Pöördumine

Riigikantselei Meie 25.09.2023 nr 1.1-10.1/6042-1 [email protected] Euroopa kestlikkusaruandluse standardi määruse seisukoht Austatud riigisekretär Esitan Vabariigi Valitsuse istungile Euroopa kestlikkusaruandluse standardite määruse seisukoha eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. ESRS DA VV seisukoht 2. ESRS DA VV seisukoht SK Marika Taal 5646 0798 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  18.09.2023 SELETUSKIRI EESTI SEISUKOHAD EUROOPA KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSE KOHTA, MILLEGA KEHTESTATAKSE EUROOPA KESTLIKKUSARUANDLUSE STANDARDID 1. SISSEJUHATUS JA KOKKUVÕTE Raamatupidamisdirektiivi (direktiiv 2013/34/EL, mida on muudetud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga (EL) 2022/2464) kohaselt peavad suured äriühingud ja börsil noteeritud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning suurte kontsernide emaettevõtjad lisama oma majandusaasta aruande tegevusaruandesse eraldi osana kestlikkusaruande. Kestlikkusaruanne hõlmab infot keskkonna, sotsiaal- ning ühinguvalitsemise teemadel ning ettevõtja peab avalikustama, milline on tema tegevuse mõju keskkonnale ja inimestele, samuti kuidas need mõjutavad ettevõtja tegevust. See teave tuleb esitada kooskõlas Euroopa kestlikkusaruandluse standarditega (European Sustainability Reporting Standard, edaspidi kas ESRS või kestlikkusaruandluse standardid). Direktiiviga määratleti üldised nõuded kestlikkusaruandluse standarditele sh et tagatud peab olema esitatud teabe kvaliteet ning vältida tuleb ebaproportsionaalset halduskoormust. Tagasivaatav või tulevikku suunatud, kvalitatiivne või kvantitatiivne teave peab olema asjakohane ning võtma arvesse väärtusahela mõju kus vajalik, samas olema ka proportsionaalne ning võtma arvesse väärtusahela suutlikkust. Kestlikkusaruandluse standardite eesmärk on luua ühtne raamistik Euroopa Liidu ühisturul, mis tagab esitatava teabe läbipaistvuse ja võrreldavuse. Ühtne standard vähendab aruandlusega kaasnevaid kulusid kesk-pikas ajaraamis, mis kaasneks erinevate vabatahtlike standardite kasutusega. Aruandlusega kaasnev sõltumatu kolmanda osapoole kontroll leevendab tänasel päeval probleemset teabe kvaliteeti sh rohepesu. Sarnaselt finantsaruandlusele, rakendub kestlikkusaruandele audiitorkontroll, algselt ülevaatuse töövõtuna, hiljem, kui aruandlus on rohkem välja kujunenud, ka auditina. Ettevõtete kvaliteetne ja usaldusväärne avalik aruandlus aitab luua suuremat avaliku vastutuse kultuuri. Eestis hõlmab kestlikkusaruandluse kohustus hinnanguliselt ligikaudu 350 ettevõtet ja gruppi, see on 1,4% Eestis tegutsevatest osaühingutest ja aktsiaseltsidest. Kolmandik neist plaanib konsolideerimise erandit kasutada, mis võimaldab mitte avalikustada Eesti ettevõtte või grupi kestlikkusaruannet, küll aga peavad nad esitama emaettevõttele grupisiseseid andmeid ja aruandlust. Aruandluskohustus rakendub ettevõtetele järk-järgus ning täisaruandluseni jõutakse kolmandal aastal. Avaliku huvi üksused (börsiettevõtted, finantsasutused, kindlustusandjad), kellel on rohkem kui 500 töötajat esitavad esimesena aruande 2024. aasta kohta 2025. aastal. Ülejäänud suurettevõtjad ja suured konsolideerimise grupid esitavad 2025. aasta majandusaasta aruande osana kestlikkusaruande. Standardi väljatöötamise käigus avaldas standardi väljatöötaja standardiga kaasneva tulude ja kulude hinnangu1. Lõplikke, muudetud standardite põhjal saab kaasnev kulu olema enamikele Eesti suurettevõtetele ja suurtele grupiettevõtetele 80-100 000 eurot (aruande koostamine ning audiitorkontroll), mis on 0,25% 40 miljoni euro suurusest müügitulust (miinimum tulu kriteerium aruandluskohustuse tekkimisel). 1 https://www.efrag.org/Assets/Download?assetUrl=%2Fsites%2Fwebpublishing%2FSiteAssets%2F05%2520EFRAGs%25 20Cover%2520Letter%2520on%2520the%2520Cost-benefit%2520analysis.pdf Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) peab kestlikkusaruandluse standardeid vastu võttes arvesse võtma tehnilisi nõuandeid, mille on andnud EFRAG (European Financial Reporting Advisory Group), Belgia õiguse alusel asutatud mittetulundusühing, mis teenib Euroopa avalikku huvi nii finantsaruandluse kui ka kestlikkusaruandluse valdkonnas, arendades ja edendades Euroopa seisukohti finants- ja kestlikkusaruandluse alal. EFRAG avaldas standardite esmase versiooni konsultatsiooniks 2022. aasta juuni kuus kolmekuuliseks avalikuks konsultatsiooniks. Saadud tagasiside ning arvukate sihtrühmadega tehtud kohtumiste põhjal esitas EFRAG komisjonile novembris 2022 standardite eelnõu, mille põhjal komisjon avalikustas määruse eelnõu, millele liikmesriigid said anda tagasisidet jaanuaris 2023. Muudetud määruse eelnõu avalikustati kolmandaks kuuajaliseks avalikuks konsultatsiooniks juunis 2023 ning 31.07.2023 võttis komisjon vastu kestlikkusaruandluse standardite määruse. 21.08.2023 esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kahe kuu jooksul nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks delegeeritud määruse2, millega kehtestatakse kestlikkusaruandluse standardid. Eesti ettepanekud standardite konsultatsioonide käigus on kirjeldatud punktis 6 Arvamuse saamine ja kooskõlastamine. Komisjoni otsekohalduv delegeeritud määrus jõustub ainult juhul, kui nõukogu või Euroopa Parlament ei esita võimaliku delegeeritud volituste ületamisega seoses vastuväiteid või ei võta komisjonile antud volitust tagasi. Komisjoni delegeeritud määrus on nõukogule esitatud ainult kas vastuväidete esitamiseks (ehk selle jõustumise peatamiseks) või nõustumiseks, see tähendab, et määruse õigusteksti muutmiseks nõukogus läbirääkimisi ei avata. Eesti on osalenud delegeeritud määruse teksti väljatöötamises läbi avalike konsultatsioonide. Komisjoni delegeeritud määrusele nõukogu vastuväidete esitamiseks on vaja nõukogus kvalifitseeritud häälteenamust. Rahandusministeerium on kaasanud kõigi kolme konsultatsiooni raames valdkonnaga seotud ministeeriume, ettevõtlusorganisatsioone, erialaliite, keskkonnaorganisatsioone, konsultatsiooniettevõtteid, audiitoreid ning viimase konsultatsiooni käigus ka kõiki ettevõtjaid, kellele aruandluskohustus lähiaastatel kohustuslikuks saab. Eelnõu ettevalmistaja Vabariigi Valituse seisukohtade eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunikud Marika Taal (+372 5885 1432, [email protected]), Guido Viik (+372 611 3607, [email protected]) ja jurist Kersti Rahlin (+372 5885 1391, [email protected]). 2. SISUKOKKUVÕTE Euroopa tulevikku kujundab järgmise kümnendi jooksul oluliselt Euroopa roheline kokkulepe3, mis lähtub sellest, et kestlikkus ja üleminek turvalisele, kliimaneutraalsele ning kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusamale ringmajandusele on võtmetähtsusega Euroopa Liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks. Kestlikkust toetava rahastamise valdkonna edendamise põhimõtted on esitatud 2018. a komisjoni tegevuskavas jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise kohta4. Üheks tegevuse eesmärgiks oli edendada finants- ja majandustegevuses läbipaistvust ja pikale perspektiivile keskendumist. Ettevõtete tegevuse läbipaistvus on hästi toimiva finantssüsteemi jaoks äärmiselt oluline. Äriühingute läbipaistvus kestlikkuse küsimustes on eeltingimus, mis võimaldab nii finantsturu osalistel kui ka teistel sihtrühmadel nõuetekohaselt hinnata äriühingu loodavat pikaajalist väärtust ja kestlikkusega seotud riskide juhtimist. Äriühingute aruandlus ei anna tulemusi, kui pikaajalised riskid ei ole läbipaistvad ja neid ei saa seetõttu arvesse võtta. 2 Komisjoni dokument C(2023) 5303 final: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/ALL/?uri=PI_COM%3AC%282023%295303 3 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018DC0097&from=EN 2 Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv ühes kestlikkusaruandluse standarditega seab raamistiku läbipaistvuse tekkele. Delegeeritud määrus koosneb määrusest endast ja kahest lisast. Määruse enda põhitekst koosneb kahest artiklist. Määrus põhineb raamatupidamisdirektiivi artikkel 29b lõike 1 esimesel lõigul, mis kohustab ettevõtjat kasutama Euroopa kestlikkusaruandluse standardeid (ESRS) kestlikkusaruande koostamisel (Artikkel 1). Lisa I sisaldab - kaht valdkonnaülest standardit: ESRS 1 „Peamised nõuded“ ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ ning - kümmet keskkonna-, sotsiaalseid ja valitsemisaspekte käsitlevat teema standardit: ESRS E1 „Kliimamuutus“ ESRS E2 „Reostus“ ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“ ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“ ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“ ESRS S1 „Oma töötajaskond“ ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“ ESRS G1 „Äriline käitumine“ Lisa II sisaldab lühendite loetelu ja sõnastikku koos määratlustega, mida kasutatakse kestlikkusaruandluses kooskõlas ESRSiga. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024 (Artikkel 2) nende ettevõtjate suhtes, kes on avaliku huvi üksused ning kellel on töötajaid rohkem kui 500 ning kel on juba momendil teatud keskkonna ja inimõigusi puudutava info avalikustamise kohustus. Neid ettevõtjaid on Eestis 13. Muude ettevõtjate kategooriate suhtes hakatakse järk-järgult nõuet kohaldama, tuginedes äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi artiklis 5 sätestatud etapiviisilisele lähenemisviisile. Käesolevad standardid on suunatud suurettevõtetele ja suurtele konsolideerimisgruppidele. EFRAG töötab välja standardid väike ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis saavad kohustuslikuks VKE-st börsiettevõtetele. Ülevaade järk-järgulisest kohustuse ja erinevate vabastuste rakendumisest Esimene aruanne Täisaruandlus NFRD* 2024 2027 Suurettevõtted/grupid** 2025 2028 Väike- ja keskmise suurusega börsiettevõtted 2026/2028 2028 * NFRD - Avaliku huvi üksused (börsiettevõtted, finantsasutused ja kindlustusandjad) ning töötajaid üle 500 3 ** EL määratluse kohaselt on suurettevõtja või suur konsolideerimisgrupp üksus, kes oma bilansipäeval ei ületa kolme järgmise kriteeriumi seast vähemalt kahte piirmäära ning seda kahel järjestikusel aastal: a) bilansimaht: 20 000 000 eurot; b) müügitulu: 40 000 000 eurot; c) keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 250. Septembris 2023 on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku ning viimas läbi avalikku konsultatsiooni tõstmaks suurettevõtja/grupi kriteeriumite määrasid, bilansimaht (25 miljonit eurot) ning müügitulu (50 miljonit eurot). Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv sätestab üldnõuded teabe osas, mida ettevõtja peab avalikustama lühikeses, kesk ja pikas ajavaates: i) ettevõtja ärimudeli ja strateegia lühikirjeldus; ii) ettevõtja poolt kestlikkusaspektidega seoses püstitatud tähtajaliste eesmärkide kirjeldus; iii) haldus-, juht- ja järelevalveorganitel seoses kestlikkusaspektidega olevate ülesannete kirjeldus ning nende asjakohased eksperditeadmised ja oskused või neile juurdepääs; iv) ettevõtja kestlikkusaspekte käsitleva poliitika kirjeldus; v) teave kestlikkusaspektidega seotud motivatsioonikavade olemasolu kohta; vi) ettevõtja kestlikkusaspektidega seoses rakendatud hoolsuskohustuse protsessi kirjeldus; vii) peamine tegelik või võimalik kahjulik mõju, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja tema väärtusahelaga; viii) meetmed, mida ettevõtja on võtnud seoses tegeliku või võimaliku kahjulik mõjuga, ja selliste meetmete tulemus; ix) ettevõtja kestlikkusaspektidega seotud peamiste riskide kirjeldus; x) nõutava avalikustatava teabe seisukohast olulised näitajad. Kui see on kohaldatav, peab see teave sisaldama andmeid ettevõtja enda tegevuse ja tema väärtusahela, sealhulgas toodete ja teenuste, tema ärisuhete ja tarneahela kohta. Kokkuvõtvalt käsitlevad standardid järgmisi teemasid: ESRS 1 „Peamised nõuded“ Üldised nõuded kestlikkusteabe koondamiseks ja esitamiseks (sh kahese olulisuse hindamine, väärtusahel, hoolsuskohustus, koostamise ja esitlusviisi nõuded); ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid" Aruande koostamise alused, ühinguvalitsemine, strateegia, mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine, mõõdikud ja eesmärgid; ESRS E1 „Kliimamuutus“ Kliimamuutustega kohandumine ja nende leevendamine, sh kasvuhoonegaaside jalajälje arvutus. Energia tootmine ja tarbimine; ESRS E2 „Reostus“ Õhu, vee ja pinnase saastamine (sh probleemsete ainetega); ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“ Mage- (pinna-, põhja-, toodetud) ja merevee ning teiste veekeskkonna ressursside kasutamine, ookeanidesse jõudvad heitmed ja reostus, muud merealadel toimuvad tegevused; ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja Maismaa-, magevee- ja mereelupaigad; ökosüsteemid ja ökosüsteemid“ sealsed looma- ja taimeliikide populatsioonid; liikide ja ökosüsteemide mitmekesisus ning selle vastastikune seos põlisrahvaste ja mõjutatud kogukondadega; 4 ESRS E5 „Ressursikasutus ja Ressursside sisse- ja väljavool ning jäätmekäitlus; ringmajandus“ ESRS S1 „Oma töötajaskond“ Oma töötajatega seotud sotsiaalsed (sh inimõiguste) teemad: töötingimused, võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile ning muud tööga seotud õigused, nt laps- ja sunnitöö; ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ Väärtusahela tööjõud nii eel- kui järeletappides: töötingimused, võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile ning muud tööga seotud õigused, nt laps- ja sunnitöö; ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ Kogukondade majanduslikud sotsiaalsed ja kultuurilised õigused, kogukondade poliitilised ja kodanikuõigused ning põlisrahvaste kogukondade eriõigused; ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“ Ettevõttest ja/või tema tegevusest tulenevad mõjud tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, nende isiklik turvalisus ning sotsiaalne kaasatus ESRS G1 „Äriline käitumine“ Ettevõtte ärikultuur, suhted tarnijatega, korruptsiooni ja altkäemaksu vältimine, poliitilise mõju rakendamine (sh lobitöö), töötajakaitse, loomade heaolu, maksetavad. Eelpool kirjeldatud standardi konsultatsioonide käigus pöörati tähelepanu, et säiliks EFRAG poolt rahvusvaheliste standardite põhjal väljatöötatud standardite ühtsus, küll aga tehti olulisi muudatusi, et ettevõtjad esmasel standardite rakendamisel oleks suutelised nõutud infot avalikustama olgu see siis läbi erinevate nõuete järk-järgulise rakendamise või teatud nõuete vabatahtlikuks muutmise. Standardite esialgse versiooniga võrreldes on standardeid ühe võrra vähem, avalikustamise nõudeid on 82 (vähenemine ca 40%) ning andmepunkte 1100 (vähenemine ca 50%). Tähelepanu pöörati suurimate rahvusvaheliste kestlikkuse standarditega võimalikult suure ühildavuse saavutamisele (Global Reporting Initiative ja International Sustainability Standard Board standardid), juhul kui ettevõtjatel on erinevaid aruandluskohustusi. Kohustuslike teemastandardite asemel suurendati kahese olulisuse hindamise rolli, millega ettevõte määratleb ära millised on tema tegevuses kõige suurema mõju ning riskidega kestlikkuse teemad ning annab aru vaid nende teemade osas. Samuti vähendas aruande mahtu ettevõtja jaoks väheoluliste teemade osas põhjenduste ja tõestamise nõude ärajäämine, ühe erisusega, mis on ESRS E1 Kliimamuutuse standardis nõutu. Sarnaselt tuleb konkreetselt välja tuua kui teave on ebaoluline nende nõuete osas, mille kohustus tuleneb muudest Euroopa Liidu õigusaktidest. Standard näeb ette nii keerulisemaks peetavate avalikustamisnõuete kui ettevõtja suurusest (määratletud töötajate arvuga) lähtuvad järk-järgulised rakendamise tähtajad. Ühe kuni kolme aastane vabastus käsitleb järgmisi aspekte: kliimamuutustest tulenev finantsmõju ettevõtjale, töötajate sooline jaotus, kollektiivläbirääkimistega hõlmatus, piisav töötasu, sotsiaalkaitse ning koolitus ja oskuste arendamine. Ettevõtja suurusest lähtuvalt, alla 750 töötajaga ettevõtjad, võivad standardite kohaldamise esimesel aastal esitamata jätta kasvuhoonegaaside kolmanda mõjuala heite andmed ja mitte täita avalikustamisnõuded, mis on sätestatud ESRS E1 Oma töötajaskond. Kaheaastane üleminekuperiood on teatud teemadega ka teistes sotsiaalstandardites ning elurikkuse standardis. Kõik ettevõtjad võivad esimesel standardite kohaldamise aastal jätta esitamata järgmise teabe: muude kui kliimast tulenevate keskkonnaküsimustega (saaste, vesi, elurikkus ja ressursside kasutamine) seotud prognoositav finantsmõju ja teatavad oma töötajaskonnaga seotud andmepunktid (sotsiaalkaitse, puuetega inimesed, tööga seotud tervisehäired ning töö- ja eraelu tasakaal). 5 Teatud kohustuslike avalikustamise nõuete puhul on ette nähtud täiendavat paindlikkust. Näiteks avalikustamisnõuded, mis käsitlevad kestlikkuse riskidest tulenevat finantsmõju ja sidusrühmade kaasamist. Standardite konsultatsiooni käigus suurenes vabatahtlikult esitatava teabe osakaal, millega küll soovitakse nende teemade teadlikkust tõsta, kuid kohustust aru anda ei ole. Näiteks elurikkuse üleminekukavad või teatud näitajad, mis puudutavad oma töötajate hulka kuuluvaid mittepalgatöötajaid. Muudatusi tehti ka loomaks paremat sidusust Euroopa Liidu õigusraamistikuga ning redaktsioonilisi ja esituslikke muudatusi. Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaselt peab komisjon standardeid üle vaatama iga kolme aasta tagant võtmaks arvesse seonduvaid arenguid sh rahvusvaheliste standardite muutusi Kestlikkusaruandluse standardite praktilise kasutamise hõlbustamiseks plaanib EFRAG välja anda juhendmaterjale. Eelnõu formaadis on avalikustatud kahese olulisuse hindamise juhendmaterjal ja väärtusahela rakendamise juhendmaterjal. Samuti plaanitakse luua platvorm kus ettevõtjad või muud osapooled saavad küsida tehnilisi küsimusi, mis seostuvad ESRS rakendamisega. Rahandusministeeriumil on plaanis luua 2024. aasta algul eraldi kestlikkusaruandluse veebileht kuhu on koondatud seotud teave, aitamaks ettevõtjal vajalikke andmeid koondada ning aruannet koostada. 2023. aastal alustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel kestlikkusaruandluse pilootprojekti Läti, Leedu ja Soomega, mille tulemusena valmib 2025. aasta lõpuks veebipõhine tööriist ettevõtjatele (VKE suunitlusega) kestlikkuse teemade osas nii teadlikkuse tõstmiseks kui enesehindamiseks. Koostöös nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonnaga kui Kliimaministeeriumiga analüüsitakse vajaminevaid andmeid nii selles aspektis, mis info on riigil ettevõtjatele anda (näiteks üleujutus - või veestressipiirkondade andmed) kui ka mis infot on ettevõtja juba erinevate keskkonna või töötajatega seonduva aruandlusega raporteerinud. Äriregistriga koostöös on plaanis luua aruandlusevormid standardite põhjal ning siduda need standardite taksonoomiaga, mis on loomisel EFRAG poolt, võimaldamaks ettevõtjal koostada aruannet nõutud tehnilises formaadis majandusaasta aruande osana. 3. EUROOPA LIIDU ASJA VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE Õiguslik alus Komisjoni delegeeritud määruse eelnõu õiguslik alus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 290, mis sätestab, et seadusandliku aktiga võidakse komisjonile delegeerida õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi. Samuti põhineb komisjoni delegeeritud määruse eelnõu raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõike 1 esimesel lõigul, millega määratakse kindlaks Euroopa kestlikkusaruandluse standardid (ESRS). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464, 14. detsember 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega, artikli 1 punktiga 17 a anti komisjonile õigus võtta vastu Euroopa kestlikkusaruandluse standardid (ESRS). Subsidiaarsuse põhimõte ESRS-i eesmärk on määrata kindlaks kestlikkusalane teave, mida kestlikkuasaruande esitamise kohustusega äriühing avalikustab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2022/2464/EL. Nõustume, et komisjoni delegeeritud määruse eelnõuga kehtestatavad ühised kestlikkusaruandluse standardid kogu Euroopa Liidus on õigustatud ning see on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. 6 ESRS-i esimese paketi vastuvõtmine komisjoni delegeeritud määrusega aitab tagada ühtlustatud kestlikkusaruandluse kogu Euroopa Liidus, mis omakorda tagab ühtse suhtlemise rahvusvaheliste partnerite vahel. Ühised kohustuslikud kestlikkusaruandluse standardid on vajalikud selleks, et kestlikkusaruandlus, sh selle staatus oleks võrreldav finantsaruandlusega kogu Euroopa Liidus. Üksinda tegutsevad liikmesriigid ei suuda tagada kestlikkusaruandluse standardite kohaselt esitatava tulevikku suunatud, tagasivaatava, kvalitatiivse ja kvantitatiivse teabe järjepidevat võrreldavust, kasvõi standardite detailsuse astmest lähtuvalt, ega asjakohasust. Ühised standardid hõlbustavad oluliselt ka kestlikkusaruande digiteerimist, kindluse andmist ja täitmise tagamist. Eeltoodud põhjustel on Euroopa Liidu sekkumisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2022/2464/EL eesmärgid oluliselt paremini saavutatavad. Proportsionaalsuse põhimõte Komisjoni delegeeritud määruse eelnõu keskmeks on kehtestada kestlikkusaruandluse standardid, milles määratakse kindlaks teave, mida äriühingud, kellele kohaldub kestlikkusaruande esitamise kohustus, peavad esitama ja mida finantsturu osalised vajavad, et täita jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruses (EL) 2019/2088 sätestatud avalikustamiskohustusi. Komisjoni delegeeritud määruse kohaselt hoiti kestlikkusaruande standardite väljatöötamisel fookuses eesmärki, mille kohaselt peavad standardid aitama kaasa Euroopa avalikule hüvele ning vastama äriühingute ja esitatud teabe kasutajate vajadustele. Komisjon kasutas kestlikkusaruandluse standardite väljatöötamisel proportsionaalset lähenemisviisi ja võttis arvesse EFRAGi esitatud tehnilisi nõuandeid. Proportsionaalsuse tagamiseks ja standardite nõuetekohase kohaldamise hõlbustamiseks tegi komisjon EFRAGi tehnilistes nõuannetes muudatusi, mis käsitlevad olulisusel põhinevat lähenemisviisi, teatavate nõuete järkjärgulist kohaldamist, teatavate nõuete muutmist vabatahtlikeks andmepunktideks, paindlikkuse suurendamist seoses mitme avalikustamisnõudega tagamaks sidusus Euroopa Liidu õigusraamistikuga ja suur koostalitlusvõime ülemaailmsete standardeid kehtestavate algatustega. Lisaks konsulteeris komisjon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Keskkonnaameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Keskpanga, Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komitee ja kestliku rahanduse platvormiga. Selleks, et minimeerida kestlikkusteavet juba esitavate äriühingute halduskoormust, võttis komisjon arvesse olemasolevaid kestlikkusaruandluse ja raamatupidamisarvestuse standardeid ja raamistikke. Komisjoni delegeeritud määruse kohaselt võetakse vastu ühed standardid suurettevõtetele, käesolevad standardid ning eraldi proportsionaalsed standardid väikese ja keskmise suurusega äriühingutele, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele Euroopa Liidu reguleeritud turgudel. Need standardid saavad olema proportsionaalsed ja asjakohased, arvestavad väikeste ja keskmise suurusega äriühingute suutlikkust, omadusi, ressursse, nende tegevuse ulatust ja keerukust. Kestlikkusaruandluse standardites täpsustatakse väärtusahelate osas tehtava avalikustamise ulatus, mis on proportsionaalne ja asjakohane väärtusahelas olevate äriühingute suutlikkuse ja omaduste ning nende tegevuse ulatuse ja keerukuse suhtes. Kestlikkusaruande standarditega kooskõlas oleva teabe esitamisega alustamise majandusaasta määramisel on lähtutud aruandekohustusega äriühingute kategooriatest vastavalt direktiivi 2022/2464/EL artikli 5 lõikele 2 (1.01.2024 kuni 1.01.2026). Lisaks on komisjon standardite kehtestamisel pidanud silmas sellise reguleeriva süsteemi loomist, mis tagab eesmärkide saavutamise minimaalsete kuludega. Kokkuvõtvalt järeldame, et komisjoni delegeeritud määrus ei lähe selle eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, sh kestlikkusaruandluse standardite kohaselt esitatav teave vastab kasutajate vajadustele ega too aruandekohustuslikele äriühingutele ja nende väärtusahela osana kaudselt mõjutatud äriühingutele kaasa ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust. 7 4. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Üldine ülevaade Eestis hõlmab kestlikkusaruandluse kohustus hinnanguliselt ligikaudu 350 ettevõtet ja gruppi (EFRAG-i 2022. aasta raporti5 hinnangul 141 ettevõtet). 2022. aasta lõpu seisuga on meil ligikaudu 256 tuhat osaühingut ja aktsiaseltsi, kestlikkusaruandluse kohustusega saab olema 1,4% neist, kuid tegu on ettevõtete ja konsolideerimisgruppidega kellel on suur mõju meie majanduses. Mitte kõik neist aga ei hakka koostama kestlikkusaruannet, kuna nad on osa konsolideerimisegrupist, mille kohta koostatakse konsolideeritud kestlikkusaruannet. Tagasiside ettevõtetelt, kes direktiivis sätestatud kriteeriumite alusel (müügitulu 40 miljonit eurot, varade maht 20 miljonit eurot ja töötajate arv 250 töötajat ning kaks kolmest kriteeriumist peab olema täidetud) saavad aruandluskohustuslasteks, näitas, et ligi kolmandik neist plaanivad kasutada konsolideerimise erandit ning enda majandusaasta aruandes peavad vaid lisama asukoha, kus konsolideeritud aruandlus on kättesaadav. Kestlikkusaruandlus puudutab aga kaudselt ka olulisi allhankijaid, kellel tekib andmete esitamise nõue, kuna aruandluskohustusega äriühing peab avalikustama võimalikud mõjud, riskid ja võimalused kogu oma väärtusahela ulatuses. Mõjude kaardistus Määruse rakendumisest eeldatavasti tulenevad mõjud Eestis on kaardistatud järgmiselt (HÕNTE §46 lõige 1): 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju: otsene ja kaudne positiivne mõju; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: puudub; 3) mõju majandusele: piiratud koormav mõju; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale: otsene ja kaudne positiivne mõju; 5) mõju regionaalarengule: puudub; 6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: piiratud koormav mõju. ESRS ei evi olulisi mõjusid Eesti riigi julgeolekule ega regionaalarengule. Piiratud koormav mõju majandusele ja riigi töökorraldusele on tingitud administratiivkoormuse mõningasest suurenemisest nii ettevõtja kui riigi tasandil. Loodetav positiivne sotsiaalne ning elu- ja looduskeskkonnamõju põhineb meetmetel, mida ettevõtjad rakendavad või hakkavad rakendama. Eesti ettevõtete kestlikele ärimudelitele ning tegevusele üleminek aitab kaasa nii rahastuse kui investorite ja koostööpartnerite leidmisel, kui ka vastutustundliku ärikultuuriga riigi maine kujundamisel. Sotsiaalne mõju Suurem läbipaistvus erinevatel sotsiaalteemadel avaldab otsest mõju ühiskonnale. Aruandekohustus soodustab üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide läbipaistvust. Kui teave tegevuse, otsuste ja käitumise kohta on avalikkusele kergesti kättesaadav, on suurem stiimul vastutustundlikuks käitumiseks. Inimesed ja üksused teevad suurema tõenäosusega eetilisi ja õiglasi valikuid, kui nad teavad, et neid jälgitakse. Läbipaistvus edendab usaldust kogukondade sees, sh inimeste ja ettevõtet vahel. Kui inimestel on juurdepääs teabele ja nad näevad, et otsused ja tegevused on kooskõlas väljakuulutatud väärtuste ja 5 Cost-benefit analysis of the First Set of draft European Sustainability Reporting Standards, saadaval: https://www.efrag.org/Assets/Download?assetUrl=%2Fsites%2Fwebpublishing%2FSiteAssets%2F05%2520EFRAGs%25 20Cover%2520Letter%2520on%2520the%2520Cost-benefit%2520analysis.pdf 8 eesmärkidega, usaldavad nad suurema tõenäosusega asjaomaseid üksusi. See usaldus on demokraatliku ühiskonna toimimise ja institutsioonide legitiimsuse seisukohalt oluline. Suurem läbipaistvus annab üksikisikutele ja kogukondadele rohkem võimalusi, andes neile teavet, mida nad vajavad teadlike otsuste tegemiseks ja oma huvide kaitsmiseks. Kui inimesed on hästi informeeritud, saavad nad tõhusamalt osaleda ühiskonnaelus, ühiskondlikes aruteludes ning võtta juhid vastutusele. Läbipaistvus võib olla võimas vahend sotsiaalse õigluse edendamiseks. See võib paljastada ebavõrdsuse, diskrimineerimise ja ebaõigluse, mis muidu võib jääda varjatuks. Läbipaistvus võib nende küsimuste valgustamisega suurendada teadlikkust, arutelusid ja jõupingutusi süsteemsete probleemide lahendamiseks. Läbipaistvus toob kaasa tõhusama ja tulemuslikuma otsustusprotsessi. Kui teave on kergesti kättesaadav, on lihtsam hinnata sisemiste protseduuride ja projektide mõju. See võib parandada ressursside jaotamist. Läbipaistvusel on mõju juhtimiskvaliteedile. Aruandlus on üks tööriist, millega ettevõtted saavad süstemaatiliselt monitoorida enda tegevust. Läbipaistvus võib soodustada innovatsiooni, tehes andmed ja uurimistulemused kättesaadavaks laiale publikule. See võib viia uute lahenduste väljatöötamiseni sotsiaalsetele probleemidele ja parimate tavade jagamiseni eri sektorites. Läbipaistvus võib suurendada laiema hulga inimeste osalemist otsustusprotsessis. Kui inimestel on juurdepääs teabele, saavad nad anda sisendit, tagasisidet ja ettepanekuid, mis viib kaasavamate ja esinduslikumate otsuste tegemiseni. Läbipaistvus