Riigikantselei Meie 26.09.2023 nr 1.1-10.1/6044-1
[email protected]
Vabariigi Valitsuse korraldus
"Luba netovõlakoormuse suurenemiseks"
Austatud riigisekretär
Esitan Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse "Luba netovõlakoormuse
suurenemiseks" eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisad:
1. VV korraldus_netovõlg_2023
2. Netovõlakoormuse seletuskiri_2023
Margus Täht 58851429
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Vabariigi Valitsus
KORRALDUS
Luba netovõlakoormuse suurenemiseks
Riigieelarve seaduse § 10 lõike 1 alusel:
1. Anda järgmistele keskvalitsuse juriidilistele isikutele luba netovõlakoormuse suurenemiseks
üle riigieelarve seaduses sätestatud 40% piiri, kehtestades netovõlakoormusele järgmised
ülempiirid:
2023, % 2024, % 2025, % 2026, % 2027, %
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 70 65 68 60 62
AS Eesti Liinirongid 91 78 62 50
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 332 264 225 196 154
2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2022. a korraldus nr 265 „Luba
netovõlakoormuse suurenemiseks“.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse “ Luba netovõlakoormuse suurenemiseks ”
eelnõu juurde
I. Sissejuhatus
Vastavalt riigieelarve seaduse § 10 lõikele 1 võib keskvalitsuse juriidilise isiku (keskvalitsuse
üksusena määratletud avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus ja riigi osalusega
äriühing) eelarveaasta lõpu seisuga planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade
kogusumma vahe (netovõlakoormus) moodustada kuni 40% samaks eelarveaastaks kavandatud
põhitegevuse tuludest kogu 4-aastase prognoosiperioodi kestel. Netovõlakoormuse üle 40%
suurenemise lubamise otsustab Vabariigi Valitsus, vastava asutuse taotluse alusel, milles on
põhjendatud netovõlakoormuse kasvu vajalikkust ning tõendatud rahanduslik jätkusuutlikus.
Vabariigi Valitsuse korralduse „Luba netovõlakoormuse suurenemiseks ” eelnõu ja seletuskirja
koostas Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Margus Täht (tel
58851429, e-mail
[email protected]).
II. Eelnõu eesmärk
Korralduse eelnõu esitamisega teeb Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku
anda luba netovõlakoormuse piirmäära ületamiseks järgmistele keskvalitsuse juriidilistele
isikutele: Riigi Kinnisvara AS, AS Eesti Liinirongid ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eelmine analoogne korraldus tunnistatakse kehtetuks.
III. Eelnõu sisu
Kõik keskvalitsuse juriidilised isikud koostavad igal aastal kogu nende tegevust hõlmavad
finantsplaanid ja esitavad need asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel
Rahandusministeeriumile. Esitatud finantsplaanid on sisendiks Rahandusministeeriumi
majandusprognoosile ning riigi eelarvestrateegiale. Nimetatud plaanide kohaselt arvutatakse
iga asutuse netovõlakoormus ja kui see ületab 40% piiri, siis tuleb koos finantsplaaniga esitada
põhjendatud taotlus netovõlakoormuse suurenemise lubamiseks. Koos riigi eelarvestrateegia
heakskiitmisega otsustab valitsus ka loa andmise netovõlakoormuse suurenemiseks.
Uusimatel andmetel ning värskeimal prognoosil põhinevad finantsplaanid muudavad reeglina
varasemate aastate plaane, seetõttu annab valitsus igal aastal uue korralduse ning tunnistab
eelmise vastavasisulise korralduse kehtetuks.
Käesoleval aastal esitatud finantsplaanide kohaselt ületas netovõlakoormuse tase lubatud 40%
piiri kolmel asutusel. Käesolevas korralduses toodud netovõlakoormuse määrad põhinevad
otseselt esitatud finantsplaanidel. Riigi Kinnisvara AS-i osas on arvestatud ka riigi
eelarvestrateegias 2024-2027 kinnisvara puudutavate otsustega. Riigi Kinnisvara AS
finantseerib investeeringuid vastavalt oma strateegiale võõrkapitali kaasamise teel.
Investeeringuid tehakse pikaajalistesse kinnisvaraprojektidesse, mille tasuvusperiood on
reeglina kümme või enam aastat. Seetõttu võlakohustuse piirtase 40% jooksva aasta
tegevustuludest ei ole ettevõttele saavutatav.
AS Eesti Liinirongid võlakoormuse suurenemise põhjuseks on diiselrongide hankimine
kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (liisinguperiood 2014–2034).
1
Ettevõtte rahandusliku jätkusuutlikkuse tagab Eesti Vabariigiga 18.06.2009.a sõlmitud
kokkulepe „Kokkulepe reisirongide soetamise ja finantseerimise kohta“.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) netovõlakoormuse piirmäära ületamise
põhjuseks on Rahandusministeeriumiga 2009. aastal sõlmitud laenuleping mahus 130 miljonit
eurot, millest võeti lõplikult kasutusse 101,3 miljonit eurot. Teine laenuleping on sõlmitud
Rahandusministeeriumiga 2016. aastal mahus 30 miljonit eurot, millest võeti kasutusele 20
miljonit eurot. Tegemist on edasilaenamiseks saadud laenudega, mille kasutamise sihtotstarve
on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veeprojektide omafinantseeringu
rahastamine. Kõik KIKi laenud on eranditult väljastatud KOVidele või KOVidele kuuluvatele
vee-ettevõtetele. Graafikujärgsete laenu tagasimaksete mõjul hakkab KIKi netovõlakoormus
vähenema.
IV. Korralduse mõjud, kulutused ja võimalikud tulud
Nimetatud keskvalitsuse juriidiliste isikute tegevusest tuleneva mõjuga valitsussektori
rahandusele, sh eelarvepositsioonile on arvestatud Rahandusministeeriumi majandusprognoosi
ning riigi eelarvestrateegia aastateks 2024-2027 koostamisel. Täiendavad mõjud korralduse
eelnõul puuduvad.
V. Korralduse eelnõu kooskõlastamine
Korralduse eelnõu saadeti e-posti teel kooskõlastamisele korralduses nimetatud keskvalitsuse
juriidilistele isikutele. Kõik adressaadid kooskõlastasid eelnõu märkusteta.
22.09.2023
2