Eelnõu

EELNÕU 2 5 . 0 9 .2023 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus e täiendamise seadus § 1. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamine Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus t täiendatakse §-ga 17 2 järgmises sõnastuses: „ § 17 2 . Kõrgemate riigiteenijate k õrgeima palgamäära indekseerimise erisus 202 4 . aasta 1. aprillist kuni 202 8 . aasta 31. märtsini (1) Alates 2024. aasta 1. aprillist kuni 202 8 . aasta 31. märtsini indekseeritakse käesoleva seaduse § 3 lõigetes 3, 8–10, 14, 16– 19 nimetatud isikute §-s 2 nimetatud kõrgeim palgamäär iga kalendriaasta 1. aprilliks ajutise kõrgeima palgamäära indeksiga. (2) Ajutise kõrgeima palgamäära indeks i arvuta miseks lii detakse käesoleva seaduse § 2 1 kohaselt arvutatud indeksile üks ja jaga takse saadud tulemuse kahe ga. (3) K õrgeimaks palgamääraks loetakse käesoleva paragrahvi lõike s 1 nimetatud isikutele arvutatud eelmise aasta kõrgeima palgamäära ja ajutise kõrgeima palgamäära indeksi korrutis . (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute ametipalk on samas lõikes nimetatud kõrgeima palgamäära ja käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud koefitsiendi korrutis .“. § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1 5. märtsil . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2023 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) Seletuskirja lisa Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Märkuse esitaja ja märkus/kommentaar Rahandusministeeriumi seisukoht Justiitsministeerium S eletuskirjas on viidatud, et põhiseaduslike institutsioonide tippjuhtide, v.a peaminister, palkade indekseerimist ei muudeta seetõttu, et see on poliitiliselt otsustatud. Kuivõrd praeguseni on KRAPS järgi palgakasv kogu sihtrühmale ühetaoline, kuid edaspidi hakatakse eristama kahte gruppi, kusjuures ühte gruppi koheldakse mõnevõrra ebasoodsamalt, siis tuleb seda põhiseaduse (PS) §-s 12 riivet põhjendada, esitades seletuskirjas põhiseaduspärasuse analüüs. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud järgmise lõiguga: Eelnõuga seoses tuleb hinnata kavandatava muudatuse vastavust PS § 12 lõikest 1 tulenevale õigusloome võrdsuse nõudele . Riigikohus on otsuses nr 3-4-1-12-07 leidnud, et sisulise võrdsuse idee kohaselt tuleb võrdseid kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud. võrdsuspõhiõiguse riive eesmärk on legitiimne, kui ebavõrdseks kohtlemiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Kuivõrd tippjuhi palk puudutaks juba vahetult põhiseaduslike institutsioonide juhtimist, siis ei soovi Vabariigi Valitsus sellesse tundlikkusse küsimusse sekkuda. Vabariigi Valitsus on loobunud ettepanekust kärpida põhiseaduslike institutsioonide juhtide ametipalkasid, et hoiduda eelarve koostamisel põhiseadusliku süsteemi murendamisest. Seetõttu pidas Vabariigi Valitsus mõistlikuks, kui selle küsimuse arutelu toimub vajadusel korral Riigikogu tasemel. Kuna palgamäära eelnõukohane indekseerimine kestab 2028. aastani, on Riigikogul võimalik ka arutada ajutise palgamäära rakendamist selliselt, et ajutine indekseerimise metoodika kohaldub Riigikogu järgmise koosseisu liikmete tasule. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Arvestatud, eelnõu ja seletuskirja vastavalt failis jäljega tehtud märkustele. Eesti Kohtunike Ühing Eeltoodut arvesse võttes on iseenesest ekslik eelnõu seletuskirja läbiv järeldus, et tegu on kohtunike palgakasvu piirava muudatusega. Ametipalkade indekseerimise näol ei ole sisuliselt tegemist mitte palga suurendamisega, vaid elukalliduse tõusu arvestava muudatusega, mille tulemusena tagatakse kohtunikele kaitse ametipalga pideva vähenemise eest. Selline kaitse on seadusega tagatud pärast pikki aastaid kestnud palkade külmutamist ning sellele järgnenud palga vähendamise kaasa toonud indekseerimist. EKoÜ ei nõustu eelnõu seletuskirjas tehtud järeldustega, et planeeritud muudatuse elluviimise näol ei ole tegu põhiseadusliku riivega, sest Põhiseadus ei keela põhimõtteliselt kohtuniku palga vähendamist. Eelnõu koostamisel on jäetud tähelepanuta õiguskindluse põhimõtte eiramine. Teadmiseks võetud. Sõltumatu ning järjekindlalt toimiva kohtusüsteemi olemasolu on vältimatult vajalik demokraatliku õigusriigi säilimiseks. Kohtusüsteem ei saa toimida ilma pikaajaliselt töötavate, kvalifitseeritud ja oma tööle pühendunud kohtuniketa. Kohtunike ametipalkade sagedased külmutamised, samuti sotsiaalsete tagatiste täielik kaotamine võivad omada kohtusüsteemi toimimisele sedavõrd negatiivset mõju, et riigi terviklikkuse säilimise seisukohalt ei saa kirjeldatud lahendusi EKoÜ hinnangul pidada mõistlikeks ega vajalikeks. Teadmiseks võetud. Riigikohus Seletuskirjas pisendatakse eelnõu mõju, viidates kohtunike nominaalpalga kasvule 15% 2027. aastaks. Inflatsioonitempos püsimiseks peaks nominaalpalk selle prognoosi ja KRAPS-i kehtiva valemi kohaselt tegelikult kasvama vähemalt 30%. Kuna kärbitud valem katab ära sellest vaid poole, väljendab ülejäänud 15% ligikaudu palga vähenemist de facto, st tänastes hindades langust st praeguselt 5407 eurolt 4530 eurole. Eeltoodud arvud kehtivad vaid juhul, kui KRAPS indeksi muutus, st kokkuvõttes inflatsioon hakkab aastate lõikes kahanema seletuskirjas prognoositud viisil. Loodetud inflatsiooni kahanemist ei pruugi aga toimuda. Eelnõu ei loo kohtunikele kindlust, et alates 2028. aastast hakatakse nende ametipalka tegelikkuses arvutama kärpimata baastaseme alusel. Isegi kui 2028. aastal pöördutakse kohtunike ametipalga arvestamisel tagasi KRAPS indeksi juurde, ei kompenseeri see faktilist palgakärbet vahepealsetel aastatel . Teadmiseks võetud. Seletuskirjas pole analüüsitud, mis on sellise aastatepikkuse kahenemise tagajärjed kohtusüsteemi jätkusuutlikkusele ning seeläbi õiguskorra ja üksikisikute õiguste kaitsele. Teadmiseks võetud. Seletuskiri jätab tähelepanuta tõsiasja, et kui avaliku sektori palgavahendid külmutatakse, mõjutab see vastavalt KRAPS § 21 lg-le 1 kohtunikke niigi. Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumiste kasv pidurdub avaliku sektori palkadele vastava osa võrra ning see piirab KRAPS indeksi kasvu, mida on ka seletuskirjas prognoositud. Eelnõu autorid pole selgitanud, miks on KRAPS-i järgse nominaalpalga kasvu tarvis pidurdada veel täiendavalt lisaks palgakasvu üldisele aeglustumisele. Teadmiseks võetud. Kuigi kohtunikke koheldaks eelnõus ministritega, sh peaministriga õiguslikult samaväärselt, on muudatuse faktiline mõju kohtunikele märksa intensiivsem: 1) ministrid pole ametis eluaegselt, vaid suhteliselt lühiajaliselt; 2) ministri palk ei ole peamine motivaator valitsuse liikmeks asumisel; 3) ministritel on ka muid olulisi ametihüvesid (VVS § 311 jj); 4) ministri ameti lühiajalisus võimaldab hõlpsamalt jätkata muu tulu teenimist, nt investeeringutest. Samuti on Riigikogu liikmetel, kelle palk jääb puutumata, kõrvaltulu teenimise võimalused. Vähetähtis pole selles kontekstis ka kohtunike ametivanuse ülempiir. Teadmiseks võetuks. Ka PS § 4 järgi peaks kohtunike palk olema adekvaatselt võrreldaval tasemel poliitiliste institutsioonide tippjuhtide palgaga, kelle tegevust tuleb kohtunikel kontrollida kõikides kohtumenetluse harudes. Kohus tervikuna (PS §-d 148–149), iseäranis aga Riigikohus on põhiseaduslikud institutsioonid ning peavad mh tagama Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse õigusaktide ja toimingute põhiseaduspärasuse (PS § 15 lg 2). Kõiki kohtunikke tuleks võrrelda ja kärbetes solidaarselt kohelda teiste põhiseaduslike institutsioonide otsustuspädevusega esindajatega, mitte avaliku teenistusega tervikuna, ka mitte Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei või Riigikontrolli toetava ametnikkkonnaga. Teiste avaliku teenistuse gruppide puhul ei nõua põhiseadus nende sõltumatuse tagatiste stabiilisuse sellist kaitset nagu tuleneb PS § 147 lg-st 4. Tervele avalikule sektorile ei ole ka seadusega antud pikaajalisi lubadusi palga stabiilsuse osas. Teadmiseks võetud. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täienda mise seadus e eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse e elnõuga (edaspidi eelnõu ) lisatakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusesse ( edaspidi KRAPS ) säte, mille kohaselt on eelnõus nimetatud kõrgemate riigiteenijate palga kasv ajutiselt kuni 31 . märtsini 202 8 . aastal pool ülejäänud kõrgemate riigiteenijate palga kasvust. Ehk kui 2024. aastal prognoositakse kehtivas KRAPSis olevate riigiteenijate palgatõusu ks 11% (vastav indeks on 1,110), siis eelnõus nimetatud isikutel on eelnõu seadusena jõustumisel palgakasv 5,5% (vastav indeks 1,055). Eelnõu kohaselt piiratakse peaministril, Riigikohtu liikmetel, riigi peaprokuröril, ministritel, riigisekretäril, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunikel, riiklikul lepitajal ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul palga kasv u selliselt, et nende palga kasv on ½ nende kõrgemate riigiteenijate palkade kasvust, kelle palgakasvu eelnõuga ei piirata . E elnõu avaldab mõju ka KRAPSiga kaudselt seotud riigiteenijate palkadele ( kantslerid , prokurörid , kohtunikuabid ja kohtujuristid , töövaidluskomisjoni juhatajad ning riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmed ) . Eelnõukohane seaduse jõustumise aeg on 2024. aasta 15. märts. 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja E elnõu on koostanud Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Silver Salla (tel. 5850 4107, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrolli s Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 5885 1423 , [email protected] ). Eelnõu keeletoimetaja on sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 58851468 , [email protected]). 1.3 . Märkused Eelnõuga muudetakse KRAPS i versiooni RT I, 28.12.2017, 11 . Eelnõu on seotud 2024. aasta riigieelarve seadusega ning eelnõuga saavutatav a rahali s e kokkuho i uga on 2024. aasta riigieelarve seaduses arvestatud. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega . Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline , mille tõttu ei ole väljatöötamiskavatsus HÕNTE § 1 lg 2 p 1 järgi nõutav . Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik lihthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk KRAPS sätestab kõrgemateks riigiteenijateks loetud ametnike kõrgeima palgamäära, mis seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on 5200 eurot. Seda palgamäära indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille avaldab Rahandusministeerium. K iire inflatsiooni ja palgakasvu tõttu on kõrgemate riigiteenijate palgad kasvanud käesoleval aastal ja prognoosi kohaselt ka järgmisel aastal oluliselt kiiremini kui varem . 2022. aastal oli palgakasv 7,9%, 2023. aastal 13,9% ja prognoositav palgakasv 2024. aastal 11%. Vastavalt KRAPSile tõusevad seaduses nimetatud riigiteenijate palgad prognoosi kohaselt 2024. aastal 11%, 2025. aastal 6,9%, 2026. aastal 5,6% ning 2027. aastal 4,5%. Riigieelarve ga seotud raske olukorra leevendamiseks on Vabariigi Valitsus kokku leppinud, et avaliku sektori palgafond külmuta takse neljaks aastaks . Lisaks on otsustatud piirata ka osa KRAPSis nimetatud riigiteenijate palga kasvu. Eelnõuga ei muudeta Riigikogu liikmetele , Vabariigi Presidendi le , Riigikohtu esimehel e , riigikontrolöril e , õiguskantsleril e ning Eesti Panga nõukogu esimehe le ja liikmele makstavat ametipalka ega selle indekseerimise korda. Eelnõuga muudetakse osa kõrgemate riigiteenijate palgamäära indekseerimine metoodikat ning muudatuse kohaselt indekseeritakse eelnõus nimetatud isikute palgamäära väiksema indeksiga. Kuigi seaduseelnõu üheks eesmärgiks on hoida kokku riigieelarvevahendeid pidurdunud majanduskasvu tingimustes , ei ole h etkel kehtiva majandusprognoosi kohaselt ette näha eelnõuga lisatava paragrahvi kehtivuse perioodil reaalpalga vähenemist (ehk indeksit, mis on väiksem kui 1). Samas , kui selline olukord peaks tekkima, annab ülaltoodud arvutus piiratud palga kasvuga riigiteenijatele ka väiksema palga kahanemise. Riigikogu liikmetele makstava ametipalga muutmisele seab piirangu p õhiseaduse (edaspidi PS ) § 75 , mille kohaselt sätestab Riigikogu liikme tasu ja piirangud muu töötulu saamisel seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta. Lisaks Riigikogu liikmetele (sh Riigikogu esimees, Riigikogu aseesimees, Riigikogu komisjonide ja fraktsioonide esimehed ja aseesimehed) ei piirata palga kasvu põhiseaduses toodud institutsioonide tipp juhti del – Vabariigi Presidendil, Riigikohtu esimehel, riigikontrolöril ja õiguskantsleril. Põhiseaduslik ud institutsioonid ja neid teenindavad asutused ei ole valitsusasutused, vaid iseseisvad seaduse alusel tegutsevad asutused. Põhiseaduslike institutsioonide eesmärgiks