Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 139-23/257906 Otsuse kuupäev 25.09.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus DMI Capital OÜ vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Ballistilised kiivrid ja lisadetailid“ (viitenumber 257906) Menetlusosalised Vaidlustaja, DMI Capital OÜ, esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 8, § 192 lg 3 p-ide 5 ja 7 ning § 198 lg 51 alusel 1. Jätta vaidlustus läbi vaatamata ja tagastada vaidlustajale. 2. Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt DMI Capital OÜ kasuks välja tema lepingulise esindaja kulud summas 455 eurot käibemaksuta. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 15.12.2022 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi Hankija) riigihangete registris (RHR) piiratud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Ballistilised kiivrid ja lisadetailid“ (viitenumber 257906) (edaspidi Riigihange) hanketeate. 2. 13.09.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) DMI Capital OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus järgmiste nõuetega: - tunnistada kehtetuks Hankija 06.09.2023 käskkirja nr 2-1/23/395H (edaspidi Käskkiri) p 1 osas, millega jäeti Vaidlustaja pakkumus vastavaks tunnistamata; - tunnistada kehtetuks Käskkirja p 2, millega lükati Vaidlustaja pakkumus tagasi; - tunnistada kehtetuks Käskkirja p 3, millega jäeti Vaidlustaja pakkumus edukaks tunnistamata. 3. 19.09.2023 edastas Hankija vaidlustuskomisjonile 19.09.2023 käskkirja nr 413H, millega tunnistati kehtetuks Käskkirja p 2 (Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta). VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 4. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lg-s 3 sätestatud alused. 4.1. RHS § 192 lg 3 p 7 alusel jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. 4.1.1. Vaidlustusmenetlus lähtub isiku subjektiivsete õiguste kaitse põhimõttest. RHS § 117 lg 1 sätestab, et pakkuja võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub pakkuja õigusi või kahjustab tema huvisid. Seega peab vaidlustuse rahuldamiseks iga konkreetse nõude osas olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav hankija otsus või hanke alusdokument (RHS § 117 lg 2) peab olema õigusvastane ja rikkuma samaaegselt ka vaidlustaja õigusi. Seetõttu ei pea vaidlustuskomisjon kontrollima hankija otsuse seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta vaidlustaja õigusi. Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 117 lg-st 1 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus ja vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele või rikutud õiguste taastamisele. Vaidlustatavad ei ole need hankija otsused, mis seda eesmärki ei teeni. Vaidlustaja esitas vaidlustuses 3 nõuet seonduvalt Käskkirjaga, kuid vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Käskkirja p-d 1 ja 3 ei riku Vaidlustaja õigusi ega kahjusta tema huve. 4.1.2. RHS § 185 lg 2 p-i 5 kohaselt võib vaidlustuse esitada pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele, kuid vaidlustuses ei esitanud Vaidlustaja iseseisvaid põhjendusi ühegi konkreetse pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse kohta. Vaidlustuskomisjonile on mõistetav Vaidlustaja eesmärk saada vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujate hulka (saada üles loetletud Käskkirja p-s 1), kuid nimetatud eesmärk ei ole vaidlustusmenetluses saavutatav - isegi juhul, kui Hankija on Vaidlustaja pakkumuse õigusvastaselt tagasi lükanud, ei tunnista vaidlustuskomisjon vaidlustusmenetluse tulemusel Vaidlustaja pakkumust vastavaks. 4.1.3. RHS § 185 lg 2 p-i 7 kohaselt võib vaidlustuse esitada pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele, kuid vaidlustuses ei esitanud Vaidlustaja iseseisvaid põhjendusi ühegi konkreetse pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse kohta. Vaidlustuskomisjonile on mõistetav Vaidlustaja eesmärk saada edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujate hulka (saada üles loetletud Käskkirja p-s 3), kuid nimetatud eesmärk ei ole vaidlustusmenetluses saavutatav - isegi juhul, kui Hankija on Vaidlustaja pakkumuse õigusvastaselt tagasi lükanud, ei tunnista vaidlustuskomisjon vaidlustusmenetluse tulemusel Vaidlustaja pakkumust vastavaks (vt otsuse p 4.1.2) ja edukaks. Kuna RHR-ist nähtuvalt on Riigihanke eesmärk leida maksimaalselt 5 lepingupartnerit, kes tarniks ballistilisi kiivreid ja kiivritega seotud muud lisavarustust ja Riigihanges esitati vaid 4 pakkumust, siis kolme pakkumuse edukaks tunnistamise otsus iseenesest ei takista Vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamist. 4.1.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Käskkirja p-d 1 ja 3 ei riku Vaidlustaja subjektiivseid õigusi, Vaidlustajal puudub nende vaidlustamise õigus ning vaidlustus tuleb selles osas jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata. 2 (3) Vaidlustajal puudus Käskkirja p-de 1 ja 3 vaidlustamise õigus juba vaidlustuse esitamise ajal 13.09.2023, kuid kuna vaidlustuskomisjon ei saa vaidlustuse menetluse võtmisel jätta vaidlustust samal ajal mingis osas läbi vaatamata, teavitas vaidlustuskomisjon 14.09.2023 Hankijat vaidlustuse esitamisest märkides, et vaidlustus on esitatud Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsusele. 4.2. RHS § 192 lg 3 p-i 5 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud. Vaidlustuse esitamise hetkel rikkus Vaidlustaja subjektiivseid õigusi Käskkirja p 2, millega lükati Vaidlustaja pakkumus tagasi, ning kuna Hankija on Käskkirja p-i 2 19.09.2023 käskkirjaga nr 413H kehtetuks tunnistanud, esineb selles osas RHS § 192 lg 3 p-is 5 sätestatud alus vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks. 5. Vaidlustusmenetluse kulud 5.1. 21.09.2023 esitas Vaidlustaja taotluse lepingulise esindaja kulude ja riigilõivu välja mõistmiseks Hankijalt. Vaidlustuskomisjon ei rahulda Vaidlustaja taotlust riigilõivu väljamõistmiseks Hankijalt. Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12. 5.2. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud vaidlustusmenetluses tuleb Hankijalt välja mõista RHS § 198 lg 51 alusel, mille kohaselt kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Nimetatud sätte alusel on Vaidlustajal õigus kulude hüvitamisele üksnes ühe nõude osas (otsuse p 4.2). Puudub vaidlus, et Hankija tunnistas Käskkirja p-i 2 kehtetuks vaidlustuse esitamise tõttu. 5.3. Vaidlustaja on esitanud taotluse lepingulise esindaja kulude Hankijalt väljamõistmiseks summas 1220 eurot käibemaksuta, 6,5 töötunni õigusabi osutamise eest (vandeadvokaat 6 tundi tunnihinnaga 195 eurot ja jurist 30 minutit tunnihinnaga 100 eurot). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustajal on õigus kuludele proportsioonis 2/3 (vaidlustuse sisulised põhjendused käivad Käskkirja p-i 2 kehtetuks tunnistamise nõude juurde), kuid asja mahtu ja keerukust silmas pidades (vaidlustus on tavapärasest lihtsam ja äärmiselt lühike, sisaldades asjakohaseid põhjendusi vaid poolel lehel) on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud kulud Vaidlustaja õigusabile kokku on 3,5 vandeadvokaadi töötundi, millest eespoolnimetatud proportsiooni arvestades tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõista kulud 2 tunni ja 20 minuti eest summas 455 eurot käibemaksuta. Hankija kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 3 (3)