soodustab ettevõtte vastutustundlikkust. Ettevõtted, mis on läbipaistvad oma äritavade, keskkonnamõju ja töötingimuste osas, on tõenäolisemalt tarbijate, töötajate ja investorite poolt oma tegevuse eest vastutavaks peetavad. Läbipaistvus mõjutab ka organisatsiooni mainet ja brändi. Ettevõtted, mis on läbipaistvad oma väärtuste, eetika ja sotsiaalse vastutuse osas, omavad sageli positiivsemat avalikku mainet. Suurem läbipaistvus sotsiaalküsimustes võib avaldada ülemaailmset mõju. See võib mõjutada rahvusvahelisi suhteid, kaubandust ja koostööd. Kaudne positiivne mõju sotsiaalvaldkonnas on eelkõige käitumuslik. See on seotud üldise informeerituse paranemisega ettevõtete tegevuse vastasmõjudest oma füüsilise, sotsiaalse ja õigusliku keskkonnaga ning sellest tuleneva juhtkondade suurema võimekusega sealseid riske ja võimalusi paremini ohjata. Standardite mõju sõltub sellest milliseid meetmeid ettevõte rakendab. Standardid mõjutavad sotsiaalvaldkondades järgmisi teemasid: töösuhe, töö tingimused, töö ohutus, võrdne kohtlemine, inimõigused ja sooline võrdõiguslikkus. Töötajate standardi eesmärk on mõista ettevõtja mõju oma töötajatele. Positiivne mõju valdkonnale võib olla parem töötajate õiguste kaitse, suurem töötajate kaasamine, vähem tööõnnetusi, võrdne kohtlemine, töötajate kõrge motiveeritus. Töötajad väärtusahelas standard kannab sama eesmärki kui oma töötajate standard, kuid võib endas kätkeda positiivseid mõjusid teemadel, mis on norm Euroopa Liidus, kuid mitte kolmandates riigides: õiglane palk, inimõiguste järgimine, paremad töötingimused, korruptsiooni ja ebaausate tavade vältimine. Mõjutatud kogukonnad standardi eesmärk on saada ülevaade mõjust, mis avaldub mõjutatud kogukondadele seoses ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh tema toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu. Positiivne mõju võib ilmneda läbi sotsiaalse ja majandusliku arengu, parema hariduse ning tervishoiu, kultuuri säilitamise, kogukondlikud algatuste, sotsiaalse kaasatuse, kogukonna infrastruktuuri panustamise ning kogukondliku innovatsiooni ja ettevõtluse ergutamise. 9 Tarbijad ja lõppkasutajad standard annab ülevaate tarbijatele ja lõppkasutajatele avalduvast olulisest mõjust. See mõju on otseselt seotud ettevõtte pühendumusega tarbijate heaolu ja vajaduste täitmisele. Positiivne mõju võib esineda läbi toodete või teenuste kvaliteedi, innovatsiooni ja parendamise, hinna ja kättesaadavuse, turvalisuse ja usaldusväärsuse, klienditeeninduse ja suhtluse, keskkonnasõbralikkuse, sotsiaalse vastutuse, mugavuse ja kasutajasõbralikkuse, andmete privaatsuse ja turvalisuse. Ettevõtjatelt oodatakse aina rohkem, et ta mõistab oma toodet või teenust laiemalt kui enda tootmisprotsess. Kogu elutsükkel on oluline sh lõpufaas ehk tarbija. Mõju elus- ja looduskeskkonnale Sarnaselt sotsiaalteemadele, avaldab suurem keskkonnateemade läbipaistvus otsest mõju ühiskonnale. Kõik eespool kirjeldatud suurema läbipaistvuse mõjud on ka kohased elus- ja looduskeskkonna puhul: ettevõtte vastutus, usaldus, mõjuvõimu suurendamine, keskkonnaalane õiglus, tõhusus ja tulemuslikkus, juhtimise kvaliteet, innovatsioon, avalikkuse osalemine, maine ja brändi loomine ning ülemaailmne mõju. Keskkonnaalane õiglus aitab avalikkuse ette tuua keskkonnariskide ja keskkonnamõjude ebavõrdsust marginaliseeritud kogukondadele. See teave võib viia õiglasema keskkonnapoliitika ja -kaitse propageerimiseni. Sarnaselt sotsiaalsele mõjule on kaudne positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale samuti käitumuslik. Standardite mõju sõltub sellest milliseid meetmeid ettevõte rakendab. Kliimastandardi eesmärk on vähendada inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaaside emissioone, mis omakorda võivad mõjutada kliimamuutusi ja keskkonda. Positiivne mõju keskkonnale võib olla vähendatud süsinikuheide, suurem energiatõhusus, keskkonna kaitse, puhas õhk ja vesi ning innovatsioon. Reostuse standardi eesmärk on vähendada saasteaineid ja kahjulikke aineid, mis võivad negatiivselt mõjutada keskkonda ja inimeste tervist. Positiivne mõju võib olla vähendatud saasteained, inimese tervise kaitse, õhusaaste vähenemine, nii maismaa kui mere- ja veekeskkonna kaitse. Vee ja mereressursside standardi eesmärk on säilitada ja taastada vee- ja mereressursse ning tagada nende säästlik kasutamine. Positiivne mõju võib olla liikide kaitse, elupaikade säilimine, vee kvaliteedi paranemine, säästlik kalapüük, kliimamuutustega kohanemine, teadusuuringud ja seire. Bioloogilise mitmekesisuse standardi eesmärk on säilitada ja kaitsta ökosüsteemides esinevat elusloodust ja nende mitmekesisust, eelkõige inimtegevuse negatiivset mõju looduslikele elupaikadele ja liikidele. Positiivne mõju võib olla liikide säilimine, ökosüsteemi stabiilsus, toiduvarude säilimine, geneetiline mitmekesisus, ökosüsteemi teenused, turism ja rekreatsioon. Ressursside kasutuse ja ringmajanduse standardi eesmärk on paremini hallata loodusvarade kasutamist ja vähendada jäätmeid ning saavutada ressursside tõhusam ringlus majanduses. Positiivne mõju võib olla ressursside säästlikum kasutus, jäätmete vähendamine, energiasääst, vähem keskkonnareostust, säästlikum transport, loodusvarade kaitse ja majanduslikud eelised. Eelpool nimetatud mõjude saavutamine ei pruugi alati olla lihtne ning võib tuua kaasa majanduslikke ja sotsiaalseid väljakutseid, eriti meetmete rakendamise varajases staadiumis. Tihtipeale kaasneb vajadus investeerida uutesse tehnoloogiatesse või protsessidesse. Mõju majandusele Põhjalikumalt on muudatuse mõjusid ettevõtetele ja majandusele analüüsitud komisjoni poolt direktiivi vastuvõtmisele eelnenud raportis6 ja EFRAG-i koostööpartnerite poolt esmase standardi versiooni kohta koostatud raportis, novembris 20227. 6 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT, Impact Assessment, saadaval: eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013SC0127 10 Eelnimetatud standardite analüüsi kohaselt oleks ESRS-iga seotud lisanduv koormus rakendajatele EL- is kokku ligikaudu 1,7 miljardit eurot ühekordsete ja 1,9 miljardit eurot iga-aastaselt korduvate kuludena (50 000 ettevõtet EL-s). Neile lisanduksid auditiga seonduvad kulud ligikaudu 2,6-3,9 miljardit eurot aastas. Komisjoni hinnangul kavandatud täiendavad järkjärgulise kasutuselevõtu meetmed võimaldavad vähendada kulusid järkjärgulise kasutuselevõtu perioodil kokku 1 172 miljoni euro võrra võrreldes EFRAGi esitatud standardite eelnõudega. Lisaks vähendavad olulisuse suhtes kavandatud muudatused koos teatavate avalikustamisnõuete vabatahtlikuks muutmisega komisjoni hinnangul kulusid igal aastal EFRAGi ettepanekuga võrreldes 230 miljoni euro võrra (-12%). Eelneva informatsiooni põhjal jäävad ettevõtte otsesed kulud ligikaudu järgmistesse vahemikesse: Esmane Iga-aastane aruande aruande Ettevõtete koostamise koostamise arv Eestis kulu kulu Audiitorkontroll NFRD*/börs alla 10 250 000 280 000 320 000 NFRD/mitte börs alla 10 125 000 140 000 160 000 Mitte NFRD/börs alla 10 125 000 140 000 160 000 Mitte NFRD/mitte börs ca 330 50 000 56 000 64 000 EL taksonoomia määruse nõuded 25% ESRS nõuded 75% * NFRD - Avaliku huvi üksused (börsiettevõtted, finantsasutused ja kindlustusandjad) ning töötajaid üle 500 Kaasnev kulu on tingitud mitmetest asjaoludest lisaks ettevõtte või grupi suurusele. Oluline roll on tema tegevuse keerukusel, tarneahela ulatusel, ettevõtte mõjude ja riskide ulatusel, ettevõtte valmisolekuaste/varasem tegevus jne. Enamik Eesti aruandluskohustusega ettevõtteid jääb viimasesse kategooriasse, kellele kaasnev aruande koostamise kulu on ca 50-60 000 eurot aastas. Audiitorkontrolli kulu osas jääme eriarvamusele võrreldes analüüsi tulemusega, seda tulenevalt audiitoritelt saadud indikatsiooni osas, mille põhjal audiitorkontrolli kulud selliste ettevõtete puhu on pigem vahemikus 30-40 000 eurot. Aruandluskohustuse ühest lävendist, suurettevõtja müügitulu kriteeriumist (40 miljonit eurot) lähtuvalt, moodustab kaasnev kulu max 0,25% müügitulust. Üldiselt on kulud lühiajalises perspektiivis palju ilmsemad, tuntavamad ja mõõdetavamad, samal ajal kui kasu on peamiselt käitumuslik, mittemateriaalne ja mittemõõdetav, sõltub muudest seadusandlikest ja mitteseadusandlikest suundumustest, suuresti ettevõtte enda otsustest ja tegevusest ning avaldub alles keskmises ja pikas perspektiivis. Kestlikkusaruandluse standardite suurim eesmärk on vähendada teabe ebaühtlust ja suurendada läbipaistvust. Aja jooksul võib see komisjoni hinnangul aidata parandada kestliku majandustegevusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõimet võrreldes teiste ettevõtjatega. Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele Kestlikkusaruandluse direktiiviga on sätestatud nõue, mille järgi tuleb kestlikkusaruandlus esitada masinloetavas formaadis. Selleks tuleb riigil arendada oma infosüsteeme. Registrite ja Infosüsteemide 7 Esimese ESRS versiooni kulude ja tulude analüüs, European Policy Studies (CEPS), Milieu, saadaval https://www.efrag.org/Assets/Download?assetUrl=%2Fsites%2Fwebpublishing%2FSiteAssets%2F05%2520EFRAGs%25 20Cover%2520Letter%2520on%2520the%2520Cost-benefit%2520analysis.pdf 11 keskuse kalkulatsioonide põhjal on erinevate funktsionaalsuste vajalike arenduse maht 1,65 miljonit eurot, mida vajatakse järgneva paari aasta jooksul. Need lisavahendid tuleb leida iga-aastase riigieelarve koostamise protsessi raames. Riigi poolt loodav arendus võimaldab ettevõtjal aruannet koostada nõutud formaadis äriregistris ning ei teki vajadust oma infosüsteeme muuta või vastavat teenust sisse osta olukorras kus kestlikkusaruandluse arvestus- ja aruandlussüsteem on enamikel ettevõtetel alles loomisfaasis. Rahandusministeerium loob kestlikkusaruandluse vormid, seda tegevust rahastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse programmist. Riigiasutuste korraldusele võib avalduda mõju läbi töötajate vajaduse olla kursis kestlikkuse - keskkonna, inimõiguste ja muude sotsiaalsete teemadega. Ehk tarvilik on riigi asutuste teadlikkuse tõus, mis omakorda võib tuua kaasa koolitusvajaduse ning täiendavate ressursside vajaduse. Arvestades kestliku rahastuse valdkonna sh kestlikkusaruandluse kiiret arengut ja selle ulatust, sh vastavate aktide siseriikliku rakendusvõimekuse osas, on tõenäoline vajadus selles valdkonnas arendada välja täiendavad kompetentsid regulatsioonide rakendamise, järelevalve kui ka strateegilise planeerimise aspektist. 5. VALITSUSE SEISUKOHTADE SELGITUSED 5.1. Nõustume delegeeritud määruse ja selle jõustumisega, et kehtestada Euroopa kestlikkusaruandluse standardid, mis tagavad asjakohase, võrreldava ja usaldusväärse keskkonna, sotsiaal- ning ühinguvalitsemise teabe esitamise ning seeläbi toetavad neis valdkondades vajalikke muutusi. Toetame seadusandliku standardimäärusega antud volituse alusel komisjoni esitatud delegeeritud määrust, mis määratleb kestlikkusaruandluse raami ning põhimõtted, mille kohaselt suurettevõtted ja suured konsolideerimisgrupid avalikustavad infot keskkonna, sotsiaalsete ja ühinguvalitsemise teemade osas. Leiame, et ühtsed standardid parandavad avaliku info võrreldavust ja läbipaistvust ning muu hulgas vähendavad väära või ebatäpse info esitamist (näiteks rohepesu). Kvaliteetsed andmed loovad aluse otsuste tegemiseks nii ettevõtte sees kui välistele osapooltele. Seega saame selle delegeeritud määrusega nõukogus nõustuda. Peamised delegeeritud määruse mõjud tulenevad juba vastuvõetud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi eesmärkidest (Eesti seisukohad heaks kiidetud Vabariigi Valitsuses 02.09.2021 ja Euroopa Liidu asjade komisjonis 13.09.2021). Komisjoni delegeeritud määrusega kehtestatakse parima rahvusvahelise teadmise ning mahukate konsultatsioonide põhjal kestlikkusaruandluse standardid, mille täpsemaid mõjusid on komisjon analüüsinud ja leidnud, et need on kooskõlas direktiivi oodatavate eesmärkide saavutamisega. Kestlikkuse valdkond on paralleelselt väga kiires muutuses, seda nii regulatiivsete muutuste poole pealt kui ka erasektori initsiatiividest tulenevalt. Kestlikkusaruandluse standardid oma järkjärguliste üleminekute, suurema paindlikkuse, rohkema hulga vabatahtlike andmetega on valmis esmaseks rakendamiseks ning kokkuvõttes saab Eesti delegeeritud määruse vastuvõtmisega EL nõukogus nõustuda. 6. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Komisjoni delegeeritud määruse seisukoha koostamiseks küsiti sisendit Kliimaministeeriumilt ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning nende esitatud ettepanekutega on arvestatud. Siseriiklikult oleme standardi konsultatsioonide käigus kaasanud valdkondliku poliitika kujundajaid Kliimaministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, lisaks ettevõtlusorganisatsioone, erialaliite, valdkondlikke huvigruppe ning ka ettevõtjaid. On arusaadav, et standardiloome, mis on pidevas muutumises, mahukas ning mille konsultatsiooni perioodid ei ole sageli väga pikad, ei saa niivõrd detailset tähelepanu ettevõtjate poolt kui seda tehakse rakendamise käigus, seega eesmärk oli, et Eesti valdkondlikud eesmärgid ja poliitika ühtiks standardi suundadega. 12 Standardite esimese konsultatsiooni käigus mai kuni augusti 2022 saime tagasisidet Sotsiaalministeeriumilt ning kahelt konsultatsiooni ettevõttelt, kellel on kogemus nii kestlikkuse teemade kui seotud rahvusvaheliste standarditega. Sotsiaalministeeriumi tagasiside oli, et sotsiaalvaldkonna standardid on laialivalguvalt üles ehitatud, detailsusaste on liiga suur, kohati on avalikustamisnõuded liiga üldised, mis teeb neile vastamise keeruliseks/võrreldavus vastajate vahel kaob, sotsiaalhüvede osas, mida meil pakub riik mitte ettevõte on ebaselge, mida ettevõtja peab avalikustama ning andmete kättesaadavus, mida ettevõtja ei pruugi koguda. Konsultatsiooni ettevõtete tagasiside puudutas standardite ülesehitust, avalikustamise nõuete lihtsust ja arusaadavust, nende kohati liigset üldistamistaset ning väheseid juhiseid kuidas seda täita, võrreldavust rahvusvaheliste standarditega, terminoloogiat aga ka avalikustamisnõuete spetsiifilisi ettepanekuid. Standardeid on märkimisväärselt muudetud kahe järgmise versiooniga ning selle käigus on hõlmatud enamikke ettepanekuid. Standardite teise konsultatsiooni käigus jaanuar 2023 saime tagasisidet Sotsiaalministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Finantsinspektsioonilt ja Kaubandus- ja Tööstuskojalt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetas standardite mahu piiramist ning kohustuslike standardite piiritlemist. Ettepanekuid tehti selguse suurendamise osas (kohustuslik vs vabatahtlik, parendatud lõppversioonis), kohustuste selgus seoses väärtus- ja tarneahelaga (standardi lõppversioon selgem, kas info vaid ettevõtte/grupi või väärtusahela osas), ESRS E1 Oma töötajad standardi liigne detailsusaste (standardite lõppversioonis standardi järk- järguline rakendamiskohustus kui ka teatud kohustuslike nõuete vabatahtlikuks muutumine). Tarbijaid ja lõppkasutajaid puudutav avalikustamisnõuded võiks olla tegevusvaldkonnapõhine (lõppversioonis sama lähenemine kui ESRS E1 puhul). Finantsinspektsioon pööras tähelepanu juhendite ning standardite ekspertteadmise kontaktpunkti vajaduse osas. Konsultatsiooni järgselt andis komisjon EFRAG’ile ülesande täiendavate juhendite väljatöötamiseks ning kontaktpunkti loomiseks, kus standardite rakendajad saaksid küsimusi esitada. Keskkonnaministeerium toetas kliimastandardi muudatusi. Sotsiaalministeeriumil täiendavaid ettepanekuid ei olnud. Kaubandus- ja Tööstuskojal standardite osas ettepanekuid ei olnud, kuid pöörasid tähelepanu kaasnevale halduskoormusele ning koolitustoele, mida ettevõtjad võivad vajada uute teadmiste omandamiseks. Rahandusministeerium plaanib standardite koolitustsüklit 2024. ja 2025. aastal. Standardite kolmanda konsultatsiooni käigus juuni 2023 (kaasatud osapooli ligi 250 sh tulevikus aruandluskohustusega ettevõtjad) saime tagasisidet Keskkonnaministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning Kaubandus- ja Tööstuskojalt. Keskkonnaministeeriumi ettepanek oli tõhustada seoseid aruandluses nõutu ning erinevate keskkonnaregulatsioonides nõutu vahel, kohustuslike standardite ülevaatamise vajadust ning kliimastandardi esitatava info selgust. Kui standardite perioodiline ülevaatamine on direktiiviga ette nähtud, siis kahe teise ettepanekuga on standardi lõppversioonis arvestatud. Sotsiaalministeeriumi sisend hõlmas rakendamise aspektist standardi selgust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ja Kaubandus- ja Tööstuskojal sisulisi ettepanekuid ei olnud. 13  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja september 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukoht Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse kohta, millega kehtestatakse Euroopa kestlikkusaruandluse standardid 1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni dokumendis C(2023)5303 avaldatud delegeeritud määruse kohta, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses kestlikkusaruandluse standarditega, mis saavad aluseks äriühingute tegevusaruande osana kestlikkusaruandes esitatavale teabele. Nõustume delegeeritud määruse ja selle jõustumisega, et kehtestada Euroopa kestlikkusaruandluse standardid, mis tagavad asjakohase, võrreldava ja usaldusväärse keskkonna, sotsiaal- ning ühinguvalitsemise teabe esitamise ning seeläbi toetavad neis valdkondades vajalikke muutusi. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär