarves esitatud grupina. Suurimate eelarvemahtudega valitsemisala asutused on vanglad vaadelduna grupina, kohtud vaadelduna grupina ja ministeerium. Lisaks kuulub valitsemisala haldusalasse riigile kuuluv ettevõte AS Eesti Vanglatööstus, mis tegeleb kinnipeetavate tööhõivega Tallinna, Viru ja Tartu vangla tootmisüksustes. Ettevõtte peamisteks tegevusaladeks on metalli- ja puittoodete valmistamine ning õmblustööd. Samuti osutatakse pesupesemise, pakendamise ja komplekteerimise teenust ning korraldatakse kutseõppijate õppe- ja tööpraktikat. Valitsemisalas töötab kokku 3185 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema töötajaskonna moodustavad kinnipidamisasutused, kus on täistööajale taandatuna 1240 teenistujat (38,9% valitsemisala teenistujatest). 91  3.9.1 Tulud Justiitsministeeriumi tuludest moodustavad üle poole riigilõivud, mida koguvad peamiselt kohtud. Joonis 33. Justiitsministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel 37. Justiitsministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2022 tegelik 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Tulud kokku 58 594 45 962 45 114 -848 -2% Saadud toetused 7 456 3 960 3 171 -790 -20% Riigilõivud 32 483 29 235 29 235 0 0% Tulud majandustegevusest 6 774 2 935 2 935 0 0% Tulud põhivara ja varude müügist 3 0 0 0 0% Trahvid ja muud varalised karistused 1 825 861 861 0 0% Muud tulud 10 051 8 970 8 912 -58 -1% Majandustegevusest saadav tulu laekub peamiselt Registrite ja Infosüsteemide Keskuse teenuste müügist. Valitsemisala suurimate mahtudega riigilõivude kogujateks on kohtud. Saadud toetuste vähenemine tuleneb Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2014-2020 vahendite kasutamise lõppemisest 2023. aastal. Perioodi 2014-2020 ESF vahenditest toetati vanglast vabanejate tugiteenuse projekti. Samuti on vähenenud Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste projektimahud. Saadud toetused Saadud toetused on välistoetused, mis laekuvad Justiitsministeeriumile (2,3 mln eurot) ja Patendiametile (0,8 mln eurot). Justiitsministeeriumi toetustest 63% ehk 1,4 mln eurot on toetused Euroopa Sotsiaalfondist, 0,5 mln eurot Norra finantsvahenditest ja 0,4 mln eurot on toetused Sisejulgeolekufondist. Välistoetustele kokku lisandub ka riiklik kaasfinantseering summas 0,8 mln eurot. Patendiameti koostööprojektidel riiklikku kaasfinantseeringut ette nähtud ei ole. 92 Patendiameti toetused tulenevad Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga (edaspidi EUIPO) ja Euroopa Patendiametiga (edaspidi EPO) ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooniga (edaspidi WIPO) sõlmitud koostööprojektidest. Toetus EUIPO-st ja EPO-st on EL-i kaubamärgisüsteemi toimimise toetavateks tegevusteks. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetus on mõeldud alaealiste erikohtlemise süsteemi loomiseks. Projekti eesmärk on ennetada noorte õigusrikkumisi ning tagada alaealistele, kes õigusrikkumisi sooritanud on, vajalik tugi ja abi, et nad suudaks jätkata õiguskuulekat elu ega satuks vanglasse. Vahendid on mõeldud spetsialistide koolitamiseks, spetsialistide vaheliste koostöövõimaluste ja -mudelite arendamiseks, noorte õigusrikkumistele reageerimise alternatiivsete võimaluste arendamiseks ja kinniste lasteasutuste teenuse arendamiseks. Sisejulgeolekufondi vahendeid kasutatakse raske peitkuritegevuse ennetamisega seotud projektide elluviimiseks, sh korruptsiooni- ja inimkaubanduse ennetamistegevusteks, kohtuteenistujate ja prokuröride koolituste korraldamiseks. Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2021–2027 vahendeid kasutatakse noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks. Eesmärk on soodustada ja edendada õigusrikkumistaustaga noorte osalust ühiskonnaelus. Selleks tuleb toetada nende iseseisvat toimetulekut, õppetegevusse ja tööturule liikumist ja seal püsimist, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist. Samuti toetatakse ESF+ vahenditest projekti „Kinnipeetavate lõimimine, sh eesti keele oskuse parandamine“. Vanglates viibivate inimeste jaoks on riigikeele õppimine üheks taasühiskonnastavaks tegevuseks kui ka vabanemisjärgse elu planeerimisel tähtsaks aspektiks. Üleüldiselt on vanglas läbiviidavad tegevused suunatud korduvkuritegevuse vähendamisele. Tegevuste eesmärgiks on lõimida igakülgselt inimene tagasi ühiskonda ja seda igast aspektist. Riigilõivud Valitsemisalas on suurimate mahtudega riigilõivude kogujad kohtud (25,5 mln eurot). Riigilõivude laekumisi kavandatakse: • kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingutelt; • kohtuasjade toimingutelt; • Patendiameti toimingutelt (näiteks patentide-, kaubamärkide-, tööstusdisainlahenduste-, kasulike mudelite toimingutelt jne); • elektrituru-, maagaasi- ja kaugkütteseaduse alusel teostatavatelt toimingutelt; • mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingutelt; • Konkurentsiameti toimingutelt; • väljaandes Ametlikud Teadaanded teadete avaldamiselt; • karistusregistritoimingutelt. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse oma kulude katteks. Tulud laekuvad: • Kinnipidamiskohtadele personali toitlustamise, vangla transpordi ja saatemeeskonna lühiajalise väljaviimise, pildistamise, isiklike riiete pesemise eest, vangla kaupluse tulust ning kinnipeetavatega 93  kokkusaamise toa kasutamisest saadavast tasust 0,9 mln eurot. Laekuvat tulu kasutatakse vanglate ülalpidamiskulude katmiseks. • Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile Politsei- ja Piirivalveameti koostöökokkuleppega joobe tuvastamise ekspertiisidest; Tervisekassalt haiguste tagajärjel hukkunute ning välismaalaste lahangutest; Tartu Ülikoolilt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis residentuuril olevate tudengite palkadeks; eraisikust tellijatelt DNA analüüsidest 0,3 mln eurot. Laekuvat tulu kasutatakse peamiselt majandamiskulude katteks ning seadmete uuendamiseks. • Registrite ja Infosüsteemide Keskusele teenuste müügist 1,8 mln eurot. Trahvid ja muud varalised karistused Tulud laekuvad peamiselt kohtute kaudu riigieelarvesse (0,9 mln eurot). Trahvid ja muud varalised karistused on: • karistusseadustiku alusel määratud karistused; • äriseadustiku alusel määratud trahvid; • väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid; • muud trahvid ja varalised karistused. Muud tulud Muud tegevustulud laekuvad peamiselt kohtute (5,5 mln eurot) ja Prokuratuuri (1,2 mln eurot) tegevuse kaudu riigieelarvesse. Konkurentsiameti eelarvesse laekuvad järelevalvetasud (1,6 mln eurot) ja universaalse postiteenuse maksed (0,6 mln eurot). Muud tegevustulud on: • menetluskulude hüvitised; • oportuniteeditasud; • universaalse postiteenuse maksed; • konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varad; • sunniraha ja tulud asendustäitmisest; • väljanõudmata deposiidid ja tagatistasud; • järelevalvetasud • regressinõuded. 3.9.2 Kulud tegevuspõhises vaates Justiitsministeeriumi tulemusvaldkonna Õigusriik kulud on suunatud programmi tegevuste elluviimisele. Kulude kokkuhoid saavutatakse läbi kinnisvara efektiivsema kasutamise ja kohtute postikuludelt (läbi menetlusdokumentide ristkättetoimetamise). 94 3.9.2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik Joonis 34. Õigusriik tulemusvaldkond ja selle maht Valdkonna arengukava ei koostata, Vabariigi Valitsus on tulemusvaldkonna eesmärgid seadnud lähtuvalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Tulemusvaldkonna eesmärk: Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud programm „Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum“. Justiitsministeerium vastutab programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest. Joonis 35. Õigusriik tulemusvaldkond mõõdikud 95 Tabel 38. Justiitsministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Õigusloomepoliitika põhialused aastani 20308, Kriminaalpoliitika põhialused aastani 20309 Usaldusväärne ja tulemuslik Õigusriik Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020- õigusruum 202310 * Õigusriigi tulemusvaldkonnaga seotud programmdokument avaldatakse Justiitsministeeriumi kodulehel. 3.9.2.1.1 Tulemusvaldkond Õigusriik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 39. Tulemusvaldkond Õigusriik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 tegelik 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Õigusriik -187 146 -221 732 -218 127 3 605 -2% Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum -187 146 -221 732 -218 127 3 605 -2% Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome -7 289 -11 569 -9 478 2 091 -18% kvaliteedi tagamine Intellektuaalse omandi valdkonna -4 956 -4 864 -4 903 -39 1% rakendamine Kriminaalpoliitika kujundamine ja -31 636 -40 181 -39 537 644 -2% elluviimine, sh ennetus Karistuste täideviimise korraldamine -72 900 -80 245 -76 631 3 615 -5% Õigusemõistmise, õigusregistrite ja -68 535 -82 742 -85 595 -2 853 3% õigusteenuste tagamine Kesksed IT-teenused teistele -1 831 -2 130 -1 984 147 -7% valitsemisaladele Kulud vähenevad võrreldes eelmise aastaga 2%. Kulude kokkuhoid saavutatakse peamiselt kohtute menetlusdokumentide kättetoimetamise ristkasutusest ja säästlikumast energiakasutusest. Süsteemi paremaks administreerimiseks ja killustatuse vähendamiseks ühendatakse vanglameditsiin tsiviilmeditsiiniga alates 01.07.2024. Sellest tulenevalt tõstetakse vanglameditsiini poole aasta eelarvevahendid ümber Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. 3.9.2.1.2 Tulemusvaldkond Õigusriik programmid ja programmi tegevused Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Programmi eesmärk: Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe. Asutused, kes viivad programmi ellu: Justiitsministeerium, esimese ja teise astme kohtud, Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKI), Patendiamet, Andmekaitse 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006 10 https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/esimese-ja-teise-astme-kohtute-arengukava 96 Inspektsioon (AKI), vanglad, Konkurentsiamet, Notarite Koda, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (KPK), Eesti Advokatuur, Patendivolinike Koda. Programmi tegevuse nimetus: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Avalik ja eraõigus, sealhulgas andmekaitseõigus, intellektuaalse omandi ja konkurentsiõigus, on nüüdisaegne, väärtustab põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Õigusloome koordineerimisel tagatakse õigusloome kvaliteet, sealhulgas põhiseaduspärasus ja riigisisese õiguskorra süsteemsus, ning edendatakse andmepõhist ja kaasavat õigusloomet. Tegevuste kirjeldus Tegevust viiakse ellu seitsme teenuse kaudu. Suuremate eelarvemahtudega teenused on Õigusloome kvaliteedi tagamine ja koordineerimine (2,7 mln eurot) ning Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine EÕ valdkonnas (2,2 mln eurot). Poliitikakujundamisel ja tegevuste elluviimisel peetakse läbivalt silmas õigusriiki ja põhiõigusi. Paindliku, kaasaegse ja efektiivse haldustegevuse tagamiseks analüüsitakse ja kaasajastatakse haldusmenetlust, arvestades muu hulgas tehnoloogia arengust ja võimalusi. Tagatakse isiku õiguste kaitseks (sh riikliku järelevalve ja korrakaitse) loodud regulatsiooni vastavus kaasaegse ühiskonna vajadustele ja võimalustele, jälgides, et regulatsioon oleks kontrollitav ning põhiõiguseid vähimal võimalikul moel riivav. Vaadatakse üle erakondade ja poliitiliste sidusorganisatsioonide rahastamine ja järelevalve, sealhulgas erakondade rahastamise järelevalve komisjoni pädevus ja volitused, et tagada poliitilise konkurentsi läbipaistvus. Arendatakse koostööd Tartu Ülikooli jt ülikoolidega, et tagada õigushariduse kvaliteet ja juristide järelkasv. Toetatakse Eesti Teaduste Akadeemiat, et edendada Riigiõiguse Sihtkapitali kaudu riigiõiguse arengut ja sellealast teadustööd. Tagatakse isikuandmete kaitse, avaliku ja salastatud teabe ning muu andmehaldusega seotud õigusloome vastavus põhiseaduse ning EL-i ja rahvusvahelise õiguse nõuetele. Valdkonna õigusloomes kujundatakse arusaam, milliseid andmekaitseõiguse norme tuleb kehtestada seaduse tasandil ja mida reguleerida muude meetmetega (nt privaatsust suurendavate tehnoloogiate rakendamine). Korrastatakse praktikas kehtivaid arusaamu andmete avaldamise, säilitamise, ristkasutuse ja kustutamise kohta nii igapäevaselt kui ka erikordade ajal (nt lepitakse kokku massandmetöötluse lubatavuse tingimused). Justiitsministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni vahelises koostöös suunatakse isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku teabe seaduse rakenduspraktikat. Tõstetakse ühiskonna teadlikkust uute digitehnoloogiate tööpõhimõtetest ja inimeste õigustest andmekaitsevaldkonnas. Ühiskonna sujuvaks toimimiseks jälgitakse ühingu- ja maksejõuetusõiguse sobitumist kaasaja muutuvasse keskkonda, et see arvestaks majandusarengutega ning samas pakuks stabiilset õigusraamistikku. Eraõiguslike kaubandussuhete reguleerimisel tagatakse tasakaalu säilitamine tarbijate ja ettevõtjate huvide vahel. Tarbijate õiguste kaitse edendamisel arvestatakse pidevalt arenevat infotehnoloogiat ja muutuvat kaubanduse valdkonda. Poliitikakujundamise ja seaduseelnõude väljatöötamise juures jälgitakse perekonna ja eraelu puutumatuse põhimõttest kinnipidamist. Õigusraamistiku uuendamiseks võetakse kasutusele uus konkurentsijärelevalvemenetlus, kaasajastatakse koondumiste kontrolli aluseid ja normistikku ning uuendatakse grupierandite regulatsiooni aluseid. Tugevdatakse konkurentsijärelevalve valdkonda puudutavat koostööd Konkurentsiametiga. Koostöö kaudu tagatakse vastastikune infovahetus ja osalemine nii järelevalvepoliitika kujundamise kui ka selle 97 rakendamise tasandil. Konkurentsiamet tõhustab uuendatud õigusraamistiku ning kaasajastatud infotehnoloogiliste lahenduste taustal järelevalvemenetlust, aga ka teadlikkuse tõstmist ja ennetustegevusi. Konkurentsiõiguse valdkonnas edendatakse järjepidevat koostööd Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Konkurentsiameti, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja teiste valdkonna huvigruppide vahel. Õigusloomes jälgitakse kokkulepitud õigusloomenõuete täitmist, eelkõige seaduse väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõude kooskõlastamise protsessis. Eraldi tähelepanu pööratakse väljatöötamiskavatsuste koostamisele, seaduseelnõude põhiseaduspärasuse analüüsile, ühtsele keeletoimetamisele ja seaduste järelhindamisele. Õigusloomejuriste koolitatakse ja arendatakse Õigusloomeakadeemia kaudu, pakkudes nii õigusloomealaseid kui ka valdkondlikke erialakoolitusi. Luuakse uuesti õigusloomejuristide järelkasvu programm, et kindlustada õigusloomejuristide järelkasv ja populariseerida õigusloomejuristi tööd. Programmi tegevuse nimetus: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamisel tagatakse intellektuaalse omandi kaitse ja toetatakse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse seitset teenust. Suurimate eelarvemahtudega on EPO (EPO – The European Patent Organisation) edasikantavad lõivud (1,5 mln eurot), Leiutiste õiguskaitse taotlemine (1 mln eurot) ja kaubamärgi, Disainilahendi registreerimise taotlemine (1 mln eurot). Intellektuaalse omandi õigusraamistik toetab innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust, on ajakohane ja arvestab valdkonnas esinevaid erisuunalisi huve. Autoriõiguse valdkonnas tagatakse ajakohane õigusraamistik ja selle arendamine järjepidevas koostöös valdkonna erinevate osapoolte vahel (Kultuuriministeerium, õiguste omajad, advokatuur, lisaks ka toll, politsei, kohtud, prokuratuur). Tööstusomandi valdkonnas jätkub õigusraamistiku järjepidev korrastamine ja edendamine (sh EL-i algatustest tulenevalt) vastavalt muutuvatele majandustingimustele ja arenevale tehnoloogiale, tehes seda koostöös asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega (sh ettevõtlusorganisatsioonid, teadusasutused ja ülikoolid, õiguste omajad, advokatuur, toll, politsei, kohtud, prokuratuur). Üha suureneva rahvusvahelise (sh Euroopa Liidu tasandi) koostöö tingimustes tuleb tagada suutlikkus sellesse erinevates formaatides piisavalt panustada. Nii autoriõiguse kui ka tööstusomandi valdkonnas osaletakse koostöös rahvusvaheliste intellektuaalomandi organisatsioonide (WIPO ja EPO), EL-i Nõukogu ja Komisjoni ekspertgruppide, EL-i intellektuaalomandi ameti (EUIPO) ja teiste riikide patendiametitega. Uuendatakse Patendiameti rahastusmudelit, et tõsta õiguste kasutajate teadlikkust, luua uusi avalikke teenuseid ja tõsta olemasolevate teenuste kvaliteeti. Patendiameti tegevus ja teenused on suunatud õiguste omajate teadlikkuse suurendamisele ning teenuste (sh e-teenuste) kvaliteedi tõstmisele, samuti Patendiameti pädevuses olevate rakenduslike ülesannete täitmise tõhustamisele (sh autoriõiguse komisjoni tegevuse ümberkorraldamine koostöös Justiitsministeeriumiga). Toetatakse legaalse sisu kättesaadavust (nt EUIPO vastavad algatused, teavitustöösse panustamine mh Patendiameti poolt jms). 98 Programmi tegevuse nimetus: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus Programmi tegevuse eesmärk: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ning uuringutel ning ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike. Tegevuste kirjeldus Tegevus viiakse ellu kolmekümne kahe teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega teenused on Kogukonnaga seotud kuritegude menetlemine (14,5 mln eurot), Raskete peitkuritegude menetlemine (8,5 mln eurot) ja Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine (5,3 mln eurot). Hinnatakse kriminaalpoliitika mõjusid, mis hõlmab nii sotsioloogilisi kui muid uuringuid (nt alaealiste õigusrikkumiste uuring, korruptsiooniuuring, reovee seire narkoainete suhtes) kui suurandmete (nt lobistidega kohtumiste andmete analüüs) ja ametliku statistika kasutamist (nt retsidiivsuse seire, kriminaalstatistika analüüs ja avaldamine). Keskendutakse korduvkuritegevuse ennetamisele toetades kogukondlike karistuste rakendamist ning vangistusest vabanemisel pakutakse tugi- ja majutusteenust. Tegeletakse õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse ennetamisega, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist (plaanitakse kuni 21 aastaste noorte avavanglasse paigutamist) ning seni kuni 21 aastatele mõeldud sekkumiste kasutamist ka vanemate noorte hulgas. Toetatakse sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning rakendamist, mh vaimse tervise häire taustaga õigusrikkujatele (mobiilsed sekkumised, uued programmid). Keskendutakse ühiskonnale enim kahju tekitavatele ning suurima mõjuga kuritegudele: rasked vägivallakuriteod, sh inimkaubandus ning lähedaste (nt perevägivald ja muu usaldussuhtes toimunud vägivald) ja alaealiste vastu toime pandud teod; samuti organiseeritud kuritegevus, ja majandus-, finants- ja rahapesu-, küber-, korruptsiooni-, keskkonna-, tehnoloogia- ning narkokuriteod. Kujundatakse karistus- ja kriminaalmenetlusõigust, et tagada menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust (kriminaalmenetluse tõhustamine ja mitmete muude õigusaktide muudatused). Toetatakse taastava õiguse rakendamist, sh vanglasüsteemis (taastava õiguse kontseptsiooni rakendamine, inimeste koolitamine). Ohvrite huvid seatakse menetluses esikohale, ohvrite kaitsel hõlmatakse ka teised olulised asutused (nt meditsiiniasutused). Süüdimõistetute riigi kasuks väljamõistetud summasid kasutatakse sihtotstarbeliselt kuriteoennetuses või -ohvrite toetamiseks. Valmistutakse uute kuritegude ennetamiseks ning neile reageerimiseks (nt AI poolt toime pandud võimalikud teod). Automatiseeritakse kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüsi (juhtimislauad ja andmeanalüütika, andmelao JAAK arendused). Arendatakse infosüsteeme, kohtuekspertiise ning analüütilist võimekust kohtueelses menetluses (nt konsultandid prokuratuurides), et kriminaalpoliitika oleks tehnoloogiliselt mitu sammu õigusrikkujatest eespool. Kriminaalmenetluse tõhusamaks muutmiseks digiteeritakse õiguskaar, tõstetakse inimressursi kompetentsi ning värvatakse juurde inimesi. Pööratakse tähelepanu kuritegevuse tulususe vähendamisele ja kriminaaltulu äravõtmisele ning suurendatakse vara konfiskeerimise võimekust. 99 Programmi tegevuse nimetus: Karistuse täideviimise korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv. Tegevuste kirjeldus Tegevust viiakse ellu Karistuste täideviimise üldjuhtimise (eelarve maht 3,6 mln eurot) ja Inimväärika karistuste täideviimise teenuse (eelarve maht 74 mln eurot) kaudu. Vanglateenistuse järgnevate aastate peamine eesmärk on kohandada oma tegevus vastavalt langenud kinnipeetavate arvule. Jätkatakse üleminekut üksikkambrite süsteemile, kohandatakse vanglate töökorraldust ning suurendatakse tähelepanu vabanemiseks ettevalmistamisele ja kriminaalhooldustööle. Vanglates tuleb tagada kõigi seal viibivate isikute turvalisus ning inimväärikad vangistamistingimused, sh täiskasvanulikku otsustusõigust ja privaatsust tagav keskkond, mis hõlbustab hilisemat ühiskonda taassisenemist. Vangistuse üks olulisemaid eesmärke on inimeste õiguskuulekale teele suunamine, mis saavutatakse läbi erinevate taasühiskonnastavate tegevuste ning sotsiaalprogrammide. Kõikides vanglates võimaldatakse vangidele riigikeele õpet tasemetel A1 kuni C1. Kinnipeetavate arvu vähenemine ja lühenenud karistusajad on loonud lisaks üksikkambritele üleminekule ja töökorralduse kohandamisele vajaduse analüüsida kinnipeetavate tööhõive korraldamist ja senise hõivemudeli jätkusuutlikkust. Kohalike omavalitsuste tegevus on siin märkimisväärse tähtsusega, et vanglates oleks ka edaspidi vähem kinnipeetavaid kui kunagi varem. Vangide laste õiguste ja huvide tagamiseks tuleb vanglate ja riiklike lastekaitse organite vaheline koostöö muuta rutiinseks. Vanglateenistuse ja omavalitsuste koostöö ja teineteise väljakutsete mõistmine on kandva tähtsusega. Enim kuritegevust soodustavate haiguste (nt sõltuvus- ja vaimse tervise probleemide) ravi ja nõustamisprogrammide läbiviimine peab olema olulisel kohal. See eeldab mh sõltuvuse hindamist kohtueelse menetluse ajal ning narkomaania, alkoholismi, seksuaalsõltuvuse ning teiste vaimse tervise häirete ravi ja nõustamise kättesaadavust abivajavatele nii vanglas kui ka väljaspool seda. Süsteemi paremaks administreerimiseks ja killustatuse vähendamiseks ühendatakse vanglameditsiin alates 01.07.2024 tsiviilmeditsiiniga. Sealjuures peab olema tagatud HIV ja C-hepatiidi testimine ja ravi ning AIDS- i ravi. Korduvkuritegevuse vähendamiseks tuleb välismaalaste osas kaaluda välismaalase lisakaristusena riigist väljasaatmist kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav varustus ja konkurentsivõimeline tasu. See on võtmetähtsusega ka riigi sisejulgeoleku tagamisel, milles vanglateenistusel on oma kindel roll. Kriminaalhooldusametnike ettevalmistuse tasemest sõltub korduvkuritegevuse määr vanglast vabanenute ja tingimisi vabastatute hulgas. Sotsiaalse kontrolli saavutamist vanglas soodustab nn dünaamiline turvalisus, st head suhted ja prosotsiaalne kontakt vangide ja personali vahel, mis aitavad ennetada agressiivset käitumist. Seega peab vangla töötajaskond olema kinnipeetava peamiseks mõjutajaks ning sotsialiseerijaks. Lisaks peab kriminaalhoolduse tase olema selline, mis võimaldaks saavutada töös hooldusalustega sisulisi eesmärke ning mõjutada neid käituma õiguskuulekalt. Täiendavalt panustab vanglateenistus laiapindsesse 100 riigikaitsesse ning osutab Siseministeeriumi valitsemisalale ametiabi siseturvalisuse tagamisel, mis eeldab vajalikku varustust ja väljaõpet. Jätkatakse tööd digitaalsete lahenduste ja tööprotsesside arendamisega. Tegeletakse erinevate e- lahenduste (avalik e-toimik, e-poe lahendus, kriminaalhooldusportaal, vangiportaal) arendamisega ja võetakse kasutusele tahvelarvuteid, millega kinnipeetavad saavad kasutada e-poe teenust, tutvuda erinevate dokumentidega ja suhelda enda lähedastega. Läbimõeldud ja andmetel põhinevate otsuste tegemiseks on valminud esimesed juhtimislauad, mis järgemööda aina täienevad. Programmi tegevuse nimetus: Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Inimesed ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud. Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine toimib usaldusväärselt ja tõhusalt, õigusteenused ja õigusteave on usaldusväärsed ja kättesaadavad. Tegevuste kirjeldus Tegevust viiakse ellu kahekümne teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega teenused on Õigusemõistmine tsiviilkohtumenetluses (29,6 mln eurot), Õigusemõistmine süüteomenetluses (20,6 mln eurot) ja Õigusemõistmine halduskohtumenetluses (8,4 mln eurot). Kohtumenetlus on kulukas, mistõttu on oluline arendada ennetavat õigusabi ja kohtuväliseid vaidluste lahendamise võimalusi ning panustada süüteoennetusse. Kui juba õigusvaidlus või õigusrikkumine tuuakse kohtu ette, siis tuleb pakkuda kättesaadavat, asjatundlikku ja kiiret õigusemõistmist. Tagatakse õigusemõistmise kättesaadavuse (eeskätt riigi toetatud õigusteenustega, menetlusabi võimaldamisega, digiligipääsude laiendamisega ning põhimõttega, et kohtuistung toimub üldjuhul pöörduja jaoks lähimas kohtumajas). Jälgitakse pidevalt kohtute töökoormuse näitajaid selleks, et üheski kohtus ega kohtuastmes ei tekiks ülekoormusest tingitud menetlusaja pikenemist. Süvendatakse kohtunike spetsialiseerumist, kohtunike töökoormuse ühtlustamiseks valmistatakse ette seadusemuudatus ja digilahendus, et hakata kohtuasju kohtuteüleselt jagama. Valmistatakse ette kohtupidamise ja täitemenetluse erakorralise- ja sõjaseisukorra sätted. Kohtute infosüsteem KIS tuleb viia üle uuele arhitektuurile, et andmed oleks taaskasutatavad ja menetlustoiminguid saaks järk-järgult automatiseerida ja muuta kohtumenetlus läbipaistvamaks ja vähendada halduskoormust. Toimub üleminek digitaalsetele kohtutoimikutele. Kaks kolmandikku kohtusaalidest varustatakse videokonverentsiseadmetega, et võimaldada menetlusosalistel virtuaalselt istungil osaleda. Samuti tuleb kvaliteetse helisalvestise saamiseks välja vahetada kohtusaalide amortiseerunud helisüsteemid. Parandatakse õigusemõistmise läbipaistvust (eeskätt parem digiligipääs kohtuteabele ning selgemad ja üle menetlusliikide ühtsemad reeglid kohtulahendi, kohtutoimiku ja kohtuistungi avalikkusele). Pööratakse erilist tähelepanu neile, kes vajavad rohkem abi ja kaitset (eeskätt alaealised ja puuetega menetlusosalised). Tagatakse kohtumajade turvalisus ning digitaalse kohtuteabe kaitstus. Kohturegistreid peavad kohtunikuabid, kelle ameti arendamiseks ja õiguspraktika ühtlustamiseks koondame registriasjadega seonduva Tartu kohtutesse, andes kohtunikuabi nimetamise ja 101 distsiplinaarvõimu üle kohtutele (seni ministri pädevuses), uuendades ametikoha mehitamist (asendame mittetoimiva ettevalmistusteenistuse eksamit sisaldava konkursiga). Äriregistri alal uuendatakse majandusaasta aruannete esitamine – aruandlusdistsipliini, kasutajamugavuse ja õigusnormide osas. Majandusaasta aruandeid esitamata jätvate või pika hilinemisega esitavate ettevõtete arv on liiga suur. Äriühingu asutamine on kiire ja lihtne, likvideerimine ja ka lihtsalt kohustuste täitmisele (nt aruande esitamiseks) sundimine aga aeganõudev. Seda kasutavad ära saririkkujaid, kes hülgava vanu ja asutavad juurde uusi juriidilisi isikuid. See halvendab Eesti ärikeskkonda, sest pahatahtlikel on võimalus ahelasutamise abil tegutseda turul ebaausa konkurentsieelisega, jättes maha nii maksu- kui eravõlad. Töötatakse välja võimalus kõrvaldada kohustuste korduvad rikkujad mõneks ajaks äriühingute loomisest ja juhtimisest (ärikeelud äriregistri asjades). E-äriregistri haldamisel ja arendamisel toimus üleminek päringutasudelt riigieelarvelisele rahastamisele. Registriandmete tasuta kasutamiseks andmine toob loodetavasti kaasa uusi nutikaid äriteenuseid, mis aitaksid kaasa ettevõtluskeskkonna läbipaistvusele. Maksekäsu kiirmenetluses lahendatakse üle poole kohtu ette toodud tsiviilvaidlustest ning see arv kasvab kiiremini kui hagiavalduste arv. Alustatud on uue maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi loomisega, mis märgatavalt vähendab tehnilist tööd menetluses, suurendab automatiseeritust ja võtab järgmistes etappides kasutusele kratid. Tsiviiltäitevaldkonnas luuakse hiljemalt 01.01.2024 ühtne riiklik täitmisregister, mis annab täieliku ülevaate kõigist täiteasjadest (sh Maksu- ja Tolliameti omadest) ning sisaldab e-aresti lahendust, mida võlgniku ja muu menetluse osalise pangaarve automatiseeritud kontrollimiseks ja arestimiseks kasutavad lisaks täituritele ka uurimisasutused. Justiitsministeerium on Riigi Teataja ja Ametlike Teadaannete väljaandja. Käivitatud on Riigi Teataja uuendamine, et pakkuda kasutajale veelgi rohkem võimalusi õigusteabe saamiseks. Ametlikes Teadaannetes koondatakse üldsuse ja kogukonna teavitamiseks mõeldud teadaanded, kus laiendatakse avaldatavate teadaannete hulka ja populariseeritakse Ametlike Teadaannete kasutamist. Arendatakse välja keskne kättetoimetamisteenus. Menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerib praegu üle 80 seaduse ning selleks on loodud palju rööpseid lahendusi. Kättetoimetamise kulud on suured, sh ainuüksi kohtute postikulu oli 2022. aastal 1,2 mln eurot (ilma käibemaksuta), ning kättetoimetamise toimingud võivad olla aeganõudvad ja kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi ei ole piisavalt kasutatud ka selleks, et takistada kättetoimetamisest pahatahtlikult hoidumist. Probleemide lahendamiseks luuakse keskne tehniline lahendus ja seda toetavad õigusnormid. Konkurentsiametis on koostöös RIK-iga väljatöötamisel monopoolsete ettevõtete hinnaregulatsiooni automatiseeriv lahendus – SF-i rahastatud projekti "Konkurentsiamet, hinnakratt - menetlustarkvara" raames. 2023. aastast käivitus ameti kolmas tegevussuund maksejõuetuse järelevalve näol. Pärast maksejõuetusteenistuse esmast käivitamist ning menetlusliku tööriistakasti läbiproovimist on kavas teenistuse edukuse hindamisel kasutada rahalist mõõdikut – kui palju raha saavad võlausaldajad maksejõuetusteenistuse abil tagasi. 102 Programmi tegevuse nimetus: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele Programmi tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud. Tegevuste kirjeldus Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutab haldusala välistele asutustele erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid, sh dokumendihaldussüsteemi haldamine ja arendamine, infosüsteemide haldamine, majutamine ja arendamine. 3.9.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 36. Justiitsministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 40. Justiitsministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 tegelik 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -196 584 -232 678 -230 708 1 969 -1% Tööjõukulud -117 722 -145 195 -145 499 -304 0% Majandamiskulud -56 131 -58 884 -57 424 1 459 -2% Muud tegevuskulud -32 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -15 -23 -37 -14 61% Investeeringutoetused -20 0 0 0 0% Muud toetused -8 454 -11 926 -9 462 2 464 -21% Edasiantavad maksud -1 577 -1 500 -1 500 0 0% Põhivara amortisatsioon -3 195 -4 205 -4 205 0 0% Käibemaks -9 438 -10 946 -12 582 -1 636 15% Kulud (sh käibemaks) vähenevad võrreldes eelmise aastaga kokku 1%. 103 Kulude kokkuhoid saavutatakse peamiselt kohtute menetlusdokumentide kättetoimetamise ristkasutusest summas 0,5 mln eurot ja säästlikumast energiakasutusest summas 1 mln eurot. Vanglameditsiini ühendamisel tsiviilmeditsiiniga alates 01.07.2024 tõstetakse vanglameditsiini poole aasta eelarvevahendid (tööjõu- ja majandamiskulud) summas 2,4 mln eurot ümber Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvesse. Tööjõukulude kasvu mõjutab kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) alusel määratud palkade kasv. Muud toetused vähenevad tulenevalt 2023. aastaks ühekordselt eraldatud toetustest. 3.9.4 Investeeringud Justiitsministeeriumi valitsemisalas on peamised investeeringud suunatud laboriseadmetesse ja IT- investeeringuteks. Joonis 37. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel 41. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2022 tegelik 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -6 007 -2 058 -1386 671 -33% IT investeeringud -2 814 -133 -133 0 0% Masinad ja seadmed -1 460 -1 648 -923 725 -44% Muud investeeringud -722 0 0 0 0% Kinnisvara -36 0 -80 -80 100% Käibemaks -974 -276 -250 26 -10% IT investeeringute eelarve jääb eelneva aasta tasemele. 2022. aastal anti IT baasinfrastruktuuri teenus üle Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele, kes teostab IT investeeringuid. 104 Masinate ja seadmete eelarve väheneb, sest 2023. aasta eelarves oli suures mahus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ühekordsed soetused amortiseerunud laboriseadmete välja vahetamiseks. 2024. aastaks on planeeritud jätkutegevused vanglate toimepidevuse tagamiseks. 3.10 Kaitseministeeriumi valitsemisala Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude eest kaitsta. Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesanne on riigikaitse korraldamine, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, Kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Kaitseministeeriumi valitsemisala moodustavad kuus riigiasutust: Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet11, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum kindral Laidoneri Muuseum. Kaitseministeeriumi haldusalasse kuuluvad riigi osalusega sihtasutused SA CR14 ja SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ning avalik-õiguslik juriidiline isik Kaitseliit. Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest moodustab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse eelarve 65%, Kaitseväe eelarve 25% ja Kaitseministeeriumi eelarve 2%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult kokku alla 8%. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse osakaal kogu eelarvest on oluliselt suurem, kuna selles kajastuvad valitsemisala investeeringute ja erivarustuse hanked ning taristu arendamise ja korrashoiu teenused. Valitsemisalas töötab kokku ligi 6100 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Suurima töötajate arvuga valitsemisala asutus on Kaitsevägi ligi 4000 töötajaga (67% valitsemisala töötajaskonnast). Kaitsekulud Kaitsekulude arvestus Eesti tegevuspõhise riigieelarve ja rahvusvahelise aruandluse puhul ei toimu samadel alustel. Viimase puhul kasutatakse riikide võrreldavuse huvides nn NATO meetodit12. Tegelik kaitsekulu osakaal selgub alati tagantjärele, kui riigi tegelik SKP on Statistikaameti poolt kokku arvutatud. Tabel 38. Kaitsekulude kogumaht, mln eurot 2022 RE 2023 RE 2024 RE 1 SKP-st eraldatud Riigikaitse arengukava 2022-2031 elluviimiseks 754,6 1050,1 1306,2 sh Kaitseliidule eraldatav sihtotstarbeline toetus13 47,7 49,3 54,2 2 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised14 3,4 6,4 20,3 12Meetod ei võta arvesse riigikaitsesse suunatud välistoetusi ja muid tuludest sõltuvaid kulusid ega aastast amortisatsiooni, vaid näitab riigi poolt riigikaitsesse suunatud rahaliste vahendite suhet SKP-sse. NATO kaitsekulude arvestusse kuulub ka vastav käibemaks. 13 Tegevuspõhise eelarve vaates on Kaitseliidu eraldis kajastatud erinevate programmi tegevuste juures, vastavalt sellele, millises mahus Kaitseliit konkreetsesse tegevusse panustab. Lisaks sellele hangib RKIK perioodil 2024-2027 maakaitsele ligi 65 mln euro eest varustust, relvastust ning laskemoona. 14 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised on välisvahendite rakendamisega seotud abikõlbmatu käibemaks, tegevuspõhise eelarvestamise kulude katteks eraldatud vahendid ning lisanduv teadusrahastus ja IKT rahastamine. 105  2022 RE 2023 RE 2024 RE Sh välisvahendite abikõlbmatu käibemaks (Euroopa Rahutagamisrahastu 0,0 1,3 18,2 ja Taaste- ja vastupidavusrahastu) Sh teadus- ja arenduskulude täiendav rahastamine 1,1 2,5 1,6 Sh muud sihtotstarbelised eraldised 2,3 2,6 0,5 3 Kokku kaitsekulud ilma liitlaste kuludeta 758,0 1056,5 1326,6 4 Liitlastega seotud kulud 18,1 75,515 5,5 5 Kaitsekulu NATO meetodi järgi 776,1 1132,0 1332,1 6 % SKP-st 2,16% 2,92% 3,21% Välisvahendid, tuludest sõltuv kulu ja omatulu, mis ei kajastu 7 kaitsekulude arvestuses NATO julgeolekuinvesteeringute programm NSIP 16,8 4,8 24,8 Euroopa Rahurahastu 0,0 0,0 58,3 Tuuleenergia kompensatsioonimeetmed16 7,6 28,8 60,0 Muud tuludest sõltuvad kulud ja omatulud 2,1 22,1 24,1 8 Mitterahaline kulu (amortisatsioon) 67,3 73,1 88,8 9 Kõik Kaitseministeeriumi kasutuses olevad vahendid17 786,5 1148,1 1393,5 Eesti jätkab NATO põhihangete sihttaseme täitmist, planeerides 2024. aasta põhihangete prognoositavaks tasemeks rohkem kui 20% kaitsekulude kogumahust. 3.10.1 Tulud Välisrahastusel on oluline roll Eesti sõjalises riigikaitses. Joonis 39. Kaitseministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % 2024. aastast planeeriti liitlaste vastuvõtukulusid 25 mln eurot ümber 2023. aastasse. 15 CO2 meetme ja MKM statistikakaubanduse vahenditest investeeringud kompensatsioonimeetmetesse (radarid), samuti 16 RRF vahenditest soetatav täiendav radar ja passiivsüsteem. 17 Kaitse-eelarve ei sisalda kaitsekuludest SOM, RAM jm valitsemisalade eelarvesse suunatud vahendeid, mille väljamakse tehakse väljaspool Kaitseministeeriumi eelarvet. NATO meetodi järgi arvestatakse need kaitsekulude hulka. 106 Tabel 42. Kaitseministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Tulud kokku 7 544 16 253 135 618 119 365 734% Saadud toetused 2 799 11 802 114 351 102 549 869% Tulud majandustegevusest 3 884 177 1 360 1 183 668% Tulud põhivara ja varude müügist 543 1 837 19 661 17 824 970% Trahvid ja muud varalised karistused 210 135 205 70 51% Muud tulud 49 2 301 40 -2 261 -98% Intressi- ja omanikutulud 59 0 0 0 0% Valitsemisala tulud kasvavad võrreldes eelmise aastaga täiendavate välisvahendite laekumisest, kuna suureneb rahastus nii NATO kui Euroopa Liidu fondidest. Valitsemisala kinnistute müügiga on kasvanud põhivara tulu. Majandustegevusest laekuvate tulude kasv ning muude tulude vähenemine on seotud peamiselt Balti riikide Ämari õhuturbe kulude hüvitamisest laekuvate tuludega, mille planeerimispõhimõtteid on riikide vahel alates 2024. aastast korrigeeritud. Saadud toetused NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NSIP – NATO Security Investment Programme) raames saadud välistoetustest investeeritakse 2024. aastal Eestisse kokku ligi 24,8 mln eurot, sh: keskpolügoonil väljaõppevõimaluste parendamine 16,0 mln eurot; lennubaasi võimekuse suurendamine Ämaris 4,5 mln eurot; NATO õhujuhtimissüsteemi arendamine 4,3 mln eurot. Euroopa rahutagamisrahastust (EPF – European Peace Facility) laekub Ukrainale annetatud varustuse taastamiseks 58,3 mln eurot. Taaste ja vastupidavusrahastu (RRF Recovery and Resilience Facility) toetusest laekub 31 mln eurot tuuleenergia kompensatsioonimeetmete rakendamiseks ning teostatakse IT-investeeringuid kaitseväekohustuse täitmise sündmusteenuse arendusteks 0,2 mln euro mahus. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest investeeritakse 2023. aastal küberharjutusvälja arendamiseks 0,05 mln eurot. Tulud majandustegevusest Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumile laekub trükiste ja meenete müügist, ruumide lühiajalisest rendist, piletitulust ning orkestriteenuse osutamisest 93 000 eurot. Saadud tulu kasutatakse müüdava kauba soetamiseks muuseumipoodi ja kontserttegevusega kaasnevateks kuludeks. Majandustegevusest laekuva tuluna on planeeritud varem muudes kuludes sisaldunud Balti riikide Ämari õhuturbe kulude hüvitamine vastavalt riikide kokkuleppele 1,1 mln eurot. Eelmise aastaga samas mahus on planeeritud üüritulu kaitseväe linnakutes asuvatelt müügipunktidelt ja tasu kaitseväe territooriumile paigaldatud sideoperaatorite seadmetelt, kokku 0,1 mln eurot. Tulu põhivarade ja varude müügist Kaitseministeeriumi käsutuses olevate kinnistute müügitulu on hinnanguliselt 19,6 mln eurot, mis suunatakse kaitseotstarbeliste varude soetuseks. 107 Vanametalli, toidupakkide ja muu vara müügist planeeritakse sarnaselt eelmisele aastale 87 000 eurot. Trahvid ja muud varalised karistused Ajateenistusse mitteilmumise eest on rahatrahve ja sunnirahasid prognoositud ligi 0,2 mln eurot. Reservõppustele põhjuseta ilmumata jäämise eest hinnatakse laekuvate sunnirahade mahuks 25 000 eurot sarnaselt eelmisele aastale. Muud tulud Muud tulud sisaldavad Kaitseväe varustuse lõhkumise hüvitamist 40 000 eurot. Ämari õhuturbe kulude hüvitamine on 2024. aastal planeeritud majandustegevusest laekuva tuluna. Intressi- ja omanikutulud 2024. aastaks intressi- ja omanikutulusid ei planeerita. 3.10.2 Kulud tegevuspõhises vaates Vahendid suunatakse sõjalist kaitsevõimet enim loovatesse valdkondadesse 3.10.2.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse Joonis 40. Julgeolek ja riigikaitse tulemusvaldkond ja selle maht 18 18 Kaitsekulu kokku NATO meetodil on 1,33 mld eurot. Joonisel on tulemusvaldkonna kulud ilma investeeringute ja käibemaksuta ning koos amortisatsiooni ja tuludest sõltuvate kuludega. 108 Tulemusvaldkonna eesmärk on usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine. Joonis 41. Julgeolek ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdikud Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm – sõjaline riigikaitse ja heidutus –, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga 2022 – 2031 (RKAK 2022 – 2031)19, mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavadega. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonnaga seotud programmdokument on kättesaadav Kaitseministeeriumi kodulehelhttps://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/alusdokumendid- ja-oigusaktid https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/alusdokumendid-ja-oigusaktid. 3.10.2.1.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 43. Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 Muutus, Planeerimistasand 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkond -616 630 -826 352 -1 015 938 -189 586 23% Sõjaline riigikaitse ja heidutus Programm 0 -826 352 -1 015 938 -189 586 23% Väeloome: maavägi Programmi tegevus 0 -199 271 -186 330 12 941 -6% Väeloome: merevägi Programmi tegevus 0 -36 136 -21 828 14 309 -40% Väeloome: õhuvägi Programmi tegevus 0 -28 168 -22 491 5 678 -20% Väeloome: muud üksused Programmi tegevus 0 -353 750 -553 706 -199 956 57% Kaitsevalmidus Programmi tegevus 0 -14 048 -17 090 -3 042 22% Kaitsetahe Programmi tegevus 0 -30 553 -31 017 -464 2% Liitlaste kaasamine ja Programmi tegevus 0 -34 883 -43 644 -8 761 25% rahvusvaheline koostöö Liitlaste kohalolek Eestis Programmi tegevus 0 -9 683 -11 734 -2 051 21% Luure ja eelhoiatus Programmi tegevus 0 -51 513 -57 846 -6 333 12% Riigikaitseliste investeeringute Programmi tegevus 0 -17 212 -13 795 3 417 -20% korraldus Riigikaitseline inimvara Programmi tegevus 0 -51 135 -56 458 -5 323 10% 19 Sõjalise kaitse osa uuendati 2023. aasta kevadel. 109 3.10.2.1.2 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmid ja programmi tegevused Sõjaline riigikaitse ja heidutus Programmi eesmärk: hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta. Asutused, kes viivad programmi ellu: Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, Kaitseliit, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Programmi tegevused, mis koonduvad Väeloome alla: • Väeloome: muud üksused • Väeloome: maavägi • Väeloome: õhuvägi • Väeloome: merevägi Programmi tegevuste eesmärgid Tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku vajadustele ja vastavate väeliikide üksused on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt Riigikaitse arengukavas kokkulepitule. Programmi tegevused koondavad Kaitseväe, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi teenuseid, mis on suunatud uute RKAK võimete ja üksuste loomisele, alalhoidmisele ja väljaõppele. Samuti kajastuvad tegevuse all üksuste (k.a maakaitse) varustamiseks mõeldud kaitseotstarbeliste hangete kulud. Väeloome: maavägi tegevuste kirjeldus NATO Madridi kohtumise olulisima järelmina loodi maaväes diviis ning jätkub üleminek uuele juhtimisstruktuurile. Diviisi staabi moodustamine suurendab oluliselt üksuste väljaõppemahtu, millele lisaks suurendatakse ka maakaitse üksuste õppekogunemiste mahtu. 2024. aastal viiakse lõpule CV90 toetussoomukite ümberehitus, mis tagab Scoutspataljoni kõikidele allüksusele sarnase mobiilsuse ja kaitstuse, lisaks hangitakse liikumisvabaduse tagamiseks vajalik tehnika. Algab jalaväeüksuste mehhaniseerimine 6x6 ja 4x4 soomukitega, millega parendatakse üksuste kaitstust ja mobiilsusust. Soomukite esimesed tarned toimuvad 2024. aastal. 2024. aastal toimub 7,62 mm kuulipildujate tarne ning kõik sõjaaja üksused varustatakse uute ja kaasaegsete kuulipildujatega. Kaudtulevõime arendamiseks soetatakse koostöös Ameerika Ühendriikidega mitmikraketiheitjate süsteem HIMARS, vastav leping sõlmiti USA kaitsekoostööagentuuriga 2022. aastal ja esimesed tarned toimuvad 2024. aastal. Süvatule raketisüsteemide soetamisega tekib võime anda hävitavaid täppislööke kuni 300 km kaugusele. 2024. aastal toimuvad esimesed varitseva õhuründemoona lepingujärgsed tarned. Samuti hangitakse üksusele muu varustus ja luuakse vajalik taristu. 110 Jätkub liikursuurtükiüksuste arendamine. 2024. aasta lõpuks on mõlema brigaadi suurtükipataljonid võimelised toetama brigaade 12 relvasüsteemiga. 2024. aastal jätkuvad kaasaskantava õhutõrjesüsteemi Piorun laskeseadmete ja laskemoona tarned. Õhutõrjepataljonide Mistral laskeseadmed ja 23 mm õhutõrjekahurid läbivad elutsüklipõhise uuendamise, mille tulemusena suureneb nende lahinguvõime nii öösel tegutsemiseks kui ka droonide vastases võitluses. 2024. aastal tarnitakse tankitõrjekompaniidele täiendavad laskeseadmed, suurendades relvade arvu kompaniis ja saavutatakse suurem tulevõimsus ja manöövrivabadus üksuste toetamiseks. 2024. aastal tarnitakse täiendav ROLE 2 väihaigla, mis on osa "kuldse tunni" täitmise nõudest. Väeloome: merevägi tegevuste kirjeldus Mereväes jätkub olemasolevate võimete alalhoidmine ja arendamine. Jätkatakse Eesti ja Baltikumi-ülese mereolukorra teadlikkuse võime täiendamist ja tagamist ning alustatakse PPA-lt üle võetud elutsükli lõppu jõudva kaldaradarisüsteemi uuendamisega, mille raames vahetatakse välja nii vananenud radarid kui rajatakse uut taristut. Koostöös NATO-ga väljaarendatava laev-kallas (BRASS) sidesüsteemide taristu ehituseks viiakse läbi hange ning alustatakse taristu väljaehitamisega. Jätkub rannikukaitse divisjoni varustamine ja 2023. aastal alustatud väljaõpe ning jätkub meremiinide integratsioon ja väljaõpe. Programmi tegevuse nimetus: Väeloome: õhuvägi Õhutõrje arendamiseks hangitakse keskmaaraketisüsteem, mille leping sõlmiti 2023. aasta jooksul. Süsteem võimaldab hajutada õhutõrjesüsteeme selliselt, et katteala oleks piisavalt suur tagades maa-ala kaitse kopterite, lennukite ja tiibrakettide eest kriitilisele infrastruktuurile, olulistele kaitseväe objektidele ning elanikkonnale. Lepingu raames hangitakse lisaks relvasüsteemile ka laskemoon, sidelahendus ning väljaõppe-, logistika- ja elutsüklilahendus. Samuti hangitakse üksusele muu varustus ja luuakse vajalik taristu. 2024. aasta lõpuks võetakse kasutusele uued ja täiendavad õhuseireradarid, mille tulemusel on võimalik luua uusi tuulegeneraatorite alasid ilma, et need segaks õhupildi loomist. Ämari lennubaasi lennurada läheb 2024. aastal remonti ja sel ajal toimub õhuturbemissioon Läti Lielvarde lennubaasist. Sel perioodil kasutatakse liitlaste tehnika ja personali kohale toomiseks kasutatakse vajadusel tsiviillennuvälju, meretransporti või raudteed. Väeloome: muud üksused tegevuste kirjeldus: Muude üksustena kajastatakse kaitseväe juhtimisstruktuuri, küberväejuhatust, sõjaväepolitseid ja toetuse väejuhatust. Siin kajastatakse ka üldisi väeloomet suunistavaid ja toetavaid teenuseid nagu väeloomepoliitika kujundamine ja riigikaitseliste infosüsteemide arendus, kaitsealane teadus- ja arendustegevus ning rahuaegse taristu alalhoidmine ja harjutusväljade tagamine. Jätkub kaitseväe sidevõrgu arendamine, mille tulemusel tagatakse turvalised sideühendused juhtimispunktide ja üksustega ning tagatakse liitlaste sideühenduste liidestamine. Jätkub Vabariigi Valitsuse poolt 2022. aastal alustatud laskemoona varude suurendamine kõikides laskemoonaliikides. 2024. aasta laskemoonahanked moodustavad ligi 290 mln eurot, sisaldades nii õhutõrje MISTRAL, tankitõrje Spike ja Instalaza, suurtükkide 155 mm, kui ka lahingumasinate 35 mm laskemoona ja palju muud. Samuti ehitatakse laskemoona hoiustamiseks vajalik taristu. 111 2024. aastal jätkuvad kogu struktuurile individuaalvarustusest 3:1 kandesüsteemide ja kuuliplaatide, öövaatlusseadmete, termosüsteemide, lasersihikute tarned ning transpordivahenditega varustamine. Algab Nursipalu harjutusvälja ehitus ning jätkatakse Soodla harjutusvälja arendusi. 2024. aastal valmib võimearenduste toetuseks hulk taristuobjekte nagu liikursuurtükkide hooldus- ja õppegaraaž, rida laskemoonaladusid, Ämaris kasarmud ja garaaž, lennukite varjualused ja lennuraja remont. Jätkuvad Nursipalu, Luunja, Raadi ja Meeri arendused. Seoses uute võimete ja liitlaste personali kasvuga Ämaris ehitatakse uus katlamaja ja alajaamad, ehitatakse ümber küttetrassid, elektrisüsteem, kanalisatsiooni- ja veetrassid, täiendatakse reoveepumplat ja veepuhastusjaamasid. Kaitsealane teadus- ja arendustegevus on suunatud väeloome uute rakenduslike lahendite leidmisele, panustades uute tehnoloogiate alastesse uuringutesse ja sõjaliste otsustusprotsesside kiirendamise projektidesse. Teaduskoostööks liitlastega arendatakse välja kompetentsikeskused küberi, elektroonilise sõjapidamise ning sõja- ja katastroofimeditsiini alal. Platvorm rahvusvaheliseks koostööks loob võimalused kaitsetööstuse ekspordipotentsiaali realiseerimiseks, nt Euroopa kaitsefondis osalemise kaudu (mh sõjalise mobiilsuse ja modulaarse tulevikulaeva projektides). Programmi tegevuse nimetus: Kaitsevalmidus Programmi tegevuse eesmärk: Kõik RKAK üksused on lahinguvalmis ning varudega tagatud. Tegevuste kirjeldus: Kaitsevalmiduse tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse teenused, mis on suunatud olukorrateadlikkuse hoidmisele, täieliku sõjalise lahinguvalmiduse saavutamise kiiruse tõstmisele ning tsiviiltoetuste tagamisele. Samuti sisaldab see PPA-lt Kaitseväele üle antud mereseire ja merereostuse tõrje funktsioone. Koostöös Riigikantseleiga planeeritakse korraldada riigi poliitilisele juhtkonnale vähemalt kaks korda aastas riigikaitselisi õppuseid. Kaitseväe formeerimiskiiruse tõstmiseks jätkub õppuste (k.a erinevate tasemete lauaõppuste) ja lisaõppekogunemiste korraldamine. Lahinguvalmiduse kontrolliks korraldatakse aastas kaks lisaõppekogunemist. Kohalike omavalitsuste ülesannete ja rolliselguse ning koordinatsioonivõime parendamise eesmärgil jätkatakse riigikaitseseminare. Valmiduse kiiremaks saavutamiseks on eesmärgiks täiendavate lepingute sõlmimine maa-alade kasutamiseks, mis tagavad kaitseväele alade paindliku kasutusele võtmise. Mereolukorra teadlikkuse loomiseks jätkatakse Eesti territoriaalmere valvet, kontrollitakse tegevust territoriaalmeres ja tagatakse õiguskorda merealadel ning meresõidu ohutust. Mereolukorra teadlikkuse jätkusuutlikuks tagamiseks uuendatakse perioodil kaldaseireradarite süsteem. Mobilisatsiooni ja valmiduse kontrolli teostamiseks korraldatakse igal aastal kaks lisaõppekogunemist kuni pataljoni suurustele üksustele. Programmi tegevuse nimetus: Kaitsetahe Programmi tegevuse eesmärk: tõsta avalikkuse teadlikkust ja stimuleerida avalikku arutelu julgeoleku, riigikaitse ja välispoliitika küsimustes. Tugevdada Eesti kaitsevaldkonda, tuvastades ja analüüsides riigikaitse- ja julgeolekuprobleeme ning pakkudes strateegilisi ja poliitilisi lahendusi. Kaasata ühiskonda laiemalt riigikaitsesse - riigikaitse on kodanikuidentiteedi vaidlustamatu osa. 112 Tegevuste kirjeldus: Kaitsetahte tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseressursside Ameti ja Eesti Sõjamuuseumi teenuseid, mis on suunatud ühiskonna laiemale kaasamisele riigikaitsesse, sealhulgas riigikaitse õpetusega seotud teenused, strateegiline kommunikatsioon, mõttekodade kaasamine, sõjaväelise muusikakultuuri edendamine, ajaloolise pärandi uurimine, säilitamine ja tutvustamine, laiapindse riigikaitse ettevalmistamine ja toetamine, noorte isamaaline kasvatus ning erinevad kaitsetahte projektid. Suure osa kaitsetahte tegevuse eelarvest moodustab Kaitseliidu sihtotstarbeline toetus20, mis on suunatud Kaitseliidu vabatahtliku tegevuse arendamisse ning tagab motiveeritud ja ettevalmistatud liikmeskonna ning riiklike ja kohalike omavalitsuste struktuuride toetamise. 2024. aastal on eesmärk Noorte Kotkaste ja Kodutütarde rühmade arvu suurendamine põhikoolides ning organisatsiooniväliste inimeste kaasamine. Kaitseliit korraldab riigikaitselaagreid, mis võimaldab Kaitseliidul noortele tutvustada Eesti riigikaitset ning võimalusi sinna panustamiseks. Laagrite läbiviimise toetamiseks soetatakse 2024. aastal täiendavad vormikomplektid. Võetakse kasutusele riigikaitseõpetuse toetuse taotlemise keskkond, mis lihtsustab riigikaitseõpetajate tööd toetuste taotlemisel. Samuti alustatakse uue riigikaitseõpetuse õpiku koostamisega. Alustatakse järjekordse riigikaitseõpetaja kursusega Tallinna Ülikoolis. Jätkatakse riigikaitseõpetust õpetavatele koolidele toetuse eraldamist õppevahendite soetamiseks ning õppekäikude ja välilaagrite korraldamiseks. Seoses riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutumisega alates 2024. aastast arvestatakse ka laagrites osalevate õpilaste arvu olulise kasvuga (6 400-lt 11 500-ni), millega seoses tagatakse täiendava varustuse soetamine ja hooldus. 2024. aastal antakse välja uuendatud riigikaitseõpik. Samuti jätkatakse riigikaitseõpetajate koolitamisega ning klassi ja sõpruskonnaga ajateenistuse võimaldamist. Jätkub toetuste andmine MTÜ-dele, mõttekodadele (sh SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) ja projektidele kaitsetahte tõstmiseks ja riigikaitselise teadlikkuse suurendamiseks. Eesti Sõjamuuseum (ESM) jätkab sõjaajaloo muuseumina ja uurimiskeskusena. Euroopa Liidu toetusfondide abil luuakse Vaiavara Sinimägede muuseumi baasil teise maailmasõja sündmusi tutvustav teemapark - ja väliekspositsioon. Vabadussõja võidusamba haldamine antakse ESM-ilt 2024. aastal üle RKIK-le. ESM-i koosseisus jätkab tegevust sõjaväeorkester, mis tagab kokku lepitud mahus Kaitseväe tseremooniatel esinemised. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) jätkab julgeolekuteemadel oluliste arutelude algatamist nii Eestis kui väljaspool. RKK toetab oma tegevusega Kaitseministeeriumi poolt defineeritud fookusteemade analüüsi ja teemade viimist rahvusvahelistesse aruteludesse (sh konverentsid: Annual Baltic Conference on Defence ja Lennart Meri Conference). Programmi tegevuse nimetus: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö Programmi tegevuse eesmärk: liitlaste toetus Eesti kaitselahendile on tagatud pikaajaliste vägedega täidetud plaanide ning kaitsekokkulepetega. 20 Kaitseliidu 2024. aasta sihtotstarbeline toetus on 54,2 mln eurot, millele lisanduvad maakaitseüksuste hanked 18,3 mln eurot. 113 Tegevuste kirjeldus: Liitlaste kaasamise ja rahvusvahelise koostöö tegevus koondab Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenused, mis on suunatud rahvusvahelise kaitsealase koostöö edendamisele, ning sisaldab rahvusvahelise koostöö edendamise, rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise, rahvusvahelise küberkoostöö, välisteenistuse, Kaitseväe rahvusvahelistes staapides, valmidusüksustes ja rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise ning rahvusvahelisele koostööle suunatud õppuste teenuseid. Rahvusvahelise koostöö tegevused keskenduvad Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhieesmärgi teostamisele tagada heidutus ja kindlustada liitlaste osalemine Eesti sõjalises kaitses. Selleks arendame koostööd liitlaste ja regionaalsete partnerriikidega, töötame aktiivselt kaasa NATO arengutes kollektiivkaitse tugevdamisel ning osaleme julgeoleku tagajana erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu NATO, EL, ÜRO ja OSCE juhitud kriisiohje- ja rahuoperatsioonides. Abikäepoliitika raames on planeeritud vahendid ja tegevused sihtriikide, sh Ukraina toetamiseks valdkonnapõhiselt (territoriaalkaitse arendamine, küberkaitse, sõja- ja katastroofimeditsiin, rehabilitatsioon, väljaõpe) ning Genfi julgeolekupoliitika teaduskeskusesse panustamiseks abikäeriikide, sh Ukraina õppurite toetamiseks. Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise eesmärk on saavutada NATO ja Euroopa Liidu kaitsepoliitika toetus Eesti riigikaitsele. NATO-s on oluline tagada Venemaa Ukraina vastase agressiooni järgselt fundamentaalselt muutunud julgeolekuolukorras NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamine, muuhulgas 2022. aasta Madridi ja 2023. aasta Vilniuse tippkohtumise otsuste elluviimine. Euroopa Liidus jätkub Venemaa Ukraina vastase agressiooni järgselt kasvanud Euroopa Liidu kaitsekoostöö arendamine, toetades seejuures NATO kollektiivkaitset, NATO-EL koostööd ning lähedast partnerlussuhet Eesti strateegiliste liitlastega. See hõlmab näiteks Euroopa Liidu strateegilise kompassi jätkutegevuste elluviimist ning Euroopa Liidu rahalise panuse suurendamist Eesti riigikaitse eesmärkide toetuseks, muuhulgas Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsevõime arendamisel ning Ukraina ja teiste Euroopa Liidu idapartnerite toetamisel. Jätkatakse küberharjutusvälja arendamist sihtasutuses CR14, viiakse ellu Open Cyber Range projekti. Eestis paiknev NATO küberkaitsekoostöö keskus (CCDCOE) jätkab panustamist NATO kui ka Keskuse liikmete küberkaitsealase väljaõppe ja teadus- ning arendustegevusse koolituste, õppuste, konverentside, uuringute jms tegevuste kaudu. Rahvusvahelise koostöö edendamisele suunatud õppused lähtuvad käesoleval perioodil erinevatest rahvusvahelise koostöö kokkulepetest (näiteks NATO, PfP ja kahepoolsetest kokkulepetest), Balti riikide koostegevuse kokkulepetest ja õppuste plaanist ning muudest kaitseväe võimearenduse- ja koostööprojektidest (näiteks VJTF, eFP, NRF, NRI, JEF). Jätkatakse osalemist rahvusvahelistel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel ning valmidusüksustes, mis toetavad Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärkide saavutamist ning kaitsekoostöö süvendamist Eesti jaoks oluliste strateegiliste liitlasriikidega. 2024. aastal on Eestil plaanis panustada ligi 115 kaitseväelasega. Operatsioonidel osalemise maht lähtub Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsustest. Programmi tegevuse nimetus: Liitlaste kohalolek Eestis Programmi tegevuse eesmärk: Liitlaste püsiv sõjaline kohalolek tugevdab Eesti kaitsevõimet ning NATO heidutus- ja kaitsehoiakut. Tegevuste kirjeldus: 114 Liitlaste kohalolek tegevus koondab Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenuseid, mis on suunatud liitlaste kohaloleku tagamiseks, ning sisaldab vastuvõtva riigi toetamisi ja harjutusväljade tagamist. Jätkatakse erinevate liitlasüksuste formaatide võõrustamist ning ollakse valmis võõrustama täiendavaid liitlasi. Vastuvõtva riigi toetus (HNS) koondab endas kõik tegevused, mis on seotud HNS valdkonna rahvusvaheliste, riiklike ning valitsemisala üleste koordineerivate ning korraldavate tegevustega ning välisriikide relvajõududele lubade menetlemise ja väljastamisega. Kaitsevägi planeerib ja viib ellu saatvate riikide vägede vastuvõtmist ning lõimimist. Seoses muutunud julgeolekuolukorra, uuendatud NATO kaitseplaanide ning liitlaste kasvava kohaloluga, suurendatakse taristuarendusele suunatud kulusid ning Balti õhuturbe kulude suurenemisest tulenevalt ka vastuvõtva riigi toetuse tegevuskulusid. Muuhulgas panustatakse Balti õhuturbesse seoses selle ajutise kolimisega Lätti Lielvardesse mobiilse infrastruktuuri soetamisega. Vastavalt saavutatud kokkulepetele võib arvestada täiendava panusega diviisi toetuseks. Liitlasüksused paiknevad kõigis kolmes Kaitseväe linnakus (Tapa, Ämari, Lõuna-Eesti). Lõuna-Eesti piirkonda hakkavad kasutama lisaks Eesti üksustele ka siin NATO regionaalplaanidesse panustavad üksused. Erinevad objektid on vajalik liitlaste kiireks vastuvõtmiseks kriisi ajal (RSOM ala). RSOM alad on kasutatavad ajutise majutuse ja ladustamise jaoks ka õppuste ajal. 2024. aastal jätkuvad Lõuna piirkonna arendused RSOM ala kuni 1000 liitlase ja tehnika kiireks vastuvõtmiseks kriisi ajal. Kompleksiga tagatakse ajutine majutus, toitlustus, hügieenivõimalused, laskemoona ning tehnika hoiustamine. Nursipalu väljaõppetingimuste parendamise kontekstis laiendatakse Nursipalu harjutusväljakut. Lisaks sellele rajatakse Nursipallu uus linnak kuni 850 inimesele ja üksuse tehnika pikaajaliseks paiknemiseks. Seoses NATO õhukaitse rotatsioonidega on Ämarisse oodata senisest suuremat arvu liitlasi, kellele sobivate tingimuste tagamiseks ehitatakse 300 kohaline kasarm. Programmi tegevuse nimetus: Luure ja eelhoiatus Programmi tegevuse eesmärk: võimalikult pikk eelhoiatus väliste ohtude kohta, mis ähvardavad Eestit ja teisi Balti riike. Tegevuste kirjeldus: Luure ja eelhoiatus koondab Välisluureameti ja Kaitseväe luurekeskuse tegevused. Täpsem kirjeldus ei ole avalik. Programmi tegevuse nimetus: Riigikaitseliste investeeringute korraldus Programmi tegevuse eesmärk: tagatud on, et iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju kaitsevõimet. Tegevuste kirjeldus: Riigikaitseliste investeeringute korralduse tegevus koondab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseministeeriumi teenused, mis on suunatud hangete, taristu ehituse ja korrashoiu ning toitlustamise korraldamisele ja kaitsetööstuspoliitika kujundamisele. Hangetega soetatud kaupade ja teenuste, taristu 115 ning toitlustamise kulud kajastuvad nendes programmi tegevustes, mille eesmärkide täitmiseks soetused tehakse, ning põhivara soetused kajastuvad investeeringutena. Kaitseministeeriumi valitsemisala taristu, materjalide ja teenuste planeerimine ja juhtimine baseerub kvaliteetsetel andmetel, alternatiivide analüüsil ning säästlike lahenduste otsimisel. Euroopa Liit investeerib kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse aastatel 2021–2027 Euroopa Kaitsefondi (European Defence Fund, EDF) kaudu orienteeruvalt 8 miljardit eurot. Eesti jaoks on programmis osalemine oluline, et aidata kaasa olulisemate võimeprojektide edasiarendamisele riiklikult ning kaitsetööstusele suunatult. 2023. aastast osaletakse Deployable Autonomous AI Agent (Autonoomne küber-agent intsident) projektis ja 2024. aastast küberharjutusväljade koostöö projektis. Projektide kaasfinantseering jaotub projektis osalevate riikide vahel ning Eesti kaasfinantseering on aastateks 2023- 2028 prognoositavalt kokku 9,2 mln eurot. Eestis asub alates 2023. aastast Põhja Atlandi kaitseinnovatsiooni kiirendi peakontor - Defence Innovation Accelerator for North Atlantic (DIANA), mille majandamiskulud katab Eesti. Kiirendi keskendub kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtetele. Alates 2024. aastast liidetakse materjalide ja teenuste kättesaadavuse tagamise teenusega tsiviiltoetuse tagamise teenus, mis senini on panustanud kaitsevalmiduse programmi tegevusse. Programmi tegevuse nimetus: Riigikaitseline inimvara Programmi tegevuse eesmärk: ajateenistusel põhinev reservvägi on võrreldaval tasemel NATO valmidusüksustega. Tegevuste kirjeldus: Riigikaitselise inimvara tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti teenused, mis on suunatud kõrge motivatsiooni, väljaõppetaseme, füüsilise ettevalmistusega ja kiire ööpäevase reageerimisajaga reservväe kujunemisele, sealhulgas kaitseväekohustuse täitmise toetamine, sotsiaalsed ja teenistusalased toetused, sõjaväelise hariduse andmine ja täiendõpe, ajateenistus, reservteenistuse väärtustamine ning kaitsevaldkonna personaliteenuse osutamine ja riigikaitselise inimvara poliitika kujundamine. Suurema osa tegevuse eelarvest moodustavad ajateenistuse korraldus ning Kaitseväe Akadeemia tegevus sõjaväelise hariduse andmiseks. Ajateenijate arv suureneb aasta aastalt saavutades 2025. aastal 4000 piiri ning jäädes edaspidi samale tasemele. Eelnevalt B-kategooria juhtimisõigust omanud ajateenijatele huvitatakse juhtimisõiguse omandamisega seotud kulud 1000 euro ulatuses, samuti jätkub eluasemelaenu intresside hüvitamine. Jätkatakse tegevustega naiste osakaalu suurendamiseks kaitseväeteenistuses. Reservteenistusse ilmunute määra tõstmiseks ja reservväelaste kvaliteedi hoidmiseks jätkuvad reservväelastele suunatud nn riigikaitse juhtide konverentsid. Reservväelasi kaasatakse suuremas mahus koolituste läbiviimisesse instruktoritena. Koondnimetuse „Meie reservüksus“ raames jätkatakse reservväelastele erinevate vabatahtlike ürituste korraldamist, mis suurendavad üksuse isikkoosseisu teadlikkust ja ühtekuuluvustunnet. Kaitseväe Akadeemia (KVA) tegevuse tagamiseks alustatakse Raadile kutseõppesuuna õppehoone ja pääsla ning Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus, tegevväelaste kasarmu ning KVA ladude ja hoidlate ehitamist. 116 Jätkatakse sõjaväelise taseme- ja täiendusõpe andmist nii Eestis (KVA ja Balti Kaitsekolledž) kui ka välisriikides. Kaitseväe iga tasandi juhtivkoosseis on saanud kaasaegse sõjalise väljaõppe, mis annab kvalitatiivse eelise lahingutegevuse juhtimisel. Sotsiaaltoetustena kajastuvad riigikaitselased õppetoetused (9000 eurot), kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud asendusteenistujate toetus ja kutsealuste sõidukulu (0,7 mln eurot), asendusteenistujate eest makstav sotsiaalmaks (0,2 mln eurot) ning ajateenijate toetus ning ajateenijate eest makstava sotsiaalmaks (12,8 mln eurot). 3.10.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 42. Kaitseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 44. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -663 662 -899 136 -1 110 818 -211 683 24% Tööjõukulud -151 065 -172 082 -189 723 -17 641 10% Majandamiskulud -264 035 -441 005 -571 849 -130 845 30% Muud tegevuskulud -51 843 -59 417 -67 110 -7 692 13% Sotsiaaltoetused -12 059 -14 328 -18 381 -4 053 28% Investeeringutoetused -4 720 -6 600 -5 265 1 335 -20% Muud toetused -57 437 -59 858 -74 813 -14 955 25% Põhivara amortisatsioon -75 472 -73 063 -88 798 -15 735 22% Käibemaks -47 032 -72 783 -94 880 -22 097 30% Võrreldes eelmise aastaga kulud suurenevad, see on seotud peamiselt julgeoleku tugevdamise meetmetega. Majandamiskulud sisaldavad muuhulgas kaitseotstarbelise erivarustuse kulusid, sh laskemoon, ning kaitseväe kulu ajateenijate väljaõppeks, kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel õppustel. Samuti kaetakse majandamiskuludest rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisega seotud kulud ning kaitseväe ja ministeeriumi välisteenistuse kulud. Valitsemisala taristu haldust korraldab Riigi 117 Kaitseinvesteeringute Keskus. Majandamiskulude kasv on seotud Vabariigi Valitsuse julgeoleku suurendamise meetmetega, millega eraldatud lisavahendid on kasvatanud kaitseotstarbelise varustuse kulude mahtu võrreldes 2022. aastaga ligemale kahekordseks. Muud tegevuskulud sisaldavad Välisluureameti ja Kaitseväe riigisaladusega seotud kulu, mille detailsem jaotus on riigisaladus. Sotsiaaltoetused on ajateenijate ja asendusteenistujate toetused ning ajateenija või asendusteenistuja eest tasutav sotsiaalmaks. Samuti planeeritakse sotsiaaltoetusena vigastuste korral makstavad hüvitised. Sotsiaaltoetuste kasv tuleneb peamiselt ajateenijate sotsiaalmaksu kasvust, mida arvestatakse töötasu alammäära kaudu. Muude toetuste hulgas on suurenenud koolidele riigikaitseõpetuse läbiviimiseks antav toetus seoses relvaõppe läbiviimisega ning suurendatakse riigikaitseõpetuse laagrite varustuse hankeid. Samuti suurenevad toetused Kaitseliidule, sihtasutustele CR14 ning Rahvusvahelisele Kaitseuuringute Keskusele. 3.10.4 Investeeringud Vahendite otsustav suunamine investeeringutesse kiirendab üksuste loomist ja tagab kaitsevalmiduse. Joonis 43. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel 45. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2022 Muutus, 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Investeeringud kokku -186 744 -315 043 -454 048 -139 006 44% Inventar -15 -522 -286 236 -45% IT investeeringud -1 737 -4 051 -4 444 -393 10% Masinad ja seadmed -8 778 -26 367 -38 563 -12 195 46% Muud investeeringud -99 926 -142 564 -206 046 -63 482 45% Kinnisvara -49 261 -94 093 -136 324 -42 231 45% Maa soetused -1 031 -6 500 -7 342 -842 13% Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -43 451 -44 867 -83 441 -38 574 86% 118  2022 Muutus, 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Liitlaste taristu -4 779 -31 458 -26 533 4 926 -16% Radarite taristu statistikakaubanduse vahenditest 0 -3 583 -5 083 -1 500 42% Kirde-Eesti meetme radari taristu 0 -7 684 -11 507 -3 823 50% Lääne-Eesti meetme radari taristu 0 0 -1 200 -1 200 100% Väikesaarte energiarajatised CO2 tulust 0 0 -1 218 -1 218 100% Käibemaks -27 028 -47 446 -68 385 -20 940 44% Investeeringud võrreldes eelmise aastaga suurenevad hüppeliselt, see on seotud nii julgeoleku tugevdamise meetmetega kui valitsemisala selge poliitikaga, suunata vahendid jõuliselt investeeringuteks, et üksuste varustamine oleks võimalikult kiire. Inventari soetamise maht väheneb. Kaitseväes vahetatakse välja vananenud inventari. IT investeeringute suurenemine on seotud seadmete väljavahetamisega elutsükli lõppedes. Masinatest ja seadmetest soetatakse seadmeid uute tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamise võimaldamiseks Kirde-Eestis (investeering CO2 osakute ning taastuvenergia kvootide müügist saadud tulu arvel) ning Mandri-Eestis ja Lääne-Eestis (RRF rahastusega). Muude investeeringutena kajastuvad kaitseotstarbelise erivarustuse ja kaitseinvesteeringute programmi investeeringud, mis hõlmavad mitmeid erinevaid hankeid, nt tankitõrje granaadiheitjad, miinipildujad, veokid ning soomusjalaväepataljoni toetussoomukid. Kinnisvarainvesteeringud kasvavad peamiselt uute võimete loomiseks ja laskemoona ladustamiseks vajalikku taristusse suunatud täiendavate vahendite tõttu. Hoonete ja rajatiste soetuse ning renoveerimise investeeringutes keskendutakse uute võimete toetamisele ning ladustamist ning hoiustamist tagavatele taristu arendustele. Üksuste toetuseks valmivad laod ja laskemoonahoidlad, laskemoona käitusalad. Liitlaste jaoks tehtavad investeeringud sisaldavad taristuprojekte, millega jätkatakse liitlaste vajaduste toetamist Ämari lennubaasis, Tapa linnakus ja harjutusväljadel. Jätkatakse harjutusväljakute laiendamisega ning täiendava linnaku loomisega Madridi otsuste järgselt liitlastele täiendav taristu tagamiseks liitlaste üksuste roteerimiseks, sh väljaõppeks, ning juhtimiselemendi alaliseks loomiseks. 3.11 Kliimaministeeriumi valitsemisala Kliimaministeeriumi eesmärk on Eesti inimestele puhta ja mitmekesise elukeskkonna tagamine, ühtlasi toetades loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamist, luues muutuvates oludes eeldusi energiatõhususeks ja taskukohase energia kättesaadavuseks ning liikuvust toetavateks ja kvaliteetseteks transpordiühendusteks. Valitsemisala on Eesti keskkonna-, transpordi- ja energeetikavaldkondade eestvedaja, mille põhieesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine ja areng. Samuti on valitsemisala eesmärk korraldada inimeste ja kaupade liikuvus selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Energeetika rohepöörde läbiviimisel on valitsemisalas seatud eesmärgiks tagada majanduse pikaajaline konkurentsivõime, energiajulgeolek ja varustuskindlus. 119 Valitsemisalas viiakse ellu terviklikku rohereformi, kujundatakse ja viiakse ellu kliima-, meremajanduse ja merekeskkonna-, ressursitõhususe ja jäätmekäitlus-, keskkonna- ja looduskaitse-, keskkonnajärelevalve-, keskkonnakorraldus- ja ringmajandus- ning tööstusheite- ja kemikaali-, veekaitse ja -kasutamise-, välisõhu kaitse ning kiirgus- ja tuumaohutuse alast poliitikat ning korraldatakse keskkonnaseiret. Lisaks tegeleb valitsemisala energeetika-, maapõueressursside kaitse ja kasutamise, elamumajanduse ja ehituse, transpordi- ja liikuvuspoliitika kujundamise ja elluviimisega. Valitsemisala tulemusvaldkonnad on „Keskkond“, „Transport“ ja „Energeetika“. Koos Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumiga panustatakse tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ ja koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga panustatakse tulemusvaldkonda „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“. TEADUS-JA PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND ARENDUSTEGEVUS TRANSPORT ENERGEETIKA KALANDUS NING ETTEVÕTLUS KESKKONNAKAITSE KALANDUS TRANSPORT JA ENERGEETIKA JA EHITUS JA KASUTUS (ÜHISPROGRAMM) LIIKUVUS MAAVARAD Valitsemisalas on koos ministeeriumiga kaheksa asutust: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Transpordiamet, Riigilaevastik ja Eesti Geoloogiateenistus. 2024. aastal on neist kahe suurima eelarvemahuga Kliimaministeerium, mille eelarve moodustab 62,2% valitsemisala kulude ja investeeringute eelarve mahust ja Transpordiamet (vastavalt 31,4%). Ülejäänud asutuste eelarve moodustab valitsemisala kulude ja investeeringute mahust kokku 6,4% (lisa 12). Valitsemisala tulud, 1 271 mln eurot, moodustavad 7,6% kogu riigieelarve mahust ning kulud 1 171 mln eurot, 6,6% riigieelarvest. Valitsemisalas töötab 01.07.23 seisuga 2120 teenistujat, kõige suurema töötajaskonnaga on Transpordiamet (643 teenistujat, so 30,3% valitsemisala teenistujatest). Valitsemisala haldusalasse kuuluvad riigi osalusega äriühingud AS A.L.A.R.A, AS Eesti Loots (likvideerimisel), AS Eesti Raudtee, AS Nordic Aviation Group, AS Operail, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, Elering AS, Lennuliiklusteeninduse AS, OÜ Rail Baltic Estonia, OÜ Transpordi Varahaldus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja AS Ökosil. Valitsemisala haldusalasse kuuluvad tulundus- ja sihtasutused Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kliimaministeeriumi valitsemisalas on sihtasutuste osas toimunud järgmised muudatused võrreldes 2023. aasta riigieelarve seletuskirjas tooduga: Alates 01.01.2023 ühinesid SA Erametsakeskus ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) ning KIKi teemade alla lisandus ka erametsanduse toetuste jagamine ning erametsanduse arendamine. Valitsemisalade struktuurimuudatused 2023 01.07.2023 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega korraldati Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks. Sellest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisala ülesandeid ja 120 valitsusasutuste alluvust. Keskkonnaministeeriumi vastutusalast liikus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusalasse kalanduspoliitika kujundamine ning asutustest Maa-amet. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast lisandusid energeetika, ehitus- ja elukeskkonna, transpordi ja meremajanduse valdkonnad ning asutustest Transpordiamet, 01.01.2023 loodud Riigilaevastik ja Eesti Geoloogiateenistus. Lisaks ka nende valdkondade äriühingud. 3.11.1 Tulud Toetame loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamist, loome võimalusi taskukohase taastuva energia tootmiseks ning arendame kvaliteetsetet ja keskkonnasõbralikku transpordiühendust Kliimaministeeriumi valitsemisala tulud välistoetustest kasvavad 347,8 mln eurot. Tulud majandustegevusest vähenevad 130 mln euro ja tulud keskkonnatasudest 52 mln euro võrra. Detailne ülevaade iga tulugrupi osas on toodud vastavates peatükkides. Joonis 44. Kliimaministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel 46. Kliimaministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 657 064 1 031 168 1 270 993 239 825 23% Saadud toetused 40 657 345 792 693 589 347 797 101% Riigilõivud 471 16 627 36 232 19 605 118% Tulud majandustegevusest 341 476 424 758 293 115 -131 643 -31% Tulud põhivara ja varude müügist 46 637 12 059 15 -12 044 -100% Trahvid ja muud varalised karistused 338 257 574 317 123% Keskkonnatasud 151 380 146 203 139 327 -6 876 -5% Muud tulud 253 10 333 26 855 16 523 160% Intressi- ja omanikutulud 75 854 75 140 81 286 6 146 8% 121 Saadud toetused Saadud toetusi välisdoonoritelt kasutatakse koos riikliku ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi kaasrahastusega nii valitsemisala oma kulude ja investeeringute katteks, kui ka vahendamiseks teistele asutustele. Saadud toetuste maht kasvab 2024.a 101% võrreldes eelmise aastaga ehk 347,8 mln eurot. Suurenemine on tingitud eelkõige Kliimaministeeriumi vastutusalasse koondatud valdkondade ja valdkondlike eesmärkide elluviimiseks mõeldud toetuste arvelt. 2021-2027 struktuuritoetuste eelarveperioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide maht kasvab (ca 340,6 mln eurot) ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite maht (RRF ja RePowerEU) (ca 163,7 mln eurot). Täiendavalt on lisandunud Rail Baltica projekti elluviimiseks eraldatud Euroopa ühendamise rahastu (CEF) vahendid (ca 171,1 mln eurot). Lisaks eelmainitule kajastuvad eelarves LIFE programmi vahendid (10,4 mln eurot) ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetusvahendid (1,8 mln eurot). Riigilõivud Valitsemisala riigilõivude prognoositav kogumaht 2024. aastal on 36 mln eurot, kasv 118%. Suurima mahuga on liiklusregistri toimingutega seotud riigilõiv 34 mln eurot (moodustades 94% valitsemisala poolt kogutavatest riigilõivudest), mida kogub Transpordiamet. Teiste riigilõivude osakaal on marginaalne. Tulud majandustegevusest Valitsemisala tulud majandustegevusest moodustavad 293 mln eurot ning on võrreldes 2023.a vähenenud 31 %. Tulude languse peamiseks põhjuseks on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) müügist saadud tulud vähenemine (2024.a on prognoositud madalamat ühiku hinda võrreldes 2023.a, samuti vähendatakse LHÜ ühikute üldkogust). Olulise muudatusena võib välja tuua, et kuni 2024.a suunati 50% LHÜ müügist laekuvast tulust riigituludesse ja 50% kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse vastutavate ministrite kaudu. Uue kokkulepitud direktiivi kohaselt tuleb 2024. aastast enampakkumistulu kasutada 100% kliimapoliitika eesmärkidele kaasa aitavateks tegevusteks. 2024.a LHÜ tuluprognoos on 262,3 mln eurot, millest Kliimaministeeriumi valitsemisala meetmete rakendamiseks on ette nähtud 173 mln eurot. Tulud laekuvad Keskkonnaagentuurile (KAUR) lennumeteoroloogia info edastamise, lennuvaatlusteenuse, meteoroloogilise -ja hüdroloogilise info edastamise, metsa hindamise eest, Keskkonnaametile (KeA) kiirgusseaduse alusel KeA põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest, Eesti Loodusmuuseumile (ELM) piletite müügitulust ja ürituste korraldamise eest, Transpordiametile (TM) veeteetasudena ja Maanteemuuseumi piletitulu, raskekaaluliste ja suurekaliibriliste veokite veolubade, veeteedega seotud elektrooniliste kaartide müügi eest, Eesti Geoloogiateenistusele (EGT) geoloogiliste uuringute ja seirete eest (keskkonnaalasest tegevusest), Riigilaevastikule (RIL) lootsitasudena, sadamate hallatavate navigatsioonimärkide paigaldamise ja hoolduse ning prahile andmise eest, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele rakendusadministraatori teenuse eest. Tulu põhivarade müügist Valitsemisala tulud põhivarade müügist (2024.a 15 000 eurot) vähenevad võrreldes 2023.a 12 mln eurot, seoses Maa-ameti liikumisega Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse. 122 Trahvid ja muud varalised karistused Valitsemisala tulude prognoos trahvidest ja muudest rahalistest karistustest on suurenenud võrreldes 2023.a 0,3 mln eurot. Trahvid laekuvad Keskkonnaametile (0,3 mln eurot) keskkonnaalaste rikkumiste eest ja Transpordiametile (0,3 mln eurot) transpordialaste rikkumiste eest. Transpordiametil on õigus nimetatud trahvidest saadud tulusid kasutada riigimaanteede remondi koondprojekti kulude katteks. Keskkonnatasud Valitsemisala keskkonnatasude 2024. aasta laekumise prognoosiks on 139 mln eurot, mis on 7 mln eurot väiksem võrreldes eelneva aastaga. Kahanemise peamiseks põhjusteks on maavara kaevandamisõiguse tasu vähenemine. 2024. aastal jõustuva keskkonnatasude seaduse muudatusega tõstetakse saastetasusid, vähendamaks saasteainete paiskamist õhku, heitveega saasteainete juhtimist keskkonda ning ladestatavate jäätmete hulka, soodustades taaskasutust. Uue tasuliigina kehtestatakse raadamisõiguse tasu (metsamaa muutmine muu kasutusotstarbega maaks). Samuti ajakohastatakse põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära, sh eesmärgiga saavutada taastumatu loodusvara tõhus kasutamine. Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse (loodusvara kasutusõiguse tasu /ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest: • kalapüügi- ja jahipidamisõiguse müügist 0,6 mln eurot; • maavara kaevandusõiguse, vee erikasutuse ning saastetasude eest kokku 134,2 mln eurot, millest arvestatakse sihtotstarbeliselt kohalikele omavalitsusüksustele 16 mln eurot ja riigieelarvesse suunatakse 118 mln eurot; • uue tasuna on eelarvesse planeeritud raadamistasu 4 mln eurot. Laekuvatest keskkonnatasudest eraldatakse SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks 14,4 mln eurot, mis vastab minimaalselt riigieelarve koostamisele eelnenud aasta vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule. SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimine toimub keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10 sätete alusel, mille kohaselt on moodustatud 9 valdkondlikku programmi: atmosfääriõhu kaitse, kalanduse, keskkonnateadlikkuse, looduskaitse merekeskkonna, metsanduse, ringmajanduse, veemajanduse ja kaasrahastamise valdkondades. Muud tulud Muud tulud 26,8 mln eurot koosnevad peamiselt Transpordiameti kogutavast teekasutustasust ja teekasutustasu rikkumise eest laekuvatest trahvidest. Teekasutustasud kasvavad järgmisel aastal 6 mln eurot ja teekasutustasu rikkumise eest kogutavad trahvid 0,4 mln eurot. Veel kuuluvad muude tulude hulka viivisintressitulud Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse nõuetel ja kindlustushüvitised teederajatistele tekitatud kahjude eest. Intressi- ja omanikutulud Dividenditulud on prognoositud kogusummas 81 mln eurot äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2024. aasta kevadel pärast 2023. aasta tegelike 123 majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad 2023. aasta eest dividende järgmised äriühingud: AS Tallinna Sadam, Elering AS, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 3.11.2 Kulud tegevuspõhises vaates Kliimaministeeriumi kulud on suunatud Eesti inimestele puhta ja mitmekesise elukeskkonna tagamiseks, ühtlasi toetades loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamist, luues muutuvates oludes eeldusi energiatõhususeks ja taskukohase energia kättesaadavuseks ning liikuvust toetavateks ja kvaliteetseteks transpordiühendusteks. 3.11.2.1 Tulemusvaldkond Keskkond Joonis 45. Keskkonna tulemusvaldkond ja selle maht Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik. 124 Joonis 46. Keskkonna tulemusvaldkonna mõõdikud Keskkonna tulemusvaldkonna peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Tegevused panustavad kõigisse arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond, majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Tulemusvaldkonnas on loomisel uus strateegiline raamistik. Tabel 47. Keskkonna tulemusvaldkonna seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemus- valdkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Keskkonnakaitse ja – Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 Keskkond kasutuse Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 programm Riigi jäätmekava 2014–2020 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027 3.11.2.1.1 Tulemusvaldkond Keskkond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 48. Tulemusvaldkond Keskkond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 Muutus, 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Keskkond -121 813 -184 997 -241 895 -56 898 31% Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm -121 813 -184 997 -241 895 -56 898 31% Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega -8 562 -35 405 -133 578 -98 173 277% kohanemine Õhukvaliteedi parendamine -3 691 -13 390 -12 109 1 280 -10% Kiirgusohutuse tagamine -1 648 -1 811 -1 611 200 -11% 125 Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -11 472 -19 698 -12 515 7 183 -36% Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise -955 -1 023 -2 757 -1 734 169% tagamine Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 763 -3 458 -2 878 580 -17% Jäätmemajanduse korraldamine -6 054 -11 352 -7 014 4 338 -38% Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -1 264 -2 322 -2 008 314 -14% Merekeskkonna kaitse suunamine -2 386 -3 404 -2 890 514 -15% Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -27 480 -36 160 -15 938 20 222 -56% Elurikkuse kaitse tagamine -15 907 -22 408 -17 439 4 969 -22% Metsanduse arengu suunamine -10 301 -13 319 -13 468 -149 1% Jahinduse arengu suunamine -1 383 0 0 0 0% Maatoimingute korraldamine -8 883 -4 450 0 4 450 -100% Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks -9 322 -4 972 0 4 972 -100% tegemine Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 721 -4 663 -4 885 -222 5% Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -6 021 -7 162 -7 028 134 -2% Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele* 0 0 -5 779 -5 779 - *Võrreldes 2023. aastaga on seoses ministeeriumite ümberkorraldustega lisandunud üks programmi tegevus: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele ning kaks programmi tegevust maatoimingute korraldamine ning ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine liikusid valitsemisalade ümberkorralduste tulemusel Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi vastutusalasse. 3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Keskkond Keskkonnakaitse ja kasutuse programm Programmi eesmärk: Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on tagatud. Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Eesti Loodusmuuseum (ELM) ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT). Strateegilised alused, millele programm tugineb, on ümberkujundamisel. Lähiaastate väljakutseks kujuneb piisava rahastuse tagamine keskkonnaeesmärkide täitmiseks. Kuna välisvahendite maht keskkonnavaldkonnas on märkimisväärselt vähenenud ning keskkonnaprobleemide lahendamise rahastamine on ebapiisav, siis on lähiaastate kriitiliseks väljakutseks keskkonnapoliitika jätkusuutliku rahastamine. Jõulisemalt tuleb liikuda „saastaja maksab“ printsiibi rakendamisele. Esimene samm selleks oleks saastetasude osas nende ülesande taastamine, et need läheksid kasutusse saastuse vähendamise, looduse taastamise ja kaitse ning rohe- ja õiglase ülemineku tagamiseks. 126 Täiendavalt tuleb arvestada kogu riigi väljakutsega kiirenevas tempos taastuvenergeetikale üleminekuks, et täita Euroopas ühiselt kokku lepitud kliimaeesmärke ning tagada piirkonna energiajulgeolek. Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamine eeldab, et juba käimasolevate mõjuhindamiste, planeeringute ja keskkonnalubade menetlustele lisandub märkimisväärne hulk uusi menetlusi ning samas kasvab ootus, et menetlused kulgevad oluliselt kiiremini ning asjatundlikumalt. Olemasoleva personaliressursi ning valitsemisalade palgakonkurentsis viimasel redelipulgal olevate töötasudega ei ole sellist puudujääki, rääkimata arenguhüppest, lahendada võimalik. Väljakutse lahendamiseks oleme valdkonda suunanud ulatuslikult RePowerEU vahendeid taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reformiks ja võrguinvesteeringuteks, et hoogustada lubade andmise menetlusi ja tuua turule uusi taastuvenergiavõimsusi. Programmi tegevus: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Programmi tegevuse eesmärk: Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, tegevused ning meetmed, mis toetavad kliimamuutuste leevendamist ja mõjuga kohanemist igal tasandil. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite kontrollimine ja piiramine on tagatud ning vastav poliitika kujundatud ja rakendatud. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi täitmiseks tagatakse kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine kooskõlas riigi arengustrateegiatega ning rahvusvaheliste nõuetega. Suurendatakse elanikkonna teadlikkust kliimavaldkonnas. Tagatakse toimiv ja ajakohane kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, tehakse kliimavaldkonna analüüse ja prognoose, koostatakse ja esitatakse kliimaaruandeid. Tagatakse osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside (f-gaaside) käitlemine ja järelevalve, tagatakse võimekus järk-järgult üle minna alternatiivsetele väikese kliimamõjuga külmaainete kasutamisele. Antakse f-gaase sisaldava toote, seadme (jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, paiksete tuletõrjeseadmete) ja süsteemi käitlemislube. Euroopa Liidu ühine eesmärk on vähendada aastaks 2030 KHG-de heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. See otsus on sätestatud Euroopa kliimamääruses21, mis jõustus 2021. aasta juunis. 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks koostasid KeM ja MKM koostöös 2019. aasta lõpuks riikliku energia- ja kliimakava (REKK), milles lepiti kokku riigi pikaajalised tegevused22. REKKi eduaruanne esitati Komisjonile 2023. aasta kevadel ja ajakohastatud aruanne esitatakse 2024. aasta suvel. „Eesti 2035“ strateegias on kokku lepitud Eesti riiklik kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050 ja strateegia tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti. 08.02.2023 Riigikogu poolt ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/19999 (Euroopa Kliimamäärus): https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1119&from=EN 22 REKK lähtub muuhulgas Riigikogus 2017. aastal vastu võetud arengudokumendist „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050). 127 2021.a avaldas Euroopa Komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi (nn „Eesmärk 55“ pakett). „Eesmärk 55“ paketiga tugevdatakse vahemikus 2023-2026 kaheksat kehtivat õigusakti ja esitatakse viis uut algatust erinevates poliitikavaldkondades ja majandussektorites: kliima, energia ja kütused, transport, hooned, maakasutus ja metsandus. 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta kevadel saavutati kokkulepped mitme “Eesmärk 55” õigusakti osas. Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis on Euroopa Liidu ülese eesmärgina seatud vähendada koguheidet 62% võrreldes 2005. aastaga. Eesmärk on seatud ELi HKSi kuuluvate sektorite üleselt ja riiklikke eesmärke ei ole. Turg reguleerib heite vähendamist läbi turul saadaval olevate lubatud heitkoguse ühikute koguse järk-järgulise vähendamise. Eesti ELi HKSi sektorite kasvuhoonegaaside heide on 2022. aasta andmete kohaselt vähenenud ligi 33% võrreldes süsteemi algusaastaga 2005. 2021. aastal algas ELi HKSi neljas kauplemisperiood, mis on võrreldes eelnevate perioodidega kestuselt pikem, mis omakorda jaguneb kaheks nö eraldusperioodiks (2021–2025 ja 2026– 2030). Kuni käesoleva aasta lõpuni suunatakse kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks riigile iga-aastaselt laekuvatest ELi HKSi enampakkumistuludest vähemalt 50%. Uue kokkulepitud direktiivi kohaselt tuleb enampakkumistulu kasutada 2024. aastast 100% kliimapoliitika eesmärkidele kaasa aitavateks tegevusteks. Samuti laieneb ELi HKS alates 2024. aastast ka meretranspordile. 2027. aastal luuakse lisaks ka uus ELi HKS maanteetranspordi ja hoonete sektorile. Ettevõtete kliimaeesmärkidesse panustamise soodustamiseks viiakse ellu vabatahtliku süsinikuturu riikliku ja ELi raamistiku põhiseid tegevusi. Keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel saab olulise kaaluga olema alanud kliimaseaduse välja töötamine. Riikliku rohereformi tegevuskava raames koostatakse riigi sektorile ühtne keskkonna- ja kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise juhis ning viiakse läbi piloothindamine. Samuti koostatakse juhis kliimamõju hindamiseks KSH ja KMH protsessides ning nõustatakse juhise rakendamisel nii Keskkonnaametit kui ka keskkonnamõju hindajaid. Viiakse läbi kasvuhoonegaaside (KHG) riiklik inventuur ja prognoosid ning esitatakse aruandlus Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Arendatakse veelgi täpsemaks KHG riiklikku inventuuri ja prognoose ning parandatakse andmete kättesaadavust. Kaardistatakse täiendavaid kliimamõjusid vähendavaid meetmeid, analüüsitakse ja rakendatakse KHG heite vähendamise potentsiaali kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi välistes sektorites. Ajakohastatakse vesiniku teekaart. Kliimaministeerium viib ellu LIFE Strateegilise Integreeritud Projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“. Projekti juhtpartner on KLIM, kaasatud on 16 kaaspartnerit sh (KeA, KAUR, KEMIT, EKUK, RMK, ELM). Projekti kestus on 9 aastat ja maht 18,8 mln eurot, millest riigieelarveline omafinantseering moodustab 7,5 mln eurot. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu saadavat enampakkumistulu kasutatakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja direktiivist 2003/87/EÜ tulenevalt, alates 2024. aastast kogu mahus kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse panustavate meetmete elluviimiseks keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi jt seotud programmide kaudu. 2024. aastal kasutatakse nimetatud vahendeid Kirde-Eestis tuuleenergia tootmise arendamise eeldusena paigaldatava radari rajamise tegevusteks; säästva transpordi projektideks sh uute energiatõhusate rongide hankimiseks, raudteevõrgu elektrifitseerimiseks, alternatiivkütuste taristu arendamiseks transpordivaldkonnas, nullheitega sõidukite kasutuselevõtu toetamiseks ning vähese heitega tõhusa ühistranspordi arendamiseks; avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamiseks; rahvusvaheliseks kliimapoliitika alaseks 128 koostööks; energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks EL HKS sektorites; rahvusvahelise kliimapoliitika ja biokütuste teemaliseks aruandluseks ning kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemide koordineerimiseks ja arendamiseks; ressursitõhususe ja/või süsinikuauditite koostamiseks suuremates põllumajandusettevõtetes; samuti kultuuriasutuste valgustuslahenduste energiatõhususe parandamiseks. Alates 2021. aastast saab Eesti kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste. Atmosfääriõhu kaitse seadusega kooskõlas otsustatu alusel toetatakse Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast, külgnevalt teiste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavate meetmetega, kahe pikaajalise (2021-2030) programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes valdkondades: energiatõhususe edendamiseks avaliku sektori hoonetes ning vähese heitega ühistranspordis. 2021-2027 perioodi struktuurivahenditest on plaanitud toetada: kohalike omavalitsuste kliimamuutustega leevendamise ja kohanemise võimekuse tagamist ning kliimateadlikkuse suurendamist, kombineeritud sadeveesüsteemide sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist, mitte heas seisundis veekogude taastamist, üleujutusohu ennetamise ja leevendamise tegevuste elluviimist, meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamist ning elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetamiseks ja õhukvaliteedi seirevõrgustiku korrastamiseks. Taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) edendatakse innovaatiliste rohetehnoloogiate arendamist ja levitamist, et aidata kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, kliimamuutustega kohanemisele ja loodusvarade tootlikkuse suurendamisele (2024. a eelarve 3 mln eurot). Samuti jätkatakse Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014-2021 finantsmehhanismi kliimaprogrammi „Kliimamuutuse leevendamine ja nendega kohanemine“ elluviimist (2024. a eelarve 2,2 mln eurot). Programmi tegevus: Õhukvaliteedi parendamine Programmi tegevuse eesmärk: Õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele, õhuseire on teostatud ja avalikkust teavitatud. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi täitmiseks tagatakse õhu, müra ja kütuse valdkonna õigusraamistik ja õigusaktide rakendamine, tehakse analüüse, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, kontrollitakse tarbimisse lubatud kütuste aruannete nõuetele vastavust, registreeritakse paikse heiteallika või orgaanilisi lahusteid kasutava käitaja tegevus, antakse õhusaaste lube. Peamiseks väljakutseks õhu valdkonnas on erinevate sektorite õhusaaste heitkoguste vähendamine. Kõige keerulisem on saavutada ammoniaagi heitkoguse vähendamise eesmärki. Eesmärk on 1% vähendamist võrreldes 2005. aasta tasemega, seega sisuliselt on tegemist heitkoguse külmutamisega. Ligi 90% ammoniaagi heitkogusest tekib põllumajanduses. Ligi 5% heitkogusest on seotud puidu põletamisega keskmistes ja suurtes põletusseadmetes, mille osakaal on järjepidevalt kasvanud. Kuna energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid, seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. 36% Eestis tekkivatest peenosakestest (PM2,5), 48% mustast süsinikust, 14% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja 78% benso(a)püreenist eraldub koduahjudest. Maanteeliiklusega on seotud 31% lämmastikoksiididest, 6% 129 lenduvatest orgaanilistest ühenditest ning 7% eriti peente osakeste heitkogusest. Nendes sektorites on õhusaastesse panustajate arv väga suur ning heitkoguse vähendamine keerulisem ning aeganõudvam kui ettevõtte tasandil heidete vähendamise kokkulepete saavutamine. Avalikkuse parem teadlikkus heitkoguste tekkesektoritest ning igaühe võimalustest heite vähendamiseks on hädavajalik, et täiendavalt piirata heitkoguseid kohtküttest ja transpordist. Vajalik on kutaoigesti.ee kampaania jätkamine, et parendada elanike teadmisi efektiivsest kütmisest. Eestis teostatakse õhukvaliteedi seiret üheksas riiklikus seirejaamas ja andmed on reaalajas kättesaadavad õhuseire.ee kodulehel. Probleeme õhusaasteainete piirväärtuste tagamisega Eestis pole olnud. Euroopa Liidu liikmesriikides peab olema toimiv riiklike struktuure ühendav kütusekvaliteedi juhtimissüsteem ning vedelkütuste kvaliteedi seireprogramm. Eestis teostatakse kütuste kvaliteedinõuete seiret mootorikütustest sh vedelatest biokütustest ning laevakütustest sh. kergetest ja rasketest kütteõlidest. Lisaks teostatakse kontrolli katlamajades kasutatavatele kütustele. 2022. aastal tehtud strateegilise müra kaardistamise alusel on ligi veerand Tallinna (23,3%) ja kuuendik Tartu (15,5%) elanikest kokkupuutes vähemalt 55 dB liikluse (teeliiklus, raudteeliiklus ja lennuliiklus) müraga. Selline kokkupuude suurendab suure häirituse riski umbes 5% Tallinna ja Tartu elanikel. Niisamuti suureneb väiksel määral nendel müratasemetel südame isheemiatõve haigestumuse risk (ligikaudu 250 inimesel). Halva ruumilise planeerimise tulemusel tekkinud õhukvaliteedi ja müra probleemide lahendamine on keeruline. Koos eri ametkondadega tuleb leida müra vähendamise võimalusi ja neid ka rakendada. Õhukvaliteedi parandamiseks rakendatakse ja uuendatakse teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030. Käivitatakse EL SF toetusmeetmed „Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine“, (2024.a eelarve 2,7 mln eurot). Toetatakse elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamist (2024.a eelarve 4,5 mln eurot). Programmi tegevus: Kiirgusohutuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Kiirgusohutus on tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi täitmiseks tagatakse kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine, antakse kiirgustegevuslube ning kiirguseksperdi tunnistusi ja teostatakse riiklikku järelevalvet. Tagatakse kiirgushädaolukordadeks valmisolek ja neile reageerimine, avaldatakse kiirgusandmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit. Eestis on kiirgusohutus tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiaga (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027). Kiirgusohutuse tagamisel on oluline ka Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine EL-i ja ÜRO kiirgusvaldkonna otsustusprotsessidest, nõutud riikliku aruandluse koostamine erinevatele sihtgruppidele, avalikkuse kaasamine ja teadlikkuse suurendamine. Kiirgustegevused on läbi viidud kiirgustegevuslubade alusel, olemas on kiirguseksperdi tunnustamise süsteem ning järjepidevalt teostatakse riiklikku järelevalvet. Samuti avaldatakse kiirgusandmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit. Aastast 2023 alustas Tööinspektsioon järelevalvet töökohtadel, mis asuvad kõrgendatud radooniriskiga 130 aladel. Selle raames korraldatakse järelevalvega tegelevate Tööinspektsiooni ja Keskkonnaameti inspektoritele pädevuse suurendamiseks radoonialaseid koolitusi, tööandjatele korraldatakse uute nõuete tutvustamiseks radoonialaseid teabepäevi ning avalikkusele suunatud kiirgusalaseid teabepäevi. Kiirgusalase teadlikkuse suurendamiseks jätkatakse iga-aastaste avalikkusele suunatud kiirgusseminaride korraldamist (alates 2022. aastast ka tuumaenergiale suunatud teabepäevad), infomaterjalide koostamist ja looduskiirguse uuringute tegemist, sh vastavate ametnike koolitamist. Kiirgustegevuste ja nende üle järelevalve tegemisel tuleb kiirgusallikatega seotud riskide minimeerimiseks lähiaastatel keskenduda eelkõige mõõduka ja suure ohuga tegevustele. Riiklikult on oluline tagada nii kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimine kui ka valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks. Selleks toimub pidevalt varajase hoiatamise süsteemi ja kiirgushädaolukorraks reageerimiseks vajalike seadmete ja vahendite uuendamine. Järjepidevalt korraldatakse ka hädaolukorrale reageerimise õppuseid. Keskkonnaamet pakub kiirgusohutust tagavaid teenuseid, nt laboratoorsed analüüsid, kiirgustöötajate isikudooside seire, radooni mõõtmine, kiirgustaseme mõõtmised, kiirgusohutushinnangute koostamine, inspekteerimine. Valdkondlikud vajadused ja arengusuunad on väga ressursimahukad (inimressurss, tehnilised ja rahalised vahendid) ning vajavad väga pikaajalist pühendumust ja kindlustunnet finantseerimisallikate osas (nt Paldiski endise tuumaobjekti reaktorsektsiooni dekommissioneerimine, lõppladustuspaiga rajamine, tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ning tuumaprogrammiga alustamise etapid). Hetkel puudub pikaajaline plaan vajalike ressursside tagamiseks, selle soovitava lahendusena on välja pakutud idee tagatisfondi loomisest, tuginedes sh teiste riikide näidetele. Programmi tegevus: Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Lisandväärtus ressursikasutuse suhtes kasvab, ettevõtted pakuvad rohkem keskkonnahoidlikke tooteid-teenuseid ning kasutavad vabatahtlikke keskkonnahoidu tõendavaid ja tõhustavaid meetmeid. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi täitmiseks toetatakse keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika kujundamise ja rakendamisega ettevõtluse üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähenemist, korraldatakse keskkonnatasude deklareerimist, väljastatakse ökomärgiseid ning Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) tunnistusi ning arendatakse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume nende laiemaks rakendamiseks avalikus sektoris. Ringmajanduse valdkond on viimastel aastatel kiires tempos arenenud. Eesti tugevuseks saab pidada meie väiksust ja võimet arendada uusi suundi kiirelt ja tõhusalt. Samas on ringmajandus ka nö uuesti avastatud vana ehk parandamiskultuur, vajalike tarvete ühiskasutus või ressursside optimaalne kasutamine on olnud meie praktika pikka aega. Samuti saab tugevusena välja tuua selle, et Eestis soodustavad ringmajandusele üleminekut järjest tekkivad ringkasutuspõhised algatused. Uue rahastamisperioodi puhul oleme valdkonnale ette näinud ka edendavad ja üleminekut kiirendavad toetused. Aktiivselt on arendamisel ka äridiplomaatia suund, kus on oluline välispartnerite toetus ja aktiivne kaasamine. Tugevuseks ringmajanduse arendamisel on digilahendused, kuna nende kasutus on üks peamistest ringmajanduse hõlbustajatest. Samas on selgunud, et kitsaskohaks on asjaolu, et Eesti seadusandluses ei ole praegu ringmajanduse põhimõtteid kirjeldatud, mis omakorda teeb keeruliseks nende süsteemse järgimise. Kohalike 131 omavalitsuste roll teadlikkuse tõstmisel on kriitilise tähtsusega kohalike kogukondade (sh ettevõtjate, tarbijate) harimisel, kuid omavalitsustes on ressursside puudus. Ringmajanduse arendamisel on seega väljakutseks küsimus, kuidas tagada ringmajanduse põhimõtete läbiv kasutus ja arusaam nii ühiskonnas üldiselt kui ka erinevates poliitikavaldkondades. Eesti olulisim väljakutse on omada head metoodikat, kuidas ringmajanduse ahelaid kaardistada ja hinnata, et seejärel juba pakkuda praktilisi teadmisi, kuidas neid kujundada. Järgnevatel aastatel on vajalik soodustada ringmajanduspõhist tootearendust (sh ärimudelid, finantseerimisskeemid) ning tagada, et tootmine ja tarbimine toetuksid väärtuspõhise ringmajanduse põhimõtetele ning lähtuksid jäätmehierarhiast ja tarbijate reaalsetest vajadustest. Samuti on vajalik kasvatada sekundaarse materjali turunõudlust. Ka ökoinnovatsiooni valdkonda tuleb edasi arendada ning soodustada koostööd avaliku sektori, ülikoolide ja ettevõtete vahel uute keskkonnahoidlike lahenduste väljatöötamisel. Eesti üheks kitsaskohaks on madal ressursitõhusus. Et parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet ning vähendada tootmises tekkivaid jäätmeid ja jääke, jätkatakse struktuurivahenditest ning Taaste- ja vastupidavuskavast ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamise toetamist (eelarve 2024.a 10,9 mln eurot). Laiem eesmärk on vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikkust. See hõlmab nii ringmajanduse tehniliste ekspertide koolitamist, investeeringuid uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ringmajanduse suunal kui ka jätkusuutlikuks jäätme- ja materjalimajanduseks vajalikke füüsilise ja digitaalse infrastruktuuri arendusi. Programmi tegevus: Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud vastavus keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse keskkonnamõju tõhusa maandamise meetmeid, kooskõlastatakse planeeringuid ja projekte, otsustatakse KMH/KSH algatamise vajalikkuse üle ning antakse sellekohaseid seisukohti, väljastatakse litsentse KMH juhtekspertidele, menetletakse keskkonnavastutuse juhtumeid. Kliimaministeerium osaleb erinevate piiriülese mõjuga või riigi eriplaneeringutega seotud KMH/KSH menetlustes ja seisukohtade kujundamises. Paralleelselt on käimas suuremad projektid, nt Rail Baltic ja Helsingi-Tallinna tunnel. Valitsemisala peamine roll taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel seisneb taastuvenergeetika taristu rajamise eelduste ja võimaluste väljaselgitamisel, pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi, et leida võimalused loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks. Selle rolli täitmiseks on valitsemisala pakutavad teenused seotud peamiselt planeerimistegevuse, keskkonna (strateegilise ja Natura) mõjude hindamise, keskkonnalubade väljaandmise, optimaalsete looduskaitseliste piirangute kehtestamise ning otsustamise aluseks oleva täpse ja kvaliteetse keskkonnaandmestiku tagamisega. Alustatud on keskkonnamõju hindamise teenuse kaasajastamisega digiühiskonna toimimisele vastavaks – eesmärgiks on kiire, automatiseeritud, kasutajakeskne ja andmepõhine teenus. 132 2022.a augustis viidi läbi audit, mh keskkonnamõjude hindamise protsessile, eesmärgiga kiirendada taastuvenergiaprojektide elluviimist. Audit keskendus eeskätt tuuleparkide loomise kiirendamisele – vajalik on töötada välja seadusandluse muudatused, et kiirendada menetlusprotsesse, sh mõjuhindamise valdkonda. Programmi tegevuse mahu suurenemine võrreldes 2023.a tuleneb peamiselt taaste- ja vastupidavusrahastust lisandumisest (RePowerEU), 2024.a eelarve 1,6 mln eurot. Programmi tegevus: Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et on saavutatud keskkonna kui terviku kaitse. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse tööstusheite ja kemikaalipoliitikat, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, korraldatakse riigi poolt suletud prügilate järelhooldust ja -seiret, töötatakse välja ühtse keskkonnakaitseloa kontseptsioon, teostatakse riiklikku järelevalvet, antakse keskkonnakomplekslube. Ministeeriumi ja valitsuse ülesandeks on valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamine, EL-i otsustusprotsessis osalemine, EL-i õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest (Basel, Stockholm, Minamata) tulenevate nõuete täitmine, sh aruandlus ja muu rahvusvaheline koostöö. Samuti õigusraamistiku ja juhiste loomine, suhtlus huvigruppidega, tööstusheite valdkonna koordineerimine õigusaktide ja uuringute alusel. Tööstusheite valdkonnas on lähiaastate prioriteediks tööstusheite direktiivi muudatusettepanekute osas Eesti seisukohtade esindamine ning hilisem direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse. Kemikaalipoliitika kujundamisel on oluline jätkata ohutu materjaliringluse põhimõtte juurutamist, tagamaks, et materjale saaks võimalikult palju ringlusse võtta. Samuti tuleb jätkata panustamist üleriigilise kemikaalikorralduse tõhustamisse ja tõsta teadlikkust kemikaalidest kui läbivast valdkonnast. Samuti keskendutakse keskkonnakaitseloa põhimõtete ülevaatamisele. Kliimaministeerium on seadnud eesmärgiks keskkonnakaitselubade süsteemi korrastada ning on selle jätkusuutlikuks ja terviklikuks toimeks alustanud 2021. aastal projektiga "Keskkonnakaitseluba 3.0". Projekti eesmärk on tagada keskkonnakasutuse reguleerimiseks ühtsetel alustel, tasakaalustatud keskkonna kasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning halduskoormust vähendav avalik teenus. Tegevused panustavad keskkonnainfo kättesaadavusse ning üldise keskkonnaandmete avalikustamisesse, et suurendada kodanike juurdepääsu keskkonnaalaste haldusotsuste ülevaadetele ning tõhustada avalikult kättesaadava keskkonnateabe kvaliteeti. Lisaks algas 2022. aasta septembris projekt „Välisõhu andmepõhise aruandluse mudeli piloteerimine“ (edaspidi projekt), mis kestab 2024. aasta lõpuni. Selle raames analüüsitakse põletusseadmete käitajate aruandluskohustuste automatiseerimise võimalusi ja luuakse andmepõhise aruandluslahenduse prototüüp. Üks osa projektist on lubadega seotud välisõhu omaseire andmete esitamise lihtsustamise ja automatiseerimise võimaluste analüüs. Eesti koos teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega on võtnud endale mitu struktuurseid muudatusi eeldavat kohustust aastateks 2030 ja 2050 nii kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse kui ka tervikuna kestliku arengu saavutamise vallas. Seda peab toetama keskkonnaeesmärkide saavutamist edendav ja ühiskonna ootustele 133 vastav keskkonnakasutuse tasustamine. Tasumäärad jäätmete, vee ja välisõhu valdkondades on püsinud pikalt muutumatuna ega ole enam keskkonnakasutuse hinnastamisel adekvaatsed. Saastetasude muutmise eesmärk on senisest tõhusamalt rakendada põhimõtet, et saastaja maksab, vähendamaks saasteainete paiskamist õhku, heitveega saasteainete juhtimist keskkonda ning ladestatavate jäätmete hulka, soodustades taaskasutust. Saastetasu määrade kehtestamisel on lähtutud eeskätt saasteaine ohtlikkusest, et keskkonnale ja inimese tervisele ohtlikumad saasteained oleksid kõrgemalt maksustatud kui vähemohtlikud saasteained. Samuti ajakohastatakse põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära, sh eesmärgiga saavutada taastumatu loodusvara tõhus kasutamine. Uue tasuliigina kehtestatakse raadamisõiguse tasu, ehk metsamaa muutmine muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasust laekunud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt, et maakasutussektoris suurendada seotud süsiniku varu ja parandada süsiniku sidumist, pidades silmas elurikkuse eesmärke. 2024.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu poole toetused, sh ÕÜFi toetus pärandmõjude likvideerimiseks, milles raames tegeletakse kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamise ja jäätmekäitluse piirkondliku arendamisega. Programmi tegevus: Jäätmemajanduse korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Efektiivne ja innovaatiline jäätmekäitlus, mis vastab jäätmehierarhiale. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse jäätmekäitlusega seotud poliitikat, antakse välja jäätmelube, tehakse analüüse, koostatakse ja esitatakse aruandeid, korraldatakse jätkuvalt riigiomandis maalt jäätmete koristamist, teostatakse riiklikku järelevalvet. Ringmajanduse edendamisel on jäätmekäitluse korraldamine üheks oluliseks osaks. Eestil on jätkuvalt probleeme suurenenud jäätmetekkega ning madala jäätmete liigiti kogumisega. Jäätmeid võetakse vähe ringlusse ja jäätmete lakkamise kriteeriumeid rakendatakse vähe. Puudusi esineb jäätmekäitluse andmetes, kus olemasolev andmete ajakohasus ei ole piisav ning vaja on arendada reaalaja andmeid. Nende kitsaskohtade ja probleemide ületamiseks on töös erinevaid seadusandlikke muudatusi ning projekte. Näiteks algas 2022.a jäätmete valdkonna digitaliseerimise projekt, mis viiakse ellu KLIM ja MKM koostöös ning mille eesmärk on jäätmevaldkonna andmete digitaliseerimise piloteerimine. Tervikuna on oluline jõuda jäätmehierarhiat rakendava jäätmekäitluseni, arendades üle Eesti välja optimaalne ja toimiv jäätmete liigiti kogumise taristu ja ringlussevõtu võimekus ning leida stiimulid liigiti kogumise edendamiseks. Seejuures on oluline koostöö riigi, KOVi, tarbija ja jäätmekäitleja vahel ühiste eesmärkide saavutamiseks. Hiljemalt 2023. a kehtestatakse uus Riigi Jäätmekava kuni 2028. 2024.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu 41% toetused, sh ÕÜFi toetus pärandmõjude likvideerimiseks, milles raames tegeletakse kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamise ja jäätmekäitluse piirkondliku arendamisega. Programmi tegevus: Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Maapõueressursid on kasutatud säästlikult ja jätkusuutlikult. Tegevuste kirjeldus 134 Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue kaitse ja kasutamise poliitikat, koostatakse maavarade maakondlikud teemaplaneeringud, antakse maavara kaevandamisega seotud lube, samuti geoloogiliste uuringute, kivimi, kaevise või katendiga seotud lube, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesti vajab jätkuvalt maapõueressursse ja toormeid, et tagada Eesti majandusareng, kuid seda mitte vaid kasvava ressursside ammendamise arvelt. Tähtis on kaevandamise ruumiline planeerimine ning õigusruumi loomine. Lisaks on oluline tagada kaevandatud alade korrastamine ning tõsta arendajate motivatsiooni kaevandatud alade senisest kiiremaks korrastamiseks ja parimate võimalike tehnikate juurutamiseks, mis aitaks vähendada mäetööstuse keskkonnamõju. Seejuures on maapõueressursside kasutamise suunamisel oluline lähtuda ressurssidest võimalikult suure lisandväärtuse saamisest ning laiemalt suurendada ringmajanduse põhimõtete rakendamist, et tekiks minimaalselt kadusid ja väheneks jäätmeteke. Maakasutuse jätkusuutlikkuse edendamiseks tuleb tagada kaevandatud alade korrastamine, sealhulgas ka vanad mahajäetud karjäärid, hüljatud või ammendunud turbatootmisalad ja vanade kaevanduste varingud ning vajumid, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale ja takistavad maa otstarbekat kasutamist. Maapõueressursside kasutamine peab toimuma jätkusuutlikult, avatud menetluse põhimõtetest lähtuvalt ning maavaradega seotud teave tuleb hoida kaasaegsete infosüsteemide kaudu pidevalt kättesaadav ja ajakohane. Oluline on jätkuvalt leida põlevkivi töötlemisel tekkivatele jäätmetele, tuhale ja aherainele, aga ka poolkoksile, efektiivset rakendust ja suurendada taaskasutust. Selleks on vajalik kaardistada tekkinud jäätmete kogus ja koostis ning jätkata uuringutega, mis toetavad põlevkivi kaevandus- ja tööstusjäätmete taaskasutust, otsese toormena või teisese toormena, kasulike komponentide eraldamiseks ja kasutuselevõtuks. Oluline on kasutada riiklikel taristuobjektidel aherainet. 2023. a lõppevad ResTA maapõueressursside väärindamise TA projektid, mille raames keskenduti kriitilisi elemente sisaldavate maapõueressursside otsingute, uuringute ja kasutuselevõttu hindavatele teadusuuringutele. 2022. a sügisel kinnitati HTM-MKM ühise Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava alusel maapõueressursside teekaardid. 2023. a alustavad HTM-MKM teadus- ja arendusprogrammide toetusmeetme väljatöötamisega, kus üheks valdkonnaks on maapõueressursside väärindamine. Ohutu elukeskkonna tagamiseks on vajalik korrastada vanad allmaakaevandamisega seotud varingud ja vajumid ning korrastamata ehitusmaavarade karjäärid. Perioodil 2023-2029 on kavandatud korrastustööd ÕÜFi ja SFi raames mahajäetud karjääride, ammendunud turbatootmisalade või jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisega seotud tegevused. Programmi tegevus: Merekeskkonna kaitse suunamine Programmi tegevuse eesmärk: Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat, toetatakse mereuuringuid teadmiste puudujääkide vähendamiseks ning töötatakse välja ja rakendatakse meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane, antakse vee erikasutuslube ning mereuuringulube. 135 Eesti korraldab merekeskkonna kaitset koostöös teiste Läänemere riikidega. Eesti elanikele on kõige murettekitavam rannikumere olukord – seal on eutrofeerumise tagajärjed kõige ilmsemad. Mere kestlikku kasutamist võimaldavate tegevuste määratlemiseks ja soodustamiseks koostatakse pikaajaline kava (nn sinimajanduse kava). Ajakohastatakse mere vesiviljelusega seotud keskkonnanõuded Läänemere piirkonnas ning toetatakse vesiviljeluse kahjulikku mõju leevendavate meetmete rakendamist, et soodustada kestlikku vesiviljelust. Maailmamere seisundi ohustatuse ja rahvusvahelise meretranspordi mõju kasvu tõttu on vaja tagada rahvusvaheliste kokkulepete ratifitseerimine Eestis ning nende jõustamine nii Eesti merealal kui ka väljaspool riikide jurisdiktsiooni olevatel merealadel. Ratifitseerimist vajab ka 2023.a juunis vastu võetud ÜRO ookeanide rahvusvahelistes vetes kaitsealade moodustamise leping. Eesti mereala seisundi parandamiseks tuleb ajakohastada kogu senine merekeskkonna kaitse korraldus, sh võtta merealad tõhusa kaitse alla, ajakohastada keskkonnanõuded merelistele tegevustele, otsustada merekeskkonna kaitse seaduse koostamise vajalikkus ning tõhustada keskkonnaalast järelevalvet merel. Programmi tegevus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse ja rakendatakse meetmeid veekogumitega seotud eesmärkide saavutamiseks, sh paisudel kaladele läbipääsu tagamiseks, põllumajandusliku hajukoormuse, maaparandushoiust tingitud koormuse, ohtlikest ainete koormuse ja veevõtust tingitud koormuse vähendamiseks, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tagamiseks ja üleujutuste mõjude maandamiseks. Eesmärkide saavutamiseks korraldatakse veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni taotlemist, antakse veelube, tehakse veekogumite seiret, hinnatakse veekogumite seisundeid ja koormusi, seejuures ajakohastades seisundi hindamise metoodikat, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet. Vaatamata veevaldkonnas tehtud investeeringutele ja rakendatud erinevatele kaitsemeetmetele ei ole veekogumite seisund viimase 12 a jooksul paranenud. Ligi poolte pinnaveekogumite ning veerandi põhjaveekogumite puhul on vähemalt hea seisundi eesmärk jätkuvalt saavutamata23. 2022–2027 veemajanduskavades on seatud eesmärgiks saavutada 2027. aasta lõpuks 65% pinnaveekogumite ja 74% põhjaveekogumite vähemalt hea seisund. Samas VMK eesmärkide saavutamine on ebarealistlik, kuna selleks vajalikele tegevustele puudub rahaline kate (vajak ca 165 mln eurot). Samuti ei vasta vajadustele vete seisundi hindamise süsteem, sh on alarahastatud veekogumite seire, vananenud on seiretaristu. Selle tagajärjel on veekogumite seisundi hinnangud madala usaldusväärusega ja ei võimalda tuvastada mitte hea seisundi põhjuseid. Uurimusliku seire rakendamise tase on Eestis madal, mistõttu asjakohased ja teaduspõhised saasteallikate ohjamise kavad ja veekogude elustikku taastavad hüdromorfoloogilised meetmed on jäänud välja töötamata. Eestis on kõrge ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tase ja teenusega liitunute osakaal (ühiskanalisatsiooniga on liitunud 82% ja ühisveevärgiga 87% elanikkonnast). Samuti on elanikkonnale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind taskukohane, keskmiselt moodustab hind 1,1% 23 Eesti pinnaveekogumitest 53% (2020. a) ja põhjaveekogumitest 74% (2020.a) on heas seisundis. 136 leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (OECD soovituse kohaselt ei tohiks hind olla kõrgem kui 3- 5%). Siiski tuleb lähitulevikus valdkonnas ellu viia olulisi muutusi, kuna toetusrahade abil rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitaristu nõuab ulatuslikke reinvesteeringuid, mida olemasoleva veeteenuse hinnaga pole võimalik katta. Riik peab välja töötama veeteenuse reformi strateegilise teekaardi, et tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse toimepidevus ja jätkusuutlikkus. Samas ei vasta paljud individuaalsed joogi- ja reoveelahendused nõuetele. Uuringud näitavad, et oma kaevuvett tarbivatest inimestest, keda on ligikaudu 12%-15% elanikkonnast, tervelt 60-70% ei saa tervisele ohutut joogivett. Sageli on põhjuseks lekkivad kanalisatsiooniehitised (reovee kogumismahutid, septikud jms) ning nende mitte nõuetekohane tühjendamine. Tuleb välja töötada lahendus individuaalsete reoveesüsteemide haldamiseks ja tagada nende süsteemide tühjendamise teenus. Rohkem tuleb tähelepanu pöörata sademevee käitlusele, et juba planeeringute koostamise etapis arvestataks sademevee kohapealse käitluse võimalustega ning vajadusel kavandatakse ja ehitatakse sobivad eesvoolud ja vooluhulga ühtlustamise lahendused eesmärgiga vähendada liigniiskust ja üleujutusi ning ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude kaudu keskkonda jõudvat reostuskoormust. Reoveepuhastite ülevooludest keskkonda sattuvat reostuskoormust aitab vähendada ka ühisvoolse kanalisatsiooni ümberehitamine lahkvoolseks. 2021-2027 perioodi struktuurivahenditest on plaanitud toetada: kohalike omavalitsuste kliimamuutustega leevendamise ja kohanemise võimekuse ning kliimateadlikkuse suurendamist, kombineeritud sadeveesüsteemide sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist, mitte heas seisundis veekogude taastamist (2024. a eelarve 1,4 mln eurot), üleujutusohu ennetamise ja leevendamise tegevuste elluviimist (2024. a eelarve 0,4 mln eurot). Olulisemad valdkonna tegevused: • Muudetakse ohutuks jääkreostusobjekte, et vähendada endistest tööstusaladest tulenevat ohtu põhjaveele, pinnaveekogumitele ja inimeste tervisele. Eemaldatakse saastunud pinnas ning antakse üle pädevale jäätmekäitlejale endiselt Ahtme mnt 88 asfaltbetoonitehase territooriumilt ja Kiviõli keemiatööstuse jääkreostusalalt. Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuringuga tuvastatakse piirkonna veeressursside piisavus ning selgitatakse vajalike investeeringute maht alternatiivsete veeressursside kasutuselevõtuks, et tagada joogivesi piirkonna elanikele ja veeressursside piisavus ka olemasolevatele ning perspektiivsetele tööstustele. Tegevusteks on kavandatud ÕÜFist kokku 3,8 mln eurot. • Jätkatakse LIFE integreeritud veemajanduse projekti elluviimist kuni aastani 2028. a lõpuni, mille raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikke meetmeid. 10 aastat kestva projekti kogumaksumus on ca 16,7 mln eurot. • 2024.aastal testitakse Pahnimäe jääkreostusalal in-situ puhastusmeetodit, rändetakistustest lahendatakse Võsu jõe Mere ja Metsa paisud, koostatakse Pada jõe Unukse-Mahu maantetruubi põhiprojekt ning hangitakse Purtse jõe Püssi paisu ehitustööd. Samuti avatakse 2024. aastal Aidu karjääri loodusrada, lõpule jõuavad põhjaveeuuringud ning Purtse jõkke asustatakse 14 000 noorkala. • Programmi tegevuse eelarve maht väheneb ca 19,7 mln eurot, seoses veemajandustaristu rekonstrueerimise investeeringutoetuse lõppemisega. Uuel EL eelarveperioodil ei ole veemajandustaristu toetamiseks vahendeid kavandatud. • CO2 vahenditest suunatakse reoveepuhastuse energiatõhususe tõstmiseks 25 mln eurot. 137 Programmi tegevus: Elurikkuse kaitse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse looduskaitsepoliitikat, kavandatakse meetmeid liikide ja elupaikade soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse saavutamiseks muutuvas kliimas ning korraldatakse nende rakendamist. Taastatakse elupaiku, tõrjutakse võõrliike, tehakse eluslooduse rakendusuuringuid, inventuure ja seiret, hinnatakse liikide ja elupaikade seisundit ja kaitse korraldamise tulemuslikkust, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, võetakse loodusväärtusi riikliku kaitse alla, koostatakse tegevuskavasid ja kaitsekorralduskavasid (sh üle-euroopalise loodusväärtuste võrgustiku Natura 2000 kaitse tõhusaks korraldamiseks), makstakse looduskaitsekompensatsioone, arendatakse andmebaase ja veebiteenuseid, antakse lube ohustatud liikidega legaalseks kaubitsemiseks, antakse looduskaitse piirangutega seotud kooskõlastusi ja lube, teostatakse riiklikku järelevalvet, jagatakse looduskaitseteavet, arendatakse ökosüsteemiteenuste kaardistamise hindamise ja taastamise süsteemi jm. Eesti maismaast koos siseveekogudega on looduskaitseseaduse alusel kaitstavate objektidena (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, üksikobjektid) kaitse all 20,6%24 ja merest koos majandusvööndiga 18,7%. Oluline osa kaitstavast territooriumist on range kaitse all – 12,2% maismaapindalast. Lisaks sätestatakse looduskaitse eesmärkide saavutamiseks kitsendusi ka muudel objektidel nagu näiteks ranna- ja kaldaalad, kaitsealuste liikide leiukohad jmt. Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega. Käivitatud on protsessid tagamaks, et aastaks 2030 kaitstakse ELis vähemalt 30% EL maismaast ja merealast ning üle-euroopalisse loodusvõrgustikku on lõimitud ökoloogilised koridorid. Toimub elupaikade (mh sood, metsad, pärandniidud, vooluveekogud) ja liikide kaitse, taastamine ja tegevused nende soodsa seisundi saavutamiseks, et ühegi EL kaitsealuse elupaiga ja liigi kaitsesuundumus ja seisund ei halveneks ning ebasoodsas seisundis olevatest elupaikadest ja liikidest 30% saavutaks aastaks 2030 soodsa seisundi või näitaks selget positiivset suundumust paranemise poole. Koostatakse ja rakendatakse looduse taastamise kava vastavalt EL määrusele. Looduskaitsepiirangute kompenseerimine vajalikus mahus, sh toetuse maksmise jätkamine, sh väljaspool Natura 2000 alasid kaitstavate metsade omanikele Vabariigi Valitsuse poolt eraldati saamata jäänud tulu kompenseerimiseks erametsaomanikele, kellel on metsaraie keelatud, sh piiranguvööndites ja hoiualadel, et nad saaksid võrdsetel alustel toetust 1,1 mln eurot aastas. Toetusvahendid on suunatud ÜPP Natura erametsamaa toetuse meetmesse „Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades“, katmaks määrade tõstmisest ja toetatavate alade laiendamisest tulenevat lisavajadust. Tõhustatakse kaitstavate liikide, sh hanede poolt tekitatud kahju ennetamise ja kompenseerimise süsteemi. 2024.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu poole toetused, millest olulisemad valdkonna tegevused: • Jätkatakse LIFE-IP projekti “Loodusrikas Eesti” elluviimist kuni aastani 2029. Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit 24 Looduskaitse arvudes 2022 (arcgis.com) 138  kogumaksumusega 19,4 mln eurot kümne aasta jooksul, millest välisabi 60% ehk 11,6 mln eurot. (2024.a eelarve 1,82 mln eurot). • Samuti jätkatakse Eesti-Läti ühise LIFE projekti „Puisniitude taastamine ja jätkusuutliku majandamise edendamine Eestis ja Lätis“ elluviimist kuni aastani 2026. Projekt keskendub puisniidu alade taastamisele Eestis ja Lätis, jätkusuutlike lahenduste loomisele hooldamisel ja avalikkuse teadlikkuse tõstmisele puisniitude loodus- ja kultuuripärandist ning nende kaitsest ja majandamisest. Projekti kogu eelarve 6,7 mln eurot (2024.a eelarve 1,1 mln eurot). • Ühtekuuluvusfondist toetatakse elupaikade taastamist kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks ning linnade rohestamiskavade koostamist ja elluviimist Lisaks alustatakse Kurtna järve veerežiimi taastamistöödega, mida rahastatakse ÕÜFist. • Eesti-Šveitsi koostööprogrammist toetatakse bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, mille raames töötatakse välja uuenduslikud seiretehnoloogiad ja lahendused ning rakendatakse kaitsemeetmete tulemuslikkuse süstemaatiline hindamine (2024.a eelarve 2,1 mln eurot). Programmi tegevus: Metsanduse arengu suunamine Programmi tegevuse eesmärk: Metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik kasutamine, jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on tagatud. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse metsa- ja jahinduspoliitikat, antakse vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistusi, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, peetakse metsaressursi ja geenireservmetsade arvestust. Samuti antakse metsakorraldajate kutsetunnistusi ja metsakorraldustööde tegevuslube ja jahinduse valdkonna lube, avaldatakse metsastatistikat, metsateatised registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse erametsaomanikega vääriselupaiga kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid ja metsataimi. Eesti metsamaa pindala on 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimase kümnendi jooksul suurenenud. Riigimetsamaa 1,08 mln hektarist on nüüdseks range kaitse all neljandik ning kogu metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 18,1% (SMI 2022 järgi). Võrdlusena 2010. aastal 10%. Eeldatavalt esitatakse Riigikogule 2023. aastal uus metsanduse arengukava aastani 2030, mis sätestab järgneva kümnendi metsanduse arengusuunad. Järgmiste aastate peamisteks väljakutseteks on arendada kaugseire võimalusi, töötada välja regionaalsed või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate majandamisvõtete mõju selgitamiseks süsinikubilansile. Samuti on väljakutseks puidu keemilise väärindamine võimekuse puudumine. Puidu väärtusahelas on seni tähelepanu pööratud puidu mehhaanilisele väärindamisele. Nii metsanduse, kui ka puidu mehhaanilise töötlemise valdkonnas on Eestis olemas kaasaegne teadmus, tugev ettevõtlussektor võimekusega investeerida tänapäevastesse tehnoloogiatesse. Kuid puidu keemilise väärindamise valdkond on kodumaise kapitali poolt väga nõrgalt kaetud, seega on üheks fookuseks puidu komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased teadusuuringud. Investeeringute tegemiseks oodatakse riigilt strateegiliste sihtide seadmist ja kinnitamist. Puidupõhistel kestvustoodetel on kliimamuutuste seisukohast oluline roll. Puitu kasutatakse Eesti kaasaegses arhitektuuris seni vähe, seega tuleb selle kasutamist ehitistes ja insenertehnoloogilist 139 arendamist senisest rohkem toetada, ning silmapaistvaid (sh avaliku sektori) näidisehitisi rajada (näiteks Loodusmuuseum ja Keskkonnamaja). Keskkonnakestliku ehitisena aitab Loodusmaja/Keskkonnamaja leevendada inimtegevuse kahjulikke kliimamõjusid. Keskkonnamaja projekti kohta on koostatud CO2 jalajälje analüüs kogu hoone elutsükli ulatuses – see on esimene selline suure hoone analüüs Eestis. Puitehitis lukustab endas süsihappegaasi ja Keskkonnamaja hoonetesse seotakse aastakümneteks ligikaudu 3900 tonni süsinikku. Samuti on puidu kasutamise jalajälg palju väiksem teiste ehitusmaterjalidega võrreldes. Keskkonnamaja on kavandatud liginullenergiahoonena. Erametsanduse arengut ja kestlikkust toetatakse tugisüsteemi abil, mille kaudu suunatakse metsaomanike ühistegevust metsade kasvatamisel ja kasutamisel sh toetatakse erametsade metsauuendustööde tegemist võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega. Jätkatakse vääriselupaikade vabatahtlikuks kaitseks lepingute sõlmimist erametsaomanikega. Samuti jätkuvad uuringud nii olulist majanduslikku kahju põhjustavate metsapatogeenide leviku analüüsimiseks ning kahjude prognoosimiseks, kui ka kuivendatud metsade süsinikusidumise osas. Programmi tegevus: Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ja avalikustatakse ilmavaatlusandmeid, koostatakse ilmaprognoose ja hoiatusi, antakse mudelprognoose, analüüsitakse ja avaldatakse kaugseire andmeid, osutatakse lennumeteoroloogia teenust jm. Eesmärgi saavutamise oluliseks tegevuseks on üleriigilise hüdrometeoroloogilise seiretaristu väljatöötamine ja rakendamine. Hüdrometeoroloogiline seirevõrk (sh ilmajaamad) vajab järjepidevaid investeeringuid ning tuleb luua avaandmete jagamismehhanism. Ilmainfo on fundamentaalseks aluseks kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel. Viimase juures on eriti oluline varajase hoiatussüsteemi toimivus. Ühelt poolt on usaldusväärsete prognooside ja hoiatuste aluseks nõuetele vastavad ja kvaliteetsed vaatlusandmed. Vaatlusandmete kogumiseks on vajalik jätkusuutlik ja toimepidev seirevõrk. Teisalt on oluline keskpika, lühiajalise ja ülilühiajalise (nowcasting) ilma prognoosimise mudelite arendamine. Viimased aitavad muutuvast kliimast tingitud ekstreemseid ilmaolusid õigeaegselt prognoosida, tagades nii rahva elu, tervise kui vara kaitse ning samuti elutähtsate teenuste toimimise. Keskkonnaagentuuri staatus „single voice“ ilmavaldkonnas aitab tagada riigi garantiiga kohalikule spetsiifikale vastava ja kvaliteetse ilmateenuse. Omades võimekust tagada operatiivne ilmateenus, sh meteoroloogilised ja hüdroloogilised prognoosid ja hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta, teenindatakse riigiasutusi, lennundus-, laevandus- ja maanteetranspordiga tegelevaid ettevõtteid ning rahvusvahelisi organisatsioone vastavalt koostöölepetele ja kehtivatele õigusaktidele. Teenuse tarbijate tähelepanu suunatakse ohtlike ilmastikunähtuste esinemisega seotud hoiatuste mõjupõhisusele, aidates aru saada, millised tagajärjed võivad erinevate ilmasituatsioonidega kaasneda ning kuidas oleks õigem ühes või teises situatsioonis käituda. 140 Meteoroloogiliste, hüdroloogiliste, keskkonna- ja kliimaandmete tasuta ja piiramatu kättesaadavaks tegemine on kasvav trend nii globaalselt kui ELi siseselt. WMO kinnitas äsja uuendatud andmepoliitika, mis hõlmab seirejaamade, satelliidi-, radarite, raadiosondide, pilootpallide ja lennukitelt mõõdetavad andmete laiemasse kasutusse andmist. ELi avaandmete direktiiv koos väljatöötamisel oleva rakendusaktiga puudutab mh väärtuslike andmete avalikustamist. Suur osa meteoroloogilisi, hüdroloogilisi, keskkonna- ja kliimaandmeid on väärtuslikud andmed ning riigil on kohustus teha need rakendusliidese kaudu kättesaadavaks masinloetaval ja hulgi allalaaditaval kujul. Nõue dikteerib arendustööde vajaduse, esialgne tähtaeg vastavusse viimiseks on sügis 2023. Ilmateenused on tihedalt seotud infotehnoloogia valdkonnaga. Juba täna on igapäevase töö osaks automatiseeritud tööprotsessid ja masinad, mis ühelt poolt võimaldavad operatiivset ja kvaliteetset andmete kogumist, töötlemist ja edastamist ning teisalt mahukate ja keeruliste prognoosarvutuste tegemist, et tagada soovitud tulemuste tähtaegsus ja operatiivsus. Teenuste arendamisega samal ajal toimub hüdroloogilise ja meteoroloogilise seirevõrgu ajakohastamine. Prognoosteenuse kvaliteedi parandamiseks ning ühiste teenuste väljatöötamiseks tihendatakse koostööd rahvusvaheliste partneritega. Alates 1. detsembrist 2020 on Eesti Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) kahekümne kolmas täieõiguslik liige. Täisliikmelisus võimaldab Eestile juurdepääsu ECMWFi superarvutile ja arhiveerimisruumile, samuti hääleõigusele ECMWFi nõukogus. Prognooside tegemisel ning üldise teadlikkuse suurendamiseks võetakse lisaks arvesse ka kolmandate osapoolte edastatud andmeid. Samuti arendatakse edasi siseveekogude hüdroloogilist prognoosimist ja võimalusi prognoosi pakkumiseks nii üleujutusohtlikel veekogudel kui ka muudel suure avaliku huvi (süstamatkajad, kärestikuaerutajad jt) all olevatel siseveekogudel. 2021. aasta kevadel valmis riiklik ilmaäpp ILM+, mis aitab olla alati kursis kõige värskema ilmainfoga. Programmi tegevus: Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine Programmi tegevuse eesmärk: Toimiv erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb keskkonnahariduse kvaliteet ning järjepidevalt elanike keskkonnateadlikkus; usaldusväärne ja ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav, keskkonnaseisundi kohta on teave olemas ning inimestel on selle põhjal võimalik igapäevaelus keskkonnateadlikke valikuid teha. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnaharidus) poliitikat, sh viiakse ellu keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava, edendatakse keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd erinevate osapooltega, korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi. Edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust, korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse teabematerjale, avaldatakse keskkonnateavet, arendatakse riiklikke keskkonnaseire programme, viiakse läbi keskkonnahariduse ja -teadlikkuse alaseid uuringuid jm. Keskkonnahariduse valdkonnas on Kliimaministeerium teinud aastatepikkust koostööd HTM-iga, kellega koos on välja töötatud Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025, mis määratleb erinevate osapoolte rollid. Kliimaministeeriumi fookus on mitteformaalse keskkonnahariduse arendamisel ja kogu ühiskonna keskkonnateadlikkuse suurendamisel, HTM toetab formaal- ja mitteformaalhariduse lõimimist. Rohereformi eesmärkide saavutamist haridussüsteemis toetab rahvusvahelise Rohelise kooli programmi rakendamine ligi 200 haridusasutuses. Eestis tegutsevad pika traditsiooniga loodusvaldkonna huvikoolid, 141 kelle tegevus toetab nii formaalharidust kui ka üldist elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamist ning on oluline valdkonna spetsialistide järelkasvu lava. Eestis tegutseb üle 150 keskkonnahariduskeskuse, kes pakuvad õppeprogramme koolidele ja lasteaedadele. Õppeprogrammides osalemist rahastatakse läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnateadlikkuse programmi. Formaal- ja mitteformaalhariduse koostöövõrgustiku tegevust koordineerib maakondades Keskkonnaamet. Võrgustiku infokanaliks on keskkonnahariduse portaal www.keskkonnaharidus.ee, mis vahendab teavet keskkonnahariduskeskuste, õppeprogrammide, koolituste jm kohta. Võrgustikus etendab olulist rolli MTÜ Eesti Keskkonnahariduse Ühing, mis koondab laiapõhjaliselt erinevaid keskkonnahariduse edendajaid. Jätkuvad ettevalmistustööd uue Loodusmuuseumi maja valmimiseks ning sinna kolimiseks. Selleks on loodud uue Loodusmuuseumi püsiekspositsiooni kontseptsioon, mis on sisendiks ideekonkursile; valminud on materjalid uue Loodusmuuseumi teenuste disaini suunal. Oluline rõhk on ELMi haridusstrateegia väljatöötamisel ja sellest lähtuva haridustegevuse integreerimine loodava ekspositsiooniga. Keskkonnateadlikkuse üheks aluseks on ka ajakohane, kvaliteetne ja kättesaadav keskkonnainfo. Keskkonna info saamise üheks vahendiks on keskkonnaseire, kus tuleb arendada ja kasutusele võtta uued tehnoloogilised lahendused ning tagada keskkonnaseire, andmeanalüüsi ning keskkonnainfo valdkonna terviklik arendamine. Keskkonnainfo kättesaadavuse parandamiseks on arendamisel keskkonnaportaal. Programmi tegevus: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele Programmi tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks osutab Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus keskseid IT-teenuseid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele. Uus programmi tegevus, mis lisandus seoses ministeeriumide tööjaotuse ümberkorraldamisega. 142 3.11.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Joonis 47. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkond ja selle maht Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi. Põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kalanduse programmis vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kutselise kalapüügi, vee- elusressursside töötlemise, vesiviljeluse, kalavarude haldamise ja kaitse, ning harrastuspüügi arendamisega seotud tegevuse ja teenuste eest ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021- 2027 rakenduskava väljatöötamise ja selle rakendamise eest. Kliimaministeerium vastutab kalapüügiga seonduvate õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalve ja harrastuspüügiks kalastuskaartide väljastamise eest. Joonis 48. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna mõõdikud 143 Tabel 49. Kliimaministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid* Programm Põllumajandus ja kalandus Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna Kalandus arengukava aastani 2030 3.11.2.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 50. Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 Muutus, 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Põllumajandus ja kalandus -7 562 -5 985 -3 678 2 307 -39% Kalandus -7 562 -5 985 -3 678 2 307 -39% Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine -7 562 -5 985 0 5 985 - Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine 0 0 -3 678 -3 678 - 3.11.2.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Kalandus Programmi eesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Asutused, kes viivad programmi ellu: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Keskkonnaamet (KeA), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM). Programmi tegevuse nimetus: Kalavarude kaitse ja –püügi haldamise ja kaitse korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: on saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused ja -võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud ja harrastuspüük on arendatud. Tegevuse kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk on, et kalapüügi ja -käitlemise, kalastiku uuringute valdkonnas ning harrastuspüügivõistlustel on tagatud keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus ja kalade paljundusmaterjali kogumine toimub nõuetele vastavalt. Kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise toetamiseks keskkonnajärelevalve ja reguleerimise abil parendatakse järelevalve süsteeme ja planeerimist olulisemate kalaliikide keeluaegadel, -kohtades, püügialadel ja maale tuleku kohtades, koostatakse kontrollkavad ning korraldatakse rahvusvahelisi 144 ühisoperatsioone. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise võimalusi ning arendatakse uusi, riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi süsteeme ja rakendusi. Samuti parandatakse koostööd vabatahtlikega kudealade kaitsmisel. Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse. Harrastuskalapüügi edendamiseks arendati välja infosüsteem, et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Järgnevad aastad tuleb süsteemi toimimist jälgida ning vajadusel teha jätkutegevused. Programmi tegevuse mahu vähenemine võrreldes 2023.a tuleneb peamiselt Kliimaministeeriumi loomise käigus valdkonna tegevuste osalisest liikumisest Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusalasse. Alates 2024.a vastutab programmi tegevuse eesmärgi täitmise eest oma teenustega Keskkonnaamet. 3.11.2.3 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Joonis 49. Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus tulemusvaldkond ja selle maht Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. 145 Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkond panustab arengustrateegia Eesti 2035 sihtidesse: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond ning Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Tulemusvaldkonna seost strateegiliste arengudokumentidega on kirjeldatud tabelis 51. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on perioodil 2024-2027 koostatud neli programmi: Teadussüsteemi programm - peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium. Teadmussiirde programm - vastutajad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ettevõtluskeskkonna programm - peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ehituse programm - peavastutaja Kliimaministeerium. Ehituse programm tervikuna liikus alates 1. juulist 2023.a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Kliimaministeerium vastutusalasse. Teadussüsteemi programmi ja Teadmussiirde programmi Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitavat osa kirjeldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala peatüki all. Tabel 51. Tulemusvaldkonna seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Teadmussiirde programm Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning 2024-2027 ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 Teadus- ja arendustegevus Ettevõtluskeskkonna ning ettevõtlus programm 2024-2027 Turismistrateegia 2022-2025 Ehituse pikk vaade 2035 Ehituse programm 2024-2027 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia 146 3.11.2.3.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 52. Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 Muutus 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine ,% Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus 0 -62 148 -160 425 -98 277 158% Teadmussiirde programm 0 -379 0 379 - Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde 0 -369 0 369 - soodustamine Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine 0 -10 0 10 - Ehitus 0 -61 575 -160 425 -98 850 161% E-ehitus 0 -835 -5 365 -4 530 542% Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi 0 -457 0 457 - arendamine Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi 0 0 -1 540 -1 540 - arendamine Eluasemepoliitika 0 -60 283 -153 520 -93 237 155% Ettevõtluskeskkond 0 -195 0 195 - Ettevõtluse arendamise soodustamine 0 -134 0 134 - Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine 0 -37 0 37 - Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute 0 -24 0 24 - soodustamine 3.11.2.3.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Ehituse programm Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks. Programmiga luuakse keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Asutus, kes viib programmi ellu: Kliimaministeerium. Programmi tegevuse nimetus: E-ehitus Programmi tegevuse eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna tootlikkust ja kvaliteeti. Tegevuste kirjeldus E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks, tagades ehitise eluringiga seotud menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i 147 kontseptsioonide levikut. E-ehituse keskkonna moodustavad nii E-ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid ja meetmed. Jätkatakse e-ehituse platvormi ja põhjaliku uuenduse läbinud ehitisregistri teenuste arendamisega. Muuhulgas toetatakse ruumiliste planeeringute menetluskeskkonna väljaarendamist. Eesmärk on tagada ehitusvaldkonna digitaristu (sh e-ehituse platvormi) haldamise, hooldamise ja arendamise püsirahastus, et suurendada ehitusvaldkonna protsesside läbipaistvust ja tõhusust. Seeläbi paraneb kogu riigi investeerimiskeskkonna atraktiivsus ja valmisolek rahvusvaheliste kliimakokkulepete elluviimiseks ning kriisidele paindlikuks reageerimiseks. Programmi tegevuse nimetus: Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ehitussektor loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja tõhusalt, on konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste lahenduste rakendamisel. Ehitatud keskkond on energia- ja kliimasäästlik ning hoonetes on kvaliteetne sisekliima. Tegevuste kirjeldus Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu mõiste hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud ehitistele esitatavaid põhinõudeid ja nende täitmise tagamist. Ehitussektor koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide tootmise ning kinnisvarasektoriga moodustab ettevõtete arvu poolest umbes veerandi. Nimetatud tegevused panustavad riigi majandusse umbes 17%. Suure mõjupotentsiaali tõttu loob riik tingimusi selleks, et vastav ettevõtlus soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Ühtlasi paraneb ehitatud keskkonna kvaliteet, sealhulgas keskkonnasäästlikkus ja energiatõhusus. Ehitatud keskkonnaga seotud andmete ja teenuste koondamine e-ehituse platvormile ning 3D-kaksiku sidumine reaalaja andmetega (IoT) võimaldab paremini analüüsida ja arendada meie elukeskkonda. Pikaajaline perspektiiv majandusele tervikuna on ehitatud keskkonna integreerimine erinevate majandusharudega, kõrge lisandväärtus ja digitaalsetel andmetel põhinevad teenused kogu ehitise eluringi — planeerimise, tellimise, projekteerimise, ehitamise ja korrashoiu — vältel. Programmi tegevuse nimetus: Eluasemepoliitika Programmi tegevuse eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Tegevuste kirjeldus Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Seda tehakse õiguslike regulatsioonide, institutsionaalse korralduse ja riiklike toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse koostööd valdkonnas tegutsevate ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti teiste elamumajandusega seotud valdkondade (sh regionaalpoliitika, ruumilise planeerimise, sotsiaalhoolekande, energeetika jms) ekspertidega. Eluasemepoliitika sisaldab eelkõige hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia elluviimiseks vajalikke tegevusi ning eluasemete kättesaadavusega seonduvat. Hoonetes tarbitakse üle poole riigis tarbitud 148 energiast, kodumajapidamistes veidi alla kolmandiku. Seega panustavad investeeringud hoonete ja elamute energiatõhususse oluliselt kogu riigi energiasäästu ning energiasõltumatuse potentsiaali, rääkimata kaasnevast elukeskkonna paranemisest. Nii linnastumine kui ka ääremaade tühjenemine, aga ka demograafia (näiteks vananev rahvastik või sõjapõgenike ränne) muudab inimeste vajadusi elukohale. Uute elukohtade kavandamine peab toimuma koosmõjus ülejäänud ehitatud keskkonna arenguplaanidega, mis vajab nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi poolset koordinatsiooni. Oluline muudatus eluasemepoliitikas võrreldes varasemate aastatega on suurem rahvusvaheliste kokkulepetega kooskõlas olev ja pikaajaliselt stabiilsem rahastuskava. 2024. aastal jätku hoonete rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks käivitatud teadus- ja arendusprogramm „LIFE IP BuildEst“ “ (2024.a 0,9 mln eurot) ja 2021-2027. a EL struktuurifondide perioodi ning RRFi eelarvevahenditest korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimismeetmete jätkamine uuendatud tingimustel, sealhulgas toetused ja elamuinvesteeringute fond (2024.a 148,4 mln eurot). 3.11.2.4 Tulemusvaldkond Energeetika Joonis 50. Energeetika tulemusvaldkond ja selle maht Energeetika tulemusvaldkonna eesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Energeetika tulemusvaldkonnas on üks programm, energeetika ja maavarade programm, mis on koostatud Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi ENMAK2030) eesmärkide saavutamiseks. Samas laiemalt energeetika valdkonda ja ENMAK2030 meetmetesse panustavad ka teised tulemusvaldkonnad ja 149 neis koostatud programmid, sh käsitletakse transpordi ja liikuvuse programmis ning ehituse programmis järgmisi ENMAK2030 meetmeid: • Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine; • Tõhus sõidukipark; • Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine; • Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine. Lisaks ENMAK2030-le on tulemusvaldkonnas koostatud programmi sisendiks maapõuepoliitika põhialused ja samuti käsitletakse programmis riigi tegevusvaru moodustamise ja haldamisega seotud tegevusi. Energeetika ja maavarade programm panustab ka strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“. Energiapoliitika, sh energiamajanduse, energiaturgude ja taastuvenergia arendamise ning maapõuepoliitika kohta leiab rohkem informatsiooni Kliimaministeeriumi kodulehelt25. Energeetika tulemusvaldkond on lisaks seotud järgmiste riiklike strateegiadokumentidega: Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“; Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030; Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia; Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035; Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. Tabel 53. Tulemusvaldkonna seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkonna Tulemusvaldkond Programm strateegiadokumendid Energeetika Energiamajanduse Energeetika ja maavarade arengukava 2030 programm Energeetika ja maavarade programmi planeerimistasandites 2023. ja 2024. aasta võrdluses olulisi muudatusi ei ole kavandatud. Rohkem infot leiab Kliimaministeeriumi valitsemisalas koostatud erinevate perioodide programmide ja tulemusaruannete kohta Kliimaministeeriumi kodulehelt.26 3.11.2.4.1 Tulemusvaldkond Energeetika kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 54. Tulemusvaldkond Energeetika programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 Muutus, 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Energeetika 0 -46 445 -78 681 -32 237 69% Energeetika ja maavarade programm 0 -46 445 -78 681 -32 237 69% Elektri- ja gaasivarustuse tagamine 0 -225 -540 -315 140% 25 https://www.kliimaministeerium.ee 26 https://www.kliimaministeerium.ee 150  2022 Muutus, 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Transpordikütuste reguleerimine ja kütusevarude 0 -83 0 83 - säilitamine Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne 0 -85 -263 -178 210% Transpordikütuste valdkonna reguleerimine 0 0 -148 -148 - Energiatõhususe suurendamine 0 -809 -5 414 -4 605 569% Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises 0 -42 175 -69 133 -26 958 64% Maapõueressursside uurimine ja kasutamine 0 -2 052 -1 153 899 -44% Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents 0 -1 015 -2 029 -1 014 100% 3.11.2.4.2 Tulemusvaldkond Energeetika Energeetika ja maavarade programm Programmi eesmärk: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM) ja Eesti Geoloogiateenistus EGT). Programmi tegevuse nimetus: Elektri- ja gaasivarustuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk on elektri- ja gaasivarustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine. Tegevuste kirjeldus Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (s.h direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö elektrimajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides tuleb kaitsta Eesti seisukohti elektrituru- alaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja elektriturumajandusega seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks kujundatakse ja edendatakse gaasiturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele ja regiooniülestele eesmärkidele (ENMAK) ja EL-iõigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Gaasivarustuse seisukohast on oluline, et gaasi varustuskindlus on tagatud ja loob soodsa pinnase gaasi kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis. Programmi tegevuse nimetus: Transpordikütuste valdkonna reguleerimine Programmi tegevuse eesmärk on tagada transpordikütuste valdkonnas aus konkurents eesmärgiga võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev transpordikütuste hind; tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes ELi õigusest ja IEA ees võetud kohustustest. 151 Tegevuste kirjeldus Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine on täna reguleeritud vedelkütuse- ja vedelkütusevaru seadusega. Vedelkütuste varude (mootoribensiin, diislikütus ja lennukipetrool), moodustamiseks ja haldamiseks on loodud AS Eesti Varude Keskus (EVK). Eestis asub täna kohustuslikust varust umbes 50%, 2022. a toodi suurem osa kütusevarust Eestisse. Vedelkütuste ja gaasivaru peab riigil olema igal hetkel tagatud. Varu on igal hetkel olemas ulatuses, mis võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul. Seda ülesannet täidab Eesti Varude Keskus (EVK). Alates 01.07.2023. a. jääb EVK Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ja energeetika valdkond liigub Kliimaministeeriumisse. Sellest tulenevalt ei kajastata energeetika- ja maavarade programmis enam EVK varudega seonduvaid teenuseid. Eesti liitus Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA) 2014. aastal ja sellega seonduvalt lähtutakse varude hoidmisel lisaks vedelkütusevaru seadusele ka IEA energiaprogrammi käsitlevast kokkuleppest. Tänases olukorras tuleb üha enam arvestada geopoliitilisest olukorrast tingitud mõjudega kütuse tarnetele. Oluline on pöörata tähelepanu suutlikkusele tagada tarneraskuse ilmnemisel tõhus riikidevaheline info liikumine ja kütuse võimalikult kiire tarnimine kütuse edasimüüjatele. Programmis ettenähtud tegevused aitavad kaasa transpordikütuste valdkonna paremale reguleerimisele. Olulisel kohal on energeetika innovatsiooni- ja tehnoloogiaalase koostöö edendamine IEA raames. Vedelkütuse varu poliitika peab tagama IEA liikmesriigi poolt võetud kohustused ja EL direktiivis sätestatud kohustused. Programmi tegevuse nimetus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil. Tegevuste kirjeldus Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada läbi kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse jätkusuutlik areng. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttesektor 100% riigipoolse regulatsiooni all. Regulatsiooni kohaselt peab soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusloome motiveerib soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne. 2023 algas valdkonna süsinikneutraalsusele ülemineku tegevuskava rakendamine. Programmi tegevuse nimetus: Energiatõhususe suurendamine Programmi tegevuse eesmärk on muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. 152 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse alla kuuluvad teenused nagu valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine, tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu ja lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste asemel. Energiatõhususe valdkonna tegevused on suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia säästmiseks energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid on kokku lepitud vastavates direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks 2030. Programmi eesmärgi täitmisel hoitakse ära lõpptarbijale müüdava energia koguse kasvu, väheneb majanduse energiamahukus ning riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi kasutamine on efektiivsem. Olulisel kohal on valdkonna poliitika kujundamisel Eesti seisukohtade koostamine ja kaitsmine EL energiatõhususe valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel. Energiatõhususe valdkond hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist ning aruandlust riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames. Energiatõhususe valdkond hõlmab näiteks veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise ergutamist (seeläbi on tagatud hoonetes tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja ettevõtetes energiakasutuse tõhustamist. Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine nende seadmete, sõidukite ja hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused nagu ka muud roheinvesteeringud edendavad riigi pikaajalist konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu, eriti kui selle käigus kasutatakse ära kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja digitaalsete lahenduste rakendamisel. Energiatõhususe mõõdikutesse panustavad lisaks energeetika programmile ka paljud muud valdkondlikud programmid (transport, elamud, tööstus, ettevõtlus, avalik sektor jne.) Samuti käivituvad EL rahastusperioodi (2021-2027) meetmed, mille väljamaksed hakkavad vastavalt taotlusvoorude tulemustele järk-järgult programmis kajastuma. Avatakse meetmed:: • kaugküttesüsteemide uuendamiseks kogumahus 22,5 mln eurot (2024.a 6 mln eurot), millest 7,5 mln eurot kulub hoogseadmete renoveerimiseks ning • 15 mln eurot soojustrasside renoveerimiseks. Meede kestab eelarveliste vahendite ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aastani. Antud meetmest toetatakse Narva kaugkütte lahti sidumist põlevkivist ja kaugkütte tootmist taastuvatest allikatest. Meetme eelarve on 20 mln eurot, uus tootmisüksus peab olema töös hiljemalt 2026. a keskpaigaks. Programmi tegevuse nimetus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Programmi tegevuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärki viiakse ellu läbi seitsme teenuse, alates poliitikakujundamisest kuni konkreetsete välisvahenditest finantseeritud taastuvenergiale üleminekut toetavate meetmete 153 rakendamiseni. Kujundatakse ja edendatakse riigi taastuvenergia alase õigusliku keskkonda vastavalt nii ELi tasandil kui ka siseriiklikul tasandil vastuvõetud kavadele, õigusaktidele ja eesmärkidele, kaasates selleks taastuvenergia valdkonnas tegutsetud huvitatud osapooli nii Eestis kui ka välismaal. Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamiseks ja elluviimise korraldamiseks töötatakse välja taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmed. Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või kohtkütusele, lisaks installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis panustavad hoonete energiatõhususse ja taastuvenergia eesmärkidesse. Elektrienergia tootmise arendamiseks suletakse vajadusel keskkonnanõuetele mittevastavad ja olulise süsinikuintensiivsusega tootmisvõimsused. Olulist rolli juhitava baasvõimsuse ja soojatarbimise katmisel mängivad biomassil töötavad elektrijaamad. Skoopi kuuluvad seadusandluse muutmine taastuvelektri osakaalu suurendamiseks, tootmisvõimsuste piisavuse tagamiseks koos välisühendustega (N-1 kriteeriumi täitmine), olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine (sh biokütuste kasutamine), elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ning teadus- ja arendustegevus. Jätkub perioodi (2021-2027) meetmete rakendamine: • Toetatakse vesiniku väärtusahela (tootmine, tarnimine, tarbimine) ühistranspordis piloteerimist kuni 5 mln euroga, et luua alternatiivseid keskkonnasäästlikke elektrienergia tootmise võimalusi ja toetada rohevesiniku kasutuselevõttu ühistranspordis ning käivitatakse jätkumeede EL taaste- ja vastupidavusrahastust mahus 50 mln eurot. • Soetatakse koostöös Kaitseministeeriumiga Lääne-Eesti meretuulealade vabastamiseks õhuseireradari 66,8 mln euro eest. See on vajalik, et saaksime suurendada kodumaist keskkonnasõbralikku energiatootmist ilma meie kaitsesüsteeme häirimata. • Elektri jaotusvõrgu võimekuse tõstmiseks eraldatakse 49 mln eurot, millest 38 mln eurot rahastatakse RRF vahenditest, et tõsta jaotusvõrgu võimekust uusi taastuvelektri tootmisseadmeid liita vähemalt 160 MW ulatuses. Et võimalikult paljud rohepöördest osa võtta saaksid, lähevad need vahendid ennekõike väiksemate tootmisseadmete võrguga liitumise kiirendamiseks ja soodsamaks muutmiseks. • Taaste ja vastupidavusrahastu vahenditest jätkuvad tööd meetmes elektrivõrkude tugevdamiseks, meetme toetuse kogumaht 36 mln eurot (2024. aastal 12 mln eurot), et saaks rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita Lääne-Eestis. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus on üle 70 mln euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik. • Biometaani kasutuselevõttu suunatakse 12 mln eurot EL struktuurivahendite rahastust (2024.aastal 3 mln eurot); • Taaste ja vastupidavusrahastust suunatakse 9,1 mln eurot tööstusalades energia tootmise hoogustamise programmi ellu viimiseks (2024.aastal 2,1 mln eurot). • Taaste ja vastupidavusrahastust suunatakse 9,6 mln eurot energia salvestuse ja tarbimise juhtimise pilootprogrammi ellu viimiseks (2024. aastal 2,5 mln eurot). Programmi tegevuse nimetus: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Programmi tegevuse eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. 154 Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium ja Eesti Geoloogiateenistus. • 2024. aastal jätkub 2022. aastal alustatud töö geotermaalenergia uurimis- ja pilootprojektide käivitamiseks (3,8 mln eurot). • Fokusseeritud maapõueuuringute raames viiakse 2024–2026 Eesti Geoloogiateenistuse poolt läbi tulevikumaavarade teadus- ja arendustegevustele suunatud uuring (maksumusega 6, 1 mln eurot). Programmi tegevuse nimetus: Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents Programmi tegevuse eesmärk on informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi; korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust parimal moel ja teha põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks teostatakse kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Eesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Eesti Geoloogiateenistus. Eesti Geoloogiateenistus jätkub Euroopa Liidu Horizon programmist rahastuse saanud EGTTWINN projekti kogumaksumusega 1,5 mln eurot elluviimist. Aastatel 2023–2025 elluviidava projekti eesmärgiks on kaasa aidata multidistsiplinaarsete geoloogiauuringute arendamisele Eestis ning võimaldada Eesti Geoloogiateenistusel tõsta geoloogide poolt läbiviidavate teadus- ja rakendusuuringute taset. 155 3.11.2.5 Tulemusvaldkond Transport Joonis 51. Transport tulemusvaldkond ja selle maht Transpordi tulemusvaldkonna eesmärk lähtub „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035ˮ (edaspidi TLAK) üldeesmärgist: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Joonis 52. Transpordi tulemusvaldkonna mõõdikud Transpordipoliitika tegeleb peamiselt transporditaristu, liikuvuse, liikumisvahendite korraldamisega ning investeeringute suunamisega. Sealjuures ei ole transport eraldiseisnev valdkond, vaid võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade, nagu näiteks ettevõtluse, toimimist. Samuti on transpordil tugev ühisosa muu hulgas ka keskkonna- ja energeetikavaldkondadega. Seetõttu lähtutakse transpordivaldkonna kujundamisel ka teiste poliitikavaldkondade eesmärkidest, samuti panustatakse nendesse eesmärkidesse, näiteks Energiamajanduse arengukava aastani 2030 alaeesmärki „Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum“. 156 Transpordi tulemusvaldkond aitab saavutada arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning on seotud keskkonna, energeetika, ettevõtluse ja innovatsiooni ning teiste tulemusvaldkondade, poliitikate, strateegiate, arengukavade ja programmidega, mille eesmärkide täitmist see mõjutab. Rohkem infot leiab transpordipoliitika kohta Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt27. Tabel 55. Tulemusvaldkonna seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm strateegiadokumendid Transpordi ja liikuvuse arengukava Transpordi ja liikuvuse programm; Transport 2021-2035 Ühistranspordi programm Transpordi tulemusvaldkonnas on perioodiks 2024–2027 koostatud kaks programmi – Transpordi ja liikuvuse programm (vastutaja KLIM) ning Ühistranspordi programm (vastutaja REM), varasema ühe programmi asemel. 3.11.2.5.1 Tulemusvaldkond Transport kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 56. Tulemusvaldkond Transport programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Transport 0 -285 454 -687 056 -401 602 141% Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm 0 -285 454 0 285 454 - Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -131 269 0 131 269 - Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -10 910 0 10 910 - Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -6 057 0 6 057 - Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -95 231 0 95 231 - Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav 0 -25 931 0 25 931 - linnakeskkond Ohutu ja säästlik transpordisüsteem 0 -13 756 0 13 756 - Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine 0 -2 301 0 2 301 - Transpordi ja liikuvuse programm 0 0 -687 056 -687 056 - Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 -18 572 -18 572 - Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 -10 304 -10 304 - Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 -227 758 -227 758 - Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav 0 0 -41 259 -41 259 - linnakeskkond Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 -376 966 -376 966 - Ohutu ja säästlik transpordisüsteem 0 0 -12 197 -12 197 - 27 https://www.kliimaministeerium.ee/; https://www.agri.ee/ 157 3.11.2.5.2 Tulemusvaldkond Transport Transpordi ja liikuvuse programm Programmi eesmärk: Jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Asutused, kes viivad programmi ellu: Transpordiamet (TA), Riigilaevastik (RIL), Kliimaministeerium (KLiM). Programmi tegevuse nimetus: Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk on elektrifitseerida etapiviisiliselt raudteevõrgustik Tartu ja Narva suunal, arendada raudteed saavutamaks kiirust kuni 160 km/h, parandada ohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust suunates nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Tegevuste kirjeldus AS Eesti Raudtee teostab projekteerimise ning alustab raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu ja Narva suunal aastatel 2023–2028 kogusummas 236,2 mln eurot, millest SF vahendid moodustavad 85%. Lisaks eeltoodule läheb elektrifitseerimisse 45,045 miljonit eurot CO2 vahendeid, et katta SF projekti mitteabikõlblikke kulusid. Tapa–Narva ja Tallinna–Tartu suunal 2024. aastal summas 88,3 mln eurot. Elron on sõlminud lepingu täiendavate elektrirongide (6 tk) soetamiseks, summas 56,2 mln eurot (2024. aastal CO2 kauplemise vahenditest). 6. septembril 2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise, kasutades 2026. aastal 90,7 mln ulatuses Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 vahendeid. Käimas on Rail Baltica projekteerimine (põhitrass + kohalikud objektid 43,4 mln eurot) ning ehitamine (põhitrass + kohalikud objektid 1 040,3 mln eurot), 2024. aastal summas 205 mln eurot, millega jätkatakse rajatiste ehitust (näiteks Maardu tee, Kangru ja Kohila liiklussõlmed), alustatakse ehitust kahel põhitrassi lõigul: Ülemiste–Lagedi (4–5 km lõik) ja Harju/Rapla maakonna piir (ca 10 km lõik), alustatakse ehitusbaaside rajamisega Soodevahel ning Pärnu kaubajaama piirkonnas, jätkatakse Ülemiste reisterminali ehitusega ja liigutakse edasi kontaktvõrgu liitumispunktide ehitusega. Lisaks CEF vahenditele kasutatakse RRF ja SF vahendeid järgmiselt: • RRF kaasabil jätkatakse viaduktide ja ökoduktide ehitust eeldatavas toetuse mahus 31,1 mln eurot; • Ehitatakse välja Rail Baltica kohalikud peatused ning Ülemiste ja Pärnu reisiterminal eeldatavas mahus 65 mln eurot. • SF 2021–2027 perioodi vahenditest tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h, kogusummas 83 mln eurot. Aastal 2024 eeldatavas mahus 36,6 mln eurot; • Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetatakse Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamist ja Rapla- Lelle raudtee rekonstrueerimist kokku 18,3 mln eurot sh 2024. aastal 8 mln eurot. • Reisirongiliikluse taktipõhise liikumisgraafiku kasutuselevõtmise ettevalmistava tegevusena parendatakse raudteetaristut 13,25 miljoni euro ulatuses. 158 Programmi tegevuse nimetus: Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: on muuta meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks toetatakse keskkonnasäästlikke lahendusi logistikaahelates, võetakse kasutusele kasvuhoonegaaside vähendamise meetmeid eriti nutikate ja digitaalsete lahenduste abil, luuakse tingimused ohutuks veeliikluseks ja arendatakse veeteid kooskõlas veeliikluse vajaduste ja tehnoloogia arenguga ning säilitatakse merekultuuripärandit. Veeteetaristu hooldus ja navigatsioonisüsteemide tagamine on olnud alarahastatud. Selleks, et tagada ohutu veeliiklus ja renoveerida tuletorne, täites nende rolli nii navigatsioonimärgina kui ka merekultuuripärandi tutvustajana, tuleb tagada stabiilne rahastus. Konkurentsivõimeliste veeteetasude ja keskkonnasäästlike rajatistega vähendatakse meretranspordi negatiivset keskkonnamõju. 2024. aastal jätkatakse veeteetasude vähendatud määraga hinnanguliselt 15% (hinnanguline vähenemine 4,8 mln 2024– 2027) senise 37,5% (2023) ja 50% (2022), mis aitab mõningal määral Eesti transiidi-sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimusi parandada. Sanktsioonide tõttu on sektor sattunud kriitilisse seisu, kuna kaubavood on drastiliselt langenud. Lisaks töötatakse välja uus veeteetasude süsteem, mis lähtub laeva keskkonnamõjudest. Kaubaveos (sh riiklikus) eelisarendatakse võimaluse korral mere- ja raudteevedu, kui kõige energiatõhusamaid kaugveoliike ning kujundatakse multimodaalset taristut, mis võimaldab ökonoomset kaubavedu. Ka Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe üks eesmärke on suunata suur osa praegu mööda maanteid toimuvatest vedudest (75%) raudteele või merele. Kaupade liikumine läbi Eesti võimaldab ettevõtetel pakkuda oma klientidele suurema lisandväärtusega teenuseid kui vaid transiit. Eesmärgiks on, et Eestis pakutav transporditeenus on parima kvaliteediga ja suudaks tagada Läänemere ressursside kestliku kasutamise. Selleks on vaja, et 2024. aastal jõutakse uue 18 mln eurot maksva multifunktsionaalse laeva ehituslepinguni, mis hakkab valmimisel asendama kahte seni kasutusel olevat laeva. 2024. aastal: • jõutakse uue ca 39 mln eurot maksva suursaarte parvlaeva ehituslepinguni, mida hakatakse kasutama põhilaevana Virtsu–Kuivastu liinil. Projekti rahastatakse Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 raames mahus 25,4 mln eurot ja CO2 kauplemise vahenditest (eeldatav summa 14,6 mln eurot); • alustatakse Eesti värava ja Rukki kanali süvendustöödega, mille maksumus on 2,1 mln eurot; • alustatakse nutipoide võrgustiku arendamise ja vajamineva taristu piloteerimisega. Sõltuvalt avaliku sektori innovatsioonimeetme rahastustaotluse tulemusest.; • alustatakse Virtsu–Kuivastu sadamatesse uue laeva tarvis vajaliku kaldaelektriühenduse taristu ja sildumiskaide vastavaks ehitamise töödega, mida rahastatakse 3 mln euro ulatuses CEFist ja 8 mln euroga CO2 kvoodirahadest. Taristu peab valmima 2026 .aastaks. 159 Riigi veesõidukite haldamiseks loodi 01. jaanuaril 2023 uus asutus Riigilaevastik28, kuhu on koondatud erinevate haldusalade veesõidukid, mida asutuses keskselt hallatakse. Selle käivitamiseks eraldati 2023. aastal 6,67 mln eurot. RIL baaseelarvesse suunatakse 2,7 mln eurot seoses lootsitasude alalaekumisega sanktsioonide tõttu. IMO võttis Merekeskkonna Kaitsekomitee (IMO) 80. istungil vastu kasvuhoonegaaside vähendamise uuendatud strateegia, mille eesmärkide rakendamisega on seotud ka Eesti. See sisaldab tõhustatud ühist eesmärki saavutada rahvusvahelise laevanduse kasvuhoonegaaside puhasheide 2050. aastaks nullilähedane, kohustus tagada alternatiivsete null- ja nullilähedase kasvuhoonegaasikütuste kasutuselevõtt 2030. aastaks, samuti soovituslikke kontrolleesmärke aastateks 2030 ja 2040. 2024. aastast viiakse merenduse ja lennunduse sanktsioonide rakendamine üle Kliimaministeeriumist Transpordiametisse. Luuakse 3 täiendavat püsivat töökohta, kuna sanktsioone tuleb pidevalt juurde ning nende edukas rakendamine muutub üha töömahukamaks. Käimas on uue (viienda), energiatõhusa ja keskkonnasõbralikku parvlaeva hankimine. Uue laeva ehitamiseks kavandatakse Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 raames ligikaudu 25,4 mln eurot ning lisaks CO2 kauplemise vahenditest 14,6 mln eurot, millest 2024. aastal on planeeritud kokku 13,7 mln eurot. Riigi poolt ehitatav parvlaev peaks asuma laevaliine teenindama aastal 2026. SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks ÜF toetuse mahus 9,5 mln eurot, 2024. aastal eeldatavas ÜF toetuse mahus 0,455 mln eurot. Veetaristu ehitamise ja remontimise, sh jäämurde oluliseks osaks on talvise navigatsiooni tagamine. Sõltumata talve raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav jäämurdevõimekus, et võimaldada stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri jäätub. Hetkel on Väinamere-äärsed sadamad 3-4 kuud külma talve ja paksu jää oludes kaubavedudele suletud ja seega teiste sadamatega võrdluses halvemas konkurentsipositsioonis. Talvise navigatsiooni tagamine29, 2024. aastal baaseelarves 6,34 mln eurot ning 2023–2025 summas 19 miljonit eurot. Programmi tegevuse nimetus: Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: on majanduse konkurentsivõime tagamiseks hoida Eesti ühendatuna muu maailmaga, arendades lennundussektori uusi ärisuundasid, muuhulgas digiteerides õhutransporti, aga ka maandades lennundussektori keskkonnajalajälge. Tegevuste kirjeldus Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks, summas 7,76 mln eurot aastas. Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku 28Laevade tulemine ühtse juhtimise alla annab võimaluse veesõidukeid aktiivsemalt ristkasutada, tuua püsikulusid alla ja võita investeeringute pealt. Analüüsid näitavad, et kümne aastaga aitab riigilaevastiku loomine säästa vähemalt 34 miljonit eurot. 160 taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, summas 2,3 mln eurot aastas. Jätkatakse mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space) ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse ASi ja Transpordiametiga eesmärgiga, et süsteem valmiks juhtivatele teenusepakkujatele aastal 2023 ning täielik teenusevalmidus tagatakse 2025. aastal. Lisaks kavandatakse Teadmussiirde programmi raames vahendeid autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ning testimiseks . Tallinna lennujaama kaubakäitlemise võimekus võimaldab regulaarset kaubavahetust Aasiaga vähemalt 3 korral nädalas, mis loob eeldused aastaseks kaubaveomahuks 50 000 tonni aastal 2025 ja edaspidi.30 Õhusõidukite elektriga varustamine on tagatud kõigil lennujaama väravaga ühendatud seisupaikadel ja 2030. aastaks kõigil terminalist eemal asuvatel seisuplatsidel31. Programmi tegevuse nimetus: Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: on säilitada ja parendada olemasoleva teedevõrgu seisunditaset ning jätkata teedevõrgu arendamisega, et muuta liiklemine mugavamaks, vähendada aegruumilisi vahemaid ja tõsta liiklemise ohutust. Kõrvaleesmärgiks on toetada kohalike omavalitsuste teede ja tänavate korrashoidu ning teetaristu ligipääsetavust. Tegevuste kirjeldus Teedevõrgu korrashoidu ja säilitamisse kavandatakse perioodil 2024–2027 kokku suunata 477 mln eurot, sellest 2024. aastal 98,5 mln eurot. Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel viiakse 2024. aastal lõpule Pärnu–Uulu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 34,8 mln eurot, sellest 2024. a 1,5 mln eurot ning 2023 aastal alustatakse Sauga–Pärnu 2+2 tee ehitusega, kogumaksumusega 15,3 mln eurot, sellest 2024. aastal 10 mln eurot. Lisaks alustatakse 2024. aastal Libatse–Nurme 2+2 tee ehitusega, kogumaksumuses 87,5 mln eurot, sellest 2024. a 22,1 mln eurot. Paldiski maantee Harku ristmiku ehitus on kavandatud perioodil 2024–2025 kogumaksumusega 17 mln eurot, sellest 2024. aastal 8,5 mln eurot. Kaitseministeeriumiga koostöös alustatakse CEF Military Mobility programmi raames riigi kaasfinantseerimise vahendite eraldamisel Tallinna–Pärnu–Ikla ja Tallinna ringtee ristmikul paikneva Kanama viadukti ümberehitust kogumaksumusega 12 mln eurot, sellest 2024. aastal 5 mln eurot. Struktuurivahendite toel on rakendamisel teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekt kogumaksumusega 2,1 mln eurot, millest 2024. aastal 0,9 mln eurot. Tallinna ringtee km 0–30 varustatakse struktuurivahendite toel muutuvateabega märkide ja infotahvlitega kogumaksumusega 2,4 mln eurot, sellest 2024. aastal 0,7 mln eurot. 2023. aastal jõustuv EL Alternatiivkütuste Taristu määrus (AFIR) seab nõuded alternatiivkütuste taristule. Eelpool nimetatud kohustuste täitmiseks hakatakse 2023. aasta lõpus ette valmistama meedet 30 Lennuühenduste loomise ja laiendamise osas on MKMil roll sõlmida vastavad kahepoolsed lepingud vastavate kolmandate riikidega, kui seda ei tee samaaegselt EL. See on esmane alus reisijate- ja kaubalendude alustamiseks Aasia suunal, v.a Hiina, kellega on kehtiv lennunduskokkulepe olemas. Lõplik otsus tuleb teha lennuettevõtjatel positiivse äriplaani alusel, eriti ajal, mil Vene Föderatsiooni õhuruum on suletud ELi vedajatele ja lennuks Aasiasse lisandub tuhandeid lennumiile. 31 Vastavalt alternatiivkütuste määruses sätestatud nõuetele ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele. 161 alternatiivkütustuste taristu arendamiseks (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomine). Meetme tegevused on kavas ellu viia aastatel 2024–2027 ning seda rahastatakse 20,4 miljoni euro ulatuses CO2 vahenditest. • 2024. aastal toetatakse kohaliku omavalitsuse (jalg- ja jalgratta)tee ehitamist summas 0,7 mln eurot. • Toetatakse Pärnu linna Raba ja Lai tänavate vahelise silla ehitust 2024. aastal summas 8,5 mln eurot ning 2025. aastal summas 6,5 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond Programmi tegevuse eesmärk: soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikuvust suuremates linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu). Tegevuste kirjeldus Eesmärk saavutatakse kolme peamise tegevusega, mille raames toetatakse suuremaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu, Pärnu) järgmiste muudatuste elluviimisel: • Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40 mln eurot. Meede avaneb 2023. aasta lõpus ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2024. aastal; • SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamisse struktuuritoetusi ca 16 mln eurot, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029. Meede avaneb 2023. aasta lõpus ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2024. aastal; • SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks Tallinna linnapiirkonnas ca 40 mln eurot. Meede avaneb 2023. aasta lõpus ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2024. aastal; RRF vahenditest rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 36,5 mln eurot, 2024. aastal summas 33 mln eurot. • CO2 vahenditest toetatakse 20 miljoni euroga meedet, millega parandatakse ligipääsetavust ühistranspordipeatustele. Meedet hakatakse 2024. aastal ette valmistama see on kavas ellu viia aastatel 2025–2026. Programmi tegevuse nimetus: Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Programmi tegevuse eesmärk: liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine ja ohutusalase teadlikkuse tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks. Tegevuste kirjeldus Eesmärk on maanteeliikluses liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2024– 2026 keskmisena ei hukkuks üle 38 inimese ja raskesti vigastada ei saaks üle 295 inimese aastas 2024–2026 aastate keskmisena. 162 Programmi tegevusteks on liiklusohutusprogrammi elluviimiskavas kavandatud tegevuste rakendamine ning ohutuks veeliikluseks tingimuste loomine ja lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. 2024. aastast on programmi tegevuse all ka liikuvuspoliitika kujundamine ja elluviimine. Programmi tegevuse uus eesmärk on liikuvuse parem organiseerimine, tagades teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste asendamise, targema maa-, õhuruumi ja veeteede kasutuse ning planeerimise, efektiivsema ja ohutuma liikuvuse (liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine ja ohutusalase teadlikkuse tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks), transpordisüsteemi omavahelise ühilduvuse ja nutikate lahenduste kasutamise. Liikuvuse arendamiseks veonduses luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine). CEFist rahastatava eFTI4EU projekti raames alustatakse elektroonilise kaubaveoteabe vahetamise jaoks vajaliku lahenduse väljatöötamist, mida testitakse kõigi transpordiliikide lõikes. Projekti eesmärk on Elektroonilise kaubaveoteabe määruse (EL) 2020/1056 rakendamiseks vajaliku andmevahetusvõimekuse loomine. Kliimaministeerium on projekti peapartner ning projekti on kaasatud 22 partnerit kokku 9 liikmesriigist (Eesti, Soome, Leedu, Saksamaa, Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Portugal, Belgia partneritena ning Holland, Hispaania ning Iirimaa vaatlejatena). Projekt kestab perioodil 2023–2026 ning projekti kogueelarve on 22,8 mln eurot, millest 50% kaasrahastatakse CEFist. Omafinantseeringuks vajalik 50% kaetakse MKMi reaalajamajanduse vahenditest. 3.11.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 53. Kliimaministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 57. Kliimaministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -134 677 -594 983 -1 187 951 -592 968 100% 163 Tööjõu- ja majandamiskulud -73 160 -118 910 -161 255 -42 345 36% Tööjõukulud -43 385 -62 498 -80 708 -18 211 29% Majandamiskulud -29 774 -56 412 -80 547 -24 134 43% Muud tegevuskulud -1 313 -2 -19 -17 994% Sotsiaaltoetused -13 -10 -10 0 0% Investeeringutoetused -30 803 -333 904 -740 374 -406 470 122% Muud toetused -20 265 -61 214 -108 135 -46 922 77% Põhivara amortisatsioon -3 821 -71 130 -161 943 -90 813 128% Käibemaks -5 302 -9 814 -16 215 -6 401 65% Kliimaministeeriumi valitsemisala kulude eelarve on kasvanud peamiselt Kliimaministeeriumi loomise tulemusel lisandunud valdkondade ja valdkondlike eesmärkide elluviimiseks eraldatud vahendite tõttu. Valitsemisala tööjõukulud on kasvanud tulenevalt töötajate arvu suurenemisest ca 800 teenistuja võrra. Majandamiskulude kasvu mõjutavad samuti lisandunud valdkonnad ja asutused. Muud tegevuskulud on kasvanud võrreldes 2023.a peamiselt raudteemaadega seotud maamaksu lisandumisega eelarvesse (15 000 eurot). Investeeringutoetused on kasvanud võrreldes 2023.a peamiselt Rail Baltica projekti elluviimiseks eraldatud vahendite (2024.a eelarve 160 mln eurot) lisandumisega, LHÜ müügitulust rahastatavate investeeringute mahu kasvuga (2024.a eelarve 151,7 mln eurot, korterelamute rekonstrueerimistoetuste (2024.aasta eelarve 130 mln eurot) ning raudtee - ja maanteetranspordi investeeringute lisandumisega. Muud toetused on kasvanud võrreldes 2023.a peamiselt siseriiklike toetuste (EIS end. Kredex), Rail Baltica projekti elluviimiseks eraldatud vahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite lisandumisega. 164  3.11.4 Investeeringud Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarvest 70% suunatakse teede ehitusse, 17% RailBaltic´u arendusse ning 5% IT valdkonda Joonis 54. Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel 58. Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Investeeringud kokku -5 059 -164 071 -178 048 -13 977 9% Inventar 0 0 -20 -20 100% IT investeeringud -2 130 -7 531 -7 615 -84 1% Transpordivahendid -195 -928 -2 586 -1 658 179% Masinad ja seadmed -638 -51 -2 595 -2 544 4963% Muud investeeringud -1 231 -131 -271 -140 107% Kinnisvara -22 -128 767 -133 499 -4 732 4% CO2 kvooditulust rahastatavad projektid -22 0 0 0 0% E265 Tallinna ringtee II etapp 0 -190 0 190 -100% Veeteede süvendamine 0 -1 000 -333 667 -67% Riigimaanteede remondi koondprojekt 0 -70 790 -62 799 7 992 -11% Tuletornid 0 -400 -380 20 -5% Rail Baltic arendus 0 -19 577 -20 247 -670 3% VA Rohuküla tootmisbaasi uuendamine 0 -167 -167 0 0% Arbavere puursüdamike hoidla 0 -300 -375 -75 25% Rohuküla sadama kai taastamine 0 -1 971 -1 971 0 0% Transpordiameti hoonete renoveerimine 0 -380 -517 -137 36% Maade soetamine 0 -2 400 -3 000 -600 25% 165  2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine CO2 kvooditulust rahastatav investeering 0 0 -4 461 -4 461 100% Pärnu-Uulu 2+2 realine tee 0 -10 093 -1 500 8 593 -85% Sauga-Pärnu 2+2 realine tee 0 -10 000 -6 800 3 200 -32% Neanurme-Pikknurme 2+1 realine tee 0 -4 100 -500 3 600 -88% Libatse-Nurme 2+2 realine tee 0 -7 400 -22 100 -14 700 199% Paldiski mnt Harku ristmik 0 0 -8 350 -8 350 100% Käibemaks -843 -26 663 -31 462 -4 800 18% Investeeringute maht on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 9 % ehk 13,9 mln euro võrra. IT investeeringud 7,6 mln eurot, sh Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse investeeringud infosüsteemide arendamiseks, seadmete uuendamiseks ning vajalike litsentside hankimiseks 1,7 mln eurot, Taaste- ja Vastupidavusrahastu vahenditest investeeritakse 1,5 mln eurot rohepöörde alusandmestiku ettevalmistamiseks iduettevõtluse toetamiseks, E-ehituse arendamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Transpordiamet investeerib 3,3 mln eurot enda hallatavatesse IT süsteemidesse ja seadmete uuendamiseks ning 2021-2027 struktuurivahenditest 0,9 mln eurot teeilmajaama seiresüsteemide uuendamiseks. Investeeringud transpordivahenditesse 2, 6 mln eurot, sh Riigilaevastiku baasi eraldatud vahendid 2, 4 mln eurot ja Keskkonnaameti sõidupargi uuendamiseks planeeritud vahendid. Masinate ja seadmete investeeringud on võrreldes 2023.aastaga kasvanud 2,6 mln eurot. Olulisemad on Keskkonnaagentuuri investeeringud Saaremaa radari rajamiseks ja Harku radari uuendamiseks. Lisaks on planeeritud hüdro-meteoroloogiajaamade ja Kabli keskkonnaseirejaama taristu uuendamine. Muud investeeringud 0,3 mln eurot moodustavad Transpordiameti ja Eesti Geoloogiateenistuse investeeringud. Kinnisvarainvesteeringutest on 2024.a suuremamahulisemad järgmised: • Riigimaanteede remondi koondprojekt 62,8 mln eurot; • Rail Baltic arendus 24,7 mln eurot; • ÜF 2021–2027 perioodi ehitusprojektid Libatse-Nurme 2+2 realise tee 22,1 mln eurot, Paldiski mnt Harku ristmiku ehitus 8,4 mln eurot, Saaga-Pärnu 2+2 realise tee ehituseks 1,5 mln eurot, Neanurme- Pikknurme 2+1 realise tee ehituseks 0,5 mln eurot. 3.11.5 Finantseerimistehingud Eluasemevaldkonnas jätkatakse maapiirkonna eluasemelaenu käendamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu ning suurendatakse selleks sihtkapitali summas 0,8 mln eurot. Uue perioodi struktuurifondide vahenditest suunatakse 8,8 mln eurot korterelamute renoveerimislaenu väljastamiseks. 4 mln euro eest märgitakse Rail Baltic Estonia OÜ osakuid. Varasemalt laenunõuetena kajastatud Maa-ameti maa erastamisest järelmaksuga laekuvad tulud liikusid Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi vastusalasse. 166 Tabel 59. Kliimaministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Finantseerimistehingud kokku 4 913 -10 525 -10 650 -125 1% Laenunõuded 2 493 2 050 0 -2 050 -100% Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 -3 000 -4 000 -1 000 33% 0 -9 575 -6 650 2 925 -31% Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine Muud finantseerimistehingud 2 420 0 0 0 0% 3.12 Kultuuriministeeriumi valitsemisala Sihipärane kultuuripoliitika, lõimumispoliitika ja spordipoliitika elluviimine tagab eesti kultuuri säilimise, arengu ning jätkusuutlikkuse, elanike heaolu ja ühiskonna sidususe. Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes tulemusvaldkonnas: „Kultuur ja Sport“ ning „Sidus ühiskond“. 01.01.2024 seisuga kuulub Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse üks valitsusasutus ja üheksa hallatavat asutust, lisaks neli avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja 34 riigi asutatud sihtasutust. Valitsemisala 2024. aasta eelarve kulud on 360,2 mln eurot, investeeringud kokku on 43 tuhat eurot ja tulud 13,3 mln eurot. Valitsemisala eelarve jaguneb ministeeriumi ja valitsusasutuste ning hallatavate asutuste vahel järgmiselt: Kultuuriministeerium 91,3%, Eesti Rahva Muuseum 3%, Muinsuskaitseamet 2,4% ja Eesti Rahvakultuuri Keskus 1,7%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 1%. 3.12.1 Tulud Kultuuriministeeriumi valitsemisala tulud moodustuvad peamiselt välisabi toetustest ning riigimuuseumide tasuliste teenuste müügist. Tabel 60. Kultuuriministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 11 557 7 873 13 315 5 442 69% Saadud toetused 8 598 5 661 10 936 5 275 93% Riigilõivud 8 7 7 0 0% Tulud majandustegevusest 2 943 2 205 2 372 167 8% Tulud põhivara ja varude müügist 4 0 0 0 0% Muud tulud 3 0 0 0 0% Intressi- ja omanikutulud 0 0 0 0 0% Võrreldes 2023. aastaga on valitsemisala tulude laekumisi planeeritud 2024. aasta eelarves suuremas mahus. Suurenemine on planeeritud seoses välisvahenditest tehtavate tegevustega. Lisaks on riigimuuseumid planeerinud majandustegevusest laekuva tulu väikest kasvu (piletitulu, muuseumis korraldatavate ürituse tulu, muuseumikaupade müük). 167 Saadud toetused Saadud toetuste all kajastatakse vahendeid perioodi 2021-2027 struktuurivahendite loomemajanduse ning lõimumise ja kohanemise valdkonna tegevuste finantseerimiseks, Euroopa Majanduspiirkonna toetusprogrammi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ vahendeid, Šveitsi-Eesti koostööprogrammi integratsioonitegevuste vahendeid ja teisi välistoetusi. Välisvahendid suurenevad 2024. aastal seoses 2023. aastal avanenud 2021-2027 struktuurivahendite ning Šveitsi-Eesti koostööprogrammi rakendamisega. Riigilõivud Riigilõivuna laekuvad Muinsuskaitseameti väljastatavate tegevuslubade eest saadavad tasud: pädevustunnistuse riigilõiv, otsinguvahendi ja kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo riigilõivud. Muinsuskaitseamet prognoosib riigilõivu laekumist 2023. aastaga samal tasemel. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest teenivad tulu peamiselt riigiasutustena tegutsevad muuseumid piletimüügist, ürituste korraldamisest, raamatute ja muude muuseumikaupade müügist ning konverentsitasudest. Võrreldes 2023. aastaga suureneb valitsemisala majandustegevusest plaanitud tulu 8%. Kõige rohkem mõjutab valitsemisala omatulude kasvu Eesti Rahva Muuseum, kes planeerib 6,7%-list kasvu piletitulus, muuseumis korraldatavate ürituse tulus ja muuseumikaupade müügis (1,7 mln euro pealt 1,8 mln euro peale). 3.12.2 Kulud tegevuspõhises vaates Tagatud on kultuuri- ja spordiorganisatsioonide ning kultuuri-, spordi- ja lõimumisvaldkondade jätkusuutlikkus ja kultuurielu mitmekesisus ning sidusam ühiskond. Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes tulemusvaldkonnas: „Kultuur ja Sport“ ning „Sidus ühiskond“. Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude eelarve moodustab umbes 1,94% riigieelarve kulude kogumahust. Kultuuri, spordi ja lõimumise eesmärgid on püstitatud riigi eelarvestrateegias aastateks 2024–2027 ning valdkonna strateegiadokumentides: „Kultuuri arengukava 2021- 2030“, „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ning „Sidusa Eesti arengukava 2030“. Kultuuri, spordi ja lõimumise valdkondadel on tihe seos ka teiste ministeeriumide juhitavate valdkondadega ning eesmärgid saavutatakse erinevate valdkondlike poliitikate koosmõjus. Niisamuti panustavad omakorda ka Kultuuriministeeriumi juhitavad tegevused teiste valdkondlike arengukavade strateegiliste eesmärkide saavutamisse. Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2024. aasta eelarve kulud panustavad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesannete täitmisesse. Tegevused on kooskõlas mitmete valdkondlike ja valdkondade üleste strateegiadokumentidega ning kavandatakse ministeeriumi nelja-aastastes programmides ning ministeeriumi aastases tööplaanis. Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel. 168 3.12.2.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport Joonis 55. Kultuur ja sport tulemusvaldkond ja selle maht Joonis 56. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna mõõdikud Tulemusvaldkonna Kultuur ja sport eelarve väheneb võrreldes 2023. aastaga 3%. Kokkuhoiukohtadest 2024. aastal leiti kokkuhoiukohti kogumahus 951 tuhat eurot. Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves leitud kokkuhoiukohad keskenduvad eelkõige nendele tegevuste ja toetuste vähendamisele, kus otseselt ei saa halvatud ühegi konkreetse asutuse tegevus, kellel on oluline või keskne roll kultuuripoliitika eesmärkide elluviimisel, või mõju füüsilistele isikutele on minimaalne. Vähendatakse ministeeriumi tegevuskulusid (koolitused, esinduskulud). Vähendatakse valitsemisala asutuste remondifondi (kuigi kinnisvaraportfell on suur ja vajab pidevat parendamist, on selle toetusmeetme vähendamine väikseima mõjuga asutuste jätkusuutlikkuse vaatest). 169 Olulisemad lisavahendid • Autorihüvitusfond suureneb 1 mln euro võrra 0,65 miljonilt eurolt 1,65 miljoni euroni, et maksta laenutushüvitisi. • Aastatel 2024-2025 on kavandatud projekt Energiasäästlikud valguslahendused kultuuriasutustele mahus 9 mln eurot (2024. a summa 3 mln). • Olulise toetusmeetmena jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine. Meetme maht suureneb neljalt miljonilt eurolt kuue miljoni euroni aastas eesmärgiga tuua Eestisse veel rohkem välisriikide produktsioone. • Kodumaise filmikultuuri arendamisse panustatakse täiendav 1 mln eurot, meetme maht tõuseb 6,5 mln euro pealt 7,5 mln euroni. • Kultuuri- ja loomevaldkondade teadus-ja arendustegevuste projekte läbi loovuurimuse avatud taotlusvooru toetatakse mahus 0,7 mln eurot. • Uue meetmena rakendub spordi suursündmuste toetamine mahus 3 mln eurot aastas. Eesti spordiorganisatsioonid on ennast viimastel aastatel tõestanud väga tugevate korraldajatena. Meil on andekad sportlased, kõrgel tasemel sporditaristu ning rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide usaldus. Seega pakutakse Eestile järjest enam võimalusi korraldada populaarsete spordialade rahvusvahelisi tippvõistlusi. • Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eelarvemahu suurenemist võrreldes 2023. aastaga mõjutab ka Eesti Kultuurkapitalile alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest minev eraldis. Võrreldes 2023. aastaga prognoositakse ca 13,6%-list maksulaekumise tõusu. • Jätkatakse erameediakanalite toetamist venekeelse inforuumi tasakaalustamiseks ühe miljoni euroga (vahendid ei kajastu Kultuuriministeeriumi eelarves, vaid Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservfondis). Tabel 61. Kultuuriministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm strateegiadokumendid Kultuuri arengukava 2021- 2030 Kultuuriprogramm Kultuur ja sport Arengustrateegia „Eesti spordipoliitika Spordiprogramm põhialused aastani 2030“ 3.12.2.1.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 62. Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 Muutus, 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Kultuur ja sport -314 227 -351 994 -341 684 10 310 -3% Kultuuriprogramm -265 159 -289 993 -295 217 -5 223 2% Loovisikute toetamine ja tunnustamine -4 291 -3 086 -3 559 -473 15% Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -7 554 -8 763 -10 410 -1 647 19% Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -43 343 -45 259 -48 196 -2 936 6% Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -16 046 -17 377 -20 604 -3 227 19% 170  2022 Muutus, 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -16 427 -18 741 -18 345 396 -2% Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -6 382 -9 811 -6 483 3 328 -34% Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning -2 426 -2 498 -2 630 -131 5% rakendamine Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -42 770 -44 685 -44 145 540 -1% Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -35 017 -38 395 -36 614 1 782 -5% Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -10 322 -14 038 -11 414 2 623 -19% Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, 0 -54 717 -53 122 1 595 -3% rakendamine Kultuurivaldkonna digiteerimine -123 -53 -20 33 -62% Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -4 227 -4 888 -7 621 -2 733 56% Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 098 -1 775 -1 830 -55 3% Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -22 049 -25 906 -30 223 -4 318 17% Spordiprogramm -49 069 -62 000 -46 467 15 533 -25% Saavutusspordi toetamine ja arendamine -43 680 -42 258 -42 940 -682 2% Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning -203 -279 -279 0 0% arendamine Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -5 186 -19 463 -3 247 16 216 -83% 3.12.2.1.2 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmid ja programmi tegevused Kultuuriprogramm Programmi eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi elluviimise peavastutaja on Kultuuriministeerium. Lisaks Muinsuskaitseamet (MKA), Eesti Lastekirjanduse Keskus (ELK), Eesti Rahvakultuuri Keskus (ERK), Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum (ERM), Eesti Arhitektuurimuuseum (EAM), Tartu Kunstimuuseum (TKM), Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (ETDM), Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum. Samuti kajastuvad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma tegevuste ja finantsidega Kultuuriministeeriumi osutatavates tegevustes ja saavutatud tulemustes. Programmi tegevuse nimetus: Loovisikute toetamine ja tunnustamine Programmi tegevuse eesmärk: Loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused on paranenud. Tegevuste kirjeldus Loovisikute loometegevuse tingimuste tagamiseks eraldatakse loomeliitudele toetust loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel. Loomeliidud saavad toetust kasutada loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele ja loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppe stipendiumideks, kui toetust ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele. Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 3,6 mln eurot (2023. a 3,1 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: 171  • Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamiseks on ette nähtud 2,1 mln eurot. Võrreldes 2023. aastaga on seaduse rakendamiseks ette nähtud vahendite maht kasvanud 212 tuhande euro võrra tulenevalt Eesti keskmise brutopalga tõusust. • Riigi kultuuripreemiad 240 tuhat eurot ja riigi kultuuristipendiumid 46 tuhat eurot. Kultuuripreemiate ja –stipendiumite eelarve oli sama ka 2023. aastal. • Eesti Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest antavad toetused kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks 1,1 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanike lugemisharjumus on stabiilne või suureneb ning eesti kirjandus on rahvusvaheliselt nähtav. Tegevuste kirjeldus Riik väärtustab kirjandust kui omakeelse kultuuriruumi ühte alustala. Selleks loob ja rakendab Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 10,4 mln eurot (2023. aastal 8,8 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Eesti Kirjanike Liit maksab kirjanikupalka avaliku konkursiga valitud professionaalidele. 2024. aastal saab riiklikku palka 15 kirjanikku. Toetusmeetme maht on 423 879 eurot. Palgasaajad valib välja loomeliit koos valdkondlike esindusorganisatsioonidega. Kirjanikupalk annab tippvormis kirjanikule võimaluse keskenduda loomingule ja tagab talle sotsiaalsed garantiid. • Autorihüvitusfond 1,65 mln eurot (2023. a 650 000 eurot). • Riigiasutusena tegutseva Eesti Lastekirjanduse Keskuse kulud on mahus 939 tuhat eurot (2023. a 923 tuhat eurot). Lugejate kasvatamiseks on vaja head (laste)kirjandust, laste ja noorte lugema innustamist nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Väga olulisel kohal on oma valdkonna kompetentsikeskuse – Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevus, kes kogub, säilitab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust. Eesti Lastekirjanduse Keskuse kaudu toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa lastekirjanduse ning lasteraamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaalile. • Sihtasutus Kultuurileht 3,5 mln eurot (2023. a 3,4 mln eurot). Sihtasutus annab välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht. • Tegevustoetuse suurenemine tuleneb asutuse ruumide jooksvaks remondiks antud ühekordsetest vahenditest. • Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll MTÜ-l Eesti Kirjanduse Teabekeskus. Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks toetatakse MTÜ Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tegevust 170 000 euroga (2023. a 170 000). • Eesti osalemiseks rahvusvahelistel raamatumessidel Londonis, Bolognas, Frankfurdis ja Helsingis on planeeritud 392 000 eurot, millest 215 000 eurot on ettenähtud Eesti peakülalise väljapaneku ettevalmistamisele 2025. aastaks Bologna lasteraamatumessil koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega. 172  • Riik toetab kirjandust ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik maht on 3 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Etenduskunstide valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Tegevuste kirjeldus Etenduskunstide poliitika eesmärgiks on toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti, sh läbi vastava rahastamissüsteemi. Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, st toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi. Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 48,2 mln eurot (2023. aastal 45,3 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste tegevustoetuste taotlusvooru maht, mille suhtes teeb otsuse vastav komisjon, on 2024. aastaks 25,1 mln eurot (2023. a 24,9 mln). Rahvusooper Estoniale 2024. aastal planeeritud toetussumma on 11,396 mln eurot (2023. a 11,276 mln). (vt lisa 3). Nii riigi sihtasutustena tegutsevate etendusasutuse tegevustoetuste mahu muutus kui ka Rahvusooper Estonia toetussumma muutus on seotud ühekordsete remondifondi toetustega ning vahenditega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. • Eraõiguslikele väiketeatritele ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevatele etendusasutuste tegevustoetuste taotlusvooru kogumaht on 4,57 mln eurot (2023. a 4,57 mln). Eesti Teatri Agentuur SA tegevustoetus 160 000 eurot (2023. a 160 000). Toetuse abil ostab sihtasutus teiste tegevuste seas autoriloomingut ja tegeleb rahvusvahelistumisega. • Üksikprojektidest toetatakse iga-aastaselt Draama festivali 18 000 eurot aastas ja teatripäeva läbiviimist 17 000 eurot aastas. 2023. aastal olid toetussummad samad. • Riik toetab etenduskunstide projekte ka läbi Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,25 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Filmivaldkond on kunstiliselt mitmekesine ja Eesti film on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Tegevuste kirjeldus Riik loob eelduseid professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks. Toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide arendamist, tootmist, levitamist, turundamist, vähemuskaastootmist ning väärtfilmide levikut. Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 20,6 mln eurot (2023. a 17,4 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: 173  • Kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), kes toetab mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide arendamist, tootmist ja turundamist. EFI tegevustoetus on 1,24 mln eurot (2023. a 1,24 mln). • 2024. a filmitootmise toetuste eelarve on 7,5 mln eurot (2023. a 6,5 mln). • Väliskapitalil Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kuludeks on kavandatud 6 mln eurot (2023. a 4 mln). • Väärtfilmikino kättesaadavuse tagamiseks toetatakse kino Artis (Tallinnfilm OÜ) 314 965 euroga (2023. a 314 965). • Väärtfilmi levikule aitab kaasa ka EFI kaudu rakendatav avatud taotlusvoor väärtfilmikinode toetamiseks 185 000 eurot aastas (2023. a 185 000). Väärtfilmikinod toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku, mis võivad olla tavarepertuaarist keerulisema sisuga ning ei pruugi seetõttu kommertskinodes ekraanile pääseda. • Ministeerium toetab Põhjamaade ainsat A-kategooria filmifestivali PÖFF 1,4 mln euroga (2023. a 1,2 mln). • Riik toetab filmivaldkonda ka Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali kaudu alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,9 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti meedia on sõltumatu ja usaldusväärne infoallikas. Tegevuste kirjeldus Kultuuriministeerium kujundab meediapoliitikat läbi meediavaldkonna õigusaktide, strateegiate, tegevuskavade ja teiste dokumentide ettevalmistamise. Ministeeriumi tegevus hõlmab ka meediateenuste ning infoühiskonna sisuteenuste ja uute tehnoloogiate arengute analüüsi ja ettepanekute tegemist poliitikasuundade seadmiseks. Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 44,1 mln eurot (2023. a 44,7 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Meediapoliitika kujundamise ja rakendamise tegevuse eelarve moodustab toetus avalik-õiguslik juriidilisele isikule Eesti Rahvusringhääling (ERR), kelle üks peamisi eesmärke on sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine. ERR lähtub oma sisuvalikutes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest ja ERR-i strateegilistest eesmärkidest. ERR soodustab oma tegevusega eesti keele ja kultuuri arengut, kultuurilise mitmekesisuse säilimist ning aitab kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele ja hoidmisele. • ERRi tegevustoetus on 42,2 mln eurot (2023. a toetus 41,7 mln eurot). Tegevustoetuse tõus on seotud käibemaksu tõusu mõju kompenseerimisega, sest ERR pole käibemaksukohustuslane, mistõttu suurem osa ostetud kaupadest ja teenustest muutuvad asutuse jaoks 2% võrra kallimaks. • Väiksemamahulisteks investeeringuteks (sealhulgas tehnika ja inventari soetuseks) on planeeritud ERR-le investeeringutoetus 1,9 mln eurot (2023. a 1,9 mln). • 2024. aastal jätkub täiendav toetus 2 mln eurot ERRle, et tugevdada inglise- ja venekeelse sisu tootmist. 174  • Olulise tegevusena jätkub erameediakanalite toetamine venekeelse inforuumi tasakaalustamiseks. Meetme maht on 1 mln eurot. Vahendid ei kajastu Kultuuriministeeriumi eelarves, vaid Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservfondis. 2023. aastal kajastusid antud meetme vahendid Kultuuriministeeriumi eelarves, mistõttu oli programmi tegevuse „Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine“ kogumaht ka suurem. Programmi tegevuse nimetus: Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Muusika valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Tegevuste kirjeldus Kultuuriministeerium toetab muusikavaldkonnas erinevaid organisatsioone, kollektiive ja heliloojaid ning valdkonna rahvusvahelistumist. Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 18,3 mln eurot (2023. a 18,7 mln). Programmi tegevuse eelarve vähenemine on tingitud SA-le Eesti Kontsert eraldatud ühekordsete hoonete remondivahendite (400 000 eurot) lõppemisega. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontserdiorganisatsiooni: SA Eesti Kontsert, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kelle tegevustoetuste suuruse otsustab vastav komisjon. Kolme kontsertorganisatsiooni 2024. aastaks planeeritud tegevusteotuste maht kokku on 10,9 mln eurot (2023. a 10,9 mln). • Olulisteks muusikakollektiivideks kohalike omavalitsuste tasandil on Tallinna Kammerorkester (2024. a toetus 60 000 eurot), Pärnu Linnaorkester (2024. a toetus 30 000 eurot) ja Narva Linna Sümfooniaorkester (2024. a toetus 30 000 eurot). 2024. aasta toetussummad jäävad 2023. aasta tasemele. • Nelja taotlusvooru toetustega panustab Kultuuriministeerium eraõiguslike kontserdikorraldajate, kollektiivide, festivalikorraldajate ja heliloojate võimalustesse arendada helikunsti ning toetada noorte professionaalsete muusikute arengut. Interpretatsioonikunsti ning uue heliloomingu teket ja noodimaterjali kättesaadavust toetatakse läbi nelja avatud taotlusvooru: • “Helilooming ja muusikaalased väljaanded” – taotlusvooru maht 215 000 eurot; • “Muusikakonkursid” – taotlusvooru maht 74 000 eurot; • “Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad” – taotlusvooru maht 468 000 eurot; • “Muusikafestivalid ja suursündmused” – taotlusvooru maht 528 000 eurot. • 2024. aasta taotlusvoorude eelarved jäävad 2023. aasta tasemele. • Rahvusvahelise Arvo Pärdi keskuse tegevustoetuseks on 472 500 eurot (2023. a 472 500). • Estonian Festival Orchestra tegevust toetatakse läbi Eesti Festivaliorkester SA kaudu 500 000 eurot (2023. a 500 000). • Ansambli Vox Clamantis tegevust toetatakse läbi MTÜ Eesti Gregoriaani Ühing 150 000 eurot. 2023. aastal oli tegevustoetuse suurus 183 000 eurot. Toetuse vähenemine on seotud ühekordselt 2023. aastaks rahvusvahelistumise valdkonna tegevuste elluviimiseks eraldatud vahenditest. 175  • Järvi Festival MTÜ toetus 100 000 eurot (2023. a 100 000) eraldatakse Pärnu muusikafestivali läbiviimiseks ja eesti noorte dirigentide järelkasvu projekti teostamiseks. • Tallinn Music Week ja Station Narva korraldamist toetatakse 150 000 (2023. a 150 000) euroga läbi Shiftworks OÜ. • Muusika arenduskeskustest ja partnerorganisatsioonidest toetatakse Music Estonia MTÜ-d 105 tuhande euroga ja Eesti Muusika Infokeskus MTÜ-d 120 000 euroga, Muusikanõukogu MTÜ-d 30 000 eurot, Eesti Pillifond SA-d 30 000 eurot. 2024. aasta toetussummad jäävad 2023. aasta tasemele. • Eesti muusikapärandi säilimise eesmärgil toetatakse Eesti Pärimusmuusika Keskust 378 437 euroga (2023. a 378 437). • Riik toetab muusikavaldkonna projekte ka läbi Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,9 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Kunstielu on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Tegevuste kirjeldus Kunsti valdkonna riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada võimalusi kunsti loomiseks, muuta Eesti kunst nähtavaks meil ja maailmas ning toetada valdkonna rahvusvahelistumist. Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu rahastatakse eelkõige valdkonna loometööd, näitustegevust, rahvusvahelistumise tugitegevusi ja kunsti uurimist. Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 6,5 mln eurot (2023. a 9,8 mln). Programmi tegevuse mahu vähenemine tuleneb SA-le Kunstihoone määratud investeeringutoetuse mahu vähenemisest (2023. a toetuse maht 4,3 mln eurot). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Kultuuriministeerium toetab tegevustoetustega kolme näitusasutust: • Riigi osalusega Sihtasutus Kunstihoone – 2024. a tegevustoetus 725 295 eurot (2023. a 725 295) (vt lisa3). • MTÜ Eesti Kunstnike Liit - nelja galerii 2024. a tegevustoetus 30 000 eurot (2023. a 30 000) . • Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum – 2024. a tegevustoetus 30 000 eurot (2023. a 30 000). • Kunstihoone renoveerimiseks on SA-le Kunstihoone kavandatud 2024. aastal investeeringutoetus 500 000 eurot (investeeringutoetuse kogumaht 2021-2024 on 6,5 mln eurot). • Kunstivaldkonna rahvusvahelistumises on oluline tegevus rahvuspaviljoni korraldamine Veneetsia kunstibiennaalil. Biennaalil osalemist korraldab SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, keda läbi Kultuuriministeeriumi eelarve toetatakse 150 000 euroga aastas (2023. a 150 000). • Rahvusvahelisi suhteid arendavad valdkondlikud info- ja arenduskeskused: • SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus – 2024. a tegevustoetus 183 000 eurot (2023. a 183 000) • Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ - 2024. a tegevustoetus 85 000 eurot (2023. a 85 000). • Läbi Eesti Kunstiakadeemia SA jätkub Narva kunstiresidentuuri toetamine 75 000 euroga (2023. a 75 000). 176  • Olulise loometöö toetamise meetmena jätkub ka kunstnikupalga maksmine. 2024. aastal saab riiklikku palka 20 kunstnikku. Toetusmeetme maht on 565 172 eurot. Palgasaajad valib välja loomeliit MTÜ Eesti Kunstnike Liit. Kunstnikupalk annab tippvormis kunstnikule võimaluse keskenduda loomingule ja tagab talle sotsiaalsed garantiid. • Kunstiklassika uurimise ja tutvustamise eesmärgil toetatakse Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust 2024. aastal 50 000 euroga (2023. a 50 000). • Riik toetab kujutava kunsti valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,7 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Elukeskkond vastab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele. Ruumiloome hea tava ja disainikasutuse vajalikkus on ühiskonnas teadvustatud. Tegevuste kirjeldus Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine on suunatud kvaliteetse elukeskkonna kavandamiseks ja loomiseks vajalike tingimuste kujundamisele arhitektuuri ja disaini valdkondades. Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumiloomepoliitika ühtlustamisele ja arendamisele. Arhitektuuripoliitika siht on käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust. Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 2,6 mln eurot (2023. a 2,5 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ kaudu toetatakse 41 000 euroga (2023. a 41 000) osalemist Veneetsia Arhitektuuribiennaalil. Arhitektuuribiennaal toimub üle üheaastase intervalliga ja toimub taas 2025. aastal. • Olulised valdkondlikud katusorganisatsioonid ja ministeeriumi strateegilised partnerid on Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ ja Eesti Disainikeskus MTÜ. Mõlema organisatsiooni aastane tegevustoetuse suurus on 105 000 eurot (2023. a 105 000). • Lisaks toetatakse 2024. aastal avatud taotlusvooru kaudu arhitektuuri ja disaini valdkondade arendusprojekte 117 000 euroga (2023. a 102 000). • Riik toetab arhitektuuri- ja disainivaldkonda ka läbi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 2,3 mln eurot. Võrreldes 2023. aastaga prognoositakse ca 5%-list maksulaekumise tõusu. • Oluline roll arhitektuuri- ja disainivaldkonnas on valdkondlikel mäluasutustel Eesti Arhitektuurimuuseumil ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumil, kus toimub hulgaliselt arhitektide ja disainerite nüüdisloomingut tutvustavaid näitusi, loenguid jpm. Muuseumide toetused kajastuvad muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamise ja rakendamise tegevuse all. Programmi tegevuse nimetus: Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine 177 Programmi tegevuse eesmärk: Muuseumikogudes hoitav ja muinsuskaitse all olev kultuuripärand on mitmekesine, kättesaadav ja jätkusuutlik. Muuseumide ja muinsuskaitse teenused on kvaliteetsed. Tegevuste kirjeldus Riigi roll on kultuuripärandi alased tegevused, nagu kogumine ja kaitse alla võtmine, säilitamine ja kaitsmine ning näitamine ja tutvustamine, korraldamine ja toetamine. Riigi ülesanne on luua eeldused, et muuseumid saaksid hoida ja tutvustada inimestele meie ajalugu ja toetada muuseumidesse kogutud pärandi ja teadmiste lahtimõtestamist ning avalikku kasutusse toomist, mh tänapäevaste e-lahenduste ja kogude digiteerimisega. Kultuurimälestiste osas on riigi roll jälgida ja suunata kultuurimälestiste pikaajalist säilimist ning kompenseerida avalikes huvides seatavad kitsendused. Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 53,1 mln eurot (2023. a 54,7 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate muuseumide tegevustoetuste taotlusvooru maht, mille suhtes teeb otsuse vastav komisjon, on 2024. aastaks 15,6 mln eurot (2023. a 15,2 mln). Tegevustoetuste taotlusvooru mahu muutus on seotud ühekordsete sihtotstarbeliste toetustega. • Hallatavate riigiasutustena tegutsevate muuseumide tegevuskulud: • Eesti Rahva Muuseum 9,9 mln eurot (2023. a 11,9 mln), • Eesti Arhitektuurimuuseum 1 mln eurot (2023. a 1 mln), • Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum 0,8 mln eurot (2023. a 0,8 mln), • Tartu Kunstimuuseum 0,9 mln eurot (2023. a 0,9 mln), • Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum 0,4 mln eurot (2023. a 0,4 mln), • Viljandi muuseum 0,4 mln eurot (2023. a 0,4 mln), • Meetme eelarves sisalduvad Võru Instituudi tegevuskulude eelarve 2024. aastal on 1 mln eurot (2023. a 1 mln). • Hallatavate riigiasutuste 2023. a ja 2024. a vahelised muutused tegevuskulude suuruses tulenevad remondifondist eraldatud vahenditest ning Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile kavandatud vahenditest. • Avalik-õigusliku isiku muuseumide, munitsipaalmuuseumide ja eramuuseumide tegevustoetuse maht 2024. aastaks on 882 928 eurot (2023. a 882 928). • Riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele muuseumidele, mida ei ole asutanud riik ning muudele era-, munitsipaal ja avalik-õigusliku isiku muuseumidele eraldatakse tegevustoetusi kogumahus 377 138 eurot (2023. a 377 138). • Muinsuskaitseamet korraldab 0,9 mln (2023. a 0,9 mln) euro ulatuses avatud taotlusvooru „Muuseumide kiirendi“, mille eesmärk on arendustegevuste ja muuseumide püsiekspositsioonide loomise toetamine. • Meetme eelarves sisalduvad Muinsuskaitseameti tegevuskulud 3,7 mln eurot (2023. a 3,7 mln). 2023. a ja 2024. a vahelised väikesed muutused on seotud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile kavandatud vahenditega. • Mälestiste omanike toetuste ja hüvitiste eelarvemaht on 2024. aastal 2,8 mln eurot (2023. a 2,8 mln). • Muinsuskaitseamet korraldab avatud taotlusvooru „Eesti ajaloolise taluarhitektuuri toetusprogramm“, mille 2024. aasta eelarvemaht on 200 000 eurot (2023. a 200 000). 178  • Programmi tegevuse all kajastub ka kultuuriväärtuste valdkonna katusorganisatsioonidele mõeldud avatud taotlusvoor „Muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogunduse valdkonnaüleste partnerorganisatsioonide tegevustoetus“ mahus 350 000 eurot. Taotlusvooru eesmärk on tõsta muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogude valdkonna huvikaitseorganisatsioonide võimekust rääkida kaasa kultuuripoliitika kujundamisel ning toetada tegevusi, mis aitavad ellu viia „Kultuur 2030“ eesmärke. • Kultuuriministeerium osaleb Euroopa Majanduspiirkonna toetusprogrammis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. Programmi raames toetatakse väikelinnade ajaloolistes keskustes muinsuskaitsealadel hoonete restaureerimist ja kohalike vajadustele suunatud uues funktsioonis kasutuselevõttu. 2024. aasta eelarve maht 1 mln eurot. Muinsuskaitse komponendi kogumaht programmis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ aastatel 2020 kuni 2024 on 4,32 mln eurot. • Kultuuriministeerium on taotlenud 2024. aastaks omandireformi reservfondist ehitismälestiste restaureerimiseks 3 mln eurot. Summa ei kajastu veel Kultuuriministeeriumi eelarves. Programmi tegevuse nimetus: Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Raamatukogu on kestlik ja selle mitmekesine kogu on kättesaadav igale Eesti inimesele. Tegevuste kirjeldus Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele inimestele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu. Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 36,6 mln eurot (2023. a 38,4 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Programmi tegevuse mahust suurema osa moodustab toetus Eesti Rahvusraamatukogule, kelle ülesanne on Eestis ilmunud või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate teavikute kogumine, alaliselt säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, samuti raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevus, parlamendi- ja teadusraamatukogu ning hoiu- ja pimedate raamatukogu ülesannete täitmine. Alates 01.01.2023 liideti Rahvusraamatukoguga Eesti Hoiuraamatukogu funktsioonid. • Rahvusraamatukogu tegevustoetus 2024. aastal on 10,4 mln eurot (2023. a toetus 10,1 mln eurot). Tegevustoetuse suurenemine on tingitud majanduskulude katteks eraldatud vahendite lisandumisest. Rahvusraamatukogu saab toetust e-raamatukogu funktsionaalsuse arendamiseks (232 000 eurot aastas). • Rahvusraamatukogu hoone renoveerimiseks on 2024. a eelarves ette nähtud 21,8 mln eurot (rekonstrueerimiseks on kokku eraldatud kuni aastani 2025 53 mln eurot). • Rahvaraamatukogude teavikute toetuseks on 2024. aastal ette nähtud 2 mln eurot (2023. a 2 mln). • Rahvaraamatukogude tegevuskulusid toetatakse 2024. aastal 1,5 mln euroga. (2023. a 1,5 mln) • Taotlusvooru „Raamatukogude kiirendi“ aastane eelarvemaht on 0,5 mln eurot (2023. a 0,5 mln). Kiirendist toetatakse rahvaraamatukogu hoonete ja ruumide renoveerimist, tehnoloogia soetamist ja töötajate koolitusi, et teha kiireid arenguhüppeid avalikkusele suunatud teenustes. Investeeringuprojektidele saavad toetust taotleda kohalikud omavalitsused koos rahvaraamatukogudega ja koolituste ühisprojektideks rahvaraamatukogud. 179 Programmi tegevuse nimetus: Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Rahvakultuurivaldkond on mitmekesine, elanikkonnale kättesaadav ning kestlik. Tegevuste kirjeldus Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine ning laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus, mida toetatakse muuhulgas läbi vastavate toetusmeetmete. Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 11,4 mln eurot (2023. a 14,04 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Rahvakultuuri valdkonna riikliku kompetentsikeskuseks on Eesti Rahvakultuuri Keskus, kelle 2024. aasta tegevuskulude eelarve on 1,5 mln eurot (2023. a eelarve 1,5 eurot). • Edasiantavate toetuste maht Rahvakultuuri Keskuse eelarves on 2024. aastal 4,5 mln eurot (2023. a 3,3 mln eurot). • Rahvakultuuri Keskus rakendab järgmisi avatud taotlusvoore: • „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamine“ – 2024. a eelarve 0,5 mln eurot (2023. a 0,5 mln); • Kogukondade toetuseks loodud toetusmeetmed, mida praegu on seitse: Setomaa (199 737 eurot), Kihnu (115 272 eurot), Saarte (83 772 eurot), Peipsiveere (51 323 eurot), Mulgimaa (122 389 eurot), Vana Võromaa (110 000 eurot) ja Virumaa (73 722 eurot). Toetusmeetmete mahud jäävad 2023. aasta tasemele. • Avatud taotlusvoor piirkondlikele kultuuriprojektidele mahus 350 000 eurot (2023. a 350 000). Avatud taotlusvoor „Rahvakultuuri maakondlik toetus“ mahus 66 912 eurot (2023. a 66 912). • Avatud taotlusvoor etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse tagamiseks “Teater maal” mahus 156 250 eurot (2023. a 156 250). • Laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetuse meede, mida rakendatakse alates 2021. aastast. Palgatoetusmeetme aastane eelarve on 2,6 mln eurot. • Folkloorifestivale, meeste ja naiste tantsupidusid toetatakse kokku summas 59 696 eurot (2023. a 59 696). • Laulu- ja tantsupidusid korraldab Kultuuriministeeriumi asutatud sihtasutus Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (ELTSA), kelle 2024. aasta tegevustoetuse suurus on 0,8 mln eurot (2023. a 4,1 mln). • ELTSA rakendab ka laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusmeedet mahus 1 mln eurot aastas. • Riik toetab rahvakultuuri valdkonda ka läbi Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali, alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,7 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Kultuurivaldkonna digiteerimine Programmi tegevuse eesmärk: Kultuuri kättesaadavus ja rahvusvaheline konkurentsivõimelisus on suurenenud. 180 Tegevuste kirjeldus 2024. aastal on programmi tegevuse eelarve oluliselt vähenenud, sest „Kultuuripärandi digiteerimine 2018– 2023“ tegevuskava täitmine on jõudnud lõpule. Viimane projekt viiakse ellu 2023. aastal - Tartu Ülikooli trükiste digiteerimisprojekt „Eesti teadus- ja õppekirjandus". Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahenditest, mis kajastuvad Majandus- ja Komunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarves, on Kultuuriministeeriumi digipöördele kavandatud eraldada 2024. aastaks 6,4 mln eurot (2023. a 288 180). Nimetatud toetuse eest on “Kultuuripärandi digitegevuskava 2023-2029" raames 2024. aastal kavandatud ellu viia järgmised projektid: • Muuseumide Infosüsteemi MuIS etapp II arendus eelarvega 500 000 eurot; • ELTSA-RAKU andmekogu arendus eelarvega 350 000 eurot; • Eesti Rahvusraamatukogu uue digitaalarhiivi kasutajakeskkonna loomine eelarvega 210 000 eurot; • Üleriigilise teenuse "Raamatukogude juhtimistöölaud" loomine eelarvega 300 000 eurot; • Automaatse kataloogimise ja märksõnastamise krati arendus eelarvega 500 000 eurot; • Failide massloovutuse lahenduse arendus eelarvega 200 000 eurot; • Dokumendi-, filmi- ja trükipärandi digiteerimine eelarvega 166 400 eurot 2023. aastal, 1 036 400 eurot 2024. aastal ja 817 000 eurot 2025. aastal. Programmi tegevuse nimetus: Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Aidata kaasa Eesti tutvustamisele, kultuuridiplomaatia edendamisele ja Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele; samuti aidata kaasa Eesti aktiivsele osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja Eesti huvide kaitsele. Tegevuste kirjeldus Riik annab toetusi nii taotlusvoorude kui ka valdkondlike arenduskeskuste kaudu rahvusvahelisteks projektideks, mis soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Lisaks kaasrahastab Kultuuriministeerium Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte. Kultuuriministeeriumi koosseisus on eraldi üksusena UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, mille peamiseks ülesandeks on koordinatsioon UNESCO ja Eestis organisatsiooni tegevusega seotud organisatsioonide, asutuste ning isikute vahel ning võimaluste loomine Eesti haridus-, teadus- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele olla UNESCO tööga seotud. Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 7,6 mln eurot (2023. a 4,9 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Jätkub kultuuriesindajate võrgustiku töö Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Belgias, Ameerika Ühendriikides (New York) ja Rootsis. Kultuuriesindajate aastane tegevuskulude eelarve on 0,6 mln eurot aastas. • Avatud taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ rakendamine. Vooru 2024. a maht on 780 000 eurot. (2023. a 780 000). 181  • Balti Kultuurifondi toetamine iga-aastaselt 100 000 euroga. • Kultuuripealinn 2024 tegevuste toetamine. 2024. a toetussumma on 5 mln eurot (kogumaht 10 mln eurot, 2023. a 2,5 mln eurot). • Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevate Eesti projektide kaasrahastamise fond summas 100 000 eurot (2023. a 100 000). • Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise liikmemaksude maht on 0,6 mln eurot. Detailne ülevaade rahvusvahelistes organisatsioonides osalemisest on toodud Rahandusministeeriumi kodulehele lisatud lisas number 18 „Riigieelarveliste asutuste liikmelisus ja liikmemaksud“. Programmi tegevuse nimetus: Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete lisandväärtus ja ekspordisuutlikkus on suurenenud. Tegevuste kirjeldus Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. EL 2021-2027 finantsperioodil on loomemajanduse arendamine rakenduskava prioriteetse suuna „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, mh tootlike investeeringute kaudu“ all. Rakendatava meetme peamiseks sihtgrupiks on kultuuri- ja loomesektoris tegutsevad kasvuvõimelised äriühingust VKEd. Kavandatavas meetmes on kuus tegevussuunda: kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ambitsioonikate VKEde arenguplaanide elluviimise toetamine; kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate kasvupotentsiaaliga ettevõtete ekspordivõimekuse kasvu toetamine; sektori arengut toetavate tugiteenuste (inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused) pakkumine loomeettevõtetele; sektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine; loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ja loomemajandusalaste teadmiste ning oskuste arendamine. Meetme kaudu saab rahalist ja mitterahalist abi kokku 1 000 unikaalset ettevõtet, kellest 295 peavad saavutama lisandväärtuse kasvu töötaja kohta. Programmi tegevuse maht on 2024 aastal 1,8 mln eurot (2023. a 1,8 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: Loomeettevõtjate arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamiseks, loomeettevõtjatele inkubatsiooni- ja arendusteenuste pakkumiseks ning loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamiseks ja teadmiste ning oskuste arendamiseks on aastateks 2023-2029 ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2017 struktuurivahenditest ette nähtud kokku 11 mln eurot (sh ERF 10 mln ja riiklik kaasfinantseering 1 mln). 2024. a eelarve maht on 1,83 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus Programmi tegevuse eesmärk: Teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamine. Tegevuste kirjeldus Kultuuriministeerium on alates 2022. aastast võtnud suuna laiemalt humanitaarvaldkonna teadus- ja arendustegevuse toetamisele, jätkates ka 2024. aastal loovuurimuse taotlusvooru rakendamist. 2024. aastal jätkub Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendusprogrammi „Eesti kultuuri teadus- ja 182 arendusprogramm 2023-2026“ elluviimine. TA programmi eesmärk on luua eesti kultuuri valdkonnas uusi teadmisi, uurida ja arendada eesti kultuuri, teadust, ühiskonda ja majandust. Kultuuriministeerium tellib ka kultuuri-, spordi ja lõimumispoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalikke uuringuid. Tegevustoetuste kaudu on rahastatud valitsemisala asutusi, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega vastavalt oma põhiülesannetele. Programmi tegevuse all kajastatakse lisaks tegevusi ja toetusmeetmeid, mis panustavad suuremal või vähemal määral kõikidesse teistesse kultuuriprogrammi tegevustesse. Programmi tegevuse maht on 2024 aastal 30,2 mln eurot (2023. a 25,9 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Kultuuri- ja loomevaldkondade teadus- ja arendustegevuste projektide toetamine (loovuurimuse avatud taotlusvoor) 0,7 mln eurot (2023. a 0,5 mln). • Jätkub Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendusprogrammi „Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm 2023-2026“ elluviimine. Programmi maht 2024. aastal on 1,5 mln eurot (2023. a 1,3 mln). 2024. aasta eelarvevahendid ei kajastu Kultuuriministeeriumi eelarves, vaid Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservfondis. • Energiasäästlikud valguslahendused etendusasutustele 3 mln eurot. • Kultuuri valdkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia- ning investeeringutoetused 2,4 mln eurot. • Programmi tegevuse all kajastuvad ka Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse tegevuskulud 6,4 mln eurot (2023. a 6,9 mln) . • Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest kultuuriehitiste rahastamine. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht 2024. aastal on 17 mln eurot. • Oluliseks Kultuuri valdkondadeülese tugi- ja arendustegevuse meetmeks on „Kultuuriranitsa toetus“ koolidele ehk õppekeskkonna mitmekesistamine muuseumiõppe, näitus-, teatri-, kino ja kontserdikülastuste abil. Meetme vahendid ei kajastu Kultuuriministeeriumi eelarves, vaid rakenduvad läbi kohalike omavalitsuste toetusfondi ja läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve. Meetme kogumaht 2024. aastal on 1,5 mln eurot (2023. a 1,5 mln eurot. Spordiprogramm Programmi eesmärk: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. Asutused, kes viivad programmi ellu: Spordiprogrammi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium. Programmi tegevuse nimetus: Saavutusspordi toetamine ja arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline keskkond saavutusspordi arendamiseks. Tegevuste kirjeldus Saavutusspordi poliitika kujundamine ja toetamine ning tingimuste loomine spordiga tegelemiseks on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning 183 teiste spordiühendustega on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 42,9 mln eurot (2023. a 42,3 mln). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: Tegevustoetused riigi osalusega sihtasutustele: • Tehvandi Spordikeskus SA 1,6 mln eurot (2023. a 1,5 mln), • Jõulumäe Spordikeskus SA 0,7 mln eurot (2023. a 0,7 mln), • Spordikoolituse ja -Teabe SA 0,7 mln eurot (2023. a 0,7 mln) ning • oluline strateegiline partner Eesti Olümpiakomitee MTÜ (EOK) 1 mln eurot (2023. a 1 mln). • Sihtasutuste ja EOK 2023. aasta ja 2024. aasta täpsemad toetussummad on toodud seletuskirja lisas nr 3. • Uue meetmena rakendub spordi suursündmuste toetamine mahus 3 mln eurot aastas. Eesti spordiorganisatsioonid on ennast viimastel aastatel tõestanud väga tugevate korraldajatena. Meil on andekad sportlased, kõrgel tasemel sporditaristu ning rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide usaldus. Seega pakutakse Eestile järjest enam võimalusi korraldada populaarsete spordialade rahvusvahelisi tippvõistlusi. • 2024. aastal jätkatakse Team Estonia toetamist, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Toetusmeetme maht 7,7 mln eurot. Meedet rakendab EOK. • Jätkatakse treenerite tööjõukulu toetuste eraldamist. 2024. a toetusmeetme maht 12,3 mln eurot (2023. a 12,3 mln). • Spordialaliitude toetuseks on planeeritud 2,5 mln eurot (2023. a 2,5 mln). Meedet rakendab EOK. • Jätkub noortespordi toetamine mahus 1,7 mln eurot aastas (2023. a 1,7 mln). Meedet rakendab EOK. • Spordikohtunike tegevuse arendamiseks on planeeritud 445 000 eurot (2023. a 445 000 eurot). Meedet rakendab EOK. • Tiitlivõistlustel osalenud sportlaste ja nende treenerite tunnustamiseks on planeeritud 300 000 eurot (2023. a 300 000 eurot). • Jätkatakse Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist mahus 1 mln eurot (2023. a 1 mln). • Spordimeditsiini SA tegevust toetatakse 2024. aastal 183 600 euroga (2023. a 183 600 eurot). • Jätkatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimaluste parandamisega, et kaasata rohkem puuetega inimesi liikumisharrastusse ja võimaldades parimatel sportlastel tegeleda tippspordiga. Tegevustoetust antakse Eesti Paraolümpiakomitee MTÜ-le 0,9 mln eurot (2023. a 0,9 mln). • Vastavalt riigihanke lepingule jätkub Audentese Spordigümnaasiumi õppivate ja treenivate õppursportlaste toetamine 2,4 mln euroga aastas. • Jätkub spordipreemiate (185 600 eurot) ja spordistipendiumite (139 500 eurot) väljaandmine. Preemiate ja stipendiumide eelarve võrreldes 2023. aastaga ei muutu. 184  • Riik toetab saavutusspordi valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 4,1 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on ausat sporti ja sporditurvalisust toetav keskkond. Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärk on tagada dopinguvaba aus sport ja liikumisharrastus ning turvaline osalemine spordivõistlustel nii sportlastele kui ka pealtvaatajatele. Kultuuriministeeriumi tegevus seisneb õigusruumi loomises, poliitikate ja toetusmeetmete kujundamises. Programmi tegevuse eelarve peamise osa moodustab valdkondlik oluline strateegiline partner Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, kelle tegevust toetatakse 2024. aastal 0,3 mln euroga (2023. a 0,3 mln). SA ülesanneteks on ennetustegevuste ja testimiste läbiviimine, kokkuleppemängude Eesti kontaktpunkti rahastamine ning koostöö edendamine Politsei- ja Piirivalveameti ning spordiorganisatsioonidega sporditurvalisuse tagamisel. Programmi tegevuse nimetus: Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud. Tegevuste kirjeldus Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisel on organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi (spordialaliidud/spordiklubid) arendamine ning sporditaristu ja sportimiseks soodsa õigusruumi loomine. Liikumisharrastuse tegevuse raames rakendatakse regionaalsete maakondlike spordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade võrgustiku arendamist. Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega seotud valdkondade vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust liikumisharrastusse. Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 3,2 mln eurot (2023. a 19,5 mln). Programmi tegevuse maht väheneb investeeringutoetuse lõppemisega multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamiseks 12,5 mln ning tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete toetuse lõppemisega (2023. a eraldati ühekordselt 3 mln eurot). Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Liikumisharrastuse valdkonna edendamise koordineerimist jätkab SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, kelle tegevuseks on ette nähtud 0,8 mln eurot aastas. • Jätkub Eriolümpia Eesti Ühendus MTÜ tegevuse toetamine 245 717 euroga (2023. a 245 717). • Jätkub maakondlike spordiliitude toetamine. Varasemalt Eesti Koolispordi Liidule ja Eestimaa Spordiliidule Jõud eraldatud tegevustoetus summas 0,5 mln eurot suunatakse alates 2024. aastast maakonna spordiliitudele. Spordiliite toetatakse 2024. aastal 1,2 mln euroga (2023. a 0,7 mln) • Jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetusmeede 0,6 mln eurot aastas. 185 3.12.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond Joonis 57. Sidus ühiskond tulemusvaldkond ja selle maht Joonis 58. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 63. Kultuuriministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm strateegiadokumendid Sidus ühiskond Lõimumis-, sh Sidusa Eesti arengukava 2030 kohanemisprogramm Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond eelarve suureneb võrreldes 2024. aastaga 63%. Kulud suurenevad seoses 2021-2027 struktuurivahendite ning Šveitsi-Eesti koostööprogrammi rakendamisega. 186 3.12.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 64. Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Lõimumis-, sh kohanemisprogramm -11 194 -10 061 -16 355 -6 294 63% Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine -11 194 -9 914 -16 130 -6 216 63% ja rakendamine Rahvuskaaslaste toetamine 0 -147 -225 -78 53% 3.12.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused Lõimumis-, sh kohanemisprogramm Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium. Programmi tegevuse nimetus: Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamist ja rakendamist soodustav keskkond. Tegevuste kirjeldus Kultuuriministeeriumis toimub lõimumis-, sh kohanemispoliitika planeerimine, analüüs, koostööpartneritega koostöö korraldamine ning sisendi andmine valdkondlike poliitikate kujundamiseks lõimumise kontekstis ja vastava informatsiooni kogumine. Peamiselt toimub poliitikakujundamine õigusaktide ja regulatsioonide koostamise ning kooskõlastamise käigus. Samuti on olulisel kohal koostöö olulisemate partneritega ja avaliku kaasamise korraldamine, sh iga- aastase lõimumisakadeemia (koostööseminar sidusministeeriumite esindajatega) korraldamine, kohalike foorumite korraldamine piirkondades, kus on suur osakaal teisest rahvusest inimestel. Kultuuriministeerium koostöös rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga kujundab vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele suunatud poliitikat. Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks on Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõimumise nõukoda. Lisaks on Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni Euroopa integratsioonivõrgustiku liige, Euroopa Komisjoni riiklik roma kontaktpunkt ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu romade ja rändlejate eksperdikomitees. 187 Valdkonna allasutus, Integratsiooni Sihtasutus (INSA) on Eesti lõimumispoliitika peamine rakendaja ja kompetentsikeskus. Enamik INSA väljakujunenud töösuundi – keele- ja kodanikuõpe, tööturuvaldkonna tugiprojektid, rahvusvähemuste identiteedi toetamine, on osutunud integratsiooni monitooringute tulemusi arvestades lõimumisprotsesside toetamisel ja kujundamisel otstarbekaks. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Alates 2024. aastast rakendub Šveitsi-Eesti koostööprogramm 2021–2029, millest Kultuuriministeeriumi rakendada on „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ programmist (kogumahuga 22,7 mln eurot) 7,33 mln eurot (2024. aastal 1,49 mln eurot). Kultuuriministeeriumi tegevused on suunatud kultuurilise ja keelelise lõimumise toetamiseks. • Alates 2023 lisandusid ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 struktuurivahendid lõimumise, sh kohanemise tegevuste toetamiseks. SF 2021-2027 vahendite kogumaht lõimumise, sh kohanemise toetuseks on koos riikliku kaasfinantseeringuga 53,53 mln eurot (2024. aastal 9,80 mln eurot). • INSA tegevustoetus 2024. aastal on väiksem kui 2023. aastal - 1,2 mln eurot (2023. a 1,3 mln eurot). Vähenemine on tingitud vajadusest suurendada Eestisse tagasipöördujate nõustamisteenuse ja väliseesti noortele suunatud keele- ja meelelaagri eelarvet. • Jätkatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside ja nende katusorganisatsioonide ning vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste toetamist. Toetuste maht 2024. aastal on 0,6 mln eurot (2023. a 0,6 mln). • Jätkatakse avatud taotlusvooruga, mis edendab lõimumist läbi kultuuri- ja sporditegevuste mahus 100 000 eurot (2023. a 100 000). • Jätkatakse täiskasvanutele eesti keele õppe pakkumisega 2,2 mln euroga. • Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamist jätkatakse 100 000 euroga (2023. a 100 000). • Jätkatakse MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegevuse toetamist 182 206 euroga (2023. a 182 206). • Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia toetamine 151 598 euroga (2023. a 126 598). Toetuse suurenemise põhjus on kultuurinõukogude valimistega seotud kulude lisandumine. • Jätkub toetusmeede Ukraina noorte toetamiseks ukraina keele ja kultuuri säilitamiseks. Toetusmeetme maht on 100 000 eurot (2023. a 100 000). • 2024 a. valmib üheksas Eesti Integratsiooni Monitooring - (uuringu kogumaksumus 170 000 eurot, 2024. a 30 000 eurot). Programmi tegevuse nimetus: Rahvuskaaslaste toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Välismaal elavad rahvuskaaslased on teadlikud eestluse säilimist toetavatest teenustest. Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 0,2 mln eurot (2023. aastal 0,1 mln). Tegevuste kirjeldus Prioriteetsena jätkuvad tegevused eesti rahvuskultuuri säilitamiseks ja viimiseks laia maailma ning eesti keele hoidmine ja edendamine üleilmselt. Aidatakse kaasa, et väljaspool Eestit elav eestlaskond kannaks jätkuvalt Eesti identiteeti, sh luuakse võimalusi osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning toetatakse eestlaskonna tagasipöördumist kodumaale. Kesksel kohal on nooremate põlvkondade kaasamine ning nendega sidemete tugevdamine. Kultuuriministeerium panustab diasporaapoliitikasse järgmiselt: 188  • Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamisega (nõustamine ja tagasipöördumistoetused). • Väliseesti noorte keele- ja kultuurilaagrite korraldamise toetamisega. • Portaali Eestlased üle maailma (Global Estonian) haldamise ja infovahendusega. • Välisriikides töötavate kultuurinõunike töö abil. Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused: • Integratsiooni Sihtasutus jätkab nii info jagamise, nõustamise kui ka kogemuskohtumiste korraldamise kaudu Eestisse naasvate inimeste kohanemise toetamist ühiskonnaga ning väliseesti noortele keele- ja meelelaagrite korraldamist. Teenuse planeeritud eelarve on 125 000 eurot (2023. a 125 000 eurot). • Tagasipöördumistoetuste planeeritud eelarve on 100 000 eurot (2023. a 100 000 eurot). 3.12.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 59. Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Riigiasutuste tegevuskulude (personali- ja majandamiskulude) osakaal kogu Kultuuriministeeriumi eelarvest on 9%. Kuludest suurema osa moodustavad jagatavad toetused (91%): tegevustoetused, avatud taotlusvoorude kaudu antavad projektipõhised toetused, investeeringutoetused. Toetusi jagavad Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvakultuuri Keskus. Olulise osa Kultuuriministeeriumi eelarves „muudest toetustest“ moodustavad toetused valitsemisala avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja sihtasutustele. 2023. a ja 2024. a toetussummad on toodud seletuskirja Lisa nr 3“ Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes”. 2023. a ja 2024. a vahelised muutused toetuste suuruses tulenevad vahendite korrigeerimisest Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile ja ühekordsetest toetustest remondifondist ja/või ühekordsete projektipõhiste toetuste lisandumisest või lõppemisest. 189 Tabel 65. Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -328 786 -364 198 -360 181 4 017 -1% Tööjõukulud -14 026 -14 545 -15 170 -625 4% Majandamiskulud -17 036 -14 400 -12 669 1 731 -12% Muud tegevuskulud -6 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -2 105 -824 -922 -98 12% Investeeringutoetused -40 989 -52 041 -30 165 21 875 -42% Muud toetused -210 639 -238 733 -252 113 -13 380 6% Edasiantavad maksud -39 479 -40 440 -45 925 -5 485 14% Põhivara amortisatsioon -1 142 -1 073 -1 075 -2 0% Käibemaks -3 365 -2 143 -2 142 1 0% Tööjõukulude suurenemist mõjutab muuseumide majandustegevusest laekuva tulu prognoosi kasv ning digipöörde rakendamisega kaasnevad tööjõukulud. Majandamiskulude vähenemist mõjutavad kavandatud kärped ning vahendite korrigeerimine Riigi Kinnisvara AS-le. Investeeringutoetused vähenevad multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute toetuse lõppemisega 2023. aastal, lisaks väheneb 2024. aastal Rahvusraamatukogu ja Kunstihoone renoveerimise toetus. Uusi täiendavaid investeeringutoetusi 2023. aasta eelarvesse ei ole lisandunud. Kultuuriministeeriumi kuludes edasiantavate maksude all kajastuvad vahendid alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest, mida jaotab toetustena edasi Eesti Kultuurkapital. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning osa hasartmängumaksulaekumisest läheb Eesti Kultuurkapitali koosseisus tegutsevale kaheksale sihtkapitalile (kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, valdkondade vahelised projektid, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur, kehakultuur ja -sport) toetuste jagamiseks. Hasartmängumaksu laekumisest rahastatakse lisaks sihtkapitalidele ka kultuuriehitisi ning kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamist. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest planeeritud kulud on eelarves arvestuslikud, mis tähendab, et tegelik kulude suurus sõltub tegelikust maksulaekumisest. Võrreldes 2023. aastaga prognoositakse ca 13,6%-list maksulaekumise tõusu. 3.12.4 Investeeringud Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on vähe riigiasutusi, seetõttu on investeeringute eelarve väike. Valitsemisala investeeringud avalik-õiguslike ja sihtasutustele kajastuvad Investeeringutoetustena st kajastuvad kulude all. Tabel 66. Kultuuriministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Investeeringud kokku -477 -136 -43 93 -68% IT investeeringud -14 -100 0 100 -100% Muud investeeringud -336 0 0 0 0% Põhivara -84 -36 -43 -7 19% Viljandi Muuseum -29 0 0 0 0% Lastekirjanduse Keskuse põhivara soetus -23 -23 -23 0 0% ERM Narva mnt hoidla remonttööd -31 -13 0 13 -100% Eesti Rahva Muuseum 0 0 -20 -20 100% Käibemaks -44 0 0 0 0% 190  3.13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Loome eeldused koostöös erasektoriga Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks, edendades innovatsioonipööret ja soodustades ekspordi lisandväärtuse tõusu, tagades tugeva ja võrdseid võimalusi pakkuva töökeskkonna ning arendades andmepõhist ja kaasaegset tehnoloogiatel tuginevat personaalriiki. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu, samuti töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kavandamine ja elluviimine32. Rohkem infot ministeeriumi eesmärkide ja ülesannete kohta, samuti valitsemisala asutuste kohta leiab ministeeriumi kodulehelt33 . Valitsemisalas on koos ministeeriumiga 6 asutust: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Tööinspektsioon, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus ja Riikliku Lepitaja Kantselei. 2024. aastal on neist kolm suurima eelarvemahuga riigiasutust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mille eelarve moodustab 92% valitsemisala kulude ja investeeringute eelarve mahust, Riigi Infosüsteemi Amet (vastavalt 3,5%) ja Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (vastavalt 3,7%). Ülejäänud asutuste eelarve moodustab valitsemisala kulude ja investeeringute mahust kokku 1% (lisa 12). Suurima teenistujate arvuga on neist Riigi Infosüsteemi Amet, millel on 323 teenistuskohta seisuga 31. august 2023 (väljavõte SAP andmebaasist). Valitsemisalaga on seotud avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Töötukassa. Valitsemisala haldusalasse kuuluvad ka riigi osalusega mittetulundusühingud MTÜ Eesti Standardi- ja Akrediteerimiskeskus ning MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions. Valitsemisala haldusalasse kuuluvad sihtasutused on Eesti Interneti Sihtasutus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ning Sihtasutus Tartu Teaduspark. Valitsemisala haldusalasse kuuluvad järgmised riigi osalusega äriühingud: AS Eesti Varude Keskus, AS Metrosert, AS KredEx Krediidikindlustus ning AS Teede Tehnokeskus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas toimunud muudatused on seotud valitsemisalade ümberstruktureerimisega ning kirjeldatud järgmises peatükis. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ja selle haldusala asutuste muudatused võrreldes 2023. aasta riigieelarve seletuskirjas tooduga on järgnevad: • uued valitsemisala asutused on varasemalt Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuulunud Tööinspektsioon ja Riiklik Lepitaja, senistest valitsemisala asutustest liikusid Kliimaministeeriumi valitsemisalasse Transpordiamet ja Eesti Geoloogiateenistus; • valitsemisalaga on seotud avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Töötukassa, mis varasemalt oli seotud Sotsiaalministeeriumiga; 32 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus https://www.riigiteataja.ee/akt/12934222?leiaKehtiv 33 https://www.mkm.ee/ 191  • valitsemisala haldusalast liikusid Kliimaministeeriumi haldusalasse MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalasse Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur; • valitsemisala haldusala äriühingutest liikusid Kliimaministeeriumi haldusalasse A.L.A.R.A AS, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Loots, AS Eesti Raudtee, AS Operail, AS Nordic Aviation Group, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, Elering AS, Lennuliiklusteeninduse AS, OÜ Rail Baltic Estonia, OÜ Transpordi Varahaldus ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalasse AS Eesti Post (Omniva). Lisaks liikus valitsemisalade struktuurimuudatuste tõttu Kliimaministeeriumi valitsemisalasse 1. jaanuaril 2023 loodud Riigilaevastik. Täpsem ülevaade rahastamiskavast on toodud lisas 7. Valitsemisalade struktuurimuudatused 2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on tegevusepõhise riigieelarve vastutustes toimusid suured muudatused – energeetika ning transpordi tulemusvaldkonnad on liikunud Kliimaministeeriumi vastutusalasse, samuti ehituse programm ning teisalt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalassse liikunud osa Heaolu tulemusvaldkonnast. Detailsemalt on muutused kirjeldatud vastavate tulemusvaldkondade juures. 3.13.1 Tulud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika on oluliselt muutunud seoses valitsemisalade struktuurimuudatustega ning tuludest moodustavad 91 protsenti välistoetused. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tulud välistoetustest vähenevad 183,2 mln võrra, tulud majandustegevusest 3,8 mln ja omanikutulud 24,8 mln võrra. Joonis 60. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Järgmises tabelis kajastatakse ülevaadet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tulude dünaamikast. Põhjalikud selgitused iga tulugrupi kohta on toodud vastavates peatükkides. 192 Tabel 67. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 433 755 508 423 271 265 -237 158 -47% Saadud toetused 307 813 428 605 245 420 -183 185 -43% Riigilõivud 37 382 20 588 5 543 -15 045 -73% Tulud majandustegevusest 38 703 23 625 19 853 -3 772 -16% Tulud põhivara ja varude müügist 816 59 0 -59 -100% Trahvid ja muud varalised karistused 412 225 33 -192 -85% Muud tulud 21 683 10 142 83 -10 059 -99% Intressi- ja omanikutulud 26 944 25 181 334 -24 847 -99% Saadud toetused Saadud toetustena planeeritakse Euroopa Liidu struktuurivahendid jms toetused, mida makstakse välja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. 2024. aastal väheneb saadud toetuste maht eelarves ligikaudu 183 mln ehk 43% võrra, kogumahuni 245 mln eurot. Vähenemine on seotud valitsemisalade struktuurimuudatustega, mille tõttu liikusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast ära transpordi ja energeetika tulemusvaldkonnad ning ehituse programm, kus rakendati väga suures mahus välisvahendeid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 2024. aasta eelarvesse on planeeritud 89 mln euro ulatuses tulusid Euroopa Regionaalarengu Fondist, 71 mln euro eest Õiglase Ülemineku Fondist, 67 mln eurot Taaste- ja Vastupidavusrahastust, 13 mln Euroopa Sotsiaalfondist, 2,5 mln eurot Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest ning 3 mln muudest toetustest. Riigilõivud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala riigilõivude prognoositav kogumaht 2024. aastal on 5,5 mln eurot, vähenemine 73%. Riigilõivude vähenemine on seotud valitsemisalade struktuurimuudatustega, mille tõttu liikusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast ära transpordi, ehituse ja energeetika valdkondade riigilõivud. Suurima mahuga riigilõiv on elektroonilise side seaduse alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teostatavate toimingute riigilõiv 5,1 mln eurot (93% valitsemisala poolt kogutavate riigilõivude kogumahust). Tulud majandustegevusest Tulusid majandustegevusest teenivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (76% valitsemisala majandustegevuse tulude mahust), Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (15%) ja Riigi Infosüsteemi Amet (9%). Prognoositav tulude kogumaht majandustegevusest 2024. aastal on 19,9 mln eurot. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on planeerinud tulu meretuuleparkide hoonestusubade enampakkumisest 15 mln eurot. Tulud laekuvad riigieelarvesse. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus saab 3 mln tulu Riigipilve teenuse osutamisest. 2023. aastal nimetatud tulu asutuse poolt eelarvesse planeeritud ei olnud. Riigi Infosüsteemi Amet saab 1,9 mln 193 tulu andmesideteenuse osutamisest, mida kasutatakse sama teenuse kulude katteks. Nimetatud tulu jääb võrreldes 2023. aastaga samale tasemele. Tulu põhivarade ja varude müügist Tulu põhivarade ja varude müügist ei ole 2024. aastal planeeritud. Trahvid ja muud varalised karistused Tööinspektsiooni ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti trahvid 33 tuhat eurot, mis on määratud väärteomenetluse seadustiku alusel. Muud tulud Muud tulud valitsemisala eelarves kogumahus 83 tuhat eurot koosnevad peamiselt Tööinspektsiooni ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt määratavatest sunnirahadest. Intressi- ja omanikutulud Dividenditulud on prognoositud kogusummas 334 tuhat eurot äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2024. aasta kevadel pärast 2023. aasta majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksab 2024. aastal dividende AS KredEx Krediidikindlustus. Omanikutulude 99% langus võrreldes 2023. aastaga on tingitud valitsemisalade struktuurimuudatustest, mille tõttu liikus suurem osa äriühingutest Kliimaministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusaladesse. 3.13.2 Kulud tegevuspõhises vaates Loome koostöös erasektoriga eeldused Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks, edendades innovatsioonipööret ja soodustades ekspordi lisandväärtuse tõusu, tagades tugeva ja võrdseid võimalusi pakkuva töökeskkonna ning arendades andmepõhist ja kaasaegset tehnoloogiatel tuginevat personaalriiki. Läbivalt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves muudatusi seoses valitsemisala struktuurimuudatustega, seejuures uue valdkonna (heaolu tulemusvaldkond) eelarve ei ole võrreldav eelmise aastaga, kuna kajastab ainult osa 2023. eelarvest tegevuspõhises vaates (Sotsiaalministeeriumi eelarvet siin ei kajastata). 194 3.13.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu Joonis 61. Heaolu tulemusvaldkond ja selle maht Heaolu tulemusvaldkonna eesmärgiks on: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Tulemusvaldkonna programmideks on „Tööturuprogramm,“ „Vanemaealiste programm“, „Sotsiaalhoolekande programm“, „Laste ja perede programm“ ja „Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm“. Seoses valitsemisalade struktuurimuudatustega liikusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse tööturu ja tööhõive poliitika kavandamine ja elluviimine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on jätkuvalt Sotsiaalkindlustusameti teenused ja erivajadustega inimeste toimetulek ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Seetõttu on tööturuprogramm ning soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi ühisprogrammid. Ühisprogrammide Sotsiaalministeeriumi juhitavat osa ja eelarvet kajastatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala peatüki all. 195 Joonis 62. Heaolu tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 68. Majandus – ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkonna Tulemusvaldkond Programm strateegiadokumendid Tööturuprogramm Heaolu arengukava 2023-2030 Heaolu Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Heaolu tulemusvaldkonna ühiselt kinnitatud programmid on kättesaadavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi34 kodulehel. 3.13.2.1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 69. Tulemusvaldkond Heaolu programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot35 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Heaolu 0 -453 738 -961 815 -508 077 112% Tööturuprogramm 0 -452 764 -959 537 -506 774 112% Tööturuvaldkonna arendamine 0 -1 618 -1 160 458 -28% Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed 0 -448 339 -952 247 -503 908 112% Tööelu kvaliteedi arendamine 0 -2 806 -6 130 -3 324 118% 34https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 35 Seoses programmide struktuuri muudatusega 2023. aastal ei ole tabelis toodud summad programmi tegevuste lõikes aastate vahel otseselt võrreldav. 196  2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise 0 -975 -2 278 -1 304 134% programm Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna 0 -608 -1 552 -944 155% arendamine Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine 0 -367 -726 -360 98% 3.13.2.1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi tegevused Tööturuprogramm Programmi eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Asutused, kes viivad programmi ellu: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Sotsiaalministeerium (SOM), Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Eesti Töötukassa (TK). Tegemist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogrammiga. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on Sotsiaalkindlustusameti teenused ning terves ulatuses programmi tegevus 1.1.4. „Erivajadustega inimestega toimetulek ja tööalane tegevus“, muu on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Programmi 2024. aasta eelarve kasv on tingitud sellest, et 2023. aasta eelarve sisaldab vaid II poolaasta kulusid. Programmi tegevuse nimetus: Tööturu valdkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Tegevuste kirjeldus Tööturupoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa tööelu kvaliteedi paranemisele ning toetada tööealise elanikkonna suurt tööga hõivatust ja tööandjatele tarviliku tööjõu olemasolu. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Tööturu valdkonna arendamise tegevuse eelarve 1,2 mln mln eurot kajastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kulusid. Programmi tegevuse nimetus: Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Programmi tegevuse eesmärk: Aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete pakkumise korraldamine, et inimesed ei satuks vaesusesse tööotsingute ja töövõime vähenemise korral ning püsiksid pikalt hõives. Tegevuste kirjeldus 197 Tööpoliitika jaguneb kaheks – aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööpoliitika seisneb töötuse ennetamises ning inimeste võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed kiiresti tööle liiguksid või kestlikult tööhõives püsiksid. Passiivse tööpoliitika eesmärk on kompenseerida inimestele tööotsingute ajaks kaotatud sissetulek, et inimesed ei satuks töö kaotamise korral vaesusesse, ning tagada piisav motivatsioon leida sobiv töö. Töö kaotanud inimesel makstakse töötutoetust või töötuskindlustushüvitist. Osalise või puuduva töövõimega inimestele makstakse töövõimetoetust. Teenuste osutamist ja hüvitiste maksmist reguleerivad tööhõiveprogramm 2024-2029, tööturumeetmete seadus, töövõimetoetuse seadus ning töötuskindlustuse seadus. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil. Aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete osutamine ja hüvitiste maksmine on korraldatud peamiselt Eesti Töötukassa kaudu, kuid teenuste osutamiseks saavad avatud taotlusvoorudest toetust taotleda ka erinevad juriidilised isikud, valitsusasutused või nende hallatavad riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused või nende asutused. Lisaks viiakse tegevusi ellu läbi muude koostööpartnerite. Alates 2024. aastast on Vabariigi Valitsuse kinnitatavas ja Eesti Töötukassa poolt rakendatavas tööhõiveprogrammis 2024–2029 hõlmatud nii sihtkapitalist kui EL struktuuritoetuste vahendite abil rahastatud tööturumeetmed, et suurendada tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist. Välisvahenditest (ESF+) rahastatakse näiteks oskuste arendamist, vähenenud töövõimega inimeste konkurentsivõime suurendamist tööturul, piirkondlikke tööturumeetmeid, piirkondlikku mobiilsust, mitte- eesti naiste tööturule sisenemise toetamist, NEET noorte tööturul toetamine jne. 2024. aastal jätkatakse tegevustega, mille eesmärgiks on muuta töötushüvitiste süsteem lihtsamaks ja efektiivsemaks. Arendatakse tööjõuturul ebasoodsamas olukorras olevate sihtrühmade (nt noored, vanemaealised, vähenenud töövõimega, vähese eesti keele oskusega, pikaajalise ajutise töövõimetusega inimesed) tööalaste võimaluste ja tööturul osalemise suurendamiseks erinevaid tööturumeetmeid. Oluliseks tuleb pidada tööturuteenuseid, mis aitavad väiksema konkurentsivõimega inimestel hõivesse liikuda või hõives püsida. Selleks tegeletakse NEET-olukorras ja NEET-riskis noorte ja nende lähedastega, vanemaealistega, tööle saamiseks või tööl püsimiseks individuaalsemat ja isiklikumat abi vajavate inimestega, mitte-eestlastega (sealhulgas uussisserändajad, romad) ja tööturul vähem konkurentsivõimelise kvalifikatsiooniga inimestega. Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on toetuse pakkumine kohalikus omavalitsuses 16–29-aastastele noortele haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks juhtumikorraldusliku lähenemisviisi kaudu. Kohalikke omavalitsusi toetatakse teenuse koostöömudeli rakendamisel. Eraldi tegeletakse ka mitte-eesti noorte tööellu sisenemise toetamisega. Selleks viiakse ellu töövaatlusprogramm Ida-Virumaa üldhariduskoolide 8. ja 11. klassi õpilastele ja kutsekoolide 1. kursuse õpilastele. Eesmärk on tutvustada Ida-Virumaa noortele karjäärivõimalusi ning töömaailma läbi praktilise töö- ja ettevõtluskogemuse. Toetada vene emakeelega noorte lõimumist programmis osalemise, eesti– ja venekeelsete noorte ühistegevuste ja uute kontaktide loomise kaudu. Kliimamuutustega seotud üleminekust enim mõjutatud töötajad vajavad abi, et edukalt liikuda ühelt töökohalt või majandussektorist teise. Põlevkivisektori ettevõtetest väljuvatel inimestel on vaja uuendada oma teadmisi, oskusi ja pädevusi, et vastata kiiresti muutuvatele tööturu vajadustele. Põlevkivisektori ettevõtete töötajate oskuste kaasajastamiseks ja piirkonna muutuva tööturuvajadustega kokku viimiseks 198 toetatakse nende ümber ja täiendõpet. Selleks pakutakse nii sektoris töötavatele kui töö kaotanud inimestele erinevaid toetusi ja teenuseid. Aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete tegevuse eelarves 952,2 mln eurot on kajastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kulud. Tegevuse kõige suurema eelarvega teenus on Eesti Töötukassale eraldise andmine aktiivsete ja passiivset tööturuteenuste osutamiseks 931,6 mln eurot, mis sisaldab edasiantavaid töötuskindlustusmakseid, töövõimetoetust, töötutoetust ning toetust erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumiseks töötavate töövõimetoetuse saajate ja arvel olevate töötute eest. Programmi tegevuse nimetus: Tööelu kvaliteedi arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tööturu osapoolte teadlikkuse suurendamine nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest, luues seeläbi töötaja ja tööandja vajadusi arvestavad töötingimused. Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Majandus – ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tööinspektsioon. Tööelu kvaliteeti mõjutavad töötaja töökeskkond ja töötingimused, tööturu osapoolte teadlikkus töösuhetest ja ohutu töökeskkonna loomise võimalustest. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline luua töötaja vajadusi arvestavad töötingimused, suurendada tööturu osapoolte teadlikkust nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Valdkonna poliitika kujundamisel on juhtiv roll Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, kes tööelu kvaliteedi tagamiseks, sh töötajate töötingimuste parandamiseks: • analüüsib muutuvtunnilepingute regulatsiooni, et võimaldada suuremat paindlikkust tööaja korralduses, tagades samal ajal töötegija kaitse; • toetab tööandjaid ja töötegijaid tööohutusnõuete täitmisel ja töökeskkonnariskide maandamisel, arvestades spetsiifiliste töökeskkonna ohtude ja terviseriskidega; • parandab töötervishoiuteenuse kvaliteeti, sh arendab digilahendusi infovahetuse parandamiseks töötaja, tööandja ja teenuseosutaja vahel; • toetab toimivat sotsiaaldialoogi ning soodustab kollektiivseid läbirääkimisi ja kollektiivlepingute sõlmimist, sh koostab kollektiivläbirääkimiste edendamise tegevuskava; • arendab töövaidluste lahendamise menetlust ja analüüsib töövaidluste lahendamist puudutavat regulatsiooni. Tööinspektsioon teeb töösuhete ja töökeskkonna üle järelevalvet, pakub tasuta töökeskkonna konsultandi teenust ning nõustab töösuhteid ja töökeskkonda puudutavates rakenduslikes küsimustes. Nii Tööinspektsioon kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kavandavad uuest Euroopa Sotsiaalfondi 2021+ rahastusperioodist meetmeid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna arendamiseks, eesmärgiga ennetada tööga seotud tervisekahjustusi ning parandada tööohutuse olukorda ettevõtetes. Uute meetmete väljatöötamisel võetakse eesmärgiks tegevuste parem sihitamine, sh tegevuste suunamine probleemsematele valdkondadele ja sihtrühmadele. Tööelus tekkinud erimeelsuste lahendamiseks on töötajatel ja tööandjatel võimalus pöörduda ka töövaidluskomisjoni poole. Kollektiivsete töötülide ennetamisega ja töötüli osapooltele lahenduste pakkumisega tegeleb riiklik lepitaja. 199 Tööelu kvaliteedi tegevuse eelarves 6,1 mln eurot on kajastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tööinspektsiooni ning Riikliku Lepitaja Kantselei kulud, sh suurimad kulud on Tööinspektsiooni riikliku järelevalve, ennetuse ja nõustamise ning töövaidluste lahendamise kulud 5,3 mln eurot. Tegevuse kuludes kajastuvad SF-vahendid erinevateks projektideks 2,1 euro ulatuses. Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Programmi eesmärk: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Asutused, kes viivad programmi ellu: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Sotsiaalministeerium (SOM), Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei (SVVK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Tegemist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogrammiga, sh Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Programmi 2024. aasta eelarve kasv on tingitud sellest, et 2023. aasta eelarve sisaldab vaid II poolaasta kulusid. Programmi tegevuse nimetus: Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Meeste ja naiste võrdsete õiguste, kohustuste, võimaluste ja vastutuse tagamine kõigis ühiskonnaelu valdkondades; soolise ebavõrdsuse vähendamine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine, toetades seeläbi inimeste heaolu, majanduse ja konkurentsivõime kasvu. Tegevuste kirjeldus Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel viiakse ellu tegevusi, mis suurendavad ühiskonnas soolist võrdõiguslikkust toetavaid ja väärtustavaid hoiakuid. Eraldi pööratakse tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valmiduse suurendamisele vastava seaduse rakendamise võtmesihtrühmade, sh tööandjate, haridustöötajate, poliitikakujundajate ning otsustajate seas. Koostöös Statistikaametiga töötatakse välja kasutajasõbralik registriandmetel põhinev digitaalne tööriist tööandjatele, mis vähendab tööandjate halduskoormust soolise palgalõhe väljaselgitamisel ja selle vähendamisel oma organisatsioonis. Soolise segregatsiooni vähendamiseks hariduses ja tööturul suurendatakse nii laiema avalikkuse kui ka võtmesihtrühmade (haridustöötajad, karjäärinõustajad, tööandjad jt) teadlikkust soolistest stereotüüpidest ning nende mõjust erialavalikule, viiakse läbi teadmistepõhise soolise segregatsiooni vähendamise meetmete kujundamiseks vajalikke analüüse ning toetatakse haridusasutuste, personaliotsingufirmade ja tööandjate koostööd soolise segregatsiooni vähendamisel ja ennetamisel. Tegevuse eelarves 0,6 mln eurot on kajastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuskulud. Eelarves on eraldatud vahendid ESF programmile "Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul" summas 134 tuhat eurot. Programmi tegevuse nimetus: Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine, teiste poliitikavaldkondade 200 toetamine ning nügimine võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil. Tegevuste kirjeldus Võrdse kohtlemise valdkonna arenemiseks kaasajastatakse vähemusgruppide õiguskaitse ja muudetakse see ühiskonna vajadustele vastavaks. Selleks korrastatakse valdkondlikku seadusandlust, muuhulgas laiendatakse võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala eesmärgiga tagada diskrimineerimise kaitse rahvuse , rassi, nahavärvuse, usutunnistuse/ veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel ühesuguselt. Vähemusgruppide olukorda kaardistamiseks ja võrdse kohtlemise põhimõterakendamiseks on oluline regulaarsete ja kvaliteetsete andmete olemasolu vähemusrühmade olukorra ja vajaduste kohta. Vähemusgruppide olukorra väljaselgitamiseks ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks panustatakse valdkondlikesse andmekogumis- ja analüüsitegevustesse, et tagada regulaarsete ja kvaliteetsete andmete olemasolu ning nende kasutamine ka teiste valdkondade poliitikakujunduses. Oluline on toetada ka huvikaitseorganisatsioonide võimekust vajalikke uuringuid ja analüüse tellida või neid ise teha. Jätkatakse tööandjate ja haridustöötajate teadlikkuse suurendamiseks võrdsete võimaluste edendamist ning nende toetamist. Võrdse kohtlemise valdkonna arendamise tegevuse eelarves 0,7 mln eurot on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevuskulud. 3.13.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond Joonis 63. Digiühiskond tulemusvaldkond ja selle maht Digiühiskonna tulemusvaldkonna eesmärk on, et digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne. Sarnaselt 201 arengukava alaeesmärkide jaotusele tegeletakse ka tulemusvaldkonnas kolme suunaga: digiriigi (e- teenuste rahulolu tõus), küberturvalisuse (küberruumi turvalisus ja usaldusväärsus) ja ühenduvusega (ülikiire, usaldusväärse ja taskukohase sideühenduse kättesaadavus). Joonis 64. Digiühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud Tulemusvaldkonnas koostatud programm panustab mitmesse arengustrateegia Eesti 2035 strateegilisse sihti, enim aga sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Programm panustab Eesti 2035 tegevuskava teemakimpu „Majandus ja kliima“ läbi uute tehnoloogiate ja digipädevuste arendamise, ettevõtjate ja riigi koostöö suurendamise ja kiire interneti kättesaadavuse parandamise ning teemakimpu „Riigivalitsemine“ läbi andmemajanduse arendamise, digiidentiteedi arendamise, sidevõrkude turvalisuse ja varustuskindluse ning küberturvalisuse tagamise ja riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimise. Tabel 70. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkonna Tulemusvaldkond Programm strateegiadokumendid Digiühiskond Digiühiskonna arengukava 2030 Digiühiskonna programm Digiühiskonna tulemusvaldkonnas koostatakse üks programm, mis on digiühiskonna programm. Rohkem infot leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas koostatud arengukavade ja erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt36. 36 https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 202 3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Digiühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 71. Tulemusvaldkond Digiühiskond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Digiühiskond -64 126 -123 117 -149 041 -25 924 21% Digiühiskonna programm -64 126 -123 117 -149 041 -25 924 21% Digiriigi arenguhüpped -2 997 -3 213 -3 025 188 -6% Digiriigi alusbaasi kindlustamine -39 394 -88 912 -94 711 -5 799 7% Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine -1 111 -857 -1 526 -669 78% Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime -826 -407 -327 80 -20% arendamine Küberturvalisuse tagamine -10 210 -9 403 -14 241 -4 838 51% Õigusruumi tagamine -9 771 -10 036 -3 105 6 931 -69% Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 302 -10 141 -25 226 -15 085 149% 5G taristu ja teenuste arendamine -119 -149 -6 881 -6 732 4523% 3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond programmid ja programmi tegevused Digiühiskonna programm Programmi eesmärk: Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne. Peamised asutused, kes viivad programmi ellu: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Võrreldes perioodiga 2023-2026 on digiühiskonna programmipuus tehtud muutused tegevuste planeerimistasandini (k.a.) pigem tehnilised või täpsustatakse tegevuste ja eesmärkide sõnastusi. Seoses valitsemisalade struktuurimuudatustega on postside viidud regionaalpoliitika programmi, varasemalt oli see osa digiühiskonna programmi teenusest. Meetmete ja programmi tegevuste struktuuris ei ole muudatusi tehtud. Programmi tegevuse nimetus: Digiriigi arenguhüpped Programmi tegevuse eesmärk: Uued lahendused on aktiivselt kasutusele võetud. Tegevuste kirjeldus Digiriigi meetme ja täpsemalt „Digiriigi arenguhüpete“ tegevuse raames on suuremahulisemateks tegevusteks transformatsiooniplaanide disainimine ja juurutamine, sh arvestades inimkesksete teenuste, sh elusündmusteenuste arendamist, krattide ja Bürokrati kasutuselevõtu suurendamist avalikus sektoris, inimkeskse andmekorralduse rakendamist, sh. nõusolekuteenuse ja andmejälgija kasutuselevõtu arendamist ja rohelise digiriigi tegevuskava loomist ning rakendamist. Need tegevused on peamised, mis aitavad digiriigi arenguhüppe saavutamisele kaasa. Programmi tegevuse all on nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui ka Riigi Infosüsteemi Ameti teenuseid. Arendatakse sündmusteenuseid, et muuta riigiga suhtlemine ja asjaajamine oluliselt lihtsamaks ja 203 proaktiivsemaks. Sündmusteenuste eesmärgiks on elu- ja ärisündmuste teenuste sujuv pakkumine, et riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu. Selle tulemusel tõuseb inimeste rahulolu digiriigi poolt pakutud teenustega. Toimub inimkeskse andmekorralduse kontseptsiooni väljatöötamine koos rakenduskavaga, toetamaks personaalriigi eesmärke, sh. tagamaks inimese õigused endaga seotud andmete üle, vähendamaks isikuandmete töötlemisega seonduvat privaatsusriivet ning võimaldamaks laiemat andmete privaatsust tagavat töötlemist. Selleks, et ettevõtjatel oleks võimalik sujuvamalt täitsa oma õigused ja realiseerida kohustused, arendatakse eesti.ee-s ettevõtjate digiväravat, samuti jätkub ärisündmusteenuste arendamine. Programmi tegevus toetab krattide laiemat kasutuselevõttu avalikus sektoris, eesmärgiga suurendada riigisektori tõhusust ja pakkuda inimestele mugavamat teenust. Krattide kasutuselevõttu toetatakse kõigis haldusalades ja asutustes. Selle saavutamiseks on kavas jätkata kesksete kratijuppide (taaskasutatavad krati komponendid, näiteks tekstianalüütika ja protsessikaeve töövahend), eesti keeletehnoloogia (näiteks masintõlke, kõnetuvastuse, kõnesüntees) ja bürokrati platvormi (digiriigi virtuaalne assistent-juturobot) edasise arenduste ning juurutamisega. Plaanis on jätkata bürokrati liidestamisega teiste asutustega ja olulisemate teenuste liidestamisega. Väljatöötamisel on uus Eesti tehisintellekti strateegia aastateks 2024- 2026. Nõusolekuteenuse arendamine annab võimaluse nii eraisikule kui ka ettevõtjale andmete jagamiseks ning andmejälgija arendamine võimaldab ülevaadet, milliseid andmeid ja millistel eesmärkidel riik kasutab. Jätkame partnerite ja infosüsteemide liidestamisega nõusolekuteenuse ja andmejälgijaga. Loome inimese digitaalse kaksiku kontseptsiooni ning kavandame selle elluviimist. Rohelise digiriigi raames valitakse uute lahenduste kasutuselevõtul kliima- ja keskkonnasäästlikem variant ning vähendatakse digiriigi keskkonnajalajälge. Programmi tegevuse nimetus: Digiriigi alusbaasi kindlustamine Programmi tegevuse eesmärk: Seni loodu kvaliteet on hoitud kõrgel tasemel ja ajakohasena. Tegevuste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu mitmeid suuremahulisi tegevusi, sh personaalse riigi kontseptsiooni loomine, riigi andmete poliitika arendamine, digiriigi platvormide edasiarendamine (sh X-tee), IT- alusteenuste konsolideerimine (sh standardteenuste Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusse üleminek, pilvteenustele ülemineku võimaldamine), teiste riigiasutuste toetamine digimuutuste võimendamiseks. Programmi tegevuse all on terve rida Riigi Infosüsteemi Ameti teenuseid, kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenuseid ning üks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning üks Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse teenus. Avalike teenuste kättesaadavuse ja personaliseeritud kasutajakogemuse pakkumiseks realiseeritakse uuenenud riigiportaali visioon koos võimekusega sündmusteenuste pakkumiseks. Eesmärk on pakkuda avaliku teenuse omanikule digikanalit teenuste pakkumiseks lõppkasutajale, sh kasutajakeskset tööriistakasti kasutajaliidese ja tehnilise raamistikuga. Teenuse omanik saab keskenduda äriloogika parendamisele, mõtlemata digikanali haldusele ja erinevate riiklike nõuete rakendamisele. Portaali äri- ja toimemudel tuleb saada jätkusuutlikuks partnerite ja teenuste vastuvõtuks. Jätkata tuleb tehnilise platvormi ehitust paindlikumaks. Lõppkasutaja suunal on vaja teha järgmised sammud personaliseerituma ning proaktiivsema portaali poole, mis võimaldab kasutajale pakkuda selget keskpunkti “minu andmetele“ ja avalikele teenustele, et omada 204 ülevaadet oma õigustest ja kohustustest. Riikliku postkasti uue visiooni eesmärk on ehitada postkast 2.0, mis täidab nii lõppkasutajate kui ka partnerite ootused. Lõppkasutaja jaoks tuuakse kõik riiklikud teavitused ühele pildile, sõltumata asukohast. Partneri jaoks luuakse lokaalselt paigaldatav rakendus. Jätkuvad mobiilirakenduse mRiik arendustegevused. mRiigi mobiilirakenduse eesmärgiks on tuua kodanikele taskusse rakendus, mis lahendab info mobiilis tarbimise killustatuse probleemi ning tagab mobiilile mõeldud platvormi erinevate riiklike teenuste tarbimiseks. Soov on tuua mRiiki sisse hulgaliselt uusi teenuseid, mis nõuab üleriigilist koostööd ning stabiilset arendusmeeskonda. Elektroonilise identiteedi valdkonnas on suund alustada tehnilise võimekuse loomist, et 2026. aastaks saaks Eesti kasutusele võtta EU poolt kohustusena tulevat piiriülese standardiseeritud elektroonilise ID ja digitaalsete tõendite lahendust digikukru platvormil. RIA-s jätkub tehnilise meeskonna värbamine, mis koostöös arendushankest selguva partneriga loob keskse platvormi SDG tehnilise süsteemi liidestamiseks koos vajaminevate komponentidega, alates eDelivery Access Pointist kuni päringumootori, eelvaateala, pääsuhalduse ja muude vajaminevate osadeni. Liidestuvate asutuste ülesandeks on igaühel omalt poolt arendada välja nende teenuse spetsiifiline X-tee teenus, sest siseriiklikult toimub SDG osas andmevahetus üle X-tee. Kompetentside puudujäägi leevendamiseks on koostamisel digipädevuste kompetentsimudel (sh alustame mudeli ettevalmistamist) ning tegevusplaan riigi kui IT-tööandja positsiooni tugevdamiseks, hangime ja viime läbi sihitatud täiendkoolitusi (sh koostöös nii erasektori kui kõrgkoolidega) ning toetame keskvalitsuse asutusi ja kohalikke omavalitsusi koolitusvõimaluste rakendamisel. Jätkame valdkondlike tegevuskavade elluviimisega (tehisintellekti strateegia, andmehalduse ja avaandmete tegevuskava). Loome andmestrateegia valdkonna pikaajaliste eesmärkide juhitud elluviimiseks. Andmete ökosüsteemi vaatest on oluliseks suunaks haldusalade üleselt andmeanalüüsi ja halduse üksuste toimimismudeli loomine ja rakendamine tõstmaks asutuste andmete küpsustaset. Valdkonnas küpsustaseme tõstmiseks plaanime jätkata asutuste toetamist ja kesksete platvormide ning tööriistade arendamist ja pakkumist (sh. nõusolekuteenus, avaandmed, andmehaldus, keeletehnoloogia, privaatsust säilitavad tehnoloogiad). Loome tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudeli ning kavandame selle toetamiseks vajalikke tegevusi. Programmi tegevuse raames arendatakse välja teenuste arendamise tööriistakast ja teenuste arendamise standard. Lisaks on käivitatud teenuste äripaneel kasutajakesksuse juurutamiseks laiemalt avalikus sektoris. Alustatud on riigiteenuste ülevaate korrastamisega ning juhiste uuendamisega teenuste kasutajakeskseks juhtimiseks, töö mõlemal suunal jätkub. Andmepõhise riigivalitsemise raames viiakse ellu andmehalduse tegevuskava, lisaks jätkuvad tööd andmekvaliteedi parandamiseks, et riigi põhiregistrites oleks rakendatud andmete ühekordse küsimise printsiip. Samuti jätkatakse avaandmete tegevuskavas kokkulepitud tegevuste elluviimist. Luuakse andmete teabevärav tagamaks ülevaade kõigist riigi käes olevatest andmetest. Programmi tegevuse raames tagatakse digiriigi kesksete platvormide (x-tee, eID jne.) ja olulisemate infosüsteemide ülal hoidmine (taakvara), jätkusuutlik areng ja infoturbe kindlustamine. Kesksete IT baasteenuste raames jätkatakse arvutitöökoha- ja servertaristu teenuste konsolideerimist Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusega (RIT) vastavalt kokkulepitud teekaardile, samuti riigipilve edasi arendamine ja andmesaatkonna võimekuse laiendamine. Arendatakse avaliku sektori töötajate digioskusi läbi koolitusprogrammide (k.a Digiriigi Akadeemia koolituse platvormi edasiarendamine) ja asutuste digimuutuste alase nõustamise. Lisaks võimendatakse suuremahulisi digimuutusi avalikus sektoris, rahastades infosüsteemide ja taristu arendust eri valitsemisalades ja käivitades vastavaid arendusprojekte. 205 Lisaks viiakse ellu Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) poolt tsentraalne satelliitandmeside lahendus ja turvaline lauatelefonside. Programmi tegevuse raames rahastatakse Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutust 2024. aastal 145 200 euro ulatuses, et ülal hoida turvalise lauatelefoni taristut. Kõik mainitud tegevused jätkuvad ka pärast aastat 2024. Programmi tegevuse eelarvet mõjutab oluliselt välisvahendite perioodide vahetus, sh 2014-2020 perioodi vahendite kasutamise lõppemine, mistõttu kokkuvõttes on välisvahendeid ja nendele lisanduvat riiklikku kaasfinantseeringut võrreldes eelneva aastaga planeeritud 17,5 miljoni võrra vähem. Samas on seni Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid viidud baaseelarvesse, mistõttu riigieelarveliste vahendite osa on eelarves suurenenud u 6,5 miljonit eurot. Sellest 4,6 miljonit eurot kajastub Riigi Infosüsteemi Ameti eelarves ning kasutatakse terve rea ülal loetud tegevuste elluviimiseks, sh X-tee, nõusolekuteenuse ja andmejälgija ning SDG võimekuse suurendamiseks, eID valdkonna arendamiseks, riigiportaali jätkusuutlikkuse arendamiseks jpm. Suurenenud on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve 1,1 miljoni euro võrra, mida kasutatakse arvutitöökohtade turvalisuse ja infoturbe võimekuse suurendamiseks, Tallinn Digital Summit’i korraldamiseks ja erinevate muude tegevuste koordineerimiseks. Programmi tegevuse eelarvesse on lisandunud üle 11 mln euro IT alusbaasi tugevdamise ja küberturbe suurendamise meetmest mh Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse uute riigiüleste arvutitöökohtade ja serveri alustaristu teenuste väljatöötamiseks, arendamiseks ning rakendamiseks, lisaks tagatakse keskuse tänaste klientide arvutitöökoha teenuste osutamise jätkusuutlikkus. Meetmest lisandus raha ka riigipilve ja arvutitöökoha teenuste küberturbe hoidmiseks, sisemise kriisivalmiduse suurendamiseks ning andmesaatkonna ühenduste Luksemburgi ja Eesti vahel parendamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine Programmi tegevuse eesmärk: Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon on ajakohane ja adekvaatne. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse all on üks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teenus, mille raames arendatakse edasi küberturvalisuse valdkonna strateegilise juhtimise võimekust. Selle tulemusena kasvab suutlikkus keskselt suunata valdkonna rahastust, arengusuundasid ning kriisihalduse protsesse. Samuti jätkatakse koordinatsiooniformaatide juurutamist ning arendatakse edasi valdkonna arengu seiramist. Küberturvalisuse valdkonnas on käimas küberturvalisuse strateegia loomine ja kaasajastamine, mis annab tegevussuunad ja ühise eesmärgi riigis. Lisaks saab selle sisendi pealt anda kübervaldkonna sisendi „Eesti digiühiskond 2030“ arengukava 2030i uuendamise protsessi, et ka arengukavas oleks küberturvalisuse sisustatud ja mõõdetav. 2024. aastal jätkatakse Küberturvalisuse seadusei revisjoniga, mille raames võetakse üle NIS2 direktiiv ning tehakse muid olulisi muudatusi kübervaldkonna õigusaktides, sh seadusandlikult sedastades, et Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse keskuse antud soovitused/ohuhinnangute arvesse võtmine on kohustuslik. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tuleb kindlustada „küber- ja infoturbe oskuste integreerimine kõigile haridustasemetele“. Samal ajal jätkab Riigi Infosüsteemi Amet nii laiema avalikkuse kui Küberturvalisuse seaduse subjektide küberteadlikkuse tõstmist toetavate tegevustega, sh kohuslaste Eesti 206 infostandardile ülemineku toetamisega. Programmi tegevus sisaldab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõu- ja majandamiskulusid, mille mahu suurenemine on seotud eeskätt julgeolukorra muutustest tuleneva vajadusega toetada, korrastada ja tugevdada küberturvalisuse ökosüsteemi. Personalikulude kasv on seotud eelkõige vajadusega tagada olemasolevate spetsialistide pädevus, pakkudes neile konkurentsivõimelisi palgapakette ja anda töösuhte kindlus. Samuti oleme loonud uusi püsikohti. Teadlikkuse tõstmiseks valdkonna võtmepartnerite ja tippjuhtide hulgas korraldame Kõrgemad Küberkaitse ja Digiriigi kursuseid (KÜDI) ning laiema sihtrühma teadlikkust küberturvalisusega seotud ohtudest tõstame igal aastal korraldataval „Riikliku küberturvalisuse aastakonverentsil“. Programmi tegevuse nimetus: Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Mõistame tehnoloogia arengut ja oskame küberriskidega toime tulla. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse all on kaks teenust, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigi Infosüsteemi Ameti teenused. Arendatakse küberintsidentide ja -kriiside ennetamise ja haldamise võimekust ja tehnilist analüüsivõimekust. Tehnoloogilise vastupanuvõime tagamiseks ja parandamiseks nõustame ja koolitame asutusi ja ettevõtteid, sh uue riigi infoturbestandardi (E-ITS) rakendamiseks. RIA teaduse ja arenduse koordineerimisosakonna käivitamisega süvendatakse koostööd teadusasutustega ning toetatakse ettevõtete teadus- ja arendustegevust. RIA analüüsi- ja ennetusosakonna tugevnemisega kaasneb tehnilise analüüsivõimekuse kasv. Programmi tegevuse nimetus: Küberturvalisuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Suurem küberturbe tagamise võimekus. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse all on Riigi Infosüsteemi Ameti teenus ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenused. Luuakse ja rakendatakse küberturvalisuse teadus- ja arendustegevuse kava, koostatakse ja edastatakse ohuhinnanguid ja haavatavuse teavitusi ning viiakse läbi tegevusi Intsidentide ja kriiside ennetamiseks, valmisolekuks ja haldamiseks, sh kriiside korral. Arendatakse edasi olemasolevaid võimekusi keskselt riigi infosüsteeme kaitsta ning küberturvalisuse intsidente ja kriise hallata, sh riigivõrgu kasutuse laiendamise ning selle kaitsemeetmete pideva ajakohastamise abil. Juurutatakse Eesti infoturbestandardi (E-ITS-i) kasutamist ning parendatakse elutähtsate ja oluliste teenuste osutajate küberturvalisuse taset. Kasvatatakse järelevalve võimekust infoturbe rakendamise tõhustamiseks. Järjepidevalt suurendatakse Eesti elanike teadlikkust küberhügieenist (sh avalikkusele suunatud teavituskampaaniate läbi), tõhustatakse koostööd küberturvalisuse ettevõtete, sh idufirmadega ning toetatakse kõigil haridustasemetel küberspetsialistide järelkasvu. Laiendatakse riigivõrgu kastutust ning suurendatakse selle turvalisuse taset, uuendades olemasolevaid (Cloudflare, Anycast) ja lisades uusi kaitsemeetmeid. Programmi tegevuse mahu suurenemine on seotud eeskätt julgeolukorra muutustest tuleneva vajadusega kaitsta ja tõhustada küberturvalisuse ökosüsteemi kombinatsioonis valdkonna ja selle normide 207 komplekssuse märkimisväärse tõusuga. Suurenenud on nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tööjõu – ja majandamiskulud. Programmi tegevuse eelarvesse on IT alusbaasi tugevdamise ja küberturbe suurendamise meetmest lisandunud u 2,5 mln eurot, mida kasutatakse küberturbe võime ja ründekindluse suurendamiseks riigiüleste kesksete teenuste osutamisel, keskendudes teenuste turvalisusele ja kesksetele turbeteenustele. Riigi Infosüsteemi Ametis suurendatakse võimekust eID teenuste toimekindluse ja käideldavuse tagamiseks kriisides ning riigi keskse infoturbe ja küberturvalisuse tagamiseks, jätkatakse elutähtsa teenuse osutajate turvatestimist ja red teaming’ut. Põhivarade soetuse suurenemisest tulenevalt on Riigi Infosüsteemi Amet planeerinud kulumit 2024. aastal 0,7 mln võrra enam, kui 2023. aastal. Programmi tegevuse nimetus: Õigusruumi tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames arendatakse sideturu ja sideühenduste regulatsiooni ning sideregulaator (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) teostab turujärelevalvet ja rakendab regulatsiooni (sh lubade andmine, numeratsioonihaldus, sagedushaldus jm). Tegevus sisaldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenuseid. Vastavalt valdkonna arengule ja turu vajadustele analüüsitakse õigusaktide muutmise vajadust ja vajadusel muudetakse õigusakte. Õigusruumi kujundamisel on arvestatud osapoolte huve selliselt, et regulatiivne keskkond püsiks võimalikult stabiilsena ja tasakaalustatuna ning soodustaks koostööd baastaristu rajamisel, sh. turutõrkepiirkondades. Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks vajalik sagedusressurss on kiiresti ja tõhusalt turule eraldatud. Euroopa Liidus ja Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus tehtud otsused vastavad Eesti huvidele. Lisaks on muude toetuste summa sees ka rahvusvaheliste sideorganisatsioonide liikmemaksud (ITU jm) 0,119 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine Programmi tegevuse eesmärk: Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga. Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärgiks on tagada liitumisvõimalus turutõrkepiirkondades väga suure läbilaskevõimega lairiba juurdepääsuvõrguga. Eesti maapiirkondades on rajatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile ettevõtetele, asutustele ja kõigile aastaringselt kasutuses olevatele majapidamistele. Juurdepääsuvõrguga liitunutel on võimalik kasutada ülikiiret (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida on võimalik suurendada kuni 1 Gbit/s. Programmi tegevus sisaldab ühte, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuse andmise teenust. 208 Programmi tegevuses antakse sideettevõtjatele avatud taotlusvoorudes investeeringutoetust, et nad rajaks turutõrkepiirkondadesse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrke – samuti tegeletakse vastavate järgnevate meetmete ettevalmistuse ja käivitamisega. Taasterahastust (RRF) ette nähtud toetuse suurus juurdepääsuvõrkudele 10 mln ja Euroopa Regionaalarengu Fondist 15 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: 5G taristu ja teenuste arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga. Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärgiks on tagada, et Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga. Katkematu 5G levi transpordikoridoridel muuhulgas soodustab autonoomsete sõidukite turule tulekut, panustab liiklusturvalisusesse ja kliima muutustega kohanemisse liikluses ning aitab kaasa Eesti digitaliseerimisel ja tõstab ülikiire lairiba teenuse kättesaadavust. Programmi tegevus sisaldab ühte, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuse andmise teenust. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse sideettevõtjaid Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) täiendava baastaristu (sidemastid ja nende ühendus lairiba baasvõrguga) rajamisel. Täiendavat baastaristu rajamist toetatakse kohtades, kus olemasolev taristu ei võimalda katkematut 5G levi tagada. Euroopa Regionaalarengu Fondist on ette nähtud toetuse suurus 5G transpordikoridoridele 18,72 miljonit eurot, sh 2024. aastal 6,72 miljonit eurot. 3.13.2.3 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Joonis 65. Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus tulemusvaldkond ja selle maht 209 Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Joonis 66. Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkond panustab arengustrateegia Eesti 2035 sihtidesse: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond ning Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Tulemusvaldkonna seost strateegiliste arengudokumentidega on kirjeldatud Tulemusvaldkonnas koostatud programm panustab mitmesse arengustrateegia Eesti 2035 strateegilisse sihti, enim aga sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Programm panustab Eesti 2035 tegevuskava teemakimpu „Majandus ja kliima“ läbi uute tehnoloogiate ja digipädevuste arendamise, ettevõtjate ja riigi koostöö suurendamise ja kiire interneti kättesaadavuse parandamise ning teemakimpu „Riigivalitsemine“ läbi andmemajanduse arendamise, digiidentiteedi arendamise, sidevõrkude turvalisuse ja varustuskindluse ning küberturvalisuse tagamise ja riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimise. Tabel 70 Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on perioodil 2024-2027 koostatud neli programmi: • Teadussüsteemi programm – peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium. • Teadmussiirde programm – vastutajad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. • Ettevõtluskeskkonna programm – peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. • Ehituse programm – peavastutaja Kliimaministeerium. Seoses valitsemisalade struktuurimuudatustega on ehituse programmi elluviimine liikunud Majandus- ja Kommunikatsiooni valitsemisalast Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Käesolevas peatükis kirjeldatakse vaid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusel olevaid tegevusi ja nendega seotud eelarvet. Tabel 72. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Teadus- ja arendustegevus Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning Teadmussiirde programm ning ettevõtlus ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 2024-2027 210  Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Ettevõtluskeskkonna programm 2024-2027 Turismistrateegia 2022-2025 3.13.2.3.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 73. Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 Muutus, 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -128 751 -331 295 -283 134 48 161 -15% Teadmussiirde programm -63 265 -146 812 -113 925 32 887 -22% Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde -63 113 -145 461 -111 029 34 433 -24% soodustamine Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse -152 -1 351 -2 897 -1 546 114% arendamine Ettevõtluskeskkond -65 486 -184 483 -169 209 15 275 -8% Ettevõtluse arendamise soodustamine -19 342 -29 085 0 29 085 -100% Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine -38 991 -134 346 -127 427 6 918 -5% Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute -7 154 -21 053 -8 711 12 342 -59% soodustamine Ettevõtluse arendamise soodustamine 0 0 -33 070 -33 070 100% 3.13.2.3.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmid ja programmi tegevused Teadmussiirde programm Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Asutused, kes viivad programmi ellu: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG), Haridus- ja Noorteamet (HARNO), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol), Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), AS Metrosert. Tegemist on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogrammiga, mis loob sünergiat teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse vahel ning seob teadussüsteemi ühiskonna ja majanduse arengutega, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja kasvatab ühiskonna teadusmahukust, sh panustades Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Programmi tegevuse nimetus: Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine Programmi tegevuse eesmärk on luua vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja 211 rohepöörde läbiviimiseks. Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärki saavutatakse läbi üheksa teenuse osutamise, millest suurimate eelarveliste mahtudega teenused on ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine ning TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja investeerimislahenduste rakendamine. Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkus TAI vajalikkusest ja võimalustest, sh nt korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte, soodustatakse kvalifitseeritud tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamist. Tegevused käivitati 2023. aastal uue EL rahastusperioodi (2021-2027) vahenditest perioodi kogumahus 19,8 miljonit eurot. Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtetele vajalik tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm (RUP) , mille kaudu selgitakse välja ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks ettevõtjate vajadustele. Käivitatakse rakendusuuringute keskuse tegevus AS Metroserti kaudu. Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt). Nimetatud tegevustes saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning töötajate mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Seeläbi toetatakse Eesti osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid. Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva uusettevõtluse tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnati 2022. a lõpus, 2024. a programm jätkub. Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele, tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 58 mln euroga. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust innovatsiooni eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna (kogumahus 2,5 mln eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest). Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne. Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes (märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus). Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks 212 ning arendada säästvaid tehnoloogiaid. Tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 9 miljoni euroga. Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite raames toetatakse mahus 13,4 mln eurot (2023. aastal 14,67 mln eurot) integreeritud Euroopa Liidu üleste vesiniku väärtusahela teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks. Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks suurendatakse ettevõtjate teadusmahukust ja koostööd teadus- ja arendusasutustega mahus 25 mln eurot. Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist. Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia). Kaasrahastatakse küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse tegevuste elluviimist. Olulisemad eelarve muudatused tulenevad 2014-2020 välisvahendite perioodi rahastuse lõppemisest, mistõttu võrreldes eelmise aastaga on välisvahendeid ja nendele lisanduvat riiklikku kaasfinantseeringut eelarvesse planeeritud 52,5 mln vähem. Teadus- ja arendustegevusele lisandub 2024. aastaks 1,7 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Programmi tegevuse eesmärk on toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut. Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärki viiakse ellu kahe teenuse kaudu, millede raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik keskkond, mis toetaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevsute tulemuslikkus hindamiseks töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia programmi kaudu kogumahus 8 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest. Samuti jätkatakse teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava elluviimist. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus ja ärimudel põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil ja nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam, vajab see segment eraldi lahendusi, mistõttu Startup Estonia kaudu kutsutakse ellu seda segmenti sihtiv(ad) kiirendi(d). 213 Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust, sh nihkub fookus süvatehnoloogia terviklikule sekkumisloogikale. Jätkatakse rahvusvahelise ärikiirendi Creative Destruction Lab’i Eesti haru toetamist. Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 mld euro suuruses innovatsioonifondis (Eesti kogupanus on 30 mlnt eurot, mis eraldati AS Smartcap kaudu 2023. aastal) ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis (kogumahus 2,85 mln eurot). Peamine muutus programmi tegevuse eelarves tuleneb välisvahendite perioodi vahetumisest. Ettevõtluskeskkonna programm Programmi eesmärk: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Asutused, kes viivad programmi ellu: Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutus (EIS), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), AS Eesti Varude Keskus (EVK), AS Metrosert, MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (EVS). Võrreldes varasemate programmiperioodidega on valitsemisalade ümberstruktureerimise tulemusel tehtud programmis ka mõningaid olulisi muudatusi. Vabariigi Valitsuse seaduse37 01.07.2023 jõustunud redaktsiooni kohaselt on transpordi, ehituse ja energeetika valdkonnad liikunud Kliimaministeeriumi valitsemisalasse, kuid nii TTJA, EVK kui ka Ohutusjuurdluskeskus on jätkuvalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Kuna ettevõtluskeskkonna programmi eesmärk on soodsa ettevõtluskeskkonna arendamine, mille eesmärgist on osa ka tõhus ja kasutajakeskne tegevuslubade menetlus ning ausat konkurentsi ja ohutust tagav ettevõtlustegevuse järelevalve, oli mõistlikum tuua vastavad teenused ettevõtluskeskkonna programmi, mis juba hõlmab teatud ettevõtlusvaldkondade järelevalvet ja tegevuslubade andmist. Samuti on riigi tegevusvarude tagamine palju laiem teema kui energeetika valdkond, mistõttu on ka see teenus toodud ettevõtluskeskkonna programmi. Seega alates 2024. aastast sisaldab programm mitut uut TTJA teenust, kuid ka riigi tegevusvarude tagatuse ja transpordi ohutusjuurdluse toimimist. Kuigi programmi ja programmi tegevuste tasandil programmipuus muutusi ei ole, tähendab see mitme uue teenuse toomist programmi tegevuse “Ettevõtluse arendamise soodustamine” alla, paari uue teenuse loomist ning seega ka tegevuse eesmärgi laiendamist. Lisaks on alates 01.07.2023 regionaalpoliitika- ja areng liikunud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse ning sellega seonduvalt varasemalt ettevõtluskeskkonna programmis olnud regionaalsed ettevõtlustoetused kajastatud regionaalpoliitika programmis eraldi teenusena. Programmi tegevuse nimetus: Ettevõtluse arendamise soodustamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne. Tegevuste kirjeldus Seoses mitme TTJA ning EVK ja OJK teenuste lisandumisega on alates 2024. aastast programmi tegevuse 37 https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013007?leiaKehtiv 214 eesmärki laiendatud ettevõtetelt kogu ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonnale ning sellega seonduvalt on tegevuse alla lisandunud üheksa uut teenust. Lisaks on ka varasemaid TTJA teenuseid korrastatud. Tegevuse eesmärgi elluviimiseks on loodud seitseteist teenust, mille kaudu: • luuakse soodne kasvupinnas uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks, sh eraldi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud arenguprogrammi elluviimise toel; • soodustatakse ambitsioonikate äriideede juurdevoolu, ambitsioonikate ärimudelite loomist ja rakendamist; • viiakse ellu Work in Estonia tegevuskava ja talendipoliitika, et soodustada Eesti ettevõtjatele vajalike tippspetsialistide leidmist (1,6 miljonit eurot); • rakendatakse tegevusi, mis soodustavad ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ning toetatakse (tööstus)ettevõtetele vajalike spetsialistide koolitamist; • toetatakse ettevõtete teadlikkuse kasvu kestlike, vastutustundlike ja parimatest juhtimispraktikatest lähtuvate ärimudelite arendamiseks kogumahus 9,4 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest; • vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja ajakohastatakse ettevõtluse regulatsioone (ettevõtluse parendamisele ja kasvule suunatud regulatiivne keskkond), mh töötades välja ettevõtjatele suunatud proaktiivsed digitaalsed avalikud teenused, sealhulgas ettevõtja ärisündmustest lähtuvad sündmusteenused; • toetatakse reaalajamajandusele üleminekut era- ja avaliku sektori koostöös äriprotsesside ja aruandluskohustuse automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks; • soodustatakse digikaubandust (e‑kaubandus, platvormimajandus, jagamismajandus); • tugevdatakse EL ühtse siseturu toimimist soodustades kaupade, äriteenuste ja digitaalsete ning andmete ühekordse küsimise põhimõttel toimivate avalike teenuste piiriülest liikumist ning õiglast konkurentsi; • arendatakse tarbijate harjumusi tarbida säästlikult ja targalt ning kujundatakse tarbijate majandushuvide kaitseks kohane õigusraamistik; • tagatakse toodete ja teenuste ohutus ja nõuetele vastavus; • tagatakse kvaliteedi infrastruktuuri (standardimise, akrediteerimise, vastavushindamise ja metroloogia) süsteemi toimivus; • tagatakse riigi tegevusvaru olemasolu ja seiratakse seotud ettevõtjate toimepidavust; • suurendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti võimekust tõhustada menetlusprotsesse tarbijavaidlustes ja ettevõtlusvaldkondade järelevalves ning tarbijate ja ettevõtjate nõustamist; • korraldatakse laeva-, lennu- ja raudteeõnnetuste ja/või intsidentide ohutusjuurdlusi, selgitades välja õnnetuste ja intsidentide põhjused ning tehes ohutusalaseid soovitusi või ettepanekuid sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus. Programmi tegevuse eelarves on riigieelarvelisi vahendeid kavandatud 6,6 mln eurot rohkem võrreldes eelmise aastaga, sh valitsemisalade struktuurimuudatustest tulenevalt 3,5 mln eurot Eesti Varude Keskuse eelarve ning 1,1 mln eurot Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenuste eelarve. Eesti Varude Keskuse eelarvet on võrreldes esialgselt kavandatuga 2,5 mln euro võrra vähendatud eeldusel, et nad saavad kasutada eelmistel aastatel kasutamata vahendeid. 2 mln eurot rohkem on planeeritud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eelarvesse, mida kasutatakse e-residentsuse tegevusteks. 215 Lisaks on programmi tegevuse eelarve summaarselt vähenenud seoses välisvahendite perioodi vahetumisega. Programmi tegevuse nimetus: Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärgi saavutamiseks on loodud kuus teenust, mille kaudu: • soositakse kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele sisenemist läbi ajakohastatud ning suure mõjuga müügi-, turundus ja teadlikkuse tõstmise tegevuste ning teenuste (riikliku kuvandi edasiarendamine ja juurutamine, sihtturupõhised nõustamised, kasvuprogrammid, koolitused, ühisstendide, visiitide ja kontaktreiside korraldamine jm) kogumahus 60 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest; • arendatakse edasi riigi äridiplomaatia võimekust, suurendades selleks ministeeriumite ülest koostööd nii valdkondlike kui tehnoloogiapõhiste prioriteetide seadmiseks, protsesside juurutamiseks kui ühiste tegevuste planeerimiseks ning elluviimiseks (sh ühised välisesinduste laienemiskavad ja tööplaanid, eesmärgid välisturgudel, once only ja tehnilised lahendused); • analüüsitakse ja kavandatakse välisturgudele suunatud tegevusi Ukraina ülesehituse toetamiseks ning selle raames Eesti ettevõtetele koostöövõimaluste ja instrumentide tekitamiseks; • toetatakse Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates; • toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist tööstusettevõtetes ning soodustatakse nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu; • tagatakse stabiilne, ajakohane ja ettevõtlust soodustav õiguslik turismiregulatsioon ja seistakse Eesti huvide eest Euroopa Liidu õigusloomes; • perioodil 2021-2027 toetatakse SF vahenditest turismisektorit kokku 45 miljoni euroga (sh 7 riiklik kaasfinantseering). Fookus on sektori digitaliseerimise toetamisel, Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisel, rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamisel ning tootearendusel ja kompetentside kasvul; • lisaks toetatakse turismisektorit riigieelarvelistest vahenditest, 2024 a mahus 11 mln eurot; • Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks toetatakse ettevõtjate investeeringuid uute toodete või teenuste arendamisse fondi perioodil mahus 153 miljonit eurot. Olulisemad eelarve muudatused tulenevad välisvahendite perioodide vahetusest ja 2014-2020 välisvahendite perioodi rahastuse lõppemisest, mistõttu kokkuvõttes on välisvahendeid ja nendele lisanduvat riiklikku kaasfinantseeringut võrreldes eelneva aastaga planeeritud 5 miljoni võrra vähem. Eelmise perioodi vahendite lõppemist tasakaalustavad Õiglase ülemineku fondi raames avanevad toetused 67 mln euro ulatuses 2024. aastal. Programmi tegevuse nimetus: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile. Tegevuste kirjeldus 216 Tegevuse eesmärgi saavutamiseks on loodud neli teenust, mille kaudu: • soodustatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate välisinvesteeringute kaasamist ning mahu suurendamist ja tagatakse välisinvesteeringute usaldusväärsus. Tutvustatakse Eestit kui paindlikku ja ettevõtjasõbralikku majanduskeskkonda maailmas; • kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti piirkondades, sh tõhustatakse koostööd regionaalsete osapooltega strateegiliste suurinvesteeringute süsteemsemaks kaasamiseks; • arendatakse edasi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahastamisvõimekust suurinvesteeringute ja –tehingute toetamisel, töötatakse välja ettepanekud ja viiakse ellu tegevusi menetlustoimingute lihtsustamiseks strateegiliste suurinvesteeringutele, ning tagatakse süsteemsem ja personaliseeritum lähenemine ning kliendihaldus potentsiaalsetele suurinvestoritele välisturgudel. • parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades, lisaks on tegevuse alla koondunud kapitaliturgu elavdavad riskikapitali- instrumendid EIS-is nagu Balti Innovatsioonifond I ja II ning EstFund. Olulisemad eelarve muudatused tulenevad välisvahendite perioodide vahetusest ja 2014-2020 välisvahendite perioodi rahastuse lõppemisest, mistõttu välisvahendeid on 12,8 mln euro võrra vähem eelarvesse planeeritud. Riigieelarvelised vahendid suurenevad 1,4 mln euro ulatuses välisinvesteeringute kaasamise tegevusteks ning vähenevad 1 mln euro ulatuses Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu antava suurinvestori toetamise meetme korrigeerimisega. 3.13.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 67. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Muudatused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2024. aasta kulude eelarves on tingitud ministeeriumite ümberstruktureerimisest. Tööjõukulud vähenevad 6%, sest valitsemisala teenistuskohtade arv peale ümberkorraldusi on võrreldes 01.01.2023 seisuga vähenenud 833 võrra, olles seisuga 01.09.2023 1052 kohta. Samas lisandus IT alusbaasi tugevdamise ja küberturbe suurendamisemeetmest 2,7 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid Riigi 217 Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse ja Riigi Infosüsteemi Ameti tööjõukulude eelarvetesse ning 73 tuhat eurot õigusaktidest tulenevatest kuludest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti eelarvesse. Ka majandamiskulude eelarve vähenemise põhjuseks 25% võrra on ministeeriumite töö ümberkorraldamine, mille käigus liikusid Transpordiamet, Eesti Geoloogiateenistus ja Riigilaevastik oma eelarvetega Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. IT alusbaasi tugevdamise ja küberturbe suurendamise meetme kaudu lisandus 11,4 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse, Riigi Infosüsteemi Ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti majandamiskulude eelarvesse. Investeeringutoetused vähenevad 65% võrra samuti ministeeriumite töö ümberkorraldamise tõttu, sh transpordivaldkonna investeeringutoetused 167,2 mln eurot ja ehitus-elamuvaldkonna toetused 62,1 mln eurot. 2024. aastal antakse investeeringutoetusi ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamiseks 77,5 mln eurot (60% eelarvest) ning digiriigi alusbaasi kindlustamiseks, juurdepääsuvõrkude väljaarendamiseks ja 5G taristu ja teenuste arendamiseks 49,8 mln eurot (38%). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi investeeringutoetustest 96% rahastatakse välisvahenditest ja riiklikust kaasfinantseeringust. Muude toetuste kasv tuleneb Eesti Töötukassale aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete osutamiseks antavatest vahenditest, mis liikusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse ministeeriumite töö ümberkorraldamise tõttu. Tööturumeetmete toetused moodustavad valitsemisala muude toetuste eelarvest 619 mln eurot (73%). Kindlaksmääratud vahenditest on toetusteks planeeritud 110 mln, sh 69 mln suunatakse teadus- ja arendustegevustesse ning 36 mln ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Välisvahenditest rahastatavate muude toetuste eelarve on 2024. aastal 99 mln eurot (sh riiklik kaasfinantseering). Kõige enam toetatakse ettevõtete tegevusi konkurentsivõime ja ekspordi edendamiseks (kokku 42 mln eurot), innovatsiooni, digi- ja rohepöörde valdkonnas (kokku 21 mln euro ulatuses), ja aktiivseteks ja passiivseteks tööturumeetmeteks 20 mln eurot. CO2 kvooditulust antavad toetused vähenevad 2024. aastal 1,3 mln euro võrra, 13,4 mln eurot antakse toetusi vesiniku IPCEI projektidele (teadus- ja arendustegevus). Edasiantavate maksude eelarve koosneb Eesti Töötukassale suunatavatest töötuskindlustusmaksetest. Eelarve kasv 122% võrra on tingutud sellest, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2023. aasta eelarves kajastuvad vaid II poolaastaks kinnitatud vahendid ning maksu laekumise prognoosi on uuendatud. Põhivara amortisatsiooni kulusid prognoosivad valitsemisala asutused eelarvesse vastavalt eelnevatel perioodidel toimunud põhivarade soetustele. Kulude vähenemine 87% võrra on tingitud sellest, et seoses ministeeriumite ümberstruktureerimisega liikus suurem osa põhivarast Kliimaministeeriumi valitsemisala bilanssi. Alates 01.01.2024 hakkab kehtima kõrgem käibemaksumäär 22%. Tabel 74. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -975 955 -1 448 365 -1 416 310 32 055 -2% Tööjõukulud -66 110 -58 374 -54 584 3 790 -6% Majandamiskulud -81 219 -63 039 -47 047 15 992 -25% Finantskulud 0 0 0 0 0% Muud tegevuskulud 3 087 -416 -400 16 -4% 218  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Sotsiaaltoetused -6 0 -10 -10 100% Investeeringutoetused -248 868 -367 162 -128 736 238 426 -65% Muud toetused -396 624 -725 503 -840 504 -115 001 16% Edasiantavad maksud 0 -141 000 -313 000 -172 000 122% Põhivara amortisatsioon -145 008 -74 458 -9 710 64 749 -87% Käibemaks -41 209 -18 412 -22 319 -3 907 21% 3.13.4 Investeeringud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarvest 100% suunatakse IT valdkonda. Joonis 68. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel 75. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -252 232 -81 843 -34 267 47 576 -58% Inventar -119 0 0 0 0% IT investeeringud -25 248 -17 915 -28 303 -10 388 58% Transpordivahendid -1 932 0 0 0 0% Muud investeeringud -6 141 -175 0 175 -100% Kinnisvara -178 898 -49 788 0 49 788 -100% E265 Tallinna ringtee II etapp -11 626 -1 500 0 1 500 -100% Veeteede süvendamine -400 0 0 0 0% Riigimaanteede remondi koondprojekt -129 469 -27 647 0 27 647 -100% Tuletornid -506 0 0 0 0% E20 Tln-Narva mnt liiklussõlme ehitus -676 0 0 0 0% Hundipea sadama rekonstrueerimise II -1 480 0 0 0 0% etapp 219  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Rail Baltic arendus -9 385 -7 434 0 7 434 -100% Kose-Mäo neljarealiseks ehitamine -15 168 0 0 0 0% Arbavere puursüdamike hoidla -1 166 -90 0 90 -100% Transpordiameti hoonete renoveerimine -460 -387 0 387 -100% Maade soetamine -2 174 -262 0 262 -100% CO2 kvooditulust rahastatav investeering -1 025 0 0 0 0% Pärnu-Uulu 2+2 realine tee -5 365 -9 868 0 9 868 -100% Neanurme-Pikknurme 2+1 realine tee 0 -2 600 0 2 600 -100% Käibemaks -39 895 -13 964 -5 964 8 001 -57% 2024. aasta investeeringute eelarve väheneb võrreldes 2023. aastaga 47,6 mln euro võrra. IT investeeringud suurenevad võrdluses eelmise aastaga 10,4 mln euro võrra, sh 8,6 mln eurot lisandus IT alusbaasi tugevdamise ja küberturbe suurendamise meetmest. Vähenevad kinnisvara investeeringud 49,8 mln eurot ja käibemaks põhivaradelt 8 mln eurot. Seoses ministeeriumite ümberstruktureerimisega liikusid kinnisvara investeeringud Kliimaministeeriumi. 3.13.5 Finantseerimistehingud Tabel 76. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2022 Muutus, 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Finantseerimistehingud kokku 154 540 -205 000 -186 145 18 855 -9% Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -148 000 -100 000 -80 000 20 000 -20% Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused -149 000 0 0 0 0% rahvusvahelistes organisatsioonides Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 446 136 -105 000 -106 145 -1 145 1% Muud finantseerimistehingud 5 403 0 0 0 0% Jätkatakse riskikapitali pakkumist AS Smartcapi kaudu mahus 75 mln eurot, kavandatavate investeeringute eesmärk on toetada innovaatilisi rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtteid, aidates seeläbi Eesti majandust ajakohastada ja kohalikku kapitaliturgu arendada. Kavandatakse AS Metrosert aktsiakapitali suurendamine rakendusuuringute võimekuse loomiseks ja teenuste ülesehitamiseks perioodil 2024-2027 kogumahus 16 miljonit eurot ning sellest 2024. aastal 5 miljonit eurot. Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutusele kavandatakse 2024. aasta riigieelarves finantseerimistehinguna 100 mln euro ulatuses vahendeid ettevõtjatele erinevate vajalike laenude ning eraldi Ukraina suunal täiendava finantseerimistoe pakkumiseks. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks, rahvusvahelistumise toetamiseks ja investeeringute soodustamiseks on Euroopa Regionaalarengu Fondist planeeritud 6,1 mln eurot rahastamisvahendite pakkumiseks ettevõtetele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud). 220  3.14. Rahandusministeeriumi valitsemisala Valitsemisala vastutuses on riigi eelarve-, haldus- ja -, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine, mille keskseks küsimuseks on riigipidamise suutlikkus. Rahandusministeeriumi valitsemisala vastutuses on riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine. Selles sisaldub majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane nõustamine ja koordineerimine, samuti raamatupidamise, audiitortegevuse, rahapesu tõkestamise ja ennetamise, riikliku statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja riigihangetega seotud tegevus. Valitsemisala vastutab ka riigi rahavoo juhtimise, välisvahendite kasutamise korraldamise ja riigi antavate laenude ja riigigarantiide korraldamise eest. Valitsemisala moodustavad kuus riigiasutust: Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja Rahapesu Andmebüroo. Rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluvad äriühingud Eesti Energia, Eesti Loto, Riigi Kinnisvara ja Levira ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu. Valitsemisala siseselt moodustab Rahandusministeeriumi kulude eelarve 70% ehk 295 mln eurot valitsemisala kulude eelarvest (422 mln eurot), Maksu- ja Tolliameti eelarve 13% (57 mln eurot) ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse eelarve 7% (31 mln eurot) valitsemisala kulude eelarve mahust. Valitsemisala töötajate arv on ca 2500, suurima töötajate arvuga riigiasutus on Maksu- ja Tolliamet, moodustades 48% töötajaskonnast. Valitsemisalade struktuurimuudatused 2023 2023. aasta 01. juulist liikus valitsemisalade struktuurimuudatusega Rahandusministeeriumist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse regionaalvaldkond koos valdkonna tegevusi kajastava regionaalpoliitika programmiga. Sellega seoses ei ole enam Rahandusministeeriumis riigihalduse ministri ametikohta. 221  3.14.1 Tulud Valitsemisala tulude eelarve suurim mõjutaja on maksuline tulu. Detailne ülevaade maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest on seletuskirja osas 2 peatükis Tulud. Joonis 69. Rahandusministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel 77. Rahandusministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Tulud kokku 12 106 927 13 117 342 14 297 187 1 179 845 9% Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 948 516 12 915 277 14 088 740 1 173 463 9% Saadud toetused 53 336 55 359 27 933 -27 425 -50% Riigilõivud 1 186 1 270 670 -600 -47% Tulud majandustegevusest 1 759 813 836 23 3% Tulud põhivara ja varude müügist 93 53 53 0 0% Trahvid ja muud varalised karistused 343 470 370 -100 -21% Muud tulud 13 196 10 055 10 720 665 7% Intressi- ja omanikutulud 88 499 134 045 167 865 33 819 25% Saadud toetused Toetusi kasutatakse valitsemisala poolt oma kulude ja investeeringute katteks ning vahendamiseks teistele asutustele. Toetused saadakse välisdoonoritelt. Toetuste mahu vähenemine on tingitud ministeeriumite tööjaotuse ümberkorraldusest, regionaalvaldkonna toetused liikusid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. EL struktuurifondidest rahastatavate tegevuste elluviimiseks on planeeritud kokku 13,2 mln eurot sh: • struktuurivahendite tehniline abi 12,5 mln eurot; • koolitus- ja arendustegevused kohaliku ja regionaalse tasandi arendussuutlikkuse tõstmiseks 0,4 mln eurot; • meetmes osalevate partnerite võimestamine 0,3 mln eurot. 222 Moderniseerimisfondi avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programmi elluviimiseks on kavandatud 7,4 mln eurot. Maksu- ja Tolliametile on kavandatud toetus meresadamate mobiilse röntgeni soetamiseks 2,4 mln eurot. Lisaks laekuvad toetused tolli ja maksunduse koostööprogrammidele Fiscalis, Customs ja Tobac raames kokku summas 0,2 mln eurot ja aktsiisikuritegude vastu võitlemiseks 0,1 mln eurot. Taaste- ja vastupidavusrahastust on Rahapesu Andmebüroole planeeritud toetus reaalaja strateegilise analüüsi infosüsteemi arendamiseks 1,9 mln eurot, Statistikaametile ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomiseks ja väljaarendamiseks kokku 0,6 mln eurot. Euroopa territoriaalse koostöö programmide tehniliseks abiks on kavandatud 1 mln eurot. Statistikaametile laekuvad Eurostati toetused Euroopa Liidu liikmelisusega kaasnevate õigusaktidest tulenevate kohustuste juurutamiseks 0,6 mln eurot. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide rakendamise projektide rakendamise finantseerimiseks on kavandatud 0,3 mln eurot. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetusmeetmete tehniliseks abiks on kavandatud 0,1 mln eurot. Riigilõivud Valitsemisalas on suurimate mahtudega lõivutulud ja lõivu kogujad: • Rahapesu Andmebüroo 0,3 mln eurot rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel väljastatava tegevusloa taotluste läbivaatamise eest; • Maksu- ja Tolliamet 0,2 mln eurot maksukorralduse seaduse ja hasartmänguseaduse alusel tehtavate toimingute eest; • Rahandusministeerium 0,2 mln eurot riigihangete seaduse alusel tehtavate toimingute eest. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala asutuste poolt oma tegevuskulude katteks. Tulude laekumine on planeeritud: • Statistikaametile 0,7 mln eurot statistilistelt tellimustöödelt; • Riigi Tugiteenuste Keskusele 50 000 eurot hangete korraldamise teenuselt ja Riigi Infosüsteemide Ametile toetuste korraldamise teenuselt; • Maksu- ja Tolliametile 30 000 eurot Tallinna Linnavalitsuselt müügimaksu ja reklaamimaksu haldamiselt ning Eesti Liikluskindlustuse Fondilt piirikindlustuspoliisi vormistamiselt. Lisaks on sellel eelarvereal kajastatud riigi tuludesse laekuvad tulud Rahandusministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile süüteomenetluses konfiskeeritud varade müügist kokku 53 000 eurot. Tulu põhivara ja varude müügist Tulu põhivarade müügist planeerib Rahandusministeerium loobutud kinnisvara ning Maksu- ja Tolliamet amortiseerunud ametisõidukite müügist. 223 Trahvid ja muud varalised karistused Tulude laekumist prognoosib Maksu- ja Tolliamet 0,3 mln eurot, sh: • maksukorralduse seaduse alusel 70 000 eurot; • tolliseaduse alusel 0,1 mln eurot; • hasartmänguseaduse, alkoholiseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse seaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja biotsiidiseaduse alusel kokku 0,1 mln eurot. Finantsinspektsioonilt kantakse riigi tuludesse üle haldustrahve hinnanguliselt 0,1 mln eurot. Prognooside aluseks on varasematel aastatel laekunud tulud ning 2023. aasta eelarve täitmise prognoos. Muud tulud Maksu- ja Tolliamet prognoosib laekumiseks 10,7 mln eurot, sh: • intressitulu õigeaegselt tasumata maksudelt summas 8,7 mln eurot. Maksuintress määratakse maksumaksjale maksukohustuse täitmisega viivitamise korral. Maksuintressi määr on 0,06 protsenti päevas; • laekumised maksukorralduse seaduse alusel kokku 2 mln eurot, sh sunnirahad 0,6 mln eurot, väljanõudmata deposiidid 0,5 mln eurot ning arestitud varade kanded riigituludesse, tulud kahjunõuetelt jm ebatavalised tulud kokku 0,9 mln eurot. Lisaks prognoosib sunnirahade laekumist Statistikaamet 40 000 eurot ning Rahapesu Andmebüroo 20 000 eurot. Intressi- ja omanikutulud Dividenditulu 114 mln eurot on planeeritud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2024. aasta kevadel pärast 2023. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad dividende aktsiaseltsid Eesti Energia, Riigi Kinnisvara, Eesti Loto ja Levira. Tuluna finantsinvesteeringutelt on kavandatud 0,3 mln eurot dividenditulu Põhjamaade Investeerimispangalt. Muude finantstuludena on kavandatud intressitulu riigi likviidsusreservilt, stabiliseerimisreservilt ja antud laenudelt, kokku 53,6 mln eurot. Kasv on tingitud turuintressimäärade ja likviidsusreservi mahu tõusust. 224  3.14.2 Kulud tegevuspõhises vaates Rahandusministeeriumi tulemusvaldkonna Tõhus riik poliitikavaldkondade prioriteet on riigieelarveline toimetulek, riigihalduse tõhustamine ja finantssektori regulatsiooni pidev kaasajastamine. 3.14.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik Joonis 70. Tõhus riik tulemusvaldkond ja selle maht Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist näitavate mõõdikutega. Eraldi valdkonna arengukava ei ole. Joonis 71. Tõhusa riigi tulemusvaldkonna mõõdikud 225 Lisaks Rahandusministeeriumi valitsemisalale osalevad Tõhusa riigi tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamises Riigikantselei, Regionaal – ja Põllumajandusministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala. Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga: • Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine – vastutab riigisekretär; • Riigi rahandus, halduspoliitika ja finantspoliitika – vastutab rahandusminister;; • Regionaalpoliitika – vastutab regionaalminister; • Arhiivindus – vastutab haridus- ja teadusminister. 3.14.2.1.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tulemusvaldkonna tegevuste arvus ja jaotuses olulisi muutuseid ei toimunud. Regionaalpoliitika programm liikus tulemusvaldkonna “Tõhus riik” raames terves ulatuses Rahandusministeeriumi valitsemisalast üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ programmis „Halduspoliitika“ tegevuse „Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine“ nimetust on muudetud arusaadavuse tõstmiseks. Tegevuse uus nimetus on „Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine“. Tabel 78. Tulemusvaldkond Tõhus riik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Tõhus riik -277 299 -335 533 -422 502 -86 970 26% Riigi rahandus -92 487 -172 017 -315 038 -143 021 83% Eelarvepoliitika kujundamine -11 426 -13 581 -14 413 -831 6% Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -26 214 -101 360 -242 089 -140 729 139% Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 472 -1 443 -1 698 -255 18% Maksu- ja tollikorraldus -53 375 -55 634 -56 839 -1 205 2% Halduspoliitika -65 590 -69 794 -99 424 -29 630 42% Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine 0 -4 074 -25 909 -21 835 536% Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine -18 402 -19 944 -21 376 -1 432 7% RTKs IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -24 215 -25 143 -30 583 -5 440 22% Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste -6 809 -7 069 -8 648 -1 578 22% korraldamine Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine -12 489 -13 564 -12 909 655 -5% Finantspoliitika -5 471 -7 374 -8 040 -667 9% Finantspoliitika kujundamine -5 209 -995 -1 270 -274 28% Rahandusteabe poliitika kujundamine 0 -6 379 -6 771 -392 6% 3.14.2.1.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused Riigi rahandus Programmi eesmärk: Riigi rahandus on kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav. Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet. 226 Programmi tegevuse nimetus: Eelarvepoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. Tegevuste kirjeldus Tegevuse sisuks on iga-aastane makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostamine, riigi eelarvestrateegia, riigieelarve ja stabiilsusprogrammi koostamine ja täitmise jälgimine, nimetatud riigiüleste protsesside juhtimine ja arendamine, lisaks rahandusministri ja valitsuse toetamine analüüside ja eelarve otsuste ettepanekute koostamisega, osalemine valitsemisalade horisontaalsete ja valdkondlike poliitikate kujundamises ning Euroopa Liidu ja Norra välisvahendite planeerimises. Kulud on planeeritud peamiselt tegevuskuludeks, sh vahendatavad välisvahendid sihtasutustele struktuurivahendite rakendamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve Programmi tegevuse eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine, riigiarvelduste korraldamine ja välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine. Tegevuste kirjeldus Tegevuse sisuks on riigi rahavoo juhtimine (sealhulgas konsolideeritud rahavoo planeerimine, finantsvarade paigutamine, võlakohustuste kaasamine), likviidsusreservi ja võlakohustuse võtmise taseme hoidmine, laenude andmine või riigigarantiide väljastamine erandjuhtudel olukorras, kui pangad annavad laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse ning välisvahendite kasutamise auditeerimine. Kulude mahtu suurendab ka 2024. aastal intressikulude kasv. Rahandusministeeriumi finantskulud sisaldavad riigi võetud laenudelt makstavaid intresse ning Tervisekassa ja Eesti Töötukassa arvelduskonto jäägilt makstavaid intresse. Intressikulude tõus on tingitud turuintressimäärade tõusust ja laenusumma kasvust. Programmi tegevuse nimetus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. Tegevuste kirjeldus Tegevuse sisuks on maksude, riigilõivude ja tollialane analüüs, õigusloome, nõustamine ning valdkonna poliitikate rakendamise koordineerimine. Lisaks maksude kogumise regulatsioonidele hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike ning keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises. Oluline tegevusmaht on siseriikliku õiguse kooskõlla viimine EL-i õigusega. Kasvamas on keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks muudatuste tegemine nii energiatoodete ja elektri aktsiisiga maksustamise süsteemis, süsiniku piirimeetme rakendamisel energiamahukate toodete impordi suhtes kui ka ringmajanduse osakaalu suurendamise ja jäätmekäitluse korrastamise saavutamiseks pakendiaktsiisiga maksustamise efektiivsemaks muutmisel. 227 Programmi tegevuse nimetus: Maksu- ja tollikorraldus Programmi tegevuse eesmärk: Riigi maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus väheneb. Tegevuste kirjeldus Tegevuse elluviijaks on Maksu- ja Tolliamet. Maksu- ja Tolliameti teenused: maksuhalduse administreerimine, maksumaksjate nõustamine ja teenindamine, rahaliste nõuete arvestuse pidamine, võlgade sissenõudmine ja aruandlusdistsipliini tagamine, maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll, tollikontrolli läbiviimine, maksu- ja tollialase kuritegevuse vastu võitlemine, aktsiisikauba käitlemise järelevalve ning tolliprotseduuride ja -formaalsuste haldamine. Tehakse ettevalmistusi, et minna üle andmepõhisele aruandlusele, mis on osa Maksu- ja Tolliameti plaanist liikuda reaalajamajanduse suunas. See aitab deklaratsioone maksimaalselt automatiseerida ja eeltäita, teha täpsemaid prognoose ja reageerida kiiremini riskidele. Muudatus aitab ettevõtjal hoida kokku aega ja raha, selle tulemusena paraneb tehinguandmete kvaliteet, mis võimaldab kokku hoida Maksu- ja Tolliameti ressurssi, mis täna on suunatud ebakõlade välja selgitamiseks. Korrastatakse MTA andmehaldust ja kasvatatakse analüüsivõimekust, tagatakse MTA ülese analüüsi ning riskikriteeriumite (KM, FIDEK, eTOLL) andmetöötlusvõimaluste (SAS) jätku. MTA tegevuste tulemuslikkus sõltub kasutuses olevate andmete targast kasutamisest, mille eelduseks on kvaliteetsed, struktureeritud ja jätkusuutlikult hallatud andmed. Oluliseks suunaks on suurte üleilmsete muudatustega kaasaskäimine, mis tähendab mitmeid suuri arendusi IT-süsteemides, nende liidestamist EL süsteemidega, uute kohustuste rakendamist platvormidele ja krüptovaraga tegelevate ettevõtetele jagada infot kasutajate kohta. Tegeletakse ka võimekuse loomisega makseteenusepakkujate edastatud andmete analüüsiks (CESOP projekt) e-kaubandusest tuleneva maksukahju vähendamiseks. Tegemist on EL direktiiviga, millega saavad kõik ELis tegutsevad maksteenuse pakkujad kohustuse edastada kord kvartalis maksuhaldurile andmed piiriüleste makse saajate ja maksete kohta. Eelarveliselt on kõige kallimad teenused tollikontrolli läbiviimine (ligi 17 mln eurot) ning maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll (ligi 12 mln eurot). Üle 9 mln euro maksab ka maksu- ja tollialase kuritegevuse vastu võitlemise teenus. Programmi tegevuse eelarvesse lisandusid täiendavad vahendid tulumeetmete, koalitsioonileppe meetmete ja õigusaktide rakendamisega seotud kuludeks. Halduspoliitika Programmi eesmärk: Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika muudab riigi toimimise läbipaistvaks. Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahandusministeerium (RAM), Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT), Riigihangete vaidlustuskomisjon. 228 Programmi tegevuse nimetus: Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Riigihaldus ja personalipoliitika on mõjusalt ja terviklikult korraldatud Tegevuste kirjeldus Programmis „Halduspoliitika“ tegevuse „Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine“ nimetust on muudetud arusaadavuse tõstmiseks. Tegevuse uus nimetus on „Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine“. Riigi personalipoliitika kujundamisel panustatakse riigi palgapoliitika, keskse koolituse põhimõtete, värbamispoliitika, personali hindamise, planeerimise ja arvestuse põhimõtete, avaliku teenistuse seaduse rakenduspraktika kujundamisesse ning strateegilise personalijuhtimise, ametniku eetika ja avaliku teenistuse arendamisele. Selleks töötatakse välja keskseid juhendeid ja viiakse läbi uuringuid (nt palgauuringud) ning tehakse neist ülevaateid Vabariigi Valitsusele. Riigihalduse korraldamise raames on prioriteediks halduskorralduslike parendustegevuste jätkuv elluviimine nagu kesksete tugiteenuste laialdasem kasutuselevõtt valitsemisalades, riigi institutsioonide optimaalsem korraldamine ja vara kasutamise tõhustamine ja avaliku teenistuse terviklik, ressursitõhus ja sihipärane arendamine. Jätkub riigi ühiste teenuskeskuste (riigimajade) rajamise koordineerimine maakonnakeskustes (va Tallinn ja Tartu). Riigivara valitsemise poliitika väljatöötamisel ja rakendamise nõustamisel arendatakse peamiselt riigivara valitsemist puudutavat õiguslikku keskkonda. Riigi kinnisvara strateegilise juhtimise olulisemateks tegevusteks on: • vajaliku kinnisvara ressursi planeerimine ja eelarvestamine ning tööprotsesside kirjeldamine; • riigi kinnisvara juhtimise üleviimine kesksetele võtmenäitajatele, mida on võimalik rakendada täies mahus peale riigi kinnisvararegistri arenduste juurutamist; • Elamumajanduse ümberkorraldamise meetme rakendamine ja täiustamine tühjenevate piirkondade probleemi lahendamiseks. Seaduseelnõude väljatöötamine (asjaõigusseadus ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus) eesmärgiga loobutud vara suunata riigi asemel KOVidele. Riigi osaluspoliitika kujundamise ja korraldamise sisuks on riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise põhimõtete kaasajastatuna hoidmine ning regulaarne aruandlus valdkonna tulemuslikkuse kohta Vabariigi Valitsusele, Riigikogule ja Riigikontrollile. Jätkuvad tööd ka omandireformi lõpuleviimisel: vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamine ja andmete analüüsimine, kompensatsiooninõuete esitajate nõustamine, nimetatud tegevustes koostöö tegemine Maa-ameti ja kohalike omavalitsustega ning Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi taotluste menetlemine. Riigihangete valdkonna poliitika kujundamise sisuks on peamiselt riigihangete alase õigusregulatsiooni arendamine, nõustamine ja koolitamine, riigihangete registri pidamine ning koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti on olulisel kohal riikliku ja haldusjärelevalve teostamine riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle ja väärteomenetluste läbiviimine. Töötatakse välja väärtuspõhiste hangete strateegiliste põhimõtete rakenduskava koostöös valdkondlike ministeeriumidega. Strateegilise põhimõtete rakendamiseks ning hankespetsialistide kvalifikatsiooni tõstmiseks viiakse koostöös OECD-ga ellu , Euroopa Komisjoni (DG Reform) rahastatud projekt. Projekti eesmärk on hinnata strateegiliste hangete olukorda Eestis, töötada välja rakenduslikud meetmed 229 väärtuspõhiste hangete osakaalu tõstmiseks ning analüüsida ning teha ettepanekud hankespetsialistide kvalifikatsiooni süstemaatiliseks tõstmiseks. Riigiabi reeglite rakendamise koordineerimisel aidatakse tagada, et riigiabi andjate antud riigiabi oleks kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega, nõustatakse ja koolitatakse ning mh tagatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri pidamisega andmete läbipaistvus ja kontrollitavus. Programmi tegevuse kulude maht suureneb seoses ministeeriumite tööjaotuse muutumisega, kuna regionaalvaldkonnast liikusid programmi tegevusele CO2 ja Moderniseerimisfondi vahendid energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks avaliku sektori hoonetes kogusummas 22,4 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine Riigi Tugiteenuste Keskuses (RTK) Programmi tegevuse eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest. Tegevuste kirjeldus Keskne tugiteenus aitab kaasa teenindatavate asutuste eesmärkide saavutamisele ja arengule, võimaldades neil keskenduda oma põhitegevusele. Tegevus sisaldab personali- ja palgaarvestuse teenust, finantsarvestuse teenust, riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenust, riigihangete korraldamise teenust, personaliarenduse teenust, toetuste kasutamise korraldamise teenust ning dokumendihaldus- ja arhiiviteenust. Personali- ja palgaarvestuseteenuses minnakse kõikide valitsemisaladega üle kesksele RTIPi (riigitöötaja iseteenindusportaal) terviklahendusele. Tugiteenuste osutamise raames täidab Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Liidu struktuurivahendite ja piiriüleste programmide korraldus- ja makseasutuse funktsiooni, Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide kontaktasutuse ning õigusaktides määratud juhul ka rakendusüksuse ülesandeid. Fookuses on rahastusperioodi 2021-2027, Õiglase ülemineku fondi, Solidaarsusfondi, Brexit Adjustment Reserv, Šveitsi toetuse, Taaste- ja taaskäivitusrahastu rakenduskavade käivitamine ja rakendamine. Pakutakse keskset riigihangete korraldamise teenust. Alates 01.01.2024 liigub riigihangete registri ülalpidamine ja arendamine Rahandusministeeriumist Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Jätkatakse keskse dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse väljaarendamist ning kliendibaasi laiendamist. Väljakutseks on valitsusasutuste üleminek kesksele dokumendihaldussüsteemile. Programmi tegevuse maht suureneb seoses teistele valitsemisaladele osutatavate teenuste mahu kasvuga, sh lisandusid teistelt valitsemisaladelt dokumendihaldus-süsteemi konsolideerimise vahendid. Programmi tegevuse nimetus: IKT valdkonna arendamine ja korraldamine Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses (RMIT) Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas. Tegevuste kirjeldus 230 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas arendus- ja majutusteenuseid, et toetada asutuste äriprotsesse ning strateegiliste eesmärkide saavutamist. Teenus sisaldab infoturbeteenust. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse eesmärgiks on muuta arendus- ja haldusteenuste korraldamine kiiremaks ja paindlikumaks (läbi DevSecOps toimemudeli kasutusele võtmise) ning kasvatada majasisest arendusvõimekuse osakaalu sisseostetud teenuse kõrval. Väljakutseks on muudatusvajadustele kiire reageerimine ning turvalised ja kvaliteetsed digilahendused, mille lausaline sisseost on oluline riskitegur. Oluline on RMIT-i pakutavate teenuste vastavus asjakohastele standarditele ja nõuetele ( KüTS, E-ITS, ISO, GDPR jm), käideldavuse tõstmine, sealhulgas eelduste loomine teenuste suuremaks automatiseerituseks, kiiremaks skaleeritavuseks ja lihtsamaks teenuste uuendamiseks läbi konteinertehnoloogiate. Programmi tegevuse maht suureneb, 2024. aasta eelarvesse lisandusid varem sihtotstarbelisest reservist rahastatud IKT vajaku kompenseerimise vahendid ning kasvab põhivara amortisatsiooni kulu. Täiendavalt lisandusid vahendid valitsemisala side- ja infosüsteemide toimepidevuse ja küberturbe tagamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine. Tegevuste kirjeldus Tegevusi viib ellu peamiselt Rahandusministeeriumi ühisosakond, kes täidab tugifunktsioone ühishoones asuva nelja ministeeriumi (Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ning 2024. aastast ühishoonesse kolivate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi jaoks. Tegevus sisaldab haldus- ja riigivara teenust (hõlmab kolme valdkonda: kinnisvara valitsemisega seonduvad funktsioonid, ühishoones töökeskkonna tagamine ja ühishoone administraatorite/autojuhtide teenus) ja õigusteenindust (peamisteks ülesanneteks on riigihangete ja lepingute sõlmimisel õigusalase tegevuse koordineerimine, sh hankeplaani koostamise koordineerimine ja elluviimise nõustamine ning ministeeriumite ja Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakonna vahelise koostöö korraldamine). Sisuliseks väljakutseks on hoonestatud kinnisvara juhtimiskava prioriteetide elluviimine kuue ministeeriumi osas ning ühishoone ruumiressursi kasutamise pidev tõhustamine muutuvates ootustes töökeskkonnale. Programmi tegevuse mahu kasv on seotud kinnistukulude suurenemisega. 2023. aasta sügisel valmis Valga riigimaja, mille rendikulud lisandusid Rahandusministeeriumi eelarvesse seoses ühtse rendilepingu rakendamisega. Valga riigimajja koondati asutused erinevatest valitsemisaladest. Programmi tegevuse nimetus: Riiklik statistika ja vastava poliitika tegemine Programmi tegevuse eesmärk: Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid, aja- ja asjakohaseid valdkondi arusaadavalt, tagades järjepidevuse ning tõhususe. Tegevuste kirjeldus Statistikaameti peamisteks teenusteks on riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja arengukavade näitajate tootmine), riigi andmehalduse juhtimine ja tellimustööde teostamine. Rahandusministeerium 231 panustab tegevusse peamiselt riikliku statistika alase õigusloomega. Riikliku statistika tegemist mõjutab Euroopa Liidu tasemel õigusaktide väljatöötamine ja ellu viimine. Täiendavalt pakub Statistikaamet klientidele mitmesuguseid teenuseid: teabenõue, tellimustöö (sh uuringud, analüüsid, erinevad statistika visualiseerimise lahendused, andmekaeve jms), teaduslikul eesmärgil andmete kasutamine, statistikaalased koolitused (sh andmekirjaoskus), andmejagamisteenus, pressiteate ja väljaande teavituse tellimine, statistikaväljaande tellimine, konsultatsioon Euroopa Liidu riikide statistika kättesaadavuse kohta, andmesubjektile tema andmetega tutvumise võimaldamine ning klienditugi. Statistikaamet jätkab metaandmetega tehtava töö standardiseerimist ja automatiseerimist. Tellimus kiire statistika järele kasvab ning andmekvaliteedi riski maandamiseks peab andmetele kogu töötlusprotsessis lisama kvaliteetsed metaandmed ehk kirjeldused ja selgitused, mis allikatest on andmed pärit ja millise metoodikaga saadud, kuidas töödeldud. Finantspoliitika Programmi eesmärk: Finantskeskkond on konkurentsivõimeline, usaldusväärne ja kestlikkust toetav. Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahandusministeerium, Rahapesu Andmebüroo Programmi tegevuse nimetus: Finantspoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Saavutatud on tasakaalupunkt avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel ning tagatud on läbipaistvus ja finantsstabiilsus. Tegevuste kirjeldus Tegevusse panustab Rahandusministeerium. Tegevuse sisuks on finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamisele, konkurentsiolukorra suurendamisele ning finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitsmisele suunatud tegevused: • finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimise alase raamistiku täiustamine hoiuste tagamiseks ja tagatisskeemide toimimise tõhustamiseks; • regulatiivse keskkonna loomine, mis soodustab finantsteenuste pakkumist kestlikult; • ühistulise panganduse revisjoni läbiviimine; • piiriülese kapitali kaasamise soodustamine seadusandluses; • eelduste loomine uute finantsteenuste arenguks, samas ka piisava investorikaitse taseme ja võrdse kohtlemise tagamine; • finantskirjaoskuse edendamise strateegia 2021–2030 rakendamine; • eelduste loomine eraisikute krediidi- ja muude finantskohustuste jagamist puudutava süsteemi tekkeks (nn positiivse krediidi register); • finantsteenustega seotud vaidluste lahendamise kohtuvälise süsteemi ettevalmistamine; • investeerimiskontode süsteemi kaasajastava seaduseelnõu väljatöötamine. Lisaks tegeletakse finantssektorit kaasavate sotsiaalkindlustus-skeemide arendamise ja hasartmängupoliitika kujundamisega. 232 Programmi tegevuse nimetus: Rahandusteabe poliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Arvestusalane rahandusteave Eestis on läbipaistev ja usaldusväärne ning Eesti rahandussüsteemi kasutamine kuritegevuseks on tõkestatud. Tegevuste kirjeldus Tegevusse panustavad Rahandusministeerium ja Rahapesu Andmebüroo (RAB). Tegevuse eesmärk on arvestusala (sealhulgas raamatupidamine ja audiitortegevus) õigusliku keskkonna kujundamine viisil, milles arvestusala seadusandlus ja aruandlusraamistik toetavad ettevõtluskeskkonna nii riigisisest kui ka rahvusvahelist konkurentsivõimet suurema läbipaistvuse ja usaldusväärsusega ning seonduva halduskoormuse vähendamist tõhusamate lahenduste kaudu. Mahukaks tegevuseks on äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ülevõtmine Audiitortegevuse korraldamisel on eesmärgiks vandeaudiitorite ja audiitorühingute ning siseaudiitorite üle järelevalve teostamine ning kvaliteetse kutsetegevuse tagamine vastavalt avalikule huvile. Oluliseks fookuseks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase õiguskeskkonna kujundamine ja selle rakendamine ning Moneyval’i rahapesu tõkestamisealase viienda hindamise tulemusel tehtud soovituste elluviimine. Rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tegevuste ja riskide paremaks mõistmiseks ja maandamiseks arendatakse välja strateegilise seire ja analüüsi võimekust RABis. Tähelepanu pööratakse seonduvatele digi- ja e-residentsuse arengutele ning võimalikule mitteresidentide arvu ja osatähtsuse kasvule meie majandusruumis. 3.14.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 72. Rahandusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % 233 Tabel 79. Rahandusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -282 980 -341 613 -429 257 -87 644 26% Tööjõukulud -90 697 -100 650 -102 612 -1 962 2% Majandamiskulud -32 448 -32 555 -35 315 -2 760 8% Finantskulud -23 676 -98 801 -237 407 -138 607 140% Muud tegevuskulud -626 -289 -329 -40 14% Sotsiaaltoetused -1 760 -1 350 -1 490 -140 10% Investeeringutoetused -83 651 -74 727 -22 463 52 264 -70% Muud toetused -31 340 -13 955 -7 011 6 944 -50% Põhivara amortisatsioon -13 102 -13 206 -15 875 -2 670 20% Käibemaks -5 680 -6 081 -6 755 -675 11% Tööjõu- ja majandamiskuludesse lisandusid täiendavad vahendid tulumeetmete, koalitsioonileppe meetmete ja õigusaktide rakendamisega seotud kuludeks. Majandamiskuludesse lisandusid vahendid valitsemisala side- ja infosüsteemide toimepidavuse ja küberturbe tagamiseks ning kinnistukulude kasvu katteks. Muuhulgas valmis 2023. aasta sügisel Valga riigimaja, mille rendikulud lisandusid Rahandusministeeriumi eelarvesse seoses ühtse rendilepingu rakendamisega. Valga riigimajja koondati asutused erinevatest valitsemisaladest. Rahandusministeeriumi finantskulud sisaldavad riigi võetud laenudelt makstavaid intresse ning Tervisekassa ja Eesti Töötukassa arvelduskonto jäägilt makstavaid intresse. Intressikulude väga oluline tõus on tingitud turuintressimäärade tõusust ja laenusumma kasvust. Muude tegevuskuludena on planeeritud riigisaladusega seotud tegevuste eelarve. Sotsiaaltoetustena on planeeritud õppelaenude riigitagatise väljamaksmiseks 0,37 mln eurot ning riigi poolt füüsilisele isikule tekitatud kahju hüvitamiseks õigeksmõistvatest lahenditest tulenevalt 1,1 mln eurot. Investeeringutoetuste prognoos sisaldab mh EL ülese Moderniseerimisfondi ja kasvuhoonegaaside kvoodimüügi vahenditest rahastatavaid avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programmi keskvalitsuse hoonete ja kultuuriväärtusega hoonete alameetmete projekte. Investeeringutoetuste ja muude toetuste maht väheneb seoses ministeeriumite ümberkorraldamisega 2023. a 1. juulist ning regionaalpoliitika programmi kaudu rahastatavate toetusmeetmete liikumisega Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse. Valitsemisalas on rakendatud kokkuhoiumeetmed kulude vähendamiseks, sh stabiliseerimisreservi liitmine likviidsusreserviga võimaldab riigi raha paindlikumalt kasutada; kokkuhoidu aitavad saavutada ministeeriumi ühishoone pinna maksimaalselt efektiivne kasutamine, töised ümberkorraldused ning täiendav kokkuhoid igapäevaste hüvede ja tegevuste arvelt; paberil teadete väljastamise vähendamine ning dokumentide saatmise automatiseerimine. Põhivara amortisatsioon suureneb seoses investeeringute mahu kasvuga. 234  3.14.4 Investeeringud Maksu- ja Tolliameti investeeringud tollisüsteemide ja maksuvaldkonna IT-arendustesse parandavad riigi turvalisust piiril ja koostöövõimekust Euroopa Liiduga. Joonis 73. Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel 80. Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Investeeringud kokku -17 590 -22 309 -30 679 -8 370 38% Inventar -26 0 0 0 0% IT investeeringud -12 164 -15 744 -22 702 -6 958 44% Masinad ja seadmed -408 -931 -2 540 -1 609 173% Muud investeeringud -1 982 -2 700 0 2 700 -100% Kinnisvara -13 0 0 0 0% Käibemaks -2 996 -2 935 -5 438 -2 503 85% IT investeeringute eelarves on kavandatud valitsemisala riigiasutuste investeeringud infosüsteemidesse, erinevaid hallatavaid ärirakendusi on kokku üle 500. Suuremad kavandatud investeerimisprojektid: • Maksu- ja Tolliameti arendused on seotud Euroopa Liidu aluslepingute täitmisega sh üle- IT investeeringute eelarves on kavandatud valitsemisala riigiasutuste investeeringud infosüsteemidesse, erinevaid hallatavaid ärirakendusi on kokku üle 500. Suuremad kavandatud investeerimisprojektid: • Maksu- ja Tolliameti arendused on seotud Euroopa Liidu aluslepingute täitmisega sh üle- euroopalise tollisüsteemi arendamisega. Tolliprotseduuride sh eTolli süsteemide (riskianalüüsid, import, eksport, transiit) täiendamine panustab sanktsioonide edukasse rakendamisse ja heidutushoiakute tõhustamisse ning parandab julgeoleku koosvõimet Eestis, Balti riikides ja EU üleselt. • Oluliseks tegevuseks on direktiivide DAC7 ja DAC8-ga seotud arendused, mis panevad platvormidele ja krüptovaraga tegelevatele ettevõtetele kohustuse jagada infot nende kasutajate kohta. 235  • Tegeletakse EL ühtse käibemaksu süsteemi (OSS) jätkuvaks rakendamiseks vajalike parandustega, et tagada üle-euroopaline e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu erikorra (OSS/IOSS) infovahetus liikmesriikide vahel. Eesmärk on rakendada uut lahendust käibemaksupettuse vastu võitlemisel e- kaubanduses ning arendada välja Nõukogu direktiiviga reguleeritud lahendus. IT investeeringuteks lisandusid täiendavaid vahendeid tulumeetmete, koalitsioonileppe meetmete ja õigusaktide rakendamisega kaasnevateks arendusteks ning vahendid valitsemisala side- ja infosüsteemide toimepidavuse ja küberturbe tagamiseks. • Riigi Tugiteenuste Keskuse olulisemaks arenduseks on struktuuritoetuste register. • Rahapesu Andmebüroo olulisemaks arenduseks on rahapesu ja terrorismi reaalaja strateegilise analüüsi infosüsteem. Lisaks sisaldavad IT investeeringud IT baastaristu investeeringuid jätkusuutlikkuse, käideldavuse ja terviklikkuse tagamiseks (litsentsid, serverid). Investeering masinatesse ja seadmetesse on planeeritud Maksu- ja Tolliametile tollitehnika soetamiseks ja kaasajastamiseks. Lisandusid vahendid meresadamate mobiilse röntgeni soetuseks. Muud investeeringud vähenevad, 2023. aasta eelarve sisaldas teiste ministeeriumide ühishoonesse kolimisega kaasnevaid parendustööde vahendeid. 3.14.5 Finantseerimistehingud Tabel 81. Rahandusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Finantseerimistehingud kokku -143 039 680 840 1 112 095 431 255 63% Lühiajalised finantsinvesteeringud -1 164 533 0 0 0 0% Laenunõuded 6 031 -18 900 7 050 25 950 -137% Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes -5 044 -109 162 -26 910 82 252 -75% organisatsioonides Laenukohustised -124 561 808 918 1 131 962 323 044 40% Muud finantseerimistehingud 1 145 083 0 0 0 0% Käibemaks -15 -16 -8 9 -54% Laenunõuded Antud laenude tagasimaksegraafikute kohaselt tagastavad Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning Keskkonnainvesteeringute Keskus laene summas 7,05 mln eurot. 2024. aastal uusi laene ei väljastata. Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides • Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Kolme Mere Algatuse Investeerimisfondis 4 mln eurot, Põhjamaade Investeerimispangas (NIB) 4,6 mln eurot, Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupangas (EBRD) 2 mln eurot, Euroopa Nõukogu Arengupangas (CEB) 0,7 mln eurot ja Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis (IFC) 0,6 mln eurot. Kolme Mere Algatus on Eesti välispoliitiline prioriteet, mis edendab Euroopa põhja-lõunasuunalist suhtlust kaasates koostöösse ka USA. Investeerimisfond on üks vahend edendada selle koostöö majanduslikke aspekte digi, energia ja transpordi valdkondades ja ühtlasi toetab ka regiooni kapitaliturgude arengut. Vabariigi Valitsus otsustas 2020. aasta aprillis omandada fondis kuni 20 miljoni euro suuruse osaluse ning osaluse valitsejaks on 236  Rahandusministeerium. EBRD, CEB, IFC ja CEB kapitalimaksed toimuvad vastavalt Eesti osaluste suurenemisele üldise kapitalisuurenduse raames. • Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide kaudu Ukraina toetuse ja ülesehituse rahastamiseks 15 mln eurot. Laenukohustised • Riigikassa rahavoo ja likviidsuse katteks kavandatakse võtta laene ja/või emiteerida võlakirju summas 1,7 mld eurot. • Varasematel aastatel võetud laenude tagasimaksegraafikute kohaselt makstakse Euroopa Investeerimispangale tagasi 68 mln eurot ja lunastatakse 2023. aastal emiteeritud lühiajalisi võlakirju 500 mln euro ulatuses. • Mööbli kapitalirent Statistikaametil 37 560 eurot. Käibemaks Statistikaameti mööbli kapitalirendilt arvestatud käibemaks. 2023. aasta eelarve sisaldas käibemaksu ka Maksu- ja Tolliameti mööbli kapitalirendilt, mis on 2024. aastaks lõppenud. 3.15. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala töötab selle nimel, et igas Eestimaa piirkonnas on inimestel hea elada ja Eesti toit on hinnatud. Valitsemisala tegeleb kestliku toidusüsteemi kujundamisega, maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika kavandamise ja elluviimisega, keskkonnahoiu ja elurikkuse hoidmisega, loomakaitse ja -tervise ning taimekaitse ja -tervisega seotud tegevuste koordineerimisega, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamisega. Kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamise ja regionaalhalduse koordineerimise, ruumilise planeerimise ja jätkusuutliku maakasutuse edendamisega, regionaalpoliitika kujundamise ja regionaalarengu suunamisega, maatoimingute korraldamisega, postside ja KOVide pädevusse kuuluva ühistranspordi arendamise ja korraldamisega. Ministeeriumi valitsemisalas on kolm valitsusasutust (Maa-amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet) ja kaks hallatavat riigiasutust (Maaelu Teadmuskeskus ning Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus). Neile lisaks on valitsemisalas veel kaheksa juriidilist isikut – neli riigi osalusega aktsiaseltsi ja neli riigi osalusega sihtasutust (AS Eesti Liinirongid, SA Eesti Maaelumuuseumid, AS Eesti Post, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS, A Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Maaelu Edendamise Sihtasutus, SA Pokumaa, AS Vireen). Iga asutuse pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud tema põhimääruses. Suurima eelarvemahuga valitsemisala asutused 2024. aastal on Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemide Amet (PRIA, 58,8%), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM, 33,5%) ja Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA, 3%). Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Maaelu Teadmuskeskus (METK) ja Maa-amet moodustavad eelarvemahust vastavalt 0,9%, 1,9% ja 1,9%. Suurima töötajaskonnaga asutus on PTA, mille koosseisu kuulub 482 teenistujat, mis ühtlasi moodustab 28% kogu valitsemisala töötajate arvust. 237 Valitsemisalade struktuurimuudatused 2023 Valitsemisalade ümberstruktureerimisega 2023. aasta 01. juulist liikus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist transpordi tulemusvaldkonnast ühistranspordi valdkond ning moodustati uus ühistranspordi programm. Varasemalt oli ühistransport osa transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmist. Lisaks liikus Rahandusministeeriumist regionaalvaldkond koos valdkonna tegevusi kajastava regionaalpoliitika programmiga, kuhu liideti ka Keskkonnaministeeriumi valitsemisala keskkonnakasutuse programmist liikunud Maa-amet ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiühiskonna programmist liikunud postside teenuse korraldamine. 3.15.1 Tulud Perioodi fookuses on ettevõtjate toetamine roheüleminekul, ühistegevuse soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine väljaspool Harjumaad, kohalike teenuste ümberkorraldamine kahaneva elanikkonnaga piirkondades. Joonis 74. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel 82. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 344 224 392 910 444 058 51 148 13% Saadud toetused 326 621 367 728 406 724 38 996 11% Riigilõivud 1 520 1 341 1 564 223 17% Tulud majandustegevusest 10 277 10 148 12 759 2 611 26% Tulud põhivara ja varude müügist 0 12 500 21 500 9 000 72% Trahvid ja muud varalised karistused 15 2 13 11 550% 238  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Keskkonnatasud 1 024 840 1 024 184 22% Muud tulud 953 32 84 52 163% Intressi- ja omanikutulud 3 813 320 390 70 22% Saadud toetused Põllumajandus-, maaelu- ja kalandussektori kulude ja investeeringute katteks kasutatakse peamiselt järgmisi toetusi: • 142,5 mln eurot Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) meetmetele ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2023– 2027 sekkumistele; • 7,0 mln eurot Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKF) 2021-2027 rakenduskava meetmetele; • 197,6 mln eurot Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) põllumajanduse otsetoetuste maksmiseks ja põllumajanduse turukorralduse meetmete (sealhulgas koolikavade) rakendamiseks. Regionaalpoliitika elluviimiseks ja regionaalarengu tagamiseks kasutatakse toetusi järgmistest vahenditest: Euroopa Liidu poolt 2021-2027 eraldatud 47 mln eurot ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast ning sh taaste ja vastupidavusrahastust 28,5mln eurot ja 3,1 mln eurot õiglase ülemineku fondi vahendeid Ida- Virumaale. Riigilõivud Tulud laekuvad mahepõllumajanduse-, seemne ja taimse paljundusmaterjali-, sordikaitse-, taimekaitse, väetise-, veterinaarkorralduse- ning maaparandusseaduste alusel tehtavate toimingute eest, sealhulgas mahepõllumajanduse seaduse alusel 0,7 mln eurot. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala kuludeks ja investeeringuteks. Tulu majandustegevusest valitsemisalas prognoositakse: • PTA järelevalvetoimingute eest 2,3 mln eurot; • LABRIS tasuliste laboriteenuste eest 2,1 mln eurot; • METK-le põllumajandustoodangu müügist, tasulistest teenustest, litsentsitasudest, lepingulistest töödest ja sordivõrdluskatsete, sortide registreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete järelkontrolli katsete ning konsulendi kutsetunnistuse eksamite läbiviimise eest 3,9 mln eurot. Tulud suurenevad sortide registreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete järelkontrolli katsete eest saadud tasude ja teadusasutustele ning kodu- ja välismaistele klientidele tehtud laboratoorsete analüüside arvel. Üüri- ja renditulude prognoos on 4,4 mln eurot, sh Maa-ameti põllumajandusliku maa rent (2548 lepingut kogupindalaga 29 520 ha), mäetööstusmaa rent (552 lepingut kogupindalaga 34 082 ha), kasutusvalduse 239 tasud (4683 lepingut kogupindalaga 53 076 ha), hoonestusõiguse tasud (1892 lepingut kogupindalaga 881 ha summas 4,2 mln).Tartu Agro maarendi osa on 0,1 mln eurot. Tulu põhivarade müügist Finantseerimistehinguna on sekkumiskokkuostu meetme jaoks planeeritud 2,5 miljonit eurot. ja Maa-ameti 900 kinnisasja müügi tulemiks kogupindalaga 4150 ha on prognoositud 24 mln eurot. Sekkumiskokkuost on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõu, mis aitab toetada sekkumisega hõlmatud toodete turuhinda liigse toodangukoguse turult kõrvaldamise kaudu hooajalise ülepakkumise või turu üldise nõrkuse korral ning stabiliseerida turud sekkumiskoguste turule paiskamisega hooajast või muudest asjaoludest (nt põud) tingitud alapakkumise korral. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvid laekuvad PTA-le summas 13 000 eurot. Keskkonnatasud Kalapüügiõiguse tasu on prognoositud summas 1,02 mln eurot. Muud tulud Veterinaaria-, toiduohutuse-, mahe- ja aiandusvaldkondade seaduste alusel rakendatavate sunnirahade prognoositav laekumine on 0,06 ja viivisintressitulu tähtajaks tasumata maa järelmaksu-, hoonestusõiguste- ja kasutusvaldusetasu nõuetelt 0,02 mln eurot. Intressi- ja omanikutulud Prognoosi kohaselt maksavad dividende AS Vireen summas 0,23 mln, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS summas 0,015 mln eurot ja Maa-ameti intress tasumata maa järelmaksunõuetelt 0,145 mln eurot. Dividenditulu on prognoositud äriühingute eeldatavate majandustulemuste alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2024. aasta kevadel pärast 2023. aasta tegelike tulemuste selgumist. 240  3.15.2 Kulud tegevuspõhises vaates Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus poliitikavaldkondade prioriteet on tagada Eesti inimestele ohutu, piisav ja tervislik toit, pidades silmas keskkonnahoidu ja majanduslikke eesmärke. 3.15.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Joonis 75. Põllumajandus ja kalandus tulemusvaldkond ja selle maht Tulemusvaldkonna pikaajalised sihid on kokkulepitud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030. Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. 241 Joonis 76. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna mõõdikud Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi. Põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kalanduse programmis vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kutselise kalapüügi, vee-elusressursside töötlemise, vesiviljeluse, kalavarude haldamise ja kaitse, ning harrastuspüügi arendamisega seotud tegevuse ja teenuste eest ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-2027 rakenduskava väljatöötamise ja selle rakendamise eest. Kliimaministeerium vastutab kalapüügiga seonduvate õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalve ja harrastuspüügiks kalastuskaartide väljastamise eest. Tabel 83. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Põllumajandus, toit ja maaelu Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna Põllumajandus ja kalandus arengukava aastani 2030 Kalandus Põllumajandus ja kalandus tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel: Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Maaeluministeerium (agri.ee) Strateegilised alusdokumendid | Maaeluministeerium (agri.ee) 3.15.2.1.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja Kalandus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 84. Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Põllumajandus ja kalandus -433 019 -471 030 -495 218 -24 188 5% Põllumajandus, toit ja maaelu -415 542 -446 134 -481 860 -35 726 8% Taimekaitse -1 613 0 0 0 0% Väetised -307 0 0 0 0% Täiendav keskkonnahoid -96 975 0 0 0 0% Taimetervis -2 674 0 0 0 0% Loomatervis -8 042 0 0 0 0% 242 Söödaohutus -1 063 0 0 0 0% Loomade heaolu -5 990 0 0 0 0% Toiduohutus -11 357 -11 572 -11 597 -24 0% Maakasutus -7 357 -10 050 -10 253 -203 2% Maaparandus -10 781 -13 373 -12 143 1 230 -9% Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -10 503 -10 895 -12 071 -1 176 11% Põllumajandusloomade aretus -6 777 -6 222 -5 232 990 -16% Põllumajandustootjate ja -62 095 -79 544 -116 136 -36 592 46% toiduainetööstuste konkurentsivõime Põlvkondade vahetus -5 783 -10 912 -17 397 -6 485 59% Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude -1 342 -129 141 -118 571 10 570 -8% tasakaal Ühistegevus ja koostöö -1 101 -4 439 -2 538 1 900 -43% Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -130 890 -2 651 -2 019 632 -24% Mahepõllumajandus -23 730 -28 334 -36 419 -8 086 29% Maaelu ja kohalik kogukond -27 038 0 0 0 0% Finantsinstrumendid -125 0 0 0 0% Põllumajanduskeskkonna hea seisundi 0 -82 297 -64 231 18 066 -22% tagamine Taimetervise, loomade tervise ja heaolu 0 -21 440 -26 835 -5 394 25% tagamine Maa- ja rannapiirkonna arendamine 0 -35 264 -46 418 -11 155 32% Kalandus -17 478 -24 896 -13 358 11 538 -46% Kutseline kalapüük -9 699 -8 638 -5 271 3 368 -39% Vee-elusressursside töötlemine -5 876 -8 665 -3 334 5 331 -62% Vesiviljelus -1 546 -3 044 -1 044 2 000 -66% EMKFi keskkonnakaitsemeetmete -357 -3 748 -2 639 1 109 -30% rakendamine Kalavarude ja -püügi haldamise ning 0 -800 0 800 -100% kaitse korraldamine Kalavarude haldamine ja kaitse 0 0 -1 071 -1 071 100% *2023.a sisaldab 01. juuli seisuga lisandunud vahendeid. 3.15.2.1.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmid ja programmi tegevused Põllumajandus, toit ja maaelu programm Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond. Asutused, kes viivad programmi ellu: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite- ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK). Programmi tegevuse nimetus: Toiduohutuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad. 243 Tegevuse kirjeldus Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt uued tehnoloogiad, keskkonnariskid) toimetulekuks on vajalik kõigi poolte pidev panustamine toiduohutuse tagamisse. Toiduohutuse eesmärkide saavutamine toimub läbi seitsme teenuse, milleks on: toiduohutuse poliitika kujundamine, toidu ja alkoholi laboratoorne kontroll, toiduvaldkonna referentsvolitused ja valmisolek, toiduohutuse järelevalve, toiduohutuse riskide haldamine, toidu väljaveo sertifikaadid ja toiduohutuse valdkonna riskihindamine. Eelpool mainitud teenustest on suurimate eelarvemahtudega poliitika kujundamine (1,7 mln eurot), laboratoorne kontroll (3,7 mln eurot) ja riskide haldamine (6 mln eurot). Võrreldes 2023. aastaga pole toiduohutuse eelarve muutunud ja ka teenuste lõikes on eelarve mahud jäänud samasse suurusjärku. Toiduohutuse tagamisega seotud nõuded on enamasti reguleeritud Euroopa Liidu üleselt. Tulenevalt Euroopa Komisjoni Rohelisest kokkuleppest ja selle raames esitatavatest tegevuskavadest peame tähelepanu pöörama toidusüsteemi kestlikuks muutmisele. Olulised muudatused ootavad ees toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valdkonnas ning toidualase teabe temaatikas, kus peamine rõhk on tervist toetava märgisüsteemi ning tervise- ja toitumisalaste väidete aluseks olevate toitaineliste põhijoonte loomisel ning toidu päritolu ja säilimisaja esitamise nõuete ülevaatamisel. Lähiaastatel on lisaks toiduohutusele keskne teema kestliku toidusüsteemi õigusliku raamistiku kujundamine. Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamisel on vaja järjepidevalt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse järelevalvega, sh riskihindamise ja – kommunikatsiooniga. Selleks on vajadus tõsta riskipõhise järelevalve ning kommunikatsiooni edendamiseks vajalikke kompetentse, sh rohepoliitika edendamise teemas, ning valitsemisala spetsialistide töötasu konkurentsivõimet. PTAs tuleb luua täiendav kompetents suutmaks paremini analüüsida järelevalve andmeid, et tõhusamalt ohjata toiduohutuse riske. Toidutekkeliste nakkushaiguste puhangute põhjuste väljaselgitamiseks tuleb parandada koostööd Terviseametiga. Järelevalveasutuste haldussuutlikkust tuleb muuta ühiskonna ootustele paremini vastavaks infosüsteemide ajakohastamisega, järelevalveprotsesside tõhustamisega ja läbipaistvuse suurendamisega. Suurendatakse seirete ulatust ja mahtu riskihindamiseks vajalike algandmete kogumiseks (nt pestitsiidide, antibiootikumide jääkide, taimetoksiinide, püsivate orgaaniliste saasteainete jm toidu saasteainete seire nii Eesti kui importtoodetes, toidupettuste kohta, sh päritolu tuvastamiseks, eksportturgude avamisega seonduvad seired). 1. jaanuarist 2023. aastast kohaldatakse ELis ühtseid kriteeriume toidu saasteainete kontrollikavade koostamisele. EL üleste kriteeriumite kohaldamine on kavandatud ka lõhna- ja maitseainete ning lisaainete korral. Lõhna- ja maitseainete ning lisaainete pilootseire on kavas läbi viia aastatel 2024- 2026. Analüüsitakse toiduohutuse tervikteenuse raames toiduga kokkupuutuvate materjalide ametliku kontrolli tõhusust Eestis, st mil määral praegune kontrolli korraldus ja maht, sh inspektorite teadlikkus, seirete maht, keskasutuse ja labori tugi, tagab inimeste tervise ja tarbijate huvide kõrgetasemelise kaitse. Nimetatud valdkond vajab esiletõstmist ka tulenevalt järjest suurenevast ühiskondlikust ootusest vähendada pakendite koguseid ning võtta kasutusele keskkonnahoidlikumaid alternatiive. Toidulisandite valdkonna järelevalve tõhustamiseks on tehtud esimesed sammud, kuid see vajab veelgi suuremat tähelepanu. Rohkem vajavad tähelepanu teatud toidulisandite grupid nagu taimsed toidulisandid, sportlastele mõeldud toidulisandid jne. Samuti on vajalik seire läbiviimine. Vaja on 244 suurendada valdkonnas ressurssi (tööjõud, analüüsid), kui ka tõsta ametnike pädevust, mis võimaldaks hõlpsamini tuvastada uusi riske. Oluline on tagada LABRISe suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused välislaborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). LABRIS tegeleb ka sõltumatute teadushinnangute koostamise ja toiduohutuse riskidest teavitamisega. Koostatud teadushinnanguid saab arvesse võtta õigusloome protsessis ja järelevalves. Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada piisavas mahus teadusuuringute tegemine ― laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja lisaainetest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite arendamine, toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine, biomonitooring, toiduga kokkupuutuvate materjalide uute tehnoloogiatega kaasnevate riskide hindamine ja meetodite arendamine. Jätkuvalt tuleb tegeleda toiduohutuse valdkonna teadlaste järelkasvu tagamisega. Samuti on vajalik teadlaste ja valdkonna ekspertide riskihindamisalase kompetentsi tõstmine vastavate koolituste ja rahvusvahelise koostöö võimaluste tagamisega. Tarbija teadlikkuse tõstmiseks toiduohutusest on vaja korraldada süsteemset teavitust (nt teemadel toiduhügieeni põhimõtted, keemiliste riskide maandamine läbi tasakaalustatud, mitmekülgse ja mõõduka toitumise, kestlikke ja tervist toetavate toiduvalikute edendamine, toidupakendil oleva info lugemise oskus (koostis, säilimisaeg jne)). Tõhusat teavitustööd tuleb korraldada peamiselt Maaelu Teadmuskeskusesse loodud AKIS keskuse kaudu, kus tegevuste sihtrühmade hulgas on ka tarbijad. Järjepideva teavitustöö sisu määratlemiseks ning tulemuste hindamiseks on vajadus korraldada regulaarseid tarbijauuringuid. Tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnatakse 2023.aastal ja järgmine hindamine toimub 2027.a. Jätkatakse toidukäitlejate süsteemse teavitamisega toiduohutuse teemadest, sh toiduraiskamise vähendamise vajalikkusest ning sidusrühmade (nt arstid, õed, toitumisnõustajad jne) toiduohutuse alase teadlikkuse tõstmisega. Arendada tuleb toidukäitejate nõuandesüsteemi, kuna see ei kata praegusi vajadusi. Senisest tõhusamalt tuleb tõsta toiduohutuse nõuetealast teadlikkust alustavatel ja väikeses mahus tegutsevatel toidukäitlejatel, kellel puudub toidu valdkonna hariduslik taust kes tegutsevad ajutiselt või põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas. Toiduohutuse nõuete alaseid teavitustegevusi jätkatakse pikaajalise teadmusiirde programmi kaudu ning lisaks on plaanis arendada toiduohutuse alased e-koolitusmoodulid, mis võiks aidata eelkõige alustavatel toidukäitlejatel tõhusamalt tagada toidu ohutus. Programmi tegevuse nimetus: Maakasutus Programmi tegevuse eesmärk: tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine ja põllumajandusmaa säilimine. Tegevuse kirjeldus Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat maakasutuse valdkonnas. Võrreldes 2023. aastaga on maakasutuse programmi tegevuse eelarve suurenenud eelkõige toetuste andmise teenuse mahu suurenemise tõttu. Toetuste andmine moodustab suurima osa programmi tegevuse eelarvest (8,7 mln). 245 Läbi poliitika kujundamise teenuse, mis moodustab väikseima osa programmi tegevuse eelarvest, kehtestatakse nõuded, mis tagavad põllumajandusmaa ja mullastiku kaitse38.Eestis on põllumajandusmaad ligi miljon hektarit ja olemas on potentsiaal põllumajandusliku maakasutuse mõõdukaks suurenemiseks. Eestis on viljaka mullastikuga põllumajandusmaa kaitse ebapiisav ning muldade (sh orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate) põllumajanduspraktikate rakendamine ja levik ebapiisav, mistõttu on oluline tõsta põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide teadlikkust mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toiduga varustamiskindlusest sh toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada põllumajandusmaa kaitseks asjakohaseid kaitsemeetmeid. Muldade kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks kehtestatud nõuete tulemuslikkust, on oluline seirata ja hinnata põllumajandusmaad ja põllumuldi. Riiklikku mullaseiret teostab METK. 2024. aastal on METKi maakasutuse programmi tegevuse alla kuuluvate teenuste eelarve 1,1 mln, mis on võrreldes 2023. aastaga vähenenud 0,1 mln. Eesti on ka üks Euroopa metsasemaid riike. Eestis on metsamaad üle poole Eesti pindalast (u 2,3 miljonit hektarit). Samas on liiga vähe teadvustatud säästliku metsanduse, sh metsamajandamise hea tava järgimise põhimõtteid, noorendike hooldusraiete, metsakahjude ennetamise ja kahjustatud metsa taastamise olulisust. Rakendatakse Euroopa Liidu metsandustoetusi metsade majandusliku väärtuse parandamiseks ning metsade liigilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks (mh Natura 2000 aladel). Natura 2000 alade maismaa pindala on 724 260 ha, lisaks on 22 188 ha erametsamaal väljaspool Natura 2000 ala looduskaitselisi piiranguid. Kuna erametsadel on maapiirkonna majandustegevuses tähtis osa, on siiani kompenseeritud erametsaomanikele osaliselt saamata jäänud tulu, et kaitsta Natura 2000 aladel esinevate linnu- ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide soodsat seisundit. Erinevaid metsandustoetusi makstakse PRIA kaudu. Programmi tegevuse nimetus: Maaparandus Programmi tegevuse eesmärk: tagada kuivendatud põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine. Tegevuse kirjeldus Maaparanduse programmi tegevuse eesmärke saavutatakse läbi seitsme teenuse, millest suurima eelarvemahuga on PRIA kaudu makstavate toetuste andmise teenus (8,5 mln). Siiski on võrreldes 2023. aastaga kogu maaparanduse programmi tegevuse eelarve vähenenud 9% võrra ja seda eelkõige toetuste andmise teenuse vähenemise tõttu. 2023. aastal oli teenuse eelarve 9,7 mln. PRIA kaudu toetatakse maaparandusega seotud taristu arendamist ja hoidmist ning keskkonnakaitserajatiste ehitamist. Näiteks rakendatakse maaparanduse investeeringutoetusi, sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrashoiuks. Senised toetatud maaparandusinvesteeringud on aidanud põllumajandusmaa kuivendusseisundi halvenemist pidurdada ja vähesel määral kaasajastada maaparandussüsteeme, kuid see ei ole küllaldane, et suurendada nende vastupidavust tuleviku ilmastikuriskidele. Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat maaparanduse valdkonnas. PTA korraldab maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud dokumentide 38 Põllumuldade seisukorra parandamisele suunatud keskkonnategevused on ka täiendava keskkonnahoiu tegevuses 246 taotlemist, maaparanduse kooskõlastuste ja tõendusdokumentide taotlemist ja maaparandussüsteemi toimimisega seotud tegevusi, samuti maaparanduse nõuetele vastavuse kontrolli ja järelevalvet. PTA teenuste eelarve pole võrreldes eelneva aastaga muutunud, olles 2024. aastal 3,2 mln. 2024. aastal parandatakse kättesaadavust maaparandussüsteemide teostusjooniste digitaalsele andmebaasile ja edendatakse PTA arhiivides oleva teabe digiteerimist, mis aitab suurendada maaparandusalast teadlikkust ja lihtsustab maaparandussüsteemide tehniliste andmete ja kooskõlastuste saamist PTAst. Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa (01.01.2021. a seisuga 637 011 ha) ja (01.01.2022. a seisuga 747 525 ha) metsamaa sihtotstarbelisele kasutamisele olukorras, kus kliimamuutuste tõttu aasta keskmine sademete hulk suureneb ligi 18% ning ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad ja tugevnevad. Samuti hakkab enam esinema põuda. Sellest tulenevalt on oluline jätkuvalt panustada maaparanduslikesse teenustesse ning maaparandust reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ja abimeetmete rakendamisel arvestada senisest enam nii kliima- kui ka keskkonnaeesmärkidega ning ühiskonna ootustega. Olulise tegevusena täpsustatakse maaparandusseire metoodikat, mis tagab kvaliteetsemad andmed kuivendatud põllumajandusmaade mullaviljakuse ja maakasutuse muutuse kohta. Lihtsustatakse ka maaparandusega seotud lubade menetlust ja kooskõlastusprotsessi, tagades kliendisõbralikkuse ning kvaliteetse avaliku teenuse. Samuti panustatakse teavitustegevuste parendamisse maaparanduse valdkonnas, milleks üheks väljundiks on maaparandusseaduse ja selle õigusaktide ajakohastamine. Programmi tegevuse nimetus: Sordiaretus ja taime paljundusmaterjal Programmi tegevuse eesmärk: tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid. Tegevuse kirjeldus Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat sordiaretuse ja taimsepaljundusmaterjali valdkonnas. PTA tegeleb seemnete sertifitseermise ja turustamise nõuetele vastavuse kontrollidega, sordi registreerimise ja –kaitsega, tuulekaera tõrjemeetmete kohaldamisega. Olulisemad teenused METK poolt on seemnete kvaliteedi määramine ning seemnepartiide järelkontrolli katsete läbiviimine ja geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine ning põllumajanduskultuuride sordiaretus, mis moodustab suurima osa programmi tegevuse alla kuuluvate teenuste eelarvest (8,9 mln). Võrreldes 2023. aastaga on METKi teenuste eelarve siiski väiksem. PRIA kaudu toetatakse kohalikku sorti taimede kasvatamist. Eesti oludesse sobivate sortide olemasolu eeldab põllumajanduskultuuride ja sortide geneetilise ressursi säilitamist, sordiaretust ning sortide katsetamist. Viimased aastad on nii Eestis kui ka Euroopas näidanud, et majandusviljelusväärtuse katsete tulevik on tihedalt seotud kliimamuutustega. Seetõttu seisab sordiaretus silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest olulisemateks on aretuse võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele (väiksema keskkonnamõjuga tootmine), uute aretustehnikate kasutuselevõtt (ja selle lubamine konventsionaalses aretuses) ning aretajate järelkasvu tagamine. Sordilehte võetavate põllu- ja köögiviljakultuuride liikide puhul tohib turustada vaid sordilehte võetud sordi seemet või paljundusmaterjali. Selleks toimub sortide katsetamine, nõuetele vastavate sortide sordilehte võtmine ja sertifitseerimine ning järelevalve turustamise üle. Eesti keskkonnatingimustesse sobivaid sorte 247 katsetatakse METK-s. 2022. aastal oli majanduskatsetes kokku 175 sorti, millest 83 talisorti ja 92 suvisorti 13st erinevast taimekultuurist ning neist omakorda 37 standardsorti. Eestis toodetakse sertifitseeritud seemet järjest enam. Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus (2022. aastal 90%), mis näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning tasusüsteemi muutmises proovide analüüsimisel. Sertifitseeritud seemnekartuli ning puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali tootmisel on veel potentsiaalset kasvuruumi. Kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks makstakse viie põllukultuuri sordi ning 55 puuvilja- ja marjasordi kasvatamise eest kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust. Taimse paljundusmaterjali valdkonnas on uue perioodi suurim eesmärk suurendada sertifitseeritud seemnete tootmist ning seeläbi tagada isevarustatuse tase. Kvaliteetse seemne üheks sambaks on põldtunnustamine. Tuulekaera tõrjeabinõude rakendamis küsimus on jätkuvalt oluline ja vajab tähelepanu nii seemnetootmises kui ka tavatootmises. Tuulekaer on raskesti tõrjutav umbrohi, mida peab tõrjuma, kuna see levib kiiresti ning võib põhjustada olulist majanduslikku kahju seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel (saagikadu). Tuulekaeraga saastunud pind järjest väheneb: 2020. aastal oli tuulekaeraga saastunud pind 156 173 ha, 2021. aastal 132 275 ha ja 2022. aastal 111 602 ha. Alates 21. märtsist 2023 on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusest välja jäetud tuulekaera tõrjeabinõude sätted ja riik nende sätete täitmist edaspidi ei kontrolli. Programmi tegevuse nimetus: Põllumajandusloomade aretus Programmi tegevuse eesmärk: tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus. Tegevuse kirjeldus Mitmekesise tootmise võimaldamiseks põllumajanduses kujundab ReM poliitikat põllumajandusloomade aretuse ja loomageneetiliste ressursside säilitamise valdkondades. PTA teostab järelevalvet aretuse üle. PRIA kaudu makstakse ohustatud tõugu looma pidamise toetust ja põllumajandusloomade aretustoetust. Võrreldes 2023. aastaga on tegevuse eelarve vähenenud just PRIA poolt pakutava toetuse andmise teenuse eelarve vähenemise tõttu. Siiski moodustab toetuste andmise teenus programmi tegevuse 2024. aasta eelarvest suurima osa (4,8 mln). 2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis kokku 14 tegevusluba omavat põllumajandusloomade aretusega tegelevat juriidilist isikut. Lisaks neile on kaks tegevusluba väljastatud vuttide aretusega tegelevatele aretusühingutele, kelleks on Eesti Linnukasvatajate Selts ja MTÜ Eesti Vutt. Aretusühingutele maksti 2022. aastal aretustoetust 4 548 500 eurot tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise eest. Selleks, et tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude (eesti maatõugu veis, eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune, kihnu maalammas ja eesti vutt) säilimine, makstakse ohustatud tõugu loomade pidajatele alates 2004. aastast ÜPP toetust. See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist. 248 Programmi tegevuse nimetus: Põllumajandustootjate ja töötlejate konkurentsivõime Programmi tegevuse eesmärk: tagada Eesti toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja välisturul. Tegevuse kirjeldus Põllumajandustootjate ja töötlejate konkurentsivõime programmi tegevus on kõige suurema eelarvemahuga programmi tegevus, mida viiakse ellu üheksa teenuse kaudu. Suurima eelarvelise mahuga on toetuste andmine (102,7 mln). Programmi tegevuse eelarve on 2024. aastal suurem võrreldes 2023. aastaga ja seda eelkõige toetuste andmise teenuse mahu suurenemise tõttu (2023. aastal 76,7 mln). Põllumajanduse kui majandusharu toodangu väärtus on Euroopa Liiduga liitumisest alates kahekordistunud. Samas aga jääb toodangu väärtus hektari kohta oluliselt madalamaks ELi keskmisest, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Ka lisandväärtus faktorhinnas hõivatu kohta, mis on oluliselt suurenenud, jääb alla ELi keskmise taseme, mistõttu on äärmiselt oluline jätkuvalt panustada Eesti põllumajandustootjate ja töötlejate konkurentsivõime suurendamisse. Tugev konkurents nii sise- kui ka välisturul sunnib tööstuseid tootma efektiivsemalt ning klientide järjest kasvavad vajadused ja kvaliteedinõuded nõuavad ettevõtetelt uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, paindlikkust, tootlikkust ning innovaatilisust. Sellest tulenevalt on väga oluline jätkuv investeerimine tootmise moderniseerimisse. Aitamaks kaasa toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele, on võimalik taotleda põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetusi. Investeeringutoetustega aidatakse kaasa mikro- ja väikeettevõtjate elujõulisusele, keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate arengule ning koostöös tehtavatele ühistulistele investeeringutele. Põllumajandussektori erinevate harude konkurentsivõime tagamiseks ja eelkõige raskustes olevate sektorite toetamiseks rakendatakse Eestis ELi eelarvest makstavaid tootmiskohustusega seotud toetusi loomakasvatus- ning taimekasvatussektoris, kus on nii tootjate kui ka kasvatatavate loomade ja viljeletavate hektarite arv olnud stabiilne või kerges languses. 2024. aastal on kindlasti fookuses koolikava toetusega jätkamine, mis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeede. Koolikava kaudu soodustatakse puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete laialdasemat tarbimist koolides, et koolilaste toidulauale jõuaks senisest rohkem tervist toetavat toitu. Lisaks panustab koolikava toetus muu hulgas ka põllumajandustootjate konkurentsivõime parandamisse, kuna on põllumajandustootjatele üheks turustuskanaliks. Lisaks olemasolevale rahastusele on 2024. aastal koolikava toetuseks ette nähtud täiendavad vahendid. Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime tõstmiseks rakendatakse investeeringutoetuse nagu põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse paranemine, väikeste põllumajandusettevõtjate arendamine, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetust nii mikro-, väikeettevõtjatele, keskmise suurusega ettevõtjatele kui ka suurettevõtjatele. Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse mesilasperede toetust. Põllumajandusliku turukorraldusmeetmena rakendatakse koolikavade toetust, toetatakse nõuandeteenuse toimimist ning tehakse järelevalvet turukorralduse üle. 249 Programmi tegevuse nimetus: Põlvkondade vahetus Programmi tegevuse eesmärk: on tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu põllumajandussektoris. Tegevuse kirjeldus Põllumajanduse tööhõivet iseloomustab alates Eesti taasiseseisvumisest pidev vähenemine. Peamine probleem on noorte vähene huvi põllumajanduse vastu. Seega on vajalik põlvkondade vahetuse soodustamisega tuua noori põllumajandussektorisse. Põlvkondade vahetuse programmi tegevuse eelarve on võrreldes 2023. aastaga suurenenud 6,4 mln eurot. Olulisemad teenused on põlvkondade vahetuse poliitika kujundamine (ReM), mida rakendatakse ka PRIA teenuste kaudu (rakendab toetusi). PRIA teenuste eelarve on 17,2 mln, mis on 6,4 mln suurem võrreldes 2023. aastaga Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks rakendatakse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust ning täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele. Mõlema toetusmeetme eesmärk on hõlbustada põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu põllumajandussektoris. Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus saavad taotleda noored ettevõtjad (kuni 40 aastased isikud), kes esmakordselt alustavad põllumajandusliku tegevusega äriplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks. Täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele raames toetatakse noorte põllumajandustootjate sissetulekuid, andes seeläbi täiendavaid vahendeid põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks. Lisaks kavandatakse (ReM) noortele esmakordselt põllumajandustootmisega alustavatele ettevõtjatele inkubatsiooniprogrammi, mille eesmärk on toetada põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja baasteadmiste ja oskuste suurendamist ning mida plaanitakse rakendada alates 2024. aastast. Programmi tegevuse nimetus: Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Programmi tegevuse eesmärk: tagada põllumajandustootjate stabiilsed sissetulekud ja riskide maandamine. Tegevuse kirjeldus Programmi tegevuse eesmärke saavutatakse läbi poliitika kujundamise (ReM pädevuses), järelevalve (PTA pädevuses) ja toetuste andmise (PRIA pädevuses) teenuste. Riskijuhtimise tähtsus põllumajandussektoris on suurenenud koos põllumajandustootmise suurema turule orienteeritusega. Ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades ja sissetulekutes avaldab mõju põllumajandustootjate tootmisotsustele ja tootlikkust suurendavate investeeringute tegemisele. Riskijuhtimismeetmete võtmise soodustamiseks on väga oluline tõsta teadlikkust riskijuhtimise vajalikkusest ja arendada selle rakendamise oskusi. Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendatakse ELis pindalapõhiseid otsetoetusi. Põllumajandusega tegelevatele isikutele makstakse Eestis põhisissetulekutoetust kasutatava põllumajandusmaa kohta. Põhisissetulekutoetuse taotlejate arv aasta-aastalt väheneb (2023. aastal 13 145 taotlejat), ent taotletava põllumajandusmaa hektarite arv pidevalt suureneb ning oli aastaks 2023 jõudnud 980 202 hektarini. Planeeritav toetuse määr 2024. aastal on 109 eurot hektari kohta. 250 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmetest aitavad sekkumiskokkuost, eraladustamine ja erakorralised meetmed stabiliseerida turgu ja tagada põllumajandustootjatele turuväljundi ja sissetuleku olukorras, kus nõudlus on järsult ja oluliselt vähenenud või põllumajandustoodang on hävinenud või saanud olulisel määral kahjustada. Saagi ning loomade ja taimede kindlustamise toetamise raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Lisaks on põllumajandustootjal võimalik taotleda ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetust, mille eesmärk on taastada põllumajanduse tootmispotentsiaal, mis on kahjustunud loodusõnnetuses, ebasoodsates ilmastikutingimustes või katastroofides. Toetuste andmise teenus moodustab ühtlasi kogu programmi tegevuse 2024. aasta eelarvest suurima osa, ulatudes 117,5 mln euroni. Võrreldes 2023. aastaga on teenuse eelarve vähenenud 10 mln eurot. Poliitika kujundamise ja järelevalve teenused moodustavad eelarvest väikseima osa. Programmi tegevuse nimetus: Ühistegevus ja koostöö Programmi tegevuse eesmärk: tagada põllumajandustootjate tugev positsioon tarneahelas. Tegevuse kirjeldus Eesti toidusektor tegutseb Euroopa Liidu siseturu osana, seega mõjutavad põllumajandussaaduste hindu otseselt ELi siseturuhinnad ning ELi väliskaubanduspoliitika. Samas on turutõrgete korral Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ehk raskused võimenduvad kiiremini. Selle põhjuseks on toidutarneahela tasakaalustamatus ja vähene koostöö ahela lülide vahel. Seetõttu tuleb jätkuvalt panustada põllumajandustootjate positsiooni tugevdamisse tarneahelas, mida tehakse läbi kolme teenuse. 2024. aastal väheneb programmi tegevuse eelarve 1,9 mln eurot. Suurima eelarvemahuga on toetuste andmise teenus (1,7 mln), mida viib ellu PRIA, ja turukorralduse järelevalve teenus (0,5 mln), mida viib ellu PTA. Võrreldes 2023. aastaga on enim vähenenud just toetuste andmise teenuse eelarve. Kui Euroopa Liidus on põllumajandusühistute keskmine turuosa 40%, siis Eestis on ühistegevus eri sektorites väga erineval arengutasemel. Eestis on kõige tugevam koostöö piimasektoris. Üle poole toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning ühistutele kuuluvad piimatööstused. Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris, kuid ühistud on killustunud ning turujõud pigem madal (erandina paar suuremat ühistut). Ülejäänud sektorites on ühistegevus nõrk: tegutsevad vaid üksikud ühistud, esineb usaldamatust koostööpartnerite vahel ning puudub valmisolek investeerida ühistu arendamisse. Ühistegevuse edasisel arendamisel on takistuseks põllumajandustootjate vähene usaldus ühistegevuse vastu, ühistegevuskompetentsi puudumine, ühistute võimetus kaasata kapitali ning puudujäägid ühistute juhtimisstruktuuris. Samuti on endiselt probleemiks ettevõtjate reeglina vähene kogemus ühistegevusest ja seotud traditsioonide puudumine. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on ühistegevuse ja koostöö poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA teenuste kaudu (toetuse väljamaksmine). Ühistegevuse ja koostöö arendamine aitavad tugevdada põllumajandustootjate positsiooni turul, mis saavutatakse mitme erineva toetuse rakendamise abil: tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks, lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus. Need toetused on aidanud kaasa põllumajandustootjate koostöö edendamisele. 251 Programmi tegevuse nimetus: Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Programmi tegevuse eesmärk: Eesti põllumajandus- ja toiduainesektor on välisturgudel konkurentsivõimeline ning Eesti toidu kuvand on positiivne. Tegevuse kirjeldus Ekspordivõimekuse ja Eesti toidu kuvandi tegevuse eelarve on 2 mln, mis on võrreldes 2023. aastaga väiksem. Eesmärgi saavutamisel on ReMi roll poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste rakendamine) ja PTA (turgude avamine) tegevuste kaudu. Programmi tegevuse eelarvest moodustabki suurima osa just toetuste teenus (1,3 mln). Võrreldes 2023. aastaga on teenuse eelarve vähenenud 0,6 mln eurot. Ka PTA teenuste 2024. aasta eelarve on vähenenud võrreldes varasema aastaga. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse suurendamiseks ning Eesti toidu positiivse kuvandi hoidmiseks nii siseturul kui eksporditurgudel rakendatakse erinevaid toetusmeetmeid (nt turuarendustoetus, toidusektori müügivõime arendamise tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm, kvaliteedikavade teavitamis- ja müügiedendamise toetus), ning avatakse uusi eksporditurge. Seatud eesmärkide saavutamisel on võtmetähtsusega ka ReMi roll koordineerida tegevusi erinevate ministeeriumide ja sektori esindusorganisatsioonide vahel, sest oma tegevustega panustavad toidusektori konkurentsivõimesse erinevad osapooled ning seetõttu on oluline tagada tegevuste ühtsus, seostatus ja sünergia. Tõhusa koostöö ja infovahetuse eesmärgil on ellu kutsutud Eesti toidu sise- ja välistegevuste ümarlauad. Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab aastaid 200-300 miljoni euro suurune negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul. Tooraine suurem kohapealne väärindamine annaks ka stabiilsema eksporditulu ettevõtjatele. Tooraine hinnad on maailmaturul volatiilsed ja eksportööride sissetulek seetõttu kõikuv. Riigi jaoks tähendab omamaiste põllumajandussaaduste kohapealne väärindamine ühtlasi suuremat panust tööhõivesse ja maksutulude laekumisse. Tugeva konkurentsi tingimustes ja geograafiliselt ning kultuuriliselt kaugetel sihtturgudel valmistoodetega läbilöömise eelduseks on seetõttu toidusektori eksportööride tugev müügivõimekus. Eesti ettevõtete tagasihoidlik müügi- ja turunduskompetents on uutele turgudele sisenemist pärssiva tegurina välja toodud ka erinevates analüüsides. Koduturul keskendutakse põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks senisest enam toodete kvaliteedile ja selle esile toomise osas. Kvaliteedikavades osalemine võimaldab toidutootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu on kvaliteedikavade arendamisel oluline roll tootjate positsiooni parandamisel tarneahelas. Kvaliteedikavade toetamine on oluline tegevus ka uuel ÜPP rahastusperioodil. Visioonidokument „Eesti toit 2022―2025“ seab koduturul fookusesse tarbija, et tõsta nende teadlikkust tarbimisotsuste tegemisel ning kujundada kohaliku toidu mainet läbi erinevate ürituste. Kohaliku toidukultuuri väärtustamisse panustavad mitmed projektid nagu avatud talude päev, avatud kalasadamate päev, Eesti toidupiirkonna valimine ja Eesti toidu kuu korraldamine. Tarbijate seas on oluliseks sihtgrupiks lapsed ja noored, kellest kujuneb uus põlvkond teadlikke tarbijaid. Planeeritud on mitmed haridusliku sisuga tegevused, mida haridusasutustes läbi viiakse. 252 Tarbijate kasvav tähelepanu toidu ohutusele, loomade heaolule, tooraine kasvukeskkonna puhtusele ja tootmisega kaasnevatele keskkonnamõjudele muudab üha olulisemaks faktidele tugineva kuvandiloome. Tarbijatele oluliste parameetrite muutmine nähtavaks annab nii ettevõtetele kui ka Eesti toidule laiemalt täiendava kvaliteedigarantii. Seda peab toetama tõhus järelevalvesüsteem, mis on usaldatav ka kõige nõudlikumatel tarbijaturgudel. Programmi tegevuse nimetus: Mahepõllumajandus Programmi tegevuse eesmärk: tõsta mahepõllumajanduse konkurentsivõimet ja tagada mahe- põllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis. Tegevuse kirjeldus Mahepõllumajanduse programmi tegevuse eelarve on 2024. aastal 8 mln euro võrra suurem võrreldes eelmise aastaga. Tegevuse eesmärke saavutatakse läbi viie teenuse. Olulisemad teenused on mahe- põllumajandus poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste rakendamine) ja PTA (järelevalve) teenuste kaudu. Mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse toetust, tehakse järelevalvet mahepõllumajandustootjate ning mahekäitlejate üle. Mahepõllumajandussektor on Eestis viimastel aastatel järjepidevalt arenenud. 2022. aasta lõpuks oli mahepõllumajanduse registrisse kantud 2046 mahetootmisega tegelevat ettevõtet ja 23 3872 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab ligikaudu 23% Eesti põllumajandusmaast. Mahepõllumajanduslikku taimekasvatust iseloomustab rohumaade suur osatähtsus. 2022. aastal oli 61% mahepõllumajandusmaast rohumaa. Viimastel aastatel on rohumaade osakaal hakanud vähenema ning külvipinna osakaal kasvama. Kõige enam kasvatatakse teravilja, kaunvilja ja tehnilisi kultuure. Teraviljadest kasvatati kõige enam kaera ja nisu, kaunviljadest põlduba ja põldhernest ning tehnilistest kultuuridest rapsi ja rüpsi ning kanepit. Maheloomakasvatusega tegeles 2022. aastal 1126 mahetootjat. Kõige enam peeti lihaveiseid ja lambaid. Mahepiimalehmade arv oli 2022. aastal 1908, võrreldes 2021. aastaga vähenes see 2%, mis moodustab Eesti piimalehmadest ligikaudu 2%. Mahepiima järele on küll nõudlust, aga praegu on suurematel piimatootjatel karjatamise nõude tõttu keeruline mahetootmisele üle minna. Iga aastaga kasvab ka mahetoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ettevõtete arv, keda oli 2022. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud 491. Eesti mahetoodete eksport vähenes veidi võrreldes 2019. aastaga. Kokku eksporditi Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul 2021. aastal mahetooteid ligikaudu 29 miljoni euro väärtuses. Kõige rohkem, ligi 12 miljoni euro väärtuses eksporditi teravilja. Mahetoitu pakkuvate ja toidu valmistamiseks mahepõllumajanduslikke tooteid kasutavate toitlustusettevõtete arv on hakanud suurenema. Järjest enam kasutatakse mahetooteid lasteasutuste toitlustamisel. Alates 2022. aastast toetatakse haridusasutustes mahetoidu pakkumist. Toetuse peamised eesmärgid on mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulude hüvitamine haridusasutuste pidajatele, toidutootmise kestlikkusele kaasa aitamine, laste teadlikkuste suurendamine mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust ning mahetoidu tarbimise ja seeläbi ka turunõudluse suurendamine. Toetus on suunatud lasteaedadele ja üldhariduskoolidele üle Eesti. Mahetooraine kasutamist kompenseeritakse 253 koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse lastele toidu valmistamiseks igas kuus vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ja kelle toitlustaja on PTAd sellest teavitanud. Toetus on suurendanud haridusasutuste huvi mahetoidu pakkumise vastu. Kui 2021/2022 õppeaastal pakuti mahetoitu 45 haridusasutuses, siis 2022/2023 õppeaastal on mahetoitu pakkuvate haridusasutuste arv suurenenud 107- ni. 2024. aastal on fookuses mahetoidu laialdasem pakkumine haridusasutustes, milleks on 2024. eelarves ette nähtud täiendavad vahendid. Mahepõllumajandussektori kiire areng toob kaasa järelevalve kasvu PTAle, mistõttu on PTA poolt pakutavate teenuste eelarve 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga suurenenud. Kontrolle tehakse vähemalt kord aastas. 10% ulatuses kontrollitakse tootjaid teistkordselt. 5% tootjate ettevõtetes võetakse proove ja analüüsitakse neid, et tuvastada võimalikku mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist. Programmi tegevuse nimetus: Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Programmi tegevuse eesmärk: põllumajandustootmisega seotud väetiste, taimekaitsevahendite ning gaaside emissiooni negatiivne keskkonnamõju väheneb ja ökosüsteemi teenuste toimimine paraneb koosmõjus põllumajandusmaa elurikkuse ning maastike mitmekesisuse säilimisega. Tegevuse kirjeldus Tegevuse eelarve on 2024. aastal 64,2 mln eurot, mis on võrreldes 2023. aastaga vähenenud. Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM), PTA, PRIA ja METK oma teenuste kaudu. Põllumajanduskeskkonna hea seisund, väetiste ja taimekaitsevahendite ohutus inimesele ja keskkonnale tagatakse ReM taimekaitsepoliitika, väetiste turustamise poliitika ja täiendava keskkonnahoiu poliitika kujundamisega. PTA teostab taimekaitse ja väetiste valdkonnas järelevalvet, METK panustab valdkondadesse teaduse ja teadmussiirde teenustega, viib läbi laboratoorseid analüüse (mullaproovid, taimekaitsevahendid, väetised jm), teostab Eesti põllumuldade seiret ning Eesti maaelu arengukava keskkonnategevuste seiret ja hindamist. PRIA ülesanne on korraldada riiklike toetuste ning ühise põllumajanduspoliitika toetuste andmist, tingimuslikkuse süsteemi on hõlmatud PRIA ja PTA. 2024. aastal on suurima eelarvega PRIA teenused (58,7 mln), kuid võrreldes 2023. aastaga on eelarve vähenenud. Samal ajal on aga PTA teenuste eelarve 2024. aastal suurem võrreldes 2023. aastaga. Taimekaitse valdkonnas on eesmärk tagada taimekaitsevahendite ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Selleks suurendatakse üldsuse turvatunnet ning rahulolu asjaomaste asutuste tegevusega, tagades adekvaatse ülevaate taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohtudest ning arendades asutuste võimekust tagada ligipääs ohututele taimekaitsevahenditele ja kontrollida reeglite järgimist taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel. Tagatakse hea riigisisene ja rahvusvaheline koostöö taimekaitse valdkonnas. Teavitatakse taimekaitsevahendite kasutajaid, sh mittepõllumajanduslikul eesmärgil kasutajaid, et nad oleks taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohtudest teadlikud ning oskaksid neid ennetada ja neile reageerida. Lisaks jätkatakse taimekaitsevahendite kasutajatele suunatud koolitussüsteemi arendamisega. Eesti eripärade arvestamine ELi ambitsioone rakendavate algatuste puhul ja ELi eesmärkide liigsest ambitsioonikusest toidujulgeoleku tagamisele ning esmatootjate konkurentsivõime kadumisele tuleneva riski vältimine. 254 Väetiste valdkonnas on eesmärk tagada väetiste ohutus inimese ja looma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele. Õigusaktide ajakohastamisega võimaldatakse üleminek uue ELi väetisemääruse kohasele regulatsioonile ja luuakse eeldused selle takistuseta toimimiseks. Analüüsitakse väetiste valdkonda reguleerivate õigusnormide toimimist ja rakendamist ning tagatakse vajalike muudatuste tegemine õigusnormide. Uute väetiseliikide järkjärgulise turuletulekuga suureneb PTA-l kontrolliobjektide maht ning METK-le kaasneb täiendavate laborianalüüside tegemise vajadus ja seetõttu peab labor olema valmis kõiki (sh uusi) ELi väetistooteid analüüsima. Ringmajanduse edendamiseks ja ELi ekspordisõltuvuse leevendamiseks analüüsitakse põlevkivi kaevandamisjääkide väetisena kasutamise võimalusi. Tagatakse õigusnorme tutvustava avaliku kommunikatsiooni toimimine, et nõuete täitmise eest vastutavad isikud oleksid teadlikud oma kohustustest, sh uuest ELi väetisemäärusest tulenevatest nõuetest. Analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjusust. Analüüside tulemustest lähtuvalt koordineeritakse arendusi, tehakse strateegilisi plaane ning kujundatakse õigusnorme. Täiendava keskkonnahoiu valdkonna eesmärk on tagada keskkonnasõbralike tavade laiem kasutus põllumajanduses, selleks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, sh ka toetuste abiga. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kasutamine avaldab mõju viljavaheldusele, mullaproovide võtmisele, sertifitseeritud seemne kasutamisele ning glüfosaadi ja muude taimekaitsevahendite kasutamise piiramisele. Eraldi lisameetmed on välja töötatud aianduskultuuride keskkonnasõbralikuks kasvatamiseks, vahekultuuride kasvatamiseks, happeliste muldade neutraliseerimiseks jms. Mulla- ja veekaitse toetus aitab kaasa erodeeritud ja turvasmuldade säästlikule kasutamisele, muldade degradatsiooni vähenemisele ja muldades orgaanilise süsiniku talletamisele maa pikaajalise rohumaana hoidmise kaudu. Pinna- ja põhjavee kaitsele suunatud täiendavad tegevused aitavad kaasa veekeskkonna seisundi parandamisele. Liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks ning ekstensiivse põllumajanduse soodustamiseks rakendatakse Eestis juba alates 2001. aastast pärandniidu hooldamise toetust. Pärandniitude kõrval pööratakse senisest enam tähelepanu ka muudele kõrge loodusväärtusega rohumaadele. Nende inventeerimisega alustati 2023. aastal ning sellega jätkatakse ka 2024. aastal. Paralleelselt rakendatakse alates 2024. aastast nende alade elurikkuse hoidmiseks väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetusskeemi. Koolituste, infopäevade ja infomaterjalidega suurendatakse põllumajandustootjate teadlikkust ökosüsteemiteenustest, keskkonda säästvatest põllumajanduspraktikatest ja kliimariskidest. Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas põllumajanduse mõju mullale, veele ja elurikkusele. 2024. aasta alguses jõuab lõpule PRIA digitaalse e-põlluraamatu projekti esimene etapp, mille järel saavad põllumehed soovi korral pidada põlluraamatut elektroonselt PRIAs. 2024. aastast seotakse keskse e- põlluraamatu ja taimetoitainete bilansi kohustus ka keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemiga. Järk-järgult liigutakse selles suunas, et andmed oleksid riigile kättesaadavad ja kasutatavad nii statistikas, teadustöödes kui ka põllumajandus- ja keskkonnapoliitika kujundamisel. 2024. aastal on plaanis alustada süsiniku jalajälje hindamistega põllumajandusettevõtetes, et kaardistada, milline on põllumajandusettevõtete ja peamiste toodete süsiniku jalajälg Eestis ning selgitada välja, mida oleks võimalik teha, et jalajälge vähendada. 255 Programmi tegevuse nimetus: Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine Programmi tegevuse eesmärk: tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud. Tegevuse kirjeldus 2024. aastal on programmi tegevuse eelarve 2023. aastaga võrreldes 5,4 mln suurem. Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada ReM, PTA, PRIA, LABRIS ja METK oma teenuste kaudu. Hea taimetervise ja loomade tervise alane olukord ning kõrge loomade heaolu tagatakse ReM taimetervise, söödaohutuse, loomatervise ja loomade heaolu poliitika kujundamisega. PTA teostab järelevalvet taimetervise, söödaohutuse, loomade pidamise, heaolu, kõrvalsaaduste käitlemise ja puidutöötlemisettevõtete üle. PTA teostab taimetervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli. PRIA kaudu makstakse loomade heaolu, karjatervise kõrgemate majandamisnõuete ning loomataudide kontrollprogrammi alase koostöö toetust. Ohtliku taimekahjustaja puhangu korral on võimalik anda toetust ohtliku taimekahjustaja kartuli ringmädaniku või viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise eest. METK teeb taimse materjali ja sööda laborianalüüse ning taimekahjustajate määramise analüüse. LABRIS teeb laboriuuringuid ja annab riskihinnanguid loomatervise ja söödaohutuse valdkonnas. Suurima eelarvemahuga teenused on toetuste andmine (PRIA) ja järelevalve (PTA). Võrreldes 2023. aastaga on enim suurenenud just PRIA teenuste eelarve (4,9 mln), suuremad on ka LABRISe ja METKi pakutavate teenuste eelarved. Taimetervise valdkonna eesmärk on säilitada riigis hea taimetervislik olukord ning tagada eksporditavate kaupade vastavus taimetervise nõuetele. Eesti hea taimetervisliku olukorra tagamiseks aidatakse kaasa põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvusele, säilitatakse looduskeskkonda ning hoitakse ära taimekahjustajate levikust tingitud piiranguid kaubandusele. Selleks kaitstakse põllumajandust ja metsandust ohtlike ja olulist kahju põhjustavate taimekahjustajate leviku eest. Teenuste pakkumiseks peab olema kindlustatud õigusruum ja süsteem, mis tagab PTA ning METKi reageerimisvõimekuse. Taimetervise valdkonna olukorra ja arengusuundade analüüsimisel ning õigusaktide kehtestamisel ja jõustamisel rakendatakse otsekohalduvat Euroopa Liidu taimetervise määrust39 ning järgitakse rahvusvahelisi standardeid. Loomatervise valdkonna eesmärk on tagada loomade võimalikult hea tervis. Loomade hea tervis mõjutab ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu ning toetab elujõulist ja kasumlikku põllumajandustootmist. Olulised riskid, mis mõjutavad loomataudide jõudmist Eestisse, on seotud kliimamuutuste, lindude ja loomade rände ning globaliseeruva kaubandusega. Loomataudide ennetamise ja efektiivse tõrje korraldamiseks peetakse jooksvat arvestust taudidele vastuvõtlike loomade, nende pidamiskohtade ning liikumiste kohta. Taudiennetuse lisameetmena on plaanis 2024. aastal laiendada bioturvalisuse kava koostamise kohustust veiste ja hobuste pidamisel. ELi teavituskohustuslike loomataudide puhangud registreeritakse loomataudide teavitussüsteemi (ADIS) kaudu. 2022. aastal seirati riiklikult 34 loomataudi. Ühtegi sigade Aafrika katku (SAK) juhtumit kodusigadel ei tuvastatud, küll aga leiti SAK 57 metsseal. 2023. aastal on SAKi puhanguid esinenud ka kodusigadel, 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2031/2016, taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta, rakendus 14.12.2019.a. 256 viimati tuvastati SAKi kodusigadel juulis. 2023.a juuli seisuga on SAK tuvastatud 40 metsseal. Kuna SAK on jätkuvalt suureks ohuks kodusigadele, tuleb jätkata SAK ennetus- ja tõrjemeetmetega. Metssigade arvukus suureneb ning tõenäosus SAK kollete arvu tõusuks looduses sunnib jätkuvalt järgima rangeid bioohutusmeetmeid kodusigade pidamisel. Kuigi Eestis ei ole viimasel ajal olnud ühtegi linnugripi puhangut kodulindudel, tuleb jätkuvalt linnufarmides hoida kõrget bioohtusmeetmete taset, sest oht linnugripi levikuks on kõrge. Loomataudide likvideerimiseks või esinemise vähendamiseks rakendatakse riiklikke või loomapidaja vajaduse põhiseid tõrjeprogramme. ÜPP sekkumismeetmete kaudu toetatakse loomataudide kontrolliprogrammi alast koostööd veiste haiguste infektsioosse rinotrahheiidi ja veiste viirusdiarröa tõrjeprogrammide rakendamiseks. Sekkumine võimaldab põllumajandustootjatel vähendada ravimite kasutust, piirata suure majandusliku mõjuga loomataudide levikut ning pikemaajalises perspektiivis suurendada tänu karjatervise näitajate paranemisele tootmise konkurentsivõimet ning ekspordivabadust. Põllumajandusloomade karjatervist mõjutavad lisaks taudidele ka erinevad pidamiskeskkonnast, hügieenitingimustest ja söötmisest tingitud haiguslikud seisundid. Puudulik karjatervis suurendab saamata jäänud tulu ja ravikulusid. ÜPP sekkumismeetme kaudu toetatakse loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete järgimist. Tulenevalt AMR tegevuskavast (Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026) on vaja jätkuvalt lisaressurssi, et suurendada koolitustellimust antibiootikumide teadliku kasutamise kohta ning tõsta sidusrühmade teadlikkust antibiootikumide kasutamise osas. Tegevuskava näeb ette laiapõhise AMR olukorra seiramise koos olukorra analüüsiga. Analüüsi tulemusel täiendatakse tegevuskava asjakohaste meetmetega. 2023. aastal valmis riikliku veterinaararstide registri osana antibiootikumide kasutamise e-andmekogu, kuhu sisestavad andmeid veterinaararstid. Praegu kogutakse andmeid ainult toiduloomadel kasutatud antibiootikumide kohta, kuid alates 2029. aastast lisandub andmete esitamise kohustus antibiootikumide kasutamise kohta väikeloomadel. Andmekogule arendatakse lisamoodul, kuhu veterinaararstid saavad sisestada andmeid teostatud vaktsineerimiste kohta. Vaktsineerimisandmete kogumine on oluline loomataudide ja ka zoonooside ennetuse korraldamiseks ning kaubanduspartneritele rakendatavate meetmete tõenduspõhiseks esitamiseks. Riiklikud registrid ja infosüsteemid ning laborid vajavad arendamist vastavalt ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule. 2024. aastal planeeritakse süsteemi arendust PRIA keskkonda. Arendusse on kaasatud nii PRIA, PTA kui ka LABRIS. Koostöös teadlastega on välja töötatud loomade tervise ja heaolu baromeeter, mille kaudu saab hinnata olukorra muutusi erinevate mõjukomponentide kaudu (loomade karjas püsivuse aeg, vasikate suremus, somaatiliste rakkude arv piimas, nõuetekohasuse kontrolli tulemused jne). Esimesed tulemused planeeritakse avaldada 2024. aasta I poolaastal. Edasi on kavas baromeetri mõõdikuid avaldada kord aastas. Loomatervise baromeetri andmed on vajalikud PTA-le täpsemate analüüside ja prognooside väljatöötamiseks ning riskipõhise järelevalve juurutamiseks. Söödaohutuse valdkonna eesmärk on tagada Eestis toodetud ja turustatava sööda ohutus. Suurema osa Eestis toodetavast söödast kasutavad ära Eesti loomapidajad. Lisaks tööstuslikult toodetavale söödale toodetakse arvestatav osa loomade söötmiseks kasutatavast söödast põllumajandusettevõttes kohapeal, sh kasvatatakse teravilja ja heinakultuure, valmistatakse silo või segasööta. Eestisse imporditakse 257 peamiselt proteiinirikkaid söödamaterjale (nt mais, rapsikook, sojasrott) ja söödalisandeid, millest peamiselt toodetakse loomaliigile vajalik segasööt. Strateegias „Talust taldrikule“ on seatud eesmärgiks imporditud söödamaterjalide asendamine ELis kasvatatud taimsete proteiinide ja alternatiivsete söödamaterjalidega, mis on põhjendatud eelkõige keskkonnakaitse ja kliimamuutuste leevendamise vajadusega. Seetõttu on kasvanud vajadus tegelda võimaluste otsimisega, et asendada imporditud proteiinsööt kohalike proteiinsöötadega. Olenemata sellest, kus sööt toodetakse, tuleb jälgida, et ei toimuks sööda ohtlikku ristsaastumist (nt koktsidiostaatikumid, loomsed proteiinid, geneetiliselt muundatud organismid, veterinaarravimid). Jätkata tuleb söödakäitlejate süsteemse teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest ning käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse tõstmisega söödaohutusest, sh erisöötade kasutamise võimalustest loomade haiguste ennetamisel. Arendada tuleb olemasolevat nõuandesüsteemi, kuna see kõiki vajadusi ei kata. Arvestades sööda käitlemisega kaasneda võivaid riske on kontrollivajadus oluliselt suurem, kuna aasta- aastalt käitlejate arv kasvab, kuid kontrollide hulk langeb. Riskide süsteemset hindamist ja juhtimist piirab inimeste ja ressursside puudus. Söödaohutuse tagamiseks tuleb kontrollida kogu söödaahelat ning suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu, arvestades olemasolevaid ja uusi riske (Euroopa Komisjoni soovitused40). Vajalik on tõsta kompetentsi olemasolevate ja uute riskide (söödapettused, kolmandatest riikidest pärit sööt, e-kaubandus, kliimamuutuste mõju, uued tehnoloogiad, uued söödamaterjalid) ohjamiseks ja tagada konkurentsivõimeline töötasu. Samuti on olulised kaasaegsete IT-lahenduste olemasolu ja nende rakendatavuse kiirus, tasakaal järelevalve mahu ja ressursi vahel, probleemide lahendamise suutlikkus. Oluline on, et tagatud oleks ajas muutuvatele vajadustele ja nõuetele vastav analüüsiteenus, mis toetaks järelevalve tegevust. Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajab teaduse arendamine söödaohutuse valdkonnas, suurendades teadlaste arvu ja teadustööde, sh rakenduslike teadustööde mahtu. Loomade heaolu valdkonna eesmärk on parandada loomade heaolu taset. Loomkatseprojekti lubade andmise pädevus viidi alates 2023. aasta 1. jaanuarist Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi teenusest PTA teenuseks, et tagada lubade andmine töökorralduslike takistusteta ja parimal viisil. Loomkatseprojekti lube annab PTA hindamiskomisjoni ettepanekul. Loomkatseprojekti loataotluse menetlemine on oluline etapp, et tagada loomkatsete tegemise nõuetekohasus ja selle kaudu ka katseloomade heaolu kõrge tase. Kuna põllumajandussektori tegevussuunad riigiti erinevad, on oluline ELi eelnõude läbirääkimistel seista samaaegselt loomade heaolu ja põllumajandussektori elujõulisuse eest Eestis ning arvestada Eesti loomakasvatajate ja –pidajate jaoks oluliste vajadustega. Samuti on oluline juba praegu motiveerida ja toetada põllumajandusettevõtteid kõrgemaid heaolustandardeid rakendama, et üleminek oleks sektori jaoks võimalikult valutu. Miinimumnõuetest kõrgemate standardite kasutamist ja loomade heaolu kohta teadlikkuse tõstmiseks loomapidamisel toetatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” keskkonna- ja kliimakohustuste ning muude majandamiskohustuste sekkumisega „Loomade heaolu toetus”. Alustatud on veterinaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamisega, milles analüüsitakse üleriigilise lemmikloomade kiibistamise ja lemmikloomaregistris registreerimise nõude kehtestamise vajadust koos selle nõudega haaratud loomaliikide analüüsiga ja lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks kasutatavate platvormide kasutamise tõhustamise võimalusi Eestis. VTK eesmärk on 40 2016/1110/EL; 2012/154/EL; 2013/1319/EL 258 muuhulgas parandada lemmikloomadena peetavate loomade heaolu ja leida võimalusi omaniku juurest lahti pääsenud looma kiireks tagastamiseks omanikule. VTKga soovitakse leida kõiki osapooli, nii lemmikloomaomanike, loomaarste, KOVe, PTAd kui ka heaoluorganisatsioone, rahuldav tulemus. VTK esitatakse kooskõlastamiseks 2023. aasta novembris, pärast mida saab edasi liikuda veterinaarseadusesse vajalike muudatuste sisseviimisega. Programmi tegevuse nimetus: Maa- ja rannapiirkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: on aktiivne ja elujõuline maapiirkonna elanikkond. Tegevuse kirjeldus Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on maaelu ja kohaliku kogukonna ning finantsinstrumendi poliitika kujundamine ning vastavate toetusmeetmete välja töötamine. 2024. aastal on programmi tegevuse eelarve varasemaga võrreldes kasvanud 11 mln ja seda just toetuse andmise teenuse eelarve suurenemise tõttu (PRIA). Maaelu ja kohaliku kogukonna valdkonna eesmärk on luua maapiirkonda uusi, kestlikke töökohti ja kaasata maapiirkonna elanikkonda kohaliku arengu strateegiaga. Olulisemad lahendamist vajavad probleemid on eelduste loomine uute hästi tasustatud eripalgeliste töökohtade tekkeks ja kohalike kogukondade aktiivsuse suurendamine hea elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Uute töökohtade tekkeks eelduste loomiseks rakendatakse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meedet. Maaelu arendatakse ka LEADER meetme abil. Senised tulemused nende programmide ja meetmete rakendamisel on olnud head. Ettevõtjate ja kogukondade huvi programmides pakutavate võimaluste vastu on suur, mida näitab esitatud taotluste suur hulk ning taotlustes prognoositud loodavate töökohtade ja kohalike kogukondade omaalgatuslike tegevuste märkimisväärne arv. Sarnaste meetmetega on plaanis jätkata ka perioodil 2024 ― 2027. ÜPP võrgustiku tegevuse peamine eesmärk uuel perioodil on parandada ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2023―2027 rakendamise kvaliteeti, suurendada sidusrühmade kaasatust, teavitada laiemat üldsust ja võimalikke kasusaajaid ÜPP poliitikast ning aidata kaasa uuendusmeelsuse edendamisele põllumajanduses, toidu tootmises, metsanduses ja maapiirkonnas. Maaeluvõrgustiku eesmärkide elluviimiseks kogutakse, koondatakse ja levitatakse häid tavasid, võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste näiteid, aidatakse otsida koostööpartnereid ning osaletakse innovatsioonialases võrgustikutöös. Lisaks sellele on oluline roll ka avalikkuse teavitamisel ja informeerimisel. Finantsinstrumentide valdkonna eesmärk on tagada põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ning maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele parem juurdepääs kapitalile. Oluline on jätkata finantsinstrumentide rakendamisega ka ÜPP strateegikava raames, toetades ettevõtteid täiendavalt digi- ja rohepöörde elluviimisel. Ettevõtjate huvi ja vajadus on finantstoodete (mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen ning pikaajaline investeerimislaen) vastu olnud senini suur ning täiendavalt on planeeritud rakendada ka käibekapitali laenu, mis võimaldab lahendada lühiajalisi või sesoonsusest tekitatud takistusi kapitali leidmisel. Finantsinstrumentide rakendamisel on riskiteguriks välja laenatud raha tagasilaekumine. 259 Kalandus programm Programmi eesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Asutused, kes viivad programmi ellu: Regionaal-ja Põllumajandusministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Kliimaministeerium KLIM), Keskkonnaamet. Programmi tegevuse nimetus: Kutseline kalapüük Programmi tegevuse eesmärk: tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline kutseline kalapüügisektor. Tegevuse kirjeldus Programmi tegevuse tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). PTA peamisteks teenusteks on kutselise kalapüügiga seotud andmete kogumine ja analüüs ning turukorralduse järelevalve, PRIA korraldab riiklike ning EMKF ja EMKVF toetuste andmist ja toetustega seotud järelevalvet. Kutselise kalapüügi programmi tegevus on suurima eelarvemahuga tegevus kogu programmis, kuid tegevuse eelarve on 2024. aastal 3,3 mln madalam võrreldes eelmise aastaga. Enim on vähenenud just kutselise kalapüügi toetuse andmise teenuse eelarve. Ka kutselise kalapüügi korralduse eelarve on 2024. aastal varasema aastaga võrreldes väiksem. Poliitika kujundamise ja elluviimisega loome tingimused elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori arenguks, mis põhineb piiratud loodusliku kalavaru säästlikul kasutamisel. Sektori arengu eelduseks on heas seisus kalavarud. Ranna- ja siseveekogude kalapüügil on jätkuvalt suurim väljakutse see, kuidas leida tasakaal püügikoormuse ning kutselise kalapüügiga tegelejate arvu ja kasutada oleva kalavaru vahel. Lisaks tuleb sissetulekute suurendamiseks toetada tegevuste mitmekesistamist ja lõimimist sinise majanduskasvu teiste valdkondadega (nt rannikuturism, merebiotehnoloogia). Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtete majandusnäitajate parandamiseks tuleb toetada püütud saagi väärindamist ja otseturustamist. Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks toetatakse investeeringuid kalalaevade energiatõhususe suurendamiseks. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise toetamisega luuakse eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad ehk multifunktsionaalsed kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest. Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks jätkatakse teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis leiavad aset kalapüügisektori ja teadus- arendusasutuste koostöös. Teadmistepõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes JPI Oceans ja SCAR-Fish ning raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ tegevustes. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu. 260 Aastatel 2023-2024 kavandatakse üleminekut üksnes elektroonilisele andmeesitusele ranna- ja siseveekogude kalapüügil, samuti kala esmamüükide, ülevõtmiste ja transpordi vormistamisel, et 2024. aastast rakendada elektroonilist andmeedastust Eesti kutselises kalapüügis lausaliselt. Täiselektrooniline andmeesitus võimaldab koguda andmeid operatiivselt, mis tähendab, et ka ülevaade kvooditäituvusest saabub operatiivselt. Andmete kvaliteet paraneb tänu nende ühetaolisusele ja elektrooniliste võimalustega loodevatele andmete sisestamise eelseadistamise võimalustele. Samuti paraneb andmete aja- ja vajaduspõhine töötluskiirus. Selle pinnalt on võimalik ümber defineerida ka andmete analüüsitehnikad, et kasutada rohkem süsteemitööriistu ja automaatseid aruandlusi. See aitab tõhustada järelevalvet ja suunata vastavalt ka ressursse. Programmi tegevuse nimetus: Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine Programmi tegevuse eesmärk: kalandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang. Tegevuse kirjeldus Jätkuva nõudluse rahuldamiseks kalapüügi- ja vesiviljelustoodete järele maailmas ja Eesti kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustatakse kvaliteetse ja kõrge lisandväärtuse ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Aidatakse kaasa uute turgude leidmisele ja vähendatakse võimalikke riske peamistel sihtturgudel. Siiski on 2024. aastal tegevuse eelarve vähenenud 5,3 mln võrreldes 2023. aastaga. Enim on vähenenud PRIA toetuse andmise teenuse eelarve. Oluline roll on vee-elusressursside väärindamise uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel ettevõtete koostöö kaudu teadus- ja arendusasutustega. Ühtlasi toetatakse Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja väärindamise etappides toetatakse ettevõtetes taastuvenergeetika kasutuselevõttu, mis võimaldab lisaks keskkonnahoidlikule tootmisele hoida ära energiakandjate hinnatõusust tulenevaid mõjusid lõpptoodete hindadele. Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ning oskustööjõu nappus ja kalatöötlemise valdkonna vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Selleks soodustatakse valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel, täiendusõppe korraldamisel ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel. Sektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime, samuti on raskendatud VKE-de ligipääs pikaajalistele laenudele. Selliste turutõrgete leevendamiseks võimaldatakse ligipääsu laenurahale. Programmi tegevuse nimetus: Vesiviljelus Programmi tegevuse eesmärk: tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline vesiviljelussektor. Tegevuse kirjeldus 261 Tegevuse tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada, ReM, PRIA ning PTA. Võrreldes 2023. aastaga on 2024. aasta eelarve väiksem ja seda eelkõige toetuse andmise teenuse eelarve vähenemise tõttu. Toetuste andmine moodustab programmi tegevuse eelarvest suurima osa (0,8 mln). Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks. Tähelepanu tuleb enim pöörata tootlikkuse tõstmisele, uute liikide kasvatusele, toodangu mahu ja lisandväärtuse kasvule. Selleks soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust. Teadmispõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes, nagu näiteks JPI Oceans, SCAR-Fish ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühm. Konkurentsivõime tõstmiseks pööratakse senisest enam tähelepanu toodangu väärindamisele ning kasvatustehnoloogiatele. Vesiviljelussektori kvaliteetse toodangu suurendamisel tagame valdkonnas tegutsejate konkurentsivõime Läänemere piirkonnas ning hea keskkonnaseisundi säilimise tootmise intensiivistumisel. Toetatakse keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside efektiivsemat kasutust. Aidatakse kaasa tootmismahtude kasvule ning tootmise tõhusamaks ja mitmekesisemaks muutmisele. Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks jätkatakse teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis toimub läbi sektori ja teadus-arendusasutuste teadmussiirde. Sektoris tegutsevatel ettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime. Samuti on olnud finantsvahendid sihtgrupile raskesti kättesaadavad. Selliste tõrgete leevendamiseks võimaldatakse ligipääsu laenurahale. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustatakse keskkonnahoidlikku tootmist, toetades tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist. Kvaliteetne ja kõrge lisandväärtusega vesiviljelustoodang ning tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused vesiviljelustoodete tarbimise suurendamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine (uue nimega Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond) Programmi tegevuse eesmärk: Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tegevus sisaldab nii Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi kui ka Kliimaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt taotletavaid toetusi. Tegevuse kirjeldus: Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis tagavad seire, kontrolli, õigus- ja haldusnormide täitmise, suurendades seejuures riiklikku järelevalve administratiivset suutlikkust, avalike teenuste efektiivsust ja tulemuslikkust täiendavat halduskoormust tekitamata ning lihtsustades kalapüügi andmete esitamist. Kalandusandmete kogumise toetus saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamise toetamiseks teaduspõhiste otsuste tegemiseks kalavarude majandamiseks ning ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Merekeskkonna uuringute toetuse peamine eesmärk on panustada Eesti merestrateegia meetmekava rakendamisesse. 262 Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetusega toetatakse kudemiskohtade ja rändeliikide rändeteede taastamist. Programmi tegevuse nimetus: Kalavarude haldamine ja kaitse Programmi tegevuse eesmärk: saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused ja -võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud ja harrastuspüük on arendatud. Tegevuse kirjeldus Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega piirkondades vaja oluliselt vähendada kasutada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele. Lõheliste rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus. Sellekohase poliitika kujundamisega tegeleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium alates 1. juulist 2023. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise võimalusi. Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse infosüsteemi, et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Samuti on vajalik kasvatada harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust. Oodatava tulemuse saavutamist toetavad oma teenuste kaudu Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ning Keskkonnainvesteeringute Keskus. 263 3.15.2.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik Joonis 71. Tõhus riik tulemusvaldkond ja selle maht Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist näitavate mõõdikutega ja eraldi valdkonna arengukava ei ole. Joonis 72. Tõhusa riigi tulemusvaldkonna mõõdikud Tõhusa riigi tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamises osalevad Rahandusministeeriumi, Riigikantselei, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalad. Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga: • Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine – vastutab riigisekretär; • Riigi rahandus, halduspoliitika ja finantspoliitika – vastutab rahandusminister; 264  • Regionaalpoliitika – vastutab regionaalminister; • Arhiivindus – vastutab haridus- ja teadusminister Tabel 85. Regionaal -ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Tõhus riik - Regionaalpoliitika programm 3.15.2.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 80. Tulemusvaldkond Tõhus riik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot Muutus, 2022 täitmine 2023 RE* 2024 RE Muutus % Tõhus riik 0 -41 213 -103 264 -62 051 151% Regionaalpoliitika 0 -41 213 -103 264 -62 051 151% Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese 0 -38 638 -53 453 -14 814 38% koostöö areng Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 0 -664 -30 929 -30 264 4556% Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja 0 -1 910 -4 816 -2 906 152% korraldamine Maatoimingute korraldamine 0 0 -6 342 -6 342 100% Ruumiandmete hõive, analüüsid ja 0 0 -7 725 -7 725 100% kättesaadavaks tegemine *2023.a sisaldab 01. juuli seisuga lisandunud vahendeid. 3.15.2.2.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused Regionaalpoliitika Programmi eesmärk: Inimestel on igas piirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond. Asutused, kes viivad programmi ellu: Regionaal – ja Põllumajandusministeerium, Maa-amet Programmi tegevuse nimetus: Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng Programmi tegevuse eesmärk: Riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärkide saavutamine ning regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane elluviimine. Tegevuste kirjeldus 265 Tegevus hõlmab riigi regionaalpoliitika kujundamist, sealhulgas valdkonnapoliitikate regionaalse mõju suunamist, piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete ning piiriülese koostöö edendamise meetmete kujundamist. Euroopa Liidu 2021–2027 perioodi struktuurivahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete ettevalmistamisel eelnõude koostajate juhendamine ja nõustamine toetuste regionaalsete mõjude teadlikuks suunamiseks. Regionaalse arengu tegevuskava (integreerituna Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavadega) elluviimise seire ühildatuna pikaajalise strateegia “Eesti 2035” regionaalsete sihtide ja muutuste edenemise seirega. 2024. aasta alguseks on käivitunud kõik regionaalvaldkonna EL ühtekuuluvuspoliitika toetusmeetmed. 2024. aastal viiakse lõpule arenguprogrammid omavalitsusjuhtidele ja kohalike omavalitsuste finantsjuhtidele, jätkub 2022. aastal käivitunud ettevõtluskeskkonna arengu programm, käivituvad KOV personalijuhtide koolitus- ja võrgustikutegevused, planeeringute alased koolitused ning KOV koostöö nõustamine. Toetatakse õiglast üleminekut võimaldavaid piirkondlikke algatusi Ida-Virumaal (õiglase ülemineku fond, ÕÜF), sh kliima ja energeetikaga seotud tegevusi. Tegevuse raames toetatakse ka kohaliku, regionaalse ja riikliku tasandi piiriülest koostööd põhiliselt Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika programmide kaudu, mis rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja riigieelarve vahenditest. Eesti osaleb seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö ehk Interreg programmis, mille raames toetatakse koostööd: • piiriüleselt: Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid; • riikide vahel: Läänemere piirkonna programm; • piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT III, ESPON 2020, INTERACT III programmid. Eesti ELi välispiiri (Eesti-Vene) programmi kahepoolne rakendamine on alates Vene-Ukraina sõja algusest peatatud, kuid Eesti partnerid saavad oma projektitegevustega jätkata, 2022. a novembrist jõustus uus ELi määrus, mis võimaldab häiritud piiriülese koostöö programmide tegevust leebemate tingimustega jätkata ja need ühepoolselt lõpule viia. Programmi tegevuse nimetus: Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Programmi tegevuse eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus. Tegevuste kirjeldus Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (24%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi suurendamine. Koordineeritakse ministeeriumidevahelise KOV inimvara arendamise võrgustiku tegevust ja tegevuskava elluviimist. Uuendada kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning koostada KOV tulevikustsenaariumid 266 aastaks 2035. Viia läbi regionaalsete arengulepete ja regionaalsete nõukogude pilootprojekt ja toetada KOV IT arenguid Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaudu. Tegevuse fookuseks on ka suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks: • andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu; • suurendades maksuautonoomiat maade hindamise läbiviimise, kohalike maksude osakaalu suurendamise ja üksikisiku tulumaksu protsendi määramise õiguse kaudu. Programmi tegevuse nimetus: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi. Tegevuste kirjeldus Strateegiliste pikaajaliste maakasutust suunavate dokumentide koostamine (üleriigiline planeering, maakonnaplaneering ja üldplaneering) on ainus haldusmenetlus, mille eesmärk on erinevate valdkondade arenguvajaduste tasakaalustamine, mitte ühe konkreetse valdkonna (näiteks transport, muinsuskaitse, looduskaitse või ettevõtlus) ruumivajaduse rahuldamine. Erinevate valdkondade ruumiliste arenguvajaduste tasakaalustamine võimaldab kasutada säästlikumalt loodus- ja rahalist ressurssi. Riigi eriplaneeringute eesmärk on leida asukoht suure riikliku huviga ehitistele ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eesmärk on leida asukoht olulise ruumilise mõjuga ehitistele. Viimastel aastatel on tõusnud esile suure mõjuga Eesti maa- ja ruumikasutusega seotud teemad - kliima-ja keskkonnaeesmärkide rakendamine ruumiloomes, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamine, kahanemist kohandav planeerimine, elamumajanduse väljakutsed, suurte strateegiliste objektide asukohad jms. Koostada tuleb uus Eesti keskne ruumilise arengu dokument – üleriigiline planeering. Vajalik on jätkata ruumilise planeerimise valdkonna digipöördega, et tõhustada ja lihtsustada planeeringute koostamist ja planeeringuandmete kasutamist. Taastuvenergeetika ja kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada kohalikke omavalitsusi tuuleparkide planeerimisel ja leida lahendusi takistuste elimineerimisel, sh tööjõu puudusele. Välja töötada viisid taastuvenergeetika ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kiirendamiseks ja kestlikuks planeerimiseks riigi tasandil ja kohalikul tasandil. Rakendades tõhusaid ning kestlikku arengut soosivaid planeerimise võimalusi saab lahendada energiakriisi ja toetada rohepööret. Programmi tegevuse nimetus: Maakasutuse ja maatoimingute korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Riigil on läbipaistev maapoliitika, mis tagab maa otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku haldamise. Tegevuste kirjeldus Ruumiline planeerimine ja maatoimingud vajavad rohkem sidustamist. Maakasutuse põhimõttelised kokkulepped tehakse planeerimise protsessis ja fikseeritakse hiljem planeeringute elluviimisel 267 maatoimingutega. Probleemiks praegu on, et planeerimisel ei hinnata planeeringu mõju maaomandite ja - kasutuste väärtuste muutusele tulenevalt maakasutusõiguste muutumisest ega lepita kokku võimalikes hüvitistes, mistõttu võib ajakulu planeeringute elluviimisel (maatoimingute tegemisel) olla ebamõistlikult suur. Ühtlustamist vajavad maakasutuse otstarbed maakatastris ja planeeringutes, need on aluseks maakasutuse suunamisel, maa maksustamisel ja hindamisel. Töötatakse välja riigi maakasutuspoliitika ja tegevuskava. Täiendatakse olemasolevat õigusregulatsiooni eesmärgiga toetada riigi maapoliitika põhimõtete elluviimist, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse vaheliste maatoimingute muutmist lihtsamaks, kiiremaks ning läbipaistvamaks, andmekvaliteedi parandamist jms. Riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamise kord reguleeritakse õigusaktis üheselt ja selgelt. Luuakse reservmaa analüüsi toetav infotehnoloogiline keskkond. Programmi tegevuse nimetus: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskond on varustatud ajakohaste ja kvaliteetsete ruumiandmete ja - teenustega Tegevuste kirjeldus Ruumiandmete tagamine hõlmab asukohaga seotud andmete kogumist, hoidmist, töötlemist ja jagamist teenuste abil. Ruumiandmed on näiteks kaardid, ortofotod, kõrgusandmed, satelliitseire tulemused, maaüksuste piirid, aadressid, loodus- ja ehitatud keskkonna objektide andmed. Ruumiandmete tagamiseks on vajalik vastava taristu olemasolu ja haldamine (riiklik geodeetiline süsteem, asukohamäärangu püsijaamade võrk, aeromõõdistamiseks kohandatud lennuk aerokaamera ja aerolaserskanneriga jm). Ruumiandmeteenusteks kogutakse andmed ühtsel korrastatud viisil ja hoitakse need piisavalt ajakohasena, arendatakse andmete ristkasutust, võimalusel taaskasutust vältimaks andmete dubleerimist. 3.15.2.3 Tulemusvaldkond Transport Järgmiste aastate suurim väljakutse transpordi sektoris on säilitada transpordi toimepidevus, misjuures võtta transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste juurutamise läbi. 268 Joonis 77. Transport tulemusvaldkond ja selle maht Transpordi tulemusvaldkonna eesmärk lähtub Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035ˮ (edaspidi TLAK) üldeesmärgist: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Joonis 78. Transpordi tulemusvaldkonna mõõdikud Transpordipoliitika tegeleb peamiselt transporditaristu, liikuvuse, liikumisvahendite korraldamisega ning investeeringute suunamisega. Sealjuures ei ole transport eraldiseisnev valdkond, vaid võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade, nagu näiteks ettevõtluse, toimimist. Samuti on transpordil tugev ühisosa muu hulgas ka keskkonna- ja energeetikavaldkondadega. Seetõttu lähtutakse transpordivaldkonna kujundamisel ka teiste poliitikavaldkondade eesmärkidest, samuti panustatakse nendesse eesmärkidesse, näiteks Energiamajanduse arengukava aastani 2030 alaeesmärki „Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum“. Transpordi tulemusvaldkond aitab saavutada arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning on seotud keskkonna, energeetika, ettevõtluse ja 269 innovatsiooni ning teiste tulemusvaldkondade, poliitikate, strateegiate, arengukavade ja programmidega, mille eesmärkide täitmist see mõjutab. Rohkem infot leiab transpordipoliitika kohta Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt41. Tabel 86. Tulemusvaldkonna seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkonna Tulemusvaldkond Programm strateegiadokumendid Transpordi ja liikuvuse arengukava Transpordi ja liikuvuse programm; Transport 2021-2035 Ühistranspordi programm Transpordi tulemusvaldkonnas on perioodiks 2024–2027 koostatud kaks programmi – Transpordi liikuvuse programm ning Ühistranspordi programm, varasema ühe programmi asemel. 3.15.2.3.1 Tulemusvaldkond Transport kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 87. Tulemusvaldkond Transport programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika Muutus, 2022 täitmine 2023 RE* 2024 RE Muutus % Transport 0 -54 314 -130 490 -76 175 140% Ühistransport 0 0 -130 490 -130 490 100% Ühistransporditeenuse arendamine ja 0 0 -130 490 -130 490 100% soodustamine *2023.a sisaldab 01. juuli seisuga lisandunud vahendeid. 3.15.2.3.2 Tulemusvaldkond Transport programmid ja programmi tegevused Ühistranspordi programm Programmi eesmärk: Ühistranspordi parem organiseerimine, s.h tagades teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste asendamise; targema maa-, õhuruumi ja veeteede kasutuse ning planeerimise; ühistransporditranspordisüsteemide omavaheliste ühilduvuste ja nutikate lahenduste kasutamise. Asutused, kes viivad programmi ellu: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Transpordiamet (TRAM) Programmi tegevuse nimetus: Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine Programmi tegevuse eesmärk on tagada inimeste kulutõhus ja nutikas ühistranspordi korraldamine tuues ühistranspordi kasutamise inimestele lähemale ja muutes selle kasutamise mugavamaks ning kiiremaks läbi selle ühtse ja targema korralduse ja planeerimise, digitaliseerimise ning nutikama sõiduõiguse ja piletimüügi 41 https://www.kliimaministeerium.ee/; https://www.agri.ee/ 270 korralduse. Linnapiirkondades on eesmärk tagada ühistranspordi sujuv korraldus ühiste koostöömudelite abil tagamaks parem koordinatsioon erinevate transpordiliikide vahel ning seeläbi vähendada sõiduautoga tehtava pendelrände osakaalu. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse raames toimub liinivõrkude kujundamine lähtuvalt inimeste liikumisvajadustest (sh võetakse arvesse erinevate ühiskonnagruppide vajadusi, näiteks töö ja hariduse kättesaadavus, tulenevalt näiteks vanusest või muudest tunnustest). Arendatakse taktipõhist ja maakonnaliinidega koordineeritud reisirongiliiklust, ühistranspordisõlmi ja ühistranspordi kättesaadavust jalgsi, jalgratta, auto jt liikumisviisidega. Lisaks arendatakse piletimüügisüsteemi ning erinevate liikuvusteenuste lõimimist ja sõlmitakse lepinguid vedajatega regionaalse ühistransporditeenuse osutamiseks vastavalt teenustaseme normidele. Ühistranspordi teenuse arendamise osana tõstetakse inimeste teadlikkust ja kujundatakse ühistranspordi mainet. Tegevus hõlmab muu hulgas ka piirkondlike ja suuremate asutuste liikuvuskavade koostamist, ühtse ühistranspordi korralduseks Tallinna, Harjumaa ja Põhja-Raplamaa ühistranspordisüsteemi ühildamist ning erinevate liikuvusega seotud pilootprojektide elluviimist. 2024. aastal on ühistranspordi programmi tegevuse ellu viimiseks eraldatud täiendavaid vahendeid. Peamised tegevused: • Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus, 2024. aastal ca 130 mln eurot. • Jätkatakse ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi väljatöötamist. • Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Töötatakse selle nimel, et tekitada suuremat sünergiat sotsiaal- ja tavatranspordi vahel, et kasutada olemasolevat sõidukiparki ning teenuseid optimaalselt. • Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega. • Kaasaegse ühistranspordiregistri välja arendamine Programmi tegevust viiakse ellu kahe teenusega: • Siseriikliku ühistranspordi kavandamine ― siseriikliku ühistranspordi ja ühistranspordipoliitika (maismaa-, õhu- ja veetranspordis) kujundamine ja transpordi poliitikameetmete välja töötamine. Ühistranspordipoliitika meetmete elluviimise ja järelevalve koordineerimine, sh uuringute ja analüüside tellimine transpordipoliitika kujundamiseks või elluviimise hindamiseks, ühistranspordi arengu ülevaadete koostamine, valdkondlike strateegiate koostamisel osalemine, õigusaktide välja töötamine, rahvusvahelistes töögruppides ja organisatsioonides osalemine, erinevate avalike veoteenuste ühistransporditoetuse vajaduste kaardistamine ja arvutamine, rahastuskavade koostamine, lepingute sõlmimine, riigiabi küsimuste lahendamises osalemine jmt. Parema ühistranspordikorralduse tagamise eesmärgil erinevate uuenduslike transpordisuundade ja lahenduste kaardistamine, sh pilootprojektides osalemine ja projektide edukate tulemuste laiemalt kasutusele võtmine, uudsete võimaluste tutvustamine KOVidele ja laiemale avalikkusele ning vajadusel ühistranspordipoliitikasse muudatuste sisse viimine. • Ühistranspordi korraldamine ― avalike teenuselepingute sõlmimine, veomahtude kokkuleppimine, hankelepinguga volitamine bussitranspordi ja veetranspordi korraldamiseks, rahvusvaheliste ja riigisiseste kaugliinilubade andmine ja sõiduplaanide kinnitamine, maakonnasisese ühistranspordi korraldamine ja sõiduplaanide väljatöötamine avalikule liiniveole, 271  lepingute täitmise järelevalve, piletihinna kehtestamine ja toetuste väljamaksmine. Ühistranspordi registri pidamine. Riigi parvlaevade kasutusse andmise ja selle tingimustele vastavuse kontrolli korraldamine ning vara eesmärgipärase, sihtotstarbelise, säästliku ja heaperemeheliku kasutamise järgimine. 3.15.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 79. Regionaal-ja Põllumajandusministeerium valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 88. Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE* 2024 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -436 157 -580 615 -736 196 -155 581 27% Tööjõukulud -44 874 -53 342 -63 891 -10 549 20% Majandamiskulud -20 936 -27 142 -31 456 -4 314 16% Finantskulud -339 0 0 0 0% Muud tegevuskulud -2 219 -10 -10 0 0% Sotsiaaltoetused 0 -26 -22 3 -13% Investeeringutoetused -37 -106 099 -147 682 -41 583 39% Muud toetused -360 233 -384 075 -480 716 -96 641 25% Põhivara amortisatsioon -4 380 -4 280 -5 195 -915 21% Käibemaks -3 137 -5 641 -7 224 -1 583 28% *2023.a sisaldab 01. juuli seisuga lisandunud vahendeid. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala palgafond kasvab 2024. aastal ümberkorralduste raames liitunud valdkondade arvelt. Teadus- ja arendustegevusele lisandub 2024. aastaks 2,5 mln eurot. Vahendeid kasutatakse ReM valitsemisala teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmiseks ning seeläbi toidu tootmise toimepidevuse ning roheülemineku toetamiseks. 272 Toetuste maht suureneb ka EL 2021-2027 programmiperioodi fondide rakendamise käikuvõtmise tõttu.Lisaks on eraldatud täiendavaid vahendeid koolikava toetusega jätkamiseks, mahetoidu pakkumise laiendamiseks haridusasutustes ja ühistranspordi programmi tegevuse elluviimiseks. 3.15.4 Investeeringud Enim investeeritakse IT-arendustesse ning katsetehnikasse ja laboriseadmetesse, et tagada teadus- arendustegevuse järjepidevus ning järelevalve kvaliteet. Joonis 80. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel 89. Regionaal-ja Põllumajandusministeerium valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE* 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Investeeringud kokku -6 183 -4 797 -6 134 -1 337 28% IT investeeringud -3 064 -1 957 -3 015 -1 058 54% Transpordivahendid 0 -35 -35 0 0% Masinad ja seadmed -155 -1 295 -2 446 -1 151 89% Muud investeeringud -2 097 0 0 0 0% Kinnisvara 0 -949 -70 879 -93% MEM adminhoone Lai 39/41 0 -100 0 100 -100% Laborite sisseseade 0 -70 -70 0 0% CO2 kvooditulust rahastatav investeering 0 -779 0 779 -100% Käibemaks -866 -561 -568 -6 1% *2023.a sisaldab 01. juuli seisuga lisandunud vahendeid. Enim investeeritakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse, et tagada infosüsteemide töökindlus. 2024. aasta suuremad IT-investeeringu projektid on: 273  • ühistranspordi sõiduplaanide ja piletite hindade haldamise lahendus; • laboriinfosüsteemi arendus; • PTA järelevalve infosüsteemide arendustööd; • kliendiportaali e-teenuste arendused; kalanduse infosüsteemide arendamine, et lihtsustada kutselise kalapüügi lubade taotlemist ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamist. CO2 kvooditulust rahastatakse kinnisvaraprojekti investeeringuid, mille raames rajatakse taaskasutuse ja kontrollitavate kliimatingimustega kasvuhooned. Lisaks soetatakse METKile ja LABRISele põldkatsete läbiviimiseks katsetehnikat ning laboriseadmeid järelevalve ja seire toimivuse tagamiseks vajalike laborianalüüside jaoks. 3.15.5 Finantseerimistehingud Tabel 90. Regionaal-ja Põllumajandusministeerium valitsemisala finantseerimistehingud, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Finantseerimistehingud kokku 7 864 2 050 3 900 1 850 90% Laenunõuded 0 2 050 3 900 1 850 90% Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 7 864 0 0 0 0% Maa järelmaksuga erastamisest laekuvad tulud. 3. 16 Siseministeeriumi valitsemisala 2024. aastal keskendub Siseministeeriumi valitsemisala sõja mõjudega kohanemisele ja sellega kaasnevate riskide maandamisele, sealhulgas kõige raskemateks kriisideks valmistumisele. Siseministeerium koos allasutustega seisab selle eest, et iga Eesti elanik tunneks, et tal on siin turvaline elada ning Eesti piir ja riigikord oleks hoitud. Kokku töötab haldusalas üle 8000 inimese, kes kaitsevad iga päev inimeste elu ja vara – nende hulgas Siseministeerium koos allasutustega seisab selle eest, et iga Eesti elanik tunneks, et tal on siin turvaline elada ning Eesti piir ja riigikord oleks hoitud. Kokku töötab haldusalas üle 8000 inimese, kes kaitsevad iga päev inimeste elu ja vara – nende hulgas politseinikud ja päästjad, piirivalvurid ja Häirekeskuse töötajad. Ministeerium ja tema valitsemisala asutused tagavad selleks avalikku korda ja sisejulgeolekut, vastutavad päästetööde eest, korraldavad piirivalvet ja haldavad piiriületamist, korraldavad kodakondsuse, rände ja identiteedihalduse küsimusi, korraldavad rahvastikuhaldust, isikunimede ja perekonnaseisu küsimusi ning toetavad kodanikuühiskonna arengut. Siseministeeriumi valitsemisalas on koos ministeeriumiga seitse asutust: Siseministeerium, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Siseministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes tulemusvaldkonnas: siseturvalisus ning sidus ühiskond. Siseturvalisuse arengukavaga aidatakse kaasa kõige enam strateegilisele sihile „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, aga olulisel määral ka sihtidele „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, 274 koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“, vähemal määral sihile „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. 3.16.1 Tulud Valitsemisala suurimad tuluallikad on saadud toetused, riigilõivud ning tulu trahvidelt ja muudelt varalistelt karistustelt. Valitsemisala prognoosib 2024. aastaks tulude kasvu eelkõige Euroopa Liidu toetuste arvelt. Väiksemas mahus kasvavad ka tulud trahvidelt ja muudelt varalistelt karistustelt. Joonis 81. Siseministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel 91. Siseministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Tulud kokku 59 447 65 175 88 309 23 135 35% Saadud toetused 17 924 23 194 44 490 21 296 92% Riigilõivud 16 173 19 460 16 428 -3 033 -16% Tulud majandustegevusest 4 754 3 835 3 712 -122 -3% Tulud põhivara ja varude müügist 23 3 3 963 3 960 132 000% Trahvid ja muud varalised karistused 19 719 17 975 19 015 1 040 6% Muud tulud 853 707 702 -6 -1% Toetuste all kajastatakse saadud välistoetusi. Toetuste maht on muutunud seoses välisvahenditest saadavate toetuste suurenemisega. Riigilõivud Lõivude all kajastatakse toimingute eest laekunud tulu. Suurem osa riigilõivust laekub isikut tõendavate dokumentide seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse ja EL kodaniku seaduse alusel 275 teostatavate toimingute riigilõivudest. Riigilõivude prognoosi aluseks on aeguvate dokumentide prognoosid, eelnevad trendid ning muudatused õigusaktides. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest saadud tulu all kajastub peamiselt Sisekaitseakadeemia täiendkoolitustelt laekuv tulu ja konfiskeeritud vara müügist laekuv tulu. Tulu põhivarade müügist Tulu põhivara ja varude müügist laekub peamiselt kinnistute ja sõidukite müügist. 2024. aastal on plaanis müüa paar valitsemisala kasutuses olevat kinnisvaraobjekti. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse väärteomenetluse seadustiku alusel saadavaid trahvitulusid (nt liiklusjärelevalve). Muud tulud Muude tegevustuludena prognoositakse kohtute ja kohtutäiturite otsuste alusel laekuvaid tulusid ning tuleohutuse järelevalve inspektorite poolt määratud sunnirahasid. 3.16.2 Kulud tegevuspõhises vaates 2024. aastal keskendub Siseministeeriumi valitsemisala sõja mõjudega kohanemisele ja sellega kaasnevate riskide maandamisele, sealhulgas kõige raskemateks kriisideks valmistumisele. Eelkõige pööratakse tähelepanu migratsioonijärelevalve tugevdamisele, idapiiri väljaehitamisele, kriisivalmiduse suurendamisele, sisejulgeoleku tugevdamisele, siseturvalisuse väljaõppele. Siseministeeriumi valitsemisala 2024. aasta eelarve kulud ja investeeringud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas ja neljas programmis. Programmide kaudu toimub valdkondade eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ning aruandlus. 3.16.2.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. 276 Joonis 82. Siseturvalisus tulemusvaldkond ja selle maht Joonis 83. Siseturvalisuse tulemusvaldkonna mõõdikud 277 Tabel 92. Siseministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm strateegiadokumendid Siseturvalisus Siseturvalisuse arengukava Siseturvalisus 2020-2030 Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel www.siseministeerium.ee/stak2030 või www.siseministeerium.ee/sidest. Siseturvalisuse tulemusvaldkonna olulisim eelarve muutus 2024. aastal on püsirahastuse kasv politseinike väljaõppe mahtude suurendamiseks, et vähendada aasta-aastalt süvenevat personalipuudust Politsei- ja Piirivalveametis. Väljaõppe mahtude suurendamiseks eraldatakse 2024. aasta eelarvesse lisaks 2,5 mln ja alates 2025. aastast 5,5 mln eurot aastas. Kadettidele uue ühiselamute kompleksi ehitamiseks on planeeritud 2025. – 2027. aastaks 44,4 mln eurot, sh Vabariigi Valitsuse reservidesse 22,2 mln eurot ja EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavatesse vahenditesse 22,2 mln eurot. 2024. aastal jätkub varasemast oluliselt suuremas mahus elanikkonnakaitsesse ja kriisideks valmisolekusse panustamine. Vabariigi Valitsuse reservidesse on Siseministeeriumi riigikaitselisteks ülesanneteks planeeritud alates 2024. aastast lisaraha keskmiselt 9 mln eurot aastas. See suurendab oluliselt abipolitseinike värbamise ja arendamise võimalusi, tagab esmakordselt elanikkonnakaitse valdkonnale olulise püsirahastuse ja võimaldab tugevdada Siseministeeriumi asutuste endi kriisideks valmisolekut. Elanikkonnakaitse valdkonnas kaetakse hädavajalikud püsikulud kriisivarude ladudele ja sireenidele ning viiakse läbi erinevaid elanikkonnakaitse koolitusi. Saadud lisarahaga toetame inimesi kõigis, ka kõige tõsisemates, kriisides ning suurendame nii turvalisust tagavate asutuste kui Eesti inimeste valmisolekut kriisides iseseisvalt toime tulla. Eesti piiri kaitsmine ja idapiiri väljaehitamine on jätkuvalt riigi prioriteet. Jätkame Idapiiri väljaehitamist kiirendatud tempos. Seetõttu eraldatakse 2024. ja 2025. aastaks kokku 15,2 mln eurot. Seoses Vene Föderatsiooni kallaletungiga Ukrainale jätkuvad tegevused Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmiseks ja abistamiseks. Sõja tõttu oleme suurendanud tegevuste mahtu Eesti sisejulgeoleku tagamiseks. 3.16.2.1.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 93. Tulemusvaldkond Siseturvalisus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Siseturvalisus -474 019 -530 555 -491 900 38 655 -7% Siseturvalisus -474 019 -530 555 -491 900 38 655 -7% Turvalise keskkonna kujundamine -10 367 -16 430 -16 265 165 -1% Õnnetuste, süütegude ja varakahjude -17 095 -15 846 -13 652 2 194 -14% ennetamine Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 815 -2 182 -2 283 -101 5% Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -3 678 -9 151 -4 315 4 836 -53% Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine -10 431 -11 834 -11 701 133 -1% ning abi väljasaatmine Süüteomenetluse tõhustamine -46 049 -40 891 -43 284 -2 392 6% 278  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Avaliku korra tagamine -56 666 -76 496 -75 107 1 389 -2% Demineerimine -4 886 -5 127 -4 559 568 -11% Päästmine maismaal ja siseveekogudel -64 634 -97 683 -85 363 12 320 -13% Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas -19 492 -21 557 -15 912 5 646 -26% Põhiseadusliku korra tagamine -85 748 -53 762 -43 664 10 098 -19% Raske ja organiseeritud kuritegevuse -31 926 -44 967 -41 060 3 907 -9% vastane võitlus Elanikkonnakaitse, kriisideks -7 796 -7 344 -4 074 3 270 -45% valmisolek ja kriiside lahendamine Piirihaldus -49 458 -54 470 -55 385 -915 2% Objektivalve ja isikukaitse -9 674 -9 757 -9 865 -108 1% Rände- ja kodakondsuspoliitika -7 171 -13 787 -10 818 2 969 -22% kujundamine ning elluviimine Isikute tõsikindel tuvastamine ja -19 593 -19 753 -19 640 113 -1% dokumentide väljaandmine Migratsioonijärelevalve -6 828 -6 464 -7 295 -831 13% Tasemeõpe ja täienduskoolitus -16 102 -18 903 -22 910 -4 007 21% Sisekaitseakadeemias Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- -1 804 -2 394 -2 749 -354 15% ja innovatsioonitegevus IKT teenuste pakkumine SIMi -1 807 -1 756 -1 999 -244 14% valitsemisalast väljapoole 3.16.2.1.2 Tulemusvaldkond Siseturvalisus programmid ja programmi tegevused Programmi nimetus: Siseturvalisus Programmi eesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Asutused, kes viivad programmi ellu: Siseministeerium (SIM), Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet (KAPO), Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Päästeamet (PA), Sisekaitseakadeemia (SKA) ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT). Programmi tegevuse nimetus: Turvalise keskkonna kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: avalik ruum ja elukeskkond on kujundatud turvalisust soodustavaks. Inimesed tunnevad end avalikus kohas turvaliselt, oskavad avalikus kohas ohte ennetada ja märgata ning teavad, kuidas nende ilmnemise korral käituda. Erasektori pakutavad teenused aitavad kaasa, et varakahju tekitanud varguseid, vara lõhkumist ning vee-, tule-, elektri- või gaasiõnnetusi on vähem. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: piirkondliku politseitöö teenus, ehituskontrolli teenus, kemikaaliohutuse kontrolli teenus ja tuleohutusteenuste kontrolli teenus. 279 Avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks suurendatakse ühest küljest inimeste teadlikkust ennetus- ja kaitseabinõudest ning teisalt pööratakse enam tähelepanu avaliku ruumi kujundamisele juurutades süütegusid ja õnnetusi ennetava ruumikujunduse põhimõtteid kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses. Kogukonnast lähtuvat ja probleemide lahendamisele keskendunud tegevustele Eesti erinevates piirkondades suunatakse 13,64 mln eurot. Samuti tegeletakse turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Kujundatakse hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldust, mis võimaldab vara valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et neid ennetada ja maandada (sh osutada ja tellida vajalikke teenuseid). Nimetatud tegevuste elluviimiseks on planeeritud kokku 2,63 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine Programmi tegevuse eesmärk: valdkonnaülene ennetustöö on muudetud terviklikumaks ja mõjusamaks, sh ennetustegevused on muutunud kättesaadavaks, kvaliteetsemaks, läbiviijate oskused tegevuste planeerimiseks ning elluviimiseks on paranenud. Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektori koostöös on vähenenud raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetuste arv, vaimne ja füüsiline vägivald ning vara- ja keskkonnakahjud. Tõhusa teavitus- ja ennetustöö tulemusel on paranenud inimeste oskused ohte ennetada ja neile reageerida. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: ennetuse teenus, elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus, ennetuspoliitika kujundamise teenus, vägivalla vähendamise poliitika kujundamise teenus. Programmi tegevuse elluviimiseks toetatakse turvalisuse tagamiseks terviklikumat ja igaühe panusel põhinevat valdkonnaülest ennetustööd. Selle jaoks lepitakse kokku selged vastutajad riiklikul ja kohalikul tasandil, ennetustegevusi viiakse ellu andmepõhiselt ning tulemusi mõõdetakse. Rakendatakse ennetustegevusi nii kooli, kogukonna kui perekonna tasandil, et parandada elanike teadmisi, oskusi ja hoiakuid riskikäitumise ennetamisel. Sealjuures hinnatakse ennetustegevuste mõju ja loobutakse tegevustest, mis tulemusi ei anna. Kohaliku tasandi rolli tugevdamiseks turvalise elukeskkonna loojana pakub Siseministeerium järgnevatel aastatel KOV-idele võimaluse osaleda turvalisuse arenguprogrammis, mille eesmärk on muuta turvalisuse valdkonna kavandamine tõhusamaks. Siseministeeriumi tugi hõlmab nõustamist, regulaarseid arengupäevi, pädevuse suurendamist, konkreetseid töömeetodeid ning ressursse tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Toetatavate tegevuste eesmärk turvalisuse tegevusmudeli rakendamisel on aidata kohaliku tasandi juhtidel ja valdkonnaspetsialistidel omandada paremaid oskusi, töövahendeid ja -meetodeid, et aidata vähendada õnnetusi ja õigusrikkumisi ning ennetada ja lahendada laste riskikäitumist. Töövahenditena luuakse kohalikul tasandil kasutamiseks püsivad koostöömudel ja sekkumine riskikäitumisega noorte toetamiseks ning alkoholikahjude vähendamiseks. Jätkatakse üleriigilist ja maakonna tasandi võrgustikutööd heade kogemuste vahetamiseks turvalisuse suurendamisel ning kohalike omavalitsuste turvalisuse valdkonna tegevuste toetamiseks. Toetatakse ja arendatakse kohaliku tasandi 280 võrgustikutööd igaühe panusel põhineva kogukondliku turvalisuse loomiseks. 2024. aastal jätkub kohalike omavalitsuste turvalisuse kavandamiseks tegevusmudeli elluviimine. Ohutusega tegelevate asutuste andmevahetuse parandamiseks tõhustavad asutused omavahelist koostööd. Andmete vahetus on oluline otsustusprotsessides sihitatud ennetustegevuste planeerimiseks. Vajalik on suurendada ka väljapool Siseministeeriumi haldusala olevate asutustega süsteemset andmete vahetamist. Ainult kokkulepitud ja väljatöötud ning õiguses kajastatud andmete vahetamise protseduur tagab õige info jõudmise õigete inimesteni. Inimkannatanutega õnnetuste vähendamiseks tegeletakse ohtude ennetamise ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamisega. Viiakse ellu erinevaid teavitustegevusi turva- ja ohutusnõuete tundmise parandamiseks ja ennetusabinõude kasutamise suurendamiseks (sihtrühmaks nii kogukonnad kui hooneomanikud sh korteriühistud). Luuakse ehitiste riskide hindamiseks süsteem, mis võimaldab arvesse võtta erinevaid ohu parameetreid, et nende üleselt selgitada välja riskid ja kavandada vajalikud ennetamise ja maandamise meetmeid. Tõhustatakse andmete liikumist asutuste vahel meie kodudes tule-, gaasi- , elektri- ja kemikaaliohu vähendamiseks, lisaks jätkatakse õnnetuste tagajärgede ennetamiseks asutuste, aga ka erasektori, koostööd ennetuse ja järelevalve osas; koduses keskkonnas kukkumiste ennetamiseks täpsustatakse kodunõustamistel kasutatavat ankeeti ning jätkatakse asutuste ja ühingute vahelise koostööga, et tagada parem infovahetus ja kiirem jõudmine abivajajani, võimaluse korral suurendatakse Päästeameti rolli kukkumiste ennetustegevuse korraldamisel. Koostöös kohalike omavalitsustega projekt „Kodud tuleohutuks“, mille käigus aidatakse korda teha vähekindlustatud peredes küttekoldeid, paigaldada vingu- ja suitsuandureid jms. Selleks on planeeritud 1 mln eurot 2024. aastaks. Kaitstuma vara ja ohutuma keskkonna loomiseks on samuti olulisel kohal teadmised ja oskused vargusest, lõhkumisest, õnnetusest tulenevate varakahjude vähendamisel. Selleks luuakse elanikkonnale arusaadavaid juhiseid ja koolitatakse erinevaid võrgustikke nt naabrivalvet ja korteriühistuid. Jätkatakse sadamatesse päästevestistendide paigaldamist, millelt saab laenutada veekogule minnes päästevesti. See aitab luua head harjumust kasutada veesõidukil viibides päästevesti ja seeläbi vähendada veekogul hukkunute arvu. Väikelaevadega toimuvate õnnetuste arvu vähendamiseks on olulisel kohal suhtlemine kogukonnaga ennetustöö raames ja noorte koolitamine arendamaks teadlikkust ohtudest veekogul ning käitumisest sattudes ohuolukorda. Vägivalla vähendamiseks on olulisimal kohal vägivalla ennetamise ja selle riski varajase märkamisega seotud tegevused, nt ühiskonna teadlikkuse suurendamiseks ja oskuste parandamiseks viiakse ellu erinevaid teadus- ja/või tõenduspõhiseid tegevusi. Enam tegeletakse küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisega. Selleks töötatakse välja ja rakendatakse tegevused laste teadlikkuse ja digioskuste suurendamiseks ning spetsialistide oskuste arendamiseks. Lisaks tehakse õigusalane analüüs seadustele, mis täna reguleerivad erinevate asutuste tööd internetis leviva laste seksuaalse väärkohtlemise materjali vastase võitluses. Vägivallaohvrite abistamist muudetakse terviklikumaks, lähtutakse individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Näiteks, ministeeriumid ja nende allüksused lähtuvad oma töös valdkonnülese ennetuse põhimõtete kokkuleppest ning lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavast. Terviklikumaks ja igaühe panusel põhinevaks ennetustööks on planeeritud kokku on 13,65 mln eurot. Sellest elanikkonna teadlikkuse tõstmisele planeeritud kulud on 8,31 mln eurot, ennetustöö jaoks vajaliku keskkonna loomisele ja erinevate asutuste omavahelise koostöö koordineerimiseks on planeeritud 1,14 mln eurot ning ohtu sattumise riski ennetamiseks 1,19 mln eurot. Ehitiste ja selles toimuva tegevuse ning avalike ürituste tuleohutusnõuetele vastavuse hindamiseks on planeeritud 2,82 mln eurot. Vägivalla ennetamisele ja selle riski varajaseks märkamiseks on planeeritud 0,19 mln eurot. 281 Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamiseks kasutatakse 2024. aastal 0,72 mln euro ulatuses Euroopa Liidu välisvahendeid, sh ennetava ja turvalise elukeskkonna loomiseks 0,61 mln eurot. Ennetustegevusteks planeeritud kulude vähenemine 2,19 mln eurot tuleneb eelkõige välisvahenditest rahastatavate tegevuste vähenemisest. Programmi tegevuse nimetus: Tegevus- ja relvalubade väljaandmine Programmi tegevuse eesmärk: Tegevus- ja relvalubade väljaandmise korraldus vähendab ebakvaliteetsete teenuste ja relvade valdamisega seotud ohtudega kaasnevaid riske, aitab hoida ja kasvatada elukeskkonna turvalisust ning tagab relvadega seotud majandustegevuse ning turvateenuseid osutavate ettevõtete vastavuse seaduse nõuetele. Relvaluba omavad isikud on õiguskuulekad ja nende käitumine ei kujuta ohtu neile endale või teistele inimestele. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastab oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmist teenust: tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenus. Tegeletakse turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Muutuvad relvadega seotud lubade taotlemise riigilõivud. Relvalubade väljaandmise kõrval tegeletakse ka relvaomanikuks saamise korra ja relvade käitlemise järelevalve uuendamisega lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist. 2023. aastal mindi üle täielikult digitaalsetele lubadele ja võeti kasutusele uuendatud relvaregister, mis hõlbustab järelevalve teostamist. Uuendatud relvaregistri arendamise jätkutegevused on planeeritud järgnevatel aastatel neljas projektis, mille prognoositav valmimine piisava rahastuse korral on 2028. aastaks. Loetletud tegevuste elluviimiseks on planeeritud 2,28 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine Programmi tegevuse eesmärk: Vabatahtlikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel ja eeskätt ennetustöös. Võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses on mitmekesised, kaasajad on professionaalsed ning olemas on sobiv vabatahtlike koolitamis- ja tunnustamissüsteem. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: vabatahtlike kaasamise teenus, siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamise teenus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks keskendutakse vabatahtliku tegevuse mitmekesistamisele, sh mõtestatakse vabatahtlikuna tegutsemist siseturvalisuse valdkonnas senisest laiemini. Tegeletakse süsteemse teavitustööga, vabatahtlike tunnustus- ja mentorsüsteemi arendamisega, vabatahtlike väljaõppe uuendamisega, õigusruumi ajakohastamisega jmt. Tegevused on suunatud ka vabatahtlike kaasajate professionaalsusele, asutustes luuakse sobivad vabatahtlike kaasamise protsessid ja selleks piisav suutlikkus ning tagatakse vabatahtlikele vajalik varustus, töökeskkond. Paljud nendest tegevustest jätkuvad 282 ka peale 2024. aastat. Vabatahtlike kaasamiseks ja vajaliku keskkonna loomiseks panustatakse 4,15 mln eurot, sh päästeala vabatahtlike kaasamiseks on planeeritud 1,92 mln eurot ja politseivaldkonna vabatahtlike kaasamiseks on planeeritud 2,06 mln eurot. Vähenemine 4,84 mln eurot 2024. aastal tuleneb asjaolust, et 2023. aastal oli siseturvalisuse vabatahtlike eelarve tavapärasest suurem eelkõige seoses ühekordsete suuremahuliste toetustega vabatahtlikele päästekomandodele. Programmi tegevuse nimetus: Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine Programmi tegevuse eesmärk: Inimeste abiküsimise teated on vastu võetud ja abivajadus välja selgitatud. Igale abivajadusele reageeritakse, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui ka erinevate abiosutajate endi vahel. Inimeste teadlikkus abi küsimise kanalitest on paranenud. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Häirekeskus ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus, abi- ja infoteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus ning kriisiinfo teenus. Teadete kiireks vastuvõtmiseks, abivajaduse täpseks väljaselgitamiseks ja abi väljasaatmiseks hoitakse töös eri suhtluskanaleid, et tagada suhtlemine nii abivajajaga kui erinevate abiotsijate endi vahel. Samuti tegeletakse ühtse hädaabi- ja infoteadete teenuse kanalite teadlikkuse suurendamisega. Tagatakse hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemise kanalite jätkusuutlikkus, et need arvestaks tehnoloogia arengu ja inimeste kommunikatsiooniharjumustega. Jätkuvalt hoitakse töös riigiinfo telefoni 1247. Parandatakse ka inimeste teadlikkust, et nad teaksid, kuidas ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti ainsale hädaabinumbrile 112 ja millistelt numbritelt on peale 112 võimalik abi saada. Arendatakse erinevaid andmekogusid (Nt KILP, SOS). (Merel hätta sattunutelt teadete ja signaalide vastu võtmise teema on avatud ja rahaga planeeritud programmi tegevuses „Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas“). Hädaabiteadete vastuvõtmiseks, töötlemiseks ja arendamiseks on planeeritud 10,44 mln eurot ning infoteadete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks 0,98 mln eurot. Lisaks on planeeritud 0,28 mln eurot erakorraliste sündmuste korral avalikkuse kiireks ohuteavituseks ja käitumisjuhiste edastamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Süüteomenetluse tõhustamine Programmi tegevuse eesmärk: Sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid, mille abil on süütegude menetlemine muutunud kiiremaks ja efektiivsemaks. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: väärteokaristuse täideviimise teenus, kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenus, tulekahjude menetlemise teenus. 283 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise toetamiseks arendatakse erinevaid digilahendusi ja automaatseid järelevalvesüsteeme, sh olemasolevaid menetlusi digiteeritakse ja nende ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik, eelistatakse automaatseid järelevalvesüsteeme. Süüteomenetluse tõhustamiseks on planeeritud 43,28 mln eurot, sh kogukonna turvalisust häirivate kuritegude ennetamise ja kohtueelse menetluse kuludeks on planeeritud 33,64 mln eurot ning hoonetulekahjude tekkepõhjuste väljaselgitamise kulud on 1,16 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Avaliku korra tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Kiire ja asjakohane reageerimine avaliku korraga seotud ohtudele aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima senisest paremini. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: patrulltöö teenus, eriüksuse ja kiirreageerimise teenus, liiklusjärelevalve teenus, isikute kinnipidamise teenus. Avaliku korra tagamise edendamiseks parandatakse korrakaitseorganite, kohalike omavalitsuste ning vabatahtlike valmisolekut reageerida õnnetustele nii koos kui eraldi (koostöö parandamine, õiguslikud võimalused jne). Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist, sh korrastatakse isikute kinnipidamisteenuse osutamist ja vähendatakse dubleerimist Politsei- ja Piirivalveameti ning vanglateenistuse vahel. Avaliku korra tagamiseks on planeeritud kokku 75,11 mln eurot, sh avalikku korda ähvardava ohu ennetamise ja tõrjumise kulud on 56,91 mln eurot, kinnipidamisasutustes isikute ohutuse tagamise kulud 9,49 mln eurot, liiklejate riskikäitumise ennetamise ja vähendamise kulud on 6,53 mln eurot ning tagaotsitavaks kuulutatud isikute otsimise ja teadmata kadunud isikute asukoha tuvastamise kulud on 1,89 mln eurot. Avaliku korra tagamiseks kasutatakse 2024. aastal erinevaid Euroopa Liidu rahastusmeetmeid kokku summas 0,63 mln eurot, sh professionaalsesse lähimaa seirevõimekusse suunatakse 106 tuhat eurot, rahvusvahelise kaitse taotlejate pakutavatesse tugiteenustesse 134 tuhat eurot, tagasisaadetavatele mõeldud tugiteenustesse 140 tuhat eurot jms. Programmi tegevuse nimetus: Demineerimine Programmi tegevuse eesmärk: Kiire ja asjakohane reageerimine pommi- ja plahvatusohu korral aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Päästevõrgustik koos partneritega on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastab oma teenuste prognoositavat kulu Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus, pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus ning veealuse demineerimistöö teenus. 284 Demineerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiavõimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid, et vähendada ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. Tagatakse vähemalt kahe plaanilise demineerimistöö tegemine aastas. Pommi- ja plahvatusohu korral tagatakse mandril demineerijate kohalejõudmine 90 minuti jooksul. Lahingumoonast ja plahvatusohtlikest esemetest tuleneva ohu tuvastamiseks ning kõrvaldamiseks on planeeritud kokku 4,56 mln eurot, sh demineerimistöödeks siseveekogudes 1,38 mln eurot, pommiähvarduse, -kahtluse ja -tehnilise kontrolli teostamiseks operatsioonidel ja VIP visiitidel, plahvatusohu väljaselgitamiseks ning plahvatusjärgseks tööks 1,59 mln eurot ning lahingumoonast tuleneva ohu tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks 1,59 mln eurot. Seoses 2023. aastaks eraldatud ühekordse rahastuse lõppemisega väheneb demineerimise teenuste eelarvemaht 2024. aastal 0,57 mln euro võrra. Programmi tegevuse nimetus: Päästmine maismaal ja siseveekogudel Programmi tegevuse eesmärk: Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele maismaal aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Õnnetustele ja ohtudele reageerimise valmisolekut on parandatud. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: päästetöö baasteenus, maastikutulekahju kustutustöö teenus, veepääste teenus, keemiapääste teenus, varingupääste teenus, naftareostuskorje teenus, nööripääste teenus, kõrgustest päästetöö teenus. Päästmiseks maismaal ja siseveekogudel tagatakse koostöös vabatahtlike päästjatega tõhus päästevõimekus, vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks. Tagatakse, et elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg elupääste sündmusele on vähem kui 10 minutit ja vähemalt 92% Eesti elanikele on tagatud 15 minuti jooksul kutseliste- või vabatahtlike päästemeeskondade poolt abi osutamine. 2024. aastal alustatakse või jätkatakse mitme arendusülesandega, mille valmis saamine võtab mitu aastat, näiteks: päästetöö suutlikkuse suurendamine (kliimamuutustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerida, tormikahjustusi likvideerida ja metsatulekahjusid kustutada; ühisvalveteenistuse võimaluste laiendamine jne. Kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks maismaal ning siseveekogudel on planeeritud kokku 85,36 mln eurot, sh kiireks ja oskuslikuks reageerimiseks päästesündmusele, kus on ohus elu, vara või keskkond, 30,69 mln eurot ning reageerimiseks maastikutulekahjudele 14,82 mln eurot. Selle programmi tegevuse eelarve väheneb 2024. aastal 12,32 mln euro võrra. Programmi tegevuse eelarvemaht väheneb seoses 2023. aastaks planeeritud ühekordsete soetustega. Programmi tegevuse nimetus: Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas Programmi tegevuse eesmärk: Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele Eesti päästepiirkonnas aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Olemas on valmidus osutada abi hädasolevale inimesele, samuti vee- või õhusõidukile õnnetuse ärahoidmiseks või olukorra eskaleerumise vältimiseks. Ollakse valmis suuremahulise sündmuse lahendamiseks koostöös partneritega Tegevuste kirjeldus 285 Programmi tegevuse nimetust täpsustati alates 2024. aastast. Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: SAR teenus (ehk otsingu ja pääste teenus), rannikuvalve teenus, merereostustõrje teenus ja merepääste poliitika kujundamise teenus. Kiiremaks ja tõhusamaks abi osutamiseks Eesti päästepiirkonnas tehakse ettevalmistusi päästekopterite ööpäevaringsele 15-minutilisele valmisolekuastmele viimiseks. Tagatakse ka hätta sattunud lennuvahendite otsimine maismaal. Samuti edendatakse koostööd partneritega otsingu- ja pääste- ning mereabi juhtumite veelgi tõhusamaks lahendamiseks ja arendatakse võimekust saata hädasolevale laevale spetsiaalse väljaõppega abimeeskond. Lisaks tagatakse piiriveekogudel reostuse avastamine, lokaliseerimine ja likvideerimine. Otsingu- ja päästeüksuste välja saatmisel lähtutakse kiire ning tõhusa abi põhimõttest, mis tähendab, et lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuse otsustusprotsessi toetamiseks loodud tehnilised lahendused kindlustavad ajakohase ülevaate ressursist, seejuures võimaldades ka selle kiire väljasaatmise. Kõikidelt päästepiirkonnas hätta sattunutelt teadete ja signaalide vastuvõtmiseks tagatakse lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuse sidekanalite ning seadmete toimepidevus. Et olla valmis suuremahulise merepäästeoperatsiooni juhtimiseks, tehakse koostööd partneritega ja koostatakse rahvusvahelistele soovituslikele standarditele vastav suuremahulise merepäästeoperatsiooni plaan. Merepääste valdkonna tervikliku arendamise eesmärgil jätkab tööd Merepääste nõukogu. Suurendatakse inimeste teadmisi merel ette tulevatest ohuolukordadest, hädateadete edastamise võimalustest, samuti oskuseid ohuolukorras toime tulla, enda ja teiste elu säästa. Eesti päästepiirkonnas abi osutamiseks on planeeritud 15,91 mln eurot, millest lennu- ja laevaõnnetusse sattunud elude päästmiseks on planeeritud 9,39 mln eurot, merel ja laevatatavatel siseveekogudel korra tagamiseks on planeeritud 5,85 mln eurot, reostuse likvideerimiseks piiriveekogudel on planeeritud 0,39 mln eurot. Selle programmi tegevuse eelarve väheneb 2024. aastal 5,65 mln euro võrra. Eelarve vähenemine on muuhulgas seotud valitsemisala veesõidukite eelarve üleandmisega Riigilaevastikule alates 1. jaanuarist 2024. Programmi tegevuse nimetus: Põhiseadusliku korra tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud, ennetatud ja maandatud. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Kaitsepolitseiamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: põhiseadusliku korra tagamise teenus, keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus ja sisejulgeolekupoliitika kujundamise teenus. Põhiseadusliku korra tagamisel tegeletakse põhiseaduslikku korda ohustavate tegurite teadvustamise, ennetamise ja maandamisega. Selle jaoks keskendutakse eelkõige ühiskonna ühtekuuluvusele ja lõhestamise-vastase kerksuse suurendamisele, küberjulgeolekule, vastuluurevõimekuse arendamisele, majandusjulgeoleku suurendamisele, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisele ja tõkestamisele, samuti arendatakse CBRN sündmusteks valmisolekut. Põhiseadusliku korra tagamiseks vajaliku keskkonna loomiseks ning vajalike riskide maandamise ja ennetamiseks on 2024. aastal planeeritud kokku 43,66 mln 286 eurot. Programmi tegevuse mahu oluline vähenemine võrreldes varasemate aastatega on seotud Kaitsepolitseiameti peamaja ehituse lõppemisega. Programmi tegevuse nimetus: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus Programmi tegevuse eesmärk: Eestis on vähenenud raske ja organiseeritud kuritegevus. Õiguskaitseasutustele on loodud paremad eeldused kuritegusid menetleda ja tehakse tulemuslikku koostööd, pöörates seejuures tähelepanu kogu menetlusahela ühtlaselt kõrge võimekuse arendamisele. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase poliitika kujundamine, kriminaalpoliitika kujundamine, raskete peitekuritegude avastamise teenus, tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks tehakse tulemuslikumat koostööd erinevate asutuste vahel ja luuakse õiguskaitseasutustele paremad eeldused raske ja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Peamised tegevussuunad on seotud küber- ja narkokuritegevuse vastase võitluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, ning korruptsiooni tõkestamise, samuti majanduskuritegevuse vastase võitluse, kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise, inimkaubanduse tõkestamisega. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluseks on planeeritud 41,06 mln eurot, sh organiseeritud ja raske peitkuritegevuse ennetamiseks, reageerimiseks ja tagajärgedega tegelemiseks 36,35 mln eurot, tunnistajakaitseks ja jälitustegevuseks 1,85 mln eurot. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks kasutatakse 2024. aastal Euroopa Liidu eelarvevahendeid kokku summas 3,13 mln eurot. Sellest 1,50 miljonit eurot läheb teabevahetuse tõhustamiseks ja hõlbustamiseks, 0,48 mln eurot lennureisijate broneeringuinfo andmekogu jätkusuutlikkuse tagamiseks, 0,27 mln eurot CBRN seadmeteks ja varustuseks, 0,21 mln eurot küberüksuse tööshoidmiseks. Programmi tegevuse nimetus: Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastab oma teenuste prognoositavat kulu Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: hädaolukorra riskihalduse teenus, elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus, piiriülese päästetöö ja humanitaarabi teenus, kriisikommunikatsiooni teenus, riskikommunikatsiooni teenus, ulatusliku evakuatsiooni teenus. Programmi tegevuse abil parandatakse kriisideks valmisolekut. Siseministeeriumi haldusala asutused hoiavad ajakohasena hädaolukorra riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, samuti on valmis abistama partnereid kriiside lahendamisel (näiteks Terviseamet ja COVID kriis). Päästeamet nõustab kohalikke omavalitsusi kriisideks valmisoleku tõstmisel. Ühtlustatakse hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldust. Luuakse senisest paremad eeldused 287 elanike hakkamasaamiseks kriisiolukordades (nt teavitustegevused, riskikommunikatsioon). Tõhustatakse elanikkonnakaitse meetmeid nagu ulatuslik evakuatsioon, ohuteavitus ja varjumine sh 2024. aasta esimese poolaasta jooksul valmib ohuteavituse süsteemi I etapp (sh sireenid) ja suurendatakse varjumisvõimekust, luues varjumiskohtade tehnilised nõuded, kontrollitakse ja tähistatakse avalikud varjumiskohad. 2024. aastast on Siseministeeriumi valitsemisala eelarvesse planeeritud püsirahastus elanikkonnakaitseks ja kriisideks valmisolekuks mahus 1,5 miljonit eurot aastas. Lisaks otsustati Vabariigi Valitsuse reservidesse planeerida alates 2024. aastast Siseministeeriumi riigikaitselisteks ülesanneteks lisaraha keskmiselt 9 mln eurot aastas. Kriisideks toimetulekuks ja elutähtsate teenuste tagamiseks on planeeritud 4,07 mln eurot, sh elanikkonna riskiteadlikkuse tõstmiseks ja hädaolukorras iseseisvalt hakkama saamiseks 0,63 mln eurot, kriisiolukordades regionaalse juhtimise, korraldamise ja koordineerimise võimekuse tagamiseks 1,11 mln eurot, hädaolukorra lahendamise puhul avalikkuse teavitamiseks 0,34 mln eurot ning välisabi osutamiseks ja piiriülese abi vastuvõtmiseks 0,37 mln eurot. Selle programmi tegevuse eelarve väheneb 2024. aastal 3,27 mln euro võrra. Programmi tegevuse eelarvemaht väheneb seoses 2023. aastaks planeeritud ühekordsete soetustega. Programmi tegevuse nimetus: Piirihaldus Programmi tegevuse eesmärk: Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud ning see on piisav julgeoleku tagamiseks. Tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: piirivalvepoliitika kujundamise teenus, piiri valvamise teenus, piirikontrolli teostamise teenus. Piirihaldus on suunatud nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt, et see oleks piisav julgeoleku tagamiseks. Piiri valvamise ja kaitsmisega tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Eesti riigipiiri valvamiseks, kaitsmiseks ja julgeoleku tagamiseks on planeeritud 55,38 mln eurot, sh piiri valvamiseks ja kaitsmiseks 35,85 mln eurot ning sujuva, kiire ja reisijasõbraliku piiriületuse tagamiseks 18,04 mln eurot. Piirihalduse toimimiseks ja arendamiseks kasutatakse 2024. aastal 7,8 mln euro ulatuses Euroopa Liidu eelarvevahendeid. Sellest maismaavarustuse soetamiseks ja paigaldamiseks kasutatakse 2,7 mln eurot. Euroopa piirivalveorganisatsiooni Frontex ühisoperatsioonideks kasutatakse Euroopa Liidu vahendeid kokku 1,6 mln eurot. Luhamaa juhtimispunkti kaasajastamiseks on 2024. aastal planeeritud Euroopa Liidu vahendeid ca 1 mln eurot. Selle programmi tegevuse eelarve väheneb 0,91 mln eurot seoses Euroopa Liidu finantseerimise vähenemisega. Vabariigi Valitsus eraldas 2024. ja 2025. aastaks idapiiri väljaehitamiseks 15,2 mln eurot lisaraha. 2025. aasta lõpuks on kavas välja ehitada maismaapiiri taristu vastavalt idapiiri väljaehitamise projekti skoobis 288 kokkulepitule. Vastavalt lõikude valmimisele varustatakse see vajaliku valve- ja seiretehnikaga. Idapiiri väljaehitamisega jätkatakse vastavalt projekti tegevuste- ja ajakavale ning täiendavate eelarveliste vahendite saamisel on võimalik idapiir täielikult välja ehitada 2027. aasta lõpuks. Programmi tegevuse nimetus: Objektivalve ja isikukaitse Programmi tegevuse eesmärk: Objektide valvet ja isikukaitset on arendatud viisil, mis võimaldab toime tulla muutuvast ohupildist tulenevate ohtudega. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse sisu ja rahastamine on kajastatud piiratud ligipääsuga dokumendis. Programmi tegevuse nimetus: Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine Programmi tegevuse eesmärk: rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ja avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Eesti kodakondsus on väärtustatud. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: õigusliku staatuse määramise teenus, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava asutuse ülesannete täitmise (AMIF) teenus, rändepoliitika kujundamise teenus, kodakondsuspoliitika kujundamise teenus, viisateenus. Eesti rändepoliitikat kujundatakse teadmiste põhiselt ja paindlikult ning kooskõlas teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega, Eesti arenguvajadustega ja lähtudes rahvusvahelistest kohustustest. Eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevusi ellu üheksas kitsamas valdkonnas: Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud rändepoliitika kujundamine ning selle tõhus ja kliendikeskne elluviimine, Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine, avalikkuse teavitamine rändeteemadel, põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine, rahvusvahelise kaitse menetlemine, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine. Järgnevatel aastatel viiakse ellu mitmeid tegevusi, milleks kasutatakse ka Euroopa Liidu välisvahendeid, näiteks: • Seadusliku rände menetluste tõhustamiseks, kvaliteedi- ja toimepidevuse tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks luuakse uusi ja täiendatakse olemasolevaid IKT lahendusi; • Töötatakse välja avalikkusele mõeldud veebipõhine tööriist rände‑ ja lõimumisinfo kohta (statistika, monitooringu andmed); • Infosüsteemide arendustööd tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste tõhusamakas ning kiiremaks läbiviimiseks. Rändepoliitika kujundamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks on planeeritud 0,91 mln eurot. Eestis elamiseks ja töötamiseks lubade väljastamiseks on planeeritud 5,32 mln eurot, viisade väljastamiseks ja väärkasutatud viisade kehtetuks tunnistamiseks on planeeritud 0,40 mln eurot ning õigustatud isikute rahvusvahelise kaitse andmiseks ja EL ümberpaigutamiseks ja ümberasustamiseks 1,47 mln eurot. 289 2024. aastal kasutatakse rände- ja kodakondsuspoliitika elluviimiseks Euroopa Liidu eelarvevahendeid kokku 2,55 mln euro ulatuses. Rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemiseks ja saajate kohanemiseks suunatakse Euroopa Liidu vahendeid 0,84 mln eurot, kolmandate riikide kodanike integreerimiseks, sh kultuuri- ja spordiprogrammideks 0,55 mln eurot ja vabatahtliku tagasipöördumise toetamiseks 0,50 mln eurot. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitikaga aidatakse kaasaEesti kodakondsuse väärtustamisele. Kodakondsuspoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, aitab kaasa rahvusriigi säilimisele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamise ja kodanikustaatuse väärtustamisega seotud tegevuste edendamisele. Nimetatud tegevuste elluviimiseks on planeeritud 0,87 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljastamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti on turvaliste digitaalsete dokumentide väljaandmises maailma liider. Loodud on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem arvestades avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi. Tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele, mis ühtlasi võimestavad infoühiskonna arendamise eesmärke. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastavad oma teenuste prognoositavat kulu Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: isikutuvastuse teenus, isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus, identiteedihalduspoliitika kujundamise teenus. Usaldusväärse ja turvalise identiteedihaldus-poliitika abil tagatakse, et olemas on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem, tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele. Keskendutakse identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse ja turvalise ning tõsikindla isikutuvastuse tagamisele, valdkonna nutikale arendamisele, isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvahelise koostööle. Isikute tõsikindla tuvastamiseks ja dokumentide väljastamiseks on planeeritud 19,64 mln eurot, sh isikut tõendavate dokumentide seaduses etteantud tingimustel taotlemise ja väljastamise kulud on 16,57 mln eurot, isiku tõsikindla tuvastamise, andmete säilitamise, isikusamasuse kontrollimise, isiku tuvastamise päringutele vastamise ja biomeetriliste andmete töötlemise kulud on 2,85 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Migratsioonijärelevalve Programmi tegevuse eesmärk: Migratsioonijärelevalve poliitika tagab tõhusa järelevalve välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Arendus- ja koostöötegevused aitavad tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut, ennetada ja vähendada välismaalaste ebaseaduslikku riiki sisenemist, riigis viibimist ja töötamist. 290 Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet migratsioonijärelevalve teenuse kaudu. Migratsioonijärelevalve tõhustamiseks luuakse uusi ja ajastatakse olemasolevaid IKT lahendusi, et parandada riskianalüüsi suutlikkust, reageerimisvõimekust ja asutuste vahelist teabevahetust. Koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga tõhustatakse meetmeid ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks. Suurendatakse ametnike, erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust ebaseadusliku rändega seotud riskidest. Arendatakse koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et võidelda ebaseadusliku rände, sh piiriülese kuritegevuse vastu. Nimetatud tegevuste elluviimiseks on planeeritud 7,30 mln eurot. Järgnevatel aastatel viiakse ellu mitmeid tegevusi, milleks kasutatakse ka Euroopa Liidu välisvahendeid, näiteks ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks, luuakse uusi ja täiendatakse olemasolevad IKT lahendusi (MIGIS, TURS) ning tagatud koostalitusvõime siseriiklike ja rahvusvaheliste infosüsteemidega. 2024. aastal kasutatakse välisrahastust kokku ca 1 mln euro ulatuses, peamiselt menetlusvõimekuse ja lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks (0,59 mln eurot) ja koostöö arendamiseks isikute tagasisaatmise valdkonnas (0,14 mln eurot). Programmi tegevuse nimetus: Tasemeõpe ja täiendkoolitus Sisekaitseakadeemias Programmi tegevuse eesmärk: Tasemeõpe aitab tagada siseturvalisuse valdkonnas piisava teenistujate järelkasvu. Täienduskoolituste abil on töötajate teadmised ja oskused pidevalt ajakohastatud ning toetavad töökohale seatud ootuste ja eesmärkide täitmist. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastab oma teenuste prognoositavat kulu Sisekaitseakadeemia ja pakub tasemeõppe läbiviimise teenust ja täiendusõppe teenust. Sisekaitseakadeemia valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste sisejulgeolekuasutustele (sh politsei, piirivalve, päästeala, samuti vanglateenistus ning maksu- ja tollisüsteem). Õppetöö toimub 16 õppekaval. Alates 2022. aastast on akadeemial õppeõigus rahvusvahelises ühisõppekavas Strateegiline piirihaldus. Õppekavadele vastuvõtt ei ole alati regulaarne ja stabiilne ning riiklik koolitustellimus konkreetsetele õppekohtadele pannakse paika ametite, akadeemia ja Siseministeeriumi koostöös sõltudes siseturvalisuse valdkonna personalivajadusest ja riigieelarve võimalustest. Täiendusõppes keskendub Sisekaitseakadeemia teemadele, mis on otseselt seotud tasemeõppe õppekavadega. Ligi 80% koolituse mahust viiakse läbi Siseministeeriumi valitsemisala asutustele ja teistele oma partnerametitele. Samas on aina enam akadeemia klientideks teised turvalisust tagavad organisatsioonid (ametid, inspektsioonid, turvafirmad, munitsipaalpolitsei, kaitsevägi), samuti suured era- ja riigiettevõtted (Tallink Grupp AS, AS Tallinna Lennujaam jt). Lisaks korraldab Sisekaitseakadeemia 17 gümnaasiumis sisekaitseõpet, pöörab järjest rohkem tähelepanu vabatahtlike koolitamisele (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad) ja kaasab ka laiemat sihtrühma turvalisuse ja sisejulgeoleku erinevate aspektide üle arutame (loengusari „Turvaline Eesti“). 2024. aastal on olulised järgmised arendused: 291  • suurendatakse politseihariduse õppekohtade arvu; • uuendatakse sisekaitselist koolitussüsteemi; • uuendatakse tasemeõppe õppekavad ja töötatakse välja täiendõppe õppekavad küber-kuritegevuse vastaseks võitluseks alg- ja kesktasemel; • luuakse terviklik kontseptsioon, milline on Sisekaitseakadeemia roll taseme- ja täiendõppes kriiside ennetamisel; • jätkatakse FRONTEXi väljaõppekeskuse kontseptsiooni loomisega; • alustatakse Tallinna linnaku ühiselamute uuendamisega; • jätkatakse Väike Maarja taktikalise väljaõppe keskuse arendamiseks vajalike tegevustega. Politseinike väljaõppe mahtude suurendamiseks eraldatakse 2024. aasta eelarvesse lisaks 2,5 mln ja alates 2025. aastast 5,5 mln eurot aastas. Tasemeõppe ja täiendkoolituse läbi viimiseks on planeeritud 22,91 mln eurot, sh julgeoleku valdkondadele professionaalsete töötajate ettevalmistamiseks 20,47 mln eurot ning usaldusväärsete, asjatundlike ja pühendunud töötajate arendamiseks 2,44 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus Programmi tegevuse eesmärk: Sisekaitseakadeemia on väärtuslik partner siseturvalisuse valdkonnale teadus- ja tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks ning innovaatiliste lähenemiste ja lahenduste kasutuselevõtu toetamisel. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastab oma teenuste prognoositavat kulu Sisekaitseakadeemia ja pakub selleks teadusarenduse ja innovatsiooni korraldamise teenust. Sisekaitseakadeemia teadustegevusel on kaks põhieesmärki – toetada õppeprotsessi, õppevahendite ja õppejõudude pidevat arengut ning luua uusi teadmisi ja innovaatilisi lahendusi nii akadeemiale kui ka avalikule ja erasektorile. Akadeemias viiakse läbi rakendusuuringuid, tehakse koostööd ja pakutakse konsultatsioone kõigile organisatsioonidele, kes aitavad luua turvalisust ja tagada julgeolekut nii Eestis kui ka mujal maailmas. Eesti Teadusinfosüsteemi teadustegevuse koondülevaates hoiab Sisekaitseakadeemia juhtpositsiooni teiste sarnaste rakenduskõrgkoolide arvestuses. Sisekaitseakadeemia annab välja inglisekeelset teadusajakirja „Proceedings, Estonian Academy of Security Sciences" ja alates 2022. aastast eestikeelset „Turvalisuskompassi“. Uute teadmiste ja innovaatiliste lahenduste tagamiseks sisejulgeoleku ja turvalisusega seotud asutustes on planeeritud 2,75 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole Programmi tegevuse eesmärk: IKT teenused on töökindlad ning kasutajate rahulolu teenustega on kõrge. Tegevuste kirjeldus Selle programmi tegevuse alla on koondatud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse poolt pakutavad teenused teistele valitsemisaladele. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 13 teenust, näiteks: väärteomenetluse portaali teenus, mitu IKT teenust Transpordiametile, samuti Rahapesu Andmebüroole. IKT teenuste pakkumiseks valitsemisalast väljapoole on planeeritud 2,00 mln eurot. 292 3.16.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond Joonis 84. Sidus ühiskond tulemusvaldkond ja selle maht Joonis 85. Sidus ühiskond tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 94. Siseministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Sidus ühiskond Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 Kogukondlik Eesti 293  Nutikas rahvastikuarvestus Erakondade rahastamine 2024. aastal jätkatakse kriisideks valmisoleku arendamist läbi kogukondade tegevuse toetamise. Rahvastikuarvestuse valdkonna arendamine jätkub, suur osa IT investeeringutest rahastatakse Euroopa Liidu fondide toel. 3.16.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 95. Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Sidus ühiskond -15 538 -18 322 -17 759 563 -3% Kogukondlik Eesti -4 824 -5 668 -5 215 453 -8% Kogukondliku arengu toetamine -2 754 -4 638 -4 410 228 -5% Usuvabaduse tagamine -2 070 -1 031 -805 225 -22% Nutikas rahvastikuarvestus -5 473 -7 415 -7 357 58 -1% Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine -3 020 -3 919 -4 001 -82 2% Rahvastikuregistri kasutusmugavuse -2 453 -3 496 -3 356 141 -4% parandamine Erakondade rahastamine -5 241 -5 239 -5 187 52 -1% Erakondade rahastamine -5 241 -5 239 -5 187 52 -1% 3.16.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused Programmi nimetus: Kogukondlik Eesti Programmi eesmärk: Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. Asutused, kes viivad programmi ellu: programmi peavastutaja on Siseministeerium. Programmi tegevuse nimetus: Kogukondliku arengu toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Elanike teadlikkus ja kodanikuaktiivsus on suurenenud. Kogukonnad, vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on võimekad. Poliitikat kujundatakse läbipaistvalt ja kaasavalt. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse elluviimisel on tähelepanu keskmes elanike aktiivsus ja teadlikkus; kogukondade võimekus ja hoolivus; vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekus; läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine. Perioodil 2024–2027 keskendutakse kogukonnakeskse lähenemisviisi juurutamisele, st 2023. aastast uuenenud regionaalse kodanikuühiskonna nõustamisteenuse arendamisele ja töös hoidmisele. Samuti tegeletakse ettevõtluse toetamise instrumentide ligipääsetavamaks tegemisega vabaühendustele ja 294 sotsiaalsetele ettevõtetele. 2023. aastast avanenud Euroopa Sotsiaalfond annab võimaluse laste ja noorte seniseks suuremaks kaasamiseks kodanikuühiskonda ja kodanikuühiskonna järelkasvuga tegelemiseks, Eesti-Šveitsi koostööprogramm annab võimaluse sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks Eestis sektorite vaheliselt ja -üleselt. Kodanikuühiskonna riikliku poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks ning kodanikuühenduste koostöö toetamiseks on planeeritud 4,41 mln eurot. 2024. aastal kasutatakse kogukondliku arengu toetamiseks välisvahendeid summas 0,79 mln eurot, sh suurim toetus ehk 0,59 mln eurot tuleb Eesti-Šveitsi koostööprogrammist „Kodanikuühiskonna tugevdamine“. Programmi tegevuse nimetus: Usuvabaduse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Võimekad usulised ühendused. Tegevuste kirjeldus Tegevuste elluviimisel võetakse arvesse ja rakendatakse teadmistepõhist poliitikat, arvestatakse ühiskonnas toimuvate muutustega ja kohandatakse seniseid positiivseid praktikaid uuenevasse olukorda. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist, usuelu küsimuste analüüsimist ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist. Nimetatud tegevuste elluviimiseks on planeeritud 0,81 mln eurot. Programmi nimetus: Nutikas rahvastikuarvestus Programmi eesmärk: Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimalusel automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal asjaajamisel. Asutused, kes viivad programmi ellu: programmi peavastutaja on Siseministeerium. Kaasvastutaja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Programmi tegevuse nimetus: Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine Programmi tegevuse eesmärk: Rahvastikuregistrisse kantavad andmed on kvaliteetsed ja toetavad riigi, kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning rahvastikuregistris sisalduva teabe taaskasutamist. Tegevuste kirjeldus Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamiseks viiakse järgmistel aastatel ellu näiteks järgmisi tegevusi: kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse edastamise automatiseerimine; automaatotsuste tegemise võimaldamine, elukohamenetluste läbiviijatele erialase koolituse ja rahvastikuregistrile juurdepääsuõiguste andmise süsteemi loomine, elukohaandmete kvaliteedi parandamine vastavalt RITA projekti ettepanekutele ning kontaktandmete analüüsimine ja andmekvaliteeti tõstvate muudatuste läbiviimine. Nimetatud tegevuste elluviimiseks on planeeritud 4,00 mln eurot. 295 Programmi tegevuse nimetus: Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine Programmi tegevuse eesmärk: Rahvastikuregistri tarkvara ja selle abil osutatavad teenused on töökindlad, nüüdisaegsed ja kättesaadavad ühiskonna vajaduste tagamiseks. Tegevuste kirjeldus Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamisel aidatakse kaasa, et teenused on töökindlad, nüüdisaegsed, õiguspärased ja kättesaadavad ühiskonna vajaduste tagamiseks. Selleks luuakse lähiaastatel lisaks uusi mugavaid rahvastikuregistri e-teenuseid (sh sündmusteenused), rahvastikuregistri andmeladu ning uus rahvastikuregistri menetlustarkvara, analüüsitakse võimalusi isikukoodita välismaalaste andmete keskseks hoidmiseks ning uuendatakse rahvastikuregistri X-tee teenuste osutamise põhimõtteid ja tehnoloogiat. 2024. aasta olulistest arendustegevustest võib välja tuua järgnevat: • jätkatakse mugavate rahvastikuregistri e-teenuste loomisega; • jätkatakse sünni ja elukoha registreerimiseks automatiseeritud teenuste loomisega; • jätkatakse rahvastikuregistri X-tee teenuste osutamise põhimõtete ja tehnoloogia uuendamisega; • valmib rahvastikuregistri andmeladu; • Rahvastikuregistri andmebaasi uuendustööde käigus viiakse logiandmed ja haldusandmed uuele platvormile. Toimiva rahvastikuregistri tarkvara ja selle abil osutatavate teenuste tagamiseks on planeeritud 3,36 mln eurot. Programmi nimetus: Erakondade rahastamine Programmi eesmärk: Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekuse tõstmine. Asutused, kes viivad programmi ellu: Siseministeerium Programmi tegevuse nimetus: Erakondade rahastamine Programmi tegevuse eesmärk: Riigikogus esindatud erakonnad on tegutsemisvõimekad Tegevuste kirjeldus Erakonnale eraldatavad summad kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, kelleks hetkel on Siseministeerium, lähtudes Vabariigi Valimiskomisjoni esitatud teatisest, milles on märgitud erakondade poolt Riigikogu valimistel saadud kohtade arv. Riigieelarveline eraldis on määratud Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondadele. Erakondadele seadusejärgsete eraldiste väljamaksmiseks on Siseministeeriumi eelarvesse ette nähtud 5,19 mln eurot. 296  3.16.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 86. Siseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % 2024. aasta eelarve väheneb võrreldes 2023. aasta eelarvega. Vähenemine on eelkõige seotud 2023. aasta ühekordsete soetuste rahastamisega elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisoleku valdkonnas. Tabel 96. Siseministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -510 467 -571 206 -534 034 37 173 -7% Tööjõukulud -248 686 -283 712 -290 495 -6 783 2% Majandamiskulud -105 609 -140 120 -127 786 12 333 -9% Muud tegevuskulud -91 745 -60 781 -50 642 10 140 -17% Sotsiaaltoetused -1 209 -1 632 -1 859 -228 14% Investeeringutoetused -293 -70 0 70 -100% Muud toetused -14 721 -40 127 -16 169 23 958 -60% Edasiantavad maksud 0 0 -115 -115 100% Põhivara amortisatsioon -27 295 -22 435 -22 592 -157 1% Käibemaks -20 909 -22 329 -24 375 -2 046 9% 3.16.4 Investeeringud Siseministeeriumi valitsemisala 2024. aasta investeeringuteks planeeritud vahendid kasutatakse valdavalt selleks, et soetada siseturvalisuse valdkonnas vajalikud transpordivahendid, masinad ja seadmed ning arendada infosüsteeme. 297 Joonis 87. Siseministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel 97. Siseministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Investeeringud kokku -44 847 -39 551 -66 078 -26 527 67% IT investeeringud -12 037 -10 088 -9 015 1 073 -11% Transpordivahendid -1 240 -11 049 -30 543 -19 494 176% Masinad ja seadmed -3 295 -1 982 -2 406 -425 21% Muud investeeringud -19 152 -6 538 -11 225 -4 688 72% Kinnisvara -1 468 -2 191 -1 664 527 -24% Sisekaitseakateemia Kase tn kompleks -460 -430 -40 390 -91% Männiku lasketiir -22 0 0 0 0% Piirissaare piiripostile inventari hoiutingimuste -364 0 0 0 0% loomine Sisekaitseakadeemia ühiselamute -24 -1 749 -1 624 125 -7% rekonstrueerimine CO2 kvooditulust rahastatav investeering -94 -12 0 12 -100% Kuressaare kordon -13 0 0 0 0% Narva-Jõesuu teenistus -14 0 0 0 0% Narva väiketankla -30 0 0 0 0% Narva-Jõesuu väiketankla -4 0 0 0 0% Väike-Maarja õppekeskus -137 0 0 0 0% Rakvere politseijaoskonna koerte -46 0 0 0 0% harjutusväljak Viljandi politseijaoskond -75 0 0 0 0% Ädala 25/Helme 3 lasketiir -166 0 0 0 0% Paikuse õppekompleks -17 0 0 0 0% Käibemaks -7 655 -7 704 -11 224 -3 520 46% 2024. aasta Siseministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarvest soetatakse päästesõidukeid summas 18,8 mln eurot, muid maismaa- ja veesõidukeid (sh ballistilise kaitsega sõidukid, mobiilsed juhtimiskeskkonnad) summas 7,8 mln eurot, pommiroboteid summas 2,8 mln eurot. Lisaks on planeeritud arendada IKT teenuseid ja tagada valitsemisala IKT taristu jätkusuutlikkus summas 4,9 mln eurot. Vabariigi Valitsus otsustas suunata Idapiiri väljaehitamise investeeringuteks 2024. aastal 3,3 mln eurot lisaraha. 298  3.17 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Eesti on sotsiaalselt tasakaalustatult arenenud jätkusuutlik riik, kus hoolivad, kaasavad ja turvalised peresuhted, üldine sotsiaalne sidusus, kvaliteetne elukeskkond ja tervise suurem väärtustamine on aluseks sotsiaalsele turvatundele, heaolule, kõrgele elatustasemele ja pikale hea tervisega elueale. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala põhitegevuseks on sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande, pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine, rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevad valitsusasutused on Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet. Ministeeriumi hallatavad riigiasutused on Tervise Arengu Instituut ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Valitsemisalaga seotud avalik-õiguslikud juriidiline isik on Tervisekassa. Valitsemisala haldusalasse kuulub üks riigi osalusega äriühing – AS Hoolekandeteenused. Valitsemisala haldusalasse kuuluvad sihtasutused on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Viljandi Haigla, SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, SA Jõgeva Haigla, SA Eesti Puuetega Inimeste Fond ning SA Eesti Tervishoiu Pildipank. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku eelarve kajastub Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves.42 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala valitsusasutustes ja riigiasutustes töötab (01.09.2023 seisuga) kokku 1683 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Suurima töötajate arvuga asutus on Sotsiaalkindlustusamet 746 töötajat (44,3% valitsemisala töötajaskonnast). Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2024. a eelarvekulud kokku on 7 208,9 mln eurot (41% riigieelarve kogumahust). Asutustest suurimad kulud on Sotsiaalkindlustusametil 4 455,2 mln eurot (61,8% valitsemisala kuludest) ning Sotsiaalministeeriumil 2 684,1 mln eurot (37,2% valitsemisala kuludest). Valitsemisalade struktuurimuudatused 2023 1. juulist 2023 toimus valitsemisealade struktuurimuudatused. Varasemalt Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonda kuulunud tööhõive, tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine liikusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonda. Muudatusega seonduvalt liikusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ka Riiklik Lepitaja, Tööinspektsioon ning valitsemisalaga seotud avalik-õiguslik juriidiline isik Töötukassa. Kõnealune seadusemuudatus tõi kaasa ligipääsetavuse põhimõtete tagamise ja koordineerimise vastutusala muutuse, millega antud teema liikus Sotsiaalministeeriumist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on peale valitsemisalade struktuurimuudatusi Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas. 3.17.1 Tulud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala peamised tulud on seotud välistoetustega. Seoses Euroopa Liidu välisvahendite perioodide vahetumisega ning tööturuprogrammi ja soolise võrdõiguslikkuse programmi 42 Vabariigi Valitsuse määrus „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ning kantselei põhimäärus“ §4. 299 liikumisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse on 2023. aastal võrreldes eelmise aastaga planeeritud tulude väiksem laekumine. Joonis 88. Sotsiaalministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tabel 98. Sotsiaalministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 155 513 150 001 74 743 -75 258 -50% Saadud toetused 146 157 142 970 66 039 -76 932 -54% Riigilõivud 336 361 424 63 17% Tulud majandustegevusest 8 224 6 142 7 788 1 645 27% Trahvid ja muud varalised karistused 39 35 10 -25 -71% Muud tulud 756 492 483 -9 -2% Saadud toetused Saadud toetuste kogumaht väheneb 2023. aastaga võrreldes 76,9 mln eurot, seda seoses Euroopa Liidu struktuurifondide perioodi vaheldumisega ning riigireformi muudatustega. EL perioodi 2021-2027 struktuurifondide rahastatavate tegevuste elluviimiseks laekub välistoetusi kokku 32,2 mln eurot. Suuremad vahendid suunatakse järgmisteks tegevusteks: • toetatakse enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmist ja jagamist 4,8 mln eurot; • hoolekande kättesaadavuse tagamiseks ja toimetuleku toetamiseks rahastatakse 3,6 mln euroga (isikukeskse teenusmudeli piloteerimine); • toetatakse kogukonnapõhise toetatud eluasemete rajamist ning innovaatilisi lahendusi elu- ja teenuskohtade kohandamiseks 3,2 mln euro ulatuses; 300  • tehakse investeeringuid integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuste loomiseks, sh energiatõhususe suurendamiseks 2,6 mln eurot. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna tegevute elluviimiseks laekub toetusi 1,1 mln eurot. Peamised vahendid suunatakse koolilaste liikumisaktiivsuse toetamiseks ja Health Sense projekti tegevusteks (arendamaks tervisetehnoloogiaid ettevõtetele ning loomaks terviseinfo andmevaramu platvormi). Šveitsi-Eesti koostööprogrammi tegevuste elluviimiseks laekub abi 1 mln eurot sotsiaalsüsteemi ja lastekaitse tugevdamiseks. Euroopa Komisjoni projektidest ja muudest välistoetustest laekub vahendeid 31,7 mln eurot, millest 31,4 mln eurot on seotud taaste- ja vastupidavusrahastusega ja suunatakse Viljandi TERVIKUMi investeeringutoetuseks. Riigilõivud Riigilõivudena laekumisi kavandatakse: • Ravimiametile ravimiseaduse alusel esitatud müügiloa ja tegevusloa taotluste läbivaatamise eest saadavad tasud. Samuti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel ning rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse alusel esitatud tegevusloa taotluste läbivaatamise eest saadavad tasud. • Terviseametile tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, ravimiseaduse, rahvatervise seaduse, nakkushaiguste ennetamise seaduse, biotsiidiseaduse ja meditsiiniseadmete seaduse alusel teostatavate toimingute eest. Võrreldes 2023. aastaga on prognoositud kasvu 62 531 eurot, mis on peamiselt seotud biotsiidi seaduse muutmisega ning uute riigilõivude määrade kehtestamisega. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekub tulu: • 4,8 mln eurot Ravimiametile ravimite müügilubade taotluste erialasest hindamisest, ravimite ohutus- ja kvaliteediseire tasudest, kliiniliste uuringute taotluste erialasest hindamisest, ravimistatistika analüüsidest ning EL institutsioonidega sõlmitud lepingute alusel tehtavate tööde eest. Võrreldes 2023. aastaga on planeeritud tulusid 1,4 mln eurot suuremas mahus, kuna muutuvad ravimiseaduse alusel kehtestatud erialase hindamise tasud. • 0,3 mln eurot TEHIKule IKT teenuste osutamise eest Tervisekassale; • 2,6 mln eurot Terviseametile tervisekaitseteenuste, laborite analüüsiteenuste, meditsiiniseadme uuringute erialase hindamise, vastavushindamisasutuse määramis- ja hindamismenetluse ning teavitatud asutuse perioodilise hindamise ja uuesti hindamise eest, biotsiidi taotluste hindamise eest. Kasv 2023. aastaga võrreldes 0,4 mln eurot on seotud peamiselt tasuliste tervisekaitseteenuste mahu suurenemisega (laboratoorsed uuringud); • 65 000 eurot Tervise Arengu Instituudile erinevate uuringute läbiviimise ja ajakirja Sotsiaaltöö väljaandmise eest; • 2023. aastaga võrreldes ei ole kajastatud Astangu Kutserehabilitatsioon Keskuse tulusid (2022. aastal I poolaasta eelarve 0,2 mln eurot), seoses vastava asutuse üleminekuga Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse. 301 Trahvid ja muud varalised karistused Trahvitulud laekuvad Ravimiametile väärteomenetluse seadustiku alusel. Trahvitulud vähenevad Tööinspektsiooni trahvide osas seoses 2023. aasta 1. juulist jõustunud valitsemisalade struktuurimuudatuse tulemusel, millega Tööinspektsioon liikus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. 2023. aastal on Tööinspektsiooni osas kajastatud poolaasta trahvid. Muud tulud Muude laekumiste all kajastatakse 0,47 mln eurot regressinõuete laekumisi Sotsiaalkindlustusametile ja 7000 eurot Terviseameti riikliku järelevalve käigus määratud sunnirahasid. Tulu väheneb seoses Tööinspektsiooni eelarve kajastamisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. 3.17.2 Kulud tegevuspõhises vaates Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest 65,3% on seotud heaolu tulemusvaldkonnaga ning 34,7% tervise valdkonnaga. 3.17.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu Joonis 89. Heaolu tulemusvaldkond ja selle maht Heaolu tulemusvaldkonna eesmärgiks on: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Tulemusvaldkonna programmideks on „Laste 302 ja perede programm“, „Tööturuprogramm,“ „Vanemaealiste programm“, „Sotsiaalhoolekande programm“ ja „Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm“. Riigireformi käigus läbiviidud ministeeriumide ümberkorraldusega liikusid tööhõive, tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine alates 1. juulist 2023 Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Sellest tulenevalt on „Tööturuprogramm“ ning „Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm“ Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogrammid. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rahastamine liikus Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse ning ligipääsetavuse valdkond Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse. Joonis 90. Heaolu tulemusvaldkonna mõõdikud Laste ja perede programmi alla kuulub viis tegevust: „Hüvitised ja toetused lastele ja peredele“, „Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused“, „Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine“, „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“ ning „Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele“. Programmi eesmärgiks on tagada, et Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks. Vanemaealiste programmi alla kuulub kaks tegevust: „Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine“ ja „Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine“. Programmi eesmärgiks on tagada, et Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad. 303 Sotsiaalhoolekande programmi alla kuulub kaks tegevust: „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine“ ja „Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine“. Programmi eesmärgiks on tagada, et Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Ühisprogrammi „Tööturuprogramm“ alla kuulub neli tegevust ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisala panustab neist kolme – tegevused „Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed“, „Tööelu kvaliteedi arendamine“ ja „Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus“. Tegevuse „Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus“ all kajastatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tegevuse rahastamine liikus alates 1. juulist 2023 Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse ning on kajastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala programmis. Ühisprogrammi „Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm“ alla kuulub kolm tegevust ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisala panustab neist ühte – tegevus „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik“. Tabel 99. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkonna Tulemusvaldkond Programm strateegiadokumendid Tööturuprogramm (ühisprogramm MKMiga) Vanemaealiste programm Heaolu arengukava 2023-2030 Heaolu Sotsiaalhoolekande programm Laste ja perede programm Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm (ühisprogramm MKMiga) Heaolu tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel, ühisprogrammide dokumendid Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel. 3.17.2.1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 100. Tulemusvaldkond Heaolu programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 43 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Heaolu -4 629 469 -5 095 602 -4 709 982 385 620 -8% Tööturuprogramm -812 788 -463 260 -17 262 445 998 -96% 43 Seoses programmide struktuuri muudatusega 2023. aastal ei ole tabelis toodud summad programmi tegevuste lõikes aastate vahel otseselt võrreldavad. 304  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Tööturuvaldkonna arendamine -2 441 -1 646 0 1 646 -100% Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed -795 361 -441 263 -347 440 917 -100% Tööelu kvaliteedi arendamine -11 007 -18 008 -16 503 1 505 -8% Erivajadustega inimeste toimetulek ja -3 980 -2 342 -412 1 930 -836% tööalane tegevus Vanemaealiste programm 0 -3 442 144 -3 537 091 -94 946 3% Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus 0 -628 -651 -23 4% osalemise toetamine Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste 0 -3 441 516 -3 536 440 -94 924 3% maksmine Sotsiaalhoolekande programm 0 -159 760 -154 107 5 653 -4% Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, 0 -14 426 -14 072 353 -2% KOV võimestamine Hoolekande kättesaadavuse tagamine, 0 -145 334 -140 034 5 300 -4% toimetuleku toetamine Laste ja perede programm 0 -1 028 845 -1 000 876 27 969 -3% Hüvitised ja toetused lastele ja peredele 0 -984 780 -950 781 33 999 -3% Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad 0 -29 611 -34 164 -4 552 15% teenused Lapsi ja peresid toetavate meetmete 0 -2 236 -2 439 -203 9% arendamine ja pakkumine Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna 0 -3 131 -5 072 -1 941 62% arendamine Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele 0 -9 087 -8 420 667 -7% Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise 0 -1 592 -646 946 -59% programm Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna 0 -621 0 621 -100% arendamine Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse 0 -625 -646 -22 3% kohtlemise volinik Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine 0 -346 0 346 -100% 3.17.2.1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi tegevused Tööturuprogramm Programmi eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Ühisprogrammi „Tööturuprogramm“ alla kuulub neli tegevust ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisala panustab neist kolme – tegevused „Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed“, „Tööelu kvaliteedi arendamine“ ja „Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus“. 305 Programmi tegevuse nimetus: Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Programmi tegevuse eesmärk: Aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete pakkumise korraldamine, et inimesed ei satuks vaesusesse tööotsingute ja töövõime vähenemise korral ning püsiksid pikalt hõives. Tegevuste kirjeldus Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet toetab valdkondade ülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli arendamist ning KOV tegevuste koordineerimist. Tegevuse eelarves on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulud (Sotsiaalkindlustusamet) 0,3 mln eurot. Kulud vähenevad 440,9 mln eurot, kuna alates 2023. aasta II poolest on töövaldkonna tegevused ja rahalised vahendid planeeritud vastavalt valitsemisalade struktuurimuudatustest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Programmi tegevuse nimetus: Tööelu kvaliteedi arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tööturu osapoolte teadlikkuse suurendamine nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest, luues seeläbi töötaja ja tööandja vajadusi arvestavad töötingimused. Tegevuste kirjeldus Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet maksab selle tegevuse raames kutsehaiguse või tööõnnetusega seotud kahjuhüvitist, kui on tuvastatud tööandja kohustus inimesele kahju hüvitada ning tööandja likvideeritakse õigusjärglaseta. Samuti hüvitab Sotsiaalkindlustusamet osalise või puuduva töövõimega töötajale ja alaealisele töötajale ning sügava puudega lähedasele põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu. TEHIK pakub tegevuse raames Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuulvatele Tööinspektsioonile ja Riiklikule Lepitajale info- ja kommunikatsiooniteenust. Tegevuse eelarves on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulud 16,5 mln eurot, sh Sotsiaalkindlustusameti kulud 14,4 mln eurot ja TEHIKu kulud 2,1 mln eurot. Tegevuse kulude vähenemine võrreldes 2023. aastaga on 1,5 mln eurot seoses 2023. aasta II pooles Sotsiaalministeeriumi all oleva töövaldkonna, Tööinspektsiooni ja Riikliku Lepitaja kulude kajastamisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Programmi tegevuse nimetus: Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus Programmi tegevuse eesmärk: Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine, et soodustada nende rakendumist tööturul. Tegevuste kirjeldus TEHIK pakub tegevuse raames Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavale riigiasutusele Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele info- ja kommunikatsiooniteenust. Tegevuse eelarves on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuskulud (TEHIK) 0,4 mln eurot. Kulude vähenemine võrreldes 2023. aastaga on 0,9 mln eurot, seoses Astangu Kutserehabilitatsiooni üleminekuga 306 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse ning TEHIKu kulude jaotuse ümberkujundamisega seoses asutuste liikumisega teistesse valitsemisaladesse. Vanemaealiste programm Programmi eesmärk: Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad. Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Programmi tegevuse nimetus: Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Vanemaealiste ühiskonnaelus osalemine on paranenud ja nad on õigel ajal toetatud. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames on eesmärk soodustada vanemaealisi töötajaid väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas. Kavas on tõsta tööandjate teadlikkust ja suurendada sotsiaalpartnerite võimekust läbi nende hoiakute muutmise vanemaealistesse töötajatesse koolitus- ja teavitustegevuste kaudu. Vanusesurvevastase teavitusega suurendatakse ühiskonnas sallivust ning suunatakse tööandjaid ja töötajaid nägema vanemaealist töötajat kui konkurentsivõimelist ja võrdset partnerit. Strateegilise partnerluse kaudu võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ning nende võrgustikke, toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuse juurde; edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist, sh töötatakse välja ja juurutatakse Eestis vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtted; kaasatakse vanemaealisi enam poliitikakujundamisesse. Vanemaealiste (sh äsja tööhõivest lahkunud inimestele) sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks luuakse võimalused aktiveerivateks tegevusteks, sh vabatahtlikuks tööks. See võimaldab vanemaealistel püsida aktiivsena ja osaleda kogukondlikes tegevustes, ennetades seeläbi abivajaduse tekkimist. Tegevuse eelarves 0,65 mln eurot on Sotsiaalministeeriumi poolt antavad avatud voorudega otsustatud toetused organisatsioonidele, detailsem info lisas 3. Eelarve suureneb 0,02 mln eurot. 2024. aastast lõpetatakse 0,1 mln euro suuruse toetuse andmine MTÜ Eakate Eneseabi ja Nõustamisühingule eakatele eneseabi ja nõustamisteenuse osutamiseks. Programmi tegevuse nimetus: Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitise maksmine Programmi tegevuse eesmärk: Hüvitiste, toetuste ja nõustamisega inimestele rahalise heaolu tagamine ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamine. Tegevuste kirjeldus Tegevuse olulisemaks teenuseks on riikliku vanaduspensioni maksmine. Pension on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mida mõjutab inimese varasem panustamine pensioniskeemi (sotsiaalmaksu tasumine). Vanaduspensioni saamiseks peab olema jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. 307 01.01.2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma ning jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Alates 2027. aastast sõltub vanaduspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast. Tegevuse raames makstakse veel riiklikku toitjakaotuspensioni, riiklikku töövõimetuspensionit. Toetustena üksi elava pensionäri toetust, represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetust, olümpiavõitja toetust ning sotsiaaltoetust välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, lastele ja vanematele. Vanemaealiste inimeste heaolu tagamiseks ning võimalikku absoluutsesse vaesusesse langemise riski vähendamiseks prognoositakse 44-aastase staažiga vanaduspensioniks alates 01.04.2024. aastast 776 eurot (01.04.2023. a 700 eurot), kasv 76 eurot. Lisaks tavalisele vanaduspensionile maksab Sotsiaalkindlustusamet sooduspensione. Üksi elava pensionäri toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine vanaduspension, s.o 2024. aastal alla 874 euro. 2024. aastal on toetuse suurus 200 eurot. Represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetuse suurus on 292 eurot. Tegevus hõlmab ka pensionipoliitika väljatöötamise ja rakendamisega seotud tegevusi, sealhulgas inimeste pensioniteadlikkuse suurendamist pensionitarkuse teenuse kaudu. Pensionite, toetuste ja hüvitiste tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIKu kulud. Programmi tegevuse eelarve on 3 536,4 mln eurot (suurenemine võrreldes 2023. aastaga 94,9 mln eurot). Suurimate eelarve mahtudega teenused on riiklik vanaduspension (sisaldab ka eripensioneid) 2,89 mld eurot, riikliku vanaduspensioni kogumisosa 498 mln eurot ning riiklik toitjakaotuspension 22,5 mln eurot. Tegevuse kulude eelarvet suurendab pensionid ja sotsiaaltoetused, millest riikliku pensionikindlustuse kulud kasvavad 315,5 mln eurot, eripensionid 24,2 mln eurot. Sotsiaaltoetuste detailsem info on välja toodud lisas 2. Sotsiaalhoolekande programm Programmi eesmärk: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Tervise Arengu Instituut (TAI) Programmi tegevuse nimetus: Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine Programmi tegevuse eesmärk: Inimeste elukvaliteet ja heaolu on tänu tõhusamale abi korraldusele ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavusele paranenud. Tegevuste kirjeldus Tegevuse oluline eesmärk on arendada välja terviklikum pikaajalise hoolduse korraldus, tagada abivajajatele õigeaegne kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust. 308 Hoolekandepoliitika kujundamise teenuse raames korrastatakse abivajaduse hindamist, pakkudes kohalikele omavalitsustele tõenduspõhised hindamisvahendid nii esmase abivajaduse kui ka hoolduskoormuse hindamiseks (eesti ja vene keeles). Parendatakse sotsiaalteenuste kvaliteeti, sh kaardistatakse vajadust ühtlustada või seada valdkonnas töötavate spetsialistide kvalifikatsiooninõudeid ja kehtestada täpsemad kvaliteedinõuded sotsiaalteenustele. Alustatakse integreeritud uuendusliku teenuse välja arendamist sõltuvus- ja psüühikahäirega inimestele. Tegevuse raames toetatakse avatud taotlusvoorude kaudu kohalikke omavalitsusi sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks ning koordineeritud osutamiseks. Sotsiaalhoolekandeteenuste kvaliteeti KOVi tasandil aitab ühtlustada ja edendada Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsev kohalike omavalitsuste nõustamisüksus, pakkudes riigipoolset tuge (nt nõustamine, koolitused) KOV-idele nende sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, suurendatud tähelepanu all on Kagu-Eesti piirkond. Lisaks toetatakse Dementsuse Kompetentsikeskuse kaudu dementsusega inimesi ja nende lähedasi, pakkudes neile infoliini, nõustamist ja tugigruppe. Sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse tõstmiseks arendatakse taseme- ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse pikaajalise hoolduse tööjõu väljaõppevõimalusi, täpsustatakse tööjõu kvalifikatsiooninõudeid, luuakse töötajate tunnustamissüsteem. Regionaalse toetusmeetme kaudu luuakse tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, mis aitab neil valida oma töökohaks Ida-Viru piirkond. Eesmärk on ühtlustada Ida-Viru maakonnas pakutavate sotsiaalhoolekande ja tervishoiu abimeetmete korraldust ning parandada teenuste osutamise kvaliteeti. Toetusmeedet rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Eestis tervikuna vajab ümberkorraldusi ja tõhustamist ning paremat tervishoiuteenustega integreerimist. 2024. aastal koostatakse ja esitatakse valitsusele analüüs ja ettepanekud integreeritud sotsiaal- ja tervisevaldkonna korraldus- ja rahastusmudeli loomise kohta. Piirkondlikul tasandil jätkatakse koordinatsioonimudeli piloteerimist. Tegevuse eelarves 14,1 mln eurot on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIKu kulud (vähenemine võrreldes 2023. aastaga 0,3 mln eurot). Kulusid tehakse hoolekandepoliitika kujundamise ja teenuste kättesaadavuse parendamiseks, hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamiseks ja regionaalsete toetusmeetmete rakendamiseks. Tegevuse eelarves välisvahenditega kaetud kulud on kajastatud EL perioodi 2021-2027 rahastatavate tegevustena: pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine 1,75 mln eurot, KOV tasandi võimestamiseks 2,42 mln eurot, ning ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuse arendamiseks 1,25 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Erivajadustega inimeste ja rahvusvahelise kaitse saajate iseseisev toimetulek, sh kogukonnas elamise võimalused on paranenud. Tegevuste kirjeldus Toetatakse selliste sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist, mille põhieesmärk on tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule suundumise või tööturul jätkamise toetamine, samuti 309 tööealise erivajadusega inimese toimetuleku toetamine tööturule suundumise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks. Vähendatakse inimeste kulude osakaalu väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamisel. Muudatuse tulemusena saab ööpäevaringne üldhooldusteenuse rahaliselt oluliselt kättesaadavamaks ja väheneb hooldusvajadusega pereliikme omastehooldajate hoolduskoormus nii rahaliselt kui ka isiklikult hooldades. Samuti paraneb teenuse kvaliteet, sh hooldustöötajate palga- ja töötingimused ja omavalitsuste rahalised võimalused pikaajalise hoolduse tagamisel ja kodus elamist toetavate teenuste osutamisel. Tegevuse alt rahastatakse erihoolekandeteenust, mille eesmärk on toetada psüühikahäirega (sh intellektipuudega) inimesi, kes vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi või järelevalvet, pakkudes kodus elades toetavaid teenuseid, kogukonnas elamise teenust ja teenuseosutaja poolt pakutud elupinnal ööpäevaringse elamise teenust. Suund on toetada inimest nii kaua kui võimalik tema enda kodus, vähendades sel viisil lähedaste hoolduskoormust ning lükates edasi ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadust. Valmistatakse ette uut vooru erihoolekandeasutuste reorganiseerimise lõpetamiseks, mille eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Kokku on Eestis 11 erineva toetusastmega erihoolekandeteenuse liiki, 2024. aastast lisandub uus teenus- päeva- ja nädalahoiuteenus, mida seni on pakutud suure hooldusvajadusega inimestele igapäevaelu toetamise teenuse raames diferentseeritud hinnaga. Alates 2024. aastast laieneb töötamise toetamise teenuse sisu ja täpsustub sihtgrupp: teenust saavad puuduva töövõimega inimesed, kes võivad kaitstud tingimustes töötada pikemaajaliselt oma teenuseosutaja juures. Tegevuse raames avatakse taotlusvoor kogukonnas toetatud eluaseme rajamiseks, mis aitab parandada vähese abi- ja toetusvajadusega inimeste kodus hakkamasaamist ja kogukonda kaasatust. Tegevuse raames pakutakse veel teenuseid enim puudust kannatavatele inimeste toiduabi jagamisega, makstakse puudega tööealistele inimestele sotsiaaltoetusi, pakutakse abivahenditeenust ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Tegevuse eelarves 140,0 mln eurot on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, TEHIKu ja Tervise Arengu Instituudi kulud. Programmi tegevuse suuremad teenused on erihoolekandeteenus 58,4 mln eurot. Võrreldes 2023. aastaga suureneb eelarve ca 5,0 mln eurot, sh tervishoiutöötajate palgakokkuleppe lisavahendid 1,45 mln eurot ning täiendavad vahendid teenuse puudujäägi katteks 4,84 mln eurot. Teenus väheneb 1,1 mln eurot seoses 2023. aastal makstavate ühekordse energiameetme vahenditega erihoolekande asutustele ning 0,2 mln eurot üldkulude kokkuhoiuga. Abivahenditeenus 16,6 mln eurot, mille maht kasvab võrreldes 2023. aastaga 2,0 mln eurot, et tagada abivahendite kättesaadavus. Puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus 44,9 mln eurot, mille vähenemine võrreldes 2023. aastaga 1,7 mln eurot on seotud prognoositud teenusemahu vähenemisega. 2024. aasta tegevuses ei ole kajastatud teenust Üldhooldusteenuse toimepidavuse tõstmiseks, mis oli 2023. aastal ühekordne energiameede üldhoolekande asutustele kokku summas 3,2 mln eurot. Tegevuse eelarves on kajastatud välisvahendite kulud 10,9 mln eurot (vähenemine 7,9 mln eurot on seotud välisvahendite perioodi lõppemisega), sh EL perioodi 2021-2027 struktuurivahenditest rahastatakse toidu- 310 ja esmatarbekaupade jagamist enim puudust kannatavatele inimestele 5,3 mln eurot ning isikukeskse teenusmudeli (ISTE) piloteerimise projekti 5,2 mln eurot. Laste ja perede programm Programmi eesmärk: Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Ohvriabisüsteem toetab vägivallaohvrite traumast taastumist ja iseseisva toimetuleku saavutamist. Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Programmi tegevuse nimetus: Hüvitised ja toetused lastele ja peredele Programmi tegevuse eesmärk: Hüvitised ja toetused on kaasajastatud ja pakuvad peredele majanduslikku tuge. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames makstakse erinevaid hüvitisi ja toetusi lastele ja peredele, suurimad neist on vanemahüvitis ja peretoetused. Sotsiaaltoetuste detailsemad andmed on toodud lisas 2. Vanemahüvitise peamine eesmärk on lapse sündimisel säilitada riigi hüvitise andmisega vanemale varasem sissetulek ning toetada töö- ja pereelu ühildamist. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Teenuse raames makstakse sünnitoetust, lapsendamistoetust, kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, lapsetoetust, lasterikka pere toetust, lapsehooldustasu (uusi ei määrata enam alates 01.09.2019, ülemineku sätte alusel varem määratud hüvitist makstakse kuni 31.08.2024), üksikvanema lapse toetust ja eestkostel oleva lapse toetust. Samuti hõlmab teenus ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetust. Peretoetuste maksmise aluseks on peretoetuste seaduse 2. peatükk, hüvitiste suurused on seadusega kindlaks määratud summad. Tegevuse alla kuuluvad veel toetused puudega lastele ja nende vanematele, elatisabi, lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse ning lapsepuhkuste tasu. 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Lisaks suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. 2023. aasta juunis vastu võetud seadusemuudatusega tunnistati kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Peretoetusteks inimestele väljamakstavaks summaks on planeeritud 409,1 mln eurot. Üksikvanemaga peredes kasvavate laste ühetaolisemaks toetamiseks kavatsetakse alates 2026. aastast korraldada ümber senine toitjakaotuspensionisüsteem ja kehtestada toitjakaotustoetus selge toetussummana - süsteemi rakendamiseks 2026. aastast on vaja teha 2024-2025. aastal IKT arendus, mille maksumus (2,0 mln eurot aastas) on kajastatud investeeringute alapeatükis. Tegevuse eelarves 950,8 mln eurot on kajastatud Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIK kulud. Programmi tegevuse suurimate eelarvemahtudega teenused on peretoetused 411,1 mln eurot (vähenemine võrreldes 311 2023. aastaga 69,7 mln eurot seose peretoetuste andmise aluste muudatustega), vanemahüvitis 395,4 mln eurot (suurenemine 19,3 mln eurot seoses toetuse määra ja saajate kasvu prognoosiga) ning puudega lapse sotsiaaltoetus 17,9 mln eurot (suurenemine 0,4 mln eurot). Arvestades toetust ja hüvituste prognoositavaid määrasid ja saajate arvusid on teenuste eelarved kasvanud võrreldes 2023. aasta riigieelarvega elatisabi teenusel 6,8 mln eurot, lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse teenusel 4,0 mln eurot, lapsepuhkuste tasu teenusel 3,4 mln eurot ning puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu teenusel 1,9 mln eurot. Tegevuse 2024. aasta eelarves sisalduvad tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kulude katteks Sotsiaalkindlustusametile eraldatud lisavahendid 0,02 mln eurot aastas. Programmi tegevuse nimetus: Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused Programmi tegevuse eesmärk: Arendada vanemlikke oskusi ning pakkuda suurema abivajadusega lastele ja peredele sobivaid teenuseid lapse arengu ja iseseisva toimetuleku toetamiseks. Tegevuste kirjeldus Vanemlike oskuste teenuse eesmärk on arendada vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. Lisaks suurendatakse lapsevanemate teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel, tehakse teavitustööd positiivse vanemluse teemadel ja motiveeritakse lapsevanemaid oma vanemlikke oskusi arendama ning nõu ja abi küsima. Oluliseks tegevuseks on igas eas laste vanematele suunatud vanemaharidust toetavate programmide arendamine ning üle-eestilise kättesaadavuse parandamine. Seksuaalselt väärkoheldud ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste abistamiseks pakub Sotsiaalkindlustusamet lastemajateenust, lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud lastemaja ehk Barnahusi mudelist. Eesmärk on pakkuda lapsele koordineeritud ja tõhusat abi ning hoida ära uut traumeerimist uurimise ja kohtumenetluse käigus. Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on toetada laste eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ning suhtlemist oma eakaaslastega. Abivajava lapse puhul on eesmärgiks ka ennetada riski- ja rikkumiskäitumise kujunemist ja süvenemist. Välisvahenditest rahastatakse toetuse andmise tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille raames töötatakse välja uusi sihtgrupispetsiifilisi rehabilitatsiooniprogramme/sekkumisi ning koolitatakse rehabilitatsiooniteenuse osutajaid. Erivajadustega laste abivahenditeenuse raames toetatakse abivahendite ostmist või rentimist, et kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, ennetada selle süvenemist, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Abivahendeid võimaldatakse vastavalt sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud abivahendite loetelule (erimenetluse korras on võimalikud ka erandid). Lisaks pakutakse abivahendialast nõustamist, et toetada inimeste toimetulekut. Kinnine lasteasutus pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust noortele, kelle käitumine seab tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust. Kuivõrd kinnise lasteasutuse teenuse raames piiratakse lapse liikumisvabadust, on tegu ühe intensiivsema ja vabadust piiravama abinõuga, mille kohta saab otsuse teha ainult kohus. Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT – Multidimensional Family Therapy) on tõenduspõhine perekeskne programm tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele. 312 Programm on mõeldud 11–18-aastastele noortele, kelle puhul esineb õigusrikkumisi, sõltuvusainete kuritarvitamist, hälbivat käitumist, koolikohustuse mittetäitmist, pereprobleeme. Asendushoolduse korraldamise ja arendamise eesmärk on parandada asendushoolduse kvaliteeti, arendada asendushoolduse ettevalmistust, tugi- ja järelhooldusteenuseid ning suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka ja peres kasvavate laste osakaalu. Tegevuse eelarves 34,2 mln eurot on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, TEHIK ja Tervise Arengu Instituudi kulud. Programmi tegevuse alla kuuluvatest teenustest suurimate eelarve mahtudega teenused on erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus 16,0 mln eurot (kasv 2,8 mln eurot, sisaldab tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kulude katteks Sotsiaalkindlustusametile eraldatud lisavahendid 0,13 mln eurot ning erivajadusega lastele rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks eraldatud lisavahendid 3,0 mln eurot ning välisvahenditest rahastamise vähenemist 0,3 mln euro osas seoses erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenuse projekti lõppemisega), erivajadustega laste abivahenditeenus 3,0 mln eurot (kasv 0,5 mln eurot tagamaks abivahendid vastavalt prognoosile) ning asendushoolduse korraldamise ja arendamise teenus 3,6 mln eurot (kasv 0,8 mln eurot). Asendushooldusel kasvavate laste toetamiseks suunatakse Sotsiaalkindlustusametile 2024. aastal 1,2 mln eurot lisavahendeid, mis võimaldab pakkuda asendushoolduse tugiteenuseid püsivalt riigieelarvest (seni on tugiteenuseid osutatud ESF vahendite toel). Välisvahenditest rahastatavate teenuste kulud vähenevad 0,4 mln eurot 2014-2020 struktuuritoetuste vahendite kasutamise lõppemisest ning 2021-2027 struktuuritoetuste vahendite kasutamise prognoosi arvelt. Programmi tegevuse nimetus: Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine Programmi tegevuse eesmärk: Tagada Eestis elavate laste heaolu lastekaitsepoliitika rakendamisega riigi ja kohalike omavalitsuste valdkondadevahelises koostöös. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames tegeletakse lastekaitsetöötajate pädevuse suurendamise ning asendus- hooldusspetsialistide ja -perede pädevuse suurendamisega. Koordineeritakse valdkondadeülest lastekaitsealast koostöö ja ennetustegevusi. Eesmärk on parandada lastekaitsealase ennetustöö kvaliteeti ning aidata kaasa laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamisele perekonnas, haridusasutuses, kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna. Samuti korraldatakse lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi. KOVi lastekaitsealase nõustamise kaudu pakutakse KOVidele terviklikku ning analüüsi- ja vajaduspõhist teenust, suurendades sellega kohalikul tasandil lastekaitse võimekust ja teenuste osutamise edukust. Lastekaitse telefoniteenused hõlmavad endas kompleksteenusena lasteabitelefoni 116111, kadunud laste telefoni 116000 ja spetsialistide ööpäevaringset nõustamist ning teenusega seotud ennetus- ja teavitustegevust. Lasteabitelefon on ööpäevaringne tasuta telefoni ja interneti teel pakutav nõustamisteenus, kuhu saavad pöörduda nii lapsed kui täiskasvanud, et anda teada abivajavast lapsest või küsida nõu lastega seotud teemadel. Alates 2023. aastast pakutakse nõustamist videosilla vahendusel ka viipekeeles nii lastele kui ka täiskasvanutele. Tegevuse eelarves 2,4 mln eurot on kajastatud Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIKu kulud lastekaitse telefoniteenuse 1,1 mln eurot, lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuse koordineerimiseks 0,8 mln eurot ja KOVi lastekaitsealaseks nõustamiseks 0,6 mln eurot. 313 Programmi tegevuse nimetus: Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne laste- ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika väljatöötamine ja selle elluviimise tagamine. Tegevuste kirjeldus Tegevuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning soodustada laste sünde. Lisaks on teenuse sisuks ohvriabiteenuseid ja -toetusi puudutava poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist ja rakendamist, strateegiadokumentide väljatöötamist, huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja nende kaasamist aruteludesse, strateegiliste ja muude oluliste koostööpartnerite tegevuse toetamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamist soodustab tööandjate kaasamine peresõbraliku tööandja märgise programmi. Peresõbraliku tööandja märgist omav tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid ning see annab töötajale kindluse, et organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinnatakse tema vajadusi hoida tasakaalu töö ja pereelu vahel. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmise teenuse raames suunab ja koordineerib Sotsiaalministeerium asendushoolduse arendamist, tugiteenuste ja koolituste pakkumist, võttes arvesse asendushoolduses toimuvaid muutusi. Tegevuse eelarves 5,1 mln eurot on kajastatud Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud. Programmi tegevuse alla kuuluvad lastekaitse- ja perepoliitika ning ohvriabi poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamise teenus 4,9 mln eurot (kasv 1,9 mln eurot sh 1,8 mln eurot rahastatakse 2024. aastast rakenduva 2021-2027 struktuurifondide vahenditest suure abi- ja hooldusvajadusega laste teenuste väljatöötamiseks ja arendamiseks), töö- ja pereelu ühitamise soodustamise teenuse kulud 0,2 mln eurot ja asendushoolduse kvaliteedi tõstmise teenuse kulud 0,05 mln eurot. Tegevuse kogumahus kajastub kokkuhoid 0,1 mln eurot, mis seotud iga-aastase tegevustoetuse andmise lõpetamisega MTÜ Lasterikaste Perede Liidule (organisatsioonide rahastamisega jätkatakse ainult strateegilise partnerluse korras). Programmi tegevuse nimetus: Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele Programmi tegevuse eesmärk: Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamise korraldamine ning ohvritele hüvitiste tagamine. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames osutatakse erinevaid teenuseid ohvritele ja vägivallatsejatele. Ohvriabi põhiteenus on avalik teenus, mille eesmärk on tagada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi ohvritele asjakohane toetus ja abi. Teenuse raames hinnatakse inimese abivajadust, osutatakse psühhosotsiaalset abi, teavitatakse võimalikest teenustest ja kaitsemeetmetest, mis hõlmab ööpäevaringset ohvriabi kriistelefoni (116 006) ning emotsionaalse toe ja hingehoiu telefoni (116 123). 314 Traumast taastumiseks pakutakse inimestele vaimse tervise tuge, et soodustada ohvri psühhosotsiaalse tasakaalu taastumist ning vähendada ohvri psüühika- ja käitumishäirete tekkimise tõenäosust või nende intensiivsust. Kuriteoohvri hüvitis on suunatud neile, kes on Eesti Vabariigi territooriumil langenud vägivallakuriteo ohvriks ja on seetõttu saanud raske tervisekahjustuse ning varalise kahju (nt on vähenenud sissetulek või on tekkinud lisakulud seoses tervise taastamisega). Hüvitise eesmärk on aidata kannatanul tekkinud olukorras paremini majanduslikult toime tulla. Vägivallakuriteo ohvri surma korral on õigus hüvitisele ohvri ülalpeetavatel ja neil, kes on maksnud ohvri matusekulud. Psühhosotsiaalset abi kriisijuhtumite korral osutatakse kriisijuhtumi ohvritele, et tulla juhtunuga toime, vähendada selle mõju igapäevasele tegutsemisele ning taastada iseseisev toimetulek. Teenus sisaldab SKA ööpäevaringset valmisolekut kriisijuhtumitele reageerida; olukorra hindamist ning seotud asutuste ja isikutega koostöö käivitamist, kriisijuhtumi ohvrite väljaselgitamist ja nende esmaste vajaduste hindamist, psühholoogilise esmaabi andmist ja muu psühhosotsiaalse abi käivitamist ning spetsialistide koostööd kriisijuhtumi ohvrite abistamisel. Naistevastase ja perevägivalla ohvritele suunatud teenused jaguneb kaheks: naiste tugikeskuse teenus, mille eesmärk on tagada turvaline keskkond, nõustamine ja ajutine majutus vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele. Pakutakse esmast kriisinõustamist ning juhtumipõhist nõustamist, vajaduse ja võimaluse korral psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat ja juriidilist nõustamist. Prostitutsiooni kaasatute nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenus, mille eesmärk on tagada nõustamisteenused prostitutsiooni kaasatud isikutele ning aidata kaasa prostitutsioonist väljumisele. Selleks pakutakse psühholoogilist ja juriidilist nõustamist, sotsiaalnõustamist, tehakse väljatööd abivajajate leidmiseks, võimaldatakse rehabilitatsiooni prostitutsiooniga tegelemise lõpetanud isikutele ning tööturule suundumiseks vajalikke teenuseid. Seksuaalvägivalla ohvritele pakutakse vajalikku meditsiinilist abi ning esmast psühhosotsiaalset abi, et aidata kaasa ohvri füüsilisele ja psühhosotsiaalsele taastumisele tugiteenuse eesmärk on tagada seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud teenus. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused tegutsevad neljas Eesti piirkonnas: Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas. Inimkaubanduse ohvritele suunatud teenuse eesmärk on abistada inimkaubanduse ohvriks langenuid. Teenuse raames pakutakse majutust, toitlustust, tervishoiuteenuseid, materiaalset ja psühholoogilist abi, juriidilist abi, tugiisikuteenust, tõlketeenust ning muid ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalikke teenuseid. Vägivallast loobumise toetamise teenuse eesmärk on tagada vägivalla toimepanijatele tõhus sekkumine, mis ennetaks korduvrikkumisi. Kasutatakse nii individuaalset nõustamist kui grupiteraapiaid. Nõustamiste pakkumine on tagatud suuremates asulates eesti- ja venekeelsetes gruppides, kasutusel on erinevad tõenduspõhised sotsiaalprogrammid, mis suunatud nii meestele kui naistele. Muu hulgas antakse oskused, kuidas juhtida viha ja stressi ning arendada suhtlemisoskust. Tegevuse eelarves 8,4 mln eurot on kajastatud Sotsiaalkindlustusmeti ja TEHIKu kulud. Programmi tegevuse alla kuuluvatest teenustest suurimate eelarve mahtudega on naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus 1,8 mln eurot, ohvriabi põhiteenus 3 mln eurot, psühholoogilise abi teenus 2,0 mln eurot, psühhosotsiaalse kriisiabi teenus 0,7 mln eurot. 315 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Programmi eesmärk: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Asutused, kes viivad programmi ellu: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei (SVVK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Programmi tegevuse nimetus: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Programmi tegevuse eesmärk: Soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine. Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärki aitab oma igapäevase tegevuse kaudu saavutada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste alase kaitse ja edendamise teenuse sisuks on soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku tegevuse eelarves 0,6 mln eurot on Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantselei ja TEHIKu tegevuskulud. 316 3.17.2.2 Tulemusvaldkond Tervis Joonis 91. Tervis tulemusvaldkond ja selle maht Tervise tulemusvaldkonna eesmärk on tagada Eesti inimeste oodatava eluea ja tervena elada jäänud aastate arvu kasv ning ebavõrdsuse vähenemine tervises. Tulemusvaldkonna programmid on „Tervist toetava keskkonna programm,“ „Tervist toetavate valikute programm“ ja „Inimkeskse tervishoiu programm“. Joonis 92. Tervise tulemusvaldkonna mõõdikud Tervist toetava keskkonna programmi alla kuulub neli tegevust: „Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine“, „Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid“, „Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine“ ning „Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine“. Programmi eesmärgiks on muuta 317 kõikide Eesti elanike elukeskkond tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise võimalustest paremini kättesaadavamaks. Tervist toetavate valikute programm koosneb viies tegevusest: „Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine,“ „Vaimse tervise edendamine,“ „Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine,“ „Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine“ ning „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)“. Programmiga soovitakse tagada inimesele terve elukaare jooksul kõikide vajalike toetavate võrgustike, võimaluste ja oskuste olemasolu selleks, et teha rohkem tervist toetavamaks valikuid. Inimkeskse tervishoiu programmi alla kuulub üheksa tegevust, nendeks on: „Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine“, „Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse“, „Personali võimekus, juhtimine ja vastutus“, „Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine“, „Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus“, „Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine“, „Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine“, „Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniteadmete kättesaadavus“ ning „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)“. Programmi eesmärk on tagada inimeste vajadustele ja ootustele vastavad tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid ning toetada krooniliste haigustega elamist. Tabel 101. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Tervist toetava keskkonna programm Tervis Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Tervist toetavate valikute programm Inimkeskse tervishoiu programm Tervise tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 3.17.2.2.1 Tulemusvaldkond Tervis kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes Tabel 102. Tulemusvaldkond Tervis programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot 2022 Muutus, 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Tervis -2 209 233 -2 363 105 -2 498 922 -135 817 6% Tervist toetava keskkonna programm -8 385 -9 119 -9 763 -644 7% Tervist toetava ning parendava keskkonna -896 -841 -1 003 -162 19% kujundamine Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud -1 931 -2 841 -3 052 -211 7% terviseriskid Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -1 335 -1 346 -977 369 -27% Toodete ja teenuste ohutus ja riskide -4 223 -4 091 -4 731 -639 16% vähendamine Tervist toetavate valikute programm -25 501 -23 872 -26 100 -2 229 9% Vaimse tervise edendamine -1 765 -2 252 -3 745 -1 493 66% 318  2022 Muutus, 2023 RE 2024 RE Muutus täitmine % Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise -1 221 -1 119 -1 206 -86 8% aktiivsuse edendamine Uimastite tarvitamise ennetamine ja -7 462 -5 346 -5 418 -72 1% vähendamine Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja -6 389 -6 335 -7 037 -702 11% hepatiidid) Terviseriskide ennetamise ja tervise -8 664 -8 819 -8 695 124 -1% edendamise korraldamine Inimkeskse tervishoiu programm -2 175 347 -2 330 114 -2 463 059 -132 944 6% Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -5 490 -5 604 -3 514 2 090 -37% Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse 0 -33 465 -46 233 -12 769 38% Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -3 515 -5 237 -7 605 -2 368 45% Tervishoiuteenuste mudelite -2 104 387 -52 912 -11 421 41 492 -78% ümberkujundamine Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -2 093 -1 736 -2 840 -1 105 64% Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja 0 -2 218 747 -2 378 335 -159 588 7% ravikindlustuse tagamine Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna -678 -677 -922 -245 36% arendamine Ravimite, verepreparaatide, -8 217 -7 568 -9 461 -1 892 25% meditsiiniseadmete kättesaadavus Nakkushaiguste leviku tõkestamine -50 966 -4 168 -2 728 1 440 -35% (vaktsineerimine, AMR) 3.17.2.2.2 Tulemusvaldkond Tervis programmid ja programmi tegevused Tervist toetava keskkonna programm Programmi eesmärk: Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Terviseamet (TA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Programmi tegevuse nimetus: Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Tervist toetava ja parendava keskkonna poliitika kujundamine ning selle elluviimise korraldamine keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamiseks. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames viiakse ellu tervist toetava ning parendava keskkonna poliitikakujundamise teenust. Tervist säästva ja tervisliku elukeskkonna loomiseks ja arendamiseks on vajalik välja töötada kaasaegsed õigusaktid ning koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga neid rakendada. Põhiliselt hõlmab see kemikaaliseadust, biotsiidiseadust, veeseadust ja rahvatervishoiu seadust ning nende rakendusakte. Tegevuse raames keskendutakse rahvatervishoiu seaduse ja selle rakendusaktide uuendamisele ja rakendamisele. Samuti on plaanis välja arendada inimese biomonitooringu võrgustik Eestis, et tulevikus oleks olemas parem teadmine inimeste kokkupuutest kemikaalidega. 319 Jätkuvalt on vaja hoida tähelepanu sellel, et paraneksid inimeste ja tööandjate oskused viia keskkonnast tingitud haiguste levik miinimumini. Samuti on oluline tõhustada Terviseameti füüsika- ja keemialaboreid, et paremini ja suuremas mahus hinnata võimalikke terviseriske. Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamise tegevuse eelarves 1,0 mln eurot on kajastatud Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud. Programmi tegevuse nimetus: Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid Programmi tegevuse eesmärk: Keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine, sh puhtale ja ohutule joogi- ja suplusveele juurdepääsu suurendamine, mitteioniseeriva kiirguse ja sisekliima terviseriskide maandamine ning keskkonnamüra ohjamine. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames edendab Terviseamet vee terviseohutust, korraldades elanikkonnale joogivee, loodusliku mineraalvee, ujula- ja suplusvee seiret ning teostades riiklikku järelevalvet. Ka osutab Terviseamet joogiveeuuringute referentteenust. Lisaks kooskõlastab ja hindab Terviseamet strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandeid (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel), hindab ja avaldab arvamusi planeeringute vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele (planeerimisseaduse alusel), väljastab sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastusi (elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse alusel) ning korraldab riiklikku järelevalvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle, samuti hindab nii sise- kui väliskeskkonnast tuleneda võivaid terviseriske, nõustab osapooli nendel teemadel ning annab soovitusi rakendada leevendusmeetmeid. 2024. aastal tegeletakse joogiveehaarde valgala ja toiteala, veevarustussüsteemi ning tarbimiskoha veevärgi riskihindamise ja -juhtimise käsitluste juurutamisega. Samuti jätkatakse joogiveeahela riskihindamise ja -juhtimise rakenduse loomiseks vajalike tegevustega. 2024. aastal hakatakse uurima ka joogivee direktiivist tulenevate uute kvaliteedinäitajate esinemist joogivees. Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskide tegevuse eelarves 3,1 mln eurot on kajastatud Terviseameti ja TEHIKu kulud, sh EL perioodi 2021-2027 struktuurivahenditest (Õiglase Ülemineku fond) toetatakse Terviseametit biomonitooringu läbiviimist 0,42 mln euro ulatuses. 2024. aastaks eraldati Terviseametile lisavahendid joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuete, analüüsimeetodite ning tarbijale teabe esitamise nõuete kohustuste täitmiseks 0,08 mln eurot. Vajalikeks IKT kuludeks eraldati TEHIKule 0,1 mln eurot (kajastatud investeeringute peatükis). Programmi tegevuse nimetus: Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Programmi tegevuse eesmärk: Kemikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arvu vähendamine ning tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest teabe kättesaadavuse ja mõistetavuse tagamine. Tegevuste kirjeldus Tegevuse eesmärgiks on suurenenud teadlikkus kemikaaliohutusest, kemikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arv on vähenenud ning teave tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest on kättesaadav. 320 Selleks tegeleb Terviseamet kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamise, mürgistusteabealase nõustamise ja teadlikkuse tõstmisega ning biotsiidiseaduse alusel riigilõivuga maksustatavate teenuste osutamisega (biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine ning detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine). Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamise tegevuse kuludes 1,0 mln eurot on kajastatud Terviseameti ja TEHIKu kulud. Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kuludeks eraldati Terviseametile lisavahendeid 0,1 mln eurot aastas. Programmi tegevuse nimetus: Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine Programmi tegevuse eesmärk: Toodete ja teenuste ohutuse või vale kasutusega seotud negatiivsete tervisesündmuste (sh kõrvalmõjude, tüsistuste, vigastuste ja mürgistuste) arvu vähendamine. Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatav tulemus on, et tootjate ja teenuseosutajate teadlikkus oma kohustustest ohutuse tagamisel on paranenud, info kohustustest on kergelt kättesaadav, elanikkonna teadlikkus toodete ja teenuste ohutusest ning võimalikest terviseriskidest on suurenenud. Vähenenud on vigastused ja mürgistused, mis on seostatavad toodete või teenuste ohutuse või vale kasutusega. Terviseamet edendab toodete terviseohutust, edendades kosmeetikatoodetest ja tubakatoodetest tekkida võivaid terviseriske ning korraldades kosmeetikatoodete ja muude toodete, kemikaalide, biotsiidide ja detergentide üle järelevalvet tootja, importija ja levitaja juures ning hulgimüügis. Samuti korraldab Terviseamet riiklikku järelvalvet haridus- ja sotsiaalasutuste tervisekaitsenõuete täitmise üle ning ilu- ja isikuteenuste tervisekaitsenõuete, majutusteenuste hügieenitingimuste ja reisirongide tervisekaitsenõuete tagamiseks. Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamise tegevuse 4,7 mln eurot on kajastatud Terviseameti ja TEHIKu kulud. Suuremad kulud on seotud tasuliste tervisekaitseteenuste osutamise ja toodete terviseohutuse edendamisega. Tervist toetavate valikute programm Programmi eesmärk: Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Programmi tegevuse nimetus: Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Tõenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ning tasandeid kaasava terviseriskide ja riskikäitumise vähendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Tegevuste kirjeldus 321 Tegevuse raames kujundatakse terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitikat, eesmärgiga suurendada elanike teadlikkust tervislikest valikutest ning muuta ühiskonna hoiakuid tervist toetavamaks. Tervisepoliitika väljakutsete lahendamisel pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste tulemustele ja viimastele arengutele ning uuendatakse õigusraamistikku selliselt, et see soodustaks tervise hoidmist ja innovatsiooni. Tegevus hõlmab ka Tervise Arengu Instituudi tööd tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamisel ja arendamisel, teadustööd TAI erinevatel uurimissuundadel ning tervisestatistika kogumist ja registrite ülalpidamist. Tervise Arengu Instituut on vähiregistri, raseduse infosüsteemi (koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist), tuberkuloosiregistri, vähi sõeluuringute registri ja narkomaaniaraviregistri vastutav töötleja ning surma põhjuste registri volitatud töötleja. Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamise teenuse elluviimisega suurendatakse koolieelsete lasteasutuste ja koolide võimekust laste ja noorte tervise ning heaolu edendamisel, sh tervisekäitumise kujundamisel ja toetava keskkonna loomisel. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamise tegevuse eelarves 8,7 mln eurot on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja TEHIKu kulud. WHO regionaalse mittenakkushaiguste keskuse tegevuse ümberpaigutamiseks Moskvast Kopenhaagenisse eraldatakse lisavahendeid 0,4 mln eurot aastas. Viljatusravi registri pidamiseks suunatakse Tervise Arengu Instituudile 2024. aastaks lisavahendeid 0,4 mln eurot. Tervise Arengu Instituut planeerib oma tegevuskulude kokkuhoidu summas 0,1 mln eurot. Programmi tegevuse nimetus: Vaimse tervise edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Elukaareülese vaimse tervise teenuste süsteemi arendamine. Selle tulemusena saavad inimesele kogu tema elu jooksul kättesaadavaks ennetavad sekkumised ja teenused, mis toetavad tema vaimset tervist, niisamuti nagu seda toetavad ka keskkonnad, milles ta viibib. Suureneb inimeste oskus nii ise toime tulla kui toetada teiste toimetulekut. Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatav tulemus on, et inimeste sotsiaal-emotsionaalsed oskused ja võime toetada teiste toimetulekut erinevatel eluetappidel ja keskkondade muutustega on paranenud ja inimesi ümbritsev keskkond toetab nende vaimset tervist. Vaimse tervise probleemide esinemisel peavad vajalikud teenused olema piirkondlikult võrdselt kättesaadavad ning inimestele võimaldatakse just nende vajadusele vastava intensiivsusega abi. Keskkondades, kus inimesed viibivad suure osa oma ajast (nt haridus- ja hooldusasutused, töökeskkond), toetatakse inimeste vaimset tervist läbi universaalse ja sihitatud ennetuse. Programmi tegevuse raames viiakse ellu tegevusi, mis edendavad ja toetavad inimeste vaimset tervist, soodustavad vaimse tervisega seotud probleemide varajast märkamist, astmelise abi süsteemi arendamist, kogukonna- ja esmatasandil pakutavate vaimse tervise sekkumiste valiku laiendamist, kvaliteedi arendamist ning elukeskkonna kujundamist nii vaimset kui füüsilist tervist hoidvaks. Samuti rahastatakse tegevuse alt Tervise Arengu Instituudi vaimse tervise alast uurimistööd ja uute sekkumiste arendamist. Vaimse tervise edendamise tegevuse eelarves 3,7 mln eurot on kajastatud Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi kulud, tegevuse eelarve suureneb võrreldes 2023. aastaga 1,5 mln eurot. Eelarve 322 suurenemine on seotud peamiselt kohalike omavalitsuste psühholoogide palgatoetuseks ja vaimse tervise teenustoetuseks suunatud lisavahendite 0,74 mln euroga ja vaimse tervise seire, elanikkonna küsitluste jaoks eraldatud 0,05 mln euroga. Eelarve ülejäänud kasv on seotud valitsemisala üldkulude jaotuse muudatusega. Programmi tegevuse nimetus: Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tasakaalustatult toituvate ja füüsiliselt aktiivsete inimeste osakaalu kasvatamine kõikides vanuserühmades, et vähendada ülekaalulisust ja sellega seotud haigusi. Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatav tulemus on see, et tasakaalustatult toituvate laste ja täiskasvanute osakaal on suurenenud ning saavutatud on ülekaalu järjepidev langustrend. Paranenud toitumisharjumused toovad kaasa südame-veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähitüüpide ning teist tüüpi diabeedi selge langustrendi. Eesti rahvastiku hulgas on füüsiline aktiivsus suurenenud kõikides vanusrühmades. Oodatava tulemuse toetamiseks ja saavutamiseks tegeleb Sotsiaalministeerium elanikkonna kehalise aktiivsuse ja tasakaalustatud toitumise suurendamise edendamisega. 2024. aastal on Sotsiaalministeerium kavandanud uuendada toitumise ja liikumise rohelist raamatut, sõlmida vabatahtliku koostööleppe toidu reformuleerimise eesmärkide saavutamiseks ja suurendada elanikkonna tasakaalustatud liikumise ja toitumise osas teadlikkust. Tervise Arengu Instituut korraldab inimeste teadlikkuse tõstmist tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest, mis muu hulgas sisaldab ka toitumisalaste koolituste korraldamist õpetajatele ning toitumise infosüsteemi haldamist ja arendamist. Jätkatakse Eesti riiklike toitumis- ja liikumissoovituste uuendamisega. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamise tegevuses 1,2 mln eurot on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja TEHIKu kulud. Programmi tegevuse nimetus: Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonna hoiakute muutmine tervist säästvat käitumist toetavaks, et vähendada uimastite tarvitamist ja nendest tingitud kahju. Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatav tulemus on, et uimastite (alkohol, nikotiin, narkootikumid) tarvitamine ja uimastite tarvitamisest tingitud kahju on vähenenud kõikides elanikkonna gruppides ning ühiskonna hoiakud on muutunud tervist säästvat käitumist toetavaks. Oodatava tulemuse saavutamiseks alustab Sotsiaalministeerium koostöös erinevate osapooltega tubakapoliitika rohelise raamatu uuendamist, viib ellu dokumendis „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ kokkulepitud tegevusi (sh tegevusi, mis on suunatud narko üledoosidest tingitud surmade ja tervisekahju vähendamisele), analüüsib Eesti alkoholipoliitika uuendamise vajadust eesmärgiga vähendada alkoholi liigtarvitamisest tingitud tervisekahju ja surmasid. Tervise Arengu Instituut tegeleb nii elanikkonna teadlikkuse suurendamisega alkoholikahjust, tarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest kui jätkab tubaka ja nikotiini tarvitamise ning inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustööga. Samuti tegeletakse eraldi teenuse raames narkomaania- ja narkootikumidealase 323 teadlikkuse tõstmisega ühiskonnas tervikuna ja riskirühmades ning jätkatakse narkomaania ravi-, rehabilitatsiooni- ja järelteenuste ning kahjude vähendamise ja nõustamisteenuse pakkumisega. Uimastite tarvitamise ennetamise ja vähendamise tegevuses 5,4 mln eurot on kajastatud Tervise Arengu Instituudi ja TEHIKu kulud. Tubakaseaduse muutmise kuludeks eraldati Terviseametile lisavahendeid 0,09 mln eurot aastas. Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kuludeks eraldati Tervise Arengu Instituudile lisavahendeid 0,4 mln eurot aastas. Programmi tegevuse nimetus: Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) Programmi tegevuse eesmärk: Nakkushaiguste leviku vähendamine, keskendudes teatud nakkushaigustest teadlikkuse suurendamisele, nende leviku ennetamisele ja ravi kättesaadavuse parandamisele. Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatav tulemus on, et inimeste teadlikkus nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest on suurenenud, oskused nakkushaiguste tõkestamiseks kasutatavaid meetmeid rakendada on paranenud. Tervisevaldkonnal on ülevaade nakkushaiguste levikust ning valdkond, sh tervishoiuasutused, on valmis puhanguteks ja epideemiateks. Elanikkonna ja tervishoiutöötajate teadlikkus ravimite, eriti antibiootikumide ebaõigest kasutamisest on suurenenud ning antimikroobse resistentsuse levik Eestis on ära hoitud. Oodatava tulemuse saavutamiseks jätkab Sotsiaalministeerium HIV tegevuskava 2017-2025 elluviimist ning algatab arutelud uue HIV tegevuskava koostamiseks. Tervise Arengu Instituut tegeleb HIV ennetamise, ravi ja mõjude vähendamisega ning tuberkuloosi ennetamise ja raviga. Nakkushaiguste leviku tõkestamise tegevuse eelarves 7,0 mln eurot on kajastatud Tervise Arengu Instituudi ja TEHIKu kulud. Suurima eelarvega teenus on HIV ennetamine, ravi ja mõjude vähendamine 6,9 mln eurot. Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kuludeks eraldati Tervise Arengu Instituudile lisavahendeid 0,9 mln eurot aastas. Inimkeskse tervishoiu programm Programmi eesmärk: Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadav. Asutused, kes viivad programmi ellu: Sotsiaalministeerium (SOM), Tervisekassa, Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Ravimiamet (RA), Sotsiaalkindlustusamet (SKA) Programmi tegevuse nimetus: Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tõenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ja tasandeid kaasava inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamise poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus ja rahulolu tervishoiuteenustega. Luuakse eeldused tervisesüsteemi 324 tõenduspõhiseks arendamiseks ning koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tervisepoliitikat puudutavas, aga ka huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamise tegevuse eelarves 3,5 mln eurot on kajastatud Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud. Programmi tegevuse nimetus: Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse. Programmi tegevuse eesmärk: Inimeste terviseharituse parandamine ning kogukondade toetamine ja kaasamine aktiivsete partneritena inimkeskse tervisesüsteemi arendamisel. Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatav tulemus on, et suureneb inimeste terviseharitus tõenduspõhiste tervislike valikute tegemisel ja keskkonnast tulenevate riskide suhtes. Inimesed oskavad teha ja teevad informeeritud otsuseid enda tervise hoidmiseks ja ravi järjepidevuse tagamiseks ning on aktiivsed partnerid tervisega seotud otsustusprotsessides. Kogukonnad ja patsientide esindusorganisatsioonid toetavad ja aitavad aktiivselt kaasa inimkeskse tervisesüsteemi arendamisele ja tõenduspõhiste tervisevalikute tegemise suurendamisele. Tugevate esindusorganisatsioonide abil on patsientide põhiõigused ja huvid kaitstud. Tegevuse eelarves 46,2 mln eurot on Sotsiaalministeeriumi kulud. Tegevusega rahastatakse SA Viljandi Haigla (TERVIKUMi) ehitamist, mille peamine rahastus on taaste- ja vastupidavusrahastusest (RRF). 2024. aastal on RRFi toetus Viljandi TERVIKUMi ehitamiseks 31,3 mln eurot, sellele lisandub täiendavalt riigieelarvelistest vahenditest mitteabikõlblikuks käibemaksuks 14,9 mln eurot. Tegevuse eelarve väheneb võrreldes 2023. aastaga 2,1 mln eurot, kuna välistoetustest rahastatavad tervisekeskuste eelarve mahud vähenevad. Programmi tegevuse nimetus: Personali võimekus, juhtimine ja vastutus Programmi tegevuse eesmärk: Tervishoiusektori töötajate võimekuse kasvatamine ning juhtimise ja vastutuse tugevdamine Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatav tulemus on, et tervishoius töötavad motiveeritud ja kompetentsed töötajad, kelle väljaõpe vastab elanikkonna ja tervishoiusüsteemi vajadustele. Vajaliku inimressursi planeerimine põhineb tõenduspõhisusel, mille tulemusena on tervishoiutöötajate ja teiste vajalike spetsialistide juurdekasv tagatud. Tegevuse alt rahastatakse eriarstide ja õdede lähtetoetus, tervishoiutöötajate koolitus nende tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi, residentuurikulud, tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamine ning psühholoogide kutseaasta. 2024. aasta 1. juulist hakkab kehtima õdede lähtetoetus, mille eesmärgiks on motiveerida tervishoiusüsteemist eemal olnud õdesid asuma tööle nendes Eesti piirkondades, kus töötajate leidmine on osutunud keeruliseks. Lähtetoetust makstakse õdedele, kes on kantud tervishoiutöötajate registrisse, kuid 325 ei tööta tervishoius, ning kes asuvad tööle esmatasandi tervishoidu või haiglasse väljaspool Tallinna või Tartut ehk tõmbekeskuseid. Õdedele makstakse ühekordset lähtetoetust kahekordses määras, milleks on 30 000 eurot. Tegevuse eelarves 7,6 mln eurot on kajastatud Terviseameti, TEHIKu ja Sotsiaalministeeriumi kulud. Suurema eelarvega teenused on residentuurikulude rahastamine ja psühholoogide kutseaasta rahastamine. Psühholoogide kutseaasta rahastamiseks suunatakse lisavahendeid summas 0,2 mln eurot aastas. Terviseametile suunatakse 2024. aastaks täiendavaid vahendeid õdede lähtetoetuseks 1,21 mln eurot. Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kuludeks eraldatakse Sotsiaalministeeriumile lisavahendeid 0,8 mln eurot aastas. Programmi tegevuse nimetus: Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Tervishoiuteenustele tervikliku lähenemise kujundamine olenemata nende kuuluvusest avalikku või erasektorisse, koostöös teiste sektoritega. Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatav tulemus on, et tervishoiusüsteem tagab teenustele tervikliku lähenemise, mis hõlmab nii tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi järjepidevust, integreeritud ravi ning teenusepakkumise korraldust tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöös kui ka teenuseosutajate, asutuste ja süsteemide koordineerimist, olenemata nende kuuluvusest avalikku või erasektorisse. Teenuste arendamisel ja osutamisel on keskmesse seatud inimene oma eripära, vajaduste ja võimalustega. Tegevuse alla kuulub kroonilise vaimse tervise probleemidega (eelkõige psühhiaatrilisel ambulatoorsel sundravil olevate) inimeste valdkondadeülene (tervis, hoolekanne ja õigus) integreeritud teenuse mudeli väljatöötamine ja rakendamine. Samuti rahastatakse tegevuse alt geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et tagada geenivaramu pidamine ja koeproovide säilitamine. Tegevuse alt kaasajastatakse Saare maakonnas asuv SA Kuressaare Haigla ja Ida-Virumaal asuv SA Narva Haigla. Eesmärk on rajada integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused, sh suurendada olemasolevate haiglahoonete energiatõhusust. Samuti hõlmab tegevus Terviseameti poolt kiirabiteenuse korraldamist ning tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamist. Tegevuse eelarves 11,4 mln eurot on Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja TEHIKu kulud, sh EL perioodi 2021-2027 struktuurivahenditest rahastatakse SA Kuressaare Haigla ja SA Narva Haigla kaasajastamist 2,6 mln euro ulatuses. Tegevuse eelarve vähenemine on seotud Euroopa Liidu struktuurifondide perioodi vaheldumisega, mistõttu on välisvahendist rahastavate projektide eelarve 44,4 mln euro ulatuses väiksem 2023. aastaga võrreldes. Vähenemine summas ligi 2 mln eurot on seotud peamiselt Sotsiaalministeeriumi jaTEHIKu üldkulude jaotuse muudatusega. Laste harvikhaiguste ravi rahastamiseks eraldatakse riigieelarvest alates 2024. aastast 5,0 miljonit eurot aastas taotlusvooru kaudu heategevusfondidele, et toetada harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud ravi (harvikravimite, tervishoiuteenuste ja toetavate teenuste kulude ning perede omaosaluse kulude toetamiseks). 326 Programmi tegevuse nimetus: Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus Programmi tegevuse eesmärk: Tervisesüsteemi kvaliteedi parandamine ja avatud patsiendiohutuse kultuuri väljaarendamine. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames soovitakse välja arendada avatud patsiendiohutuse kultuur, mis võimaldab tervishoiusüsteemis töötavatel inimestel süüdistamise asemel vigadest õppida ja seda paremaks muuta. Samuti on arendatud ja rakendatud süsteem tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks ja tõenduspõhiste kvaliteeti toetavate tegevuste jaoks. Tegevuse alla kuulub vastutuskindlustuse süsteemi rakendamine, millega alustatakse 2024. aasta juulist. Samuti rahastatakse Terviseameti korraldatavat nakkushaiguste diagnostika referentteenuse osutamist, mis sisaldab haigustekitajate tüvede määramist, nende kogumist ja säilitamist, vajaduse korral kinnitava diagnostika tegemist, ning muude nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) sätestatud referentslabori ülesannete täitmist. Tegevuse alla kuulub müokardiiniinfarktiregistri pidamise rahastamine, terviseinfo andmevaramu platvormi loomine, HIV ravi andmekogu tegevuse toetamine. Lisaks haldab ja peab Terviseamet järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse üle ning juhib tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemise teenust, mis hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle arvepidamist (sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel). Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutuse tegevuse eelarve 2,8 mln eurot on seotud Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja TEHIKu kuludega. Tegevuse eelarvemahu kasv 1,1 mln eurot võrreldes 2023. aastaga on seotud TEHIKu kulude kasvuga 0,3 mln eurot; tervisekaitseteenuste mahu suurenemisega majandamistegevuse arvelt 0,3 mln eurot, tervishoiutöötajate kollektiivlepingu lisavahenditega 0,03 mln eurot ning Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi üldkulude jaotuste muudatustega. Programmi tegevuse nimetus: Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine. Programmi tegevuse eesmärk: Tervise ebavõrdsuse vähendamine, ravikindlustuse kaudu pakutavate tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine ning inimeste ja leibkondade kaitsmine vaesusesse sattumise eest, arvestades nende vajadusi. Tegevuste kirjeldus Tegevuse oodatav tulemus on, et ebavõrdsust tervises mõjutavate tegurite (tervisekäitumine, tervishoiuteenuste kättesaadavus, ravikindlustuskaitse puudumine või selle katkendlikkus, sotsiaal- demograafilised ja keskkonnast tulenevad tegurid) mõju vähendamise tulemusena on Eesti elanike tervise ebavõrdsus vähenemas. Väheneb selliste elanike osakaal, kes tervishoiukulude tõttu on sattunud või sattumas finantsriski. Tegevuse eelarvemahult suurim teenus on ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste täitmine. Sotsiaalministeerium on volitanud Maksu- ja Tolliametit üle kandma Tervisekassale sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ning Sotsiaalkindlustusametit mittetöötavate pensionäride eest eraldisena. Vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, 327 rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele teeb Sotsiaalkindlustusamet oma eelarvest Tervisekassale igakuise eraldise Sotsiaalkindlustusameti andmete alusel mittetöötavatele vanadus- ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Teenuse peamine eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast sotsiaalmaksust ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Olulisemad muudatused Tervisekassa eelarves: • 2024. aasta 1. juulist jõustuvad seadusemuudatused, millega hakatakse vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamist (sh ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muud, mis on seotud tervishoiuteenuste osutamisega) rahastama Tervisekassa kaudu. Muudatus laieneb ka kinnipidamiskohtadele (Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev väljasaatmiskeskus ja rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamiskeskus). II poolaasta kuludeks on planeeritud 2,4 mln eurot, katteallikaks on Justiitsministeeriumi valitsemisalas sama teemaliste kulude vähendamine. • 2024. aastal tõstetakse täiskasvanute hambaravihüvitisi 20 eurot võrreldes täna kehtivate määradega – kõigil täiskasvanutel 40 eurolt 60 eurole ja kõrgema hüvitise õigusega ravikindlustatutel 85 eurolt 105 eurole. Lisaks kaotatakse 15% omaosaluse kohustus majanduslikult haavatavamate ravikindlustatute sihtrühmas (töötud, toimetulekutoetuse saajad, eakad, rasedad jne), kellel on õigus saada hüvitist kõrgemas määras. Täiskasvanute hambaravihüvitise piirmäära ja omaosaluse määra muutmiseks on 2024. aastaks Tervisekassa eelarves ette nähtud 15,4 mln eurot lisavahendeid (katteallikas sotsiaalmaksu laekumise ravikindlustuse osa), 2023 aasta täiskasvanute hambaravihüvitiste eelarve oli 22,8 mln eurot. • Lapsevanematele laiendatakse laste põetamiseks hüvitatavat kuni 60 kalendripäeva kestvat hooldushüvitist kõikidele rasketele terviseseisunditele. Varem hüvitati kuni 60 kalendripäeva vaid onkoloogiliste diagnooside puhul ning teiste diagnooside puhul kuni 14 kalendripäeva. • Haiguslehel olijal võimaldatakse pärast kahte kuud (60 päeva) töötada terviseseisundiga kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Haiguslehe ajal töötamise korral maksab tööandja töötajale vähemalt 50% senisest töötasust ja Tervisekassa hüvitab ülejäänud osa 100%-st töötasust. Kui haiguslehe ajal töötamine pole võimalik, siis maksab Tervisekassa inimesele haigushüvitist 70% töötasust. Ka rasedale hakkab kehtima samadel tingimustel palgavahe hüvitise arvutamise skeem. Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitatakse alates 1. juulist 2024 haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. Ravikindlustuse seaduses sätestatakse haigus- ja hooldushüvitise suuruse arvutamiseks kaks võimalust (kas lähtuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või talle vanemapuhkuse vältel makstud vanemahüvitise suurusest) ning hüvitist makstakse Tervisekassa poolt lapsevanema jaoks soodsama variandi alusel. Muudatus annab väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ning võimaldab neil paremini ühitada töö- ja pereelu. Hooldus- ja haigushüvitisteks on 2024. aastaks täiendavalt eelarves ette nähtud 2,54 mln eurot, sh rakendamisega kaasnev IKT kulu Tervisekassale on 0,04 mln eurot. TEHIKu arendus 0,25 mln eurot on kajastatud investeeringute peatükis. Programmi tegevuse eelarve 2 378,3 mln eurot (kasv võrreldes 2023. a 159,6 mln eurot) on seotud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIKuga. Suurem osa eelarvest on seotud Ravikindlustuse seadusest ja Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste 328 tagamisega. Sotsiaalmaksust laekuvad ravikindlustuse vahendid Tervisekassale on summas 1 951,2 mln eurot (kasv 2023. a võrreldes 139,6 mln eurot), eraldis mittetöötavate pensionäride eest on 288,8 mln eurot (kasv 31,2 mln eurot). 123,1 mln eurot (2023. a võrreldes vähenemine 7,9 mln eurot) on Tervisekassale tegevustoetuseks, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus ning kompenseerida sotsiaalmaksutulu langust ulatuses, mida Tervisekassa ei saa oma eelmiste perioodide jaotamata tulemist ise katta. Täiendavalt on 2024. aastaks Tervisekassale eraldatud 2,4 mln eurot vanglameditsiini teenuse pakkumiseks ning 2,29 mln eurot hooldus- ja haigushüvitisteks. 2024. aastaks on otsustatud RES 2023-2026 protsessis suunata 2,5 mln eurot tervishoiuteenuseosutajate kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi rakendamiseks. Alates aastast 2023 on 0,5 mln eurot aastas suunatud vaktsiinikindlustuse tagamiseks. Tegevuse kulude suurenemine ligi 2 mln eurot võrreldes 2023. aastaga tuleb TEHIKu kulude (sh amortisatsioon) suurenemisest, 1,8 mln euroga on tegevuse eelarvet Sotsiaalministeeriumis suurendanud töövõimetuse ennetuse välisprojekt. Tegevuse kulud vähenevad 14,4 mln euro võrra 2023. aasta ühekordse kuluna planeeritud vahendite võrra Tervisekassale Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katmiseks. Programmi tegevuse nimetus: Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Tegevuste kirjeldus Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et tagada kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ja mõistlik kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Vajaduse korral kaasajastatakse ravimite (sh verepreparaatide), meditsiiniseadmete ja meditsiinikiiritusega seotud õigusakte. Lisaks eespool nimetatule hõlmab teenus huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteluprotsessi. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamise tegevuse eelarve on 0,9 mln eurot seotud Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kuludega. Programmi tegevuse nimetus: Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus. Programmi tegevuse eesmärk: Inimestele ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine. Tegevuste kirjeldus Tegevuse alla on koondatud mitmed Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ja Terviseameti korraldatavad teenused. Eelarvemahult suurimad neist on ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine, mille eesmärk on tagada Eestis müüdavate ja käideldavate ravimite kontrollimine ning ravimialase teabe edastamine, mille raames vahendab Ravimiamet asjakohast ravimialast teavet kõikidele huvipooltele ravimite ratsionaalse kasutamise edendamiseks (teabenõuded, ajakirjandus, meedia) ning teeb koostööd teiste ravimiametitega, et kaasajastatud ja tõene teave jõuaks sihtrühmadeni. Tegevus hõlmab ka Ravimiameti poolt ravimitega seotud tegevuste inspekteerimist, ravimitega seotud teatiste esitamist, 329 ravimitega seotud aruannete esitamist ja analüüside tellimist, ravimite kvaliteedi laboratoorset hindamist ning ravimitega seotud õigusalast nõustamist. Samuti rahastatakse selle tegevuse alt apteekrite lähtetoetust, immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamise korraldamist, veredoonorluse propageerimist, meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimist ja, ohutusvalvsust, meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamise, meditsiiniseadme uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamist. Tegevuse eelarve 9,5 mln eurot on seotud Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Ravimiameti ja TEHIKuga. Teenustest suurema kuluga on ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine 5,2 mln eurot. Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu kulude katteks eraldati lisavahendeid Ravimiametile ja Sotsiaalministeeriumile kokku 0,1 mln eurot aastas. Põhiline kasv võrreldes 2023. aastaga võrreldes 1,4 mln eurot on seotud Ravimiameti majandustegevusest laekuvatest tuludest tehtavate tegevuste kasvuga. Programmi tegevuse nimetus: Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) Programmi tegevuse eesmärk: Teadlikkuse suurendamine nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest, elanikkonna vaktsineeritusega hõlmatuse suurendamine ning antimikroobse resistentsuse leviku riski vähendamine. Tegevuste kirjeldus Tegevuse raames korraldab Terviseamet nakkushaiguste seiret ja registri pidamist ning nakkushaiguste levikutrendide hindamist, täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi ja osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Ühtlasi tegeleb Terviseamet epideemiatõrje tegevuste ning immuniseerimiskava korraldamisega. Epideemiatõrje tegevuste korraldamise teenuse eesmärk on vähendada elukeskkonnast tulenevaid terviseriske ning tõkestada nakkushaiguste levikut õigeaegsete tõrjemeetmete rakendamise ja elanike nõustamisega. Immuniseerimiskava korraldamise teenuse eesmärk on tagada riiklikus immuniseerimiskavas ettenähtud immuniseerimisega hõlmatuse näitajad kõikides maakondades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud tasemel. Muu hulgas korraldab Terviseamet antimikroobse resistentsuse seiret, tegeleb levikutrendide määramise ja hindamisega ning sihtrühmade teavitamisega mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest. Nakkushaiguste leviku tõkestamise tegevuse eelarves 2,7 mln eurot on kajastatud Terviseameti ja TEHIKu kulud. Eelarve vähenemine 1,4 mln euro ulatuses on seotud viimased 2 aastat ühekordselt juurde antud vahenditega, et tagada nakkushaiguste leviku tõkestamisega seotud ülesannete elluviimist. 330  3.17.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 93. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Muu kokku Muud toetused 5% 7% Sotsiaaltoetused Edasiantavad maksud 54% 34% Tabel 103. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -6 851 698 -7 464 966 -7 216 208 340 661 -3% Tööjõukulud -181 675 -127 786 -152 260 -24 474 19% Majandamiskulud -230 072 -129 802 -140 628 -10 825 8% Muud tegevuskulud -2 994 -500 0 500 -100% Sotsiaaltoetused -3 059 620 -3 935 849 -3 939 757 -3 908 0% Investeeringutoetused -18 273 -91 928 -35 420 56 508 -61% Muud toetused -996 131 -746 598 -484 617 261 981 -35% Edasiantavad maksud -2 343 276 -2 421 024 -2 449 196 -28 172 1% Põhivara amortisatsioon -6 660 -5 220 -7 027 -1 807 35% Käibemaks -12 996 -6 259 -7 304 -1 045 17% Tööjõukulude all kajastatakse nii asutuste tööjõukulud, kui ka riiklikud vanaduspensionid rahvapensionideks, eripensionid (riigikontrolli pensionide, õiguskantsleri ametipensionide, riigikohtunike pensionide, prokuröride pensionisuurenduste, kohtunike pensionide, kaitseväelaste pensionide, politseinike ja piirivalvurite pensionide, parlamendiliikmete pensionide) ning kogumispensionide väljamaksed. Eelpool nimetatud eelarve suurenemine on võrreldes 2023. aastaga 24,2 mln eurot. Ülejäänud kasv on seotud TEHIKU tegevuskulude suurendamisega- Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt anti varem IKT vajaku kompenseerimiseks sihtotstarbelisse reservi planeeritud summad 3,4 mln eurot aastas asutuse baaseelarvesse. Majandamiskulude all on kajastatud lisaks asutuste majandamiskuludele ka ostetavad teenused. Kasv on seotud peamiselt ostetavate teenuste mahtude suurenemisega, sh ca 5 mln eurot erihoolekandeteenuste, ca 3 mln eurot erivajadustega laste rehabilitatsiooni teenuse ning ca 2 mln eurot abivahendite teenuse mahu kasv. 331 Valitsemisala suuremad kulud on sotsiaaltoetused, mis võrreldes 2023. aastaga on kasvanud 3 907,7 mln eurot, seda tulenevalt nii sihtgruppide muudatustest kui ka toetuste määrade tõusust. Sotsiaaltoetuste detailsem info on välja toodud lisas 2. Edasiantavates maksudes on kajastatud Tervisekassale ravikindlustusmaksu laekumise vahendid ning Sotsiaalkindlustusametile riikliku vanaduspensioni kogumis osa. Kulude kasv on kajastatud vastavalt Rahandusministeeriumi majandusprognoosile. Investeeringutoetuste ja muude toetuste vähenemine on seotud välisvahenditest rahastatavate projektide lõppemisega. Riigieelarveliste muude toetuste kohta on detailsem info lisas 18 (liikmemaksud) ning lisas 3. Amortisatsioon suureneb 35% peamiseks IKT arendustega seotud põhivara arvelt. Käibemaksu kasv on seotud tegevuskulude kasvuga ning 2% maksumäära tõusuga. 3.17.4 Investeeringud Valitsemisala investeeringud on suunatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamisse tagamaks valitsemisalas makstavate toetuste, pensionite jms õige ja õigeaegsed väljamaksed ning valitsemisala tööks vajalike süsteemide korrasoleku. Tabel 104. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Investeeringud kokku -18 373 -9 662 -11 375 -1 713 18% Inventar -45 0 0 0 0% IT investeeringud -13 345 -7 980 -9 305 -1 325 17% Masinad ja seadmed -1 222 -515 -100 415 -81% Muud investeeringud -21 0 0 0 0% Kinnisvara -737 0 0 0 0% Käibemaks -3 003 -1 167 -1 970 -803 69% Sotsiaalministeerium prognoosib investeeringuid 2024. aastal peamiselt IKT investeeringuteks. IKT investeeringud on kavandatud sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri- STAR teenuste ning sotsiaalkaitse andmekogu SKAIS teenuste (sh koalitsioonileppest ja õigusaktidest tulenevatest) muudatusteks, tervise valdkonna infosüsteemide väikearendusteks ning infosüsteemide andmemahtude tagamiseks. Välistoetustest kavandatakse peamiselt tööelu infosüsteemi TEIS arendusi (teenus on üle antud MKMi, kuid arenduste läbiviimist jätkab TEHIK), STAR, SKAIS, keskkonnatervise infosüsteemi, nakkushaiguste registri ning meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu arendusi. Lisaks on majandamistegevusest laekuvate vahendite arvelt planeeritud uue põlvkonna tervise infosüsteemi teenuste arendused. Eelarve kasvab võrreldes eelmise aastaga uuteks arendusteks antud lisarahade võrra. Lisaks on majandamistegevusest laekuvate vahendite arvelt planeeritud laborite masinate ja seadmete soetamiseks Terviseametil 0,1 mln eurot. Tööelu infosüsteemi arendusi teeb jätkuvalt TEHIK, kuigi tegevus on üle antud MKM-ile. 332  3.18 Välisministeeriumi valitsemisala Välisministeeriumi valitsemisala tegevuste eesmärk on Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil; Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. Selleks Välisministeerium: • teeb ettepanekuid riigi välispoliitika kavandamiseks; • lahendab välislepingutega seotud küsimusi; • edendab ja kaitseb Eesti välismajandushuve Euroopa Liidus ja teistes rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides ning pakub majandusdiplomaatilist tuge Eesti ettevõtjatele k.a läbi aukonsulite töö; • tagab Eesti seisukohtade kaitsmise Euroopa Liidu üldasjade nõukogus ja välisasjade nõukogus ning Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitees; • korraldab Eesti esindamist Euroopa Inimõiguste Kohtus, Euroopa Liidu Kohtus, Euroopa Vabakaubandusühenduse Kohtus ja teistes vaidluste lahendamise rahvusvahelistes institutsioonides; • korraldab Eesti suhtlemist välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; • teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid rakendada rahvusvahelisi sanktsioone ning koostab vajalikud eelnõud; • koordineerib rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalemist; • korraldab sise- ja välisprotokolli riiklike tähtpäevade tähistamisel ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimisel ja kõrgete külaliste vastuvõtmisel; • kaitseb Eesti riigi ja kodanike huve välisriikides ning kaasab üleilmseid eesti kogukondi; • kujundab Eesti arengukoostöö ja humanitaarabipoliitikat ning suunab selle rakendamist; • tagab Eesti huvide kaitse tehnoloogiliste, digitaalsete, küberkaitse, kliima ja energia küsimuste üle peetavates rahvusvahelistes aruteludes, toetab Eesti digi- ja küberkaitse lahenduste arengut ning toimepidevust; • tutvustab Eestit ning koostab asjaomaste õigusaktide eelnõusid; • osutab konsulaarabi ja –teenuseid. Valitsemisalas on 2024. aastal lisaks ministeeriumile 47 välisesindust ning 22.09.2023 seisuga on aktiivses teenistuses olevate teenistujate arv taandatuna täistööajale 674. Välisministeeriumi haldusalasse kuulub alates 2021. aastast ka sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV), mis on Eesti arengukoostöö kompetentsikeskus ning viib ellu arengukoostöö ja humanitaarabi projekte. 3.18.1 Tulud Riigilõivude laekumise prognoosi tõttu väheneb koondina tulude maht ca 0,2 mln euro võrra, olenemata olukorrast, kus taaste- ja vastupidavusrahastu kasvu tõttu suureneb välistulude maht ca 0,8 mln euro võrra. 333 Joonis 94. Välisministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, % Tulud põhivara ja varude müügist Riigilõivud 2% 15% Saadud toetused 83% Tabel 105. Välisministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Tulud kokku 7 722 13 705 13 497 -208 -2% Saadud toetused 1 368 10 462 11 254 792 8% Riigilõivud 1 900 3 000 2 000 -1 000 -33% Tulud majandustegevusest 19 0 0 0 0% Tulud põhivara ja varude müügist 4 326 243 243 0 0% Trahvid ja muud varalised karistused 3 0 0 0 0% Muud tulud 2 0 0 0 0% Intressi- ja omanikutulud 104 0 0 0 0% Saadud toetused Saadud toetuste all kajastub Välisministeeriumile Taaste- ja vastupidavusrahastust (edaspidi RRF) laekuv välistoetus. RRFi vahenditest finantseeritakse ettevõtete konkurentsivõime toetamist välisturgudel läbi äridiplomaatia reformi, mille raames luuakse riigi- ja regionaalstrateegiad (tulude prognoos ca 4,8 mln eurot) ja innovaatilised ettevõtluskeskused (tulude prognoos ca 3,2 mln eurot) ning viiakse läbi globaalsed e- ekspordi löögirühmad ja korraldatakse virtuaallavad (tulude prognoos ca 3,3 mln eurot). 334 Riigilõivud Riigilõivude laekumisi kavandatakse viisataotlustega seotud toimingute ning muude konsulaarteenustega seotud toimingute eest. 2024. aastal on planeeritud riigilõivude tuluks 2 mln eurot. Riigilõivude prognoos on võrreldes 2023. aastaga 1/3 võrra tagasihoidlikum, sest kuigi maailm väljub COVID- 19 pandeemiast, on välispoliitiline olukord pingestunud ning sellest tekkinud ebamäärasus tulevikku vaatavalt jätkuvalt keskmisest kõrgem. Tulu põhivarade müügist Välisministeeriumile kehtestatakse 2024. aasta riigieelarve seadusega tulude laekumise korralduse erisus, millega võimaldatakse ministeeriumil välisesinduse kasutuses olnud põhivara müügist ja Eestis välisriigile selle diplomaatilise esinduse tarbeks müüdud põhivara eest laekunud vahenditest soetada välisesindusele põhivara. Välisministeeriumi valitsemisala eelarvesse on sarnaselt 2023. aastaga prognoositud 2024. aastaks Kiievis asuva kinnisvara müügist laekuvad tulud (243 000 eurot), mis tulenevalt Ukrainas aset leidvast olukorrast ei ole realiseerunud. Vahendid suunatakse sihtotstarbeliselt välisesinduste ehitusinvesteeringutesse. 3.18.2 Kulud tegevuspõhises vaates Välispoliitika tulemusvaldkonna kulud on suunatud Eesti riigi julgeoleku tagamisele ja samameelsete riikidega suhete tugevdamisele, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamisele, heaolu kasvu tagamisele ning eestlaskonna huvide kaitse edendamisele välispoliitika ja välissuhtluse kaudu. 335 3.18.2.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika Joonis 95. Välispoliitika tulemusvaldkond ja selle maht Välispoliitika tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kindlaks määratud Eesti välispoliitika arengukavas aastani 2030. Tulemusvaldkonna eesmärk: • Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; • heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil; • Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. Joonis 96. Välispoliitika tulemusvaldkonna mõõdikud 336 Tabel 106. Välisministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm strateegiadokumendid* Välispoliitika Välispoliitika ja Välispoliitika arengukava 2030 arengukoostöö programm *Võrreldes eelmise perioodiga planeerimistasandites muutusi ei toimunud. 3.18.2.1.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika kulude jaotus välispoliitika ja arengukoostöö programmi ja programmi tegevuste lõikes Tabel 107. Tulemusvaldkond Välispoliitika eelarve välispoliitika ja arengukoostöö programmi ja programmi tegevuste lõikes ja selle dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Välispoliitika -93 931 -120 223 -127 524 -7 302 6% Välispoliitika ja arengukoostöö programm 0 -120 223 -127 524 -7 302 6% Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine 0 -27 434 -29 741 -2 307 8% Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes 0 -21 182 -22 353 -1 171 6% teemades Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja 0 -19 880 -20 117 -238 1% strateegilise kauba küsimuste lahendamine Eesti välismajandushuvide edendamine ja 0 -22 064 -22 601 -537 2% kaitse Arengukoostöö ja humanitaarabi 0 -29 663 -32 713 -3 050 10% koordineerimine 3.18.2.1.2 Tulemusvaldkond Välispoliitika programm ja programmi tegevused Välispoliitika ja arengukoostöö programm Programmi eesmärk: Edendada Eesti huvide kaitset ning kestliku arengu eesmärkide saavutamist välispoliitika ja välissuhtluse kaudu. Asutused, kes viivad programmi ellu: Välisministeerium koos Eesti Vabariigi välisesinduste ja Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusega (ESTDEV). Välispoliitika ja arengukoostöö programmi viiakse ellu läbi viie tegevuse: (1) Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine, (2) Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades, (3) juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahendamine, (4) Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse, (5) arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine. Programmi tegevus: Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine Programmi tegevuse eesmärk: Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsuse toetamine. Tagada rahvusvaheliste suhete stabiilsus toimivate kahe- ja mitmepoolsete suhete ning regionaalsete koostöövormide toel. Tegevuste kirjeldus 337 Eesti välispoliitika eesmärkideks ja huvideks on reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorra säilimine ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse, mis eeldab Eesti välisteenistuselt võimekust juhtida otsustavalt tähelepanu rahvusvahelise õiguse rikkumistele ja rikkumise toimepanija vastutusele. Oluline on hoida NATO valmidust oma liitlasi vajaduse korral sõjaliselt kaitsta ja toetada ning arendada edasi Euroopa koostöiseid julgeolekustruktuure, mille tagatiseks on Euro-Atlandi senise tugeva koostöö ja väärtusruumi elujõulisuse hoidmine ja edendamine ning jagatud väärtustel põhinev EL-i ja NATO võimalikult suur sisemine ühtsus. Programmi tegevuse „Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine“ eesmärke viiakse ellu nelja teenusega: • Eesti välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine, transatlantilised suhted; • koostöö Euroopa riikidega ning EL üldasjad; • koostöö ja laiem rahvusvaheline poliitika Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikidega; • koostöö Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Aafrika ja Lähis-Ida riikidega ning seotud regionaalsete organisatsioonidega. Eesti välis- ja julgeolekupoliitika kujundamise, transatlantiliste suhete teenuse sihiks on kindlustada, et NATO kollektiivkaitse mehhanismid ja allianssi sõjaline kohalolu idatiival kindlustaksid piisava heidutuse, et tagada Eesti ning laiemalt kogu Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku kindlustatus ja jagamatus. Tegevuste tasandil on fookus NATO-l ja Euroopa Liidu kaitsekoostööl. Tegevustega toetatakse NATO avatud uste poliitikat ning NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustruktuuride integreeritud ja mittedubleerivat teineteist täiendavat arengut. Kahepoolses koostöös on kesksel kohal koostöö Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Põhja-Balti riikide ja Poolaga. Teenusega toetatakse asjaomaste strateegiate koostamist ja uuendamist ning koostööd mõttekodade ja ülikoolidega. Soodustatakse julgeoleku teemal suure välispoliitilise kaaluga ürituste toimumist Eestis ning Eesti riigijuhtide ja -ametnike visiite valdkonna kaalukatele rahvusvahelistele üritustele. Koostöö Euroopa riikidega ning EL-i üldasjade teenuse sihiks on Euroopa riikidega koostöö edendamine nii kahepoolselt kui ka regionaalsetes formaatides ja Euroopa Liidus. Teenusega tagatakse täiendavalt EL-i teemade üldkoordinatsiooni välisministeeriumis ning Eesti seisukohtade kujundamine EL-i üldasjades, sh laienemispoliitikas, ja EL-i suhete kohta teiste Euroopa riikidega sh Ühendkuningriik, Türgi ja Euroopa majanduspiirkonna riigid. Kahepoolse koostöö arendamisel on fookuses eriti Ühendkuningriik, Saksamaa, Prantsusmaa, Põhjala-Balti riigid ja Poola. Mitmepoolses koostöös on olulised 3B, NB8 ja teised Läänemere koostöö regionaalsed formaadid. EL-i laienemispoliitika kujundamise fookuses on Lääne-Balkani regioon, samuti Ukraina, Moldova ja Gruusia ning Türgi-ELi koostöösuhted. Soodustatakse suure välispoliitilise kaaluga visiitide toimumist Eestisse ning Eesti riigijuhtide visiite Euroopa riikidesse. Samuti aidatakse kaasa kõrgemate ametnike tasandil konsultatsioonide pidamisele eri valdkondades, Euroopa osakonna poolt eriti kahepoolsetes ja EL-i küsimustes. Teenus toetab Eestis toimuvaid kaalukaid rahvusvahelisi diplomaatilisi üritusi ning eestlaste kandideerimist rahvusvaheliste organisatsioonide võtmepositsioonidele ja juba seal töötavate eestlaste senisest suuremat kaasamist (tegevusfookus ennekõike EL institutsioonidel). Teenusega toetatakse ka asjaomaste strateegiate koostamist ja uuendamist. Koostöö ja laiem rahvusvaheline poliitika Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikidega teenuse sihiks on rahvusvahelise koostöö edendamine Ida-Euroopa ja Kesk-Aasa riikidega. Idapartnerlusriikidega tehtava koostöö eesmärgiks on edendada nende riikide demokraatia ja hea valitsemistava edendamist, majanduskoostööd EL-iga, energiajulgeolekut ning inimeste vahelisi kontakte. 338 Tegevuste fookuses on nii kahepoolne koostöö Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikidega kui ka nimetatud riikide suunal Eesti välispoliitika kujundamine ja teostamine asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides (ennekõike EL ja NATO). Sellega toetatakse kaitsekoostööd NATO-s ja EL-is ning EL-i ÜVJP ja naabruspoliitika elluviimist. Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikide suunalise välispoliitika kujundamisel on tähtis koostöö Suurbritannia, USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Põhja-Balti regiooni riikide ja Poolaga. Piirkonnaga seotud poliitikat toetab ka Eesti tegevus OSCE-s ning B3 ja NB8 regionaalsetes formaatides. Ida-Euroopa ja Kesk- Aasia riigid on prioriteetsed koostööpartnerid Hiinale, mis tähtsustab nende riikide rolli Eesti sidusa Hiina- suunalise välispoliitika kujundamisel. Teenusega toetatakse asjaomaste strateegiate koostamist ja uuendamist ning koostööd mõttekodade ja ülikoolidega. Soodustatakse Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikidest suure välispoliitilise kaaluga visiitide toimumist Eestisse ning Eesti riigijuhtide ja -ametnike visiite piirkonda. Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Aafrika ja Lähis-Ida riikidega ning seotud regionaalsete organisatsioonide koostöö teenuse sihiks on rahvusvahelise koostöö edendamine Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Aafrika ja Lähis-Ida riikidega. Tegevustega edendatakse Eesti koostööd nende regioonide tähtsamate organisatsioonidega (nt ASEAN, ASEM, ASEF, Araabia Liiga, Aafrika Liit, neljapoolne julgeolekudialoog) ning EL-i lõunanaabruspoliitika ja regionaalsete välis-strateegiate elluviimist (nt EL-i strateegia koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas). Riikidest on fookus Hiinal, Jaapanil, Austraalial, Lõuna-Koreal, Indial, Israelil, Araabia Ühendemiraatidel, Singapuril, Egiptusel ja Keenial. Toetatakse Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida suunal välispoliitika kujundamist ja elluviimist EL-is ja NATO-s ning kahepoolses koostöös Atlandi-ülese koostöö võtmepartneritega (USA, Kanada ja Suurbritannia). EL-i lõunanaabruspoliitika ja Aafrika riikidega tehtava koostöö kujundamisel on kaalukas roll koostööl Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Hispaaniaga. Head koostöösuhted Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida riikidega toetavad Eesti välismajanduse huvisid (ligipääs uutele kasvavatele turgudele, investeeringute kaitse tagamine, turismi edendamine) ning aitavad tugevdada valdkondlikku koostööd (energiajulgeolek, ühenduvus, digitemaatika, küberjulgeolek ning Eesti panus arengukoostöösse). Soodustatakse piirkonna riikidest suure välispoliitilise kaaluga visiitide toimumist Eestisse ning Eesti riigijuhtide ja -ametnike visiite teenusega hõlmatud regiooni. Toetatakse Eesti välisteenistuse Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Aafrika ja Lähis-Ida riikidega seotud teadmuse korrastamist ja edendamist läbi asjaomaste strateegiate uuendamise ja koostamise ning läbi koostöö mõttekodade ja ülikoolidega. Programmi tegevus: Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades Programmi tegevuse eesmärk: Eesti välispoliitiliste huvide edendamine peamistes valdkondlikes arengutes, mis mõjutavad pikaajaliselt nii Eesti kui laiemalt Euro-Atlandi ala majanduslikku arengut ning reeglitepõhist demokraatiat ja inimõigusi austava maailmakorra elujõulisust. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse „Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades“ eesmärke viiakse ellu nelja teenusega: • Eesti esindamine ÜRO-s ja teistes inimõiguste, demokraatia, terrorismi tõkestamise ja rändega seotud rahvusvahelistes organisatsioonides; • digi- ja küberdiplomaatia; • ühendatuse-, kliima- ja energeetikadiplomaatia; • eestlaskonna kaasamine välismaal ning kultuuri- ja kodanikudiplomaatia. 339 Eesti esindamine ÜRO-s ja teistes inimõiguste, demokraatia, terrorismi tõkestamise ja rändega seotud rahvusvahelistes organisatsioonides teenuse sihiks on Eesti välispoliitiliste seisukohtade väljatöötamine ja suhtlemise korraldamine ÜRO-s, OSCE-s ja Euroopa Nõukogus ning teistes valdkondlikes rahvusvahelistes organisatsioonides. Teenuse peafookuses on inimõiguste, demokraatia, terrorismi tõkestamise ja rändega seotud küsimused. Teenusega toetatakse inimõigusi ja demokraatiat austava reeglitel põhineva maailmakorra püsimist ning globaalset julgeolekut ja rahu. Oluliseks põhimõtteks on rahvusvaheliste organisatsioonide põhitegevusi võimestada diplomaatiliste kompetentsidega, kus Eesti on eestkõneleja, nt küberjulgeolek, e-riik, haridus, demokraatiale ja kodanikuühiskonnale suunatud reformide läbiviimise kogemus ning naiste ja laste õiguste kaitse. Digi- ja küberdiplomaatia teenuse sihiks on hoida Eesti kui suunanäitaja ja hinnatud partneri positsiooni küberjulgeoleku ja -diplomaatia teemadel maailmas. Digi- ja küberjulgeoleku teemade eestkõneleja staatuse abil võimestatakse ja toetatakse kõiki teisi Eesti välispoliitika tegevussuundi. Digi-ja küberdiplomaatia temaatika seostub läbivalt teiste välispoliitika tegevustega. See tähendab, et arendatakse ja tugevdatakse digikoostöö ja küberjulgeoleku algatusi nii kahepoolses koostöös kui ka EL-is, NATO-s, ÜRO-s, OSCE-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Digi- ja küberjulgeoleku tegevusi toetatakse NB8 ja B3 regionaalsetes formaatides ning valdkonnal on oluline roll Eesti võtmeliitlastega (Suurbritannia, USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja teised Põhja-Balti riigid) tehtavas kahepoolses koostöös. Eesti kõrge kompetents ja rahvusvaheline kogemus küberjulgeoleku küsimustes edendab Atlandi- ülest julgeolekukoostööd, sh tugi sanktsioonipoliitika jõustamisele. Eesti seisab digitehnoloogiate laialdasema rakendamise eest, et toetada vaba, avatud, koosvõimelise, turvalise ja demokraatliku ühiskonna arengut, sh arengukoostöö, äridiplomaatia, julgeolekupoliitika. Digi- ja küberdiplomaatia tegevus toetab ühtlasi äridiplomaatia digivaldkonna eesmärkide täitmist, milleks on peamiselt Eesti ettevõtete ekspordi suurendamine ja riigi toe pakkumine keerulistel, kuid ettevõtjatele olulistel turgudel; samuti arengukoostoo eesmärkide saavutamist kestliku arengu toetamisel. IT-teenused ja -tooted (sh küberturvalisus) on Eesti üks ekspordiartikleid, mis globaalse konkurentsi tõttu vajab eesrindliku digiriigi kuvandi säilimist. Ühendatuse, kliima- ja energeetikadiplomaatia teenuse sihiks on rahvusvahelise koostöö edendamine ja Eesti huvide kaitsmine majandusjulgeolekut, rahvusvaheliste suhete stabiilsust ja kestlikku arengut tagavatel teemadel, hõlmates Eesti ja EL-i ühendatuse arhitektuuri kujundamist, energiajulgeolekut ning kliimamuutuste tõkestamise eelduseks oleva rahvusvahelise konsensuse loomiseks vajalikku diplomaatiat. Tegevustes on põhirõhk EL-i rohepöörde toetamisel, sh Eesti huvide esindamine EL-i kliimaaruteludes ning Eesti ja kogu lähiregiooni ühendatuse arhitektuuri konkurentsivõime ja kvaliteedi kindlustamisel. Ühendatusega seotud diplomaatia hõlmab rahvusvaheliste standardite teemalisi arutelusid, taristu elektrifitseerimise ja digitaliseerimise suundumuse taustal, ning riikide koostöös tehtavaid regionaalseid suurinvesteeringuid, mis toetavad Eesti ja Euroopa energiajulgeolekut ja transpordiühendusi. Teenusega seotud välispoliitika kujundamisel on tähtis kahepoolne koostöö Suurbritannia, USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Põhja-Balti regiooni riikide ja Poolaga ning koostöö NB8 regionaalses formaadis. Ühendatuse, kliima- ja energeetikadiplomaatial on tähtsustuv roll EL-i naabrus- ja välismajanduspoliitika kujundamisel, sh majanduskoostöö India ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega, otsene EL-i majanduskoostöine panus ja arengukoostöö Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida regioonis ja idapartnerlusriikides. Pingestunud julgeolekuolukord on suurendanud ühendatuse ja energiajulgeoleku temaatika tähtsust NATO-s ja EL-i ÜVJP kujundamise aruteludes, sh EL-i ja alliansi majandusjulgeoleku tagamine Venemaa ja Hiina suhtes. Teenusega toetatakse vastavate strateegiate koostamist ja uuendamist ning koostööd mõttekodade ja ülikoolidega. 340 Soodustatakse suure välispoliitilise kaaluga ürituste toimumist Eestis ning Eesti riigijuhtide ja -ametnike visiite valdkonna kaalukatele rahvusvahelistele üritustele. Eestlaskonna kaasamisega välismaal ja kultuuri- ning kodanikudiplomaatiaga teenuse sihiks on tagada tugev side välismaal elava eestlaskonnaga ning välismaal elavate rahvuskaaslaste osalemine Eesti ühiskonnaelus ja selle arengus. Koostöös siseriiklike partneritega (KUM, SIM, HTM, Integratsiooni Sihtasutus) toetame tagasipöördumist ning Eesti kultuuri tutvustamist välismaal. Eestlaskonna kaasamist toetame koostöös partneritega väliseesti kogukonna inforuumi edendamisega, eestikeelse hariduse ja keeleõppe kättesaadavuse toetamisega, väliseesti kultuuripärandi säilitamisega, Eesti kultuuri hoidmise ja tutvustamisega ning rahvuskaaslaste usulise teenimise toetamisega. Toetame koostöös siseriiklike partneritega tagasipöördumist ja Eestis (taas)kohanemist toetavaid teenuseid. Soodustame rahvuskaaslaste ja Eesti sõprade kaasamist rahvadiplomaatilistesse tegevustesse, millega võimestatakse majandusdiplomaatilisi tegevusi ning Eesti tuntuse ja hea maine tugevdamist. Tegeletakse Global Estonian portaali ja väliseestlastele mõeldud uudiskirja avaldamise ja seire koordineerimisega. Programmi tegevus: juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahendamine Programmi tegevuse „Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahendamine“ eesmärk: Eesti seisukohad rahvusvahelise ja EL-i õiguse üldküsimustes oleksid esindatud ja huvid kaitstud. Sanktsioonipoliitika ennetab rahvusvahelise õiguse rikkumisi. Konsulaarteenused on osutatud kliendisõbralikult ja paindlikult. Tagatud on ministeeriumi ööpäevaringne toimepidevus. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärke viiakse ellu nelja teenusega: • konsulaarteenused ja –abi; • rahvusvahelise ja EL-i õiguse koordinatsioon; • ministeeriumi 24h toimepidevus; • sanktsioonipoliitika ja strateegilise kauba kontroll. Konsulaarteenuste ja -abi teenuse sihiks on pakkuda klientidele lihtsalt kättesaadavaid konsulaarteenuseid kulutõhusalt. See eeldab konsulaarpoliitika kujundamist ja elluviimist ning koostööd teiste asutustega (ennekõike Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet). Tagame operatiivse reisiinfo ja riskikommunikatsiooni edastamise, reisijate teadlikkuse edendamise ning konsulaarhädaabi osutamise. Eesmärk on toetada välismaal elava eestlaskonna teadlikkuse kasvu e-teenustest ning ennekõike lihtsustada võõrsil elavatele eestlastele isikut tõendavate dokumentide väljastamist. Dokumentidega seotud toimingute lihtsustamiseks loome koostöös partneritega eeldused, et dokumente saaks taotleda kodust lahkumata ja ning väljastada dokumente postiteenuste vahendusel. Alates 2023. aastast hakatakse üle maailma Eesti kodaniku passe väljastama postiteenuse vahendusel ning Soomes nii passe kui isikutunnistusi kätte andma välise teenusepakkuja teeninduspunktides. Toetame, et Eestil oleks toimiv ja laialdane aukonsulite võrgustik, mis toetab nii konsulaarteenuste osutamist kui ka majandusdiplomaatia suunitlusega tegevusi. Esindame Eestit EL-i konsulaarpoliitika aruteludes ning koostöös siseriiklike partneritega toetame viisapoliitika raames Eesti tuntust reisisihtkohana. Suurendame ennetavalt Eesti inimeste teadlikkust reisimisega seotud ohtudest ning pakume uudseid lahendusi, kasutades operatiivset ja lihtsalt kättesaadavat ohuteavitust. Eesmärkide täitmiseks on loodud veebikeskkond „Reisi targalt“ ja 341 ühismeedia (Facebook) konto veebikonsul, keskendutakse ennetustegevustele ja riskikommunikatsioonile ning reisiinfot kogutakse riigiti. Osaletakse kolmandaid riike puudutavate EL-i ühiste konsulaarkriisi plaanide väljatöötamisel. Rahvusvahelise ja EL-i õiguse koordinatsiooni teenuse sihiks on, et Eesti seisukohad rahvusvahelise ja EL-i õiguse üldküsimustes oleksid esindatud ja huvid kaitstud. Kaitstakse järjepidevalt Eesti riigi seisukohti ja huve rahvusvahelistes kohtutes (eelkõige Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Liidu Kohus) ning tagatakse riigiülese koordinatsiooni rahvusvaheliste lepingute menetluses. Samuti jälgitakse, et Eesti välispoliitilised seisukohad oleksid kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja EL-i õigusega. Toetatakse õigusliku ekspertteadmisega sanktsioonipoliitika kujundamist ja jõustamist ning küberjulgeolekupoliitika kujundamist. Teenusega toetatakse Venemaa, Valgevene, Kesk-Aasia riikide ja Ukraina suunalist poliitikakujundamist ning Eesti seisukohtade kujundamist EL-i üldasjades. Rahvusvahelise ja EL-i õiguse koordinatsioonis on oluline kahepoolne koostöö Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide, Saksamaa ja Prantsusmaaga ning Põhja-Balti regiooni riikide ja Poolaga ning mitmepoolne koostöö Balti 3 formaadis ning rahvusvahelistes organisatsioonides (ennekõike ÜRO). Teenus toetab välismajanduse suunal EL-i vabakaubanduslepingute sõlmimist ja jõustamist kolmandate riikidega, välisinvesteeringute kaitse lepingute sõlmimist ning topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimist. Tegevustega toetatakse ka Eesti viisapoliitika huvide esindamist EL-is ja kolmandates riikides. Eesti rahvusvahelise ja EL-i õiguse sisulist kvaliteeti toetab järjepidev koostöö ülikoolidega. Ministeeriumi 24h toimepidevusega teenuse sihiks on tagada välisriikides toimuvate sündmuste ööpäevaringne uudis- ja kriisiseire, alati kättesaadav konsulaarhädaabi ning ministeeriumi (sh välisesinduste) võimekus kas iseseisvalt või koos teiste partneritega operatiivselt kriisiolukordadele reageerida ja neid lahendada. Teostatakse ministeeriumile pandud ülesannete operatiivseks täitmiseks välis- ja julgeolekupoliitiliste sündmuste ööpäevaringset uudis- ja kriisiseiret, korraldatakse välisriigis aset leidva olulise või kriitilise sündmuse korral juhtkonna ning teiste vastutavate osakondade ja/või ametkondade teavitamise. Töövälisel ajal tagatakse ministeeriumi toimepidevus, sh osutatakse ööpäevaringset ajakriitilist konsulaarhädaabi välismaal hätta sattunud kodanikele. Sanktsioonipoliitika ja strateegilise kauba kontrolli teenuse sihiks on tagada, et Eesti välis- ja julgeolekupoliitilised huvid oleksid Euroopa Liidu sanktsioonipoliitika kujundamisel esindatud ja kaitstud ning strateegilise kauba kontroll teostatakse kõikide nõuete kohaselt. Teenusega esindatakse ja kaitstakse Eesti julgeolekupoliitilisi huvisid Euroopa Liidu sanktsioonipoliitika kujundamisel. Tegevustes keskendutakse sanktsioonipoliitika kujundamisele, mis ka reaalselt mõjutaks Venemaa ja Valgevene režiime nii siseriiklikult kui välispoliitiliselt järgima inimõigusi austava demokraatliku valitsemistava ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Sellega tagame, et rahvusvahelise õiguse ja reeglitepõhise maailmakorra põhimõtete rikkumine toob rikkujale kaasa otsesed reaalmajanduslikud kulud ning isoleerituse avatud maailma väärtuseloomeahelatest ja rahvusvahelistest otsustusprotsessidest. Strateegilise kauba kontrolliga edendame Eesti ja lähiregiooni julgeolekupoliitilist keskkonda ning kokkulepitud sanktsioonipoliitika jõustamist tagades, et kõik strateegilise kauba kontrolli sammud teostatakse sisuliselt, kvaliteetselt ja nõuetele vastavalt. Programmi tegevus: Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse. 342 Programmi tegevuse „Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse“ eesmärk: Eesti on konkurentsivõimeline koht ettevõtte loomiseks ja arendamiseks ning siinsed ettevõtted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Eesti on tuntud reisisihtkoht. Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad, ettevõtted (Eestis ja mujal) hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärke viiakse ellu kahe teenusega: • majandusdiplomaatiline tugi Eesti ettevõtjatele, sh aukonsulite töö suunamine; • Eesti huvide edendamine EL-is ja teistes rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides. Majandusdiplomaatiline tugi Eesti ettevõtjatele, sh aukonsulite töö suunamise teenuse sihiks on koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) toetada ettevõtteid välisturgudele sisenemisel ja seal tegutsemisel ning soodustada välisinvesteeringute jõudmist Eestisse, ennekõike visiitide, kohtumiste ja ürituste korraldamise ning ettevõtjate nõustamise kaudu. Teenuse keskmes on koos siseriiklike partneritega (EIS, MKM) suure lisandväärtusega toodete ja teenuste ekspordi edendamine ning Eestisse tehtavate välisinvesteeringute jätkusuutlik kasv. Teenus toetab ka Eesti tuntuse kasvu turismi sihtturuna ja turismiteenuste eksporti. Samuti aitame Eesti ettevõtjatel kaitsta välisturgudel oma õigustatud huve, mis alternatiivtuluna realiseerub ärahoitud kahjudes. Majandusdiplomaatiline tugi Eesti ettevõtjatele on läbivalt sidustatud Eesti kahe- ja mitmepoolse koostööga kõikides maailma regioonides. Välisinvesteeringute puhul on läbivaks vajadus tagada kompromiss julgeolekupoliitiliste ja välismajanduslike huvide vahel. Majandusdiplomaatiliste tulemuste saavutamisel kaasame maksimaalselt olemasolevaid e-residente ning aukonsuleid. Selleks tõhustame aukonsulite määramise süsteemsust ja aukonsulite kaasamist. Ennekõike tegutseme selle nimel, et aukonsulid oleksid profiililt eesmärke toetavate eeldustega, motiveeritud ning piisavalt juhendatud ja koolitatud. Teenusega toetatakse ka asjaomaste strateegiate koostamist ja uuendamist. Eesti huvide edendamine EL-is ja teistes rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides teenuse siht on luua eksporti ja investeeringuid toetav toimivate lepingute baas, kaitsta Eesti majandushuve rahvusvahelistes organisatsioonides ning soodustada EL-i siseturu ja taristu arendamist. Nende eesmärkide täitmisega luuakse eeldused välisinvesteeringute ja ekspordi jätkusuutlikuks kasvuks. Rahvusvaheliste organisatsioonidega seoses on välismajanduspoliitika kujundamise prioriteetsemateks tegevusteks aidata kaasa, et EL-il oleks vabakaubanduslepingud sõlmitud olulise osa maailma riikidega, toetada rahvusvahelise investeerimiskohtu loomist, aidata kaasa WTO mõjukuse hoidmisele ja suurendamisele ning edendada EL-i siseturgu. Riikidevahelise tasandi kesksete tegevustega tagatakse peamiste majanduspartneritega välisinvesteeringute kaitse ja topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimine, vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimine prioriteetsetes majandussektorites (ennekõike digivaldkonnas) teiste riikide ja oluliste piirkondadega ning digitaalne andmevahetus kõigi Eesti majanduspartneritega Euroopas. Aidatakse kaasa suurte taristuprojektide ja transporditeenuste arendusprojektide teostamisele olenevalt Eesti avaliku sektori huvidest. Programmi tegevus: arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine. 343 Programmi tegevuse „Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine“ eesmärk: Eesti panus globaalsesse julgeolekusse ja kestlikku arengusse on kasvanud, sealhulgas on laienenud arengukoostöö ja humanitaarabi mõju ning tõhusus. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärke viiakse ellu kahe teenusega: • Eesti arengukoostöö poliitika kujundamine; • Eesti humanitaarabipoliitika kujundamine ja rakendamine. Eesti arengukoostöö poliitika kujundamisel teenuse sihiks on kujundada Eestist omanäoline, rahvusvahelisi arengueesmärke toetav ning üldtunnustatud arengukoostöö põhimõtetest lähtuv doonorriik, kelle abi on partnerriikides oodatud ja nende arengule kasulik, kes on avatud koostööle ka teiste doonoritega ning kelle töö aitab otseselt saavutada kestliku arengu eesmärke ja vähendada vaesust. Eesti arengukoostöö poliitika kujundamisel ja koostöös SA Eesti Rahvusvaheline Arengukoostöö Keskusega (ESTDEV) elluviimisel keskendutakse prioriteetsetele valdkondadele, kus Eesti on ise tulemuslikult tegutsenud. Keskendutakse demokraatia ja õigusriigi arengule kaasa aitamisele ning heade valitsemistavade juurutamisele; kodanikuühiskonna toetamisele ning rahu ja stabiilsuse tagamisele; kvaliteetse hariduse kättesaadavuse parandamisele; majandusarengu edendamisele; tervishoiu arendamisele ning avalikkuse – eriti noorte – teadlikkuse suurendamisele arengukoostööst ja kestliku arengu probleemidest. Tegevuste fookuses on koostöö tihendamine teiste doonoritega, sh rahvusvahelistes koostööprojektides osalemiseks kaasrahastuse tagamine; EL-i rahastusvahendite, mestimisvõimaluste (Twinning) ja Taiex programmide aktiivsem kasutamine ning Eesti arengukoostöö rakendajate rahvusvahelise koostöö ja EL-i programmidest raha taotlemise eelduseks olevate hindamisprotseduuride läbiviimise võimekuse edendamine. Rahvusvaheliste organisatsioonide tasemel osaletakse arengukoostöö poliitika kujundamisel ÜRO 2. komitees, EL-i institutsioonides, töörühmades ja komiteedes ning Euroopa tiimi algatustes. Alates 2023. juulist on Eesti OECD arengukoostöö komitee (DAC) liige ja rakendtakse komitee poolt heaks kiidetud põhimõtteid Eesti arengukoostööpoliitikas. Teenusega tagatakse Eesti panus Euroopa Liidu Digitaalsus arengukoostöös (D4D) initsiatiivi töös Aafrika suunal, lisaks on loodud ka Idapartnerlus-suunaline haru. Teenus panustab ka valdkondlike strateegiate ja poliitikadokumentide koostamisse. Eesti humanitaarabipoliitika kujundamise ja rakendamisega teenuse sihiks on päästa inimelusid ning abistada loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofides ja kriisides kannatanuid. Loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofidele ja kriisidele reageerimine rahvusvaheliselt kokku lepitud reeglite kohaselt, arvestades Eesti võimekust ja toetades selle arengut ekspertide kaasamise kaudu rahvusvahelistes kriisisituatsioonides humanitaarabi koordineerija või abiandjana. Teenusega edendatakse loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofidele ja kriisidele reageerimise võimekust rahvusvaheliselt kokku lepitud reeglite kohaselt, arvestades Eesti võimekust. Toetatakse ka humanitaarabi elluviimise arengut, edendades ekspertide kaasamist ja täites rahvusvahelistes kriisisituatsioonides humanitaarabi koordineerija või abiandja rolli. Humanitaarabi rakendamise fookuses on pikaajalised ja akuutsed kriisid. Eesti humanitaarabipoliitika keskendub tegevusvaldkondadest rahvusvahelisele humanitaarõigusele, humanitaartöötajate kaitsele, humanitaarinnovatsioonidele, vajaduste hindamise süsteemi tõhustamisele (sh kasutades uuenduslikke IKT-lahendusi), poliitikavaldkondade sidususele, abi tõhususele ja soolisele võrdõiguslikkusele. Pikaajaliseks sihiks on edendada rahvusvahelist humanitaarabi printsiipe järgivat koordinatsiooni, seda ka militaar- ja 344 tsiviilinstitutsioonide vahel, mis võimaldab parimal viisil ühendada päästetööd, hädaabi, esmased taastamistööd ja arengukoostöö ning toetada sihtriigi jätkusuutlikku arengut. Rahvusvaheliste organisatsioonide tasemel osaletakse humanitaarabi poliitika kujundamisel ÜRO 3. komitees ja EL-i institutsioonides. Lisaks on Eesti ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) doonorite toetusrühma liige ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) täitevnõukogu liige. Teenusega toetab Eesti ÜRO kui ainsa universaalse ja legitiimse ülemaailmse humanitaarabisüsteemi toimimist ning Rahvusvahelise Punase Risti Komitee kui rahvusvahelise humanitaarõiguse ja Genfi konventsioonide looja tegevust. 3.18.3 Kulud majandusliku sisu vaates Joonis 97. Välisministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 108. Välisministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -95 001 -122 176 -128 555 -6 380 5% Tööjõukulud -33 136 -38 090 -38 712 -621 2% Majandamiskulud -30 666 -42 802 -39 682 3 120 -7% Muud tegevuskulud 174 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -7 0 0 0 0% Muud toetused -22 862 -33 412 -43 442 -10 030 30% Põhivara amortisatsioon -7 434 -5 918 -5 689 229 -4% Käibemaks -1 070 -1 953 -1 031 922 -47% • Kulude eelarve mahu kasv võrreldes eelmise perioodiga tuleneb otsustest eraldada Välisministeeriumile Euroopa Rahurahastu sissemaksete suurenemiseks 4,7 mln eurot ning kasvatada kahepoolselt toetust Ukrainale 14 mln euroni. Mõlemad read suurendava Välisministeeriumi eelarves toetuste mahtu. Samas toimub toetuste osas vähenemine, mis on tingitud rahvusvaheliste organisatsioonide (Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon, Euroopa Arengufond) liikmemaksude vähenemisest 2024. aastal ligi 1,6 mln euro võrra. • 2024. aasta toetuste real kajastuvad ka ühekordselt lisanduvad teadus- ja arendustegevuse kulud summas 0,78 mln eurot, mis võrreldes 2023. aastaga suurenevad ligi 0,2 mln euro võrra. 345 • Lisaks tõstetakse varasemalt Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis Välisministeeriumile IT vajaku kompenseerimiseks broneeritud summad edaspidi Välisministeeriumi eelarvesse, mis suurendab majandamiskulusid 0,25 mln euro võrra. • 2024. aastal väheneb nii Välisministeeriumi tööjõu-, majandamiskulude kui ka toetuste eelarve tulenevalt Vabariigi Valitsuse otsustest leida kokkuhoiukohti valitsemisalade eelarvetes. Kokkuhoiumeetmed vähendavad Välisministeeriumi eelarvet 2024. aastal ligi 1,2 mln euro võrra, millele lisandub varasemalt otsustatud tegevuskulude kärpe suurenemine 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga ligi 0,65 mln eurot. • Tööjõukuludeks on peamiselt Välisministeeriumi töötajate töötasud, lisaks diplomaatide abikaasatasud, kolimishüvitised jne. Varasemalt Välisministeeriumi piirmääraga vahendites kajastunud seadusest tulenevad abikaasatasude kulud on alates 2024. aastast planeeritud arvestuslikeks vahenditeks ning tulenevalt alampalga kasvust suurendatud nende vahendite mahtu 0,86 mln euro võrra. • Majandamiskulude all kajastuvad peamiselt nii Välisministeeriumi kui ka esinduste esindus- ja lähetuskulud. Lisaks kajastuvad majandamiskuludes Välisministeeriumi peamaja ja esinduste ülalpidamise (haldus) kulud, infotehnoloogilised ja füüsilise turvalisuse tagamisega seotud kulud, erinevad koolituskulud jne. • Toetustest moodustavad suurima mahu erinevad liikmemaksud organisatsioonidele, arengukoostöö ja humanitaarabi eraldised ning teadus- ja arendustegevusega seotud toetused uurimis- ja õppeasutustele. 3.18.4 Investeeringud Investeerime Eesti välisesinduste kaasajastamisse ning ministeeriumi valitsemisala IT ja julgeoleku tagamise lahenduste turvalisemaks ning kaasaegsemaks muutmisse. Välisministeeriumi ruumide ehitusinvesteeringud panustavad valitsemisala esinduste ja peamaja korrashoiu tagamisele ning elementaarsele värskendamisele. IT ja muud investeeringud parandavad teenuste osutamise kvaliteeti ning tagavad turvalise töökeskkonna ja sidepidamise võimalused. 346 Joonis 98. Välisministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Tabel 109. Välisministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2022 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % täitmine Investeeringud kokku -7 382 -7 514 -5 789 1 725 -23% IT investeeringud -622 -2 275 -1 315 960 -42% Transpordivahendid -284 -830 0 830 -100% Muud investeeringud -852 -1 226 -1 016 210 -17% Kinnisvara -5 247 -2 397 -2 976 -579 24% Välisministeeriumi ja välisesinduste ruumide -5 247 -2 397 -2 976 -579 24% ehitusinvesteeringud Käibemaks -378 -786 -482 304 -39% • IT investeeringute vähenemine on tingitud RRF-ist rahastatavate innovaatiliste ettevõtluskeskuste sisustamiseks mõeldud vahendite vähenemisest 2024. aastal tulenevalt uuendatud prognoosidest ja vajadustest. Lisaks on täpsustatud järgmiste aastate IT investeeringute ja kulude sisu ja jaotus, millest tulenevalt on prognoosis vähendatud IT investeeringute mahtu ja selle võrra suurendatud kulude mahtu. Samuti suurendab IT investeeringuid 0,1 mln võrra varasemalt Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis Välisministeeriumile IT vajaku kompenseerimiseks broneeritud vahendite tõstmine Välisministeeriumi eelarvesse. IT investeeringud sisaldavad tarkvara arendusi ja serverite ning taristukomponentide hankeid. • Välisministeeriumi ja välisesinduste ruumide ehitusinvesteeringute maht suureneb 2024. aastal tulenevalt RRF-ist rahastatavate innovaatiliste ettevõtluskeskuste välja ehitamisega ligi 1,3 mln euro ulatuses. Samas vähendab 2024. aastal Välisministeeriumi ja välisesinduste ruumide ehitusinvesteeringuid varasemalt otsustatud investeeringute kokkuhoiu jõustumine 2024. ja 2025. aastal (kokkuhoid mõlemal aastal ligi 1,76 mln eurot). Ruumide ehitusinvesteeringud hõlmavad peamiselt Välisministeeriumi omandis oleva kinnisvara renoveerimistöid. • Investeeringud transpordivahenditesse vähenevad ning on 2024. aastal planeerimata, kuna Välisministeerium analüüsib oma transpordivahendite võrku, et leida tulevikuks kuluefektiivsemaid ja paremaid lahendusi. 2023. aasta suur maht oli seotud turvaauto soetamisega Eesti Vabariigi suursaatkonnale Kiievis. 347  • Muud investeeringud sisaldavad info- ja füüsilise turvalisuse tagamise vahendeid. 348  4. OSA. 2024 a Riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega. Vastavalt riigieelarve seaduse § 28 lõikele 2 esitatakse riigieelarve seaduses sätted, mille esitamise kohustus tuleneb õigusaktist või mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite kogumise, toetusena saamise, vahendamise või kasutamise korralduse või tingimustega. Põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui riigieelarve seadusest ei tulene erisusi. Paragrahvis 2 on toodud seaduste alusel kehtestatud määrad ja piirsummad, mis esitatakse riigieelarves. Lõikes 1 toodud määrad kehtestatakse riigieelarvega õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) alusel. Punktis 1 toodud üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatav keskmise sissetuleku ülemmäär kehtestatakse ÕÕS § 5 lõike 21 punkti 3 alusel ja see on 762,50 eurot kalendrikuus. Punktis 2 on toodud kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus õppekuus 60 eurot ja punktis 3 sätestatud üliõpilase vajaduspõhine eritoetus 135 eurot õppekuus. Need kehtestatakse ÕÕS § 12 lõike 1 alusel ja ei muutu 2024. aastal eelmise aastaga võrrelduna. Punktiga 4 kehtestatakse kooskõlas ÕÕS § 12 lõikega 2 igaks aastaks üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus õppekuus kolmes suuruses. Vajaduspõhiste õppetoetuste määrasid suurendati alates 2023 septembrist 2 korda ning need on nüüd senise 75 euro, 135 euro ning 220 euro alusel vastavalt 150 eurot, 270 eurot ning 440 eurot tudengi kohta õppekuus. Punktis 5 sätestatakse doktoranditoetus kalendrikuus, mis kehtestatakse ÕÕS § 43 lõike 1 alusel ei muutu eelmise aastaga võrrelduna. Doktoranditoetuse suurus on 660 eurot kalendrikuus. Lõikega 2 kehtestatakse tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõikest 3 õpetaja lähtetoetuse ja § 771 lõikest 4 tugispetsialisti lähtetoetuse suurus. 2024. aastal jäävad õpetajate lähtetoetuse ja tugispetsialisti lähtetoetuse suurused samaks võrreldes 2023. aastaga, so 15 979 eurot. 2024. aastal enam erisust Ida-Virumaal õpetajatele ei tehta ega lähtetoetust suuremas määras (2023. aastal 20 773 eurot) ei maksta tulenevalt eesmärkide ja vajaduste täpsustamisest eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavas. Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava alusel suurenevad õpetajate ja tugispetsialistide koolituse õppekaval õppivate üliõpilaste stipendiumid. Lõikega 3 kehtestatakse vanemahüvitise määr 725 eurot kalendrikuus. Selle kehtestamine igaks eelarveaastaks riigieelarvega tuleneb perehüvitiste seaduse § 41 lõikest 1. Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud hüvitise saamise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus hüvitise määraga. Lõige 4 Sotsiaaltoetuste määra kehtestamine riigieelarvega igaks eelarveaastaks tuleneb puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõikest 1. Määr ei muutu võrreldes 2023. aastaga ning see on 25,57 eurot kalendrikuus. Lõikega 5 kehtestatakse tööturumeetmete seaduse (edaspidi ka TöMS) alusel töötutoetuse päevamäär 11,69 eurot. TöMS § 23 lõike 1 järgi ei tohi töötutoetuse päevamäära 31-kordne korrutis olla väiksem kui 50% kuu töötasu alammäärast, mis kehtis eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil. Töötasu alammäär kehtestatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel. Töötasu alammäär 1. jaanuarist 2023 on 725 eurot. Lõikes 6 on toodud sotsiaalhoolekandeseaduse (edaspidi ka SHS) alusel kehtestatavad määrad. Punktiga 1 SHS § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus on 368 eurot kalendrikuus, samuti on 368 eurot kalendrikuus ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus, 349 kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule. Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 433 eurot kalendrikuus. Kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest. Isikule peab pärast omaosaluse, tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse tasumist jääma isiklikuks kasutamiseks vähemalt 15% tema tuludest (kogumispensionist, töövõimetoetusest, sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust). Kui ei jää, hüvitatakse isiku eest omaosaluse maksimaalsest maksumusest puudujääv osa Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu. 2024. aastal tõstetakse omaosalust võrreldes 2023. aastaga 15%. See vastab olulisel määral THI 2023– 2024 kasvule. Omaosalus kaetakse osaliselt SKA eelarvest arvestusega, et isikule jääks pärast omaosaluse tasumist 15% tema eelmises lõigus loetletud sissetulekutest – selleks kulub 2024. aastal 106 tuh eurot, mis on SKA eelarves planeeritud. Punktiga 2 SHS § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus ning võrreldes 2023. aastaga see ei muutu. Punktis 3 kehtestatakse SHS § 1393 lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni määr, millest väiksema pensioni korral makstakse pensionäritoetust, 874 eurot kalendrikuus ja pensionäritoetuse suurus 200 eurot kalendriaastas. Lõikega 7 sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva määra kehtestamine igaks eelarveaastaks riigieelarvega tuleneb sotsiaalmaksuseaduse §-st 21. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021. a korraldusele nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on alates 1. jaanuarist 2023 töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 725 eurot. Lõikes 8 on toodud muuseumiseaduse (edaspidi ka MuuS) alusel kehtestatavad määrad. Punktis 1 on esitatud MuuS § 28 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatav 2024. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava kahjuhüvitise kogusumma piirmäär, mis on 25% kõrgem kui 2023. aastal ja on 80 000 000 eurot. Kavandatav piirmäär põhineb muuseumidelt kogutud eelinfol. Punktis 2 määratakse vastavalt MuuS § 28 lõike 3 punktile 2 kalendriaastal kehtiv omavastutuse summa, mille suurus ei sõltu näituse väärtusest. Omavastutuse summa põhineb Kultuuriministeeriumi hinnangul. See on sama mis 2023 aastal ja see on 2000 eurot ühe näituse kohta. Omavastuse määra sätestamise eesmärk on rõhutada kahjuhüvitise tagamist taotleva muuseumi üldist esmast vastutust, vähendades seeläbi riske riigi jaoks, et kulukamaid kahjujuhtumeid üldse ei tekiks. Lisaks lihtsustab see rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise süsteemi haldamist, kuna väiksemad ja tõenäolisemad kahjud katab taotleja, ostes soovi korral selle katteks erakindlustuse. Vastavalt kultuuriministri 25. aprilli 2019. a määrusele nr 19 „Muinsuskaitseameti põhimäärus“ viib Muinsuskaitseamet läbi rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise tagamise taotluste ning hüvitistaotluste menetlusi ning valmistab ette otsuse eelnõusid. 350 Punktides 3 ja 4 esitatakse MuuS § 28 lõike 3 punkti 3 kohaselt üle kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näituste kavandatavad pealkirjad ning vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood ja näituse omanik. 2024. aastaks planeeritakse kaks näitust, mille väärtus ületab kümme miljonit eurot - „España Blanca y Negra. Hispaania maastikud Fortunist Picassoni“, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis, ja „Ladina-Ameerika kunst. Kolonialism, sürrealism, abstraktsioon”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kumu kunstimuuseumis. Lõikes 9 on toodud riigieelarve seaduse (edaspidi RES) alusel kehtestatavad määrad. Punktiga 1 kehtestatakse RES § 61 lõike 41 alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk. See on 2 487 000 000 eurot ning see jääk sätestab kogu riigi poolt väljastatud laenude portfelli ja riigigarantiide mahu kokku. Nimetatud piirsummast suuremas ulatuses pole valitsusel volitusi garantiisid ega laene anda.; Punktiga 2 kehtestatakse RES § 61 lõike 42 alusel limiidid, mille ulatuses on vastava valdkonna ministril õigus anda arvelduskrediidilepingu alusel Eestis asuvale või Eestis tegutsevale riigi asutatud sihtasutusele laenu selles punktis määratud suurima jäägi ja maksimaalse laenusumma ulatuses kuni kolmeaastase tähtajaga. Valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestatakse 2024. aastaks limiidid, mille kohaselt tema poolt antavate laenude suurim lubatud jääk on 10 000 000 eurot ja maksimaalne laenusumma on 1 000 000 eurot. Punktiga 3 kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk RES § 69 lõike 2 alusel sätestab riigi nimel võetud lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste limiidi kokku. See on 2024. aastal 11 060 000 000 eurot. Lõikega 10 nähakse ette piirmäär välislepingutele, mida võib sõlmida Vabariigi Valitsus. Selleks piirmääraks on ka 2024. aastal 3% riigiasutuse kuludest, kelle algatusel selline leping sõlmitakse. Lõikega 11 kehtestatakse maksuvaba tulu vanaduspensioniikka jõudnud lepinguriigi residendist füüsilistele isikutele. Seaduse kohaselt saab lepinguriigi residendist füüsiline isik alates maksustamisperioodist, mil ta jõuab vanaduspensioniikka, oma maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu kuni kaheteistkümnekordse keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata isiku tulu suurusest (ehk regressiooni ei ole). Kuna keskmist vanaduspensioni arvutatakse kuupõhiselt, kuid füüsilise isiku maksustamisperiood on kalendriaasta, siis maksuvaba tulu võrdub kaheteistkümnekordse keskmise vanaduspensioniga. Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu rakendatakse terve maksustamisperioodi eest ka juhul, kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul (nt septembris). Sel juhul üldist regresseeruvat maksuvaba tulu sel maksustamisperioodil, st 1. jaanuarist ei kohaldata. 2024. aastal on keskmine vanaduspension Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt 776 eurot kuus. Alates 777 eurost kuus peetakse vanaduspensioniikka jõudnud isiku tulult kinni tulumaksu 20%. Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu rakendamise õigus on kõikidel vanaduspensioniikka jõudnud isikutel sõltumata pensionäri staatusest ja pensioniliigist. Seega saavad vanaduspensioniealise maksuvaba tulu maha arvata ka need isikud, kes on oma pensioni edasi lükanud. Tulumaksuseaduse § 235 lõike 2 kohaselt kehtestatakse keskmise vanaduspensioni suurus tulumaksuseaduse tähenduses maksustamisperioodiks vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega. Paragrahvis 3 sätestatakse 2024. aasta riigieelarve seosed kohalike omavalitsuste eelarvetega. Lõikes 1 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi jaotamise põhimõtted. Kohaliku omavalitsuse üksuste arvestuslik keskmine tegevuskulu saadakse iga näitaja ühikulise maksumuse korrutamisel vastava näitaja väärtusega. Parameetrite väärtuste kujunemisel on aluseks aastatel 2016– 351 2017 läbi viidud kohalike omavalitsuste netokulude analüüs. Tulumaksu laekumised aastatel 2021–2023 võetakse arvesse kaalutud keskmisena, arvestades muutusi tulumaksu seaduses (muutuvad omavalitsustele arvestatud tulumaksu määr ning neile hakkab laekuma tulumaksu ka riiklikult pensionitulult). Arvestusliku maamaksu arvutamisel lähtutakse maamaksuseaduses sätestatud maksumäärade piirmäärade maksimaalväärtusest, arvestades seadusega sätestatud soodustusi. Tasandusfondi lisandub 2024. aastal kaks üleminekumeedet ning üks püsiv meede. Asendus- ja järelhoolduse, matusetoetuse ning pikaajalise hoolduse vahendid laekuvad 2024. aastast kohalikele omavalitsustele läbi tulumaksu ja tasandusfondi. Kuna uued tulumaksumäärad hakkavad mõjutama tulumaksu laekumisi alates 2024. aasta veebruarist, siis 2024. aasta puudu jääva jaanuari vahendid eraldatakse ühekordselt arvestuslikult läbi tasandusfondi (kokku 5,8 mln eurot). Lisaks arvestatakse erihoolekandest üldhooldusele ümber tõstetud isikutega ning alampiiriga, millest vähem kohaliku omavalitsuse üksus iga üldhooldusteenusel oleva isiku kohta eelduslikult ei saaks. A rvesse võetakse kohalikele omavalitsustele pensionitulult eelduslikult hooldusreformi raames laekuv tulumaksu osa vastavalt Rahandusministeeriumi riikliku pensionitulu prognoosile. Tartu ja Muhu lisaraha tuleneb asjaolust, et nende laekumine muidu väheneks toetuste tulubaasi andmisest. 2024. aastast hakatakse tasandusfondis arvestama elanike arvu kahenemisest tingitud mõju tulude-kulude tasandamisele. Sellest tingitud mõju kaetakse 20% ulatuses. See võimaldab leevendada elanike arvu kahanemisest tingitud mõjusid kohalikele omavalitsustele ning annab lisaaja oma teenuse ümber korraldamiseks. Lõikega 2 määratletakse RES § 48 lõike 1 nimetatud toetusfondi kuuluvate toetuste liigid summadega, mille vahel toetusfondi vahendid jaotatakse. Toetusfondi kuuluvad toetuse liigid on üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus (380 718 065 eurot), huvihariduse ja huvitegevuse toetus (10 250 000 eurot), koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus (16 000 000 eurot), kohalike teede hoiu toetus (29 313 000 eurot), üle antud endiste riigiteede toetus (78 694 eurot), suure hooldus- ja abivajadusega lastele abi osutamise toetus (2 650 000 eurot), toimetulekutoetuse maksmise hüvitis (38 581 640 eurot) ning rahvastikutoimingute hüvitis (1 127 000 eurot). 2024. aastal on asendus- ja järelhoolduse teenuse toetus, matusetoetus ning pikaajalise hoolduse toetus tõstetud toetusfondist kohalike omavalitsuste tulubaasi ehk laekub neile läbi tulumaksu ja tasandusfondi. Lõikega 3 sätestatakse kohalike omavalitsuste toimetulekutoetuse maksmise ja rahvastikuregistri toimingutega seonduvate riiklike ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamine. Hüvitamismäärade leidmisel on arvesse võetud 2022. aasta tegelike valla- ja linnavalitsuses töötavate ametnike keskmist töötasu ning majandamiskulusid, mida on korrigeeritud keskmise palga ja THI muutuse võrra. Hüvitiste jaotamisel võetakse aluseks tegelik juhtumite arv 2023. aastal. Lõikes 4 on toodud volitusnorm Vabariigi Valitsusele määrata toetusfondi jaotamisel kasutatavad arvnäitajad, nendega arvestamise alused ja väärtused (ehk jaotamise ulatus). Paragrahvis 4 sätestatakse riigieelarve liigendamise täpsusaste. Riigieelarve koostatakse, liigendatakse ja seetõttu ka piirmääraga vahendite limiidid valitsemisaladele seatakse euro täpsusega. Finantsarvestus (raamatupidamine) ja kuluarvestus riigieelarve kasutamisel toimub samas aga eurosendi täpsusega. Riigieelarvet ei ole otstarbekas koostada ega liigendada ümardatuna, nagu see on paremaks hoomatavuseks esitatud seaduse esimeses paragrahvis, sest see põhjustaks vahendite kasutamisel ebaefektiivsust. Majandusaasta aruanne koostatakse ja muu finantsinfo esitatakse üldjuhul samuti tuhandetes eurodes. Kõik riigieelarve liigendused esitatakse Rahandusministeeriumi riigieelarve infosüsteemides. 352 Paragrahviga 5 antakse ministrile ja Vabariigi Valitsusele õigus teatud piirides muuta eelarvevahendite liigendust. Riigieelarve seaduse § 56 lõikest 1 tulenevalt võib riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust ministeeriumide valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahel muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega, kui riigieelarve seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti. Antud sättega antaksegi võimalus ministeeriumide valitsemisaladele ja Vabariigi Valitsusele muuta riigieelarve liigendust ilma, et selleks peaks muutma jooksva aasta riigieelarve seadust. Antud sättega annab Riigikogu ette parameetrid, mille piires on võimalik eelarvet muuta (edaspidi ka paindlikkus või paindlikkuse reegel). Sätete sõnastuses ja rakendamise ulatuses ei ole 2023. aasta riigieelarvega võrreldes erinevusi. Lõige 1 sätestab, et minister võib kahe või mitme samasse tulemusvaldkonda kuuluva programmi tegevuse vahel teha ümberliigendamisi, kui see on võimalik tulenevalt sellest, et ühe või mitme tegevuse jaoks planeeritud kulusid ei kasutata ära (alatäitmine). Ettenähtud paindlikkuse reeglist erinevate ja 5 mln eurost suuremate muudatuste üle otsustamine on Riigikogu pädevuses. Paindlikkust arvestatakse programmi tegevuse eelarve piirmääraga kulude kohta. Paindlikkuse ulatus ühe programmi tegevuse kohta on kuni 5 mln eurot, kuid täpne määr sõltub programmi tegevuse piirmääraga kulude eelarvest järgnevalt: (a) Programmi tegevused, mille piirmääraga kulude eelarvega kuni 4 mln eurot arvestatakse paindlikkus 25% ulatuses piirmääraga kulude eelarvest. (b) Programmi tegevuste puhul, mille piirmääraga kulude eelarve on alates 4 mln eurost kuni 200 078 450 euroni arvestatakse paindlikkus valemi järgi: 918 400 + 2.04% * programmi tegevuste piirmääraga kulude maht. Kui paindlikkuse piir jõuab 5 mln euroni (st programmi tegevuste piirmääraga vahendite eelarve on 200 078 450 eurot või rohkem), jääb see programmi tegevuse eelarve mahu suurusest olenemata konstantseks. Seega kehtib iga suurema programmi tegevuse eelarve puhul paindlikkuse reegel 5 mln eurot. Sätte teise punktiga antakse täpsustatakse riigieelarve seaduse § 56 lõikes 2 toodud investeeringuobjektide liigenduse muutmise õiguse ulatust. Vabariigi Valitsusele antakse õigus ministeeriumi ettepanekul muuta riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektide eelarveid kuni 20%. Muutuse võib teha investeeringute eelarve kogusumma sees, st ei muudeta investeeringute eelarve kogumahtu. Sellega luuakse mõistlik paindlikkus investeeringuobjektide eelarvete muutmiseks investeeringute kallinemise puhuks. Paragrahvis 6 on välja toodud institutsioonide ja üksuste eelarved, kes rahvusvahelise õiguse või seaduse alusel peavad oma sisulises tegevuses olema sõltumatud ja iseseisvad. Sellised institutsioonid tegutsevad suurema organisatsiooni koosseisus ja riigieelarve tähenduses on nende eelarved kas osa põhiseadusliku institutsiooni või ministeeriumi valitsemisala eelarvest. Struktuurse kuuluvuse ja eelarve üldise korralduse tõttu võiks seetõttu jääda mulje eelarvelisest sõltuvusest, seetõttu tõusetuda küsimus ka tegevuse sõltumatusest ning usaldusväärsusest. Lõikes 1 sätestatakse institutsioonide ja üksuste eelarved, kes tegutsevad Riigikogu juures või valitsemisalas. Arenguseire Keskuse eelarve, mis tulenevalt arenguseire seaduse § 3 lõikest 3 on eraldiseisev osa Riigikogu Kantselei eelarvest. Riigikogu valimise seaduse § 14 lõige 4 näeb ette, et valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarve (riigi valimisteenistus) on eraldiseisev osa Riigikogu Kantselei eelarvest. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tegevus tuleneb erakonnaseadusest, mille § 1210 lõike 9 kohaselt tagab asjaajamise ja tehnilise teenindamise Riigikogu Kantselei. 353 Lõikes 2 sätestatakse ohutusjuurdluse keskuse eelarve. Keskuse sõltumatuse nõue tuleneb asjaomastest EL õigusaktidest, mis reguleerivad ohutust ja sellega seotud uurimist raudteetranspordi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivid 2004/49/EÜ ja 2016/798/EL), lennunduse (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 996/2010) ja meretranspordi (2009/18/EÜ) valdkondades. Lõikes 3 sätestatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei on võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõike 1 alusel sõltumatu ja iseseisvalt tegutsev riigiasutus, kes tegeleb seaduses toodud ulatuses inimeste põhiõiguste kaitsega. Iseseisva ja sõltumatu asutusena tegutsemise sõnastus tuleneb nii voliniku tegevuse aluseks olevatest Euroopa Liidu direktiividest kui ka ÜRO põhiõiguste kaitsega tegelevate riiklike asutuste kvaliteedinõuetest ehk nn Pariisi printsiipidest. Pariisi printsiipide kohaselt peab riigieelarveline rahastus olema tagatud selliselt, et volinikule oleks tagatud eelarveline iseseisvus. Selle tagamiseks tuuaksegi kantselei välja riigieelarve tekstiparagrahvi sättena. Tegevuspõhises riigieelarves on toodud programmide tegevuste mahud ning administratiivne liigendamise õigus valitsemisala sees on jäetud valdkonna eest vastutavale ministrile. Seetõttu on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve kajastatud osana Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest. Samal ajal aga tulenevalt oma ülesannetest teostab volinik diskrimineerimisjuhtumite kahtluse korral vastavaid haldusmenetlusi inimeste põhiõiguste kaitseks vajadusel ka Sotsiaalministeeriumi vastu. Paragrahvis 7 sätestatakse, millise osa 2024. aasta riigieelarvest moodustavad kaitsekulud NATO metoodika kohaselt ja millest need koosnevad. Paragrahvis 7 sätestatud kulude ja investeeringute vahendite kasutamisel järgitakse Eesti kui NATO-liikmesriigi kohustusi. Paragrahvis 8 on esitatud Tervisekassa eelarvepositsioon. Selle aluseks on Tervisekassa nõukogus 25. augustil 2023. aastal kinnitatud eelarvepositsiooni ettepanek, Rahandusministeeriumi 2023. suvine majandusprognoos maksutulude osas, käesolev riigieelarve täiendavate tulude ja kulude osas ning valitsuskabineti 29. septembril 2020. aastal tehtud otsus eraldada haigekassale tegevustoetust vähenenud sotsiaalmaksulaekumise katteks. Paragrahv arvestab RES § 6 sätestatuga. Paragrahvis 9 on antud Transpordiametile õigus katta kohalikele omavalitsustele üle antud teede teehoiu kulusid kuni jooksva aasta lõpuni. Riigitee tunnustele mittevastavate riigiteede üle andmine kohaliku omavalitsuse üksusele toimub juhtumipõhise haldusmenetluse tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud taotluse või Transpordiameti ettepaneku alusel. Riigitee ja sellega kaasnevate teehoiu kohustuste üleandmine toimub valduse üleandmise tulemusena, mille kohta koostatakse vara üleandmise- vastuvõtuakt. Valduse üleandmisele järgneb notariaalselt sõlmitud lepingu sõlmimine ja vastavate kannete tegemine kinnistusraamatus. Seega riigitee ja sellega kaasnevate kohustuste üleandmine, millest alates tuleb arvestada ka vastavate teehoiu vahendite tagamisega kohaliku omavalitsuse üksusele, toimub valduse üleandmise hetkel (kuupäeval). Reeglina toimub valduse üleandmine kevadel või sügisel. Aasta alguse seisuga ei ole otstarbekas teed üle anda, sest Transpordiameti talihoolduse lepinguid ei saa automaatselt üle anda, aga kohalik omavalitsus peab kohe hoolduse tagama. Kuna eelarveaasta keskel tee üleandmisel ei ole riigieelarve toetusfondi real selle tee rahadega arvestatud, tuleb tagada kohalikule omavalitsusele rahastus kuni eelarveaasta lõpuni. Seega eraldab Transpordiamet kohaliku omavalitsuse üksusele vahendid üle antud tee teehoiu kulude katmiseks kuni jooksva eelarveaasta lõpuni. Uuest aastast on rahad arvestatud toetusfondi hulgas. Paragrahvis 10 sätestatakse, millises osas on 2024. aasta riigieelarve tulude laekumise korraldus Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas erinev riigieelarve seaduse § 59 sätestatust. 354 Lõikes 1 sätestatakse, et Välisministeeriumi põhivara müügist laekuv tulu ei laeku riigi likviidsete finantsvarade hulka, vaid selles ulatuses tohib Välisministeerium soetada uut põhivara. Tegemist on tuludest sõltuvate kuludega, mis tähendab, et nende eest kulutuste tegemine on lubatud alles pärast seda, kui müügist saadud vahendid on laekunud Riigikassasse. See seondub nii välisesinduste kasutatava, kui ka Eestis asuva välisriigi diplomaatilise esinduse kasutatava põhivaraga. Tegemist on potentsiaalsete ühekordsete tehingutega, mis mõjutavad üksnes konkreetse eelarveaasta piirmäärata vahendite mahtu. Tulenevalt sellest, et tegemist on erandiga, sätestatakse kohustus kooskõlastada tehingud eelnevalt Rahandusministeeriumiga. Lõikes 2 sätestatakse, et Kaitseministeeriumi põhivara müügist laekuv tulu ei laeku riigi likviidsete finantsvarade hulka, vaid laekunud tulu ulatuses tohib Kaitseministeerium soetada uut põhivara ning kaitseotstarbelisi varusid. Tegemist on tuludest sõltuvate kuludega, mis tähendab, et nende eest kulutuste tegemine on lubatud alles pärast seda, kui müügist saadud vahendid on laekunud Riigikassasse. See võimalus seondub Kaitseministeeriumi valitsemisala käsutuses olevate kinnistutega. Kinnistute müügist laekuvate tulude arvelt tehtud kulutused ei kajastu NATO meetodil arvestatavas kaitsekulude eelarves. Tegemist on potentsiaalsete ühekordsete tehingutega, mis mõjutavad üksnes konkreetse eelarveaasta piirmäärata vahendite mahtu. Tulenevalt sellest, et tegemist on erandiga, sätestatakse kohustus kooskõlastada müügitehingud eelnevalt Rahandusministeeriumiga. Lõike 3 kohaselt võivad Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevad riigikoolid soetada oma tegevuses kasutuses olnud vallavara müügist laekunud vahenditest koolile põhitegevuseks vajalikku vara. Säte on vajalik õppeasutuste põhitegevuseks vajaliku vara paremaks haldamiseks. Õppetöö korraldamisel on masinatel ja seadmetel suured nõudmised tööohutusele, töökindlusele ja tööturul vajalike oskuste ja teadmiste omandamisele. Seetõttu on vajalik neid teatud perioodi tagant välja vahetada. Uute masinate ja seadmete ostmisel tuleb mõelda olemasolevate seadmete keskkonnajälje ja parima kasutuse peale, võimaldades nende edasist kasutust vähenõudlikumas keskkonnas. Seega on Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul mõistlik need juhul, kui neid ei vaja ka teised riigikoolid, anda uute seadmete või masinate omandamisel eelnevad masinad või seadmed tarnijale või tootjale korrastamiseks ja seega elukaare pikendamiseks. Samuti võimaldab see vähendada uute seadmete või masinate ostu- või rendihinda. Tegemist on potentsiaalsete ühekordsete tehingutega, mis mõjutavad üksnes konkreetse eelarveaasta piirmäärata vahendite mahtu. Tulenevalt sellest, et tegemist on erandiga, sätestatakse kohustus kooskõlastada tehingud eelnevalt Rahandusministeeriumiga. Kaitseministeerium on esitanud muudatusettepaneku lisada 2024. aasta riigieelarve seadusesse täiendav tekstiparagrahv, mis võimaldaks kaitseministril liigendada kaitseotstarbelise erivarustuse eelarveid kulude ja investeeringute vahel: „§ X. Kaitseotstarbelise erivarustuse liigendamine Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus muuta käesoleva seaduse § 16. osa 4. jao Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseotstarbelise erivarustuse osas liigendust tegevuspõhise ja majandusliku sisu järgi, lähtudes hangete sisu täpsustumisest.“ KAM muudatusettepaneku selgitus: Paragrahviga X antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus muuta eelnõu § 1 6. osa 4. jao Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseotstarbelise erivarustuse osas liigendust tegevuspõhise ja majandusliku sisu järgi, lähtudes hangete sisu täpsustumisest. Kaitseotstarbeline erivarustus liigitub kuludeks ja investeeringuteks sõltuvalt hanke sisust, seejuures hanke majanduslik sisu võib täpsustuda 355 eelarveaasta jooksul. Valdkonna eest vastutavale ministrile antav õigus kaitseotstarbelise erivarustuse osas liigendust muuta võimaldab korraldada erivarustuse soetamist efektiivselt ning toetab erivarustuse soetamiseks kavandatud eelarve sihipärast ja tõhusat kasutust. 2023. aasta kaitseotstarbelise erivarustuse eelarve on 557,8 mln eurot, millest 192,7 mln eurot (34,5%) on kavandatud investeeringutena ning 365,1 mln eurot (65,5%) kuludena. Kuludena kavandatud hanked jagunevad riigieelarves seitsme programmi tegevuse vahel: Väeloome: muud üksused, Väeloome: maavägi, Väeloome: merevägi, Väeloome: õhuvägi, Kaitsetahe, Kaitsevalmidus, Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö. Rahandusministeeriumi seisukoht: Rahandusministeerium ei toeta Kaitseministeeriumi esitatud muudatusettepanekut. Riigieelarve detailsuse suurendamisega vähenes paratamatul otsustusõigus eelarve kasutamise üle. Teisalt on investeeringute väljatoomisega tulemusvaldkondade alt lisatud paindlikkust erinevate alla 10 mln euro makstavate ja mittekinnisvara objektide ümberliigendamiseks. Kuivõrd tagatud on võimalus muuta eelarvet programmi tegevuste vahel ja investeeringuid, mis kajastuvad varasema programmi taseme asemel valitsemisala üleselt, on võimalik samuti Vabariigi Valitsuses muuta, siis tagab see Rahandusministeeriumi hinnangul paindlikkuse aasta kestel ettenägematute muudatuste lahendamiseks. Samuti võib vastavalt RES §-le 43 võib Vabariigi Valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Riigieelarve muutmise seaduse eelnõu algatatakse vajadusel kaks korda aastas – nii kevadel kui sügisel. Seega on Rahandusministeeriumi hinnangul kokkuvõttes tagatud piisav paindlikkus aasta kestel ettenägematute muudatuste lahendamiseks. 356 LISAD 357  LISA 1. Ülevaade 2024 meetmete mõjust riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes Tabelis on kulude ja finantseerimistehingute suurenemine näidatud negatiivse märgiga ning tulude suurenemine positiivse märgiga (väärtused on miljon eurot). Kulud on esitatud käibemaksuta (v.a Kaitseministeeriumi valitsemisala, kus on summad käibemaksuga). 2024 2025 2026 2027 TULUMEETMED KOKKU 247,9 1 103,1 1 092,3 1 266,3 Kliimaministeerium 81,1 124,1 135,4 143,4 Raadamistasu kehtestamine 4,0 8,0 8,0 8,0 Ladestamistasu tõus 0,0 8,8 8,8 8,8 Jäätmete põletamistasu kehtestamine 0,0 10,0 10,0 10,0 Pakendi ringlussevõtu tasu 0,0 23,0 23,0 23,0 Õhusaaste tasu tõus 5,0 11,5 12,2 12,9 Veesaaste tasu tõus 0,1 1,0 1,7 2,4 Vee erikasutustasu tõus 0,0 0,0 3,0 3,0 Ehitusmaavarade kaevandamistasude tõus 0,0 0,0 6,0 6,0 Põlevkivi lendtuha, koldetuha ja poolkoksi tasumäärade tõus 2,1 10,1 13,0 14,0 Teekasutustasu tõus ja differentsi suurendamine 6,0 12,0 12,0 12,0 AS Tallinna Lennujaam lisadividend 0,0 0,0 0,0 5,4 RMK lisadividend 27,0 0,0 0,0 0,0 Põlevkivi kaevandamistasu prognoosi täpsustamine 0,0 0,0 0,0 0,0 Põlevkivi kaevandamistasu määra muutmine 33,9 31,9 30,0 30,0 Veeteede tasude 50% alandamisega jätkamine -1,6 -1,6 -1,6 -1,6 Keskkonnakaitselubade riigilõivude ajakohastamine 1,1 1,1 1,1 1,2 Metsateatiste riigilõivu ajakohastamine 0,9 1,8 1,8 1,8 EL Ökomärgise kasutusõiguse taotlemise riigilõivu 0,0 0,0 0,0 0,0 ajakohastamine Transpordiameti toimingute riigilõivude ajakohastamine 2,2 4,4 4,4 4,4 Trahvimäärade tõus 0,4 0,4 0,4 0,4 Transpordiameti lennundusvaldkonna rahastamine 0,0 1,7 1,7 1,7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1,3 1,4 1,4 1,4 AS KredEx Krediidikindlustuse lisadividend 0,3 0,3 0,4 0,5 Sageduslubade, ehitusohutuse, raudteeseaduse alusel tegevus- 1,0 1,1 1,0 0,9 ja kasutuslubade väljastamise riigilõivude ajakohastamine Rahandusministeerium 164,3 957,1 934,7 1 100,6 Mootorsõidukimaksu kehtestamine 0,0 200,0 220,0 242,0 Dividendide tulumaksu ajatamine 10,7 -33,0 -31,0 64,0 E-kaubanduse maksustamise korrastamine vastavalt EL 5,0 5,0 5,0 5,0 direktiivile Efektiivsem maksude kogumine 7,0 37,0 27,0 27,0 Magustatud jookide maksu kehtestamine 0,0 25,0 25,0 25,0 358  2024 2025 2026 2027 Fikseeritud maksuvaba tulu määra rakendamine 0,0 25,8 53,2 78,9 vanaduspensionile Sotsiaalmaksu maksmise erijuhtude reform 0,0 114,0 130,0 136,0 KOVide eelarve puudujäägi vähendamine 0,0 15,0 25,0 30,0 Laiapindse julgeoleku maksu kehtestamine 0,0 430,0 446,0 480,0 Tulumaks finantssektori erakorralistelt dividendidelt 84,0 41,5 0,0 0,0 Taastuvenergiatasu reform 0,0 60,0 60,0 60,0 Järelevalvetasu kehtestamine Rahapesu Andmebüroo 0,0 0,5 0,5 0,5 järelevalvesubjektidele Kõikide meetmete täiendav mõju maksutulule 57,6 36,3 -26,0 -47,8 Regionaal- ja Põllimajandusministeerium 1,2 2,5 2,7 2,9 Harrastus ja kutselise püügilubade tasude süsteemi 0,4 1,0 1,0 1,0 uuendamine Maapõue seaduse muutmine 0,1 0,3 0,5 0,7 Taimevaldkonna riigilõivude ajakohastamine 0,2 0,7 0,7 0,7 Maa-ameti renditulu suurendamine 0,5 0,5 0,5 0,5 Siseministeerium 0,0 18,0 18,0 18,0 Trahvimäärade tõus 0,0 15,8 15,8 15,8 Relvaseaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivude 0,0 0,6 0,6 0,6 ajakohastamine Isikut tõendavate dokumentidega seotud riigilõivude 0,0 0,9 0,9 0,9 ajakohastamine Rahvastikutoimingute riigilõivude ajakohastamine 0,0 0,7 0,7 0,7 KULUMEETMED KOKKU -223,0 -152,2 51,1 121,4 Riigikogu -3,9 -3,1 -1,6 -4,3 Aastatevahelised ümbertõsted kokku -2,0 -1,4 0,7 0,7 Tegvuskulude kasv, valimiste korraldamise kulud -1,9 -1,2 -1,2 -4,2 Toom-Kooli 3 ja Toom-Kooli 9 hoonete renoveerimine 0,0 -0,4 -1,0 -0,8 Vabariigi President -0,2 -0,9 -0,2 -0,2 Tegevuskulude kasv -0,2 -0,9 -0,2 -0,2 Riigikontroll -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Tegevuskulude kasv -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Õiguskantsler -0,1 -0,1 -0,1 -0,1 Tegevuskulude kasv -0,1 -0,1 -0,1 -0,1 Riigikohus -0,2 -0,1 0,0 0,1 Kokkuhoiumeetmed 0,1 0,2 0,2 0,3 Tegevuskulude kasv -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Vabariigi Valitsus -12,5 83,2 168,8 237,2 Aastatevahelised ümbertõsted kokku (reserv) -3,2 0,0 0,0 0,0 Kokkuhoiumeetmed (reserv) 0,3 0,7 35,4 30,2 359  2024 2025 2026 2027 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisarahastamine 14,2 -2,5 -2,3 -7,6 (reserv) Eesti Raudtee kahjumi kasvu katmine (reserv) -6,8 -5,5 -6,0 -5,1 Õigusaktidest tulenevad lisakulud (reserv) -2,3 -3,5 -4,1 -4,1 Eelarverevisjoni ja 0-eelarve mõju 0,0 150,0 200,0 275,0 Toimetulekutoetuse rakenduskulu -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Reserv ettenägematute kulude katteks -14,6 -55,8 -54,1 -51,0 Riigikantselei -0,2 0,4 0,4 0,4 Kokkuhoiumeetmed 0,4 0,4 0,4 0,4 Teadus- ja arendustegevuste rahastamine -0,6 0,0 0,0 0,0 Haridus- ja Teadusministeerium -54,3 -62,9 -46,8 -41,5 Õpetajate palga diferentseerimise fondi suurendamine 20%ni -13,7 -13,7 -13,7 -13,7 Vajaduspõhise õppetoetuse kahekordistamine -5,2 -5,2 -5,2 -5,2 6-klassiliste koolide püsimajäämise toetuse kehtestamine -2,4 -3,0 -3,0 -3,0 Kokkuhoiumeetmed 5,0 0,5 3,1 3,1 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisarahastamine -2,0 -5,5 -5,0 -16,7 Eestikeelne hariduse lisarahastus -27,0 -27,0 -27,0 -27,0 Õpetajate palgatõus -10,0 -10,0 -10,0 -10,0 Lasteaiaõpetajate palgafondi toetus 1,0 1,0 1,0 1,0 Tallinna riigigümnaasiumide ehituse alguse edasi lükkamine 0,0 0,0 13,0 30,0 2028. aastasse Justiitsministeerium 2,2 6,0 7,7 9,2 Aastatevahelised ümbertõsted kokku -0,9 0,0 0,0 0,0 Kokkuhoiumeetmed 3,9 6,0 7,7 9,2 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisarahastamine -0,8 0,0 0,0 0,0 Kaitseministeerium -1,5 -29,4 -39,1 -6,5 Liitlaste vastuvõtmise kulu suurendamine 0,0 -29,4 -39,1 -6,5 Kokkuhoiumeetmed 0,0 0,0 0,0 0,0 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisarahastamine -1,5 0,0 0,0 0,0 Kliimaministeerium -20,4 -40,1 10,6 -19,5 Riigiteede remondi ja hoolduskulu muutus -10,0 -46,5 10,2 -20,0 Koalitsioonileppe meetmete rakenduskulud -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Välistoetuste mitteabikõlbliku käibemaksu lisakulud 0,0 -0,1 -0,1 0,0 Aastatevahelised ümbertõsted kokku -8,5 6,5 0,0 0,0 Kokkuhoiumeetmed 6,7 6,8 7,3 7,3 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisarahastamine -1,7 0,0 0,0 0,0 Õigusaktidest tulenevad lisakulud -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 Riigilaevastiku baasrahastuse suurendamine -2,7 -2,7 -2,7 -2,7 Tartu-Riia rongiühenduse eeltööde rahastamine -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 Rail Baltic Estonia iga-aastase osakapitali sissemakse tõus -1,0 -1,0 -1,0 -1,0 360  2024 2025 2026 2027 E-ehitusregistri ja riigipilve lisarahastamine -1,9 -1,9 -1,9 -1,9 IT lahendus liiklusregistri puhastamiseks romudest -0,5 -0,5 -0,5 -0,5 Kultuuriministeerium -9,5 -8,3 -8,3 -8,3 Siseriiklike toetuste käibemaksu lisakulud -2,8 -2,4 -2,3 -2,3 Kokkuhoiumeetmed 1,0 1,1 1,1 1,1 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisarahastamine -0,7 0,0 0,0 0,0 Väliskapitali abil Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi -2,0 -2,0 -2,0 -2,0 Film Estonia mahu suurendamine Eesti filmikultuuri arendamine -1,0 -1,0 -1,0 -1,0 Autorihüvitisfondi suurendamine -1,0 -1,0 -1,0 -1,0 Spordi suursündmuste toetamine -3,0 -3,0 -3,0 -3,0 Regionaal- ja Põllimajandusministeerium -19,7 -11,2 -20,0 -20,0 Lasteaedades ja koolides mahetoiduga jätkamine -1,7 -1,7 -2,2 -2,7 Erimärgistatud diislikütuse registri lisarahastamine -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 Aastatevahelised ümbertõsted kokku -0,9 0,0 0,0 0,0 Kokkuhoiumeetmed 0,4 0,4 0,3 0,3 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisarahastamine -2,5 0,0 0,0 0,0 Koolikava toetuse baaseelarve suurendamine -1,0 -1,0 -1,0 -1,0 IT investeeringute suurendamine -1,7 -1,0 -1,0 -1,0 Regionaalvaldkonna organisatsioonide tegevustoetuse -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 suurendamine Riiklike eriplaneeringute lisarahastamine -1,3 -1,0 -1,0 -1,0 Tegevuskulude kasv -0,5 -0,5 -0,5 -0,5 Ühistranspordi lisarahastamine -10,1 -6,0 -14,3 -13,8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -18,5 -11,4 35,6 29,7 Aastatevahelised ümbertõsted kokku -0,5 0,0 0,0 0,0 Kokkuhoiumeetmed 6,8 16,8 63,4 68,1 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisarahastamine -1,7 -5,0 -4,6 -15,2 Õigusaktidest tulenevad lisakulud -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Riigi IT alusbaasi tugevdamine ja küberturbe suurendamine -23,0 -23,0 -23,0 -23,0 0-eelarve koostamise kulude katmine 0,1 0,0 0,0 0,0 Rahandusministeerium -6,1 -1,9 -1,2 -1,2 Koalitsioonileppe meetmete rakenduskulud -2,6 -0,8 -0,7 -0,7 Kokkuhoiumeetmed 2,6 3,2 3,2 3,3 Tulumeetmete rakendamisega seotud kulud -0,9 -0,8 -0,8 -0,8 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisarahastamine -0,7 0,0 0,0 0,0 Õigusaktidest tulenevad lisakulud -2,3 -1,6 -0,9 -0,9 IT lisarahastamine -2,0 -2,0 -2,0 -2,0 0-eelarve koostamise kulude katmine -0,2 0,0 0,0 0,0 Siseministeerium -15,4 -23,4 -9,9 -9,1 361  2024 2025 2026 2027 Aastatevahelised ümbertõsted kokku -4,7 -5,1 -0,7 0,0 Kokkuhoiumeetmed 1,5 1,5 1,8 1,9 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisarahastamine -0,9 0,0 0,0 0,0 Täiendavate õppekohtade loomine politseile -2,5 -5,5 -5,5 -5,5 Idapiiri väljaehitamise lisarahastamine -3,3 -8,8 0,0 0,0 Siseturvalisuse lisarahastamine -5,5 -5,5 -5,5 -5,5 Sotsiaalministeerium -43,3 -31,1 -26,9 -26,5 Toitjakaotuspensioni viimine perehüvitiste süsteemi 0,0 0,0 -1,6 -1,6 Asendushooldusel kasvavate laste ja neid kasvatavate isikute -1,2 -1,5 -1,4 -1,4 tugiteenuste lisarahastamine Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenuse lisarahastamine -3,0 -2,7 -2,7 -2,7 Harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud ravi -5,0 -5,0 -5,0 -5,0 lisarahastamine Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale haigus- ja -2,3 -4,7 -4,9 -5,1 hoolduspäevade hüvitamine tema varasema sissetuleku alusel Koalitsioonileppe meetmete rakenduskulud -2,6 -2,4 -0,8 -0,8 SA Viljandi Haigla ehituse lisarahastamine -14,9 -3,4 0,0 0,0 WHO Euroopa mittenakkushaiguste keskuse rahastamine -0,4 -0,4 -0,4 -0,4 Kokkuhoiumeetmed 1,3 2,5 3,1 3,5 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisarahastamine -1,6 0,0 0,0 0,0 Õigusaktidest tulenevad lisakulud -0,3 -0,4 -0,2 -0,2 Õdede lähtetoetus kehtestamine -1,2 -1,3 -1,1 -0,9 Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu lisarahastamine -4,0 -4,0 -4,0 -4,0 Viljatusravi registri loomine -0,4 -0,1 -0,1 -0,1 Sotsiaaltoetuste maksmisega seotud IT lahenduste -2,0 -2,0 -2,0 -2,0 lisarahastamine Vaimse tervise teenuste lisarahastamine -1,0 -1,0 -0,9 -0,9 Erihoolekandeteenuse lisarahastamine -4,8 -4,8 -4,8 -4,8 0-eelarve koostamise kulude katmine 0,1 0,0 0,0 0,0 Välisministeerium -19,2 -17,7 -17,8 -17,9 Kokkuhoiumeetmed 1,2 1,2 1,2 1,2 Euroopa Rahurahastu sissemaksed -4,7 -3,8 -3,7 -3,5 Abikaasatasudega (välislähetused) seotud kulude tõus -0,9 -1,1 -1,4 -1,6 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisarahastamine -0,8 0,0 0,0 0,0 Ukraina kahepoolne toetamine -14,0 -14,0 -14,0 -14,0 FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU -455,0 -934,0 -1 224,0 -1 543,0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -105,0 -4,0 -4,0 -3,0 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettevõtete laenude -100,0 0,0 0,0 0,0 sihtkapitali suurendamine, sh eraldi Ukraina suunal 362  2024 2025 2026 2027 AS Metrosert aktsiakapitali suurendamine rakendusuuringute -5,0 -4,0 -4,0 -3,0 keskuse käivitamiseks 363  LISA 2. Sotsiaaltoetused Tabelis märgitud väärtused on arvestatud tuhat eurot. 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Sotsiaaltoetused kokku -3 141 810 -4 016 158 -4 035 122 -18 779 0,4 Riigikogu Kantselei -1 -3 -3 0 0% "August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" õppetoetus teadustööde eest Sotsiaaltoetus -1 -3 -3 0 0% kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus stipendiaadi kohta on 1500 eurot. Riigikantselei haldusala -19 0 0 0 Stipendium Eesti riigijuhid 1918- -19 0 0 0 0% Stipendiumikonkursi "Eesti riigijuhid 1918-1940/1944" autoritele makstav stipendium 1940/1944 Haridus- ja Teadusministeeriumi -49 567 -62 106 -73 041 -10 934 18% valitsemisala Doktoranditoetuse sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuseaduse § 6 "Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud" lõike 1 punkt 14 "Isik, kes saab doktoranditoetust õppetoetuste ja õppelaenuseaduse § 41 lõikes 1 ja §-s 43 Doktoranditoetuse sotsiaalmaks -3 209 -3 369 -2 566 803 -24% sätestatud tingimustel". Alates 2022/23. õa vastuvõtust on doktorandid ülikooliga töölepingulises suhtes ning talle makstakse töötasu, millelt ülikool maksab tööandja maksud - seepärast doktoranditoetuse sots maks väheneb ja kaob alates 2026. Alus: Sotsiaalmaksuseadus Elutööpreemia ja aastapreemiad, mis antakse välja parimale aasta lasteaiaõpetajale, klassiõpetajale, klassijuhatajale, põhikooli aineõpetajale, gümnaasiumiõpetajale, Õpetaja Gala preemiad -272 -370 -203 167 -45% kutseõpetajale, tugispetsialistile, huvialaõpetajale, õppejõule ja õppeasutuse juhile. Alus: Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord Eesti Vabariigi teaduspreemiad määratakse teaduskollektiividele teadus- ja arendustöö silmapaistvate tulemuste eest. "Riigi teaduspreemiate põhimäärus," 07.11.2016 alusel. Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (antakse välja kuni 2 preemiat Riigi teaduspreemiad ja teadustööde aastas). -343 -522 -522 0 0% riiklike konkursside preemiad Õpilaste teadustööde riikliku konkurssi ja üliõpilaste teadustööde riiklik konkurssi preemiad. Alus: Riigi teaduspreemiate põhimäärus; Õpilaste teadustööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord; 364  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilase stipendium. Alates 2023 septembrist antud Kõrgkoolide stipendiumid -2 313 -2 400 -2 400 0 0% tulemusstipendiumide otsustusõigused rahastuslepetega kõrgkoolide tasandile. Aluseks: Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord Erivajadustega üliõpilaste stipendium, Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi, asenduskoduteenusel ja perekonnas asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi hooldamisel viibinud üliõpilaste -367 -322 -322 0 0% maksmise ning määramise kord on kehtestatud ministri määrusega nr 37, 16.08.2019 kõrghariduse omandamist toetav "Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused stipendium ja kord" Sõidusoodustused: ühistranspordiseadus ning haridus- ja teadusministri määrus "Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus". Riigi kutseõppeasutuste ja riigi Õppetoetused: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus ning haridus- ja teadusministri rakenduskõrgkoolide kutseõppe taseme -6 695 -7 720 -7 720 0 0% määrus "Põhitoetuse fondi koefitsient". sõidusoodustused, õppetoetused Koolitoidu toetus: kutseõppeasutuse seadus (§ 48) ning haridus- ja teadusministri (põhitoetus) ja koolitoit, majutustoetus määrus "Riigi kutseõppeasutuse koolilõuna toetuse kasutamse tingimused ja kord". Majutustoetust makstakse ministri käskkirja alusel. Haridusstipendium õpetajatele ja tugispetsialistidele (kuni viis stipendiumi). Õpetajate stipendiumid -52 -55 0 55 -100% Aluseks: Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord Õpetajakoolituse stipendiumi eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist, tunnustada õpetaja kutset Eesti ühiskonnas ning seeläbi suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu. Õpetajakoolituse erialastipendiumi väljaandmist korraldab HTM koos Harnoga. Stipendiumit makstakse 160 eurot kuus Õpetajakoolituse erialastipendium -159 -160 -160 0 0% ning seda makstakse igakuiselt, 5 kuud semestri kohta. Siin kulud kuni 2023/2024. õa vastuvõtuni. Aluseks: Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord 365  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava tegevus. Stipendiumi eesmärk on tuua õpetaja- ning tugispetsialistide koolitusse enam üliõpilasi ning väärtustada õpetajakutse omandamist. Stipendiumiga toetatakse õpetajakoolituse või tugispetsialistide koolituse õppekaval ning muude õppekavade õppekavadel õppivaid üliõpilasi, kes õpivad õpetajaks või tugispetsialistiks (logopeed, Õpetajakoolituse või tugispetsialistide eripedagoog, sotsiaalpedagoog või koolipsühholoog). Stipendiumit makstakse alates koolituse õppekaval 0 -2 100 -4 625 -2 525 120% 2023/2024. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele. Lähtuvalt valdkonna õppivate üliõpilaste stipendiumi prioriteetsusest ja senistest sisseastumiskonkurssidest on stipendiumit saavate üliõpilaste osakaal õppekavati erinev - 20-80% õppekava üliõpilastest. Stipendiumi suurus on täiskoormusega õppimisel 400 eurot kuus. Alus: Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide koolituse üliõpilaste stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord Üliõpilasele antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks, kui üliõpilase Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused -373 -743 -743 0 0% vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on tagasi lükatud Aluseks: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus1 Üliõpilasele antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus Kõrgkoolide vajaduspõhised õppetoetused -6 981 -8 924 -14 116 -5 192 58% kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Aluseks: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus1 Kutse ja kõrgkoolide tuludest sõltuvad Rahvusvahelistest õpirändeprojektidest (nt Erasmus) makstavad sotsiaaltoetused, mida -2 334 -682 -1 062 -380 56% õppetoetused planeerivad rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused. Kutse ja kõrgkoolide tuludest sõltuvad Majandustegevusest ja muude laekumiste arvelt makstavad stipendiumid ja -64 -37 -39 -2 5% õppetoetused sotsiaaltoetused, mida planeerivad rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused. F.J Wiedemanni keeleauhind "Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide Riiklikud preemiad -88 -90 -90 0 0% seaduse" alusel ja auhind "Aasta keeletegu" haridus- ja teadusministri 26.11.2019. a käskkirja nr 1.1-2/19/317 "Aasta keeleteoauhinna andmise korra kinnitamine" alusel. Lähtetoetus makstakse õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamisele ning tugispetsialistile erialase kõrghariduse omandamisel kui nad asuvad Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetus -2 367 -3 700 -3 700 0 0% esimest korda tööle kooli. Aluseks: "Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse, taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord" Erasmus+ Euroopa Liidu programm, mis rahastab haridus-, koolitus- ja -23 950 -30 913 -34 773 -3 860 12% Euroopa Liidu programm, EL- iga sõlmitud leping ja iga-aastane tööplaan noortevaldkonna projekte Justiitsministeeriumi valitsemisala -15 -23 -37 -14 61% 366  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Toetus on planeeritud parimale Justiitskolledži stipendiaadile Sisekaitseakadeemias, üliõpilastööde konkursi toetamiseks ja praktika läbimiseks advokatuuris, Õppetoetused ja stipendiumid -11 -15 -29 -14 93% kohtus ja prokuratuuris kriminaalõiguse valdkonnas. Vangistusseaduse § 75 lõike 4 alusel tuleb kinnipeetava vabastamisel maksta kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus Toetus vanglast vabanenutele -4 -8 -8 0 0% ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Kui kinnipeetava isikuarvelt väljamakstav summa on väiksem toetuse määrast, siis makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja isikuarvelt väljamakstava summa vahe ulatuses. Kaitseministeeriumi valitsemisala -12 059 -14 328 -18 381 -4 053 28% Alus: Sotsiaalmaksuseadus. Ajateenijate eest makstakse sotsiaalmaksu Ajateenijate eest makstav sotsiaalmaks -6 337 -8 143 -9 096 -953 12% Sotsiaalmaksuseaduse § 6 „Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud“ alusel. Alus: kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määrus nr 1 "Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele Ajateenijate toetus -4 292 -5 026 -5 600 -575 11% õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord". Alus: kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määrus nr 1 "Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord" ning kaitseministri Asendusteenistujate toetus ja kutsealuste -643 -713 -919 -207 29% 17.04.2023 määrus nr 15 Kutsealuse, reservis oleva isiku, kaitseväekohustust võtta sõidukulu sooviva isiku ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja hüvitise maksmise kord“. Alus: Sotsiaalmaksuseadus. Asendusteenistujate eest makstakse sotsiaalmaksu Asendusteenistujate eest makstav Sotsiaalmaksuseaduse § 6 „Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud“ alusel. -144 -173 -215 -42 24% sotsiaalmaks Asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik riigikaitseline väljaõpe. Alus: kaitseväeteenistuse seadus ja selle alusel kehtestatud kaitseministri 21.05.2013 määrus nr 33 "Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise Hüvitis hukkumise või vigastuse korral -579 -238 -251 -13 5% korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord". 367  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Alus: * Kaitseministri 30.08.2021 määrus nr 10 "Riigikaitseõpetuse valdkonna toetamise tingimused ja kord". Riigikaitselised õppetoetused -65 -35 -70 -35 100% * Kaitseministri 25.02.2015 määrus nr 4 "Õppekulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord". * Eesti sõjamuuseumi direktori 08.12.2021 käskkirjaga nr 15 kinnitatud Hendrik Sepa nimelise preemia statuut. Alus: * Kaitseministri 17.03.2023. a määrus nr 6 "Eluasemelaenu intresside hüvitise maksmise tingimused ja ulatus ning hüvitise taotlemise ja maksmise kord" Ajateenijate hüvitised 0 0 -2 229 -2 229 - * Kaitseministri 22.03.2023. a määrus nr 7 "Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord" Kliimaministeeriumi valitsemisala -13 -36 -10 26 -72% Enammakstud summade tagastamine kuni 1600 euro ulatuses maaomaniku või maa erastaja iga pärast 1996. aasta 7. juunit sündinud lapse kohta ja kuni 1600 euro ulatuses füüsilise isiku kohta, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt neli alla 18- aastast last. Maareformi seadusest tulenev peretoetus -3 -26 0 26 -100% Alates 2023 aasta II poolest on antud tegevus viidud Regionaal- ja Põllumajandusminsiteeriumi valitsemisalasse. Alus: Maareformi seaduse §223 lg 9 ja §223 lg 10 ja Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrus nr 267 "Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine" Alus: Maareformi seadus § 223 lg 2 Konkursi "Keskkonnategu" ja Eerik Kumari looduskaitsepreemia väljamaksmiseks, mille Keskkonnavaldkonna preemiad -10 -10 -10 0 0% eesmärk on tunnustada pikaajalist silmapaistvat tööd looduse kaitsel. Kultuuriministeeriumi valitsemisala -864 -818 -820 -2 0% Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus. Riiklikud kultuuri- ja spordipreemiad -426 -426 -426 0 0% Vabariigi Valitsuse määrus „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus. Riiklikud kultuuri- ja spordistipendiumid -186 -186 -186 0 0% Vabariigi Valitsuse määrus „Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ Rahvuskultuurile olulisteks tähtpäevadeks -70 -3 -5 -2 67% Kultuuriministri 27. märts 2015 käskkiri nr 82 „Tunnustamise kord“ Leiutasud -7 -4 -4 0 0% Muinsuskaitseseadus Eesti ajaloolise taluarhitektuuri -176 -200 -200 0 0% Kultuuriministri määrus „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“ toetusprogramm 368  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi -6 0 -10 -10 valitsemisala Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt väljaantava reaalajamajanduse edendamise teaduspreemia, mille eesmärk on ergutada teadustegevust reaalajamajanduse valdkonnas ning avaldada tunnustust silmapaistva uurimistöö või teadusartikli eest nimetatud valdkonnas. Reaalajamajanduse edendamise teaduspreemia antakse välja kahes kategoorias, millest üks on uurimistööde kategooria ja teine teadusartiklite kategooria. Teaduspreemia andmiseks kuulutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja käskkirjaga avaliku teaduspreemia konkursi. Teade konkursi väljakuulutamise ja tingimuste kohta avaldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel (https://realtimeeconomy.ee/2023-aasta- Preemiad, stipendiumid -6 0 -10 -10 100% reaalajamajanduse-edendamise-teaduspreemia-konkurss). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium moodustab konkursile laekunud tööde hindamiseks komisjoni ning kinnitab selle koosseisu. Komisjon teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku preemia välja anda või jätta preemia välja andmata, teeb ettepaneku preemiate suuruse kohta ning nimetab preemia saajad. Lõpliku ühes kategoorias välja antavate preemiate arvu, nende suurused ja preemia saajad kinnitab majandus- ja infotehnoloogiaminister käskkirjaga. Õigusakt, mille alusel maksti 2022. a teaduspreemiad välja on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkiri. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 0 0 -22 -22 valitsemisala MaaRS: § 22.3 lg 9: Isiku poolt ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel või vaba põllumajandus- või metsamaana erastatava või erastatud maa müügihinda võib vähendada või väljaostuvõlga kustutada maaomaniku või maa erastaja iga pärast 1996. aasta 7. juunit sündinud lapse kohta kuni 1600 euro ulatuses, sõltumata ostu- Maareformi seadusest tulenev peretoetus 0 0 -22 -22 100% müügilepingu sõlmimise ajast. Kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 1600 eurot või müügihind on täielikult tasutud (ka ettemaksuna), on eelmises lauses nimetatud isikul õigus nõuda enammakstud summa tagastamist, sõltumata maa ostu- müügilepingu sõlmimise ajast. Aluseks: Maarefomi seadus Rahandusministeeriumi valitsemisala -1 249 -1 370 -1 350 104 0 Sotsiaalmaksuseaduse alusel täitis riik ise füüsilisest isikust ettevõtjate eest 2020. Koroonapuhangust põhjustatud -15 0 0 0 0% aasta esimese kvartali avansilise sotsiaalmaksu tasumise kohustuse. eriolukorra meede Aluseks: Sotsiaalmaksuseadus 369  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Toetused füüsilistele isikutele riigi poolt tekitatud kahjude hüvitamiseks kohtute, prokuratuuri ja politsei õigeksmõistvatest lahenditest tulenevalt. Õigusabi, alusetu vabaduse võtmise -1 087 -1 120 -1 120 0 0% Aluseks: Väärteomenetluse seadustik, Kriminaalmenetluse seadustik, hüvitis Tsiviilkohtumenetluse seadustik, Halduskohtumenetluse seadustik, Karistusseadustik ja Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus. Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Õppelaenude riigitagatise vahendid krediidiasutustele õppelaenu põhiosa ja intressi tasumiseks laenusaaja surma korral ning intresside tasumiseks ajateenistuses viibimise ajal, kuni 3-aastast last kasvataval Õppelaenu tagasimaksmise kulud -147 -250 -230 20 -8% vanemal ja arst-residendil residentuuri lõpetamiseni. Lisaks tagab riik krediidiasutustele kommertsintressimäära ja laenusaaja tasutava intressimäära vahe. Alus: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus1 Siseministeeriumi valitsemisala -1 067 -1 632 -1 690 42 4% Sisekaitseakadeemia kõrg- ja Alus: Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, kadetile ja õpilasele makstava stipendiumi kutsehariduse stipendiumiõiguslike -1 063 -1 627 -1 685 42 4% suurus, maksmise tingimused ja kord õppurite õppetoetus Alus: Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, kadetile ja õpilasele makstava stipendiumi Politsei- ja Piirivalveameti õppetoetused -3 -3 -3 0 0% suurus, maksmise tingimused ja kord Kaarel Eenpalu stipendium Alus: Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, kadetile ja õpilasele makstava stipendiumi -2 -2 -2 0 0% Sisekaitseakadeemia parimale lõpetajale suurus, maksmise tingimused ja kord Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -3 076 949 -3 935 843 -3 939 758 -3 915 0,1% Riikliku pensionikindlustuse ( I sammas) -2 207 131 -2 599 511 -2 914 986 -315 475 12% kulu kokku: Kulude muutused on seotud peamiselt töötatud aja lisandumisest ja pensioni sh vanaduspension -2 072 021 -2 447 717 -2 737 320 -289 603 12% indekseerimisest. 01.01.2023 oli erakorraline pensionitõus 20€ Alus: Riiklik pensionikindlustuse seadus 370  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Kulude muutus on seotud pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. Väljateenitud aastate pension on töötajatel, kes töötavad töökohal, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab selle töö jätkamist. Alus: Väljateenitud aastate pensionide seadus (VAPS) sh muud pensionid (väljateenitud Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%-lise töövõimekaotuse korral. Seoses aastate pension, töövõimetuspension, -36 377 -43 702 -47 925 -4 223 10% töövõimereformi käivitumisega ei lisandu alates 1. juulist 2016 enam uusi toitjakaotuspension) töövõimetuspensione ning alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Alus: Riikliku pensionikindlustuse seadus. Rahvapensionile on õigus, kui inimene on jõudnud vanaduspensioniikka, kuid tal ei ole vanaduspensioni taotlemiseks vajalikku pensionistaaži. Inimene peab olema elanud vahetult enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat Eestis. Mõju kulude muutusele sh rahvapension, pensionilisad ja on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. -77 893 -84 560 -101 585 -17 024 20% pensionisuurendused Pensionisuurendust makstakse inimestele, kellel oli enne seaduse muudatust tekkinud õigus pensioni suurendusele.. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. Alus: Riikliku pensionikindlustuse seadus Enne 2013. aasta aprilli jõustunud avaliku teenistuse seaduse muudatust kehtis ametnikele õigus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži alusel. Pensionisuurendust makstakse nendele inimestele, kellel oli enne seadusemuudatust tekkinud pensionisuurenduse õigus . sh avaliku teenistuja pensionisuurendus -20 840 -23 532 -28 157 -4 624 20% Alus: Avaliku teenistuse seadus Seoses COVIDiga olid 01. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 II sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad 4% sissemaksed peatatud. Nendele, kes jätkasid oma 2% makseid ajal, Kogumispensioni (edasiantav osa mil sotsiaalmaksu arvelt 4% teise sambasse ei makstud, kompenseeriti 4% maksed sotsiaalmaksust) maksete taastamine aastatel 2021, 2022 ja 2023. riigieelarvest -24 358 -276 000 0 276 000 100% Alus: Kogumispensioni seadus Toetusi tehakse alla 3-aastast last kasvatava ühe vanema eest, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioniga. Eelarve muutus on seotud eesti keskmise Toetus kohustusliku kogumispensioni sotsiaalmaksuga maksustatava tulust, töötasu alammäära kasvuga ja II sambaga fondi alla 3. aastast last kasvatava vanema liitunud 3- aastast last kasvatava vanemate arvu kasvuga. eest -17 902 -27 277 -19 562 7 715 -28% Alus: Kogumispensionide seaduse Sotsiaalkindlustusamet hüvitab õigusjärglaseta tööandja likvideerimise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab töövõime kaotuse protsendi ning maksab hüvitist. Eelarve muutus on seotud pensioniindeksi ja saajate arvuga. Kahjuhüvitised seoses tööõnnetustega -6 845 -7 591 -7 534 57 -1% Alus: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 371  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Sotsiaaltoetuse maksmisel vanaduspensionieas välisriigist Eestisse asunutele nähakse ette toetus rahvapensioni määras, mille kulu muutus on seotud pensioniindeksi, saajate arvu ja keskmise makse suurusega. Toetuse eesmärgiks on tagada sissetulek vanaduspensionieas tagasipöördujale, kellel puudub Eestis vanaduspensioni määramiseks vajalik tööstaaž. Välisriigist Eestisse tagasipöördunu toetus -104 -137 -144 -7 5% Alus: Sotsiaalhoolekande seadus Toetust makstakse olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva töövõime alusel. Kulu muutused on seotud saajate arvu ning eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalgaga. Toetused olümpiavõitjatele -163 -209 -218 -8 4% Alus: Spordiseadus Toetused jagunevad: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Puude määramise protseduure on korrastatud, puude määramiste arv on langenud. Puuetega inimeste igakuulised toetused -62 480 -62 593 -60 733 1 860 -3% Alus: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Represseeritutele toetuse maksmine. Kulude muutus on seotud saajate arvuga. Alus: Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. Alates 1. aprillist 2018 kehtib sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede Toetused represseeritutele (sh tsernobõli likvideerijatele. AEJ likvideerijad) -1 895 -2 344 -2 181 163 -7% Alus: Sotsiaalhoolekande seaduse Eestis üksi elavale vanaduspensioniealisele isikule tema majandusliku iseseisvuse parandamiseks ja vaesuse vähendamiseks üks kord kalendriaastas makstav toetus. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine pension. Kulude muutus on seotud vanaduspensionil olevate üksikute isikute arvuga ning täiendavad vahendid eraldati toetuse määra tõusuks 115-lt eurolt 200 eurole. Üksielava penionäri toetus -19 263 -18 056 -17 986 70 0% Alus: Sotsiaalhoolekande seadus Ajateenijate lapsetoetusteks arvestatud vahendid kajastatakse alates 2020. aastast. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves, kuid kulud arvestatakse kaitsekulude hulka. Ajateenija lapse toetus -306 -275 -324 -49 18% Alus: Kaitseväeteenistuse seadus Elatisabikulu suurenemine on seotud saajate arv kasvuga (teadlikkus kasvab) ning elatisnõude sissenõudmise üleminekuga riigile. Alates 2024. aastast on elatisabi suurus varasema 100 euro asemel 200 eurot. Elatisabi -4 855 -5 524 -12 183 -6 659 121% Alus: Perehüvitiste seadus 372  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Hüvitise suurus sõltub kehtivast alampalgast ja toitjakaotuspensioni või töövõimetoetuse suurusest. Hüvitised kuriteoohvritele -69 -132 -66 66 -50% Alus: Ohvriabi seadus Õppelaenu võtnud puuduva töövõimega inimesele, alla 5 aastase lapse vanemale ja puudega lapse vanemale makstakse rahalist hüvitist. Kulude vähenemine on seotud Õppelaenude kustutamine (vähenenud õppelaenu kustutamise tagasimakse graafikute arvestustega. töövõimega isik; puudega lapse vanem) -78 -128 -84 44 -34% Alus: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Täiendava puhkusetasude kulumuutused on seotud saajate arvu ja töötasu alammäära muutustega. Kulude kasv on seotud Töölepingu seaduse muudatusega (vanemapuhkus) ja töötasu alammäära kasvu prognoosiga. Täiendav puhkusetasu lapsevanematele . Täiendav puhkusetasu puudega lapsevanemale. Toetuse kasutajate arvu vähenemine, mille üheks põhjuseks puudega lasta arvu vähenemine, lisaks mõjutab ka võimalus töötada kodukontoris, mis tõttu puudub otsene vajadus täiendavateks Täiendav puhkusetasu (lapsepuhkuse puhkepäevadeks. päevade, pikendatud põhipuhkuse, Alaealiste ja osalise töövõimega tööealiste täiendava puhkusetasu toetuse summa isapuhkuse, puudega lapse vanema muutus on seotud keskmise palga nominaalkasvuga, saajate arvu, kasutatud päevade igakuulise puhkepäeva ja lapsetoitmise arvuga. vaheaja tasudeks; alaealised ja osalise Täiendavad lisapuhkepäevad sügava puudega isiku töötavale hooldajale -kuni 5- töövõimega tööealiste tasudeks; päevane lisapuhkus töötavale inimesele, kes hooldab kodus sügava puudega täisealist lisapuhkepäevade tasu sügava puudega pereliiget. . isiku töötavale hooldajale) -20 060 -17 166 -22 562 -5 396 31% Alus: Töölepingu seaduse Peretoetuste muudatused on seotud esimese ja teise lapse toetuse ning üksikvanema toetuse tõusuga 60-eurolt 80-eurole kuus ning lasterikaste perede toetuse tõusuga 3–6 lapse puhul 450 euroni kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 euroni kuus. Peretoetused -311 253 -479 006 -409 085 69 921 -15% Alus: Perehüvitiste seadus Vanemahüvitise kulude muutus on seotud keskmise hüvitise tõusuga (keskmise palga ja alampalga muutuse mõju). Alus: alates 01.01.2017 Perehüvitiste seadus (kuni 2016. a lõpuni Vanemahüvitise Vanemahüvitis -333 345 -375 115 -394 349 -19 234 5% seadus) Välisriigist tagasipöördunud isikute sotsiaalne kaitse, mille muutus on seotud Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumääraga. sotsiaalmaks (välisriigist tagasipöörduja) -125 -39 -45 -6 15% Alus: Sotsiaalmaksuseadus Erijuhtudel riigi poolt makstav Kulude muutus on seotud sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumääraga. sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate ees -66 433 -63 839 -75 417 -11 578 18% Alus: Sotsiaalmaksuseadus 373  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Eriarstide lähtetoetus on mõeldud eriarstidele, kes asuvad residentuuri lõpetamise järel tööle väljaspool Tartut ja Tallinna perearstina või kohalikku, üld- või keskhaiglasse. Muutus on seotud toetuse määra tõusuga ja sellega seoses taotlejate arvu suurenemisega. Alates 2024. aastast on kavandatud lähtetoetus ka meditsiiniõdedele. Arstide ja õdede lähtetoetus -285 -750 -2 148 -1 398 186% Alus: Tervishoiuteenuste korraldamise seadus Makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Apteekrite lähtetoetus 0 -150 -150 0 0% Alus: Ravimiseadus 374  LISA 3. Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes Tabelis märgitud väärtused on arvestatud tuhat eurot. Valitsusasutuste 2024. aasta detailandmed on dokumendi koostamisel hetkel planeerimisel ning seetõttu pole andmed terviklikud. 2023 2024 Tegevus-kulud Investeeringud Tegevus-kulud Investeeringud 2023 2023 2024 2024 Vabariigi Presidendi Kantselei -228 0 -228 0 SA Eesti Koostöö Kogu -184 0 -184 0 SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu -9 0 -9 0 MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus -15 0 -15 0 MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum -10 0 -10 0 MTÜ 20. Augusti Klubi -10 0 -10 0 Riigikantselei -25 0 -25 0 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse -25 0 -25 0 toetamine NATO Strategic Communications Centre of -25 0 -25 0 Excellence (liikmemaks) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -372 048 0 -424 007 0 Haridus- ja noorteprogramm kokku -204 146 0 -230 119 0 Kõrghariduse tegevustoetused, sihtotstarbelised toetused, sh doktoranditoetus -198 388 0 -224 446 0 (asutuste vaheline jaotus selgub vastavalt arvestusmetoodikatele) Kutsekoda SA -604 0 -604 0 SA Euroopa Kool -4 100 0 -4 100 0 SA Kultuurileht -212 0 -127 0 SA Tartu Ülikooli Kliinikum -842 0 -842 0 Teadussüsteemi programm -164 662 0 -192 238 0 Teadus- ja arendustegevuse valdkonna toetused (asutuste vaheline jaotus selgub vastavalt -90 362 0 -110 840 0 arvestusmetoodikatele) SA Eesti Teadusagentuur -71 529 0 -78 830 0 SA Teaduskeskus AHHAA -590 0 -609 0 Eesti Teaduste Akadeemia -2 156 0 -1 934 0 SA Kultuurileht -25 0 -25 0 Teadmussiirde programm -3 240 0 -1 650 0 Teadus- ja arendustegevuse valdkonna toetused (asutuste vaheline jaotus selgub vastavalt -2 380 0 -1 650 0 arvestusmetoodikatele) SA Eesti Teadusagentuur -860 0 0 0 Justiitsministeeriumi valitsemisala -10 532 0 -8 912 0 Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum -10 532 0 -8 912 0 SA Iuridicum -15 0 -15 0 SA Eesti Mälu Instituut -1 079 0 -1 079 0 SA Eesti Mälu Instituut (kommunismiohvrite -1 200 0 0 0 muuseumi ekspositsioon) MTÜ Inimõiguste Instituut -320 0 -250 0 SA Eesti Represseeritute Abistamise Fond -256 0 -256 0 Erinevad asutused esmatasandi õigusabi -837 0 -837 0 osutamiseks Tartu Ülikool -500 0 -500 0 Eesti Teaduste Akadeemia, Riigiõiguse -300 0 -300 0 Sihtkapital 375  2023 2024 Tegevus-kulud Investeeringud Tegevus-kulud Investeeringud 2023 2023 2024 2024 Eesti Advokatuur -5 675 0 -5 675 0 MTÜ Eesti Memento Liit -45 0 0 0 MTÜ Eesti Endiste Metsavendade Liit -100 0 0 0 MTÜ Rukkilille Ühing -15 0 0 0 MTÜ Eesti Omanike Keskliit -30 0 0 0 MTÜ Eesti Pensionäride Ühenduste Liit -70 0 0 0 Eesti Naisühenduse Ümarlaua Sihtasutus -60 0 0 0 MTÜ Eesti Naisliit -30 0 0 0 Kaitseministeeriumi valitsemisala -65 640 -4 050 -66 635 -5 265 Sõjaline riigikaitse ja heidutus -65 640 -4 050 -66 635 -5 265 Kaitseliit -45 297 -4 013 -50 506 -3 728 SA CR14 -4 757 0 -4 680 0 Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus -1 868 0 -1 150 0 Kaitsevaldkonda toetavad kommunikatsiooni- -1 211 0 -1 652 0 jm projektid Kaitseministeeriumi teadus-arendusetegevuse -834 0 -2 656 0 ja kaitsetööstuse jms projektid Kaitseväe teadus- ja arendustegevuse projektid -644 0 -582 0 Toetused koolidele riigikaitseõpetuse -317 0 -317 0 läbiviimiseks Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri -236 -37 -200 -37 muuseumi sõjaajaloo valdkonna projektid Toetus Kaitseväe harjutusala mõjupiirkonda -10 475 0 -4 892 0 jäävatele omavalitsusele Välistoetusest Lääne-Eesti radari tsiviiltaristu 0 0 0 -1 500 toetus Kliimaministeeriumi valitsemisala -29 739 -4 698 -35 452 -6 437 Keskkonnakaitse ja -kasutus -19 004 -4 698 -16 933 -3 857 Keskkonnainvesteeringute Keskus -14 493 -4 548 -12 489 -3 800 Eesti Keskkonnauuringute Keskus -4 377 -150 -4 327 -57 Eesti Jahimeeste Selts -100 0 -100 0 Eesti Keskkonnahariduse Ühing -34 0 -17 0 AS Alara -653 0 -468 0 Energeetika ja maavarad -48 0 -243 0 Elering AS, elektrivõrgu tugevdamiseks 0 -7 000 0 -12 000 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA -48 0 -243 0 Ehitus -620 0 -709 -2 580 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA -620 0 -709 -2 580 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvus -10 067 0 -17 567 0 AS Tallinna Lennujaam -10 067 0 -10 067 0 Pärnu Linnavalitsus Pärnu linnale ühenduste 0 0 -7 500 0 tagamiseks Kultuuriministeeriumi valitsemisala -78 003 -32 248 -75 459 -26 439 Kultuur -72 890 -30 361 -70 413 -24 552 Eesti Filmi Instituut SA -1 243 0 -1 243 0 Kultuurileht SA -3 426 0 -3 490 0 Sakala Teatrimaja SA -264 0 -251 0 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA -4 054 0 -754 0 Kunstihoone SA -725 -4 310 -725 -500 Rahvusooper Estonia -11 276 0 -11 396 0 Eesti Rahvusringhääling -41 753 -1 917 -42 196 -1 949 Eesti Rahvusraamatukogu -10 148 -24 133 -10 357 -22 102 Lõimumine -1 257 0 -1 176 0 Integratsiooni SA -1 257 0 -1 176 0 Sport -3 856 -1 887 -3 870 -1 887 376  2023 2024 Tegevus-kulud Investeeringud Tegevus-kulud Investeeringud 2023 2023 2024 2024 Jõulumäe Tervisespordikeskus SA -714 -150 -699 -150 Tehvandi Spordikeskus SA -1 547 -1 737 -1 576 -1 737 Eesti Olümpiakomitee MTÜ -945 0 -945 0 Spordikoolituse ja -Teabe SA -651 0 -651 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi -43 256 -5 800 -40 801 -744 valitsemisala Ettevõtluskeskkond -37 412 0 -35 571 0 Ettevõtluse Arendamise SA -29 872 0 -31 072 0 AS Alara -88 0 0 AS Metrosert -179 0 -179 0 MTÜ Eesti Standardikeskus -498 0 -390 0 MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, mis lahendavad riigi olulisi regionaalarengu, -345 0 0 ettevõtluse ja kodanikuühiskonna strateegiadokumentidest tulenevaid ülesandeid. MTÜ Tarbijate Koostöökoda, majandus- ja taristuministri määruse alusel antav tegevustoetus tarbijate nõustamiseks ja -20 0 -20 0 teavitamiseks ning tarbijate kollektiivsete huvide esindamiseks Tartu Linnavalitsus -360 0 -360 0 AS Eesti Varude Keskus -6 050 0 -3 550 0 Teadmussiire -1 776 0 -2 368 0 AS Alara -244 0 -185 0 AS Metrosert -258 0 -645 0 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA -1 274 0 -1 538 0 Digiühiskond -4 068 -5 800 -2 844 -744 AS Eesti Post -1 778 0 0 0 Riigi Infokommunikatsiooni SA -2 208 -700 -2 844 -744 AS Alara -82 0 0 0 Enefit Connect OÜ lairiba jaotusvõrgu -5 100 0 väljaehitamiseks Tööturuprogramm 0 0 -18 0 Eesti Töötukassa 0 -18 0 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi -59 781 -11 741 -92 853 -11 662 valitsemisala Põllumajandus, toit ja maaelu -22 783 -450 -15 782 -50 SA Eesti Maaelumuuseumid -1 274 -450 -1 274 -50 SA Eesti Piimandusmuuseum -181 0 -181 0 Eesti Maaülikool -457 0 -457 0 AS Vireen -558 0 -558 0 Toetus maaparandusühistute liikmelisuse- ja -31 0 -30 0 maaparanduskuludeks Tegevustoetused põllumajandus- ja toidusektori -350 0 -473 0 MTÜdele Maaelu ja põllumajanduse arendamise riiklikud -19 932 0 -12 809 0 toetused Regionaalpoliitika * -2 185 -11 291 -7 668 -11 612 Tegevustoetus valdkonna organisatsioonidele -2 165 -11 291 -7 648 -11 612 Sihtasutus Pokumaa* -20 0 -20 0 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvus * -34 813 0 -69 403 0 Ühistranspordikeskustele ja kohalikele omavalitsustele jagatav toetus ühistranspordi -34 813 0 -69 403 0 korraldamiseks ministeeriumi ja Maanteeameti kaudu (bussiliinidele, praami- ja lennuliiklusele) Rahandusministeeriumi valitsemisala -6 046 0 -5 905 0 377  2023 2024 Tegevus-kulud Investeeringud Tegevus-kulud Investeeringud 2023 2023 2024 2024 Riigi rahandus -6 001 0 -5 860 0 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus -4 100 0 -4 489 0 Keskkonnainvesteeringute Keskus -1 541 0 -941 0 Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Ida- -360 0 -430 0 Viru Omavalitsuste Liit, Vabaühenduste Liit, maakondlikud arenduskeskused (partnerite võimestamine) Finantspoliitika -45 0 -45 0 Audiitorkogu -45 0 -45 0 Siseministeeriumi valitsemisala -15 116 -3 167 -11 354 -35 Kogukondlik Eesti -3 960 0 -3 858 0 Kodanikuühiskonna Sihtkapital -1 945 0 -1 935 0 Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile taotlusvoorude läbiviimiseks, usuliste ühenduste toetamiseks ja toetuse eraldamine -2 015 0 -1 923 0 Vabaühenduste Liidule, Eesti Külaliikumine Kodukandile, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikule. Siseturvalisus -5 917 -3 167 -2 308 -35 Integratsiooni sihtasutusele -700 0 -700 0 Vabatahtlike merepääste seltsid -224 0 -106 0 Eesti Naabrivalve -60 0 -60 0 Eesti Politsei Spordiliidule -13 0 -13 0 Eesti Abipolitseinike Kogu -110 0 -60 0 Vabatahtlike päästjate MTÜd -92 0 -67 0 Vabatahtlike ennetustegevuste MTÜ-d -41 0 -41 0 Eesti Tuletõrjespordi Liit -40 0 -40 0 Omavalitsusliitudele (OVL) kriisideks -94 0 -93 0 valmisolekus Vabatahtlikele päästeseltsidele 0 -35 0 -35 Toetus "Küttekolded korda" -1 000 0 -1 000 0 Ida-Viru pääste noortelaager -20 0 -20 0 Kaitseliidu Naiskodukaitsele -45 0 -45 0 evakuatsioonivõimekuse tagamiseks Päästeliidu tegevustoetus -45 0 -45 0 Päästeameti ühekordsed toetused 2023. aastal (vabatahtlikele päästekomandodele 4,7 mln eurot, generaatorite soetamine saartele 0,5 mln -3 405 -3 132 0 0 eurot, Naiskodukaitse evakuatsioonirühmadele 0,1 mln eurot, korteriühistutele varjumise võimekuse arendamiseks 1,2 mln eurot) Sihtasutuse Valga Isamaalise kasvatuse -29 0 -19 0 püsiekspositsioon Erakondade rahastamine -5 239 0 -5 187 0 Erakondade toetamine -5 239 0 -5 187 0 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -10 921 0 -23 438 0 Sotsiaalhoolekande programm -2 229 0 -1 876 0 Aktsiaselts Koeru Hooldekeskus -272 0 -272 0 Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond -100 0 0 0 Eesti Puuetega Inimeste Fond -1 490 0 -1 448 0 Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon -156 0 -156 0 Mittetulundusühing Oma Tuba -111 0 0 0 Eesti Inimõiguste Keskus SA -100 0 0 0 Vanemaealiste programm -364 0 -132 0 Mittetulundusühing Kuldne Liiga -264 0 -132 0 378  2023 2024 Tegevus-kulud Investeeringud Tegevus-kulud Investeeringud 2023 2023 2024 2024 Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing -100 0 0 0 Laste ja perede programm -1 583 0 -1 188 0 Eesti Lasterikaste Perede Liit -301 0 -101 0 Perekoolitusühing Sina ja Mina -102 0 0 0 KOV-id "Imeliste aastate" programmi -654 0 -640 0 läbiviimiseks Sihtasutus Lapse Heaolu Arengukeskus -97 0 -97 0 Lastekaitse Liit -288 0 -225 0 Viljandi Haigla -100 0 -100 0 MTÜ Igale Lapsele Pere -41 0 -25 0 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise -39 0 0 0 programm Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus -39 0 0 0 Tervist toetavad valikute programm -1 440 0 -635 0 Eesti Punane Rist -700 0 0 0 Mittetulundusühing Peaasjad -203 0 -203 0 Mittetulundusühing Eesti Vaimse Tervise ja -105 0 0 0 Heaolu Koalitsioon Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (HIV positiivetele -11 0 -11 0 emadele imikutoitesegude soetamiseks) Lääne Tallinna Keskhaigla AS (HIV positiivetele -20 0 -20 0 emadele imikutoitesegude soetamiseks) TÜ Kliinikum (HIV positiivetele emadele -3 0 -3 0 imikutoitesegude soetamiseks) TÜ Kliinikum (mammograafiabussi -26 0 -26 0 tööshoidmine) Mammograaf AS (mammograafiabussi -28 0 -28 0 tööshoidmine) Sihtasutus Viljandi Haigla (mammograafiabussi -16 0 -16 0 tööshoidmine) MTÜ Eesti Vähiliit -20 0 -20 0 KOV-id ja KOV-ide liidud -308 0 -308 0 tervisedenduse tegevuste elluviimiseks Inimkeskne tervishoiu programm -5 266 0 -19 607 0 Eesti Infektsioonhaiguste Selts -15 0 -15 0 Eesti Arst OÜ -20 0 -20 0 Mittetulundusühing HASARTMÄNGUSÕLTUVUSE -215 0 0 0 NÕUSTAMISKESKUS Tartu Ülikool -4 199 0 -4 692 0 Sihtasutus Viljandi Haigla 0 0 -14 863 0 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla -17 0 -17 0 Tartu Ülikooli Lastefond -800 0 0 0 Välisministeeriumi valitsemisala -2 165 0 -2 165 0 Välispoliitika ja arengukoostöö programm -2 165 0 -2 165 0 MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud -50 0 0 0 SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus -1 300 0 0 0 Tallinna Inglise Kolledž, IB (International -150 0 0 0 Baccalaureate) õpe Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus -500 0 0 0 Integratsiooni sihtasutus -135 0 0 0 MTÜ Mondo -10 0 0 0 MTÜ Eesti Noorteühenduse Liit -10 0 0 0 MTÜ Eesti NATO Ühing -10 0 0 0 379 380  LISA 4. Investeeringud Tabelis märgitud väärtused on arvestatud tuhat eurot. 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Riigikogu Kantselei -2 822 -23 024 -26 357 -3 333 14% Investeeringud kokku -526 -4 317 -4 993 -676 16% IT investeeringud -281 -1 451 -2 003 -552 38% Kinnisvara -162 -2 146 -2 090 57 -3% Riigikogu hoonete renoveerimine -162 -2 146 -2 090 57 -3% Käibemaks -83 -720 -900 -181 25% Vabariigi Presidendi Kantselei -3 611 -2 375 0 2 375 -100% Investeeringud kokku -683 -445 0 445 -100% Inventar -8 -11 0 11 -100% IT investeeringud -203 0 0 0 0% Muud investeeringud -11 0 0 0 0% Kinnisvara -347 -360 0 360 -100% Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone -347 -360 0 360 -100% Käibemaks -113 -74 0 74 -100% Riigikontroll -849 0 0 0 0% Investeeringud kokku -177 0 0 0 0% IT investeeringud -114 0 0 0 0% Muud investeeringud -41 0 0 0 0% Käibemaks -23 0 0 0 0% Riigikohus 0 -120 0 120 -100% Investeeringud kokku 0 -20 0 20 -100% Masinad ja seadmed 0 -20 0 20 -100% Riigikantselei -2 302 -283 0 283 -100% Investeeringud kokku -432 -75 0 75 -100% Inventar -9 0 0 0 0% IT investeeringud -310 -33 0 33 -100% Masinad ja seadmed -39 0 0 0 0% Kinnisvara -2 0 0 0 0% Lisaeelarve 2021 -2 0 0 0 0% Käibemaks -72 -41 0 41 -100% Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -421 270 -571 525 -113 543 457 982 -80% Investeeringud kokku -79 530 -107 970 -23 636 84 335 -78% Inventar -3 034 -207 -815 -608 294% IT investeeringud -5 402 -2 785 -3 387 -602 22% Masinad ja seadmed -460 -197 0 197 -100% Muud investeeringud -2 468 -1 201 -1 552 -351 29% Kinnisvara -55 099 -84 505 -10 814 73 691 -87% Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine (sh RKAS -12 050 -12 987 -10 814 2 173 -17% vahendid) Tallinna Tehnika Kõrgkooli kinnisvarainvesteeringud -802 -1 955 0 1 955 -100% Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kinnisvarainvesteeringud -20 0 0 0 0% Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli -56 -570 0 570 -100% kinnisvarainvesteeringud 381  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % H. Elleri Tartu Muusikakooli õppekorpus 0 -82 0 82 -100% Gümnaasiumivõrgu korrastamine -41 678 -68 861 0 68 861 -100% Vabaduse Kool -461 0 0 0 0% Võrumaa Kutsehariduskeskuse -33 0 0 0 0% kinnisvarainvesteering Õppeinfrastruktuuri arendamine 0 -50 0 50 -100% Käibemaks -13 067 -19 074 -7 068 12 006 -63% Justiitsministeeriumi valitsemisala -29 980 -11 240 -7 319 3 922 -35% Investeeringud kokku -6 007 -2 058 -1 386 671 -33% IT investeeringud -2 814 -133 -133 0 0% Masinad ja seadmed -1 460 -1 648 -923 725 -44% Muud investeeringud -722 0 0 0 0% Kinnisvara -36 0 -80 -80 100% Käibemaks -974 -276 -250 26 -10% Kaitseministeeriumi valitsemisala -1 010 498 -1 700 472 -2 450 747 -750 275 44% Investeeringud kokku -186 744 -315 043 -454 048 -139 006 44% Inventar -15 -522 -286 236 -45% IT investeeringud -1 737 -4 051 -4 444 -393 10% Masinad ja seadmed -8 778 -26 367 -38 563 -12 195 46% Muud investeeringud -99 926 -142 564 -206 046 -63 482 45% Kinnisvara -49 261 -94 093 -136 324 -42 231 45% Maa soetused -1 031 -6 500 -7 342 -842 13% Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -43 451 -44 867 -83 441 -38 574 86% Liitlaste taristu -4 779 -31 458 -26 533 4 926 -16% Radarite taristu statistikakaubanduse vahenditest 0 -3 583 -5 083 -1 500 42% Kirde-Eesti meetme radari taristu 0 -7 684 -11 507 -3 823 50% Väikesaarte energiarajatised CO2 kvoodi müügi 0 0 -1 218 -1 218 100% tuludest Lääne-Eesti meetme radari taristu 0 0 -1 200 -1 200 100% Käibemaks -27 028 -47 446 -68 385 -20 940 44% Kliimaministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -5 059 -164 071 -178 048 -13 977 9% Inventar 0 0 -20 -20 100% IT investeeringud -2 130 -7 531 -7 615 -84 1% Transpordivahendid -195 -928 -2 586 -1 658 179% Masinad ja seadmed -638 -51 -2 595 -2 544 4963% Muud investeeringud -1 231 -131 -271 -140 107% Kinnisvara -22 -128 767 -133 499 -4 732 4% CO2 kvooditulust rahastatavad projektid -22 0 0 0 0% E265 Tallinna ringtee II etapp 0 -190 0 190 -100% Veeteede süvendamine 0 -1 000 -333 667 -67% Riigimaanteede remondi koondprojekt 0 -70 790 -62 799 7 992 -11% Tuletornid 0 -400 -380 20 -5% Rail Baltic arendus 0 -19 577 -20 247 -670 3% Rohuküla tootmisbaasi uuendamine 0 -167 -167 0 0% Arbavere puursüdamike hoidla 0 -300 -375 -75 25% 382  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Rohuküla sadama kai taastamine 0 -1 971 -1 971 0 0% Transpordiameti hoonete renoveerimine 0 -380 -517 -137 36% Maade soetamine 0 -2 400 -3 000 -600 25% CO2 kvooditulust rahastatav investeering 0 0 -4 461 -4 461 100% Pärnu - Uulu 2 + 2 realine tee 0 -10 093 -1 500 8 593 -85% Sauga - Pärnu 2 + 2 realine tee 0 -10 000 -6 800 3 200 -32% Neanurme - Pikknurme 2 + 1 realine tee 0 -4 100 -500 3 600 -88% Libatse - Nurme 2 + 2 realine tee 0 -7 400 -22 100 -14 700 199% Paldiski mnt Harku ristmik 0 0 -8 350 -8 350 100% Käibemaks -843 -26 663 -31 462 -4 800 18% Kultuuriministeeriumi valitsemisala -1 894 -816 -258 558 -68% Investeeringud kokku -477 -136 -43 93 -68% IT investeeringud -14 -100 0 100 -100% Muud investeeringud -336 0 0 0 0% Põhivara -84 -36 -43 -7 19% Viljandi Muuseum -29 0 0 0 0% Lastekirjanduse Keskuse põhivara soetus -23 -23 -23 0 0% ERM Narva mnt hoidla remonttööd -31 -13 0 13 -100% Eesti Rahva Muuseum 0 0 -20 -20 100% Käibemaks -44 0 0 0 0% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi -1 339 023 -435 200 -181 748 253 452 -58% valitsemisala Investeeringud kokku -252 232 -81 843 -34 267 47 576 -58% Inventar -119 0 0 0 0% IT investeeringud -25 248 -17 915 -28 303 -10 388 58% Transpordivahendid -1 932 0 0 0 0% Muud investeeringud -6 141 -175 0 175 -100% Kinnisvara -178 898 -49 788 0 49 788 -100% E265 Tallinna ringtee II etapp -11 626 -1 500 0 1 500 -100% Veeteede süvendamine -400 0 0 0 0% Riigimaanteede remondi koondprojekt -129 469 -27 647 0 27 647 -100% Tuletornid -506 0 0 0 0% E20 Tln-Narva mnt liiklussõlme ehitus -676 0 0 0 0% Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp -1 480 0 0 0 0% Rail Baltic arendus -9 385 -7 434 0 7 434 -100% Kose-Mäo neljarealiseks ehitamine -15 168 0 0 0 0% Arbavere puursüdamike hoidla -1 166 -90 0 90 -100% Transpordiameti hoonete renoveerimine -460 -387 0 387 -100% Maade soetamine -2 174 -262 0 262 -100% CO2 kvooditulust rahastatav investeering -1 025 0 0 0 0% Pärnu - Uulu 2 + 2 realine tee -5 365 -9 868 0 9 868 -100% Neanurme - Pikknurme 2 + 1 realine tee 0 -2 600 0 2 600 -100% Käibemaks -39 895 -13 964 -5 964 8 001 -57% Rahandusministeeriumi valitsemisala -88 812 -122 117 -162 326 -40 208 33% Investeeringud kokku -17 590 -22 309 -30 679 -8 370 38% 383  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Inventar -26 0 0 0 0% IT investeeringud -12 164 -15 744 -22 702 -6 958 44% Masinad ja seadmed -408 -931 -2 540 -1 609 173% Muud investeeringud -1 982 -2 700 0 2 700 -100% Kinnisvara -13 0 0 0 0% IN090004 -13 0 0 0 0% Käibemaks -2 996 -2 935 -5 438 -2 503 85% Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -6 183 -4 797 -6 134 -1 337 28% IT investeeringud -3 064 -1 957 -3 015 -1 058 54% Transpordivahendid 0 -35 -35 0 0% Masinad ja seadmed -155 -1 295 -2 446 -1 151 89% Muud investeeringud -2 097 0 0 0 0% Kinnisvara 0 -949 -70 879 -93% Maaeluministeeriumi administratiivhoone Lai 39/41 0 -100 0 100 -100% Laborite sisseseade 0 -70 -70 0 0% CO2 kvooditulust rahastatav investeering 0 -779 0 779 -100% Käibemaks -866 -561 -568 -6 1% Siseministeeriumi valitsemisala -197 500 -206 490 -351 569 -145 079 70% Investeeringud kokku -44 847 -39 551 -66 078 -26 527 67% IT investeeringud -12 037 -10 088 -9 015 1 073 -11% Transpordivahendid -1 240 -11 049 -30 543 -19 494 176% Masinad ja seadmed -3 295 -1 982 -2 406 -425 21% Muud investeeringud -19 152 -6 538 -11 225 -4 688 72% Kinnisvara -1 468 -2 191 -1 664 527 -24% Sisekaitseakateemia Kase tn kompleks -460 -430 -40 390 -91% Männiku lasketiir -22 0 0 0 0% Piirissaare piiripostile inventari hoiutingimuste -364 0 0 0 0% loomine Sisekaitseakadeemia ühiselamute -24 -1 749 -1 624 125 -7% rekonstrueerimine CO2 kvooditulust rahastatav investeering -94 -12 0 12 -100% Kuressaare kordon -13 0 0 0 0% Narva-Jõesuu teenistus -14 0 0 0 0% Narva väiketankla -30 0 0 0 0% Narva-Jõesuu väiketankla -4 0 0 0 0% Väike-Maarja õppekeskus -137 0 0 0 0% Rakvere politseijaoskonna koerte harjutusväljak -46 0 0 0 0% Viljandi politseijaoskond -75 0 0 0 0% Ädala 25/Helme 3 lasketiir -166 0 0 0 0% Paikuse õppekompleks -17 0 0 0 0% Käibemaks -7 655 -7 704 -11 224 -3 520 46% Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -78 494 -53 304 -60 368 -7 064 13% Investeeringud kokku -18 373 -9 662 -11 375 -1 713 18% Inventar -45 0 0 0 0% 384  2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % IT investeeringud -13 345 -7 980 -9 305 -1 325 17% Masinad ja seadmed -1 222 -515 -100 415 -81% Muud investeeringud -21 0 0 0 0% Kinnisvara -737 0 0 0 0% Käibemaks -3 003 -1 167 -1 970 -803 69% Välisministeeriumi valitsemisala -41 064 -41 940 -32 807 9 133 -22% Investeeringud kokku -7 382 -7 514 -5 789 1 725 -23% IT investeeringud -622 -2 275 -1 315 960 -42% Transpordivahendid -284 -830 0 830 -100% Muud investeeringud -852 -1 226 -1 016 210 -17% Kinnisvara -5 247 -2 397 -2 976 -579 24% Välisministeeriumi ja välisesinduste ruumide -5 247 -2 397 -2 976 -579 24% ehitusinvesteeringud Käibemaks -378 -786 -482 304 -39% 385  LISA 5. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2023-2027 Tabelis märgitud väärtused on arvestatud tuhat eurot. Planeeritud Planeeritud tegevused tegevused 2024 2023-2027 VABARIIGI VALITSUSE SIHTOTSTARBELINE RESERV KOKKU44 -97 170 -530 875 RIIGIKOGU 0 -102 IT vajaku kompenseerimine 0 -102 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI 0 -160 IT vajaku kompenseerimine 0 -160 RIIGIKOHUS 0 -7 IT vajaku kompenseerimine 0 -7 RIIGIKANTSELEI haldusala 0 -52 IT vajaku kompenseerimine 0 -52 HARIDUS-JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala 0 -170 Ukraina kooli investeeringuteks 0 -170 JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala -17 -2 217 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu -17 -83 IT vajaku kompenseerimine 0 -2 134 KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala -600 -2 450 Käibemaksu kulu USA toetusele (Kaitseliit) -600 -600 CR14 küberharjutusvälja salajase võimekuse projekt 0 -1 350 IT vajaku kompenseerimine 0 -500 KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala -32 441 -192 287 Riigipoolne AS Eesti Raudtee kahjumi katmine -31 659 -168 230 Avaandmete direktiivi ülevõtmine -594 -2 709 Õigusaktidest tulenevad meetmed -189 -754 Elektri jaotusvõrkude kliimakindluse tõstmise kiirendamine 0 -15 700 IT vajaku kompenseerimine 0 -2 623 Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuring 0 -2 090 EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega 0 -182 KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala -2 405 -20 909 Kultuuri- ja spordi suursündmuste meede -2 000 -10 000 Finaalturniiridel osalevad meeskonnad -200 -2 800 Leiutasude väljamaksmine Muinsuskaitseametile -100 -500 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu -45 -225 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu -60 -300 Ukraina sõjapõgenike eesti keele õpe A1 tasemel 0 -4 500 Elujõulise Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi piloteerimine 0 -1 300 Küberjulgeoleku seaduse nõuete tagamine 0 -820 IT vajaku kompenseerimine 0 -307 Ukraina sõjapõgenikest noorte toetamine ukraina keele ja kultuuri 0 -100 säilimiseks Iseseisvat õpet toetavate IT lahenduste arendamine ja 0 -57 kommunikatsioonikulud MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala -2 421 -14 377 Õigusaktidest tulenevad meetmed -1 910 -12 466 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu -511 -1 022 44Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaastal jooksvalt muudatusi nende tegevuste loetelus, milleks võib eraldada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. Heaks kiidetud tegevuste loetelu avaldatakse Rahandusministeeriumi kodulehel. 386  Planeeritud Planeeritud tegevused tegevused 2024 2023-2027 IT vajaku kompenseerimine 0 -889 RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala -190 -4 419 Rahapesu vastase võitlusega seotud tegevused -190 -190 IT vajaku kompenseerimine 0 -3 156 Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks 0 -600 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele tulumaksuseaduse 0 -400 muudatuste rakendamisega kaasnevad IT-investeeringud EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega 0 -73 REGIONAAL-JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 0 -2 440 Kohalikele omavalitsustele Ukraina sõjapõgenike vältimatu abi ja majutamise kulude hüvitamiseks ning muude kulude katmiseks 0 -1 183 majutuskeskustes Põllukultuuride väetamisnormatiivide nüüdisajastamine 0 -456 Ukraina sõjapõgenikega seotud rahvastikutoimingute kompenseerimine 0 -348 kohalikele omavalitsustele IT vajaku kompenseerimine 0 -237 Avaandmete direktiivi ülevõtmine 0 -80 EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega 0 -73 Ukraina sõjapõgenikega kaasasolevate lemmikloomadega seotud 0 -50 tegevused Ukraina sõjapõgenikele tasuta sõidukaartide väljastamine 0 -14 SISEMINISTEERIUMI valitsemisala -24 883 -64 936 Idapiiri väljaehitamine ning taristu ja ülalpidamise püsikulud -23 186 -43 574 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi (ABIS) arendus -1 215 -6 086 Digitippkohtumise turvalisus -300 -1 500 Õigusaktidest tulenevad meetmed -182 -696 Riigisaladusega kaetud julgeoleku tagamise tegevused 0 -7 343 Piirivalvamise tugevdamine 0 -3 723 Migratsiooni järelevalve 0 -1 419 USA abi käibemaksu katmine 0 -450 SMS-teavitused Ukraina sõjapõgenikele ning Ukraina kõnekeskuse ja 0 -145 riigiinfo telefoni 1247 Ukraina kriisiga seotud kulud SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala -1 220 -17 228 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine -1 220 -5 982 Ukraina sõjapõgenikega seotud sotsiaalteenused 0 -5 578 IT vajaku kompenseerimine 0 -3 457 Ukraina sõjapõgenikega seotud tervishoiuteenused 0 -1 800 Ukraina sõjapõgenike teenustega seotud IKT arendused 0 -239 Digital Europe programmi 1 miljoni genoomi rakendusprojekt 0 -100 EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega 0 -73 VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala 0 -1 433 Välis- ja julgeolekupoliitika teadus- ja arendustegevus Venemaa, Aasia ja 0 -1 083 Arktika suunal IT vajaku kompenseerimine 0 -350 ÜLERIIGILISED -32 992 -207 687 Teadus- ja arendustegevuse kulud jaotamata projektidele -15 029 -109 496 2014-2020 perioodi sulgemise kulud -10 000 -39 000 Välistoetuste tagastused45 -2 000 -12 200 IKT küberturvalisuse kulud -1 952 -10 486 Siseturvalisuse fondide erimeetmete ja erakorralise abi kaarahastamiseks -1 500 -7 500 45Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest kaetakse lootusetuks tunnistatud ja mitteolulise suurusega tagasinõuded ning rakendussüsteemist tingitud mitteabikõlblikud kulud. 387  Planeeritud Planeeritud tegevused tegevused 2024 2023-2027 Riigiasutuste rendimaksed -1 134 -6 163 Välisteenistuse seadus -1 000 -5 000 Põhiseaduslike institutsioonide jagamata remondifond -376 -1 505 IT vajaku kompenseerimine 0 -9 602 IKT jaotamata vahendid 0 -2 075 Energiasäästumeetmeteks 0 -2 000 Ministeeriumite ümberkorraldamisega seotud ühekordsed kulud 0 -1 679 Ametiasutuste väljaviimisega seotud kulud 0 -981 388  LISA 6. Rail Baltica ehitamise tegevuskava 2022. aastal ning sellele järgnevail aastatel Käesolev 2024. aasta riigieelarve lisa on koostatud vastavalt 19.06.2017 vastu võetud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse paragrahvile 2. Ruumiline planeerimine Ruumilised planeeringud loovad aluse edasisteks projekteerimis- ja ehitustöödeks ning on üheks aluseks ehituslubade väljastamisel. Olulisimad planeerimistööd seonduvad Rail Baltica planeeringu uuendamisega Pärnumaal, mis vastavalt Riigikohtu otsusele tunnistati osaliselt kehtetuks. Kehtetuks tunnistamine puudutab ca 40 km pikkust lõiku Pärnust lõunas. 2024. aastal jätkuvad 2020. aastal alustatud tööd Pärnu maakonnaplaneeringu taaskehtestamiseks. Selle raames viiakse läbi erinevad uuringud, koostatakse projektlahendused, viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (s.h Natura 2000 hindamine) koos leevendus- ja kompensatsioonimeetmete ettenägemisega ning viiakse läbi kõik seadusest tulenevad kaasamisprotsessid. Planeeringu uuendamiseks on valminud trassialternatiivide Natura 2000 asjakohase hindamise aruande mustand ning käimas on planeeringudokumendi ülevaatamine ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande täiendamine vastavalt Natura 2000 aruandele. Natura 2000 aruande kohaselt on tarvilik rakendada kompensatsioonimeetmeid, kuna ühelgi trassialternatiivil ei ole võimalik olulisi mõjusid täies ulatuses leevendada. Edasi liigume kompensatsioonimeetmete rakenduskava koostamisega. Kompensatsioonimeetmed tuleb teostada enne ehituse algust. Eeldatav planeerigu kehtestamine 2024. aastal. Viiakse lõpule 2020. aastal alustatud Pärnu kaubaterminali ruumilise planeeringuga. Jätkub Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneerimine nii Harju, Rapla kui Pärnu maakonnas. Projekteerimistegevused 2024. aastal46 jätkub 2019. aastal alustatud RB suuremahuline projekteerimine Eesti territooriumil. Projekteerimislepingud kõigi kolme projekteerimislõigu osas (Rapla-Pärnu, Tallinn-Rapla ning Pärnu-Ikla) sõlmiti aastatel 2019 ja 2020. Kuni 2024. a lõpuni jätkub RB raudtee projekteerimine lõikudel Rapla-Pärnu ning Tallinn-Rapla. Lõigul Pärnu-Ikla on tööd kavas lõpetada 2025. aasta jooksul. Kõigil lõikudel koostatakse põhi- ning tehniline projekt, viiakse läbi keskkonnamõjude hindamised. 2024. aastal lõpetatakse Pärnu kaubaterminali projekteerimistööd. Pärnu kaubaterminali asukohta projekteeritakse ka üks infrastruktuuri hooldusdepoodest/hoolduspunktidest. Jätkub Soodevahe kuivsadama projekteerimine, mis on täiendavaks terminaliks Muuga sadamas asuva terminali kõrval, kuhu sadama-ala mahupiirangute tõttu luuakse täiendav taristu 1435 mm, 1520 mm ning maanteevedude teenindamiseks. Samasse asukohta on kavandatud ka teine infrastruktuuri hooldusdepoo. Projekteerimisleping sõlmiti 2021. aasta teises pooles, 2023. aasta juunis võeti töövõtjalt vastu eelprojekt. Jätkub Rail Baltica kohalike peatuste eelprojektide koostamine. 46 Vt Tabel 110 Rail Baltica projekti Eesti osa CEF eelarve 2023. 389 Ehitustööd 2024. aastal jätkuvad tööd nn „kiire ajakava“ rajatiste (viaduktid, ökoduktid, ristmeväljad) ehitamisel (vt Tabel 112: Rail Baltica ehitatavad rajatised 2020-2024). Nimetatud rajatisi on võimalik ehitada Rail Baltica põhiprojekti lahenditest varem eraldiseisvana, et kiirendada kiirraudtee ehitamist Eesti territooriumil. Samuti jätkuvad tööd kohtobjektide (Ülemiste ja Pärnu reisiterminal) ehitamisel. Valminud on kokku 8 objekti (4 viadukti ning 4 ökodukti), 2023. aasta jooksul võetakse töövõtjalt vastu 5 viadukti ehitustööd. 2024. aastal jätkuvad või lõpetatakse tööd kuuel varem alustatud objektil (3 viadukti ning 3 ökodukti) ning tööd algavad 13 objektil (11 viadukti, 1 tehnorajatis, 1 raudteesild). Jätkuvad 2022. aastal alustatud Ülemiste (peamiselt 1520mm raudteede ümbertõstmine ning raudteerajatised) ja Pärnu reisiterminalide ehitustööd (kommunikatsioonid ja juurdepääsuteed). 2024. aastast alustatakse Rail Baltica põhitrassi ehitustöödega (raudtee muldkeha ning rajatised) Harju- ja Raplamaal vastavalt valminud ja vastu võetud tehnilisele projektile ja saadud ehituslubadele kolmel pikemal lõigul.47 Hanked käivitati aastatel 2022 ning 2023, lepingute sõlmimine kavandatud 2023. aasta teise poolde. CEF vahenditest rahastatavate ehitustööde hinnanguline maksumus aastatel 2024 kuni 202748 (k.a.) on ca 886 miljonit eurot, mis sisaldavad nii CEF toetust kui kohustuslikku riiklikku omapanust. Sellest ca 5449 miljonit eurot Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi vahenditest (sõlmitud Euroopa ühendamise rahastu ehk CEF rahastamislepingute alusel) ning ca 832 miljonit eurot EL 2021-2027 eelarveperioodi saadud ning prognoositavatest vahenditest 2027. aastani. Viimase puhul on osaliselt tegu indikatsiooniga projekti Eesti tegevuste elluviimise võimekusest ning prognoositavast taotluste tulemuslikkusest järgnevate taotlusvoorude osas. Riigi kohustusliku omafinantseeringu puhul on arvestatud kas teadaoleva või prognoositava minimaalse omafinantseeringu määraga, mis on 15 või 19% investeeringu maksumusest EL 2014-2020 ning kuni 19% EL 2021-2027 eelarveperioodi vahendite puhul.50 Lisaks eeltoodule kajastub osa CEF vahenditest koos omafinantseeringuga (kokku ca 30 mln €) Transpordiameti eelarves, kuna tegemist on Transpordiametile üleminevate, kuid RB rajamisega seotud ristumiste (sillad ja viaduktid) ehitamisega. Lisaks CEF vahenditele on vastavalt VV otsustele kavas Rail Baltica ning sellega seonduvate objektide rahastamine ka RRF-st ning struktuurivahenditest. RRF-st on kavandatud Rail Baltica kohtobjektide ehitamine (Kangru liiklussõlme 5 eritasandilist ristumist; koondmaksumus ca 31 mln €) ning struktuurivahenditest Rail Baltica peatuste ehitamine (Ülemiste ja Pärnu terminalide hooned ning kohalikud peatused; koondmaksumus ca 62 mln €). Maade omandamine Lähiaastatel jätkub ka 2018. aastal alustatud Rail Baltica ehitamise tarbeks maade omandamine, millele järgnevad maakorralduslikud toimingud. 47 Vt Tabel 113: Rail Baltica põhitrassi ehitamise ajagraafik prioriteetlõikude kaupa. 48 Rail Baltica projekti Eesti osa prognoositud eelarve aastateks 2024 kuni 2027 on toodud Tabel 110: Rail Baltica projekti Eesti osa prognoos 2024-2027 (ei sisalda Transpordiameti eelarves olevaid CEF vahendeid koos omafinantseeringuga). 49 Sisaldab 2015, 2016, 2018, 2020 ning 2021 sõlmitud rahastamislepingute vahendeid. 50 Vastavalt 2021-2027 CEF määrusele. 390 Tabel 110. Rail Baltica projekti Eesti osa CEF eelarve 2024 Projekti Projekti nimetus 2024, eur Kommentaar nr A Ülemiste ühisterminal 47 542 076 A.001 Ülemiste reisiterminal 31 733 359 Projekteerimis- ja ehitustööd A.003 Ülemiste raudteeinfrastruktuur 15 808 717 B Muuga kaubaterminal 40 022 Projekteerimis- ja ehitustööd B.001 Raudteed ja raudteerajatised 40 022 C Soodevahe kuivsadam 16 500 C.001 Soodevahe kuivsadama raudteetaristu rajamine 5 501 Soodevahe kuivsadama ehitamise ettevalmistamine, sissesõiduteede ja platside ettevalmistamine, mullatööd ning tehnovõrkude Projekteerimis- ja ehitustööd C.002 väljaehitamine 5 500 Soodevahe kuivsadama hoonete rajamine, teede ja platside asfalteerimine, seadmete paigaldamine, raudteetaristu ühendamine C.003 Rail Baltica põhitrassiga 5 499 D Põhitrass 77 543 146 D.001 Põhitrassi horisontaalsed tegevused 1 758 300 D.002 Põhitrassi lõik nr 2 (Tallinn-Rapla) 50 549 397 Ehitustööd D.003 Põhitrassi lõik nr 1 (Pärnu-Rapla) 17 822 567 D.004 Põhitrassi lõik nr 3 (Pärnu-Eesti/Läti piir) 49 875 D.005 Kõrgepingeliinid ja gaasimagistraalide ristumised 7 363 008 D* Põhitrassi projekteerimine 10 089 010 Projekteerimistööd E Pärnu reisiterminal 725 515 Ehitustööd E.001 Pärnu reisiterminal 725 515 F Pärnu kaubaterminal 79 784 F.001 Pärnu kaubaterminali raudteetaristu rajamine ehk etapp 3 26 595 Pärnu kaubaterminali ehitamise ettevalmistamine, sissesõiduteede ja platside ettevalmistamine, mullatööd ning tehnovõrkude Detailplaneerimis-, F.002 väljaehitamine ehk etapp 2 26 595 projekteerimis- ja ehitustööd Pärnu kaubaterminali hoonete rajamine, teede ja platside asfalteerimine, seadmete paigaldamine, raudteetaristu ühendamine F.003 Rail Baltica põhitrassiga ehk etapp 4 26 595 G Ülemiste veeremidepoo 5 643 776 G.001 Ülemiste (Rae) veeremidepoo 49 404 Ehitustööd G.002 Depoohoone 5 563 571 G.003 Sõiduteed ja platsid 30 800 H Infrastruktuuri hoolduskeskus ja punktid 6 369 262 H.001 Pärnu infrastruktuuri hoolduspunkt 3 077 372 Projekteerimis- ja ehitustööd H.002 Soodevahe infrastruktuuri hoolduspunkt 3 291 890 I Kohalikud peatused 175 309 I.001 Assaku 33 157 I.002 Luige 37 125 I.003 Saku 1 100 I.004 Kurtna 1 100 I.005 Kohila 1 100 I.006 Rapla 1 100 Projekteerimistööd I.007 Järvakandi 1 100 I.008 Kaisma 1 100 I.009 Tootsi 26 648 I.010 Urge 1 100 I.011 Surju 29 900 I.012 Häädemeeste 40 778 K Rajatised 44 536 823 K.001 Rajatised (Harju) 20 303 084 Ehitustööd K.002 Rajatised (Rapla) 12 165 296 K.004 Rajatised (KOV) 3 857 875 391  Projekti Projekti nimetus 2024, eur Kommentaar nr K.005 Rajatised (ökoduktid) 3 730 861 K.006 Rajatised (tehnorajatised) 1 630 927 K.007 Rajatised (raudteesillad) 2 848 779 L Kontaktliini liitumised elektrivõrguga 2 038 881 Ehitustööd L.003 Kotka liitumise ehitus 2 038 881 M Infosüsteemid ja infosüsteemide arendused 1 519 197 Arendustööd M.001 Infosüsteemid 1 519 197 KOKKU RAIL BALTIC ESTONIA OÜ INVESTEERINGUD JA KULUD 196 319 300 N/A Maade omandamine 5 988 815 Sisaldab maade maksumust, mõõdistamise, hindamise ja notarikulusid N/A Tööde elluviimise kulud 2 624 876 Rail Baltica elluviimisega seotud administratiivkulud. Teenused, mis ei ole seotud konkreetsete ehitusobjektidega. KOKKU KLIM TEGEVUSED 8 613 691 N/A Käibemaks TRAM ja Maa-Ameti töödelt 716 918 KOKKU RAIL BALTICA EELARVE 205 649 909 Tabel 111. Rail Baltica projekti Eesti osa investeeringueelarve prognoos CEF, RRF ning SF vahenditest 2024-2027. EL eelarveperiood 2024, mln eur 2025, mln eur 2026, mln eur 2027, mln eur Eelarveperiood 2014-2020 (sõlmitud rahastamislepingud)51 53 935 40552 r t 0 0 0 Eelarveperiood 2021-2027 (indikatiivne taotlusmaht)53 137 077 642 292 528 456 374 855 985 28 221 458 RRF vahendid 13 919 943 14 793 057 337 000 0 SF vahendid 0 32 109 000 23 664 000 9 262 000 KOKKU RAIL BALTICA CEF EELARVE 191 013 047 292 528 456 374 855 985 28 221 458 KOKKU RAIL BALTICA EELARVE54 204 932 990 339 430 513 398 856 985 37 483 458 Tabel 112. Rail Baltica ehitatavad rajatised 2020-202455 OBJEKT OMANIK 2020 2021 2022 2023 2024 Kangru liiklussõlm56 Transpordiamet T-2 Tartu mnt (Assaku) Transpordiamet Põrguvälja tee Transpordiamet Rukki tee KOV VIADUKTID Tõdva-Hageri Transpordiamet Saku-Tõdva Transpordiamet T-11 Tallinna ringtee (Saustinõmme) Transpordiamet Rae (Assaku-Jüri) Transpordiamet Elveso viadukt RBE Vaskjala raudteesild RBE Tallinn-Rapla-Türi (Kohila) Transpordiamet 51 Vastavalt sõlmitud rahastamislepingutele CEF I - CEF III ning CEF VI – VII. 52 Ei sisalda Transpordiameti eelarves kajastuvauid RB CEF vahendeid koos omafinantseeringuga 53 Indikatsioon projekti Eesti tegevuste elluviimise võimekusest, tegelikud investeeringumahud sõltuvad EL 2021-2027 eelarveperioodi taotlusvoorude tulemustest, mis ei ole veel teada. Sisaldab ka nn CEF21 ning CEF22 (ehk 2021 ja 2022 taotlusvooru) vahendeid. CEF 21 rahastusleping sõlmiti 2022 aastal, CEF22 osas on rahastusotsus juulist 2023, rahastuslepingu eeldatav sõlmimine oktoobris 2023. 54 Ei sisalda käibemaksu Transpordiameti ning Maa-ameti tegevustelt. 55 Tabelis on toodud nn "kiire ajakava" rajatised, mis ehitatakse valmis esimeses järjekorras. Ülejäänud rajatised on põhitrassi ehitamise üldises ajakavas (Tabel 113). 56 Teostatakse RRF vahenditest, objekti valmimistähtaeg 2026. aasta 392  OBJEKT OMANIK 2020 2021 2022 2023 2024 Kehtna-Põlma tee Transpordiamet Tagadi tee KOV Hagudi-Kodila Transpordiamet Künka tee KOV Seli-Koigi-Alu tee Transpordiamet Varbola tee KOV Tagadi-Kurtna Transpordiamet Kirdalu-Kiisa Transpordiamet Alu Transpordiamet Parila Transpordiamet Juula Transpordiamet Kivisilla tee KOV Urge ökodukt RBE Loone ökodukt RBE ÖKODUKTID Saustinõmme ökodukt RBE Kalevi ökodukt RBE Selja ökodukt RBE Lepplaane ökodukt RBE Tagadi ökodukt RBE 110 kV L030 Sindi – Papiniidu RBE 110kV L133B Vändra-Papiniidu RBE 110kV L032B Metsakombinaadi – Papiniidu RBE 110 kV L032A Sindi – Metsakombinaadi RBE L086 Kiisa-Harku RBE L017/L185 Kiisa-Rummu/Kiisa-Kohila RBE L180/L181 Kiisa-Keila RBE L183/L184 Kiisa-Topi RBE L182 Kiisa-Järve RBE 330kV L505 Harku-Kiisa RBE RISTMEVÄLJAD L506 Rakvere-Kiisa RBE L504 Harku-Aruküla RBE L357 Paide-Kiisa RBE Iru-Järveküla ja Iru-Järve L006A ja L005 RBE L100B/L182 Järve – Jüri / Kiisa – Järve RBE L006A/ L005 Iru -Järveküla - /Iru - Järve RBE L186 Kohila – Rapla ümberehitus RBE L014/L015 Kallavere-Viimsi RBE L013 Tallinna Sadama 110kV ÕL RBE Gaasitoru Raudalu RBE Gaasitoru Karla RBE Gaasitoru Saku RBE Gaasitoru Tootsi RBE Gaasitoru Kiisa RBE Tabel 113. Rail Baltica põhitrassi ehitamise ajagraafik prioriteetlõikude kaupa Lõigu Prioriteetlõik pikkus 2023 2024 2025 2026 2027 (km) Prioriteetlõik 1: DPS1 Kohila 9,4 Sektsioon 1 Pärnu-Rapla Prioriteetlõik 2: DPS2 Alu-Mälivere 14,1 Prioriteetlõik 3: DPS3 Kärpla-Alu 17,2 Prioriteetlõik 4: DPS4 Selja-Kärpla 14 393  Lõigu Prioriteetlõik pikkus 2023 2024 2025 2026 2027 (km) Prioriteetlõik 5: DPS5 Tootsi-Selja 15,8 Prioriteetlõik 1: DPS1 Ülemiste-Kangru 15,8 Sektsioon 2 Tallinn-Rapla Prioriteetlõik 2: DPS2 Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir 19,3 Prioriteetlõik 3: DPS3 Soodevahe-Muuga 12 Prioriteetlõik 1: DPS1 Tootsi-Pärnu 36,6 Sektsioon 3 Pärnu-EE/LV piir Prioriteetlõik 2: DPS2 Saarde-Häädemeeste 31,5 Prioriteetlõik 3: DPS3 Häädemeeste-EE/LV piir 25,4 394  LISA 7. Riigi eelarvestrateegia 2024-2027 rahastamiskava Tabelis märgitud väärtused on arvestatud tuhat eurot. 2024 2025 2026 2027 Kokku vahendid -18 484 508 -19 381 982 -19 994 271 -20 007 117 Piirmääraga vahendid -5 160 988 -5 108 541 -5 224 138 -5 304 690 Piirmäärata vahendid -13 323 520 -14 273 441 -14 770 133 -14 702 427 Jaotamata eelarve fondide ja tegevuste lõikes 0 -95 718 -97 268 -107 431 piirmääraga vahendid 0 -15 397 -26 078 -29 908 piirmäärata vahendid 0 -80 322 -71 191 -77 523 Kinnisvarakulud ja investeeringud 0 -15 397 -26 078 -29 908 Muud 0 -80 322 -71 191 -77 523 Riigikogu Kantselei -40 058 -38 033 -37 627 -43 619 piirmääraga vahendid -25 872 -23 223 -22 407 -25 274 piirmäärata vahendid -14 186 -14 810 -15 220 -18 345 Kulud -35 065 -33 103 -33 929 -42 349 Investeeringud -4 993 -4 930 -3 698 -1 270 Vabariigi Presidendi Kantselei -5 990 -6 576 -5 856 -5 887 piirmääraga vahendid -4 953 -5 419 -4 739 -4 739 piirmäärata vahendid -1 037 -1 158 -1 117 -1 148 Kulud -5 990 -6 576 -5 843 -5 874 Investeeringud 0 0 -13 -13 Riigikontroll -6 011 -6 015 -6 026 -6 034 piirmääraga vahendid -5 544 -5 544 -5 544 -5 544 piirmäärata vahendid -468 -472 -482 -490 Kulud -6 011 -6 015 -6 026 -6 034 Õiguskantsleri Kantselei -3 512 -3 523 -3 532 -3 539 piirmääraga vahendid -3 230 -3 230 -3 230 -3 230 piirmäärata vahendid -281 -292 -301 -309 Kulud -3 512 -3 523 -3 532 -3 539 Riigikohus -6 911 -6 997 -7 071 -7 103 piirmääraga vahendid -4 178 -4 178 -4 178 -4 178 piirmäärata vahendid -2 733 -2 818 -2 893 -2 925 Kulud -6 911 -6 997 -7 071 -7 103 Vabariigi Valitsus -3 131 486 -3 354 451 -3 545 267 -3 631 859 piirmääraga vahendid -784 617 -814 092 -812 601 -812 010 piirmäärata vahendid -2 346 870 -2 540 359 -2 732 667 -2 819 849 Kulud -3 131 486 -3 354 451 -3 545 267 -3 631 859 Riigikantselei -24 305 -27 122 -27 222 -27 167 piirmääraga vahendid -13 338 -13 360 -13 364 -13 357 piirmäärata vahendid -10 967 -13 763 -13 857 -13 811 Kulud -24 305 -27 122 -27 222 -27 167 Tulemusvaldkond: Tõhus riik Kulud -21 976 -24 356 -24 442 -24 397 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -1 128 168 -1 199 348 -1 277 911 -1 295 721 piirmääraga vahendid -921 083 -958 945 -1 006 082 -1 026 634 piirmäärata vahendid -207 085 -240 403 -271 829 -269 087 Kulud -1 104 532 -1 172 114 -1 250 723 -1 259 266 Investeeringud -23 636 -27 235 -27 188 -36 455 Tulemusvaldkond: Eesti keel ja eestlus Kulud -11 275 -11 299 -11 371 -11 379 Tulemusvaldkond: Tark ja tegus rahvas Kulud -832 990 -884 681 -939 636 -941 303 Tulemusvaldkond: Tõhus riik Kulud -9 874 -9 884 -9 889 -9 889 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Kulud -233 060 -248 263 -272 068 -278 940 395  2024 2025 2026 2027 Justiitsministeeriumi valitsemisala -232 095 -227 834 -226 755 -227 999 piirmääraga vahendid -173 121 -168 779 -166 836 -167 307 piirmäärata vahendid -58 974 -59 055 -59 919 -60 692 Kulud -230 708 -227 576 -226 498 -227 741 Investeeringud -1 386 -258 -258 -258 Tulemusvaldkond: Õigusriik Kulud -218 127 -215 223 -214 144 -215 388 Kaitseministeeriumi valitsemisala -1 564 866 -1 575 920 -1 531 153 -1 545 560 piirmääraga vahendid -1 153 691 -1 184 147 -1 243 275 -1 265 658 piirmäärata vahendid -411 176 -391 772 -287 878 -279 902 Kulud -1 110 818 -1 211 744 -1 028 750 -1 206 235 Investeeringud -454 048 -364 175 -502 402 -339 325 Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse Kulud -1 015 938 -1 102 435 -951 010 -1 106 508 Kliimaministeeriumi valitsemisala -1 365 999 -1 281 663 -1 265 534 -732 036 piirmääraga vahendid -268 156 -282 165 -283 213 -312 785 piirmäärata vahendid -1 097 843 -999 497 -982 322 -419 251 Kulud -1 187 951 -1 101 452 -1 088 427 -578 756 Investeeringud -178 048 -180 211 -177 107 -153 280 Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus Kulud -3 678 -3 655 -3 643 -3 629 Tulemusvaldkond: Transport Kulud -687 056 -762 722 -808 069 -364 433 Tulemusvaldkond: Energeetika Kulud -78 681 -70 787 -44 032 -14 725 Tulemusvaldkond: Keskkond Kulud -241 895 -154 177 -148 898 -156 177 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Kulud -160 425 -94 608 -68 211 -24 353 Kultuuriministeeriumi valitsemisala -360 224 -346 596 -336 156 -337 493 piirmääraga vahendid -289 460 -270 065 -263 876 -263 960 piirmäärata vahendid -70 764 -76 531 -72 280 -73 533 Kulud -360 181 -346 573 -336 133 -337 470 Investeeringud -43 -23 -23 -23 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond Kulud -16 355 -17 555 -16 103 -15 670 Tulemusvaldkond: Kultuur ja sport Kulud -341 684 -326 852 -317 841 -319 662 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi -1 450 577 -1 629 706 -1 576 198 -1 597 324 valitsemisala piirmääraga vahendid -203 497 -210 385 -218 343 -229 971 piirmäärata vahendid -1 247 080 -1 419 321 -1 357 855 -1 367 354 Kulud -1 416 310 -1 603 290 -1 555 247 -1 576 897 Investeeringud -34 267 -26 416 -20 951 -20 427 Tulemusvaldkond: Digiühiskond Kulud -149 041 -141 219 -137 917 -125 858 Tulemusvaldkond: Heaolu Kulud -961 815 -1 133 032 -1 161 206 -1 217 807 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Kulud -283 134 -312 805 -238 116 -214 559 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala -742 330 -798 965 -811 831 -762 742 piirmääraga vahendid -238 902 -228 875 -237 747 -237 687 piirmäärata vahendid -503 428 -570 090 -574 084 -525 056 Kulud -736 196 -794 115 -808 665 -760 529 Investeeringud -6 134 -4 850 -3 166 -2 213 Tulemusvaldkond: Tõhus riik Kulud -103 264 -159 042 -208 372 -178 609 Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus 396  2024 2025 2026 2027 Kulud -495 218 -502 746 -458 271 -438 389 Tulemusvaldkond: Transport Kulud -130 490 -126 391 -134 694 -136 194 Rahandusministeeriumi valitsemisala -459 937 -477 128 -512 723 -535 824 piirmääraga vahendid -140 056 -124 010 -122 945 -121 952 piirmäärata vahendid -319 881 -353 118 -389 778 -413 872 Kulud -429 257 -465 944 -503 708 -527 500 Investeeringud -30 679 -11 184 -9 015 -8 324 Tulemusvaldkond: Tõhus riik Kulud -422 502 -459 325 -496 912 -520 958 Siseministeeriumi valitsemisala -600 111 -584 660 -567 802 -550 204 piirmääraga vahendid -484 313 -489 706 -486 777 -477 980 piirmäärata vahendid -115 798 -94 954 -81 025 -72 225 Kulud -534 034 -538 339 -523 438 -516 364 Investeeringud -66 078 -46 321 -44 364 -33 841 Tulemusvaldkond: Siseturvalisus Kulud -491 900 -495 180 -482 446 -476 011 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond Kulud -17 759 -17 937 -17 479 -17 460 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -7 227 583 -7 594 192 -8 038 952 -8 473 292 piirmääraga vahendid -333 664 -200 220 -195 493 -195 285 piirmäärata vahendid -6 893 919 -7 393 972 -7 843 459 -8 278 007 Kulud -7 216 208 -7 583 502 -8 029 879 -8 464 225 Investeeringud -11 375 -10 690 -9 073 -9 067 Tulemusvaldkond: Tervis Kulud -2 498 922 -2 497 143 -2 614 549 -2 736 731 Tulemusvaldkond: Heaolu Kulud -4 709 982 -5 079 325 -5 408 290 -5 720 486 Välisministeeriumi valitsemisala -134 345 -127 535 -119 389 -116 283 piirmääraga vahendid -113 314 -106 802 -107 411 -107 231 piirmäärata vahendid -21 031 -20 733 -11 978 -9 053 Kulud -128 555 -124 895 -115 958 -113 202 Investeeringud -5 789 -2 640 -3 431 -3 081 Tulemusvaldkond: Välispoliitika Kulud -127 524 -123 913 -115 496 -113 021 397  LISA 8. Makromajandusprognoos aastateks 2024-2027 Rahandusministeeriumi makromajandusprognoosi eesmärk on anda ajakohane ja võimalikult täpne alus Riigikogule ja valitsusele järgmise aasta riigieelarve eelnõu ning järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia koostamiseks. Prognoos valmis 24. augustil ning selle pikem seletuskiri on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel (https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-ja- rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos). Käesoleva prognoosi eeldused on fikseeritud 2023. aasta augusti keskpaiga seisuga. Makromajandusprognoos Majandusolud on pärast sõja puhkemist Eestis ja lähiriikides olnud keerulised. Majandusliku kindlustunde indikaatorid ja nendega käsikäes käiv majanduskasv on viimase pooleteise aasta jooksul liikunud allamäge. EL riikide majanduskasvu on pärssinud energia kiire hinnatõus ning sõjast tingitud kaubanduspiirangud. Eestit kui piiriäärset majandust on idakaubanduse järsk langus mõjutanud keskmisest rohkem. Eesti kui suure ekspordi osakaaluga majanduse jaoks teeb olukorra keeruliseks EL keskmisest selgelt kehvem olukord meie lähinaabrite juures. 2022. aastal oli Eesti majandus statistika järgi ainukesena ELis languses ja langus on jätkunud ka sellel aastal. Mitmete näitajate järgi on Eesti majandus viimaste aastate kriisidele siiski hästi vastu pidanud. Töötuse kasv sõja algusest on olnud mõõdukas ja paljuski seotud põgenike saabumisega, kes on tööturul olnud aktiivsed. Ettevõtted on suutnud kasvanud sisendhinnad väljamüügihindadesse enamasti üle kanda, kasumlikkust isegi kasvatades. Samal ajal on palgad kasvanud suhteliselt kiiresti, keskmiselt üle 10% aastas, kuigi hinnatõusule on see kasv kuni viimase ajani alla jäänud. 2022. aastal, pea 20% hinnatõusu tingimustes, õnnestus elanikkonnal tervikuna oma tarbimise taset kasvatada, kuigi reaalsissetulekud vähenesid oluliselt. Sellele aitasid kaasa viirusekriisi aegsete piirangute ajal kogunenud säästud ja pensioni II samba varade kasutuselevõtmine. Kevadega võrreldes on majandusarengu väljavaated lähemaks aastaks muutunud pessimistlikumaks. Kevadist prognoosi tehes oli majanduskonjunktuur enamikus EL riikides pöördunud kergele tõusule, andes lootust majanduskasvu peatsest taastumist. Sellest ajast alates aga on majanduskliima enamikus EL riikides, nagu ka Eestis, hakanud taas jahenema. ELis on jahenemine kõige jõulisem Saksamaal, mis on seotud Hiina majanduse raskustega. Eesti jaoks on kõige problemaatilisem nõudluse järsk langus Põhjamaade kinnisvara- ja ehitussektoris, millele on orienteeritud suur osa kohalikust puidu- ja mööblitööstusest. Nõrk välisnõudlus ja tootmissisendite kiirelt kasvanud hinnad hoiavad Eesti majanduse languses ka 2023. aastal. Eesti eksport on eelkõige nõrga välisnõudluse ja transiitkaubanduse kadumise tõttu 2023. aastal selges languses. Kevadel oodatud konjunktuuri paranemine on praeguseks lükkunud 2024. aastasse, mis koos ettevõtete kohanemisega peaks taastama ka ekspordi kasvu. 2023. aastal on oodata 2% majanduslangust, kuid järgneval paaril aastal juba pea 3% tõusu. Hinnatõus aeglustub 2023. aasta jooksul kiiresti, jõudes aasta lõpuks alla 6% aastases võrdluses. See tähendab, et palga- ja pensionitulu ostujõud aasta kokkuvõttes suureneb. Eluasemega seotud kulude hinnatõus aeglustub energiahindade langusele pöördudes juba sellel aastal oluliselt, kuid toiduainete hinnatõus taandub visamalt. 2023. aasta kokkuvõttes jääb inflatsioon 10% alla ja järgmisel aastal 5% piiresse, aeglustudes edaspidi veelgi. Hõivatute arv jätkab aastases arvestuses kasvu vaatamata keerulistele aegadele. 2023. aasta teises pooles töökohtade arv siiski väheneb, kuna nõudlus mõnedel eksporditurgudel on väga nõrk. Majandusolude 398 paranedes järgmisel aastal taastuvad ka töökohad. Tööpuudus tõuseb siiski paari aasta jooksul mõõdukalt – töötuse ja hõive samaaegne kasv on võimalik sõjapõgenike lisandumise kaudu meie tööturule. Investeeringud olid 2022. aastal tervikuna languses kiire hinnatõusu tõttu, kuid elanike eluasemeinvesteeringud siiski kasvasid. Kõrgele tõusnud laenuintressid pidurdavad eelkõige uute eluasemeinvesteeringute tegemist. Ettevõtted ootavad väliskonjunktuuri paranemist, valitsussektori investeeringud aga kulmineeruvad 2026. aastal EL rahade suurema kasutamise ja Rail Balticu ehitusega. Tabel 114. Makromajanduse prognoosi põhinäitajad, % 2011-20 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 1. SKP reaalkasv 3,3 7,2 -0,5 -2,0 2,7 3,0 2,5 2,2 2. SKP nominaalkasv 6,5 13,6 15,5 7,7 6,8 5,5 4,8 4,4 3. SKP jooksevhindades (mld 31,2 36,0 38,8 41,4 43,7 45,8 47,9 eurot) 4. Tarbijahinnaindeks 2,0 4,6 19,4 9,6 4,6 2,5 1,7 1,9 5. Tööhõive (tuh inimest) 639,2 650,5 677,4 684,0 686,9 687,6 688,0 688,0 6. Tööhõive kasv 1,4 -0,5 4,1 1,0 0,4 0,1 0,0 0,0 7. Tööpuuduse määr 7,4 6,2 5,6 6,1 6,7 6,4 6,2 6,1 8. Keskmine palk (eurot) 1 473 1 645 1 828 1 950 2 053 2 153 2 250 9. Keskmise palga reaalkasv 4,2 2,1 -6,5 1,5 1,9 2,7 3,1 2,5 10. Keskmise palga 6,3 6,8 11,6 11,2 6,6 5,3 4,9 4,5 nominaalkasv 11. Jooksevkonto 0,8 -1,8 -2,9 -0,6 0,5 0,0 0,2 0,7 Kasvuallikad 12. Eratarbimiskulutused (sh 3,3 9,3 2,3 0,0 1,5 4,5 1,3 2,1 MTÜd) 13. Valitsussektori lõpptarbimis- 2,1 3,8 0,1 2,3 0,0 0,5 0,0 0,2 kulutused 14. Kapitali kogumahutus põhi- 9,0 7,3 -3,7 -2,1 3,1 3,9 6,4 1,4 varasse 15. Sisenõudlus 4,5 9,6 1,0 -2,4 1,4 3,5 2,4 1,6 16. Kaupade ja teenuste eksport 4,5 22,1 3,0 -4,2 2,9 3,4 3,2 3,0 17. Kaupade ja teenuste import 6,2 23,2 3,2 -4,7 1,4 4,2 3,0 2,2 Väliseeldused 18. Välisnõudlus 2,6 6,9 -0,6 2,2 3,2 2,9 2,9 2,6 19. Nafta hind (Brendt, 75,8 100,7 82,1 82,0 77,8 74,5 71,7 75,8 USD/barrel) Eelarvenõukogu arvamus Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvise majandusprognoosi kohta Vastavalt Riigieelarve seaduse §18-le avaldas Eelarvenõukogu 7. septembril arvamuse Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvise majandusprognoosi kohta (https://eelarvenoukogu.ee/uudised/eesti-riigirahanduse-valjavaade-pusib-keeruline). Eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos sobiv alus, mille põhjal töötada välja 2024. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia. Samas rõhutatakse majanduskasvu ja hinnatõusu prognooside ebakindlust viimastel aastatel. Lisaks võivad tavapärasest 399 suuremaks kujuneda maksulaekumiste prognoosivead, kuna korraga on jõustumas rohked maksusüsteemi muudatused. Rahandusministeerium nõustub hinnanguga. Eelarvepoliitiliste otsuste mõju majandusarengule Allolevaga püütakse hinnata sügisel 2024. aasta riigieelarve ning riigieelarve strateegia koostamise raames otsustatud eelarvemeetmete mõju majandusarengule. Välja on toodud täiendav mõju, mis lisandub juba seadustatud eelarvemeetmetele. Sealhulgas sisaldusid suvel vastu võetud maksumuudatused rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis. Sügisel otsustatud eelarvemeetmete koondmõju majandusele on 2024. aastal neutraalne või kergelt elavdav. Järgmise aasta eelarves otsustati kokkuvõttes tõsta kulude mahtu prognoosiga võrreldes 0,5% SKPst, sh on kulukärpeid vähe. Kulude tõstmise otsuseid on väga erinevad, kuid suuremad tõusud on kaitse ja hariduse valdkondades. Kulukasvu tasakaalustab tulude kasv, samuti mahus 0,5% SKPst. Suurimad tulumeetmed on riigiettevõtete dividendide ajatamine ning kommertspankade täiendavate dividendimaksete pealt laekuv tulu, mis oluliselt ei mõjuta majandusaktiivsust (nende kahe tulumeetme mõju kokku on 0,3% SKPst). Sügiseste eelarveotsuste majandusaktiivsust jahutav mõju koondub peamiselt 2025. aastasse, mil seatakse sihiks eelarvepositsiooni parandamist 2,2% võrra SKPst. 2026. ja 2027. aastal on täiendav eelarvepositsiooni parandus suurusjärgus 0,5% SKPst aastas, mis ei tohiks oluliselt majanduskasvu pärssida. Meetmete mahust on põhiosa tulumeetmetel, kuid ka kulukokkuhoid panustab eelarveseisu parandamisse. Erinevate maksumuudatustega loodetakse majandusest kokku koguda täiendavalt ca 2% SKPst alates 2025. aastast. Seega tõuseb maksukoormus 2025. aastal järsult ning püsib sarnasel tasemel järgnevatel aastatel. Sealhulgas on teadmata, kuidas sisustatakse laiapindse julgeoleku maksu, millest loodetakse riigikassasse koguda 1%SKPst ning mille sisu osas peaksid diskussioonid jätkuma järgnevatel kuudel. Otsustatud maksumeetmetest plaanitakse koguda eelarvesse 1% SKPst. Kaudsete maksude tõusu tõttu võib inflatsioon 2025. aastal esialgsel hinnangul kiireneda ca 1,1% võrra. Suurema mõjuga on uute maksude ehk automaksu ning magustatud jookide maksu kehtestamine. Otseste maksude tõusu tõttu võib 2025. aastal netosissetulekute kasv aeglustuda ca 0,6%punkti võrra. Suvise prognoosi kohaselt oli 2025. aastal netosissetulekute reaalkasv ehk ostujõu suurenemine 6,6% ning uute meetmete lisandumisel aeglustub see hinnanguliselt 1,7%punkti võrra 4,8%le. Samas peab arvestama, et 2025. aasta suhteliselt kiire ostujõu tõusu taga olid suvel jõustatud tulumaksu muudatused (ehk nn maksuküüru kaotamisest tulenev positiivne efekt), millest võitsid rohkem keskmisest suurema sissetulekuga inimesed. Ülaltoodu näitab meetmete otsest mõju ning ei arvesta kaudsemaid mõjusid ning käitumuslikke efekte ehk ettevõtted ja majapidamised võivad muuta oma majanduslikku käitumist valitsuse meetmete tõttu. Tõenäoliselt vabaneb eelarvekärbete tulemusena avalikust sektorist tööjõudu, mis võib leevendada erasektori tööjõupuudust ning vähendada palgatõususurveid. Kas erasektor suudab avalikust sektorist vabaneva tööjõu rakendada, sõltub selle hetke majanduskonjunktuurist. 400  LISA 9. Riigi rahanduse arengud Valitsussektori eelarvepositsioon Valitsussektori eelarvepositsioon moodustub kõikide valitsussektori tasandi institutsioonide eelarvetest. See on oluliseks riigi fiskaalolukorda kirjeldavaks indikaatoriks, mida seiratakse muuhulgas Euroopa Komisjoni poolt. Eelarvepositsiooni arvestamisel lähtutakse tekkepõhist lähenemist. Tulude tekkepõhise arvestuse korral kajastatakse maksutulusid juba vastava maksukohustuse tekkimisel (näiteks palga väljamaksmise hetkel), mitte maksutulu laekumisel. Välistoetuste puhul lähtutakse põhimõttest, et need ei mõjuta eelarvepositsiooni, mistõttu laekumise korral ei arvestata saadud tulu kohe, vaid alles siis, kui tehakse välistoetusega seotud kulu (nt investeering). 2020. aastal puhkenud Covid-19 pandeemia tõttu 1,5 miljardi euro suurusesse puudujääki langenud valitsussektori eelarvepositsioon paranes majanduse kiire taastumise tulemusel 335 miljoni euros suuruse puudujäägini 2022. aasta lõpuks. Enim paranes sotsiaalkindlustusfondide positsioon, mis jõudis 157 miljoniga ülejääki tänu tugevale maksulaekumisele, mis kasvatas nii Tervisekassa kui ka Töötukassa reserve. Keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused lõpetasid aasta puudujäägiga, kuid see jäi siiski aasta varasemast väiksemaks. Puudujääki vähendas nii hea maksulaekumine kui ka lisaeelarves planeeritust väiksemaks osutunud kulud. 2022. aastal oli Eurostati esialgsetel andmetel vaid seitsme riigi eelarvepositsioon ülejäägis või tasakaalus, neist suurima ülejäägiga Taani 3,3% SKPst. Kõikide ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikide eelarvepositsioon oli puudujäägis, sh suurima puudujäägiga oli Itaalia (8% SKP-st). Eesti valitsussektori eelarvepuudujääk ulatus 0,9%ni SKPst, mis oli Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 2,5% võrra SKP-st parem. Võrreldes 2021. aastaga paranes möödunud aastal eelarvepositsioon pea kõikides liikmesriikides. EL keskmine eelarvepuudujääk vähenes 4,8%lt 3,4%ni SKPst. Euroopa Komisjoni kevadise prognoosi (2023 mai) kohaselt ulatub Euroopa Liidu keskmine eelarvepuudujääk sellel aastal 3,1%ni SKP-st ning järgmisel aastal 2,4%ni SKP-st. Joonis 99. Valitsussektori eelarvepositsioon Euroopa Liidus aastal 2022, % SKPst. Allikas: Eurostat 401 2024. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on valitsussektori nominaalne eelarve positsioon puudujäägis 2,9% SKPst. Tabel 115. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon 2023. aastal, miljonit eurot 2024 Valitsussektor (mln eurot) -1 186 Keskvalitsus -1 093 Sotsiaalkindlustusfondid 39 Kohalikud omavalitsused -132 Valitsussektor (% SKP-st) -2,9 Keskvalitsus -2,6 Sotsiaalkindlustusfondid 0,1 Kohalikud omavalitsused -0,3 Keskvalitsus Valitsussektorist ligikaudu 3/4 moodustava keskvalitsuse suurimaks osaks on riigieelarvelised asutused, kuid keskvalitsuse hulka kuuluvad ka riigi asutatud sihtasutused (suurima mõjuga on haiglad), äriühingud (sh Riigi Kinnisvara AS ja Elron) ja avalik-õiguslikud institutsioonid (nt ülikoolid, Eesti Rahvusringhääling). Riigieelarve positsioon on enim seotud majandustsükliga, seda lähtuvalt finantseerimisest – suure osa riigieelarve tuludest moodustavad majandusarengu suhtes tundlikud maksud. Seetõttu on majandustsükli langusfaasis suurem osa eelarvepuudujäägist tulnud just riigieelarvest. Riigieelarve tulude ja kulude prognoos tugineb Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvisele majandusprognoosile ning riigi eelarvestrateegia ja 2024. aasta riigieelarve menetlemisel langetatud otsustele. Muu keskvalitsuse eelarvepositsioon moodustub sihtasutuste, äriühingute ja avalik-õiguslike institutsioonide positsioonide koondsummast. Üks peamisi eelarvepositsiooni mõjutavaid tegureid on suuremahulised investeeringud, mis ületavad jooksva aasta tulusid. Sõltumata sellest, kas neid finantseeritakse eelmistel aastatel kogunenud reservidest või laenu abil, on mõju eelarvepositsioonile negatiivne. Muu keskvalitsuse asutuste ülejääk ulatub 2024. aastal 0,2%ni SKP-st ning jääb järgenvatel aastatel samale tasemele. Sotsiaalkindlustusfondid Sotsiaalkindlustusfondide positsioon moodustub Eesti Tervisekassa ja Eesti Töötukassa eelarvetest. Koroonakriis mõjutas tugevalt fondide kulutusi, mistõttu 2020. aastal oli sektor Eesti Töötukassa tõttu ligi 1,2% suuruses puudujäägis osakaaluna SKPst. Sektorisse suunatud lisavahendid ning kiiresti taastunud majandus on aga olukorda parandanud ning aastatel 2021-2024 on kas realiseerunud või on oodata väikest ülejääki. Seoses riigipoolse tegevustoetuse lõppemisega Tervisekassale alates 2025. aastast, ootame väikest puudujääki, mis ulatub 0,3%ni SKPst. Samas tuleb arvestada, et seoses kasvanud hindade ning kasvavate palkadega on kulutuste maht siiski oluliselt suurem, kui eelmistes eelarvetes. 402 Kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise eelarvete koostamise üle. Nende peamisteks tuludeks on tulumaks ja toetused riigieelarvest. Laekumine tulumaksust moodustab üle poole kogu laekumistest. Joonis 100. Kohaliku omavalitsuse üksuste sissetuleku jaotus 2024. aastal Kohaliku omavalitsuste üksuste sektor on olnud perioodi 2014–2020 peale kokku ülejäägis, kuid 2021. aastast on jõutud defitsiiti. Defitsiidis püsimist ca 0,3% SKP-st tingivad nii kiirelt kallinenud energiahinnad, ukraina sõjapõgenike toetamine kui ka investeerimisaktiivsuse jätkuv kasv. Jooksvalt on kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete ja eelarve täitmise andmetega võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel või http://riigiraha.fin.ee. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise nende koostamise üle. Riigieelarvest edasikantavate maksutulude ja muude tulude (tulumaks, maamaks, keskkonnatasud) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohaliku omavalitsuse üksustele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Tasandusfond on mõeldud nende eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. See jaotatakse riigieelarve seaduses toodud valemi alusel. Toetusfondi vahendid on ette nähtud üldhariduse andmiseks (õpetajate ja koolijuhtide tööjõukulud, õppevahendid, koolilõuna jne), toimetulekutoetuse maksmise kulude hüvitamiseks, kohalike teede hoiu toetuseks, üle antud endiste riigiteede hoolduseks, rahvastikutoimingute kulude hüvitamiseks, raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuseks, asendus- ja järelhooldusteenusteks, matusetoetuseks, huvihariduse ja huvitegevuse toetuseks, pikaajaliseks hoolduseks, sõjapõgenike ja kõrgenenud energiakuludega toimetulemiseks ning koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks. Toetusfondi vahendite jaotuse kehtestab Vabariigi Valitsus. Valitsussektori eelarve tsükliline ja struktuurne positsioon 403 Eelarvepoliitika üks eesmärke on tasakaalustada majandustsüklit. Majanduskriisis (SKP lõhe on negatiivne või SKP tase langeb) peaks riik lõdvendama eelarvepoliitikat ja vastupidi, majanduse tõusulainel (SKP lõhe on positiivne), peaks riik kulukasvu tagasi hoidma ja eelarvepositsiooni parandama. Eelarvepoliitika kogumõju hindamisel on vaja silmas pidada nii eelarvepositsiooni taseme sobivust majandustsükliga ehk SKP lõhega kui ka eelarvega antavat täiendavat impulssi ja selle vastavust majandustsükli muutusele. Hindamaks eelarve impulssi majandusele lähtutakse eelarvepositsiooni muutusest. Lisaks tuleb arvestada ka välisvahendite muutusega, sest need on eelarvepositsiooni osas neutraalsed – tulud on alati võrdsed kuludega – seega näiteks vahendite kasutamise kasv ei peegeldu eelarvepositsiooni muutuses. Samas majanduskriisi ajal võimaldavad välistoetused täiendavalt majandustegevust stimuleerida, mis on olemuselt vastutsükliline poliitikameede. Tabel 116. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon perioodil 2022-2024, % SKPst 2022 2023 2024 1. SKP reaalkasv (%) -0,5 -2,0 2,7 2.Valitsussektori eelarvepositsioon -0,9 -3,3 -2,9 3. Intressimaksed 0,1 0,5 0,6 4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 2,6 1,6 1,6 5. SKP lõhe (output gap) -0,8 -4,4 -3,3 6. Tsükliline eelarve komponent -0,4 -2,1 -1,6 7.Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon (7)=(2)-(6) -0,5 -1,2 -1,2 8.Tsükliliselt tasandatud primaarne positsioon (8)=(7)+(3) -0,4 -0,6 -0,7 9.Tsükliliselt tasandatud primaarse positsiooni muutus 3,0 -0,2 0,0 10. Välisvahendite muutus 0,3 0,9 0,4 11. Fiskaalstiimul (11)=(10)-(9) -2,7 1,1 0,4 12. SKP lõhe muutus -3,0 -3,5 1,0 13. Eelarvepoliitika positsioon Protsükliline Vastutsükliline Protsükliline 14. Ühekordsed meetmed 0,2 0,0 0,0 15. Struktuurselt tasandatud eelarve- positsioon (15)=(7)-(14) -0,8 -1,2 -1,2 Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse nii, et eemaldatakse nominaalsest positsioonist lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni moonutada. Ühekordseteks ning ajutisteks meetmeteks loetakse neid eelarvele olulist mõju avaldavaid meetmeid, millel on eelarvepositsioonile ainult ajutine ning mittekorduv oluline mõju suurusjärgus vähemalt 0,1% SKP-st. Ühekordsete meetmete mõju eemaldamisel saadakse tulemuseks tegelik eelarveseis ilma ajutiste ilustusteta. Ehkki määratletud on üldised printsiibid, millest lähtuvalt liigitatakse meetme mõju ühekordseks (vt täpsemalt Report on Public Finances in EMU, 2015, lk 52-65), otsustatakse iga konkreetse juhtumi arvesse võtmine eraldi. Tabel 117. Ühekordsed meetmed ja nende mõju perioodil 2022-2024, % SKP'st 2022 2023 2024 Pensionisüsteemi teise samba muudatus 85 - - Kokku, mln eur 85 0 0 Kokku, % SKPst 0,2 0 0 404 Rahavoog ja netopositsioon 2024. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on riigieelarve positsioon nii sellel kui ka tuleval aastal nominaalses puudujäägis pingelise julgeolekuolukorra ja sellest tulenevate mõjude tõttu, sealjuures suurenevad eelkõige riigikaitse ja sotsiaalkaitse kulutused. Samuti on rahavoog kokku käesoleval ja järgmisel aastal negatiivne, kus võetakse lisaks riigieelarve positsioonile arvesse ka teisi tegureid. Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog läbi kolme teguri: riigieelarve defitsiidi (sh valitsuses otsustatud meetmed), riigikassa poolt tagasimakstava laenu suuruse ning muude kohanduste. Näiteks mõjutavad rahavoogu veel välisvahendite kohandus, millega on sel aastal Euroopa Liidu struktuurifondide mõju rahavoole samuti negatiivne – toetusi makstakse välja suuremas mahus kui Euroopa Liidust raha laekub ning vahe kaetakse likviidsusreservist või kaasatakse lisavahendeid. Samuti mõjutab nii käesoleval kui ka järgmisel aastal rahavoogu suuremahulisem finantseerimistehingute rahastamine. Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2023- 2027 rahastatakse lühi- ja pikaajaliste võlakirjaemissioonide ning uute laenude abil. Valitsussektori netopositsioon ehk reservide ja võla suhe halveneb julgeolekukriisi mõjude tõttu. Kui 2022. aasta lõpus moodustasid valitsussektori likviidsed reservid 11,1% SKP-st ning võlg oli samal ajal 18,5% SKP- st, moodustas valitsussektori netovõlg 7,4% SKP-st. Netovarade/võla maht on otseselt seotud valitsussektori rahavooga – vastav tõus/langus viitab positiivsele rahavoole ning langus/tõus negatiivsele rahavoole – ega sõltu otsustest, kas konkreetne rahavajadus rahastatakse reservide või uute võlakohustuste abil. Prognoosi kohaselt suureneb järgmise aasta jooksul nii võlakoormus, kui ka väheneb reservide osakaal SKP-st, mistõttu suureneb netovõlg 2024. aasta lõpuks 15,1%ni SKP-st (vt Tõrge! Järjehoidja lubamatu eneseviide.). Joonis 101. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon, % SKPst Valitsussektori võlakoormuse areng 405 Eesti valitsussektori võlg suurenes 2022. aastal nominaalselt 6,66 miljardi euroni ning kasvas ka osakaaluna SKPst 0,7 protsendipunkti võrra. Riigi võlakoormus kasvas eelmisel aastal, samal ajal kui kohalike omavalitsuste võlg suurenes nominaalselt, kuid osakaaluna SKPst veidi langes. Põhiline osa võla kasvust tulenes riigikassa poolt möödunud aastal võetud täiendavatest võlakohustustest, sealhulgas laen (EIB57-lt) ja lühiajalised ning pikaajaline võlakirjaemissioon. Negatiivse rahavoo survel suureneb võlatase tänavu nominaalselt ning ka võlakoormus tõuseb 19,4%ni. See on tingitud kiiremast võla kasvust nominaalse majanduskasvuga võrreldes. Samuti kasvab 2024. aastal võlg majanduskasvust kiiremas tempos ja küündib järgmise aasta lõpul 20,9% tasemele SKP-st. Keskvalitsuse panus valitsussektori võlakoormusesse ulatus 2022. aastal 15,7%ni SKP-st, ilma EFSF-i mõjuta 14,4%ni SKP-st. Sellel aastal on riigikassa kaasanud lisavahendeid kokku 1 072 miljonit eurot, millele lisaks tuleb eelarveprognoosi kohaselt kaasata 140 miljoni ulatuses. Riik võib tekkiva võlavajaduse katta lühi- või pikaajalise võlakirja emissiooniga või uue laenuga. Negatiivse rahavoo mõjul suureneb keskvalitsuse panus valitsussektori võlga 2024. aasta lõpuks 18,1%ni SKP-st. Kohalike omavalitsuste võlakoormus langes aastaga 0,2% võrra ja ulatus 2022. aasta lõpus 2,7%ni SKP-st. Sel ja järgmisel aastal jätkab nominaalne võlatase seoses negatiivse rahavooga järkjärgulist suurenemist. Selle tulemusena suureneb kohalike omavalitsuste võlg 2024. aasta lõpuks 2,9%ni SKP-st. Sotsiaalkindlustusfondid ehk Eesti Töötukassa ja Eesti Tervisekassa Eesti võlakoormusesse ei panusta. Tabel 118. Valitsussektori võlakoormus 2021-2024, % SKPst 2021 2022 2023 2024 Võlg kokku (mln eur) 5 534 6 658 7 525 8 676 sh keskvalitsus 4 625 5 669 6 436 7 483 EFSFi mõju 479 482 437 423 keskvalitsus ilma EFSF-ta 4 146 5 187 5 999 7 060 sh kohalikud omavalitsused 909 989 1 088 1 193 Võlg kokku (% SKPst) 18 18 19 21 sh keskvalitsus 15 16 17 18 EFSFi mõju 2 1 1 1 keskvalitsus ilma EFSF-ta 13 14 15 17 sh kohalikud omavalitsused 3 3 3 3 57 Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) 406 Joonis 102. Valitsussektori võlakoormus, % SKPst Joonis 103. Keskvalitsuse võla tagasimaksed, miljonit eurot 700,0 600,0 500,0 472,4 400,0 300,0 265,0 200,0 100,0 17,4 0,0 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22 '23 '24 Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk on iseseisvusaastate jooksul olnud hoida valitsussektori eelarvepositsioon keskpikal perioodil tasakaalus ning võimalusel ülejäägiga, mis on omakorda väljendunud madalas võlakoormuse tasemes. 2020. aastal avaldas pandeemia võlakoormuse kasvule (+10,1%) rekordilist mõju. Euroopa Liidu riikide keskmine võlatase on viimase kümne aasta jooksul olnud keskmiselt umbes 84% SKP-st ning ulatub ka 2022. aasta lõpus sama tasemeni. Eesti võlakoormus on samal ajal olnud keskmiselt 10% juures, jõudes 2022. aasta lõpuks 18,5%ni SKP-st. Madala võlakoormuse poolest paistavad Euroopa Liidus silma veel Bulgaaria (22,9% SKP-st) Luksemburg (2022. aastal 24,6% SKP-st), kõrgeim on võlakoormus Kreekas (171,3% SKP-st). 407 Joonis 104. Võlakoormus Euroopa Liidus aastal 2022, % SKPst 180 160 140 Võlakoormus SKP-st, % 120 100 84,0 80 60 40 18,5 20 0 BG SE RO SK SI FI FR BE EU27 NL EE ES EL AT LU LT IE LV IT PT PL MT DK CZ DE CY HR HU Valitsussektori likviidsete finantsvarade areng Valitsussektori likviidsete finantsvarade58 (edaspidi ka reservid) maht oli 2022. aasta lõpul eelneva aastaga võrreldes 1,2% võrra SKP-st kõrgem peamiselt seetõttu, et 2022. aasta lõpul kaasati täiendavaid vahendeid pikaajalise võlakirjaemissiooniga arvestades osaliselt ka 2023. aasta finantseerimisvajadusega, mis suurendas likviidsusreservi jääki. Võrreldes 2021. aastaga vähenesid kohalike omavalitsuste reservid, kuid suurenesid nii sotsiaalkindlustusfondide (Tervisekassa ja Töötukassa) kui ka keskvalitsuse reservid. Prognoosi kohaselt vähenevad käesoleval aastal kohalike omavalitsuste kui ka keskvalitsuse reservid, kuid täienevad riigi toel sotsiaalkindlustusfondide reservid. 2022. aasta lõpus ulatusid keskvalitsuse reservid59 2,52 mld euroni ehk 7%-ni SKPst. Arvestuse kohaselt koosnevad keskvalitsuse reservid nii riigikassa hallatavatest reservidest (sh stabiliseerimisreserv ja likviidsusreserv ilma sotsiaalkindlustusfondideta) kui ka muude asutuste likviidsetest vahenditest. Stabiliseerimisreserv on finantsreserv kriisiolukordadeks, mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eriolukordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks. Ühe 2024.a riigieelarve kokkuhoiumeetmena plaanib valitsus stabiliseerimisreservi liita järgmisel aastal likviidsusreservi koosseisu. Sellega väheneb järgnevatel aastatel võla teenindamiskulu, kuna riigil tuleb laenata suurusjärgus 436 miljonit vähem. Samas ulatuses kahanevad ka valitsussektori reservid. Stabiliseerimisreservi seniste eesmärkide täitmiseks on riigil olemas piisavalt suur likviidsusreserv ning viimastel aastatel on oluliselt paranenud ka riigi võime võlakohustuste võtmiseks. Viimati võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot 2009. aastal maailma majanduskriisist tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks. 31.08.2023 seisuga oli reservi maht 58 Likviidsed finantsvarad kajastatakse raamatupidamisliku metoodika alusel ning lähtutakse riigi majandusaasta aruandest. Likviidsete varade definitsioon raamatupidamisstandardites hõlmab ainult sellised varasid, mis on väga lühikese tähtajaga realiseeritavad, et neid saaks kasutada maksevahendina (sh sularaha ja hoiused, võlaväärtpaberid, lühiajalises kauplemisportfellis olevad noteeritud aktsiad ning investeerimisfondide osakud). 59 Keskvalitsuse likviidsed finantsvarad kajastatakse raamatupidamisliku metoodika alusel ning lähtutakse riigi majandusaasta aruandest. Sotsiaalkindlustusfondide raha, mida hoitakse riigikassas, elimineeritakse valitsussektori siseselt ning seega ei kajastu see keskvalitsuse likviidsetes varades. 408 431,4 mln eurot. Reservi paigutatakse peamiselt eurotsooni valitsusvõlakirjadesse. Stabiliseerimisreservi tulusus 2022. aastal oli -1,66%, samas on pöördunud tulusus käesoleva aasta algusest alates kasvule ning on 2023. aasta augusti lõpu seisuga 2,64%. Likviidsusreservi kasutatakse riigi igapäevase rahavoo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti igapäevaselt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Eesti Tervisekassa, Eesti Töötukassa, mõningate sihtasutuste ja teiste isikute (nt Eesti Varude Keskus ja Pensionikeskus) raha. Seega hõlmab likviidsusreserv arvestuslikult enamat kui ainult keskvalitsuse likviidseid vahendeid. Seisuga 31.08.2023 oli riigi likviidsusreservis 1 804 mln eurot. Käesoleval aastal vähendab likviidsusreservi taset rahavooline puudujääk, mille katmiseks kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid vahendeid kokku 1,21 mld ulatuses. Reservi paigutused on tehtud krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse. Likviidsusreservi 2022. aasta tulusus oli -0,40%. Reservi investeeringute tulusus sõltub rahaturu intressimääradest, mis on tugevalt seotud Euroopa Keskpanga rahapoliitikaga. Reservi 2023. aasta tulususe prognoos on pöördunud positiivseks, sest rahaturu intressimäärad on tõusnud. Prognoosi kohaselt tõusevad intressimäärad kõrgemale tasemele 2024. aastal ning reservi oodatav tulusus on +3,45%. Järgmisel aastal vähendab likviidsusreservi taset rahavooline puudujääk, mille täitmiseks kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid vahendeid 1,70 mld ulatuses. Keskvalitsuse tasemel hoitakse vajalikku likviidsuspuhvrit rahavoogude teenindamiseks. Seetõttu püsib 2024. aastast reservide maht stabiilne, kuid väheneb osakaaluna SKP-st. Eesti Töötukassa ja Eesti Tervisekassa likviidsed varad ulatusid 2022. aasta lõpus 1 117 mln euroni. 2024. aasta lõpuks suurenevad sotsiaalkindlustusfondide reservid prognoosi kohaselt 1 252 mln euroni, kuid osakaaluna SKP-st langeb 3% tasemele. Eesti Töötukassa kontekstis on reservide maht oluline seoses keskmise palga kasvuga ning sellest tulenevate potentsiaalsete väljamaksete suurenemisega võimaliku pikaajalise majanduskriisi tingimustes. Prognoosi kohaselt küündib Eesti Tervisekassa reservide maht järgmise aasta lõpuks 1,5%ni SKP-st. Kohalike omavalitsuste puhul nähakse ette reservide vähenemist 2024. aasta lõpuks 0,7%-le SKP-st. Tabel 119. Valitsussektori reservid 2021-2024. Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet 2021 2022 2023 2024 Finantsvarad kokku (mln eur) 3 099 4 003 2 838 2 407 sh keskvalitsus 1 806 2 515 1 279 835 kohalikud omavalitsused 385 371 346 320 sotsiaalkindlustusfondid 909 1 117 1 213 1 252 Finantsvarad kokku (% SKPst) 9,9 11,1 7,3 5,8 sh keskvalitsus 5,8 7,0 3,3 2,0 kohalikud omavalitsused 1,2 1,0 0,9 0,8 sotsiaalkindlustusfondid 2,9 3,1 3,1 3,0 Maksukoormus ja tulevane areng maksupoliitikas Eesti üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Samas hoitakse süsteem lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega. Eesti maksukoormus oli 2021. aastal 33,8% SKPst, mis oli Euroopa Liidu keskmisest 6,9 protsendipunkti võrra madalam (vt joonis 104). 409 Joonis 105. Maksukoormus Euroopa Liidus 2021. aastal, % SKPst. Allikad: Taxation Trends in European Union (2022), Rahandusministeerium 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 IE RO MT LV BG LT EE HU PT HR SK CZ CY PL SI ES LU GR NL EL DE € SE FI IT AT BE FR DK Maksukoormus kasvab 2024. aastal 2021. aasta tasemele 33,8% SKPst (vt Joonis 106105). Seda mõjutab eelkõige käibemaksu määra tõstmine, aga ka aktsiisimäärade tõstmine ja juriidilise isiku tulumaksu määra 2025.a tõstmisega kaasnev kasumite suurem jaotamine 2024. aastal, sh finantsasutuste poolt. Riigieelarve meetmetest tõstavad maksukoormust riigiettevõtete lisadividendid ja tulumaksu ajatamine, maksuhalduri töö tõhustamine ning kulumeetmete maksusisaldusest tulenev mõju. Joonis 106. Maksukoormus SKPst, % Maksude struktuuris moodustavad tööjõumaksud suurima osa ja 2024. aastal väheneb nende osakaal 52,1%le. Tarbimismaksude osakaal kasvab 39,6%ni eelkõige käibemaksu määra tõstmise tõttu. Kapitalimaksude osatähtsus tõuseb 8,3%ni 2025. aasta tulumaksumäära tõstmisele eelneva tavapärasest suurema ja pankade täiendava kasumijaotamise tõttu. 410 Joonis 107. Maksuliste tulude struktuur, % 411  LISA 10. Maksukulud riigieelarves 2024-2025 Maksukulude väärtuste hindamisel on kasutatud kaotatava tulu meetodit ning kassapõhiseid andmeid, iga maksukulu sätte puhul on arvesse võetud sätte rakendamise ja tegeliku kohaldamise vaheline viitaeg. Iga üksikut maksukulu sätet on hinnatud eraldi, arvestamata eri sätete omavahelisi koosmõjusid, ning seetõttu ei ole maksukulude koondsumma leidmine erinevate sätete kokkuliitmise teel korrektne, kuid samas võimaldab see hinnata kehtestatud maksukulude taset ning trende. Olulised riigieelarve tulude laekumist mõjutavad maksukulud sisalduvad neljas erinevas õigusaktis – tulumaksuseaduses, käibemaksuseaduses, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses ning tööturuteenuste ja –toetuste seaduses. 2024. ja 2025. aasta riigieelarvete laekumist mõjutavad vastavalt 29 ja 25 suuremat maksukulu sätet. Kokku moodustab peamiste maksukulude maht 2024. aastal 505,8 mln eurot ehk 1,2% SKPst ja 4,3% maksutuludest. Võrreldes aasta varasemaga suurenevad maksukulud aastaga 19,2%. 2024. aastal suureneb käibemaksu standardmäär 2 pp ning selle tulemusena suureneb ravimite ja meditsiiniseadmete maksukulude maht enim, jäädes endiselt ka riigile kõige kulukamaks. Viies eelarvest 103,3 mln eurot ning mis moodustab 20,4% kõikidest maksukuludest. Suuruselt järgmised kaks maksukulu on maksuvaba tulu vanaduspensionieas ning regulaarselt jaotatava kasumi madalam maksumäär, vastavalt 94,8 mln ja 81,1 mln eurot. Kolme suurema maksukulu maht moodustab 2024. aastal 55,2% kehtestatud maksukulu kogumahust. Aastal 2025 väheneb maksukulu 30,4% 351,9 mln eurole. Vähenemine tuleneb mitme maksukulu sätte kaotamisest. Kaob võimalus regulaarselt jaotatava kasumi madalamale maksumäärale, lisaks kaob täiendav maksvaba tuli teisest lapsest, abikaasa eest ning eluasemelaenu intressidelt. Väheneb oluliselt ka maksuvaba tulu vanaduspensionieas tekkivale makskulule. Maksusoodustustega toetatakse kõige enam sotsiaalset kaitset. Maksukulu kaudu toetatakse aastatel 2024–2025 kümnest erinevast valitsemisfunktsioonist60 kuute (majandus; elamu- ja kommunaalmajandus; tervishoid; vaba aeg, kultuur ja religioon; haridus; sotsiaalne kaitse). 2024. aastal moodustavad suurima osakaalu valitsemisfunktsioonid “sotsiaalne kaitse” 155,2 mln eurot ehk 30,7%, “majandus ” 154,5 mln eurot ehk 30,5% ning „tervishoid“ 115,0 mln eurot ehk 22,7%. Ülejäänud valitsemisfunktsioonide alla kuuluva maksukulu maht moodustavad 81,0 mln eurot ehk 16,0% maksukulu kogumahust. Maksukulusid on hinnatud ka osatähtsusena vastava maksu laekumisest. Käibemaksu puhul moodustavad maksukulud (tabelis punktid 1–5) 2024. aastal 157,6 mln eurot ehk 3,9% käibemaksu kogulaekumisest ning juriidilise isiku tulumaksust laekumisest moodustab maksukulu (tabeli punkt 6) 81,1 mln eurot ehk 9,5%. Riigieelarvesse laekuvast füüsilise isiku tulumaksust moodustavad vastavad maksukulud (tabelis punktid 7- 17) 206,4 mln eurot ehk 33,5% ning aktsiise (tabelis punktid 19–29) jääb maksusoodustuste tõttu laekumata 60,3 mln eurot ehk 5,8% laekumisest. Tabel 120. Maksukulud riigieelarves aastatel 2024-2025, miljon eurot Valitsemis- Maksukulu Säte 2024 2025 funktsioon 1. Käibemaksumäär 9% raamatutele haridus 10,0 16,4 ja õppekirjandusele (alates 2025 KMS §15 lg 2 p 1 lisandub ka ajakirjandusväljaanded) 60 Statistikaamet. (2008d). Valitsemisfunktsioonide klassifikaator. http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=1129771&siteLanguage=ee 412  Valitsemis- Maksukulu Säte 2024 2025 funktsioon 2. Käibemaksumäär 5% vaba aeg, kultuur ja 6,1 KMS §15 lg 21 religioon ajakirjandusväljaanded 3. Käibemaksumäär 9% ravimitele ja KMS §15 lg 2 p 2 tervishoid 103,3 106,4 meditsiiniseadmetele 4. Käibemaksumäär 9% KMS §15 lg 2 p 4 vaba aeg, kultuur ja 35,6 28,9 majutusteenustele, alates 2025 religioon 13% 5. Osaliselt või täielikult tasumata KMS § 29 lõige 141 majandus 2,6 2,8 arvetega seotud käibemaksuarvestuse korra muudatus 6. Regulaarselt jaotatava kasumi TMS §4 lg 5, §18 lg 1³ majandus 81,1 madalam maksumäär 14% 7. Täiendav maksuvaba tulu alates TMS §23¹ sotsiaalne kaitse 32,4 teisest lapsest 8. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa TMS §234 sotsiaalne kaitse 7,3 eest 9. Maksuvaba tulu TMS §235 sotsiaalne kaitse 94,8 39,1 vanaduspensionieas 10. Eluasemelaenu intresside TMS §25 sotsiaalne kaitse 7,5 mahaarvamine 11. Koolituskulude mahaarvamine TMS §26 haridus 17,2 24,3 12. Kingitused ja annetused TMS §27 lg 1, §49 lg vaba aeg, kultuur ja 4,6 4,8 1,2,3,6 religioon 13. Kindlustusmaksed ning TMS §28 sotsiaalne kaitse 19,7 20,8 pensionifondi osakute soetamine 14. FIE täiendav maksuvaba tulu TMS §32 lg 4 majandus 10,2 10,2 põllumajandussaaduste või metsamaterjali võõrandamisel 15. Meremeeste ja reederi TuMS §13 lg 6, majandus 0,3 0,3 soodustused SMS §2 lg 1¹ ja lg 4 p 8, TuMS §52¹ 16. Maksuvaba töötaja TuMS §48 lg 55 tervishoid 11,7 12,3 terviseedendamise kulu 17. Oma tarbest ülejääva elektri TuMS §15 lg 4 p 12 ja lg 4¹ sotsiaalne kaitse 1,0 1,3 müügi tulumaksuvabastus 18. II pensionisamba maksed alates KoPS § 9 lg 2 sotsiaalne kaitse 18,4 2025 2, 4 või 6% palgast 19. Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär ATKEAS §46 lg 1 majandus 0,9 1,0 20. Etanoolisisaldusega kuni 6%vol ATKEAS §46 lg 2 majandus 15,7 16,5 kääritatud joogi ja veini aktsiisi soodusmäär (soodusmäär on 43% standardmäärast) 21. Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks ning elektrienergia, ATKEAS §27 lg 1 p282 majandus 1,4 2,0 mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks 22. Eriotstarbelise diislikütuse ATKEAS §66 lg 7 majandus 35,0 34,0 soodsam aktsiisimäär 413  Valitsemis- Maksukulu Säte 2024 2025 funktsioon 23. Kalurite kütuseaktsiisivabastus ATKEAS §27 lg 1 p 22² majandus 1,3 1,4 24. Elektrienergia, mida kasutatakse ATKEAS §27 lg 1 p24, 284 majandus 0,2 0,3 keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides 25. Elektrienergia ja kütus, mida ATKEAS §27 lg 1 p282 majandus 1,4 2,0 kasutatakse elektrienergia tootmiseks ning elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks 26. Kütus, mida kasutatakse ATKEAS §27 lg 1 p24 majandus 0,8 1,0 mineraloogilistes protsessides 27. Maagaas, mida kasutatakse ATKEAS §27 lg 1 P 286 majandus 0,03 0,03 maagaasivõrgu töös hoidmiseks 28. Suurtarbijate elektrienergia ATKEAS §66 lg 121 majandus 0,4 0,7 aktsiisi soodustus 29. Suurtarbijate gaasiaktsiisi ATKEAS §66 lg 103 majandus 1,0 1,2 soodustus KOKKU 505,8 351,9 414  LISA 11. Välistoetused Perioodi 2014-2020 välisvahenditest on kasutusel veel Eesti maaelu arengukava raames antav toetus, millel on erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lubatud üleminekuperiood, mis tähendab et selle fondi vahendeid saab kasutada 2025 aastani. 2021-2027 EL eelarveperioodi vahendite kasutamine on juba alanud. Aastal 2024 on oodata veel paljude uute taotlusvoorude avanemist. Detailsem ülevaade planeeritud toetustest ja olulisematest rahastatavatest tegevustest on seletuskirja osas 3, ministeeriumide valitsemisalade peatükkides. Tabel 121. Saadud välistoetused fondide lõikes, tuhat eurot. 2022 tegelik 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % Saadud välistoetused kokku 1 118 582 1 625 221 1 744 115 118 893 7% Euroopa Regionaalarengu Fond 285 428 338 099 - 2014-2020 -338 099 -100% Euroopa Regionaalarengu Fond - 108 017 290 612 2021-2027 182 595 169% Euroopa Sotsiaalfond 2014-2020 79 669 42 402 - -42 402 -100% Euroopa Sotsiaalfond 2021-2027 616 55 435 81 094 25 659 46% Struktuurifondide tehniline abi 14 942 11 828 - 2014-2020 -11 828 -100% Struktuurifondide tehniline abi 885 6 888 16 942 2021-2027 10 054 146% Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks 1 096 3 541 - 2014-2020 -3 541 -100% Ühtekuuluvusfond 2014-2020 111 529 52 592 - -52 592 -100% Ühtekuuluvusfond 2021-2027 - 117 107 199 120 82 013 70% Õiglase Ülemineku Fond 2021-2027 - 43 354 91 770 48 416 112% Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 13 623 14 356 - 2014-2020 -14 356 -100% Euroopa Merendus-, Vesiviljelus- ja - 2 038 6 974 Kalandusfond 2021-2027 4 936 242% Euroopa Põllumajanduse 193 671 182 100 200 216 Tagatisfond 18 116 10% Euroopa Maaelu Arengu 104 293 134 996 91 122 Põllumajandusfond 2014-2020 -43 874 -33% Euroopa Maaelu Arengu - 7 142 51 394 Põllumajandusfond 2021-2027 44 252 620% Norra ja EMP finantsinstrument 13 309 15 563 15 752 189 1% Euroopa naabrusinstrumendi 1 464 40 163 programm (Eesti - Vene) 123 307% Euroopa territoriaalse koostöö 2 221 10 370 9 757 programm (Eesti - Läti) -613 -6% Siseturvalisuse valdkonna fondid 5 204 612 399 2014-2020 -213 -35% Siseturvalisuse valdkonna fondid - 12 090 18 676 2021-2027 6 586 54% REACT-EU 50 711 91 851 - -91 851 -100% Muud (otsetoetused riigiasutustele) 108 398 200 093 324 660 124 567 62% Taaste- ja vastupidavusrahastu 131 524 174 708 345 464 170 756 98% 415 Rahastusperioodil (2021-2027) on EL ühtekuuluvuspoliitika toetusmaht kokku 3,369 mld eurot ning see jaotub kuue poliitikaeesmärgi vahel - nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem, inimestele lähedasem Eesti ning õiglane üleminek. Ühtekuuluvuspoliitikat toetatakse neljast fondist – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF). Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk struktuuritoetuste planeerimise aluseks on Euroopa Komisjoni antavad riigipõhised soovitused ning pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletud arenguvajadused ja sihid. Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) moodustab teise osa EL majanduse taastepaketist ning Eestile eraldatav toetusmaht on 953,3 mln eurot. See summa sisaldab ka 2023. aastal taastekava muutmise käigus lisandunud 90 miljonit eurot RePowerEU vahendeid. Rahastut saab kasutada 2026. aastani Euroopa Komisjoniga kokku lepitud Taastekava alusel. Rahastu eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, liikmesriikide majanduse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise- ja digiülemineku toetamiseks. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond on 2021-2027 rahastusperioodi fond, mis on eelmise rahastusperioodi Merendus- ja Kalandusfondi järeltulija. Rakenduskava eesmärk on tagada majanduslikult konkurentsivõimeline ja keskkonnasäästlik kalandus ja vesiviljelus läbi järgmiste alaeesmärkide: kalavarude hea seisundi tagamine, kalandus- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime suurendamine ning kalandus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedi ja lisandväärtuse tõstmine. Põllumajanduslike otsetoetuste sihtgrupp on aktiivsed põllumajandustootjad. Eraldi toetused on ette nähtud alustavatele noortele põllumajandustootjatele ja väiketootjatele. Otsetoetusi rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vahenditest. Suurem osa otsetoetuste eelarvest on ette nähtud ühtseks pindalatoetuseks ja rohestamise toetuseks. See fond jätkab sarnaselt tegutsemist ka 2023. aastal. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondis on erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lubatud üleminekuperiood, mis tähendab et selle fondi vahendeid saab kasutada 2025 aastani. Eesmärgiks aidata tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalne areng. Uue rahastusperioodi (2023-2027) vahendid võetakse paralleelselt kasutusele kus vaja. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsinstrumendil on 2024. aasta viimaseks tegevusaastaks. Eesmärgiks on sotsiaalse ja majandusliku ebavõrduse vähendamine. Eesti peamine huvi on kasutada toetusi eelkõige valdkondades, mis kasvataksid meie konkurentsivõimet: innovatsioon, sotsiaalne kaasatus, IKT, VKE-d, tööturu konkurentsivõime, CO2 vähene majandus (taastuvenergeetika, energia- ja ressursitõhusus). Projektide abikõlblikkuse lõpptähtaeg on 30.04.2024. Uue programmina on eelarvesse lisandunud Eesti-Šveitsi programmi tegevused. Programmil on kaks fookust: sotsiaalse kaasatuse teemad, millesse on kaasatud nelja ministeeriumi valitsemisala ja bioloogilise mitmekesisuse edendamine, millega tegeleb Kliimaministeerium koos oma asutustega. 2024. aastal jätkavad kõik seitse Interreg Euroopa territoriaalse koostööprogrammi 2021-2027 rahastusperioodi raames. URBACTi, Eesti-Läti, Kesk-Läänemere, Läänemere piirkonna, Interreg Euroopa, Interact ja Espon programmid on Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud. ELi välispiiriprogrammi ettevalmistamine on peatatud Venemaa agressiooni Ukraina vastu ning sellele programmile eraldatud ERFi vahendid on suunatud Eesti-Läti ja Kesk-Läänemere programmidesse. Euroopa territoriaalse koostöö programmidel on kõigil oma spetsiifilised eesmärgid, aga neid ühendab erinevate Euroopa riikide omavahelise koostöö tugevdamine. Näiteks Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide jätkusuutlikku arengut läbi ideede, mis aitavad Eestil ja Lätil areneda heanaaberlikku 416 koostööd pakkudes programmi piirkonna inimestele paremaid võimalusi edukaks ja täisväärtuslikuks eluks. Programmi raames edendatakse ka inimeste, kaupade ja kapitali liikuvust. Sisejulgeolekufondi (ISF) eesmärgid on ka 2021-27 perioodil üldjoontes sarnased eelmise perioodiga. Fondi üldeesmärk on aidata kaasa kõrge julgeolekutaseme tagamisele liidus, eelkõige võideldes terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega, juhtides julgeolekuga seotud riske ja kriise ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) kaudu toetab Euroopa Liit tegevusi, mis on suunatud EL välispiiri kaitsmisele, seadusliku rände hõlbustamisele ning ühise viisapoliitika elluviimisele. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) eesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele, tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, toetada seaduslikku rännet ja aidata seejuures kaasa ka kolmandate riikide kodanike integreerimisele ning aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ja tagada tõhus tagasisaatmine kolmandate riikidesse. Otsetoetusi on riigiasutustel võimalik taotleda otse mitmetest Euroopa Liidu fondidest erinevateks tegevusteks, kogemuste vahetamiseks, riikidevahelise koostöö edendamiseks, riikide süsteemide ühtlustamiseks ja paljuks muuks. Märkus: Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt ministeeriumide valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide vahel. Minister liigendab täiendavalt riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala vahendid administratiivselt ja majandusliku sisu järgi valitsemisala eelarves. 417  LISA 12. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide kulud administratiivselt majandusliku sisu lõikes Märkus: Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt ministeeriumide valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide vahel. Minister liigendab täiendavalt riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala vahendid administratiivselt ja majandusliku sisu järgi valitsemisala eelarves. Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Riigikogu Kantselei Investeeringud -526 -4 317 -4 993 -676 16% sh käibemaks -83 -720 -900 -181 25% Kulud kokku -23 787 -33 200 -35 065 -1 865 6% Tööjõukulud -16 634 -21 172 -20 396 776 -4% Majandamiskulud -4 918 -7 951 -8 980 -1 029 13% Finantskulud -74 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -1 -3 -3 0 0% Muud toetused -132 -2 143 -2 848 -705 33% Põhivara amortisatsioon -1 407 -1 007 -1 352 -345 34% Käibemaks -621 -924 -1 486 -562 61% Vabariigi Presidendi Kantselei Investeeringud -683 -445 0 445 -100% sh käibemaks -113 -74 0 74 -100% Kulud kokku -5 412 -5 571 -5 990 -419 8% Tööjõukulud -2 552 -2 691 -2 745 -54 2% Majandamiskulud -2 210 -2 199 -2 576 -377 17% Muud tegevuskulud -6 0 0 0 0% Muud toetused -229 -228 -228 0 0% Põhivara amortisatsioon -110 -137 -137 0 0% Käibemaks -306 -316 -304 12 -4% Riigikontroll Investeeringud -177 0 0 0 0% sh käibemaks -23 0 0 0 0% Kulud kokku -5 400 -5 855 -6 011 -156 3% Tööjõukulud -3 907 -4 109 -4 307 -199 5% Majandamiskulud -1 220 -1 417 -1 377 40 -3% Põhivara amortisatsioon -52 -82 -79 3 -4% Käibemaks -221 -248 -248 -1 0% Õiguskantsleri Kantselei Kulud kokku -3 068 -3 378 -3 512 -134 4% Tööjõukulud -2 384 -2 568 -2 580 -12 0% Majandamiskulud -566 -675 -779 -104 15% Muud toetused -16 -11 -11 0 3% Põhivara amortisatsioon -2 0 0 0 0% Käibemaks -100 -124 -141 -17 13% Riigikohus Investeeringud 0 -20 0 20 -100% 418  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Kulud kokku -5 959 -6 441 -6 911 -470 7% Tööjõukulud -4 971 -5 424 -5 563 -139 3% Majandamiskulud -654 -683 -987 -304 44% Põhivara amortisatsioon -218 -217 -215 2 -1% Käibemaks -105 -108 -132 -24 22% Vabariigi Valitsus Kulud kokku 0 -3 108 344 -3 131 486 -23 142 1% Muud tegevuskulud 0 -219 103 -121 767 97 336 -44% Muud toetused 0 -1 067 480 -1 027 431 40 049 -4% Edasiantavad maksud 0 -1 821 761 -1 982 288 -160 527 9% Riigikantselei Investeeringud -432 -75 0 75 -100% sh käibemaks -72 -41 0 41 -100% Kulud kokku -17 521 -26 341 -24 305 2 036 -8% Tööjõukulud -8 559 -8 571 -8 311 260 -3% Majandamiskulud -5 400 -13 253 -12 036 1 217 -9% Finantskulud 0 -3 -3 0 3% Muud tegevuskulud -3 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -19 0 0 0 0% Muud toetused -1 569 -176 -176 0 0% Põhivara amortisatsioon -1 146 -1 450 -1 450 0 0% Käibemaks -825 -2 888 -2 328 559 -19% Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Investeeringud -79 530 -107 970 -23 636 84 335 -78% sh käibemaks -13 067 -19 074 -7 068 12 006 -63% Kulud kokku -838 559 -1 025 762 -1 104 532 -78 770 8% Tööjõukulud -161 616 -175 425 -200 870 -25 444 15% Majandamiskulud -85 425 -97 338 -94 667 2 671 -3% Finantskulud -1 0 0 0 0% Muud tegevuskulud -125 -5 -5 0 0% Sotsiaaltoetused -24 279 -52 907 -68 570 -15 663 30% Investeeringutoetused -4 247 -45 171 -4 350 40 821 -90% Muud toetused -527 684 -618 847 -696 915 -78 067 13% Põhivara amortisatsioon -21 806 -21 170 -21 823 -654 3% Käibemaks -13 375 -14 899 -17 333 -2 433 16% Haridus- ja Teadusministeerium Investeeringud -74 248 -104 230 -20 584 83 646 -80% sh käibemaks -12 358 -19 074 -6 864 12 210 -64% Kulud kokku -550 734 -741 401 -778 251 -36 850 5% Tööjõukulud -12 743 -35 334 -41 255 -5 921 17% Majandamiskulud -21 358 -37 342 -29 462 7 880 -21% Muud tegevuskulud -12 -5 -5 0 0% Sotsiaaltoetused -10 895 -16 472 -20 642 -4 169 25% Investeeringutoetused -4 217 -45 171 -4 350 40 821 -90% Muud toetused -493 846 -591 097 -662 226 -71 129 12% 419  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Põhivara amortisatsioon -4 262 -1 595 -4 262 -2 667 167% Käibemaks -3 401 -14 384 -16 049 -1 665 12% Riigi kutseõppeasutused Investeeringud -1 772 -723 -965 -242 33% sh käibemaks -138 0 0 0 0% Kulud kokku -106 253 -89 452 -106 280 -16 827 19% Tööjõukulud -55 755 -54 995 -64 046 -9 052 16% Majandamiskulud -28 559 -23 329 -23 377 -47 0% Finantskulud -1 0 0 0 0% Muud tegevuskulud -77 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -7 481 -507 -8 370 -7 863 1551% Muud toetused -157 0 0 0 0% Põhivara amortisatsioon -10 021 -10 621 -10 487 134 -1% Käibemaks -4 203 0 0 0 0% Riigi rakenduskõrgkoolid Investeeringud -2 260 -2 967 -815 2 152 -73% sh käibemaks -365 0 0 0 0% Kulud kokku -31 981 -24 790 -34 372 -9 583 39% Tööjõukulud -20 521 -16 242 -23 673 -7 431 46% Majandamiskulud -6 526 -5 701 -7 870 -2 169 38% Muud tegevuskulud -13 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -1 095 -212 -452 -240 113% Muud toetused -476 0 0 0 0% Põhivara amortisatsioon -2 378 -2 634 -2 378 257 -10% Käibemaks -972 0 0 0 0% Riigi üldhariduskoolid Investeeringud -109 0 0 0 0% sh käibemaks -16 0 0 0 0% Kulud kokku -71 536 -74 330 -75 888 -1 558 2% Tööjõukulud -47 540 -49 424 -54 226 -4 802 10% Majandamiskulud -16 674 -21 311 -17 848 3 463 -16% Muud tegevuskulud -3 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -220 0 0 0 0% Muud toetused -14 0 -5 -4 1257% Põhivara amortisatsioon -4 226 -3 482 -3 777 -295 8% Käibemaks -2 859 -113 -32 81 -72% Riigi teadus- ja arendusasutused Investeeringud -234 0 -1 122 -1 122 100% sh käibemaks -39 0 -187 -187 100% Kulud kokku -7 386 -8 219 -11 133 -2 914 35% Tööjõukulud -4 849 -4 717 -4 425 291 -6% Majandamiskulud -1 087 -2 126 -3 238 -1 113 52% Muud tegevuskulud -18 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -6 0 0 0 0% Muud toetused -774 -711 -2 499 -1 788 251% 420  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Põhivara amortisatsioon -472 -475 -472 3 -1% Käibemaks -180 -189 -498 -308 163% Keeleinspektsioon Kulud kokku -651 -683 -822 -140 20% Tööjõukulud -533 -527 -664 -137 26% Majandamiskulud -79 -75 -77 -3 3% Muud toetused -26 -81 -81 0 0% Käibemaks -13 0 0 0 0% Haridus- ja Noorteamet Investeeringud -299 0 -100 -100 100% sh käibemaks -50 0 -17 -17 100% Kulud kokku -59 146 -77 065 -87 912 -10 847 14% Tööjõukulud -14 725 -6 775 -6 876 -101 1% Majandamiskulud -6 564 -5 498 -8 972 -3 473 63% Muud tegevuskulud -3 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -4 580 -35 716 -39 107 -3 391 9% Investeeringutoetused -30 0 0 0 0% Muud toetused -32 257 -26 941 -32 087 -5 146 19% Põhivara amortisatsioon -116 -1 922 -116 1 806 -94% Käibemaks -870 -213 -754 -541 254% Rahvusarhiiv Investeeringud -608 -50 -50 0 0% sh käibemaks -101 0 0 0 0% Kulud kokku -10 873 -9 823 -9 874 -51 1% Tööjõukulud -4 951 -5 705 -5 705 0 0% Majandamiskulud -4 579 -3 663 -3 823 -160 4% Sotsiaaltoetused -1 0 0 0 0% Muud toetused -134 -16 -16 0 0% Põhivara amortisatsioon -330 -440 -330 109 -25% Käibemaks -876 0 0 0 0% Justiitsministeeriumi valitsemisala Investeeringud -6 007 -2 058 -1 386 671 -33% sh käibemaks -974 -276 -250 26 -10% Kulud kokku -196 584 -232 678 -230 708 1 969 -1% Tööjõukulud -117 722 -145 195 -145 499 -304 0% Majandamiskulud -56 131 -58 884 -57 424 1 459 -2% Muud tegevuskulud -32 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -15 -23 -37 -14 61% Investeeringutoetused -20 0 0 0 0% Muud toetused -8 454 -11 926 -9 462 2 464 -21% Edasiantavad maksud -1 577 -1 500 -1 500 0 0% Põhivara amortisatsioon -3 195 -4 205 -4 205 0 0% Käibemaks -9 438 -10 946 -12 582 -1 636 15% Justiitsministeerium Investeeringud 0 -4 -4 0 0% 421  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % sh käibemaks 0 -4 -4 0 0% Kulud kokku -20 007 -36 574 -32 288 4 286 -12% Tööjõukulud -8 120 -15 515 -14 407 1 108 -7% Majandamiskulud -3 089 -8 123 -7 207 916 -11% Sotsiaaltoetused -11 -15 -29 -14 93% Investeeringutoetused -20 0 0 0 0% Muud toetused -8 411 -11 187 -8 823 2 364 -21% Põhivara amortisatsioon -19 -3 -3 0 0% Käibemaks -337 -1 730 -1 819 -88 5% Prokuratuur Kulud kokku -17 719 -21 122 -22 024 -903 4% Tööjõukulud -14 449 -17 690 -18 523 -833 5% Majandamiskulud -2 764 -2 882 -2 904 -22 1% Muud toetused -8 -8 -8 0 0% Põhivara amortisatsioon -16 -19 -19 0 0% Käibemaks -482 -524 -572 -48 9% Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Investeeringud -1 358 -1 828 -24 1 804 -99% sh käibemaks -224 -238 -4 234 -98% Kulud kokku -8 139 -10 510 -10 690 -180 2% Tööjõukulud -4 517 -5 457 -5 953 -496 9% Majandamiskulud -2 843 -4 039 -3 750 289 -7% Muud toetused -4 -4 -4 0 0% Põhivara amortisatsioon -286 -258 -258 0 0% Käibemaks -489 -752 -725 28 -4% Registrite ja Infosüsteemide Keskus Investeeringud -4 167 -159 -159 0 0% sh käibemaks -670 -26 -26 0 0% Kulud kokku -18 135 -16 591 -16 645 -54 0% Tööjõukulud -9 861 -10 795 -10 655 140 -1% Majandamiskulud -5 101 -1 722 -1 706 15 -1% Muud toetused -13 -12 -12 0 0% Põhivara amortisatsioon -2 731 -3 800 -3 800 0 0% Käibemaks -430 -262 -471 -209 80% Kohtud (grupp) Kulud kokku -49 438 -58 027 -60 839 -2 812 5% Tööjõukulud -37 930 -45 727 -48 716 -2 989 7% Majandamiskulud -9 751 -10 392 -10 135 258 -2% Muud tegevuskulud -15 0 0 0 0% Põhivara amortisatsioon -8 -38 -38 0 0% Käibemaks -1 734 -1 870 -1 951 -80 4% Viru Vangla Investeeringud -348 -67 -585 -518 773% sh käibemaks -58 -9 -105 -96 1067% Kulud kokku -29 165 -30 468 -28 992 1 476 -5% 422  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Tööjõukulud -15 274 -17 254 -15 450 1 804 -10% Majandamiskulud -11 767 -11 132 -10 985 147 -1% Sotsiaaltoetused -1 -3 -3 0 14% Põhivara amortisatsioon -38 -31 -31 0 0% Käibemaks -2 085 -2 048 -2 523 -475 23% Tartu Vangla Investeeringud -82 0 -614 -614 0% sh käibemaks -14 0 -111 -111 0% Kulud kokku -17 779 -18 578 -17 784 794 -4% Tööjõukulud -9 918 -10 405 -9 517 888 -9% Majandamiskulud -6 623 -6 905 -6 751 154 -2% Sotsiaaltoetused -1 -2 -2 0 -3% Põhivara amortisatsioon -31 -40 -40 0 1% Käibemaks -1 206 -1 226 -1 474 -248 20% Tallinna Vangla Investeeringud -52 0 0 0 0% sh käibemaks -9 0 0 0 0% Kulud kokku -28 250 -30 785 -31 482 -697 2% Tööjõukulud -12 433 -15 672 -15 600 72 0% Majandamiskulud -13 272 -12 703 -12 971 -268 2% Sotsiaaltoetused -2 -3 -3 0 -9% Põhivara amortisatsioon -18 -17 -17 0 1% Käibemaks -2 525 -2 390 -2 891 -501 21% Andmekaitse Inspektsioon Kulud kokku -930 -1 456 -1 456 0 0% Tööjõukulud -793 -1 399 -1 399 0 0% Majandamiskulud -122 -51 -51 0 0% Käibemaks -15 -6 -6 0 0% Patendiamet Kulud kokku -4 099 -3 853 -3 853 0 0% Tööjõukulud -2 005 -2 058 -2 058 0 0% Majandamiskulud -399 -269 -269 0 0% Edasiantavad maksud -1 577 -1 500 -1 500 0 0% Põhivara amortisatsioon -48 0 0 0 0% Käibemaks -70 -26 -26 0 0% Konkurentsiamet Kulud kokku -2 924 -4 714 -4 657 57 -1% Tööjõukulud -2 423 -3 222 -3 222 0 0% Majandamiskulud -416 -666 -696 -29 4% Muud toetused -18 -715 -615 100 -14% Käibemaks -67 -110 -124 -14 12% Kaitseministeeriumi valitsemisala Investeeringud -186 744 -315 043 -454 048 -139 006 44% sh käibemaks -27 028 -47 446 -68 385 -20 940 44% Kulud kokku -663 662 -899 136 -1 110 818 -211 683 24% 423  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Tööjõukulud -151 065 -172 082 -189 723 -17 641 10% Majandamiskulud -264 035 -441 005 -571 849 -130 845 30% Muud tegevuskulud -51 843 -59 417 -67 110 -7 692 13% Sotsiaaltoetused -12 059 -14 328 -18 381 -4 053 28% Investeeringutoetused -4 720 -6 600 -5 265 1 335 -20% Muud toetused -57 437 -59 858 -74 813 -14 955 25% Põhivara amortisatsioon -75 472 -73 063 -88 798 -15 735 22% Käibemaks -47 032 -72 783 -94 880 -22 097 30% Kaitseministeerium Investeeringud -1 856 -1 619 -2 167 -548 34% sh käibemaks -307 -390 -339 51 -13% Kulud kokku -69 205 -82 110 -88 185 -6 075 7% Tööjõukulud -7 453 -8 379 -9 020 -641 8% Majandamiskulud -3 798 -9 898 -5 674 4 224 -43% Muud tegevuskulud -26 -11 -11 0 0% Sotsiaaltoetused -26 0 0 0 0% Investeeringutoetused -3 913 -6 563 -5 228 1 335 -20% Muud toetused -53 579 -57 065 -67 257 -10 192 18% Põhivara amortisatsioon -156 -52 -314 -262 499% Käibemaks -254 -142 -682 -539 379% Välisluureamet Kulud kokku -29 922 -32 920 -37 078 -4 158 13% Muud tegevuskulud -29 922 -32 920 -37 078 -4 158 13% Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum Investeeringud -157 -224 -54 170 -76% sh käibemaks -26 -57 -9 48 -84% Kulud kokku -2 630 -2 653 -2 730 -77 3% Tööjõukulud -1 264 -1 220 -1 387 -167 14% Majandamiskulud -715 -753 -711 42 -6% Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -3 -3 -3 0 0% Investeeringutoetused 0 -37 -37 0 0% Muud toetused -171 -197 -200 -3 2% Põhivara amortisatsioon -353 -337 -267 70 -21% Käibemaks -123 -106 -125 -19 18% Kaitseressursside Amet Investeeringud -217 -429 -200 229 -53% sh käibemaks -36 -74 -33 41 -55% Kulud kokku -6 470 -12 768 -16 044 -3 276 26% Tööjõukulud -3 412 -4 064 -7 311 -3 247 80% Majandamiskulud -1 597 -6 502 -6 225 277 -4% Sotsiaaltoetused -787 -912 -1 161 -249 27% Muud toetused -230 -317 -317 0 0% Põhivara amortisatsioon -270 -309 -309 0 0% Käibemaks -174 -664 -721 -57 9% 424  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Kaitsevägi Investeeringud -123 479 -13 306 -16 358 -3 052 23% sh käibemaks -16 654 -1 212 -501 711 -59% Kulud kokku -471 630 -293 094 -338 334 -45 240 15% Tööjõukulud -128 031 -146 521 -158 093 -11 572 8% Majandamiskulud -218 574 -51 781 -67 116 -15 335 30% Muud tegevuskulud -21 575 -26 161 -29 632 -3 472 13% Sotsiaaltoetused -11 241 -13 413 -17 217 -3 804 28% Muud toetused -1 717 -1 805 -2 147 -342 19% Põhivara amortisatsioon -52 469 -49 415 -56 944 -7 529 15% Käibemaks -38 023 -3 998 -7 185 -3 187 80% Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Investeeringud -61 036 -299 464 -435 269 -135 805 45% sh käibemaks -10 004 -45 712 -67 503 -21 790 48% Kulud kokku -83 805 -475 590 -628 447 -152 856 32% Tööjõukulud -10 905 -11 899 -13 913 -2 014 17% Majandamiskulud -39 351 -372 070 -492 123 -120 052 32% Muud tegevuskulud -319 -325 -388 -63 19% Sotsiaaltoetused -2 0 0 0 0% Investeeringutoetused -807 0 0 0 0% Muud toetused -1 740 -475 -4 892 -4 418 931% Põhivara amortisatsioon -22 225 -22 949 -30 963 -8 014 35% Käibemaks -8 457 -67 873 -86 168 -18 295 27% Kliimaministeeriumi valitsemisala Investeeringud -5 059 -164 071 -178 048 -13 977 9% sh käibemaks -843 -26 663 -31 462 -4 800 18% Kulud kokku -134 677 -594 983 -1 187 951 -592 968 100% Tööjõukulud -43 385 -62 498 -80 708 -18 211 29% Majandamiskulud -29 774 -56 412 -80 547 -24 134 43% Muud tegevuskulud -1 313 -2 -19 -17 994% Sotsiaaltoetused -13 -10 -10 0 0% Investeeringutoetused -30 803 -333 904 -740 374 -406 470 122% Muud toetused -20 265 -61 214 -108 135 -46 922 77% Põhivara amortisatsioon -3 821 -71 130 -161 943 -90 813 128% Käibemaks -5 302 -9 814 -16 215 -6 401 65% Kliimaministeerium Investeeringud -132 -10 473 -6 885 3 588 -34% sh käibemaks -22 -1 189 -871 318 -27% Kulud kokku -71 924 -419 715 -871 155 -451 440 108% Tööjõukulud -8 124 -13 090 -14 512 -1 422 11% Majandamiskulud -12 057 -11 323 -7 165 4 158 -37% Muud tegevuskulud -4 0 -15 -15 100% Sotsiaaltoetused -10 -10 -10 0 0% Investeeringutoetused -30 803 -333 904 -740 374 -406 470 122% Muud toetused -18 709 -59 198 -107 603 -48 405 82% 425  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Põhivara amortisatsioon -13 -309 -18 291 -94% Käibemaks -2 204 -1 881 -1 458 423 -22% Transpordiamet Investeeringud 0 -148 364 -158 833 -10 469 7% sh käibemaks 0 -24 590 -28 371 -3 781 15% Kulud kokku 0 -113 276 -248 745 -135 469 120% Tööjõukulud 0 -17 061 -30 389 -13 328 78% Majandamiskulud 0 -23 923 -51 032 -27 109 113% Muud toetused 0 -815 0 815 -100% Põhivara amortisatsioon 0 -67 160 -157 006 -89 846 134% Käibemaks 0 -4 317 -10 318 -6 001 139% Eesti Geoloogiateenistus Investeeringud 0 -495 -615 -121 24% sh käibemaks 0 -82 -111 -29 35% Kulud kokku 0 -1 702 -3 190 -1 489 87% Tööjõukulud 0 -785 -1 863 -1 078 137% Majandamiskulud 0 -729 -1 055 -326 45% Muud tegevuskulud 0 -1 -2 -1 100% Põhivara amortisatsioon 0 -30 -60 -30 100% Käibemaks 0 -157 -211 -54 34% Riigilaevastik Investeeringud 0 -650 -5 549 -4 899 754% sh käibemaks 0 -108 -1 001 -892 824% Kulud kokku 0 -6 451 -7 976 -1 525 24% Tööjõukulud 0 -2 166 -3 351 -1 185 55% Majandamiskulud 0 -3 581 -3 056 525 -15% Muud tegevuskulud 0 0 -1 -1 100% Muud toetused 0 0 -75 -75 100% Põhivara amortisatsioon 0 0 -821 -821 100% Käibemaks 0 -705 -672 32 -5% Maa-amet Investeeringud -115 70 0 -70 -100% sh käibemaks -19 0 0 0 0% Kulud kokku -14 911 -5 882 0 5 882 -100% Tööjõukulud -9 026 -3 533 0 3 533 -100% Majandamiskulud -3 342 -1 967 0 1 967 -100% Muud tegevuskulud -1 286 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -3 0 0 0 0% Muud toetused -170 0 0 0 -100% Põhivara amortisatsioon -472 -168 0 168 -100% Käibemaks -612 -214 0 214 -100% Keskkonnaagentuur Investeeringud -765 0 -3 166 -3 166 100% sh käibemaks -127 0 -571 -571 100% Kulud kokku -11 313 -10 978 -12 104 -1 126 10% 426  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Tööjõukulud -6 554 -6 260 -7 417 -1 158 18% Majandamiskulud -3 184 -3 228 -3 144 84 -3% Muud tegevuskulud -1 -1 -1 0 0% Põhivara amortisatsioon -1 041 -933 -924 10 -1% Käibemaks -534 -557 -619 -62 11% Eesti Loodusmuuseum Kulud kokku -1 082 -1 006 -1 086 -81 8% Tööjõukulud -620 -617 -689 -71 12% Majandamiskulud -387 -326 -324 2 -1% Põhivara amortisatsioon -12 -6 -5 1 -11% Käibemaks -62 -57 -69 -12 20% Keskkonnaamet Investeeringud -341 -210 -454 -244 116% sh käibemaks -57 -35 -79 -44 126% Kulud kokku -25 032 -25 243 -26 831 -1 588 6% Tööjõukulud -15 410 -15 153 -17 077 -1 923 13% Majandamiskulud -6 711 -7 322 -7 687 -365 5% Muud tegevuskulud -21 0 0 0 0% Muud toetused -1 385 -1 200 -457 743 -62% Põhivara amortisatsioon -410 -359 -306 53 -15% Käibemaks -1 096 -1 208 -1 305 -97 8% Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Investeeringud -3 706 -3 949 -2 546 1 403 -36% sh käibemaks -618 -658 -459 199 -30% Kulud kokku -10 415 -10 730 -16 863 -6 133 57% Tööjõukulud -3 653 -3 833 -5 411 -1 578 41% Majandamiskulud -4 093 -4 014 -7 085 -3 071 77% Muud tegevuskulud -2 0 0 0 0% Põhivara amortisatsioon -1 873 -2 165 -2 803 -639 30% Käibemaks -795 -719 -1 563 -845 117% Kultuuriministeeriumi valitsemisala Investeeringud -477 -136 -43 93 -68% sh käibemaks -44 0 0 0 0% Kulud kokku -328 786 -364 198 -360 181 4 017 -1% Tööjõukulud -14 026 -14 545 -15 170 -625 4% Majandamiskulud -17 036 -14 400 -12 669 1 731 -12% Muud tegevuskulud -6 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -2 105 -824 -922 -98 12% Investeeringutoetused -40 989 -52 041 -30 165 21 875 -42% Muud toetused -210 639 -238 733 -252 113 -13 380 6% Edasiantavad maksud -39 479 -40 440 -45 925 -5 485 14% Põhivara amortisatsioon -1 142 -1 073 -1 075 -2 0% Käibemaks -3 365 -2 143 -2 142 1 0% Kultuuriministeerium Investeeringud -17 -100 0 100 -100% 427  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % sh käibemaks -3 0 0 0 0% Kulud kokku -294 532 -332 231 -328 753 3 479 -1% Tööjõukulud -4 681 -4 906 -5 429 -523 11% Majandamiskulud -5 621 -2 663 -2 778 -115 4% Muud tegevuskulud -5 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -1 832 -620 -718 -98 16% Investeeringutoetused -36 135 -48 767 -26 891 21 875 -45% Muud toetused -205 719 -234 416 -246 148 -11 732 5% Edasiantavad maksud -39 479 -40 440 -45 925 -5 485 14% Põhivara amortisatsioon -129 -126 -129 -3 2% Käibemaks -931 -293 -734 -441 150% Muinsuskaitseamet Kulud kokku -9 981 -7 983 -8 816 -834 10% Tööjõukulud -2 181 -2 347 -2 467 -120 5% Majandamiskulud -1 147 -1 092 -1 225 -132 12% Sotsiaaltoetused -268 -204 -204 0 0% Investeeringutoetused -4 854 -3 274 -3 274 0 0% Muud toetused -1 339 -924 -1 476 -553 60% Põhivara amortisatsioon -29 0 -22 -22 100% Käibemaks -164 -143 -149 -7 5% Eesti Hoiuraamatukogu Kulud kokku -1 191 0 0 0 0% Tööjõukulud -416 0 0 0 0% Majandamiskulud -654 0 0 0 0% Muud toetused -1 0 0 0 0% Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0% Käibemaks -117 0 0 0 0% Eesti Lastekirjanduse Keskus Investeeringud -23 -23 -23 0 0% Kulud kokku -892 -985 -1 009 -23 2% Tööjõukulud -444 -495 -495 0 0% Majandamiskulud -378 -429 -445 -16 4% Sotsiaaltoetused -5 0 0 0 0% Põhivara amortisatsioon -6 0 0 0 0% Käibemaks -59 -62 -69 -7 12% Rahvakultuuri Keskus Kulud kokku -4 859 -5 274 -6 005 -731 14% Tööjõukulud -905 -1 019 -985 34 -3% Majandamiskulud -326 -817 -477 340 -42% Muud toetused -3 580 -3 393 -4 488 -1 095 32% Käibemaks -48 -45 -55 -10 23% Võru Instituut Kulud kokku -1 178 -1 162 -1 160 2 0% Tööjõukulud -799 -824 -827 -3 0% Majandamiskulud -333 -280 -274 5 -2% 428  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Põhivara amortisatsioon -15 -14 -14 0 0% Käibemaks -31 -44 -45 -1 2% Muuseumid Investeeringud -437 -13 -20 -7 54% sh käibemaks -41 0 0 0 0% Kulud kokku -16 152 -16 563 -14 438 2 125 -13% Tööjõukulud -4 600 -4 955 -4 968 -13 0% Majandamiskulud -8 575 -9 118 -7 470 1 648 -18% Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0% Muud toetused -2 0 0 0 0% Põhivara amortisatsioon -960 -932 -910 22 -2% Käibemaks -2 015 -1 558 -1 090 467 -30% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Investeeringud -252 232 -81 843 -34 267 47 576 -58% sh käibemaks -39 895 -13 964 -5 964 8 001 -57% Kulud kokku -975 955 -1 448 365 -1 416 310 32 055 -2% Tööjõukulud -66 110 -58 374 -54 584 3 790 -6% Majandamiskulud -81 219 -63 039 -47 047 15 992 -25% Muud tegevuskulud 3 087 -416 -400 16 -4% Sotsiaaltoetused -6 0 -10 -10 100% Investeeringutoetused -248 868 -367 162 -128 736 238 426 -65% Muud toetused -396 624 -725 503 -840 504 -115 001 16% Edasiantavad maksud 0 -141 000 -313 000 -172 000 122% Põhivara amortisatsioon -145 008 -74 458 -9 710 64 749 -87% Käibemaks -41 209 -18 412 -22 319 -3 907 21% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Investeeringud -8 467 -7 873 -3 455 4 418 -56% sh käibemaks -424 -1 609 -562 1 046 -65% Kulud kokku -587 329 -1 203 343 -1 316 165 -112 822 9% Tööjõukulud -13 525 -15 313 -13 024 2 289 -15% Majandamiskulud -6 788 -10 806 -7 334 3 472 -32% Muud tegevuskulud 3 176 -415 -400 15 -4% Sotsiaaltoetused -6 0 -10 -10 100% Investeeringutoetused -246 007 -361 262 -128 736 232 526 -64% Muud toetused -295 008 -664 882 -839 776 -174 894 26% Edasiantavad maksud 0 -141 000 -313 000 -172 000 122% Põhivara amortisatsioon -969 -534 -54 480 -90% Käibemaks -28 203 -9 130 -13 831 -4 701 51% Transpordiamet Investeeringud -209 995 -56 700 0 56 700 -100% sh käibemaks -33 894 -9 481 0 9 481 -100% Kulud kokku -332 600 -183 230 0 183 230 -100% Tööjõukulud -28 286 -15 453 0 15 453 -100% Majandamiskulud -57 036 -34 853 0 34 853 -100% 429  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Muud tegevuskulud -85 0 0 0 0% Muud toetused -101 510 -60 250 0 60 250 -100% Põhivara amortisatsioon -135 824 -67 160 0 67 160 -100% Käibemaks -9 859 -5 514 0 5 514 -100% Riigi Infosüsteemi Amet Investeeringud -14 361 -9 961 -15 139 -5 178 52% sh käibemaks -2 379 -1 657 -2 588 -931 56% Kulud kokku -30 049 -26 453 -40 796 -14 343 54% Tööjõukulud -12 730 -12 603 -18 547 -5 944 47% Majandamiskulud -10 874 -8 510 -12 968 -4 457 52% Muud tegevuskulud -3 0 0 0 0% Muud toetused -85 -350 -708 -358 102% Põhivara amortisatsioon -4 288 -3 357 -5 647 -2 290 68% Käibemaks -2 068 -1 632 -2 926 -1 294 79% Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Investeeringud -766 -270 -248 22 -8% sh käibemaks -100 -45 -33 12 -28% Kulud kokku -9 013 -14 121 -8 964 5 157 -37% Tööjõukulud -4 800 -6 352 -7 029 -678 11% Majandamiskulud -970 -1 196 -1 252 -57 5% Investeeringutoetused -2 860 -5 900 0 5 900 -100% Muud toetused -20 -20 -20 0 0% Põhivara amortisatsioon -164 -306 -293 13 -4% Käibemaks -198 -348 -369 -22 6% Eesti Geoloogiateenistus Investeeringud -2 184 -170 0 170 -100% sh käibemaks -355 -28 0 28 -100% Kulud kokku -3 529 -1 371 0 1 371 -100% Tööjõukulud -2 071 -785 0 785 -100% Majandamiskulud -1 042 -456 0 456 -100% Muud tegevuskulud -1 -1 0 1 -100% Põhivara amortisatsioon -229 -30 0 30 -100% Käibemaks -186 -99 0 99 -100% Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Investeeringud -16 460 -7 518 -15 426 -7 907 105% sh käibemaks -2 743 -1 253 -2 781 -1 528 122% Kulud kokku -13 434 -23 503 -44 761 -21 258 90% Tööjõukulud -4 697 -8 089 -11 510 -3 420 42% Majandamiskulud -4 509 -10 080 -24 576 -14 495 144% Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0% Põhivara amortisatsioon -3 533 -3 057 -3 690 -633 21% Käibemaks -695 -2 276 -4 986 -2 710 119% Riigilaevastik Investeeringud 0 650 0 -650 -100% 430  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % sh käibemaks 0 108 0 -108 -100% Kulud kokku 0 6 451 0 -6 451 -100% Tööjõukulud 0 2 166 0 -2 166 -100% Majandamiskulud 0 3 581 0 -3 581 -100% Käibemaks 0 705 0 -705 -100% Tööinspektsioon Kulud kokku 0 -2 715 -5 471 -2 756 102% Tööjõukulud 0 -1 876 -4 341 -2 466 131% Majandamiskulud 0 -708 -900 -192 27% Muud toetused 0 -1 0 1 -100% Põhivara amortisatsioon 0 -13 -26 -13 100% Käibemaks 0 -117 -203 -86 74% Riikliku Lepitaja Kantselei Kulud kokku 0 -80 -153 -73 91% Tööjõukulud 0 -68 -132 -64 93% Majandamiskulud 0 -10 -17 -7 71% Käibemaks 0 -2 -4 -2 100% Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala Investeeringud -6 183 -4 797 -6 134 -1 337 28% sh käibemaks -866 -561 -568 -6 1% Kulud kokku -436 157 -580 615 -736 196 -155 581 27% Tööjõukulud -44 874 -53 342 -63 891 -10 549 20% Majandamiskulud -20 936 -27 142 -31 456 -4 314 16% Finantskulud -339 0 0 0 0% Muud tegevuskulud -2 219 -10 -10 0 0% Sotsiaaltoetused 0 -26 -22 3 -13% Investeeringutoetused -37 -106 099 -147 682 -41 583 39% Muud toetused -360 233 -384 075 -480 716 -96 641 25% Põhivara amortisatsioon -4 380 -4 280 -5 195 -915 21% Käibemaks -3 137 -5 641 -7 224 -1 583 28% Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Investeeringud -803 -1 342 -2 658 -1 316 98% sh käibemaks -130 -207 -450 -243 117% Kulud kokku -20 302 -124 381 -260 017 -135 636 109% Tööjõukulud -9 424 -16 434 -18 689 -2 255 14% Majandamiskulud -4 633 -7 282 -8 507 -1 225 17% Muud tegevuskulud -20 0 0 0 0% Investeeringutoetused -37 -33 832 -64 784 -30 952 91% Muud toetused -4 314 -65 118 -163 330 -98 211 151% Põhivara amortisatsioon -1 249 -1 077 -1 355 -278 26% Käibemaks -626 -637 -3 353 -2 715 426% Maa-Amet Investeeringud 0 -70 -2 246 -2 176 3109% Kulud kokku 0 -6 716 -14 095 -7 379 110% 431  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Tööjõukulud 0 -3 945 -8 560 -4 614 117% Majandamiskulud 0 -2 313 -4 806 -2 493 108% Sotsiaaltoetused 0 -26 -22 3 -13% Muud toetused 0 -1 -1 0 25% Põhivara amortisatsioon 0 -168 -190 -22 13% Käibemaks 0 -263 -515 -252 96% Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Investeeringud -4 106 -1 106 -909 197 -18% sh käibemaks -684 -184 -102 82 -44% Kulud kokku -373 757 -406 068 -418 150 -12 082 3% Tööjõukulud -11 091 -8 458 -12 475 -4 017 47% Majandamiskulud -2 938 -1 899 -2 153 -254 13% Finantskulud -339 0 0 0 0% Muud tegevuskulud -2 177 0 0 0 0% Investeeringutoetused 0 -72 267 -82 898 -10 631 15% Muud toetused -354 679 -318 861 -317 290 1 571 0% Põhivara amortisatsioon -2 132 -2 162 -2 867 -705 33% Käibemaks -400 -2 420 -467 1 953 -81% Põllumajandus- ja Toiduamet Kulud kokku -20 312 -22 090 -22 237 -147 1% Tööjõukulud -13 342 -14 328 -14 491 -163 1% Majandamiskulud -5 830 -6 790 -6 398 391 -6% Muud tegevuskulud -4 0 0 0 0% Muud toetused -93 -87 -87 0 0% Põhivara amortisatsioon -6 -7 0 7 -100% Käibemaks -1 037 -877 -1 260 -383 44% Põllumajandusuuringute Keskus Investeeringud -141 -100 0 100 -100% sh käibemaks -19 0 0 0 0% Kulud kokku -7 966 -6 671 0 6 671 -100% Tööjõukulud -4 095 -3 230 0 3 230 -100% Majandamiskulud -2 167 -2 714 0 2 714 -100% Muud tegevuskulud -2 -2 0 2 -100% Muud toetused -1 146 -7 0 7 -100% Põhivara amortisatsioon -187 -178 0 178 -100% Käibemaks -370 -540 0 540 -100% Veterinaar- ja Toidulaboratoorium Investeeringud -111 -84 -85 -1 2% sh käibemaks 0 -14 -15 -1 10% Kulud kokku -5 788 -6 915 -7 097 -183 3% Tööjõukulud -3 029 -3 543 -3 431 112 -3% Majandamiskulud -2 172 -2 612 -2 850 -238 9% Põhivara amortisatsioon -230 -281 -173 108 -38% Käibemaks -357 -479 -643 -165 34% Eesti Taimekasvatuse Instituut 432  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Investeeringud -1 020 -2 095 -235 1 860 -89% sh käibemaks -33 -156 0 156 -100% Kulud kokku -8 031 -7 775 -14 599 -6 825 88% Tööjõukulud -3 893 -3 402 -6 245 -2 843 84% Majandamiskulud -3 197 -3 530 -6 741 -3 211 91% Muud tegevuskulud -16 -8 -10 -2 21% Muud toetused -1 -1 -8 -7 806% Põhivara amortisatsioon -576 -407 -609 -202 50% Käibemaks -348 -425 -987 -561 132% Rahandusministeeriumi valitsemisala Investeeringud -17 590 -22 309 -30 679 -8 370 38% sh käibemaks -2 996 -2 935 -5 438 -2 503 85% Kulud kokku -282 980 -341 613 -429 257 -87 644 26% Tööjõukulud -90 697 -100 650 -102 612 -1 962 2% Majandamiskulud -32 448 -32 555 -35 315 -2 760 8% Finantskulud -23 676 -98 801 -237 407 -138 607 140% Muud tegevuskulud -626 -289 -329 -40 14% Sotsiaaltoetused -1 760 -1 350 -1 490 -140 10% Investeeringutoetused -83 651 -74 727 -22 463 52 264 -70% Muud toetused -31 340 -13 955 -7 011 6 944 -50% Põhivara amortisatsioon -13 102 -13 206 -15 875 -2 670 20% Käibemaks -5 680 -6 081 -6 755 -675 11% Rahandusministeerium Investeeringud -1 082 -3 240 -155 3 085 -95% sh käibemaks -180 -540 -28 512 -95% Kulud kokku -166 586 -217 214 -296 921 -79 708 37% Tööjõukulud -16 347 -16 451 -14 698 1 753 -11% Majandamiskulud -8 396 -10 667 -12 207 -1 540 14% Finantskulud -23 543 -98 495 -237 100 -138 605 141% Muud tegevuskulud -279 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -1 760 -1 350 -1 490 -140 10% Investeeringutoetused -83 494 -74 727 -22 463 52 264 -70% Muud toetused -31 285 -13 886 -6 941 6 945 -50% Põhivara amortisatsioon -123 -106 -104 2 -2% Käibemaks -1 356 -1 531 -1 919 -388 25% Maksu- ja Tolliamet Investeeringud -3 794 -1 117 -3 134 -2 017 181% sh käibemaks -671 -186 -594 -408 219% Kulud kokku -55 591 -57 846 -59 064 -1 218 2% Tööjõukulud -38 323 -42 688 -44 125 -1 437 3% Majandamiskulud -12 606 -10 793 -10 323 470 -4% Finantskulud -130 -301 -300 1 0% Muud tegevuskulud -306 -289 -329 -40 14% Muud toetused -49 -62 -62 0 0% Põhivara amortisatsioon -1 961 -1 500 -1 700 -200 13% 433  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Käibemaks -2 216 -2 212 -2 225 -13 1% Statistikaamet Kulud kokku -12 684 -13 771 -13 164 607 -4% Tööjõukulud -10 429 -10 950 -11 029 -79 1% Majandamiskulud -1 723 -2 049 -1 628 422 -21% Finantskulud -2 -4 -7 -3 88% Põhivara amortisatsioon -295 -500 -200 300 -60% Käibemaks -236 -268 -300 -32 12% Riigi Tugiteenuste Keskus Investeeringud -2 316 -1 688 -1 754 -65 4% sh käibemaks -386 -258 -323 -66 26% Kulud kokku -18 919 -20 440 -22 075 -1 635 8% Tööjõukulud -15 303 -17 204 -17 796 -591 3% Majandamiskulud -2 979 -2 650 -3 542 -892 34% Muud tegevuskulud -19 0 0 0 0% Põhivara amortisatsioon -101 -90 -38 52 -58% Käibemaks -517 -496 -700 -204 41% Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Investeeringud -10 398 -16 264 -23 441 -7 177 44% sh käibemaks -1 759 -1 951 -4 097 -2 145 110% Kulud kokku -25 425 -26 617 -31 975 -5 358 20% Tööjõukulud -7 428 -8 635 -10 242 -1 608 19% Majandamiskulud -6 010 -5 499 -6 508 -1 009 18% Investeeringutoetused -157 0 0 0 0% Põhivara amortisatsioon -10 619 -11 009 -13 833 -2 824 26% Käibemaks -1 210 -1 474 -1 392 82 -6% Rahapesu Andmebüroo Investeeringud 0 0 -2 196 -2 196 100% sh käibemaks 0 0 -396 -396 100% Kulud kokku -3 774 -5 726 -6 058 -332 6% Tööjõukulud -2 866 -4 722 -4 722 0 0% Majandamiskulud -733 -897 -1 108 -211 24% Muud tegevuskulud -21 0 0 0 0% Muud toetused -5 -7 -8 -1 14% Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0% Käibemaks -144 -100 -220 -120 120% Siseministeeriumi valitsemisala Investeeringud -44 847 -39 551 -66 078 -26 527 67% sh käibemaks -7 655 -7 704 -11 224 -3 520 46% Kulud kokku -510 467 -571 206 -534 034 37 173 -7% Tööjõukulud -248 686 -283 712 -290 495 -6 783 2% Majandamiskulud -105 609 -140 120 -127 786 12 333 -9% Muud tegevuskulud -91 745 -60 781 -50 642 10 140 -17% Sotsiaaltoetused -1 209 -1 632 -1 859 -228 14% Investeeringutoetused -293 -70 0 70 -100% 434  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Muud toetused -14 721 -40 127 -16 169 23 958 -60% Edasiantavad maksud 0 0 -115 -115 100% Põhivara amortisatsioon -27 295 -22 435 -22 592 -157 1% Käibemaks -20 909 -22 329 -24 375 -2 046 9% Siseministeerium Investeeringud -397 -5 269 -2 981 2 288 -43% sh käibemaks -66 -3 004 -556 2 449 -82% Kulud kokku -23 353 -53 804 -37 737 16 067 -30% Tööjõukulud -8 682 -9 380 -12 781 -3 401 36% Majandamiskulud -1 948 -10 737 -8 566 2 172 -20% Muud tegevuskulud -8 -9 -9 0 -1% Sotsiaaltoetused -17 -2 -2 0 0% Investeeringutoetused -224 -40 0 40 -100% Muud toetused -11 840 -32 820 -14 438 18 382 -56% Põhivara amortisatsioon -337 -13 -12 0 -2% Käibemaks -297 -803 -1 929 -1 127 140% Kaitsepolitseiamet Kulud kokku -84 076 -52 418 -42 279 10 139 -19% Muud tegevuskulud -84 076 -52 418 -42 279 10 139 -19% Päästeamet Investeeringud -5 429 -14 589 -26 982 -12 393 85% sh käibemaks -916 -1 935 -4 459 -2 524 130% Kulud kokku -92 533 -136 392 -110 894 25 498 -19% Tööjõukulud -56 097 -72 150 -70 924 1 226 -2% Majandamiskulud -25 086 -47 483 -28 791 18 692 -39% Muud tegevuskulud -1 -2 0 2 -100% Investeeringutoetused -69 -30 0 30 -100% Muud toetused -2 293 -6 771 -1 371 5 400 -80% Põhivara amortisatsioon -3 947 -1 614 -4 624 -3 010 186% Käibemaks -5 038 -8 342 -5 184 3 158 -38% Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus Investeeringud -10 759 -6 399 -7 021 -623 10% sh käibemaks -1 792 -1 250 -1 264 -13 1% Kulud kokku -44 892 -46 854 -46 683 170 0% Tööjõukulud -17 761 -20 173 -20 897 -724 4% Majandamiskulud -16 152 -15 550 -14 656 894 -6% Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0% Muud toetused -1 -1 -1 0 0% Põhivara amortisatsioon -7 831 -8 690 -8 265 426 -5% Käibemaks -3 147 -2 439 -2 864 -425 17% Sisekaitseakadeemia Investeeringud -522 -2 780 -2 296 484 -17% sh käibemaks -65 -452 -383 69 -15% Kulud kokku -17 167 -20 378 -25 200 -4 822 24% 435  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Tööjõukulud -8 488 -10 492 -11 424 -932 9% Majandamiskulud -3 471 -5 940 -9 468 -3 527 59% Muud tegevuskulud -62 -15 -15 0 0% Sotsiaaltoetused -1 175 -1 627 -1 855 -228 14% Muud toetused -58 -46 -36 10 -22% Põhivara amortisatsioon -3 312 -1 336 -599 737 -55% Käibemaks -601 -922 -1 804 -882 96% Politsei- ja Piirivalveamet Investeeringud -27 639 -10 514 -26 797 -16 283 155% sh käibemaks -4 799 -1 062 -4 562 -3 500 329% Kulud kokku -240 509 -252 389 -262 220 -9 831 4% Tööjõukulud -151 030 -163 693 -166 693 -3 000 2% Majandamiskulud -57 849 -59 468 -65 296 -5 827 10% Muud tegevuskulud -7 590 -8 331 -8 332 -1 0% Sotsiaaltoetused -16 -2 -3 0 0% Muud toetused -528 -488 -323 165 -34% Edasiantavad maksud 0 0 -115 -115 100% Põhivara amortisatsioon -11 856 -10 770 -9 080 1 690 -16% Käibemaks -11 640 -9 637 -12 379 -2 742 28% Häirekeskus Investeeringud -100 0 0 0 0% sh käibemaks -17 0 0 0 0% Kulud kokku -7 937 -8 971 -9 020 -49 1% Tööjõukulud -6 627 -7 824 -7 777 47 -1% Majandamiskulud -1 103 -941 -1 010 -69 7% Muud tegevuskulud -6 -6 -6 0 0% Sotsiaaltoetused -1 0 0 0 0% Põhivara amortisatsioon -13 -13 -13 0 0% Käibemaks -186 -187 -214 -27 15% Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Investeeringud -18 373 -9 662 -11 375 -1 713 18% sh käibemaks -3 003 -1 167 -1 970 -803 69% Kulud kokku -6 851 698 -7 464 966 -7 216 208 248 758 -3% Tööjõukulud -181 675 -127 786 -152 260 -24 474 19% Majandamiskulud -230 072 -129 802 -140 628 -10 825 8% Muud tegevuskulud -2 994 -500 0 500 -100% Sotsiaaltoetused -3 059 620 -3 935 849 -3 939 757 -3 908 0% Investeeringutoetused -18 273 -91 928 -35 420 56 508 -61% Muud toetused -996 131 -746 598 -484 617 261 981 -35% Edasiantavad maksud -2 343 276 -2 421 024 -2 449 196 -28 172 1% Põhivara amortisatsioon -6 660 -5 220 -7 027 -1 807 35% Käibemaks -12 996 -6 259 -7 304 -1 045 17% Sotsiaalministeerium Kulud kokku -3 182 674 -3 282 460 -2 684 843 597 616 -18% Tööjõukulud -34 148 -9 080 -9 691 -612 7% 436  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Majandamiskulud -13 053 -6 454 -4 922 1 532 -24% Sotsiaaltoetused -305 -276 907 0 276 907 -100% Investeeringutoetused -18 273 -91 928 -35 420 56 508 -61% Muud toetused -772 487 -476 416 -184 879 291 537 -61% Edasiantavad maksud -2 343 276 -2 421 024 -2 449 196 -28 172 1% Käibemaks -1 131 -651 -735 -84 13% Ravimiamet Investeeringud -975 -18 0 18 -100% sh käibemaks -158 -3 0 3 -100% Kulud kokku -6 026 -5 488 -6 866 -1 378 25% Tööjõukulud -4 874 -4 930 -6 198 -1 269 26% Majandamiskulud -718 -396 -507 -111 28% Muud toetused -8 -9 -11 -2 24% Põhivara amortisatsioon -312 -74 -66 8 -11% Käibemaks -113 -79 -83 -4 5% Sotsiaalkindlustusamet Kulud kokku -3 542 933 -4 116 314 -4 458 651 -342 337 8% Tööjõukulud -110 679 -89 147 -113 299 -24 152 27% Majandamiskulud -143 649 -97 617 -106 501 -8 885 9% Muud tegevuskulud -309 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -3 059 312 -3 658 943 -3 937 459 -278 517 8% Muud toetused -220 478 -267 609 -297 893 -30 284 11% Põhivara amortisatsioon -80 -62 -47 14 -23% Käibemaks -8 426 -2 936 -3 451 -515 18% Tööinspektsioon Kulud kokku -4 264 -2 266 0 2 266 -100% Tööjõukulud -3 465 -1 928 0 1 928 -100% Majandamiskulud -651 -249 0 249 -100% Muud toetused -1 0 0 0 0% Põhivara amortisatsioon -31 -13 0 13 -100% Käibemaks -117 -75 0 75 -100% Riikliku Lepitaja Kantselei Kulud kokku -137 -68 0 68 -100% Tööjõukulud -115 -59 0 59 -100% Majandamiskulud -18 -7 0 7 -100% Käibemaks -3 -2 0 2 -100% Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Investeeringud -193 0 0 0 0% sh käibemaks -32 0 0 0 0% Kulud kokku -3 652 -2 023 0 2 023 -100% Tööjõukulud -2 269 -1 304 0 1 304 -100% Majandamiskulud -1 163 -594 0 594 -100% Sotsiaaltoetused -2 0 0 0 0% Muud toetused -5 -5 0 5 -100% Põhivara amortisatsioon -2 -9 0 9 -100% 437  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Käibemaks -210 -112 0 112 -100% Terviseamet Investeeringud -1 133 -600 -150 450 -75% sh käibemaks -134 0 0 0 0% Kulud kokku -60 333 -15 431 -16 475 -1 044 7% Tööjõukulud -9 218 -9 293 -8 163 1 130 -12% Majandamiskulud -46 741 -3 857 -4 061 -204 5% Muud tegevuskulud -2 437 -500 0 500 -100% Sotsiaaltoetused 0 0 -2 298 -2 298 100% Muud toetused -1 105 -669 -932 -263 39% Põhivara amortisatsioon -393 -377 -292 85 -22% Käibemaks -439 -736 -729 7 -1% Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Investeeringud -16 006 -9 044 -10 985 -1 941 21% sh käibemaks -2 668 -1 164 -1 970 -806 69% Kulud kokku -26 387 -19 471 -26 236 -6 764 35% Tööjõukulud -10 295 -7 232 -9 390 -2 158 30% Majandamiskulud -8 357 -6 449 -8 539 -2 090 32% Muud tegevuskulud -246 0 0 0 0% Põhivara amortisatsioon -5 722 -4 615 -6 537 -1 922 42% Käibemaks -1 767 -1 177 -1 770 -594 50% Tervise Arengu Instituut Investeeringud -67 0 -240 -240 100% sh käibemaks -11 0 0 0 0% Kulud kokku -24 601 -20 889 -22 558 -1 669 8% Tööjõukulud -6 283 -4 469 -5 169 -700 16% Majandamiskulud -15 447 -13 999 -15 900 -1 901 14% Muud tegevuskulud -3 0 0 0 0% Muud toetused -2 004 -1 890 -901 988 -52% Põhivara amortisatsioon -115 -66 -81 -16 24% Käibemaks -749 -465 -506 -41 9% Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantselei Kulud kokku -691 -557 -580 -23 4% Tööjõukulud -327 -345 -350 -5 1% Majandamiskulud -275 -181 -198 -16 9% Muud toetused -43 -1 -1 0 0% Põhivara amortisatsioon -5 -5 -3 2 -42% Käibemaks -41 -25 -29 -4 15% Välisministeeriumi valitsemisala Investeeringud -7 382 -7 514 -5 789 1 725 -23% sh käibemaks -378 -786 -482 304 -39% Kulud kokku -95 001 -122 176 -128 555 -6 380 5% Tööjõukulud -33 136 -38 090 -38 712 -621 2% Majandamiskulud -30 666 -42 802 -39 682 3 120 -7% 438  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Muud tegevuskulud 174 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -7 0 0 0 0% Muud toetused -22 862 -33 412 -43 442 -10 030 30% Põhivara amortisatsioon -7 434 -5 918 -5 689 229 -4% Käibemaks -1 070 -1 953 -1 031 922 -47% Välisministeerium Investeeringud -7 382 -7 514 -5 789 1 725 -23% sh käibemaks -378 -786 -482 304 -39% Kulud kokku -95 001 -122 176 -128 555 -6 380 5% Tööjõukulud -33 136 -38 090 -38 712 -621 2% Majandamiskulud -30 666 -42 802 -39 682 3 120 -7% Muud tegevuskulud 174 0 0 0 0% Sotsiaaltoetused -7 0 0 0 0% Muud toetused -22 862 -33 412 -43 442 -10 030 30% Põhivara amortisatsioon -7 434 -5 918 -5 689 229 -4% Käibemaks -1 070 -1 953 -1 031 922 -47% 439  LISA 13. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide majandusliku sisu kulud eelarveliikide lõikes Välistoetus koos Muud Piirmäärag Arvestusliku riigieelarvelise tuludest Mitterahalise 2024 RE a kulud d kulud kaasfinantseeringu sõltuvad d kulud ga kulud Riigikogu Kantselei -35 065 -21 779 -11 933 0 0 -1 352 Tööjõukulud -20 396 -9 948 -10 448 0 0 0 Majandamiskulud -8 980 -8 980 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -3 -3 0 0 0 0 Muud toetused -2 848 -2 848 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 352 0 0 0 0 -1 352 Käibemaks -1 486 0 -1 486 0 0 0 Vabariigi Presidendi Kantselei -5 990 -4 953 -872 0 -28 -137 Tööjõukulud -2 745 -2 317 -427 0 0 0 Majandamiskulud -2 576 -2 407 -140 0 -28 0 Muud toetused -228 -228 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -137 0 0 0 0 -137 Käibemaks -304 0 -304 0 0 0 Riigikontroll -6 011 -5 544 -389 0 0 -79 Tööjõukulud -4 307 -4 185 -122 0 0 0 Majandamiskulud -1 377 -1 359 -18 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -79 0 0 0 0 -79 Käibemaks -248 0 -248 0 0 0 Õiguskantsleri Kantselei -3 512 -3 230 -281 0 0 0 Tööjõukulud -2 580 -2 458 -122 0 0 0 Majandamiskulud -779 -761 -18 0 0 0 Muud toetused -11 -11 0 0 0 0 Käibemaks -141 0 -141 0 0 0 Riigikohus -6 911 -4 178 -2 467 -51 0 -215 Tööjõukulud -5 563 -3 249 -2 314 0 0 0 Majandamiskulud -987 -915 -22 -51 0 0 Muud toetused -14 -14 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -215 0 0 0 0 -215 Käibemaks -132 0 -132 0 0 0 Riigikantselei -24 305 -13 338 -901 -8 616 0 -1 450 Tööjõukulud -8 311 -7 610 0 -701 0 0 Majandamiskulud -12 036 -5 548 0 -6 488 0 0 Finantskulud -3 -3 0 0 0 0 Muud toetused -176 -176 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 450 0 0 0 0 -1 450 Käibemaks -2 328 0 -901 -1 427 0 0 -3 105 -1 923 Vabariigi Valitsus -817 087 -364 582 0 0 574 906 Muud tegevuskulud -154 237 -154 237 0 0 0 -1 027 Muud toetused -662 850 -364 582 0 0 0 431 440  Välistoetus koos Muud Piirmäärag Arvestusliku riigieelarvelise tuludest Mitterahalise 2024 RE a kulud d kulud kaasfinantseeringu sõltuvad d kulud ga kulud -1 923 -1 923 Edasiantavad maksud 0 0 0 0 906 906 Haridus- ja -1 104 Teadusministeeriumi -907 115 -22 230 -138 092 -15 272 -21 823 532 valitsemisala Tööjõukulud -200 870 -184 251 0 -11 961 -4 657 0 Majandamiskulud -94 667 -78 883 -60 -9 524 -6 201 0 Muud tegevuskulud -5 0 -5 0 0 Sotsiaaltoetused -68 570 -26 278 -6 266 -35 987 -39 0 Investeeringutoetused -4 350 0 0 0 -4 350 0 Muud toetused -696 915 -617 704 0 -79 211 0 0 Põhivara amortisatsioon -21 823 0 0 0 0 -21 823 Käibemaks -17 333 0 -15 899 -1 409 -25 0 Justiitsministeeriumi -230 708 -172 004 -44 909 -3 945 -5 645 -4 205 valitsemisala Tööjõukulud -145 499 -110 200 -31 344 -1 484 -2 472 0 Majandamiskulud -57 424 -52 918 -1 625 -2 048 -833 0 Sotsiaaltoetused -37 -37 0 0 0 0 Muud toetused -9 462 -8 850 0 0 -612 0 Edasiantavad maksud -1 500 0 0 0 -1 500 0 Põhivara amortisatsioon -4 205 0 0 0 0 -4 205 Käibemaks -12 582 0 -11 941 -413 -228 0 Kaitseministeeriumi -1 110 -844 050 -94 098 -64 176 -19 697 -88 798 valitsemisala 818 Tööjõukulud -189 723 -189 623 0 -62 -38 0 Majandamiskulud -571 849 -490 359 0 -61 840 -19 650 0 Muud tegevuskulud -67 110 -67 110 0 0 0 Sotsiaaltoetused -18 381 -18 381 0 0 0 0 Investeeringutoetused -5 265 -3 765 0 -1 500 0 0 Muud toetused -74 813 -74 813 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -88 798 0 0 0 0 -88 798 Käibemaks -94 880 0 -94 098 -774 -8 0 Kliimaministeeriumi -1 187 -193 768 -15 374 -645 809 -171 056 -161 943 valitsemisala 951 Tööjõukulud -80 708 -74 226 0 -5 308 -1 174 0 Majandamiskulud -80 547 -74 948 0 -4 314 -1 285 0 Muud tegevuskulud -19 -18 0 0 0 Sotsiaaltoetused -10 -10 0 0 0 0 Investeeringutoetused -740 374 -13 880 0 -574 777 -151 717 0 Muud toetused -108 135 -30 686 0 -60 914 -16 534 0 Põhivara amortisatsioon -161 943 0 0 0 0 -161 943 Käibemaks -16 215 0 -15 374 -496 -345 0 Kultuuriministeeriumi -360 181 -289 417 -4 080 -14 425 -51 184 -1 075 valitsemisala Tööjõukulud -15 170 -13 759 0 -333 -1 077 0 Majandamiskulud -12 669 -10 606 0 -892 -1 171 0 Sotsiaaltoetused -922 -820 -96 0 -6 0 441  Välistoetus koos Muud Piirmäärag Arvestusliku riigieelarvelise tuludest Mitterahalise 2024 RE a kulud d kulud kaasfinantseeringu sõltuvad d kulud ga kulud Investeeringutoetused -30 165 -30 165 0 0 0 0 Muud toetused -252 113 -234 067 -2 042 -13 005 -3 000 0 Edasiantavad maksud -45 925 0 0 0 -45 925 0 Põhivara amortisatsioon -1 075 0 0 0 0 -1 075 Käibemaks -2 142 0 -1 942 -195 -5 0 Majandus- ja -1 416 Kommunikatsiooniministeeriu -189 321 -639 791 -246 356 -331 133 -9 710 310 mi valitsemisala Tööjõukulud -54 584 -42 598 -25 -11 961 0 0 Majandamiskulud -47 047 -31 997 0 -10 634 -4 415 0 Muud tegevuskulud -400 -400 0 0 0 Sotsiaaltoetused -10 -10 0 0 0 0 Investeeringutoetused -128 736 -4 445 0 -124 291 0 0 Muud toetused -840 504 -109 871 -618 570 -98 663 -13 400 0 Edasiantavad maksud -313 000 -313 000 Põhivara amortisatsioon -9 710 0 0 0 0 -9 710 Käibemaks -22 319 0 -21 196 -806 -318 0 Rahandusministeeriumi -429 257 -120 680 -249 300 -27 355 -16 047 -15 875 valitsemisala Tööjõukulud -102 612 -90 579 0 -11 229 -804 0 Majandamiskulud -35 315 -29 618 -3 029 -2 569 -98 0 Finantskulud -237 407 -7 -237 400 0 0 0 Muud tegevuskulud -329 -329 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 490 0 -1 490 0 0 0 Investeeringutoetused -22 463 0 0 -7 318 -15 145 0 Muud toetused -7 011 -147 -1 004 -5 860 0 0 Põhivara amortisatsioon -15 875 0 0 0 0 -15 875 Käibemaks -6 755 0 -6 377 -379 0 0 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi -736 196 -235 887 -8 227 -447 874 -39 014 -5 195 valitsemisala Tööjõukulud -63 891 -49 760 0 -9 027 -5 105 0 Majandamiskulud -31 456 -20 083 -1 816 -5 399 -4 158 0 Muud tegevuskulud -10 -1 0 0 -10 Sotsiaaltoetused -22 0 -22 0 0 0 Investeeringutoetused -147 682 -16 463 0 -101 996 -29 223 0 Muud toetused -480 716 -149 581 0 -330 834 -301 0 Põhivara amortisatsioon -5 195 0 0 0 0 -5 195 Käibemaks -7 224 0 -6 389 -618 -217 0 Siseministeeriumi -534 034 -458 991 -29 797 -19 228 -3 425 -22 592 valitsemisala Tööjõukulud -290 495 -282 615 -518 -5 424 -1 938 0 Majandamiskulud -127 786 -112 305 -6 297 -7 931 -1 253 0 Muud tegevuskulud -50 642 -50 642 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 859 -1 859 0 0 0 0 Muud toetused -16 169 -11 570 -50 -4 542 -7 0 442  Välistoetus koos Muud Piirmäärag Arvestusliku riigieelarvelise tuludest Mitterahalise 2024 RE a kulud d kulud kaasfinantseeringu sõltuvad d kulud ga kulud Edasiantavad maksud -115 -115 Põhivara amortisatsioon -22 592 0 0 0 0 -22 592 Käibemaks -24 375 0 -22 932 -1 331 -112 0 Sotsiaalministeeriumi -7 216 -5 143 -327 940 -1 665 305 -72 472 -7 027 valitsemisala 208 465 Tööjõukulud -152 260 -47 761 -95 377 -2 294 -6 828 0 Majandamiskulud -140 628 -116 500 -20 490 -2 807 -831 0 -3 939 -2 686 Sotsiaaltoetused 0 -1 253 367 0 0 757 390 Investeeringutoetused -35 420 0 0 -35 420 0 0 Muud toetused -484 617 -163 678 -288 903 -31 859 -176 0 -2 449 -2 449 Edasiantavad maksud 196 196 Põhivara amortisatsioon -7 027 0 0 0 0 -7 027 Käibemaks -7 304 0 -7 167 -93 -43 0 Välisministeeriumi -128 555 -110 084 -3 362 -9 420 0 -5 689 valitsemisala Tööjõukulud -38 712 -35 362 -2 331 -1 018 0 0 Majandamiskulud -39 682 -34 716 0 -4 966 0 0 Muud toetused -43 442 -40 006 0 -3 436 0 0 Põhivara amortisatsioon -5 689 0 0 0 0 -5 689 Käibemaks -1 031 0 -1 031 0 0 0 443  LISA 14 Valitsemisalade kulud tulemusvaldkondade, majandusliku sisu ja eelarveliikide lõikes Muud Välistoetus koos Piirmääraga Arvestuslikud tuludest Mitterahalised 2024 RE riigieelarvelise kulud kulud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud Riigikantselei -68 632 -40 014 -2 703 -21 565 0 -4 350 Tõhus riik -22 877 -13 338 -901 -7 188 0 -1 450 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -22 877 -13 338 -901 -7 188 0 -1 450 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -22 877 -13 338 -901 -7 188 0 -1 450 Tööjõukulud -8 311 -7 610 0 -701 0 0 Majandamiskulud -12 036 -5 548 0 -6 488 0 0 Finantskulud -3 -3 0 0 0 0 Muud toetused -176 -176 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 450 0 0 0 0 -1 450 Käibemaks -901 0 -901 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -3 261 599 -2 721 346 -18 993 -410 049 -45 741 -65 469 Eesti keel ja eestlus -11 275 -8 613 -60 -1 772 -59 -771 Keeleprogramm -11 275 -8 613 -60 -1 772 -59 -771 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -1 022 -1 022 0 0 0 0 Tööjõukulud -664 -664 0 0 0 0 Majandamiskulud -248 -248 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -90 -90 0 0 0 0 Muud toetused -21 -21 0 0 0 0 Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -5 827 -4 877 0 -120 -59 -771 Tööjõukulud -3 277 -3 128 0 -112 -37 0 Majandamiskulud -922 -891 0 -8 -23 0 Muud toetused -857 -857 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -771 0 0 0 0 -771 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -4 427 -2 715 -60 -1 652 0 0 444  Tööjõukulud -1 644 -899 0 -745 0 0 Majandamiskulud -320 -31 -60 -229 0 0 Muud toetused -2 463 -1 785 0 -678 0 0 Tark ja tegus rahvas -832 990 -685 153 -6 271 -107 448 -14 645 -19 472 Haridus- ja noorteprogramm -832 990 -685 153 -6 271 -107 448 -14 645 -19 472 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -26 814 -22 221 0 -243 -4 350 0 Majandamiskulud -22 221 -22 221 0 0 0 0 Investeeringutoetused -4 350 0 0 0 -4 350 0 Muud toetused -243 0 0 -243 0 0 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -309 709 -288 759 0 -2 -6 684 -14 265 Tööjõukulud -141 905 -139 375 0 0 -2 530 0 Majandamiskulud -39 292 -35 148 0 -2 -4 142 0 Sotsiaaltoetused -7 732 -7 720 0 0 -12 0 Muud toetused -106 516 -106 516 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -14 265 0 0 0 0 -14 265 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -274 683 -268 729 -2 571 0 -1 005 -2 378 Tööjõukulud -21 797 -21 352 0 0 -445 0 Majandamiskulud -6 555 -6 022 0 0 -533 0 Sotsiaaltoetused -20 174 -17 581 -2 566 0 -27 0 Muud toetused -223 774 -223 774 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -5 0 -5 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 378 0 0 0 0 -2 378 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -19 149 -151 0 -16 754 -2 244 0 Tööjõukulud -1 911 0 0 -611 -1 300 0 Majandamiskulud -1 308 0 0 -364 -945 0 Muud toetused -15 930 -151 0 -15 779 0 0 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -40 480 -1 685 0 -38 795 0 0 Tööjõukulud -640 -10 0 -630 0 0 Majandamiskulud -2 649 -272 0 -2 378 0 0 Sotsiaaltoetused -35 787 0 0 -35 787 0 0 445  Muud toetused -1 403 -1 403 0 0 0 0 Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -28 961 -20 699 0 -5 286 -147 -2 830 Tööjõukulud -9 791 -8 282 0 -1 464 -45 0 Majandamiskulud -7 525 -6 419 0 -1 004 -102 0 Muud toetused -8 815 -5 997 0 -2 818 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 830 0 0 0 0 -2 830 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -77 380 -69 970 0 -7 410 0 0 Tööjõukulud -4 241 0 0 -4 241 0 0 Majandamiskulud -2 989 0 0 -2 989 0 0 Muud toetused -70 150 -69 970 0 -180 0 0 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -6 255 -365 -3 700 -2 190 0 0 Tööjõukulud -400 0 0 -400 0 0 Majandamiskulud -1 790 0 0 -1 790 0 0 Sotsiaaltoetused -4 065 -365 -3 700 0 0 0 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -4 327 -1 388 0 -2 900 -39 0 Tööjõukulud -31 0 0 0 -31 0 Majandamiskulud -8 0 0 0 -8 0 Muud toetused -4 288 -1 388 0 -2 900 0 0 Õppe seostamine tööturu vajadustega -32 902 -5 236 0 -27 666 0 0 Tööjõukulud -3 632 -201 0 -3 431 0 0 Majandamiskulud -2 085 -1 640 0 -445 0 0 Muud toetused -27 185 -3 395 0 -23 790 0 0 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -2 570 -191 0 -2 379 0 0 Tööjõukulud -31 0 0 -31 0 0 Majandamiskulud -263 0 0 -263 0 0 Muud toetused -2 276 -191 0 -2 085 0 0 Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -853 -853 0 0 0 0 Muud toetused -853 -853 0 0 0 0 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -4 642 -4 465 0 0 -177 0 Tööjõukulud -383 -383 0 0 0 0 446  Majandamiskulud -518 -341 0 0 -177 0 Muud toetused -3 742 -3 742 0 0 0 0 Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -4 263 -440 0 -3 823 0 0 Muud toetused -4 263 -440 0 -3 823 0 0 Tõhus riik -9 874 -9 394 0 0 -150 -330 Arhiivindusprogramm -9 874 -9 394 0 0 -150 -330 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -9 874 -9 394 0 0 -150 -330 Tööjõukulud -5 705 -5 705 0 0 0 0 Majandamiskulud -3 823 -3 673 0 0 -150 0 Muud toetused -16 -16 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -330 0 0 0 0 -330 Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -233 060 -203 955 0 -27 463 -392 -1 250 Teadussüsteemi programm -215 878 -202 305 0 -11 930 -392 -1 250 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -200 486 -186 966 0 -11 930 -340 -1 250 Tööjõukulud -4 763 -4 252 0 -241 -270 0 Majandamiskulud -1 076 -970 0 -36 -70 0 Sotsiaaltoetused -722 -522 0 -200 0 0 Muud toetused -192 675 -181 222 0 -11 453 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 250 0 0 0 0 -1 250 Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -15 391 -15 339 0 0 -52 0 Majandamiskulud -1 059 -1 007 0 0 -52 0 Muud toetused -14 332 -14 332 0 0 0 0 Teadmussiirde programm -17 183 -1 650 0 -15 533 0 0 Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -17 183 -1 650 0 -15 533 0 0 Tööjõukulud -54 0 0 -54 0 0 Majandamiskulud -17 0 0 -17 0 0 Muud toetused -17 112 -1 650 0 -15 462 0 0 Justiitsministeeriumi valitsemisala -654 381 -516 013 -98 906 -10 596 -16 251 -12 614 Õigusriik -218 127 -172 004 -32 969 -3 532 -5 417 -4 205 Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum -218 127 -172 004 -32 969 -3 532 -5 417 -4 205 447 Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine -9 478 -9 327 0 0 -59 -93 Tööjõukulud -5 697 -5 639 0 0 -58 0 Majandamiskulud -1 741 -1 740 0 0 -1 0 Sotsiaaltoetused -6 -6 0 0 0 0 Muud toetused -1 942 -1 942 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -93 0 0 0 0 -93 Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 903 -2 380 0 -845 -1 582 -96 Tööjõukulud -2 807 -2 052 0 -676 -80 0 Majandamiskulud -500 -328 0 -170 -2 0 Muud toetused 0 0 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -1 500 0 0 0 -1 500 0 Põhivara amortisatsioon -96 0 0 0 0 -96 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus -39 537 -27 148 -9 025 -2 326 -399 -638 Tööjõukulud -29 205 -19 170 -9 025 -738 -272 0 Majandamiskulud -9 451 -7 736 0 -1 587 -127 0 Sotsiaaltoetused -21 -21 0 0 0 0 Muud toetused -221 -221 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -638 0 0 0 0 -638 Karistuste täideviimise korraldamine -76 631 -74 511 0 -361 -1 227 -531 Tööjõukulud -44 493 -43 899 0 -70 -524 0 Majandamiskulud -31 437 -30 443 0 -291 -703 0 Sotsiaaltoetused -10 -10 0 0 0 0 Muud toetused -160 -160 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -531 0 0 0 0 -531 Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine -85 595 -57 085 -23 944 0 -1 968 -2 597 Tööjõukulud -62 167 -38 492 -22 319 0 -1 356 0 Majandamiskulud -13 692 -12 067 -1 625 0 0 0 Muud toetused -7 139 -6 527 0 0 -612 0 Põhivara amortisatsioon -2 597 0 0 0 0 -2 597 Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -1 984 -1 552 0 0 -182 -250 448  Tööjõukulud -1 129 -948 0 0 -182 0 Majandamiskulud -604 -604 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -250 0 0 0 0 -250 Kaitseministeeriumi valitsemisala -3 047 815 -2 532 149 0 -190 205 -59 066 -266 394 Julgeolek ja riigikaitse -1 015 938 -844 050 0 -63 402 -19 689 -88 798 Sõjaline riigikaitse ja heidutus -1 015 938 -844 050 0 -63 402 -19 689 -88 798 Väeloome: muud üksused -553 706 -401 911 0 -59 810 -19 598 -72 386 Tööjõukulud -77 271 -77 271 0 0 0 0 Majandamiskulud -377 685 -299 776 0 -58 310 -19 598 0 Investeeringutoetused -1 537 -37 0 -1 500 0 0 Muud toetused -15 589 -15 589 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -9 238 -9 238 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -72 386 0 0 0 0 -72 386 Kaitsevalmidus -17 090 -12 356 0 -3 520 0 -1 214 Tööjõukulud -2 073 -2 073 0 0 0 0 Majandamiskulud -12 241 -8 721 0 -3 520 0 0 Investeeringutoetused -19 -19 0 0 0 0 Muud toetused -1 541 -1 541 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -2 -2 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 214 0 0 0 0 -1 214 Kaitsetahe -31 017 -30 609 0 0 -90 -318 Tööjõukulud -2 500 -2 462 0 0 -38 0 Majandamiskulud -4 446 -4 393 0 0 -52 0 Sotsiaaltoetused -29 -29 0 0 0 0 Investeeringutoetused -1 770 -1 770 0 0 0 0 Muud toetused -21 954 -21 954 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -318 0 0 0 0 -318 Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -43 644 -43 278 0 -52 0 -314 Tööjõukulud -9 001 -8 951 0 -49 0 0 449  Majandamiskulud -22 087 -22 084 0 -3 0 0 Investeeringutoetused -84 -84 0 0 0 0 Muud toetused -12 155 -12 155 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -4 -4 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -314 0 0 0 0 -314 Luure ja eelhoiatus -57 846 -57 846 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -57 846 -57 846 0 0 0 0 Riigikaitseliste investeeringute korraldus -13 795 -12 046 0 -2 0 -1 748 Tööjõukulud -7 514 -7 514 0 0 0 0 Majandamiskulud -2 752 -2 751 0 -2 0 0 Investeeringutoetused -4 -4 0 0 0 0 Muud toetused -1 758 -1 758 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -19 -19 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 748 0 0 0 0 -1 748 Riigikaitseline inimvara -56 458 -56 120 0 -19 0 -319 Tööjõukulud -21 848 -21 836 0 -13 0 0 Majandamiskulud -14 550 -14 545 0 -6 0 0 Sotsiaaltoetused -17 911 -17 911 0 0 0 0 Investeeringutoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -1 828 -1 828 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud 0 0 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -319 0 0 0 0 -319 Väeloome: maavägi -186 330 -176 389 0 0 0 -9 941 Tööjõukulud -46 718 -46 718 0 0 0 0 Majandamiskulud -107 833 -107 833 0 0 0 0 Investeeringutoetused -1 850 -1 850 0 0 0 0 Muud toetused -19 988 -19 988 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -9 941 0 0 0 0 -9 941 Väeloome: merevägi -21 828 -20 262 0 0 0 -1 565 Tööjõukulud -7 345 -7 345 0 0 0 0 450  Majandamiskulud -12 476 -12 476 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -441 -441 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 565 0 0 0 0 -1 565 Väeloome:õhuvägi -22 491 -21 502 0 0 0 -989 Tööjõukulud -15 453 -15 453 0 0 0 0 Majandamiskulud -6 049 -6 049 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -989 0 0 0 0 -989 Liitlaste kohalolek Eestis -11 734 -11 731 0 0 0 -4 Majandamiskulud -11 731 -11 731 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0 -4 Kliimaministeeriumi valitsemisala -3 515 207 -581 306 0 -1 935 938 -512 133 -485 830 Põllumajandus ja kalandus -3 678 -3 503 0 -6 0 -169 Kalandus -3 678 -3 503 0 -6 0 -169 Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine -3 678 -3 503 0 -6 0 -169 Tööjõukulud -2 387 -2 381 0 -6 0 0 Majandamiskulud -1 123 -1 123 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -169 0 0 0 0 -169 Transport -687 056 -108 509 0 -374 810 -45 851 -157 886 Tööjõukulud -35 553 -35 191 0 -256 -106 0 Majandamiskulud -55 665 -54 140 0 -610 -914 0 Investeeringutoetused -416 350 -7 500 0 -365 686 -43 164 0 Muud toetused -21 586 -11 662 0 -8 258 -1 667 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -16 -16 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -157 886 0 0 0 0 -157 886 Transpordi ja liikuvuse programm -687 056 -108 509 0 -374 810 -45 851 -157 886 Tööjõukulud -35 553 -35 191 0 -256 -106 0 Majandamiskulud -55 665 -54 140 0 -610 -914 0 Investeeringutoetused -416 350 -7 500 0 -365 686 -43 164 0 Muud toetused -21 586 -11 662 0 -8 258 -1 667 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -16 -16 0 0 0 0 451  Põhivara amortisatsioon -157 886 0 0 0 0 -157 886 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -18 572 -15 236 0 -814 -1 677 -845 Tööjõukulud -7 180 -7 158 0 -22 0 0 Majandamiskulud -8 093 -7 910 0 -6 -177 0 Investeeringutoetused -2 269 0 0 -769 -1 500 0 Muud toetused -184 -167 0 -17 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -845 0 0 0 0 -845 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -10 304 -10 296 0 -5 0 -3 Tööjõukulud -100 -96 0 -4 0 0 Majandamiskulud -39 -38 0 -1 0 0 Muud toetused -10 162 -10 162 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -227 758 -71 704 0 -89 -194 -155 771 Tööjõukulud -22 611 -22 513 0 -86 -11 0 Majandamiskulud -41 764 -41 579 0 -3 -182 0 Investeeringutoetused -7 500 -7 500 0 0 0 0 Muud toetused -112 -112 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -155 771 0 0 0 0 -155 771 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -41 259 -231 0 -41 023 0 -6 Tööjõukulud -179 -165 0 -14 0 0 Majandamiskulud -70 -66 0 -4 0 0 Investeeringutoetused -41 000 0 0 -41 000 0 0 Muud toetused -5 0 0 -5 0 0 Põhivara amortisatsioon -6 0 0 0 0 -6 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -376 966 -729 0 -332 800 -43 431 -5 Tööjõukulud -256 -152 0 -90 -14 0 Majandamiskulud -814 -142 0 -586 -87 0 Investeeringutoetused -365 581 0 0 -323 917 -41 664 0 Muud toetused -10 294 -420 0 -8 207 -1 667 0 452  Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -15 -15 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -5 0 0 0 0 -5 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -12 197 -10 312 0 -78 -550 -1 257 Tööjõukulud -5 227 -5 107 0 -39 -81 0 Majandamiskulud -4 885 -4 405 0 -11 -469 0 Muud toetused -828 -800 0 -28 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 257 0 0 0 0 -1 257 Energeetika -78 681 -5 419 0 -73 029 -127 -107 Energeetika ja maavarade programm -78 681 -5 419 0 -73 029 -127 -107 Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -540 -518 0 -14 0 -9 Tööjõukulud -259 -251 0 -9 0 0 Majandamiskulud -250 -246 0 -5 0 0 Muud toetused -22 -22 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -9 0 0 0 0 -9 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -263 -253 0 -6 0 -4 Tööjõukulud -120 -116 0 -4 0 0 Majandamiskulud -128 -126 0 -2 0 0 Muud toetused -11 -11 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0 -4 Transpordikütuste valdkonna reguleerimine -148 -140 0 -4 0 -3 Tööjõukulud -95 -93 0 -3 0 0 Majandamiskulud -47 -45 0 -2 0 0 Muud toetused -3 -3 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Energiatõhususe suurendamine -5 414 -360 0 -5 050 0 -5 Tööjõukulud -142 -136 0 -6 0 0 Majandamiskulud -223 -179 0 -44 0 0 Investeeringutoetused -5 000 0 0 -5 000 0 0 Muud toetused -45 -45 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -5 0 0 0 0 -5 453 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -69 133 -1 399 0 -67 713 0 -22 Tööjõukulud -659 -644 0 -14 0 0 Majandamiskulud -753 -745 0 -8 0 0 Investeeringutoetused -46 895 0 0 -46 895 0 0 Muud toetused -20 805 -10 0 -20 795 0 0 Põhivara amortisatsioon -22 0 0 0 0 -22 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -1 153 -986 0 -88 -68 -11 Tööjõukulud -681 -626 0 -39 -15 0 Majandamiskulud -456 -354 0 -48 -53 0 Muud toetused -5 -5 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -11 0 0 0 0 -11 Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents -2 029 -1 762 0 -154 -59 -54 Tööjõukulud -1 322 -1 236 0 -80 -6 0 Majandamiskulud -651 -525 0 -74 -52 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -54 0 0 0 0 -54 Keskkond -241 895 -70 503 0 -43 275 -124 733 -3 384 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm -241 895 -70 503 0 -43 275 -124 733 -3 384 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -133 578 -1 989 0 -8 113 -123 421 -54 Tööjõukulud -1 532 -1 201 0 -330 0 0 Majandamiskulud -575 -301 0 -273 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -110 425 0 0 -1 871 -108 554 0 Muud toetused -20 992 -486 0 -5 639 -14 868 0 Põhivara amortisatsioon -54 0 0 0 0 -54 Õhukvaliteedi parendamine -12 109 -4 667 0 -7 365 0 -77 Tööjõukulud -1 657 -1 553 0 -104 0 0 Majandamiskulud -582 -560 0 -22 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 454  Investeeringutoetused -7 238 0 0 -7 238 0 0 Muud toetused -2 555 -2 554 0 -1 0 0 Põhivara amortisatsioon -77 0 0 0 0 -77 Kiirgusohutuse tagamine -1 611 -1 242 0 -60 -155 -153 Tööjõukulud -1 036 -882 0 -50 -105 0 Majandamiskulud -395 -335 0 -10 -50 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -26 -26 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -153 0 0 0 0 -153 Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -12 515 -1 488 0 -11 007 0 -20 Tööjõukulud -1 044 -967 0 -77 0 0 Majandamiskulud -185 -160 0 -24 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -10 808 0 0 -10 808 0 0 Muud toetused -458 -361 0 -97 0 0 Põhivara amortisatsioon -20 0 0 0 0 -20 Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine -2 757 -1 051 0 -1 696 0 -10 Tööjõukulud -2 359 -772 0 -1 587 0 0 Majandamiskulud -371 -262 0 -109 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -17 -17 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -10 0 0 0 0 -10 Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -2 878 -1 792 0 -1 068 0 -17 Tööjõukulud -1 190 -1 107 0 -83 0 0 Majandamiskulud -344 -327 0 -18 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -967 0 0 -967 0 0 Muud toetused -359 -358 0 -1 0 0 Põhivara amortisatsioon -17 0 0 0 0 -17 Jäätmemajanduse korraldamine -7 014 -3 933 0 -2 527 0 -554 455  Tööjõukulud -2 805 -2 694 0 -111 0 0 Majandamiskulud -913 -885 0 -28 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -2 387 0 0 -2 387 0 0 Muud toetused -354 -353 0 -1 0 0 Põhivara amortisatsioon -554 0 0 0 0 -554 Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -2 008 -1 575 0 -396 0 -37 Tööjõukulud -1 018 -957 0 -60 0 0 Majandamiskulud -278 -265 0 -13 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -322 0 0 -322 0 0 Muud toetused -353 -352 0 -1 0 0 Põhivara amortisatsioon -37 0 0 0 0 -37 Merekeskkonna kaitse suunamine -2 890 -2 700 0 -181 0 -9 Tööjõukulud -958 -811 0 -147 0 0 Majandamiskulud -921 -889 0 -32 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -1 001 -1 000 0 -2 0 0 Põhivara amortisatsioon -9 0 0 0 0 -9 Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -15 938 -12 597 0 -2 895 -18 -429 Tööjõukulud -4 858 -4 332 0 -510 -16 0 Majandamiskulud -2 673 -1 982 0 -690 -1 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Investeeringutoetused -5 229 -3 800 0 -1 429 0 0 Muud toetused -2 748 -2 481 0 -267 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud 0 0 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -429 0 0 0 0 -429 Elurikkuse kaitse tagamine -17 439 -10 278 0 -6 770 -50 -340 Tööjõukulud -6 411 -5 544 0 -818 -50 0 Majandamiskulud -4 843 -3 433 0 -1 410 0 0 456  Sotsiaaltoetused -6 -6 0 0 0 0 Investeeringutoetused -875 0 0 -875 0 0 Muud toetused -4 964 -1 296 0 -3 668 0 0 Põhivara amortisatsioon -340 0 0 0 0 -340 Metsanduse arengu suunamine -13 468 -12 936 0 -222 -39 -270 Tööjõukulud -5 244 -5 056 0 -154 -35 0 Majandamiskulud -1 641 -1 569 0 -67 -5 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -6 312 -6 311 0 -1 0 0 Põhivara amortisatsioon -270 0 0 0 0 -270 Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 885 -3 423 0 -70 -909 -484 Tööjõukulud -2 743 -1 927 0 -58 -759 0 Majandamiskulud -1 156 -994 0 -12 -150 0 Muud toetused -502 -502 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud 0 0 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -484 0 0 0 0 -484 Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -7 028 -5 864 0 -890 -141 -133 Tööjõukulud -3 278 -2 587 0 -609 -82 0 Majandamiskulud -1 735 -1 396 0 -280 -59 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -1 881 -1 880 0 -1 0 0 Põhivara amortisatsioon -133 0 0 0 0 -133 Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -5 779 -4 967 0 -15 0 -796 Tööjõukulud -1 756 -1 740 0 -15 0 0 Majandamiskulud -3 227 -3 227 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -796 0 0 0 0 -796 Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -160 425 -5 835 0 -154 193 0 -397 Ehitus -160 425 -5 835 0 -154 193 0 -397 E-ehitus -5 365 -1 148 0 -3 842 0 -375 Tööjõukulud -857 -763 0 -94 0 0 457  Majandamiskulud -580 -385 0 -195 0 0 Investeeringutoetused -1 300 0 0 -1 300 0 0 Muud toetused -2 253 0 0 -2 253 0 0 Põhivara amortisatsioon -375 0 0 0 0 -375 Eluasemepoliitika -153 520 -3 964 0 -149 547 0 -9 Tööjõukulud -321 -258 0 -63 0 0 Majandamiskulud -639 -344 0 -295 0 0 Investeeringutoetused -132 580 -2 580 0 -130 000 0 0 Muud toetused -19 971 -782 0 -19 189 0 0 Põhivara amortisatsioon -9 0 0 0 0 -9 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine -1 540 -723 0 -803 0 -14 Tööjõukulud -424 -403 0 -21 0 0 Majandamiskulud -192 -151 0 -41 0 0 Muud toetused -911 -170 0 -741 0 0 Põhivara amortisatsioon -14 0 0 0 0 -14 Kultuuriministeeriumi valitsemisala -1 074 117 -868 251 -6 414 -42 691 -153 536 -3 224 Sidus ühiskond -16 355 -5 242 0 -11 113 0 0 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine -16 130 -5 017 0 -11 113 0 0 Tööjõukulud -126 0 0 -126 0 0 Majandamiskulud -955 -73 0 -883 0 0 Muud toetused -15 049 -4 944 0 -10 105 0 0 Rahvuskaaslaste toetamine -225 -225 0 0 0 0 Muud toetused -225 -225 0 0 0 0 Kultuur ja sport -341 684 -284 175 -2 138 -3 117 -51 179 -1 075 Kultuuriprogramm -295 217 -241 772 -2 138 -3 117 -47 115 -1 075 Loovisikute toetamine ja tunnustamine -3 559 -291 -2 138 0 -1 130 0 Sotsiaaltoetused -387 -291 -96 0 0 0 Muud toetused -2 042 0 -2 042 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -1 130 0 0 0 -1 130 0 Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -10 410 -7 292 0 0 -3 118 0 458  Tööjõukulud -495 -485 0 0 -10 0 Majandamiskulud -445 -410 0 0 -35 0 Muud toetused -6 396 -6 396 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -3 074 0 0 0 -3 074 0 Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -48 196 -41 945 0 0 -6 251 0 Muud toetused -44 945 -41 945 0 0 -3 000 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -3 251 0 0 0 -3 251 0 Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -20 604 -16 717 0 0 -3 887 0 Muud toetused -16 717 -16 717 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -3 887 0 0 0 -3 887 0 Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -18 345 -14 457 0 0 -3 888 0 Sotsiaaltoetused -1 0 0 0 -1 0 Muud toetused -14 457 -14 457 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -3 887 0 0 0 -3 887 0 Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -6 483 -2 768 0 0 -3 715 0 Sotsiaaltoetused -5 0 0 0 -5 0 Investeeringutoetused -500 -500 0 0 0 0 Muud toetused -2 268 -2 268 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -3 710 0 0 0 -3 710 0 Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -2 630 -368 0 0 -2 262 0 Muud toetused -368 -368 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -2 262 0 0 0 -2 262 0 Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -44 145 -44 145 0 0 0 0 Investeeringutoetused -1 949 -1 949 0 0 0 0 Muud toetused -42 196 -42 196 0 0 0 0 Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -36 614 -36 614 0 0 0 0 Investeeringutoetused -22 102 -22 102 0 0 0 0 Muud toetused -14 511 -14 511 0 0 0 0 Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -11 414 -7 651 0 0 -3 763 0 Tööjõukulud -985 -963 0 0 -22 0 459  Majandamiskulud -477 -446 0 0 -31 0 Muud toetused -6 242 -6 242 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -3 710 0 0 0 -3 710 0 Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine -53 122 -49 026 0 -1 000 -2 151 -946 Tööjõukulud -8 264 -7 219 0 0 -1 045 0 Majandamiskulud -8 969 -7 864 0 0 -1 105 0 Sotsiaaltoetused -204 -204 0 0 0 0 Investeeringutoetused -3 436 -3 436 0 0 0 0 Muud toetused -31 304 -30 304 0 -1 000 0 0 Põhivara amortisatsioon -946 0 0 0 0 -946 Kultuurivaldkonna digiteerimine -20 -20 0 0 0 0 Majandamiskulud -20 -20 0 0 0 0 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -7 621 -7 547 0 -74 0 0 Majandamiskulud -784 -780 0 -4 0 0 Muud toetused -6 837 -6 767 0 -70 0 0 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 830 0 0 -1 830 0 0 Muud toetused -1 830 0 0 -1 830 0 0 Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -30 223 -12 931 0 -213 -16 950 -129 Tööjõukulud -5 300 -5 093 0 -207 0 0 Majandamiskulud -1 019 -1 013 0 -6 0 0 Investeeringutoetused -191 -191 0 0 0 0 Muud toetused -6 635 -6 635 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -16 950 0 0 0 -16 950 0 Põhivara amortisatsioon -129 0 0 0 0 -129 Spordiprogramm -46 467 -42 403 0 0 -4 064 0 Saavutusspordi toetamine ja arendamine -42 940 -38 877 0 0 -4 064 0 Sotsiaaltoetused -325 -325 0 0 0 0 Investeeringutoetused -1 987 -1 987 0 0 0 0 Muud toetused -36 565 -36 565 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -4 064 0 0 0 -4 064 0 460 Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -279 -279 0 0 0 0 Muud toetused -279 -279 0 0 0 0 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -3 247 -3 247 0 0 0 0 Muud toetused -3 247 -3 247 0 0 0 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala -4 181 971 -567 962 -1 855 786 -736 648 -992 446 -29 129 Digiühiskond -149 041 -60 054 0 -74 975 -4 414 -9 597 Digiühiskonna programm -149 041 -60 054 0 -74 975 -4 414 -9 597 Digiriigi arenguhüpped -3 025 -1 530 0 -1 239 0 -256 Tööjõukulud -2 132 -1 326 0 -806 0 0 Majandamiskulud -637 -205 0 -432 0 0 Põhivara amortisatsioon -256 0 0 0 0 -256 Digiriigi alusbaasi kindlustamine -94 711 -43 540 0 -38 888 -4 414 -7 869 Tööjõukulud -24 099 -18 150 0 -5 949 0 0 Majandamiskulud -33 222 -20 948 0 -7 860 -4 414 0 Investeeringutoetused -18 545 -745 0 -17 800 0 0 Muud toetused -10 977 -3 697 0 -7 279 0 0 Põhivara amortisatsioon -7 869 0 0 0 0 -7 869 Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine -1 526 -1 017 0 -507 0 -1 Tööjõukulud -740 -626 0 -114 0 0 Majandamiskulud -782 -389 0 -393 0 0 Muud toetused -2 -2 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine -327 -302 0 -21 0 -4 Tööjõukulud -237 -217 0 -20 0 0 Majandamiskulud -86 -85 0 -1 0 0 Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0 -4 Küberturvalisuse tagamine -14 241 -10 661 0 -2 364 0 -1 216 Tööjõukulud -7 043 -5 399 0 -1 644 0 0 Majandamiskulud -5 982 -5 262 0 -720 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 216 0 0 0 0 -1 216 461 Õigusruumi tagamine -3 105 -2 724 0 -131 0 -251 Tööjõukulud -1 887 -1 758 0 -130 0 0 Majandamiskulud -448 -447 0 -1 0 0 Muud toetused -119 -119 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -400 -400 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -251 0 0 0 0 -251 Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -25 226 -140 0 -25 086 0 0 Tööjõukulud -254 -124 0 -130 0 0 Majandamiskulud -221 -15 0 -206 0 0 Investeeringutoetused -24 750 0 0 -24 750 0 0 Muud toetused 0 0 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon 0 0 0 0 0 0 5G taristu ja teenuste arendamine -6 881 -140 0 -6 741 0 0 Tööjõukulud -144 -125 0 -20 0 0 Majandamiskulud -16 -15 0 -1 0 0 Investeeringutoetused -6 720 0 0 -6 720 0 0 Muud toetused 0 0 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon 0 0 0 0 0 0 Heaolu -961 815 -7 068 -618 595 -23 120 -313 000 -32 Tööturuprogramm -959 537 -5 675 -618 595 -22 237 -313 000 -30 Tööturuvaldkonna arendamine -1 160 -1 136 0 -21 0 -3 Tööjõukulud -858 -839 0 -20 0 0 Majandamiskulud -116 -115 0 -1 0 0 Muud toetused -182 -182 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed -952 247 -530 -618 570 -20 146 -313 000 -1 Tööjõukulud -550 -431 0 -119 0 0 Majandamiskulud -86 -81 0 -5 0 0 Muud toetused -638 611 -18 -618 570 -20 023 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -313 000 0 0 0 -313 000 0 462  Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Tööelu kvaliteedi arendamine -6 130 -4 008 -25 -2 070 0 -26 Tööjõukulud -4 740 -3 485 -25 -1 230 0 0 Majandamiskulud -946 -522 0 -424 0 0 Muud toetused -418 -1 0 -417 0 0 Põhivara amortisatsioon -26 0 0 0 0 -26 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -2 278 -1 393 0 -883 0 -2 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -1 552 -799 0 -752 0 -1 Tööjõukulud -464 -311 0 -153 0 0 Majandamiskulud -193 -188 0 -5 0 0 Muud toetused -894 -300 0 -594 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine -726 -594 0 -131 0 -1 Tööjõukulud -393 -264 0 -129 0 0 Majandamiskulud -133 -130 0 -2 0 0 Muud toetused -200 -200 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -283 134 -122 198 0 -147 454 -13 401 -80 Teadmussiirde programm -113 925 -76 175 0 -24 321 -13 400 -30 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine -2 897 -434 0 -2 463 0 0 Tööjõukulud -183 -144 0 -40 0 0 Majandamiskulud -29 -27 0 -2 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -2 684 -263 0 -2 421 0 0 Põhivara amortisatsioon 0 0 0 0 0 0 Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine -111 029 -75 741 0 -21 858 -13 400 -29 Tööjõukulud -2 934 -2 541 0 -393 0 0 Majandamiskulud -2 388 -2 089 0 -299 0 0 Sotsiaaltoetused -10 -10 0 0 0 0 Investeeringutoetused -2 200 -2 200 0 0 0 0 463  Muud toetused -103 467 -68 901 0 -21 166 -13 400 0 Põhivara amortisatsioon -29 0 0 0 0 -29 Ettevõtluskeskkond -169 209 -46 023 0 -123 134 -1 -51 Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine -127 427 -14 919 0 -112 506 0 -3 Tööjõukulud -865 -743 0 -122 0 0 Majandamiskulud -303 -297 0 -6 0 0 Investeeringutoetused -70 381 0 0 -70 381 0 0 Muud toetused -55 876 -13 879 0 -41 997 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine -8 711 -8 625 0 -84 0 -2 Tööjõukulud -500 -420 0 -80 0 0 Majandamiskulud -125 -122 0 -4 0 0 Investeeringutoetused -1 500 -1 500 0 0 0 0 Muud toetused -6 584 -6 584 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 0 0 0 0 -2 Ettevõtluse arendamise soodustamine -33 070 -22 479 0 -10 544 -1 -46 Tööjõukulud -6 560 -5 696 0 -864 0 0 Majandamiskulud -1 333 -1 059 0 -273 -1 0 Investeeringutoetused -4 640 0 0 -4 640 0 0 Muud toetused -20 491 -15 725 0 -4 766 0 0 Põhivara amortisatsioon -46 0 0 0 0 -46 Rahandusministeeriumi valitsemisala -1 267 507 -362 041 -728 769 -80 929 -48 142 -47 626 Tõhus riik -422 502 -120 680 -242 923 -26 976 -16 047 -15 875 Riigi rahandus -315 038 -62 090 -242 623 -8 595 -30 -1 700 Eelarvepoliitika kujundamine -14 413 -5 579 -1 774 -7 060 0 0 Tööjõukulud -5 436 -4 687 0 -749 0 0 Majandamiskulud -1 623 -892 -280 -451 0 0 Sotsiaaltoetused -1 490 0 -1 490 0 0 0 Muud toetused -5 864 0 -4 -5 860 0 0 Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -242 089 -1 476 -239 520 -1 093 0 0 464  Tööjõukulud -2 102 -1 060 0 -1 042 0 0 Majandamiskulud -1 884 -413 -1 420 -51 0 0 Finantskulud -237 100 0 -237 100 0 0 0 Muud toetused -1 003 -3 -1 000 0 0 0 Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 698 -1 692 0 -6 0 0 Tööjõukulud -1 373 -1 367 0 -6 0 0 Majandamiskulud -306 -306 0 0 0 0 Muud toetused -18 -18 0 0 0 0 Maksu- ja tollikorraldus -56 839 -53 344 -1 329 -436 -30 -1 700 Tööjõukulud -44 125 -44 092 0 -33 0 0 Majandamiskulud -10 323 -8 861 -1 029 -403 -30 0 Finantskulud -300 0 -300 0 0 0 Muud toetused -62 -62 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -329 -329 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 700 0 0 0 0 -1 700 Halduspoliitika -99 424 -50 708 -300 -18 223 -16 017 -14 175 Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTKs -21 376 -11 669 0 -9 496 -172 -38 Tööjõukulud -17 796 -9 565 0 -8 058 -172 0 Majandamiskulud -3 542 -2 104 0 -1 438 0 0 Põhivara amortisatsioon -38 0 0 0 0 -38 IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -30 583 -16 425 0 -325 0 -13 833 Tööjõukulud -10 242 -9 922 0 -321 0 0 Majandamiskulud -6 508 -6 503 0 -5 0 0 Põhivara amortisatsioon -13 833 0 0 0 0 -13 833 Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine -8 648 -8 544 0 0 0 -104 Tööjõukulud -1 395 -1 395 0 0 0 0 Majandamiskulud -7 149 -7 149 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -104 0 0 0 0 -104 RV030301 - Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine -12 909 -10 948 0 -1 061 -700 -200 Tööjõukulud -11 065 -9 483 0 -951 -632 0 465  Majandamiskulud -1 636 -1 458 0 -110 -68 0 Finantskulud -7 -7 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -200 0 0 0 0 -200 Finantspoliitika -8 040 -7 882 0 -158 0 0 Finantspoliitika kujundamine -1 270 -1 265 0 -4 0 0 Tööjõukulud -1 057 -1 053 0 -4 0 0 Majandamiskulud -206 -206 0 0 0 0 Muud toetused -6 -6 0 0 0 0 Rahandusteabe poliitika kujundamine -6 771 -6 617 0 -154 0 0 Tööjõukulud -5 431 -5 388 0 -43 0 0 Majandamiskulud -1 287 -1 176 0 -111 0 0 Muud toetused -53 -53 0 0 0 0 Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine -25 909 -3 123 -300 -7 341 -15 145 0 Tööjõukulud -2 590 -2 567 0 -23 0 0 Majandamiskulud -851 -551 -300 0 0 0 Investeeringutoetused -22 463 0 0 -7 318 -15 145 0 Muud toetused -5 -5 0 0 0 0 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala -2 186 916 -707 660 -5 515 -1 341 767 -116 389 -15 585 Tõhus riik -103 264 -37 413 -1 838 -34 647 -29 035 -330 Regionaalpoliitika -103 264 -37 413 -1 838 -34 647 -29 035 -330 Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng -53 453 -19 944 0 -33 175 -300 -34 Tööjõukulud -1 471 -1 109 0 -362 0 0 Majandamiskulud -230 -194 0 -36 0 0 Investeeringutoetused -30 710 -11 612 0 -19 098 0 0 Muud toetused -21 008 -7 028 0 -13 680 -300 0 Põhivara amortisatsioon -34 0 0 0 0 -34 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine -30 929 -2 055 0 -109 -28 723 -41 Tööjõukulud -1 567 -1 469 0 -99 0 0 Majandamiskulud -199 -188 0 -11 0 0 Investeeringutoetused -28 723 0 0 0 -28 723 0 466  Muud toetused -398 -398 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -41 0 0 0 0 -41 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -4 816 -4 759 0 0 0 -57 Tööjõukulud -2 049 -2 049 0 0 0 0 Majandamiskulud -2 434 -2 434 0 0 0 0 Muud toetused -275 -275 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -57 0 0 0 0 -57 Maatoimingute korraldamine -6 342 -3 729 -1 838 -678 -12 -84 Tööjõukulud -3 045 -2 702 0 -342 -1 0 Majandamiskulud -3 182 -1 018 -1 816 -336 -11 0 Sotsiaaltoetused -22 0 -22 0 0 0 Muud toetused -9 -9 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -84 0 0 0 0 -84 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -7 725 -6 926 0 -684 0 -114 Tööjõukulud -5 945 -5 429 0 -517 0 0 Majandamiskulud -1 661 -1 494 0 -167 0 0 Muud toetused -4 -4 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -114 0 0 0 0 -114 Põllumajandus ja kalandus -495 218 -68 000 0 -412 608 -9 761 -4 848 Põllumajandus, toit ja maaelu -481 860 -65 131 0 -402 645 -9 746 -4 337 Toiduohutus -11 597 -9 024 0 -159 -2 164 -249 Tööjõukulud -8 482 -6 887 0 -57 -1 538 0 Majandamiskulud -2 831 -2 103 0 -102 -626 0 Muud toetused -34 -34 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -249 0 0 0 0 -249 Maakasutus -10 253 -2 122 0 -7 534 -400 -197 Tööjõukulud -1 165 -542 0 -267 -356 0 Majandamiskulud -545 -380 0 -121 -44 0 Investeeringutoetused -1 993 0 0 -1 993 0 0 Muud toetused -6 353 -1 200 0 -5 153 0 0 467  Põhivara amortisatsioon -197 0 0 0 0 -197 Maaparandus -12 143 -3 282 0 -8 364 -378 -119 Tööjõukulud -2 549 -2 109 0 -133 -307 0 Majandamiskulud -1 211 -1 140 0 0 -71 0 Investeeringutoetused -8 108 0 0 -8 108 0 0 Muud toetused -156 -33 0 -123 0 0 Põhivara amortisatsioon -119 0 0 0 0 -119 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -12 071 -8 530 0 -162 -2 781 -598 Tööjõukulud -5 943 -4 458 0 -36 -1 449 0 Majandamiskulud -5 439 -4 059 0 -58 -1 321 0 Muud toetused -81 -12 0 -68 -1 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -10 -1 0 0 -10 0 Põhivara amortisatsioon -598 0 0 0 0 -598 Põllumajandusloomade aretus -5 232 -5 042 0 -147 -8 -35 Tööjõukulud -399 -378 0 -19 -2 0 Majandamiskulud -83 -66 0 -11 -6 0 Muud toetused -4 715 -4 599 0 -117 0 0 Põhivara amortisatsioon -35 0 0 0 0 -35 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime -116 136 -8 139 0 -107 231 -203 -563 Tööjõukulud -5 098 -3 438 0 -1 478 -182 0 Majandamiskulud -1 236 -936 0 -280 -21 0 Investeeringutoetused -52 063 0 0 -52 063 0 0 Muud toetused -57 176 -3 765 0 -53 410 0 0 Põhivara amortisatsioon -563 0 0 0 0 -563 Põlvkondade vahetus -17 397 -485 0 -16 686 0 -226 Tööjõukulud -624 -387 0 -237 0 0 Majandamiskulud -97 -97 0 0 0 0 Investeeringutoetused -2 439 0 0 -2 439 0 0 Muud toetused -14 010 0 0 -14 010 0 0 Põhivara amortisatsioon -226 0 0 0 0 -226 468 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -118 571 -2 779 0 -115 514 -38 -240 Tööjõukulud -2 561 -2 272 0 -265 -24 0 Majandamiskulud -569 -499 0 -56 -14 0 Investeeringutoetused -58 0 0 -58 0 0 Muud toetused -115 144 -9 0 -115 135 0 0 Põhivara amortisatsioon -240 0 0 0 0 -240 Ühistegevus ja koostöö -2 538 -761 0 -1 697 -36 -44 Tööjõukulud -603 -525 0 -64 -14 0 Majandamiskulud -160 -116 0 -22 -22 0 Muud toetused -1 730 -120 0 -1 610 0 0 Põhivara amortisatsioon -44 0 0 0 0 -44 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -2 019 -1 127 0 -863 -1 -28 Tööjõukulud -505 -477 0 -27 0 0 Majandamiskulud -221 -210 0 -11 0 0 Muud toetused -1 265 -440 0 -825 0 0 Põhivara amortisatsioon -28 0 0 0 0 -28 Mahepõllumajandus -36 419 -5 382 0 -30 715 -80 -242 Tööjõukulud -2 340 -2 029 0 -281 -30 0 Majandamiskulud -520 -459 0 -11 -50 0 Muud toetused -33 317 -2 894 0 -30 423 0 0 Põhivara amortisatsioon -242 0 0 0 0 -242 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine -64 231 -3 980 0 -57 501 -2 134 -617 Tööjõukulud -3 916 -3 054 0 -802 -59 0 Majandamiskulud -2 644 -829 0 -240 -1 574 0 Investeeringutoetused -500 0 0 0 -500 0 Muud toetused -56 555 -97 0 -56 458 0 0 Põhivara amortisatsioon -617 0 0 0 0 -617 Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine -26 835 -10 046 0 -14 545 -1 515 -729 Tööjõukulud -8 484 -6 610 0 -740 -1 134 0 Majandamiskulud -5 846 -2 602 0 -2 863 -381 0 469  Muud toetused -11 776 -833 0 -10 942 0 0 Põhivara amortisatsioon -729 0 0 0 0 -729 Maa- ja rannapiirkonna arendamine -46 418 -4 431 0 -41 526 -10 -451 Tööjõukulud -3 349 -1 101 0 -2 248 0 0 Majandamiskulud -1 286 -405 0 -871 -10 0 Investeeringutoetused -13 271 -50 0 -13 221 0 0 Muud toetused -28 062 -2 875 0 -25 187 0 0 Põhivara amortisatsioon -451 0 0 0 0 -451 Kalandus -13 358 -2 869 0 -9 963 -15 -511 Kutseline kalapüük -5 271 -1 040 0 -3 841 -15 -374 Tööjõukulud -1 307 -844 0 -456 -7 0 Majandamiskulud -307 -179 0 -120 -8 0 Investeeringutoetused -2 550 0 0 -2 550 0 0 Muud toetused -732 -17 0 -715 0 0 Põhivara amortisatsioon -374 0 0 0 0 -374 Vee-elusressursside töötlemine -3 334 -399 0 -2 879 0 -55 Tööjõukulud -512 -236 0 -276 0 0 Majandamiskulud -100 -72 0 -28 0 0 Investeeringutoetused -1 583 0 0 -1 583 0 0 Muud toetused -1 083 -91 0 -992 0 0 Põhivara amortisatsioon -55 0 0 0 0 -55 Vesiviljelus -1 044 -165 0 -861 0 -18 Tööjõukulud -234 -120 0 -114 0 0 Majandamiskulud -55 -27 0 -28 0 0 Investeeringutoetused -533 0 0 -533 0 0 Muud toetused -203 -17 0 -186 0 0 Põhivara amortisatsioon -18 0 0 0 0 -18 EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -2 639 -213 0 -2 382 0 -44 Tööjõukulud -372 -164 0 -208 0 0 Majandamiskulud -73 -49 0 -24 0 0 470  Investeeringutoetused -350 0 0 -350 0 0 Muud toetused -1 800 0 0 -1 800 0 0 Põhivara amortisatsioon -44 0 0 0 0 -44 Kalavarude haldamine ja kaitse -1 071 -1 052 0 0 0 -18 Tööjõukulud -632 -632 0 0 0 0 Majandamiskulud -384 -384 0 0 0 0 Muud toetused -36 -36 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -18 0 0 0 0 -18 Transport -130 490 -130 473 0 0 0 -16 Tööjõukulud -739 -739 0 0 0 0 Majandamiskulud -141 -141 0 0 0 0 Investeeringutoetused -4 801 -4 801 0 0 0 0 Muud toetused -124 793 -124 793 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -16 0 0 0 0 -16 Ühistransport -130 490 -130 473 0 0 0 -16 Tööjõukulud -739 -739 0 0 0 0 Majandamiskulud -141 -141 0 0 0 0 Investeeringutoetused -4 801 -4 801 0 0 0 0 Muud toetused -124 793 -124 793 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -16 0 0 0 0 -16 Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine -130 490 -130 473 0 0 0 -16 Tööjõukulud -739 -739 0 0 0 0 Majandamiskulud -141 -141 0 0 0 0 Investeeringutoetused -4 801 -4 801 0 0 0 0 Muud toetused -124 793 -124 793 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -16 0 0 0 0 -16 Siseministeeriumi valitsemisala -1 528 976 -1 376 972 -20 596 -53 692 -9 939 -67 777 Siseturvalisus -491 900 -443 212 -6 865 -17 034 -2 813 -21 975 Siseturvalisus -491 900 -443 212 -6 865 -17 034 -2 813 -21 975 Turvalise keskkonna kujundamine -16 265 -15 830 -20 -94 -1 -320 471  Tööjõukulud -12 223 -12 148 -20 -55 0 0 Majandamiskulud -3 710 -3 669 0 -40 -1 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -6 -6 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -6 -6 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -320 0 0 0 0 -320 Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -13 652 -12 227 -28 -722 -20 -656 Tööjõukulud -7 954 -7 862 -28 -56 -8 0 Majandamiskulud -3 396 -3 339 0 -44 -13 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -1 646 -1 024 0 -622 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -656 0 0 0 0 -656 Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 283 -2 099 -2 -3 0 -180 Tööjõukulud -1 644 -1 640 -2 -2 0 0 Majandamiskulud -458 -457 0 -1 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused 0 0 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -180 0 0 0 0 -180 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -4 315 -4 295 -1 -3 0 -15 Tööjõukulud -1 059 -1 056 -1 -3 0 0 Majandamiskulud -3 062 -3 061 0 -1 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -178 -178 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud 0 0 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -15 0 0 0 0 -15 Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -11 701 -10 945 -20 -9 -268 -459 Tööjõukulud -9 302 -9 011 -20 -4 -267 0 Majandamiskulud -1 933 -1 927 0 -5 -1 0 472  Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused 0 0 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -6 -6 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -459 0 0 0 0 -459 Süüteomenetluse tõhustamine -43 284 -41 640 -530 -206 -117 -790 Tööjõukulud -29 248 -29 084 -33 -132 0 0 Majandamiskulud -13 043 -12 469 -497 -75 -2 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -75 -75 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -127 -12 0 0 -115 0 Põhivara amortisatsioon -790 0 0 0 0 -790 Avaliku korra tagamine -75 107 -71 478 -59 -627 -289 -2 653 Tööjõukulud -50 960 -50 482 -59 -297 -121 0 Majandamiskulud -19 875 -19 377 0 -330 -168 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -4 -4 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -1 614 -1 614 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 653 0 0 0 0 -2 653 Demineerimine -4 559 -4 258 -12 -77 -1 -211 Tööjõukulud -3 076 -3 057 -12 -6 0 0 Majandamiskulud -1 261 -1 190 0 -71 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -11 -11 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud 0 0 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -211 0 0 0 0 -211 Päästmine maismaal ja siseveekogudel -85 363 -80 737 -246 -81 -58 -4 241 Tööjõukulud -58 609 -58 314 -246 -18 -31 0 Majandamiskulud -22 296 -22 207 0 -63 -27 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -217 -217 0 0 0 0 473  Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud 0 0 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -4 241 0 0 0 0 -4 241 Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas -15 912 -12 279 -6 -400 -437 -2 790 Tööjõukulud -8 757 -8 241 -6 -351 -160 0 Majandamiskulud -4 234 -3 908 0 -49 -277 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -126 -126 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -4 -4 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 790 0 0 0 0 -2 790 Põhiseadusliku korra tagamine -43 664 -43 473 -52 -20 0 -120 Tööjõukulud -887 -884 -2 -2 0 0 Majandamiskulud -326 -308 0 -18 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -51 -1 -50 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -42 280 -42 280 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -120 0 0 0 0 -120 Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -41 060 -37 405 -26 -3 129 -2 -499 Tööjõukulud -26 054 -25 063 -26 -966 0 0 Majandamiskulud -6 126 -5 814 0 -310 -2 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -1 868 -15 0 -1 853 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -6 513 -6 513 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -499 0 0 0 0 -499 Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine -4 074 -3 843 -8 -18 -1 -204 Tööjõukulud -2 341 -2 318 -8 -14 0 0 Majandamiskulud -1 477 -1 472 0 -4 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -52 -52 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud 0 0 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -204 0 0 0 0 -204 474 Piirihaldus -55 385 -42 066 -33 -7 756 -240 -5 289 Tööjõukulud -32 309 -30 933 -33 -1 256 -87 0 Majandamiskulud -17 070 -11 066 0 -5 851 -153 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -701 -51 0 -650 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -15 -15 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -5 289 0 0 0 0 -5 289 Objektivalve ja isikukaitse -9 865 -9 712 -9 -13 -3 -129 Tööjõukulud -7 622 -7 604 -9 -10 0 0 Majandamiskulud -1 948 -1 942 0 -3 -3 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -1 -1 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -165 -165 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -129 0 0 0 0 -129 Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -10 818 -7 785 -3 -2 546 0 -482 Tööjõukulud -6 431 -5 419 -3 -1 008 0 0 Majandamiskulud -1 929 -1 640 0 -288 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -1 973 -723 0 -1 250 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -2 -2 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -482 0 0 0 0 -482 Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -19 640 -11 943 -5 807 -76 0 -1 813 Tööjõukulud -8 353 -8 287 -7 -58 0 0 Majandamiskulud -9 465 -3 647 -5 800 -18 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -6 -6 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -3 -3 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 813 0 0 0 0 -1 813 Migratsioonijärelevalve -7 295 -6 106 -4 -1 004 0 -181 Tööjõukulud -4 868 -4 363 -4 -500 0 0 475  Majandamiskulud -2 241 -1 737 0 -503 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -4 -4 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -2 -2 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -181 0 0 0 0 -181 Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -22 910 -20 723 0 -246 -1 285 -657 Tööjõukulud -10 733 -9 871 0 -134 -729 0 Majandamiskulud -9 614 -8 953 0 -113 -549 0 Sotsiaaltoetused -1 855 -1 855 0 0 0 0 Muud toetused -36 -29 0 0 -7 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -15 -15 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -657 0 0 0 0 -657 Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus -2 749 -2 740 0 -1 0 -8 Tööjõukulud -1 657 -1 657 0 0 0 0 Majandamiskulud -1 083 -1 083 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused 0 0 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud 0 0 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -8 0 0 0 0 -8 IKT teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole -1 999 -1 628 0 -3 -91 -278 Tööjõukulud -427 -394 0 0 -34 0 Majandamiskulud -1 293 -1 234 0 -3 -57 0 Muud toetused -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -278 0 0 0 0 -278 Sidus ühiskond -17 759 -15 778 0 -863 -500 -618 Kogukondlik Eesti -5 215 -4 415 0 -794 0 -7 Kogukondliku arengu toetamine -4 410 -3 611 0 -794 0 -5 Tööjõukulud -789 -293 0 -496 0 0 Majandamiskulud -222 -91 0 -130 0 0 Muud toetused -3 394 -3 227 0 -167 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud 0 0 0 0 0 0 476  Põhivara amortisatsioon -5 0 0 0 0 -5 Usuvabaduse tagamine -805 -803 0 0 0 -2 Tööjõukulud -137 -137 0 0 0 0 Majandamiskulud -35 -35 0 0 0 0 Muud toetused -632 -632 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud 0 0 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 0 0 0 0 -2 Nutikas rahvastikuarvestus -7 357 -6 177 0 -69 -500 -611 Tööjõukulud -5 055 -4 497 0 -58 -500 0 Majandamiskulud -1 689 -1 678 0 -11 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -2 -2 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -611 0 0 0 0 -611 Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine -4 001 -3 438 0 -3 -250 -310 Tööjõukulud -2 815 -2 565 0 0 -250 0 Majandamiskulud -874 -872 0 -3 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -310 0 0 0 0 -310 Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine -3 356 -2 738 0 -67 -250 -300 Tööjõukulud -2 240 -1 932 0 -58 -250 0 Majandamiskulud -815 -806 0 -9 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -300 0 0 0 0 -300 Erakondade rahastamine -5 187 -5 187 0 0 0 0 Muud toetused -5 187 -5 187 0 0 0 0 Erakondade rahastamine -5 187 -5 187 0 0 0 0 Muud toetused -5 187 -5 187 0 0 0 0 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -21 626 714 -983 819 -4 974 412 -217 138 -15 430 265 -21 080 Tervis -2 498 922 -206 318 -291 116 -39 396 -1 959 032 -3 061 Tervist toetava keskkonna programm -9 763 -6 624 0 -622 -2 172 -345 Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -1 003 -977 0 -22 0 -4 477  Tööjõukulud -683 -677 0 -6 0 0 Majandamiskulud -187 -174 0 -13 0 0 Muud toetused -130 -126 0 -4 0 0 Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0 -4 Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -3 052 -2 019 0 -600 -348 -85 Tööjõukulud -1 575 -1 268 0 0 -307 0 Majandamiskulud -792 -751 0 0 -41 0 Muud toetused -600 0 0 -600 0 0 Põhivara amortisatsioon -85 0 0 0 0 -85 Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -977 -936 0 0 -16 -25 Tööjõukulud -737 -721 0 0 -16 0 Majandamiskulud -214 -214 0 0 0 0 Muud toetused 0 0 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -25 0 0 0 0 -25 Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -4 731 -2 692 0 0 -1 809 -230 Tööjõukulud -3 107 -1 636 0 0 -1 471 0 Majandamiskulud -1 394 -1 056 0 0 -338 0 Põhivara amortisatsioon -230 0 0 0 0 -230 Tervist toetavate valikute programm -26 100 -23 906 0 -2 004 -62 -129 Vaimse tervise edendamine -3 745 -3 711 0 -28 0 -7 Tööjõukulud -1 100 -1 092 0 -9 0 0 Majandamiskulud -742 -725 0 -16 0 0 Muud toetused -1 896 -1 894 0 -3 0 0 Põhivara amortisatsioon -7 0 0 0 0 -7 Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine -1 206 -553 0 -649 0 -4 Tööjõukulud -338 -329 0 -9 0 0 Majandamiskulud -291 -222 0 -68 0 0 Muud toetused -574 -2 0 -572 0 0 Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0 -4 Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -5 418 -5 416 0 0 0 -2 478  Tööjõukulud -543 -543 0 0 0 0 Majandamiskulud -4 873 -4 873 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 0 0 0 0 -2 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -7 037 -7 036 0 0 0 -1 Tööjõukulud -189 -189 0 0 0 0 Majandamiskulud -6 807 -6 807 0 0 0 0 Muud toetused -40 -40 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine -8 695 -7 191 0 -1 327 -62 -116 Tööjõukulud -4 350 -3 937 0 -367 -47 0 Majandamiskulud -2 678 -1 706 0 -958 -15 0 Muud toetused -1 550 -1 548 0 -2 0 0 Põhivara amortisatsioon -116 0 0 0 0 -116 Inimkeskse tervishoiu programm -2 463 059 -175 788 -291 116 -36 770 -1 956 798 -2 587 Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -3 514 -3 201 0 -82 -54 -177 Tööjõukulud -2 393 -2 319 0 -20 -54 0 Majandamiskulud -428 -391 0 -37 0 0 Muud toetused -517 -492 0 -25 0 0 Põhivara amortisatsioon -177 0 0 0 0 -177 Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse -46 233 -14 863 0 -31 370 0 0 Investeeringutoetused -31 370 0 0 -31 370 0 0 Muud toetused -14 863 -14 863 0 0 0 0 Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -7 605 -5 430 -2 148 -28 0 0 Tööjõukulud -31 -3 0 -28 0 0 Majandamiskulud -2 126 -2 126 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -2 148 0 -2 148 0 0 0 Muud toetused -3 301 -3 301 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon 0 0 0 0 0 0 Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine -11 421 -8 029 0 -3 206 -176 -9 Tööjõukulud -425 -398 0 -28 0 0 479  Majandamiskulud -1 296 -1 229 0 -67 0 0 Muud toetused -9 690 -6 402 0 -3 111 -176 0 Põhivara amortisatsioon -9 0 0 0 0 -9 Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -2 840 -2 436 0 -19 -137 -248 Tööjõukulud -1 454 -1 327 0 -2 -125 0 Majandamiskulud -803 -774 0 -17 -12 0 Muud toetused -336 -336 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -248 0 0 0 0 -248 Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine -2 378 335 -134 682 -288 818 -1 900 -1 951 513 -1 421 Tööjõukulud -2 470 -2 099 0 -102 -269 0 Majandamiskulud -1 870 -1 822 0 0 -48 0 Muud toetused -421 377 -130 761 -288 818 -1 798 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -1 951 196 0 0 0 -1 951 196 0 Põhivara amortisatsioon -1 421 0 0 0 0 -1 421 Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -922 -899 0 -19 0 -4 Tööjõukulud -733 -727 0 -6 0 0 Majandamiskulud -125 -114 0 -11 0 0 Muud toetused -60 -59 0 -1 0 0 Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0 -4 Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus -9 461 -3 954 -150 -146 -4 743 -467 Tööjõukulud -7 428 -2 927 0 -125 -4 376 0 Majandamiskulud -1 387 -999 0 -22 -366 0 Sotsiaaltoetused -150 0 -150 0 0 0 Muud toetused -28 -28 0 0 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud 0 0 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -467 0 0 0 0 -467 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) -2 728 -2 293 0 0 -174 -261 Tööjõukulud -1 760 -1 597 0 0 -163 0 Majandamiskulud -707 -696 0 0 -12 0 Põhivara amortisatsioon -261 0 0 0 0 -261 480 Heaolu -4 709 982 -121 622 -1 367 021 -32 984 -3 184 390 -3 966 Tööturuprogramm -17 262 -2 112 -13 738 -708 0 -705 Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed -347 0 0 -347 0 0 Muud toetused -347 0 0 -347 0 0 Tööelu kvaliteedi arendamine -16 503 -1 777 -13 738 -361 0 -628 Tööjõukulud -1 453 -1 131 0 -322 0 0 Majandamiskulud -685 -645 0 -39 0 0 Sotsiaaltoetused -13 738 0 -13 738 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -628 0 0 0 0 -628 Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus -412 -335 0 0 0 -77 Tööjõukulud -133 -133 0 0 0 0 Majandamiskulud -203 -203 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -77 0 0 0 0 -77 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -646 -628 0 0 0 -18 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -646 -628 0 0 0 -18 Tööjõukulud -401 -401 0 0 0 0 Majandamiskulud -225 -225 0 0 0 0 Muud toetused -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -18 0 0 0 0 -18 Vanemaealiste programm -3 537 091 -6 416 -344 547 -852 -3 184 390 -885 Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine -651 -132 0 -518 0 0 Tööjõukulud -55 0 0 -55 0 0 Muud toetused -595 -132 0 -463 0 0 Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine -3 536 440 -6 284 -344 547 -334 -3 184 390 -885 Tööjõukulud -99 698 -4 286 -95 377 -35 0 0 Majandamiskulud -1 841 -1 825 0 -16 0 0 Sotsiaaltoetused -2 935 560 0 -249 171 0 -2 686 390 0 Muud toetused -455 -173 0 -283 0 0 Muud tegevuskulud ja edasiantavad maksud -498 000 0 0 0 -498 000 0 Põhivara amortisatsioon -885 0 0 0 0 -885 481 Sotsiaalhoolekande programm -154 107 -68 315 -60 641 -24 765 0 -385 Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine -14 072 -4 138 0 -9 908 0 -27 Tööjõukulud -1 820 -1 727 0 -93 0 0 Majandamiskulud -380 -358 0 -21 0 0 Muud toetused -11 846 -2 052 0 -9 794 0 0 Põhivara amortisatsioon -27 0 0 0 0 -27 Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine -140 034 -64 178 -60 641 -14 857 0 -358 Tööjõukulud -3 876 -3 770 0 -106 0 0 Majandamiskulud -77 303 -60 408 -16 741 -155 0 0 Sotsiaaltoetused -43 815 0 -43 815 0 0 0 Investeeringutoetused -4 050 0 0 -4 050 0 0 Muud toetused -10 632 0 -85 -10 547 0 0 Põhivara amortisatsioon -358 0 0 0 0 -358 Laste ja perede programm -1 000 876 -44 150 -948 095 -6 658 0 -1 973 Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -950 781 -5 624 -944 280 0 0 -877 Tööjõukulud -4 061 -4 061 0 0 0 0 Majandamiskulud -1 564 -1 564 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -944 280 0 -944 280 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -877 0 0 0 0 -877 Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused -34 164 -27 051 -2 339 -4 330 0 -444 Tööjõukulud -5 639 -5 010 0 -629 0 0 Majandamiskulud -25 127 -21 452 -2 339 -1 336 0 0 Muud toetused -2 954 -589 0 -2 365 0 0 Põhivara amortisatsioon -444 0 0 0 0 -444 Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine -2 439 -2 045 0 -198 0 -195 Tööjõukulud -1 356 -1 197 0 -158 0 0 Majandamiskulud -844 -844 0 0 0 0 Muud toetused -44 -4 0 -40 0 0 Põhivara amortisatsioon -195 0 0 0 0 -195 Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine -5 072 -3 031 0 -2 033 0 -9 482  Tööjõukulud -1 832 -1 735 0 -97 0 0 Majandamiskulud -451 -420 0 -30 0 0 Muud toetused -2 781 -875 0 -1 906 0 0 Põhivara amortisatsioon -9 0 0 0 0 -9 Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -8 420 -6 399 -1 476 -97 0 -448 Tööjõukulud -2 619 -2 522 0 -97 0 0 Majandamiskulud -5 286 -3 876 -1 410 0 0 0 Sotsiaaltoetused -66 0 -66 0 0 0 Muud toetused -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -448 0 0 0 0 -448 Välisministeeriumi valitsemisala -382 573 -330 252 -6 994 -28 260 0 -17 068 Välispoliitika -127 524 -110 084 -2 331 -9 420 0 -5 689 Välispoliitika ja arengukoostöö programm -127 524 -110 084 -2 331 -9 420 0 -5 689 Tööjõukulud -38 712 -35 362 -2 331 -1 018 0 0 Majandamiskulud -39 682 -34 716 0 -4 966 0 0 Muud toetused -43 442 -40 006 0 -3 436 0 0 Põhivara amortisatsioon -5 689 0 0 0 0 -5 689 Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine -29 741 -27 735 -583 0 0 -1 422 Tööjõukulud -10 557 -9 974 -583 0 0 0 Majandamiskulud -8 739 -8 739 0 0 0 0 Muud toetused -9 022 -9 022 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 422 0 0 0 0 -1 422 Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades -22 353 -20 348 -583 0 0 -1 422 Tööjõukulud -8 513 -7 930 -583 0 0 0 Majandamiskulud -8 691 -8 691 0 0 0 0 Muud toetused -3 726 -3 726 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 422 0 0 0 0 -1 422 Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahendamine -20 117 -18 112 -583 0 0 -1 422 Tööjõukulud -9 356 -8 773 -583 0 0 0 Majandamiskulud -8 669 -8 669 0 0 0 0 483  Muud toetused -670 -670 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 422 0 0 0 0 -1 422 Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse -22 601 -12 178 -291 -9 420 0 -711 Tööjõukulud -5 977 -4 668 -291 -1 018 0 0 Majandamiskulud -9 342 -4 376 0 -4 966 0 0 Muud toetused -6 571 -3 135 0 -3 436 0 0 Põhivara amortisatsioon -711 0 0 0 0 -711 Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine -32 713 -31 711 -291 0 0 -711 Tööjõukulud -4 309 -4 018 -291 0 0 0 Majandamiskulud -4 240 -4 240 0 0 0 0 Muud toetused -23 453 -23 453 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -711 0 0 0 0 -711 484  LISA 15 Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide investeeringud eelarveliikide lõikes Välistoetus koos Muud tuludest Piirmääraga Arvestuslikud Mitterahalised 2024 RE riigieelarvelise sõltuvad investeeringud investeeringud investeeringud kaasfinantseeringuga investeeringud Riigikogu Kantselei Investeeringud kokku -4 993 -4 093 -900 0 0 0 IT investeeringud -2 003 -2 003 0 0 0 0 Kinnisvara -2 090 -2 090 0 0 0 0 Käibemaks -900 0 -900 0 0 0 Vabariigi Presidendi Kantselei Riigikontroll Õiguskantsleri Kantselei Riigikohus Vabariigi Valitsus Riigikantselei Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -23 636 -13 968 -6 789 -1 674 -1 205 0 Inventar -815 -575 0 0 -240 0 IT investeeringud -3 387 -1 992 0 -1 395 0 0 Muud investeeringud -1 552 -587 0 0 -965 0 Kinnisvara -10 814 -10 814 0 0 0 0 Käibemaks -7 068 0 -6 789 -279 0 0 Justiitsministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -1 386 -1 116 -246 0 -24 0 IT investeeringud -133 -133 0 0 0 0 Masinad ja seadmed -923 -903 0 0 -20 0 Kinnisvara -80 -80 0 0 0 0 Käibemaks -250 0 -246 0 -4 0 Kaitseministeeriumi valitsemisala 485 Investeeringud kokku -454 048 -309 641 -61 095 -50 175 -33 137 0 Inventar -286 -286 0 0 0 0 IT investeeringud -4 444 -4 277 0 -167 0 0 Masinad ja seadmed -38 563 -909 0 -28 300 -9 353 0 Muud investeeringud -206 046 -206 046 0 0 0 0 Kinnisvara -136 324 -98 122 0 -20 393 -17 808 0 Käibemaks -68 385 0 -61 095 -1 315 -5 976 0 Kliimaministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -178 048 -74 387 -16 817 -75 942 -10 902 0 Inventar -20 -20 0 0 0 0 IT investeeringud -7 615 -5 003 0 -2 612 0 0 Transpordivahendid -2 586 -2 586 0 0 0 0 Masinad ja seadmed -2 595 0 0 -2 595 0 0 Muud investeeringud -271 -167 0 0 -104 0 Kinnisvara -133 499 -66 612 0 -61 336 -5 552 0 Käibemaks -31 462 0 -16 817 -9 400 -5 246 0 Kultuuriministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -43 -43 0 0 0 0 Põhivara -43 -43 0 0 0 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -34 267 -14 177 -5 176 -14 795 -120 0 IT investeeringud -28 303 -14 177 0 -14 029 -98 0 Käibemaks -5 964 0 -5 176 -766 -22 0 Rahandusministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -30 679 -19 375 -5 117 -6 187 0 0 IT investeeringud -22 702 -19 236 0 -3 466 0 0 Masinad ja seadmed -2 540 -140 0 -2 400 0 0 Käibemaks -5 438 0 -5 117 -321 0 0 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala 486 Investeeringud kokku -6 134 -3 015 -552 -2 246 -320 0 IT investeeringud -3 015 -3 015 0 0 0 0 Transpordivahendid -35 0 0 0 -35 0 Masinad ja seadmed -2 446 0 0 -2 246 -200 0 Kinnisvara -70 0 0 0 -70 0 Käibemaks -568 0 -552 0 -15 0 Siseministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -66 078 -25 322 -5 594 -34 887 -274 0 IT investeeringud -9 015 -4 400 0 -4 471 -145 0 Transpordivahendid -30 543 -11 942 0 -18 601 0 0 Masinad ja seadmed -2 406 -1 333 0 -1 073 0 0 Muud investeeringud -11 225 -5 984 0 -5 158 -83 0 Kinnisvara -1 664 -1 664 0 0 0 0 Käibemaks -11 224 0 -5 594 -5 584 -46 0 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -11 375 -5 725 -1 154 -4 396 -100 0 IT investeeringud -9 305 -5 725 0 -3 580 0 0 Masinad ja seadmed -100 0 0 0 -100 0 Käibemaks -1 970 0 -1 154 -816 0 0 Välisministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -5 789 -3 230 -482 -1 834 -243 0 IT investeeringud -1 315 -815 0 -500 0 0 Muud investeeringud -1 016 -1 016 0 0 0 0 Kinnisvara -2 976 -1 399 0 -1 334 -243 0 Käibemaks -482 0 -482 0 0 0 487  LISA 16 Programmi tegevuste mõõdikud ja sihttasemed tulemusvaldkondade lõikes Tabelis ei ole mõõdikud millel 2024 sihttaset ei olnud seatud. Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus Programm Keeleprogramm Programmi tegevus Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja Mõõdik tunnustusüritused 50 2022 50 Programmi tegevus Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Mõõdik Keeleressursside variatiivsus: korpused 120 2022 130 Mõõdik Keeleressursside variatiivsus: sõnavararessursid 88 2022 100 Mõõdik Aktiivsete terminikomisjonide arv 46 2022 45 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning Programmi tegevus mitmekeelsus Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus punktides (maksimaalne Mõõdik 100) 62,4 2022 64 Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamil Mõõdik käinutest 56,1% 2022 60% Väliseestlaste osalus eesti keele õppes (inimeste arv Mõõdik aastas) 5300 2022 5350 Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2-keeleoskustaseme Mõõdik saavutanute osakaal 74,8% 2022 70% Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas Programm Haridus- ja noorteprogramm Programmi tegevus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Mõõdik Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) 158 2022 155 Mõõdik Riigigümnaasiumite arv, tk 20 2022 27 Programmi tegevus Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe Mõõdik kolmandas kooliastmes : kokku 0,3% 2022 0,3% Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe Mõõdik kolmandas kooliastmes : poisid 0,4% 2022 0,4% Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe Mõõdik kolmandas kooliastmes : tüdrukud 0,2% 2022 0,2% Mõõdik Gümnaasiumist väljalangejate määr 1. õppeaastal 1,2% 2022 1,2% Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast Mõõdik põhikooli lõpetamist 81,2% 2022 82% Kutseõppest väljalangejate määr kutsekeskhariduse 1. Mõõdik õppeaastal 10,7% 2022 9% Kutsehariduse omandanute osakaal 5 aastat pärast Mõõdik põhikooli lõpetamist 21,6% 2022 22,9% Programmi tegevus Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele 488  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse Mõõdik 1. astme õpingute esimesel aastal) 15,1% 2022 16% Mõõdik Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 250 2022 300 Mõõdik Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses 56,1% 2022 54% Täiskasvanuhariduse arendamine ja Programmi tegevus õppimisvõimaluste loomine 25−64-aastaste madala haridustasemega täiskasvanute Mõõdik elukestvas õppes osaluse määr 10,7% 2022 10,8% Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses Mõõdik üldharidusõppes 32% 2022 31% Mittestatsionaarses üldharidusõppes või kutsekeskhariduses õppijate osakaal keskhariduseta Mõõdik 19-64aastaste hulgas 4,5% 2022 4,7% Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime Programmi tegevus edendamine Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste Mõõdik osakaal 11% 2022 11% Programmi tegevus Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide Mõõdik arv 184 2022 204 Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis Mõõdik pigem rahul või väga rahul : 4.klass 30,7% 2022 32% Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis Mõõdik pigem rahul või väga rahul : 8.klass 16,1% 2022 17% Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis Mõõdik pigem rahul või väga rahul : 11.klass 15,5% 2022 16% Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala Mõõdik jooksul korduvalt kiusatud : 4.klass 63,5% 2022 66% Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala Mõõdik jooksul korduvalt kiusatud : 8.klass 76,7% 2022 80% Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala Mõõdik jooksul korduvalt kiusatud : 11.klass 90% 2022 92% Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala Mõõdik jooksul korduvalt kiusatud : kutseõppeasutuste õppijad 87,8% 2022 92% Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh Mõõdik õpilaste, lapsevanemate, kolleegide poolt) 87,5% 2021 89% Programmi tegevus Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialisti teenuste rakendamise osakaal Mõõdik põhihariduses 76% 2022 77% Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja erituge saavatest Mõõdik õpilastest 36,2% 2022 36% Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami ja Mõõdik gümnaasiumi riigieksami keskmine tulemus (Pk/G) 60/67 2022 75/75 Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2 taseme saavutanute osakaal gümnaasiumi statsionaarses Mõõdik õppes 75,5% 2022 77% Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või Mõõdik toetamiseks, alusharidus 46,3% 2021 47% 489  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või Mõõdik toetamiseks, üldharidus 43% 2021 44% Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised spetsialistid, sh arstid, tugi- ja lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, Mõõdik teevad erivajadustega laste toetamisel head koostööd 59,2% 2021 60% Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes leiavad, et kool ja erinevad koolivälised spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid, psühholoogid, noorsootöötajad jt teevad hariduslike erivajadustega Mõõdik laste toetamisel head koostööd 65,3% 2021 67% Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on hästi või väga hästi ette valmistatud õpetamiseks Mõõdik multikultuurses või –keelses keskkonnas (TALIS) 15,7% 2018 20% Tavakooli kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja erituge saavatest Mõõdik õpilastest 70,8% 2022 71% Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu Programmi tegevus toetamine Koolijuhtide osakaal, kes võtsid meetmeid, toetamaks õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate Mõõdik väljaarendamisel (TALIS) 45% 2018 55% Mõõdik Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal üldhariduskoolides 26,4% 2022 28% Mõõdik Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele 1,1 2022 1,3 Õpetajate osakaal , kes leiavad, et õpetajaamet on Mõõdik ühiskonnas väärtustatud 26,4% 2018 35% Õpetajate osakaal, kes on vähemalt kord kuus Mõõdik õpetanud koos teise õpetajaga 21,5% 2018 25% Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste Programmi tegevus prognoosisüsteem OSKA Programmi tegevus Õppe seostamine tööturu vajadustega 1−3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanud 20−34- Mõõdik aastaste inimeste tööhõive määr 75,1% 2022 81% 1–3 aastat tagasi kolmanda taseme õpingud lõpetanud Mõõdik 20−34-aastaste tööhõive määr 87,3% 2022 88% LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja Mõõdik ehitus) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses 27,5% 2022 30% Mõõdik IT õppesuuna lõpetajate arv aastas: kõrghariduses 847 2022 975 Mõõdik IT õppesuuna lõpetajate arv aastas: kutsehariduses 424 2022 520 Töökohapõhises õppevormis lõpetajate osakaal kõigist Mõõdik kutseõppe lõpetajatest 13,2% 2022 21% Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine Programmi tegevus (HOOG) 18–26-aastaste noorte juhitud mittetulundusühingute Mõõdik osakaal aktiivsetest mittetulundusühingutest 2,3% 2022 3% Huvikoolis õppivate noorte osakaal 7–26aastastest Mõõdik noortest 32,9% 2022 33,2% Noorte omaalgatusprojektide arv (sh toetatud Mõõdik projektide osakaal ) 168 (42) 2022 50% Mõõdik Noorte ettevõtjate osakaal 18‒26 aastastest noortest 4% 2022 5% Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste Programmi tegevus kaitsmine (OSA) 490  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Mõõdik Osalusvormide arv 92 2022 hoida taset Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste osakaal Mõõdik kõigist omavalitsustest 68% 2022 90% 15‒26-aastaste noorte osakaal, kes on osalenud Mõõdik organiseeritud vabatahtlikus tegevuses 26,5% 2022 23% Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine Programmi tegevus (ISE) Kohalike omavalitsuste osakaal , kus noorsootöö Mõõdik teenused on vähemalt „edasijõudnu“ tasemel 39,2% 2022 40% Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine Programmi tegevus (KINDLUS) 15-29-aastaste osakaal , kes ei tööta, ei õpi ega osale Mõõdik koolitusel (NEET-staatuses noored) 10,6% 2022 10,8% Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Programm Teadussüsteemi programm Programmi tegevus Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja Mõõdik inseneride arvu kohta 1,7 2021 1,4 Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont: koht riikide võrdluses võidetud lepingute mahu alusel SKP kohta 3. koht riikide Mõõdik EL keskmisest, kusjuures EL = 100 võrdluses (273) 2022 top 5 EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont projektides osalevate Eesti Mõõdik organisatsioonide arv 97 2022 100 Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse Programmi tegevus kindlustamine Programm Teadmussiirde programm Programmi tegevus Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja Mõõdik arendustegevuse kulutuste osakaal 5,3% 2021 9% Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni Mõõdik elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine = 100) 79,7% 2019 87,5% Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA Mõõdik eraldistest 17% 2021 28% Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 Mõõdik tööealise elaniku kohta 3,5 2021 3,45 Programm Arhiivindusprogramm Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu Programmi tegevus tagamine Justiitsministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Õigusriik Programm Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi Programmi tegevus tagamine VTK kohustusega seaduseelnõu koostamisele eelneb Mõõdik VTK 28% 2022 60% Global Data Barometer, valitsemise (governance) näitaja hulgas esitatud andmekaitseõiguse kategooria Mõõdik (data protection law) - 90 491  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Maailma konkurentsivõime edetabel (IMD World Competitiveness Ranking), äriseadusandluse tõhusus Mõõdik (business legislation efficiency) - 8 Maailma konkurentsivõime edetabel (IMD World Competitiveness Ranking, valitsuse tõhusus Mõõdik (government efficiency) - 15 Olulise mõjuga eelnõude ja ilma VTK-ta koostatud Mõõdik eelnõude suhtes teostatakse järelhindamine - 40% Programmi tegevus Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine Ülemaailmne innovatsiooniindeks Global Innovation Mõõdik Index, Innovation Output näitaja koht edetabelis - 22 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh Programmi tegevus ennetus Õigusrikkumistega kokku puutunud inimeste (ohvrite) Mõõdik arv 6% 2022 6% Vägivaldsete surmade arv (tapmiste ja mõrva tagajärjel Mõõdik hukkunute arv) 18 2022 15 Mõõdik Kinnipeetavate arv 100 000 elaniku kohta 156 2022 170 Mõõdik Kuritegude arv 25663 2022 26000 Mõõdik Menetluses osalenute rahulolu 74% 2022 45% Programmi tegevus Karistuste täideviimise korraldamine Mõõdik Avavangla täituvus - 2021 75% Pikema kui ühe aastase karistusega vangidel ning kriminaalhooldusalustel on olemas riskide maandamise Mõõdik tegevuskava - 2021 100% Mõõdik Vangide retsidiivsus 2 aasta jooksul peale vabanemist - 2021 35% Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste Programmi tegevus tagamine Tsiviilasjad: HMK- 19,5%; PMK – 14,8%; TMK – 9,8%; VMK – 19,2%; Üldmenetluses Kriminaalasjad: Rohkem kui aasta HMK- 12,8%; vanuseid tsiviil- ja PMK – 8,9%; haldusasju ning TMK – 11,4%; üldmenetluses VMK – 10,5%; kriminaalasju ei Haldusasjad: ole kohtutes TlnHK – 5,3%; menetluses Mõõdik Pikkade menetluste osakaal kohtutes TrtHK – 26,8% 2022 rohkem kui 10% Kohtulike Kohtulike registrite registrite menetlused menetlused viiakse läbi viiakse läbi seaduses seaduses Kohtulike registrite menetluste läbiviimine seaduses sätestatud sätestatud Mõõdik sätestatud tähtaja jooksul tähtaja jooksul 2022 tähtaja jooksul Menetlusosaliste Menetlusosaliste Mõõdik Menetlusosaliste rahulolu hinnang kohtute tööle rahulolu oli kõrge 2022 rahulolu on kõrge Mõõdik Rahulolu esmatasandi õigusabi teenusega 90% 2022 90% 492  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Programmi tegevus Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele Kaitseministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse Programm Sõjaline riigikaitse ja heidutus Programmi tegevus Väeloome: muud üksused RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud muud Mõõdik üksused/projektid on valmis (kumulatiivne) - 2022 3 Programmi tegevus Kaitsevalmidus Programmi tegevus Kaitsetahe Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses kui Eestit Mõõdik rünnatakse 66% 2022 55% Mõõdik Elanikkonna toetus ajateenistusele 83% 2022 87% Mõõdik Elanikkonna toetus riigikaitsele 81% 2022 80% Programmi tegevus Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja Euroopa Liidus on Mõõdik suuremad, kui Eesti suurus seda eeldaks jah 2022 jah Liitlaste kohalolek Eestis vastab NATO-s kokku lepitud Mõõdik heidutus- ja kaitsehoiakule jah 2022 jah Programmi tegevus Luure ja eelhoiatus Programmi tegevus Riigikaitseliste investeeringute korraldus Taristu tervik kasutusmäär (keskmine kasulik pinna kasutusmäär arvutatuna eri hoonegruppide Mõõdik kasutusmäärade keskmisena) 85% 2022 80% Mõõdik Õigeaegsed tarned jah 2022 jah Programmi tegevus Riigikaitseline inimvara Mõõdik Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise määr 54% 2022 69% Mõõdik Kaitseväe Akadeemiasse kandideerimise määr 210% 2022 200% Kaitseväes ja Kaitseliidus teenivate tegevväelaste Mõõdik värbamistellimuse täitmise määr 72% 2022 90% Mõõdik Ajateenijate rahulolu ajateenistusega 75% 2022 66% Programmi tegevus Väeloome: maavägi RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud maaväe Mõõdik üksused/projektid on valmis (kumulatiivne) - 2022 4 Programmi tegevus Väeloome: merevägi RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud mereväe Mõõdik üksused/projektid on valmis (kumulatiivne) 1 2022 3 Programmi tegevus Väeloome:õhuvägi Programmi tegevus Liitlaste kohalolek Eestis Mõõdik Prioriteetsete liitlaste sõjaline kohaolek on kinnistatud jah 2022 jah Kliimaministeeriumi valitsemisala 493  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Programm Kalandus Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse Programmi tegevus korraldamine Mõõdik Jõgedel avatud rändetakistuste arv (tk) 118 2022 130 Tulemiga ``vastab nõuetele`` kontrollide osakaal Tase ei ole Mõõdik kalakaitses 74% 2022 langenud Programmi tegevus Kalavarude haldamine ja kaitse Mõõdik Madalas seisus varude arv 23 2021 15 Tulemusvaldkond Keskkond Programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega Programmi tegevus kohanemine Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega Mõõdik kauplemise süsteemid on rakendatud jah 2022 jah Mõõdik Korraldatud infopäevade ja seminaride arv 0 2022 2 F-gaaside heitkoguste vähenemine võrreldes 2020 Algkogus 179,92 Mõõdik aastaga kt CO2 ekv 2020 17% Programmi tegevus Õhukvaliteedi parendamine Rahvusvahelistest ja Euroopa Liidust tulenevad nõuded Mõõdik täidetud jah 2022 jah <1% <1% mootorikütuste, mootorikütuste, <1% laevakütuste <1% laevakütuste Mittevastavuste protsent võetud kütuseproovide ja 9% kütteõlide ja <5% kütteõlide Mõõdik arvust proovide arvust 2022 proovide arvust. Välisõhu kvaliteedi piirnormid on Mõõdik Välisõhu kvaliteedi tase ei ületa piirnorme täidetud 2022 jah Programmi tegevus Kiirgusohutuse tagamine Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle Mõõdik alamplaanide eesmärgid on täidetud osaliselt 2022 jah Vähendatud on elanikele kiirgusallikatest ja Mõõdik radioaktiivsetest jäätmetest tulenevaid ohtusid osaliselt 2022 osaliselt Mõõdik Kiirgusallikatega seotud intsidentide arv aastas 0 2022 8 Poliitika kujundamisel ja õigusloomes on arvestatud 2019.a IRRS- Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) Jätkati follow up ja kiirgusohutuse standarditega, kiirgusohutuse ettepanekute ARTEMIS raamistiku hindamise IRRS auditi ja radioaktiivsete plaanikohast ettepanekud on Mõõdik jäätmete käitlemise riiklikku korralduse ja dekomission rakendamist 2022 rakendatud Programmi tegevus Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine Keskkonnahoidlike riigihangete mahu osatähtsus Mõõdik riigihangete mahust kokku 16% 2022 30% Ressursitõhususe meetmest investeeringuteks toetust Mõõdik saanud ettevõtete arv 153 2022 150 Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise Programmi tegevus tagamine 494  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 KMH/KSH juhtumite arv, mille puhul on selgunud Mõõdik prognoosimata või alaprognoositud keskkonnamõju 0 2022 0 Programmi tegevus Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine Mõõdik Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest 1,7% 2021 4,5% Mõõdik PVT-järeldused on rakendatud tähtaegselt 96% 2022 100% Programmi tegevus Jäätmemajanduse korraldamine Liigiti kogutavate jäätmete osakaal olmejäätmete Mõõdik kogutekkest 44% 2021 52% Mõõdik Plastpakendi teke inimese kohta, kg 40 2020 41 Sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsent Mõõdik suhtena olmejäätmete tekke kasvuprotsenti 2,86 2021 2,57 Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang, mln Mõõdik eurot 3736 2020 2858,5 Maapõueressursside kasutamise ja kaitse Programmi tegevus korraldamine Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja Mõõdik kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust 27% 2022 29,2% Mõõdik Aheraine taaskasutamine 118% 2021 40% Programmi tegevus Merekeskkonna kaitse suunamine Maismaalt merre jõudvate saasteainete hulk on Mõõdik vähenenud jah 2021 jah Eesti mereala seisund toitainete alusel väljaspool Mõõdik rannikuveekogumeid (EQR) 76% 2022 suureneb Mõõdik Mereprügi sisaldus meres on vähenenud 31% 2022 väheneb Programmi tegevus Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Mõõdik Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal 82% 2021 84% NTA põhjavee seirepunktide protsent, kus nitraatiooni sisaldus ületab 40 mg/l ei suurene algtasemega Mõõdik võrreldes 27% 2022 37,6% Veeteenuse keskmine hind leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. Mõõdik Hinnatakse OECD soovitusliku piiri 3-5% alusel 1,1 2021 1,3 Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega reoveekogumisalade Mõõdik osakaal 98% 2021 100% Programmi tegevus Elurikkuse kaitse tagamine Hoolduses olevate poollooduslike koosluste pindala Mõõdik (ha) 42300 2022 47000 Mõõdik Liigikavade I ja II prioriteedi tegevuste täitmine 85% 2022 90% Kaitsekorralduskavade vahehindamine (aastas Mõõdik vahehinnatavate kavade osatähtsus kõigist kavadest) 20% 2022 20% Mõõdik Taastatavate elupaikade pindala aastas 3898 2022 4000 Asjakohaste kaitsekorralduskavadega kaetud Natura Mõõdik loodusalade osatähtsus pindalast 84% 2022 86% I kaitsekategooria ja muude ohustatud liikide kaetuse Mõõdik osatähtsus tegevuskava eesmärgist 68% 2022 75% Programmi tegevus Metsanduse arengu suunamine 495  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Mõõdik Geenireservimetsade pindala (ha) 2206 2022 2206 Mõõdik Riigimetsamaa pindala osakaal maismaapindalast 25,2% 2022 20% Mõõdik Hundipesakondade arv sügisese loenduse põhjal, tk 25 2021 15-25 Metsanduse arengu suunamise eesmärgid on kokku Mõõdik lepitud ei 2022 jah Pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas kuni Mõõdik juurdekasvu ulatuses jah 2022 jah Mõõdik Metsade uuendamise osakaal uuendusraiete mahust 60% 2022 50% Suurkiskjate populatsioonide reguleerimiseks on seatud küttimismahud suurkiskjate kaitse ja ohjamise Mõõdik kava eesmärkide järgi jah 2022 jah Programmi tegevus Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine Mõõdik Ilmainfo kättesaadavus 99,9% 2022 99,9% Mõõdik Uuendatud (vanus alla 10 aasta) ilmajaamade osakaal 85% 2022 85% Meteoroloogilist (sh hoiatused) infot kasutavate Mõõdik sihtrühmade rahulolu 4,2 2022 4,9 Mõõdik Seirevõrgu (meteojaamade) automatiseeritus 96% 2022 99% Mõõdik Hoiatuste õigustuvus 93% 2022 99% Programmi tegevus Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine Mõõdik Keskkonnaharidusprogrammides osalevate õpilaste arv 150545 2022 125000 Keskkonnainfo kättesaadavuse hinnang Mõõdik (keskkonnateadlikkuse uuringu andmed) 52% 2022 78% Uute seiremeetodite rakendamine erinevates seirevaldkondades - kaugseire kasutamine: Mõõdik valdkondade arv 4 2022 6 Eksperthinnang keskkonnateadlikkuse ja -hariduse valdkonna toimimisele (Keskkonnahariduse ja - Mõõdik teadlikkuse tegevuskava elluviimise seire) 0% 2018 80% Programmi tegevus Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele Tulemusvaldkond Energeetika Programm Energeetika ja maavarade programm Programmi tegevus Elektri- ja gaasivarustuse tagamine Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia Mõõdik summaarsest lõpptarbimisest 29,34% 2021 27% Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus Mõõdik minutites tarbimiskoha kohta aastas, minut 219 2022 100 Mõõdik Gaasituru kontsentreeritus (HHI) 4158 2021 3500 Mõõdik Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, MWh 60 2022 60 Mõõdik Infrastruktuuri normi (N-1) täitmine täidetud 2021 täidetud Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga Mõõdik aastal 2025 teostamisel 2022 teostamisel Programmi tegevus Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja Mõõdik jahutuse summaarsest lõpptarbimisest 61,32% 2021 59% 496  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Programmi tegevus Transpordikütuste valdkonna reguleerimine Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia Mõõdik summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris 11,24% 2021 9,6% Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste Mõõdik kvaliteet tagatud täidetud 2021 täidetud Programmi tegevus Energiatõhususe suurendamine Mõõdik Energia lõpptarbimine, TWh 32,6 2021 32,5 Mõõdik Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 52,3 2021 51,5 Taastuvenergia osakaalu suurendamine Programmi tegevus lõpptarbimises Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja Mõõdik jahutuse summaarsest lõpptarbimisest 61,32% 2021 59% Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia Mõõdik summaarsest lõpptarbimisest 29,34% 2021 27% Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia Mõõdik summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris 11,24% 2021 9,6% Programmi tegevus Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on Mõõdik jätkusuutlik ja koordineeritud täidetud 2021 täidetud Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane Programmi tegevus kompetents Mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega kaetud ala osatähtsus Eesti Mõõdik territooriumist 38% 2021 46% Mõõdik Teavitusürituste arv 5 2021 5 Mõõdik Seireprojektide arv 4 2021 4 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Programm Teadussiirde programm Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde Programmi tegevus soodustamine Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või Mõõdik teenustest (suhe kogu müügitulusse) 13% 2020 16% Mõõdik Ettevõtete digitaliseeritus (robotid jms) 13 2022 top 10 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse Programmi tegevus arendamine Mõõdik Riskikapitali maht eurodes 1333 2022 500 Mõõdik Kiirendites osalevate ettevõtete arv 53 2022 40 Programm Ehitus Programmi tegevus E-ehitus Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle Mõõdik sisestamisest ehitisregistrisse 37 2022 28 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi Programmi tegevus arendamine Mõõdik Uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine 7127 2022 7000 Programmi tegevus Eluasemepoliitika Mõõdik Riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide arv 7060 2022 6897 Programm Ettevõtluskeskkond 497  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Programmi tegevus Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Mõõdik Euroopas keskmiselt (2020 kuni sihtaasta) Kasv on kiirem 2022 Kasv on kiirem Mõõdik Turismiteenuste eksport (mld/EUR) 1,6 2022 2,1 Mõõdik Tööstustoodangu mahuindeks 110,2 2022 110 Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute Programmi tegevus soodustamine Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse Mõõdik (jooksevhindades, mld eurot) 3,9 2022 3,2 Mõõdik Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) 4 2022 4,2 Programmi tegevus Ettevõtluse arendamise soodustamine Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive Mõõdik on suurem kui 200 000 € 1244 2021 1400 Mõõdik Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon 20 2022 24 Tulemusvaldkond Transport Programm Transpordi ja liikuvuse programm Programmi tegevus Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Mõõdik Jäämurde teenuse tagamine 100% 2022 100% Mõõdik Mõõdetud Eesti mereala 73% 2022 74% Uute lainemurdjatega sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes Mõõdik kaitsemeetmeid, tk 0 2022 2 Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saartevaheliste parvlaevaühenduste nullheitele Mõõdik viimisega, kt 16,43 2022 16,43 Programmi tegevus Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Mõõdik Irdtorni lahendused kasutusel lennujaamades 20% 2022 20% Programmi tegevus Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans- European Transport Network) põhivõrgu Mõõdik väljaehitamine suunas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 39% 2022 41% Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans- European Transport Network) põhivõrgu Mõõdik väljaehitamine suunas Tallinn- Pärnu-Ikla 22% 2022 27% Mõõdik Riigiteede võrgu seisundi säilitamine (IRI, mm/m) 2,41 2022 2,6 Rekonstrueeritud või uuendatud maanteede pikkus – Mõõdik TEN-T 0 2022 18 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav Programmi tegevus linnakeskkond Mõõdik Uue trammitaristu pikkus, km 0 2022 0 Mõõdik Uued või uuendatud mitmeliigilised sõlmpunktid, tk 0 2022 0 Mõõdik Uus või uuendatud sihtotstarbeline jalgrattataristu, km 0 2022 0 Programmi tegevus Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans- European Transport Network) põhivõrgu Mõõdik väljaehitamine: Rail Baltic 6,03% 2022 24,9% 498  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Mõõdik Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus, km 0 2021 20 Mõõdik Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus, km 0 2021 50 Ühendusajad Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu, Tallinna- Viljandi ja Tallinna-Pärnu (Rail Balticu tulemusena) Tallinn-Tartu 1h Tallinn-Tartu 1h Mõõdik liinidel, h min 56 min 2021 56 min Programmi tegevus Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Mõõdik Liikluskäitumise muutuse indeks 7,4 2022 7,7 Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste, tõsiste intsidentide ja nendes hukkunute Mõõdik arv on selgelt vähenemistrendis 0,33 2022 0,97 Mõõdik Laevaõnnetuste koguarv aastas ei ületa 5 õnnetust 5 2022 5 Kultuuriministeeriumi valitsemisala Programm Lõimumis-, sh kohanemisprogramm Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja Programmi tegevus rakendamine Eesti keele kasutus vabal ajal alates Integratsiooni Mõõdik Sihtasutuse eesti keele kursusel osalemisest 71% 2022 75% Mõõdik Romade (15-74-aastaste) hõive määr 19,3% 2022 19,5% Kesk-, kutse või kõrgharidusega 15aastaste ja Mõõdik vanemate romade osakaal 24% 2022 25% Muu emakeelega elanike osakaal avalikus sektoris Mõõdik (valitsussektor) 22,5% 2020 24% Mõõdik Partnerite rahulolu INSA teenustega 80% 2021 82% Mõõdik ETV+ jälgitavus teisest rahvusest elanike hulgas 28,3% 2022 30% Mõõdik Raadio 4 jälgitavus teisest rahvusest elanike hulgas 22,6% 2022 25% Mõõdik rus.err.ee jälgitavus, arv 175000 2022 180000 Mõõdik news.err.ee jälgitavus, arv 49000 2022 50000 Programmi tegevus Rahvuskaaslaste toetamine Tulemusvaldkond Kultuur ja sport Programm Kultuur Programmi tegevus Loovisikute toetamine ja tunnustamine Mõõdik Tunnustatud loomeliitudega sõlmitud lepingute arv 17 2022 17 Programmi tegevus Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Mõõdik Aastas ilmunud Eesti kirjanduse tõlgete arv - 80 Etenduskunstide poliitika kujundamine ja Programmi tegevus rakendamine Mõõdik Algupärandite osakaal uuslavastustest 48% 2022 45% Mõõdik Laste- ja noortelavastuste osakaal uuslavastustest 20% 2022 20% Programmi tegevus Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Aastas esilinastuvate EFI toetatud filmide arv (mängu-, Mõõdik anima-, dokumentaalfilmid kokku) 18 2020 15 Eesti Filmi Instituudilt toetust saanud stsenaariumide Mõõdik arv žanrite lõikes 4 2020 35 499  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Aastas esilinastunud Eesti Filmi Instituudi toetatud täispikkade filmide arv (mängu-, dokumentaal- ja Mõõdik animafilmid) 21 2022 30 Eesti Filmi Instituudilt arendustoetust saanud täispikkade filmide arv (mängu-, dokumentaal- ja Mõõdik animafilmid) 19 2022 23 Eesti Filmi Instituudilt tootmistoetust saanud täispikkade filmide arv (mängu-, dokumentaal- ja Mõõdik animafilmid) 21 2022 15 Mõõdik Laste ja noorte osakaal kinokülastustest - 24% Programmi tegevus Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Eesti professionaalsete heliloojate uudisteoste Mõõdik esiettekannete arv 188 2022 170 Programmi tegevus Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine SA Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud näituste Mõõdik arv 14 2022 11 SA Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud näituste Mõõdik külastajate arv 33026 2022 35000 Lepingulised residentuurikohad Eesti kunstnikele Mõõdik välismaal 3 2022 4 Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning Programmi tegevus rakendamine Kaasatud üldhariduskoolide arv, kes pakuvad õpilastele üldhariduskoolis ruumihariduse valikkursust Mõõdik „Arhitektuur kui elukeskkond“ 17 2022 21 Ruumihariduse edendamiseks üldhariduskoolis läbiviidud valikkursuse „Arhitektuur kui elukeskkond“ Mõõdik õpetajakoolituste arv 2 2022 3 Programmi tegevus Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eestikeelse Mõõdik elanikkonna hulgas 83% 2022 83% Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eesti keelest Mõõdik erineva emakeelega elanikkonna hulgas 48% 2022 42% ERRi telekanalite vaatajate protsentuaalne osakaal Mõõdik elanikkonnast (vanuses 4+ eluaastat) - 71% ERRi raadiokanalite kuulajate protsentuaalne osakaal Mõõdik elanikkonnast (vanuses 15+) - 42% Mõõdik ERRi veebisisu jälgijate arv kuus - 2300000 Programmi tegevus Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Mõõdik 0-19-aastaste lugejate arv - 126000 Mõõdik 0-19-aastaste lugejate laenutuste arv, mln - 3,6 Eesti 15-aastaste ja vanemate elanike osakaal, kes on Mõõdik külastanud raamatukogu - 50% Rahvaraamatukogutöötaja keskmise brutokuupalga suhe kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmisesse Mõõdik brutokuupalka - 73% Programmi tegevus Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Mõõdik Vaimse kultuuripärandi kannete arv Eesti nimistus - 220 7- 26-aastaste laste ja noorte osatähtsus rahvakultuuri Mõõdik harrastajate seas - 58% 500  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Harrastuskollektiivide juhendajate, käsitöövaldkonnas tegutsejate, kultuurikorraldajate (rahvakultuuri Mõõdik valdkonnas) kutsekvalifikatsiooniga inimeste arv - 2140 Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, Programmi tegevus rakendamine Muuseumide hoidlapinna, mis vastab pikaajalise Mõõdik säilitamise nõuetele, osakaal hoidlate kogupinnast - 4500% Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste Mõõdik osakaal 63% 2022 64% 0-19 aastaste laste ja noorte arv, kes on osalenud Mõõdik muuseumide haridusprogrammides - 400000 Mõõdik Eesti elanike osakaal, kes on külastanud muuseume - 65% Mõõdik Muinsuskaitseameti teenustega koondrahulolu - 85% Programmi tegevus Kultuurivaldkonna digiteerimine Mõõdik Pikaajalise säilimise digitaalarhiivide maht, TB - 18610 Programmi tegevus Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine Mõõdik Eesti kultuuri rahvusvaheline haare (riikide arv) 25 2022 25 Eesti aktiivne osalus rahvusvahelistes organisatsioonides poliitikate kujundamisel ja vastavus Eesti huvid on Eesti huvid on Mõõdik Eesti huvidele kaitstud 2022 kaitstud Loomemajanduspoliitika kujundamine ja Programmi tegevus rakendamine Mõõdik Rahalist ja mitterahalist abi saanud ettevõtete arv 4238 2022 130 Programmi tegevus Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus Strateegilistes dokumentides on teadmistepõhise Mõõdik kultuuripoliitikaga arvestatud (jah/ei) jah 2022 jah Programm Sport Programmi tegevus Saavutusspordi toetamine ja arendamine Mõõdik Riigi SA sporditaristu on rahvusvahelisel tasemel ei 2022 ei Toetatavate kõrgema kategooria treenerite brutopalga Mõõdik suhe Eesti keskmisesse palka 60% 2022 100% Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning Programmi tegevus arendamine Programmi tegevus Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Maakonna spordiliitude liikumisharrastusürituste Mõõdik osaluskordade osatähtsus elanikkonnast (va Tallinn) 8,3% 2021 13% Liikumisharrastusega tegelemine 2 või enam korda Mõõdik nädalas vanusegrupis 55-64a 36,9% 2022 42% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Digiühiskond Programm Digiühiskonna programm Programmi tegevus Digiriigi arenguhüpped Mõõdik Elusündmusteenuste arv 2 2022 8 Programmi tegevus Digiriigi alusbaasi kindlustamine 501  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Riigiasutuste või nende poolt hallatavate asutuste arv, kelle digiteenuseid, -tooteid ja -protsesse toetatakse Mõõdik struktuurivahenditest 0 2022 4 Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja Programmi tegevus koordineerimine Küberturvalisuse tagamise ja arendamise tegevused on Mõõdik kvaliteetselt ellu viidud jah 2022 jah Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime Programmi tegevus arendamine Mõõdik Teostatud analüüside arv aastas 2 2022 4 Programmi tegevus Küberturvalisuse tagamine Paranenud võrreldes eelmise Mõõdik Asjakohased küberturbe meetmed on rakendatud jah 2022 aastaga Programmi tegevus Õigusruumi tagamine Mõõdik Ajakohastatud õigusaktide arv 4 2022 2 Programmi tegevus Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni Mõõdik kiiruseni 1 Gbit/s. 74,6% 2022 77% Programmi tegevus 5G taristu ja teenuste arendamine Mõõdik 5G transpordikoridoride arv 0 2022 1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Programm Teadussiirde programm Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde Programmi tegevus soodustamine Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või Mõõdik teenustest (suhe kogu müügitulusse) 13% 2020 16% Mõõdik Ettevõtete digitaliseeritus (robotid jms) 13 2022 top 10 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse Programmi tegevus arendamine Mõõdik Riskikapitali maht eurodes 1333 2022 500 Mõõdik Kiirendites osalevate ettevõtete arv 53 2022 40 Programm Ettevõtluskeskkond Programmi tegevus Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Mõõdik Euroopas keskmiselt (2020 kuni sihtaasta) Kasv on kiirem 2022 Kasv on kiirem Mõõdik Turismiteenuste eksport (mld/EUR) 1,6 2022 2,1 Mõõdik Tööstustoodangu mahuindeks 110,2 2022 110 Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute Programmi tegevus soodustamine Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse Mõõdik (jooksevhindades, mld eurot) 3,9 2022 3,2 Mõõdik Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) 4 2022 4,2 502  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Programmi tegevus Ettevõtluse arendamise soodustamine Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive Mõõdik on suurem kui 200 000 € 1244 2021 1400 Mõõdik Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon 20 2022 24 Tulemusvaldkond Heaolu Programm Tööturuprogramm Programmi tegevus Tööturuvaldkonna arendamine Tööturu poliitika toetab tööhõive kõrget taset ja Mõõdik pikajalist tööelus osalemist jah 2022 jah Programmi tegevus Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste osakaal Mõõdik tööealisest rahvastikust 0,91% 2022 1,11% Ida-Virumaa töötuse määra erinevus kordades Eesti Mõõdik keskmisest töötuse määrast 1,6 2022 1,6 Programmi tegevus Tööelu kvaliteedi arendamine Üle kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 Mõõdik 000 hõivatu kohta 465 2022 500 Programm Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Programmi tegevus Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja Mõõdik elluviimine korraldatud jah 2022 jah Nende naiste ja meeste osakaal, kelle arvates naine Mõõdik peaks olema peamine koduste tööde eest vastutaja 17% 2021 17% Nende 15-19-aastaste naiste ja meeste osakaal, kelle arvates mehed saavad hooldamisega seotud Mõõdik töökohtadel sama hästi hakkama kui naised 77% 2021 77% Programmi tegevus Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine Mõõdik Võrdse kohtlemise valdkond on arendatud jah 2022 jah Rahandusministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Tõhus riik Programm Riigi rahandus Programmi tegevus Eelarvepoliitika kujundamine Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine Mõõdik majandusprognoosi paranemisel eelarveaasta kestel jah 2022 jah Perioodi 2014-2020 struktuurivahendite kasutamine Mõõdik (osakaal kogumahust) 84% 2022 100% Mõõdik Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon SKPst -0,9% 2022 -3,3% Programmi tegevus Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga üldkogumis Mõõdik (hinnang auditeeritud valimi pinnalt) 1,3% 2022 2% Vahendite olemasolu väljamaksete teostamiseks RM-i Mõõdik kontserni kuuluvatelt kontodelt (s.h toimiv raamistik) jah 2022 jah E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt teostatud Mõõdik väljamaksed (tehniline) -des 100% 2022 100% 503  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Programmi tegevus Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Maksusoodustuste mõju maksutuludele (maksusoodustuste suhteline maht võrreldes Mõõdik riigieelarve maksutuludega) 3,5% 2022 4,4% Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise Mõõdik maksualase konkurentsivõimelisuse indeksis 1 2022 5 Mõõdik Tarbimise efektiivne maksumäär 22,2% 2022 21,5% Mõõdik Tööjõu efektiivne maksumäär 33,2% 2022 33,1% Programmi tegevus Maksu- ja tollikorraldus Riigieelarves prognoositud maksutulude kokku Mõõdik kogumine 108% 2022 100% Mõõdik Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal 99,43% 2022 98% Mõõdik Maksutahte indeks 67 2022 65 Deklareerimata jäävate maksude osakaal laekunud Mõõdik maksudest 2,4% 2022 5% Programm Halduspoliitika Programmi tegevus Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine Riigi ametiasutuste teenistujate pühendumus indeks (5 Mõõdik palli skaalal) - 2022 3,3─3,5 Keskvalitsuse keskmine palk võrdluses Eesti keskmise Mõõdik palgaga 1,27 2022 1,21─1,25 Riigi ametiasutuste koolituskulude osakaal Mõõdik tööjõukuludest 0,98% 2022 1% Riigihangete rahalise mahu osakaal riigieelarve Mõõdik kuludest 44% 2022 30% Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud hangete Mõõdik osakaal 12,8% 2022 18,% Mõõdik Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik voolavus 10% 2022 8% Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang riigihangete Mõõdik korraldusele 66,6 2022 70 Mõõdik Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr 83% 2022 85% Mõõdik Keskmine pakkujate arv hankes 3,61 2022 3,8 Kohtusse kaevatud vaidlustuskomisjoni otsuste Mõõdik kohtumenetluses jõusse jätmise määr 80% 2022 78% Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal Mõõdik kõigist riigi äriühingutest 35% 2022 60% Mõõdik Kulutõhususust parandanud riigi sihtasutuste osakaal 56% 2022 65% Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks viidud m2 osakaal miinimumnõuetele mittevastavast Mõõdik portfellist 1% 2022 3% Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine Programmi tegevus RTKs Mõõdik Personali- ja palgaarvestuse teenuse kliendirahulolu 65 (8,8) 2022 50 Mõõdik Finantsarvestuse teenuse kliendirahulolu 54 (8,5) 2022 50 Mõõdik Riigihangete korraldamise teenuse kliendirahulolu 76 (9,2) 2022 70 Rakendusasutuste ja rakendusüksuste rahulolu RTK Mõõdik toetuste teenustega, (10-palli skaalal), ≥ 53 (8,8) 2022 50 Mõõdik Toetuse taotlejate rahulolu RTK kui rakendusüksusega 31 (8,1) 2022 40 504  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Asutuste koolitusjuhtide rahulolu personaliarenduse Mõõdik teenusega 72 (9,0) 2022 70 Programmi tegevus IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis Mõõdik RMITi poolt pakutavate teenuste kliendirahulolu 4,03 2022 4,2 Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste Programmi tegevus korraldamine Mõõdik Kliendirahulolu õigusteenusega - 2022 4,3 Mõõdik Kliendirahulolu haldusteenusega - 2022 4,5 Mõõdik Kliendirahulolu dokumendihaldusteenusega - 2022 4,5 Programmi tegevus Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine Mõõdik Kliendi vajadustega arvestamine, rahuloluindeks 72,2 2021 70 Mõõdik Andmeesitaja rahulolu, indeks 28 2022 3,5 Mõõdik Rahvusvaheliste missioonide hinnangud positiivsed 2022 kõik positiivsed Mõõdik Statistika kasutamine, veebikülastuste arv, miljonit 2,2 2022 1,6 Mõõdik Statistikaameti usaldusväärsus, koht edetabelis 17 2022 12 Statistikaameti kajastamine meedia poolt, kajastusete Mõõdik arv aastas 8416 2022 8000 Andmeesitajate (ettevõtted) halduskoormus tundides, eesmärk aastaga vähendada ca 5 protsenti eelmise Mõõdik aasta tundide arvust (alates 2025 4%) 213551 2022 192730 Programm Finantspoliitika Programmi tegevus Finantspoliitika kujundamine Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi saanud ja Mõõdik filiaalina tegutsejate pakkujate arv 250 2022 270 II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta Mõõdik keskmine fondimahtude suhe läheneb 0,4 protsendile 0,57% 2022 0,53% Mõõdik III sambas hõlmatud inimeste arv 786500 2022 195000 OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide Mõõdik edetabelis: hoiakud - 2022 5 OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide Mõõdik edetabelis: käitumine - 2022 10 OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide Mõõdik edetabelis: teadmised - 2022 3 Programmi tegevus Rahandusteabe poliitika kujundamine Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alasele olukorrale (MONEYVAL), hinnangud "osaliselt vastavuses" või Mõõdik "madal" puuduvad 15 2022 10 Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete osakaal kõikidest registrile Mõõdik esitatavatest - 2022 100% Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva audiitorteenusega raamatupidamise aastaaruannetes Mõõdik kajastatud varade suhe - 2022 80% Rahvamajanduse kogu töötajate arvu ja kindlustandva audiitorteenusega raamatupidamise aastaaruannetes Mõõdik kajastatud töötajate arvu suhe - 2022 60% 505  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Audiitorettevõtjate osakaal, kelle kvaliteedikontrolli tulemus vastab nõuetele või on väheoluliste Mõõdik puudustega 88% 2021 100% Uurimisasutustele edastatud materjalides kajastuvate Mõõdik teadete osakaal süvaanalüüsi saadetud teadetest 21% 2022 30% RAB-i tegevusloaga isikute järelevalvega kaetus (nii off- Mõõdik site kui on-site) 15% 2022 30% Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Programm Põllumajandus, toit ja maaelu Programmi tegevus Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele Mõõdik vastamine 99% 2022 95% Mõõdik Püsirohumaade osakaal kogu põllumajandusmaast 23,93% 2022 29% Programmi tegevus Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine Mõõdik Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv 3 2022 4 Mõõdik EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv 2 2022 1 Programmi tegevus Maa- ja rannapiirkonna arendamine Maapiirkonnas 21-40 aastaste noorte osatähtsus sama Mõõdik vanusegrupi noorte üldarvus 26,65% 2022 27,76% Maapiirkonnas töötavate inimeste arv põhitöökoha Mõõdik asukoha alusel 189600 2022 189000 Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus Mõõdik koguhõives osalejates põhitöökoha asukoha alusel 27,8% 2022 27,4% Programmi tegevus Toiduohutuse tagamine Mõõdik Toiduohutuse baromeeter 99,57% 2022 100% Mõõdik Tarbija teadlikkuse baromeeter 69,4% 2019 72,4% Programmi tegevus Maakasutus Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala aastas Mõõdik (ha). 67077 2022 67875 Programmi tegevus Maaparandus Mõõdik Kuivendatud maatulundusmaa pind (ha) 1388246 2022 1396300 Programmi tegevus Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Mõõdik Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv 99,48% 2022 95% Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud Mõõdik köögiviljaseemnepartiide arvus 88% 2022 90% Mõõdik Tuulekaeraga saastunud pind (ha) 111602 2022 150000 Paljundusmaterjali tootmisega tegelevate ettevõtete Mõõdik arv 297 2022 300 Uute Eestis aretatud Sordilehte võetud sortide arv Mõõdik aastas 1 2022 3 Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud tegevusloaga põldtunnustajate poolt tunnustatud Mõõdik põldudest 75% 2022 95% 506  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Programmi tegevus Põllumajandusloomade aretus Mõõdik Eesti hobune 2651 2022 2630 Mõõdik Eesti raskeveohobune 324 2022 360 Mõõdik Tori TA 1570 2022 615 Mõõdik Eesti maatõug 950 2022 910 Mõõdik Eesti vutt 3726 2022 3750 Mõõdik Kihnu maalammas 1288 2022 960 Mõõdik Vana-Tori 32 2022 33 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste Programmi tegevus konkurentsivõime Põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta (kolme aasta liikuv keskmine, FADN), Mõõdik € 27963 2021 28284 Mõõdik Toiduainetööstuste netolisandväärtus töötaja kohta 37664 2022 36200 Programmi tegevus Põlvkondade vahetus Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osakaal Mõõdik põllumajanduslikes majapidamistes 17% 2022 17% Programmi tegevus Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Netolisandväärtus faktorhinnas aasta tööjõuühiku Mõõdik kohta (3 aasta liikuv keskmine EAA alusel) 19536 2022 17425 Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride ha arv Mõõdik põllukultuuride pinnast 0,05% 2022 4% Programmi tegevus Ühistegevus ja koostöö Mõõdik Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv 87 2022 108 Põllumajandusühistutesse koondunud põllumajandustootjate osakaal FADNi Mõõdik põllumajandustootjate üldkogumist 32 2022 22 Programmi tegevus Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi defitsiidi langus võrdluses Mõõdik algtasemega (2018) 36% 2022 20% Osatähtsus Eesti tarbijatest, kes eelistavad osta Mõõdik kodumaist toidukaupa 61% 2022 75% Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse muutus võrdluses algtasemega Mõõdik (2018) 79% 2022 14% Programmi tegevus Mahepõllumajandus Mõõdik Tunnustatud ettevõtete arv 2398 2022 2400 Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu regulaarselt Mõõdik (vähemalt kord nädalas) 9% 2022 12% Programm Kalandus Programmi tegevus Kutseline kalapüük Ranna- ja sisevete kalapüügi sektoris hõivatute Mõõdik keskmine vanus 54 2022 54 Kutselise kalapüügi ettevõtete keskmine palk (suhe Mõõdik Eesti keskmisesse) 79% 2021 85% 507  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Mõõdik Kutselise kalapüügi ettevõtete müügitulu, € 57892000 2021 67700000 Programmi tegevus Vee-elusressursside töötlemine Mõõdik Eksporditavate toodete koguväärtus, € 1,54E+08 2022 1,55E+08 Mõõdik Kalandustoodete tarbimine Eestis, kg inimese kohta 17 2022 17 Mõõdik Kalatöötlemise lisandväärtus sektoris töötaja kohta, € 21501 2021 22500 Programmi tegevus Vesiviljelus Mõõdik Vesiviljelus ettevõtete müügitulu, € 4900000 2022 7000000 Mõõdik Vesiviljelussektori toodang, tonni 801 2022 1200 Programmi tegevus EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine Programmi tegevus Kalavarude haldamine ja kaitse Mõõdik Madalas seisus varude arv 23 2021 15 Tulemusvaldkond Heaolu Programm Sotsiaalhoolekande programm Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV Programmi tegevus võimestamine Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) Mõõdik 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal 2,5% 2022 2,2% Tulemusvaldkond Digiühiskond Programm Digiühiskonna programm Programmi tegevus Õigusruumi tagamine Mõõdik Ajakohastatud õigusaktide arv 4 2022 2 Tulemusvaldkond Keskkond Programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Programmi tegevus Maatoimingute korraldamine Mõõdik Reformimata maaüksuste arv aastas 14700 2022 7600 Mõõdik Maa-ameti hallata olev riigimaa (kinnisasjade) arv 22864 2022 22800 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks Programmi tegevus tegemine Mõõdik Kuni 4.a vanuste topograafiliste andmete osakaal 80% 2022 80% Mõõdik Maakatastri andmete usaldusväärsuse määr 49,9% 2022 50,7% Mõõdik Ruumiandmeteenuste vastavus nõuetele 5% 2022 15% Tulemusvaldkond Tõhus riik Programm Regionaalpoliitika Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö Programmi tegevus areng Valdkonnapoliitilistest toetusmeetmetest väljapoole Harju maakonda kohalikele omavalitsustele eraldatud Mõõdik toetuste osakaal 75% 2021 75% Valdkonnapoliitilistest toetusmeetmetest väljapoole Harju maakonda ettevõtetele eraldatud toetuste Mõõdik osakaal 46% 2021 60% Mõõdik Kasusaanud ettevõtete arv 15758 2022 2410 Mõõdik Toetuste kaasabil loodud töökohtade arv 1944 2022 1950 508  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Mõõdik Elukeskkonda arendavate toetuste maht, m€ 48 2022 35,3 Piiriülese koostöö programmides osalevate Eesti Mõõdik partnerite arv (kodanikuaktiivsuse näitaja) - 2022 300 Mõõdik Maakondade SKP kasv (15/15) - 2021 15 Keskmiste sissetulekute kasv kõigis maakondades Mõõdik (suurem kui THI muutus) (15/15) - 2021 15/15 Programmi tegevus Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Mõõdik KOV teenustega rahulolu, > 24,8 2022 61 KOV teenustega rahulolu piirkondlikud erinevused: KOV teenustega rahulolu näitaja 10% kõrgeima ja 10% Mõõdik madalaima hinnanguga KOVide vahe, <= 60,7 2022 25 Teenusvaldkondade osakaal, milles vähemalt 90 protsenti KOVidest saavutab vähemalt taseme 3 (9 Mõõdik skaalas) 15% 2022 37% Riigieelarvest KOVide sihtotstarbeliste toetuste (sh Mõõdik toetusfond) osakaal KOVide põhitegevuse tuludest , < - 2022 24% Tasandusfondi mittesaavate KOVide ja tasandusfondi saavate KOVide põhitulu (tulumaks ja maamaks) Mõõdik elaniku kohta erinevus kordades - 2022 1,2 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja Programmi tegevus korraldamine 2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse alusel Mõõdik kehtestatud üldplaneeringute arv (max 73) 13 2022 39 Keskses planeeringute andmekogus digitaalselt Mõõdik kättesaadavate planeeringute osakaal 25% 2022 30% Programmi tegevus Maatoimingute korraldamine Mõõdik Reformimata maaüksuste arv aastas 14700 2022 7600 Mõõdik Maa-ameti hallata olev riigimaa (kinnisasjade) arv 22864 2022 22800 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks Programmi tegevus tegemine Mõõdik Kuni 4.a vanuste topograafiliste andmete osakaal 80% 2022 80% Mõõdik Maakatastri andmete usaldusväärsuse määr 49,9% 2022 50,7% Mõõdik Ruumiandmeteenuste vastavus nõuetele 5% 2022 15% Programm Ettevõtluskeskkond Programmi tegevus Ettevõtluse arendamise soodustamine Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive Mõõdik on suurem kui 200 000 € 1244 2021 1400 Mõõdik Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon 20 2022 24 Tulemusvaldkond Transport Programm Ühistransport Programmi tegevus Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine Mõõdik Rongireisijate arv tellitud rong/km kohta 1,23 2022 1,43 Mõõdik Maakondlike bussiliinide sõitjate arv/lkm kohta 0,46 2022 0,54 Siselendude täitumus tellitud reisi istekoha kohta Mõõdik (reisijad reisi istekoha kohta) 37 2022 29 Parvlaeva täitumus tellitud reisi kohta (reisijad reisi Mõõdik kohta) 82,7 2022 97,4 509  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Siseministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Siseturvalisus Programm Siseturvalisus Programmi tegevus Turvalise keskkonna kujundamine Elanike osakaal, kes peavad turvaliseks avalikel Mõõdik üritustel osalemist 83% 2022 90% Elanike osakaal, kes peab turvaliseks öösel oma Mõõdik ümbruskonnas liikumist 82% 2022 82% Elanike osakaal, kes peab kodukohas kodu ümbruses suureks probleemiks avalikus kohas alkoholi ja Mõõdik narkootikumide tarbimist 7% 2022 15% Elanike osakaal, kes peab kodukohas kodu ümbruses Mõõdik suureks probleemiks heakorrastamata avalikku ruumi 6% 2022 10% Valdkondlike kutsetunnistuste arv: tuleohutusekspert Mõõdik ja -spetsialist 161 2022 81 Valdkondlike kutsetunnistuste arv: korstnapühkija, Mõõdik pottsepp 855 2022 806 Valdkondlike kutsetunnistuste arv: turvasüsteemide Mõõdik projekteerija ja -tehnik 572 2022 732 Mõõdik Valdkondlike kutsetunnistuste arv: vetelpäästja 114 2022 92 Programmi tegevus Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine Mõõdik Eluhoonete tulekahjude arv 547 2022 700 Mõõdik Siseveekogudel toimunud õnnetuste arv 71 2022 200 Mõõdik Tuleohutusalase teadlikkuse indeks 60 2022 71 Mõõdik Veeohutuse alase teadlikkuse indeks 59 2021 72 Eesti merealal hukkunud ja teadmata kadunud Mõõdik inimeste arv 8 2022 4 Mõõdik Tules hukkunute arv 49 2022 16 Mõõdik Veeõnnetustes hukkunute arv 27 2022 24 Lapskannatanutega registreeritud seksuaalkuriteod Mõõdik (avastamine) 663 2021 505 Korduva lähisuhtevägivalla ohvrite osakaal Mõõdik registreeritud lähisuhtevägivalla kuritegudes 19% 2022 10% Mõõdik Registreeritud varavastaste kuritegude arv 11846 2022 10000 Mõõdik Registreeritud varguste arv 8027 2022 7000 Mõõdik Naabrivalvega liitunud piirkondade arv 580 2022 700 Heas tuleohutusalases seisukorras olevate ehitiste Mõõdik osakaal kontrollitud ehitistest 28% 2022 51% Mõõdik Tuleohutusalaselt kontrollitud ehitiste arv 7768 2022 8000 Mõõdik Tulekahjude varakahju 12514733 2022 11000000 Inimeste osakaal, kes on viimase aasta jooksul kasutanud ennetusabinõusid oma vara kaitsmiseks Mõõdik varguse, lõhkumise ja õnnetuste eest 78% 2022 75% Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse Mõõdik tagamisel 90% 2022 93% Kohalike omavalitsuste osakaal, kelle arengukavas on Mõõdik turvalisus eesmärgistatud 57% 2022 70% Mõõdik Perevägivalla tõttu hukkunute arv 7 2022 10 510  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Eesti päästepiirkonnas registreeritud mereabi Mõõdik juhtumite arv - 70 Eesti päästepiirkonnas registreeritud ohuolukordade Mõõdik arv - 180 Programmi tegevus Tegevus- ja relvalubade väljaandmine Enda või teise isiku turvalisust või Eesti Vabariigi julgeolekut ohustanud relvaomanike relvalubade Mõõdik kehtetuks tunnistamiste arv 64 2022 40 Süüteo sooritanud relvaomanike relvalubade kehtetuks Mõõdik tunnistamiste arv 40 2022 24 Mõõdik Turvateenuse pakkujate osas tehtud ettekirjutuste arv 1 2022 5 Mõõdik Inimeste usaldus turvateenuste vastu 73% 2022 75% Relvaseaduse alusel väljastatud tegevuslubade Mõõdik omajatele tehtud ettekirjutuste arv - 5 Programmi tegevus Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine Mõõdik Vabatahtlike päästjate arv 2426 2022 2900 Mõõdik Abipolitseinike arv 1109 2022 1800 Mõõdik Vabatahtlike merepäästjate arv 645 2022 600 Elanike osakaal, kes peavad informeeritust Mõõdik siseturvalisuse vabatahtlike tegevustest heaks 35% 2022 50% Mõõdik Häirekeskuse vabatahtlike arv 247 2022 220 Mõõdik Aktiivsete häirekeskuse vabatahtlike osakaal 36% 2022 44% Mõõdik Aktiivsete abipolitseinike osakaal 45% 2022 45% Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi Programmi tegevus väljasaatmine Nende 112 kõnede osatähtsus protsentides, millele on Mõõdik vastatud 10 sekundi jooksul 91% 2022 92% Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, Mõõdik menetlemise kiirus (minutites) 2,52 2022 2,25 Koostööpartnerite rahulolu Häirekeskusega (PPA, PÄA, Mõõdik kiirabi) 77% 2022 80% Mõõdik Elanike teadlikkus riigiinfotelefonist 1247 46% 2021 50% Keskmine otsingu- ja päästetööde ressursi alarmeerimise aeg lennu- või merepääste juhtumile, Mõõdik kui teade on laekunud läbi HäK (minutites) 5,9 2022 4 Programmi tegevus Süüteomenetluse tõhustamine Suutlikkuse tagamine hoiatamismenetluses registreerida ja menetleda juhtumeid automaatse Mõõdik liiklusjärelevalve abil 306555 2022 250000 Digikriminalistika kaughallatava vaatlussüsteemi Mõõdik kasutamise osakaal - 100% Digitaalsete tõendite koopiafailide automatiseeritud Mõõdik arhiveerimise osakaal - 100% Programmi tegevus Avaliku korra tagamine Mõõdik Politseipatrullide keskmine väljapanek 80 2022 86 Tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale 84% 11min/ 74% 99% 10min/ 95% Mõõdik sündmusele piirajaga reageerimiste osakaal 20min 2022 19min 511  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Programmi tegevus Demineerimine Pommi ja plahvatusohu korral on mandril tagatud Mõõdik demineerijate kohalejõudmine 90 min jooksul 100% 2022 100% Programmi tegevus Päästmine maismaal ja siseveekogudel Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine Mõõdik kohalejõudmise aeg elupääste-sündmusele (minutites) 9,4 2022 10 Eesti elanike osakaal, kellele on tagatud on 15 min jooksul tagatud kutseliste- või/ja vabatahtlike Mõõdik päästemeeskondade poolt abi osutamine 94,3% 2022 92% Programmi tegevus Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas Keskmine kohalejõudmise aeg õhusõidukiga otsingu- ja päästetööde sündmuskohale Eesti päästepiirkonnas Mõõdik (tundides) 1 2022 2 Keskmine kohalejõudmise aeg päästeressursiga otsingu- ja päästetööde sündmuskohale Mõõdik piiriveekogudel (tundides ja minutites) 0,53 2022 1 Keskmine kohalejõudmise aeg päästeressursiga otsingu- ja päästetööde sündmuskohale Eesti Mõõdik päästepiirkonnas merealal (tundides) 0,58 2022 1 Keskmine otsingu- ja päästetööde ressursi alarmeerimise aeg lennu- või merepääste juhtumile, Mõõdik kui teade on laekunud otse JRCC Tallinnale (minutites) - 4 Programmi tegevus Põhiseadusliku korra tagamine Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti valmisolekut Mõõdik tulla toime terroriaktiga, kui see peaks juhtuma 40% 2022 45% Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla Mõõdik toime välisriigi mõjutustegevuse kasvuga heaks 49% 2022 60% Programmi tegevus Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust Mõõdik küberkuritegevusega seotud riskidest heaks 58% 2020 60% Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt Mõõdik kättesaadavaks: kanep 36% 2022 24% Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt Mõõdik kättesaadavaks: amfetamiin 21% 2022 10% Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt Mõõdik kättesaadavaks: rahusti/uinuti arsti korralduseta 23% 2022 12% Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt Mõõdik kättesaadavaks: ecstasy 23% 2022 10% Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt Mõõdik kättesaadavaks: kokaiin 16% 2022 7% Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt Mõõdik kättesaadavaks: dopingained 7% 2020 7% Tehnilise vastavuse FATF /Moneyval rahapesu vastase komitee hinnang soovitused on Mõõdik rahapesu vastase võitluse kohta - täidetud Mõõdik Korruptsioonitajumise indeks (punktides) 74 2022 77 Mõõdik Korruptsioonitajumise indeks (koht) - 11 Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende Programmi tegevus lahendamine 512  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut Mõõdik tulla toime erinevate kriisidega 56% 2022 60% Mõõdik Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime - 10000 Programmi tegevus Piirihaldus Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti välispiir hästi Mõõdik kaitstud 56% 2022 65% Maismaapiiri (sh Peipsi järv ja Narva jõgi) kaetus Mõõdik tehnilise seirega 57% 2022 65% Programmi tegevus Objektivalve ja isikukaitse Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning Programmi tegevus elluviimine Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud Mõõdik keeleõppelepingu sõlminud ja selle täitnud isikute arv 82 2022 500 Mõõdik Eesti kodakondsuse saanud isikute arv 787 2022 840 Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide Programmi tegevus väljaandmine Eesti elanike osakaal, kes kasutavad riiklikku eID (MID, Mõõdik ID1) vahendit vähemalt kord aastas 69% 2021 71% E-taotluskeskkonnas Eesti kodaniku isikut tõendava Mõõdik dokumendi taotluse esitanute osakaal 45% 2021 45% Programmi tegevus Migratsioonijärelevalve Keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise aeg enne Mõõdik välismaalase tabamist 62 2022 75 Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud ebaseaduslike Mõõdik töötavate välismaalaste osakaal 11% 2022 7% Programmi tegevus Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias Mõõdik Nominaalajaga lõpetajate osakaal 86,7% 2022 80% Mõõdik Täiendkoolituses aasta jooksul osalenud õppijate arv 7846 2022 7000 Mõõdik Täiendõppe maht koolituspäevades 2628 2022 2500 Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja Programmi tegevus innovatsioonitegevus Teadustöö kohustusega teenistujate arv Mõõdik Sisekaitseakadeemias 50,35 2022 51 Sisekaitseakadeemias publitseeritud kõrgetasemeliste Mõõdik publikatsioonide arv 20 2022 30 Sisekaitseakadeemias korraldatud teadussündmuste Mõõdik arv 29 2022 35 IKT teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast Programmi tegevus väljapoole Tulemusvaldkond Sidus ühiskond Programm Kogukondlik Eesti Programmi tegevus Kogukondliku arengu toetamine Mõõdik Püsivabatahtlike osakaal elanikkonnast 26% 2020 33% Mõõdik Püsiannetajate osakaal elanikkonnast 19% 2021 20% Mõõdik Vabaühenduste panus SKP-sse 1,77% 2021 2% Mõõdik Sotsiaalsete ettevõtete müügitulu 49000000 2021 49000000 513  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole Mõõdik võimalust mõjutada ühiskonda 48% 2020 48% Mõõdik Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses 39,37% 2022 38% Programmi tegevus Usuvabaduse tagamine Usulistele ühendustele läbipaistvalt eraldatud ja Mõõdik sihipäraselt kasutatud toetuste määr 100% 2021 100% Programm Nutikas rahvastikuarvestus Programmi tegevus Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete Mõõdik tegelikkusele vastavate andmete osakaal 78% 2022 75% Programmi tegevus Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine Mõõdik Rahvastikuregistrit kasutavate asutuste arv 501 2022 500 Mõõdik Rahvastikuregistrisse tehtud päringute arv (miljonites) 177 2022 174 Programm Erakondade rahastamine Programmi tegevus Erakondade rahastamine Mõõdik Eelarve kasutamise osatähtsus 100% 2022 100% Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Heaolu Programm Tööturuprogramm Programmi tegevus Tööturuvaldkonna arendamine Tööturu poliitika toetab tööhõive kõrget taset ja Mõõdik pikajalist tööelus osalemist jah 2022 jah Programmi tegevus Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste osakaal Mõõdik tööealisest rahvastikust 0,91% 2022 1,11% Ida-Virumaa töötuse määra erinevus kordades Eesti Mõõdik keskmisest töötuse määrast 1,6 2022 1,6 Programmi tegevus Tööelu kvaliteedi arendamine Üle kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 Mõõdik 000 hõivatu kohta 465 2022 500 Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane Programmi tegevus tegevus Mõõdik IKT teenus on Astangu KRK-le osutatud jah 2022 jah Programm Vanemaealiste programm Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise Programmi tegevus toetamine Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond Mõõdik „ühiskondlik aktiivsus“ 14,3 2018 15,1 Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „sotsiaalne Mõõdik aktiivsus ja soodustav keskkond“ 53,2 2018 58,2 Programmi tegevus Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine 514  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 netoasendusmäär netoasendusmäär Vanaduspensioni teoreetiline netoasendusmäär; 39%; mediaan 44%; mediaan Mõõdik mediaanpensioni suhe mediaanpalka 54% 2022 58% Rahvapensionimäära suhe arvestuslikku Mõõdik elatusmiinimumi 0,91 2022 1 Programm Sotsiaalhoolekande programm Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV Programmi tegevus võimestamine Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) Mõõdik 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal 2,5% 2022 2,2% Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku Programmi tegevus toetamine Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringseid institutsionaalseid Mõõdik erihooldusteenuseid täidetud teenuskohtade suhtarv 2,9 2022 3,1 Mõõdik Makseraskustes leibkondade osatähtsus 5,7% 2022 5,6% Programm Laste ja perede programm Programmi tegevus Hüvitised ja toetused lastele ja peredele Peretoetuste väljamakstud summa ühe lapse kohta Mõõdik aastas (eurot) 1239 2022 tõuseb Programmi tegevus Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused Laste osakaal (4.–11. klass), kes on kogenud kehalist Mõõdik karistamist 16,5% 2018 langeb Mõõdik Perest eraldatud laste osakaal 0–17-aastastest lastest 0,12% 2022 langeb Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja Programmi tegevus pakkumine KOVide taotluste arv Sotsiaalkindlustusametile lastekaitsejuhtumite lahendamiseks abi saamisel (siseriiklik nõustamine ja rahvusvaheliste juhtumite Mõõdik vahendamine) 181 2022 217 Programmi tegevus Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine Laste - ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika on Mõõdik kujundatud ja elluviimine korraldatud jah 2022 jah Programmi tegevus Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele Mõõdik Klientide rahulolu ohvriabi nõustamisteenusega 78% 2022 85% Programm Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Programmi tegevus Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine Mõõdik Võrdse kohtlemise valdkond on arendatud jah 2022 jah Programmi tegevus Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja Mõõdik elluviimine korraldatud jah 2022 jah Nende naiste ja meeste osakaal, kelle arvates naine Mõõdik peaks olema peamine koduste tööde eest vastutaja 17% 2021 17% Nende 15-19-aastaste naiste ja meeste osakaal, kelle arvates mehed saavad hooldamisega seotud Mõõdik töökohtadel sama hästi hakkama kui naised 77% 2021 77% 515  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Programmi tegevus Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise Mõõdik kogemise korral võrdõiguslikkuse voliniku poole 32% 2021 32% Tulemusvaldkond Tervis Programm Tervist toetava keskkonna programm Tervist toetava ning parendava keskkonna Programmi tegevus kujundamine Tervise säilimist ja paranemist soodustava elukeskkonna poliitika on kujundatud ning elluviimine Mõõdik korraldatud jah 2022 jah Programmi tegevus Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid Kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud elanike Mõõdik osakaal 98,3% 2022 99,5% Mõõdik Kvaliteetse veega basseinide osakaal 82% 2022 94% Supluskohtade osakaal, mille suplusvee kvaliteediklass Mõõdik loetakse „väga heaks“ või „heaks“ 92,3% 2022 90% Programmi tegevus Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Kemikaale sh detergente turustavate ettevõtete Mõõdik osakaal, kes puudused kõrvaldasid 82% 2022 80% Biotsiide turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused Mõõdik kõrvaldasid 70% 2022 80% Programmi tegevus Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine Kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete osakaal, kes Mõõdik puudused kõrvaldasid 91% 2022 79,1% Mõõdik Ilusalongide osakaal, kus puudused kõrvaldasid 81% 2022 73% Tervisekaitsenõuetele vastavate haridusasutuste Mõõdik osakaal kontrollitud haridusasutustest 75% 2022 80,3% Tervisekaitsenõuetele vastavate sotsiaalasutuste Mõõdik osakaal kontrollitud sotsiaalasutustest 73% 2022 63,9% Programm Tervist toetavate valikute programm Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise Programmi tegevus korraldamine Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika on kujundatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud, Mõõdik seisukohad on esitatud jah 2022 jah Programmi tegevus Vaimse tervise edendamine 16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 Mõõdik kuu jooksul diagnoositud või ravitud depressiooni 10% 2022 9,8% 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal, kellel on viimasel Mõõdik 12 kuul esinenud depressiivseid episoode 34% 2022 26,4% Mõõdik Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta 14,9 2022 13,5 0–19-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 Mõõdik sama vana elaniku kohta 4,1 2022 3,8 20–64-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 Mõõdik 000 sama vana elaniku kohta 14,9 2022 13,9 65-aastaste ja vanemate enesetapu tõttu hukkunute Mõõdik arv 100 000 sama vana elaniku kohta 23,7 2022 22,2 15–34-aastaste tahtlike enesevigastuste arv 100 000 Mõõdik sama vana elaniku kohta 270,5 2022 212,7 516  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse Programmi tegevus edendamine Vabal ajal vähemalt neli korda nädalas poole tunni vältel (või kauem) tervisesporti harrastavate 16–64- Mõõdik aastaste osakaal 18,3% 2022 16,3% Iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt või intensiivselt kehaliselt aktiivsete 11-, 13- ja 15-aastaste Mõõdik õpilaste osakaal 16,2% 2022 22,8% Mõõdik Ülekaaluliste või rasvunud I klassi õpilaste osakaal 26,5% 2019 24% Ülekaaluliste või rasvunud 16–64-aastaste osakaal Mõõdik rahvastikus 52,7% 2022 51% Mõõdik Ülekaaluliste või rasvunud 1–4-aastaste laste osakaal 28,7% 2022 27,2% Mõõdik Ülekaaluliste või rasvunud 10-14-aastaste laste osakaal 31,5% 2022 29,4% Programmi tegevus Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine Mõõdik Narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal 38% 2019 28,9% Narkootikumide üledoosidest tingitud surmajuhtude Mõõdik arv 1 000 000 elaniku kohta (kolme aasta keskmine) 59,3 2022 18,6 Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aastaste ja vanemate Mõõdik elanike kohta (liitrit) 11,2 2022 10,1 Mõõdik 15-aastaste purjus olnud noorte osakaal 31,2% 2022 25% Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste naiste Mõõdik hulgas 12,1% 2022 11,6% Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste meeste Mõõdik hulgas 21% 2022 21,4% Igapäevasuitsetajate osakaal kuni põhiharidusega 16– Mõõdik 64-aastaste hulgas 32,1% 2022 28% Mõõdik 15-aastaste sigaretti suitsetanud noorte osakaal 32,7% 2022 30% Mõõdik 16–64-aastaste tubakasuitsule eksponeeritus kodus 11,6% 2022 6,7% Alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse surnute Mõõdik arv 100 000 elaniku kohta 55,8 2022 38,3 Alkoholimürgistusest tingitud surmajuhtumite arv Mõõdik 100 000 elaniku kohta 10,1 2022 7,7 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja Programmi tegevus hepatiidid) Mõõdik Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta 18,5 2022 9,5 Krooniliste ja ägedate C-hepatiidi juhtude arv 100 000 Mõõdik elaniku kohta 8,5 2022 7,7 Tuberkuloosi haigestumuskordaja (esmas-, retsidiiv- ja Mõõdik korduvravijuhud) 100 000 elaniku kohta 9,6 2022 7,6 Programm Inimkeskse tervishoiu programm Programmi tegevus Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine Inimkeskne tervishoiupoliitika on kujundatud ja selle elluviimine korraldatud, rakenduslikud küsimused on Mõõdik lahendatud ja seisukohad esitatud jah 2022 jah Programmi tegevus Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse Mõõdik 0–14-aastaste laste hambaraviga hõlmatus 63,9% 2021 69,2% Mõõdik 15-aastaste ja vanemate hambaraviga hõlmatus 48,6% 2021 55,7% 13-aastaste tütarlaste HPV (inimese papilloomiviirusevastane vaktsiin) vaktsineerimisega Mõõdik hõlmatus 57,8% 2021 63,7% 517  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Mõõdik Emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus 54% 2022 57,3% Mõõdik Rinnavähi sõeluuringu hõlmatus 62,60% 2022 62,50% Mõõdik Jämesoolevähi sõeluuringuga hõlmatus 54,9% 2022 55,5% Elanikkonna hõlmatus hooajalise gripivastase Mõõdik vaktsineerimisega 11,7% 2022 16,3% Osakaal 18-aastastest ja vanematest elanikest, kes on täitnud nõusoleku vormi loovutada surmajärgselt Mõõdik elundeid või kudesid siirdamiseks 2,6% 2021 8,4% Programmi tegevus Personali võimekus, juhtimine ja vastutus Mõõdik Arstide arv 100 000 elaniku kohta 342,9 2022 361,9 Mõõdik Õdede arv 100 000 elaniku kohta 650,3 2022 720,7 Mõõdik Proviisorite arv 100 000 elaniku kohta 71,8 2022 76,3 Mõõdik Perearstide keskmine vanus 55,4 2022 53,5 Mõõdik Psühhiaatrite arv 100 000 elaniku kohta 15,2 2022 19,5 Programmi tegevus Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine Pereõdede iseseisvate vastuvõttude osakaal Mõõdik perearstiabis tehtud vastuvõttudest 32,4% 2021 38,3% Mõõdik Hospitaliseerimised astma tõttu 100 000 elaniku kohta 16,2 2021 22,9 Hospitaliseerimised kõrgvererõhutõve tõttu 100 000 Mõõdik elaniku kohta 56,8 2021 86 Hospitaliseerimised diabeedi tõttu 100 000 elaniku Mõõdik kohta 79,9 2021 102,3 Mõõdik Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive 67,4% 2021 71,6% Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast ägeda Mõõdik müokardiinfarkti haiglaravi perearsti juurde 8% 2021 41% Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast insuldi haiglaravi Mõõdik perearsti juurde 5% 2021 30,6% Programmi tegevus Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus Ägedasse müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva Mõõdik järgne suremus 14,7 2021 11 Mõõdik Kõikide vähipaikmete viie aasta suhteline elumus 64% 2019 70% Mõõdik Kopsuvähi viie aasta suhteline elumus 18% 2019 19% Isheemilisse insulti haigestunute 30 päeva järgne Mõõdik suremus 17 2021 14,5 Keisrilõigete osakaal esmassünnitajate ajalise Mõõdik üksiksünnituse korral (Robson 1+2) 16,2% 2019 15,6% Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse Programmi tegevus tagamine Mõõdik Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus 95,5% 2022 97,1% Mõõdik Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes 21,9% 2021 19,6% Täiskasvanute (19-aastaste ja vanemate) Mõõdik hambaravihüvitise kasutamine 15,6% 2020 37,4% Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus kõrgeima ja madalaima Mõõdik sissetulekuga inimeste vahel 43,8 2022 33,9 Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus põhi- ja kõrgharidusega inimeste Mõõdik vahel 24,9 2022 22,7 518  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna Programmi tegevus arendamine Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi ning kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud. Rakenduslikud Mõõdik küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud jah 2022 jah Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete Programmi tegevus kättesaadavus Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal Mõõdik humaanravimite kogumahust 37,1% 2022 41,3% Kulutused retseptiravimitele osakaaluna leibkondade Mõõdik omaosalusest 14,6% 2021 14,4% Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, Programmi tegevus AMR) 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus Mõõdik influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi suhtes 89,4% 2021 91,3% 7-aastaste hõlmatus revaktsineerimistega difteeria, Mõõdik teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi suhtes 75,7% 2021 77,8% 65-aastaste ja vanemate hõlmatus hooajalise Mõõdik gripivastase vaktsineerimisega 29,5% 2022 32,1% Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) Mõõdik osakaal kõigist esmas- ja retsidiivjuhtudest 16,8% 2022 15,2% 14-aastaste revaktsineerimisega hõlmatus leetrite, Mõõdik mumpsi, punetiste (MMR) suhtes 83,8% 2021 86,5% 2-aastaste vaktsineerimistega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Hibi, B- Mõõdik viirushepatiidi suhtes 89,5% 2021 91,3% Välisministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Välispoliitika Programm Välispoliitika ja arengukoostöö programm Programmi tegevus Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine Mõõdik Liitlaste kohalolu Eestis 2016. aasta tasemel tagatud 2022 tagatud USA-ga on sisulised kõrgetasemelised kontaktid Mõõdik tagatud 2016. aasta tasemel tagatud 2022 tagatud Kollektiivkaitse on NATO strateegilistes dokumentides Mõõdik nimetatud põhiülesandena tagatud 2022 tagatud Idapartnerlusriikide areng demokraatia, sõnavabaduse Mõõdik ja korruptsioonivabaduse vallas - demokraatia 4,89 2022 4,69 Idapartnerlusriikide areng demokraatia, sõnavabaduse Mõõdik ja korruptsioonivabaduse vallas - ajakirjandusvabadus 56 2022 52 Idapartnerlusriikide areng demokraatia, sõnavabaduse ja korruptsioonivabaduse vallas - korruptsiooni Mõõdik tajumine 39,3 2022 41,5 Mõõdik Võime luua EL-is koalitsioone 14 2022 12 Mõõdik Eesti suutlikkus kujundada EL-i ja NATO välispoliitikat tagatud 2022 tagatud Programmi tegevus Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades Eesti võimekus mõjutada ÜRO, OSCE, OECD ja teiste Mõõdik rahvusvaheliste organisatsioonide poliitikat tagatud 2022 tagatud Mõõdik Inimõiguste indeks 0,57 2022 0,57 Mõõdik Eesti digiriigi ja ühiskonna kuvand 20 2022 20 519  Viimase Viimati mõõtmise Tase Nimetus mõõdetud tase aasta Sihttase 2024 Mõõdik Kogukonna kaasatuse uuring 83% 2022 76% Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise Programmi tegevus kauba küsimuste lahendamine Mõõdik Keskmine rahulolu konsulaarteenustega 69% 2021 71% Tagasisideuuringute (rahvusvahelise õiguse Mõõdik koordinatsioon ja seire tegevussuunad) keskmine 89% 2021 80% Eesti võime mõjutada Euroopa Liidu Mõõdik sanktsioonipoliitikat tagatud 2022 tagatud Programmi tegevus Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse Ettevõtjate ja erialaliitude tagasiside EIS/MKM/VM Mõõdik toele 83% 2022 80% Programmi tegevus Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine Mõõdik Arenguabi prioriteetsete riikide areng - demokraatia 5,62 2022 4,9 Mõõdik Arenguabi prioriteetsete riikide areng - õigusriik 0,54 2022 0,53 Arenguabi prioriteetsete riikide areng - Sotsiaalse Mõõdik arengu indeks 74,3 2022 74,9 Eesti rahaline panus arengukoostöösse (OECD ODA Mõõdik arvestus) 0,16% 2022 0,23% 520 LISA 15 Restruktureerimise läbinud valitsemisalad, tulemusvaldkondade eelarve ja dünaamika programmi ja programmi tegevuste lõikes LISA 16 Programmi tegevuste mõõdikud ja sihttasemed tulemusvaldkondade lõikes Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus Programm Keeleprogramm Programmi tegevus Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- Mõõdik ja tunnustusüritused 50 2022 50 Keeletaristu ja keeletehnoloogia Programmi tegevus arendamine Mõõdik Keeleressursside variatiivsus: korpused 120 2022 130 Keeleressursside variatiivsus: Mõõdik sõnavararessursid 88 2022 100 Mõõdik Aktiivsete terminikomisjonide arv 46 2022 45 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse Programmi tegevus hindamine ning mitmekeelsus Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus Mõõdik punktides (maksimaalne 100) 62,4 2022 64 Eesti keele tasemeeksami sooritanute Mõõdik osakaal eksamil käinutest 56,1% 2022 60% Väliseestlaste osalus eesti keele õppes Mõõdik (inimeste arv aastas) 5300 2022 5350 Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2- Mõõdik keeleoskustaseme saavutanute osakaal 74,8% 2022 70% Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas Programm Haridus- ja noorteprogramm Programmi tegevus Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Mõõdik Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) 158 2022 155 Mõõdik Riigigümnaasiumite arv, tk 20 2022 27 Juurdepääsu tagamine üld- ja Programmi tegevus kutseharidusele Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse Mõõdik õppe kolmandas kooliastmes : kokku 0,3% 2022 0,3% Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse Mõõdik õppe kolmandas kooliastmes : poisid 0,4% 2022 0,4% 521  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse Mõõdik õppe kolmandas kooliastmes : tüdrukud 0,2% 2022 0,2% Gümnaasiumist väljalangejate määr 1. Mõõdik õppeaastal 1,2% 2022 1,2% Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat Mõõdik pärast põhikooli lõpetamist 81,2% 2022 82% Kutseõppest väljalangejate määr Mõõdik kutsekeskhariduse 1. õppeaastal 10,7% 2022 9% Kutsehariduse omandanute osakaal 5 aastat Mõõdik pärast põhikooli lõpetamist 21,6% 2022 22,9% Programmi tegevus Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1. astme õpingute esimesel Mõõdik aastal) 15,1% 2022 16% Mõõdik Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 250 2022 300 Nominaalajaga lõpetanute osakaal Mõõdik kõrghariduses 56,1% 2022 54% Täiskasvanuhariduse arendamine ja Programmi tegevus õppimisvõimaluste loomine 25−64-aastaste madala haridustasemega Mõõdik täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr 10,7% 2022 10,8% Õppetööst väljalangevuse määr Mõõdik mittestatsionaarses üldharidusõppes 32% 2022 31% Mittestatsionaarses üldharidusõppes või kutsekeskhariduses õppijate osakaal Mõõdik keskhariduseta 19-64aastaste hulgas 4,5% 2022 4,7% Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime Programmi tegevus edendamine Eestis õppivate immatrikuleeritud Mõõdik välisüliõpilaste osakaal 11% 2022 11% Õppekava ja koolikorralduse Programmi tegevus arendustegevused Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate Mõõdik koolide arv 184 2022 204 Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega Mõõdik koolis pigem rahul või väga rahul : 4.klass 30,7% 2022 32% Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega Mõõdik koolis pigem rahul või väga rahul : 8.klass 16,1% 2022 17% Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega Mõõdik koolis pigem rahul või väga rahul : 11.klass 15,5% 2022 16% Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe Mõõdik nädala jooksul korduvalt kiusatud : 4.klass 63,5% 2022 66% Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe Mõõdik nädala jooksul korduvalt kiusatud : 8.klass 76,7% 2022 80% Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe Mõõdik nädala jooksul korduvalt kiusatud : 11.klass 90% 2022 92% Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud : Mõõdik kutseõppeasutuste õppijad 87,8% 2022 92% Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh õpilaste, lapsevanemate, Mõõdik kolleegide poolt) 87,5% 2021 89% Programmi tegevus Võrdsete võimaluste tagamine hariduses 522  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialisti teenuste rakendamise osakaal Mõõdik põhihariduses 76% 2022 77% Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja Mõõdik erituge saavatest õpilastest 36,2% 2022 36% Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami Mõõdik keskmine tulemus (Pk/G) 60/67 2022 75/75 Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2 taseme saavutanute osakaal gümnaasiumi Mõõdik statsionaarses õppes 75,5% 2022 77% Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste Mõõdik õpetamiseks ja/või toetamiseks, alusharidus 46,3% 2021 47% Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste Mõõdik õpetamiseks ja/või toetamiseks, üldharidus 43% 2021 44% Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised spetsialistid, sh arstid, tugi- ja lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, teevad erivajadustega laste toetamisel head Mõõdik koostööd 59,2% 2021 60% Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes leiavad, et kool ja erinevad koolivälised spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid, psühholoogid, noorsootöötajad jt teevad hariduslike erivajadustega laste Mõõdik toetamisel head koostööd 65,3% 2021 67% Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on hästi või väga hästi ette valmistatud õpetamiseks multikultuurses või –keelses Mõõdik keskkonnas (TALIS) 15,7% 2018 20% Tavakooli kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja Mõõdik erituge saavatest õpilastest 70,8% 2022 71% Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu Programmi tegevus toetamine Koolijuhtide osakaal, kes võtsid meetmeid, toetamaks õpetajate koostööd uute Mõõdik õpetamispraktikate väljaarendamisel (TALIS) 45% 2018 55% Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal Mõõdik üldhariduskoolides 26,4% 2022 28% Mõõdik Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele 1,1 2022 1,3 Õpetajate osakaal , kes leiavad, et Mõõdik õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud 26,4% 2018 35% Õpetajate osakaal, kes on vähemalt kord Mõõdik kuus õpetanud koos teise õpetajaga 21,5% 2018 25% Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste Programmi tegevus prognoosisüsteem OSKA Programmi tegevus Õppe seostamine tööturu vajadustega 1−3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanud Mõõdik 20−34-aastaste inimeste tööhõive määr 75,1% 2022 81% 1–3 aastat tagasi kolmanda taseme õpingud Mõõdik lõpetanud 20−34-aastaste tööhõive määr 87,3% 2022 88% 523  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate Mõõdik osakaal kõrghariduses 27,5% 2022 30% IT õppesuuna lõpetajate arv aastas: Mõõdik kõrghariduses 847 2022 975 IT õppesuuna lõpetajate arv aastas: Mõõdik kutsehariduses 424 2022 520 Töökohapõhises õppevormis lõpetajate Mõõdik osakaal kõigist kutseõppe lõpetajatest 13,2% 2022 21% Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste Programmi tegevus toetamine (HOOG) 18–26-aastaste noorte juhitud mittetulundusühingute osakaal aktiivsetest Mõõdik mittetulundusühingutest 2,3% 2022 3% Huvikoolis õppivate noorte osakaal 7– Mõõdik 26aastastest noortest 32,9% 2022 33,2% Noorte omaalgatusprojektide arv (sh Mõõdik toetatud projektide osakaal ) 168 (42) 2022 50% Noorte ettevõtjate osakaal 18‒26 aastastest Mõõdik noortest 4% 2022 5% Noorte kodanikuosaluse toetamine ja Programmi tegevus õiguste kaitsmine (OSA) Mõõdik Osalusvormide arv 92 2022 hoida taset Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste Mõõdik osakaal kõigist omavalitsustest 68% 2022 90% 15‒26-aastaste noorte osakaal, kes on osalenud organiseeritud vabatahtlikus Mõõdik tegevuses 26,5% 2022 23% Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi Programmi tegevus arendamine (ISE) Kohalike omavalitsuste osakaal , kus noorsootöö teenused on vähemalt Mõõdik „edasijõudnu“ tasemel 39,2% 2022 40% Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste Programmi tegevus tagamine (KINDLUS) 15-29-aastaste osakaal , kes ei tööta, ei õpi Mõõdik ega osale koolitusel (NEET-staatuses noored) 10,6% 2022 10,8% Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Programm Teadussüsteemi programm Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu Programmi tegevus toetamine Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv Mõõdik teadlaste ja inseneride arvu kohta 1,7 2021 1,4 Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont: koht riikide võrdluses võidetud lepingute mahu alusel SKP kohta EL keskmisest, kusjuures EL 3. koht riikide Mõõdik = 100 võrdluses (273) 2022 top 5 EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide Mõõdik arv 97 2022 100 Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse Programmi tegevus kindlustamine Programm Teadmussiirde programm 524  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Programmi tegevus Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori Mõõdik teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal 5,3% 2021 9% Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest Mõõdik (EL keskmine = 100) 79,7% 2019 87,5% Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves Mõõdik planeeritud TA eraldistest 17% 2021 28% Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv Mõõdik 1000 tööealise elaniku kohta 3,5 2021 3,45 Programm Arhiivindusprogramm Arhivaalide kogumine, säilitamine ja Programmi tegevus juurdepääsu tagamine Justiitsministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Õigusriik Programm Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome Programmi tegevus kvaliteedi tagamine VTK kohustusega seaduseelnõu koostamisele Mõõdik eelneb VTK 28% 2022 60% Global Data Barometer, valitsemise (governance) näitaja hulgas esitatud andmekaitseõiguse kategooria (data Mõõdik protection law) - 90 Maailma konkurentsivõime edetabel (IMD World Competitiveness Ranking), äriseadusandluse tõhusus (business Mõõdik legislation efficiency) - 8 Maailma konkurentsivõime edetabel (IMD World Competitiveness Ranking, valitsuse Mõõdik tõhusus (government efficiency) - 15 Olulise mõjuga eelnõude ja ilma VTK-ta koostatud eelnõude suhtes teostatakse Mõõdik järelhindamine - 40% Intellektuaalse omandi valdkonna Programmi tegevus rakendamine Ülemaailmne innovatsiooniindeks Global Innovation Index, Innovation Output näitaja Mõõdik koht edetabelis - 22 Kriminaalpoliitika kujundamine ja Programmi tegevus elluviimine, sh ennetus Õigusrikkumistega kokku puutunud inimeste Mõõdik (ohvrite) arv 6% 2022 6% Vägivaldsete surmade arv (tapmiste ja mõrva Mõõdik tagajärjel hukkunute arv) 18 2022 15 Mõõdik Kinnipeetavate arv 100 000 elaniku kohta 156 2022 170 Mõõdik Kuritegude arv 25663 2022 26000 Mõõdik Menetluses osalenute rahulolu 74% 2022 45% Programmi tegevus Karistuste täideviimise korraldamine Mõõdik Avavangla täituvus - 2021 75% 525  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Pikema kui ühe aastase karistusega vangidel ning kriminaalhooldusalustel on olemas Mõõdik riskide maandamise tegevuskava - 2021 100% Vangide retsidiivsus 2 aasta jooksul peale Mõõdik vabanemist - 2021 35% Õigusemõistmise, õigusregistrite ja Programmi tegevus õigusteenuste tagamine Tsiviilasjad: HMK- 19,5%; PMK – 14,8%; TMK – 9,8%; VMK – 19,2%; Üldmenetluses Kriminaalasjad: Rohkem kui aasta HMK- 12,8%; vanuseid tsiviil- ja PMK – 8,9%; haldusasju ning TMK – 11,4%; üldmenetluses VMK – 10,5%; kriminaalasju ei ole Haldusasjad: kohtutes TlnHK – 5,3%; menetluses rohkem Mõõdik Pikkade menetluste osakaal kohtutes TrtHK – 26,8% 2022 kui 10% Kohtulike registrite Kohtulike registrite menetlused viiakse menetlused viiakse läbi seaduses läbi seaduses Kohtulike registrite menetluste läbiviimine sätestatud tähtaja sätestatud tähtaja Mõõdik seaduses sätestatud tähtaja jooksul jooksul 2022 jooksul Menetlusosaliste rahulolu hinnang kohtute Menetlusosaliste Menetlusosaliste Mõõdik tööle rahulolu oli kõrge 2022 rahulolu on kõrge Mõõdik Rahulolu esmatasandi õigusabi teenusega 90% 2022 90% Kesksed IT-teenused teistele Programmi tegevus valitsemisaladele Kaitseministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse Programm Sõjaline riigikaitse ja heidutus Programmi tegevus Väeloome: muud üksused RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud muud üksused/projektid on valmis Mõõdik (kumulatiivne) - 2022 3 Programmi tegevus Kaitsevalmidus Programmi tegevus Kaitsetahe Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses Mõõdik kui Eestit rünnatakse 66% 2022 55% Mõõdik Elanikkonna toetus ajateenistusele 83% 2022 87% Mõõdik Elanikkonna toetus riigikaitsele 81% 2022 80% Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline Programmi tegevus koostöö Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja Euroopa Liidus on suuremad, kui Eesti suurus seda Mõõdik eeldaks jah 2022 jah Liitlaste kohalolek Eestis vastab NATO-s Mõõdik kokku lepitud heidutus- ja kaitsehoiakule jah 2022 jah 526  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Programmi tegevus Luure ja eelhoiatus Programmi tegevus Riigikaitseliste investeeringute korraldus Taristu tervik kasutusmäär (keskmine kasulik pinna kasutusmäär arvutatuna eri Mõõdik hoonegruppide kasutusmäärade keskmisena) 85% 2022 80% Mõõdik Õigeaegsed tarned jah 2022 jah Programmi tegevus Riigikaitseline inimvara Mõõdik Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise määr 54% 2022 69% Kaitseväe Akadeemiasse kandideerimise Mõõdik määr 210% 2022 200% Kaitseväes ja Kaitseliidus teenivate tegevväelaste värbamistellimuse täitmise Mõõdik määr 72% 2022 90% Mõõdik Ajateenijate rahulolu ajateenistusega 75% 2022 66% Programmi tegevus Väeloome: maavägi RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud maaväe üksused/projektid on valmis Mõõdik (kumulatiivne) - 2022 4 Programmi tegevus Väeloome: merevägi RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud mereväe üksused/projektid on valmis Mõõdik (kumulatiivne) 1 2022 3 Programmi tegevus Väeloome:õhuvägi Programmi tegevus Liitlaste kohalolek Eestis Prioriteetsete liitlaste sõjaline kohaolek on Mõõdik kinnistatud jah 2022 jah Kliimaministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Programm Kalandus Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse Programmi tegevus korraldamine Mõõdik Jõgedel avatud rändetakistuste arv (tk) 118 2022 130 Tulemiga ``vastab nõuetele`` kontrollide Mõõdik osakaal kalakaitses 74% 2022 Tase ei ole langenud Programmi tegevus Kalavarude haldamine ja kaitse Mõõdik Madalas seisus varude arv 23 2021 15 Tulemusvaldkond Keskkond Programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Kliimamuutuste leevendamine ja Programmi tegevus kliimamuutustega kohanemine Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemid on Mõõdik rakendatud jah 2022 jah Mõõdik Korraldatud infopäevade ja seminaride arv 0 2022 2 527  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 F-gaaside heitkoguste vähenemine võrreldes Algkogus 179,92 kt Mõõdik 2020 aastaga CO2 ekv 2020 17% Programmi tegevus Õhukvaliteedi parendamine Rahvusvahelistest ja Euroopa Liidust Mõõdik tulenevad nõuded täidetud jah 2022 jah <1% <1% mootorikütuste, mootorikütuste, <1% laevakütuste ja <1% laevakütuste ja Mittevastavuste protsent võetud 9% kütteõlide <5% kütteõlide Mõõdik kütuseproovide arvust proovide arvust 2022 proovide arvust. Välisõhu kvaliteedi piirnormid on Mõõdik Välisõhu kvaliteedi tase ei ületa piirnorme täidetud 2022 jah Programmi tegevus Kiirgusohutuse tagamine Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle Mõõdik alamplaanide eesmärgid on täidetud osaliselt 2022 jah Vähendatud on elanikele kiirgusallikatest ja radioaktiivsetest jäätmetest tulenevaid Mõõdik ohtusid osaliselt 2022 osaliselt Kiirgusallikatega seotud intsidentide arv Mõõdik aastas 0 2022 8 Poliitika kujundamisel ja õigusloomes on arvestatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) kiirgusohutuse standarditega, kiirgusohutuse 2019.a IRRS-follow raamistiku hindamise IRRS auditi ja Jätkati ettepanekute up ja ARTEMIS radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikku plaanikohast ettepanekud on Mõõdik korralduse ja dekomission rakendamist 2022 rakendatud Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni Programmi tegevus edendamine Keskkonnahoidlike riigihangete mahu Mõõdik osatähtsus riigihangete mahust kokku 16% 2022 30% Ressursitõhususe meetmest investeeringuteks toetust saanud ettevõtete Mõõdik arv 153 2022 150 Keskkonnamõju hindamise ja selle Programmi tegevus maandamise tagamine KMH/KSH juhtumite arv, mille puhul on selgunud prognoosimata või alaprognoositud Mõõdik keskkonnamõju 0 2022 0 Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika Programmi tegevus kujundamine Taaskasutatud põlevkivituha osakaal Mõõdik kogutekkest 1,7% 2021 4,5% Mõõdik PVT-järeldused on rakendatud tähtaegselt 96% 2022 100% Programmi tegevus Jäätmemajanduse korraldamine Liigiti kogutavate jäätmete osakaal Mõõdik olmejäätmete kogutekkest 44% 2021 52% Mõõdik Plastpakendi teke inimese kohta, kg 40 2020 41 Sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsent suhtena olmejäätmete tekke Mõõdik kasvuprotsenti 2,86 2021 2,57 528  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori Mõõdik toodang, mln eurot 3736 2020 2858,5 Maapõueressursside kasutamise ja kaitse Programmi tegevus korraldamine Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks Mõõdik muudetud põlevkivivarust 27% 2022 29,2% Mõõdik Aheraine taaskasutamine 118% 2021 40% Programmi tegevus Merekeskkonna kaitse suunamine Maismaalt merre jõudvate saasteainete hulk Mõõdik on vähenenud jah 2021 jah Eesti mereala seisund toitainete alusel Mõõdik väljaspool rannikuveekogumeid (EQR) 76% 2022 suureneb Mõõdik Mereprügi sisaldus meres on vähenenud 31% 2022 väheneb Programmi tegevus Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Mõõdik Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal 82% 2021 84% NTA põhjavee seirepunktide protsent, kus nitraatiooni sisaldus ületab 40 mg/l ei Mõõdik suurene algtasemega võrreldes 27% 2022 37,6% Veeteenuse keskmine hind leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. Hinnatakse OECD soovitusliku piiri 3-5% Mõõdik alusel 1,1 2021 1,3 Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega Mõõdik reoveekogumisalade osakaal 98% 2021 100% Programmi tegevus Elurikkuse kaitse tagamine Hoolduses olevate poollooduslike koosluste Mõõdik pindala (ha) 42300 2022 47000 Liigikavade I ja II prioriteedi tegevuste Mõõdik täitmine 85% 2022 90% Kaitsekorralduskavade vahehindamine (aastas vahehinnatavate kavade osatähtsus Mõõdik kõigist kavadest) 20% 2022 20% Mõõdik Taastatavate elupaikade pindala aastas 3898 2022 4000 Asjakohaste kaitsekorralduskavadega kaetud Mõõdik Natura loodusalade osatähtsus pindalast 84% 2022 86% I kaitsekategooria ja muude ohustatud liikide Mõõdik kaetuse osatähtsus tegevuskava eesmärgist 68% 2022 75% Programmi tegevus Metsanduse arengu suunamine Mõõdik Geenireservimetsade pindala (ha) 2206 2022 2206 Riigimetsamaa pindala osakaal Mõõdik maismaapindalast 25,2% 2022 20% Hundipesakondade arv sügisese loenduse Mõõdik põhjal, tk 25 2021 15-25 Metsanduse arengu suunamise eesmärgid on Mõõdik kokku lepitud ei 2022 jah Pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses Mõõdik ning energeetikas kuni juurdekasvu ulatuses jah 2022 jah Metsade uuendamise osakaal uuendusraiete Mõõdik mahust 60% 2022 50% 529  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Suurkiskjate populatsioonide reguleerimiseks on seatud küttimismahud suurkiskjate kaitse Mõõdik ja ohjamise kava eesmärkide järgi jah 2022 jah Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste Programmi tegevus tagamine Mõõdik Ilmainfo kättesaadavus 99,9% 2022 99,9% Uuendatud (vanus alla 10 aasta) ilmajaamade Mõõdik osakaal 85% 2022 85% Meteoroloogilist (sh hoiatused) infot Mõõdik kasutavate sihtrühmade rahulolu 4,2 2022 4,9 Mõõdik Seirevõrgu (meteojaamade) automatiseeritus 96% 2022 99% Mõõdik Hoiatuste õigustuvus 93% 2022 99% Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu Programmi tegevus suunamine Keskkonnaharidusprogrammides osalevate Mõõdik õpilaste arv 150545 2022 125000 Keskkonnainfo kättesaadavuse hinnang Mõõdik (keskkonnateadlikkuse uuringu andmed) 52% 2022 78% Uute seiremeetodite rakendamine erinevates seirevaldkondades - kaugseire kasutamine: Mõõdik valdkondade arv 4 2022 6 Eksperthinnang keskkonnateadlikkuse ja - hariduse valdkonna toimimisele (Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse Mõõdik tegevuskava elluviimise seire) 0% 2018 80% Kesksed IT-teenused teistele Programmi tegevus valitsemisaladele Tulemusvaldkond Energeetika Programm Energeetika ja maavarade programm Programmi tegevus Elektri- ja gaasivarustuse tagamine Taastuvate energiaallikate osatähtsus Mõõdik elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest 29,34% 2021 27% Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta Mõõdik aastas, minut 219 2022 100 Mõõdik Gaasituru kontsentreeritus (HHI) 4158 2021 3500 Andmata jäänud energia kogus Mõõdik ülekandevõrgus, MWh 60 2022 60 Mõõdik Infrastruktuuri normi (N-1) täitmine täidetud 2021 täidetud Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa Mõõdik sünkroonalaga aastal 2025 teostamisel 2022 teostamisel Programmi tegevus Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest Mõõdik lõpptarbimisest 61,32% 2021 59% Programmi tegevus Transpordikütuste valdkonna reguleerimine Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest Mõõdik transpordisektoris 11,24% 2021 9,6% Transpordikütuste turul enamkasutatavate Mõõdik kütuste kvaliteet tagatud täidetud 2021 täidetud 530  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Programmi tegevus Energiatõhususe suurendamine Mõõdik Energia lõpptarbimine, TWh 32,6 2021 32,5 Mõõdik Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 52,3 2021 51,5 Taastuvenergia osakaalu suurendamine Programmi tegevus lõpptarbimises Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest Mõõdik lõpptarbimisest 61,32% 2021 59% Taastuvate energiaallikate osatähtsus Mõõdik elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest 29,34% 2021 27% Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest Mõõdik transpordisektoris 11,24% 2021 9,6% Maapõueressursside uurimine ja Programmi tegevus kasutamine Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Mõõdik on jätkusuutlik ja koordineeritud täidetud 2021 täidetud Geoloogiline kaardistamine ja Programmi tegevus maapõuealane kompetents Mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega kaetud ala osatähtsus Eesti Mõõdik territooriumist 38% 2021 46% Mõõdik Teavitusürituste arv 5 2021 5 Mõõdik Seireprojektide arv 4 2021 4 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Programm Teadussiirde programm Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja Programmi tegevus rohepöörde soodustamine Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu Mõõdik müügitulusse) 13% 2020 16% Mõõdik Ettevõtete digitaliseeritus (robotid jms) 13 2022 top 10 Teadus- ja tehnoloogiamahuka Programmi tegevus iduettevõtluse arendamine Mõõdik Riskikapitali maht eurodes 1333 2022 500 Mõõdik Kiirendites osalevate ettevõtete arv 53 2022 40 Programm Ehitus Programmi tegevus E-ehitus Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates Mõõdik selle sisestamisest ehitisregistrisse 37 2022 28 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna Programmi tegevus kvaliteedi arendamine Uute nõuetele vastavate eluruumide Mõõdik lisandumine 7127 2022 7000 Programmi tegevus Eluasemepoliitika Riiklike toetuste abil rekonstrueeritud Mõõdik eluruumide arv 7060 2022 6897 Programm Ettevõtluskeskkond Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi Programmi tegevus edendamine 531  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini Mõõdik kui Euroopas keskmiselt (2020 kuni sihtaasta) Kasv on kiirem 2022 Kasv on kiirem Mõõdik Turismiteenuste eksport (mld/EUR) 1,6 2022 2,1 Mõõdik Tööstustoodangu mahuindeks 110,2 2022 110 Tehnoloogia- ja arendusmahukate Programmi tegevus investeeringute soodustamine Ettevõtete investeeringud materiaalsesse Mõõdik põhivarasse (jooksevhindades, mld eurot) 3,9 2022 3,2 Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld Mõõdik eurot) 4 2022 4,2 Programmi tegevus Ettevõtluse arendamise soodustamine Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, Mõõdik mille käive on suurem kui 200 000 € 1244 2021 1400 Mõõdik Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon 20 2022 24 Tulemusvaldkond Transport Programm Transpordi ja liikuvuse programm Veetransporditaristu arendamine ja Programmi tegevus korrashoid Mõõdik Jäämurde teenuse tagamine 100% 2022 100% Mõõdik Mõõdetud Eesti mereala 73% 2022 74% Uute lainemurdjatega sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes Mõõdik kaitsemeetmeid, tk 0 2022 2 Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saartevaheliste parvlaevaühenduste Mõõdik nullheitele viimisega, kt 16,43 2022 16,43 Õhutransporditaristu arendamine ja Programmi tegevus korrashoid Mõõdik Irdtorni lahendused kasutusel lennujaamades 20% 2022 20% Maanteetransporditaristu arendamine ja Programmi tegevus korrashoid Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine suunas Tallinn- Mõõdik Tartu-Võru-Luhamaa 39% 2022 41% Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine suunas Tallinn- Mõõdik Pärnu-Ikla 22% 2022 27% Riigiteede võrgu seisundi säilitamine (IRI, Mõõdik mm/m) 2,41 2022 2,6 Rekonstrueeritud või uuendatud maanteede Mõõdik pikkus – TEN-T 0 2022 18 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav Programmi tegevus linnakeskkond Mõõdik Uue trammitaristu pikkus, km 0 2022 0 Uued või uuendatud mitmeliigilised Mõõdik sõlmpunktid, tk 0 2022 0 Uus või uuendatud sihtotstarbeline Mõõdik jalgrattataristu, km 0 2022 0 Raudteetransporditaristu arendamine ja Programmi tegevus korrashoid 532  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) Mõõdik põhivõrgu väljaehitamine: Rail Baltic 6,03% 2022 24,9% Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede Mõõdik pikkus, km 0 2021 20 Mõõdik Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus, km 0 2021 50 Ühendusajad Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu, Tallinna-Viljandi ja Tallinna-Pärnu (Rail Tallinn-Tartu 1h 56 Tallinn-Tartu 1h 56 Mõõdik Balticu tulemusena) liinidel, h min min 2021 min Programmi tegevus Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Mõõdik Liikluskäitumise muutuse indeks 7,4 2022 7,7 Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste, tõsiste intsidentide ja nendes hukkunute arv on selgelt Mõõdik vähenemistrendis 0,33 2022 0,97 Laevaõnnetuste koguarv aastas ei ületa 5 Mõõdik õnnetust 5 2022 5 Kultuuriministeeriumi valitsemisala Programm Lõimumis-, sh kohanemisprogramm Lõimumis-, sh kohanemispoliitika Programmi tegevus kujundamine ja rakendamine Eesti keele kasutus vabal ajal alates Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele Mõõdik kursusel osalemisest 71% 2022 75% Mõõdik Romade (15-74-aastaste) hõive määr 19,3% 2022 19,5% Kesk-, kutse või kõrgharidusega 15aastaste ja Mõõdik vanemate romade osakaal 24% 2022 25% Muu emakeelega elanike osakaal avalikus Mõõdik sektoris (valitsussektor) 22,5% 2020 24% Mõõdik Partnerite rahulolu INSA teenustega 80% 2021 82% ETV+ jälgitavus teisest rahvusest elanike Mõõdik hulgas 28,3% 2022 30% Raadio 4 jälgitavus teisest rahvusest elanike Mõõdik hulgas 22,6% 2022 25% Mõõdik rus.err.ee jälgitavus, arv 175000 2022 180000 Mõõdik news.err.ee jälgitavus, arv 49000 2022 50000 Programmi tegevus Rahvuskaaslaste toetamine Tulemusvaldkond Kultuur ja sport Programm Kultuur Programmi tegevus Loovisikute toetamine ja tunnustamine Tunnustatud loomeliitudega sõlmitud Mõõdik lepingute arv 17 2022 17 Kirjanduspoliitika kujundamine ja Programmi tegevus rakendamine Mõõdik Aastas ilmunud Eesti kirjanduse tõlgete arv 77 2022 70 Etenduskunstide poliitika kujundamine ja Programmi tegevus rakendamine Mõõdik Algupärandite osakaal uuslavastustest 48% 2022 45% Laste- ja noortelavastuste osakaal Mõõdik uuslavastustest 20% 2022 20% 533  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Mõõdik Tantsulavastuste osakaal uuslavastustest 14% 2021 15% Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja Programmi tegevus rakendamine Aastas esilinastunud Eesti Filmi Instituudi toetatud täispikkade filmide arv (mängu-, Mõõdik dokumentaal- ja animafilmid) 30 2022 30 Mõõdik Laste ja noorte osakaal kinokülastustest 28% 2022 24% Muusikapoliitika kujundamine ja Programmi tegevus rakendamine Eesti professionaalsete heliloojate Mõõdik uudisteoste esiettekannete arv 188 2022 170 Programmi tegevus Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine SA Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud Mõõdik näituste arv 14 2022 11 SA Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud Mõõdik näituste külastajate arv 33026 2022 35000 Lepingulised residentuurikohad Eesti Mõõdik kunstnikele välismaal 3 2022 4 Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine Programmi tegevus ning rakendamine Kaasatud üldhariduskoolide arv, kes pakuvad õpilastele üldhariduskoolis ruumihariduse Mõõdik valikkursust „Arhitektuur kui elukeskkond“ 17 2022 21 Ruumihariduse edendamiseks üldhariduskoolis läbiviidud valikkursuse „Arhitektuur kui elukeskkond“ Mõõdik õpetajakoolituste arv 2 2022 3 Meediapoliitika kujundamine ja Programmi tegevus rakendamine Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus Mõõdik eestikeelse elanikkonna hulgas 82% 2022 83% Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eesti keelest erineva emakeelega Mõõdik elanikkonna hulgas 48% 2022 42% ERRi telekanalite vaatajate protsentuaalne Mõõdik osakaal elanikkonnast (vanuses 4+ eluaastat) 72% 2022 71% ERRi raadiokanalite kuulajate protsentuaalne Mõõdik osakaal elanikkonnast (vanuses 15+) 43% 2022 42% Mõõdik ERRi veebisisu jälgijate arv kuus 2206000 2022 2300000 Raamatukogupoliitika kujundamine ja Programmi tegevus rakendamine Mõõdik 0-19-aastaste lugejate arv 127300 2021 126000 Mõõdik 0-19-aastaste lugejate laenutuste arv, mln 3,7 2021 3,6 Eesti 15-aastaste ja vanemate elanike Mõõdik osakaal, kes on külastanud raamatukogu 50% 2018 50% Rahvaraamatukogutöötaja keskmise brutokuupalga suhe kõrgharidusega Mõõdik kultuuritöötajate keskmisesse brutokuupalka 78% 2021 73% Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja Programmi tegevus rakendamine 534  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Vaimse kultuuripärandi kannete arv Eesti Mõõdik nimistus 212 2022 220 7- 26-aastaste laste ja noorte osatähtsus Mõõdik rahvakultuuri harrastajate seas 58% 2022 58% Harrastuskollektiivide juhendajate, käsitöövaldkonnas tegutsejate, kultuurikorraldajate (rahvakultuuri valdkonnas) kutsekvalifikatsiooniga inimeste Mõõdik arv 2123 2022 2140 Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika Programmi tegevus kujundamine, rakendamine Muuseumide hoidlapinna, mis vastab pikaajalise säilitamise nõuetele, osakaal Mõõdik hoidlate kogupinnast 45% 2022 45% Heas ja rahuldavas seisukorras olevate Mõõdik ehitismälestiste osakaal 63% 2022 70% 0-19 aastaste laste ja noorte arv, kes on Mõõdik osalenud muuseumide haridusprogrammides 386104 2022 400000 Eesti elanike osakaal, kes on külastanud Mõõdik muuseume 60% 2018 65% Muinsuskaitseameti teenustega Mõõdik koondrahulolu 86% 2022 85% Programmi tegevus Kultuurivaldkonna digiteerimine Mõõdik Pikaajalise säilimise digitaalarhiivide maht, TB 14799 2022 18610 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise Programmi tegevus edendamine Eesti kultuuri rahvusvaheline haare (riikide Mõõdik arv) 25 2022 25 Eesti aktiivne osalus rahvusvahelistes organisatsioonides poliitikate kujundamisel ja Eesti huvid on Eesti huvid on Mõõdik vastavus Eesti huvidele kaitstud 2022 kaitstud Loomemajanduspoliitika kujundamine ja Programmi tegevus rakendamine Rahalist ja mitterahalist abi saanud Mõõdik ettevõtete arv 4238 2022 130 Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja Programmi tegevus arendustegevus Strateegilistes dokumentides on teadmistepõhise kultuuripoliitikaga Mõõdik arvestatud (jah/ei) jah 2022 jah Programm Sport Programmi tegevus Saavutusspordi toetamine ja arendamine Riigi SA sporditaristu on rahvusvahelisel Mõõdik tasemel ei 2022 ei Toetatavate kõrgema kategooria treenerite Mõõdik brutopalga suhe Eesti keskmisesse palka 60% 2022 100% Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine Programmi tegevus ning arendamine Organiseeritud liikumisharrastuse Programmi tegevus edendamine Maakonna spordiliitude liikumisharrastusürituste osaluskordade Mõõdik osatähtsus elanikkonnast (va Tallinn) 8,3% 2021 13% 535  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Liikumisharrastusega tegelemine 2 või enam Mõõdik korda nädalas vanusegrupis 55-64a 36,9% 2022 42% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Digiühiskond Programm Digiühiskonna programm Programmi tegevus Digiriigi arenguhüpped Mõõdik Elusündmusteenuste arv 2 2022 8 Programmi tegevus Digiriigi alusbaasi kindlustamine Riigiasutuste või nende poolt hallatavate asutuste arv, kelle digiteenuseid, -tooteid ja - Mõõdik protsesse toetatakse struktuurivahenditest 0 2022 4 Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja Programmi tegevus koordineerimine Küberturvalisuse tagamise ja arendamise Mõõdik tegevused on kvaliteetselt ellu viidud jah 2022 jah Suundumuste, riskide ja mõjude Programmi tegevus analüüsivõime arendamine Mõõdik Teostatud analüüside arv aastas 2 2022 4 Programmi tegevus Küberturvalisuse tagamine Asjakohased küberturbe meetmed on Paranenud võrreldes Mõõdik rakendatud jah 2022 eelmise aastaga Programmi tegevus Õigusruumi tagamine Mõõdik Ajakohastatud õigusaktide arv 4 2022 2 Programmi tegevus Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab Mõõdik suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. 74,6% 2022 77% Programmi tegevus 5G taristu ja teenuste arendamine Mõõdik 5G transpordikoridoride arv 0 2022 1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Programm Teadussiirde programm Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja Programmi tegevus rohepöörde soodustamine Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu Mõõdik müügitulusse) 13% 2020 16% Mõõdik Ettevõtete digitaliseeritus (robotid jms) 13 2022 top 10 536  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Teadus- ja tehnoloogiamahuka Programmi tegevus iduettevõtluse arendamine Mõõdik Riskikapitali maht eurodes 1333 2022 500 Mõõdik Kiirendites osalevate ettevõtete arv 53 2022 40 Programm Ettevõtluskeskkond Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi Programmi tegevus edendamine Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini Mõõdik kui Euroopas keskmiselt (2020 kuni sihtaasta) Kasv on kiirem 2022 Kasv on kiirem Mõõdik Turismiteenuste eksport (mld/EUR) 1,6 2022 2,1 Mõõdik Tööstustoodangu mahuindeks 110,2 2022 110 Tehnoloogia- ja arendusmahukate Programmi tegevus investeeringute soodustamine Ettevõtete investeeringud materiaalsesse Mõõdik põhivarasse (jooksevhindades, mld eurot) 3,9 2022 3,2 Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld Mõõdik eurot) 4 2022 4,2 Programmi tegevus Ettevõtluse arendamise soodustamine Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, Mõõdik mille käive on suurem kui 200 000 € 1244 2021 1400 Mõõdik Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon 20 2022 24 Tulemusvaldkond Heaolu Programm Tööturuprogramm Programmi tegevus Tööturuvaldkonna arendamine Tööturu poliitika toetab tööhõive kõrget Mõõdik taset ja pikajalist tööelus osalemist jah 2022 jah Programmi tegevus Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste Mõõdik osakaal tööealisest rahvastikust 0,91% 2022 1,11% Ida-Virumaa töötuse määra erinevus Mõõdik kordades Eesti keskmisest töötuse määrast 1,6 2022 1,6 Programmi tegevus Tööelu kvaliteedi arendamine Üle kolme töövõimetuspäevaga Mõõdik tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta 465 2022 500 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise Programm programm Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna Programmi tegevus arendamine Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on Mõõdik kujundatud ja elluviimine korraldatud jah 2022 jah Nende naiste ja meeste osakaal, kelle arvates naine peaks olema peamine koduste tööde Mõõdik eest vastutaja 17% 2021 17% Nende 15-19-aastaste naiste ja meeste osakaal, kelle arvates mehed saavad hooldamisega seotud töökohtadel sama hästi Mõõdik hakkama kui naised 77% 2021 77% Programmi tegevus Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine 537  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Mõõdik Võrdse kohtlemise valdkond on arendatud jah 2022 jah Rahandusministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Tõhus riik Programm Riigi rahandus Programmi tegevus Eelarvepoliitika kujundamine Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine majandusprognoosi Mõõdik paranemisel eelarveaasta kestel jah 2022 jah Perioodi 2014-2020 struktuurivahendite Mõõdik kasutamine (osakaal kogumahust) 84% 2022 100% Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon Mõõdik SKPst -0,9% 2022 -3,3% Programmi tegevus Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga üldkogumis (hinnang auditeeritud valimi Mõõdik pinnalt) 1,3% 2022 2% Vahendite olemasolu väljamaksete teostamiseks RM-i kontserni kuuluvatelt Mõõdik kontodelt (s.h toimiv raamistik) jah 2022 jah E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt Mõõdik teostatud väljamaksed (tehniline) -des 100% 2022 100% Programmi tegevus Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Maksusoodustuste mõju maksutuludele (maksusoodustuste suhteline maht võrreldes Mõõdik riigieelarve maksutuludega) 3,5% 2022 4,4% Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise maksualase Mõõdik konkurentsivõimelisuse indeksis 1 2022 5 Mõõdik Tarbimise efektiivne maksumäär 22,2% 2022 21,5% Mõõdik Tööjõu efektiivne maksumäär 33,2% 2022 33,1% Programmi tegevus Maksu- ja tollikorraldus Riigieelarves prognoositud maksutulude Mõõdik kokku kogumine 108% 2022 100% Mõõdik Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal 99,43% 2022 98% Mõõdik Maksutahte indeks 67 2022 65 Deklareerimata jäävate maksude osakaal Mõõdik laekunud maksudest 2,4% 2022 5% Programm Halduspoliitika Riigihalduse ja personalipoliitika Programmi tegevus kujundamine Riigi ametiasutuste teenistujate pühendumus Mõõdik indeks (5 palli skaalal) - 2022 3,3─3,5 Keskvalitsuse keskmine palk võrdluses Eesti Mõõdik keskmise palgaga 1,27 2022 1,21─1,25 538  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Riigi ametiasutuste koolituskulude osakaal Mõõdik tööjõukuludest 0,98% 2022 1% Riigihangete rahalise mahu osakaal Mõõdik riigieelarve kuludest 44% 2022 30% Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud Mõõdik hangete osakaal 12,8% 2022 18,% Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik Mõõdik voolavus 10% 2022 8% Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang Mõõdik riigihangete korraldusele 66,6 2022 70 Mõõdik Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr 83% 2022 85% Mõõdik Keskmine pakkujate arv hankes 3,61 2022 3,8 Kohtusse kaevatud vaidlustuskomisjoni otsuste kohtumenetluses jõusse jätmise Mõõdik määr 80% 2022 78% Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute Mõõdik osakaal kõigist riigi äriühingutest 35% 2022 60% Kulutõhususust parandanud riigi sihtasutuste Mõõdik osakaal 56% 2022 65% Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks viidud m2 osakaal Mõõdik miinimumnõuetele mittevastavast portfellist 1% 2022 3% Tugiteenuste pakkumine ja toetuste Programmi tegevus rakendamine RTKs Personali- ja palgaarvestuse teenuse Mõõdik kliendirahulolu 65 (8,8) 2022 50 Mõõdik Finantsarvestuse teenuse kliendirahulolu 54 (8,5) 2022 50 Riigihangete korraldamise teenuse Mõõdik kliendirahulolu 76 (9,2) 2022 70 Rakendusasutuste ja rakendusüksuste rahulolu RTK toetuste teenustega, (10-palli Mõõdik skaalal), ≥ 53 (8,8) 2022 50 Toetuse taotlejate rahulolu RTK kui Mõõdik rakendusüksusega 31 (8,1) 2022 40 Asutuste koolitusjuhtide rahulolu Mõõdik personaliarenduse teenusega 72 (9,0) 2022 70 IKT valdkonna arendamine ja korraldamine Programmi tegevus RMITis RMITi poolt pakutavate teenuste Mõõdik kliendirahulolu 4,03 2022 4,2 Ministeeriumite ühishoone kesksete Programmi tegevus tugiteenuste korraldamine Mõõdik Kliendirahulolu õigusteenusega - 2022 4,3 Mõõdik Kliendirahulolu haldusteenusega - 2022 4,5 Mõõdik Kliendirahulolu dokumendihaldusteenusega - 2022 4,5 Riiklik statistika ja vastava poliitika Programmi tegevus kujundamine Kliendi vajadustega arvestamine, Mõõdik rahuloluindeks 72,2 2021 70 Mõõdik Andmeesitaja rahulolu, indeks 28 2022 3,5 Mõõdik Rahvusvaheliste missioonide hinnangud positiivsed 2022 kõik positiivsed Statistika kasutamine, veebikülastuste arv, Mõõdik miljonit 2,2 2022 1,6 539  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Statistikaameti usaldusväärsus, koht Mõõdik edetabelis 17 2022 12 Statistikaameti kajastamine meedia poolt, Mõõdik kajastusete arv aastas 8416 2022 8000 Andmeesitajate (ettevõtted) halduskoormus tundides, eesmärk aastaga vähendada ca 5 protsenti eelmise aasta tundide arvust (alates Mõõdik 2025 4%) 213551 2022 192730 Programm Finantspoliitika Programmi tegevus Finantspoliitika kujundamine Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi Mõõdik saanud ja filiaalina tegutsejate pakkujate arv 250 2022 270 II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta keskmine fondimahtude suhe läheneb Mõõdik 0,4 protsendile 0,57% 2022 0,53% Mõõdik III sambas hõlmatud inimeste arv 786500 2022 195000 OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht Mõõdik riikide edetabelis: hoiakud - 2022 5 OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht Mõõdik riikide edetabelis: käitumine - 2022 10 OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht Mõõdik riikide edetabelis: teadmised - 2022 3 Programmi tegevus Rahandusteabe poliitika kujundamine Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alasele olukorrale (MONEYVAL), hinnangud "osaliselt Mõõdik vastavuses" või "madal" puuduvad 15 2022 10 Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete osakaal kõikidest registrile Mõõdik esitatavatest - 2022 100% Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva audiitorteenusega raamatupidamise aastaaruannetes Mõõdik kajastatud varade suhe - 2022 80% Rahvamajanduse kogu töötajate arvu ja kindlustandva audiitorteenusega raamatupidamise aastaaruannetes Mõõdik kajastatud töötajate arvu suhe - 2022 60% Audiitorettevõtjate osakaal, kelle kvaliteedikontrolli tulemus vastab nõuetele Mõõdik või on väheoluliste puudustega 88% 2021 100% Uurimisasutustele edastatud materjalides kajastuvate teadete osakaal süvaanalüüsi Mõõdik saadetud teadetest 21% 2022 30% RAB-i tegevusloaga isikute järelevalvega Mõõdik kaetus (nii off-site kui on-site) 15% 2022 30% Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Programm Põllumajandus, toit ja maaelu Põllumajanduskeskkonna hea seisundi Programmi tegevus tagamine 540  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele Mõõdik vastamine 99% 2022 95% Püsirohumaade osakaal kogu Mõõdik põllumajandusmaast 23,93% 2022 29% Taimetervise, loomade tervise ja heaolu Programmi tegevus tagamine Mõõdik Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv 3 2022 4 EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude Mõõdik arv 2 2022 1 Programmi tegevus Maa- ja rannapiirkonna arendamine Maapiirkonnas 21-40 aastaste noorte osatähtsus sama vanusegrupi noorte Mõõdik üldarvus 26,65% 2022 27,76% Maapiirkonnas töötavate inimeste arv Mõõdik põhitöökoha asukoha alusel 189600 2022 189000 Maapiirkonnas töötavate inimeste osatähtsus koguhõives osalejates Mõõdik põhitöökoha asukoha alusel 27,8% 2022 27,4% Programmi tegevus Toiduohutuse tagamine Mõõdik Toiduohutuse baromeeter 99,57% 2022 100% Mõõdik Tarbija teadlikkuse baromeeter 69,4% 2019 72,4% Programmi tegevus Maakasutus Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala Mõõdik aastas (ha). 67077 2022 67875 Programmi tegevus Maaparandus Mõõdik Kuivendatud maatulundusmaa pind (ha) 1388246 2022 1396300 Programmi tegevus Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Mõõdik Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv 99,48% 2022 95% Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal Mõõdik kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvus 88% 2022 90% Mõõdik Tuulekaeraga saastunud pind (ha) 111602 2022 150000 Paljundusmaterjali tootmisega tegelevate Mõõdik ettevõtete arv 297 2022 300 Uute Eestis aretatud Sordilehte võetud Mõõdik sortide arv aastas 1 2022 3 Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud tegevusloaga põldtunnustajate Mõõdik poolt tunnustatud põldudest 75% 2022 95% Programmi tegevus Põllumajandusloomade aretus Mõõdik Eesti hobune 2651 2022 2630 Mõõdik Eesti raskeveohobune 324 2022 360 Mõõdik Tori TA 1570 2022 615 Mõõdik Eesti maatõug 950 2022 910 Mõõdik Eesti vutt 3726 2022 3750 Mõõdik Kihnu maalammas 1288 2022 960 541  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Mõõdik Vana-Tori 32 2022 33 Põllumajandustootjate ja Programmi tegevus toiduainetööstuste konkurentsivõime Põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta (kolme aasta liikuv Mõõdik keskmine, FADN), € 27963 2021 28284 Toiduainetööstuste netolisandväärtus töötaja Mõõdik kohta 37664 2022 36200 Programmi tegevus Põlvkondade vahetus Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osakaal Mõõdik põllumajanduslikes majapidamistes 17% 2022 17% Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude Programmi tegevus tasakaal Netolisandväärtus faktorhinnas aasta tööjõuühiku kohta (3 aasta liikuv keskmine Mõõdik EAA alusel) 19536 2022 17425 Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride ha Mõõdik arv põllukultuuride pinnast 0,05% 2022 4% Programmi tegevus Ühistegevus ja koostöö Mõõdik Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv 87 2022 108 Põllumajandusühistutesse koondunud põllumajandustootjate osakaal FADNi Mõõdik põllumajandustootjate üldkogumist 32 2022 22 Programmi tegevus Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi defitsiidi langus võrdluses Mõõdik algtasemega (2018) 36% 2022 20% Osatähtsus Eesti tarbijatest, kes eelistavad Mõõdik osta kodumaist toidukaupa 61% 2022 75% Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse muutus Mõõdik võrdluses algtasemega (2018) 79% 2022 14% Programmi tegevus Mahepõllumajandus Mõõdik Tunnustatud ettevõtete arv 2398 2022 2400 Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu Mõõdik regulaarselt (vähemalt kord nädalas) 9% 2022 12% Programm Kalandus Programmi tegevus Kutseline kalapüük Ranna- ja sisevete kalapüügi sektoris Mõõdik hõivatute keskmine vanus 54 2022 54 Kutselise kalapüügi ettevõtete keskmine palk Mõõdik (suhe Eesti keskmisesse) 79% 2021 85% Mõõdik Kutselise kalapüügi ettevõtete müügitulu, € 57892000 2021 67700000 Programmi tegevus Vee-elusressursside töötlemine Mõõdik Eksporditavate toodete koguväärtus, € 1,54E+08 2022 1,55E+08 542  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Kalandustoodete tarbimine Eestis, kg inimese Mõõdik kohta 17 2022 17 Kalatöötlemise lisandväärtus sektoris töötaja Mõõdik kohta, € 21501 2021 22500 Programmi tegevus Vesiviljelus Mõõdik Vesiviljelus ettevõtete müügitulu, € 4900000 2022 7000000 Mõõdik Vesiviljelussektori toodang, tonni 801 2022 1200 EMKFi keskkonnakaitsemeetmete Programmi tegevus rakendamine Programmi tegevus Kalavarude haldamine ja kaitse Mõõdik Madalas seisus varude arv 23 2021 15 Tulemusvaldkond Heaolu Programm Sotsiaalhoolekande programm Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, Programmi tegevus KOV võimestamine Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste Mõõdik osakaal 2,5% 2022 2,2% Tulemusvaldkond Digiühiskond Programm Digiühiskonna programm Programmi tegevus Õigusruumi tagamine Mõõdik Ajakohastatud õigusaktide arv 4 2022 2 Tulemusvaldkond Keskkond Programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Programmi tegevus Maatoimingute korraldamine Mõõdik Reformimata maaüksuste arv aastas 14700 2022 7600 Maa-ameti hallata olev riigimaa Mõõdik (kinnisasjade) arv 22864 2022 22800 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja Programmi tegevus kättesaadavaks tegemine Kuni 4.a vanuste topograafiliste andmete Mõõdik osakaal 80% 2022 80% Mõõdik Maakatastri andmete usaldusväärsuse määr 49,9% 2022 50,7% Mõõdik Ruumiandmeteenuste vastavus nõuetele 5% 2022 15% Tulemusvaldkond Tõhus riik Programm Regionaalpoliitika Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese Programmi tegevus koostöö areng Valdkonnapoliitilistest toetusmeetmetest väljapoole Harju maakonda kohalikele Mõõdik omavalitsustele eraldatud toetuste osakaal 75% 2021 75% Valdkonnapoliitilistest toetusmeetmetest väljapoole Harju maakonda ettevõtetele Mõõdik eraldatud toetuste osakaal 46% 2021 60% Mõõdik Kasusaanud ettevõtete arv 15758 2022 2410 543  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Mõõdik Toetuste kaasabil loodud töökohtade arv 1944 2022 1950 Mõõdik Elukeskkonda arendavate toetuste maht, m€ 48 2022 35,3 Piiriülese koostöö programmides osalevate Eesti partnerite arv (kodanikuaktiivsuse Mõõdik näitaja) - 2022 300 Mõõdik Maakondade SKP kasv (15/15) - 2021 15 Keskmiste sissetulekute kasv kõigis maakondades (suurem kui THI muutus) Mõõdik (15/15) - 2021 15/15 Kohalike omavalitsuste poliitika ja Programmi tegevus finantseerimine Mõõdik KOV teenustega rahulolu, > 24,8 2022 61 KOV teenustega rahulolu piirkondlikud erinevused: KOV teenustega rahulolu näitaja 10% kõrgeima ja 10% madalaima hinnanguga Mõõdik KOVide vahe, <= 60,7 2022 25 Teenusvaldkondade osakaal, milles vähemalt 90 protsenti KOVidest saavutab vähemalt Mõõdik taseme 3 (9 skaalas) 15% 2022 37% Riigieelarvest KOVide sihtotstarbeliste toetuste (sh toetusfond) osakaal KOVide Mõõdik põhitegevuse tuludest , < - 2022 24% Tasandusfondi mittesaavate KOVide ja tasandusfondi saavate KOVide põhitulu (tulumaks ja maamaks) elaniku kohta Mõõdik erinevus kordades - 2022 1,2 Ruumilise planeerimise poliitika Programmi tegevus kujundamine ja korraldamine 2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse alusel kehtestatud üldplaneeringute arv (max Mõõdik 73) 13 2022 39 Keskses planeeringute andmekogus digitaalselt kättesaadavate planeeringute Mõõdik osakaal 25% 2022 30% Programmi tegevus Maatoimingute korraldamine Mõõdik Reformimata maaüksuste arv aastas 14700 2022 7600 Maa-ameti hallata olev riigimaa Mõõdik (kinnisasjade) arv 22864 2022 22800 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja Programmi tegevus kättesaadavaks tegemine Kuni 4.a vanuste topograafiliste andmete Mõõdik osakaal 80% 2022 80% Mõõdik Maakatastri andmete usaldusväärsuse määr 49,9% 2022 50,7% Mõõdik Ruumiandmeteenuste vastavus nõuetele 5% 2022 15% Programm Ettevõtluskeskkond Programmi tegevus Ettevõtluse arendamise soodustamine 544  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, Mõõdik mille käive on suurem kui 200 000 € 1244 2021 1400 Mõõdik Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon 20 2022 24 Tulemusvaldkond Transport Programm Ühistransport Ühistransporditeenuse arendamine ja Programmi tegevus soodustamine Mõõdik Rongireisijate arv tellitud rong/km kohta 1,23 2022 1,43 Maakondlike bussiliinide sõitjate arv/lkm Mõõdik kohta 0,46 2022 0,54 Siselendude täitumus tellitud reisi istekoha Mõõdik kohta (reisijad reisi istekoha kohta) 37 2022 29 Parvlaeva täitumus tellitud reisi kohta Mõõdik (reisijad reisi kohta) 82,7 2022 97,4 Siseministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Siseturvalisus Programm Siseturvalisus Programmi tegevus Turvalise keskkonna kujundamine Elanike osakaal, kes peavad turvaliseks Mõõdik avalikel üritustel osalemist 83% 2022 90% Elanike osakaal, kes peab turvaliseks öösel Mõõdik oma ümbruskonnas liikumist 82% 2022 82% Elanike osakaal, kes peab kodukohas kodu ümbruses suureks probleemiks avalikus Mõõdik kohas alkoholi ja narkootikumide tarbimist 7% 2022 15% Elanike osakaal, kes peab kodukohas kodu ümbruses suureks probleemiks Mõõdik heakorrastamata avalikku ruumi 6% 2022 10% Valdkondlike kutsetunnistuste arv: Mõõdik tuleohutusekspert ja -spetsialist 161 2022 81 Valdkondlike kutsetunnistuste arv: Mõõdik korstnapühkija, pottsepp 855 2022 806 Valdkondlike kutsetunnistuste arv: Mõõdik turvasüsteemide projekteerija ja -tehnik 572 2022 732 Valdkondlike kutsetunnistuste arv: Mõõdik vetelpäästja 114 2022 92 Õnnetuste, süütegude ja varakahjude Programmi tegevus ennetamine Mõõdik Eluhoonete tulekahjude arv 547 2022 700 Mõõdik Siseveekogudel toimunud õnnetuste arv 71 2022 200 Mõõdik Tuleohutusalase teadlikkuse indeks 60 2022 71 Mõõdik Veeohutuse alase teadlikkuse indeks 59 2021 72 Eesti merealal hukkunud ja teadmata Mõõdik kadunud inimeste arv 8 2022 4 Mõõdik Tules hukkunute arv 49 2022 16 Mõõdik Veeõnnetustes hukkunute arv 27 2022 24 Lapskannatanutega registreeritud Mõõdik seksuaalkuriteod (avastamine) 663 2021 505 545  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Korduva lähisuhtevägivalla ohvrite osakaal Mõõdik registreeritud lähisuhtevägivalla kuritegudes 19% 2022 10% Mõõdik Registreeritud varavastaste kuritegude arv 11846 2022 10000 Mõõdik Registreeritud varguste arv 8027 2022 7000 Mõõdik Naabrivalvega liitunud piirkondade arv 580 2022 700 Heas tuleohutusalases seisukorras olevate Mõõdik ehitiste osakaal kontrollitud ehitistest 28% 2022 51% Mõõdik Tuleohutusalaselt kontrollitud ehitiste arv 7768 2022 8000 Mõõdik Tulekahjude varakahju 12514733 2022 11000000 Inimeste osakaal, kes on viimase aasta jooksul kasutanud ennetusabinõusid oma vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja Mõõdik õnnetuste eest 78% 2022 75% Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja Mõõdik kodukoha turvalisuse tagamisel 90% 2022 93% Kohalike omavalitsuste osakaal, kelle Mõõdik arengukavas on turvalisus eesmärgistatud 57% 2022 70% Mõõdik Perevägivalla tõttu hukkunute arv 7 2022 10 Eesti päästepiirkonnas registreeritud mereabi Mõõdik juhtumite arv - 70 Eesti päästepiirkonnas registreeritud Mõõdik ohuolukordade arv - 180 Programmi tegevus Tegevus- ja relvalubade väljaandmine Enda või teise isiku turvalisust või Eesti Vabariigi julgeolekut ohustanud relvaomanike relvalubade kehtetuks Mõõdik tunnistamiste arv 64 2022 40 Süüteo sooritanud relvaomanike relvalubade Mõõdik kehtetuks tunnistamiste arv 40 2022 24 Turvateenuse pakkujate osas tehtud Mõõdik ettekirjutuste arv 1 2022 5 Mõõdik Inimeste usaldus turvateenuste vastu 73% 2022 75% Relvaseaduse alusel väljastatud tegevuslubade omajatele tehtud Mõõdik ettekirjutuste arv - 5 Programmi tegevus Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine Mõõdik Vabatahtlike päästjate arv 2426 2022 2900 Mõõdik Abipolitseinike arv 1109 2022 1800 Mõõdik Vabatahtlike merepäästjate arv 645 2022 600 Elanike osakaal, kes peavad informeeritust siseturvalisuse vabatahtlike tegevustest Mõõdik heaks 35% 2022 50% Mõõdik Häirekeskuse vabatahtlike arv 247 2022 220 Mõõdik Aktiivsete häirekeskuse vabatahtlike osakaal 36% 2022 44% Mõõdik Aktiivsete abipolitseinike osakaal 45% 2022 45% 546  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning Programmi tegevus abi väljasaatmine Nende 112 kõnede osatähtsus protsentides, Mõõdik millele on vastatud 10 sekundi jooksul 91% 2022 92% Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, Mõõdik menetlemise kiirus (minutites) 2,52 2022 2,25 Koostööpartnerite rahulolu Häirekeskusega Mõõdik (PPA, PÄA, kiirabi) 77% 2022 80% Mõõdik Elanike teadlikkus riigiinfotelefonist 1247 46% 2021 50% Keskmine otsingu- ja päästetööde ressursi alarmeerimise aeg lennu- või merepääste juhtumile, kui teade on laekunud läbi HäK Mõõdik (minutites) 5,9 2022 4 Programmi tegevus Süüteomenetluse tõhustamine Suutlikkuse tagamine hoiatamismenetluses registreerida ja menetleda juhtumeid Mõõdik automaatse liiklusjärelevalve abil 306555 2022 250000 Digikriminalistika kaughallatava Mõõdik vaatlussüsteemi kasutamise osakaal - 100% Digitaalsete tõendite koopiafailide Mõõdik automatiseeritud arhiveerimise osakaal - 100% Programmi tegevus Avaliku korra tagamine Mõõdik Politseipatrullide keskmine väljapanek 80 2022 86 Tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga 84% 11min/ 74% 99% 10min/ 95% Mõõdik reageerimiste osakaal 20min 2022 19min Programmi tegevus Demineerimine Pommi ja plahvatusohu korral on mandril tagatud demineerijate kohalejõudmine 90 Mõõdik min jooksul 100% 2022 100% Programmi tegevus Päästmine maismaal ja siseveekogudel Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg elupääste- Mõõdik sündmusele (minutites) 9,4 2022 10 Eesti elanike osakaal, kellele on tagatud on 15 min jooksul tagatud kutseliste- või/ja vabatahtlike päästemeeskondade poolt abi Mõõdik osutamine 94,3% 2022 92% Programmi tegevus Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas Keskmine kohalejõudmise aeg õhusõidukiga otsingu- ja päästetööde sündmuskohale Eesti Mõõdik päästepiirkonnas (tundides) 1 2022 2 Keskmine kohalejõudmise aeg päästeressursiga otsingu- ja päästetööde sündmuskohale piiriveekogudel (tundides ja Mõõdik minutites) 0,53 2022 1 Keskmine kohalejõudmise aeg päästeressursiga otsingu- ja päästetööde sündmuskohale Eesti päästepiirkonnas Mõõdik merealal (tundides) 0,58 2022 1 547  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Keskmine otsingu- ja päästetööde ressursi alarmeerimise aeg lennu- või merepääste juhtumile, kui teade on laekunud otse JRCC Mõõdik Tallinnale (minutites) - 4 Programmi tegevus Põhiseadusliku korra tagamine Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui see Mõõdik peaks juhtuma 40% 2022 45% Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla toime välisriigi Mõõdik mõjutustegevuse kasvuga heaks 49% 2022 60% Raske ja organiseeritud kuritegevuse Programmi tegevus vastane võitlus Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevusega seotud Mõõdik riskidest heaks 58% 2020 60% Elanike osakaal, kes peavad narkootikume Mõõdik kergelt kättesaadavaks: kanep 36% 2022 24% Elanike osakaal, kes peavad narkootikume Mõõdik kergelt kättesaadavaks: amfetamiin 21% 2022 10% Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: rahusti/uinuti arsti Mõõdik korralduseta 23% 2022 12% Elanike osakaal, kes peavad narkootikume Mõõdik kergelt kättesaadavaks: ecstasy 23% 2022 10% Elanike osakaal, kes peavad narkootikume Mõõdik kergelt kättesaadavaks: kokaiin 16% 2022 7% Elanike osakaal, kes peavad narkootikume Mõõdik kergelt kättesaadavaks: dopingained 7% 2020 7% Tehnilise vastavuse FATF /Moneyval rahapesu vastase komitee soovitused on Mõõdik hinnang rahapesu vastase võitluse kohta - täidetud Mõõdik Korruptsioonitajumise indeks (punktides) 74 2022 77 Mõõdik Korruptsioonitajumise indeks (koht) - 11 Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja Programmi tegevus nende lahendamine Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti Mõõdik valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega 56% 2022 60% Mõõdik Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime - 10000 Programmi tegevus Piirihaldus Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti Mõõdik välispiir hästi kaitstud 56% 2022 65% Maismaapiiri (sh Peipsi järv ja Narva jõgi) Mõõdik kaetus tehnilise seirega 57% 2022 65% Programmi tegevus Objektivalve ja isikukaitse Rände- ja kodakondsuspoliitika Programmi tegevus kujundamine ning elluviimine 548  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud keeleõppelepingu sõlminud ja selle täitnud Mõõdik isikute arv 82 2022 500 Mõõdik Eesti kodakondsuse saanud isikute arv 787 2022 840 Isikute tõsikindel tuvastamine ja Programmi tegevus dokumentide väljaandmine Eesti elanike osakaal, kes kasutavad riiklikku Mõõdik eID (MID, ID1) vahendit vähemalt kord aastas 69% 2021 71% E-taotluskeskkonnas Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotluse esitanute Mõõdik osakaal 45% 2021 45% Programmi tegevus Migratsioonijärelevalve Keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise aeg Mõõdik enne välismaalase tabamist 62 2022 75 Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud ebaseaduslike töötavate välismaalaste Mõõdik osakaal 11% 2022 7% Tasemeõpe ja täienduskoolitus Programmi tegevus Sisekaitseakadeemias Mõõdik Nominaalajaga lõpetajate osakaal 86,7% 2022 80% Täiendkoolituses aasta jooksul osalenud Mõõdik õppijate arv 7846 2022 7000 Mõõdik Täiendõppe maht koolituspäevades 2628 2022 2500 Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja Programmi tegevus innovatsioonitegevus Teadustöö kohustusega teenistujate arv Mõõdik Sisekaitseakadeemias 50,35 2022 51 Sisekaitseakadeemias publitseeritud Mõõdik kõrgetasemeliste publikatsioonide arv 20 2022 30 Sisekaitseakadeemias korraldatud Mõõdik teadussündmuste arv 29 2022 35 IKT teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast Programmi tegevus väljapoole Tulemusvaldkond Sidus ühiskond Programm Kogukondlik Eesti Programmi tegevus Kogukondliku arengu toetamine Mõõdik Püsivabatahtlike osakaal elanikkonnast 26% 2020 33% Mõõdik Püsiannetajate osakaal elanikkonnast 19% 2021 20% Mõõdik Vabaühenduste panus SKP-sse 1,77% 2021 2% Mõõdik Sotsiaalsete ettevõtete müügitulu 49000000 2021 49000000 Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole Mõõdik võimalust mõjutada ühiskonda 48% 2020 48% Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus Mõõdik omavalitsuses 39,37% 2022 38% Programmi tegevus Usuvabaduse tagamine Usulistele ühendustele läbipaistvalt eraldatud ja sihipäraselt kasutatud toetuste Mõõdik määr 100% 2021 100% 549  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Programm Nutikas rahvastikuarvestus Rahvastikuregistri andmekvaliteedi Programmi tegevus tõstmine Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete Mõõdik tegelikkusele vastavate andmete osakaal 78% 2022 75% Rahvastikuregistri kasutusmugavuse Programmi tegevus parandamine Mõõdik Rahvastikuregistrit kasutavate asutuste arv 501 2022 500 Rahvastikuregistrisse tehtud päringute arv Mõõdik (miljonites) 177 2022 174 Programm Erakondade rahastamine Programmi tegevus Erakondade rahastamine Mõõdik Eelarve kasutamise osatähtsus 100% 2022 100% Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Heaolu Programm Tööturuprogramm Programmi tegevus Tööturuvaldkonna arendamine Tööturu poliitika toetab tööhõive kõrget Mõõdik taset ja pikajalist tööelus osalemist jah 2022 jah Programmi tegevus Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste Mõõdik osakaal tööealisest rahvastikust 0,91% 2022 1,11% Ida-Virumaa töötuse määra erinevus Mõõdik kordades Eesti keskmisest töötuse määrast 1,6 2022 1,6 Programmi tegevus Tööelu kvaliteedi arendamine Üle kolme töövõimetuspäevaga Mõõdik tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta 465 2022 500 Erivajadustega inimeste toimetulek ja Programmi tegevus tööalane tegevus Mõõdik IKT teenus on Astangu KRK-le osutatud jah 2022 jah Programm Vanemaealiste programm Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus Programmi tegevus osalemise toetamine Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond Mõõdik „ühiskondlik aktiivsus“ 14,3 2018 15,1 Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond Mõõdik „sotsiaalne aktiivsus ja soodustav keskkond“ 53,2 2018 58,2 Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste Programmi tegevus maksmine Vanaduspensioni teoreetiline netoasendusmäär; mediaanpensioni suhe netoasendusmäär netoasendusmäär Mõõdik mediaanpalka 39%; mediaan 54% 2022 44%; mediaan 58% Rahvapensionimäära suhe arvestuslikku Mõõdik elatusmiinimumi 0,91 2022 1 Programm Sotsiaalhoolekande programm 550  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, Programmi tegevus KOV võimestamine Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste Mõõdik osakaal 2,5% 2022 2,2% Hoolekande kättesaadavuse tagamine, Programmi tegevus toimetuleku toetamine Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringseid institutsionaalseid erihooldusteenuseid täidetud teenuskohtade Mõõdik suhtarv 2,9 2022 3,1 Mõõdik Makseraskustes leibkondade osatähtsus 5,7% 2022 5,6% Programm Laste ja perede programm Programmi tegevus Hüvitised ja toetused lastele ja peredele Peretoetuste väljamakstud summa ühe lapse Mõõdik kohta aastas (eurot) 1239 2022 tõuseb Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad Programmi tegevus teenused Laste osakaal (4.–11. klass), kes on kogenud Mõõdik kehalist karistamist 16,5% 2018 langeb Perest eraldatud laste osakaal 0–17- Mõõdik aastastest lastest 0,12% 2022 langeb Lapsi ja peresid toetavate meetmete Programmi tegevus arendamine ja pakkumine KOVide taotluste arv Sotsiaalkindlustusametile lastekaitsejuhtumite lahendamiseks abi saamisel (siseriiklik nõustamine ja Mõõdik rahvusvaheliste juhtumite vahendamine) 181 2022 217 Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna Programmi tegevus arendamine Laste - ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika Mõõdik on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah 2022 jah Programmi tegevus Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele Klientide rahulolu ohvriabi Mõõdik nõustamisteenusega 78% 2022 85% Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise Programm programm Programmi tegevus Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine Mõõdik Võrdse kohtlemise valdkond on arendatud jah 2022 jah Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna Programmi tegevus arendamine Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on Mõõdik kujundatud ja elluviimine korraldatud jah 2022 jah Nende naiste ja meeste osakaal, kelle arvates naine peaks olema peamine koduste tööde Mõõdik eest vastutaja 17% 2021 17% 551  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Nende 15-19-aastaste naiste ja meeste osakaal, kelle arvates mehed saavad hooldamisega seotud töökohtadel sama hästi Mõõdik hakkama kui naised 77% 2021 77% Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse Programmi tegevus kohtlemise volinik Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise korral võrdõiguslikkuse Mõõdik voliniku poole 32% 2021 32% Tulemusvaldkond Tervis Programm Tervist toetava keskkonna programm Tervist toetava ning parendava keskkonna Programmi tegevus kujundamine Tervise säilimist ja paranemist soodustava elukeskkonna poliitika on kujundatud ning Mõõdik elluviimine korraldatud jah 2022 jah Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud Programmi tegevus terviseriskid Kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega Mõõdik varustatud elanike osakaal 98,3% 2022 99,5% Mõõdik Kvaliteetse veega basseinide osakaal 82% 2022 94% Supluskohtade osakaal, mille suplusvee kvaliteediklass loetakse „väga heaks“ või Mõõdik „heaks“ 92,3% 2022 90% Programmi tegevus Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Kemikaale sh detergente turustavate Mõõdik ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid 82% 2022 80% Biotsiide turustavate ettevõtete osakaal, kes Mõõdik puudused kõrvaldasid 70% 2022 80% Toodete ja teenuste ohutus ja riskide Programmi tegevus vähendamine Kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete Mõõdik osakaal, kes puudused kõrvaldasid 91% 2022 79,1% Ilusalongide osakaal, kus puudused Mõõdik kõrvaldasid 81% 2022 73% Tervisekaitsenõuetele vastavate haridusasutuste osakaal kontrollitud Mõõdik haridusasutustest 75% 2022 80,3% Tervisekaitsenõuetele vastavate sotsiaalasutuste osakaal kontrollitud Mõõdik sotsiaalasutustest 73% 2022 63,9% Programm Tervist toetavate valikute programm Terviseriskide ennetamise ja tervise Programmi tegevus edendamise korraldamine Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika on kujundatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad on Mõõdik esitatud jah 2022 jah Programmi tegevus Vaimse tervise edendamine 552  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või Mõõdik ravitud depressiooni 10% 2022 9,8% 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal, kellel on viimasel 12 kuul esinenud depressiivseid Mõõdik episoode 34% 2022 26,4% Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 Mõõdik elaniku kohta 14,9 2022 13,5 0–19-aastaste enesetapu tõttu hukkunute Mõõdik arv 100 000 sama vana elaniku kohta 4,1 2022 3,8 20–64-aastaste enesetapu tõttu hukkunute Mõõdik arv 100 000 sama vana elaniku kohta 14,9 2022 13,9 65-aastaste ja vanemate enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku Mõõdik kohta 23,7 2022 22,2 15–34-aastaste tahtlike enesevigastuste arv Mõõdik 100 000 sama vana elaniku kohta 270,5 2022 212,7 Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise Programmi tegevus aktiivsuse edendamine Vabal ajal vähemalt neli korda nädalas poole tunni vältel (või kauem) tervisesporti Mõõdik harrastavate 16–64-aastaste osakaal 18,3% 2022 16,3% Iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt või intensiivselt kehaliselt aktiivsete 11- Mõõdik , 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal 16,2% 2022 22,8% Ülekaaluliste või rasvunud I klassi õpilaste Mõõdik osakaal 26,5% 2019 24% Ülekaaluliste või rasvunud 16–64-aastaste Mõõdik osakaal rahvastikus 52,7% 2022 51% Ülekaaluliste või rasvunud 1–4-aastaste laste Mõõdik osakaal 28,7% 2022 27,2% Ülekaaluliste või rasvunud 10-14-aastaste Mõõdik laste osakaal 31,5% 2022 29,4% Uimastite tarvitamise ennetamine ja Programmi tegevus vähendamine Narkootikume proovinud 15–16-aastaste Mõõdik osakaal 38% 2019 28,9% Narkootikumide üledoosidest tingitud surmajuhtude arv 1 000 000 elaniku kohta Mõõdik (kolme aasta keskmine) 59,3 2022 18,6 Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aastaste ja Mõõdik vanemate elanike kohta (liitrit) 11,2 2022 10,1 Mõõdik 15-aastaste purjus olnud noorte osakaal 31,2% 2022 25% Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste Mõõdik naiste hulgas 12,1% 2022 11,6% Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste Mõõdik meeste hulgas 21% 2022 21,4% Igapäevasuitsetajate osakaal kuni Mõõdik põhiharidusega 16–64-aastaste hulgas 32,1% 2022 28% 15-aastaste sigaretti suitsetanud noorte Mõõdik osakaal 32,7% 2022 30% 16–64-aastaste tubakasuitsule eksponeeritus Mõõdik kodus 11,6% 2022 6,7% 553  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse surnute arv 100 000 elaniku Mõõdik kohta 55,8 2022 38,3 Alkoholimürgistusest tingitud Mõõdik surmajuhtumite arv 100 000 elaniku kohta 10,1 2022 7,7 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB Programmi tegevus ja hepatiidid) Mõõdik Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta 18,5 2022 9,5 Krooniliste ja ägedate C-hepatiidi juhtude arv Mõõdik 100 000 elaniku kohta 8,5 2022 7,7 Tuberkuloosi haigestumuskordaja (esmas-, retsidiiv- ja korduvravijuhud) 100 000 elaniku Mõõdik kohta 9,6 2022 7,6 Programm Inimkeskse tervishoiu programm Inimkeskse tervishoiu valdkonna Programmi tegevus arendamine Inimkeskne tervishoiupoliitika on kujundatud ja selle elluviimine korraldatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud ja Mõõdik seisukohad esitatud jah 2022 jah Programmi tegevus Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse Mõõdik 0–14-aastaste laste hambaraviga hõlmatus 63,9% 2021 69,2% 15-aastaste ja vanemate hambaraviga Mõõdik hõlmatus 48,6% 2021 55,7% 13-aastaste tütarlaste HPV (inimese papilloomiviirusevastane vaktsiin) Mõõdik vaktsineerimisega hõlmatus 57,8% 2021 63,7% Mõõdik Emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus 54% 2022 57,3% Mõõdik Rinnavähi sõeluuringu hõlmatus 62,60% 2022 62,50% Mõõdik Jämesoolevähi sõeluuringuga hõlmatus 54,9% 2022 55,5% Elanikkonna hõlmatus hooajalise gripivastase Mõõdik vaktsineerimisega 11,7% 2022 16,3% Osakaal 18-aastastest ja vanematest elanikest, kes on täitnud nõusoleku vormi loovutada surmajärgselt elundeid või kudesid Mõõdik siirdamiseks 2,6% 2021 8,4% Programmi tegevus Personali võimekus, juhtimine ja vastutus Mõõdik Arstide arv 100 000 elaniku kohta 342,9 2022 361,9 Mõõdik Õdede arv 100 000 elaniku kohta 650,3 2022 720,7 Mõõdik Proviisorite arv 100 000 elaniku kohta 71,8 2022 76,3 Mõõdik Perearstide keskmine vanus 55,4 2022 53,5 Mõõdik Psühhiaatrite arv 100 000 elaniku kohta 15,2 2022 19,5 Tervishoiuteenuste mudelite Programmi tegevus ümberkujundamine Pereõdede iseseisvate vastuvõttude osakaal Mõõdik perearstiabis tehtud vastuvõttudest 32,4% 2021 38,3% 554  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Hospitaliseerimised astma tõttu 100 000 Mõõdik elaniku kohta 16,2 2021 22,9 Hospitaliseerimised kõrgvererõhutõve tõttu Mõõdik 100 000 elaniku kohta 56,8 2021 86 Hospitaliseerimised diabeedi tõttu 100 000 Mõõdik elaniku kohta 79,9 2021 102,3 Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi Mõõdik voodihõive 67,4% 2021 71,6% Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast ägeda Mõõdik müokardiinfarkti haiglaravi perearsti juurde 8% 2021 41% Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast insuldi Mõõdik haiglaravi perearsti juurde 5% 2021 30,6% Programmi tegevus Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus Ägedasse müokardiinfarkti haigestunute 30 Mõõdik päeva järgne suremus 14,7 2021 11 Kõikide vähipaikmete viie aasta suhteline Mõõdik elumus 64% 2019 70% Mõõdik Kopsuvähi viie aasta suhteline elumus 18% 2019 19% Isheemilisse insulti haigestunute 30 päeva Mõõdik järgne suremus 17 2021 14,5 Keisrilõigete osakaal esmassünnitajate ajalise Mõõdik üksiksünnituse korral (Robson 1+2) 16,2% 2019 15,6% Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja Programmi tegevus ravikindlustuse tagamine Ravikindlustusega kaetute osakaal Mõõdik rahvastikus 95,5% 2022 97,1% Leibkondade omaosaluse osakaal Mõõdik tervishoiukuludes 21,9% 2021 19,6% Täiskasvanute (19-aastaste ja vanemate) Mõõdik hambaravihüvitise kasutamine 15,6% 2020 37,4% Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus kõrgeima ja Mõõdik madalaima sissetulekuga inimeste vahel 43,8 2022 33,9 Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus põhi- ja Mõõdik kõrgharidusega inimeste vahel 24,9 2022 22,7 Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna Programmi tegevus arendamine Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi ning kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud ja seisukohad Mõõdik esitatud jah 2022 jah Ravimite, verepreparaatide, Programmi tegevus meditsiiniseadmete kättesaadavus Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal Mõõdik humaanravimite kogumahust 37,1% 2022 41,3% Kulutused retseptiravimitele osakaaluna Mõõdik leibkondade omaosalusest 14,6% 2021 14,4% Nakkushaiguste leviku tõkestamine Programmi tegevus (vaktsineerimine, AMR) 555  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b ja B- Mõõdik viirushepatiidi suhtes 89,4% 2021 91,3% 7-aastaste hõlmatus revaktsineerimistega difteeria, teetanuse, läkaköha ja Mõõdik poliomüeliidi suhtes 75,7% 2021 77,8% 65-aastaste ja vanemate hõlmatus hooajalise Mõõdik gripivastase vaktsineerimisega 29,5% 2022 32,1% Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal kõigist esmas- ja Mõõdik retsidiivjuhtudest 16,8% 2022 15,2% 14-aastaste revaktsineerimisega hõlmatus Mõõdik leetrite, mumpsi, punetiste (MMR) suhtes 83,8% 2021 86,5% 2-aastaste vaktsineerimistega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Mõõdik Hibi, B-viirushepatiidi suhtes 89,5% 2021 91,3% Välisministeeriumi valitsemisala Tulemusvaldkond Välispoliitika Programm Välispoliitika ja arengukoostöö programm Programmi tegevus Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine Mõõdik Liitlaste kohalolu Eestis 2016. aasta tasemel tagatud 2022 tagatud USA-ga on sisulised kõrgetasemelised Mõõdik kontaktid tagatud 2016. aasta tasemel tagatud 2022 tagatud Kollektiivkaitse on NATO strateegilistes Mõõdik dokumentides nimetatud põhiülesandena tagatud 2022 tagatud Idapartnerlusriikide areng demokraatia, sõnavabaduse ja korruptsioonivabaduse Mõõdik vallas - demokraatia 4,89 2022 4,69 Idapartnerlusriikide areng demokraatia, sõnavabaduse ja korruptsioonivabaduse Mõõdik vallas - ajakirjandusvabadus 56 2022 52 Idapartnerlusriikide areng demokraatia, sõnavabaduse ja korruptsioonivabaduse Mõõdik vallas - korruptsiooni tajumine 39,3 2022 41,5 Mõõdik Võime luua EL-is koalitsioone 14 2022 12 Eesti suutlikkus kujundada EL-i ja NATO Mõõdik välispoliitikat tagatud 2022 tagatud Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes Programmi tegevus teemades Eesti võimekus mõjutada ÜRO, OSCE, OECD ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide Mõõdik poliitikat tagatud 2022 tagatud Mõõdik Inimõiguste indeks 0,57 2022 0,57 Mõõdik Eesti digiriigi ja ühiskonna kuvand 20 2022 20 Mõõdik Kogukonna kaasatuse uuring 83% 2022 76% Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja Programmi tegevus strateegilise kauba küsimuste lahendamine 556  Viimase Viimati mõõdetud mõõtmise Tase Nimetus tase aasta Sihttase 2024 Mõõdik Keskmine rahulolu konsulaarteenustega 69% 2021 71% Tagasisideuuringute (rahvusvahelise õiguse koordinatsioon ja seire tegevussuunad) Mõõdik keskmine 89% 2021 80% Eesti võime mõjutada Euroopa Liidu Mõõdik sanktsioonipoliitikat tagatud 2022 tagatud Eesti välismajandushuvide edendamine ja Programmi tegevus kaitse Ettevõtjate ja erialaliitude tagasiside Mõõdik EIS/MKM/VM toele 83% 2022 80% Arengukoostöö ja humanitaarabi Programmi tegevus koordineerimine Arenguabi prioriteetsete riikide areng - Mõõdik demokraatia 5,62 2022 4,9 Arenguabi prioriteetsete riikide areng - Mõõdik õigusriik 0,54 2022 0,53 Arenguabi prioriteetsete riikide areng - Mõõdik Sotsiaalse arengu indeks 74,3 2022 74,9 Eesti rahaline panus arengukoostöösse Mõõdik (OECD ODA arvestus) 0,16% 2022 0,23% 557  LISA 17. Restruktureerimise läbinud tulemusvaldkondade eelarve ja dünaamika programmi ja programmi tegevuste lõikes (tuhat eurot) Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Energeetika -180 415 -257 895 -78 681 179 214 -69% Energeetika ja maavarade programm -180 415 -257 895 -78 681 179 214 -69% Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -127 177 -160 298 -540 159 757 -100% Transpordikütuste reguleerimine ja kütusevarude -7 904 -6 291 0 6 291 -100% säilitamine Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -11 493 -40 639 -263 40 377 -99% Transpordikütuste valdkonna reguleerimine 0 0 -148 -148 100% Energiatõhususe suurendamine -17 205 -1 550 -5 414 -3 865 249% Taastuvenergia osakaalu suurendamine -13 001 -44 485 -69 133 -24 648 55% lõpptarbimises Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -1 181 -2 646 -1 153 1 493 -56% Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane -2 455 -1 986 -2 029 -43 2% kompetents Heaolu -4 629 469 -5 549 362 -5 671 798 -122 436 2% Tööturuprogramm -812 788 -916 024 -976 800 -60 776 7% Tööturuvaldkonna arendamine -2 441 -3 265 -1 160 2 105 -64% Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed -795 361 -889 602 -952 594 -62 991 7% Tööelu kvaliteedi arendamine -11 007 -20 815 -22 634 -1 819 9% Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane -3 980 -2 342 0 2 342 -100% tegevus Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane 0 0 -412 -412 100% tegevus Sotsiaalkindlustuse programm -2 846 124 0 0 0 0% Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamine -618 0 0 0 0% Pensionid, toetused ja hüvitised -2 841 553 0 0 0 0% Muu materiaalne abi inimestele -3 953 0 0 0 0% Hoolekandeprogramm -152 603 0 0 0 0% Hoolekandevaldkonna arendamine -6 906 0 0 0 0% Sotsiaalhoolekandeteenused -138 682 0 0 0 0% Ohvriabi arendamine -491 0 0 0 0% Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -6 200 0 0 0 0% Võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste -324 0 0 0 0% arendamine Soolise võrdõiguslikkuse programm -1 345 0 0 0 0% Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -588 0 0 0 0% Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise -757 0 0 0 0% volinik Laste ja perede programm -816 609 0 0 0 0% Laste ja perede valdkonna arendamine -1 345 0 0 0 0% Toimiv lastekaitsesüsteem -2 982 0 0 0 0% Vanemlike oskuste arendamine -1 599 0 0 0 0% Riskikäitumisega noorte toetamine -3 479 0 0 0 0% Puudega laste toetamine -18 744 0 0 0 0% Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus -2 459 0 0 0 0% Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -786 001 0 0 0 0% 558  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Vanemaealiste programm 0 -3 442 144 -3 537 091 -94 946 3% Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise 0 -628 -651 -23 4% toetamine Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste 0 -3 441 516 -3 536 440 -94 924 3% maksmine Sotsiaalhoolekande programm 0 -159 782 -154 107 5 675 -4% Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV 0 -14 447 -14 072 375 -3% võimestamine Hoolekande kättesaadavuse tagamine, 0 -145 334 -140 034 5 300 -4% toimetuleku toetamine Laste ja perede programm 0 -1 028 845 -1 000 876 27 969 -3% Hüvitised ja toetused lastele ja peredele 0 -984 780 -950 781 33 999 -3% Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused 0 -29 611 -34 164 -4 552 15% Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine 0 -2 236 -2 439 -203 9% ja pakkumine Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna 0 -3 131 -5 072 -1 941 62% arendamine Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele 0 -9 087 -8 420 667 -7% Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm 0 -2 567 -2 925 -358 14% Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine 0 -1 229 -1 552 -322 26% Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise 0 -625 -646 -22 3% volinik Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine 0 -713 -726 -14 2% Digiühiskond -64 126 -124 160 -149 041 -24 881 20% Digiühiskonna programm -64 126 -124 160 -149 041 -24 881 20% Digiriigi arenguhüpped -2 997 -3 224 -3 025 199 -6% Digiriigi alusbaasi kindlustamine -39 394 -88 968 -94 711 -5 743 6% Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja -1 111 -866 -1 526 -659 76% koordineerimine Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime -826 -412 -327 86 -21% arendamine Küberturvalisuse tagamine -10 210 -9 406 -14 241 -4 835 51% Õigusruumi tagamine -9 771 -10 982 -3 105 7 877 -72% Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 302 -10 146 -25 226 -15 079 149% 5G taristu ja teenuste arendamine -119 -155 -6 881 -6 726 4352% Keskkond -121 813 -191 606 -241 895 -50 289 26% Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm -121 813 -191 606 -241 895 -50 289 26% Kliimamuutuste leevendamine ja -8 562 -35 405 -133 578 -98 173 277% kliimamuutustega kohanemine Õhukvaliteedi parendamine -3 691 -13 390 -12 109 1 280 -10% Kiirgusohutuse tagamine -1 648 -1 811 -1 611 200 -11% Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni -11 472 -19 698 -12 515 7 183 -36% edendamine Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise -955 -1 023 -2 757 -1 734 169% tagamine Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 763 -3 458 -2 878 580 -17% Jäätmemajanduse korraldamine -6 054 -11 352 -7 014 4 338 -38% Maapõueressursside kasutamise ja kaitse -1 264 -2 322 -2 008 314 -14% korraldamine Merekeskkonna kaitse suunamine -2 386 -3 404 -2 890 514 -15% Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -27 480 -36 160 -15 938 20 222 -56% 559  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Elurikkuse kaitse tagamine -15 907 -22 408 -17 439 4 969 -22% Metsanduse arengu suunamine -10 301 -13 319 -13 468 -149 1% Jahinduse arengu suunamine -1 383 0 0 0 0% Maatoimingute korraldamine -8 883 -7 214 0 7 214 -100% Ruumiandmete hõive, analüüsid ja -9 322 -8 817 0 8 817 -100% kättesaadavaks tegemine Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste -4 721 -4 663 -4 885 -222 5% tagamine Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu -6 021 -7 162 -7 028 134 -2% suunamine Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele 0 0 -5 779 -5 779 100% Põllumajandus ja kalandus -440 581 -477 015 -498 896 -21 881 5% Põllumajandus, toit ja maaelu -415 542 -446 134 -481 860 -35 726 8% Taimekaitse -1 613 0 0 0 0% Väetised -307 0 0 0 0% Täiendav keskkonnahoid -96 975 0 0 0 0% Taimetervis -2 674 0 0 0 0% Loomatervis -8 042 0 0 0 0% Söödaohutus -1 063 0 0 0 0% Loomade heaolu -5 990 0 0 0 0% Toiduohutus -11 357 -11 572 -11 597 -24 0% Maakasutus -7 357 -10 050 -10 253 -203 2% Maaparandus -10 781 -13 373 -12 143 1 230 -9% Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -10 503 -10 895 -12 071 -1 176 11% Põllumajandusloomade aretus -6 777 -6 222 -5 232 990 -16% Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste -62 095 -79 544 -116 136 -36 592 46% konkurentsivõime Põlvkondade vahetus -5 783 -10 912 -17 397 -6 485 59% Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -1 342 -129 141 -118 571 10 570 -8% Ühistegevus ja koostöö -1 101 -4 439 -2 538 1 900 -43% Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -130 890 -2 651 -2 019 632 -24% Mahepõllumajandus -23 730 -28 334 -36 419 -8 086 29% Maaelu ja kohalik kogukond -27 038 0 0 0 0% Finantsinstrumendid -125 0 0 0 0% Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine 0 -82 297 -64 231 18 066 -22% Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine 0 -21 440 -26 835 -5 394 25% Maa- ja rannapiirkonna arendamine 0 -35 264 -46 418 -11 155 32% Kalandus -25 040 -30 881 -17 036 13 845 -45% Kutseline kalapüük -9 699 -8 638 -5 271 3 368 -39% Vee-elusressursside töötlemine -5 876 -8 665 -3 334 5 331 -62% Vesiviljelus -1 546 -3 044 -1 044 2 000 -66% EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -357 -3 748 -2 639 1 109 -30% Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse -7 562 -6 785 0 6 785 -100% korraldamine Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse 0 0 -3 678 -3 678 100% korraldamine Kalavarude haldamine ja kaitse 0 0 -1 071 -1 071 100% Tõhus riik -303 860 -410 022 -557 617 -147 595 36% 560  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse -16 696 -23 453 -21 976 1 477 -6% toetamine Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse -16 696 -23 453 -21 976 1 477 -6% toetamine Riigi rahandus -92 487 -172 017 -315 038 -143 021 83% Eelarvepoliitika kujundamine -11 426 -13 581 -14 413 -831 6% Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -26 214 -101 360 -242 089 -140 729 139% Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 472 -1 443 -1 698 -255 18% Maksu- ja tollikorraldus -53 375 -55 634 -56 839 -1 205 2% Halduspoliitika -65 590 -69 794 -99 424 -29 630 42% Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika -1 006 0 0 0 0% kujundamine Riigivara poliitika ja selle elluviimise -1 479 0 0 0 0% koordineerimine Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni -1 189 0 0 0 0% rakendamine Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine 0 -4 074 -25 909 -21 835 536% Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine -18 402 -19 944 -21 376 -1 432 7% RTKs IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -24 215 -25 143 -30 583 -5 440 22% Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste -6 809 -7 069 -8 648 -1 578 22% korraldamine Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine -12 489 -13 564 -12 909 655 -5% Regionaalpoliitika -113 751 -127 560 -103 264 24 297 -19% Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese -87 236 -121 117 -53 453 67 664 -56% koostöö areng Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse -1 935 0 0 0 0% koordineerimine Kohalike omavalitsuste finantseerimise ja -22 626 0 0 0 0% finantsjuhtimise korraldamine Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 0 -3 511 -30 929 -27 418 781% Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja -1 954 -2 932 -4 816 -1 884 64% korraldamine Maatoimingute korraldamine 0 0 -6 342 -6 342 100% Ruumiandmete tagamine 0 0 0 0 0% Ruumiandmete hõive, analüüsid ja 0 0 -7 725 -7 725 100% kättesaadavaks tegemine Finantspoliitika -5 471 -7 374 -8 040 -667 9% Finantspoliitika kujundamine -5 209 -995 -1 270 -274 28% Arvestuspoliitika kujundamine -263 0 0 0 0% Rahandusteabe poliitika kujundamine 0 -6 379 -6 771 -392 6% Arhiivindusprogramm -9 865 -9 823 -9 874 -51 1% Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu -9 865 -9 823 -9 874 -51 1% tagamine Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -378 872 -646 541 -676 620 -30 079 5% Teadussüsteemi programm -172 833 -186 829 -215 878 -29 049 16% Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu -159 862 -167 136 -200 486 -33 350 20% toetamine Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse -12 971 -19 692 -15 391 4 301 -22% kindlustamine Teadmussiirde programm -83 295 -184 333 -131 108 53 225 -29% Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde -63 113 -145 830 -111 029 34 801 -24% soodustamine 561  Muutus, 2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus % Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse -152 -1 361 -2 897 -1 536 113% arendamine Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -20 030 -37 143 -17 183 19 960 -54% Ehitus -57 258 -89 817 -160 425 -70 608 79% E-ehitus -1 855 -3 109 -5 365 -2 256 73% Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi -1 308 -1 904 0 1 904 -100% arendamine Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi 0 0 -1 540 -1 540 100% arendamine Eluasemepoliitika -54 094 -84 804 -153 520 -68 716 81% Ettevõtluskeskkond -65 486 -185 561 -169 209 16 353 -9% Ettevõtluse arendamise soodustamine -19 342 -30 102 0 30 102 -100% Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi -38 991 -134 383 -127 427 6 956 -5% edendamine Tehnoloogia- ja arendusmahukate -7 154 -21 076 -8 711 12 365 -59% investeeringute soodustamine Ettevõtluse arendamise soodustamine 0 0 -33 070 -33 070 100% Transport -504 196 -621 877 -817 546 -195 668 31% Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse -504 196 -621 877 0 621 877 -100% programm Raudteetransporditaristu arendamine ja -105 645 -198 148 0 198 148 -100% korrashoid Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -26 531 -26 850 0 26 850 -100% Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -7 906 -11 454 0 11 454 -100% Maanteetransporditaristu arendamine ja -199 811 -190 211 0 190 211 -100% korrashoid Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav -918 -26 067 0 26 067 -100% linnakeskkond Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -29 225 -30 240 0 30 240 -100% Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine -134 160 -138 908 0 138 908 -100% Transpordi ja liikuvuse programm 0 0 -687 056 -687 056 100% Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 -18 572 -18 572 100% Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 -10 304 -10 304 100% Maanteetransporditaristu arendamine ja 0 0 -227 758 -227 758 100% korrashoid Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav 0 0 -41 259 -41 259 100% linnakeskkond Raudteetransporditaristu arendamine ja 0 0 -376 966 -376 966 100% korrashoid Ohutu ja säästlik transpordisüsteem 0 0 -12 197 -12 197 100% Ühistransport 0 0 -130 490 -130 490 100% Ühistransporditeenuse arendamine ja 0 0 -130 490 -130 490 100% soodustamine 562  LISA 18. Riigieelarveliste asutuste liikmemaksud 2024 Tabelis on summad täisarvudes. Programmi nimetus 2024 RE Liikmemaksud kokku -37 192 238 Riigikogu Kantselei -169 300 Balti Assamblee (BA) -115 000 Parlamentidevaheline Liit (IPU) -16 000 IPU+12+grupp (IPU 12) -1 000 Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni -7 500 Parlamentaarne Assamblee (OSCE PA) NATO Parlamentaarne Assamblee (NATO PA) -6 000 Parlamentide Peasekretäride Assotsiatsioon (ASGP) -1 000 Euroopa Liidu Liikmesriikide Euroopa Liidu Küsimustega Tegelevate Komisjonide ja Euroopa Parlamendi Esindajate -5 800 Konverents (COSAC) Parlamentaarne Euroopa Liidu Infovahetus (IPEX) -6 000 Läänemeremaade Parlamentaarne Konverents (BSPC) -10 000 Vahemere Liidu Parlamentaarne Assamblee - (EMPA) -1 000 Riigikontroll -1 184 Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvaheline -541 Organisatsioon (INTOSAI) INTOSAI regionaalne töörühm Euroopa Kõrgeimate -468 Kontrolliasutuste Organisatsioon (EUROSAI) Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing -175 Õiguskantsler -11 575 Rahvusvaheline Ombusdsmanide Instituut (IOI) -750 Euroopa lasteombudsmanide võrgustik (ENOC) -1 100 Riiklike inimõiguste institutsioonide maailma võrgustik ( -5 225 GANHRI) Riiklike inimõiguste institutsioonide Euroopa võrgustik ( -4 500 ENNHRI) Riigikohus -13 735 EL Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühenduse -3 500 liikmemaks (ACA Europe) Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverents (CECC) -3 200 EL Kõrgemate Kohtute Presidentide Ühendus (NPSJC) -2 000 Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustik (ETJN) -2 725 Maailma Konstitutsioonikohtute Konverents (WCCJ) -2 000 Rahvusvaheline Kõrgemate Kohtute Ühendus (IASAJ) -310 Riigikantselei -25 000 NATO strateegilise Kommunikatsiooni Oivakeskus Lätis -25 000 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala -1 335 374 Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskus (ECML) Keeleprogramm -14 929 Euroopa riiklike keeleinstitutsioonide ühendus (EFNIL) Keeleprogramm -3 000 Euroopa Rehabilitatsiooni Platvorm (EPR) Haridus- ja noorteprogramm -4 750 Euroopa noorteinfo ja nõustamise agentuur (ERYICA) Haridus- ja noorteprogramm -4 600 Euroopa Nõukogu noortepoliitika struktuuri ja Euroopa Haridus- ja noorteprogramm -10 000 Nõukogu Noortefond (EYF) 563  Programmi nimetus 2024 RE Rahvusvaheline kodaniku- ja kodanikuhariduse uuring (IEA; Haridus- ja noorteprogramm -54 000 ICCS) Euroopa Hariduslike Erivajadustega Pedagoogika Haridus- ja noorteprogramm -18 865 Arendamise Agentuur (OECD PISA) Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD; PISA) Haridus- ja noorteprogramm -3 500 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur (EU-HOPE) Haridus- ja noorteprogramm -60 000 Haridusalaste saavutuste hindamise rahvusvaheline ühing Haridus- ja noorteprogramm -63 400 (IEA) Euroopa ühisettevõtte EuroHPC superarvuti konsortsium Teadussüsteemi programm -333 333 LUMI Ühiste keeleressursside ja -tehnoloogiate taristu Euroopa Teadussüsteemi programm -15 000 teadustaristute konsortsium ITERi ja termotuumasünteesi arendamise Euroopa Teadussüsteemi programm -17 900 ühisettevõte (JU F4E) Euroopa Molekulaarbioloogia Konverents (EMBC) Teadussüsteemi programm -35 000 Euroopa avatud teaduse pilve ühing (EOSC AISBL) Teadussüsteemi programm -10 000 Ülemaailmne andmekeskuste, ülikoolide ja teiste teaduslike Teadussüsteemi programm -11 000 uurimisasutuste võrgustik (DataCite) Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (EMBL) Teadussüsteemi programm -138 000 EENeti liikmemaks Service Fee per LIR Teadussüsteemi programm -1 550 GÉANT-Riiklike hariduse ja teaduse andmesidevõrke Teadussüsteemi programm -11 233 koondav üleeuroopaline organisatsioon Euroopa Akadeemiate Föderatsioon (ALLEA) Teadussüsteemi programm -2 500 Euroopa Loodusteaduslike Kogude Konsortsium (CETAF) Teadussüsteemi programm -2 600 Euroopa Akadeemiate Nõuandev Kogu (EASAC) Teadussüsteemi programm -2 214 Euroopa religiooniuuringute assotsiatsioon (EASR) Teadussüsteemi programm -116 Euroopa Merekomitee (EMB) Teadussüsteemi programm -11 000 Euroopa Polaarnõukogu (EPB) Teadussüsteemi programm -3 600 Euroopa Füüsika Selts (EPS) Teadussüsteemi programm -2 450 Euroopa Sotsioloogia liit (ESA) Teadussüsteemi programm -250 Euroopa Keemiaseltside Assotsiatsioon (EuCheMS) Teadussüsteemi programm -200 Rahvusvaheline geomorfoloogia Assotsiatsioon (IAG) Teadussüsteemi programm -360 Rahvusvaheline religiooniajaloo assotsiatsioon (IAHR) Teadussüsteemi programm -134 Rahvusvaheline Astronoomiaunioon (IAU) Teadussüsteemi programm -3 400 Rahvusvaheline Automaatjuhtimise Föderatsioon (IFAC) Teadussüsteemi programm -1 800 Rahvusvaheline Geograafia Liit (IGU) Teadussüsteemi programm -626 Rahvusvaheline Matemaatika Liit (IMU) Teadussüsteemi programm -1 500 Rahvusvaheline Kvaternaariuuringute Liit (INQUA) Teadussüsteemi programm -926 Rahvusvaheline sotsioloogia liit (ISA) Teadussüsteemi programm -278 Rahvusvaheline Teadusnõukogu (ISC) Teadussüsteemi programm -1 293 Rahvusvaheline Geodeesia ja Geofüüsika Liit (IUGG) Teadussüsteemi programm -2 146 Rahvusvaheline Geoloogiateaduste Liit (IUGS) Teadussüsteemi programm -1 455 Rahvusvahelise Teaduse ja Tehnika Ajaloo ning Teadus- ja Teadussüsteemi programm -425 Tehnikafilosoofia Ühenduse Loogika, Metodoloogia ning Teadus- ja Tehnikafilosoofia Osakond (IUHPST/DLMPST) Rahvusvaheline Puhta Füüsika ja Rakendusfüüsika Liit Teadussüsteemi programm -2 500 (IUPAP) Euroopa Kvaliteediagentuuride Register (EQAR) Haridus- ja noorteprogramm -7 474 564  Programmi nimetus 2024 RE Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon (OECD; Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse -147 566 programmid PIAAC, TALIS, INES) proportsionaalselt kõikidele programmidele. Aasia-Euroopa Fond (ASEF) Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse -5 000 proportsionaalselt kõikidele programmidele. Põhjamaade Ministrite Nõukogu (NORDPLUS) Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse -250 000 proportsionaalselt kõikidele programmidele. ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse -2 000 proportsionaalselt kõikidele programmidele. Euroopa Haridusinspektorite Koostööorganisatsioon (SICI) Haridus- ja noorteprogramm -3 300 Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon Valitsemisala ülesed, mis jaotatakse -37 091 haridusuuringute ja innovatsioonikekus (OECD; keskus CERI proportsionaalselt kõikidele ) programmidele. Ülemaailmne kutsemeistrivõistlus WorldSkills Haridus- ja noorteprogramm -8 776 Üleeuroopaline kutsemeistrivõistlus EuroSkills Haridus- ja noorteprogramm -8 302 Rahvusvaheline Arhiivinõukogu (ICA) Arhiivindusprogramm -2 000 Rahvusvaheline Heliarhiivide ühendus (IASA) Arhiivindusprogramm -55 Dokumendi Elutsükli Foorum (DLM Forum) Arhiivindusprogramm -963 Rahvusvaheline Filmiarhiivide Föderatsioon (FIAF) Arhiivindusprogramm -2 550 Rahvusvaheline köite- ja paberikonservaatorite Arhiivindusprogramm -185 assotsiatsioon (IADA) Pikaajalise digitaalse säilitamise avatud sihtasutus (OPF) Arhiivindusprogramm -2 839 Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegium (BAAC) Arhiivindusprogramm -150 Euroopa Filmiarhiivide Ühendus (ACE) Arhiivindusprogramm -700 APEF (Archives Portal Europe Foundation) Arhiivindusprogramm -1 100 Rahvusvaheline Arhiiviuuringute Keskus (ICARUS) Arhiivindusprogramm -500 Rahvusvaheline käsikirjalise tekstituvastuse Arhiivindusprogramm -500 koostöövõrgustik (READ COOP SCE) Rahvusvaheline Teoreetilise ja Rakendusmehaanika Liit Teadussüsteemi programm -1 020 (IUTAM) Monumentaalne ladina keele sõnastik (TLL) Teadussüsteemi programm -500 Rahvusvaheline humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas Teadussüsteemi programm -470 tegutsevate Akadeemiate Liit (UAI) Maailma Energeetikanõukogu (WEC) Teadussüsteemi programm -500 JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala -276 824 Rahvusvaheline Alaline Vahekohus (PCA) Usaldusväärne ja tulemuslik -1 628 õigusruum Rahvusvaheline Eraõiguse Ühtlustamise Instituut Usaldusväärne ja tulemuslik -10 727 (UNIDROIT) õigusruum Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents (HCCH) Usaldusväärne ja tulemuslik -7 866 õigusruum Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) Usaldusväärne ja tulemuslik -160 000 õigusruum Riikide Korruptsioonivastane Ühendus (GRECO) Usaldusväärne ja tulemuslik -8 800 õigusruum Rahvusvaheline Euroopa Kriminaalhoolduse Usaldusväärne ja tulemuslik -3 149 Organisatsioonide Ühendus (CEP) õigusruum Euroopa Justiitskoolitusvõrgustik (EJTN) Usaldusväärne ja tulemuslik -2 725 õigusruum Rahvusvaheline Prokuröride Assotsiatsioon (IAP) Usaldusväärne ja tulemuslik -2 000 õigusruum 565  Programmi nimetus 2024 RE Euroopa Kohtuekspertiisi Instituutide Koostöövõrgustik Usaldusväärne ja tulemuslik -4 125 (ENFSI) õigusruum Euroopa Äriregistri Ühendus (EBRA) Usaldusväärne ja tulemuslik -15 000 õigusruum Euroopa Kinnistusregistrite Assotsiatsioon (ELRA) Usaldusväärne ja tulemuslik -1 000 õigusruum Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO) Usaldusväärne ja tulemuslik -11 930 õigusruum Euroopa Liidu liikmesriikide justiitsministeeriumite Usaldusväärne ja tulemuslik -650 õigusloomealase koostöö võrgustik (LEGICOOP) õigusruum Euroopa vanglate ja korrektsiooniasutuste organisatsioon Usaldusväärne ja tulemuslik -5 000 (EUROPRIS) õigusruum Euroopa Energiatururegulaatorite Ühendus (CEER) Usaldusväärne ja tulemuslik -11 200 õigusruum Euroopa Regionaalsete Energiaturu-regulaatorite Ühendus Usaldusväärne ja tulemuslik -3 500 (ERRA) õigusruum Ühtse Patendikohtu Leping (UPCA) Usaldusväärne ja tulemuslik -23 307 õigusruum Rahvusvaheline Kohtuekspertiisi Geneetika Ühing (ISFG) Usaldusväärne ja tulemuslik -65 õigusruum Rahvusvaheline Kohtutoksikoloogide assotsiatsioon (TIAFT) Usaldusväärne ja tulemuslik -66 õigusruum Euroopa Veeregulaatorite Ühendus (WAREG) Usaldusväärne ja tulemuslik -4 085 õigusruum KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala -8 177 746 NATO Hooldus- ja Varustusagentuur (NSPA) Sõjaline riigikaitse ja heidutus -9 460 Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)- Sõjaline riigikaitse ja heidutus -718 887 julgeolekuinvesteeringud (NSIP) Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)-sõjaline Sõjaline riigikaitse ja heidutus -1 892 001 eelarve Rahvusvaheline Sõjeväemeditsiini Komitee (ICMM) Sõjaline riigikaitse ja heidutus -2 055 Ülemaailmse Sõjeväespordi Nõukogu (CISM) Sõjaline riigikaitse ja heidutus -9 729 ÜRO (rahuvalveoperatsioonide) liikmemaks Sõjaline riigikaitse ja heidutus -1 458 367 Euroopa Kaitseagentuur (EDA) Sõjaline riigikaitse ja heidutus -76 320 Euroopa Liidu Sõjalise Operatsioonide Ühiskulude Sõjaline riigikaitse ja heidutus -301 657 Rahastamise Mehhanism (ATHENA) Euroopa Liidu Sateliidikeskus (EUSC) Sõjaline riigikaitse ja heidutus -41 933 Avatud Taeva lepingu Konsultatiivkomisjon (OSCC) Sõjaline riigikaitse ja heidutus -2 800 Balti Kaitsekolledž (BALTDEFCOL) Sõjaline riigikaitse ja heidutus -1 565 107 Kaitsealane arenguabi Sõjaline riigikaitse ja heidutus -240 000 Strateegiline õhutransport (SAC) Sõjaline riigikaitse ja heidutus -1 371 808 NATO Küberkaitsekeskus (CCDCOE) Sõjaline riigikaitse ja heidutus -450 000 Euroopa Transpordi Koordineerimise Keskus (MCCE) Sõjaline riigikaitse ja heidutus -17 523 C2 oivakeskus Hollandis Sõjaline riigikaitse ja heidutus -20 000 International Humanitarian Fact-Finding Commission Sõjaline riigikaitse ja heidutus -99 (IHFFC) KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala 3 432 591 Ramsari 1971. a konventsioon rahvusvahelistest Keskkonnakaitse ja -kasutuse -2 150 märgaladest (RAMSAR) programm Rio de Janeiro 1992. a bioloogilise mitmekesisuse Keskkonnakaitse ja -kasutuse -6 700 konventsioon (CBD) programm Washingtoni 1973. a konventsioon ohustatud metsiku Keskkonnakaitse ja -kasutuse looduse taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest -2 700 programm kaubandusest (CITES) 566  Programmi nimetus 2024 RE New Yorki 1992. a ÜRO Kliimamuutuse raamkonventsioon Keskkonnakaitse ja -kasutuse (UNFCCC) programm -12 000 ÜRO Genfi 1979. a piiriülese õhusaaste kauglevi Keskkonnakaitse ja -kasutuse -2 600 konventsioon ja selle neli protokolli (EMEP) programm Helsingi 1992. a Läänemere merekeskkonna kaitse Keskkonnakaitse ja -kasutuse -203 798 konventsioon (HELCOM) programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) -30 250 programm Viini 1985. a osoonikihi kaitse konventsiooni Montreali Keskkonnakaitse ja -kasutuse 1987. a protokolli Londoni (1990) ja Kopenhageni (1992) programm parandused (Montreal Protocol) -130 000 Keskkonnakaitse ja -kasutuse Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) -25 000 programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) programm -29 200 Keskkonnakaitse ja -kasutuse Pan-Euroopa metsakaitse protsess (MPCFE) -1 000 programm Rahvusvaheline koostöö programm õhu kaudu leviva saaste Keskkonnakaitse ja -kasutuse -350 mõju hindamiseks ja jälgimiseks (ICP FORESTS) programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Euroopa metsade geneetilise varu programm (EUFORGEN) -5 000 programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF) -113 600 programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Veelindude ja märgalade büroo (WRB) -2 400 programm Globaalne Bioloogilise Mitmekesisuse Informatsiooni Koda Keskkonnakaitse ja -kasutuse -5 524 (GBIF) programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll -1 900 programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Baseli konventsioon -2 800 programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Kyoto protokoll programm -2 000 Keskkonnakaitse ja -kasutuse Euroopa nahkhiirte kaitse leping (EUROBATS) -2 000 programm Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Keskkonnakaitse ja -kasutuse -805 718 Organisatsioon (EUMETSAT) programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse High Resolution Limited Area Model Consortium (HIRLAM) -14 112 programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Euroopa meteoroloogiateenistuste ühendus (EUMETNET) -12 000 programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Aarhusi konventsioon -1 000 programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Kõrbe konventsioon (UNCCD) -3 400 programm Bonni konventsioon rändliikide kaitsest ja sellega seotud Keskkonnakaitse ja -kasutuse -2 800 lepped programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Maailma Looduskaitseliit (IUCN) -16 000 programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Aafrika ja Euraasia rändavate veelindude kaitse lepe (AEWA) -2 500 programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Stocholmi konventsioon -3 000 programm Rahvusvaheline vaalakaitse komisjon (IWC) Kalandus -23 000 Keskkonnakaitse ja -kasutuse Saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokoll (PRTR) -1 000 programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse IMPEL-i võrgustik (IMPEL) -5 000 programm 567  Programmi nimetus 2024 RE Keskkonnakaitse ja -kasutuse Kliimamuutuste konventsiooni tehingute register (ITL) programm -500 Keskkonnakaitse ja -kasutuse ARGOS Konsortsium -7 800 programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Euroopa kaitsealade liit (EUROPARC) -2 800 programm Euroopa rõngastuskeskusi koondav katusorganisatsioon Keskkonnakaitse ja -kasutuse -115 (EURING) programm Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon Keskkonnakaitse ja -kasutuse -1 000 (EUROCONTROL) programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse UNECE säästva arengu alane hariduse strateegia (ESD) -1 000 programm Espoo konventsioon keskkonnamõjude hindamisest Keskkonnakaitse ja -kasutuse -1 000 piiriüleses kontekstis programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Vee ja tervise protokoll (PWH) -1 000 programm Keskkonnakaitse ja -kasutuse Minamata konventsioon -1 800 programm Puhta ning produktiivse mere ja ookeani ühisinitsiatiiv (JPI Keskkonnakaitse ja -kasutuse -3 400 Oceans) programm Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele Keskkonnakaitse ja -kasutuse ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava -1 600 programm tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya Protokoll (NP) Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja Keskkonnakaitse ja -kasutuse -5 000 kasutamise konventsioon (ELC) programm Euroopa looduslike liikide ja nende elupaikade kaitse Keskkonnakaitse ja -kasutuse -4 000 konventsioon (BERN) programm Rahvusvaheline Transpordi Foorum (ITF) (arve esitaja OECD) Transport -21 467 Balti Teedeliit MTÜ (BRA) Transport -20 000 Euroopa Tsiviillennunduse Konverents (ECAC) Transport -39 000 Euroopa Energia Harta (Energy Charter) Energeetika -3 831 Rahvusvaheline Tuletornide Assotsiatsioon (IALA) Transport -17 670 Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) Transport -50 993 Rahvusvaheline Hüdrograafia Organisatsioon (IHO) Transport -20 122 Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) Transport -19 200 Raudtee Koostöö Organisatsioon (OSShD) Transport -105 000 Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevaheline Transport -9 110 Organisatsioon (OTIF) Euroopa riikide laevakontrolli organisatsioon (Paris MOU) Transport -45 257 Rahvusvaheline Navigatsiooniliit (PIANC) Transport -1 900 Maailma Teede Liit (PIARC) Transport -5 800 Maailma Energeetika Nõukogu Eesti Rahvuskomitee MTÜ Energeetika -9 000 (WEC-Estonia) Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsioon (ISA) Transport -3 475 Euroopa Autoregistrite Assotsiatsioon (EREG) Transport -6 100 Rahvusvahelise Mootorsõidukite Tehnilise Kontrolli Komitee Transport -4 900 (CITA) Rahvusvaheline Juhieksamite Komisjon (CIECA) Transport -11 500 Euroopa Maanteeametite direktorite Konverents (CEDR) Transport -20 000 Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur (IRENA) Energeetika -8 700 Põhjadimensiooni transpordi ja logistika partnerlus (ND Transport -22 540 Translog Mou) NDPTL Rahvusvaheline Energia Agentuur (IEA) Energeetika -44 000 568  Programmi nimetus 2024 RE NORDICAO Transport -4 600 Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon Transport -1 431 909 (EUROCONTROL) Euroopa Geoloogiateenistuste Ühendus (EGS) Energeetika ja maavarad -5 000 KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala -542 500 Ühinenud Rahvaste hariduse-, teaduse- ja Kultuur -145 000 kultuuriorganisatsioon (UNESCO) suurliikmemaks UNESCO maailmapärandi fond (WHC) Kultuur -1 450 UNESCO vaimse pärandi kaitse fond (ICH) Kultuur -1 450 Europan Audiovisual Observatory (EAO) Kultuur -4 037 Rahvusvaheline Kultuuripäerandi Säilitamise ja Kultuur -1 535 Restaureerimise õppekeskus (ICCROM) Maailma Anti-dopingu Agentuur (WADA) Kultuur -15 500 Filmi- ja audiovisuaalloomingu koostootmise ja levi toetuse Kultuur -134 000 Euroopa Fondi osalisleping (EURIMAGE) Euroopa Nõukogu laiendatud Spordi osalisleping (EPAS) Kultuur -9 736 UNESCO mitmekesisuse fondi vabatahtlik sissemakse (IFCD) -1 450 Euroopa Liidu Noorteorkester (EUYO) Kultuur -6 500 KREMERATA Baltika Kultuur -25 000 Põhja-Balti mobiilsus- ja residentuuriprogramm Kultuur -35 892 Europeana ehk Euroopa Digitaalraamatukogu (EDL) Kultuur -15 000 Läänemeremaade kultuuripärandi monotooringugrupp Kultuur -2 000 (Council of the Baltic Sea States, BRHC) The International Federation of Arts Councils and Culture Kultuur -700 Agencies (IFACCA) Euroopa Liidu rahvuslike kultuuriinstituutide Kultuur -3 000 koostöövõrgustik (EUNIC) Euroopa Nõukogu telesarjade finantsskeem (COUNCIL OF Kultuur -120 000 EUROPE) Euroopa Nõukogu Kultuuriteede osalislepe (EPA) Kultuur -8 500 UNESCO antidopingu fondi vabatahtlik sissemakse Kultuur -1 450 UNESCO Kultuuripärandi Hädaabifond (vabatahtlik Kultuur -10 000 sissemakse) Pariisi kultuuriinstituutide ja saatkondade võrgustik FICEP Kultuur -300 MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI -6 882 256 valitsemisala Euroopa Posti ja Telekommunikatsioonide Konverents Digiühiskond -130 (CEPT) Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Peakonverents Ettevõtluskeskkond -59 600 (CGPM/BIPM) Euroopa Kommunikatsioonibüroo (ECO) Digiühiskond -8 700 Euroopa Telekommunikatsiooni Standartite Instituut (ETSI) Digiühiskond -9 380 Rahvusvaheline Administratiivinfosüsteemide Nõukogu Digiühiskond -3 500 (ICA) Rahvusvaheline Sideregulaatorite Grupp (IRG) Digiühiskond -13 000 Rahvusvaheline Elektriside Liit (ITU) Digiühiskond -78 310 Euroopa Legaalmetroloogia koostööorgan (WELMEC) Ettevõtluskeskkond -3 400 Rahvusvaheline Legaalmetroloogia Organisatsioon (OIML) Ettevõtluskeskkond -2 010 Euroopa Ehituskontrolli Konsortsium (CEBC) Ettevõtluskeskkond -1 250 Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) Teadmussiire -3 409 738 Dokumendi elutsükli halduse foorm (DLMF) Digiühiskond -350 569  Programmi nimetus 2024 RE Rahvusvaheline mereõnnetuste uurimise foorum (MAIIF) Ettevõtluskeskkond -1 000 Intsidendikäsitlejate ja turvameeskondade foorum (FIRST) Digiühiskond -1 800 Euroopa Meediaregulaatorite Ühendus (EPRA) Digiühiskond -4 400 Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus MTÜ Ettevõtluskeskkond -800 OECD turismikomitee Ettevõtluskeskkond -5 000 Põhjamaade Koosvõimelahenduste Instituut MTÜ (NIIS) Digiühiskond -850 000 Rahvusvaheliste Näituste Büroo (BIE) Ettevõtluskeskkond -18 000 Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) Teadmussiire -2 222 888 XBRL Europe Teadmussiire -5 500 Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) Tööturuprogramm -182 500 Ülemaailmne Tööinspektsioonide Assotsiatsioon (IALI) Tööturuprogramm -1 000 REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI -477 221 valitsemisala ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) Põllumajandus, toit ja maaelu/ Kalandus -172 000 Kalanduse programm (2programmi) Ida- ja Kesk-Euroopa Kalanduse Arendamise Organisatsioon Kalandus -36 900 (EUROFISH) Rahvusvaheline Põllumajandusarengu Fond (IFAD) Põllumajandus, toit ja maaelu -50 000 Euroopa Liidu põllumajandusfondide makseagentuuride IT Põllumajandus, toit ja maaelu/ -3 000 juhtide organisatsioon (Panta Rhei) Kalandus OECD säästvate põllumajandussüsteemide bioloogiliste Põllumajandus, toit ja maaelu -1 000 ressursside juhtimise ühine teadusprogramm (CRP BIO) Euroopa Liidu Vähelevinud Kultuuride Koordinatsiooni Põllumajandus, toit ja maaelu -10 000 Keskus (MUCF) Rahvusvahelisele Taimede Geneetiliste Ressursside Instituut Põllumajandus, toit ja maaelu -4 000 (ECPGR) Vihmutite ja Drenaaži Rahvusvaheline Komisjon (ICID) Põllumajandus, toit ja maaelu -2 000 Toidus ja Põllumajanduses Kasutatavate Taimsete Põllumajandus, toit ja maaelu -2 700 Geneetiliste Ressursside Leping (ITPGRFA) Rahvusvaheline loomatervise organisatsioon (WOAH) Põllumajandus, toit ja maaelu -43 140 Euroopa Loomakasvatuse Assotsatsioon (EAAP) Põllumajandus, toit ja maaelu -3 700 Loomsete geneetiliste ressursside Euroopa piirkondlik Põllumajandus, toit ja maaelu -800 teabekskus (ERFP) Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon Põllumajandus, toit ja maaelu -25 460 (EPPO) OECD Seemneskeemide Ühing Põllumajandus, toit ja maaelu -3 100 Uute Taimesortide Kaitse Liit (UPOV) Põllumajandus, toit ja maaelu -10 000 Rahvusvaheline Seemnekontrolli Assotsatsioon (ISTA) Põllumajandus, toit ja maaelu -5 775 Teravilja ja söödakaubanduse assotsiatsioon (GAFTA) Põllumajandus, toit ja maaelu -700 Analüüsikeemikute Ametlik Assotsiatsioon (AOAC) Põllumajandus, toit ja maaelu -150 Euroopa Liidu Taimeteaduse Organisatsioon (EPSO) -850 Euroopa põllumajandus- ja maapiirkondade Põllumajandus, toit ja maaelu -225 nõustamisteenuse foorum (EUFRAS) Läänemeremaade Ruumilise Arengu Komitee (VASAB) Regionaalpoliitika -10 000 Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu ICES) Kalandus -30 050 Läänemere kalanduse regionaalse nõukogu (BSAC) Kalandus -3 500 Kaugpüügi Regionaalse Nõukogu (LDAC) Kalandus -2 021 Rahvusvaheline postiliit (UPU) Regionaalpoliitika -44 000 570  Programmi nimetus 2024 RE Euroopa riikide kaardistamise, maaregistrite ja Regionaalpoliitika katastriagentuuride esindusorganisatsioon (EuroGeo) -8 150 Euroopa Ruumiandmete Rakendusuuringute Ühing Regionaalpoliitika (EuroSDR) -4 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala -90 200 Rahvusvaheline Maksuadministratsioonide Organisatsioon Riigi rahandus -14 300 (IOTA) Rahvusvaheline Tolliorganisatsioon (WCO) Riigi rahandus -30 800 Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) Jaotatakse proportsionaalselt kõikidele Rahanduministeeriumi -3 000 programmidele Põhjamaade Ministrite Nõukogu stipendiumiprogramm Halduspoliitika -5 000 (NCM) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Riigi rahandus -5 900 maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsioon OECD programm "Global Forum on Tax Transparency" Riigi rahandus -18 200 Rahvusvaheline finantshariduse võrgustik (OECD INFE) Finantspoliitika -6 000 Rahapesu töögrupp (Egmount Group) Finantspoliitika -7 000 Maksualase Teabevahetuse Süsteem (OECD CTS) Riigi rahandus -8 000 SISEMINISTEERIUMI valitsemisala --110 006 Biomeetria Instituut Siseturvalisus -2 500 Eesti Siseaudiitorite Ühing MTÜ (ESAÜ) Siseturvalisus -350 Euroopa Biomeetria Assotsiatsioon (EAB) Siseturvalisus -285 Euroopa Liikluspolitsei võrgustik (ROADPOL) Siseturvalisus -5 000 Euroopa Politsei Spordiliit (USPE) Siseturvalisus -1 200 Euroopa tuletõrje- ja päästekoolide Assotsiatsioon (EFSCA) Siseturvalisus -550 Euroopa Tuletõrjeohvitseride Liit (FEU) Siseturvalisus -550 Rahvusvaheline Merepääste Föderatsioon (IMRF) Siseturvalisus -450 Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) Siseturvalisus -35 121 Rahvusvaheline Politseiorganisatsioon - Interpol (ICPO) Siseturvalisus -61 000 TETRA and Critical Communications Association (TCCA) Siseturvalisus -1 200 Ülemaailmne Tuletõrje Föderatsioon (CTIF) Siseturvalisus -800 Ülemaailmne Vanglatöö Organisatsioon (ICPA) Siseturvalisus -1 000 SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala -344 892 Rahvusvaheline Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsioon (ISSA) Vanemaealiste programm -16 000 Läänemeremaade Nõukogu riskilaste ekspertgrupp (EGCC) Laste ja perede programm -11 342 PROMISE Barnahus võrgustik Laste ja perede programm -1 000 Euroopa ohvriabi katusorganisatsioon (VSE) Laste ja perede programm -250 Euroopa Taastava Õiguse Foorum (EFRJ) Laste ja perede programm -650 Perevägivalla toimepanijatega tegelev Euroopa võrgustik Laste ja perede programm -300 (WWP) Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm, -211 500 Tervishoiusüsteemi programm Uimastite kuritarvitamise ning ebaseadusliku Keskkonnatervise programm, uimastikaubanduse vastu võitlemise koostöögrupp Terviseriskide programm, -3 500 (Pompidou Group) Tervishoiusüsteemi programm Põhjamõõtme rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerlus Keskkonnatervise programm, (NDPHS) Terviseriskide programm, -15 800 Tervishoiusüsteemi programm 571  Programmi nimetus 2024 RE WHO tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonverents Keskkonnatervise programm, (FCTC) Terviseriskide programm, -4 500 Tervishoiusüsteemi programm Rotterdami Konventsiooni Fond (RC) Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm, -1 200 Tervishoiusüsteemi programm OECD keskkonnatervise- ja ohutuse programm (EHS Keskkonnatervise programm, Programme) Terviseriskide programm, -2 100 Tervishoiusüsteemi programm Ravimijärelevalve asutuste rahvusvaheline Tervishoiusüsteemi programm -10 500 koostööorganisatsioon (PIC/S) Euroopa võrdõiguslikkuse organite võrgustik (EQUINET) Soolise võrdõiguslikkuse programm -1 200 WHO ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni vee ja tervise Keskkonnatervise programm, protokolli rakendamise toetus (UNECE) Terviseriskide programm, -1 450 Tervishoiusüsteemi programm OECD tervisevaldkonna vabamakse Keskkonnatervise programm, Terviseriskide programm, -2 000 Tervishoiusüsteemi programm Rahvusvaheline Rahvatervise instituutide Assotsiatsioon Terviseriskide programm -8 500 (IANPHI) Euroopa partnerlus tervishoiu- ja sotsiaalteenuste Tervishoiusüsteemi programm -6 520 järelevalve valdkonnas (EPSO) Põhjamaade haiglaeelse kiirabi ühing (Nordic-EMS) Tervishoiusüsteemi programm -11 100 Euroopa ToiduinfoVõrgustik (EuroFIR) Terviseriskide programm -1 500 Euroopa Mürgistusteabekeskuste ja Kliiniliste Keskkonnatervise programm -480 Toksikoloogide Ühing (EAPCCT) ÜRO vananemise töögrupp Sotsiaalhoolekandeprogramm -3 000 OECD vabamakse olemaks keskkonna, tervise ja ohutuse Keskkonnatervise programm, programmi osas Terviseriskide programm, -2 000 Tervishoiusüsteemi programm Euroopa sotsiaaluuringu ERIC liikmemaks (ESS ERIC) Vanemaealiste programm. Sotsiaalkindlustuse programm. Laste ja perede programm. Tervist toetava -25 000 keskkonna programm. Tervist toetavate valikute programm. Inimeskse tervishoiu programm. Horizon Europe 2020 rahvusvahelise teadusvõrgustik (JPI Vanemaealiste programm. HDHL) Sotsiaalkindlustuse programm. Laste ja perede programm. Tervist toetava -3 500 keskkonna programm. Tervist toetavate valikute programm. Inimeskse tervishoiu programm. VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala -15 301 834 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Välispoliitika ja arengukoostöö -553 000 programm Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon (OSCE) Välispoliitika ja arengukoostöö -132 000 programm Euroopa Nõukogu (CE) Välispoliitika ja arengukoostöö -514 180 programm Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) Välispoliitika ja arengukoostöö -179 641 programm Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) Välispoliitika ja arengukoostöö -2 000 000 programm Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) Välispoliitika ja arengukoostöö -155 400 programm Üldine tuumakatsetuste keelustamise lepingu Välispoliitika ja arengukoostöö -51 450 Organisatsioon (CTBTO) programm 572  Programmi nimetus 2024 RE Keemiarelva keelustamise Organisatsioon (OPCW) Välispoliitika ja arengukoostöö -36 750 programm Rahvusvaheline Frankofoonia Organisatsioon (OIF) Välispoliitika ja arengukoostöö -12 428 programm ÜRO erikohtud (ICTY,ICTR, IRMCT) Välispoliitika ja arengukoostöö -26 250 programm Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (UN) Välispoliitika ja arengukoostöö -1 400 000 programm Läänemeremaade Nõukogu sekretariaat (CBSS) Välispoliitika ja arengukoostöö -102 953 programm Holokausti mälestamise Rahvusvaheline Ühendus (IHRA) Välispoliitika ja arengukoostöö -31 500 programm Wassenaari Kokkulepe (WA) Välispoliitika ja arengukoostöö -4 515 programm Aasia-Euroopa Fond (ASEF) Välispoliitika ja arengukoostöö -5 000 programm Rahvusvahelise Mereõiguse Kohus (ITLOS) Välispoliitika ja arengukoostöö -6 825 programm Euroopa Liidu liikmesriikide välisteenistuses olevate isikute Välispoliitika ja arengukoostöö -210 perede ja abikaasade assotsiatsioon (EUFASA) programm Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Intsituut (EUISS) Välispoliitika ja arengukoostöö -10 710 programm Hübriidohtudega võitlemise oivakeskus (Hybrid Coe) Välispoliitika ja arengukoostöö -63 000 programm NATO Energiajulgeoleku keskus (ENSEC Coe) Välispoliitika ja arengukoostöö -26 250 programm Euroopa tsiviilse kriisiohje oivakeskus (CoE-CIV) Välispoliitika ja arengukoostöö -21 000 programm Euroopa Rahurahastu (EPF) Välispoliitika ja arengukoostöö -6 817 172 programm 573  RIIGI EELARVE- STRATEEGIA 2024-2027 Koostaja: Rahandusministeerium Tallinn, 2023 1 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................................... 4 1. Vabariigi Valitsuse prioriteedid............................................................................................................ 9 Riigikaitse ja laiapindne julgeolek ................................................................................................................................ 9 Välispoliitika ja Ukraina toetamine ............................................................................................................................ 10 Majandusareng ja innovatsioon ................................................................................................................................ 10 Haridus- ja teadusareng ................................................................................................................................................ 11 Keskkond ja elurikkus ..................................................................................................................................................... 12 Energeetika ja taristu....................................................................................................................................................... 12 Regionaalpoliitika ja maaelu .........................................................................................................................................13 Kultuur ja sport ................................................................................................................................................................. 14 Sotsiaalpoliitika ................................................................................................................................................................. 14 Riigijuhtimine ja poliitilised küsimused .....................................................................................................................15 Justiitsküsimused ............................................................................................................................................................ 16 2. Tulemusvaldkonnad ............................................................................................................................... 17 2.1 Heaolu ............................................................................................................................................................................ 17 2.2 Tervis ............................................................................................................................................................................ 27 2.3 Tark ja tegus rahvas ............................................................................................................................................... 33 2.4 Eesti keel ja eestlus ................................................................................................................................................. 39 2.5 Keskkond ..................................................................................................................................................................... 41 2.6 Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus ................................................................................................. 53 2.7 Põllumajandus ja kalandus ...................................................................................................................................66 2.8 Transport .................................................................................................................................................................... 76 2.9 Energeetika ................................................................................................................................................................ 95 2.10 Digiühiskond ............................................................................................................................................................99 2.11 Tõhus riik................................................................................................................................................................. 104 2.12 Õigusriik ................................................................................................................................................................... 114 2.13 Siseturvalisus ......................................................................................................................................................... 118 2.14 Välispoliitika ........................................................................................................................................................... 123 2.15 Julgeolek ja riigikaitse ........................................................................................................................................ 140 2.16 Kultuur ja sport ......................................................................................................................................................148 2.17 Sidus ühiskond ...................................................................................................................................................... 158 3. Fiskaalraamistik .................................................................................................................................... 166 3.1 Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika eesmärgid .............................................................................................166 3.2 Tulu- ja kulumeetmed .........................................................................................................................................169 2 3.3 Valitsussektori eelarvepositsioon ..................................................................................................................... 171 3.4 Maksupoliitika .........................................................................................................................................................184 3.5 Valitsussektori finantseerimine ........................................................................................................................189 3.6 Pikaajaline jätkusuutlikkus .................................................................................................................................. 193 3.7 Riigi rahanduse areng ........................................................................................................................................... 195 3.8 Välistoetused fondide ja valitsemisalade lõikes ........................................................................................199 Lisad ......................................................................................................................................................................204 Lisa 1. Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvine majandusprognoos ja sensitiivsusanalüüs ..204 Lisa 2. Riigi eelarvestrateegia 2024-2027 rahastamiskava (tuhat eurot) .............................................. 213 Lisa 3. Ülevaade RES 2024-2027 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes (mln eurot) ...................................................................................... 216 Lisa 4. Arvestuslikud ja edasiantavad kulud 2024 2027 (tuhat eurot) .............................................. 223 Lisa 5. EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamisest................................................................................................................................................................... 238 Lisa 6. Valitsussektori personali- ja palgaanalüüs ........................................................................................... 250 Lisa 7. Riigi eelarvestrateegias planeeritud investeeringute ja investeeringutoetuste 4-aastane kava (tuhat eurot) ......................................................................................................................................................... 259 3 Sissejuhatus Riigi eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi olemus Riigi eelarvestrateegia (eelarvestrateegia) määrab riigi eelarvepoliitika põhisuunad ning kajastatakse Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid, mida eelarvestrateegia perioodil kavatsetakse ellu viia, ja elluviimiseks planeeritavad vahendid ehk rahastamiskava eelseisvaks neljaks aastaks. Eelnevad eelarvestrateegiad ja stabiilsusprogrammid (kirjeldab valitsuse poliitikat Stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevate nõuete täitmisel) koostati ühes dokumendis aprilli lõpuks. Alates 2022. aastast muudeti eelarve ja eelarvestrateegia ajakava nii, et eelarve ja eelarvestrateegia koostatakse septembri lõpuks samas kui stabiilsusprogramm esitatakse Euroopa Komisjonile jätkuvalt kevadel. Stabiilsusprogrammi kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt kaheksa kuud enne järgmise eelarveaasta algust. Eelarvestrateegia ja stabiilsusprogramm peavad siiski jääma sidusaks kuna stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide esitamine ja hindamine on oluline osa Euroopa poolaasta (European Semester) majanduspoliitika koordinatsioonist ja järelevalvest. Eelarvestrateegia määratleb eelarvepoliitilised ja valdkondlikud eesmärgid ning seostab need makromajandus- ning rahandusprognoosidel põhinevate rahaliste võimalustega. Fiskaalpoliitilised valikud avaldavad mõju riigi majanduspoliitikale. Nii eelarvestrateegia kui stabiilsusprogramm põhinevad rahandusministeeriumi majandusprognoosidel. Käesolev 2024 2027 eelarvestrateegia lähtub 2023. a suvisest majandusprognoosist. Vastavalt riigieelarve seadusele kinnitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Riigieelarve seaduse § 341 alusel esitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia Riigikogule. Eelarvestrateegiat uuendatakse igal aastal vajadusel täpsustatakse kolme eelseisva aasta eesmärke ja kavasid ning täiendatakse vähemalt ühe aasta võrra. Esimene eelarvestrateegia koostati 2000. aastal. Nii kohandatakse pidevalt keskpika perioodi plaane muutustele majanduses, fiskaalkeskkonnas ja erinevates tegevusvaldkondades. Kui 2023 2026 eelarvestrateegiat mõjutas energia- ja julgeolekukriisis, siis ka käesolev 2024 2027 eelarvestrateegia on jätkuvalt mõjutatud julgeolekukriisist. Eelarvestrateegia koostamine ja uuendamine Eelarvestrateegiaga seotud strateegilised arengudokumendid on tulemusvaldkonna arengukava ja programmid. Tulemusvaldkonnad on ühtselt kasutusel nii strateegilises planeerimises kui finantsjuhtimises eesmärgiga paremini seostada valdkondade arengukavasid eelarvestrateegia ja eelarvega. Seetõttu on eelarvestrateegias toodud info tulemusvaldkondade kohta ning alates 2020. aastast on rahastamiskava koostatud tulemusvaldkondade ja programmide lõikes. Aastane eelarve on võrreldes eelarvestrateegiaga oluliselt detailsem. Ministeeriumid täiendavad programme igal aastal ühe aasta võrra, tagades strateegilises planeerimises minimaalselt nelja-aastase perspektiivi. Täiendamise aluseks on sel ajal kehtiv eelarvestrateegia. 4 Eelarvestrateegia koostamiseks esitavad Riigikantselei ja ministeeriumid Rahandusministeeriumile selleks vajalikud andmed ja info, s.h. valitsemisalade vastutusvaldkondadesse jäävad programmi(d), tulemusaruannete projekti(d), juriidilise isiku finantsplaani(d), teave järgmisel eelarveaastal jõustuvate õigusaktide eelnõude kohta ning vajadusel taotluse(d) eelarvestrateegias ettenähtud maksimaalsete vahendite suurendamiseks (lisataotlused). Selleks koostab Rahandusministeerium täpsustavaid juhiseid ja ajakava. Põhiseaduslike institutsioonide eelarve projekt koostatakse üksnes majandusliku sisu järgi järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta. Eelarvestrateegia seire Eelarveaasta järel esitab iga valitsemisala Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile tulemusaruanded, mis sisaldavad nii valdkondade olukorra ja tulemuste analüüsi kui ka andmeid eelarve täitmise kohta tulemusvaldkondade ja programmide tegevuste lõikes. Riigi Tugiteenuste Keskus koostab ülevaate riigi finantsseisundist, -tulemustest ja rahavoogudest ning riigieelarve täitmisest. Rahandusministeerium koostab nende sisendite põhjal riigi majandusaasta koondaruande, mis kajastab terviklikku infot valitsussektori tulemuste ja ressursside kohta. Riigi majandusaasta koondaruande kiidab heaks Vabariigi Valitsus ja esitab selle koos Riigikontrolli kontrolliaruandega Riigikogule kinnitamiseks. 2024-2027 eelarvestrateegia koostamine Eelarvestrateegia sisendina esitasid ministeeriumid andmed eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamiseks Rahandusministeeriumile 1. augustiks 2023. Lisaks uuendatud programmidele ja rahastamiskavale, esitati käesoleval aastal ka koalitsioonileppe meetmete mõjude kaardistus ning 1. juuliks esitasid valitsemisalad kokkuhoiumeetmete ja lisatulude ettepanekud. Ametisse astunud valitsusel seisis riigieelarve strateegia planeerimisel ees keeruline olukord, kus ühest küljest ajendas otsuseid tegema vajadus ja soov parandada riigi rahanduse seisu, teisest küljest järsult halvenenud julgeolekuolukorra tõttu on lisandunud kulusurveid, millele lahenduste leidmine vajab rohkem aega. Eelarve strateegia perioodil planeeritakse tegeleda aktiivselt nii riigi kulude revisjoniga, riigi teenuste efektiivsema korraldusega kui ka lisatulude leidmisega. Struktuurne eelarvepuudujääk püsib 2024. aastal 1,2% juures SKPst ning 2025- 2027 langeb 1,0% tasemel SKPst, mis on oluliselt madalam eelmises eelarvestrateegias seatust. Valitsussektori nominaalne puudujääk on 2024. aastal 2,8% SKPst ning järgnevatel aastatel paraneb pidevalt jõudes 2027. aastaks 1,2% juurde SKPst. Eelarvestrateegia koostamisel esitasid põhiseaduslikud institutsioonid Vabariigi Valitsusele lisavahendite taotluseid kokku 27,7 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia perioodi kohta. Riigikogu kantselei esitas lisataotluseid summas 12,5 mln eurot, Vabariigi Presidendi kantselei 4,9 mln eurot, Riigikontroll 2,1 mln eurot, Õiguskantsler 1,0 mln eurot ja Riigikohus 7,2 mln eurot. Põhiseaduslike institutsioonide esitatutud lisataotlused kiideti heaks osaliselt, summas 12,4 mln eurot. Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni eesmärkidesse mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid eraldati hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale heakskiitmist on leitavad lisast 2 (rahastamiskava). Eelarvestrateegia esitati Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks 26.09.2023. 5 2024-2027 eelarvestrateegia ülesehitus, erinevused võrreldes 2023-2026 eelarvestrateegiaga Dokumendi esimeses osas on toodud Vabariigi Valitsuse prioriteedid, teises osas tulemusvaldkondade ja programmide lühiülevaated koos valdkondi iseloomustavate eesmärkide ja mõõdikutega ning nelja aasta olulisemate tegevustega. Dokumendi teises osas on ülevaated riigis kehtestatud tulemusvaldkondade ja programmide kaupa. Tulemusvaldkondade ja programmide rahastamiskavad on esitatud koondtabelina lisas 2. Tulemusvaldkondade jaotuses võrreldes 2023 2026 eelarvestrateegiaga sisulisi muudatusi ei ole, kuid uue valitsuse otsustatud ministeeriumide valitsemisalade ümberkorraldustest tulenevad muudatused alates 1. juulist 2023. a on ulatuslikud: 1) Keskkonnaministeerium Kliimaministeeriumiks; 2) Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks; 3) Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded läksid Rahandusministeeriumilt üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile; 4) Sotsiaalministeeriumi töö- ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdsuse edendamist puudutavad ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile; 5) Ligipääsetavuse koordineerimise ülesanne läks Sotsiaalministeeriumilt üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile; 6) Energeetika ja transpordi valdkonnad liikusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Kliimaministeeriumisse; 7) Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast anti kõik Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tegevused üle Haridus- ja Teadusministeeriumile. Riigi tulemusvaldkondade muutunud jaotus valitsemisalade vahel on esitatud tabelis 1, kuid tulemusvaldkondade koosseis võrreldes eelmise eelarvestrateegiaga muutunud ei ole. Tabel 1. Tulemusvaldkonnad RES 2024-2027 Valitsemisala RES tulemusvaldkonnad 2024-2027 Tark ja tegus rahvas HTM Eesti keel ja eestlus Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tõhus riik JUM Õigusriik KAM Julgeolek ja riigikaitse Keskkond Põllumajandus ja kalandus KLIM Energeetika Transport Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Kultuur ja sport KUM Sidus ühiskond Heaolu MKM Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Digiühiskond RAM Tõhus riik Põllumajandus ja kalandus REM Tõhus riik Transport Siseturvalisus SIM Sidus ühiskond SOM Heaolu 6  Valitsemisala RES tulemusvaldkonnad 2024-2027 Tervis VÄM Välispoliitika Riigikantselei Tõhus riik Kolmas peatükk kajastab Vabariigi Valitsuse majandus- ja fiskaalpoliitilisi eesmärke ja prioriteete ning valitsussektori fiskaalraamistikku eelolevaks neljaks aastaks. Arvestades teema ajakohasust ja olulisust on sellesse peatükki lisatud eraldi osa Euroopa Liidu fondidest toimuva rahastuse kohta. Dokumendil on seitse lisa. Partnerite kaasamine eelarvestrateegia koostamises Seotud osapoolte kaasamist korraldavad arengukavade, programmide ja eelarvestrateegia projekti koostamisel vastutavad ministeeriumid. Asjasse puutuvate isikute kaasamine ja valdkondade vaheline koostöö on vältimatu arengudokumentide terviklikkuse ja omavahelise kooskõla saavutamiseks. Valitsus on kaasamiseks andnud ka arengukava koostajatele Dokumendis kasutatud lühendid JUM Justiitsministeerium HTM Haridus- ja Teadusministeerium KAM Kaitseministeerium KLIM Kliimaministeerium KUM Kultuuriministeerium MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RAM Rahandusministeerium REM Regionaal- ja põllumajandusministeerium SIM Siseministeerium SOM Sotsiaalministeerium VÄM Välisministeerium MAK Maaelu Arengukava 2014 2020 EMKF Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014 2020 ESF Euroopa Sotsiaalfond EAFRD Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ERF Euroopa Regionaalarengu Fond ÜF Ühtekuuluvusfond RKAS Riigi Kinnisvara AS IKT Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia TUV Tulemusvaldkond OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 7 VV Vabariigi Valitsus CERN Euroopa Tuumauuringute Keskus KOV Kohalik omavalitsus PPA Politsei- ja Piirivalveamet MTO Keskpika perioodi eesmärk (medium-term objective) RES Riigieelarve strateegia mln miljon mld miljard 8 1. Vabariigi Valitsuse prioriteedid Vabariigi valitsus lähtub riigi eelarvestrateegiat koostades koalitsioonileppest, mille prioriteedid on julgeoleku kindlustamine, riigirahanduse jätkusuutlikkuse tagamine, rohereformide läbiviimine, piirkondliku mahajäämuse vähendamine, sissetulekute ebavõrdsuse vähendamine ja tervelt elatud aastate ning eluea pikendamine, personaalse riigi väljaarendamine ning kvaliteetse hariduse tagamine. Nende eesmärkide saavutamiseks on valitsus kinnitanud tegevuskava, milles kavandatud tegevusi finantseeritakse riigieelarvest. Alljärgnevalt toome ära olulisemad eesmärgid ja tegevused, mida valitsus kavandab eesmärkide saavutamiseks astuda ja mille finantseerimiseks on strateegias vahendid kavandatud. Riigikaitse ja laiapindne julgeolek Eesti riigikaitse aluseks on tugev iseseisev kaitsevõime ja NATO heidutus. Nii riigikaitse kui ka siseturvalisuse planeerimisel taotletakse võimete eesmärgipärast ja pikaajalist arendamist ning tervikuna Eesti kriisikindluse suurendamist. Arendustegevuste kavandamisel lähtutakse Ukraina sõja õppetundidest. Vähendamaks õnnetusi, korrarikkumisi ja õnnetuste korral nendes hukkunute ja vigastatute arvu suurendatakse ennetustööd läbi sihitatud teavitus- ja järelevalvetegevuste. Kavandatavad tegevused: • Järgmisel neljal aastal on riigikaitse kulud vähemalt 3% SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud. • Kaitsevõime kõige suurem puudujääk ja hangete prioriteet on laskemoona varude suurendamine. Lisaks hangitakse ja võetakse aastaks 2027 relvastusse mitmikraketiheitjate ja keskmaa õhutõrje raketisüsteem. Samuti viiakse lõpule manööverüksuste mehhaniseerimine. • Arendatakse kiirendatud korras välja Nursipalu harjutusala ning tagatakse kompensatsioonimeetmed ja harjutusala mõjude leevenduspakett, mis sisaldab pikaajalist talumistasu, eriprogramme müra leevendamiseks ning täiendavat rahastust Kagu-Eesti turismi ja kultuuripärandi toetamiseks. • Tõstetakse Kaitseliidu baasil ettevalmistatavat maakaitse võimekust, suurendades muu hulgas maakaitse isikkoosseisu 20 000 inimeseni. Maakaitseüksuste väljaõppeks korraldatakse taasiseseisvumisjärgne kõige suurem õppekogunemine õppus Ussisõnad. • Toetatakse Kaitseliidu mittesõjalist tegevust, mh arendatakse Naiskodukaitset ja noorsootööd ning arendatakse Kaitseliidu võimekust mittesõjalistes kriisides. • Luuakse Kaitseväe ja Kaitseliidu reservile tuginev keskselt juhitud digikaitsevõime ning kiirreageerimisüksus inforuumis tegutsemiseks. • Jätkatakse laiapõhjalise küberkaitsevõime tugevdamist, sh oluliste teenuste ja organisatsioonide küberturvalisuse edendamine ning RIA kureeritud kolmetasandiline küberreserv. • Idapiiri maismaataristu ehitatakse välja 2025. aasta lõpuks. • - 9 • Tagatakse elanikkonnakaitse püsiva rahastuse sh elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste elluviimine ja viiakse ellu elanikkonnakaitse koolituskava. • Uuendatakse politseihariduse mudelit, et paremini vastata tööjõuturu vajadustele. Mõõdikud: • Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal (algtase 90% (2022), sihttase ≥92% (2027)) • Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta (algtase 70,25 (2021), sihttase ≤31,7 (2027)) Välispoliitika ja Ukraina toetamine Eesti välispoliitika eesmärk on igakülgne Eesti strateegiliste huvide kaitsmine ja meie julgeoleku tagamine rahvusvahelises suhtluses. Valitsus peab oluliseks toetada Ukrainat oma territoriaalse terviklikkuse taastamisel ja Venemaa agressiooni tõrjumisel. Selleks, tuleb hoida ja tugevdada liitlassuhteid kõigi NATO liitlastega ja Euroopa Liidu partneritega ning suurendada veelgi regionaalset koostööd Balti- ja Põhjamaadega. Lisaks on oluline tugevdada äridiplomaatiat, toetada Eesti ettevõtteid uutel turgudel, arendada suhteid kolmandate riikidega. Kavandatavad tegevused: • Valitsus seisab Euroopa Liidus Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide karmistamise eest ja toetab Ukrainat nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt. • Panustatakse aktiivselt Ukraina ülesehitamisse ja tegutsetakse selle nimel, et Eesti avaliku ja erasektori kogemus, oskused ja ettevõtete potentsiaal leiaksid Ukrainas võimalikult laialdast kasutamist. • Tugevdatakse Eesti diplomaatilist võimekust, mis läbi dünaamilise, avatud ja motiveeritud välisteenistuse tagab parimal viisil Eesti julgeoleku, välismajanduslike huvide ja kodanike kaitse maailmas. Selleks uuendatakse välisteenistusseadust ja efektiivistatakse välisesinduste võrgustikku. Mõõdik: • Positsioon globaalse kohalolu indeksi edetabelis (Elcano globaalse kohalolu raport) (algtase 82 (2021), sihttase ≤89 (2027)) Majandusareng ja innovatsioon Eesti ühiskonna pikaajalise arengu aluseks on üleminek uuendusmeelsele ja vastutustundlikule majandusele. Ettevõtted vajavad innovatsiooni-, rohe- ja digivõimekuse kasvatamiseks jätkuvalt riigi tuge ja stiimuleid, mille keskmes on riigi stabiilne rahastus teadus- ja arendustegevusele. Konkurentsivõimeline maksukeskkond ning tarbimise ja saastamise suurem maksustamine toetavad jätkusuutlikkuse eesmärke parandades riigi suutlikkust tulla toime suurte üleilmsete väljakutsetega. 10 Kavandatavad tegevused: • Valitsus jätkab 1% teadusraha vahendite suunamist ka ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvatamisele. Ettevõtetele suunatud teenuseid ja toetusi arendame eesmärgiga viia erasektori panus teadus-arenduskuludesse 2%-ni SKP-st. • AS Metrosert baasil käivitatakse ettevõtete arendustegevust toetav rakendusuuringute keskus. Töötatakse välja lahendusi kapitali kättesaadavuse parandamiseks ettevõtetele. • Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks rakendatakse andmete ühekordse küsimise printsiipi ja ristkasutust ettevõtjatele pakutavad riigipoolsed teenused koondatakse ühele platvormile, et vähendada riigipoolsete teenuste killustatust. Jätkub ettevõtjatele seatud aruandluskohustuste lihtsustamine, tõhustamine ja automatiseerimine asutuste üleselt läbi reaalamajanduse lahenduste. Mõõdikud: • Hea valitsemise indeks (Worldwide Governance): valitsemise tõhusus (algtase 1,4 (2021), sihttase ≥1,2 (2027)) • TA kulud erasektoris (algtase 1% SKPst (2021), sihttase 2% (2027)) • Avalike digiteenustega rahulolu (Allikas: Teenuste kataloog, MKM) (algtase 80 % (2022), sihttase 86 % (2027)) Haridus- ja teadusareng Eesti riigi kestlikkus ja konkurentsivõime tuginevad haritud inimestel ja oskusel teadmisi rakendada. Valitsus peab oluliseks, et kõik lapsed, sõltumata nende kodusest keelest, saaksid kvaliteetse eestikeelse hariduse. Võrdsete võimaluste tagamiseks peab haridus esimeses kahes kooliastmes olema kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Kõrghariduses ja teaduses tuleb pikaajaliste eesmärkideni jõudmiseks tagada kokkulepitud rahastamiskindlus. Kavandatavad tegevused: • 2024. aasta sügisest algab üleminek eestikeelsele haridusele alushariduses ning üldhariduse esimeses ja neljandas klassis. Eestikeelsele haridusele üleminek lõppeb 2030. aastal. • Kohalikele omavalitsustele käivitatakse 2024. aastal täiendav rahastusmeede väikekoolide pidamise toetamiseks. • Valmistatakse ette koolikohustusliku ea tõstmist 18. eluaastani ning kutsehariduse reformi, sh põhikoolijärgse õppe pikendamist nelja aastani. • Väärtustamaks õpetaja ametit tõstetakse 2024. a õpetajate palga alammäära 1,77% ning palga diferentseerimise fondi 20%-ni. Toetamaks õpetajaks õppimist, on riigieelarvest kavandatud 2024. a 4,6 mln ning 2025. a 6,8 mln eurot stipendiumite maksmiseks. • Tagatakse teadus- ja arendustegevuse riigieelarveline rahastamine mahus 1% SKP-st ja kõrghariduse rahastamise kasv kokkulepitud 15% ulatuses järgneval kolmel aastal. • Alates 2023/2024. õppeaastast kahekordistatakse üliõpilaste vajaduspõhised õppetoetuste määrad. Mõõdikud: • Kolmanda taseme haridusega 25 34 aastaste osakaal: (algtase 43,9 (2022), sihttase 43,9 (2026)) 11 • Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25 64aastaste) osakaal (algtase 74,7 (2022), sihttase 76,1% (2026)) Keskkond ja elurikkus Valitsus peab oluliseks, et elurikkuse kiirest kadumisest tulenevate riskide leevendamiseks muutuks elurikkuse säilitamine kõikides keskkonda mõjutavates tegevustes prioriteediks. Selleks tuleb majanduse keskkonnajalajälge ja kliimamõju võimalikult kiiresti vähendada, suurendada ühiskonna ja ökosüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele ning taastada majandustegevusest rikutud elukeskkond, pakkudes samal ajal ettevõtjatele investeerimis- ja õiguskindlust. Lisaks on oluline minna üle ringmajandusele ja väärindada loodusressursse maksimaalselt ning parandada metsandusvaldkonna andmekvaliteeti, et tagada Eesti metsade jätkusuutlik majandamine. Samuti soovib valitsus kiirendada elamufondi renoveerimist ja parandada elukeskkonda senisest kvaliteetsema ning teadlikuma ruumilise planeerimise abil. Kavandatavad tegevused: • Valitsus töötab koos teadlaste, ekspertide, kogukonnaühenduste ja ettevõtjatega kliimaseaduse, mis annab õigusselguse ja investeerimiskindluse Eesti kliimaeesmärkide saavutamisel. Koostöös huvirühmadega seame kliimaseaduses konkreetsed kliimaeesmärgid vähemalt kümnendi täpsusega (2030, 2040, 2050) ja erinevate poliitikavaldkondade vahel jagatud panustega ning lepime kokku põhimõtted, millest on vaja nende eesmärkide saavutamisel lähtuda. • Valitsus esitab Riigikogule kinnitamiseks Metsanduse arengukava aastani 2030 ja algatab metsanduspoliitika põhialuste aastani 2050 koostamise, parandame ja digitaliseerime metsandusandmeid ning hoiame puhkemetsi kui inimeste poolt kõrgelt väärtustatud elukeskkonda. • Koostatakse väljatöötamiskavatsus ja eelnõu erinevat liiki olmejäätmete, sh pakendijäätmete mugavamaks kogumiseks ning suurendame läbi majandusmeetmete ettevõtjate motivatsiooni jäätmete ringlussevõtuks. • Kortermajade ja väikeelamute renoveerimiseks uuendatakse ja viiakse ellu toetusmeetmed, samuti arendatakse läbi teadus- ja arendusprogrammi LIFE IP BuildEst muid toetavaid lahendusi hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärkide saavutamiseks. Mõõdikud: • Keskkonnatrendide indeks (algtase 75 (2021), sihttase >75 (2027)) • Ringleva materjali määr (algtase 15,1% (2021), sihttase 21% (2027)) Energeetika ja taristu Valitsuse tegevuste eesmärk on lihtsustada ja kiirendada roheenergia tootmisega alustamist, et suurendada soodsa hinnaga puhta energia pakkumist. Turu nõudlusega sammu pidav puhta energia kättesaadavus on oluline eeldus Eesti investeerimiskeskkonna atraktiivsuse kasvamiseks ning rohereformi edukaks läbiviimiseks Eestis. Teeme ära ettevalmistused, et energiajulgeoleku ning varustuskindluse riskide maandamiseks olla valmis Baltimaade elektrisüsteemi ühendamiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga juba 2025. aasta alguses. 12 Säästlikuma transpordikorralduse jaoks jätkame Rail Baltic väljaehitamisega, samuti alustame jalgrattastrateegia koostamist ning panustame liikumisreformi läbiviimisesse. Säästlikuma ja ohutu liikuvuse eesmärgil panustab Valitsus transporditaristu kaasajastamisesse, sealhulgas suurlinnades jalgrattateede põhivõrkude ehitamise ja jalgratta parkimisvõimaluste laiendamisse. Kavandatavad tegevused: • Hoiame jätkuvalt fookust taastuvenergia projektide menetlusprotsesside lihtsustamisel ning pakume ettevõtjatele igakülgset tugivõrgustikku taastuvenergia tootmisel ja kasutamisele üleminekul esinevate takistuste kõrvaldamiseks, et kindlustada riigi 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide saavutamine. • Saavutame Eesti elektrisüsteemi valmisoleku Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumiseks 2025. aasta alguseks. • Jätkame säästliku ja ohutu taristu arendamist, mille raames panustatakse raudtee elektrifitseerimisse ja raudteetaristu kiiruste kasvu, jätkatakse Rail Balticu väljaehitamist ning Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteede ümberehitamist, toetatakse Tallinnas, Tartus ja Pärnus jalgrattateede ehitamist ja ühistranspordi taristu arendamist. • Meremajanduse arendamiseks kaasajastame merenduse seadusandluse, arvestame valdkonna eripäradega ekspordigarantiide tingimuste puhul ning tähtsustame sadamate piirkondlikku rolli. Mõõdik: • Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises (algtase 38% (2021), sihttase >50% (2027)) Regionaalpoliitika ja maaelu Valitsus peab oluliseks vähendada piirkondlikku mahajäämust ja suunata senisest rohkem investeeringuid väikepiirkondade konkurentsivõimesse. Parandatakse elukeskkonda targema ruumiplaneerimise abil. Samuti suurendatakse kohale omavalitsuste finantsvõimekust ja motiveeritakse omavalitsusi suuremale koostööle avalike teenuste korraldamisel. Valitsus peab oluliseks toidu varustuskindluse tagamist ja kohaliku toidu kasutamise edendamist. Kavandatavad tegevused: • Valitsus analüüsib võimalusi kohalikele omavalitsustele suurema paindlikkuse loomiseks kohalike maksude kehtestamisel ning vaatab üle kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse ülesannete jaotuse ning rahastuse. • Valitsus viib ellu liikuvusreformi (sh parvlaeva- ja lennuühenduste parandamine ning ühistranspordiseaduse muutmine). • Valglinnastumise ja regionaalse mahajäämuse negatiivsete mõjude vähendamiseks soovib Valitsus tasakaalustada omavalitsuste tulubaasi, arvestades mh rahvastiku jaotust ja töökohtade paiknemist. Samuti analüüsitakse tuleviku kohaliku omavalitsuse mudelite alternatiive. • Rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, regionaalse ettevõtluse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestava elukeskkonna kujundamiseks reorganiseeritakse ruumiloomega tegelevad riigiasutused (Maa- ja Ruumiameti loomine, riigi eriplaneeringutega jätkamine, üleriigilise pakiautomaatide võrgustiku loomise kaalumine jm). 13 • Toidu varustuskindluse, õiglase konkurentsi ja kohaliku toidu kasutamise edendamiseks otsib valitsus võimalusi avalikus toitlustamises senisest suuremas mahus kohaliku ja tervisliku toidu kasutamiseks (sh analüüsitakse koolikava toetuse rakendamist) ja põllumeeste ning toidutootjate toetamiseks sihipäraselt suunatud erakorraliste toetuste või üleminekutoetusega. • Väärtusliku põllumajandusmaa kaitsmiseks ja seisundi parandamiseks töötatakse välja vajalikud regulatsioonid ja toetusmeetmed. Mõõdik: • Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest (algtase 60,7% (2021), sihttase >60,7% (2027)) Kultuur ja sport Valitsus peab oluliseks Eesti kultuuri hoidmist ja tema rahvusvahelise haarde kasvamist. Hoitakse ja parandatakse iga Eesti inimese kultuuris osalemise võimalusi. Arendatakse loomemajandust, kaasatakse erasektori vahendeid ja antakse hoogu kultuurivaldkonna digitaliseerimisele. Hoitakse rahvus- ja pärimuskultuuri. Suurendatakse inimeste liikumisharjumusi, võimestatakse liikumise ja spordiga tegelevaid organisatsioone, panustatakse sporditaristu arendamisesse ja treenerite järelkasvu. Parandatakse eesti keele õpet kõigile soovijatele ning toetatakse venekeelset kvaliteetset meediaruumi. Kavandatavad tegevused: • Valitsus otsib võimalusi Eesti Rahvusringhäälingu (ERRi) uue maja ehitamiseks. • Valitsus arutab kõrge sportliku tasemega rahvusvaheliste spordivõistluste Eestis korraldamise toetamise võimalikke lahendusi. • Valitsus jätkab tegevustega, mis on suunatud Eesti inimeste liikumisharjumuse suurendamiseks. • Valitsus määratleb riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtted. • Valitsus arutab lahendusi loovisikute sotsiaalsete garantiide süsteemi parandamiseks. • Valitsus arutab võimalusi eesti keele õppe paremaks korraldamiseks täiskasvanutele. • Valitsus jätkab kohanemisprogrammi elluviimist, sh Ukraina põgenikele suunatult. Mõõdikud: • Kultuurielus osalemine (algtase 73,8% (2020), sihttase 80% (2027)) • Ühiskonnarühmade vahelised kontaktid: teistest rahvustest inimeste kontaktid eestlastega (algtase 2,0 (2020), sihttase 2,5 (2027)) Sotsiaalpoliitika Valitsus peab oluliseks üles ehitada integreeritud ja ühtne tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteem, mis põhineb personaalsel lähenemisel ja proaktiivsel teenuste pakkumisel. Hoitakse inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu tasakaalu ning seatakse fookusesse vaimse tervise teenuste kättesaadavuse. Otsitakse võimalusi lisaraha kaasamiseks tervishoidu ja pensionisüsteemi. 14 Kavandatavad tegevused: • Valitsus on võtnud eesmärgiks integreeritud ja ühtse tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi loomise, mis põhineb personaalsel lähenemisel, proaktiivsel teenuste pakkumisel ja inimese terviklikul hindamisel. Arutamisele tuleb integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna uus korraldus- ja rahastusmudel ning tõmbekeskuste rolli tugevdamine. • Hooldusreformi elluviimise raames kehtestab valitsus hoolekandeteenuste kvaliteedinõuded ning jätkab koduhoolduse, teenusmajade rajamise ja isikukeskse teenuse pakkumisega erihoolekandes. Samuti jätkatakse inimese vaatest ühtse abivajaduse hindamise süsteemi kujundamisega. Selleks algatab valitsus sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise. • Valitsus otsib võimalusi hambaravihüvitise tõstmiseks ning harvikhaigustega laste ravi rahastamise suurendamiseks. Perioodil 2024-2027 eraldatakse riigieelarvest aastatel 5 miljonit eurot aastas sihtotstarbelise eraldisena heategevusfondile harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud ravi (harvikravimite, tervishoiuteenuste ja toetavate teenuste kulude ning perede omaosaluse kulude) toetamiseks. • Vaimse tervise toetamise süsteemi tugevdamise raames laiendab valitsus nõustamise ja kaasnevate teenuste kättesaadavust ja loob pikaajalise plaani erinevate kõrgema etapi vaimse tervise teenuste osutamise täiendamiseks. Selleks algatab valitsus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise. Samuti on fookuses palliatiivravi tervikliku teenuse väljaarendamine. • Valitsus arutab tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamise alternatiive ning otsib võimalusi tervishoiu rahastamise suurendamiseks. Kavas on uuendada nii Eesti haiglavõrgu ja kiirabisüsteemi arengusuundasid kui ka esmatasandi tervishoiu arengukava. • Eesti inimeste pensioniks kogumise soodustamiseks algatab valitsus kogumispensionide seaduse muutmise ning arutab tööandjapensioni võimalikke skeeme. Mõõdikud: • Tervena elada jäänud aastad sünnimomendil (algtase mehed 57,9, naised 60,6 (2022), sihttase mehed 59,8, naised 61,5 (2027)) • Püsiva suhtelise vaesuse määr (algtase 15,3% (2021), sihttase <=15,6% (2027)) Riigijuhtimine ja poliitilised küsimused Valitsus peab oluliseks reformida riigijuhtimist, et suurte muutuste ajastul saaks riik langetada kiired otsuseid ja kasutada paindlikult oma ressursse. Valitsemine peab olema nutikas ja kiirelt reageeriv, rakendama parimat teadmist ning kasutama ära kõik võimalused, mida pakub digitehnoloogia. Minnakse edasi mittestrateegiliste riigiäriühingute erastamisega. Samuti peab valitsus oluliseks tõsta järelevalvet erakondade rahastamise üle ja täiendada huvikaitse reegleid. Kavandatavad tegevused: • Valitsus analüüsib riigi osalusega ettevõtete erastamise jätkamise võimalusi. • Valitsus otsib võimalusi riigi asutatud sihtasutuste eesmärgipärasemaks juhtimiseks ja konsolideerimiseks. 15 • Valitsus otsib võimalusi Konkurentsiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti rahastamismudeli muutmiseks nii, et turuosalised osalevad järelevalve finantseerimises, ning tugevdame seeläbi mõlema ameti järelevalve suutlikkust. • Valitsus jätkab valdkondlike reformide vajaduse planeerimist ning kokkuhoiuvõimaluste otsimist eesmärgiga jõuda paindlikuma ressursside kasutuseni. • Valitsus otsib võimalusi avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks nutiseadmetes, eelkõige e-mobiili rakenduse loomine ja e-valimiste võimaldamine nutiseadmes. Mõõdik: • Usaldus riigi institutsioonide vastu (Eurobaromeeter) (algtase Vabariigi Valitsus 39%, Riigikogu 31% (2022), sihttase Vabariigi Valitsus 50%, Riigikogu 50% (2027)) Justiitsküsimused Valitsus seisab õigusriigi põhimõtete eest ning tagab võrdsed õigused kõikidele ühiskonnagruppidele. Oluline on õigusruumi kaasajastamine, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja pakkuda kvaliteetsemaid avalikke teenuseid. Valitsuse eesmärk on vähendada bürokraatiat, et kohtute töö muutuks kiiremaks. Valitsus suurendab andmepõhist otsustamist ja personaliseeritud avalike teenuste hulka. Kavandatavad tegevused: • Valitsus jätkab kohtureformi, et muuta kohtute tegevus vähem bürokraatlikuks, tõsta õiguskeele ja õigusselguse kvaliteeti, tagades kohtute enesekorralduse põhimõtte. • Valitsuse eesmärk on ennetada inimeste sattumist ebaõiglastesse võlaskeemidesse. Eesmärgi saavutamiseks tuleb luua positiivne krediidiregister, keelustada hasartmängude, veebiennustusmängude ja kiirlaenude reklaamid ning tagada järelevalve ja võlanõustamisteenus. • Valitus tagab Lähisuhtevägivalla ennetamise ja vähendamise tegevuskava aastateks 2024-2027 ja Vägivallaennetuse kokkuleppe aastateks 2021-2025 rakendamise. • Valitsus uuendab ja täiendab kogu andmetega seotud seadusandlust, tagamaks õiguspärased alused andmete ristkasutamiseks, andmemajanduseks, avaandmete ja tehisintellekti kasutamiseks. • Valitsus kaasajastab andmete haldust, lihtsustades avalduste esitamist teenustes, millele inimesel on ilmselge õigus. Automatiseeritakse erinevatele avaldustele ja taotlustele vastamine ning arendatakse muid elektrooniliste haldusmenetluste võimalusi. Mõõdik: • Usaldus riigi institutsioonide vastu (Eurobaromeeter) (algtase Vabariigi Valitsus 39%, Riigikogu 31% (2022), sihttase Vabariigi Valitsus 50%, Riigikogu 50% (2027)) 16 2. Tulemusvaldkonnad Selles peatükis on ülevaade tulemusvaldkondadest, nende eesmärkidest, olukorrast ja rahastamisest. Riigi strateegiline planeerimine ja eelarve on jaotatud tulemusvaldkondade järgi. Nende valdkondade eesmärke saavutatakse programmide abil, mille eesmärgid, mõõdikud ja olulisemad tegevused on kirjeldatud samuti käesolevas peatükis. Tulemusvaldkondade olukorra ülevaade kajastab peamiste näitajate abil ainult üldisemaid trende. Detailsema ülevaate valdkondade seisust leiab vastavatest valdkondlikest arengukavadest ja programmidest. Tagasiside tulemustest annavad iga valdkonna tulemusaruanded, ministeeriumite majandusaasta aruannete tegevusaruanded ja riigi majandusaasta aruande koosseisus olev tegevusaruanne. 2.1 Heaolu Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Statistikaameti 2019. aasta prognoosi kohaselt on Eesti vananeva rahvastikuga riik, kus tänu välisrändele rahvaarv kasvab alates 2015. aastast1. Statistikaameti prognoosi stsenaariumi 2 (kõrgem sündimus, kõrgem ränne)2 kohaselt oleks Eesti rahvaarv 2030. aastal 1,33 miljonit inimest ja 2060. aastal 1,34 miljonit inimest. 2023. aasta 1 jaanuari seisuga oli rahvaarv 1,365 miljonit inimest, mis on prognoosist (2023. aastal 1,33 miljonit inimest) suurem tänu Ukraina sõjapõgenikele, ületades sellega ka 2026. aastaks prognoositu. Tööealine elanikkond on sarnaselt prognoositule vähenenud ning prognoosi kohaselt väheneb 2060. aastaks 7,3%. Samas 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal prognooside kohaselt kasvab praeguselt 20%-lt 29%-ni, jõudes maksimumi umbes 2060. aastal ning hakkab siis langema. Rahvastiku vananemist on keeruline peatada, sest olulisimaks rahvastikku kujundavaks protsessiks olev sündimus on taastetasemest madalamal, eeldatav eluiga kasvab, eestimaalaste tagasiränne on väike ning ühiskond ei ole suuremaks sisserändeks valmis. Loomulik iive on viimastel aastatel olnud rahvastiku koosseisust tulenevalt negatiivne. Vanemaealiste inimeste arv kasvab ja sünnitusealiste naiste arv väheneb, mis on ka põhjuseks taastetasemest madalamaks sündimuseks viimastel aastakümnetel. Sündimust mõjutab ka ebastabiilsus ühiskonnas viimase kolme aasta majandust, tervist ja julgeolekut puudutavad kriisid väljenduvad sündide arvu languses. Eriti järsk sündide arvu langus toimus 2022. aastal, mil sündis 11 646 last ehk 12,3% vähem kui aasta varem (2021. aastal oli 13 272 sündi). 2022. aasta sündide arv on viimase saja aasta madalaim. Surmade arv on samas kasvutrendis, kuna 1 Heaolu arengukava 2023-2030 lisa https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#heaolu-arengukava-20 2 Rahvastikuprognoos koostati aastal 2019, mil varasemate trendide alusel ennustati ka kõige positiivsemas stsenaariumis välisrändesaldo väiksemaks, kui ta on siiani tegelikult olnud. Arvutused on siin tehtud selle põhjal. Varianti, kus oleks kõrgem ränne ja madalam sündimus, nagu praegu on, ei ole koostatud. 17 vanemates vanusrühmades on endised suured põlvkonnad, millele lisandus aastatel 2020- 2022 tervisekriisi mõju. Vaatamata majanduslangusele, mille peamisteks põhjusteks olid energiahindade kriis ja Venemaa kallaletung Ukrainale, võis 2022. aastal täheldada hõive kiiret kasvu ning töötuse edasist langust. 20-64-aastaste tööhõive määr ületas koroonakriisi eelse taseme ja jõudis 81,9%-ni, olles sellega Euroopa Liidu riikide seas Rootsi järel teisel kohal. Naiste tööhõive määr (80,4%) oli aga Euroopa Liidu kõrgeim. Samuti oli kõrgel teisel kohal vanemaealiste (55-64a) tööhõive määr (73,7%). Töötuse määr (15-74.a) langes 2022. aastal 5,6%-ni, registreeritud töötuse määr (16 kuni pensioniiga) kasvas aga 7%-ni, mida põhjustas suures osas Ukraina sõjapõgenike töötuna arvelevõtmine töötukassas. Suure hõive kasvu tõttu saavutas rekordtaseme ka 15-74-aastaste aktiivsuse määr, mis ulatus 73,3%-ni, olles Euroopa Liidus paremuselt kolmandal kohal. Siiski seistakse tööturul silmitsi tõsiste struktuursete probleemidega, nagu vananev ja vähenev rahvastik, oskuste ebakõlad ja lõhed tööturunäitajates, sealhulgas piirkondlikud lõhed. Elanikkonnas on rühmi, kes ei saa erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt oma majanduslikku toimetulekut ja heaolu töötamise teel kindlustada. Kuigi üldine töötuse tase on suhteliselt madal, on probleemiks noorte töötuse määr, mis ületab 2-3 korda üldist töötuse määra. 2022. aastal ulatus noorte (15-24a) töötuse määr 18,6%-ni, mis on suurem kui Euroopa Liidu keskmine. Teine noorte olukorda iseloomustav näitaja on mitteõppivate ja mittetöötavate noorte osatähtsus ehk NEET määr. Sarnaselt noorte töötusega suurenes 15-29-aastaste NEET määr COVID-pandeemia aastatel, kuid langes 2022. aastal 10,6%-ni. Kuna tööhõives osalemine sõltub paljuski tööelu kvaliteedist, tuleb edasi tegeleda töökeskkonnast tulenevate terviseriskide maandamisega, sh enim vajavad töökeskkonna riskidega tegelemisel abi mikro- ja väikeettevõtted. Samuti tuleb kujundada paindlikke töötingimusi, et ühest küljest vastata tööturu vajadusele tööaja ja- koha paindlikkuse järele ning teisalt maandada kaasnevaid riske (töökoormuse kasv, töö- ja puhkeaja piiride hägustumine, probleemid töökeskkonnaga, sotsiaalne isolatsioon, ebavõrdsuse suurenemine ning keerukus kontrollida töötingimusi). Paremad tööturunäitajad selgitavad absoluutses vaesuses ehk alla arvestuslikku elatusmiinimumi elavate inimeste osatähtsuse vähenemist 1,4%-ni 2021. aastal (2020. aastal 2,2%), seda nii erinevate vanusrühmade kui sugude lõikes. Sissetulekute ebavõrdsust iseloomustav suhtelise vaesuse määr aga kasvas 2021. aastal 22,8%-ni. Kuna tööealiste inimeste (sh lastega perede) sissetulekud suurenesid rohkem kui vanemaealistel, kelle peamine sissetulek on vanaduspension, kasvas suhteline vaesus eelkõige vanemaealiste arvelt, seevastu lastega peredes see vähenes. Viimastel aastatel on tänu universaalsetele peretoetustele, töötuse vähenemisele ning lapsevanemate töise tulu suurenemisele vähenenud laste vaesus ja materiaalne ilmajäetus Eurostati andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses3 16,6% Eesti lastest (ehk 43 000 last). Eelnevate aastatega võrreldes on vähenenud nii absoluutses kui suhtelises vaesuses elavate laste osatähtsus Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal Eesti lastest 1,3% absoluutses vaesuses (ca 3300 last) ning 13,6% suhtelises vaesuses (ca 35 400 last). Laste vaesust mõjutab peamiselt nende vanemate tööturustaatus, kuid vaesusriski 3 Eurostat avaldab vaesuse andmed uuringuaasta järgi ehk 2022. a suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse näitaja hõlmab 2021. aasta sissetulekutel põhinevat suhtelise vaesuse näitajat. Eesti Statistikaamet avaldab vaesuse näitajad sissetulekuaasta järgi. 18 põhjustab ka see, kui peres on vaid üks ülalpidaja. Erinevate peretüüpide võrdluses on kõige suuremas vaesusriskis ühe vanemaga (enamasti emaga) pered, kellest 33,1% elas 2021. aastal suhtelises vaesuses. Et suurendada laste heaolu ja perede kindlustunnet ning väärtustada lapsi ja laste kasvatamist, on oluline riigi piisav toetus, sealhulgas perehüvitiste reaalväärtuste säilimine ning seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Lisaks mõjutavad lapse heaolu ja arengut oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemlikud oskused. Muret tekitab suur psüühikahäirega laste arv. Viimastel aastatel on kuni 19-aastaste seas registreeritud iga-aastaselt u. 4500 uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu, 2022. aastal kasvas see hüppeliselt enam kui 5620 uue haigusjuhuni. Lasteabitelefonile pöördutakse järjest enam just laste vaimse tervise teemadel, sh enesevigastamine ja suitsiidid. 2022. aastal sooritas suitsiidi neli alla 15-aastast ja viis 15 19- aastast noort. Statistikaameti andmetel vähenes pikaajalise haiguse olemasolu 65-aastaste ja vanemate seas 82,9%-lt 2017. aastal 77,8%-ni 2019. aastal, siis seejärel pikaajalise haigusega elanike osatähtsus 65+ vanuserühmas taas suurenes ning ulatus 2022. aastal 79,1%-ni. Samuti on 65-aastaste ja vanemate elanike seas 2022.a suurenenud nende osatähtsus, kes hindavad oma terviseseisundit halvaks või väga halvaks (27,6%-lt 2020.a 30,5%-le 2022.a) ning lisaks hindab endiselt üle poole (2022. aastal 57,5%) 65-aastastest ja vanematest inimestest, et nende igapäevaelutegevused on tervisest tingituna suurel või vähesel määral piiratud. Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanemaealiste heaolu puudutavad probleemid ei ole valdkondadeüleselt poliitikameetmetesse integreeritud. Jätkuvalt nähakse vanemaealisi pigem sotsiaal- ja tervisevaldkonna sihtrühmana. Kuigi vanemaealiste (65 74-a) tööhõive Eestis on Euroopa Liidu suurim ehk töötab ligi 28% pensionäridest, on vanemaealised võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suuremas vaesusriskis. Eurostati andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses 53,1% Eesti 65-aastastest ja vanematest elanikest ning sellest peamise osa moodustavad need, kes elavad suhtelises vaesuses. Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 52,3% Eesti 65-aastastest ja vanematest elanikest ning võrreldes eelneva aastaga vaesuses elavate vanemaealiste osatähtsus suurenes, kuna suhtelise vaesuse piir kasvas (eelneva aastaga võrreldes kasv 17,5%) oluliselt enam kui keskmine vanaduspension (kasv 7,9%). Eriti raskes majanduslikus olukorras on üksi elavad pensionärid ja vanemaealised puudega inimesed. 2021. aastal elas Statistikaameti andmetel 81,7% üksi elavatest 66-aastastest ja vanematest inimestest ning 66,2% puudega 65-aastastest ja vanematest inimestest suhtelises vaesuses. Eesti soolise võrdõiguslikkuse olukorda iseloomustab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeks. 2022. aastal oli Eesti tulemusega 61,0 punkti 100-st Euroopa Liidus 17. kohal, jäädes 7,6 punktiga alla EL-i riikide keskmisele. Võrreldes 2010. aastaga on Eesti indeksi näitaja kasvanud 7,6 punkti võrra. Alates 2019. aastast on Eesti punktisumma veidi vähenenud ( 0,6 punkti), kuid koht on jäänud samaks. Vähenemine tuleneb peamiselt tagasilangusest võimu valdkonnas. Kuigi palgalõhe on viimase 10 aasta jooksul jõudsalt vähenenud, oli Statistikaameti andmeil naiste ja meeste palgaerinevus 2023. aasta teises kvartalis 15%. Viimase soolise võrdõiguslikkuse monitooringu (2021) kohaselt on enamik Eesti inimestest (83%) palgalõhest teadlikud, kuid 2016. aastaga võrreldes on vähenenud nende inimeste osakaal, kes peavad soolist palgalõhet pigem suureks või väga suureks probleemiks (64% → 54%). Vahed meeste 19 ja naiste hinnangute vahel on märkimisväärsed: probleemi näeb 71% naistest ning vaid 35% meestest. Monitooring toob muuhulgas muret tekitava trendina välja selle, et noorte meeste ja naiste hinnangud ja hoiakud soolise võrdsuse osas lahknevad oluliselt - 15-29-aastaste naiste hoiakud on muutunud aja jooksul oluliselt võrdõiguslikumaks kui noorte meeste hoiakud. Soolise palgalõhe suurust mõjutavad nii soolised stereotüübid, ebavõrdne hoolduskoormuse jagamine kui ka sooline segregatsioon naised ja mehed on koondunud õppima ja töötama erinevatesse valdkondadesse. 2021/2022. õppeaastal oli kutse- ja kõrghariduses hariduse erialadel õppijatest mehi kõigest 11%, tervise ja heaolu erialadel 15% ning humanitaaria ja kunsti erialadel 32%. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70%. Soolist ebavõrdsust ja segregatsiooni ühiskonnas peegeldab ka soolise tasakaalu puudumine otsustustasandil, sh poliitikas ning avaliku ja erasektori otsustustasanditel. OECD 2022. aasta raport toob välja, et Eesti jääb ühiskonnas valitsevate püsivate sooliste erinevuste tõttu iga- aastaselt ilma märkimisväärsest majanduskasvust, sh kõige suurem majanduse kasvupotentsiaal peitub naiste ja meeste erialaste erinevuste vähendamises tööturul ning tasustamata kodu- ja hooletööde tegemise võrdsemas jaotuses. Samuti aitab palgalõhe vähenemisele kaasa palkade läbipaistvuse suurendamine ning palga määramise ühtsete aluste loomine organisatsioonides. Tööandjad ei ole aga sageli teadlikud neile soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevatest kohustustest. Vaatamata sellele, et Eesti ühiskond on muutunud vähemuste suhtes avatumaks ja sallivamaks, on Eesti teiste Euroopa Liidu riikidega võrdluses endiselt nende hulgas, kus sallivus on pigem vähene. Suhtumine on negatiivne eeskätt teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaalvähemuste suhtes. Tõrjutust kogevad ka erinevas vanuses inimesed, kui neid peetakse liiga vanaks või liiga nooreks. Väljakutseteks on vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste õiguskaitse puudulikkus. Näiteks jätab võrdse kohtlemise seaduse piiratud kohaldamisala puudega inimesed ja veel mitmed muud vähemusrühmad tööelust väljapoole jäävates valdkondades tõhusa kaitseta. Vähemuste olukorra hindamiseks puuduvad usaldusväärsed ja ülevaatlikud andmed. Eesti tööandjate seas jääb vajaka teadlikkusest organisatsioonis töötajaskonna mitmekesisusega kaasnevast kasust, selle edendamise ja väärtustamise vajadusest ning võimalustest. Endiselt ei ole kogu füüsiline keskkond ega info, samuti paljud teenused kõigile ühiskonnaliikmetele võrdselt ligipääsetavad, avaliku ruumi ja teenuste disainimisel ei peeta läbivalt silmas erinevate sihtrühmade vajadusi. Tabel 2. Heaolu tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2024 2025 2026 2027 tase Kohortsündimuskordaja 1,79 (2022) 1,86 1,86 1,86 1,86 Allikas: Statistikaamet Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks Allikas: Tartu Ülikool, Statistikaamet, 61 (2021) 61,0 61,0 61,0 61,0 Sotsiaalministeerium, Euroopa Sotsiaaluuring Absoluutse vaesuse määr (mehed/naised Mehed 1,8 (2021) 2,7 2,7 2,7 2,7 kokku), % Naised 1,0 (2021) 1,8 1,8 1,8 1,8 Allikas: Statistikaamet; Eesti 20  Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2024 2025 2026 2027 tase sotsiaaluuring Kokku 1,4 (2021) 2,2 2,2 2,2 2,2 Mehed 20,8 (2021) 19,1 19,0 18,9 18,8 Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse Naised 24,6 (2021) 24,0 23,9 23,8 23,7 määr (mehed/naised kokku) Allikas: Eurostat Kokku 22,8 (2021) 21,6 21,5 21,4 21,3 Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE indeks) 63,6 64,2 64,9 65,5 61,0 (2022) Mehed 83,3 (2022) 82,0 82,1 82,3 82,4 Tööhõive määr 20 64-aastaste seas, % Naised 80,4 ( 2022) 78,6 78,8 79,0 79,2 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Kokku 81,9 ( 2022) 80,1 80,3 80,5 80,7 Heaolu tulemusvaldkonna programmid: laste- ja perede programm, tööturuprogramm, vanemaealiste programm, sotsiaalhoolekande programm ning soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm on koostatud Heaolu arengukava 2023-2030 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programmid keskenduvad vananeva rahvastiku, mitmete järjestikuste kriiside ning kvalifitseeritud tööjõu puuduse tingimustes jätkusuutlikke, säästlikke ning uuenduslikke lahenduste leidmisele, et tagada kõigi inimeste potentsiaali maksimaalne kasutamine ja väärtustamine ning sotsiaalkindlustussüsteemi surve vähenemise. Keskseks küsimuseks on, millised muutused on vajalikud selleks, et probleeme ennetada ja tagada kiire ning kvaliteetne tugi seal, kus seda on vaja, ja milline peaks olema tugisüsteemi korraldus- ja rahastamismudel, mis aitaks selle eesmärgini optimaalsel viisil jõuda. Laste- ja perede programmi, vanemaealiste programmi ning sotsiaalhoolekande programmi eesmärkide saavutamise, tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Sotsiaalministeerium kootöös valitsemisala erinevate asutustega. Tööturuprogramm ning soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm on alates 1. juulist 2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogrammid. 1. juulist 2023 jõustus seadusemuudatus, millega korraldati ümber osa ministeeriumide tööst. Varasemalt Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonda kuulunud tööhõive, tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine liikusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonda. Muudatusega seonduvalt liikusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ka Riiklik Lepitaja, Tööinspektsioon ning valitsemisalaga seotud avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Töötukassa. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on ühisprogrammide raames jätkuvalt Sotsiaalkindlustusameti teenused ja erivajadustega inimeste toimetulek ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku eelarve. Kõnealune seadusemuudatus tõi kaasa ligipääsetavuse põhimõtete tagamise ja koordineerimise vastutusala muutuse, millega see teema liikus Sotsiaalministeeriumist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Samuti kaasnes ümberkorraldustega Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse muutus Sotsiaalministeeriumi hallatavast riigiasutusest Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks. Seetõttu kajastatakse ligipääsetavuse valdkonda ning Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kulusid teistes tulemusvaldkondades. 21 2.1.1 Laste ja perede programm Programmi eesmärk Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks. Tabel 3. Laste ja perede programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2024 2025 2026 2027 tase Soovitud ja tegelike laste arvu vahe Allikas: Täpsustatakse kui metoodika väheneb väheneb väheneb väheneb mõõdiku metoodika on välja väljatöötamisel töötatud Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr 16,6 (2022) 16,2 16,1 16,1 15,8 Allikas: Eurostat Ohvriabiteenuste üle-eestilise kättesaadavuse tagatus, % metoodika Allikas: Täpsustatakse kui suureneb suureneb suureneb suureneb väljatöötamisel mõõdiku metoodika on välja töötatud Olulised tegevused 2024 2027 eesmärkide täitmiseks • 2024. aastal jätkatakse erivajadusega laste tugisüsteemi reformiga, mille eesmärk on lihtsustada erivajadusega lapse ja tema pere teekonda abini, vähendada dubleerivaid hindamisi tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, töötada välja automatiseeritud klienditeekonnad lastele, kelle abivajadus ajas oluliselt ei muutu ja kelle seisundi hindamiseks kulub praegu ebamõistlikult palju ressurssi. Samuti on eesmärk muuta puude raskusastme tuvastamise protsess läbipaistvamaks ning siduda teenuste saamise õigus lahti puude raskusastme olemasolust. Reformi üks rõhuasetusi on ennetustööl ja laste probleemide varajasel märkamisel. Muudatuste elluviimine on kavandatud etapiviisiliselt kuni 2027. aastani. 2024. aastal töötatakse välja sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste muutmise eelnõu rehabilitatsiooniteenuste arendamiseks. Erivajadusega lastele rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks suunatakse 2024. aastal eelarvesse lisaraha 3,0 mln eurot ning järgnevatel aastatel 2,7 mln eurot aastas. • Lastekaitsekorralduse uuendamine, et tagada lastekaitsetöö lapse- ja perekesksus ning professionaalne ja motiveeritud tööjõud. 2023. aastal alustati lastekaitseseaduse muutmise eelnõu väljatöötamisega, samuti tehakse ettevalmistusi sotsiaaltöö õppekavade kaasajastamiseks ning katsetatakse lastekaitse juhtumikorralduse mudelit perspektiiviga kehtestada üle-eestiline juhtumikorralduse standard. Asendushooldusel kasvavate laste toetamiseks suunatakse valdkonda 2024. aastal 1,24 mln eurot ja alates 2025. aastast üle 1,4 mln eurot lisaraha, mis võimaldab pakkuda asendushoolduse tugiteenuseid püsivalt riigieelarve vahendite kaudu (seni on tugiteenuseid osutatud ESF vahendite toel). • Vaesuse leevendamise eesmärgil jätkatakse üksikvanemate toetamise paketi kaasajastamist. Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi 100 eurolt 200 eurole kuus. 2023. aastal valmis toitjakaotajapensioni muudatuste väljatöötamiskavatsus, mille 22  kohaselt muutub toitjakaotuspension kuni 24-aastastele toetust saavatele lastele ja noortele ühesuguseks ja indekseeritavas summas väljamakstavaks perehüvitiseks. Seaduseelnõu valmib 2024. aastal ning muudatuste jõustumine on plaanitud 2026. aastaks. • 2024. aastal alustatakse kuriteoohvri hüvitiste reformi elluviimisega. Kuigi uus ohvriabi seadus lihtsustab hüvitise taotlemist ja tagab suurema toe rasketes vägivallakuritegudes kannatanutele, on see tervikuna jätkuvalt liiga keerukas süsteem. Reform muudab hüvitise taotlemise lihtsamaks ja selgemaks. Lisaks on vajalik on ohvriabiteenuste jätkuv arendamine ning 2023. aasta aprillis jõustunud ohvriabi seaduse edukas rakendamine. 2.1.2 Tööturuprogramm Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Tabel 4. Tööturuprogrammi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2024 2025 2026 2027 tase (2022) 76,3 75,0 75,0 75,1 75,1 Mehed Tööjõus osalemise määr 15 74-aastaste seas 70,6 68,7 68,7 68,8 68,8 Naised Allikas: Statistikaamet 73,3 71,6 71,7 71,8 71,8 Kokku 39,8 40,0 40,2 40,2 Mehed 39,9 Tööelu kestus aastates 39,4 39,6 39,8 39,8 Naised 40,7 Allikas: Eurostat 39,6 39,8 40,0 40,0 Kokku 40,3 Olulised tegevused 2024 2027 eesmärkide täitmiseks • Töötuskindlustusega kaetuse suurendamiseks ning hüvitiste ja toetuste adekvaatsuse tagamiseks mittetraditsiooniliste töövormide hõlmamine töötuskindlustussüsteemi. Kavas on muuta töötushüvitise süsteem selgemaks, lihtsamaks, õiglasemaks ja efektiivsemaks ning tulevikus jääks üks töötuskindlustussüsteem, mis on tõhusamalt administreeritav ja kujundatav. Töötuskindlustussüsteemi on kavas lisaks olemasoleva sissetulekupõhisele töötuskindlustusele luua uus hüvitis baasmääras töötuskindlustushüvitis, mis hakkab asendama senist töötutoetust. Sellega tagatakse asendussissetulek tööturuga rohkem seotud isikutele, kes on kindlustussüsteemi panustanud, kuid täna ei saa töötushüvitisi. • Oskuste toetamine ning tööturul ebasoodsamas olukorras olevate sihtrühmade tööturule aitamisele suunatud meetmete aredamine. Tähelepanu keskmes on tööturuteenused, mis aitavad madalama haridusega või tööturul vähem konkurentsivõimeliste oskustega ja tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsamas olukorras olevatel inimestel tööle saada ja hõives püsida. Läbi avatud taotlusvoorude on tegevused on suunatud naistele, noortele ja nende tugivõrgustikule, pererändega saabunud uussisserändajatele, rahvusvahelise kaitse saajatele ja romadele, vanemaealistele, vähenenud töövõimega inimestele ning mittetöötavatele inimestele, kes vajavad tööle saamiseks enam tuge ja võimestamist. 23 • Töötukassa poolt tööhõiveprogrammi 2024 2029 elluviimine. • Muutuvtunni kokkuleppe katseperioodi tulemuste analüüsimine ning vajadusel seadusandluse korrigeerimine. 2.1.3 Vanemaealiste programm Programmi eesmärk Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad. Tabel 5. Vanemaealiste programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2024 2025 2026 2027 tase Aktiivsena vananemise indeks Allikas: Euroopa Komisjon, United Nations Economic Commission for 37,9 (2018) 40,4 40,9 41,3 41,7 Europe (UNECE) Olulised tegevused 2024 2027 eesmärkide täitmiseks • Viiakse ellu pensionipõlve rahalist turvatunnet suurendav pensionitarkuse teenus. Eesmärk on kujundada Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus riiklikul tasandil usaldusväärseks kolme pensionisamba üleseks infoallikaks, mis võimaldab kallutamata pensioniinfo kättesaadavuse kaudu suurendada inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensionivalikuid, et saavutada piisav rahaline turvatunne pensionipõlveks. • Analüüsitakse ja tehakse ettepanekud tööandjapensioni loomiseks. Eesmärgiks on soodustada inimeste pensioniks kogumist, et tagada nende parem toimetulek vanaduspensionieas. Selleks analüüsitakse erinevaid tööandjapensioni võimalusi, kus tööandja kaasabil suurendatakse inimese finantsilist võimekust vanaduspensionieas. • Julgustamaks inimesi jätkama töötamist pensionieas ning tööandjaid värbama vanemaealisi töötajaid, töötatakse välja meetmed tööandjate hoiakute muutmiseks vanemaealistesse töötajatesse ja sotsiaalpartnerite võimekuse suurendamiseks. Majanduslikult aktiivsed vanemaealised on rohkem kaasatud ühiskonna tegemistesse ning nad on paremini igapäevaelus toimetulevad. • Analüüsitakse erinevaid võimalusi miinimumpensioni tõstmiseks, et tagada inimestele parim sotsiaalne kaitse. Miinimumpensioni adekvaatsemaks muutmine on oluline, et vastata rahvusvahelistele miinimupensionidele kehtestatud nõuetele nende suuruse kohta. 24 2.1.4 Sotsiaalhoolekandeprogramm Programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Tabel 6. Sotsiaalhoolekande programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2024 2025 2026 2027 tase (2022) Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja 1,0 1,2 1,2 1,2 1,3 ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv Allikas: Sotsiaalministeerium Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) Protsent näitab suure hoolduskoormusega vähemalt 16-aastaste osatähtsust samaealiste seas. Suur hoolduskoormus tähendab vajadust 2,5 2,2 2,1 2,0 1,9 abistada või hooldada mõnd leibkonnaliiget vähemalt 20 tundi nädalas Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- uuring Olulised tegevused 2024 2027 eesmärkide täitmiseks • Pikaajalise hoolduse reformiga jätkamine ning erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Jätkatakse hooldereformi rakendamist, mille eesmärk on vähendada ööpäevaringset üldhooldusteenust vajavate inimeste ja nende lähedaste maksekoormust teenuse rahastamisel ja lähedaste hoolduskoormust, parandada hooldustöötajate palga ja töötingimusi ning kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. Perioodil 2024-2027 suunatakse eelarvesse lisaraha 4,8 mln eurot aastas, mis toetab erihoolekandes teenuse maksumuse tõstmist, eesmärgiga võimestada eelkõige suurema toetusvajadusega klientidele suunatud teenuseid, leevendada tööjõuga seotud probleeme (nt. madalad palgad, suur voolavus) ning teatud teenuste osas vähendada teenuse järjekordi. Lähiaastatel on fookuses ka innovaatilistel lahendustel baseeruvate tegevuste toetamine. • Toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku tagamine, mille eesmärk on sotsiaalvaldkonna vastutavate ametkondade ja valdkonna ettevalmistamine kriisiolukordade juhtimiseks ja uute ülesannete täitmiseks, mis sh tulenevad tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest. Olulised rahastatavad tegevused on kriisitiimide mehitamine, koolitused, kriisiõppused, ennetavad tegevused kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamiseks. • Tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste lõimimine ja koordineeritud osutamise arendamine, mis põhineb personaalsel lähenemisel, proaktiivsel teenuste pakkumisel ja inimese terviklikul hindamisel. Lähiaastatel töötatakse välja sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna integreeritud korraldus- ja rahastusmudel ning fookuses on tõmbekeskuste rolli tugevdamine. Reformi käigus pööratakse tähelepanu ka ühise juhtumikorralduse põhimõtete rakendamisele, ennetustegevuste juurutamisele, 25  nüüdisaegsete infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmisele ja andmevahetuse parandamisele nii valdkondade vahel kui piirkondlikult. • Erivajadusega täisealistele mõeldud toetuste ja teenuste reformi jätkamine, mille eesmärk on paranda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, abivahenditeenuse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste korraldust (sh puude tuvastamine). Ette on valmistatud sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste muutmise eelnõu kavand, mis hõlmab abivahendite vajaduspõhist võimaldamist ja vanemaealiste rahalisi hüvitisi ning lisaks töötatakse 2024. aastal välja sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste muutmise eelnõu rehabilitatsiooniteenuste arendamiseks. • Kaasajastatakse toimetulekutoetuse regulatsiooni ja metoodikat, et tagada toetuse ühetaolisus ning analüüsitakse registriandmete kasutamise võimalikkust toimetulekutoetuse kiireks ja vajadusepõhiseks määramiseks. • Valdkonna tööjõu juurdekasvu ja väljaõppe parendamine. Viiakse ellu tegevusi, mis toetavad sotsiaalvaldkonna tööjõu taseme- ja täiendõppe võimaluste avardumist, sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitsetegevuse võimendamist ning valdkonna töötajate arengu ja maine tõstmist. 2.1.5 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Programmi eesmärk Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Tabel 7. Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2024 2025 2026 2027 tase Nende inimeste osakaal, kes enda arvates kuuluvad mõnda gruppi, mida 7,3 (2020) väheneb väheneb väheneb väheneb Eestis diskrimineeritakse,% Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring Sooline palgalõhe, % 14,9 (2021) 12,8 12,1 11,4 10,7 Allikas: Statistikaamet Olulised tegevused 2024 2027 eesmärkide täitmiseks • Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise õigusraamistiku kaasajastamine ja tõhusam rakendamine. • Tööandjate seas soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise kasu ja vajalikkuse osas teadlikkuse tõstmine ja toetamine, sh mitmekesisuse märgise ja leppe jätkamine ning digitööriista Palgapeegel arendamine, et tõhustada võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse palga maksmist ning palkade läbipaistvust. • Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul, sh eriti valdkondades, kus sooline segregatsioon on kõige suurem ning haridustöötajate, tööandjate jt võtmesihtrühmade oskuste ja koostöö parandamine soolise segregatsiooni ja ebavõrdsuse vähendamiseks. 26  • Kesksete võrdse kohtlemise ja soolõime põhimõtete ja praktikate senisest tõhusama kasutuselevõtu soodustamine kõikides poliitikavaldkondades, pakkudes selleks koolitust, nõustamist ning tööriistu. • Professionaalse valdkondliku huvikaitse arengu võimestamine, toetades soolist võrdsust ja võrdset kohtlemist edendavaid huvikaitseorganisatsioone strateegilise partnerluse kaudu. 2.2 Tervis Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesti rahvastik vananeb. Inimeste oodatav eluiga on viimase kahe aastakümne jooksul kasvanud kiiremini kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Samas suur osa sellest kulgeb tervisest tingitud piirangutega, sest tervena elada jäänud aastate tõus on jäänud 2009. aasta tasemele. 2022. aasta andmetel oli Eesti elanike keskmine oodatav eluiga 78,1 aastat, naistel 82,3 ja meestel 73,6 aastat. Naised elavad 2022. aasta andmete põhjal tervena 60,6 aastat ja mehed 57,9 aastat. Vahe meeste ja naiste vahel on vähenenud. Peamised surmapõhjused on vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Olulisteks riskifaktoriteks on alkoholi liigtarvitamine, tubaka ja nikotiini tarbimine, tasakaalustamata toitumine ja vähene liikumine. Olulise panuse lisavad veel vaimse tervise häired, vigastused ja nakkushaigused. Hästi toimiv, elanike vajadustele vastavate kvaliteetsete terviseteenuste ja ravimite õigeaegne kättesaadavus aitavad pikendada Eesti elanike oodatavat eluiga ja tervena elada jäänud aastaid. COVID-19 pandeemia mõjutas neid näitajaid mõnevõrra halvemuse suunas, kuid 2022. aasta andmete põhjal on olukord paranemas ning näitajad on taas seatud sihttasemete suunas liikumas. Elanike tervisevajadustele ja ootustele vastamiseks peab tervishoiusüsteem muutuma inimkesksemaks ning teenuseid tuleb osutada koordineeritult ja tõhusas koostöös sotsiaal- ja hoolekandesüsteemiga. Noorte ja täiskasvanute stress ja vaimse tervise probleemid on jätkuvalt süvenenud, mille puhul mängivad olulist osa sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid ning riskikäitumine. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu4 tulemuste põhjal on võrreldes 2020. aastaga suurenenud enesehinnangulise stressi, depressioonitunnuste, üleväsimuse ning suitsiidimõtete esinemine. Ka rahvastiku vaimse tervise uuringu5 tulemused näitavad, et vaimse tervise probleemide esinemine on võrreldes pandeemiaeelse ajaga suurenenud - igal viiendal Eesti inimesel on ärevushäire risk ja enam kui veerandil (28%) depressiooni risk, kõige enam esineb neid noortel täiskasvanutel (18-24-aastased). Levinuimateks psüühikahäirete diagnoosideks on inimestel depressioon ja ärevushäired. Vaimset heaolu mõjutavad lisaks 4 Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. 5 Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool 27 vaimse tervise häireid on nendel, kes ei söö tasakaalustatud toitu ning kes on kehaliselt vähem aktiivsemad. Ülemäärane kehakaal on seotud mitmete terviseprobleemidega - vaimse tervise, luu- ja lihaskonna probleemid, südame-veresoonkonnahaigused, II-tüüpi diabeet, kui ka mitmed vähitüübid. Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal on Eestis kasvava trendiga. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (TKU) andmete kohaselt on keskmise kehamassiindeksi järgi enam kui pooled kõigist 16 64-aastastest Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud. Naistest oli ülekaalus või rasvunud 46%, meestest aga 60%6. Peamine toitumisega seotud ülemäärase kehakaalu tekke põhjus on toiduga saadava energia tasakaalutus, mis tähendab, et toiduga saadakse rohkem energiat, kui keha suudab kulutada. Selle üks põhjuseid on kestev ning liigne madala toiteväärtuse ja suure energiasisaldusega toidu tarbimine7. Lisaks on oluline tervise riskitegur vähene liikumine see lühendab eluiga ning suurendab riski haigestuda teatud mittenakkushaigustesse8. Regulaarne liikumine aitab ennetada eelnimetatud haigusi ja ülemäärast kehakaalu9. Nii vaimse kui füüsilise tervise riske suurendavad tasakaalustamata toitumine ja vähene liikumine. Inimeste tervis kujuneb ümbritseva keskkonna (tehis- ja looduslik), geenide ja ka inimeste endi tehtud valikutest. Inimeste valikuid, käitumist ja terviseseisundit mõjutab ümbritsev keskkond oluliselt enam, kui seda sageli teadvustatakse. Elukeskkonda mõjutavad tegurid võivad olla inimesele nii nähtamatud kui nähtavad. Peamised ohutegurid on seotud vee, õhu, müra, kiirguse ja kemikaalidega. Välisõhu saaste on üks olulisim keskkonnatervishoiu risk, mis põhjustab üle maailma hulgaliselt enneaegseid surmajuhte. 2020. aastal põhjustasid õhusaastes leiduvad peenosakesed ja lämmastikoktsiid välisõhus Eestis 1 179 varajast surma. Viimastel andmetel kannatab Eestis kõrgete müratasemete tõttu üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast. Kvaliteetne ja ohutu joogivesi on üks keskkonnatervishoiu prioriteetidest. 2022. aasta seisuga said 98,3% kõikidest ühisveevärgi tarbijatest kvaliteetset ja nõuetele vastavat joogivett. Tervist toetava keskkonna kujundamisel mängivad olulist rolli ka kliimamuutused. Kuna vastutused on jaotunud erinevate ministeeriumide vahel, on koostöö erinevate ministeeriumide vahel olulise tähtsusega, et parandada inimeste tervist ja heaolu, säästes ja kaitstes seejuures loodust, vähendada kliima muutumise mõjusid ning aidates kaasa majanduse tõusule. Eesti leibkonnad teevad lisaks ravikindlustusele kulutusi ka omaosalusena, mis on EL-i riikide keskmisest suurem Eestis oli leibkondade omaosaluse osatähtsus tervishoiukuludest 2021. aastal 21,9%, samas EL-is 2020. aastal keskmiselt 14,9%. Enim tehakse kulutusi omaosalusena hambaravile (30%), ravimitele (27,7%) ning pikaajalisele õendus- ja hooldusabile (17,6%). Leibkondade omaosalusena tehtud kulutusi on erinevad meetmed aidanud vähendada (nt retseptiravimite kulud moodustasid 2018. aastal omaosalusest ligi 20%, kuid 2021. aastal 14,7%). 6 Tervise Arengu Instituut. Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. Eesti rahvastiku tervise ja selle mõjurite muutused 2000 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2023 7 World Health Organization. Obesity and overweight. [Võrgumaterjal] 9. juuni 2022.a. https://www.who.int/news- room/fact-sheets/detail/obesity-and-overweight 8 Effect of physical inactivity on major non-communicable diseases worldwide: an analysis of burden of disease and life expectancy. 380(9838), 219 229. Lee, I.M., et al. 2012.a., The LanceT, lk 380, 219 229. 9 Cardiovascular fitness is associated with cognition in young adulthood. Aberg, M.A., et al. 2009.a., Proceedings of the National Academy of Sciences, Kd. 106, lk 20906 20911. 28 Kõigile Eesti elanikele ennetus- ja tervisteenuste kättesaadavuse tagamiseks on vaja ravikindlustuskaitset laiendada ja süsteemi jätkusuutlikult rahastada. Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s on viimastel aastatel suurenenud, seda tänu ajutistele tähtajalistele eraldistele COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks. Hoolimata täiendavatest eraldistest on Eestis tervishoiukulude osakaal (2021.a 5,7%) endiselt tunduvalt madalam kui EL-is keskmiselt (8,9% 2020.a). Tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleemkoht, mis vajab süsteemseid lahendusi enne 2035. aastat, kui Tervisekassa puudujääk ulatub 900 miljoni euroni aastas. Eesti inimesed hindavad terviseteenuseid kvaliteetseks, kuid ootused ning vajadused elanikkonna vananemise ja hulgihaigestumuse sagenemisega teenuste suhtes üha kasvavad ning teenuste ebapiisav kättesaadavus tekitab rahulolematust. Rahulolematust tervishoiusüsteemiga iseloomustab inimeste hinnang katmata tervishoiuteenuste vajaduste kohta, põhjuseks nii rahalised ja geograafilised takistused kui ka pikad ootejärjekorrad. Kuigi Eesti elanike hinnangud on paranenud (9,1% 2022.a), siis võrreldes EL-i riikide keskmisega (2% 2021.a) on see jätkuvalt suurim, põhjuseks eelkõige pikad ootejärjekorrad (Eesti 7,6% ja EL 0,9%). Tabel 8. Tervise tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase 2024 2025 2026 2027 tegelik tase Mehed Oodatav eluiga (mehed ja Mehed 73,6 Mehed 76,0 Mehed 76,4 Mehed 76,7 77,0 naised eraldi), aastates Naised 82,3 Naised 83,3 Naised 83,4 Naised 83,5 Naised Allikas: Statistikaamet (2022) 83,6 Tervena elada jäänud aastad Mehed Mehed 57,9 sünnimomendil (mehed ja Mehed 57,0 Mehed 58,4 Mehed 59,1 59,8 Naised 60,6 naised eraldi), aastates Naised 60,1 Naised 60,5 Naised 61,0 Naised (2022) Allikas: Statistikaamet 61,5 Tervise tulemusvaldkonna programmid: tervist toetavate valikute programm, tervist toetava keskkonna programm ja inimkeskse tervishoiu programm on koostatud Rahvastiku tervise arengukava 2020 2030 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programmid keskenduvad sellele, kuidas toetada inimeste tervisevalikuid, hinnata keskkonnategurite mõju inimeste tervisele ning pakkuda inimkeskset tervishoiusüsteemi. Programmide eesmärkide saavutamise, tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Sotsiaalministeerium kootöös valitsemisala asutustega. 2.2.1 Tervist toetavate valikute programm Programmi eesmärk Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. 29 Tabel 9. Tervist toetavate valikute programm mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase 2024 2025 2026 2027 tegelik tase Standarditud varajase suremuse kordaja (30 69-aastaste suremus kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 000 367,0 301 294 286 279 sama vana elaniku kohta) (2015) Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon Olulised tegevused 2024 2027 eesmärkide täitmiseks • Vaimse tervise tegevuskava 2023-2026 elluviimine, et ennetada ja vähendada vaimse tervise probleeme elanikkonnas. Peamised töösuunad on edendada valdkonna üldist arengut, pöörata enam tähelepanu ennetusele, edendusele ja eneseabi oskuste arendamisele ning parandada inimeste vajadustele vastava abi kättesaadavust. Lisaks keskendutakse elanikkonna vaimse tervise toetamisele kogukonna tasandil. Samuti on fookuses palliatiivravi tervikliku teenuse väljaarendamine. 2024. aastal suunatakse psühholoogide kutseaasta rahastamiseks ning kohalikes omavalitsustes psühholoogide palgatoetuse ja vaimse tervise teenustoetuse rahastamiseks eelarvesse lisaraha 0,99 mln eurot, perioodil 2025-2027 samuti üle 0,9 mln euro aastas. • Tubaka- ja alkoholipoliitika uuendamine ja elluviimine, pöörates tubakapoliitikas tähelepanu eelkõige noorte nikotiini tarvitamise ennetamisele ja vähendamisele ning alkoholipoliitikas tõenduspõhistele meetmetele, mis aitavad saavutada alkoholi tarbimise ja kahjude langustrendi. • Eesti narkopoliitika 2030 elluviimine, et vähendada üledoosidest tulenevaid surmajuhtumeid ja narkosõltuvusest tingitud tervisekahjusid, sh vaimse tervise probleeme. • Toitumise ja liikumise rohelise raamatu nüüdisajastamine ja tõenduspõhiste sekkumiste elluviimine, et vähendada elanikkonnas ülekaaluliste elanike osakaalu ning tasakaalustamata toitumise ja vähese liikumisega seotud terviseriske ja haigestumist. • Valdkondade ülese ennetuse pädevuste väljaarendamine, tegevuskava elluviimine ning valitud ennetusprogrammide mõjude hindamine ja tõenduspõhistest ennetusprogrammidest ülevaate koostamine. • WHO regionaalse mittenakkushaiguste keskuse tegevuse ümberpaigutamiseks Moskvast Kopenhaagenisse eraldatakse riigieelarvest 0,4 mln eurot aastas kuni RES perioodi lõpuni. 2.2.2 Tervist toetava keskkonna programm Programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav. 30 Tabel 10. Tervist toetava keskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2024 2025 2026 2027 tase Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arv 100 000 elaniku 1 709 kohta 1363 1328 1292 1257 (2019) Allikas: Washingtoni Ülikooli tervise ökonomeetria ja hindamise instituut Olulised tegevused 2024-2027 eesmärkide täitmiseks • Uue rahvatervishoiu seaduse vastuvõtmine, et haiguste ennetamise ja tervise kaitse valdkonnas oleksid rollid, nõuded ja põhimõtted selgemad ning nüüdisajastatud. Uues seaduses on sätestatud nõuded nii kosmeetikatoodetele; ujumis- ja suplemisteenuse osutamisele; elukeskkonna füüsikalistele ohuteguritele ja sotsiaalteenuse osutamisele, lisaks on täpsustatud ja kaasajastatud erinevate osapoolte ülesanded. • Erinevatest keskkondadest inimese organismi jõudvate ohtlike kemikaalide koormuse seireandmete kogumise (st biomonitooringu) süsteemi loomine, andmete kättesaadavaks tegemine poliitika kujundamiseks ja terviseriskide vähendamiseks ning erinevate keskkonna seire andmete elanikkonnale õigel ajal ja õiges kohas kättesaadavaks tegemine koos tervise riskide hinnangutega ning riskide vähendamise võimalustega. Nii biomonitooringu uuringu tulemuste, kui ka seire andmete põhjal on võimalik võtta kasutusele ennetavaid meetmeid terviseriskide vähendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks. • Veeseaduse muudatuste rakendamine, mille tulemusena on kogu joogiveeahela riskid hinnatud ja ohjatud ning inimestele ohutu joogivesi paremini kättesaadav. Ajakohastatakse nii vee kvaliteedinäitajaid kui ka nende piirväärtuseid, kehtestatakse miinimumnõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele, veepuhastuskemikaalidele ja filtermaterjalile ning täpsustatakse ka kohalike omavalitsuste kohustusi joogivee kättesaadavuse parandamisel. • Kliima muudatustega kaasnevate terviseriskide vähendamiseks oluliste tegevuste planeerimine ja elluviimine koostöös teiste osapooltega. 2.2.3 Inimkeskse tervishoiu programm Programmi eesmärk Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad. Tabel 11. Inimkeskse tervishoiu programmi mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2024 2025 2026 2027 tase Katmata tervishoiuteenuste vajadus väheneb, % 9,1 12,0 11,3 10,6 9,9 Allikas: Eurostat (2022) 31  Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2024 2025 2026 2027 tase Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s 5,7* suureneb, % 5,1 5,1 5,1 5,2 (2021) Allikas: Tervise Arengu Instituut * Seoses COVID-19 pandeemiaga on näitaja 2021. aasta tulemuses toimunud oluline muutus, mida jälgitakse, kas tegemist on ühekordse erisuse või pikemaajalise uue trendiga. Muutusest tulenevalt ei ole järgnevateks aastateks seatud sihttasemeid praegu muudetud. Olulised tegevused 2024 2027 eesmärkide täitmiseks • Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine ja ravikindlustuskaitse laiendamise ettepanekute väljatöötamine, tagamaks kõigile Eesti elanikele ennetus- ja terviseteenuste kättesaadavus. • Kriisideks valmisoleku suurendamine, mis hõlmab nii tervisesüsteemi toimepidevuse tagamist, katastroofimeditsiini arendamist, rahvusvahelist koostööd kui Sotsiaalministeeriumi valitsemisala toimekindlust. • Tervisesüsteemi arengusuundade koostamine ja elluviimine, tagamaks sujuv ja kvaliteetne patsiendi raviteekond süsteemi kõigis etappides ning tervise ja sotsiaalteenuste lõimimine ja koordineeritud osutamine. Oluline on tagada motiveeritud tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide olemasolu kõigis Eesti piirkondades ja toetada nende võimestamist. Alates 2024. aasta keskpaigast on kavandatud uue meetmena õdede lähtetoetus, mille eesmärk on ühekordselt makstava rahalise toetusena motiveerida spetsialiste tervishoidu tagasi pöörduma, asudes tööle Eesti piirkondades, kus töötajate leidmine on osutunud keeruliseks. 2024. aastal lisandub eelarvesse 4,02 mln eurot lisaraha tervishoiutöötajate kollektiivlepingu täitmiseks. • Uue põlvkonna tervise infosüsteemi projekti (upTIS) elluviimine, tagamaks kiirem, paindlikum, ja turvalisem tervise infosüsteemi sündmuspõhine andmevahetus ning süsteemne kvaliteedihüpe nii terviseandmete esitajatele kui kasutajatele. • Haiglavõrgu arengukava haiglates (HVA) taristute ehitamiseks ja kaasajastamiseks investeeringute tegemine, tagamaks kaasaegne ravi- ja töökeskkond, mis aitab kaasa paremate ravitulemuste saavutamisele. • põhjal koostatud tegevuskava elluviimine, millega tagatakse ravimite Eesti turule jõudmine, järjepidev kättesaadavus, omaosaluse vähendamine ja ravimite ratsionaalne kasutamine. • elluviimine, mille eesmärk on vähijuhtude ja - surmade arvu vähendamine ning vähipatsientide elukvaliteedi parandamine. Tegevuskava hõlmab kõiki vähitõrje valdkondi alates ennetusest, diagnostikast ja ravist kuni vähijärgse perioodini inimese elus. • Riigieelarvest eraldatakse aastatel 2024 2027 5 miljonit eurot aastas sihtotstarbelise eraldisena heategevusfondile harvikhaigustega laste ravi ja lapseeas alanud ravi (harvikravimite, tervishoiuteenuste ja toetavate teenuste kulude ning perede omaosaluse kulude) toetamiseks. • Alates 2024. aasta juulist on kavas muuta lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale haigus- ja hoolduspäevade hüvitamist vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. 32 2.3 Tark ja tegus rahvas Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs 2020-ndate aastate algus on olnud haridus- ja noortevaldkonnas turbulentne ja muutuste rohke periood, kus lisaks koroonapandeemiast tingitud komplekssetele probleemidele ning energia- ja majanduskriisile tekkis vajadus toetada Ukraina sõjapõgenikke, sh õppijate võimalikult sujuvat kohanemist ja haridustee jätkamist. Kriisidest tingitud täiendavad tegevused on olnud sedavõrd aja- ja ressursimahukad, võimendades ka varasemaid probleemkohti, et osade valdkondlike strateegiliste tegevustega ei ole jõutud edasi liikuda soovitud tempos. Õpetajaskonna järelkasvu probleem muutub iga aastaga üha teravamaks nii formaal- kui mitteformaalõppes. Õpetajate keskmine vanus tõuseb ja kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid lisandub koolidesse ning lasteaedadesse järjest vähem. Aine- ja klassiõpetajate vastuvõtt ei ole vastupidiselt ootustele suurenenud ning lõpetamiseni jõuab vaid 62% õpetajakoolitusse sisseastunutest. Kõige teravam on puudujääk loodus- ja reaalainetes. Toetamaks rohkemate õpetajaks õppijate õpinguid ning kvalifikatsiooni omandamist, on riigieelarvest kavandatud 2024. aastal kokku 4,6 mln ning 2025. a 6,8 mln eurot stipendiumite maksmiseks. Õpetajate puuduse juurpõhjused peituvad siiski töötingimustes, -koormuses ja -tasus. 2024. aastal tõuseb formaalõppe õpetajate palga alammäär 1,77% ja diferentseerimise fond 20%- ni - see tähendab, et õpetajate arvestuslik keskmine palk suureneb 2136 euroni ning alampalk 1780 euroni. Õpetajate keskmise palga sihti - 120% Eesti keskmisest palgast, pole lisaressurssideta ja haridusvõrku korrastamata võimalik saavutada. Töökeskkonna ja - tingimuste üheks peamiseks kujundajaks on haridus- ja noortevaldkonna asutuse juht, mistõttu on oluline hinnata ja tõsta juhtimise kvaliteeti ning toetada haridusasutuse pidajaid ja noorsootöö korraldajaid värbamisel, juhtide hindamisel ja koolijuhtimise arendamise eestvedamisel. Üleminek eestikeelsele õppele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal ning alates 2029/2030. õppeaastast on kogu põhiharidus eestikeelne. Endiselt on murekohaks eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil B1-taseme saavutamine - 2022. a saavutasid nõutud keeletaseme vaid 55,6% eksami sooritanutest. Terviklikult eestikeelne haridusruum tagab ühtsed võimalused hariduse edasiseks omandamiseks, toimetulekuks tööturul ning toetab seda, et Eestis elavad inimesed oleksid ühises info- ja väärtusruumis, suurendab ühiskonna sidusust ning vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni. Eestikeelsele õppele üleminek võimendab aga õpetajate järelkasvu probleeme, sest õpetajatest ligi kümnendiku keeleoskus ei vasta nõuetele. Samaaegne üleminek eestikeelsele õppele komplitseerib ka Ukraina sõjapõgenike toetamist Eesti haridussüsteemis. Endiselt tekitab probleeme, et kõik Ukraina sõjapõgenikud ei jõua haridussüsteemi ja/või jäävad tööturult kõrvale. 33 Murekoht on halvenevad väljalangevuse näitajad, mis vahepealsetel koroona-aastatel kas paranesid või püsisid samal tasemel. Kasvanud on nii põhikoolist (kasv eelkõige poiste arvelt) kui ka gümnaasiumi esimesel õppeaastal õppetööst väljalangejate määr, mis mõjutavad negatiivselt ka edasisel haridusteel osalemise näitajaid. Õpilaste rahulolunäitajad on halvenenud ning muret tekitab koolikiusamise levik II ja III kooliastmes. Madala haridustasemega, st põhihariduse või sellest madalama haridusega, mitteõppivate 18 24aastaste inimeste osakaal tekitab muret mitmes aspektis. COVID-pandeemia eelsel perioodil paranes näitaja paaril aastal jõudsalt, aga pandeemia järgsel ajal on olukord taas halvenenud. Kui pandeemia ajal 2021. aastal suurenes eelkõige mitteõppivate noorte naiste osakaal, siis 2022. a kasv tuleb eelkõige meeste arvelt. Noorte meeste loobumine edasiõppimisest süvendab veelgi soolist ebavõrdsust hariduses. Kutsehariduses on taas kasvanud katkestajate ja väljalangejate osakaal (2022. a oli katkestajate osakaal kutsehariduses tervikuna 21%). Samuti on tõusnud katkestajate osakaal kutsekeskhariduse tasemel (20,6%), nt langes 2022. a kutsekeskharidusest 1. aastal välja 10,7% õppijatest. Lõpetajate hõive on kasvanud, kuid ei ole veel jõudnud koroonaeelsete aastate tasemele. 2021. aastal oli üks aasta pärast lõpetamist hõivatud 75,2% 20‒ 34aastastest kutse- ja erialase hariduse omandanud lõpetajatest ja viis aastat pärast lõpetamist 73,9%. Kui vahetult pärast lõpetamist on naised enam hõivatud kui mehed (78% vs 72%), siis viis aastat pärast lõpetamist on meeste seas hõivatuid enam kui naiste seas. Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25 64a) osakaal on kasvanud: 2022. aastal oli see 74,8%, millega on ka seatud siht saavutatud. Näitajat tasub siiski hoida tähelepanu all, sest kui ei õnnestu pidurdada väljalangevust gümnaasiumist ja kutseharidusest ning mitteõppivate 18‒ 24aastaste inimeste osakaalu kasvu, mõjutab see negatiivselt järgnevatel aastatel ka eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaalu suurenemist. Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr formaal- ja mitteformaalõppes kasvas 2022. jõudsalt. 25-64aastastest osales viimase 12 kuu jooksul elukestvas õppes 48,1% ning viimase nelja nädala jooksul 21,1%. Elukestvas õppes osalemisel vajavad tähelepanu regionaalsed erisused, samuti on meeste osalus elukestvas õppes endiselt naiste omast märksa väiksem ning lõhe süveneb. Ka vanemaealiste inimeste ja mitte-eestlaste osalus elukestvas õppes on endiselt madalam. Kuigi jätkuvalt tegelevad enesetäiendamisega kõige enam kõrgharidusega inimesed, on siiski positiivne, et põhihariduse või madalama haridusega inimeste osalus on jõudsalt kasvanud. Kõrghariduses valmistab endiselt muret väljalangejate määr kõrghariduse I astmel ja sooline lõhe kõrghariduse omandamisel. Kõrgharidusõppele ligipääs on ebaühtlane, sest kehtiv toetus- ja laenusüsteem ei võimalda majanduslikult vähemkindlustatud peredest ja maapiirkondadest pärit õppuritele võrdset ligipääsu. Seetõttu on oluline suurendada kõrghariduse rahastamist järgneval kolmel aastal 15% võrra aastas, korrastada kõrghariduse rahastamist ning kahekordistada üliõpilaste vajaduspõhist õppetoetust. Noorte, sh vähemate võimalustega ja tõrjutusriskis noorte toetamine on järgnevatel aastatel endiselt oluline. Kuigi töötute, mitteõppivate ja koolitusel mitteosalevate ehk NEET-noorte osakaal on pärast pandeemiat langenud, on neid noori ligikaudu 21 300, mida on Eesti kontekstis liiga palju. Noortevaldkonna piiratud rahastus mõjutab töötajate värbamisel erialase kvalifikatsiooni nõudmist ning töötajaskonna madal palk on valdkonnas kriitiliseks probleemiks. Huvihariduse õpetajate ning noorsootöötajate osas puudub üleriigiline kokkulepe palga alammäära ja 34 kvalifikatsiooninõuete osas. Seetõttu on noortevaldkonna töötajate palgad piirkonniti erinevad ning tööks ettevalmistus varieerub. 85% noortevaldkonna töötajatest saab alla 1500 eurost brutopalka, seejuures 55% täiskoormusel töötajatest jääb palk alla 1300 euro ning 30% alla 1000 euro. Töötajate sage vahetumine ja vananemine muudab noorsootöötajate ning huvihariduse õpetajate tööalase enesearengu, selle toetamise ja tagasisidestamise ning hästi sihistatud kvaliteetsete koolituste süsteemse pakkumise sedavõrd olulisemaks, et tasandada kvalifikatsiooni puudumist või tekkinud lünkasid. Madal palgatase, piirkondlikud erinevused ning varieeruv ettevalmistus noortega tulemuslikult formaalõppe väliselt tegutseda mõjutavad noorte võrdseid võimalusi saada osa kvaliteetsest mitteformaalõppest, mis omakorda tingib ebavõrdsust töö- ja isiklikus elus. Tabel 12. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viimane Mõõdik/Sihttase 2024 2025 2026 2027 tegelik tase Madala haridustasemega mitteõppivate 18-24-aastaste osakaal, % Allikas: Eurostat kokku 10,8 (2022) 9,3 9,1 8,9 8,8 mehed 14,3 (2022) 11,5 11,1 10,8 10,4 naised 7,5 (2022) 6,7 6,6 6,5 6,4 Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25 64-aastaste) osakaal, 74,7 (2022) 75,2 75,7 76,1 76,6 % Allikas: Statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr, % Allikas: Eesti tööjõu uuring (Statistikaamet) formaal- ja 21,1 (2022) 21,4 21,7 22,1 22,4 mitteformaalõppes Informaalõppes Uus mõõdik, metoodika väljatöötatud, mõõtmist alustatakse 2023. a Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute 27,3 (2021) 29 30 30 30,5 osakaal kõigist hõivatutest, %* Allikas: Edukus tööturul Ennastjuhtiv õppija Uus mõõdik, metoodika väljatöötamisel Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal, %, Sh funktsionaalne lugemisoskus 13,9 (2018) - 16,3 - - matemaatiline kirjaoskus 15,5 (2018) - 18,6 - - loodusteaduslik kirjaoskus 12,2 (2018) - 14,9 - - Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga, % Allikas: Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet koolieelse lasteasutuse 81 (2022) õpetaja 92 92 92 92 35  Viimane Mõõdik/Sihttase 2024 2025 2026 2027 tegelik tase üldhariduskooli õpetaja 105 (2022) 120 120 120 120 kutseõppeasutuse õpetaja 102 (2022) 120 120 120 120 Noorte usaldus riigi vastu** 56 (2016) 60 - - - Allikas: ICCS * 2020. aasta lõpetajad aastal 2021, kõrghariduse I ja II aste. Mõõdik on arvutatud uue metoodika järgi. ** Sihttase aastaks 2035 on 70% Tulemusvaldkonna pikaajalised arengukavas 2021 - arenguvajadusi ja sihtide saavutamist. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm: haridus- ja noorteprogramm. Programmi eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste ja rahaliste vahendite eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. 2.3.1 Haridus- ja noorteprogramm Programmi eesmärk Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Haridus- ja noorteprogrammi programmi tasandi mõõdikud ja sihttasemed kattuvad tulemusvaldkonna mõõdikute ja sihttasemetega. Olulised tegevused 2024-2027 eesmärkide täitmiseks Kvaliteetne eestikeelne haridus • Uuendatakse ja viiakse ellu eestikeelse hariduse tegevuskava. Eestikeelsele haridusele üleminekul tehakse koostööd lastevanemate ja ekspertidega, lähtutakse regionaalsetest eripäradest ning säilitatakse haridusasutustes muu kodukeelega lastel oma kultuuri ja emakeele õppimise võimalus. • Soodustamaks üleminekut eestikeelsele haridusele töötatakse välja koolide ning kohalike omavalitsuste nõustamis- ja arendustoekorraldus ning laiendatakse järelevalve tegevusi. Kvalifikatsiooninõuetele mittevastava eesti keele oskusega haridustöötajate keeleõppe toetamiseks käivitatakse tasuta eesti keele õppe süsteem. • Rakendatakse uut keeleõppetoetuse mudelit, et soodustada eestikeelsele õppele üleminekut eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolis. Toetatakse eesti keelest erineva emakeelega õpilasi eesti keele omandamisel, keelekümblusõpet, kooliealiste uussisserändajate keeleõpet ja nende kohanemist põhikoolis ning luuakse eeldused õpilaste aineteadmiste paranemiseks. 36 Haridus- ja noortevaldkonna professionaalide järelkasv ja jätkusuutlikkus • Pööratakse tähelepanu haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalsele arengule, paindlikule täiendusõppele, järelkasvu tagamisele ning atraktiivse karjäärimudeli kujundamisele. Selleks luuakse valdkondadele ühine professionaalide väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu kontseptsioon, kutsutakse ellu Õpetajate Akadeemia, luuakse abiõpetaja kutsestandard ning kohandatakse õpetaja kutsestandard mitteformaalse õppe keskkondades õpetamist arvestavaks, uuendatakse täiendusõppe kontseptsioon ning luuakse õpetajate kutsetasemetel põhinev karjäärimudel ja kasutuselevõtu toetamise plaan. Fookuses on ka haridus- ja noortevaldkonna töötajate vaimset tervist toetavad tegevused. • Väärtustamaks õpetaja ametit tõstetakse 2024. a õpetajate palga alammäära 1,77% ja diferentseerimise fond kasvab 20%-ni. Jätkub toetus kohalikele omavalitsustele, et motiveerida neid hoidma lasteaiaõpetajate palka 90% ning magistrikraadiga õpetajatel 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel. • Jätkatakse tegevustega haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks. Uuenenud kompetentsi- ja karjäärimudeli kasutuselevõtuga töötatakse välja süsteemne lahendus, mis toetab juhtimiskvaliteedi arengut alates järelkasvu ettevalmistamisest ja värbamisest ning juhtide professionaalsuse toetamist ja töö tagasisidestamist kogu karjääri vältel. • Eestikeelse kõrgharidusõppe jätkusuutlikkuse tagamiseks ning selleks, et kindlustada õppejõududele konkurentsivõimelised töötasud ning arendada kõrghariduse kvaliteeti, suurendatakse kõrghariduse tegevustoetust järgneval kolmel aastal 15% võrra aastas. Kõrghariduse rahastamise korrastamiseks ning kasvatamiseks 1,5%-ni SKP-st analüüsitakse võimalusi rohkema eraraha kaasamiseks ning paindlike tasuliste õppimisvõimaluste laiendamiseks. Üliõpilaste õpingute toetamiseks kahekordistati 2023. aasta sügisest üliõpilaste vajaduspõhiste õppetoetuste määrad ning töötatakse välja ettepanekud õppelaenu süsteemi uuendamiseks, suurendades laenu mahtu ja pikendades tagasimakse perioodi. Teaduspõhine haridussüsteemi väljakutsete lahendamine ja paindlik haridussüsteem • Tõstetakse kohustuslik kooliiga 18. eluaastani, põhikoolijärgse hariduse või kutse omandamiseni. • Jätkatakse ühtse keskhariduse ja uue põhihariduse kontseptsiooni loomist lõimides sinna üld- ja kutsekeskhariduse, formaalse ja mitteformaalse hariduse, noorsootöö, HEV õpilaste ja andekate arendamise teemad. Formaalse ja mitteformaalse õppe lõimingu üle- eestiliseks rakendamiseks töötatakse välja juhendmaterjal, väljundipõhised huvialade õppekavad ning käivitatakse mentorsüsteem ja meetmed kohalike omavalitsuste koostöögruppidele. • Arendatakse välja ja juurutatakse järk-järgult õpilasekeskset haridusmudelit, õppe personaliseerimist ning lõimitakse eri haridustasemete ja -liikide õpitegevusi kasutades selleks õpiraja taristu teenuseid. Luuakse õpilasekeskse hariduse andmise alused, õiguslik raamistik ja kontseptsioon. • Viiakse ellu õppijate annete märkamise ja toetamise tegevuskava. Õpetajatele ja noorsootöötajatele luuakse koolitusvõimalusi ja toetavaid materjale ning haridusasutustele annete tuvastamist ja toetamist edendav mõõdikute süsteem. Jälgitakse, et annete arengut soodustavate lisategevuste valik oleks piisav kõikide sihtrühmade jaoks. • Ajakohastatakse noorsootöö seadus, millega kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded noorsootöötajana töötamiseks, täiendatakse noorsootöö korraldamisega seonduvaid riigi 37  ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid ning noorsootöö tegevustele kohalduvaid nõudeid. Töötatakse välja ja rakendatakse huvihariduse seadus, millega reguleeritakse huvihariduse andmise korraldust. • Kohalikele omavalitsustele käivitatakse 2024. aastal täiendav rahastusmeede väikekoolide pidamise toetamiseks, et soodustada kodulähedaste lasteaed-algkoolide kuni teise kooliastmega koolide pidamist. Üldhariduskoolide võrgu korrastamise põhieesmärgiks on saavutada rahvastiku vähenemisega arvestav, muutunud õpikäsitust rakendav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele üle Eesti. Kohalikke omavalitsusi toetatakse koolivõrgu korrastamisel nii sisuliselt (oskusteave, nõustamine, andmed) kui ka rahaliselt kestliku kahanemise, energiatõhususe suurendamise põhimõtetel ja ligipääsetavuse tagamisel. • Töötatakse välja ning rakendatakse alushariduse ja lapsehoiu seadus ning alushariduse riiklik õppekava. • Alustatakse uue kutsehariduse seaduse väljatöötamist, mis on kooskõlas kavandatava ühtse keskhariduse kontseptsiooni ja kutsete süsteemi reformiga ning asendaks kehtiva kutseõppeasutuse seaduse. Kutseõppurid omandavad õpingute käigus lisaks kutsele ka konkurentsivõimelise keskhariduse. • Koostöös Sotsiaalministeeriumiga valmistatakse ette erivajadustega laste tugisüsteemi reform, et lihtsustada ja kiirendada abi kättesaadavust ning tõhustada abivajaduse varajast märkamist. Kaasavat hariduskorraldust edendavate meetmete kavandamiseks viiakse läbi kaasava hariduskorralduse tõhususe uuring. Eesmärgiga toetada erivajadustega noorte kaasamist kutseharidusse ning tõsta Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rolli haridusvaldkonna kompetentsikeskusena, toodi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus HTM-i haldusalasse. • Laste ja noorte vaimse ja füüsilise tervise probleemide ennetamiseks toetatakse tegevusi nii haridus- kui noorsootööasutustes kui nende väliselt. Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks parandatakse noorsootöö, huvihariduse ja - tegevuse piirkondliku kättesaadavust, mobiilset noorsootööd ja noorte kaasamist. Töötatakse välja teenused riskinoortele nende kodanikuühiskonda kaasamiseks. Hariduse ja teadussüsteemi kooskõla suurendamine ühiskonna vajadustega • Viiakse läbi kutsesüsteemi reform (sh oskuste kirjeldamise, oskustega seotud teenuste (oskusprofiilide koostamiseks, oskuste hindamiseks ning oskuste isikustamiseks) ja andmete analüüsikeskkondade digitaristu loomine, uuendatud kompetentsiprofiilid, kutsestandardid ja õigusraamistik), uuendatakse OSKA metoodikat eesmärgiga välja selgitada ühiskonna ootused õppijate ja töötajate oskustele ning toetada nende kompetentsuse hindamist ja ametlikku tunnustamist. • Ajakohastatakse kutseseadus, et luua uuenenud kutsesüsteemile õiguslik alus, uuendada kvalifikatsiooniraamistik ning rakendada mikrokvalifikatsioone kutsesüsteemis. Jätkatakse tegevusi mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis toetab õppe paindlikumat korraldamist kõrg- ja kutsehariduses, kutsesüsteemis ning täiendkoolituses ning arendatakse täiskasvanud õppija mitteformaalse õppe e- tunnistuste süsteemi. • Pakutakse vastavalt Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA soovitustele täiendus- ja ümberõppe kursuseid täiskasvanutele, suunates tegevusi prioriteetse sihtgrupina ilma piisava kvalifikatsioonita ning aegunud oskustega täiskasvanutele. Laiendatakse töökohapõhise õppe pakkumist, toetatakse täiskasvanute naasmist tasemeõppesse ning noorte sisenemist tööturule. 38 • Pööratakse tähelepanu tootmise, tehnika, tehnoloogia ning IT-valdkonna arenguks vajalike teadmiste ja oskuste arendamisele. Toetatakse digi- ja rohepöördeks vajalike oskuste arendamist ning tööealise elanikkonna digipöördeks vajalike oskuste arendamist, et toetada ettevõtete digipööret. Keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamiseks arendatakse roheoskusi ja -teadmisi kõikidel haridustasemetel ning elukestvas õppes. Ida-Virumaa vajadustest lähtuvalt toetatakse piirkonna tööealise elanikkonna oskuste arendamist, et toetada kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ning Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamist. 2.4 Eesti keel ja eestlus Tulemusvaldkonna eesmärk Tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keelena kindel positsioon. On valdkondi (nt teenindussektor, IT sektor, teadus), kus eesti keele ning inglise keele kui rahvusvahelise asjaajamis- ja suhtluskeele kasutamise vahel otsitakse tasakaalu. Samuti on tööturule lisandunud ametikohti, mille eesti keele oskuse nõudeid tuleks reguleerida. Eesti keele positsiooni hoidmiseks ja kindlustamiseks populariseeritakse ja soodustatakse eesti keele kui riigikeele kasutamist, eesti keele õppimist ja uurimist, tähtsustatakse eesti keelt identiteedi kandjana ning jälgitakse keelevaldkonna õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele arengutele. Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid (nt sõnastikud, andmebaasid, korpused) ja keeletehnoloogilised rakendused (nt kõnesüntees, kõnetuvastus ja masintõlge) kättesaadavad. Keele uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on probleemiks variatiivsete keeleandmestike ja korpuste vähesus. Keeletehnoloogia ja keeleressursside arendamisel valmistab probleeme korpuste ebaühtlane kvaliteet, vähesus või puudumine. Ajakohase, kättesaadava ja mitmekesise keeletaristu edasiarendamiseks jätkatakse keeleteaduse ja keeletehnoloogia toetamist. Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edukaks toimimiseks, kuid on elanikke, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, et nad saaksid takistusteta omandada haridust, osaleda tööturul ja ühiskonnaelus. Elanike keeleoskuse arendamiseks tuleb teha järjepidevat tööd. Täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna koordineeritus vajab süsteemset arendamist. Eesti keele õppes tervikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e-õppematerjale, piisavalt ei ole pakutud täienduskoolitusi, et nii keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama õpilaste keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal pakutakse eesti keele õpet nii rahvuskaaslastele emakeelena kui ka teistele huvilistele võõrkeelena, kuid see tegevus vajab laiendamist. Eesti keele oskuse kõrval on oluline ka teiste keelte oskus, kuid võõrkeelte õppes domineerib inglise keel, mis jätab varju teised Eestile samuti olulised võõrkeeled. Teiste oluliste võõrkeelte õpe nõuab eritähelepanu, et jaguks ka nende piisavalt heal tasemel oskajaid. 39 Tabel 13. Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2024 2025 2026 2027 (2022) 16 65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne Uus mõõdik: täpsustatakse 2023. a PIAAC uuringu tulemuste põhjal lugemisoskus eesti keeles Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust 91 91 91 91 91,2 (%) Allikas: Statistikaamet Eesti elanike enesehinnanguline Uus mõõdik, sihttasemed täpsustatakse 2024. aastal. võõrkeeleoskus Eesti keele ja eestluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud - Eesti keele ja eestluse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keeleprogramm. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. 2.4.1 Keeleprogramm Programmi eesmärk Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Keeleprogrammi programmi tasandi mõõdikud ja sihttasemed kattuvad tulemusvaldkonna mõõdikute ja sihttasemetega. Olulised tegevused 2024 2027 eesmärkide täitmiseks • Toetatakse eestikeelesele õppele üleminekut alus-, üld- ja kutsehariduses. • Tõhustatakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet ja parandatakse õppevõimalusi. Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega korrastatakse täiskasvanute eesti keele õppe korraldust, sh arendatakse täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondavat e-keskkonda. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele oskuse hindamises võetakse suund elektrooniliste hindamisvahendite arendamisele. Jätkatakse eesti keele e-õppe võimaluste arendamist, mh iseseisva õppe võimalusi laiendades (arendatakse B2-taseme e-õppe kursus täiskasvanud õppijatele). Toetatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate täienduskoolitust. • Viiakse läbi keelevaldkonna õigusruumi analüüs ning alustatakse keeleseaduse VTK koostamisega, mis tagab, et keeleõigus vastab tänastele vajadustele. Parandatakse eesti keele nähtavust avalikus ruumis ning kujundatakse positiivset suhtumist eesti keelde nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste hulgas. Seejuures teostatakse regulaarset järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud keelekasutusvaldkondades, sh pööratakse eritähelepanu eestikeelsele õppele üleminekule. • Võetakse kasutusse riigi keskne masintõlkekeskkond Tõlkevärav, mis pakub avalikule sektorile ja laiemale avalikkusele kvaliteetset valdkondlikku tõlget, võimaldab tõlkekulude kokkuhoidu, pakub ühtlustatud terminoloogilist tuge ning kiirendab oluliselt tõlke tellimise protsesse. 40  • Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu arendamiseks, et tagada selle innovaatilisus ja kättesaadavus. Tõhustatakse keeleressursside koondamist ühtsetesse süsteemidesse, mis võimaldavad sõnakogusid, andmebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda. Seejuures arendatakse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb. Eesti terminitöö tegevuskava järgides arendatakse eesti terminivara ja teaduskeelt, et tagada ajakohane erialakeel igas ühiskonnaelu valdkonnas. • Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaande põhimõtteid ja tasemekirjeldusi. Väljaande rakendamiseks koolitatakse keeleõpetajaid, õppematerjalide koostajaid, testide koostajaid ja hindajaid. • Toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning toetatakse Üleilmakooli tegevusi. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolis ning avatakse uus eesti keele õpetuskoht mõnes USA kõrgkoolis. 2.5 Keskkond Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisast 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Keskkonna tulemusvaldkonna puhul on tegemist mitmekesise ja kompleksse tulemusvaldkonnaga, mis hõlmab mitmeid alavaldkondi nagu kliima ja rohereform, ringmajandus, välisõhu kaitse, müra, kiirgusohutus, merekeskkond, vee kaitse ja kasutus, elurikkus, keskkonna- ja looduskaitse, metsandus, jahindus, mullakaitse, ilmainfo, keskkonnaharidus ja -teadlikkus jt. Keskkonna tulemusvaldkonna arengut ja keskkonnapoliitikat, mõjutab järgmiste kümnendite jooksul enim Euroopa roheline kokkulepe10, mis lähtub põhimõttest, et kestlikkus ja üleminek turvalisele, elurikkust toetavale, kliimaneutraalsele ning kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusamale ringmajandusele on liidu pikaajalise konkurentsivõime tagamisel võtmeküsimus. Eesti koos teiste EL riikidega on roheleppega seadnud aastateks 2030 ja 2050 mitmeid ambitsioonikaid eesmärke seoses kliimamuutuste leevendamisega ja nende mõjuga kohanemisega, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ning tervikuna kestliku arengu saavutamisega. Selleks on muuhulgas vajalik edendada uute kestlike tehnoloogiate kasutuselevõttu kõigis majandussektorites (energeetikas, IKT-s, tööstuses, transpordis, põllumajanduses, jäätmemajanduses, maakasutuses ja metsanduses, teenusmajanduses). Samavõrra oluline on suurendada kohalike omavalitsuste ja ettevõtete võimekust ning valmisolekut kohanduda roheleppest tulenevate nõuetega, suurendada energia- ja ressursitõhusust ning minna üle ringmajandavatele ärimudelitele. 10 Viide roheleppega seotud infole - ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et 41 2023. aasta suvel võttis Euroopa Parlament positsiooni Euroopa Komisjoni algatuselooduse taastamise määruse11 kohta, mille eesmärk on taastada liikmesriikide kahjustatud ökosüsteemid. Määruse kohaselt peavad 2030. aastaks keskkonna taastamise meetmed hõlmama vähemalt 20 protsenti ELi territooriumist. Lisaks maismaa ja mere ökosüsteemidele puudutab määrus mh ka linnu, kus tuleb soosida rohealade loomist ja säilitamist. Seega on Kliimaministeeriumi lähikümnendi fookuses senisest veelgi teravamalt elurikkuse kaitse ning määrusega seatud ambitsioonikate eesmärkide täitmine. Euroopa rohelisest kokkuleppest ning looduse taastamise määrusest tulenevaid ambitsioone võetakse arvesse keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030 (KEVAD 2030) ning metsanduse arengukava aastani 2030 koostamisel. Eeldatavalt aasta jooksul kinnitatavad tulemusvaldkonna arengukavad sätestavad lähema kümnendi eesmärgid tegevussuunad ja poliitikainstrumendid keskkonna alavaldkondades ning saavad olema peamiseks strateegiliseks raamistikuks käesolevale programmile. Keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel saab olulise kaaluga olema alanud kliimaseaduse välja töötamine. Kliimaseadus loob eeldused uue keskkonnasõbralikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse kujundamiseks, läbi mille kasvatame terve meie ühiskonna heaolu. See annab kindluse Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et saame rohereformid ning kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia. Keskkonnavaldkonna eesmärkide saavutamiseks on kriitilise tähtsusega valitsussektori keskkonnapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike ressursside tagamine. Programmi tegevusi rahastatakse riigi(eelarvelistest) vahenditest ning välisvahenditest. 2023. aastal käivituvad küll keskkonnavaldkonnas EL eelarveperioodi 2021-2027 struktuuritoetuste meetmed, kuid kuna välisvahendite maht keskkonnavaldkonnas on märkimisväärselt vähenenud ning keskkonnaprobleemide lahendamise rahastamine on ebapiisav, siis on lähiaastate kriitiliseks väljakutseks keskkonnapoliitika jätkusuutlik rahastamine. Oleme keskkonnavaldkonnas jõudnud etappi, kus paljud tegevused, eriti kõigi varasemate kahjustatud alade taastamine ja pärandmõjude likvideerimine, tuleb lõpuni viia. Samal ajal tuleb tegeleda uute majandustegevusega paratamatult kaasnevate keskkonnahäiringutega ning tagada, et keskkonnakasutus oleks õiglaselt reguleeritud ja hinnastatud. Kõik need kohustused kokku nõuavad olulisi ressursse. Ressursside puudusel oleme piiratud tegelema vaid kõige kriitilisemate, aga tervikvaates üksikute tegevustega. Jõulisemalt tuleb liikuda keskkonnakasutaja/saastaja maksab süsteem on õiglane ja keskkonnaeesmärkide elluviimist toetavalt üles ehitatud. Esimene samm selleks oleks saastetasude osas nende ülesande taastamine, et need läheksid kasutusse saastuse vähendamise, looduse taastamise ja kaitse ning rohe- ja õiglase ülemineku tagamiseks. Tasumäärad jäätmete, vee ja välisõhu valdkondades on püsinud pikalt muutumatuna ega ole enam keskkonnakasutuse hinnastamisel adekvaatsed. Saastetasude muutmise eesmärk on senisest tõhusamalt rakendada põhimõtet, et saastaja maksab, vähendamaks saasteainete paiskamist õhku, heitveega saasteainete juhtimist keskkonda ning ladestatavate jäätmete hulka, soodustades taaskasutust. Saastetasu määrade kehtestamisel lähtutakse eeskätt saasteaine ohtlikkusest, et keskkonnale ja inimese tervisele ohtlikumad saasteained oleksid kõrgemalt maksustatud kui vähemohtlikud saasteained. Samuti ajakohastatakse põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära, sh eesmärgiga saavutada taastumatu loodusvara tõhus 11 https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2023-0277_EN.html 42 kasutamine. Uue tasuliigina kehtestatakse raadamisõiguse tasu, ehk metsamaa muutmine muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasust laekunud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt, et maakasutussektoris suurendada seotud süsiniku varu ja parandada süsiniku sidumist, pidades silmas elurikkuse eesmärke. Lähiaastate väljakutseks on koostöös teiste valdkondadega taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamine ning sellegi väljakutse lahendamisel on lisavahendite leidmine kriitilise tähtsusega. Käimasolevate mõjuhindamiste, planeeringute ja keskkonnakaitselubade menetlustele peaks lisanduma märkimisväärne hulk uusi menetlusi ning samas kasvab ootus, et menetlused viiakse läbi oluliselt kiiremini ning asjatundlikumalt. Väljakutse lahendamiseks oleme valdkonda suunanud ulatuslikult REPowerEU vahendeid taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reformiks ja võrguinvesteeringuteks, et hoogustada lubade andmise menetlusi ja tuua turule uusi taastuvenergiavõimsusi. Kliimapoliitika eesmärk on kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjuga kohanemise suunamine. Euroopa Liidu ühine eesmärk on 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside (KHG-de) heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ning saavutada 2050. aastaks Euroopa Liidu üleselt kliimaneutraalsus. 12. mail 2021 kiitis Riigikogu heaks riigi pikaajalise arengustr eesmärk aastaks 2050 ning vahe-eesmärgiks seati KHG netoheite vähendamine 8000 kt põhialused kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. 2023. aasta alguses jõudsid lõpusirgele enamus 2021. aastal Euroopa Komisjoni poolt avaldatud poliitikameetmete paketi "Eesmärk 55" õigusaktide läbirääkimised. Nii Euroopa Parlamendi kui nõukogu poolt said heakskiidu enamus õigusakte, mis seavad heite vähendamise eesmärgid või toetavad kestlikuma ja puhtamale majandusele üleminekut. Vastu võeti kliima, energeetika, transpordi, tööstuse, hoonete ja maakasutuse valdkondasid puudutavad õigusaktid või nende muudatused. 2021. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide ligikaudu 15,6 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, mis on 57,3% võrra vähem kui 1990. aastal. 2021. aastal valminud kasvuhoonegaaside prognoosi aastani 2050 kohaselt on Eestis tarvis Eesti 2035 kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide ning Eesmärk 55 paketiga seatud riiklike kohustuste täitmiseks rakendada lisameetmeid. Lisaks kliimamuutuste leevendamisele on vaja pöörata oluliselt suuremat tähelepanu kliimamuutuste mõjuga kohanemisele. Õigeaegne kliimamuutuse mõjuga arvestamine ja nendega kohanemine vähendab oluliselt teadmatusest tehtavate lühiajaliste otsuste langetamist, mis omakorda aitab kokku hoida ressursse ja vältida kahjusid tulevikus. Kliimapoliitika fookus lähiaastatel on luua kliimaalane õigusraamistik, milles on kokkulepitud nii kliimamuutustega leevendamise kui ka kohanemise eesmärgid ning pandud paika peamised põhimõtted ja tegevused nende eesmärkideni jõudmiseks. Lisaks juba planeeritud kliimamõju leevendusmeetmetele tuleb kavandada ja rakendada täiendavaid meetmeid eelkõige heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi välistes ja maakasutuse sektorites ning parendada inventuuri ja aruandluse ning meetmete kliimamõju hindamise süsteemi ja kujundada vabatahtliku süsinikuturu riikliku raamistikku. 43 Välisõhu kvaliteedi osas on Eestile aastateks 2020 ja 2030 seatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused järgmistele saasteainetele: vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx). Nende eesmärkide saavutamiseks on Keskkonnaministeerium koostanud teatavate õhusaateainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020 2030. Eesti täitis aastal 2020 Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 seatud heitkoguste vähendamise eesmärgid ning on hetkel täitmas ka 2030. a seatud eesmärke enamuste saasteainete puhul, seega on seni rakendatud vähendamismeetmed olnud tõhusad. Jätkuvalt on suurimaks väljakutseks ammoniaagi heitkoguse eesmärgi täitmise hoidmine, mis sõltub võimekusest võtta põllumajandustoodangu (loomade arv, väetiste kasutus) kasvuga samaaegselt kasutusele vähem saastavamaid tehnoloogiaid (sõnnikuhoidlate katmine, vedelsõnniku sisestuslaotus, väetise kiire mulda viimine jmt). Enimlevinud F-gaaside kasutus maailmas tõuseb kiiresti 10-12% aastas (F-gaaside heitkogused moodustavad 2,5% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest), samas Euroopa Liidus kehtib F-gaaside kasutuse vähendamise graafik, millega väheneb turule lastud F-gaaside kogus 79% perioodil 2015-2030. F-gaaside turule laskmise piiramine on otseselt seotud heitkoguste vähenemise ja kliimaeesmärkide saavutamisega. Eestis on kiirgusohutus tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiaga (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027). Lähiaastate olulisemad tegevused on Paldiski kahe reaktorsektsiooni likvideerimine, lõppladustuspaiga rajamisega seotud tegevused, tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ning (olenevalt Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsusest) tuumaenergeetika programmiga alustamine. Lahendamist vajab nimetatud tegevusteks vajalike ressursside pikaajaline tagamine. Ringmajanduspoliitika fookus on kestlikul ressursside kasutamisel, tarbimise ja tootmise edendamisel, ressursitõhususe suurendamisel ning tervikliku keskkonnamõju vähendamisel. Ringmajanduse arendamisel on peamine väljakutse, kuidas tagada ringmajanduse põhimõtete läbiv kasutus ja arusaam nii ühiskonnas üldiselt kui ka erinevates poliitikavaldkondades. Eesti seadusandluses ei ole praegu ringmajanduse põhimõtteid kirjeldatud, mis omakorda teeb keeruliseks nende süsteemse järgimise. Ka omavalitsuste tegevus ei ole olnud piisav, sest omavalitsustes on ressursside puudus nii inimeste kui ka finantsvahendite osas aga ka tagasihoidlik teadlikkus ringmajanduse võimalustest. Tugevuseks ringmajanduse arendamisel on digilahenduste prioriseerimine ning positiivne trend ettevõtluses aina enam ringmajanduse põhimõtteid juurutada, kuna see on ka kohalikku konkurentsivõimet tugevdav. Lähiaastate fookuseks ringmajanduse arendamisel on ringmajanduse strateegia ja tegevuskava (kinnitatakse eeldatavalt 2023) juurutamine, sh maapõueressursside mitmekesistamise, väärindamise ja ringmajanduspõhise tootearenduse (sh ärimudelid, finantseerimisskeemid) soodustamine, tootmise ja tarbimise suunamine väärtuspõhiselt ringmajanduse põhimõtteid järgivaks ning jäätmehierarhiast ja tarbijate reaalsetest vajadustest lähtuvaks. Lisaks sekundaarse materjali turunõudluse kasvatamine ning korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine, sh kohalikul tasandil. Ringmajanduse edendamisel on oluliseks osaks jäätmekäitluse tõhus korraldamine. Eesti jäätmekäitluse tugevustena saab välja tuua, et kõigis KOVides on korraldatud jäätmevedu, millega on liitunud valdav osa elanikest. Samuti on olemas nõuetekohane jäätmekäitlustaristu, 44 toimiv pandipakendisüsteem, toimiv ohtlike jäätmete liigiti kogumine ning toimiv tootjavastutuse süsteem. Valdkonna seniseks kitsaskohaks on suurenenud jäätmeteke ning madal olmejäätmete liigiti kogumise tase, samuti jäätmete ringlusse võtmise jätkuvalt madal määr. Kitsaskohtade lahendamiseks on vajalik jõuda jäätmehierarhiat tervikuna rakendava jäätmekäitluseni, arendada üle Eesti välja optimaalne ja toimiv jäätmete liigiti kogumise taristu ning ringlussevõtu võimekus. Peamiseks väljakutseks on jäätmete liigiti kogumise tagamine, milleks on vaja leida õiged stiimulid, tõsta teadlikkust ning võimendada koostööd riigi, KOVi, tarbija ja jäätmekäitleja vahel. 2021. aastal Maailmapanga poolt läbiviidud analüüsist lähtuvalt on jäätmevaldkonnas lähiaastatel kavas ellu viia struktuursed muudatused ja nö jäätmereform. Hiljemalt 2023. aasta sügisel kehtestatakse uus Riigi Jäätmekava kuni aastani 2028, mis on osa süsteemsest ringmajanduse strateegilisest arendamisest. Samuti on lähtuvalt Maailmapanga uuringu tulemusest kavandamisel jäätmeseaduse, pakendiseaduse jt asjaomaste seaduste muudatused, et tagada efektiivsem jäätmete ringlussevõtt. Käitlusvõimekuste suurendamiseks ning ringmajandustehnoloogiate sh digilahenduste laialdasemaks kasutamiseks suunatakse EL struktuurivahendeid ka edaspidi jäätme- ja ringmajandusse. Eestis on jätkuvalt üheks suuremaks siseriiklikuks kitsaskohaks madal ressursitõhusus. Lähiaastatel jätkatakse ressursitõhususe tõstmise toetusmeedet töötlevas tööstuses, et parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet ning vähendada tootmises tekkivaid jäätmeid ja jääke. Samuti mitmekesistada ja parandada kohalike ressursside väärindamist ning ringset kasutust. Ringmajandusele üleminekuks on oluline ka keskkonnakorralduslike keskkonnameetmete (keskkonnamõju hindamine, keskkonnatasud, keskkonnahoidlikud riigihanked, keskkonna- juhtimissüsteemid jt) arendamine ja rakendamine. Oluline on avalikus sektoris keskkonnahoidlike riigihangete süsteemne kasutuselevõtmine. Samuti arendatakse edasi ka teiste keskkonnameetmete kasutamist, nagu ökomärgised ja keskkonnajuhtimissüsteemid. Käimas on keskkonnakaitselubade süsteemi reform, eesmärgiga tagada keskkonnakasutuse reguleerimine ühtsetel alustel, tasakaalustatud keskkonna-kasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning vähese halduskoormusega avalik teenus. Selleks on käimas projekt "Keskkonnakaitseluba 3.0", samuti arendatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Eesti vajab arengupotentsiaali realiseerimiseks jätkuvalt erinevaid maapõueressursse ja toormeid. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid tuleb majandusarengu ja keskkonnahoiu tasakaalustamiseks uurida, väärindada ning kasutada Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval ja säästlikult. Lähtuvalt ehitusmaavara nõudluse suurenemisest seoses suurte taristuobjektidega on lähiaastatel fookuses mõjutatud maakondade maavarade teemaplaneeringute läbiviimine. Samuti kaevandatud alade korrastamise ja kuivendatud töötatakse välja kaevandatud alade korrastamise tagamise ja osalise korrastamise parim süsteem. Merekeskkonna peamiseks probleemiks on mere halb keskkonnaseisund, mida põhjustavad maismaalt ja õhust merre jõudvad saasteained ning laevade poolt tekitatud reostus. Kogu Eesti mereala on halvas keskkonnaseisundis. Samuti halvendavad mere seisundit globaalsed kliimamuutused, mille tõttu merevesi soojeneb ja hapestub. Halvast seisundist tingituna on 45 piiratud mereressursi kasutamisvõimalused majandustegevuses ning ohustatud mere elustiku ja elupaikade säilimine. Kõige olulisem on tegeleda merre jõudvate toit- ja saasteainete koguste vähendamisega, eeskätt fosfori- ja lämmastikukoormuse vähendamisega. Samuti tuleb leida lahendus merre jõudvate ohtlike ainete koguste, sh ravimijääkide vähendamiseks. Hea keskkonnaseisundi saavutamiseks meres on vaja lahendada ka mereprügiga, meremüraga, võõrliikidega ning kalapüügikoormustega seotud keskkonnaprobleemid. Mere kaitseks tuleb merekaitsealasid laiendada ja tagada nende sidusus, hinnata ja tõhustada tegevuskava ja EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 eesmärki võtta 30% merealadest kaitse alla. Täiendavalt tuleb hakata tegelema ka halvas seisundis mereelupaikade taastamisega vastavalt EL looduse taastamise määrusele. Vaatamata veevaldkonnas tehtud investeeringutele ja rakendatud erinevatele kaitsemeetmetele ei ole veekogumite seisund viimase 12 aasta jooksul paranenud. Ligi poolte pinnaveekogumite ning veerandi põhjaveekogumite puhul on vähemalt hea seisundi eesmärk jätkuvalt saavutamata12. 2022 2027 veemajanduskavades on seatud eesmärgiks saavutada 2027. aasta lõpuks 65% pinnaveekogumite ja 74% põhjaveekogumite vähemalt hea seisund. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on esmalt vajalik tõhustada veemajanduskavade rakendamist, millega kaasneb suur ressursivajadus. Eestis on kõrge ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tase ja teenusega liitunute osakaal (ühiskanalisatsiooniga on liitunud 82% elanikkonnast, ühisveevärgiga 87%). Samuti on elanikkonnale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind taskukohane, keskmiselt moodustab hind 1,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (OECD soovituse kohaselt ei tohiks hind olla kõrgem kui 3-5%). Paljud vee-ettevõtted Eestis on regionaalsed vee-ettevõtted, kes pakuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust korraga mitmele kohalikule omavalitsusele, tagades seeläbi kvaliteetsema veeteenuse ka väiksematele asulatele. Seoses välisvahenditest rahastatud toetusmeetmete lõppemisega vee- ja kanalisatsioonitaristu investeeringuteks on tarbijale taskukohase hinna juures sektori jätkusuutlikkuse tagamine keeruline, mistõttu on lähiaastate üheks fookuseks Eesti vee- ettevõtete regionaliseerimise soodustamine, samuti haja-asustusega piirkondade reoveekäitluse investeeringute toetamiseks, sh elanikkonna vee- ja reoveetaristuga liitumiseks vajalike vahendite leidmine. Eestis üldiselt on piisavalt veeressurssi, mis katab senise inimtegevuse vajaduse ja võimaldab arendada uusi vett tarbivaid tootmisharusid. Kuid vead tiheasustusega piirkondade planeerimisel on kaasa toonud piirkonniti põhjaveevarude ammendumise (nt Harjumaa tiheasustusega piirkonnad). See toob nendes piirkondades kaasa vajaduse veetarbimist piirata ning takistab piirkondade arengut. Eluslooduse kaitse ja kasutuse eesmärgiks on, et liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse jätkusuutlikult. Vaid hästi toimivad ja elurikkad ökosüsteemid on võimelised pakkuma ökosüsteemi teenuseid ning aitavad kohaneda kliimamuutustega. Eesti maismaast koos siseveekogudega on looduskaitseseaduse alusel kaitstavate objektidena (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, üksikobjektid) kaitse all 20,6%13 ja merest koos majandusvööndiga 18,7%. Oluline osa 12 Eesti pinnaveekogumitest 53% (2020. a ) ja põhjaveekogumitest 74% (2020.a ) on heas seisundis. 13 Looduskaitse arvudes 2022 (arcgis.com) 46 kaitstavast territooriumist on range kaitse all 12,2% maismaapindalast. Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega. Aladele on - eeskirjad. Looduskaitse ja säästev maakasutus ei ole teistesse poliitikavaldkondadesse ja ruumiloomesse piisavalt integreeritud, mille tulemusena jätkub loodusliku mitmekesisuse vähenemine, seda nii maastiku, liigilise kui geneetilise mitmekesisuse tasemel. Puuduvad tõhusad meetmed säilitamaks elurikkust väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Ohuks on ka võõrliikide laienev levik, mida soodustavad kliimamuutused. Suurte taristuobjektide rajamisel suureneb surve keskkonnale ja vajadus planeerida elurikkust suurendavaid ning kaitsvaid meetmeid. Lähiaastate fookuses on loodusväärtuste kaitseks kehtestatud meetmete tõhususe ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine, looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete haldamiseks Eesti looduse infosüsteemi EELISe arendamine, elupaikade tegevuskavade, liigitegevuskavade ning alade kaitsekorralduskavade koostamine ja uuendamine. Kesksel kohal on ka siin looduskaitseks vajalike ressursside leidmine. Metsade jätkusuutlik majandamine aitab tagada ka metsade elurikkuse kaitse ja saavutada valdkonna kliima ja elurikkuse eesmärke. Eesti metsamaa pindala on 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimase kümnendi jooksul suurenenud. Riigimetsamaa 1,08 mln hektarist on nüüdseks range kaitse all kolmandik ning kogu metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 18,1% (SMI 2022 järgi). Metsade kasutus on võimalikult mitmekülgne, vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele, aitab leevendada kliimamuutusi ja nende mõjuga kohaneda ning tagab sotsiaalselt tasakaalustatud elu- ja majanduskeskkonna ning metsaökosüsteemide soodsa seisundi. Nüüdisaegne haridussüsteem ja metsateadus, samuti selgelt mõistetav ja avalikkusele kergelt kättesaadav teave metsandusest ning kvaliteetsed ja avalikustatud andmed suurendavad ühiskonna teadlikkust ja kujundavad hoiakuid jätkusuutliku metsanduse suunas ning tagavad puidu maksimaalse väärindamise ja kõigi metsaga seotud hüvede targa kasutuse. 2023. aastal edastatakse Riigikogule uus metsanduse arengukava aastani 2030, mis sätestab järgneva kümnendi metsanduse arengusuunad. Metsa vääriselupaikade kaitseks viiakse läbi üle-eestiline inventuur ning vabatahtliku kaitse eesmärgil sõlmitakse erametsaomanikega lepinguid. Järgmiste aastate peamiseks fookuseks on töötada välja regionaalsed või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate majandamisvõtete mõjust süsinikubilansile. Samuti on fookuseks puidu väärindamise suurendamine. Ilmainfo on fundamentaalseks aluseks kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel. Viimase juures on eriti oluline varajase hoiatussüsteemi toimivus. Ühelt poolt on usaldusväärsete prognooside ja hoiatuste aluseks nõuetele vastavad ja kvaliteetsed vaatlusandmed. Vaatlusandmete kogumiseks on vajalik jätkusuutlik ja toimepidev seirevõrk. Lähiaastate fookuseks on avalikkusele operatiivse ilmainfo ja ilmaprognooside tagamisega seotud süsteemide edasine arendamine. Tagamaks ühiskonnas arusaam keskkonda säästvast tarbimisest, mis toetaks elurikkuse säilitamist, ökosüsteemi teenuste hoidmist ja aitaks leevendada kliimamuutusi, on pidevalt vajalik tegeleda keskkonnateadlikkuse edendamisega, kujundades Eesti inimeste hoiakuid ja käitumisharjumusi keskkonnahoidlikumaks, et inimesed oskaksid hinnata oma tegevuste 47 otsest või kaudset mõju loodusele. Seejuures on võrdselt oluline nii loodusteaduslik ja keskkonnaalane kirjaoskus, süsteemne mõtlemine, millele pannakse alus koolis, kui ka võimalus leida usaldusväärset asjakohast keskkonnateavet, et teha igapäevaelus kestlikke otsuseid ja valikuid. Oluline on arendada tähendusliku teaduspõhise keskkonnainfo loomise ja edastamise süsteemi kõrvale ka võimalused selleks, et inimesed saaksid keskkonnateadlikult käituda. Kuigi suur osa inimestest peab end keskkonnateadlikeks (keskkonnateadlikkuse indeks oli 2022.a 41,6%), ei kinnita seda hinnangut inimeste tegelik käitumine. Kuigi suur osa elanikest väärtustab puhast ja looduslikult mitmekesist elukeskkonda ning teab, kuidas elada keskkonda säästvalt, ei rakendu see igapäevases tegevuses oskuste ja võimaluste vähesuse tõttu14. Selleks on vaja pidevalt tegeleda kõigi elanikkonna gruppide keskkonnateadlikkuse suurendamisega ning samal toetada tegevusi, teenuseid ja tooteid, mis soodustavad keskkonnateadlike käitumisharjumuste kujunemist. Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse suunamiseks valmis 2018. aasta sügisel Kliimaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös tegevuskava15, mille elluviimist hinnati aastal 2022 ning selle põhjal uuendati tegevuskava perioodiks 2023-2025. Eestis tegutseb üle 150 keskkonnahariduskeskuse, kes pakuvad õppeprogramme koolidele ja lasteaedadele. Keskkonnateadlikkuse üheks aluseks on ka ajakohane, kvaliteetne ja kättesaadav keskkonnainfo. Keskkonna info saamise üheks vahendiks on keskkonnaseire. Selleks tuleb arendada ja kasutusele võtta uued tehnoloogilised lahendused ning tagada keskkonnaseire, andmeanalüüsi ning keskkonnainfo valdkonna terviklik arendamine. Keskkonnainfo kättesaadavuse parandamiseks on töösse võetud keskkonnaportaal. Tabel 14. Keskkonna tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Viiman e 202 Mõõdik/Sihttase tegelik 2024 2026 2027 5 tase (2022) Soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal (%) Allikas: Loodusdirektiivi artikkel 17 kohane aruanne: 57 >=57 >=57 >=57 >=57 https://bd.eionet.europa.eu/article17/reports2012/habitat/re port/ 45,5 49,5 51,5 Keskkonnateadlikkuse indeks 41,6% % % % Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus (sh LULUCF sektor), 15,6 mln tonni CO2 ekvivalenti (arvestades lineaarset vähenemist KPP 12,4 12 11,6 12,3 (2021) 70% eesmärgini) Allikas: KHG inventuur 52 Heas seisundis olevate veekogumite osakaal % 55% 56% 57% 58% (2021) Jäätmeteke (va põlevkivitööstus) (kg/inimese kohta) 4657 335 3400 3350 3350 Allikas: Keskkonnaagentuur (2021) 0 Ressursitootlikkus: SKP ja kodumaise toormekasutuse suhe, 0,7 0,69 0,7 0,71 0,71 eur/kg Allikas: Eurostat (2021) Keskkonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keskkonnakaitse ja - kasutuse programm ja Regionaal- j