Riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Riigikantselei Meie 25.09.2023 nr 1.1-10.1/5784-4 [email protected] Riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Austatud riigisekretär Esitan Vabariigi Valitsuse istungile riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. RES ja seonduvad_EN_22.09.2023 2. RES ja seonduvad_SK_22.09.2023 3. RES ja seonduvad_märkuste tabel_24.09.2023 4. Riigi rahavoo juhtimise põhimõtted määrus_EN 202309 Janno Luurmees 6113045 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 22.09.2023 Riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Valitsussektori keskpika perioodi eelarve-eesmärk seatakse vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule (RT II, 08.11.2012, 3).“; 2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 60 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.“; 3) paragrahvi 6 lõige 1³ tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 7 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja tekstiosa „või 1¹“; 5) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvist 9 jäetakse välja tekstiosa „ja §-s 8 nimetatud ülejäägi planeerimist“; 7) paragrahvi § 45 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 8) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigi rahavoog“; 9) paragrahvi § 65 lõikest 2 jäetakse välja sõned „, mis ei kuulu stabiliseerimisreservi“; 10) seaduse 6. peatüki 4. jagu tunnistatakse kehtetuks. § 2. Raamatupidamise seaduse muutmine Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 38 lõike 10 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ja § 72 lõikes 1 nimetatud stabiliseerimisreservi vahendite“. § 3. Riigivaraseaduse muutmine Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja stabiliseerimisreservi vahendite“; 2) paragrahvi 75 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2023 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt)  Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärgiks on: 1) muuta riigieelarve seaduses sisalduvaid riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid. Muudatuse tulemusena viiakse Eesti riigisisesed eelarvereeglid vastavusse EL õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni kehtinud rangemad nõuded, mis on osutunud eelarve planeerimisel liiga piiravaks just suurte majanduskriiside ja nendest väljumise kontekstis. EL õigus ja rahvusvahelised kokkulepped võimaldavad keerulistes majandusoludes paindlikumat lähenemist riigieelarve planeerimisele. 2) ühendada stabiliseerimisreserv likviidsusreserviga, et hoida kokku riigieelarvest kaetavatelt intressikuludelt. Hinnangu kohaselt väheneb riigi intressikulu aastas selle tulemusena umbes 2 miljoni euro võrra. Stabiliseerimisreservi seniste eesmärkide täitmiseks on riigil olemas piisavalt suur likviidsusreserv ning viimastel aastatel on oluliselt paranenud ka riigi võime võlakohustuste võtmiseks. 2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu riigieelarve koostamise aluseks olevate valitsussektori tasakaalu reeglite sätted koostasid Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonnajuhataja Raoul Lättemäe (e-post: [email protected], tel 58851460), fiskaalpoliitika osakonna nõunik Tanel Steinberg (e- post: [email protected], tel 611 3519) ja fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Täht (e-post: [email protected], tel 58851429) ning stabiliseerimisreservi puudutavad sätted Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees ([email protected]; tel 6113 045) Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollisid Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (e-post: [email protected], tel 58851423) ja sama osakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]; tel 5885 1493) ning toimetas keeleliselt sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected], tel 58851468) 3. Märkused Eelnõuga muudetakse riigieelarve seaduse (edaspidi RES) 10. detsembril 2022. a jõustunud redaktsiooni avaldamise märkega RT I, 30.11.2022, 4, raamatupidamise seaduse 1. veebruaril 2023. a jõustunud redaktsiooni avaldamise märkega RT I 05.05.2022, 26 (edaspidi RPS) ja riigivara seaduse 1. jaanuaril 2024. a jõustuvat redaktsiooni, avaldamise märkega RT I, 06.07.2023, 84 (edaspidi RVS). Eelnõu on seotud riigi 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Eelnõusse on ühendatud kaks eraldi kooskõlastamisel käinud eelnõu (riigieelarve seaduse, raamatupidamise seaduse ja riigivara seaduse muutmise seaduse eelnõu: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2c84b805-8860-4cf4-8d8e-6e681a1f4e1c  ning riigieelarve seaduse muutmise eelnõu: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5d7ad1cc-4ee5-4541-9434-f30aaac908b5), kuivõrd muudatustel on üks eesmärk – need on aluseks riigi eelarvestrateegia 2024–2027 ja 2024. aasta riigieelarve koostamisele. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 3.3. 1– võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise, vaatame üle nii riigieelarve tulu- kui ka kulupoole ja leiame kokkuhoiuvõimalused. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2. Seaduse eesmärk 1. Eelarvereegli täiendamine EL õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepete valguses Muudatuse eesmärgiks on viia eelarvetasakaalu puudutavad reeglid täiel määral kooskõlla Euroopa Liidu reeglistikuga, kaotades ära Eesti enda poolt lisatud täiendavad nõuded, mis on aastatel 2020–2022 aset leidnud kriiside käigus osutunud eelarvetasakaalu plaanimisel paindlikkust vähendavaks. Muudatus võimaldab ka paremini arvestada Euroopa Liidus toimuvate eelarvereegleid puudutavate muudatustega, sest eelnõu kohaselt viidatakse nõuete puhul edaspidi otseselt Euroopa Liidus kehtivatele reeglitele. Viimane tähendab nii Euroopa Liidu tasandil kui ka riikide poolt täiendavalt (osaliste ratifitseeritud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu kaudu) kokku lepitud reeglistikku, mille alusel valitsussektori eelarvetasakaalu planeerida tuleks. Eelnõuga asendatakse struktuurse iga-aastase kohandumise miinimummäär 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist stabiilsus- ja kasvupakti reeglitega, mis arvestavad majanduse olukorraga paindlikumalt. Eelnõu kohaselt lähtutakse mitme aasta vaatest fiskaalpoliitikale ning sõnastatakse iga-aastane eelarvepositsioon läbi keskpika perioodi eesmärgi, mis peab siis olema iga-aastaselt täidetud või vähemalt tuleb selle suunas liikuda vastavalt stabiilsuse- ja kasvu pakti reeglitele1. Pakti reeglite konkreetsema rakendamise põhimõtted, sealhulgas ka vajaliku iga-aastase eelarvelise kohanduse suurus sõltuvalt majandusolukorrast, on sätestatud EL nõukogu ja komisjoni kokkuleppes2. Edaspidi on iga-aastase kohandumise miinimumäär vastavalt majanduse olukorrale kas 0%; 0,25%; 0,5% või 0,75% ning samuti on piiritletud majanduskriisi parameetrid, mille korral kohandumist ei nõuta. Seega eelnõu nii leevendab kui ka karmistab kohandumise miinimumnõudeid. Eelnõuga kaotatakse kompensatsioonimehhanism. Avatud ja volatiilsete arengutega majanduse puhul tekitavad välised šokid ja kriisid märkimisväärseid väljakutseid. Kriiside käigus kumuleeruva puudujäägi kompenseerimise nõue võib aga viia olukorrani, kus riigieelarve ülejääki tuleb pärast suuremat šokki planeerida järjest mitmekümneks aastaks. Nii näiteks ulatub rahandusministeeriumi suveprognoosi järgi kumulatiivne struktuurne defitsiit 2027. aastal -19,6%ni SKPst, mis hetkel kehtiva kompensatsioonimehhanismi järgi tähendaks vajadust plaanida hilisemat struktuurset ülejääki järgneva 39 aasta jooksul. See aga omakorda ei pruugi olla optimaalne lähtuvalt majanduse muudest vajadustest. 1 Stabiilsuse ja kasvu pakti mõistetakse riigieelarve seaduses samas tähenduses, nagu see on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 02.08.1997, lk 6–11) (RES § 7 lg 3 2 Code of Conduct of the Stability and Growth Pact (EL nõukogu 9344/17) Kokkuvõttes sätestab eelnõu valitsussektori eelarvetasakaalu põhimõtte selliselt, et fiskaalpoliitika planeerimiseks tekiks stabiilsem raamistik ning muudatus muudab valitsussektori eelarvetasakaalu puudutava reegli paindlikumaks. Eelnõuga tehtavad muudatused: - Valitsussektori eelarve tasakaalu planeerimise alusena nähakse ette majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping. - Valitsussektori eelarve iga-aastane struktuurne positsioon on vastavalt eelnimetatud lepingule tasakaalus juhul, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. Lisaks võib juhul, kui riigi võlatase on alla 60% SKPst ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on madalad, struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve- eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini SKPst. - Seadusest jäetakse välja kompensatsioonimehhanism. 2. Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal eesmärgiga maandada riigi rahastamisega seotud riske kriisiolukordades. Riigieelarve seaduse § 71 lõige 1 loetleb stabiliseerimisreservi eesmärgid: 1) üldmajanduslike riskide vähendamine; 2) sotsiaal-majanduslike kriiside vältimine või leevendamine; 3) eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine; 4) finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine. Riigieelarve seaduse § 71 lõike 2 punkt 2 ja raamatupidamise seaduse § 38 lõiked 7–10 reguleerivad riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi arvestust ja selle jaotamist. Riigikogu võib otsustada selle kandmise stabiliseerimisreservi, kui riigi majandusaasta konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. Struktuurse eelarvetasakaalu reegli täitmise korral tekib üldjuhul majandustsükli kõrgfaasis eelarveülejääk ning langusfaasis vastavalt puudujääk. Majanduse tsüklilisuse tõttu on need kõikumised tavapärased ja riigil peab olema piisavalt paindlikkust eelarvepuudujäägi finantseerimiseks kogunenud reservide arvel. Samas on stabiliseerimisreservi kasutamise tingimused piiratud (kasutamisele võtmise otsustab Riigikogu) ning kui näiteks kogu tekkiv ülejääk sinna paigutada, puudub erinevalt struktuurse tasakaalu reegli loogikast võimalus reservi sujuvaks kasutuselevõtuks majanduse jahenemise tingimustes. Muudatus võimaldab sellistes tingimustes riigi reserve paindlikumalt kasutada. Kuigi ka 2020. aastal andis Riigikogu COVID-19 kriisi ajal loa reservi kasutada, kasutati neid viimati 224 miljoni euro ulatuses 2009. aasta majanduskriisi ajal. Peale seda on reserv suurenenud peamiselt Eesti Panga kasumieraldise arvelt. 2015. aastal suunati siiski lisaks sellele stabiliseerimisreservi ka 2014. aasta rahavooline ülejääk summas 24,7 miljonit eurot. 30. juuni 2023. a seisuga oli reservi maht 428,6 miljonit eurot.  3 500 2,5% 3 000 2,0% 2 500 mln EUR 2 000 1,5% 1 500 1,0% 1 000 0,5% 500 0 0,0% Likviidsusreserv Stabiliseerimisreserv Stabiliseerimisreservi sissemaksed Stabiliseerimisreserv % SKPst (p.s.) Graafik 1 Riigi finantsreservid, *30.juuni 2023 seisuga Stabiliseerimisreservi maht väheneb suhtena SKP-sse kuna sissemaksed on väga väikesed või puuduvad üldse ning konservatiivsete investeerimispiirangute tõttu on tootlus suhteliselt madal. Investeerimispiirangud tulenevad riigieelarve seaduses märgitud reservi eesmärkidest, et tagada reservi vahendite väärtuse säilimine ning võimalus neid kiirelt kasutusele võtta. Stabiliseerimisreservi mahu vähenemine eelarve ja majanduse suhtes jätkub ka edaspidi, mistõttu on reservi panus riigi rahastamisse seaduses sätestatud kriiside korral oluliselt vähenenud. Samal ajal on koos majanduse kasvuga suurenenud likviidsusreservi maht, mis 30. juuni 2023. a seisuga oli 2 026,6 miljonit eurot. Likviidsusreservi maht sõltub ka edaspidi eelarvekulude kasvust ja selle maht koos paranenud laenuvõimekusega on piisav, et täita stabiliseerimisreservile pandud ülesandeid. Stabiliseerimisreservi liitmisel likviidsusreserviga saab seda raha paindlikult kasutada riigi likviidsuse juhtimiseks, selle võrra riigile vähem laenu võtta ning hoida seega kokku intressikuludelt. Nii eelarvetasakaalu puudutavate reeglite küsimust, mille kohaselt eelarvereeglite raamistik on töötatud välja enne kriisiaastaid ja ei pruugi olla seetõttu kooskõlas eelarvedistsipliini tagamise tegelike vajadustega suurte kriiside korral ja peale suuri kriise, kui ka stabiliseerimisreservi liitmist likviidsusreserviga on muude teemade hulgas käsitletud riigieelarve seaduse väljatöötamiskavatsuses, mis on kooskõlastatud kõigi ministeeriumite ja teiste asjassepuutuvate osapooltega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahv 1. Riigieelarve seaduse muutmine RES § 5 lõike 3 muutmine § 6 lõiked 1–1². Vastavate lõigete kohaselt tuleb valitsussektori eelarve koostada edaspidi tasakaalus või ülejäägis, seda lähtuvalt Riigikogu poolt 2012. aastal ratifitseeritud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule. Lepingu kohaselt loetakse tasakaalu nõue täidetuks juhul, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne positsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mille kohaselt struktuurse eelarvepuudujäägi miinimummäär on 0,5% sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. Erandjuhtudel, kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 60% ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib struktuurse eelarvepuudujäägi miinimummääraks olla keskpika perioodi eesmärgi raames 1,0% sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. Muudatuse eesmärk on defineerida eelarve koostamise jaoks püsivam ja etteaimatavam raamistik, seda lähtuvalt kehtivast Euroopa Liidu õigusest ja riikidevahelistest kokkulepetest (eespool juba nimetatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping). 2017. aasta riigieelarve seaduse muudatusega rakendatud kumulatiivse ülejäägi printsiip õigustas ennast stabiilsematel aegadel, teisalt aga kaasnes sellega risk eelarvepoliitika poolt ebasoovitavaks majandustsükli võimenduseks pärast seda, kui kumulatiivne positsioon erinevate kriiside ja šokkide ootamatult puudujääki langes. Uues sõnastuses tasakaalureegel sarnaneb sellele, millisena see on defineeritud teiste euroala riikide poolt. Eelarve koostamisele antakse ette piirid, seda ühtsest põhimõtetest lähtuvalt. Piirid iga-aastasele eelarvetasakaalule määrab keskpikk eelarve eesmärk, mida siis tuleks ka vastavalt iga-aastaselt täita või mille suunas liikuda. Praktikas tuleb eelarve eesmärgi seadmisel arvestada ka täiendavaid elemente, nagu näiteks peab eelarve-eesmärk olema seatud ka nii, et oleks tagatud riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus ning arvestatud peab olema ka turvavaruga, et tagada majanduse tavapärase kõikumise korral nominaalse ja EL asutamislepingust lähtuva piirangu respekteerimine. Nominaalse puudujäägi ja võla kontekstis kehtivad piirangutena endiselt Maastrichti lepinguga sätestatud 3% SKPst valitsussektori aastasele puudujäägile ja 60% SKPst valitsussektori võlale. RES § 6 lõige 1³ ja § 7 lõiked 1 ja 2. Lõiked muudetakse ja/või tunnistatakse kehtetuks seoses kumulatiivse struktuurse positsiooni mõiste kaotamisega. RES § 8. Kompenseerimismehhanism kaotatakse. Struktuursete puudujääkide ja ülejääkide summeerimine ja vastav kompenseerimine viib väliste šokkide korral väikese avatud majanduse olukorrani, kus mõne aasta suuremat puudujääki tuleb kompenseerida ülejääkidega üle aastakümnete, mis aga pole makromajanduse vajadustest lähtuvalt optimaalne. Konservatiivsuse eelarves ning riigivõla mittekasvamise tagab üldine tasakaalureegel. RES § 9. Sõnastusest kaotatakse viide kompenseerimismehhanismile (§ 8), mis tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. RES § 45 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna see viitab RES §-le 73, mis eelnõu punktiga 4 samuti kehtetuks tunnistatakse. RES 6. peatüki pealkirja muudetakse, jättes sellest välja sõnad „ja stabiliseerimisreserv“. Pealkirjaks jääb: „Riigi rahavoog“. Muudatus tehakse, kuivõrd stabiliseerimisreservi puudutavad sätted tunnistatakse seaduses kehtetuks. RES § 65 lõikest 2 jäetakse välja viide stabiliseerimisreservile ja muudetud sõnastuseks jääb: „Riigi likviidsed finantsvarad on riigile kuuluv või riigi hoitav raha, väärtpaberid ja muu finantsvara.“. RES 6. peatüki 4. jagu „Stabiliseerimisreserv“ tunnistatakse kehtetuks. Jaos on kirjeldatud stabiliseerimisreservi eesmärgid, selle rahastamise allikad, haldamise ülpõhimõtted, vahendite kasutamise ning aruandluse põhimõtted. Stabiliseerimisreservi likvideerimisel ei ole vastavad sätted enam asjakohased. Paragrahv 2. Raamatupidamise seaduse muutmine Punktiga 1 muudetakse RPS § 38 ja tunnistatakse selle lõige 9 kehtetuks. Seni otsustas Riigikogu käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt arvutatud riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoolise ülejäägi osalise või täieliku suunamise stabiliseerimisreservi või jätmise riigi likviidsetesse finantsvaradesse. Punkti 2 kohaselt muudetakse ka punkti 10, kuivõrd stabiliseerimisreservi liitmisel likviidsusreserviga Riigikogule enam sellist valikut ei jää ja kui tekib konsolideerimata rahavooline ülejääk, jääb see likviidsusreservi. Paragrahv 3. Riigivaraseaduse muutmine RVS § 2 lõikest 1 jäetakse välja stabiliseerimisreserviga seonduv tulenevalt RES muudatusest stabiliseerimisreservi likvideerida. Muudetud sõnastus on järgmine: „(1) Käesoleva seaduse § 77 lõiget 2 ning käesolevas seaduses aktsiate ja osade omandamise ja võõrandamise kohta sätestatut ei kohaldata riigi likviidsete finantsvarade haldamisele riigieelarve seaduse kohaselt ning sellise tegevuse eesmärgil omandatud aktsiate ja osade suhtes.“. Stabiliseerimisreservi likvideerimisega seonduvalt tunnistatakse kehtetuks ka RVS § 75 lõike 2 punkt 2, kuivõrd see viitab osaluse omandamise erandile RES § 71 lõike 1 punktis 4 sätestatud eesmärgil, kuid vastav RES säte tunnistatakse kehtetuks. Paragrahv § 4. Eelarvestrateegia ja eelarve koostamise protsessi jaoks on vajalik muuta riigieelarve tasakaalu arvestamise reegleid 1. jaanuarist 2024. a . Samuti on raamatupidamisliku arvestuse ja aruandluse selguse seisukohast mõistlik, et stabiliseerimisreservi liitmine likviidsusreserviga toimub uue majandusaasta alguses 1. jaanuaril 2024. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 1) Mõju riigieelarve tasakaalu arvestamisele. Eelnõu kohaselt tuleb riigieelarve koostada selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oleks vähemalt keskpika perioodi eelarve-eesmärgi tasemel või liiguks selle suunas. Erinevalt kehtivast seadusest varem tekkinud kumulatiivse ülejäägi arvel ei saa teha suuremat puudujääki ning kumulatiivset puudujääki ei kompenseerita ülejääkidega. Rahandusministeeriumi 2023. aasta suveprognoosi järgi ulatus kumulatiivne struktuurne defitsiit 2027. aastal -19,6%ni SKPst, mis hetkel kehtiva kompensatsioonimehhanismi järgi tähendaks vajadust plaanida hilisemat struktuurset ülejääki järgneva 39 aasta jooksul. Käesoleva eelnõuga kaotatakse kumulatiivse puudujäägi kompenseerimine, ehk kui valitsussektori eelarvepositsioon jõuab oma keskpika perioodi eesmärgini, täiendav parandamisvajadus kaob. Eeldusel, et keskpika perioodi eelarve-eesmärk seatakse tasemele -1,0% SKPst, võimaldab muudatus nelja aasta peale ehk 2024–2027 summaarselt kavandada eelarveid kokku 1,9 mld euro võrra suuremas puudujäägis kui kehtiva reeglistiku alusel. Vastavalt rahandusministeeriumi 2023. aasta suveprognoosile on 2024. aasta majandusolud sellised, mis kohandust struktuurses eelarvepositsioonis ei nõua. Struktuurne aastane positsioon 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku Kehtiv reegel (% SKPst) -1,2% -0,7% -0,2% 0,3% 0,5% Uus reegel (% SKPst) -1,2% -1,2% -1,0% -1,0% -1,0% Vahe (mln €) 0 -207 -365 -611 -718 -1901 2) Mõju kriiside lahendamisele ja nendest taastumisele Stabiliseerimisresevi peamine eesmärk on maandada riigi rahastamisega seotud riske kriisiolukordades. Kõiki seaduses märgitud eesmärke saab juba täna piisavalt hästi täita ning riske maandada likviidsusreservi vahendite abil või erinevaid paindlikke laenuinstrumente kasutades. Võrreldes 2009. aastaga, kui reservi viimati kasutati, on riigi võime võlakohustuste kaasamiseks oluliselt paranenud: 1) Eesti krediidireiting on kõrge: kehtiv AA- S&P, mis 2009. aastal oli A- (3 astme võrra madalam); 2) Eesti on eurotsooni liige ja riigi võlakirjad on sobilikud tagatiseks pankade tehingutes Euroopa Keskpangaga; 3) riigil on piisava suurusega likviidsusreserv, mille mahust piisab kuueks kuuks isegi juhul, kui rahvusvahelised finantsturud on Eesti jaoks mõneks ajaks kinni ja riigi maksutulu väheneb samas proportsioonis 2008-2009. aasta majanduslanguse stsenaariumiga. Stabiliseerimisreservi täies mahus kasutuselevõtmine kriisi korral pikendaks seda perioodi 3,5 kuu võrra. 4) riigikassal on tänaseks olemas 2,5 miljardilise mahuga T-billide (lühiajaliste võlakirjade) programm, sellele lisandus käesoleval aastal kommertspaberite programm kiireks lühiajaliste võlakirjade emiteerimiseks rahvusvahelisel turul ning on olemas kogemus pikaajaliste võlakirjade (eurobond) emiteerimisega rahvusvahelisel kapitaliturul. 5) kriiside korral on võimalik võtta laenu rahvusvahelistelt investeerimispankadelt (nagu näiteks võeti 2020. aasta märtsis NIB-ilt) või väga halva stsenaariumi korral muudelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt (näiteks ESM või IMF). Alates 2020. aastast on nii maailma, kui Eestit tabanud kaks viimaste aastakümnete tõsiseimat kriisi: Covid-19 pandeemia ja Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu. Nende kriiside käigus on eelloetletud võimekusi arendatud ja neid kasutatud ning riigi rahastamisega ei ole sellel perioodil probleeme esinenud. Covid-19 kriisi puhkedes emiteeriti 2020. aasta kevadel 1,5 miljardi mahus 10-aastaseid võlakirju, mille intressimääraks kujunes referentsintressimäär +0,3%, mis oli ülemaailmse määramatuse keskkonnas väga hea tulemus. 2021. aasta sügisel üle poole aasta peale Venemaa sissetungi Ukrainasse keset energiakriisi emiteeriti veelgi keerukamas turuolukorras 1 miljardi mahus 10-aastaseid võlakirju, mille intressimääraks oli referentsintressimäär +1,05%, mida võib keskkonda arvestades pidada samuti heaks tulemuseks. Mõlema emissiooni korral ületas investorite huvi oluliselt emissiooni mahtu. Kuigi viimase kahe ja poole aasta jooksul on olnud nädalate pikkusi perioode, kus võlakirjaturg on olnud enamusele emiteerijatest praktiliselt suletud, ei ole stabiliseerimisreservi vaja olnud kasutusele võtta. Seega kinnitab viimaste kriiside praktiline kogemus, et riigil on olemas piisavalt reserve ja instrumente, et tagada finantseerimine ka väga keerulistes oludes. Stabiliseerimisreservi kasutamise kriiside korral otsustab Riigikogu. Stabiliseerimisreserv kui instrument tulevikus küll kaob, kuid märksa suurema mõjuga otsused teeb Riigikogu kinnitades riigieelarvet. Selle raames kinnitatakse muuhulgas oodatav riigi reservide maht ning suurim lubatud laenude maht. Suuremahuliste kriiside korral riigieelarves ette nähtud rahalistest vahenditest tõenäoliselt ei piisa ning Riigikogul on võimalus lisaeelarve ja laenulimiidi suurendamise kaudu suunata rohkem vahendeid kriisi lahendamisse. Need otsused tuleb Riigikogul vajadusel teha väga operatiivselt. Stabiliseerimisreservi kasutuselevõtuga kaasneb ka praegu kohustus muuta eelarvet, kuid seda võib teha hiljem, kui stabiliseerimisreserv on juba otsustatud kasutusele võtta. 3) Mõju riigieelarvele Stabiliseerimisreservi liitmisel likviidsusreserviga väheneb riigieelarve puudujäägi finantseerimiseks vajalik laenusumma ja see toob kokkuhoiu intressikuludelt (väiksema netointressi). Reservi investeerimisel teenitakse küll praegu tulu, kuid konservatiivsete investeerimisreeglite tõttu jääb tulusus suhteliselt madalaks. Samal ajal laenab riik turult raha kõrgema intressiga. Investeerimisel teenitavat tulususe määra on teoreetiliselt võimalik pikemas horisondis tõsta, kuid see tähendaks senisest oluliselt kõrgemat intressi-, krediidi- ja/või likviidsusriski taset: 1) kõrgema intressiriski korral kasvaks tõenäosus, et reservi investeeringud tuleb realiseerida ebasobival hetkel, kui reservi tulusus on madal või negatiivne; 2) kõrgema krediidiriski korral kasvaks tõenäosus, et mõne reservi investeeringute hulgas oleva väärtpaberi emitent muutub maksejõuetuks ning investeering tuleb osaliselt või täies mahus maha kanda; 3) kõrgema likviidsusriski korral kasvab tõenäosus, et reservi investeeringuid ei õnnestu üldse mitte või suures mahus lühikese ajaperioodi jooksul realiseerida; 4) kõrgema riskitasemega kaasneb täiendav mainerisk kuna kasvavaid lühiajalisi kaotusi peab avalikkusele põhjendama. See tähendaks, et oluliselt kõrgema riskitaseme korral ei saa reservi tõenäoliselt vajalikul hetkel piisavalt paindlikult kasutusele võtta või osutub see väga kulukaks ning reservil ei ole kokkuvõttes võimalik täita talle seadusega seatud eesmärke. Seetõttu peaks kõrgema riskitaseme ja oodatava tulususega reserv olema praegusest stabiliseerimisreservist erinevate pikaajaliste eesmärkidega. Kui riik oleks aastatel 2020–2022 hoidnud stabiliseerimisreservi võrra vähem finantsreserve ning seetõttu saanud laenata keskmiselt 425 mln euro võrra vähem, oleks intressikulu igal aastal olnud 4,5 miljonit eurot madalam. Arvutust illustreerib järgmine tabel: 2020-2022 keskmine, % Stabiliseerimisreservi tulusus -0,84 Võlaportfelli intress 0,23 Vahe 1,07 Intressitasemed finantsturul muutuvad, kuid laenamise intress jääb suure tõenäosusega ka edaspidi kõrgemaks, kui stabiliseerimisreservi investeerimise tulusus. Konservatiivselt hinnates on see vahe laenamise intressi ja stabiliseerimisreservi tulususe vahel tulevikus vähemalt 0,5%, mis tähendab, et stabiliseerimisreservi hoidmise intressikulu on suurusjärgus 2 miljonit eurot aastas (EUR 425 mln x 0,5%). Stabiliseerimisreservi liitmisel likviidsusreserviga võetakse stabiliseerimisreservi vahendid kasutusele riigi igapäevaseks likviidsuse juhtimiseks. Selle tulemusena väheneb keskvalitsuse finantsreservide maht ja laenumaht kõigil järgnevatel aastatel Rahandusministeeriumi 2023. aasta suveprognoosiga võrreldes keskmiselt 470 miljoni euro võrra, mis omakorda tähendab säästu intressikuludes. Tabel 1 Võlaportfell ja finantsvarad stabiliseerimisreservi ja likviidsusreservi liitmise korral Rahandusministeeriumi 2023. aasta suveprognoosiga võrreldes 2023 2024 2025 2026 2027 Keskvalitsuse võlaportfell3 5 999 7 421 9 212 10 867 12 678 Keskvalitsuse võlaportfelli muutus 0 -451 -464 -477 -490 stabiliseerimisreservi mahu võrra Keskvalitsuse võlaportfell peale stabiliseerimisreservi ja likviidsusreservi 5 999 6 970 8 748 10 390 12 188 ühendamist Riigikassa finantsvarad4 1 870 1 933 2 042 2 120 2 232 Riigikasse finantsvarade muutus 0 -451 -464 -477 -490 stabiliseerimisreservi mahu võrra Riigikassa finantsvarad peale stabiliseerimisreservi ja likviidsusreservi 1 870 1 482 1 578 1 643 1 742 ühendamist 4) Mõju halduskoormusele RES § 74 alusel esitab Rahandusministeerium Riigikontrollile, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu rahanduskomisjonile hiljemalt iga kvartali kümnendal tööpäeval aruande stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta. Stabiliseerimisreservi liitmisel likviidsusreserviga kaob vajadus seda aruannet koostada, esitada ning menetleda. Selle tulemusena langeb vähesel määral Rahandusministeeriumi, Riigikontrolli, Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu rahanduskomisjoni töökoormus. Samuti kaob vajadus eraldi hallata kahte erinevate investeerimisreeglitega reservi, mis vähendab mõnevõrra riigikassa töökoormust. Stabiliseerimisreservi haldamine ega ka selle likvideerimine ei tekita halduskoomust haldusvälistele isikutele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Täiendavaid kulusid seaduse rakendamine kaasa ei too. Samuti ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele täiendavaid tegevusi (riigiasutuste tegevuste kohta vt eelmise osa p 4). 3 Rahandusministeeriumi suveprognoos 2023 4 Likviidsusreserv, stabiliseerimisreserv ja sotsiaalkindlustusfondid, Rahandusministeeriumi suveprognoos 2023 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei anta uusi volitusnorme määruste kehtestamiseks, kuid muutmist vajab Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. aasta määrus nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“. Seoses stabiliseerimisreservi kaotamisega tuleb määrusest eemaldada viited stabiliseerimisreservile. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. Stabiliseerimisreservi investeeringud tõstetakse riigieelarve seaduse muudatuste jõustumisel raamatupidamislikult ümber likviidsusreservi koosseisu ning edaspidi toimub nende finantsvarade haldus likviidsusreservi haldamise reeglite alusel. Täiendavaid tegevusi muudatusega seoses ei ole vaja teha. 9. Seaduse jõustumine Selleks, et vähendada intressikulu ja võimaldada vajalikku paindlikkust juba 2024. aasta riigieelarve ning 2025–2027 riigieelarve strateegia koostamisel ning vältida seeläbi majandusoludele mittevastavast konsolideerimisest tulenevat negatiivset majanduslikku mõju, on planeeritud eelnõu jõustumine 1. jaanuaril 2024. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Samuti esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale ja eelarvenõukogule ning stabiliseerimisreservi puudutavas osas Raamatupidamise Toimkonnale. Eelnõu kohta esitatud ettepanekute ja märkuste tabel on seletuskirja lisaks. Algatab Vabariigi Valitsus 2023 (allkirjastatud digitaalselt)  Seletuskirja lisa Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Märkuse esitaja ja märkus/kommentaar Rahandusministeeriumi seisukoht Justiitsministeerium Lisada seaduse § 6 lõikesse 1² täpsustus Arvestatud. viite osas. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 60 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.“; Lisada eelnõu seotus Vabariigi Valitsuse Arvestatud, seletuskiri täiendatakse järgmiselt: tegevusprogrammiga. “Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 3.3. 1– võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise, vaatame üle nii riigieelarve tulu- kui ka kulupoole ja leiame kokkuhoiuvõimalused. “ Kas likviidsusreserviga tagatakse edaspidi Selgitatud. Seletuskirja on täiendatud järgmise piisav puhver ja võimekus lausega: „Likviidsusreservi maht sõltub ka stabiliseerimisreservile pandud eesmärkide edaspidi eelarvekulude kasvust ning selle maht täitmiseks? koos paranenud laenuvõimekusega on piisav, et täita stabiliseerimisreservile pandud ülesandeid.“ Stabiliseerimisreservi liitmist Selgitatud. Seletuskirja koostajate hinnangul on likviidsusreserviga on VTK-s käsitletud eelnõu eesmärk juba seotud VTK-s analüüsitud laiema eesmärgi kontekstis, ühe probleemi ja eesmärgiga. Muuhulgas on lahendusena paljudest teemadest. kasutatud seletuskirja eesmärgi ja analüüsi Soovitame ka antud eelnõu eesmärk siduda peatükkides maksimaalselt teksti ja konteksti rohkem VTK-s analüüsitud probleemi ja VTK-st. eesmärgiga. Palume täiendada allolevat analüüsi, Arvestatud. hinnates mõjusid veel nelja kriteeriumi läbi: Seletuskirja osa Seaduse mõjud on täiendatud järgmiste lõikudega: - Kes on muudatustest mõjutatud sihtrühm? „Alates 2020. aastast on nii maailma, kui Eestit Ühe sihtrühmana tuleks välja tuua nt tabanud kaks viimaste aastakümnete tõsiseimat Rahandusministeerium jt puudutatud kriisi: Covid-19 pandeemia ja Venemaa sõjaline riigiasutused. agressioon Ukraina vastu. Nende kriiside käigus on eelloetletud võimekusi arendatud ja neid - Kui suur on mõju ulatus? Kas ja kuidas kasutatud ning riigi rahastamisega ei ole sellel peab sihtrühm muudatusega kohanema? perioodil probleeme esinenud. Covid-19 kriisi Kuidas see mõjutab asutuste puhkedes emiteeriti 2020. aasta kevadel 1,5 halduskoormust? miljardi mahus 10-aastaseid võlakirju, mille -Mõju esinemise sagedus? Kas mõju intressimääraks kujunes referentsintressimäär avaldub ühekordselt või regulaarselt? +0,3%, mis oli ülemaailmse määramatuse -Millised on ebasoovitavad mõjud ja selle keskkonnas väga hea tulemus. 2021. aasta leevendusmeetmed? Siinkohal tuleks sügisel üle poole aasta peale Venemaa sissetungi kindlasti kajastada võimalikke riske, mis Ukrainasse keset energiakriisi emiteeriti veelgi stabiliseerimisreservi kaotamisel võivad keerukamas turuolukorras 1 miljardi mahus 10- tekkida, sh leevendusmeetmeid (st kas aastaseid võlakirju, mille intressimääraks oli likviidsusreserviga on tagatud referentsintressimäär +1,05%, mida võib kriisiolukordades piisav puhver?) Kui keskkonda arvestades pidada samuti heaks stabiliseerimisreservi kasutuselevõtmise tulemuseks. Mõlema emissiooni korral ületas otsustas seni Riigikogu, siis kas selle investorite huvi oluliselt emissiooni mahtu. kaotamine ei või vähendada Riigikogu Kuigi viimase kahe ja poole aasta jooksul on rolli? olnud nädalate pikkusi perioode, kus võlakirjaturg on olnud enamusele emiteerijatest praktiliselt suletud, ei ole olnud vajadust stabiliseerimisreservi kasutusele võtta. Seega kinnitab viimaste kriiside praktiline kogemus, et riigil on olemas piisavalt reserve ja instrumente, et tagada finantseerimine ka väga keerulistes oludes.“ ning „4) Mõju halduskoormusele RES § 74 alusel esitab Rahandusministeerium Riigikontrollile, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu rahanduskomisjonile hiljemalt iga kvartali kümnendal tööpäeval aruande stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta. Stabiliseerimisreservi liitmisel likviidsusreserviga kaob vajadus seda aruannet koostada, esitada ning menetleda. Selle tulemusena langeb vähesel määral Rahandusministeeriumi, Riigikontrolli, Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu rahanduskomisjoni töökoormus. Samuti kaob vajadus eraldi hallata kahte erinevate investeerimisreeglitega reservi, mis vähendab mõnevõrra riigikassa töökoormust. Stabiliseerimisreservi haldamine ega ka selle likvideerimine ei tekita halduskoomust haldusvälistele isikutele.“ Võimalusel võiks seletuskirjas veel välja Teadmiseks võetud. tuua, kas ja kuidas on stabiliseerimisreservi Analüüse ja eksperthinnaguid on koostatud, liitmist likviidsusreserviga varem kaalutud, kuid need on jäänud Rahandusministeeriumi kas selle kohta on olemas analüüse, sisesteks. Stabiliseerimisreservi hoidmisega seotud intressikulu on teadvustatud ning eksperthinnanguid, kas seda on arutatud arutatud on stabiliseerimisreservi Riigikogus? kasutuselevõtmise võimalust ning võimalusi, kuidas tõsta reservi tulusust, kuid varasemalt pole Rahandusministeeriumi juhtkonna poolt peetud vajalikuks muudatusi teha. Riigikogus teadaolevalt arutelusid ei ole toimunud. Eesti Pank Esiteks on mõistlik analüüsida, milliste Arvestatud osaliselt. riskide katmiseks, kui suures mahus ja Rahandusministeerium on koostanud 2023. millises institutsionaalses raamistikus Eesti aasta alguses ülevaate Fiskaalriskid Eestis, kus võiks üldse reserve vajada. Näiteks on analüüsitakse erinevate kriisidega seonduvaid võimalik stabiliseerimisreservi ümber võimalikke riske riigi rahastamisele. kujundada pikema Uue reservi loomine mõnel muul eesmärgil on investeerimishorisondiga rahastuks, mida võimalik, kuid sellisel juhul ei ole tegemist vastava mandaadi kohaselt investeerides on enam stabiliseerimisreserviga, mille eesmärk on eeldatavasti võimalik teenida kriiside korral fiskaalriske maandada. stabiliseerimisreservilt pikas perspektiivis Seletuskirja mõjude analüüsis on juba arvesse Eesti valitsuse laenukuluga võrreldes võetud, et stabiliseerimisreservi liitmine kõrgemat tulusust. Igal juhul tasub silmas likviidsusreserviga vähendab ka riigi tulusid, pidada, et stabiliseerimisreservi liitmine mitte üksnes intressikulusid. likviidsusreserviga vähendab ka riigi Seletuskirja on täiendatud lausega: „Seetõttu tulusid, mitte üksnes intressikulusid. peaks kõrgema riskitaseme ja oodatava tulususega reserv olema praegusest stabiliseerimisreservist erinevate pikaajaliste eesmärkidega.“ Teiseks võib olla, et reservide kriisi ajal Osaliselt arvestatud. kasutusele võtmise keerukus ja kulukus on Seletuskirja Seaduse mõju peatükki on lisatud rahandusministeeriumi seletuskirjas üle lõik, mis eelnõu koostajate hinnangul näitab, et hinnatud. Seletuskirjas on viidatud, et kriisi oleme suutnud mitmete viimaste kriiside käigus ajal on võimalik olukord, kus reservi ei saa mõistlikel tingimustel riiki rahastada vajalikul hetkel piisavalt paindlikult kombineerides likviidsusreservi ja erinevaid kasutusele võtta. Seda ei saa välistada, aga võlainstrumente: „Alates 2020. aastast on nii see on meie arvates võimalik vaid küllalt maailma, kui Eestit tabanud kaks viimaste eripärases kriisisituatsioonis. Märksa aastakümnete tõsiseimat kriisi: Covid-19 suuremaks riskiks võib pidada seda, et Eesti pandeemia ja Venemaa sõjaline agressioon ei suuda kriisi ajal piisavalt ja mõistlikel Ukraina vastu. Nende kriiside käigus on tingimustel raha laenata. eelloetletud võimekusi arendatud ja neid kasutatud ning riigi rahastamisega ei ole sellel perioodil probleeme esinenud. Covid-19 kriisi puhkedes emiteeriti 2020. aasta kevadel 1,5 miljardi mahus 10-aastane võlakiri, mille intressimääraks kujunes referentsintressimäär +0,3%, mis oli ülemaailmse määramatuse keskkonnas väga hea tulemus. 2021. aasta sügisel üle poole aasta peale Venemaa sissetungi Ukrainasse keset energiakriisi emiteeriti veelgi keerukamas turuolukorras 1 miljardi mahus 10- aastane võlakiri, mille intressimääraks oli  referentsintressimäär +1,05%, mida võib keskkonda arvestades pidada samuti heaks tulemuseks. Mõlema emissiooni korral ületas investorite huvi oluliselt emissiooni mahtu. Kuigi viimase kahe ja poole aasta jooksul on olnud nädalate pikkusi perioode, kus võlakirjaturg on olnud enamusele emiteerijatest praktiliselt suletud, ei ole stabiliseerimisreservi vaja olnud kasutusele võtta. Viimaste kriiside praktiline kogemus kinnitab, et riigil on olemas piisavalt reserve ja instrumente, et tagada finantseerimine ka väga keerulistes oludes.“ Kolmandaks on seletuskirjas pühendatud Teadmiseks võetud. palju tähelepanu stabiliseerimisreserviga Finantsreservide hoidmisega kaasneb reeglina seotud investeerimispiirangutele. Need finantskulu, kui laenude keskmine lõpptähtaeg mõjutavad nii reservi tulusust kui ka on pikem reservi investeerimishorisondist. võrdlust laenude võtmise kulukusega ehk Valitsus hoiab piisavas mahus likviidsusreservi, netointressikulu kujunemist mis maandab võimalikud riigi rahastamise valitsemissektori eelarve jaoks. Meie riskid. Täiendavate reservide hoidmine riigi hinnangul on selline vastandamine rahastamise riskide maandamiseks on praeguste metoodilises mõttes liialt lihtsustatud ning Rahandusministeeriumi hinnangute põhjal võib viia järelduseni, et mistahes reservide liigne kulu. omamine on valitsuse jaoks liigne kulu. Stabiliseerimisreservi investeerimispiirangute Alati on võimalik ka leevendamist on varasemalt kaalutud ning investeerimispiirangute leevendamine, mis arutatud muuhulgas koos Eesti Panga võimaldab Eesti riigil oma finantsvarade ekspertidega, kuid arvestades reservi paigutamisel võtta rohkem riski, et teenida eesmärkidega, pole olulisi muudatusi peetud ka vastavalt suuremat tulu. Reservide võimalikuks. tulususe ja laenamise kulukuse erinevus Uue reservi loomine mõnel muul eesmärgil on sõltub ka mitmest teisest tegurist – intressi võimalik, kuid sellisel juhul ei ole tegemist tulukõverast, Eesti riigiriskist ja enam reserviga, mille eesmärk on kriiside korral stabiliseerimisreservi investeeringute fiskaalriske maandada. Sellise reservi loomiseks struktuurist. tuleb paika panna kõigepealt selle eesmärgid ning seejärel saab nende põhjal tuletada sobilikud investeerimispiirangud. Rahandusministeerium ei näe vajadust täiendavaks reserviks, millega maandada fiskaalriske kuna seda eesmärki täidab juba likviidsusreserv koos viimastel aastatel märgatavalt paranenud laenuvõimekusega. Neljandaks ei ole analüüsitud seda, kui Arvestatud. palju võib laenamine Eesti riigi jaoks Seletuskirja Seaduse mõju peatükki on lisatud kriiside ajal tavapärasest kallimaks järgmine lõik: „Alates 2020. aastast on nii muutuda, mistõttu võib finantsvarade maailma, kui Eestit tabanud kaks viimaste olemasolu kokkuvõttes riigi jaoks olla pikas aastakümnete tõsiseimat kriisi: Covid-19 perspektiivis raha säästev. pandeemia ja Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu. Nende kriiside käigus on eelloetletud võimekusi arendatud ja neid kasutatud ning riigi rahastamisega ei ole sellel  perioodil probleeme esinenud. Covid-19 kriisi puhkedes emiteeriti 2020. aasta kevadel 1,5 miljardi mahus 10-aastane võlakiri, mille intressimääraks kujunes referentsintressimäär +0,3%, mis oli ülemaailmse määramatuse keskkonnas väga hea tulemus. 2021. aasta sügisel üle poole aasta peale Venemaa sissetungi Ukrainasse keset energiakriisi emiteeriti veelgi keerukamas turuolukorras 1 miljardi mahus 10- aastane võlakiri, mille intressimääraks oli referentsintressimäär +1,05%, mida võib keskkonda arvestades pidada samuti heaks tulemuseks. Mõlema emissiooni korral ületas investorite huvi oluliselt emissiooni mahtu. Kuigi viimase kahe ja poole aasta jooksul on olnud nädalate pikkusi perioode, kus võlakirjaturg on olnud enamusele emiteerijatest praktiliselt suletud, ei ole stabiliseerimisreservi vaja olnud kasutusele võtta. Viimaste kriiside praktiline kogemus kinnitab, et riigil on olemas piisavalt reserve ja instrumente, et tagada finantseerimine ka väga keerulistes oludes.“ Lisaks on stabiliseerimisreservi olemasolu Teadmiseks võetud. Oleme nõus, et piisavate olnud Eesti eelarvepoliitika jaoks märgilise reservide olemasolu on oluline ning majanduse tähendusega. Nii valitsus kui ka Eesti Pank kasvufaasis tuleb neid kasvatada ning on oma sõnumites teistele majandus- ja majanduse langusfaasis kasutada. Eelnõu ei rahaliidu liikmetele rõhutanud vajadust takista reservide kasvatamist majanduse luua majanduse kasvufaasis reserve. kasvufaasis ning annab võimaluse nende paindlikumaks kasutamiseks majanduse langusfaasis. Stabiliseerimisreservi paindliku kasutamise võimaluse puudumist majanduse langusfaasis on kirjeldatud ka seletuskirja osas „Seaduse eesmärk“ punktis 2, millele on lisatud lause: „Eelnõu võimaldab riigi reserve paindlikumalt sellistes tingimustes kasutada.“ Eelarvereeglite osas pöörata Teadmiseks võetud. Nõustume, et põhitähelepanu kodumaiste eelarvereeglite eelarvereeglite kujundamisel tuleks arvesse kujundamisele, mis võtaks arvesse Eesti võtta Eesti majanduse eripärad, seda ka majanduse eripärasid. Samuti peaks Eesti tulevaste Euroopa tasandil tehtavate Panga hinnangul eelarvepuudujääk kokkulepete rakendamisel. suuruses 3% SKPst jääma Eesti jaoks orientiiriks vaid majanduse raskematel aegadel, mitte iga-aastaselt Eelarvenõukogu Eelarvenõukogu eeldab, et lisaks kulude Arvestatud. kokkuhoiu motiivile on eelnõu Seletuskirja Seaduse mõju peatükki on lisatud kavandamisel arvestatud ka muude järgmine lõik: „Alates 2020. aastast on nii võimalike kõrvalmõjudega, mis kaasneksid maailma, kui Eestit tabanud kaks viimaste pikaajalise eraldiseisva kriisireservi aastakümnete tõsiseimat kriisi: Covid-19 kaotamisega ja selle vahendite pandeemia ja Venemaa sõjaline agressioon ühendamisega riigi rahavoo igapäevaseks Ukraina vastu. Nende kriiside käigus on juhtimiseks mõeldud likviidsusreserviga. eelloetletud võimekusi arendatud ja neid kasutatud ning riigi rahastamisega ei ole sellel Eelkõige näeme siin küsimust riigi perioodil probleeme esinenud. Covid-19 kriisi reservide optimaalse taseme ja puhkedes emiteeriti 2020. aasta kevadel 1,5 vastupanuvõime tagamises ootamatute miljardi mahus 10-aastane võlakiri, mille šokkide korral Eesti majandusele. Eelnõu intressimääraks kujunes referentsintressimäär seletuskirjas olnuks omal kohal +0,3%, mis oli ülemaailmse määramatuse näitlikustatud analüüs, kuidas uues keskkonnas väga hea tulemus. 2021. aasta raamistikus toimiv likviidsusreserv täidaks sügisel üle poole aasta peale Venemaa sissetungi eri tüüpi šokkide korral seniseid Ukrainasse keset energiakriisi emiteeriti veelgi stabiliseerimisreservile seatud ülesandeid. keerukamas turuolukorras 1 miljardi mahus 10- aastane võlakiri, mille intressimääraks oli referentsintressimäär +1,05%, mida võib keskkonda arvestades pidada samuti heaks tulemuseks. Mõlema emissiooni korral ületas investorite huvi oluliselt emissiooni mahtu. Kuigi viimase kahe ja poole aasta jooksul on olnud nädalate pikkusi perioode, kus võlakirjaturg on olnud enamusele emiteerijatest praktiliselt suletud, ei ole stabiliseerimisreservi vaja olnud kasutusele võtta. Viimaste kriiside praktiline kogemus kinnitab, et riigil on olemas piisavalt reserve ja instrumente, et tagada finantseerimine ka väga keerulistes oludes.“ Eelarvenõukogu arvab, et asutakse Märkused ja tähelepanekud teadmiseks võetud. eelnõuga kehtivat eelarvereeglit Struktuurse tasakaalu eesmärgi seadmisel lihtsustama, jättes seadusest välja need lähtutud hetkel kehtivatest nõuetest nii Euroopa reegli osad, mille nõuete täitmine käib üle Liidu tasandil kui riikide poolt täiendavalt jõu, kuid seda reeglite nõudlikkuse sõlmitud fiskaalleppest. -1% SKPst struktuurse vähenemise hinnaga. Eelarvenõukogu defitsiidi taseme juures väärib ühelt poolt leiab, et: rõhutamist, et selline defitsiit ei peaks - kumulatiivse struktuurse tavapäraste majandusarengute juures tooma eelarvepositsiooni arvestusest ja kaasa võla märkimisväärset suurenemist ja kompenseerimismehhanismist teisalt on see seaduses sätestatud suurima loobumine on põhjendatud; võimaliku puudujäägina, millest võib alati ka - eelarvereeglite leevenemist muudes ambitsioonikama eesmärgi seada. aspektides oleks saanud Euroopa Liidu eelarvereeglite reformi ja selle tasakaalustada näiteks rangema ajastuse kohapealt eksisteerib jätkuvalt struktuurse eelarvepositsiooni märkimisväärne teadmatus. Kodumaise eesmärgiga kui ‒1% SKPst; eelarvereegli muutmise edasilükkamine oleks - ajastuse mõttes olnuks mõistlikum lähiaastate perspektiivis tähendanud oluliselt kaaluda kodumaise eelarvereegli jõulisemat kohandust riigi rahanduses. muudatusi pärast Euroopa Liidu eelarvereeglite reformi lõpuleviimist.  Seletuskirja lisa Rakendusakti kavand Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruse nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted” muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 ja § 70 lõike 5 alusel. Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruses nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt; „Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 66 lõike 5 ja § 70 lõike 5 alusel“; 2) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Riigi rahavoo juhtimise haldamise põhimõtted“; 3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega sätestatakse riigi likviidsete finantsvaradega tehingute tegemise, riigile võlakohustuste võtmise ja nende tegevustega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja tingimused.“; 4) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Likviidsete finantsvarade ja võlakohustuste jaotumine portfellidesse (1) Riigieelarve seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud riigi likviidsed finantsvarad (edaspidi vahendid) moodustavad likviidsusreservi. (2) Riigieelarve seaduse § 70 alusel riigile võetud võlakohustused moodustavad võlaportfelli (edaspidi võlaportfell).“; 5) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „Likviidsusreservi vahendite“ sõnaga „Vahendite“; 7) paragrahvi 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 8 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „ja stabiliseerimisreservi“; 9) paragrahvi 13 lõikes 3 ja § 16 lõigetes 2 ja 5 asendatakse sõnad „likviidsusreservi vahendid“ sõnaga „vahendid“ vastavas käändes; 10) paragrahvi 13 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 14 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 16 lõiked 3 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahv 17 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Lõigetes 1 ja 2“ tekstiosaga „Lõikes 1“; 15) paragrahvi 17 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Lõikes 1 nimetatud piiranguid ei kohaldata vahendite paigutamisel, kui vahendite turuväärtus on väiksem kui 800 miljonit eurot.“.