Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 25.09.2023 Vaidlustus on edastatud e-posti aadressile [email protected] Riigihange nr 258151 Vaidlustaja: MARGO NOVIKOV Osaühing Registrikood 11047223 Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tapa linn, Tähe tn 13a, 45109 Esindaja: vandeadvokaat Veiko Viisileht Advokaadibüroo LINKLaw Telliskivi 60/2, 10412 Tallinn E-post: [email protected] Hankija: Riigimetsa Majandamise Keskus Registrikood 70004459 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Mõisa/3, 45403 E-post : [email protected] Kolmas isik: HMPK OÜ Registrikood: 10348945 Lubjaahju 3, Kärdla, 92411 Hiiumaa E-post: [email protected] VAIDLUSTUS riigihanke „Puiduvedu 2023-2028“ (viitenumber 258151) menetluses tehtud hankija 15.09.2023. a otsustele Vaidlustaja taotlused: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Riigimetsa Majandamise Keskuse 15.09.2023. a käskkiri nr 1-47.2689/24 osas, millega tunnistati riigihankes nr 258151 edukaks HMPK OÜ (10348945) pakkumus. 2. Tunnistada kehtetuks Riigimetsa Majandamise Keskuse 15.09.2023. a käskkiri nr 1- 47.2689/25, millega jäeti kõrvaldamata ja kvalifitseeriti riigihanke nr 258151 menetluses HMPK OÜ (10348945). 3. Mõista Riigimetsa Majandamise Keskuselt Margo Novikov Osaühingu kasuks välja vaidlustuse esitamiselt tasutud riigilõiv 1280 eurot ja õigusabikulud. Määrata õigusabikulude nimekirja esitamiseks tähtaeg. Advokaadibüroo LINKLaw OÜ Telliskivi 60/2, Tallinn 10412 +372 600 4490 [email protected] Reg. 12818349 +372 600 4366 www.linklaw.ee I Faktilised asjaolud ja vaidlustuse ese 1.1 Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK või hankija) algatas 02.01.2023. a riigihankemenetluse viitenumbriga 258151 „Puiduvedu 2023-2028“ (edaspidi nimetatud Hange). Hange on jaotatud osadeks. Igale Hanke osale seadis hankija eraldi kvalifitseerimise tingimused. Osale 5 (Hiiumaa) seadis Hankija mh pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kohta järgmise kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkuja peab omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust vähemalt 180 000 m3“ 1.2 HMPK OÜ (edaspidi HMPK või kolmas isik) esitas Hankes vaidlustuse RMK 25.04.2023. a käskkirjale nr 1-47.2689/4 ja selle lisale nr 1, taotledes viidatud dokumentide kehtetuks tunnistamist osas, milles jäeti Hanke osas 5 (Hiiumaa piirkond) HMPK kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks MARGO NOVIKOV Osaühing (edaspidi MN või vaidlustaja), menetlus edaspidi nimetatud kui Esimene vaidlustusmenetlus. 1.3 VAKO tegi 06.06.2023. a otsuse, millega rahuldas vaidlustuse. VAKO leidis, et RMK lähtus RHS § 104 lg 7 kaudu ainult sellest, et HMPK eelduslikult (oletuslikult) ei vasta nõutud kogemuse tingimusele, kuna nn FOB veod ei ole olemuslikult lepinguline metsamaterjali maanteevedu ja et RMK hinnangul vedas HMPK endale kuuluvat puitu, mitte ei osutanud teisele isikule teenust. VAKO heitis sellist oletamist RMK’le ette ja märkis otsuse punktis 18, et vedu võis ikkagi toimuda ka puidu suhtes, mis ei olnud HMPK enda omandis, kuid RMK ei selgitanud neid asjaolusid välja (kuigi oleks pidanud). Esimeses vaidlustusmenetluses leidsid HMPK ja MN’i poolt käsitlemist ka muud probleemsed aspektid seoses HMPK pakkumusega (et HMPK teenus ei olnud maanteevedu, vaid sadama- või asulasisene vedu; et HMPK ei teostanud vedusid ise, vaid kasutas selleks alltöövõttu ega saanud Autoveoseaduse eriregulatsioonist tulenevalt omistada endale teiste vedajate kogemust). VAKO käsitles otsuses vaid FOB vedude küsimust, kuna sellel alusel oli RMK jätnud HMPK kvalifitseerimata. 1.4 VAKO otsust ei vaidlustatud. RMK teostas täiendava kontrolli ja küsis HMPK’lt kinnitusi seoses FOB-vedudega. RMK leidis kokkuvõttes, et kolmandate isikute kinnitustega on tõendatud, et HMPK vedas ikkagi kolmandate isikute metsamaterjali, mitte endale kuuluvat metsamaterjali (küsimus oli omandi ülemineku ajas). Ühtki Esimeses vaidlustusmenetluses tõstatatud muud probleemi seoses HMPK kvalifikatsiooniga hankija ei analüüsinud ega kontrollinud. 1.5 Eeltoodu tulemusena väljastas RMK 15.09.2023. a käskkirja nr 1-47.2689/24 (edaspidi Edukuse käskkiri) ja käskkirja nr 1-47.2689/25 (edaspidi Kvalifitseerimise käskkiri), millega RMK vastavalt tunnistas Hankes edukaks HMPK pakkumuse ning jättis kõrvaldamata ja kvalifitseeris HMPK. Kvalifitseerimise käskkiri sisaldab põhjendusi vaid seoses nn FOB-vedude teemaga. 1.6 Vaidlustaja on seisukohal, et RMK ei ole läbi viinud põhjalikku menetlust ega kontrollinud või isegi käsitlenud HMPK kvalifikatsiooni aluseks olevaid teisi asjaolusid, mille osas tõstatati juba Esimeses vaidlustusmenetluses tõsised kahtlused ja probleemid. HMPK ei vasta Hankes seatud kvalifitseerimise tingimustele. Hankija oleks põhjaliku ning sisulise kontrolli tulemusena pidanud jätma HMPK kvalifitseerimata ja ta Hankelt kõrvaldama. 1.7 MN vaidlustab HMPK pakkumuse edukaks tunnistamise ja HMPK kvalifitseerimise eesmärgiga saavutada ise hankijaga leping. Pakkumusi hinnati koefitsientide alusel viisil „vähim on parim“. Vaidlustaja pakkumuse maksumuse koefitsient on 0,819; HMPK’l 0,818. HMPK kvalifitseerimata jätmisel saaks hankijaga sõlmida lepingu MN. Sellest tulenevalt on vaidlustajal põhjendatud huvi ja kaebeõigus vaidlustuse esitamiseks. 2 II Vaidlustuse põhjendused 2.1 HMPK’l ei ole täidetud kvalifitseerimise nõue seoses tema tehnilise ja kutsealase suutlikkusega. HMPK ei ole teostanud maanteevedusid enda poolt väidetud ulatuses, sest vähemalt osad veod ei ole toimunud maanteedel. Seda on Esimeses vaidlustusmenetluses nentinud ka HMPK, kuid RMK on tegutsenud õigusvastaselt ning ei ole asjaolusid kontrollinud. 2.1.1 Hanke osale 5 (Hiiumaa) seadis hankija mh pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kohta järgmise kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkuja peab omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedude teostamise kogemust vähemalt 180 000 m3“. Hankepassis sisalduva info kohaselt on HMPK aastatel 2020, 2021 ja 2022 teostanud metsamaterjali veoteenust väidetavalt kokku mahus 204 400 tm. 2.1.2 Esimeses vaidlustusmenetluses käsitletud FOB-vedude (täpsemalt metsamaterjali omandiõiguse ülemineku aja) kontrollimise järgselt on RMK leidnud Kvalifitseerimise käskkirjas, et: „Seega on pakkuja teostanud tõestatult lepingulisel alusel teenusena maanteevedu riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul mahus 203 878,54 tm.“ Sellest tulenevalt leidis RMK, et kvalifitseerimise tingimus on HMPK’l täidetud. Selline RMK järeldus on vale. HMPK on Esimeses vaidlustusmenetluses ise nentinud, et maanteevedusid selles mahus ta teostanud ei ole, vaid osad veod, millele HMPK kvalifitseerimisnõude täitmisel on tuginenud, ei toimunud tegelikult maanteedel. Põhjendan ja tõendan seda asjaolu järgnevalt. 1) HMPK’l ei ole olnud võimalik kõnealust FOB-teenust (millega ta enda kvalifikatsiooni üritab sisustada) suuremas osas maanteedel osutada. Maantee on ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 2 kohaselt väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Vaidlustajal on vaid kaks autorongi (asjaolu üle puudub vaidlus, lisa 1) ja ta osutab teenust ainult Hiiumaa-Saaremaa-Läänemaa piirkonnas. Puiduterminalid asuvad aga nii Virtsu sadamas (lisa 2, Maa-ameti aerofoto, terminal tähistatud kollasega) kui ka Rohuküla sadamas (lisa 3, Maa-ameti aerofoto, terminal tähistatud kollasega) nende sadamate enda territooriumil – seega ei ole isegi teoreetiliselt võimalik nendesse sadamatesse terminalist maanteevedusid teostada, sest maanteid ei läbita. Sadama territooriumil toimuvaid vedusid saaks käsitleda üksnes asulasiseste vedudena, mitte maanteevedudena. Ainult Heltermaa puiduterminalist oleks sadamasse võimalik minimaalselt (ca 900 m kuni kilomeetri ulatuses) maanteevedu teostada (lisa 4, Maa-ameti aerofoto, kus kollase ringiga on ümbritsetud puiduterminal Megavati katastriüksusel), kuid ka see ei ole ilmselgelt kuidagi võrreldav ega analoogne teenusega, mida RMK Hankes tellib, mistõttu sellele kogemusele tuginemine ei ole asjakohane. Võrdluseks, Hanke raames on RMK teabevahetuse käigus märkinud, et Hiiumaa piirkonnas (Hanke osa 5) on 2020 – 2022. a olnud keskmine veokaugus 66 km, ettesõit 61 km. Ligi ühe kilomeetrine pikkune sõit ühe sadama külje all ei ole asjakohane võrdlus, ei vedamise ega tellimuste / logistika kontekstis. 2) HMPK on Esimeses vaidlustusmenetluses esitanud oma 18.05.2023. a seisukohas (lisa 5, olulised kohad kollasega rõhutatult) tõendamata väited terminalide asukoha ja vahekauguste kohta, mis tegelikult kinnitavad vaidlustaja seisukohta, et tegemist ei ole olnud metsamaterjali veoga maanteedel. Maanteevedu ja asula/sadamasisene vedu erinevad oluliselt. Sh on HMPK nentinud, et Virtsu sadamast on vedu sadama territooriumilt ehk maanteevedusid seal tegelikult ei toimu (vt p 3.2). Seega on HMPK antud asjaolu osas hankijat eksitanud, esitanud valeandmeid ja asjakohatuid kinnituskirju. See kinnitab ka, et vaidlustaja 3  poolt esitatud kinnituskirjad ei ole usaldusväärsed, kui kliendid on oma allkirjaga kinnitanud, et teostati maanteevedu, kuid tegelikult seda ei teostatud. Ilmselgelt ei ole siis õiged ka HMPK väited ja RMK tuvastused HMPK poolt väidetavalt veetud koguste kohta. 3) HMPK poolt Esimeses vaidlustusmenetluses esitatud viide asjaolule, et autoveoseaduses maanteeveo mõistet ei ole, ei puutu asjasse – nagu vaidlustaja on varasemalt selgitanud, siis maantee termini/legaaldefinitsiooni annab EhS § 92 lg 2 – maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Järelikult tuleb autoveoseaduse § 2 lg 2 ja EhS § 92 lg 2 koosmõjust ka maanteeveo mõiste, mille alla asulasisene vedu (või veelgi enam – sadamasisene vedu) ei mahu. HMPK nendib punktis 3.2 ka seda, et Virtsu sadama osas esitatud kinnituskirjade mahud saaks kvalifitseerimiseks kasutatavatest mahtudest maha arvata, kuid väidab samas, et siiski tuleks teiste sadamatega nõutud mahud täis. Kuidas ja millises mahus siis kvalifitseerimistingimus täidetud saaks, seda HMPK selgitanud ei ole, rääkimata tõendamisest. Kummalisel kombel ei nähtu vaidlustajale esitatud dokumentatsioonist, et ka RMK selle osas mistahes huvi oleks tundnud ja seda kvalifitseerimisotsustust tehes käsitlenud oleks, kuigi Esimeses vaidlustusmenetluses juhiti antud probleemile tähelepanu ja HMPK võttis probleemi omaks. 4) HMPK on punktis 3.1 ning enda dokumendi lisades 8-12 kaardil sisuliselt suvaliste punktide märkimisega väitnud, et Rohuküla ja Heltermaa sadamatesse tehakse ikkagi „peamiselt“ maanteevedusid. Kuid millist mahtu indikeerib „peamiselt“? Sellise mõistega ei ole võimalik tõendada enda vastavust konkreetsele kvalifitseerimistingimusele (180 000 tm vedu maanteedel viimasel kolmel aastal). Kolmas isik on aerofotodega tõendanud, et nii Virtsus kui Rohukülas asub puiduterminal sadama enda territooriumil ja HMPK on pidanud nentima, et neid terminale ta ka kasutab. Vaidlustaja poolt ei ole tõendatud, et HMPK nende sadamate ja väidetavate terminalide vahel puitu on vedanud. Selgitatud ega tõendatud ei ole, et väidetavad teised laod/terminalid asuksid väljaspool asulaid (EhS’i mõistes väljaspool linnu, aleveid, alevikke). Mitu väidetavat ladu on Heltermaa küla piires. 5) Rohuküla sadama osas väitis HMPK oma dokumendi punktis 3.1.1, et „sadam ei mahuta piisavalt“. Järelikult sadam ikkagi mingil määral nö mahutab ja HMPK seda ka kasutab. Jällegi, konkreetsemaks ei ole HMPK läinud, tahtmata ilmselt nentida, et nad kasutavad sadama terminali ning maanteevedusid teostanud ei ole. 2.1.3 Ainuüksi eelnevast nähtub, et kinnituskirjad, mis HMPK on RMK’le enda kvalifikatsiooni tõendamiseks esitanud, sisaldavad valeväiteid. Maanteevedusid ei ole teostatud mahus 203 878,54 tm, nagu RMK on ekslikult FOB-teenust analüüsides tuvastanud. Arvestades sadamate terminale ja võimalikke mahtusid, võib mõistlikult eeldada, et maanteevedusid on teostatud olulises väiksemas mahus kui kvalifitseerimiseks nõutud 180 000 tm. Eelnevat kinnitab asjaolu, et HMPK jaoks on kaubavedu maanteel kõrvaltegevusala, mis moodustab vaid ca 1 % (ühe protsendi!) või veelgi väiksema osa äriühingu müügitulust. 2020. a oli vastav tulu 118 294 eurot; 2021. a oli vastav tulu 138 957 eurot ja 2022. a oli vastav tulu 81 964 eurot (vt lisa 6, lisa 7, lisa 8). Seega on ilmselge, et aastatel 2020 – 2022 (Hanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul) ei ole HMPK teostanud lepingulisel alusel teenusena metsamaterjali maanteevedu vähemalt 180 000 m3 mahus. Sellise müügitulu juures ei ole võimalik selliseid mahte maanteedel vedada. 2.1.4 Kinnituskirjad, mis on HMPK poolt kolmandatele isikutele allkirjastamiseks ette valmistatud, on ilmselt allkirjastatud õigusmaastikul ja -terminites mitteorienteeruvate isikute poolt, mistõttu võivad vale-kinnitused olla esitatud ka teadmatusest (nt teadmata, mis on maanteevedu, st mis on „maantee“). Nagu HMPK 18.05.2023. a seisukohast Esimeses vaidlustusmenetluses nähtub, ei 4 teadnud „maantee“ definitsiooni Eesti õigusruumis ka HMPK ise. 2.2 HMPK’l ei ole täidetud kvalifitseerimise nõue seoses tema tehnilise ja kutsealase suutlikkusega. HMPK ei ole teostanud lepingulisel alusel metsamaterjali maanteevedusid enda poolt väidetud ulatuses, sest veod on teostatud teiste isikute poolt ja teiste isikute veolubade alusel. Tegelikku kogemust vedude teostamisest, mida hankija nõudis, HMPK saanud ei ole. 2.2.1 Esimeses vaidlustusmenetluses leidis nii MN’i kui HMPK poolt käsitlemist asjaolu, et HMPK on kasutanud enda referentslepingute täitmisel suuremas osas alltöövõttu. HMPK on seda üheselt nentinud (vt 18.05.2023. a seisukoha p 5.3). HMPK ei saakski vastavat asjaolu eitada, kuivõrd tal on vaid kaks autorongi, millega ei ole reaalne kolme aasta jooksul 180 000 m3 mahus vedude teostamine (lisa 1). Sõidukid numbrimärkidega 064BXB ja 876BSL ei ole aastatel 2020-2022 teinud ka sellist läbisõitu, mille korral vastavad mahud isegi teoreetiliselt võimalikud oleksid (vt lisa 9 ja lisa 10, kaks väljavõtet sõidukite taustakontrollidest, kust nähtuvad aastate kaupa läbisõidud). Sõiduk numbrimärgiga 064BXB on nt aastatel 2021 ja 2022 sõitnud läbi vaid ca 30 000 kilomeetrit. Kahe autorongiga ei olekski HMPK saanud täita kinnituskirjadega väidetavalt kinnitatud FOB-teenust, kuna seda teenust pidi osutama vähemalt viie autorongiga: „Kaile vedu - metsamaterjali maanteevedu minimaalselt 5 autorongiga.“ Seega, HMPK on pidanud suuremas osas kasutama alltöövõttu, st teiste veoettevõtete tööjõudu ja autoronge. Vaidlustajale teadaolevalt on mitmed ettevõtted läbivalt sellist alltöövõttu HMPK’le teostanud. Praktikas tehakse sellist teenust efektiivsuse mõttes 7-8 autorongiga korraga (Hankes nõutud vähemalt 5) ning vaidlustajal oma 2 autorongiga ilmselgelt sellist võimekust ei ole. 2.2.2 HMPK on üritanud seda sisulist probleemi pareerida demagoogilise väitega, et alltöövõtt on igati tavapärane ja ka riigihangete puhul eelistatud praktika, et laiendada konkrurentsi, jne. Vaidlustaja on loomulikult nõus, et alltöövõtus ei ole midagi õigusvastast ega lubamatut. Autoveoteenuse osutamise kontekstis on aga nüansse ning kehtib regulatsioon, mida ei ole võimalik eirata. Kokkuvõttes tähendab alljärgnev, et kuna enda tegevusloa alusel ja enda sõidukite tegevusloa ärakirja alusel on HMPK vedanud maksimaalselt ca veerandi kuni kolmandiku mahust (2 autorongi 7st – 8st), millele ta tugineb (204 000 tm), siis ka seetõttu ei saa HMPK olla teostanud kvalifitseerimistingimuses nõutud mahus lepingulist metsamaterjali maanteevedu: 1) Hankija on Hankes soovinud endale usaldusväärset partnerit, kes on teostanud (st ise vedanud) viimase kolme aasta jooksul 180 000 tm metsamaterjali. Ilmselt ei saa tekkida mõistlikku vaidlust selles, mida tähendab Eesti keeles kvalifitseerimistingimuses fraas „maanteevedude teostamise kogemus“. Autoveoseadus käsitleb „teostamist“ selgelt personaliseerituna tegevusloa ja sõidukile väljastatud kinnitatud ärakirja kaudu, st viidates vastavale konkreetsele äriühingule ja omakorda konkreetsele sõidukile ning vedu teostavale autojuhile. 2) Autoveoseadus sätestab konkreetsed reeglid, millele peab tasuline veosevedu vastama, kusjuures tegevusload on personaliseeritud. Autoveoseaduse § 5 kohaselt on tasulisel veoseveol kohustuslik tegevusluba, tegevusloa ärakiri ja juhitunnistus. Autoveoseaduse § 5 lg 1 sätestab, et tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud. Autoveoseaduse § 5 lg 3 sätestab, et: „Tegevusloa ärakirja ja juhitunnistust ei anta üle teisele isikule. Tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja võib tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta 5  on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. Juhitunnistuse omaja võib juhitunnistuse üle anda ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel tasulist veosevedu teostavale juhitunnistusel nimetatud autojuhile.“ Autoveoseaduse § 5 lg 4 kohaselt ei kehti vedajale antud tegevusluba ja tegevusloa ärakiri isegi vedaja tütarettevõtja suhtes. 3) Seega, tasulist veosevedu tegev ettevõte peab omama tegevusluba ja kõigile kasutatavatele sõidukitele tegevusloa kinnitatud ärakirja, sh renditavatele sõidukitele. Lisaks eelnevale tuleneb vastav reeglistik ka autoveoseaduse § 9, § 13 lg 2 ja § 31 lg 1 ja lg 4. Autoveoseadus defineerib vedajana konkreetselt vedusid teostava ettevõtte, kellele on väljastatud tegevusluba ja kelle kasutatavatele veokile on väljastatud kinnitatud ärakiri. 4) Autoveoseaduse § 29 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud autoveo dokumentide esitamise kohustus. Sealhulgas veodokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist. Veodokumendile peab olema mh kantud veose saatja (nt peatöövõtja) nimi ja aadress ning vedaja (st tegelik veo teostaja) nimi ja aadress. Seega, vajadusel on võimalik veo tegeliku teostaja kogemus veodokumentidelt välja selgitada. Kõike eelnevat on 25.09.2023. a kinnitanud e-posti teel vaidlustajale ka Autoettevõtete Liit MTÜ (transpordisektori erialaliit, mis ühendab veonduse valdkonnaga seotud ettevõtjaid), olles eelnevalt konsulteerinud ministeeriumiga (lisa 11). 5) Esimeses vaidlustusmenetluses on HMPK üritanud tõendada enda poolt vedude teostamist mh aktide ja veokirjetega, mis aga kinnitavad vastupidist – et HMPK ei ole metsamaterjali maanteevedusid piisaval määral teostanud ega vastavat kogemust seega saanud. HMPK 18.05.2023. a seisukoha (lisa 5) lisadena 1 ja 5 esitatud metsamaterjali üleandmise- vastuvõtmise aktidest nähtus aga, et RMK on müünud HMPK’le puitu tarnimisega vastavalt Virtsu ja Heltermaa sadamatesse ning selle puidu on sinna kohale vedanud vastavalt Prenton OÜ ja Margo Novikov OÜ ehk vaidlustaja (vt aktid, lisa 12 ja lisa 13). Rõhutan, et need aktid esitas HMPK ise selleks, et tõendada enda vastavust kvalifitseerimistingimusele veetud mahtude osas. Minu hinnangul tõendavad need dokumendid vastupidist – et vedude teostajad Hankes seatud kvalifitseerimistingimuse mõistes on olnud teised isikud, mitte HMPK. Lisaks eelnevalt juba nimetatud Prenton OÜ’le ja Margo Novikov OÜ’le on pidevalt HMPK’le alltöövõttu teinud ja vedusid tegelikult teostanud (enda tegevusloa, enda sõidukite ja vastavate tegevusloa ärakirjade alusel) näiteks JV Ehitus & Arendus OÜ (lisa 14, HMPK’le tehtud arve, kahe sõidukiga materjali vedu ja laeva laadimine), samuti teostab alltöövõtu korras HMPK’le vedusid OÜ Liineko. 2.2.3 Kõigest eelnevast ning vedude teostamise personaliseerituse põhimõttest (Autoveoseaduse regulatsioon, mõte ja sisu) tuleneb, et veokogemust saab tasulise veoteenuse puhul omandada vaid äriühing, kelle konkreetselt registreeritud auto konkreetse tegevusloa alusel vedu teostab elik kogemus läheb tegevusloa omajale. Sisuliselt vahendaja, kelleks ka HMPK antud juhul oma referentslepingute põhjal on, seda kogemust endale omistada ei saa. Ilmselgelt ei oleks see kooskõlas ka hankija eesmärgiga saada endale Hanke raames usaldusväärne ja reaalse kogemusega koostööpartner. Nagu ülal punktis 4) märgitud ja lisaga 11 tõendatud, on samal seisukohal kogemuse omandaja osas ka Autoettevõtete Liit MTÜ. 2.2.4 Vaidlustaja leiab ülaltoodule tuginedes, et HMPK on lubamatult ja õigusvastaselt omistanud endale teiste veoettevõtete (sh vaidlustaja!) kogemust ja esitanud hankijale valeandmeid, et hankijat eksitada ja saavutada enda vale-kvalifitseerimine. Seega on HMPK esitanud RMK’le pakkumust esitades valeandmeid RHS § 95 lg 4 p 9 ning RHS § 177 lg 2 p 2 tähenduses ja hankija oleks saanud HMPK ka seetõttu hankelt kõrvaldada. Tegelikult HMPK kvalifitseerimisnõudele ei vasta, kuid hankija ei ole vastavaid asjaolusid välja selgitanud ega isegi üritanud seda teha. Kuigi 6 hankijale teadaoleva info pinnalt oli probleemi olemasolu ilmselge. Igatahes saab üheselt väita, et isegi, kui FOB-teenust oleks olemuslikult võimalik asjakohase kogemusena arvestada (millega vaidlustaja ei nõustu, kuid millise järelduseni on hankija siiski jõudnud), siis isegi teoreetiliselt saaks sellest kogemusest omistada vaidlustajale maksimaalselt 2/5 ehk ca 40 % (kaks viiendikku, kuna minimaalselt oli teenuse osutamiseks vajalik 5 autorongi, vaidlustajal on vaid 2 autorongi. Praktikas, nagu ülal selgitatud, kasutatakse koguni 7-8 autorongi korraga). 2.3 Kokkuvõttes on vaidlustaja seisukohal, et RMK ei ole olnud Hankemenetluses piisavalt hoolikas, arvestades põhjendatud ning tõendatud kahtlusi ja HMPK enda nentimist veomahtude osas. Hankija ei ole neid asjaolusid kontrollinud ega käsitlenud ning on seetõttu jõudnud õigusvastaste otsusteni, mis otseselt kahjustavad vaidlustaja õiguseid ja huve. HMPK ei vasta kvalifitseerimisnõudele varasema kogemuse osas, kuna ta ei ole teostanud nõutud mahus lepingulist metsamaterjali maanteeveoteenust. Metsamaterjali ei ole maanteedel veetud piisavas koguses (veod on toimunud asulasiseselt ja sadamates) ja vedude tegelikud teostajad on autoveoseaduse regulatsiooni ning Hanke tingimuste tähenduses olnud kolmandad isikud (alltöövõtjad), mitte HMPK. Edukuse käskkiri ja Kvalifitseerimise käskkiri tuleb tunnistada kehtetuks. Kuna HMPK ei vasta kvalifitseerimistingimustele ning vaidlustaja vastab kvalifitseerimistingimustele, tuleb edukaks tunnistada vaidlustaja pakkumus. IV Menetluslikud avaldused 4.1 Vaidlustaja sai hankija otsustest teada 15.09.2023. a. Seega on vaidlustus RHS § 189 lg 1 kohaselt tähtaegne, kui see on esitatud hiljemalt 25.09.2023. a. 4.2 Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-s 1 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot, kuivõrd Hanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast suurem (lisa 15). 4.3 Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui Hankija ja/või HMPK esitab selgitusi või täiendavaid tõendeid, mille osas vaidlustajale näib olevat oluline asja lahendamine suulisel istungil, jätab vaidlustaja endale õiguse esitada asja istungil läbivaatamise taotlus pärast teiste menetlusosaliste seisukohtade saamist. 4.4 Vaidlustaja lähtub eeldusest, et VAKO’le on kättesaadavad kõik Hankega seotud materjalid. Sellest tulenevalt ei ole vaidlustust vastavate tõenditega koormatud. 4.5 Kinnitan esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lugupidamisega MARGO NOVIKOV Osaühingu lepingulise esindajana /allkirjastatud digitaalselt/ ______________________ Veiko Viisileht Vandeadvokaat 7 Lisad: 1. HMPK OÜ väljavõte MTR’ist. 2. Maa-ameti aerofoto Virtsu sadamast. 3. Maa-ameti aerofoto Rohuküla sadamast. 4. Maa-ameti aerofoto Heltermaa puiduterminalist. 5. HMPK OÜ 18.05.2023. a menetlusdokument Esimeses vaidlustusmenetluses. 6. HMPK OÜ 2020. a majandusaasta aruanne. 7. HMPK OÜ 2021. a majandusaasta aruanne. 8. HMPK OÜ 2022. a majandusaasta aruanne. 9. Väljavõte HMPK OÜ sõiduki numbrimärgiga 064BXB taustakontrollist. 10. Väljavõte HMPK OÜ sõiduki numbrimärgiga 876BSL taustakontrollist. 11. Autoettevõtete Liit MTÜ 25.09.2023. a seisukoht. 12. Metsamaterjali ÜV-akt, vedaja Prenton OÜ. 13. Metsamaterjali ÜV-akt, vedaja Margo Novikov OÜ. 14. JV Ehitus & Arendus OÜ arve HMPK OÜ-le seoses veo- ja tõsteteenuse osutamisega. 15. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. 8