on tagada institutsiooni töö põhiseaduses ja teistes seadustes ette nähtud viisil ja ulatuses . Õiguskantsler on oma 15. detsembri 2022. aasta kirjas nr 18-2/221754/2206593 m ärkinud , et „sõltumatus võimude lahususe põhimõtte kindlustajana tähendab kõige üldisemalt, et põhiseaduslikud institutsioonid peavad olema vabad muude riigivõimu harude, eelkõige täitevvõimu survest. See muu hulgas tähendab, et õiguslikult tuleb viia miinimumini valitsuse võimalik surve põhiseaduslikele i n stitutsioonidele nende tegevuseks vajaliku riigieelarvest eraldatava raha abil. “ Nimetatud kaalutlustel ei piirata nimetatud põhiseaduslike institutsioonide tippjuhtide palgakasvu indeksi vähendamise kaudu. Kuna Eesti Panga kulud kaetakse täielikult Eesti Panga välisreservide investeerimisest teenitud tulust ja Eesti Pank ise ei saa riigieelarvest eraldisi, ei mõjuta Eesti Panga nõukogu liikmete ametipalk riigieelarvet ja seega ne nde puhul muudatusi ei tehta . Ülejäänud KRAPSis nimetatud kõrgematel riigiteenijatel – peaministril, Riigikohtu liikmetel, riigi peaprokuröril, ministritel, riigisekretäril, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunikel, riiklikul lepitajal ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul – piiratakse palga kasv u selliselt, et nende palga kasv on ½ nende kõrgemate riigiteenijate palka de kasvust , kelle palgakasvu eelnõuga ei piirata . Vähendatud palgakasvuga isikute grupil oleks prognoosijärgne palga kasv 2024. aastal 5,5%, 2025. aastal 3,5%, 2026. aastal 2,8% ja 2027. aastal 2,3% . Tegelik palga kasv sõltub tegelike st andmete st . Eelnõuga tehtav täiend us , millega vähendatakse kohtunike palgatõusu indekseerimise põhimõtete täiend misega , riivab PS §-dest 15, 146 ja § 147 lg-st 4 nende koostoimes tulenevaid kohtuniku sõltumatuse tagatisi. Sõltumatusest tulenevat nõuet saada staatusele vastavat palka riivatakse , kui d palga indekseerimisest tulenevat eeldatavat tõusu vähendatakse. PS § 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte kohaselt moodustab kohtuvõim eraldi riigivõimuharu. PS §-s 148 on toodud kohtusüsteemi ülesehitus. Selle kohaselt koosneb kohtusüsteem: 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. Kohtuvõimu moodustavad kõik kohtusüsteemi kuuluvad kohtud ning kui rääkida kohtu kui institutsiooni sõltumatusest, siis see puudutab kõiki kohtuid, mitte ainult Riigikohut . Lisaks kohtule kui institutsioonile näeb PS § 147 ette sõltumatuse kohtunikele (mitte ainult Riigikohtu esimehele). PS § 147 lg 4 kohaselt sätestab kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi seadus. Palk on üks kohtunike sõltumatuse garantiidest, mis on PS §-de 15, 146 ja 147 kaitsealas. Seda on leidnud ka Riigikohus, vt RKÜKo 14.04.2009, 3-3-1-59-07 , p 34. Seega saab kohtunike ametipalku kehtestada ja muuta ainult seadusega, milleks ongi KRAPS. Eelviidatud kohtuotsusest tuleneb, et riik peab kohtunikule kindlustama sissetuleku selliselt, et oleks tagatud tema sõltumatus kohtunikuna. PS ei kirjuta siiski ette kriteeriume kohtuniku ametipalga piisavuse ehk suuruse määramiseks. Riigikohus on leidnud, et PS §-d 15, 146 ja § 147 lg 4 koostoimes panevad seadusandjale kohustuse kehtestada seadusega kohtuniku palk, mis oleks piisav tema sõltumatuse, erapooletuse ja asjatundlikkuse tagamiseks. Sellele kohustusele vastab kohtuniku subjektiivne õigus nõuda riigilt oma sõltumatuse, erapooletuse ja asjatundlikkuse tagamiseks piisavat palka või muud hüvitist (vt RKPJKo 08.05.2018, 5-17-43/12 , p 42). Siiski täpsustab kohus, et eelviidatud PS sätetest tulenev kohtuniku palk, mis peab tagama tema sõltumatuse, erapooletuse ja asjatundlikkuse , ei kaitse kohtunikke igasuguse palga vähendamise eest, vaid üksnes sellise palga vähendamise eest, mille tulemusena ei ole minimaalsel vajalikul määral tagatud tema sõltumatus, erapooletus ja asjatundlikkus, st palk ei ole nende põhiseaduslike väärtuste kandmiseks piisav. Nõuet, et kohtuniku palka ei võiks tema sõltumatuse tagatisi kahjustamata vähendada, ei tulene ka muudest põhiseaduse normidest ( HYPERLINK "https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-17-43/12" RKPJKo 08.05.2018, 5-17-43/12 p 47). Eeltoodust lähtuvalt ei saa KRAPS i muutmine rikkuda PS ülalviidatud sätetest tulenevaid kohustusi või subjektiivset õigust üksnes põhjusel, et kohtunike ametipalga ühe komponendi – indekseerimise – tulemusena on alates 1. aprillist 2024 määratud palgatõus väiksem, kui see oleks olnud juhul, kui KRAPSi ei oleks muudetud. Seega tuleb antud juhul hinnata, kas kohtunike palk, mis on indekseeritud pooles ulatuses, tagab kohtuniku sõltumatuse, erapooletuse ja asjatundlikkuse. 2023. aastal on r iigikohtuniku ametipalk 7070 eurot, r ingkonnakohtu kohtunik u ametipalk 6239 eurot ning m aa- ja halduskohtu kohtunik u ametipalk 5407 eurot. Vähendatud indeksiga indekseerimisel on 2024. aastal r iigikohtuniku ametipalk 7459 eurot (kasv 389 eurot), r ingkonnakohtu kohtunik u ametipalk 6582 eurot (kasv 343 eurot) ning m aa- ja halduskohtu kohtunik u ametipalk 5704 eurot (kasv 297 eurot). Ajutiselt vähendatud indeksi rakendamisel jätkab prognooside kohaselt kohtunike palk tõusmist, olles 2027. aastaks tõusnud 15%. Eeltoodud prognooside tulemusena hindame, et KRAPS i indekseerimise muutmisega on kohtunike palk piisav, et mitte seada ohtu kohtunike sõltumatus t , erapooletus t ega asjatundlikkus t . Seega on riive PS §-d ele 15, 146 ja § 147 lg 4 väike. Palga kehtestamine on Riigikogu eelarvepoliitiline otsustus. K ehtivate eelarvereeglite kohaselt peab Vabariigi Valitsus eelarve koostamisel eelarvepuudujääki jõuliselt vähendama. 2023. aasta juuli lõpu seisuga oli eelarvepuudujääk 391 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi 1% aastasest oodatavast SKPst . Eelnõuga tehtavad muudatused on vajalik mee de eelarvepuudujäägi vähendamiseks. See ei ole üksnes kohtunikele suunatud meede, vaid puudutab ka avalikku teenistust tervikuna. Riigieelarvega seotud raske olukorra leevendamiseks on Vabariigi Valitsus kokku leppinud, et lisaks muudele kärpemeetmetele külmutatakse ka avaliku sektori palgafond neljaks aastaks. Palgakasvu vähendamise kontekstis on vaja hinnata ka PS §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõtte riivet. PS §-st 10 tulenevast õiguskindluse põhimõttest tuleneb õiguspärase ootuse põhimõte. Riigikohus märgib otsuses nr III-4/1-5/94: "Põhiseaduse mõtte kohaselt on Eestis õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse printsiip. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik." Samas on kohtud leidnud, et õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et: "[…] isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda" ( HYPERLINK "https://www.riig ikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-20-04" RKPJKo 02.12.2004 nr 3-4-1-20-04 p 14). Kõrgemate riigiteenijate palgakasvu vähendamise eesmärgiks on riigi raha kokkuhoid keerulise finantsolukorra tingimustes. Palgakasvu vähenemise ga saavutatud kulude kokkuhoid võimaldab parandada riigi eelarvelist seisu ning kuigi tegu on ühe kärpemeetmega, millelt saavutatav kokkuhoid üksi ei mõjuta märkimisväärselt riigi eelarvelist seisu, on teiselt poolt selge, et solidaarsuspõhimõtte alusel väikesed kokku hoitavad summad paljudes valdkondades võimaldavad hoida ära suuri kärpeid üksikutes valdkondades, mi llel või b o lla neile valdkondadele halvav mõju. Oluline on seejuures märkida, et kuna indeks on muutuv ja võib vastavalt majandusolukorrale oluliselt varieeruda, siis ei ole võimalik inimesel eeldada konkreetset kasvu. Et palgatõusu kasv ei tuleks ootamatult ning eelnõuga puudutatud isikud saaksid sellega arvestada, jäetakse piisav vacation legis – eelnõu kavandatakse seadusena jõustuma 15. märtsist 2024. Arvestades ühelt poolt kõrgemate riigiteenijate õiguspärase ootuse riivet ning teiselt poolt seadusandja ulatuslikku diskretsiooni riigieelarvelises planeerimises, keerulise finantsolukorraga kaasnevat kulude kokkuhoiu vajadust, et liikuda riigieelarve tasakaalu poole , ning solidaarsuspõhimõtte järgimist avalikus sektoris, ei ole eelnõukohane regulatsioon vastuolu s PS §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega. Poliitiliselt on otsustatud, et põhiseaduslike institutsioonide tipp juhtide , v.a peaminister, palkade indekseerimist ei muudeta. Seega on ka Riigikohtu esime he ametipalk välja tõstetud kavandatavatest muudatustest. Sellega kaasneb omakorda PS § 12 riive ehk võrdse kohtlemise riive võrreldes teiste kohtunikega . Riigikohtu esimees juhib riigi kõrgeima kohtu tööd, olles ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees. Samas on Riigikohtu esimehel lisaks riigiasutuse juhi ülesannetele ka kohustusi, mis hõlmavad kogu kohtusüsteemi ning mille eesmärk on tagada õigusemõistmise korrakohane toimimine , nt kohtute haldamise nõukogu juhatamine ja esindamine , Riigikogu ees iga-aastase ülevaate esitamine jne . Eelnevast tulenevalt on Riigikohtu esimees võrreldavas grupis teiste põhiseaduslike institutsioonide tippjuhtidega ja tema palgamäära indeksit eelnõuga ei vähendata. Eelnõuga seoses tuleb hinnata kavandatava muudatuse vastavust PS § 12 lõikest 1 tulenevale õigusloome võrdsuse nõudele . Riigikohus on otsuses nr 3-4-1-12-07 leidnud, et sisulise võrdsuse idee kohaselt tuleb võrdseid kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud. võrdsuspõhiõiguse riive eesmärk on legitiimne, kui ebavõrdseks kohtlemiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Kuivõrd tippjuhi palk puudutaks juba vahetult põhiseaduslike institutsioonide juhtimist, siis ei soovi Vabariigi Valitsus sellesse tundlikkusse küsimusse sekkuda. Vabariigi Valitsus on loobunud ettepanekust kärpida põhiseaduslike institutsioonide juhtide ametipalkasid, et hoiduda eelarve koostamisel põhiseadusliku süsteemi murendamisest. Seetõttu pidas Vabariigi Valitsus mõistlikuks, kui selle küsimuse arutelu toimub vajadusel korral Riigikogu tasemel. Kuna palgamäära eelnõukohane indekseerimine kestab 2028. aastani, on Riigikogul võimalik ka arutada ajutise palgamäära rakendamist selliselt, et ajutine indekseerimise metoodika kohaldub Riigikogu järgmise koosseisu liikmete tasule. Olemasolevas KRAPSis on kõrgemate riigiteenijate ametipalk reguleeritud järgmiselt: e smalt võetakse kõrgeima palgamäära baasväärtus ; b aasväärtus korrutatakse indeksiga, mis saadakse 20% ulatuses tarbijahinnaindeksi aastase indeksi ja 80% ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu indeksist. Saadud tulemus muutub järgmisel aastal uueks kõrgeima palgamäära baasväärtuseks. Indeks on palga reaalkasvu korral 1-st suurem arv (nt 11% lise palgakasvu prognoosi korral on indeks 1,110) ja palkade reaalse vähenemise korral 1-st väiksem arv (nt 5%- line palkade vähenemine tähendaks indeksit 0,950) ; k onkreetse riigiteenija ametipalga saamiseks korrutatakse kõrgeim palgamäär läbi riigiteenija koefitsiendiga. Muudatuse tähtajalisus toob endaga kaasa piiratud palgakasvuga riigiteenijate suurema palgakasvu (1 7 %) 202 8 . aasta 1. aprillil, mil taastub senine kord. Prognoositavad kõrgeimad palgamäärad on toodud alljärgnevas tabelis (2023. aasta kõrgeim palgamäär on 8318,19 eurot): 2024 2025 2026 2027 Indeks/palgakasv 1,110/ 11% 1,069/ 6,9% 1,056/ 5,6% 1,045/ 4,5% Senine kõrgeim palgamäär 9233,19 9870,28 10 423,02 10 892,05 Piiratud indeks/palgakasv 1,055/ 5,5% 1,035/ 3,5% 1,028/ 2,8% 1,023/ 2,3% Piiratud kõrgeim palgamäär 8775,69 9082,83 9337,15 9547,25 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist , millest esimesega tehakse eelnõus sisuli ne muudatus ning teisega nähakse ette eelnõu jõustumine. Eelnõu §-ga 1 lisatakse kehtivale KRAPSile üks paragrahv, mis sisaldab nelja lõiget. Esimeses lõikes nimetatakse need KRAPSi kõrgemad riigiteenijad, kelle ametipalka hakatakse ajutise kõrgeima palgamäära indeksiga indekseerima . Eelnõu kohaselt kohaldatakse ajutist kõrgeima palgamäära indeksit peaministri, Riigikohtu liikme, r iigi peaprokuröri, ministri, riigisekretäri, ringkonnakohtu kohtuniku, maa- ja halduskohtu kohtuniku, riikliku lepitaja ning s oolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametipalga indekseerimisel. Eelnõuga lisatava paragrahvi kehtivuse perioodil tekib KRAPSi sisuliselt kaks erinevat kõrgeimat palgamäära – üks, mida indekseeritakse senise valemi alusel leitud indeksiga , ning uus palgamäär, mida indekseeritakse ajutise ja vähendatud indeksiga. Need palgamäärad kasvavad ajas järjest enam lahku. Teises lõikes nähakse ette ajutise kõrgeima palgamäära indeksi arvutamise metoodika. Ajutise kõrgeima palgamäära indeks saadakse, kui lii detakse KRAPSi § 2 1 kohaselt arvutatud indeksile üks ning jaga takse saadud tulemus kahega. Kuna indeksit ei ole võimalik kahega jagada (tulemus ei ole sisukas), on indeksis väljendatud kasvu kahekordne vähendamine saavutatav viisil, kus indeksile liidetakse kõigepealt üks ja seejärel jagatakse tulemus kahega. 2024. aasta prognoositava palgaindeksi korral annaks selline tehe tulemuseks (1,110 + 1) = 2,110/2 = 1,055 ehk kasv 5,5%, mis on täpselt poole võrra väiksem kasv võrreldes kehtiva KRAPSi järgse kasvuga. Kolmanda lõikega määratakse, et indekseerimisjärgne palgamäär on nimetatud riigiteenijate grupi kõrgeim palgamäär ja et igal aastal indekseeritakse eelmise aasta kõrgeimat palgamäära (mitte algset palgamäära). See tähendab, et i gal aastal tuleb palgaarvutuse aluseks võtta eelneva aasta tegelik palk ja korrutada see läbi vastava aasta kohta arvutatud indeksiga . Neljanda lõike kohaselt arvutatakse lõikes 1 toodud isikute ametipalgad , korrutades omavahel lõikes 1 toodud kõrgeima palgamäära ja KRAPSi §-s 3 toodud ametipalkade koefitsiendid. Eelnõukohane indekseerimise erikord kehtib kuni 31. märtsini 202 8 . aastal . See tähendab, et alates 1. aprillist 202 8 taastub senine KRAPSi ametipalkade arvutamise loogika. Prognoosi kohaselt tõuseb piiratud palgakasvuga riigiteenijate palk 202 8 . aasta 1. aprillil 1 7 %. Eelnõu § 2 kohaselt jõustub muudatus 2024. aasta 1 5. märtsil, et jätta piisav aeg seadusega tutvumiseks ja tegevuse ümberkorraldamiseks. Oluline on, et seadus jõustuks 2024. aastal, sest selle mõjudega on 2024. aasta riigieelarves arvestatud. Eelnõu on kooskõlas Eesti põhiseaduse ja teiste seadustega. KRAPS-i üheks eesmärgiks on tagada majandusolukorra muutumise väljendumine palkades . Kõrgemate riigiteenijate palga kehtestamine on Riigikogu eelarvepoliitiline otsustus, mille tegemisel on seadusandjal põhiseadusega ette antud raamides teatud otsustusvabadus. Teisalt tagab k õrgema riigiteenija palga sõltuvus indeksist, mille arvutamise metoodika on kehtestatud seadusega, et kõrgema riigiteenistuja palk võib küll kõikuda, kuid mingi väärtuse ümber kõikudes jääb pikemaks ajaks ligikaudu samaks. S eadusandjal on lai kaalutlusruum riigiteenijate palgasüsteemi kujundamisel ja kõrgemate riigiteenijate palga kehtestamine on Riigikogu eelarvepoliitiline otsustus, mille tegemisel on seadusandjal põhiseadusega ette antud raamides teatud otsustusvabadus. Põhiseadus näeb ette olulised piirid Riigikogu liikme töötasu muutmiseks ning põhiseaduse § 75 kohaselt sätestab Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta . Otsuses nr 3-4-1-18 08 leidis Riigikohtu üldkogu , et põhiseaduse § s 75 sätestatud k eelu eesmärk on luua olukord, et põhiseaduslikku institutsiooni kuuluvad isikud ei määraks tasu iseendale. Ka märkis kohus, et e nda tasu üle otsustamine põhjustaks paratamatult huvide konflikti. Lisaks Riigikogu liikmetele (s eal h ulgas Riigikogu esimees, Riigikogu aseesimees, Riigikogu komisjonide ja fraktsioonide esimehed ja aseesimehed) ei muudeta palga indekseerimise metoodikat Vabariigi Presidendi, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri , õiguskantsleril e ning Eesti Panga nõukogu esimehe ja liikmele makstava tasude korral . 2018. aastal tuli Riigikohtul hinnata, kas 2016. aastal kehtinud KRAPS i § 2 l õi g e 2 on õiguspärane osas, milles see võimaldab maa- ja halduskohtu kohtunike ametipalka võrreldes eelmise aasta ametipalgaga vähendada. Oma otsuses nr 5-17-43 leidis kohus, et põhiseaduse § d 15, 146 ja § 147 l õige 4 koostoimes ei kaitse kohtunikku palga igasuguse vähenemise eest, kui selle tagajärjel ei muutu palk ebapiisavaks. Nõuet, et kohtuniku palka ei võiks tema sõltumatuse tagatisi kahjustamata vähendada, ei tulene ka muudest põhiseaduse normidest. Kohtu selgituste kohaselt tuleb tähele panna, et kohtunikele piisava palga kehtestamine on muu hulgas Riigikogu eelarvepoliitiline otsustus, mille tegemisel on seadusandjal põhiseadusega ette antud raamides teatud otsustusvabadus. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga on võetud kasutusele termin „ajutine kõrgeim palgamäär“. Ajutise kõrgeima palgamäära indeks arvutatakse , liites KRAPS i § 2 1 kohaselt arvutatud indeksile ü he ning jagades saadud tulemuse kahega . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõul ei ole mõju demograafiale, riigi julgeolekule või välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Eelnõu avaldab mõju eelnõus nimetatud kõrgematele riigiteenijatele (peaminister, Riigikohtu liikmed, riigi peaprokurör, ministrid, riigisekretär, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunikud, riiklik lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik), kelle palgatõus on väiksem , kui see oleks olnud senise korra jätkumisel. Eelnõuga tehtav muudatus, millega vähendatakse kohtunike palga indekseerimise metoodikat , avaldab mõju kohtunike palgale. Prognoositavatest andmetest nähtuvalt palgakasv väheneb, kuid kohtunike palk jätkab tõusmist ja tõuseb 2028. aastaks 15%. Alljärgnevas tabelis on välja toodud kohtunike 2023. aasta palk ja eelnõuga tehtava muudatuse mõju palga kasvu le . 2023 2024 2025 2026 2027 13,9% 5,5% 3,5% 2,8% 2,3% Riigikohtu liige 7070 7459 7717 7933 8111 Ringkonnakohtu kohtunik 6239 6582 6809 6999 7157 Maa- ja halduskohtu kohtunik 5407 5704 5901 6066 6203 2028. aastal, kui taastub seni kehtinud inde kseerimise metoodika, tõuseb neil kõrgematel riigiteenijatel, kelle palgale rakendatakse eelnõukohast madalamat indeksit, prognoosi kohaselt palk indekseerimise tulemusena 17%. Samuti avaldab eelnõu muutmine mõju KRAPSiga kaudselt seotud riigiteenijate palkadele, mis on seotud mõne KRAPSis nimetatud kõrgema riigiteenija ametipalgaga. Nendeks on: 1. kantslerid – seotud avaliku teenistuse seaduses ministri ametipalgaga; 2. prokurörid – seotud prokuratuuriseaduses riigi pea prokuröri ametipalgaga; 3. kohtunikuabid ja kohtujuristid – seotud kohtute seaduses esimese astme kohtuniku ametipalgaga; 4. töövaidluskomisjoni juhatajad – seotud töövaidluse lahendamise seaduses riikliku lepitaja ametipalgaga; 5. riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmed – seotud riigihangete seaduses maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalgaga. Kohtu juristide ja kohtunikuabide ametipal gad on seotud kohtuniku ametipalgaga . Prokuröride ametipalk on seotud riigi peaprokuröri ametipalgaga . Õ igussüsteemis sarnasel tasemel olevatel kohtunikel ja prokuröridel on võrreldavad palgad ning kohtunikuabid ja kohtujuristid on kindlas seoses kohtuniku palgaga. Kavandatav muudatus aitab säilitada erinevate võimuharude kõrgemate ametnike ametipalkade vahelist proportsiooni ja selle kaudu ka KRAPSiga kaudselt seotud riigiteenijate palgaproportsioone. 7 . Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigiasutustele täiendavaid kulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisel seadusena ei ole vaja vastu võtta ega muuta rakendusakte 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 4 . aasta 1 5. märtsil . Nimetatud kuupäeval peab Rahandusministeerium vastavalt KRAPS § 4 lõikele 6 avaldama oma veebilehel uue kõrgeima palgamäära indeksi, mille alusel indekseeritakse 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär. Osade kõrgemate riigiteenistujate palkade indekseerimise erisus kehtestatakse tähtajaliselt neljaks aastaks (riigi eelarvestrateegia periood) , sest planeeritud meede, millega nihutatakse muu hulgas paigast riigivõimu harude omavahelised palgaproportsioonid, on planeeritud eelarve vahendite säästmise eesmärgil ajutisena. Samas jääb seaduse vastu võtmise ja jõustumise vahele piisav vacatio legis . Seadus jõustub 2024. aastal, kuna 2024. aasta riigieelarve koostamisel on eelnõuga kaasnevate mõjudega riigieelarvele arvestatud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlasta miseks eelnõude infosüsteemis ministeeriumide le , R iigikantselei le ja kohtute haldamise nõukoja le . Algatab Vabariigi Valitsus 2023 ( allkirjastatud digitaalselt ) Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 25.09.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1.1-10.1/6041-1 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Riigikantselei delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT [email protected] delta_docName Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud härra Peterkop Edastame Vabariigi Valitsuse istungile kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Mart Võrklaev delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT rahandusminister Lisa(d): delta_enclosures \* MERGEFORMAT KRAPS eelnõu KRAPS seletuskiri delta_ownerName \* MERGEFORMAT Silver Salla delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected]