Kokkuvõte

ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. VALITSUSKOMISJONI JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2024-2027 JA 2024. A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE PROTOKOLL September, 2023 Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon1 ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad2. Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast3, riigi eelarvestrateegia 2024-2027 ja 2024. a riigieelarve läbirääkimistel arutletust ning otsustest ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest. Eesti Linnade ja Valdade Liidu lähtealused läbirääkimistel: Läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu. 1. Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine. 2. Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1- 8-09) seisukohad ning OECD ja CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks. 3. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine. 4. Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu. 5. Taastada 2009. aastani kehtinud omavalitsuste spordi ja noorsootöö valdkonna ülesannete, koos nende kulude katteks kohalikku eelarvesse laekuva tulumaksu osa ja tasandusfondi taastamine 2009. aasta kärbete eelsele tasemele. Arvestades vahepealseid muudatusi kodualuse maa maksustamisel ja lisanduvate ülesannete täitmiseks tulumaksu eraldamise määra tõstmist näha alates 2023. aastast üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määraks 12,18% koos tasandusfondi mahu proportsionaalse kasvuga. 6. Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest. 7. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades, kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel. 8. Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/303072018004?leiaKehtiv 2 https://www.elvl.ee/2024_uldinfo 3 https://www.elvl.ee/vabariigi-valitsuse-ja-eesti-linnade-ja-valdade-liidu-vahelise-eelarve-labiraakimiste-tookord 1  ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. KOHALIKE OMAVALITSUSTE EELARVE PÕHINÄITAJAD JA INDIKATIIVSED MAHUD Tabel 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi põhinäitajad 2023.a RM suveprognoos (mln eurot) KOV EELARVED 2019 2020 2021 2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027* TULUD KOKKU 2 270 2 350 2 506 2 726 3 068 3 156 3 344 3 528 3 635 - Tulumaks 1 215 1 262 1 355 1 526 1 701 1 869 1 984 2 082 2 175 - Muud maksutulud 79 84 86 75 79 78 83 88 93 - Tasandusfond 102 107 107 107 107 1354 1295 129 129 KULUD KOKKU -2 289 -2 366 -2 642 -2 833 -3 187 -3 278 -3 466 -3 628 -3 750 KOV tasakaal -19 -15 -136 -106 -119 -122 -122 -100 -114 KOV sektor tasakaal -12 9 -92 -92 -123 -135 -135 -109 -119 Võlakoormus 779 983 987 1 042 1 149 1 314 1 482 1 596 1 723 Likviidne vara 232 395 280 241 230 273 318 332 345 SKP (mld eurot) 28,0 27,4 31,2 36,0 38,8 41,4 43,7 45,8 47,9 Suhtarvud ja kasvud KOV eelarve tulud SKP-st 8,1% 8,6% 8,0% 7,6% 7,9% 7,6% 7,6% 7,7% 7,6% KOV sektor koondtasakaal SKP-st -0,04% 0,03% -0,30% -0,26% -0,32% -0,32% -0,31% -0,24% -0,25% KOV koondvõlg SKP-st 2,8% 3,6% 3,2% 2,9% 3,0% 3,2% 3,4% 3,5% 3,6% KOV eelarve tulude kasv 8,9% 3,5% 6,6% 8,8% 12,5% 2,9% 6,0% 5,5% 3,0% KOV eelarve maksutulude ja 9,3% 4,1% 6,5% 10,3% 10,5% 10,4% 5,5% 4,7% 4,3% tasandusfondi kasv * Prognoos 4 Sisaldab tulubaasi üle antud osa asendushoolduse toetusest, matusetoetusest ja pikaajalise hoolduse toetusest. Lisaks tasandusfondi suurendus KOVide tulumaksuosa vähendamisel. 5 Tulumaksumuudatused hakkavad kehtima 1. veebruarist arvestatuna jaanuarikuu väljamaksetelt. Jaanuarikuu raha on eraldi toetusreana tasandusfondis ainult 2024. a jaoks. 2  ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSED Tabel 3. Omavalitsuste tulubaasi ja toetusfondi toetuste 2024. a RE eelnõu ja RES perioodi 2024-2027 indikatiivsed mahud6. 2023 eelarve 2024 eelarve RES 2025 RES 2026 RES 2027 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne eelnõu7 taotlus RES 2024-2027 ja 2024.a kokkulepe või RE8 eriarvamus 1. Tulubaas Eriarvamus. 2024.a 12,29% Seaduse 2025.a 12,29% Residendist füüsilise isiku tulumaksuosa 11,96% 11,89% 11,89% 11,89% 11,89% muudatusele ei 2026.a 12,29% andnud ELVL 2027.a 12,29% kooskõlastust. Eriarvamus. Seaduse Residendist füüsilise isiku riikliku pensioni 0 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% muudatusele ei tulumaksu osa andnud ELVL kooskõlastust. Eriarvamus. KOV tasandusfond koos muudest 107,37 mln 135,1 mln9 129,3 mln10 129,3 mln 129,3 mln Valemi uuendamine Ei ole teada uue allikatest lisanduvate summadega valemi mõju 2. Toetusfond Hariduse- ja noorsootöö valdkond Üldhariduskoolide pidamiseks antav 468,3 mln 468,3 mln 468,3 mln 468,3 mln 468,3 mln Eriarvamus toetus11, sh: Õpetajate palk - Õpetajate tööjõukulude toetus 393,0 mln kasvab, summa 6 Eelarve numbrid on enamuses ümardatud mln täpsusega. 7 Toetuste suurused RES 2024–2027. a on toodud vastavalt riigi eelarvestrateegiale ja Riigikogule esitatavale 2024. a riigieelarve seaduse eelnõule ning võivad täpsustuda vastava aasta riigieelarve eelnõu menetlemisel Riigikogus. 8 ELVL esitatud RES lisavahendite taotlused, ettepanekud koos põhjendustega on toodud töörühmade materjalides lisas 1, leitav https://www.elvl.ee/2024_uldinfo 9 Sisaldab tulubaasi üle antud osa asendushoolduse toetusest, matusetoetusest ja pikaajalise hoolduse toetusest. Lisaks tasandusfondi suurendus KOVide tulumaksuosa vähendamisel. 10 Tulumaksumuudatused hakkavad kehtima 1. veebruarist arvestatuna jaanuarikuu väljamaksetelt. Jaanuarikuu raha on eraldi toetusreana tasandusfondis ainult 2024. a jaoks. 11 Toetuse muutus on tingitud õpilaste liikumisega omavalitsuste koolidest loodavatesse riigigümnaasiumidesse. 2024.a toetussummat korrigeeritakse lähtudes KOV koolide õpilaste arvust EHISes 10.11.2023 ja haridustoetuse kasvust, mis selgub riigieelarve menetlemisel. 3  ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. 2023 eelarve 2024 eelarve RES 2025 RES 2026 RES 2027 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne eelnõu7 taotlus RES 2024-2027 ja 2024.a kokkulepe või RE8 eriarvamus täpsustub riigi- eelarve eelnõu menetlemisel Riigikogus - Direktorite ja õppealajuhatajate 15,5 mln tööjõukulude toetus 2024.a 44,6 mln 2025.a 44,6 mln - Koolilõuna toetus 24,8 mln Eriarvamus 2026.a 44,6 mln 2027.a 44,6 mln - Õppekirjanduse toetus 8,3 mln - Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus 1,99 mln - Tõhustatud ja eritoe õpilastele 23,3 mln tegevuskulu toetus 2024.a 7 mln 2025.a 7 mln - Kultuuriranitsa toetus 1,4 mln Eriarvamus 2026.a 7 mln 2027.a 7 mln 2024.a 15,4 mln 2025.a 15,4 mln Huvitegevuse ja huvihariduse toetus 10,25 mln 10,25 mln 10,25 mln 10,25 mln 10,25 mln Eriarvamus 2026.a 15,4 mln 2027.a 15,4 mln 2024.a 37,75 mln Koolieelsete lasteasutuste õpetajate 2025.a 37,75 mln 15 mln 16 mln 16 mln 16 mln 16 mln Eriarvamus tööjõukulude toetus 2026.a 37,75 mln 2027.a 37,75 mln Õpilaskodude kohatoetus toime- 2000 eur per 2000 eur per 2000 eur per 2000 eur per 2000 eur per Kokkulepe tulekuraskustes perede lastele õpilane aastas õpilane aastas õpilane aastas õpilane aastas õpilane aastas Maakondlike õpilasürituste ja aine- ühenduste, koolijuhtide ja õpetajate 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln Kokkulepe ühistegevuse ja täienduskoolituse toetus 4  ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. 2023 eelarve 2024 eelarve RES 2025 RES 2026 RES 2027 ELVL esitatud lisavahendite ELVLi poolne eelnõu12 taotlus RES 2024-2027 ja 2024.a kokkulepe või RE13 eriarvamus Sotsiaalvaldkond Kokkulepe, Toimetulekutoetusteks (sh toime- toimetulekutoetuse 38,46 mln15 38,58 mln 38,23 mln 39,12 mln 39,13 mln tulekutoetuse administreerimise hüvitis)14 piirmäär vajaks ülevaatamist. 2024.a 18,5 mln Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele 2025.a 18,5 mln 2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln Eriarvamus abi osutamise toetus 2026.a 18,5 mln 2027.a 18,5 mln Alates 2024. a antakse tulubaasi jaotatuna tulumaksu ja Matusetoetus 4 mln tasandusfondi kaudu Alates 2024. a antakse tulubaasi jaotatuna tulumaksu ja Asendus- ja järelhooldusteenuse toetus 21,3 mln tasandusfondi kaudu Alates 2024. a antakse tulubaasi jaotatuna tulumaksu ja Pikaajalise hoolduse toetus 39,2 mln tasandusfondi kaudu Kohalike teede hoid 2024.a 45,5 mln 2025.a 45,5 mln Kohalike teede hoiu valemipõhine toetus 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln Eriarvamus 2026.a 45,5 mln 2027.a 45,4 mln Üle antud endiste riigiteede toetus 0,06 mln 0,06 mln 0,06 mln 0,06 mln 0,06 mln Riiklikud ülesanded Perekonnaseisu ja rahvastikutoimingute 1,1 mln 1,1 mln 1,1 mln 1,1 mln 1,1 mln Kokkulepe hüvitis 12 Toetuste suurused RES 2024–2027. a on toodud vastavalt riigi eelarvestrateegiale ja Riigikogule esitatavale 2024. a riigieelarve seaduse eelnõule ning võivad täpsustuda vastava aasta riigieelarve eelnõu menetlemisel Riigikogus. 13 ELVL esitatud RES lisavahendite taotlused, ettepanekud koos põhjendustega on toodud töörühmade materjalides lisas 1, leitav https://www.elvl.ee/2024_uldinfo 14 Sisaldab toimetulekutoetuse administreerimise hüvitist. 15 Sh Ukraina sõjapõgenikega seotud lisavahendid. 5  ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. 2. Eraldised toetustena Siseriiklikud kultuuri ja sporditoetused Maakonnaraamatukogude tegevustoetus 1,5 mln 1,5 mln 1,5 mln 1,5 mln 1,5 mln Eriarvamus 2024.a 2,5 mln 2025.a 2,5 mln Raamatukogude teavikute toetus 2 mln 2 mln 2 mln 2 mln 2 mln Eriarvamus 2026.a 2,5 mln 2027.a 2,5 mln Muuseumide, orkestrite, teatrite toetused 1,8 mln 1,8 mln 1,8 mln 1,8 mln 1,8 mln Kokkulepe Regionaalsete tervisespordikeskuste Kokkulepe 600 000 600 000 600 000 600 000 600 000 arendamise toetus Treenerite tööjõukulude toetus 12,3 mln 12,3 mln 12,3 mln 12,3 mln 12,3 mln Kokkulepe 2024.a 2,9 mln Laulu- ja tantsupeo kollektiivide 2025.a 2,9 mln 2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln Eriarvamus juhendajate palgatoetus 2026.a 2,9 mln 2027.a 2,9 mln Regionaalvaldkonna toetused Maakondliku arendustegevuse toetus 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln Eriarvamus Üleriigiliste omavalitsusliitude 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 Kokkulepe rahvusvahelise koostöö toetus ELVLile KOV IKT toetus ELVLile 120 000 0 0 0 0 6  ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. 2024-2027 RIIGI EEELARVESTRATEEGIASSE JA 2024. A RIIGIEELARVE EELNÕULE ESITATUD FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUTE SELGITUSED 1. Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud 1.1. Kohalike omavalitsuste tulubaas ja toetused ELVL ettepanek 1: Kohalikule omavalitsusele eraldatava tulumaksumäära tõstmine, funktsioonide üleandmine tulubaasi. Toetusfondist eraldatavate vahendite üleandmisel tulubaasi tuleks eelnevalt välja selgitada teenuste osutamise tegelik maksumus ning alles seejärel otsustada täiendava tulumaksumäära eraldamine või tasandusfondi eraldise suurus. Valitsuskomisjoni seisukoht: Riigieelarvest antakse toetusi KOVide kulude osaliseks katmiseks ja ei maksta kinni teenuse kulu tervikuna. Paljudel juhtudel on riigieelarvest antav toetus väiksem kui KOVide endi eelarvest tehtav kulu. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas. Arvestades riigieelarve kehva olukorda ja sellega, et valitsussektori defitsiit ületab EL reeglites lubatud maksimaalselt lubatud 3%, ei ole võimalik 2024. a KOVide tulumaksu osa suurendada. Osapoolte otsus: Töörühmas käsitletakse KOV rahastamise muudatusi tervikvaates. Arutelud sept- nov 2023. ELVL ettepanek 2: Korrastada kohalike maksude süsteemi. Laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Täiendada kohalike maksude loetelu (nt turistimaks, müügimaks) juriidiliselt korrektses maksuvaidlusi välistavas sõnastuses, et laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Kohalike maksude seaduse sõnastus vajab ajakohastamist viimaks see vastavusse teiste õigusaktidega. Valitsuskomisjoni seisukoht: Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas. ELVL seisukoht: Eriarvamus. Seaduse muudatusele ei andnud ELVL kooskõlastust. Osapoolte otsus: Töörühmas käsitletakse KOV rahastamise muudatusi tervikvaates. Arutelud sept- nov 2023. ELVL ettepanek 3: Tasandusfondi valemi täiustamine. Ettepanek läbirääkimiste raames moodustatud ühises töörühmas töötada välja valem, mis arvestaks senisest rohkem väiksema tulubaasiga omavalituste vajadusi. Valemis suurendada tagamaalisuse koefitsienti ja lisada THI väärtus. Tasandusfondi puhul juhime läbirääkimisteks tähelepanu Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 9 p-le 5, mille kohaselt tuleb väiksemate rahaliste vahenditega kohalike omavalitsuste kaitseks rakendada rahalise ühtlustamise mehhanisme ning senisest suurem tasandusfond toetab seda põhimõtet. Valitsuskomisjoni seisukoht: Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas. Vabariigi Valitsus on võtnud suuna suurema regionaalse tasakaalustatuse suunas, ühtlustades tulumaksu ümberjaotusega tulubaasi. ELVL seisukoht: Eriarvamus. Ei ole teada uue valemi mõju. Osapoolte otsus: Töörühmas käsitletakse KOV rahastamise muudatusi tervikvaates. Arutelud sept- nov 2023. 7  ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. ELVL ettepanek 4: Koolitoit - riigipoolse koolilõuna toetuse maksumuse suurendamine, täiendava toetuse maksmine lastaia laste toiduraha kompenseerimiseks. Kasvava inflatsiooni, sh toidukaupade jätkuva hinnatõusuga, ei ole võimalik või on väga keeruline alates 2018. aastast kehtiva ühe euro suuruse riigipoolse toetuse juures pakkuda õpilastele kvaliteetset ja tervislikku koolilõunat. Siiani ei ole riik toetanud lasteaia laste toitlustamist. Ettepanek oleks täiendava toetuse kehtestamine lasteaia lastele toitlustuskulude katteks. Valitsuskomisjoni seisukoht: Koolilõuna on hariduse abiteenus, mille kulud kaetakse riigi toetusest, kohaliku omavalitsuse tulubaasist ja lapsevanema osalusest. Riigieelarvest on koolilõunaks arvestatud 2023.aastaks (KOV, era, riik sh kutse) 35 mln €. Lisaks antakse täiendavat toetust koolipiimale, puuviljale ja mahetoidule. KOV saldoandmike kuludest lähtuvalt oli kogu koolitoidu (sh hommikupuder, koolilõuna, pikapäevarühm jm) kulu õppuri kohta 2022.aastal keskmiselt 1,64 eurot. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatakse koolitoidu teekaarti, mille põhieesmärgiks on luua kokkulepitud tegevuste ja lahendussuundade abil tingimused, et koolilõuna oleks mitmekesine, tasakaalustatud ning kõigile lastele olenemata nende sotsiaalmajanduslikust taustast kättesaadav. Uuendamisel on ka Sotsiaalministeeriumi määrus, mis seab nõuded koolitoidule lasteasutustes. ELVL seisukoht: Eriarvamus. Osapoolte otsus: Jätkame läbirääkimisi, teeme koostööd koolitoidu teekaardi juhendamaterjali väljatöötamisel ning lasteasutuste toitlustamist reguleeriva määruse kaasajastamisel. ELVL ettepanek 5: Üldhoolduse rahastamise põhimõtete muutmine. Omavalitsuste hinnangul on ministeeriumi arvestused reformi mõju hindamisel tehtud ennatlikult ja olulises osas on mõjude hindamiseks vajalikud tingimused täitmata või kasutatud tegelikkusele mitte vastavaid algandmeid. Valitsuskomisjoni seisukoht: Täpsem üldhooldusteenuse rahastamise muudatuse mõjude hinnang, sh kulude-tulude analüüs on planeeritud 2026. aastaks. Selleks ajaks on teenuse turg ja hinnad stabiliseerunud, inimesed ja KOVid on muudatusega kohanenud, on selgem mõju koduteenuste kättesaadavusele jne. SOM hinnangul on 2024. a septembris võimalik teha esmane tulude-kulude ülevaade, tuginedes olemasolevatele andmetele (H-veebi 2023 a andmed, STAR andmed, S-veebi andmed nt koduteenuse kasutajate arvu osas jms). ELVL seisukoht: Eriarvamus. Liialt pikk periood, esimene analüüs oleks vajalik teostada 2023. a sügisel, et saada esimene ülevaade reformi mõjust kohalikele omavalitsustele. Osapoolte otsus: toimus hooldereformi vaheseisu seminar KOV juhtidele, sotsiaal- ja finantstöötajatele – SOM selgitas rahastuse põhimõtteid. Kokkuleppe kohaselt jälgib SOM jooksvalt reformi kulgu ning selleks kogub infot aruannete ja registrite kaudu kui ka koondab avalikult kättesaadavat infot hindade kohta. Täpsem üldhooldusteenuse rahastamise muudatuse mõjude hinnang, sh kulude-tulude analüüs on planeeritud 2026. aastaks. ELVL ettepanek 6: Teede rahastamise suurendamine. Suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse osutamiseks eraldavate vahendite mahtu 2024. aastal vähemalt omavalitsusliitude läbirääkimiste delegatsiooni 2022.a taotluse tasemeni, st 45,5 miljoni euroni ning jätkata juhtumipõhise toetuse maksmist. Valitsuskomisjoni seisukoht: Vastavalt RES 2023-2026 on kohalike teede hoiuks kavas eraldada valemipõhist toetust igal aastal 29,3 mln eurot. 2022. aastal eraldati juhtumipõhist toetust 7 mln eurot. 2023. aastaks juhtumipõhist toetust riigi eelarves ette ei nähtud. RES 2024-2027 koostamise protsessis ministeeriumitelt lisataotlusi vastu ei võetud. 8  ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. Toetame kohalike teede teehoiutoetuse üleviimist tulubaasi. Täpne tulumaksuosa suurus selgub arvutuste tulemusel. ELVL seisukoht: Eriarvamus. Osapoolte otsus: Läbirääkimised jätkuvad. ELVL ettepanek 7: KOV keskne jäätmemudel. Aastatel 2020.-2023. on olnud ettepanek jäätmeseaduses taastada omavalitsuse keskne jäätmemudel. Igal aastal on Keskkonnaministeerium vastanud, et jätkame läbirääkimisi. Lahendust veel ei ole, aga on väga oluline anda omavalitsustele otsustusõigus jäätmete liigiti kogumise korraldamisel. Valitsuskomisjoni seisukoht: Maailmapank on oma 2021.a uuringus Eesti jäätmesüsteemi kohta teinud soovituse, mille kohaselt tuleks lubada kohalikel omavalitsustel nõuda jäätmetekitajatelt tasu või maksu. Kliimaministeerium on Maailmapanga uuringu alusel ette valmistamas jäätmeseaduse jt seaduste muutmiseks väljatöötamiskavatsust, kus pakutakse välja muuhulgas erinevad võimalused, kuidas kohalikul omavalitsusel oleks võimalik jäätmetekitajalt tasu küsida. Osapoolte otsus: 2023 teises pooles valmib jäätmeseaduse VTK. Uut jäätmeseadust on oodata 2024 algul. LISAMATERJALID Ülevaade detailsematest aruteludest töörühmades ja mittefiskaalsetest ettepanekutest on esitatud valdkondlike töörühmade materjalides ja protokollides, mis on leitavad Eesti Linnade ja Valdade Liidu veebilehelt: https://www.elvl.ee/riigieelarvelabiraakimised. ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli. 9  Lisa 1. VABARIIGI VALITSUSE JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2024-2027 JA RIIGIEELARVE 2024 LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖRÜHMADE ARUTELUDE KOONDTABEL1 1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma ettepanekud ........................................................................................................................................................................................................... 1 2. Haridus- ja noorsootöö valdkonna töörühma ettepanekud ...............................................................................................................................................................................................10 3. Töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühma ettepanekud ...............................................................................................................................................................................................14 4. Transpordi ja teede töörühma ettepanekud ..........................................................................................................................................................................................................................34 5. IKT töörühma ettepanekud .....................................................................................................................................................................................................................................................42 6. Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma ettepanekud..........................................................................................................................................................................................................43 7. Keskkonna töörühma ettepanekud.........................................................................................................................................................................................................................................48 8. Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühma ettepanekud ...............................................................................................................................................................................................58 9. Lõimumise töörühma ettepanekud .........................................................................................................................................................................................................................................62 1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma ettepanekud Tabel 1. Osapoolte ettepanekud muudatusteks Töörühma kokkulepe, nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht eriarvamused ELVL prioriteedid 1. Finantsautonoomia suurendamine. Kohalikule omavalitsusele Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud Töörühmas käsitletakse eraldatava tulumaksumäära tõstmine, funktsioonide üleandmine KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. KOV rahastamise tulubaasi. Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas. muudatusi tervikvaates. Arutelud sept-nov 2023. Tulubaasi üleantav summa vähemalt 101,5 mln eurot Arvestades riigieelarve kehva olukorda ja sellega, et valitsussektori defitsiit ületab EL reeglites lubatud 1) Vahendite üleandmisel tulubaasi tuleks lähtuda osutatavate teenuste maksimaalselt lubatud 3%, ei ole võimalik 2024. a maksumusest. KOVide tulumaksu osa suurendada. Toetusfondist eraldatavate vahendite üleandmisel tulubaasi tuleks eelnevalt välja selgitada teenuste osutamise tegelik maksumus ning alles seejärel otsustada täiendava tulumaksumäära eraldamine või tasandusfondi eraldise suurus. 1 Seoses ministeeriumite vastutusvaldkondade ümberkorraldustega on muutunud vastutavad ministeeriumid. Endiselt võib olla viiteid varasemale vastutavale ministeeriumile. 1  Lisada 2024. a ettepanekute põhjal kohalike omavalitsuste tulubaasi toetusfondi kaudu makstavad toetused: ➢ huviharidus- ja tegevus summas 15,4 mln eurot; ➢ koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulu summas 40,6 mln (s.h tugispetsialistis 2,85 mln) eurot; ➢ kohalike teede hoiu toetus summas 45,5 mln eurot. Näiteks arvestuslikud tulumaksumäära tõusud ülesande üleandmisel tulubaasi (koos taotletava kasvuga): 1) Kohalike teede hoiu valemipõhise toetus +0,42% 2) Koolilõuna toetus +0,32% 3) Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus +0,27% 4) Huvitegevuse ja huvihariduse toetus +0,11% 5) Sõidusoodustuse andmine kohaliku omavalitsuse otsustada, ühistranspordiseaduse muudatus +0,04% 6) Raamatukogude teavikute toetus +0,018% 2) Ettevõtete maksusüsteemi muutmine osaliselt omavalitsuse kasuks. Näiteks dividendide maksustamisega seotult eraldada KOV-ile füüsilisest isikust dividendi saaja elukoha järgi teatud osa ettevõtte tulumaksust. 2. Korrastada kohalike maksude süsteemi. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud Töörühmas käsitletakse KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. KOV rahastamise Laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Täiendada kohalike Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas. muudatusi tervikvaates. maksude loetelu (nt turistimaks, müügimaks) juriidiliselt korrektses Arutelud sept-nov 2023. maksuvaidlusi välistavas sõnastuses, et laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Kohalike maksude seaduse sõnastus vajab ajakohastamist viimaks see vastavusse teiste õigusaktidega. Hinnanguliselt võiks näiteks turismimaksu rakendamine Tallinna linnas tuua täiendavat tulu ca 5 mln eurot aastas. 3. Tasandusfondi valemi täiustamine. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud Töörühmas käsitletakse KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. KOV rahastamise Ettepanek läbirääkimiste raames moodustatud ühises töörühmas töötada välja Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas. muudatusi tervikvaates. valem, mis arvestaks senisest rohkem väiksema tulubaasiga omavalituste Arutelud sept-nov 2023. vajadusi. Vabariigi Valitsus on võtnud suuna suurema regionaalse tasakaalustatuse suunas, ühtlustades tulumaksu Valemis suurendada tagamaalisuse koefitsienti ja lisada THI väärtus. ümberjaotusega tulubaasi. ➢ Ajavahemikus 2020-2023.a tasandusfond on suurenenud 0,2%. Samas THI 2022. a võrrelduna 2021. a oli 19,4% ja üksikisiku tulumaksu laekumine (kassapõhiselt) oli + 12,64%. 2  ➢ Statistikaameti 2021. aasta andmetel üheksa maakonna (Hiiumaa, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Rapla, Saare, Valga, Võru) jäävad vahemikku 0,4 – 1,6% Eesti üldisest SKPst. ➢ 2022. aastal kohalikele omavalitsustele laekunud tulumaksu maakondade lõikes, vahemikus 0,67% – 3% on üheksal omavalitsusel - Hiiumaa osakaal on 0,67%, Läänemaal 1,27%, Valgamaa 1,46%, Jõgeval 1,61%, Järvamaa 1,87%, Võru maakond 1,96%, Viljandi maakonnas 2,71%, Saare maakonnas 2,19% ja Raplamaal 2,31%. Tasandusfondi puhul juhime läbirääkimisteks tähelepanu Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 9 p-le 5, mille kohaselt tuleb väiksemate rahaliste vahenditega kohalike omavalitsuste kaitseks rakendada rahalise ühtlustamise mehhanisme ning senisest suurem tasandusfond toetab seda põhimõtet. 4. Kohalike omavalitsuste reservi moodustamine. Viimased kriisid on näidanud, et riik on KOVidele appi - tulnud ning ühekordseid kriisitoetusi andnud. Iga kriis Erinevate kriisisituatsioonides tekkivate ettenägematute kulude katmiseks. on erineva suunitluse ja ulatusega ning kriisivaru ei ole Maksumus 10,0 mln eurot. otstarbekas ette planeerida. 5. Kõrgenenud kuludega toimetuleku toetus. 2024. a käibemaksu tõusu mõju leevendamiseks - nõrgema tulubaasiga KOVidele. 2023. a juunis Riigi- Näha ette kõrgenenud kulude toetus ca 10,4 mln euro ulatuses sarnaselt 2023. kogus vastu võetud tulumaksu seadusega suurendati aastal kohalike omavalitsuse üksustele ja nendest sõltuvate valitsussektorisse 2024. a residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt kuuluvate üksustele (SA, MTÜ, ÄÜ) oma tarbeks kasutatud elektri- ja kütte- eraldatavat tulumaksu 2,5%-ni ja vähendades samal ajal kulude kasvu kompenseerimise sarnaselt 2023. a toetuse eraldamise valemile muust maksustatavast tulust, välja arvatud kohustuslik ja (jaotamisel võetakse arvesse üksnes see osa elektri- ja küttekulude kasvust täiendav kogumispension ning vara võõrandamisest (käibemaksuta), mis ületab 0,5% kohaliku omavalitsuse üksusele 2023. aastal saadud kasult eraldatavat tulumaksu 11,89%-ni. laekunud tulumaksu, määratud maamaksu1 ning tasandusfondist tulude ja Muudatusega suureneb vähem tulukate KOV-ide tulu- kulude tasanduseks saadud vahendite mahust). maksu laekumine ja samavõrra väheneb tulukamate Maksumus 10,4 mln eurot. KOV-ide tulumaksu laekumine, mis tähendab eeldatava tulumaksu laekumise aastase kasvu vähenemist. Kokku hakkab KOV-dele muudatuse tulemusena tulumaksust laekuma vähem 8,3 miljonit eurot, mille võrra suurendatakse vähem tulukamate KOV-ide tasandus- fondi laekumist. Muudatus aitab vähendada regionaalset mahajäämust. 2023. a suveprognoosi näitas tulumaksu laekumise paranemist ning sellest johtuvalt on eeldada 2024. a eeldada täiendavat tulumaksu laekumise kasvu ca 60 mln eurot. 3  6. Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude meede. Eestisse saabuvate Ukraina sõjapõgenike arv on oluliselt - vähenenud. 2024. a ei kavandata eraldi toetusmeedet SKA andmetel käesoleva aasta jaanuarikuu seisuga oli 66 762 ukraina Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katteks. sõjapõgenikku (neist 16 232 alaealist) deklareerinud Eestisse jäämist. 2022. a laekus KOVidele UA sõjapõgenike palkadelt Arvestades olukorra võimaliku eskaleerumise korral võib ränne suureneda, tulumaksu ca 4,5 mln eurot. 2023. a 1. jaanuari seisuga näiteks 15% täiendava sõjapõgeniku lisamine teeb arvestuslikuks üldarvuks oli UA maksuresidente kokku ca 9996 inimest ja neist 76 776 täiskasvanut koos lastega. 8304 oli rahvastikuregistris elukoht registreeritud. Nende Sõjapõgenike vastuvõtmine on kohalike omavalitsustele täiendav ülesanne, isikute tulumaks laekub elukoha KOVile. Ülejäänud mis oluliselt suurendab halduskoormust eelkõige sotsiaalvaldkonnas, mis isikute tulumaks jaotatakse KOVide vahel omakorda on tinginud vajaduse täiendavate ametikohtade (töötasu, töökoha proportsionaalselt. 05.01.2023. a sisuga oli TÖR-is 3053 sisustamine, töötaja väljaõpe) loomiseks. isikut, kes ei olnud tolleks ajaks veel palka saanud2. Võib eeldada, et 2023. a laekub KOVidele UA põgenikelt Hinnanguline meetme maht nimetatud sõjapõgenike arvu juures võiks olla ca 7,37 mln eurot. Kuluks ühe põgeniku kohta oleks 96 eurot aastas. Ühikukulu tulumaksu 10-32 mln3. 8 eurot on tuletatud energiakulude menetlemise halduskulu määrast (riigihalduse ministri 23. novembri 2021. a määrus nr 31 "Energiahinna tõusu leevendusmeede vähemkindlustatud peredele"). Täiendavad ettepanekud: 7. Üksikisiku tulumaksu määra eraldise tõstmine. Kohalikule Arvestades riigieelarve kehva olukorda ja sellega, et Töörühmas käsitletakse omavalitsusele laekuva füüsilise isiku tulumaksu määraks 12,29%. valitsussektori defitsiit ületab EL reeglites lubatud KOV rahastamise Fiskaalne mõju 33 mln eurot. maksimaalset lubatud 3%, ei ole võimalik 2024. a muudatusi tervikvaates. KOVide tulumaksu osa suurendada. Arutelud sept-nov 2023. KOV 2024. a tulumaksu osa prognoos 1 736 mln4. Alates 01.01.2024. a on asendus- ja järelhoolduse toetus ning matusetoetus tulubaasis. Muudatuse tulemusena tõuseb üksikisiku tulumaksumäär 12,06%-ni. Seega 12,06% + 0,23% = 12,29% 2009. a toimunud tulumaksuseaduse muudatuse tulemusena on KOV- idel jäänud saamata 423 mln eurot. Rahandusministeeriumi kodulehel olevas failis „RM 2022 suvine majandus- prognoos KOV näitajatega“ on töölehel „Riigieelarve“ näha, et aastatel 2021- 2026 jääb 2009. aasta kärpe taastamisest KOV-idel igal aastal saamata 26- 37 miljonit eurot. 2 Need isikud tõenäoliselt ei olnud jõudnud veel tööle asuda andmete küsimise ajaks. 3 10 000 inimest miinimumpalgaga 725 eurot või 13 000 inimest keskmise palgaga 1741 eurot. 4 RM andmed. 4  Selgitus: 2009. a vähendati KOV üksustele laekuvat osa füüsiliste isikute tulu- maksust 0,53 protsendipunkti võrra 11,93%-lt 11,4%-le. 2012. a tõsteti seda 0,17 protsendipunkti võrra ja 2014. a veel 0,03 protsendipunkti võrra kompenseerimaks maamaksuvabastuse negatiivset mõju KOV üksustele. Alles 2018. a toimus esimene kärbitud tulumaksuosa taastamine 0,23 protsendi- punkti ulatuses, millele 2019. a lisandus 0,04 protsendipunkti. 2018. a tõsteti KOV üksustele laekuvat määra ka 0,03 protsendipunkti seoses ujumise algõpetuse ja tugiteenusete rahastamisega ning 2019. a 0,03 protsendipunkti seoses jäätmehoolduse ja sotsiaalteenuste korraldamise toetuse tõstmisega tulubaasi. Seega oli KOV osa 2019. a täpselt 11,93% ehk sama nagu kriisieelsel 2009. a, kuid ära võetud 0,53 protsendipunktist oli taastatud vaid 0,27 protsendipunkti – ülejäänud tõus oli sisult muude ära võetud tulude kompenseerimine. 2020. a tõsteti KOV osa 11,96%-le, mille järel sai taastatud 0,3 protsendipunkti ning taastada jääb veel 0,23 protsendipunkti. Tabel 1. KOV-idele laekuva tulumaksu osakaalu muutus 2009 kuni tänaseni Algne Muutus Lõplik Suurendus muu tulu Lõplik määr reaalne vähendamise nominaalne määr kompenseerimiseks määr 2009 11,93 -0,53 11,4 11,4 2012 11,4 11,4 0,17 11,57 2014 11,57 11,4 0,03 11,6 2018 11,6 0,23 11,63 0,03 11,86 2019 11,86 0,04 11,67 0,03 11,93 2020 11,93 0,03 11,7 11,96 Taastada 0,23 12,19 8. Kohalike omavalituste uue rahastamise mudeli väljatöötamine. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud Töörühmas käsitletakse KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. KOV rahastamise Omavalitsusüksuste õigusele piisavatele rahalistele vahenditele Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas. muudatusi tervikvaates. omavalitsuslike ülesannete täitmiseks vastab riigi kohustus luua selline Arutelud sept-nov 2023. rahastamissüsteem, mis kindlustab omavalitsusüksustele piisavad rahalised vahendid omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Seadusandja otsustada on, millistest allikatest (nt riiklike maksude otse kohalikku eelarvesse laekumisest, riigieelarvest tehtavatest eraldistest, kohalikest maksudest vm) piisavad rahalised vahendid peavad laekuma. 5 9. Pikendada netovõlakoormuse erandit kuni 2032. aastani või muuta see Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud Töörühmas käsitletakse püsivaks. KOFSi muutmine, mille raames vaadatakse üle ka KOV rahastamise netovõlakoormuse ülempiir. muudatusi tervikvaates. Selgitus: KOFS finantsdistsipliini tagamise meetmed kehtestati madala laenu- Arutelud sept-nov 2023. koormuse ja kiire majanduskasvu tingimustes. Praegusel hetkel ei ole selliseid tingimusi olnud juba mitu aastat. Praegused arengud viitavad, et sõja, kiire üldise inflatsiooni ja eelkõige energiakandjate hindade kiire kallinemise ning juba mõnda aega aset leidnud ehitushindade kiire tõusu tingimustes on tagasi- pöördumine tavapärase NVK 60% ülemmäära juurde aastaks 2028 liiga varane. Sellest on aru saadud ka Euroopa tasandil. Euroopa Liidu fiskaalreeglite kehtivus on alates 23. maist 2020. a COVID-19 leviku tõttu ajutiselt peatatud ning hetkel ei ole näha soovi peatseks 60% võlakoormuse piirangu juurde naasmiseks. Lisaks nimetatud ajutistele asjaoludele on oluliseks kaalukeeleks kliimakriis. Euroopa rohelise kokkuleppe raames vastu võetud paketi Fit for 55 kohaselt tuleb aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside netoemissiooni 1990. a võrreldes vähemalt 55%. (EL õigusest ja rahvusvahelistest konventsioonidest tuleb Eestile siduvaid kliimaalaseid kohustusi). Euroopa Komisjoni hinnangul läheb rohelisele energiale üleminekuks vaja 520-575 miljardit eurot aastas. Seetõttu esineb mitmeid plaane euroala fiskaalreeglite reformimiseks. Euroopa Parlamendi tellitud uurimus pakkus välja nn „rohelise kuldse reegli“ kehtestamise, mille kohaselt tuleks keskkonnaprojektidesse tehtavad investeeringud võlakoormusest maha arvutada. Fiskaalreeglite reformimiseks on pakutud ka võlakoormuse 60% piirangu tõstmist 90% le. 10. Maamaksu vabastuse kaotamine või regulatsiooni muudatused Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud Töörühmas käsitletakse suurendamaks omavalituste tulubaasi, kuna oluline osa omavalitsute kuludest KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. KOV rahastamise on seotud territooriumide haldamise ja korrashoiuga. Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas. muudatusi tervikvaates. Arutelud sept-nov 2023. Fiskaalne mõju ca 20 mln eurot (eelmiste maksustamishindade ja määradega). 11. Viia tasandusfondi valemisse sisse valglinnastumise koefitsient ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud - suurendada vastavalt tasandusfondi mahtu. Fiskaalne mõju: 11 mln KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. eurot Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas. Valglinnastumise edendamine ei ole kooskõlas valitsuse Selgitus: Valglinnastumise komponent tasandusfondis lahendab pikaajalise poliitikaga vähendada inimeste koondumist Tallinna ja probleemi 11 omavalitsuses, kus töötavad naabervaldade elanikud ning Tartu lähiümbrusse. tulubaas ei kata kulusid. Täiendav kulu riigieelarvele on 11 miljonit eurot. Tasandusfondi eesmärk on kontrollida tulubaasi piisavust arvestuslike kulude katmiseks ning vajadusel puudujääke katta. Põhiline tasandusfondi eraldise suuruse määraja on kohaliku omavalitsuse (KOV) elanike arv, mis määratakse 6 hetkel ainult registreeritud elukoha alusel. On selge, et registreeritud elukohast oleks parem näitaja tegelik viibimiskoht, kuna kulusid põhjustavad tegelikud elulised asjaolud, mitte registriseis. Viibimiskohta igal ajahetkel määrata ei ole loomulikult mõistlikult võimalik, kuid inimeste viibimiskohta on siiski võimalik piisava usaldusväärsusega prognoosida, arvestades lisaks nende registreeritud elukohale ka töökohta. Ühte KOVi registreeritud, kuid teises töötav inimene viibib üldiselt peaaegu 10h tööpäevas töökohaomavalitsuses (8h tööaeg ja 1h lõuna pluss tööle saabumine ja lahkumine). Selle asjaolu arvestamata jätmine on praeguses tasandusfondi valemis üheselt nähtav puudus. See on puudus, mille valglinnastumise komponent kõrvaldaks. On hästi teada, et KOVid pakuvad avalikke hüviseid mitte ainult sinna registreeritud inimestele, vaid ka mujalt tulnutele (nt kohalikud teed, haljas- alad, tänavavalgustus, ühistransport jpm). Kokku kulub mitteelukohapõhistele KOV teenustele ligi 120 mln eurot, millest suurim osa on seotud töökohtade põhise tarbimisega. On peaaegu 100 000 inimest, kes viibivad ligi poole töö- päevadest mõne KOVi territooriumil, kuid keda praegu ei arvestata KOVide arvestusliku kulu arvestuses. Statistika näitab, et valglinnastumise keskusteks olevate KOVide kulud teenustele on suuremad kui nendega piirnevates KOVides, kuna teenuseid pakutakse keskuse territooriumil asuvates hoonetes. Seega jääb keskuste kanda investeeringutega seonduv kulu ning vähemalt osa hoonete ülalpidamiskuludest. Valglinnastumise komponendi lisamine võimaldab senisest täpsemalt hinnata KOVide (arvestuslike) kulude suurust, võttes arvesse ka inimesi, kes viibivad olulise ajast KOV territooriumil, kuid pole sinna sisse kirjutatud. Täpsem kulude suuruse hindamine toob kaasa õiglasema tasandusfondi eraldise. Ette- paneku kohaselt arvestatakse KOV-is töötava inimese aastaseks kuluks 269 eurot, mis on pool tasandusfondis arvestatava elaniku kulust. Võrdluseks laekub KOVides keskmiselt maksumaksja kohta tulumaksu ligi 2150 eurot aastas. Tasandusfondi valemi muudatus toob kaasa valglinnastumise tõttu ebaõiglaselt tuludest ilma jäävate KOVide tulubaasi suurenemise ega halvenda mitte ühegi KOVi olukorda. Rae vald 1 454 000 Alutaguse vald 152 000 Jõhvi vald 913 000 Narva-Jõesuu linn 308 000 7  Paide linn 334 000 Rakvere vald 440 000 Rakvere linn 564 000 Pärnu linn 1 508 000 Tartu linn 4 949 000 Viljandi linn 293 000 Võru linn 50 000 KOKKU 10 965 000* *Tabelis toodud arvestuse aluseks on 2021. a andmed. Reaalne eraldis hakkaks sõltuma konkreetse hetke alusandmetest. Koefitsiendi lisamine omab riigieelarvele minimaalset mõju (ligi 11 mln eurot). Arvestades, et koefitsient lahendab ligi 100 000 inimese ebaõiglaselt arvesse võtmata jäämise probleemi, on riigieelarve koormus väike. Probleemi lahendamise vajalikkusest annab tunnistust ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek jaotada edaspidi osa juriidiliste isikute deklareeritud tulust KOVidele töökohtade jaotumise alusel. Ettepaneku kulu riigieelarvele on 26 mln eurot esimesel aastal ning täisvõimsuse saavutamisel 54 mln eurot (4 aastat hiljem). Valglinnastumise koefitsient võitleks probleemiga kohe, tooks mitmele KOVile suurema koguse täiendavat tulu (nt Jõhvi vald võidab valglinnastumise koefitsiendist 0,9 mln aastas, juriidilise isiku tulumaksu KOVide laekumisest võidaks selle täismääras rakendumisel 0,8 mln ning esimesel aastal 0,4 mln, Rae valla vastavad numbrid oleks 1,5 mln, 0,9 mln ja 0,4 mln) ning omaks riigieelarvele kordades väiksemat koormust (11 mln vs 54 mln eurot). Samuti ei lahenda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kava tasandusfondi valemi põhimõttelist probleemi (ei arvestata mujale registreeritud KOV territooriumil regulaarselt viibijatega seonduvate kuludega). Valglinnastumise komponent omab kasutegurit nii eraldiseisvalt kui ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepaneku täiendusena. 12. Eristada selgelt KOV üksuste täidetavad riiklikud ja kohalikud Riigikohtu 16.03.2010. a lahend on täidetud. Kõik KOV - ülesanded ning nendeks saadav raha. Eristus peab olema piisavalt täidetavad riiklikud ülesanded on seadustes vastavalt selge ja täpne, et sellele saaks tugineda. markeeritud ja nende täitmisega seotud kulud on riigieelarvest hüvitatud. Kasu: saavutatakse põhiseadusega kooskõlas olev olukord Selgitus: Vastavalt põhiseaduse § 154 lg 2 tuleb riigieelarvest katta riiklike ülesannete täitmise kulud. Riigikohtu 16.03.2010. a lahendi kohaselt tuleb eristada omavalitsuslike ja riiklike ülesannete rahastamine. Omavalitsuslikud 8  kohustuslikud ülesanded on kirjas seadustes. Nende puhul on KOV vaba otsustama üksnes seda, kuidas ülesannet täita, mitte aga seda, kas seda teha. Vabatahtlikud omavalitsuslikud ülesanded on sellised, mida KOV ei ole seaduse alusel kohustatud täitma, kuid mida ta igal ajal võib endale täitmiseks võtta. KOV enesekorraldusõigus eeldab, et KOV tulubaasina oleks tagatud nii seadusest tulenevate kui ka seadusega sätestamata omavalitsuslike ülesannete rahastamine määral, mis võimaldaks otsustada ja korraldada minimaalselt vajalikke omavalitsuslikke ülesandeid minimaalselt vajalikus ulatuses. Ei saa nõustuda keskvalitsuse väitega nagu oleks nõutav eristus juba õigus- korras olemas. Seadustest tuleneb, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud. Puudub piisavalt täpne ja selge õigustloov akt, mis eristaks kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast. RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09. 13. Rahandusministeerium on 10.09.2020 kirjas nr 5-1/6165-1 asunud Käibemaksu muudatused ei ole hetkel plaanis. - seisukohale, et käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lõike 2 alusel kehtestatud määrus nr 41 ja selle volitusnorm tuleb tervikuna kehtetuks tunnistada, millega ei saa nõustuda (Tallinna Linnavalitsuse kiri 05.10.2020 nr Õ-1/2328 – 2) Näiteks: Tallinna linna jaoks tähendaks vastav seadusemuudatus kallinenud energiakandjate taustal ligi 20 miljoni euro suurust lisakulu aastas. Kohalikule omavalitsusele ühistransporditeenuse toetuse käibemaksuga maksustamisel suureneb selle kulu käibemaksu võrra, s.o. 20%. Käibemaksu- summa tuleks arvestada kas toetuse või piletite hüpoteetilise müügihinna põhjal. Käibemaksu saaks riik, s.t. kohalikule omavalitsusele on see kulu. Kui samas olukorras oleks riik, siis peaks riik toetuse andjana küll suurendama toetussummat 20% võrra, kuid riik saaks selle oma ühingult käibemaksuna tagasi. Seega tähendaks käibemaksu lisamine riigile käibemaksuraha ühelt eelarverealt teisele kandmist, mis ei too kaasa vara vähenemist. Kohaliku omavalitsuse üksusele tooks analoogne olukord kaasa likviidsete varade vähenemise ja riigi rikastumise selle arvelt. Toetusel põhinevate avalike teenuste osutamise mudelite erineva maksumõju korral ei saaks rääkida tasakaalust riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, kui 9  negatiivne finantsmõju oleks kohalikule omavalitsusele suurem ja see mõju tooks kaasa positiivse finantsmõju riigile. Määruse kehtetuks tunnistamise mõjud tuleb kohalikele omavalitsustele hüvitada. Töörühma kokkulepe, nr Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht eriarvamused 14. Tasakaalustame omavalitsuste tulubaasi, et vähendada valglinnastumise ja regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, arvestades mh rahvastiku jaotust ja töökohtade paiknemist. Suurendame kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Võimaldame kohalikele omavalitsustele suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel. 2. Haridus- ja noorsootöö valdkonna töörühma ettepanekud Tabel 2. Osapoolte ettepanekud muudatusteks Töörühma kokkulepe, nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht eriarvamused ELVLi prioriteedid: 1. Koolitoit - riigipoolse koolilõuna toetuse maksumuse suurendamine, Koolilõuna on hariduse abiteenus, mille kulud kaetakse Jätkame läbirääkimisi, täiendava toetuse maksmine lastaia laste toiduraha riigi toetusest, kohaliku omavalitsuse tulubaasist ja teeme koostööd koolitoidu kompenseerimiseks. lapsevanema osalusest. Riigieelarvest on koolilõunaks teekaardi juhendamaterjali arvestatud 2023.aastaks (KOV, era, riik sh kutse) 35 mln väljatöötamisel ning Kasvava inflatsiooni, sh toidukaupade jätkuva hinnatõusuga, ei ole võimalik €. Lisaks antakse täiendavat toetust koolipiimale, lasteasutuste toitlustamist või on väga keeruline alates 2018. aastast kehtiva ühe euro suuruse riigipoolse puuviljale ja mahetoidule. KOV saldoandmike kuludest reguleeriva määruse toetuse juures pakkuda õpilastele kvaliteetset ja tervislikku koolilõunat. lähtuvalt oli kogu koolitoidu (sh hommikupuder, kaasajastamisel. Koolilõuna toetust antakse 175 eurot statsionaarse õppe õpilase kohta 24,8 koolilõuna, pikapäevarühm jm) kulu õppuri kohta miljonit (RM esialgsete andmete kohaselt). Eeldatav vajadus koolitoidu vahendite 2022.aastal keskmiselt 1,64 eurot. katteks riigi tasandil 44,6 miljonit (ei sisalda koolieelsete lasteasutuste Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatakse toidukulu). Täiendav vajadus riigi tasemel 19,8 miljonit koolitoidu teekaarti, mille põhieesmärgiks on luua Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus funktsiooni kokkulepitud tegevuste ja lahendussuundade abil üleandmisel tulubaasi +0,32%, sh täiendava vajaduse katteks tingimused, et koolilõuna oleks mitmekesine, omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära osa tõus 0,14%. tasakaalustatud ning kõigile lastele olenemata nende sotsiaalmajanduslikust taustast kättesaadav. Uuendamisel Siiani ei ole riik toetanud lasteaia laste toitlustamist. Ettepanek oleks täiendava toetuse kehtestamine lasteaia lastele toitlustuskulude katteks. Koolieelsete 10  lasteasutuste toidukulu katmise vajaduse saab arvutada aluseks võttes toidukulu on ka Sotsiaalministeeriumi määrus, mis seab nõuded piirmäära sõime ja lasteaiarühmaealistele korrutades selle laste arvuga. koolitoidule lasteasutustes. Näiteks Tallinna täiendav vajadus 9,2 miljonit. Toidukulu piirmääraks sõimerühmaealisel lapsel 2,70 ja lasteaiarühmaealisel lapsel 3,00 eurot päevas. 2022/2023 õppeaastal on lasteaias 21 232 last. 2. Riikliku koolitustellimuse suurendamine kooliõpetajatele. Õpetajate järelkasv on Haridusvaldkonna arengukava üks Õpetajate järelkasvu juht- olulisemaid prioriteete. komisjoni kaasatakse Haridusvaldkonna väljakutse on haridustöötajate (pedagoogid, tugi- ELVLi /KOVide esindaja. spetsialistid – psühholoogid, sotsiaalpedagoogid, eripedagoogid, HEV- HTM ja koolipidajatega koordinaatorid, haridusjuhid) järelkasv ja jätkusuutlikkus. koostöös kaardistatakse nö Selle tagamiseks tuleb a) suurendada riiklikku tellimust b) pakkuda senisest puudu olevate õpetajate paindlikumaid õppimisvõimalusi, et karjääripöörajad leiaksid tee haridus- ametikohad seisuga sept valdkonda c) pakkuda mikrokraadide näol täiend- ja ümberõppe võimalusi d) 2023 ning otsustatakse tagada, et haridustöötajate palk oleks 120% keskmisest palgast e) töötada andmete kogumise välja motivatsioonipaketid haridustöötajatele (lähetustoetus, stipendium, süsteemi arendusega eluaseme võimalus). seonduv. Jätkame arutelusid õpetajaks õppijatele täiendavate meetmete loomise teemal. 3. Toetus kohalikele omavalitsustele munitsipaalhoonete energia- Avalike teenuste energiatõhusamaks muutmiseks on Jätkame läbirääkimisi tõhususe suurendamiseks, sh lasteaedade nõuetele vastavaks kohalikele omavalitsustele välja töötatud energiatõhususe toetuse tingimuste osas sh viimiseks aastaks 2030. meetmed. et erinevaid toetus- meetmeid oleks võimalik Järjest süvenevas energiakriisis on oluline toetada kohalikke omavalitsusi kasutada integreeritult. hoonete energiatõhususe parandamisel, et pikemas perspektiivis vähendada Haridustaristu jätku- omavalitsuste kulutusi energiale ning täita ka riiklikest nõuetest tulenevaid suutlikuks korrastamiseks eesmärke. Siinkohal on oluline silmas pidada, et omavalitsused on oluliselt on vajalik välja töötada vähendanud investeeringute mahtu, et toime tulla jooksvate kulude katmisega. täiendavad meetmed. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestati 2011. aastal koolieelse lasteasutuse tervisekaitsenõuded, millele peavad kõik lasteaiad, kellel on kehtiv koolitus- luba 1. jaanuari 2010. a seisuga, vastama hiljemalt 1. septembriks 2030. Näitena on sellega seoses on ainuüksi Tallinna linnal vajadus rekonstrueerida veel hinnanguliselt 80 lasteaeda. Selle teostamine järgneva 8 aasta jooksul eeldab, et uuenduse läbib vähemalt 10 lasteaeda aastas. Erinevatest kriisidest ja üldisest majandusolukorrast tulenevalt on samas aga investeerimisvõimekus 11  oluliselt vähenenud, mis tähendab, et 2030. aastaks seatud eesmärgi täitmine ei ole võimalik. Üle riigi on tervikuna uuendada vaja ligi 230 alusharidus asutust. Ühe 12-rühmalise lasteaia investeeringu kogumaksumus on ca 10 mln eurot. Näiteks Tallinna linnas oleks vaja rekonstrueerida vähemal 10-13 lasteaeda aastas. Viimastel aastatel on eelarvelisi vahendeid olnud 5 lasteaia rekonstrueerimiseks aastas. 2030 aasta kursil püsimiseks oleks vajalik täiendav rahastus. Lasteaedade investeeringu vajadus töörühma andmetel ca 80 mln aastas ja seda regulaarselt kuni 2030 aastani. Täiendavad ettepanekud: 4. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate toetus. Jätkame läbirääkimisi. Riigiraha 31.12.22 andmetel seisuga 31.01.2023 on 2022. a 11 kuu kohta tuletatud õpetajate tööjõukuluks koos maksudega 158,17 mln eurot. Lisades 2023. aastaks + 23,87% saame täiendavaks tööjõukuluks 37,75 mln eurot. Täiendava toetuse vajadus 22,75 miljonit. Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus funktsiooni üleandmisel tulubaasi +0,27%, sh täiendava vajaduse katteks omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõus 0,17%. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus on ette nähtud lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. Arvestades VV otsuseid õpetaja töötasu alam- määra kiirel kasvul ja kehtestatud nõuet kohalikele omavalitsusele toetuse saamiseks on tänane toetuse osakaal kogukuludest minimaalne ja toetuse suurendamine selles osas väga vajalik. Lasteaedades töötavate tugispetsialistide arvestuslik tööjõukulu oli 11,94 mln eurot, lisades 2023. aasta tööjõukulule juurde 23,87% ehk 2,85 mln eurot. Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus funktsiooni üleandmisel tulubaasi +0,02%. 5. Huvitegevuse ja huvihariduse toetus Jätkame läbirääkimisi. Taastada 2021. aasta tase 14,25 mln eurot, millele liidetud 2023.a arvestuslik inflatsiooni määr 8%, koonsummas 15,4 mln eurot. Täiendava toetuse vajadus on 5,15 miljonit eurot. 12  Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus funktsiooni üleandmisel tulubaasi +0,11%, sh täiendava vajaduse katteks omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõus 0,04%. 6. Õpetaja tööjõukulude toetuse lõtk/diferentseeritav osa tõsta 25%-le Lähtudes koalitsioonilepingust suureneb diferentseeritav Kokkulepe: toetame (hetkel 17,1%). osa 2024 aastast 20%le (14 miljonit). diferentseeritava osa kasvu, et õpetaja töö-ja Fiskaalne mõju: ca 27,83 mln eurot palgakorraldust Õpetajate töötasu kasvu ei tohi teha teiste haridustoetuste või tööjõukulude kaasajastada ning toetuse lõtku arvelt. Koolidel on kasvanud vajadus õpetajate täiendavateks väärtustada õpetaja tööd. lisatasudeks seoses suurenenud töökoormusega sh osalise distantsõppe ja/või hübriidõppe korraldamisega). 7. Haridustoetuse õiglane jaotus selliselt, et õpilaste arvu kasvuga Jätkame läbirääkimisi. kaasnevad täiendavad kulud nelja kalendrikuu osas (sept - dets) ei oleks KOV kanda. Lisatud Rae VV näide põhjenduseks, so koos õpilaste arvu kasvuga ja täiendava KOV kuluga (13.12.22) 8. Tugevajavate laste ja õpilaste toetamine ning tugipersonali puudus. Jätkame läbirääkimisi. Pöörame jätkuvalt tähelepanu tugispetsialistide üldisele puudusele nii kooli- eelsetes lasteasutustes kui üldhariduskoolides. Peame vajalikuks õpetajate täiendkoolitust kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks ja ka tugispetsialistide ettevalmistust ülikoolides). Tugevajavate õpilaste õpetaja tööjõukulu koefitsient tõhustatud toe korral - 2,5 ja eritoe korral koefitsient - 5. Põhjendus: eriõppe õpilaste väga erinev toe vajadus, mis ei võimalda klasside maksimaalset täituvust vastavalt hetkel kehtestatud piirmääradele. 9. Huvihariduse ja huvitegevuse ning koolieelsete lasteasutuste õpetajate Arutelu kultuuri ja spordi tööjõukulude toetus ja kultuuriranitsa toetus lisada tulubaasi arvutades valdkonna töörühmas. välja ka summad. 13  2023. a tasandus- ja toetusfond https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/kohalikud-omavalitsused/finantskorraldus#tasandus-ja-toetusf Sealhulgas: üldharidus toetus – 468,3 mln eurot; koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus - 15 mln eurot; noorte huvitegevuse toetus - 10,3 mln eurot. https://www.kul.ee/kultuuriranits - 2023. a riigieelarvesse kavandab Kultuuriministeerium Kultuuriranitsale täiendavalt 500 000 eurot, mis kokku teeb seega 1,5 miljonit eurot ehk keskmiselt 11 eurot põhikooliõpilase kohta (keskustes 9,60 eurot, hõreda asustusega piirkondades kuni 19,58 eurot). Keskmine summa õpilase kohta ei suurene proportsionaalselt eelarve kasvuga, sest õpilaste arv on suurenenud. Töörühma kokkulepe, nr Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht eriarvamused 10. Haridusvaldkonna arengukavast lähtudes on üldhariduskoolide õpetajate Õpetajate töötasu kasv on jätkuvalt prioriteet Toetame õpetajate töötasu töötasu kasvu eesmärgiks jõuda vähemalt 120% eesti keskmisest palgast. kasvu. Jätkame läbirääkimisi. Selleks, et aastaks 2027 saavutada õpetaja keskmine palk vähemalt 120% eesti keskmisest, on täiendavate vahendite vajadus lisaks koalitsioonileppes kokku lepitule ca 165 mln eurot sh 2024.aastaks ca 46 miljonit eurot. 3. Töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühma ettepanekud Tabel 3. Osapoolte ettepanekud muudatusteks Töörühma kokkulepe, nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht eriarvamused (osaliselt täiendatud aug 2023) ELVLi prioriteedid: 1. Toimetulekupiiri suurendamine. Nõus, et toimetulekupiiri/-toetuse metoodika vajab SOM täpsustab ja jagab kaasajastamist ja peaks olema kooskõlas elatusmiinimumi KOVdega toimetuleku- Toimetulekupiir peaks olema kehtestatud selgetele metoodilistele alustele muutustega. toetuse skeemi tuginedes, mis tagaks, et see on ajakohane ja piisav minimaalseks kaasajastamise toimetulekuks. 2023. aastal on Sotsiaalministeeriumil plaanis vaadata üle tegevuskava, ajaraami. toimetulekutoetuse skeem, võttes arvesse Riigikontrolli Metoodiliste aluste välja töötamine on riigi ülesanne kaasates selle jaoks soovitusi sel teemal, ning alustada toimetulekutoetuse Muudatuste erinevaid eksperte ja analüütikuid. Meie hinnangul oleks mõistlik siduda skeemi kaasajastamisega. Muudatuste välja töötamiseks väljatöötamiseks kaasab toimetulekupiir elatusmiinimumiga, mida iga-aastaselt korrigeeritakse kaasame kohalikke omavalitsusi. SOM KOVe. elukalliduse muutusega (nt arvutusvalem: elatusmiinimum*THI muutus = toimetulekupiir). Nii oleks tagatud ka pidev toimetulekupiiri automaatne Paralleelselt oleme sellel aastal alustamas miinimum- Plaanime taotleda rahastust reguleerimine, mis on tingitud majanduslikust olukorrast riigis. Olukorras, sissetuleku piisavuse, taotlemise ja ajakohastamise leibkonnaandmete ja 14  kus THI langeks ehk oleks negatiivne, saaks inimesi soodustavalt rakendada analüüsi lähteülesande koostamist. Analüüsi vajadus eluasemekulude metoodika põhimõtet, et toimetulekupiiri ei langetata kuniks elatusmiinimumi ja THI tuleneb teadmisest, et kehtiv miinimumsissetuleku väljatöötamiseks registri- korrutis tõuseb taas üle kehtestatud toimetulekupiiri. Senini on tegemist arvutamise metoodika ei vasta enam tänapäevastele andmete vms baasil, et suurusega, mida reguleeritakse poliitilise valmisoleku olemasolul, kuid kõige vajadustele. Samuti on EL andnud miinimum- seeläbi luua võimalus haavatama sihtgrupi toimetuleku tagamine ei saa sõltuda poliitilisest sissetulekusoovitused, millega analüüsis arvestada. tulevikus toimetuleku- valmisolekust vaid olema korrelatsioonis majandusliku olukorraga. Pikemas perspektiivis on nimetatud analüüs aluseks, toetuse maksmiseks millele tuginedes teha veel teisi valikud toimetulekupiiri ja keskselt ja proaktiivselt. Täna puudub otsene seos elatusmiinimumi ja toimetulekumäära arvutamise metoodika kaasajastamiseks. vahel. Vajalik oleks need kaks omavahel siduda võttes aluseks erinevate kulu- komponentide realistlikud hinnad. Selline ühtlustamine võimaldaks täiendavalt jagada toimetulekupiiri erinevateks komponentideks, et vajadusel (näiteks Ukrainast tulnud ajutise kaitse saanud sõjapõgenikud, kes majutuvad laevas, kus on tagatud lisaks eluasemele nt toitlustamine) saaks toimetuleku- piiri maksta abivajajale ka madalamas ulatuses (ilma toidukulu komponendita). 2. Üldhoolduse rahastamise põhimõtete muutmine. Täpsed arvutused kõikide KOVide kohta puuduvad, 30.03 kohtumisel tõstatas mille alusel saaks järeldada, et riigieelarvest eraldatud ELVL üldhoolduse Omavalitsuste hinnangul on ministeeriumi arvestused reformi mõju täiendavatest vahenditest ei piisa. Hooldekodud reformiga seoses erinevad hindamisel tehtud ennatlikult ja olulises osas on mõjude hindamiseks avalikustavad oma hinnad selle aasta aprillis, probleemkohad, mille osas vajalikud tingimused täitmata või kasutatud tegelikkusele mitte vastavaid. omavalitsused ei ole veel kehtestanud piirmäärasid, pole lepiti kokku, et nende 2024. a septembriks viia läbi reformi kulu-tulu vahehindamine. Eelduslikult selge paljudele tuleb maksta täiendavat hüvitist jne. Seega lahendamiseks korraldatakse on kohalike omavalitsuste kulu seoses üldhooldusreformi rakendamisega on tegemist ennatliku hinnanguga. eraldi kohtumine. tunduvalt suurem, kui riik on arvestanud, võttes aluseks teenuse seniseid Täpsem üldhooldusteenuse rahastamise muudatuse 08.06 toimus ELVL-ga keskmisi hindu ja isiku keskmist maksevõimet. mõjude hinnang, sh kulude-tulude analüüs on planeeritud kohtumine, kus koos RAM- Tallinna arvestuste kohaselt on 2024. aastal (mis on reformi rakendamise 2026. aastaks. Selleks ajaks on teenuse turg ja hinnad ga5 korrati üle hoolde- täisaasta ja näitab kogu mõju ja kulu) üldhoolduse reformi linna kogu kuludeks stabiliseerunud, inimesed ja KOVid on muudatusega reformi eesmärgid, raha- 32 782 147 € ning kogu tulubaasiks 26 435 019 € (linna eelarve vahendid + kohanenud, on selgem mõju koduteenuste kätte- jaotuse printsiibid, tutvustati riigieelarvest saadav täiendav tulu). Tallinn on prognoosinud tänaste saadavusele jne. SOM hinnangul on 2024. a septembris hooldekulude kalkulaatorit teadaolevate reformi tingimuste ja eelduste alusel Tallinna linnale reformi võimalik teha esmane tulude-kulude ülevaade, tuginedes ning planeeritavate maksu- täiendavaks rahaliseks mõjuks 2024. aastal - 6 347 128 €, mis on negatiivne olemasolevatele andmetele (H-veebi 2023 a andmed, muudatuste mõju KOV täiendav mõju ja riigi poolt seatud täiendavate kohustuste osas katmata. Tartu STAR andmed, S-veebi andmed nt koduteenuse 2023 ja 2024 rahastamisel. linnale lisakulu ca - 1,0 mln eurot. Saue vallale lisakulu – 212 232 eurot. kasutajate arvu osas jms). Kohtumise tulemusel kokkulepitult on vaadatud üle reformi sõnumid SOM-i ja SKA kodulehel ning 14.06 korraldatud täiendav 5 Alates 1.juulist 2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi osakonnad. 15  kohtumine kõigile oma- valitsuse- ja sotsiaal- valdkonna juhtidele. Seejärel, vastavalt kokku- leppele, palutud KOVdel, kes näevad täiendavalt probleeme rahastuses, esitada konkreetsed arvutused. Laekus 5 KOV-i seisukohad ja arvutused, millele vastatud kirjalikult. Kahe KOV-ga toimusid bilateraalsed kohtumised. 18.07 toimus hooldereformi vaheseisu seminar KOV juhtidele, sotsiaal- ja finants- töötajatele – SOM selgitas rahastuse põhimõtteid. Kokkuleppe kohaselt jälgib SOM jooksvalt reformi kulgu ning selleks kogub infot aruannete ja registrite kaudu kui ka koondab avalikult kättesaadavat infot hindade kohta. Täpsem üldhooldusteenuse rahastamise muudatuse mõjude hinnang, sh kulude- tulude analüüs on planeeritud 2026. aastaks. 3. Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude meede. SoM ei ole kavandanud eraldisesvat toetusmeedet Teemat arutatakse KOVidele, sest riigi poolt on loodud võimekus UA sõja- rahanduse töörühmas. SKA andmetel käesoleva aasta jaanuarikuu seisuga oli 66 762 ukraina põgenike ajutiseks majutuseks ja toitlustuseks ning KOV sõjapõgenikku (neist 16 232 alaealist) deklareerinud Eestisse jäämist. SOM informeerib PPAd ümberasuvate UA sõjapõgenikele on tagatud VRKS järgi vajadusest menetleda Arvestades olukorra võimaliku eskaleerumise korral võib ränne suureneda, üüri- ja tõlketeenuse kulude katmine, milleks on SKA ajutise kaitse pikendamisi näiteks 15% täiendava sõjapõgeniku lisamine teeb arvestuslikuks üldarvuks sõlminud halduslepingud kõigi 79 KOViga. STAR arendus prioriteetsena. Ajutise 76 776 täiskasvanut koos lastega. võimaldab KOVidel väikse halduskuluga vormistada kaitse lõppedes (elukoha puudumine) puudub 16  Sõjapõgenike vastuvõtmine on kohalike omavalitsustele täiendav ülesanne, üürikulude katmist; tõlketeenuse kulude katmiseks vajalik KOVdel võimalus mis oluliselt suurendab halduskoormust eelkõige sotsiaalvaldkonnas, mis arendus on töös. inimestele teenuseid omakorda on tinginud vajaduse täiendavate ametikohtade (töötasu, töökoha osutada. RAMi poolt on KOVidele hüvitatud UA sõjapõgenikele sisustamine, töötaja väljaõpe) loomiseks. osutatud vältimatu abi kulud: ajutine majutus, Hinnanguline meetme maht nimetatud sõjapõgenike arvu juures võiks olla ca toitlustamine, esmatarbevahendid, abivajaduse hindamine 7,37 mln eurot. Kuluks ühe põgeniku kohta oleks 96 eurot aastas. Ühikukulu ja mitmekordne üldine nõustamine. 2023. a veebruari 8 eurot on tuletatud energiakulude menetlemise halduskulu määrast lõpuks oli KOVidele välja makstud 3,3 mln eurot. RAM (riigihalduse ministri 23. novembri 2021. a määrus nr 31 "Energiahinna tõusu plaanib kasutamata raha täiendavaks KOV toetuseks 100€ leevendusmeede vähemkindlustatud peredele"). põgeniku kohta (tuginedes RR andmetele - 01.12.22 kuni 01.02.2023 saabunud põgenikud) eelkõige nõustamiseks. Täiendavad ettepanekud: 4. Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetuse kasv ESF vahendid olid ajutine tugi, et soodustada Jätkatakse dialoogi. (varasemalt raske ja sügava puudega laste lapsehoiutoetus). teenusosutajate võrgustiku tekkimist üle Eesti. Nende Rahade suunamine rahade lõppemine oli ette teada ja võimaldas KOVidel Suurendada toetusfondist makstavat puuetega laste toetust. Seoses toetusfondist tulubaasi teha varakult otsuseid valdkonda lisaraha suunamiseks. elukalliduse tõusu ja ESF rahade lõppemisega eraldada riigieelarvest kõige varem 2025. a – omavalitsustele toetust suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi Toetusfondist eraldatav raha on mõeldud täiendava sõltub muudatustest osutamiseks 2024. aastal 10,5 mln eurot (toetuse kasv on arvestatud lähtuvalt toena ja sihtgrupi tegelik vajadus tulebki katta rehabilitatsioonisüsteemis inflatsioonist ja lisaks 8 milj eurot aastas seoses ESF rahade lõppemisega). toetusfondi ja KOV enda panuse koostoimes. Oleme ning kokkulepetest samas nõus, et toetusfondi kaudu antav tugi KOVidele HTMiga. Fiskaalne mõju: 18,5 mln eurot on püsinud pikalt sama ja seega kaotanud osa oma Alates 01.01.2017 eraldab riik toetusfondi kaudu omavalitsustele toetust raske väärtusest. Mõistame, et erivajadusega laste ja sügava puudega lastele abi osutamiseks (2017. aastal raske ja sügava puudega teenusevajadus on tervikuna suurem kui võimekus seda laste hoiu toetus). Toetuse kogusumma on olnud muutumatult 2 650 000 nii KOV kui riigi tasandil katta. Oleme valdkonna eurot. Raha jaotamise aluseks on 0–17.a sügava ja raske puudega laste arv rahavajaduse tõstatanud koalitsioonikõneluste käigus, ent KOVis 1. novembri seisuga. Alates 2023. 1. jaanuarist muudeti meetme „raske kuna RES lisataotluste esitamisel saame välja tuua vaid ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus“ nimetus ümber „suure kolm prioriteeti, peame tegema valikuid. hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetuseks“, kuid toetuse suurus Samuti soovime valdkonna lisavajadusi tervikuna jäi samaks. Edaspidi võimaldatakse KOV üksusele riigieelarvest määratud kaardistada erivajadusega laste reformi raames. Kaalume toetust kasutada paindlikumalt - senise raske ja sügava puudega laste sihtrühma võimalust suunata rehabilitatsiooni üksikteenuste asemel kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Toetus osutamine koos vastava eelarvega KOVidele, et jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt kasvatada esmatasandil pakutavate teenuste võimekust. raske ja sügava puudega laste arvule, kus sügava puudega laste arv korrutatakse Need muudatused mõjutavad kogu erivajadusega laste edaspidiselt kolmega (seni korrutati arvuga 4,62). 01.09.2014 kuni 31.12.2022 rahastamise tervikpilti ning seega ei soovi me enne toetati puudega lastele tugiteenuste osutamist ESF vahenditest. Esialgu SKA, üksikuid rahastamisotsuseid teha. Samuti peame siis elukohajärgse KOVi kaudu. Taotleda võis tugiisiku-, lapsehoiu- ja vajalikuks hinnata, millist mõju avaldavad 2023. aastal sotsiaaltransporditeenuse hüvitamiseks. jõustunud toetusfondi muudatused. 17  Vahemikus 01.01.2021-31.12.2022 said KOVid raske- ja sügava puudega Täpsustame, et selle muudatuse eesmärk ei olnud lastele teenuste osutamiseks 13,6 mln eurot. Toetuse andmist rahastas sihtgrupi suurendamine, vaid justnimelt paindlikkuse Euroopa Sotsiaalfond TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja andmine, et KOVid ei peaks lähtuma puude pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ vahenditest (TAT raskusastmest, vaid saaks raha kasutada seal, kus vajadus eelarve kokku 46 994 321 eurot). 2019. aastal tehtud projekti „Puudega laste kõige suurem. Samuti tuginesime sellele, et tihti vajab tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise teenust vanem/pere, mitte laps ise ning muudatusega on soodustamine“ vahehindamise tulemused näitasid, et raske ja sügava puudega võimalik toetusfondi raha nüüd ka sedalaadi teenusteks laste tugiteenustel on positiivne mõju hooldajate tööhõivestaatusele. Samas kasutada. toodi välja, et keskmiselt 2/3 puhul kohalikest omavalitsustest on teenuste pakkumine sõltuvuses ESFi rahastusest ning selle lõppemisel ei suudaks kohalikud omavalitsused samas mahus teenuseid edasi pakkuda. Alates 01.01.2017 on puudega laste toetuse suurus toetusfondis püsinud muutumatu. Seda aitas kompenseerida lisaraha ESF vahenditest. Seni oli KOVil võimalus ja kohustus kasutada eraldatud vahendeid, nii ESF kui ka toetusfondi kaudu eraldatavaid, sügava ja raske puudega lastele teenuste osutamiseks. Alates 2023.aastast tuleb toetusfondis eraldatavast toetusest osutada teenuseid kõigile suure hooldus- ja abivajadusega lastele, sõltumata puude olemasolust, mis kindlasti suurendab kohalike omavalitsuste välja- minekuid. Sealjuures lõppes täiendav rahastus ESF vahenditest. 5. Erihoolekande teenuste rahastamine. Oleme teadlikud, et erihoolekandeteenustel on 2023.a koostatava 2024- järjekorrad; olukorra parandamiseks on kavandatud 2027 RES raames VV lisa- Leida vahendid kohalikele omavalitsustele riigi rahastatavate erihoolekande- mitmed tegevused, mille õnnestumine sõltub taotlusi vastu ei võta. Lisa- teenuste sh igapäevaelu toetamise, kogukonnas elamise ja ööpäevaringse riigieelarvelistest otsustest: raha vajaduse on SOM eel- erihooldusteenuse tagamisega seotud kulutuste kompenseerimiseks. • soovime teenuste hinnad viia vastavusse tegelike infona RAM-le 2024 RES Sotsiaalministeeriumi andmetel seisuga 31.12.2021. a oli summaks 3,36 kuludega. Hinna suurendamine muudab teenuse vaates andnud. Jätkatakse mln eurot. pakkumise atraktiivsemaks ka uutele lahenduste otsimisega, et teenusepakkujatele; olemasolevat ressurssi Teenus Teenust saajate arv KOV kulu • vaatamata põhimõttele pakkuda inimestele optimaalsemalt kasutada Igapäevaelu toetamise teenus 3 706 2 920 127 teenuseid eelkõige kodus ja kogukonnas, on siiski eesmärgiga tagada teenuste Kogukonnas elamise teenus 909 154 602 vaja suurendada ka ööpäevaringseid teenuskohti jätkusuutlikkus ja kvaliteet Ööpäevaringsed (eeldab rahastamismudeli kohasele lisarahale veel ka ning toetada tööjõu erihoolekandeteenused 3 074 283 293 ettevõtete, KOVide panust füüsiliste teenuskohtade motiveeritust. Kuni 2025 Probleem on väga kriitiline, sest paljud inimesed, kes on ohtlikud endale ja loomiseks). jätkatakse KOV teistele, on teenuse järjekorras ootel või valel teenusel. Kui abivajaja ei saa koordineeritud ISTE Lisaks soovime tugevdada toetavate teenuste pakkumise mudeli rakendamist talle vajalikku teenust, sest riigi eelarves ei ole selleks vahendeid või ei ole kvaliteeti ja ulatuse kasvu, et võimalikult paljud olemasolevates mahtudes. teenusel vaba kohta, siis langeb kohustus KOVile, et inimest ja perekonda psüühikahäirega inimesed saaksid sobiva toega elada oma Mudeli rakendamine aidata. Teenuse puudumine või vale teenus (üldhooldekodu) ei taga inimesele kodus ja ei tekiks vajadust (või lükkuks vajadus edasi) vajalikku ravi ja tervis halveneb. Kuna erihoolekande teenused on riiklikult 18  rahastatavad teenused, kuid teenuse puudumisel peavad omavalitsused ise institutsionaalse, ööpäevaringse erihoolduse järele. Alates KOV-s üle Eesti vajab leidma, kuidas inimest aidata ja teenuste eest ise tasuma, et inimesed ei jääks 2025. soovime alustada järk-järgulist üleminekut seejärel lisarahastust. abita, siis tuleks KOVi kulu riigi poolt kompenseerida. Näiteks võib tuua, et praeguselt teenuse osutamise süsteemilt KOV Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 31.12.2021 seisuga erihoolekande- koordineeritud mudelile (mudeli rakendamiseks on teenuste järjekorras 2006 klienti, neist ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajalik KOVidele lisarahastus). järjekorras 1224 klienti. 6. Tõsta omavalitsustele makstavat toimetulekutoetuse menetlemise ja Korralduskulude tõstmise ettepaneku teeme RES 2023.a koostatava 2024- väljamaksmise kulude hüvitist, korrastada korralduskulude arvestuse lisaeelarve taotluste raames, tegemist on meie prioriteetse 2027 RES raames VV metoodikat. Tõsta toimetulekupiiri. lisataotlusega. Koos regulatsiooni ülevaatamisega on lisataotlusi vastu ei võta. plaan korrastada korralduskulude arvestuse metoodikat. Juhul kui muid variante Kohalik omavalitsus määrab ja maksab toimetulekutoetust, mille kulud vahepeal ei leita, siis hüvitatakse riigieelarvest. Toimetulekutoetus on küll riiklik toetus, aga selle lisaraha vajaduse on SOM ebapiisavus mõjutab otseselt omavalitsuse kulusid. eelinfona RAM-le 2024 Vajalik on toimetulekutoetuse puhul adekvaatse toimetulekupiiri tagamine RES vaates andnud. raskustesse sattunud ja abi vajavatele inimestele ja sealjuures korralduskulude Põhimõttelisemate kaasajastamine – so korralduskulude adekvaatsus ning korralduskulude muudatuste eraldamise loogika ja sagedus KOVidele. ettevalmistamiseks jätkatakse VTK Ettepanek on korrigeerida toimetulekutoetuse piirmäära arvestamise aluseid koostamisega. ja korrigeerida ühtlasi sellega seonduvalt korraldamiskulude katteks KOVidele makstavat ühikuhinda, mis on võrreldes teiste teenuste korraldamiskuludega põhjendamatult väike. 2022. aasta 1. juunist on toime- tulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus, samas oli 2022 aastal arvestuslik elatusmiinimum Statistikaameti andmetel 303 eurot (eluasemekuludeta 144 eurot). Võttes aluseks Eesti panga prognoosi, mille kohaselt 2023. a inflatsioon on alla 10% ja järgnevatel aastatel eeldatavalt 2-3%, siis selle valguses tuleb vastavalt tõsta toimetulekupiiri. Väljavõte Riigikontrolli kontrolliaruandest „Omavalitsuste rahastamine toetusfondist“: Toetusfondist rahastatakse omavalitsuslike ülesannete kõrval ka kahte riiklikku ülesannet, milleks on toimetulekutoetuste maksmine ja rahvastiku- toimingud. Riiklike ülesannete täitmisega seotud kulud tuleb KOVidele riigieelarvest hüvitada, mida saab teha kas tegelike või KOVide arvestusliku keskmise kulu järgi. Nii toimetulekutoetuse kui ka rahvastikutoimingute puhul on hüvitise suurus kindlaks määratud, lähtudes toimingu hinnangulisest ajakulust ja töökoha arvestuslikust kulust, mis omavahel läbi korrutatakse. 19  Ajakulu hinnangute erinevus ülesannete vahel on põhjendatav suuresti ka konkreetse toimingu eripäraga ning ülesanded ei ole selles mõttes omavahel võrreldavad. Probleemiks hüvitiste metoodikas on aga töökoha tunnitasu- määr, mille kulude koosseis ei ole ülesannete võrdluses ühetaoline. Kui rahvastikutoimingute puhul võetakse arvesse nelja liiki kulusid, siis toime- tulekutoetuse menetluskulude hüvitamisel vaid kahte liiki kulusid. Ühe töö- koha tunnitasumäär on toimetulekutoetuse menetlustes seetõttu ca 40% väiksem. Selline erinevus ei ole Riigikontrolli hinnangul põhjendatud ning võib ka väita, et KOVid on saanud seeläbi kahju. Riigikontrolli soovitus sotsiaalkaitseministrile: muuta hiljemalt 2023. aastal toimetulekutoetuse menetluskulude KOVidele hüvitamise põhimõtteid nii, et hüvitis katab sama liiki kulusid, mida kaetakse KOVidele rahvastikuregistri toimingute tegemisel. Sotsiaalkaitseministri vastus: oleme nõus, et toimetulekutoetuse menetlus- kulude hüvitamise põhimõtted vajavad uuendamist, ja esitasime taotluse menetluskulude suurendamiseks ka käesoleva aasta riigieelarve läbirääkimiste raames, ent see ei leidnud sel korral heakskiitu. Saame vajaduse tõstatada uuesti 2023. aastal RES koostamise raames. Oleme samas Sotsiaalministeeriumi 2023. aasta tööplaani lisanud kogu toimetulekutoetuse süsteemi ülevaatamise. Koos sellega vaatame üle ka KOV ülesanded toetuse menetlemisel ja selle rahastuse. Kuna toimetulekutoetuse menetlemisele on lisandunud abivajaduse hindamine ja vajalikele toetavatele teenustele suunamine, on oluline hinnata menetluskulude hüvitamise põhimõtteid terviklikult. 7. Eestkoste teostamise riigi poolset rahastamist ei toimu, kuigi see on Eestkoste teostamise eest tasu ja kulutuste hüvitamisel Sotsiaalministeeriumi riiklikult pandud ja kasvav kohustus omavalitsusel eestkostet teostada. kehtib perekonnaseaduse § 192 sätted, et eestkostet tellimusel viiakse 2023. a Hinnanguline kulu aastas 0,83 – 0,9 mln eurot. teostatakse üldjuhul tasuta. Kohus võib määrata läbi eestkostesüsteemi eestkostjale tasu ülesannete täitmise eest eestkostetava analüüs, riigihange on Ettepanek on vastavalt perekonnaseaduse § 192 lg-le 4 kehtestada riigi arvel varalist seisundit ja poolte vahelist suhet arvestades. lõppenud ja hankelepingu eestkostjale makstava tasu ja kantavate kulude arvestamiseks täpsema korra ja Eestkostjal on õigus tekkinud kulutuste, muuhulgas edukal täitmisel on aasta piirmäärad. Konkreetne säte on kehtinud aastaid, kuid senimaani ei ole vastutuse kindlustamiseks, hüvitamisele eestkostetava vara lõpuks poliitikasuunised rakendusakti kehtestatu. Järjest enam määratakse KOV eestkostjaks lähedase arvelt. Nii tasu kui kulutuste hüvitamine tuleks lahendada eestkostesüsteemi inimese asemel, kuigi eestkostetaval on lähedased olemas ja nad on tegusad. iga eestkostejuhtumi kohtumenetluses. Täpsema korra ja muutmiseks. Selle pinnalt Kuna eestkostetavate hulk aina kasvab, siis see tähendab ka suurenevaid piirmäärade kehtestamine ning täiendavate rahaliste lepitakse JUMiga kokku kulusid omavalitsusele eestkostet teostada. Eestkoste teostamise kulud on toetuste andmine on PKS kohaselt Justiitsministeeriumi edasine tegevuskava. seda suuremad, kui tegemist on keeruliste ja raskete eestkostetavatega. Kuid pädevuses. Sotsiaalministeerium mõistab KOVide peamine eesmärk on korraldada eestkostetavale inimväärne elu ja tagada koormust eestkostetega, on seiratud, lahendatud amet- toimetuleku tingimused. kondade ja asutuste vahel tõrkeid praktikas. Sotsiaal- Eriti suur on probleem koduste eestkostetavatega. Riik peaks ära tegema sisu ministeeriumi tellimusel viiakse 2023. a läbi eestkoste- ja kulu finantsanalüüsi 2023-2024 aasta I poolaasta jooksul. süsteemi analüüs, riigihange on lõppenud ja hankelepingu 20  Vaja oleks kokku leppida ajaline graafik, kuidas edasi liigutakse. edukal täitmisel on meile Justiitsministeeriumiga aasta lõpuks poliitikasuunised eestkostesüsteemi muutmiseks. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni art 12 (võrdne tunnustamine seaduse ees) seab Eestile kohustusi astuda samme eestkostete vähendamiseks. 8. Esmatasandi tervishoid. Tuleb leida väljapääs kroonilisele perearstide Nõustume probleemiga ning tegeleme leevenduste Jätkatakse dialoogiga. puudusele. Järjest kasvab ka pereõdede vajadus. Suuremat tähelepanu otsimisega igapäevaselt koostöös erinevate osapooltega. Koostamisel on tuleks pöörata vastavate spetsialistide koolitusele. Oleme suurendanud residentuuri õppes peremeditsiini esmatasandi tervishoiu õppekohtasid, oleme konsensusleppes kokku leppinud arengukava. 2023 lõpuks õdede arvu suurendamise ja praktikajuhendamise saab valmis tekst tasustamise. Spetsialistide koolitusvajaduse kokku- osapooltega leppimiseks oleme käib koos tervishoiuvaldkonna kooskõlastamiseks. koolitusvajadus. 9. Tallinna Haigla rajamine. Riigipoolne kaasrahastamine 280,4 mln Haiglavõrgu arengukava haiglate taristud vajavad Jätkatakse dialoogiga. SOM eurot. kaasajastamist nii Harjumaal kui ka maakondade on koostamas nii tõmbekeskustes. Riigil on vajalik lähiajal jätkuvalt haiglavõrgu kui kogu Riigil tuleb panustada amortiseerunud haiglavõrgu kaasajastamisesse pealinnas, investeerida tervishoiutaristusse, luues kaasaegne tervishoiuvõrgu et tagada jätkusuutlik ja kvaliteetne tervishoiuteenus 25%le Eesti elanikkonnale, infrastruktuur nii kõrgema etapi kui ka maakonna arengusuundade tagada hädaolukorra ja kriisideks valmisolek ning seeläbi optimeerida kulusid, haiglates. Vajalik on luua kaasaegsetele ootustel vastavad strateegilisi dokumente. mis üha kasvavad amortiseerinud haiglavõrgu kasutamisest. ja integreeritud tervishoiuteenuste osutamise tingimused. 2023 lõpuks saab valmis Tallinna Haigla (TH) teeninduspiirkond haarab Harjumaa, Läänemaa, Eesmärk on saavutada paremad tingimused patsientidele tekst osapooltega Saaremaa, Hiiumaa, Raplamaa, osaliselt Ida- ja Lääne - Virumaa, Pärnumaa ravitulemuse saamiseks, tervishoiutöötajatele eeldused kooskõlastamiseks. ning Järvamaa ja Lõuna-Eesti maakonnad ehk TH vastutuspiirkond hõlmab parema töökeskkonna loomisel sh tulles toime vähemalt 10 maakonna elanikke. TH statistilise andmebaasi analüüsi põhjal efektiivsema ressursis kasutusega paindlikult ka on nii ambulatoorsel vastuvõtul, kui ka haiglaravil viibinud kõigi maakondade erinevates kriisitingimustes. haiged. Ambulatoorsetest haigetest moodustavad Harjumaa (sh Tallinna) elanikud ca 47%, päevaravi ca 55% ja statsionaarset abi saanutest ca. 45%. Kogu Eesti eriarstiabist moodustab loodava TH-a turuosa ca 25%. 10. Tervishoiu omaosaluse vähendamine elanikele. Nõustume ettepanekuga, see on ka Sotsiaalministeeriumil Jätkatakse dialoogi. nimetatud olulise teemana Rahvastiku tervise Tänaste jätkuvate kriisiolukordade ja hindade kasvu tempos on ülikriitiline, et SOM esitab 2023.a lõpus arengukavas ning inimkeskse tervishoiu programmis. inimestel oleks võimalik aegsasti saada tervishoiuteenust ja väiksema VVle lahendused omaosalusega, kui seni see Eestis on. See aitab ennetada riigile hilisemaid Muudatus vajab lisaraha (käimasoleva analüüsi andmetel, tervishoiu rahastamise veelgi suuremaid kulusid krooniliste haiguste ravimisel ja rehabilitatsioonil. et jõuda 15% omaosaluseni 2033.aastaks, on ca 1% võrra jätkusuutlikkuse langetamiseks vajadus 2024.a 24,4 miljonit eurot; 2025 a tagamiseks, sh inimeste Riigi eesmärgiks on tagada Eesti inimeste keskmise oodatava eluea ja 82 milj; 2026 a 98 milj jne). omaosaluskulude keskmise tervena elatud aastate arvu kasvu ning ebavõrdsuse vähenemise langetamiseks. 21  tervises, seega on ülikriitiline liikuda EL keskmise poole kiiremas tempos, kus Tööplaanis oleva tegevuse“ Tervishoiu rahastamise omaosalus tervishoiu puhul on 15%, Eesti praeguselt 25%lt. jätkusuutlikkus ja ravikindlustussüsteemi põhimõtete ülevaatamine“ raames töötatakse välja tervishoiu Ettepanek on, et EL keskmiseni jõudmiseks liigutakse alates 2024. aastast rahastamise jätkusuutlikkuse lahendused, milles sisaldub vähemalt 1%-lise sammuga inimese omaosaluse vähendamiseks. ka inimestele tervishoius omaosaluskulude langetamiseks vahendite leidmise vajadus. Memorandum vastavate ettepanekutega esitatakse VV-le otsustamiseks 2023. aasta lõpuks. 11. Ravikindlustuseta elanikele tasuta esmatasandi arstiabi tagamine. Ainult esmatasandi teenuste kättesaadavaks tegemist ei Jätkatakse dialoogi. Fiskaalne mõju ca 0,41 mln aastas. toeta, kuna siis jääb ikkagi küsimus, kuidas inimesed SOM esitab 2023.a lõpus saavad vajaliku abi, kui nad on kindlustamata ja perearsti Ettepanek on, et kõikidel inimestel Eestis oleks tagatud esmane arstiabi VVle lahendused teadmistest ning oskustest ei piisa. ennetamaks hilisemaid veelgi suuremaid kulusid riigile. Tagada ravi- tervishoiu rahastamise kindlustamata elanikele tasuta esmatasandi arstiabi sotsiaalse õigluse Tööplaanis oleva tegevuse “Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, kuid ka kronoloogilise patoloogia varasemaks avastamiseks, et jätkusuutlikkus ja ravikindlustussüsteemi põhimõtete tagamiseks, sh ennetada riigile veelgi suuremaid kulusid krooniliste haiguste ravimisel ja ülevaatamine“ raames töötatakse välja tervishoiu ravikindlustuseta elanike rehabilitatsioonil. rahastamise jätkusuutlikkuse lahendused, mis hõlmavad olukorra lahendus. ka elanikonnale laiendatud ravikindlustuspõhimõtete Senine seadus sätestab, et ravikindlustuseta isik peab saama vältimatut abi ja kasutuselevõttu ja selleks vastava tegevuskava selle tagab talle riik Haigekassa kaudu. Kuna vältimatu abi ei ole piisav, siis koostamist. näiteks Tallinna linn on pidanud täiendavalt linna elanikele abi pakkuma viimased 10 aastat. Prognoosime, et praeguse energiakriisi ja hindade tõusuga Ravikindlustuseta elanike olukord peaks seega saama ravikindlustamata elanike arv kasvab, kuna töötuks jäämise ja töötuks arvele lahenduse elanikkonnale laiendatud võtmise vahele võivad jääda viitajad ning kuna töötuna registreeritud inimesed ravikindlustussüsteemi kasutuselevõtuga, mille on ravikindlustatud alates 31. arveloleku päevast, mitte esimest päevast. kasutuselevõtuks lisaraha vajadus oleks käimasoleva analüüsi andmetel ca 80 miljonit eurot. Näiteks: Tallinna linna eelarvest kaetakse kalendriaastas 135 tuh € ravi- kindlustamata inimeste esmatasandi arstiabi kulusid (see ei sisalda sellega Memorandum vastavate ettepanekutega esitatakse VVle seonduvat korralduskulusid). Kui eeldada et Tallina KOV elanikud otsustamiseks 2023. aasta lõpuks. moodustavad 1/3 kogu Eestist, siis võib prognoosida riigi eelarve kogukuluks 405 tuh €. 12. Lastele vaimse tervise toe tagamine ja laste rehabilitatsiooniteenuste Rehabilitatsiooniteenuse VTK esitatakse EISi selle aasta Jätkatakse dialoogi. kättesaadavus ja selle kvaliteet. septembri lõpuks. Eesmärk on üle vaadata rehabilitatsioonisüsteem terviklikult ja pakkuda Ettepanek on, süsteemselt panustada lastega seonduvasse ennetustöösse, et lahendused erinevate probleemide lahendamiseks. Seega ennetada laste vaimse tervise probleeme ja suurendada rehabilitatsiooni- kujundatakse rehabilitatsioonisüsteem ümber selliselt, et teenuste kvaliteeti ka kättesaadavust selle mõju abivajavale lapsele. Lisaks see vastaks päriselt lapse ja pere vajadustele. tuleb sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames võimaldada lapsele ja perele Rehabilitatsiooniteenuse kaudu pakutavate pereteraapiat või teisi vanemlikku võimekuse tõstmise viise. Riigi poolt tuleks kaardistada vaimse tervise probleemidega lapse teekond – märkamisest 22  asjakohase erialaspetsialisti konsultatsioonini. Moodustada töörühm, kuhu kompleksteenuste nimekiri vaadatakse üle ja disainitakse kaasatakse valdkonna eksperdid (psühhiaater, perearst, vaimse tervise õde, ümber. kooliõde, sotsiaaltöötaja, teenuse osutaja jt) ja lastekaitsetöötajad, et Lisaks on väljatöötamisel lastekaitseseaduse VTK kaardistada reaalselt toimiv teekond lapse abistamiseks. (esitatakse EISi II kvartali lõpuks), mille raames Puuduvad alusandmed teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamisega pakutakse lahendused lastekaitsekorralduse suurimatele seonduvalt, mis võimaldaks hinnata kaasuvaid kulusid täiel määral. Küll, aga probleemidele. Mh tegeleb VTK ka lapse abivajaduse saame tuua minimaalse ja esmase vajaduse katmiseks näiteks Tallinna senine varajase märkamise probleemidega, et ennetada täiendav panus jääb vahemiku 100 000 – 140 000 eurot. suuremate probleemide tekkimist ning vaadatakse üle kogu juhtumikorralduse protsess terviklikult. 13. STARi arendamine. Uue ESF perioodi vahenditest on plaanis arendada Jätkatakse dialoogi. STARi kasutajasõbralikumaks ning liidestada STARi Infosüsteeme tuleb kaasajastada, arendada. Tööd tuleb juurde, aga töö- teiste infosüsteemidega, et STARi koonduksid vajalikud vahendid ei tule kaasa. Näiteks peaks STAR hakkama edastama infot andmed inimeste abistamiseks. puuetega inimeste kohta, aga seda ei ole veel katsetatud ja ei tea, kuidas see tööle hakkab. See aitaks vähendada töömahtu ja bürokraatiat. Nt kaasneb EL Sotsiaalministeerium hindab iga-aastaselt valdkondlikku rahadega nt ISTEga, väga suur bürokraatia. S-veeb, H-veeb- no miks ometi statistilist andmevajadust poliitikakujundamise vajadustest peame eraldi täitma neid, kui STARis peaks kõik olema kirjas. Statistika lähtuvalt ja võimalusest andmeid koondada erinevatest kogumine peaks olema mõistuspärane ja mõistlik registritest, et mitte koormata asjata kohalikke omavalitsusi või hoolekandeasutusi aruandlusega S- ja H-veebis. S-H veebide andmemahtu on vähendatud järkjärguliselt. STAR on üheks registriks, kust juba täna tuleb ulatuslik osa valdkonna andmeid (toimetulekutoetus, asendus- ja järelhooldusteenused, hooldajatoetus, matusetoetus jt), kuid kuna STARi täitmine ei ole kogu andmevajaduse osas kohustuslik ja pole ka välja arendatud osade teenuste osas KOVide üleselt standardiseeritud sotsiaalteenuste andme- sisestust (paindlikus ja erinev praktika registris on küll KOV autonoomiat toetav, kuid andmekorjes takistuseks), siis on mitmeid sotsiaalvaldkonna andmeid, mida STARis ei registreerita või ei registreerita andmetöötlust võimaldaval moel ning mille osas minimaalse vajaduse katavad S-H veebide aruanded. 14. Kutse taotlemine. Soovime tõesti kutse andmise süsteemi koos kogu Jätkatakse dialoogi baasõppe ja täienduskoolitusega analüüsida. Oleme Nt 75 sotsiaaltöötajat vajavad kutset. On olnud kuulda, et lastekaitses ei ole planeerinud erinevad tegevused lastekaitse- ja sotsiaal- kutse nõue ennast õigustanud. Kulud seoses kutse taotlemisega on võimalus töötajate õppe, koolituse ja kompetentside arendamiseks jätta töötaja kanda, aga reaalsem on need kanda KOV vahenditest (sest meie Šveitsi rahastatud programmi, mida viime ellu 2023-2027. 23  vajame kutsega töötajaid). Kutse andmise nõuded tuleks üle vaadata, et mis Programmi raames töötame välja lastekaitse kompetentsi- on põhjendatud ja kindlasti vajalik ning mis ei näita spetsialisti oskusi. mudeli ning kujundame õppekavad, täienduskoolituse jms vastavalt sellele. Üks eesmärk on tagada suurem paindlikkus ja fookus praktilistele oskustele (mikrokraadid, töökohapõhised õpped jms)seal, kus tööjõu nõudlus on suur, ent vastutus ja otsustuspädevus väiksemad ning põhjalikum väljaõpe seal, kus vaja otsustuspädevust ja spetsialiseerumist (täiendprogrammid harvikhaigusega, keeruliste vaimse tervise probleemidega laste abistamiseks jms). Õiguslikud muudatused viime ellu lastekaitseseaduse ülevaatamise raames (peatselt tuleb kooskõlastusringile LasteKS VTK). Töörühma kokkulepe, nr Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht eriarvamused Töövaldkond Üldiselt on KOVid nõus, et koostöö on vajalik ja kasulik. Teema vajab eraldi arutelu. Täpsustama peaks, mida TK ootab või silmas peab Ettepanek kohtuda aasta II koostöö all: kes on koostöö arendamisel juhtiv partner, pooles. kes koordineerib koostööd? Mida täpsemalt oodatakse KOVilt, kui räägitakse Kaasata arutellu Töötukassa ja KOV koostöö. koostööst? Töötukassa esindajad. Arutada KOVide ja Töötukassa koostööd keerulisemate sihtrühmade (sh • Leiame, et täna piirab TK ja KOVi koostööd pikaajalised töötud, mitteaktiivsed, NEET noored jne) tööle ja õppima oluliselt inimese nõusoleku nõue. Vähese tööle aitamisel ja KOV sotsiaaltöötajate/TK konsultantide/klientide praktikas saamise motivatsiooniga inimesed ei ole huvitatud kerkinud murekohti või takistusi ja lahendusi efektiivseks koostööks. nõusoleku andmisest, see õigus võiks teatud 15. Töötukassa ja KOVide koostöö peab olema võimalikult sujuv ja tulemuslik. juhtudel tulla seadusest. Inimestel, kes on pikalt tööturult eemal olnud, on tihti põhjuseks mitme- • Koostöö paremaks sujumiseks peaks KOVidel tahulised mured – töö otsimiseks vajalike oskuste puudumine, võla- ja olema võimalik võtta TK konsultandiga ühendust sõltuvusprobleemid vm toimetulekuraskused, hoolduskoormus, elukoha otse, mitte läbi infotelefoni, mis on väga ajakulukas. puudumine jne. Sellises olukorras vajab inimene nii sotsiaalset (KOV) kui ka • Seadusest tulenevalt peaks olema õigus KOVi Töötukassa teenuste tuge ning kaks osapoolt peavad kliendi huvidele teavitada, kui töötu staatus lõpetatakse. terviklikult lähenemiseks tegema teadlikult koostööd. • Töötuna arvel oleva isikuga peaks TK-l olema vähemalt üks kontaktkohtumine – inimese välimus, käitumine on olulised infoallikad. • KOVe aitaks, kui näeksime töövõimetulemusest infot, mis iseloomustab tegevusi, mis on inimesele jõukohased. Saaksime paremini aidata leida sobivat 24  tööd või tegevust. Konsultandiga kohtumiste ärajäämise põhjused ja tegevuste sisu võiks olla KOVidele nähtavad, sellest võib selguda abivajadus, teadmine aitaks pakkuda üksteist täiendavaid teenuseid/lahendusi. • Töövõimehindamisel on vaja lahendust psüühika- häirega inimestele, kes keelduvad kodunt lahkumast. Töövõimehindamise aluseks on digilugu, aga perearstid ja psühhiaatrid koju ei tule. Kui inimest kodunt välja ei saa, siis on nad kodus sissetulekuta. • Samuti vajavad riigi poolt tuge sõltlased, sest just nemad on suures osas pikaaegsed töötud, kellel puudub ka motivatsioon ja KOVil puuduvad head vahendid nende mõjutamiseks. Vajalik on tagada toimet omavate (tõenduspõhiste) teenuste kätte- saadavus üleriigiliselt. Lisaks korraldussüsteemide (koostöömudelite) tugevdamisele/ arendamisele tuleks oluliselt rohkem ressurssi panna toimet omavate (tõenduspõhiste) teenuste rakendamisele. Just tööturu ja sotsiaalkaitse vaates on väga oluline sõltuvusprobleemidega inimestele nende toime- tulekut toetavate ravi- ja teraapiateenuste üleriigilise kättesaadavuse (taskukohane) tagamine. Ka ISTE mudelis ei ole sellised teenused sellele rühmale piisavalt kättesaadavad. • Töövõimehindamise tulemuse vaidlustamisel võiks olla võimalik inimese nõudmisel kontakt - kohtumine ekspertarstiga. Viimasel ajal hinnatakse sageli töövõimeliseks või osalise töövõimega isikuteks inimesi, kes kindlasti seda ei ole. • Töötute e-koolitused ei toimi, kui koolitustele suunatutel pole arvuti ja interneti võimalust. KOV ei saa siin aidata – raamatukogude arvuteid ei saa terveks päevaks kinni panna ühele inimesele. Kui kasutatakse e-koolitusi, peab olema ka lahendus vahenditele. Ei ole mõeldav, et KOV hakkaks looma arvutiklasse. 25  • Raskemate ühiste klientide abistamisel on mõistlik kasutada kolmepoolseid kohtumisi (klient, töötu- kassa nõustaja, KOV spetsialist), mis: loovad parema pildi inimese tegelikust olukorrast, tema aitamise võimalustest, ühtlasi harjub klient sellega, et TK ja KOV vahetavad infot. Sotsiaalvaldkond Üldjoontes KOVid nõustuvad ettepanekuga, sest KOVid Jätkatakse dialoogi. tagavad toimepidevust ka praegu. Siiski leiame, et teenuste toimepidavust ja kriisikorraldust oleks SOMi koostööpartner otstarbekas korraldada regionaalselt (keskselt) – sh tuleb PWC saadab aprilli arvestada, et hajaasustuse piirkonnas võivad kulud per keskpaigas KOVdele capita olla keskmisest suuremad kui nt linnades. päästeametiga kooskõlastatud Täpsustamist vajaks: veebiküsimustiku sisendi Teenuste toimepidevuse tagamine. • kas sellele ülesandele tulevad ka riiklikud saamiseks vältimatu juhised/suunised, millisel kujul ja millistest osadest sotsiaalabi plaani Toimepidevuse- ja kriisiplaanide koostamine KOV sotsiaalvaldkonna peavad kriisiplaanid koosnema? koostamiseks. kriisiülesannetele, sh eelkõige vältimatule sotsiaalabile. • Kas riigi poolt tuleb keskne koordinatsioon ja tugi Kooskõlastusringil olev tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu sätestab KOV kompetentsi nõustamise osas kriisiplaanide kriisiülesanded, mille hulgas on ka vältimatu sotsiaalabi ja mitmete koostamiseks? 16. sotsiaalteenuste osutamine. Samas ei ole praegu KOVidel sotsiaalvaldkonna • Tegu on arvestava täiendava väljakutsega ja kriisiülesannete toimepidevuse- ja kriisiplaane. Need plaanid peaksid lähema ülesandega kohalikele omavalitsustele, kas on paari aasta jooksul tekkima ja olema kooskõlas erinevate riiklike kavade ja mõeldud ka riiklikult toetada vajalike õigusaktidega. SOM on alustanud vältimatu sotsiaalabi plaani koostamist ja kompetentsidega inimeste palkamise toetamist ja eriseaduste ülevaatamist, samuti koostab Päästeamet elanikkonna kaitse n-ö vajalike koolituste korraldamiseks jne? katusplaani. Nendesse tegevustestesse on ka KOVid kaasatud ja soov on • Ehk võiks mõelda asendusteenistuses olijate koostööd jätkata, et KOVidel tekiks ka sotsiaalvaldkonnas praktilised kasutamise peale. kriisiplaanid. • Senine KOV taseme kriisijuhtimine on olnud elutähtsate teenuste põhine. Kuna sotsiaalteenuseid ei ole seni loetud elutähtsateks teenusteks, siis sotsiaalvaldkonna juhtidel/töötajatel ei ole häid teadmisi kriisijuhtimisest ja kriiside lahendamise plaanidest. Esmane oleks teadmiste ja inforuumi ühtlustamine. • Riigi ja KOV teenused on omavahel seotud. Kui riigitasemel ei jätkata kriisiolukorras mingite 26  teenuste osutamist, siis tuleb KOVidele suurem koormus. • Olenevalt kriisi iseloomust võib riigi tasandil olla KOVi töötajate tegutsemine teises rollis – näiteks kaitseliitlasena. Juhul, kui väljaõppinud inimesed võetakse ära, peab olema selge, kellega KOV saab vajalikke teenuseid tagada. • Vajalik on rohkem sotsiaalvaldkonna kaasamist erinevatesse tegevustesse -> enne erinevate ülesannete määramisi, peab olema parem koostöö/teavitus KOVidega. Hetkel on see olnud väga vähene. • KOVide omapanuse suurendamise puhul võiks Jätkatakse dialoogi. esmalt üleriigiliselt jõuda adekvaatsete ja ühtsete andmete korjeni ning kokkulepeteni. See probleem on välja toodud OÜ LevelLab ja OÜ Geomeedia poolt 2022.a teostatud „Kohalike omavalitsuste sotsiaalkaitse kulude ja nende kajastamise analüüsis“. • Samuti selgub analüüsist, et riigis ei ole seatud KOV omapanuse suurendamine sotsiaalsesse kaitsesse. selgeid mõõdikuid, millega oleks võimalik mõõta 1. Suurendada kodus iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste mahtu. KOVide sotsiaalkaitsekulude tulemuslikkust. Analüüsist tuleb välja, et KOVide 2. Rakendada isikukeskset erihoolekande teenusemudelit; pakkuda tuge sotsiaalkaitsekulud on kasvanud oluliselt kiiremini kogukonna ja vabatahtlike ressursside sihipäraseks ja järjepidevaks kui maksutulude ja tasandusfondi laekumised, mille kaasamiseks sotsiaalvaldkonnas. põhjal võib eeldada, et hetkel kasutuses olev riiklik 17. 3. Suurendada tuge inimestele, kes on seotud lähedaste hooldusega, luua KOVide toetussüsteem ei ole piisav. võimalus hoolduskoormuse vähendamiseks. • Ei ole kohane teha ettepanekut „suurendada“ ühte või teist asja. Sellisel juhul peaks olema märgitud, Uuringud näitavad kodu- ja kogukonnateenuste defitsiiti võrreldes tegeliku kui palju suurendada, kuhu tahetakse jõuda. vajadusega; teenuste kättesaadavus erineb KOV-ti; kõrge hoolduskoormus • Kodus osutatavate teenuste laiendamisel on vähendab võimalust olla aktiivne tööturul, suureneb vaesusrisk. võtmeteguriks töötajate olemasolu. Vaja on riigi poolt selget kava, kuidas tagatakse tööjõu turul väljaõppinud spetsialistide olemasolu. • ISKE – erihoolekande teenuste KOVidele andmine peab toimuma kulupõhiste hindade alusel rahaliste vahendite üleandmisega. KOVid soovivad riigilt selgeid numbreid, sh kuidas mõjutab antud küsimust see, et riiklikult rahastatavad toetavad 27  erihoolekandeteenused (ja ka ööpäevaringsed teenused) ei ole täna kättesaadavad, inimesed on aastaid järjekorras, aga teenus antakse koos järjekorraga KOVile üle. • Eesti riik on vananev, kui me tööjõudu väljast juurde ei luba, siis peavad hooldamisse panustama kõik. Seetõttu ei ole võimalik, et lähedased täielikult vabastatakse hooldusest, aga samal ajal ei jätku töötajaid, et kogu hoolduse tagaks keegi teine. Lähedastele peab jääma nende roll, KOVi abi peab olema suunatud sellele, et hooldus ei takistaks töötamist ja pakuks lahendusi, kui lähedased elavad kaugemal või on muud objektiivsed põhjused, miks lähedased ei saa abistada. • Ettepanekus viidatakse kogukonnateenuste defitsiidile. Vajaks täpsustamist, millised teenused on kogukonnateenused ja milline roll nende puhul on KOVil. Kes vastutab kogukonnateenuste arendamise, tõenduspõhisuse ja jätkusuutlikkuse eest? • KOV sotsiaalvaldkonda ei tohi näha kui teiste vald- kondade kitsaskohtade järeleaitajat (tugiisikud koolidesse, sotsiaaltransport kui ühistranspordi asendaja, hoolduskoordinaator kui tervisesüsteemi võimekuse toetaja jne). SHS järgi KOV teenuste tagamine lähtuvalt isiku abivajadusest ning • Üldjuhul lähtuvad KOVid seaduses sätestatust ja Jätkatakse dialoogi. tugisikutele vajalike sotsiaalsete garantiide võimaldamine. isiku hinnatud abivajadusest. Kui on KOVe, kelle 1. KOV kohustuslike sotsiaalteenuste korraldamisel, sh mahu määratlemisel, korrad on seadusega vastuolus, siis tuleb sellega tuleb lähtuda isiku tegelikust abi- ja toe vajadusest; KOV-idel tuleb korrad tegeleda eraldi, aga üksikute eksimusi ei tohi viia vastavusse seadusega ja siduda abi saamine lahti puude raskusastmest üldistades laiendada kõigile. • Teenuste puudest lahti sidumine peab olema üldine 18. ning asendada see abivajaduse hindamisega. – ka kõik riigi teenused tuleb puudest lahti siduda. Jätkuvalt on KOVe, kus kehtib nõue, et SHS-is KOV kohustuslikuna Ilma selleta KOV ja riiklikud teenused omavahel ei korraldatavate teenuste saamiseks peab inimesel olema tuvastatud puude sidustu. raskusaste. See ei ole kehtiva SHSga kooskõlas ega tohi olla teenuste ja muu • Täna puude olemasolu korral tagatavate teenuste vajaliku abi saamise eeltingimuseks. puhul abivajaduse nö nullist hindamine KOVi poolt 2. Tugiisikutega tuleb sõlmida lepingud, mis on töö eesmärgist lähtuvad. toob juurde olulise töökoormuse kasvu. Riigi poolt 28  Praktikas on tekkinud erinevaid probleeme tugisikuteenuse pakkumisega, sh peaks olema tagatud väga head töövahendid, et selle sõlmitakse tugiisikutega lepinguid, mis ei vasta töö iseloomule. Oleme valmis koormusega toime tulla. KOVe toetama töösuhteid puudutava informatsiooni ja praktiliste • KOVidel ei ole sama infot ja võimalusi, mis on suunistega. SKA-l puude hindamisel, kuna KOV ei näe tervise- 3. Tugiisikutele tuleb tagada sotsiaalsed garantiid. andmeid. Osade terviseprobleemide puhul (näiteks psüühikahäired) ei ole hooldusvajadus visuaalselt tuvastatav või vajab spetsiifilisi teadmisi, mida sotsiaaltöötajatel ei ole. • Tugiisikutele garantiide tagamine on puhtalt teenuse pakkuja küsimus, millises vormis ta inimesi endale tööle värbab. • Töötajate s.h ka tugiisikute tööle vormistamisel lähtutakse töö iseloomust ja tööandja ning töötaja kokkuleppest. Ei saa püstitada üleskutset: „Kõik tugiisikud tööle töölepinguga!“. Sotsiaalvaldkonnas on tekkinud (süvenev) tööjõupuudus. Jätkatakse dialoogi. Järjest keerulisem on leida baasväljaõppega (st vähemalt KOV sotsiaalvaldkonna võimekuse tõstmine, töötajate kompetentside rakenduskõrgharidusega) sotsiaaltöötajaid. See omakorda arendamine ja kvalifikatsiooninõuete täitmine. pärsib enamike sotsiaalvaldkonna reformide ettevalmistamist ja rakendamist. See puudutab nt ka 1. KOV sotsiaaltöötajate kompetentside arendamine, soodustades ametnikel Töötukassaga tulemusliku koostöö tegemist. osaleda täiendkoolitustel, tasemeõppes. • Üldprintsiibis ollakse ettepanekuga nõus. Leiame, et Toetub ReM KOV poliitika osakonna analüüsil ja soovitustel: teeme siin peaks ühtlase taseme hoidmiseks keskne roll ettepaneku, et käsitleksite RES töörühmade arutelul ka KOV valdkonna koolituste korraldamisel olema riigil ehk SKA-l. teenistujate võimekuse tõstmist ehk KOVidele suunatud koolitusi ja • Vajame teavet, millised on riigi kavandatavad arendustegevusi (nt koolitusprogramme) ning valdkonna teenistujate meetmed, et sotsiaalvaldkonda saada juurde 19. võrgustamist kui see on teie valdkonnas aktuaalne. kvalifitseeritud töötajaid. Millised on sotsiaal- 2. Tasustada KOV sotsiaaltöö ametnikku KOV teiste valdkondade töötajate kutse taotlemist toetavad tegevused? ametnikega võrdsetel alustel, tunnustades KOV sotsiaaltöötajat Keskselt planeeritud koolitused jm? erialaspetsialistina. • KOVid vajavad koolitusi ja tuge keeruliste juhtumite lahendamiseks, teadlikult pettusega 2026. aasta 1. juulist hakkab kehtima nõue, et KOV sotsiaaltöötajana tohib sotsiaaltoetusi ja teenuseid kasutajate tuvastamise, ametisse nimetada ametniku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud eestkoste korraldamise jms teemadel, mille jaoks sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus avatud turul koolitusi pole. Hetkel ei ole ühtegi sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon. Eesti keelset sotsiaaltöö loengumaterjali vms, mida saaks kasutada õpikuna. Lastekaitsespetsialistidele pakutakse häid süsteemseid koolitusi TAI kaudu, 29  sotsiaaltööspetsialistidele midagi sellist pole, interneti e-koolitused, infotunnid seda ei asenda. • Sotsiaaltöötaja kutse on ülesse ehitatud põhimõttel, et kõik sotsiaaltöötajad katavad kogu sotsiaaltöö pädevust. Suuremates KOVides see ei ole enam nii, on spetsialiseerumisega töökohti, milles väga hea töö tegemiseks ei ole vaja nii laia pädevust. Rohkem on vaja eriteadmisi ja -pädevusi, mida sotsiaal- töötajal ei ole. Tänane spetsialiseerumise praktika tuleks kaardistada ja kaaluda väiksema baasosaga spetsialiseerumisega kutsete väljatöötamist. • Oleme endiselt seisukohal, et analoogselt laste- kaitsespetsialistidega peaks olema jäetud võimalus omandada kutse või haridus kahe aasta jooksul tööle asumisest. Täna on üheks võimaluseks võtta tööle viimase kursuse tudengeid. Seadus selleks enam võimalust ei anna. • Sama haridusnõue peaks kehtima ka Sotsiaal- kindlustusametis kohalikke omavalitsusi nõustavate ametnike kohta, kuna nende pädevus peaks olema suurem kui kohalike omavalitsuste töötajatel. • Samas on meil teada ka tõsiasi, et sotsiaalvaldkonna inimeste töökoormus on üsna suur, lisaaega niivõrd palju koolitusteks ei taheta võtta (kuigi juhtkond suunab), sest töö peab ka ära tegema. • Ettepanek: õppekavade läbivaatamine ja täiendamine, lisaks täiendkoolitused erialase kompetentsi tõstmiseks (SKA roll). Tervise valdkond Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine. Ei liigitaks seda üldse tervisevaldkonna küsimuseks, vaid Jätkatakse dialoogi peaks olema ühistransporti puudutava töörühma Arvestada ühis- ja sotsiaaltranspordi korraldamisel inimeste vajadust pääseda tegemistes, sest lisaks tervishoiuteenustele on rida muid tervishoiuteenustele. olulisi tegevusi, millele inimene peab ligi pääsema. 20. Tervishoiuteenustele, sh perearsti juurde pääsemine on paljudele inimestele • SHS sotsiaaltranspordi regulatsioon tuleks üle iseseisvalt võimatu, kui kohalik transpordivõrk seda ei toeta. Lähedased on vaadata, kuna ootused KOVidele ületavad suures sunnitud võtma vabu päevi, et osutada transporditeenust. Halvemal juhul osas seadusest tulenevat. Hägustunud on ka piir jääb inimene arstiabita. Omaosaluskoormus tervishoius on Eestis kõrge ja mugavustranspordi ja vajaduspõhise transpordi transport on hambaravi ja ravimite kõrval üks suurimatest kuludest. vahel. Täna on ebaselge, mis on KOVidele 30  Tervishoiuteenuste kättesaadavuse probleemidena tuuakse sageli välja kohustuslik ja mis on nende enda valik. Kuidas on transpordi vajadust, millega KOV saaks aidata probleemi lahendada. lõppenud sotsiaaltranspordi projektid? • KOVidele ei saa panna kiirabi rolli. Täna nõuavad tervishoiuteenuse osutajad, et KOVid oleks valmis koheselt oma elanikele järele tulema. Sellist valmis- olekut ei saa KOVidelt nõuda, kuna igasuguse valmisoleku hoidmine on kallis. • Riik peaks toetama nii rahaliselt kui teadmistega tellimuspõhise transpordi arendamist. • Ehk võiks kaaluda ka võimalust luua sotsiaal- transpordi korraldamiseks riiklik toetusmeede sarnaselt ühistranspordile. • Selleks, et KOV saaks panustada konkreetse Jätkatakse dialoogi asukoha perearsti probleemi lahendamisse peab muutma perearsti konkursside läbiviimist nii, et nimistut, millele otsitakse arsti, saab siduda ka konkreetse asukoha nõudega. Muidu ei ole mingit garantiid, et ka juhul, kui KOV rajab taristu, on võimalik sinna perearsti saada, sest nimistule võib kandideerida mis iganes asukohas töötav arst. Toetada esmatasandi tervishoiutöötajate tegevust piirkonnas, aidates vajadusel elamispinna leidmisel või teenuse osutamiseks vajaliku • Soodustusi saab pakkuda, kuid sellisel juhul peab taristuga. saama seada ka tingimusi (näiteks konkreetne asukoht, töötamise tähtaeg) ning pidada värbamise Perearstide leidmiseks väljaspoole maakonnakeskuseid on mõnel juhul vaja käigus konkreetseid läbirääkimisi kandidaadiga. 21. pakkuda KOV poolt praksise pidamiseks sobivat taristut. • Riigi poolt peaks olema süsteem toetamaks ka Sageli on takistuseks piirkonda tööle minekuks (nii esmatasandile kui ka vanemaid arste perearsti nimistul töötamiseks, noori maakonna haiglasse) jõukohase elamispinna leidmine, millega KOV võiks kõikjale ei jätku. toetada ja motiveerida sellega töötamist väljaspool suuri keskuseid. • Praegu on palju asendusarste. Osad asendus- perearstid on ühes ja samas kohas juba pikka aega. Peaks olema süsteem, kuidas asendusperearstid liiguks nimistuga töötavaks perearstiks. • Antud probleemile lähenetakse valest otsast. Meelitamine ühest KOVist teise ei lahenda tegelikku probleemi, milleks on üleüldine perearstide vähesus ja selle probleemi lahendamine ei ole KOVi võimuses. Joogivee direktiivist ja veeseadusest tulenevate kohustuste Selle teemaga ei tegele KOVis sotsiaalvaldkond. Teeme Teema vajab ühist arutelu 22. rakendamine. ettepaneku ühiskohtumiseks keskkonna töörühmaga. keskkonna töörühmaga. 31  1. Joogivee kättesaadavuse parandamine. a) KOV selgitab välja joogiveele juurdepääsuta ja piiratud juurdepääsuga isikud ning joogiveele juurdepääsu puudumise ja tõrgete põhjused. b) hindab punktis a nimetatud isikute joogiveele juurdepääsu parandamise võimalusi; c) teavitab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikuid jaotusvõrguga ühinemise võimalustest või alternatiivsetest joogivee saamise võimalustest; d) rakendab vajaduse korral asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid haavatavatele ja tõrjutud rühmadele joogivee kättesaadavuse parandamiseks. e) korraldab avalikesse kohtadesse väli- ja sisetingimustes avalikult kasutatavate joogiveevõtukohtade rajamise, kui seda eeldab kogukonna põhjendatud vajadus ja see on tehniliselt teostatav. Eestis saab ühisveevärgist joogivett ca 86,7% elanikkonnast, mis on riikliku järelevalve all. Ülejäänud (ca 13% rahvastikust) saavad vett erakaevudest (mille seisukord ja veekvaliteedi kohta on teadmised puudulikud) või muul teadmata viisil. Õigust veele käsitleva Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järeldustest lähtuvalt määratleti selge probleemina asjaolu, et osal elanikkonnast, eelkõige tõrjutud rühmadel, puudub ligipääs olmeveele ja selle tagamine on ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide 6. eesmärgist tulenev kohustus. Euroopa Komisjon kutsus vastavalt WHO soovitustele oma 19. märtsi 2014. a teatises „Euroopa kodanikualgatus „Vesi ja kanalisatsioon on inimõigus! Vesi on avalik hüve, mitte kaup!““ liikmesriike üles tagama kõigile elanikele ligipääs minimaalsele veevarustusele. Samuti parandama kogu elanikkonna ligipääsu puhtale joogiveele. Eestis tuleb juurdepääsu parandada KOV tasandil. Joogivee direktiivist ja veeseadusest tulenevate kohustuste rakendamine. 2. Vee kvaliteedile ja inimese tervisele Legionella või pliiga seotud riskide tuvastamise korral prioriteetses tarbimiskohas veevärgi näitajate seire tegemine. 23. Teema vajab ühist arutelu Joogivee kvaliteeti võib mõjutada tarbimiskoha (ehk kinnistusisene) jaotus- keskkonna töörühmaga. süsteem (veevärk), mis ei ole joogivee käitlejate vastutuses. WHO märgib, et EL-s põhjustab kõigist veega levivatest patogeenidest suurimat tervisekahju Legionella, mis kandub edasi soojaveesüsteemide kaudu ja levib sisse- hingamisel, näiteks duši all pesemise käigus. Seega on Legionella levik selgelt seotud tarbimiskoha veevärgiga. Lisaks tuleb hinnata võimalikke riske, mis 32  tulenevad joogiveega kokkupuutuvatest toodetest ja materjalidest (plii). Tarbimiskoha veevärgi riskihindamine peab hõlmama muu hulgas seire fokuseerimist Terviseameti poolt kindlaks määratud prioriteetsetele tarbimis- kohtadele (näiteks haiglad, tervishoiuasutused, vanadekodud, lastehoiu- asutused, koolid, haridusasutused, majutusasutused, restoranid, baarid, spordi- ja kaubanduskeskused, vaba aja veetmise, meelelahutus- ja näitusekeskused, karistusasutused ja kämpingud) ning hõlmama tarbimiskoha veevärgist ja sellega seotud toodetest ja materjalidest tulenevate riskide hindamist. Konkreetsed prioriteetsed tarbimiskohad, mis kuuluvad KOV-le, selguvad Terviseamet analüüsi järgselt, seejärel tuleb nendes seada üles Legionella ja/või plii seire ning vajadusel võtta meetmeid riskide maandamiseks. Vaimse tervise toetusmeetmed: 20.02.2023 avasime vaimse tervise teenuse toetuse ja psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse meetmed. 20.03 seisuga oli kogu 2023.aasta riigieelarveline rahaline maht täis. Saame mahtusid suurendada 2022.aastast ülekantavate jääkide arvelt vaimse tervise teenuse toetuse osas 369 138,61 eurot ja psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse osas 106 918,10 eurot. Ootused omavalitsustele: 1. Kasutada eelarve taotletud mahus ja vastavalt määruses toodud eesmärkidele (st mitte alakasutada). 2022. aastal oli tagasikandeid suures 24. mahus ( u 270 000 eurot), sest ei suudetud erinevatel põhjustel pakkuda Jätkatakse dialoogi teenuseid taotluses välja toodud mahus isegi kui vajadus selleks oli olemas. 2. Taotlust kokku pannes arvestada kohalike inimeste vajadustega ja pakkuda teenuseid vastavalt KOVi võimekusele. (st mitte üle planeerida ega alahinnata abikõlbulikke teenuseid). 3. Takistuste ilmnemisel teenuste pakkumisel (sh mahtude muutumisel) läbi rääkida Sotsiaalministeeriumiga. 4. Leida võimalus osaleda arendustel/ kohtumistel, mis keskenduvad jätkusuutlikuma lahenduse väljatöötamisele toetusmeetmete osas. Toetusmeetme rahastuse KOV toetusfondi alla viimiseks alates 2025.aastast ettevalmistused käivad. KOV võimekuse arendused: Jätkatakse dialoogi 2023. kevadel alustab SOM piirkondlike koostöökohtumistega, mis keskendub 25. vaimse tervise teemalisele Eesti Inimarengu Aruandele sidudes MhGap kogukonna praktilise juhendi, et lisaks teoreetilisele taustale mõelda kohalikul tasandit oma ressursside ja võimaluste (sh kogukonna kaasamise) peale. Ootused omavalitsustele: 33  1. Leida võimalus osaleda kohtumistel juhtimistasandilt. 2. Anda sisend ministeeriumile kohalike vajaduste, ressursside osas. 3. Saadud teadmiste, oskustega panustada valdkonnaülesesse ennetustöösse vastavalt omavalitsuse võimekusele, et ennetada vaimse tervise probleeme. Vaimse tervise koordinaatori ametikoha piloteerimine alates 2024.aastast. 4. Transpordi ja teede töörühma ettepanekud Tabel 4. Osapoolte ettepanekud muudatusteks Töörühma kokkulepe, nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht eriarvamused ELVLi ettepanekud: 1. Teede rahastamise suurendamine - 45,5 mln kohalike teede hoiu toetus Vastavalt RES 2023-2026 on kohalike teede hoiuks Läbirääkimised jätkuvad. + 12 mln juhtumipõhise toetuse katteks. kavas eraldada valemipõhist toetust igal aastal 29,3 mln RES 2024-2027 koostamise eurot. Suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse osutamiseks protsessis ministeeriumitelt eraldavate vahendite mahtu 2024. aastal vähemalt omavalitsusliitude 2022. aastal eraldati juhtumipõhist toetust 7 mln eurot. lisataotlusi vastu ei võetud. läbirääkimiste delegatsiooni 2022.a taotluse tasemeni, st 45,5 miljoni euroni 2023. aastaks juhtumipõhist toetust riigi eelarves ette ei RES läbirääkimised ning jätkata juhtumipõhise toetuse maksmist. Puudujääv osa 28,2 mln. nähtud. toimuvad vaid Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus funktsiooni kokkuhoiumeetmete ja Kohalike teede hoiu rahastamise suurendamise ja üleandmisel tulubaasi 0,42%, sh täiendava vajaduse katteks omavalitsustele valitsuse tegevusprogrammi juhtumispõhise toetuse eraldamise lisataotlus esitatakse eraldatava tulumaksumäära tõus 0,21%. tegevuste täitmise osas. riigi eelarvestrateegia 2024–2027 koostamise käigus Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6%. Kriisi-eelsel 2008. aastal kevadel 2023. KOV teehoiu rahastamine eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40 456 074 eurot, mida järgnevatel üle viia Rahanduse Kohalike teede hoiu rahastamise ja juhtumipõhise aastatel vähendati oluliselt. töörühma. toetuse eraldamise otsused tehakse riigi eelarvestrateegia Viimasetel aastatel eraldatud toetuse summa 29,3 mln eurot on olnud sisuliselt 2024–2027 läbirääkimiste käigus 2023. aasta septembris. alates 2013. aastast (väljaarvatud COVID meede 2020.a). Omavalitsususte läbirääkimiste delegatsioon, sh Tallinna linn Eesti Linnade ja Valdade Liidu Toetame kohalike teede teehoiutoetuse üleviimist liikmena, taotleb teehoiuks eraldatavate vahendite 2008. aasta taseme taastamist tulubaasi. Täpne tulumaksuosa suurus selgub arvutuste ja selle edasist suurendamist proportsionaalselt riigiteedele teehoiukavas tulemusel. Palume käsitleda seda Rahanduse töörühmas. kavandatud mahtude kasvule. Kriisijärgsel perioodil kuni aastani 2020 riigi poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata omavalitsuste tegelikku vajadust teehoiukulude katmiseks ja vajaliku teenustaseme täitmiseks. 2021. aastal juhtumipõhist toetust KOV-idele ei eraldatud, küll aga eraldati Vabariigi Valitsuse 15.1.2021 korraldusega nr 11 „2021. aasta riigieelarve täiendav liigendamine“ täiendavat investeeringutoetust transporti 34 779 067 eurot, sh Tallinna linnale Jõe ja Pronksi tn rekonstrueerimiseks 1 050 000 34  eurot. Juhtumipõhise toetuse eraldamisel edaspidi arvestada ka liiklusohutuse parandamise eesmärgil eraldatava toetusega teeületuskohtade ohutumaks muutmiseks vastavalt liiklusohutusprogrammi 2016–2025 elluviimiskavale. Arvestades Tallinna linna territooriumil kavandatavate suuremahuliste tee- ehitus töödega, nagu lennujaama laiendus, Rail Baltic ja bussiterminali ehitus, Tallinna väike ringtee (Delta ühendustee), Peterburi mnt rekonstrueerimine, suurenevad oluliselt Tallinna linna läbivad liiklusvood, mille tagajärjel on vajadus suurendada teehoiukulusid teede seisundi tagamiseks. Tänavavalgustuse teenuse osutamine on riiklike õigusaktide alusel kohalikele omavalitsustele pandud kohustus, mis on tee seisundinõuete täitmiseks osutatav teenus. Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ § 6 lg 1 punkt 10 kohaselt peab paigaldatud valgustus pimeda ajal põlema. Tee omanik võib valgustust vähendada või välja lülitada, kui ta on täitnud tingimused ohutuks liiklemiseks. Määrus kehtestab nõuded teede seisundile, hooldusele ja valgustamisele pannes eeltoodud kohustused tee omanikele, ehk omavalitsustele. Teel asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. Täiendavad ettepanekud: 2. Sõidusoodustuse andmine kohaliku omavalitsuse otsustada, Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse Eriarvamusel. ühistranspordiseaduse muudatus. (KOKS) § 6 lõikest 1 on iga KOVi pädevuses korraldada ReM: ELVL märkus oma territooriumil ühistransporti, tegemist on KOV Täpsemad andmed sõidusoodustuste mahu kohta puuduvad, kuid puudutab eelnõu esimest, tuumikpädevusega. KOVi ülesandeid ühistranspordi hinnanguliselt võib see summa riigis olla ca 5 miljonit eurot. minister Sikkuti kavandamisel ja korraldamise täpsustab eriseadusena allkirjastatud versiooni. Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus funktsiooni ÜTS, mille § 13 on loetletud KOVi ülesanded oma Minister Michali üleandmisel tulubaasi +0,04%. haldusterritooriumil, muu hulgas kehtestab ta valla- ja allkirjastatud EIS-i linnaliinide avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariifid või versioonis on kõnealust sõidupiletihinnad. Seega põhjendatud on, et KOV ise sõidusoodustuste käsitlust kehtestab ka sõidusoodustused enda territooriumil muudetud ning sellele on korraldatavatel liinidel. ÜTS § 13 lõike 1 punkti 10 ELVL esitanud kohaselt hüvitab omavalitsusorgan tema kehtestatud ettepanekud kirjaga sõidusoodustused. Eelnõuga tehtava muudatuse 21.06.2023 nr 5-1/197-1, tulemusena nähaksegi ette, et tegemist on täielikult KOV millele ReM vastab eelnõu pädevuses oleva küsimusega, mille üle otsustatakse menetluse järgnevas etapis ühistranspordi korraldamise ülesande täitmise raames ja eelnõu kooskõlastustabelis arvestades KOVi eelarvevahendeid. Kommertsliiniveol, millel puhul liiniloa andjaks on valla- või linnavalitsus või tema volitatud valla või linna ametiasutus või piirkondlik ühistranspordikeskus, võib vedajale panna avaliku 35  teenindamise kohustuse valla- või linnavolikogu, kes ka otsustab hüvitamise kohustusega kaasnevad küsimused. Arusaamatuks jääb ÜTS-i muudatusele osundav 5 milj. euro põhjendatus, kui kõnealuse ÜTS § 34 kohaste sõidusoodustuste hüvitamise kulu kommertskaugliinide vedajatele kokku on suurusjärgus 0,5 milj. eurot. 3. Suunata ühistranspordis saadav piletitulu maakondlikele ÜTK-dele. Ühistranspordist saadav piletitulu on ettenähtud Eriarvamusel. ÜTK peab jääma võimalus saadud piletitulu kasutamiseks kohapeal. halduslepinguga määratletud kohustuste, sh riigile Edaspidi tuleb ÜTK-de hankelepingutega võetud kohustuste täitmiseks. ÜTK- Kogu piletitulu 5 mln eurot. (võimalik 26 mln eurot) aastas lisavajaduste kohta de lisavajaduste kohta tuleb ReMile-le esitada motiveeritud taotlus esitada Riigipoolne ebavõrdne kohtlemine oleks ületatav, kui riigieelarvest motiveeritud taotlus, mida menetletakse RES-i protsessi ReM-ile, mida menetletakse rahastatakse avalikku liinivedu kõigis Eesti maakondades samadel alustel. raames. Ei toeta ettepanekut. RES-i protsessi raames. Juhul, kui mõnes maakonnas otsustatakse vastava ühistranspordikeskuste liikmete poolt kehtestada tasuline bussisõit, tuleks näha ette laekuva piletitulu kasutamise võimalus, täiendavalt riigi poolt makstavale toetusele, selles maakonnas avaliku bussiveoteenuse ja taristu arendamiseks. 4. Vabariigi Valitsuse 10.12.2020 korraldusega nr 439 kinnitatud Perioodi 2021-2027 ERF vahendeid on antud teema Kokkulepe. „Riigiteede teehoiukava 2021–2030“ meetme „Säästlikumaid katmiseks broneeritud summas 96 mln eurot. See KLIM: „Toetuse andmise ja liikumisviise soodustava taristu rajamine“ jaguneb omakorda kolmeks suuremaks blokiks: kasutamise tingimused Fiskaalne mõju: 3 mln eurot aastas 1) 40 mln eurot trammiteede arendamiseks Tallinnas Tallinna, Tartu ja Pärnu 2) 36 mln eurot Tallinnas, Tartus ja Pärnus rattateede linna säästva liikuvus- Tänane meetme eesmärk on riigiteede taristu kvaliteedi tõstmine katmata arendamiseks keskkonna edendamiseks KOV teedevõrku, millel puudub seos riigiteedega. Samas peaks olema meede 3) 4 mln eurot Tallinna, Tartu ja Pärnu linnaümbrustes perioodil 2021–2027" kavandatud ka kohalikule teedevõrgule, kui sellega luuakse juurdepääs kergliikluse/rattateede arendamiseks kinnitati 22. augustil 2023 üleriiklikele transpordiühendustele (linnades maakonnaliinide või kaugliinide 4) 16 mln eurot Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonda- ning jõustus 25. augustil peatuste väljaehitamine, rongipeatuste integreerimine linna transpordivõrku, des erinevate ühitranspordi sõlmede ja rattatunnelite 2023.a. Määrusega pargi ja reisi parklate väljaehitamine riigimaanteede jätkuna jne). arendamiseks reguleeritakse toetuse andmise tingimused Kõikidele summadele lisandub KOV omapanus trammiteede arenduseks vähemalt 30%. Tallinnas, Tallinna, Tartu ja Antud rahastuse mõte on toetada suurima mõjuga Pärnu rattateede piirkondades (suurtes linnades, kus CO2 vähendamise arendamiseks ning Tallinna, potentsiaal suurim) roheliste liikumisviiside eelis- Tartu ja Pärnu linnapiir- arendust. Arendada välja linnades rattateede võrgustikud kondade ühistranspordi- ohutuks liiklemiseks. sõlmede ja rattatunnelite arenduseks. 36 40 mln Trammiteede ja 36 mln Rattateede määrus https://www.riigiteataja.ee/ plaanis kehtestada I PA 2023. akt/122082023001 Eelmisel aasta alguses oli avatud RRFi taotlusvoor, mille Toetuse andmise raames eraldati 5 mln eurot jalgratta- või jalgteede tingimused (4 mln eurot) investeeringuteks väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi https://rtk.ee/kohaliku-omavalitsuse- linnaümbrustes kergliikluse investeeringud-jalgratta-voi-jalgteedesse-rrf . /rattateede arendamiseks Analoogseteks investeeringuteks on edaspidi veel on väljatöötamisel. jagamisel 20 mln eurot Ühtekuuluvusfondi toetusi. Selle Lisaks on perioodi 2021- meetme tingimusi hetkel veel valmistatakse ette, aga 2027 ERF meetme „Ida- põhimõtteliselt on tegemist samasuguse meetmega, mille Viru linnapiirkondade raames korraldame ilmselt 2 taotlusvooru (ühe selle arendamine“ raames (kogu- aasta lõpus ja teise järgmisel aastal). maht 23,5 mln eurot) Ida- Lisaks on perioodi 2021-2027 ERF meetme „Ida-Viru Viru linnapiirkondadel linnapiirkondade arendamine“ raames (kogumaht 23,5 võimalik saada toetust teiste mln eurot) Ida-Viru linnapiirkondadel võimalik saada tegevuste hulgas säästva toetust säästva liikuvuse taristu arendamiseks, juhul kui liikuvuse taristu arenda- need tegevused on linnapiirkonna tegevuskavas nende miseks, juhul kui need endi poolt prioriteetseks määratud. Tegevuskavade tegevused on linnapiir- koostamise soovib RM käivitada lähiajal. konna tegevuskavasse nende endi poolt prioriteetsena valitud. Voorud tegevuskavade koostamiseks projekti- ettepanekute esitamiseks on avatud. Narva linnapiir- konna vooru tähtaeg on 31.10.2023. Sillamäe ja Kohtla-Järve/Jõhvi linnapiirkondade voorude tähtaeg on 30.11.2023. Lisaks on avatud Ida- Virumaa linnapiirkondade ühine digi- ja rohe- lahenduste voor summas 2,4 mln eurot ja tähtajaga 05.01.2024, mis võimaldab esitada projektiideid näiteks 37  uuenduslike liikuvus- lahenduste kasutusele võtmiseks. Projekti- ettepanekute hindamise viivad läbi piirkondlikud komisjonid. Tegevuskavade kinnitamine toimub eelduslikult 2024 aasta I kvartalis. Hindamise tulemusel tegevuskavadesse reastatud projektide osas saab esitada taotluse toetuse saamiseks Riigi Tugi- teenuste Keskusele. 5. Kapitalimahukate elutähtsate taristurajatiste (sillad, mitmetasandilised RES 2024-2027 lisataotluse koostamise raames teeme Läbirääkimised jätkuvad. liiklussõlmed jne) rajamise mudeli väljatöötamine. ettepaneku sildade ja viaduktide juhtumipõhiseks RES 2024-2027 toetamiseks sh täiendada majandus- ja taristuministri Sellised objektid vajavad keskvalitsuse (kaas)rahastust või omandisuhet nende koostamise protsessi määruse nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise rajamisel, rekonstrueerimisel ja haldamisel. Pole ju mõeldav, et näiteks 400 lisataotlusi ei menetleta. investeeringutoetuse andmise põhimõtteid“ toetuse meetrist silda saab ehitada ja majandada sama rahastusega nagu 400 meetri andmise eesmärke sildade ja viaduktide pikkust tee- ehk tänavalõiku. rekonstrueerimisega. 6. Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega Asjaomased muudatused on planeeritud liiklusseaduse ja Kokkulepe. kaasnevaid probleeme. sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis. KLIM: Muudatus on ette MKM/KLIM6 loodab selle ära menetleda 2023. aasta Aasta taguse info kohaselt: Asjaomased muudatused on planeeritud liiklus- valmistatud ja LS-i eelnõus sügiseks. seaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis, optimistliku sees. Eeldatav jõustumisaeg stsenaariumi põhjal loodame, et jõuame selle ära menetleda 2022. aasta 2024. a 1. juuli. Vajadusel sügiseks. Kahjuks ei ole menetlusprotsess kuhugile jõudnud. saab Riigikogus selle osa eraldi eelnõuga algatada 7. Taastada juhtumipõhine toetus. Juhtumipõhine toetus taastada ja Kohalike teede hoiu rahastamise suurendamise ja Läbirääkimised jätkuvad. suurendada vastavalt inflatsioonile, seega taotlus kokku 12 mln eurot. juhtumipõhise toetuse eraldamise lisataotlus esitatakse RES 2024-2027 koostamise riigi eelarvestrateegia 2024–2027 koostamise käigus Toetusfondi ja juhtumipõhiseid toetusi suurendada kõiki 2024. a vähemalt protsessi lisataotlusi ei kevadel 2023. 2022. a inflatsiooni määras ja edasi samuti viimase teada oleva inflatsiooni menetleta. määras. Juhtumipõhist toetust KOV-idele 2022 ei eraldatud, Juhtumipõhise toetuse eraldamisel edaspidi arvestada ka liiklusohutuse parandamise eesmärgil 6 Seoses ministeeriumite vastutusvaldkondade ümberkorraldustega on muutunud vastutava ministeeriumi nimi. 38  eraldatava toetusega teeületuskohtade ohutumaks muutmiseks vastavalt Kohalike teede hoiu rahastamise ja juhtumipõhise liiklusohutusprogrammi 2016–2025 elluviimiskavale. toetuse eraldamise otsused tehakse riigi eelarvestrateegia 2024–2027 läbirääkimiste käigus 2023. aasta septembris. 8. Täiendada liiklusseaduse § 21 lg 4 punktiga 9, millega keelatakse Ainult selle üle 6 kuu tehnoülevaatuse puudumisega Osaliselt eriarvamusel. parkida avalikul teel sõidukeid, millel ei ole üle 6 kuu kehtivat tehno- kahjuks asja ära ei lahenda, sest tahes tahtmata tekivad KLIM: Üldine seisukoht ülevaatust, liikluskindlustust, sõiduk on ajutiselt liiklusregistrist taoliste sõidukite puhul omandi küsimused ja enne jääb samaks. Kavandatava kustutatud või mis on keskkonnaohtlikud. teisaldamist on alati vaja läbida etapp, kus peab üritama mootorsõidukimaksu selgeks teha, kes on sõiduki omanik. Küll aga on MKM/ Hetkel kehtiv liiklusseadus sõidukite hoiustamist avalikel teedel ei reguleeri, raames on teema aktiivselt KLIM-il7 plaanis olukorda abistav muudatus LS-s. vaid sätestab piirangud sõiduki parkimiseks ja näeb ette alused, sh kohalikule täiendaval analüüsimisel, omavalitsusele sõidukite teisaldamiseks. Sõiduki parkimis- ja peatumiskeelud See tähendab siis, et LS § 92 lõiget 2 täiendatakse ning plaanis välja töötada peaksid välistama võimaluse sõidukite hoidmiseks kohtades, kus see on punktiga 9, millega lisatakse täiendav teisaldamise alus, täiendavad keelatud, kuid tänasel päeval sellest ei piisa. mille kohaselt on võimalik teisaldada valvega hoiukohta maksulahendused ning kohaliku omavalituse avalikult parkimisalalt sõidukit, kaalumisel ka peatatud mille registrikanne on peatatud. kande kaotamine. Vastavalt LS § 77 lõikele 83 peatub sõiduki registri- kanne, kui viimasest tehnonõuetele vastavuse kontrolli kehtivuse lõppemisest ja sõiduki suhtes sõlmitud viimasest kindlustuslepingu poliisi kehtivusest on möödunud kaks aastat. Seega peatatud registrikandega sõiduki korral on tegemist sõidukiga, mis liikluses ei osale. Ehk et see võiks siis natuke abiks olla määratlemaks, et mis on nö romusõiduk ja mis mitte. ELVL ettepanek, et see tähtaeg võiks olla 6 kuud, ei ole meie hinnangul asjakohane. Nii lühikese tähtaja jooksul tehnoülevaatuse, liikluskindlustuse või registreeringu puudumine ei pruugi olla aga alati otseses põhjuslikus seoses sellega, et tegu on nö mahajäetud sõidukiga. Võivad esineda elulised asjaolud, miks isikul ei ole üle 6 kuu ülevaatust, nt kas ollakse pikalt haige või viibitakse teises riigis vmt asjaolud. Rohkem kui 6-kuud ülevaatuse puudumist ei tähenda automaatselt, et tegu oleks nö romusõidukiga. Näiteks on LS kohaselt võimalik täna teatud juhtudel erandkorras osaleda liikluses ka tehnoülevaatuseta sõidukiga ning liikluskindlustuse seaduse kohaselt ei 7 Seoses ministeeriumite vastutusvaldkondade ümberkorraldustega on muutunud vastutava ministeeriumi nimi. 39 nõuta liikluskindlustust lepingu lõppemisest 12 kalendri- kuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses. Pärast 12-kuulist perioodi rakendub sõiduki suhtes automaatne liikluskindlustus, mille korral teavitab Liikluskindlustuse Fond kindlustuskohustusega isikut kohustusest sõiduk kindlustada. Kui sõiduki omanik kindlustuskohustust ei täida, esitab Liiklus- kindlustuse Fond talle automaatse kindlustuse kindlustus- makse arveid ajani, mil isik täidab kindlustamise kohustuse, kustutab sõiduki registrist või sõiduki registrikanne peatub. Kehtiva liiklusseaduse § 77 lõiked 81 ja 82 näevad sisuliselt kasutusest maha võetud sõidukite suhtes meetmena ette sõiduki registrikande peatamise. Nimelt peatab nende sätete kohaselt TRAM sõiduki registri- kande, kui sõidukil ei ole olnud kaks aastat kehtivat tehnoülevaatust ja liikluskindlustuslepingut. Seega on LS-s juba sätestatud tingimused, millal eeldatakse, et tegu ei ole nii-öelda kasutuses sõidukiga ning sellise sõiduki registrikanne peatatakse. Eelnevat arvestades ongi meie hinnangul asjakohane anda KOV-ile sõiduki teisaldamise õigus juhul, kui tegu on sõidukiga, mille registrikanne on peatatud. Seega saab kokkuvõtvalt öelda, et koos lisanduva meetmega on võimalik romu- või mahajäetud sõidukite probleemi lahendamiseks kasutada vähemalt järgmisi meetmeid: 1. kui tegu on ilmselgelt romusõidukiga, siis on kohalikul omavalitsusel võimalus kasutada omavalitsusüksuse heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid romusõidukite parkimisele (täna juba praktikas nt Tallinnas toimiv); 2. ajutiste liikluskorraldusvahendite kasutamine teehooldustööde korral, mille eiramisel on võimalik kehtiva liiklusseaduse alusel pargitud sõidukeid teisaldada; 40  3. mahajäetud sõiduki kui peremehetu vara hõivamine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kooskõlas asjaõigus- seadusega, see tähendab, et kui sõiduki omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega, ehk näiteks kui sõiduk on selgelt maha jäetud ja selle omanik ei ole teada, kindlakstehtav ega leitav ka pärast vastavate teadete avaldamist; 4. liiklusseadusesse lisatav sõiduki teisaldamise täiendav alus, kui tegu on sõidukiga, mille registrikanne on TRAM poolt peatatud. 9. Täiendada liiklusseadust suurendades omavalitsuste pädevust, et oleks Peatumise üle järelevalve tegemise õiguse andmine on Kokkulepe. võimalik teostada liiklusjärelvalvet. LS muutmise paketis sees. Oleme nõus kaaluma ka keelumärkide nõuete üle järelevalve teostamise õiguse Liiklusseadus § 193 lg 1 sätestab, et liiklusjärelevalvet teostavad politsei- andmist. ametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle Ühissõidukiraja lubamatu kasutamise järelevalve kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil, kuid seaduseandja ei ole teostamise osas on arutatud ka automaatkontrolli õiguse arvestanud, et peatumisnõude rikkumine kvalifitseerub LS § 242 (muu andmist KOV üksustele. Siin on aga oluline see, et rikkumine) alla ning omavalitsusel selles osas menetluspädevus puudub. omavalitsusüksustelt tuleks ka omapoolne teostatavus- Teeme ettepaneku täiendada liiklusseaduses omavalitsuse pädevust selliselt, et analüüs, st et milline on see tasuvus praeguse 20-eurose oleks võimalik teostada liiklusjärelevalvet keelumärkide nõuete: sissesõidu- hoiatustrahvi (või mis oleks optimaalne trahvisumma?) keeld, kõnniteel sõitmise osas ning ühissõidukiraja lubamatu kasutamise puhul ja kaamerate maksumuse puhul ja kui palju siis neid (LS § 37 lg 1 keeld), et mõjutada liiklusrikkujaid läbi hoiatustrahvide LS § 242 kaameraid ja kuhu üldse plaan lisada oleks. (muu rikkumine) järgi õiguskuulekamalt käituma. Eelpool nimetatud muudatuste tegemisel on vaja täiendada rikkumiste loetelu LS § 193 ning lisada pädevus sissesõidukeelu, kõnniteel sõitmise ning ühissõidukiraja lubamatu kasutamise menetlemise osas ning LS § 262, mis sätestab hoiatustrahvi määrad ning liiklusrikkumiste loetelu, mille puhul on võimalik rakendada kirjalikku hoiatamismenetlust. 10. Täiendada liiklusseadust suurendades omavalitsuste pädevust, et oleks Peatumise üle järelevalve tegemise õiguse andmine on võimalik teostada liiklusjärelvalvet. LS muutmise paketis sees. Oleme nõus kaaluma ka keelumärkide nõuete üle järelevalve teostamise õiguse Liiklusseadus § 193 lg 1 sätestab, et liiklusjärelevalvet teostavad politsei- andmist. ametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle Ühissõidukiraja lubamatu kasutamise järelevalve kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil, kuid seaduseandja ei ole teostamise osas on arutatud ka automaatkontrolli õiguse andmist KOV üksustele. Siin on aga oluline see, et arvestanud, et peatumisnõude rikkumine kvalifitseerub LS § 242 (muu rikkumine) alla ning omavalitsusel selles osas menetluspädevus puudub. 41  Teeme ettepaneku täiendada liiklusseaduses omavalitsuse pädevust selliselt, et omavalitsusüksustelt tuleks ka omapoolne teostatavus- oleks võimalik teostada liiklusjärelevalvet keelumärkide nõuete: sissesõidu- analüüs, st et milline on see tasuvus praeguse 20-eurose keeld, kõnniteel sõitmise osas ning ühissõidukiraja lubamatu kasutamise puhul hoiatustrahvi (või mis oleks optimaalne trahvisumma?) (LS § 37 lg 1 keeld), et mõjutada liiklusrikkujaid läbi hoiatustrahvide LS § 242 ja kaamerate maksumuse puhul ja kui palju siis neid (muu rikkumine) järgi õiguskuulekamalt käituma. kaameraid ja kuhu üldse plaan lisada oleks. Eelpool nimetatud muudatuste tegemisel on vaja täiendada rikkumiste loetelu LS § 193 ning lisada pädevus sissesõidukeelu, kõnniteel sõitmise ning ühissõidukiraja lubamatu kasutamise menetlemise osas ning LS § 262, mis sätestab hoiatustrahvi määrad ning liiklusrikkumiste loetelu, mille puhul on võimalik rakendada kirjalikku hoiatamismenetlust. 5. IKT töörühma ettepanekud Tabel 5. Osapoolte ettepanekud muudatusteks Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek Töörühma kokkulepe, nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused toimus 09.02.2023) eriarvamused 1. KOV digipöörde kavas toodud projektide toetamine (asendab varasemat KOV IKT strateegiat). ELVL lisatud üheks elluviijaks valdkondlike digipöörete Digipöörde rahaline maht ca 5 mln eurot Kokkulepe toetamise toetuse andmise tingimustes. Digipöörete toetusmeetmes KOV kesksete digivaldkonna tegevuste ja ühiste infosüsteemide väljaarendamise toetamine. 2. Omavalitsuste portaali nn starditoetus või tootejuhtimise toetus. Portaali käivitamise esimesel aastal ei pruugi kasutatavate KOVide hulk olla ELVL lisatud üheks elluviijaks valdkondlike digipöörete piisav portaali haldus- ja juhtimiskulude katmiseks. Seega on vajadus lisaks Kokkulepe toetamise toetuse andmise tingimustes. KOVi makstavale igakuisele teenustasule portaali kasutamise eest leida vajadus täiendav rahastus. 3. IKT Kompetentsikeskuse rahastamine 2024. a konkreetsete tegevuste osas. ELVL lisatud üheks elluviijaks valdkondlike digipöörete Jätkata IKT Kompetentsikeskuse toetamist kõiki omavalitsusi hõlmavate - toetamise toetuse andmise tingimustes. infosüsteemide/tegevuste puhul (nt Anna Teada halduskulu, sündmusteenuste koordineerimine) 42  6. Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma ettepanekud Tabel 6. Osapoolte ettepanekud muudatusteks Töörühma kokkulepe, nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht eriarvamused ELVL prioriteedid: 1. Üleriigilise tähtsusega unikaalsete taristu ja kultuuriobjektide Kunstivaldkonna prioriteetne ehitusobjekt on Tallinna Kokkulepe: mõlemad finantseerimisel on vajalik riiklik kaasfinantseerimine. Kunstihoone, seoses ehitushindade kallinemisega on pooled toetavad 50/50 vahendeid puudu lõplikust maksumusest ja täiendavaid finantseerimise põhimõtte Mitmed objektid on unikaalsed ja sageli nõuavad nad kapitalimahukaid kunstivaldkonna objekte 2024. aastal ei saa prioriteetseks järgimist. investeeringuid. Varasemalt on see teema olnud arutusel Tallinna Loomaia võtta. ja Botaanikaaia puhul, aga samas on ka teistel omavalitsustel suuremaid Edasine objektide objekte, kus riigipoolne kaasfinantseerimine vajalik. Näiteks Pärnu linna Kultuuriministeeriumil on plaanis taotlusvoor rahastamine sõltub „Raba – Lai sild“. Tartu linna „Sõpruse sild“. “Energiasäästlikud valguslahendused etendusasutustes”, riigieelarve võimalustest. mille raames on teatritel võimalik taotleda vahendeid Eraldada vahendeid kohalike omavalitsusüksuste (KOVide) valgusseadmete väljavahetamiseks kaasaegsete seadmete omanduses olevate kuid üleriigiliste funktsioonidega vastu. kultuuriobjektide arendamiseks. 50/50 finantseerimise põhimõte riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Eelarve võimaluste olemasolul toetame endiselt 50/50 põhimõtte järgimist kohalike ➢ Tallinna Linnateatri ehituse kallinemine. omavalitsusüksuste omanduses olevate, kuid Arvestades ehitusturul toimuvat hinnatõusu palub Tallinna linn jätkata riigil üleriigiliste funktsioonidega kultuuriobjektide Tallinna Linnateatri ehituse kaasfinantseerimist, et ehitus ei jääks pooleli. arendamise toetamisel. Tallinna Linnateatri IX kvartali ehituse ja sisustuse kogumaksumus on tänase seisuga 32 398 000 eurot , millest 50% 16 199 000 eurot. Riik Ülevaade objektidest, mille arendamisse riik on äsja rahastab lepinguliselt täna 12 599 880 euroga, seega pooleks rahastamisel panustanud või panustab: kallinemine hinnanguliselt 3 599 120 eurot. • alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni ➢ Pärnu Kunstihoone. rekonstrueerimisse (ca 4 mln); Ettepanek on tõsta 2024.a prioriteetseks objektiks Pärnu Kunstihoone. • 2018. ja 2019. a 520 tuhande euroga Tallinna Regionaalse tasakaalu saavutamiseks ja Eesti kultuurielu terviklikuks Lauluväljaku kaare rekonstrueerimisse; arenguks on oluline kultuuriinvesteeringute toomine ka Pärnusse kui • alates 2018. aastast Tallinna Linnateatri teatrikompleksi Eestimaa ühte olulisse keskusesse ja turismi sihtpunkti. Pärnu Kunstihoone arendamisse kokku 12,6 mln euroga. hakkab ühendama erinevaid kultuurivaldkondi, põlvkondi ja tõhustama nii linnadevahelist kui piirideülest koostööd. Pärnu linnal on projekt koostatud. Hinnanguline maksumus ca 10 mln eurot. 43 Täiendavad ettepanekud: Kultuur 2. Kultuuriranitsa programmiga on plaanis jätkata, vastav Kokkulepe: mõlemad Jätkata Kultuuriranitsa programmiga, mille kaudu saab iga õpilane analüüs on koostatud ja 2022/ 2023 õppeaasta põhjal pooled peavad teemat käia igal õppeaastal kontserdil, teatrietendusel, kunstinäitusel, programmi positiivsed aspektid ja väljakutsed selgitatud. oluliseks. kinoseansil ja muuseumitunnis. Täiendavaid vahendeid programmi on plaanis taotleda Riik jätkab kultuuriranitsa 53 eurot põhikooliõpilase kohta, kokku ca 7 mln eurot. järgnevatel aastatel kui riigieelarve olukord võimaldab. meetmega 2024. aastal Kultuuriranitsa toetus lisada tulubaasi. 2023. aasta tasemel 1,5 mln https://www.kul.ee/kultuuriranits - 2023. a riigieelarvesse kavandab eurot. Edasine sõltub Kultuuriministeerium Kultuuriranitsale täiendavalt 500 000 eurot, mis riigieelarve võimalustest. kokku teeb seega 1,5 miljonit eurot ehk keskmiselt 11 eurot põhikooli- KUM tutvustab lähiajal õpilase kohta (keskustes 9,60 eurot, hõreda asustusega piirkondades kuni 2022/2023 õppeaasta 19,58 eurot). Keskmine summa õpilase kohta ei suurene proportsionaalselt põhjal tehtud analüüsi eelarve kasvuga, sest õpilaste arv on suurenenud. tulemusi. 3. KUM toetab 2023. aastal laulu- ja tantsupeo liikumises Kokkulepe: 2024. aastal osalevaid kollektiive 1 mln euroga (Eesti Laulu- ja jätkub laulu- ja Tantsupeo SA kaudu) ning kollektiivijuhtide tööandjaid tantsupeoliikumises Tagada riigipoolne järjepidev tegevustoetus KOVidele laulu- ja juhendajatele töötasu maksmisel ( tööjõukulu toetus osalevate kollektiivijuhtide tantsupeotraditsiooni säilimise ja jätkusuutlikkuse osas. Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu) 2,7 mln euroga. palgatoetusmeede 2023. Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate palgatoetus 2,9 mln eurot. Toetusmeetmed jätkuvad ka 2024. aastal. aasta tasemel (2,7 mln eurot) ja laulu- ja tantsupeo Eraldada täiendavad vahendid KOVidele rahvarõivaste soetamise toetuseks Rahvarõivaste osas on võimalus saada toetusi KULKA liikumises osalevate (nt luua võimalus KOVidele toetuse taotlemiseks). Autentsete rahvarõiva rahvakultuuri sihtkapitalilt ning maakondlikelt ekspert- kollektiivide toetusmeede komplektide soetamine kollektiividele on osalejate jaoks kulukas tegevus. gruppidelt. Samuti on toetusi jaganud piirkondlikud 2023. aasta tasemel (1 mln LEADER grupid ning toetusi lastekollektiividele on Laulu- ja tantsupeo juhendajate väärtustamise kampaania korraldamine eurot). jaganud rahvarõivaste soetamiseks kultuuriruumide eesmärgiga tuua noori senisest enam selle ameti juurde. Probleem on selles, toetusmeetmed. Lisaks toetatakse ka rahvarõivaste et noored ei vali õppimiseks dirigendi, rahvatantsu ja pilliõppe juhendaja valmistamise õppimist. Eraldi toetusprogrammi ametit, kuna selle ametiga käib kaasas suur ebakindlus. Olukorras, kus riik rahvarõivaste ostmiseks ei ole, kuid MTÜ Rahvarõivas on astunud suure sammu juhendajate palkade tasumisel ja seadustamisel kaudu toetatakse kihelkondlike rahvarõivaste portaali oleks hea mõelda, kuidas neid erialasid populariseerida. haldamist, rahvarõivaste kandmise ja valmistamise teavitustööd, tuues s.h välja ka unustuse hõlma vajunud kihelkondade rahvarõivaid (https://rahvaroivad.ee/ ). 44 Raamatukogu 4. Suurendada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks KUM peab raamatukogude valdkonna arendamist (sh Kokkulepe: Mõlemad ja raamatukogusüsteemi arendamiseks, samuti toetuse eraldamist teavikute kättesaadavuse suurendamist) oluliseks. pooled peavad teavikute transpordiks. raamatukogude arendamist KUM tellimusel viis AS PricewaterhouseCoopers prioriteetseks. Vajadus riigi tasandil 2,5 miljonit, täiendava osa maht 0,5 mln. Advisors läbi analüüsi “Riiklike raamatukogu-teeninduse koordineerimise ülesannete ja nende rahastuse mudeli Mõlemad pooled toetavad Transpordikulud teavikute transpordiks on senini KOVidele katmata. väljatöötamine”. Analüüsiti maakonnaraamatukogude teavikute toetamise Tänased eraldised rahvaraamatukogudele on jäänud samasse suurusjärku raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete süsteemis Tallinna ja Tartu eelmiste aastate tasemega, need ei ole piisavad valdkonna jätkusuutlikuks korraldust, nende täitmise peamisi probleeme ja tugevusi. koefitsiendi kadumist. rahastamiseks. Samas on teavikute hinnatase märkimisväärselt tõusnud ning Analüüsi üheks eesmärgiks oli saada vastus küsimusele, Erisuse kaotamine sõltub suurenenud on ka elanike ootused uute raamatukogu poolt pakutavate millised peavad olema riiklikud raamatukoguteeninduse aga lisavahenditest ja lisateenuste järele. koordineerimisülesanded, nende uus korraldus ja edasistest riigieelarve Vajalik on kultuuriministri määruse „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest rahastuse mudel. Analüüsi tutvustus on 13. septembril võimalustest. finantseeritavate kulude jaotamise kord“ põhimõtete muutmine. Praegu 2023.a Kultuuriministeeriumi veebikanalites. Raamatukogude reformi teavikute toetuse arvutamisel Tallinna rahvaraamatukogudele mõeldud Raamatukogu reformi vajadus ja eesmärgid: raames käsiteltakse eraldi teavikute toetuse määra korrutamine koefitsiendiga 0,6 on ebaõiglane. 1) Kavas oli käivitada ja 2023. a käivitati üle-eestiline e- ka teavikute transpordi Näiteks Tallinna linna kõrval asuvate Harjumaa valdade (Viimsi, Saue, Saku väljaannete laenutus MIRKO platvormilt (mirko.ee) (et teemat. jt) toetust ei korrutata koefitsiendiga. Teavikute soetuse toetust arvestatakse e-ja audioraamatud jõuaks kõigi lugejateni üle Eesti- ); elaniku kohta, seega määrab regulatsioon Tallinnas ja Tartus elavale lapsele 2) Kavas oli parandada pimedate raamatukogu teenuste väiksema toetuse kui Harjumaal elavale lapsele. Arvestamata jääb, et Tallinn üle-eestilist kättesaadavust selle sihtrühmadele ja tagada on mitmekeelne linn ning Tallinna Keskraamatukogul erinevalt Harjumaa e-teenuste jätkusuutlik arendus. 2023. a-st täidab valdade raamatukogudest on kohustus tagada mitmekeelne kogu. Määruses Rahvusraamatukogu Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti toodud selgitus „muude raamatukogude suur osakaal Tallinna ja Tartu Pimedate Raamatukogu ülesandeid. teeninduspiirkonnas“ on lihtsustatud ja pealiskaudne. Rahvaraamatukogu ja 3) 2023. a algatati raamatukogude kiirendi (0,5 mln teadusraamatukogu kogude komplekteerimise põhimõtted on väga erinevad, eurot), et parandada 502 rahvaraamatukogu tehnilist kuna nende raamatukogude sihtrühmad on erinevad. Samuti on eri võimekust ning luua lugejale paremad tingimused raamatukogutüüpidel omad komplekteerimispõhimõtted, mille eesmärk on raamatukogus töötamiseks (ruumide ümberkujunduse vältida dubleerimist meie suhteliselt väikeses riigis. toetamine, uued arvutid raamatukogus, avatud Võimalik muutus ei eelda praeguse toetuse kogusumma ümberjagamist ehk raamatukogu tehnika jm); väiksematelt omavalitsustelt äravõtmist vaid lisaraha, et taanduks Tallinnale 4) Suurendada teavikute toetust, mille tulemusel saavad ebavõrdselt seatud koefitsient. Tallinna peaks reeglite järgi saama oma osa, raamatukogud ühetaoliselt kogusid kujundada ja ehk 1,0 = 678 333 eurot Aga Tallinnale antakse koefitsiendiga 0,6 = laenutada mitmekülgsemat kirjandust (teavikute toetus 407 000 eurot. Seega jääb Tallinnal tegelikult puudu 0,4 = 271 333 eurot on püsinud aastaid sama, samas raamatute hinnad kallinevad); Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus 5) Toetada eestikeelsete väljaannete kirjastamist ja funktsiooni üleandmisel tulubaasi +0,018%, sh täiendava vajaduse katteks laenutamist (sh autoreid, illustraatoreid, tõlkijad). omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõus 0,002%. 45  Kui täpsed vajadused on selgunud, siis KUM on valmis esitama lisataotluse kas RES 2025-2028 raames. Sport 5. Toetada investeeringute tegemist üleriigilise tähtsusega spordi- Eeldab lisavahendeid riigieelarvest ning vajab poliitilist Kokkulepe: mõlemad rajatiste renoveerimisel ja ehitamisel põhimõttel, et investeeringu kokkulepet. Võttes arvesse riigieelarve seisu ning VV pooled toetavad 50/50 maht jaguneks pooleks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel. eesmärki jõuda lähiaastatel tasakaalus riigieelarveni võib finantseerimise põhimõtte osutuda väga keeruliseks saada lisavahendeid järgimist. 50/50 finantseerimise põhimõte riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. spordiobjektide renoveerimiseks ja ehitamiseks. Edasine objektide Kadrioru Staadioni näol on tegemist üleriikliku tähtsusega, rahvusvahelise VVTP-s on järgmine punkt “8.2.5 Töötame välja rahastamine sõltub potentsiaaliga ja mitmekülgset lisaväärtust loova, kuid tugevalt riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise riigieelarve võimalustest. amortiseerunud ja kiiremas korras rekonstrueerimist vajava objektiga. põhimõtted, võttes arvesse regionaalset tasakaalustatust, Selliste üleriigilise tähtsusega spordirajatiste renoveerimisel ja ehitamisel ning otsime neile rahastust.”, mis haakub ka käesoleva tuleks lähtuda põhimõttest, et investeeringu maht jaguneks riigi ja kohaliku ettepanekuga. omavalitsuse üksuse vahel pooleks. Kadrioru Staadioni renoveerimise kogumaksumus 20 173 000 eurot. 6. Liikuma Kutsuva Kooli 2024. aasta eelarvevajaduste Kokkulepe: mõlemad väljaselgitamisega ja vahendite leidmisega tegeleb HTM. poolevad peavad teemat EOK jätkab Sport Kooli pilootprogrammiga samades oluliseks. koolides (27 kooli 22/23 õppeaastal ja sel õppeaastal Kuna Liikuma Kutsuva lisandub 3. klass. Kooli eelarvevajaduste väljaselgitamisega ja Liikumisaktiivsuse edendamiseks luua toetusfond, mille eesmärgiks vahendite leidmisega on kooli ja lasteaedade keskkonna kujundamine liikuma kutsuvaks. tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium Spordivaldkonnas on oluline suurenda liikumist koolidesse ja ka suunatakse teema lasteaedadesse. Laste vähene liikumine on üks suuremaid probleeme. Samas arutamiseks hariduse aitab liikumise soodustamine kaasa nutisõltuvuse vähendamisele, mis on töörühma. saamaks oluliseks vaimse tervise probleemiks. Seda probleemi on võimalik lahendada spordi- ja haridusvaldkonna koostöös. SoMi, KuMi ja HTMi ministrid leppisid eelmisel aastal liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava raames kokku, et Liikuma Kutsuva Kooli toetab 2024.aastal HTM oma eelarvevahenditest. 46  (üldharidus, strateegilise partnerlusel lepe). 7. Toetame eesmärki ja on olnud KuM RES prioriteet igal Kokkulepe: mõlemad aastal. Eeldab lisavahendeid riigieelarvest. Võttes arvesse osapooled peavad viienda riigieelarve seisu ning VV eesmärki jõuda lähiaastatel ja kõrgema kutsetaseme tasakaalus riigieelarveni võib osutuda väga keeruliseks treeneri töötasu tõusu Viia 5. kutsetasemega treenerite palk Eesti keskmisele tasemele riigi saada lisavahendeid. Lisavajadus 2024. aastaks vähemalt oluliseks. poolt kehtestatud treeneripalga toetusest. 3,5 mln eurot, 2025. aastaks 5,1 mln eurot ja 2026. KUM jätkab 2024. aastal Maksumus vähemalt 12,3 mln eurot aastaks 6,6 mln eurot. toetusmeetmega vähemalt 2023. aasta mahus (12,3 mln eurot). Edasine sõltub riigieelarve võimalustest. 8. Suunata vahendeid treeneri- ja juhendajakoolituse programmide Nõus, et tegemist on olukorraga, mis vajab Kokkulepe: mõlemad välja töötamisse eesmärgiga tõsta laste ja noortega töötavate edasiarendamist. Initsiatiivi hoiab Eesti Paralümpia- osapooled peavad teemat juhendajate teadlikkust erivajadustega lastega töötamisel ning ka komitee koostöös ülikoolide ja Spordikoolituse ja –Teabe oluliseks ja sellega laste abivajaduse märkamisel laiemalt. SA-ga. Murekohaks on koolitajate ja ekspertide puudus. tegeletakse sisuliselt edasi (ei vaja hetkel lisaraha). Täna on keerukad lapsed ja noored ka treeningutes ja huviringides, kuid treeneritel ja juhendajatel on vähene ettevalmistus nende lastega tegelemisele (erinevate diagnooside eripärad ja käitumissoovitused). Muinsuskaitse 9. KUM toetab mõtet, et toetusi mälestiste omanikele on Kokkulepe: Mõlemad vaja järk-järgult suurendada, kuid toetuste suurendamine osapooled peavad teemat sõltub riigieelarve võimalustest. oluliseks. Toetuste kasv 2024. aastal proovime säilitada toetuste mahus sama sõltub edasistest riigi- Suurendada vahendeid muinsuskaitseobjektide toetuseks. eelarve võimalustest. taseme, mis 2023. aastal (2,8 mln). Muinsuskaitse all olevate kultuuriväärtuste säilimine peab olema Lisaanduvad vahendid omandireformi reservi vahenditest KUM jätkab mälestiste kõrgendatud riikliku tähelepanu all. Eraldatud vahendid ei kata tegelikke omanike toetusmeetmetega 3 mln eurot 2024. aastal. vajadusi. Tekkinud on olukord, kus ühelt poolt on riik objektide kaitse alla 2024. aastal 2023. aasta võtmisega deklareerinud, et nende säilimine on riiklik huvi, samas kõik 2024 – 2026 aastateks on CO2 vahenditest eraldatud mahus (2,8 mln). kohustused objektide säilimise tagamiseks on pandud omanikule. kultuuriväärtuslike avaliku sektori hoonete (sh kohaliku omavalitsuse valduses olevate hoonete) energiatõhususe Lisaanduvad vahendid parandamiseks 3x8 mln. omandireformi reservi vahenditest 3 mln eurot 2024. aastal. 47  2024 – 2026 aastateks rakendub CO2 vahenditest toetusmeede kultuuri- väärtuslike avaliku sektori hoonete (sh kohaliku omavalitsuse valduses olevate hoonete) energia- tõhususe parandamiseks (3x8 mln eurot). 7. Keskkonna töörühma ettepanekud Tabel 7. Osapoolte ettepanekud muudatusteks Töörühma kokkulepe, nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht eriarvamused ELVLi prioriteedid: 1. Erosiooni mõjude leevendamine omavalitsustele. Nõustume, et tegemist on probleemiga ning esimese Meetme tutvustamine etapina kaalub Kliimaministeerium8 (piiratud mahus) KOVidele toimus 29. mail Seoses kliimamuutustega esineb jäätumist omavalitsustega külgnevatel kaldakindlustuse rajamise tegevuste (uuringud, laiendatud lahtedel harva, mistõttu rannikualad on väga mõjutatud sügis- ja talveperioodi väikesemahulised projektid) toetamist struktuurivahendite keskkonnatöörühma tormide ja veetaseme tõusuga kaasnevast rannikualade erosioonist. Tallinna kohalikele omavalitsustele kliima- ja energiakavade koosolekul. Meetme määrus kõige mõjutatuim Kakumäe poolsaar asub eramaadel, munitsipaalmaal ja meetmest. on ettevalmistamisel. reformimata riigimaal. Kuna erosioon on Kakumäe poolsaarel ulatuslik ja kiirenev, liikudes tempoga 1-2 meetrit aastas ning maaomanikud on mõjutatud ranniku taandumisega seotud probleemidest, siis on vajalik linna ja riigi koostöö antud probleemi lahendamisel ranniku kindlustamisel. Tallinna linna näitel Kakumäe poolsaare kaldakindlustuste rajamine, esialgne hinnanguline maksumus sõltuvalt ehitustehnoloogiast suurusjärgus ~ 30-50 mln eurot. Põhimõtteliselt kaldaerosioon teema on aktuaalne kogu põhjarannikul, aga ka Pärnu jõe kaldaaladel. 2. KOV keskne jäätmemudel. Maailmapank on oma 2021.a uuringus Eesti 2023 teises pooles jäätmesüsteemi kohta teinud soovituse, mille kohaselt jäätmeseaduse VTK. Uut Aastatel 2020-2023 on olnud ettepanek jäätmeseaduses taastada omavalitsuse tuleks lubada kohalikel omavalitsustel nõuda jäätmeseadust on oodata keskne jäätmemudel. Igal aastal on Keskkonnaministeerium9 vastanud, et jäätmetekitajatelt tasu või maksu. 2024 algul. 8 Seoses ministeeriumite vastutusvaldkondade ümberkorraldustega on muutunud vastutava ministeeriumi nimi. 9 Seoses ministeeriumite vastutusvaldkondade ümberkorraldustega on muutunud vastutava ministeeriumi nimi. 48  jätkame läbirääkimisi. Lahendust veel ei ole, aga on väga oluline anda Kliimaministeerium on Maailmapanga uuringu alusel ette omavalitsustele otsustusõigus jäätmete liigiti kogumise korraldamisel. valmistamas jäätmeseaduse jt seaduste muutmiseks väljatöötamiskavatsust, kus pakutakse välja muuhulgas Eestis tuleb luua võimalus omavalitsuskeskse jäätmeveo süsteemi erinevad võimalused, kuidas kohalikul omavalitsusel oleks rakendamiseks. Jäätmeseaduses tuleb sõnastada selge alus, et KOV-id võimalik jäätmetekitajalt tasu küsida. võivad küsida korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eest tasu. Teeme ettepaneku täiendada jäätmeseadust § 65 lõikega 2, muutes järgnevat numeratsiooni, järgmiselt: „(2) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või selle üksuse volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või selle üksuse volitatud mittetulundusühingul.“ 3. Mahtu nõudvate jäätmete taaskasutuse toetamine (näit. tekstiili- Koostamisel on Riigi jäätmekava aastani 2028, mille Eesmärk on kinnitada uus jäätmed), mille tulemusena tekib ka motivatsioon neid koguda. raames adresseeritakse mh ka nii tekstiilijäätmete jäätmekava sel poolaastal, probleemi kui ka jäätmealast teavitust. Jäätmekava alusel meetmed avanevad 2024. Jäätmeseadus § 31 lg 3 ja § 13614 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kavandatakse ka uue perioodi EL toetusmeetmed. korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise hiljemalt 01.01.2025. Tallinn on Jäätmekava koostamine on tekstiilijäätmete kogumise juba täna korraldanud, kuid tekstiilijäätmete lõpusirgel, oodatakse ringlussevõtuks või taaskasutuseks puuduvad käitlusvõimalused. Vaja on Euroopa Komisjoni riikliku poliitikat ja toetusmeetmeid käitlusvõimekuse tekkimiseks. kommentaare. Need võiksid eelduslikult saabuda Jäätmehoolduse ja ringmajanduse edendamiseks on oluline teha süsteemset septembris, misjärel saab teavitustööd kogu riigis. Vaja on keskkonnahariduslikke õppeprogramme kliimaminister kava kinnitada. erinevatele vanuserühmadele, reklaame, kampaaniaid, mis toetaksid jäätme- Meetmete avanemine on tekke vältimise, vähendamise ja jäätmete liigiti kogumise alast teavitust. Ning planeeritud 2024. edendaksid korduskasutust. Täiendavad ettepanekud: 4. Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandus- Vooluveekogude korrastamiseks on SA KIK Keskkonna- Meetmete ettevalmistamine süsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks programmis loodud toetusmeede (veemajanduse käib praegu aktiivselt10. tiheasustusaladel. Esialgse analüüsi maksumus suurusjärgus ~ 20 000 programm: siseveekogude ja rannikuvee tervendamise ja Ilmselt valmivad 2023 aasta eurot korrashoiu alamprogramm), mis lähtub veekogumi jooksul. ökoloogilisest seisundist. Liigveest tingitud probleemide Omavalitsuste piire ületavate vooluveekogude hoolduseks puudub terviklik lahendamiseks tiheasustusaladel on ettevalmistamisel finantseerimislahendus. Vooluveekogude seisundi parendamiseks on kombineeritud sadeveesüsteemide toetamise meede ja võimalik toetust taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest. üleujutusohu ennetamise ja leevendamise meede. Maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteeme linna territooriumil ei Üleujutusohu riskide maandamiseks on toetusi antud ka 10 Meetme tutvustamine toimus 16. juunil - https://www.youtube.com/watch?v=RBwpzpil6bc 49  ole. Linnade territooriumitel asuvad kraavid on rajatised, millede hoolduseks varem, viimane taotlusvoor lõppes 13.02.2023, taotlused maaparandussüsteemide hoolduseks mõeldud toetused ei laiene. Linna on ülevaatamisel ja varasemad projektid elluviimisel. territooriumil on vajalik liigvee ärajuhtimine merre, mis on ainuvõimalik Linnapiirkondades asuvate kraavide hooldamist on võimalik maaparandussüsteeme kasutades. Seetõttu peab linn õigeks linna finantseerida näiteks kehtestades tasu sademe- ja territooriumil maaparandussüsteemide kasutamist ning nende hoolduseks ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja korrastamiseks samade finantseerimislahenduste kehtestamist. puhastamise eest. Kehtiva ÜVVKS § 2 lg 2 kohaselt on sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitised ja seadmed loetud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks, kui KOV ei ole teisiti otsustanud. Uues (kehtiv alates 01.07.2023) ÜVVKS-is (§ 4 lg 3) on võrreldes hetkel kehtiva ÜVVKS-iga enam täpsustatud sademevee ärajuhtimise ehitiste ja seadmete määratlust (sh sademevee ärajuhtimise kraavide osas). Seega linnapiirkondades asuvate kraavide hooldamise kulu võib lisada sademevee teenuse hinda (kehtiva ÜVVKS § 14 ja uue ÜVVKS § 48). 5. Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on hädavajalik riigipoolne Tallinna Loomaaia aja Tallinna Botaanikaaed on riikliku Tallinn kaalub võimalust suurem toetus, et tagada asutuste areng. Kadrioru parki, Tallinna tähtsusega asutused, mille arenguprojektidesse (nt Tallinna muuta Tallinna Loomaaed ja Loomaaeda ja Tallinna ning Tartu Botaanikaaeda ei külasta pelgalt Loomaaia keskkonnahariduskeskuse ehitamine ja Tallinna Botaanikaaed tallinlased. sisustamine) on riik investeerinud. Keskkonnainvesteeringute sihtasutusteks Keskuse kaudu toetatakse keskkonnahariduslikke tegevusi, nt Tallinna objektid: üle 38,6 mln euro finantseeritakse keskkonnahariduslikke õppeprogramme läbi Tallinna Loomaaed on ainuke omataoline tegelik loomaaed Eestis ning seega keskkonnateadlikkuse lihtsustatud programmi. olemuselt rahvuslik. Loomaaeda külastab Tallinna elanike kõrval märkimis- Toome ka välja, et üheks lahenduseks kaasamaks erinevaid väärne osa inimesi mujalt Eestist saades osa loomaaia poolt pakutavast rahastajaid, oleks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti sõltumata elukohast. Seetõttu on kallutatud (ning paraku ka mitteküllaldane) hallatavate asutuste – Tallinna Loomaaia ja Tallinna loomaaia finantseerimine ainult Tallinna vahenditest. See pärsib loomaaia Botaanikaaia – muutmine sihtasutusteks. terviklikku toimimist. Tartu botaanikaaed on koos TÜ loodusmuuseumiga Tartu Loomaaia põhilisteks ajalooliselt üle maailma väljakujunenud neljaks Ülikooli struktuuriüksus, mille rahastamisel osaleb omavahel tugevalt läbipõimunud põhifunktsiooniks on haridus, loodushoid, Haridus- ja Teadusministeerium. teaduslikud rakenduslikud uuringud ja hariv puhkus. Arvestades tänapäevast tempokalt hoogu saavat inimtekkelist keskkonnakriisi tema erinevates omavahel läbipõimunud ilmingutes (kliima soojenemine, loodusliku mitmekesisuse kiirenev häving, plastireostus, mulla kadu jne) muutub järjest kriitilisemaks just eelpool loetletud funktsioonide tulemuslik ühisrakendamine selleks, et säilitada meie elukeskkonda, täita seatud riiklike eesmärke ning rahvusvahelisi kohustusi. Loomaaed on selles osas juba 50  tõestanud oma võimekust sisult rahvusliku institutsioonina. Loodushoid ja uuringud pole seaduse järgi kohaliku omavalitsuse funktsioonid, vaid pigem riigi ülesanne, mida on raske täita vaid Tallinna rahastusega. Samuti on Tallinna Botaanikaaia (TBA) puhul esmatähtis loodusharidus ning selle kõrval liigikaitse – tegelemine nii Eesti kui rahvusvaheliselt ohustatud taimeliikidega ning uuringute läbiviimine, sealjuures kindlasti mitte ainult linna, vaid kogu riigi jaoks. Pirita jõeoru maastikukaitseala, kus TBA paikneb, on riiklik kaitseala, mille õppetaristu ja taimekooslused on kogu Eesti elanikkonna harimiseks ning vajavad sellest tulenevalt riigi toetust. Kadriorgu, sh parki kui Eesti esindusparki külastavad kõik riigi külalised kui vabariigi presidendi residentsi. Aastas külastab Kadrioru parki üle 4,5 miljoni külalise nii Eestist kui välismaalt, mistõttu on riigipoolne toetamine pargi arenguks hädavajalik. Oluline on riigipoolne toetamine ka Tallinna kalmistutel olevate arhitektuurimälestiste säilitamised. Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid. 6. Täiendada looduskaitseseaduse 7. peatükki volitusnormiga, mis annab Oleme põhimõtteliselt ettepanekuga nõus. Kaalume, kas Pooled on üksmeelel. kohalikule omavalitsusüksusele õiguse ja pädevuse kehtestada on võimalik muudatuse liitmine töösolevasse looduskaitse- Tähtaegu peab täpsustama. kasvukohatüüpide, väärtusliku taimestiku ja kaitsealuste liikide seaduse muutmisse või tuleb muudatus liita siiski täiendava KLIM täpsustus sept 2023: kasvukohtade väljaselgitamiseks haljastuse inventeerimise korra. looduskaitseseaduse muutmisega, mh koostada VTK. Praegu töös olevas LKS Tallinna linna ettepanekul sätestaks haljastuse inventeerimise kord haljastuse Või kui seda korda/nõuet plaanitakse pigem siduda muudatuses selle ette- hindamise metoodika, inventuuri tegijate kvalifikatsiooni ja inventeerimise kitsamalt vaid ehitamise ja projekteerimise lubatavuse panekuga ei arvesta. Tegemist tulemuste vormistamise nõuded ning kinnistuomaniku kohustuse enne tingimustega, siis tuleks see volitusnorm sätestada on sisulise ja olulise mõjuga kavandatavat ehitustegevust nõuetekohaselt haljastus inventeerida. ehitusseadustikus (EhS). muudatusega, mis vajab eelnevalt eraldi arutelu ja Ettepanek on põhjendatud asjaoluga, et kohalikul omavalitsusel on kohustus analüüsi, mistõttu ei saa seda planeerida elurikkust säilitavat ja suurendavat, kaitsealuseid liike kaitsvat lisada olemasoleva, juba haljastust ja tagada ohutut ja keskkonnasäästlikku ehitustegevust. Kohustused enamus menetlusetappe tulenevad nii erinevatest rahvusvahelistest kokkulepetest, looduskaitseseaduse § läbinud eelnõu juurde. 48 lg 4, planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-dest 8 ja 14, ehitusseadustiku §-dest 8 ja 9 jms õigusaktidest, kuid seadusandja ei ole andnud kohalikule Seega LKS muudatuse omavalitsusüksusele nende kohustuste täitmiseks sõnaselget volitust. tähtaega praegu öelda ei saa, arvestades, et sellele Euroopa Liit on seadnud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiks muudatusele peab tegema ka looduse kaitsmise ja taastamise. Strateegia punktis 2.2.8 Linnaruumi ja VTK. linnalähedaste piirkondade haljastamine kirjeldatakse linna roheluse kasulikust ja tõdetakse, et linnastumisega kaasneb linnadest haljastuse Ja jätkuvalt on seisukoht ja eelistatud variant, et kui see 51  vähenemine. Seetõttu soovitab strateegia lõimida ökosüsteemide ja on ainult ehitusloaga seotud haljastusega tegelemine linna planeerimisse ja projekteerimisse. teema, siis see volitusnorm sätestada hoopis EhS-s. Eestis on koostamisel Keskkonnavaldkonna arengukava, mis kirjeldab olemasolevat olukorda ja seab tulevikuks eesmärke. Kuigi jõupingutusi on tehtud elurikkuse säilitamiseks, ei ole see andnud loodetud tulemusi. Seetõttu on seatud elurikkust ja maastike puudutavaks tegevussuunaks aastani 2030 edendada elurikkuse kaitset kõigil tasanditel ja integreerida elurikkuse hoid kõikidesse sektoritesse. Kohalikud omavalitsused tegelevad igapäevaselt oma territooriumil vajalike haljastuse hooldustööde organiseerimise ja planeerimise või ehitustegevuse suunamisega ning mõjutavad seeläbi otseselt elurikkust. Teadlike otsuste tegemiseks on vajalik eelnevalt inventeerida maastik ja üksikelemendid. Haljastuse inventeerimise tulemusena on võimalik suunata ehitiste ja rajatiste asukohta eesmärgiga säilitada loodusväärtusi ning vajadusel näha ette projekteerimisel erilahendusi, mis aitaksid säilitada haljastuse kasvutingimusi, samuti kindlaks määrata ehitustegevuses haljastuse säilimiseks vajalikke kaitsemeetmeid. Arvesse võttes, et kohaliku omavalitsusel on kohustus säilitada ja suurendada elurikkust, sh suurendada haljastatud ala osakaalu ja parandada kvaliteeti, taastada linna ökosüsteemi ja peatada nende kadumine, on kohalikule omavalitsusele vaja anda selle kohustus täitmiseks õigus kehtestada haljastuse inventeerimise kord, mis võimaldab kinnistuomanikult enne kavandatavat ehitustegevust nõuda haljastuse inventuuri tegemist, mille eesmärgiks on selgitada välja väärtuslikud puud, põõsad, kasvukohatüübid ja võõrliigid alal, mida ehitustööd võivad otseselt või kaudselt mõjutada. 7. Veterinaarseaduse § 32 koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine Veterinaarseaduse (VS) § 32 lg 1 kohaselt on lemmik- ELVL eriarvamus: loomad ning nende kohta arvestuse pidamine lõige 1 sätestab: koera, kassi ja loomapidajal (st ka lemmiklooma omanikul) kohustus tagada KOV piire ei tunne, vajalik valgetuhkru pidaja korraldab oma looma identifitseerimise. Muuta oma lemmiklooma identifitseerimine, juhul kui peetakse on üleriiklik süsteem. Teema veterinaarseaduse § 32 lg 1, sätestades, et loomaomanikul peab olema koera, kassi või valgetuhkrut. Muude lemmikloomade jääb edasiseks arutlemiseks. kohustus tagada oma koduloomade identifitseerimine. identifitseerimine toimub vastavalt VS §-le 29. VS § 32 lg 4 kohaselt korraldab koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade Identifitseerimiseks vajalikud vahendid väljastatakse loomapidaja kulul. kohta arvestuse pidamist kohalik omavalitsus (KOV) ning Loomapidaja on kohustatud pidama peetavate loomade kohta arvestust ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 punkti 362 registreerima nad riiklikus registris käesolevas seaduses ja selle alusel alusel on KOV volikogu pädevuses kehtestada koerte ja kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. kasside pidamise eeskiri, millega on KOVil õigus kehtestada 52 Veterinaarseaduse § 32 lg 4 kohaselt korraldab koerte ja vajaduse korral teiste lisaks ka muude lemmikloomade identifitseerimise kohustus lemmikloomade kohta arvestuse pidamist kohalik omavalitsus. KOVi valitud viisil. Vastav kohustus tuleb panna riigile mitte kohalikule omavalitsusele. Identifitseerimiskohustusega lemmiklooma identifitseeri- miseks tehtavate kulude kandmiseks võimalike vahendite Luua üleriiklik veebipõhine lemmikloomade register, mida haldaks riik ja leidmise korraldab loomapidaja. See tähendab, et neid kehtestada lemmiklooma omanikule kohustus mikrokiipimiseks ning kulutusi ei pea ilmtingimata katma loomapidaja või looma üleriigilisse registrisse kasside-koerte kandmiseks. Riik on juba 2004. aastal omanik, kulud võib kanda ka näiteks tuttav, pereliige või muu investeerinud 30 000 krooni (üks kolmandik registri arenduse maksumusest) isik, kes seaduse kohaselt lemmikloomapidajaks ei üle-eestilise lemmikloomade registri (www.llr.ee) infosüsteemi välja- klassifitseeru. Oluline on, et lemmiklooma identifitseerimine töötamisse. LLR register töötab endiselt, seda kasutab lisaks Tallinna linnale on nõuetekohaselt tehtud ja selle eest vastutab loomapidaja. veel 47 omavalitsust üle Eesti. LLR-i registrile on Tallinn juurde arendanud ka varjupaigaliidese, mõlemad andmebaasid kasutavad sama kiibinumbri KOVi ülesanne on korraldada hulkuvate loomade püüdmist otsingut ja omaniku andmete otsingut. See on oluliselt lihtsustanud nii ja pidamist, mida on keeruline teha, kui KOVil puudub Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti lemmikloomade kohta arvestuse pidamise viis. Kaduma kui ka varjupaigateenuseid pakkuvate mittetulundusühingute tööd. Seega ei läinud ja leitud lemmiklooma kokku viimine tema omanikuga ole otstarbekas uut infosüsteemi hankida, vaid jätkata olemasoleva ja toimiva on oma olemuselt kohaliku elu korraldamise ja heakorra infosüsteemi kasutamist. tagamisega seotud probleem, mitte riikliku tasandi küsimus. Seetõttu peame oluliseks KOVide jätkamist lemmikloomade Antud hetkel on Eestis loomakaitsjate hinnangul ligi 100 erinevat lemmik- üle arvestuse pidamisel. loomaregistrit. Kolm suuremat on üle-eestilised: LLR lemmikloomaregister (registri hoolduse ja majutusteenused maksavad kinni kohalikud Eestis on 79st KOVist 68 sõlminud lepingu kummagagi omavalitsused, loomaomanikule on looma registreerimine kui haldustoiming kahest peamisest lemmikloomaregistri teenust pakkuvast ette- tasuta), väikeloomaarstide register (MTÜ Eesti võtjast. Neist 66 Spin TEK ASga ja 6 EVSiga, nende hulgas on 5 KOVi, kellel on sõlmitud leping mõlema ettevõtjaga. Väikeloomaarstide Seltsi omandisse kuuluv register, kuhu loomade kandmise Kuigi õiguslikult on igal KOVil oma register, on koondutud maksavad kinni loomaomanikud) ja Kennelliidu register (MTÜ Eesti kahele üleriigiliselt toimivale platvormile (Spin TEK ja EVS) Kennelliidu omandisse kuuluv register, mis on vaid tõutunnistusega koertele ja saame seega rääkida vaid kahest veebipõhisest info- loodud andmekogu, kuhu ei kanta teistest liikidest loomi ega tõutunnistuseta süsteemist, kust lemmikloomi otsida. Arvestades, et üle 80% koeri). kõigist Eesti KOVidest on vabatahtlikult sõlminud lemmik- Lisaks on kohalikel omavalitsustel ja loomakliinikutel piirkonniti väiksema- loomade üle arvestuse pidamiseks lepingu elektroonilise mahulised registrid, millest osade andmed on kirjutatud üksnes paber- veebipõhise andmekogu teenusepakkujaga, võib järeldada, et kandjale. Koerte ja kasside kiibistamine ning registrisse kandmine tuleb Eestis KOVid on valmis neile pandud ülesannet täitma. muuta kohustuslikuks ja luua tuleb üks üle-eestiline register, mis annaks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis (REM) on adekvaateset informatsiooni viivitusteta, et loom saaks esimesel võimalusel valmimas VS muutmise väljatöötamiskavatsus (VTK), milles tagastatud omanikule. Antud küsimus tuleb lahendada riigi tasandil, sest analüüsitakse ühiskonna valmisolekut kohustuslikuks lemmik- registreid on palju, segadus seetõttu suur ja erinevate registrite haldajad loomade kiibistamiseks ning sellega kaasnevat mõju omavahelisest koostööst huvitatud ei ole. Üleriigilise registri loomise erinevatele osapooltele, sealhulgas andmete lemmiklooma- tulemusena muutuks kohalike omavalitsuste tegevus tulemuslikumaks ja registrisse kandmisel ning andmekogude haldamisel. Lisaks kulud väheneksid ning langeks kadunud ja hukkunud lemmikloomade arv. võrreldakse ja analüüsitakse lemmikloomade andmeid 53  koondavate andmekogude haldamisega seonduvat, sealhulgas erinevaid olemasolevaid lemmikloomaregistreid ning võimalikke uusi lahendusi. VTK esitatakse EIS kaudu arvamuse saamiseks seotud ministeeriumitele ja osapooltele. Lõplik REM seisukoht võimalike muudatuste kohta VSis kohustusliku lemmikloomade kiipimise ning lemmikloomade registri koosseisu kohta antakse pärast VTK kooskõlastus- ringilt saadud tagasiside koondamist ja esitatud ettepanekute analüüsimist. 8. Lisada veterinaarseadusesse punkt, mis käsitleb ennetava Ei toeta VS muutmist. Punkti võib maha võtta. vaktsineerimise kohustust. VS § 55 lõike 3 alusel on kehtestatud maaeluministri määrus ELVL uus teemapüstitus – Antud hetkel oleme olukorras, kus loomade ennetavat vaktsineerimist, sh nr 14 „Marutaudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“. piirülene lemmiklooma- kasside ja koerte marutaudi vastu vaktsineerimist ei reguleeri ükski seadus. Nimetatud määruse § 3 lõike 1 kohaselt on loomapidajal kaubandus Venemaalt, on ka Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka kohalikul omavalitsusel põhjendada, miks kohustus peetav kass või koer marutaudi vastu teisi vaktsineerimist vajavaid oma territooriumil nõutakse loomade vaktsineerimist ja miks varjupaigas seda vaktsineerida. haigusi peale marutaudi. tehakse omaniku kulul, kui hulkuma sattunud loom tagastatakse ja ta on Ennetav vaktsineerimine põllumajandusloomadel on Marutaudi vaktsineerimine vaktsineerimata. reguleeritud eriti ohtlike loomataudide puhul kas läbi on kohustuslik, vajalik on Tulenevalt praeguse aja olukorrast, kus meile satub loomi Ukrainast, kus otsekohalduvate EL määruste või VS § 59 lg 3 alusel. teavitamine. marutaudi levik on laiaulatuslik, on antud kohustus väga oluline. Samuti Muude taudide puhul annab VS § 55 lg 3 aluse maaelu- tuuakse aasta-aastalt enam loomi riiki Venemaalt, kus on samuti marutaud ministrile aluse täiendavate meetmete kehtestamiseks. äärmiselt kõrge levikuga. Sellest tulenevalt on nii marutaudi, kui loomakatku ennetav vaktsineerimine ainuvõimalik viis ennetamaks antud haiguste levikut ka meie riigis. 9. Looduskaitseseaduse (LKS) §-ga 4 on antud kohalikele Oleme põhimõtteliselt ettepanekuga nõus. Selleks tuleks Pooled on samal arvamusel. omavalitsustele võimalus võtta kaitse alla kohaliku omavalitsuse muuta maamaksuseaduse (MaaMS) § 4 lõiget 2. Praegu on Seadusemuudatuse peab tasandil kaitstavad loodusobjektid (edaspidi KKLO). Kuigi KKLO kohalikul tasandil kaitstavale alale jäävad maaomanikud tegema Rahandus- territooriumil kehtib piiranguvööndi kaitsekord (LKS § 44), puudub ebavõrdses olukorras võrreldes riiklikult kaitstavatele ministeerium, ettepaneku maamaksuseaduse (MaaMS) § 4 lg-s 2 toodud nimekirjas KKLO kui aladele jäävate maade omanikega. Kuigi valdavalt peab edastama RaM-le. maa, millelt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast. moodustatakse kohalikke kaitsealasid riigimaadele. MaaMS § 4 lg 2 viitab LKS §-le 31, kus aga räägitakse piirangu- vööndist kaitsealal LKS § 4 lg 1 p 1 kontekstis, mitte aga KKLO-dest LKS § 4 lg 1 p 6 kontekstis. Tegemist on kahetsusväärse lüngaga, kuna see võib tuua kaasa KKLO territooriumil asuvate kinnistute omanike õiguste intensiivsema riive, kuigi kaitsekord on samaväärne riiklikult kaitstava loodusobjekti territooriumil paikneva piiranguvööndi kaitsekorraga. 54  Seadusemuudatuse eesmärk on kohelda võrdselt maaomanikke, kelle kinnistutele kohaldub piiranguvööndi kaitsekord olenemata sellest, kas tegemist on riiklikult või kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektiga. Euroopa Liit on seadnud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiks looduse kaitsmise ja taastamise. Strateegia punktis 2.2.8 Linnaruumi ja linnalähedaste piirkondade haljastamine kirjeldatakse linna roheluse kasulikust ja tõdetakse, et linnastumisega kaasneb linnadest haljastuse vähenemine. Seetõttu soovitab strateegia lõimida ökosüsteemide ja haljastusega tegelemine linna planeerimisse ja projekteerimisse. Lisaks langeb strateegiaga lähiaastatel linnadele kohustus koostada ja ellu viia linnade rohestamiskavasid. Eestis on koostamisel Keskkonnavaldkonna arengukava, kus on seatud elurikkust ja maastike puudutavaks tegevussuunaks aastani 2030 edendada elurikkuse kaitset kõigil tasanditel ja integreerida elurikkuse hoid kõikidesse sektoritesse. Arvesse võttes, et kohaliku omavalitsusel on kohustus säilitada ja suurendada elurikkust, suurendada haljastatud ala osakaalu, taastada linna ökosüsteemi ja peatada nende kadumine ning kohalikule omavalitsusele on selleks kõigeks antud võimalus luua ka kohaliku tasandi kaitsealasid, peavad leevendusmeetmed (nt maamaksusoodustus) olema kehtestatud samadel alustel kui riiklikult kaitstavatel loodusobjektidel. 10. Ühiskonna eri gruppides teadlikkuse kasvatamine (alates lasteaiast Koostamisel on Riigi jäätmekava aastani 2028, mille Vahendid on olemas. kuni vanemaealisteni) ja sellesse ressursi panustamine saavutamaks raames adresseeritakse mh ka nii tekstiilijäätmete süsteemset tulemust probleemi kui ka jäätmealast teavitust. Jäätmekava alusel kavandatakse ka uue perioodi EL toetusmeetmed. Jäätmehoolduse ja ringmajanduse edendamiseks on oluline teha süsteemset teavitustööd kogu riigis. Vaja on keskkonnahariduslikke õppeprogramme Ühiskonna eri gruppide keskkonnateadlikkuse erinevatele vanuserühmadele, reklaame, kampaaniaid, mis toetaksid jäätme- suurendamiseks on koostatud „Keskkonnahariduse ja - tekke vältimise, vähendamise ja jäätmete liigiti kogumise alast teavitust. Ning teadlikkuse tegevuskava 2023–2025“, mille allkirjastasid edendaksid korduskasutust. haridus- ja teadusminister ning keskkonnaminister. Tegevuskava juhtrühmas on kaasatud erinevad osapooled, sh ELVL esindaja. Keskkonnainvesteeringute Keskus finantseerib igal aastal läbi keskkonnaprogrammi (Keskkonnaministri 31.01.2020 määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammi toetuse andmise kord ja tingimused“) erinevaid keskkonnateadlikkuse ja - hariduse projekte. Haridusasutuste jaoks on loodud nn KIK-i lihtsustatud keskkonnateadlikkuse taotlusvoor, mille rahastusel saab iga klass või lasteaia vanem rühm igal 55  õppeaastal osaleda ühes õppekava toetavas keskkonnaharidusprogrammis. Õppeprogrammide üheks prioriteetseks teemaks on ringmajandus, sh jäätmekäitlus. 11. Ringmajanduskeskustesse tekkiva ettevõtluse toetamine Kavandame uuendatud riigi jäätmekava alusel uue perioodi Meetmed on avanemas, soodustamaks ringmajanduskeskuste kiiret arengut. EL toetusmeetmeid. Kindlasti suuname toetusmeetmeid teeme koostööd selleks, et mitte üksnes jäätmealasteks investeeringuteks, vaid need paremini vastaks Jäätmejaamade ümberkujundamine ringmajanduskeskusteks, kus lisaks jäätmetekke vältimisele ja korduskasutusele. Õigusloome ringmajanduse vajadustele. tavapärasele jäätmejaamale hakkavad ringmajas tegutsema erinevad parandus- suunaline kommentaar vajaks täpsustamist ja ka Kitsaskohad tuleb lahendada. ja remonditöökojad, korduskasutuseruumid kasutuskõlblike asjade kogumiseks konkreetsemaid sõnastusettepanekuid. ning õppeklassid. Oluline on luua riiklikult võimekus ringmajanduskeskuste juures tegutsevate ettevõtete toetamiseks. Toetus saaks realiseeruda läbi toetusmeetmete ja õigusloome. Seadusandlus on praegu väga jäätmekeskne. 12. Kliimaministeerium peaks juurutama ringmajanduse põhimõtteid Teisese toorme kasutamist käsitletakse koostatava riigi Pooled on samal arvamusel, riigihangete puhul taristuobjektide rajamisel. jäätmekava raames. Komposti kasutatavuse kohta on töö käib selles suunas. uuring tehtud, see on saaval Kliimaministeeriumi Oluliste keskkonnamõjude saavutamiseks tuleks rakendada ringmajanduse kodulehel. põhimõtteid ka suurte taristuobjektide rajamisel. Selleks mehhanismiks on keskkonnahoidlike riigihangete rakendamine taristuobjektide rajamisel. Seda praegu ei tehta, ainsaks kriteeriumiks riigihangetel on hind. Kõige odavam on ehitusmaterjale vedada lähedalt, mis tingib tohutu surve uute kaevanduste avamiseks eelkõige Harju- ja Raplamaal. Samas on Kirde- Eestis ladustatud hinnanguliselt 700-800 miljonit tonni kaevandusjäätmeid. Neid võiks mingis mahus kasutada suurte taristuobjektide rajamisel, selleks peaks läbi viima uuringud kaevandusjäätmete ja komposti kasutatavuse kohta taristuobjektide ehitamisel. Uued võimalused ehitusmaterjalide hankeks avab ka uue hüdrosalvestusjaama rajamine Pakri poolsaarele, mis kujuneb graniit- ja gneisskillustiku maardlaks lähikümnenditel. 13. Kliimaministeerium peaks panustama biosfääri programmiala Ettepanek: Toetada UNESCO „Inimene ja biosfäär“ Kliimaministeerium toetab, tegevuskulude katmisse, see ei saa vaid valla/valdade huvi ja kohustus programmi põhimõtetest lähtuvalt Lääne-Eesti saarte raha eraldatud, protsess käib. olla. kujunemist rahvusvahelise ja üleriigilise tähtsusega kestliku arengu mudelalaks. Keskkonnaminister on vastanud taotlusele positiivselt. Suurusjärk kulude mõttes on kuni 100.000 EUR (2 inimese palgakulu ja majanduskulud. Tegemist ei ole ainult regionaalse teemaga, kuna UNESCO programm „Inimene ja Biosfäär“ on valitsuste vaheline Lääne-Eesti saarte regionaalne teema. Keskkonnaministeeriumilt on programm, mille aruandlust koordineerivad Keskkonna- saarvallad küsinud toetust, et taastada biosfääri programmiala (BPA) ministeerium ja UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon. töökohad. Omavalitsused on valmis samuti panustama, aga mitte nii, et võtavad panuse enda kanda. BPA on osa UNESCO maailmapärandist, mis UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ on üle peaks olema mitte omavalitsuse, vaid riiklik huvi. viiekümne aasta aidanud otsida kohalikke lahendusi globaalsetele probleemidele ning toetanud seeläbi kestlikku 56  arengut. Programm panustab liikmesriikides bioloogilise mitmekesisuse säilitamisse, ökosüsteemi teenuste ehk looduse hüvede pakkumisse ja loodusvarade mõistlikku kasutamisse. Oluline on, et tagatakse elamisväärse elukeskkonna ja õiglase majanduse püsimine, kogukondadele antakse ideid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. 14. Vajalik oleks meede eutrofeeruvate pinnaveekogude seisundi Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks ja Kliimaministeerium on nõus, parandamiseks ja ÜVK lahenduste toetamiseks. rekonstrueerimiseks saab toetust taotleda SA KIK Kesk- et raha on vähe. konnaprogrammist (veemajanduse programm: reovee- Vajalik oleks riigipoolne sihtfinantseering (toetusmeede) ühisveevärgi- ja käitluse ja joogiveevarustuse alamprogramm ja väikeste kanalisatsiooni puudumise probleemide lahendamiseks piirkondades kus on reoveekogumisalade alamprogramm). Eutrofeeruvate tiheasustus ja toimub selle tõttu pinnaveekogude saastumine. Väikese eelarve- pinnaveekogude seisundi parandamiseks saab toetust mahuga vallad neid investeeringuid teostada, eriti arvestades praegust taotleda samast programmist (veemajanduse programm: keerulist majanduslikku olukorda. siseveekogude ja rannikuvee tervendamise ja korrashoiu alamprogramm). Keskkonnaprogrammist veemajandusele suunatavate toetuste maht jääb oluliselt alla taotluste kogumahule, seetõttu oleks lahenduseks Keskkonna- programmi iga-aastase rahastuse kasvatamine, et veemajandusprogrammi kogumahu saaks tõsta vähemalt 10 miljonini euroni aastas. 15. Vajalik on seadusemuudatus, et merereostuse tõrjel ei oleks KOV-il Põhimõtteliselt nõus, et KOV ei pea vastutama mere- Teema on üleval ja oluline kohustust merereostuse likvideerimisega ise toime tulla, vaid reostuse eest ja otseselt see nii ka täna ei ole. Küsimus on sellega tegeletakse. Päästeamet juhiks seda tegevust algusest peale. selles, milline on KOVi roll üleüldse Veeseaduse §116 lg 3 Merekaitse on KLIM teema, tähenduses, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus Päästeamet Siseministeeriumi Päästeametil on pädevust merereostusega tegelemiseks märksa enam. 2022. korraldab oma halduspiirkonnas vett saastava aine pinna- haldusalas. aasta kevadine Hiiumaa-Vormsi-Läänemaa näide tõestas, et KOVid üksi või põhjavette, pinnasele või pinnasesse äkksattumise jäävad hätta ning ei majanduslikult ega sisuliselt ei ole mõistlik, et iga KOV KLIM täpsustus sept 2023: tagajärgede likvideerimist. Ehk et mis ülesanne on KOVil, püüab end selles osas kompetentseks viia. Päästeamet peaks olema algusest Kliimaministeerium kui tegemist ei ole päästesündmusega ega hädaolukorraga, peale tegevusi juhtimas, sh alates igasugusest reostusest. valmistab ette merereostuse ent reostus on siiski pinnases või pinnavees. Veebruaris tõrje riigipoolse 2023 toimunud merereostuse arutelul jõuti järeldusele, et koordinatsiooni täpsustamist. KOVil siiski võiks mingi roll olla, eeskätt kogukonna Hetkel toimub koostöös kaasamisel, info edastamisel, elanikkonna teavitamisel, kuid teiste seotud ametiasutustega see tuleks sellisel juhul seaduse tasandil täpsemalt piiritleda. töökorralduse täpsustamine. 57  8. Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühma ettepanekud Tabel 8. Osapoolte ettepanekud muudatusteks Töörühma kokkulepe, nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht eriarvamused ELVLi prioriteedid: 1. Kortermajade kriisikindluse suurendamine. Kortermajade rekonstrueerimismeetmes ja linnaüürimajade programmis lähtume põhimõttest, et Korteriühistutes elab valdav osa Eesti elanikkonnast ning seega on kriiside rekonstrueeritaval hoonel peab varustuskindluse nagu elektri- ja veevarustuse katkemine nende osas kõige suurema negatiivse tagamiseks kriisiolukorras olema hooneväline (s.t mõjuga. Väidet toetab, 2021. aastal, Kantar Emori poolt tehtud uuring, et välisseinas, õues) varutoiteallika ühendus (ümberlüliti) ja riskirühma kuuluvad linnaelanikud ning ennekõike kortermajades elavad -generaator. Hoone esmatarbe soojus- ja tarbevee inimesed. varustus peab olema varutoitega tagatud. Abikõlblike Selleks, et suurendada korteriühistute hakkama saamist keerulistes kulude hulka kuulub lisaks ümberlülituslahendusele ka olukordades on vajalik toetada nende tehnosüsteemide renoveerimist varutoitegeneraatori ja selle välitingimustes hoiustamise tagamaks vajadusel ka nende autonoomne toimimine. Hoonetes paiknevate (kattekonstruktsiooni) lahenduse kulu. Hoone soojasõlmede, veesurve tõstmispumpade ning üldalade valgustuse toimimise projekteerimisel või renoveerimisel tuleb ette näha tagamiseks on vajalik alternatiivsete elektritoiteallikate planeerimine, mis varutoite sisend ja ümberlülituse lahendus, mis vastab tähendab ka osalist hoonete elektrisüsteemide ümberehitamist. parameetritelt hoone küttesüsteemi ja veevarustuse vajadustele. Olemasoleva hoone soojussõlm, sh Raha vajadus ca 20 mln eurot aastas. survepumbasüsteem tuleb rekonstrueerida selliselt, et Viimase aasta arengud maailmas on näidanud, et ühiskonna autonoomsust on luuakse varutoite kasutamise võimalus nii soojus- kui ka vaja tõsta igal tasandil. Omavalitsuste hinnangute kohaselt maksaks ainuüksi tarbevee kasutamiseks kriisiolukorras. Varukütuse ühe tüüp 5-korruselise nelja trepikojaga korterelamu viimine autonoomsele hoidmine peab toimuma kooskõlas Päästeameti generaatortoitele miinimumtasemel (st toimivad elutähtsad teenused – vee ja nõuetega. Abikõlblikud on hoonevälise varutoiteallika kütteringlus, koridoride valgustus, laadimispunkt, kuid korterites valgust ega ühenduse projekteerimise ja rajamise ning voolu ei ole) ca 30 000-40 000 eurot maja kohta. varutoitegeneraatori ostu kulu. Et meetmel oleks mõju, peab selle kasutamine olema laialdane. Toetust vajavate projektide arv on üle 1000 kortermaja. 2. Munitsipaal üürielamute meede väljatöötamine/jätkamine. Näha riigi Riigi ja KOV-ide abiga loodud üürimajad on seni olnud eelarves ette kuni 81 mln eurot, uute energiatõhusate munitsipaal enamjaolt edulood ning nõustume, et üürielamute kortermajade ehitamiseks või värskendada munitsipaal kortermaju. programmi tuleks suunata järgnevatel aastatel juba Ühtlasi näha ette, et toetusmeede muutub iga-aastaseks kordades suuremad summad. Riigi tasandil saab Üürimajade vähesus on maapiirkondades probleemiks. Tuginedes Ehituse üürielamuprogrammi puhul rääkida siiski sellest, et pikale vaatele, töötada välja pikemaajaline analüüs üürielamute rajamise elamufondi arengut võib ka muul moel stimuleerida mõjust erineva tasandi tõmbekeskuste majandus- ja elukeskkonnale. (finantsmeetmed erainvestoritele, private-public- 58 3. Eraldada kohalikele omavalitsustele vahendid eluasemeteenuse partnership- ehk PPP-mudelid koostöös KOViga jne). kättesaadavuse parandamiseks, arvestades summa määramisel elanike Ka senine linnaüürimajade programm ja toetuste arvu/ toimetuleku toetuse saajate arvu kohalikus omavalitsuses, sh taotlemine on põhinenud teatud mõttes PPP-mudelil, munitsipaal üürielamute meetme jätkamine 2023-2025. kuna toetuse andmise tingimused lubavad kaasata erasektorit ettevõtja rahastajana, kui KOV-il pole endal Sotsiaalhoolekande seaduse §41 sätestab eluruumi tagamise (s.o. eluruumi piisavalt omafinantseeringut. Oluline on, et selline kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust rahastaja-koostööpartner leitaks konkurentsi- olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat situatsioonis ehk avaliku konkursi korraldamise teel. eluruumi tagama) kui kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava Silmas tuleb pidada võimalikke tagasilööke, kui KOV ei sotsiaalteenuse. ole piisavalt tugev ohjama üksikhuve ja suunama Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide aina suurenev teenuse vajadus ületab eluasemevaldkonna arengut kogukonnaga kokku lepitud kohalike omavalitsuste, eriti suuremate linnade võimalusi nõudlusele ja üldisi hüvesid kandva ruumivisiooni alusel. KOVi ehk pakkumisega vastata. Üha kasvavad kinnisvara- ja üürihinnad muudavad avaliku sektori eestvõttel tuleb koosloomes elanikega eluaseme haavatavale sihtgrupile kättesaamatuks. Lisaks on Ukraina sõja esmalt luua ruumivisioon sellest, kuhu ja miks tulemusel Eestisse saabunud sõjapõgenikud, kellele ei ole tänaste ressursside investeeritakse. Kui arenguvisioon on kokku lepitud nii, juures võimalik eluasemeteenust kvaliteetselt osutada. et see tõstaks võimalikult paljude inimeste elukvaliteeti võimalikult pikas vaates, saab eri sektorite koostöös seda Vajadus kokku vähemalt 85 mln eurot. ka ellu viia. Hetkel ei ole maksumuse analüüsi tehtud, see tuleks koostada koostöös riigi Sotsiaalkindlustusametiga. Täiendavad ettepanekud: 4. Näha ette toetused kliimaeesmärkide täitmiseks. RES 2023-2026 põhjal on perioodil 2021 -2026 planeeritud hoonete energiatõhususmeetmeteks (CO2 EL kliimaeesmärgi kohaselt tuleb aastaks 2030 vähendada emissoone 55% kvooditulu+ Moderniseerimisfond) ca 215,8 mln eurot. võrreldes 1990. aastaga ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Euroopa Sellest viiakse ellu tegevusi avaliku sektori hoonete Komisjoni hinnangul läheb rohelisele energiale üleminekuks vaja 520-575 (keskvalitsus ja KOV) energiatõhususe suurendamiseks, miljardit eurot aastas. sh KOV hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks KOV-idele on suureks kuluks ka energiatõhususe saavutamiseks vajalik ja olemasolevate suure energiakuluga KOV hoonete hoonete renoveerimine – EL eesmärkide kohaselt peavad alates 2030. a kõik asendamiseks liginullenergiahoonetega. Seejuures 2023.- uued hooned olema nullemissiooniga ning olemasolevad hooned muudetud 2025.a avaliku sektori hoonete energiatõhususe meetme nullemissiooniga hooneteks aastaks 2050. Tänu ökosüsteemi teenustele toob vahenditest suunatakse 8 mln € aastas (kokku 24 mln) iga looduse taastamiseks kulutatud euro tagasi 8–38 eurot. Looduse energiatõhususe parandamiseks muinsuskaitseseaduses taastamisest saadav kasu on hinnanguliselt ligikaudu 1 860 miljardit eurot11. sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud Kuna kasu avaldub eelkõige riiklikul tasandil, on mõistlik, et KOV-ide hoonetes (keskvalitsus ja KOV). tehtavad väljaminekud kompenseeritakse põhiosas riigieelarvest. 11 Looduse taastamise määrus 59 5. Kaasata omavalitsuste esindajaid nii uue ehituseadustiku kui ka Järelevalve moodul on EHRis arendamisel 2023. aasta Kokkulepe. planeerimisseaduse muutmise aruteludesse ning viia läbi ehitisregistri lõpust (koostöös Tallinna linnaga) ja laiendamisel 2024. (EHR) täiustamine hõlbustamaks suuremahuliste aastal. Niisamuti plaanime asutuste vahelise järelevalve projektdokumentatsioonide menetlust, sh informatsiooni vahendamise võimekuse välja arendada ➢ arendada välja EHRis eskiiside, muudatusprojektide ja riikliku 2024. aastal. järelevalve menetluste osa; Ehitusseadustik ei tunne mõisteid eskiis ja muudatus- ➢ oluliselt tõhustada/ kiirendada käivitunud EHRi lubade projekt. Kui ollakse veendunud, et nende sissetoomine menetlemise rakenduse töökindlamaks ja vähendab bürokraatiat (mitte ei suurendaks seda nagu kasutajasõbralikumaks muutmist. näitas kiire protsessianalüüs), siis on Kliimaministeerium Tänavate ja teede osas on linn huvitatud eelkõige linnale ületulevate teede ja valmis kaaluma nende toomist ehitusseadustikku ja tänavate, sh tänavavalgustus ja sademeveekanalisatsioon, ehitusprojektidele vastavalt ka ehitisregistrisse. Ehitisregistri arendused ei EHR-is ehitus- ja kasutuslubade menetlemisest. EHR-i kaudu ei saa enam soodusta õigustühiseid menetluspraktikaid. menetleda kasutusteatisi. Kui tuuakse välja olukorrad, missugustes olukordades Ehitusseadustiku alusel asutatud EHRi kasutamisel on praktikas ilmnenud suurte andmemahtude üleslaadimine probleeme mitmed kitsaskohad, mida oleks vaja üle vaadata/kohendada. valmistab, saame need lahendada. Juunis 2023 kasutusele võetud menetluskeskkond võimaldab laadida üles EHR ei vasta suuremahuliste ehitusprojektide menetlusnõuete vajadustele, kordades suuremaid andmemahte kui eelmine versioon, mistõttu on projektide menetlemine oluliselt viibinud võrreldes 2015. aastaga. niisamuti võimalike andmemahtude vastu võtmise Probleeme valmistab suurte andmemahtude üleslaadimine. võimekust dünaamiliselt kasvatada. Andmemahtude Vajadus on EHR-i laadida dwg faile ja jagada ametite siseselt ülesandeid. suurendamine tähendab aga ka kasvavaid süsteemi Tähtaja märkimisel arvestada tööpäevadega, mitte nädalapäevadega. haldamise kulusid maksumaksjale Riigipilves. Õigusaktid näevad ette riikliku järelevalve andmete olemasolu EHRis, kuid dwg failides joonrajatiste ruumikujude laadimine on täna seda võimalust ei ole. Ehitusseadustiku alusel teevad järelevalvet nii plaanis võimaldada 2024. aastal. Muus osas liigume 3D ja KOVid kui ka mitmed riigiasutused, kuid info objekti teise asutuse .ifc formaadi suunas. järelevalves oleku kohta puudub. EHRi töökindluse ja kasutajasõbralikkuse (õigemini nende puudumise) taga seisab hetkel suur hulk tööjõudlust. 6. Jätkata läbirääkimisi selleks, et luua KOV ülesannete täitmiseks ja Riigi maa võõrandamisel on KOVil eelisjärjekorras - arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude võimalik taotleda maa enda omandisse omavalitsuslike kompensatsioonimehhanismid. ülesannete täitmiseks. KOVidel on riigivaraseaduse kohaselt õigus taotleda riigilt maad, et maaomanikule Ettepanekus märgitud kompensatsioonimehhanism on vajalik omavalitus- anda rajatava taristu alla jääva maatüki eest vastu üksuse ülesannete täitmiseks. Eelkõige planeerimisseaduse § 131 kohaselt on asendusmaa. sätestatud KOV kohustus tagada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välis- valgustuse ning muude tehnorajatiste rajamine. Maareformi käigus riigi omandisse jäetavad maatükid paisatakse tsiviilkäibesse arvestamata KOV 60  kohustusi seonduvalt avalikuks kasutuseks määratud maa tagamisega. Reformi läbiviimisel riigi poolt arvestamata jäetud KOV arenguvajadused on loonud olukorra, kus KOV-il on vajalik omandada avalikuks kasutamiseks maad eraomanikelt. Mõistlik kompenseerimismehhanism on riigi poolt tulu saamise eesmärgil võõrandatavalt maalt laekunud rahast osa eraldada KOV- idele. KAHOS jõustumine ei ole lahendanud KOV ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompenseerimist. 7. Võõrandada KOV-dele riigi maareservist tasuta maad, mis KOVide Riigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus on Lõpetatud. taotluste kohaselt on vajalikud arenguks, sh ettevõtluse ning tootmise jõustunud. ja liikluskeskkonna arendamiseks. Riigi ja KOVide arendamiseks tuleb luua ka soodsat ruumilist ettevõtlus-, tootmis- ja liikluskeskkonda, sealhulgas soodustada tööstusparkide ja KOV siseste liiklussõlmede rajamist. See eeldab selleks sobivate maaüksuste olemasolu ja kui KOV-il neid maaüksusi ei ole, siis taotlemist riigi maareservist. KOVide seisukohast on oluline, et käsitletud teemad võetakse arutusele ja riigi pädevad asutused esitaksid oma põhjendatud seisukohad ning pakuksid vajadusel toimivad lahendused probleemile. Siiani ei ole vastu võetud õigusakti, mis võimaldaks KOV-del võõrandada tasuta maad ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks. 8. InfraBIM normdokumendi väljatöötamine (projekteerimine, Ehitisregistrile infraBIM võimekuse samm-sammuline ehitamine, haldamine). lisamine (lisaks .ifc lugemise ja analüüsi võimekusele ka Varasem praktika on näidanud, et digitaliseeritud lahenduste kasutuselevõtt näiteks lõikumiste ja muude probleemide automaatse on oluliselt lihtsustanud informatsiooni loomise ja jagamise võimalusi ning tuvastamise võimekuse tekitamine) on planeeris alates muutumas ehitussektori tööprotsesse üle maailma. Eesti ehitussektori 2024. aastast. Oleme nõus, et digitaliseerimine on oluline võimalus on läbi digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu tõsta kohaliku turu tootlikkuse, kvaliteedi, läbipaistvuse ja laiemalt teenuste kvaliteeti, tulemuslikkust ning luua atraktiivne keskkond tulevastele ehitusvaldkonna atraktiivsuse tõstmise jaoks. tööandjatele ja töötajatele. Uute tehnoloogiatega kohanemine ja modernsete töömetoodikatega harjumine on vältimatu suurendamaks Eestis nii teede- kui tsiviilehitussektori jätkusuutlikku arengut kohalikul ja rahvusvahelisel turul. On oluline, et ehitussektoril oleks normdokument digitaalse ehitusinfo rakendamiseks, mis võimaldab ehitise elutsükli vältel protsessis kõigil osapooltel - arhitektil, konstruktoril, eriosade projekteerijatel, arendajal, ehitajal, omanikul, kasutajal, haldajal jne integreerida ühte mudelisse omale vajalik informatsioon ning kontrollida olemasolevat teavet. Töörühma kokkulepe, nr Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht eriarvamused 9. Kokkuleppe sõlmimine kehtestatud planeeringute KOV poolt tähtaegselt ELVL valmis abistama info vahetusel. Edasine arutelu Kokkulepe andmekogusse esitamiseks. ka ELVLi siseses töörühmas. 61  Vaatamata sellele, et alates 1.novembrist 2022 tuleb kõik uued planeeringud kanda 14 päeva jooksul PLANKi ei jõua planeeringud andmekogusse. Ettepanek leppida kokku ELVLiga planeeringute andmekogusse esitamise tõhustamiseks. Varasemad planeeringud kantakse PLANKi riigi poolse projektiga. 9. Lõimumise töörühma ettepanekud Tabel 9. Osapoolte ettepanekud muudatusteks Töörühma kokkulepe, nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht eriarvamused 1. Rändekriisis riigipoolne kiirem ja operatiivsem tugi KOVidele - ELVL- ettepaneku kohaselt tuleks uue rahvusvahelise Võtta kaalumisele taastades pearaha alusel KOVide toetamise sarnaselt nagu see toimis kaitse saajate pearaha süsteemi täiendada EL täiendava analüüsi 2016. aastast Euroopa rändekriisi lahendamisel (ümberasustamine ja ühtekuuluvuspoliitika fonde Selle väljatöötamiseks tuleb läbiviimine, mis oleks ümberpaigutamise skeem). välja töötada toetusskeemi visioon ja rakendus- aluseks kontseptsiooni mehhanismid, mis peaksid tuginema eelneale analüüsile. loomisele rahvusvahelise Juhul kui pearaha rahv.kaitse saaja kohta oleks 1 500 eurot, siis tänavuse aasta Täiendavad vahendid RES planeerimisprotsessi pearaha- kaitse saajatele paindliku näitel oleks riigile kogukulu 91 mln €, mis tuleneb kokku praegusest süsteemi rahastamiseks saab planeerida täpsema toetus- pearahasüsteemi 2022. aasta 61 100 rahvusvahelise kaitse saajast, kes on Eestisse tulnud skeemi väljatöötamise järgselt. loomiseks, mis täiendaks (seisuga 30.01.2023 on oma elukoha registreerinud 30 553 inimest). olemasolevate Euroopa Tavapärastel aastatel on Eestis rahvusvahelise kaitse saajaid suurusjärgus Lähiaastaete riigieelarve suureks väljakutseks on jõuda Liidu ühtekuuluvuspoliitika maksimaalselt 100 inimest. kooskõlla Euroopa eelarvereeglitega – nominaalne fondide vahendite defitsiit peab olema väiksem kui 3% SKPst, ka kriiside Ettepanek on, et pearaha oleks kehtestatud ühekordse maksena nt 1 500 € kasutamist lõimumis- ajal ning struktuurne eelarvepositsioon peab paranema rahvusvahelise kaitse saaja kohta ja KOVile ilma aruandluskohustuseta. poliitika planeerimisel. 0,5% võrra SKPst aastas. Selle kõige juures tuleb arvesse Senine riigipoolne KOVide toetamise süsteem massilise rändekriisi näitel on võtta ka 2024. aasta riigi eelarvestrateegias toodud põhi- Täiendavate eelarveliste olnud halduskulukas ja bürokraatlik. Samal ajal, kui põgenike esmane mõtteid, mille raames riik planeerib järgnevaks neljaks vahendite maht planeerida majutus, toitlustus, meditsiinile abi, tõlketeenus kuni KOVi püsivasse aastaks läbi nulleelarve koostamise suuremaid täpsema toetusskeemi elukohta elama asumisel on riigi ülesanne, on sellele järgnevad tegevused ja kokkuhoiu- ja ümberkorralduskohti, mis seab ka rakendamise väljatöötamise inimeste toetamine kohandamisel ja integreerumisel KOV vastutus – ei ole erinevate ministeeriumite puhul lähiaastatel piiri uute järgselt. otstarbekas loendada inimeste nõustamiste arvu, perekondade arvu, algatustega väljatulekuks. elukohtade aadresse, erinevat abi saanud isikute arvu (toiduabi, esmatarbed Lisaks on EL tasandil on planeeritud rändepaketi osana jms), nii nagu on tulnud viimased 8 kuud teha, vaid on vajalik pigem vastuvõtutingimuste direktiivi muudatused, millega kehtestada kulude hüvitamine KOVidele põgenike pearaha alusel. kaasneb ka välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise Riigipoolne kiire abi rändekriisis on oluline, kuna riigipoolsed teenused on seaduse (VRKS) avamine ning harmoneerimine eelduseks, et ka KOV saaks omapoolset abi kriisis kiirelt ja kvaliteetselt direktiiviga. Antud harmoneerimise protsessi juhib pakkuda – oluline on vajalikud meetmed jõustada nii kiiresti kui võimalik Siseministeerium. Eelduslikult võetakse reformi eelnõude 62 kuna praegu Ukraina sõja vaates seisame silmitsi teise sõjapõgenike pakett vastu 2024 kevadel. Jõustumine jääb eelduslikult sisserände lainega, mis võib kujuneda samasse suurusjärku kui 2022 kevadel. 2026-2027. aastasse. Oluline on, et riiklikul tasandil KOVile üle antavate ülesannete puhul peab Kui koostatud meede leiab heakskiidu, siis võib kaaluda olema eelnevalt riigi poolt kvaliteetne baas ülesannete täitmiseks (STARis ettepanekuid muudatuste sisseviimiseks Eesti õigus- üüritoetus, tõlketeenus) ning ei ole mõeldav olukorra kordumine, kus peale ruumi. Samas on jätkuvalt oluline, et oleks koostatud lepingu sõlmimist ühepoolselt ja ilma teavitamata muudetakse lepingu ELVL ja riigipoolne visioon koos kriteeriumitega ning tingimusi. analüüs, sh võimalik kulumudel, pearaha süsteemi ja meetme rakendamiseks rahvusvahelise kaitse taotlejate Pearaha süsteem vähendaks tänase hägusa rahastamise/toetamise kõrval vastuvõtuks KOV tasandil. KOVide administratiivset ja halduskoormust arvestuse pidamisel ning erinevate aruandluste esitamise ja kalkulatsioonide tegemisel, ning annaks VRKS-i alusel esitatud 6139 rahvusvahelise kaitse võimaluse KOVidel operatiivselt arendada ja lahendada erinevaid (täiendav kaitse) taotlust alates 24.02.2022-01.09.23. vajaminevaid ressursse ja teenuseid rahvusvahelise kaitse saajatele. Tallinna Rahvusvaheliste kaitse saajatele pearaha süsteemi linnal on täna olemas rändekriisiga toimetulemiseks koolitatud valdkonna kehtestamisel on vaja ettepaneku kohaliselt riigieelarvesse spetsialistid, kes kaitset saanud inimeste igakülgse nõustamise asemel peavad täiendavalt lisada seisuga 01.09.2023 ca 9,2 mln € (6139 suures osas oma tööajast tegema selle kõrvalt aja ja ressursimahukat RVK x 1500 €). Lisaks viibib riigis ajutise kaitse alusel administratiivset tööd, et riigile anda statistikat ja aruandlust tekkinud kulude seisuga 27.08.2023 kokku 35 660 isikut (2,6% rahva- ja vajaduste kohta. Samas, kui see aruandlus kõigele lisaks ei saa olla ka arvust), registreeritud on 48 154 (3,5% rahvaarvust) täielik, seega pearaha lahendaks probleemi kõigi jaoks sh vähendaks ka ajutise kaitse taotlust. Lisades antud ettepaneku põhjal keskvalitsuse enda halduskoormust olulisel määral. AJK-d on soovitava summa suuruseks 53 490 000 € (35 660 AJK x 1500 €). Kokku (RVK+AJK) moodustab *2016. aastal oli pearaha sätestatud põgeniku kohta, mitte pere peale ja soovitud summa 62 690 000 €. Riik pakub erinevaid olenemata vanusest ning summa oli 3 000 € ühekordse maksena. KOVidel toetusmeetmeid nimetatud sihtgruppidele Kultuuri- oli õigus neid vahendeid kasutada kõikvõimalike kohanemist toetavateks ministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadus- tegevusteks ja ei olnud mõeldud konkreetsele põgenikule väljamaksmiseks. ministeeriumi ning Siseministeeriumi valitsemisalas ESF ja AMIF fondide ning RE vahendite toel. 63  Mart Võrklaev Meie: 22.09.2023 nr 13-1/951 Rahandusministeerium Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu eelarve läbirääkimiste kokkuvõte Edastame valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahel toimunud 2024. a eelarve ja 2024-2027 riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste kokkuvõtte lisamaks see riigieelarve eelnõu seletuskirjale vastavalt riigieelarve seaduse § 46 lõikele 4. Eesti Linnade ja Valdade Liit protokolli ei allkirjastanud, mistõttu edastame läbirääkimiste tulemused allkirjastamata kokkuvõttena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas regionaalminister Lisad: 1. Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu läbirääkimiste kokkuvõte 2. Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu läbirääkimiste valdkondlike töörühmade kokkuvõte Kaie Küngas 588 51 370 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734