Hankija vastus

Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Tallinn Estonia pst 9, Solaris keskus 29. september 2023 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Veiko Vaske Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Kristjan Tamm Maret Kruus Allkirjastatud digitaalselt Veikko Puolakainen Heili Püümann Laura Raadik Mari Past Indrek Niklus Kristiina Koll Sten Tikerpe Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Mart Parind Madis Abel HA N KI J A VAS T US VAI D L US T US E LE Vaidlustusasja nr: 145-23/258071 Riigihange: „Eesti Panga 2. korruse saali ümberehitus“ (viitenr 251986) Vaidlustaja: AS Oma Ehitaja Registrikood 11146149 Pärnu mnt 105, 11312 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaadid Triin Kaurov ja Liisa Levandi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post [email protected]; [email protected] Hankija: Eesti Pank Registrikood 74000174 Estonia pst 13, 15095 Tallinna linn Hankija esindaja: Advokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Kolmas isik: Tarrest LT OÜ Registrikood 11988463 Kopli 72d, 10412 Tallinn TAOTLUSED: 1. Jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. 2. Jätta kõik menetluskulud vaidlustaja kanda ning mõista hankija menetluskulud välja vaidlustajalt vastavalt hankija menetluskulude nimekirjale.  NOVE - 2/7 - I RIIGIHANKE & VAIDLUSE SENINE KÄIK 1. 12.04.2023 alustas Eesti Pank („Hankija“) avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigi- hanget „Eesti Panga 2. korruse saali ümberehitus“ (viitenumber 251986). Pakkumusi hinna- takse üksnes maksumuse alusel.1 2. Tähtajaks esitasid pakkumuse kolm pakkujat: (1) Tarrest LT OÜ („Tarrest“ või „Kolmas isik“) – pakkumuse maksumus 1 991 479,59 eurot (käibemaksuta); (2) AS Oma Ehitaja („Oma Ehitaja“ või „Vaidlustaja“) – pakkumuse maksumus 2 306 532,53 eurot (käibemaksuta); (3) Tesron Ehitus OÜ – pakkumuse maksumus 2 369 654,75 eurot (käibemaksuta). 3. 16.06.2023 tunnistas Hankija kõigi pakkujate pakkumused vastavaks. 4. 03.08.2023 tunnistas Hankija edukaks Tarresti pakkumuse. 5. 14.09.2023 otsustas Hankija Tarresti kui eduka pakkuja kvalifitseerida ning jätta ta hankemenetlusest kõrvaldamata. 6. 25.09.2023 esitas Oma Ehitaja riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse Tarresti kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 7. Käesolevaga esitab Hankija VAKO-le oma vastuse vaidlustusele. Hankija peab vaidlus- tust alusetuks ja palub selle jätta tervikuna rahuldamata. II VASTUVÄITED VAIDLUSTUSELE II.a Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus 8. Esiteks on vaidlustatud Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus ning seda põhjusel, et Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus ei leidu tema ühe planeeritava alltöövõtja AS Ecomatic hankepassi. Vaidlustaja arvates on tegemist veaga, mis pidanuks kaasa tooma Kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmise. Alltoodud põhjustel see nii ei ole. 9. Pakkuja kvalifitseerimata jätmise saab kaasa tuua üksnes see, kui: (1) pakkuja sisuliselt ei vasta mingile kvalifitseerimise tingimusele – nt on nõutud, et pakkuja netokäive teatud ajaperioodil peab olema olnud vähemalt n eurot, aga konk- reetse pakkuja netokäive jääb sellele alla (RHS § 98 lg 51, § 99 lg 3, § 104 lg 7–8); (2) pakkuja ei täida kvalifikatsiooni kontrolliga seotud protseduurilisi nõudeid – nt jätab esitamata mõne kvalifitseerimise tingimuse täitmise kontrollimiseks tarviliku dokumendi (RHS § 98 lg 4, § 104 lg 9). Kolmanda isiku puhul ei esine kumbagi alust pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks. 10. Kõigepealt, mis puudutab võimalikku sisulist mittevastavust mõnele kvalifitseerimise tingimusele, siis Vaidlustaja ei ole osutanud mitte ühelegi kvalifitseerimise tingimusele, mida Kolmas isik ei täidaks. Vaidlustuses viidatud tingimus pealkirjaga „Allhanke osakaal“2 ei ole käsitatav kvalifitseerimise tingimusena. Tõsi, see tingimus on esitatud hankepassi kvalifitseeri- mistingimuste peatükis, kuid ainuüksi see vormiline asjaolu – kus teatatav tingimus asub – ei määra kindlaks tingimuse õiguslikku iseloomu.3 Tegu on pelga dokumendinõudega, millele ei vasta mitte ükski sisuline kvalifitseerimise tingimus. Selgitame seda järgnevalt. 1 Info hanke kohta on kättesaadav RHRist: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5279240/general-info 2 „Ettevõtja kavatseb sõlmida allhankelepinguid järgmise lepinguosa (st protsent) suhtes: Kui ettevõtja on otsustanud sõlmida lepinguosa suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, täitke selliste allhankijate kohta eraldi hankepass (Euroopa ühtne hankedokument).“ 3 Vt selle kohta, et hanketingimuste tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb lähtuda nende sisust, mitte vormist, nt VAKOo 128-17/190324; p 13–14; 48-19/205677, p 11.  NOVE - 3/7 - 11. Tulenevalt maksiimist, et kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärk on tuvastada pakkuja eelduslik suutlikkus hankelepingut nõuetekohaselt täita4, peab igale dokumendinõudele vasta- ma sisuline kvalifitseerimise tingimus.5 Nii nt ei saa olla, et hankija nõuab pakkujailt majandus- aasta aruande esitamist, kuid selle dokumendinõudega ei seondu mitte ühtegi sisulist kvalifit- seerimise tingimust (nt nõue netokäibe suurusele). Toodud näite puhul ei oleks hankijal majandusaasta aruandega midagi teha, kuna ei eksisteeri sisulist nõuet, mille täidetust mainitud aruande alusel kontrollida. 12. Niisamuti ei oma mistahes iseseisvat tähendust nõue tuua välja eeldatav allhanke osa- kaal või nõue esitada planeeritavate alltöövõtjate hankepassid. Et anda allhanke määrale või alltöövõtjate hankepassidele reaalne praktiline tähendus, peaks nendele formaalsetele nõue- tele korrespondeerima ka mingi sisuline nõue. Vastavalt on õiguskirjanduses RHS § 101 lg 1 p 10 kohta öeldud (just selle sätte alusel on tingimus „Allhanke osakaal“ kehtestatud), et all- hanke osakaalu küsimine saab tähendust omada eelkõige seoses allhangete regulatsiooniga RHS §-s 122 või alltöövõtu piiramisega RHS § 103 lg 7 alusel6. Käesolevat vaidlust silmas pidades on eriti relevantsed järgmised read RHS-i kommentaarides: „Siiski on raske ette kujutada asjakohast kvalifitseerimise tingimust, millele vastavuse kontrollimine oleks võimalik ainuüksi RHS § 101 lg 1 p 10 alusel nõutava info põhjal. Esiteks ei saa alltöövõtu mahtu üldjuhul lugeda ettevõtja kvalifikatsiooni puutuvaks küsimuseks, vaid see näitab hankelepingu täitmise viisi, mis saab kajastuda eelkõige pakkumuse sisus. Teiseks ei anna seadus hankijale alust pakkuja lepingu täitmise korral- dusse alltöövõtu kasutamise osas sekkuda muul viisil, kui nõuda põhjendatud juhul RHS § 103 lg 7 alusel konkreetsete oluliste tööde äranäitamist, mida pakkuja peab ise tegema. Seetõttu ei saa ka alltöövõtu maht iseenesest olla eraldiseisvaks kvalifitseeri- mise tingimuseks, vaid sellel saab olla tähtsust koostoimes muude tingimustega, eelkõige seoses ettevõtja võimekusega täita hankelepingut üksi või mingi kindla töökorralduse alusel.“ 7 Antud juhul ei ole hankija RHS § 103 lg 7 alusel alltöövõttu piiranud (hankedokumentides vastav säte puudub) ning RHS § 122 õigusraamistik ei ole kvalifitseerimise tingimus – viimase kohta on põhjalikumalt kirjutatud allpool. 13. Vahekokkuvõttena: hankepassis toodud tingimus „Allhanke osakaal“ ei ole kvalifitsee- rimise tingimus, vaid teatav dokumendinõue. Sellest lähtuvalt ei saa olla, et Kolmas isik ei vasta tingimusele „Allhanke osakaal“ kui kvalifitseerimise tingimusele. 14. Tehtud järeldus automaatselt välistab võimaluse, et Kolmas isik oma kvalifikatsiooni tõendamisel või Hankija Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel on toime pannud mingeid menetluslikku laadi rikkumisi. Nimelt, kui ei eksisteeri materiaalset kvalifitseerimise tingimust, siis ei saa ka menetluslikult eksida selle (olematu) tingimuse täitmise tõendamisel ja/või kontrollimisel. Seda loogikast tulenevat järeldust toetavad ka RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 9, mis annavad aluse pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks vaid juhul, kui pakkuja jätab esitamata andmed või dokumendi(d), mis on vajalikud „kvalifikatsiooni tõendamiseks“ (§ 98 lg 4) või 4 TlnRKo 3-17-2590, p 13; TlnHKo 3-17-1306, p 35; VAKOo 57-19/204557, p 13. 5 V. Vaske. RHS § 101 komm. 4. – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 6 V. Vaske. RHS § 101 komm. 55 ja 56 (teos viites 5). Sama mõtet on väljendatud ka: C. R. Hamer. Directive 2014/24/EU Art. 60 comm. 65. – M. Steinicke, P. L. Vesterdorf (ed). EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C.H.Beck, Hart, Nomos 2018; P. Telles. Directive 2014/24/EU Art. 60 comm. 60.27. – R. Caranta, A. Sanchez-Graells (ed). European Public Procurement. Commentary on Directive 2014/24/EU. Edward Elgar Publishing 2021. 7 V. Vaske. RHS § 101 komm. 57 (teos viites 5).  NOVE - 4/7 - „kvalifikatsiooni kontrollimiseks“ (§ 104 lg 9). Korrates juba öeldut: mingit kvalifitseerimise tingi- must, millele vastavuse tõendamise tarbeks tulnuks pakkujal esitada allhanke osakaalu määr ja/või alltöövõtjate hankepassid, ei eksisteeri. 15. Selguse huvides olgu märgitud, et tingimus „Allhanke osakaal“ on lisatud hankepassi põhjusel, et: (1) sisuliselt on Hankija RHS § 122 lg 1 alusel nõudnud, et pakkuja näitaks ära hanke- lepingu selle osa suuruse ja iseloomu, mille suhtes ta kavatseb sõlmida allhanke- lepinguid, ja tooks välja kavandatavate alltöövõtjate nimed; (2) RHS § 122 lg 5 kohustab Hankijat ehitustööde riigihankes, mille eeldatav maksumus ületab riigihanke piirmäära – ja vaidlusalune hange on just niisugune –, kontrollima riigihanke menetluse jooksul eduka pakkuja pakkumuses nimetatud alltöövõtjatel ja pärast hankelepingu sõlmimist selle täitmise käigus lisanduval alltöövõtjal RHS § 95 lg-s 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist. Mis puudutab eeltoodud punkti nr 1, siis nagu ennist juba öeldud, ei näita pelk teave allhanke osakaalu ja alltöövõtjate isikute kohta pakkuja eeldatavat suutlikkust hankelepingut nõuete- kohaselt täita, st tegu ei ole kvalifitseerimise tingimusega. Mis aga puudutab punkti nr 2, siis see seondub alltöövõtja kõrvaldamise aluste kontrolliga, mitte kvalifikatsiooni kontrolliga. 16. Niisiis ei seondu tingimus „Allhanke osakaal“ ning RHS § 122 lg-d 1 ja 5 üksikuna ega koostoimes pakkuja ega alltöövõtja kvalifikatsiooni kontrolliga, vaid alltöövõtja kõrvaldamise aluste kontrolliga. Laiemalt on RHS § 122 normistiku ja iseäranis selle lõike 1 eesmärk tagada hankija jaoks läbipaistvus alltöövõtuahelas (vt RHS § 122 lg 1 aluseks oleva direktiivi 2014/24 art 71 lg 2 kohta antud põhjendus 105 selles direktiivis8). Isegi kui seoses kõrvaldamise aluste kontrolliga on toimunud mingeid minetusi (quod non – vt selle kohta allpool), siis ei ole see seotud kvalifikatsiooni kontrolliga. Tegemist on kahe esemelt ja olemuselt erineva toiminguga, mille tulemusena võetakse vastu eraldiseisvad ja erineva esemega otsused. Võimalikud minetused ühe toimingu (kõrvaldamise aluste kontroll) läbiviimisel ei saa põhimõtteliselt mõjutada teise toimingu (kvalifikatsiooni kontroll) tulemusena vastu võetud otsuse õiguspärasust. 17. Veel on oluline toonitada, et ehkki RHS § 104 lg 4 nõuab pakkujalt teatavate teiste isikute hankepasside esitamist ja hankija peab RHS § 103 lg 5 kohaselt viimaste alusel mh kontrollima nende teiste isikute kvalifikatsiooni, laieneb see nõue vaid isikutele, kellele pakkuja tugineb mõne majandusliku ja finantsseisundiga või tehnilise ja kutsealase pädevusega seotud kvalifit- seerimise tingimuse täitmiseks. RHS § 104 lg 4 ei nõua hankepassi esitamist kõigi ja mistahes isikute kohta, kes on pakkuja pakkumusega mingil moel seotud, nt olles pakkuja planeeritav alltöövõtja. Planeeritav alltöövõtja võib, aga ei pruugi olla ka isik, kelle näitajatele pakkuja tugineb mõne kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks (n-ö tuginetav isik ei pea alati hanke- lepingu täitmises ise vahetult kaasa lööma). Seega, RHS § 104 lg 4 ning tingimuse „Allhanke osakaal“ (ja viimasega seotud RHS § 122) kohaldamisalad ei kattu, või kui, siis ainult osaliselt. Igal juhul on tegemist erineva reguleerimisesemega normistikega, mida ei tohi omavahel samastada ega segi ajada. Kolmas isik ei ole AS-ile Ecomatic tuginenud mitte ühegi kvalifits- eerimise tingimuse täitmiseks. Seda ei ole Vaidlustaja ka väitnud ja see on otsesõnu kirjas ka Kolmanda isiku hankepassi 5. leheküljel, kus on öeldud, et AS Ecomatic on „alltöövõtja, kelle näitajatele ei tugineta“. Hankepassi kontekstis tähendab selline avaldust justnimelt seda, et Kolmas isik ei tugine AS-ile Ecomatic RHS § 103 raamistikus ehk mõne kvalifitseerimise tingi- muse täitmiseks. 8 Samamoodi on direktiivi 2014/24 art 71 lg 2 eesmärki käsitletud ka: T. Indén. Directive 2014/24/EU Art. 71 comm. 6, 9 (Steinicke / Vesterdorf teos viites 6); J. Stalzer. Directive 2014/24/EU Art. 71 comm. 71.06. – (Caranta / Sanchez-Graells teos viites 6).  NOVE - 5/7 - 18. Kokkuvõttes ei ole Kolmas isik vaidlustuses käsitletud asjaoludel eksinud ega saagi põhimõtteliselt olla eksinud mõne kvalifitseerimise tingimuse täitmise tõendamisel. Sama kehtib Hankija poolt Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimise kohta. Kolmanda isiku pakku- musest puuduv AS-i Ecomatic hankepass ei saa kaasa tuua Kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmist. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on õiguspärane ning vaidlustus on vastavas osas alusetu. II.b Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsus 19. Teiseks on vaidlustatud Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsus ning seda põhjusel, et Hankija ei ole väidetavalt kontrollinud AS-i Ecomatic kui Kolmanda isiku planeeritava alltöövõtja kõrvaldamise aluseid. See etteheide on järgmistel põhjustel alusetu. 20. Alustuseks on Vaidlustaja viidanud valedele, s.o käesolevas asjas mittekohalduvatele õigusnormidele. Toonitame veelkord, et Kolmas isik ei ole tuginenud AS-ile Ecomatic ühegi kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks. Kolmas isik on lubanud AS-i Ecomatic kaasata selleks, et täita pakkumuse vastavustingimus nr 21 „Nõuded hooneautomaatika ehitustöödele“. Seda on möönnud ka Vaidlustaja ise (nt vaidlustuse p 1.4 ja 1.5) ja see on kontrollitav Kolmanda isiku pakkumusele lisatud dokumendist failinimega „Alltöövõtja kinnitus AS Ecomatic+.asice“. Seega ei ole antud asjas asjakohased need RHS-i normid (sh Vaidlustaja viidatud RHS § 969 lg 1 ja § 104), mis kuuluvad kohaldamisele juhul, kui kõrvaldamise aluseid kontrollitakse selle isiku puhul, kelle vahenditele pakkuja tugineb mõne kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks. 21. Antud juhul, mil Kolmas isik on AS-i Ecomatic kaasanud alltöövõtjana teatava vastavus- tingimusega seoses, kuuluvad rakendamisele RHS § 122 lg 5 ja 6, mille järgi tuleb hankijal esiteks kontrollida vaid RHS § 95 lg-s 1 sätestatud nn kohustuslikke kõrvaldamise aluseid ning teiseks järgida selle kontrolli teostamisel RHS § 96 lg 2–4 protseduuri- ja tõendamisreegleid. Viimati viidatud sätted ei näe ette hankepassi esitamist. Õieti RHS § 96 lg 2–4 eraldivõetuna – ilma RHS §-ta 104, mis § 122 lg 5–6 kohase kõrvaldamise aluste kontrolli puhul ei kohaldu – ei võimaldagi nõuda pakkujalt (alltöövõtjalt) hankepassi: vt RHS § 96 lg 2 sissejuhatav lause „Hankija võib nõuda pakkujalt /.../ üksnes järgmiste dokumentide esitamist.“ Veelgi enam, RHR-i tehniline lahendus ei lase esitada hankepassi isiku kohta, kelle pakkuja soovib kaasata alltöövõtjana seoses teatava vastavustingimusega, ent kellele ei tugineta mõne kvalifit- seerimise tingimuse täitmiseks10. Eelneva koosmõjust tuleneb, et pakkujal (või tema alltöö- võtjal) oli tingimuse „Allhanke osakaal“ alusel kohustus esitada alltöövõtja hankepass üksnes juhul, kui see alltöövõtja oli ühtlasi keegi, kelle vahenditele tuginetakse mõne kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks. 22. Hankija möönab, et õiguslik olukord võiks olla selgem, ent sellisena RHS-i normid, RHR-i tehniline võimekus ja RHR-i pidaja välja töötatud tüüptingimus „Allhanke osakaal“ oma koosmõjus toimivad. Selgituseks: tingimus „Allhanke osakaal“ ei ole Hankija enda koostatud tingimus, vaid see on valitud RHR-i pidaja poolt ette valmistatud n-ö standardsete hanke- tingimuste loetelust. Sealjuures ei ole Hankija seda tüüptingimust ise modifitseerinud. 23. Vahekokkuvõttena: Kolmanda isiku pakkumus ei pidanud sisaldama AS-i Ecomatic hankepassi ka seoses viimase kõrvaldamise aluste kontrolliga. See kontroll tuli RHS § 122 lg 6 järgi läbi viia ja viidigi läbi RHS § 96 lg-tes 2–4 sätestatud reeglite alusel, mis hankepassi esitamist ette ei näe. 9 Vaidlustuse p-s 2.8 on ilmselgelt ekslikult kirjutatud § 98. 10 Hetkel ei ole Hankija esitanud RHR-i funktsionaalsuse kohta eraldi tõendit. VAKO saab RHR-i toimimise kohta soovi korral täpsemalt uurida RHR-i pidajalt. Alternatiivselt, kui VAKO peab seda vajalikuks, võib Hankija ka ise pöörduda RHR-i pidaja poole, et saada kõnealust väidet kinnitav tõend.  NOVE - 6/7 - 24. Nagu Vaidlustaja vaidlustuse p-s 1.5 möönab, kontrollis Hankija AS-i Ecomatic suhtes kõrvaldamise aluste, täpsemalt nn kohustuslike kõrvaldamise aluste esinemist. VAKO saab seda kontrollida RHR-ist, kust on näha, et Hankija on pärast Kolmanda isiku pakkumuse edu- kaks tunnistamist teinud RHR-iga liidestatud registritesse päringuid AS-i Ecomatic ja tema juhtivisikute karistatuse ning maksuvõlgade kohta. Niiviisi pidi Hankija toimima RHS § 96 lg 31 alusel, mis näeb ette, et hankija ei nõua sama paragrahvi lõigetes 2–3 nimetatud dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkujal või taotlejal kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased. RHR-iga liidestatud registrite andmed on üldteadaolevalt hankijale tasuta ja hõlpsasti kätte- saadavad. Seega ei tohtinudki Hankija registripäringutega kaetavas osas nõuda pakkujalt mingeid muid dokumente. 25. Registripäringutega sai Hankija ära kontrollida RHS § 95 lg 1 p-des 1–4 sätestatud kõrvaldamise alused. Mis puudutab RHS § 95 lg 1 p-s 5 sätestatud kõrvaldamise alust (isiku rahvusvahelise või siseriikliku sanktsiooni all olemine), siis selle kohta näeb RHS § 96 lg 21 ette, et hankija kontrollib seda kõrvaldamise alust pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Kolmas isik on pakkumuse vastavustingimuse nr 5 „Kõrvaldamise alusega alltöövõtja mittekaasamine“ raames oma pakkumuses kinnitanud, et ta ei kaasa hankelepingu täitmisele kõrvaldamise alustega ettevõtjaid. See kinnitus katab ära ka AS Ecomatic suhtes sanktsioonide puudumise. 26. Isegi kui asuda seisukohale, et RHS § 96 lg-s 21 silmas peetud kinnituse peab andma asjaomane alltöövõtja ise (millega Hankija ei nõustu), ei tingiks see mitmetel põhjustel ikkagi Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse õigusvastasust. Esiteks on Hankija nüüdseks võtnud ka AS-ilt Ecomatic endalt kinnituse sanktsioonide puudumise kohta (lisa 1). Teiseks on Hankija ka ise kontrollinud AS-i Ecomatic ja tema juhtivisikute suhtes sanktsioonide puudu- mist asjaomastest andmebaasidest (päringute vastused olid mõistagi negatiivsed – vt lisa 2). Sisulise kontrolli tulemusel saadud tõend on tugevamgi kui pakkuja ausõnaline kinnitus. Kolmandaks – ja mis ehk tähtsamgi – RHS § 122 alusel alltöövõtja kõrvaldamise aluste kontrollimisel ilmnenud mistahes probleemid ei saa ühelgi juhul kaasa tuua pakkuja hanke- menetlusest kõrvaldamist, st niisugused probleemid ei mõjuta kuidagi pakkuja kõrvaldamata jätmise otsuse õiguspärasust. Nimelt, RHS § 122 lg 7 järgi peab hankija, kui ta tuvastab alltöövõtjal mõne RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise aluse, esmalt pakkujalt nõudma selle alltöövõtja asendamist, ning juhul, kui seda ei tehta, siis asjaomase pakkuja pakkumuse tagasi lükkama. 27. Viimaks, mis puudutab Vaidlustaja etteheiteid seoses sellega, et Kolmanda isiku hanke- menetlusest kõrvaldamata jätmise otsus ei sisalda viidet AS Ecomatic kõrvaldamise aluste kontrollile, siis selline etteheide on alusetu. Ei RHS § 96 lg-test 2–4 ega §-st 122 ei tulene nõuet, et kui hankija ei tuvasta alltöövõtja suhtes kõrvaldamise aluseid, siis peaks ta selle eraldi otsusega fikseerima või mainima seda pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuses. Võrdluseks: RHS § 104 lg 8 näeb otsesõnu ette, et hankija peab vastu võtma kirjaliku otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta. Seega heidab Vaidlustaja Hankijale ette niisuguse kohustuse täitmata jätmist, mida viimasel tegelikult ei lasu. Hankijalt ei saa nõuda selliste otsuste vormistamist või otsuste varustamist sellise teabega, mida RHS ette ei näe. 28. Isegi kui VAKO ei peaks eelöelduga nõustuma ja asuma seisukohale, et Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on tõesti puudulikult motiveeritud (quod non), siis on tegu pelgalt vormilise minetusega, mis ei too kaasa otsuse kehtetuks tunnistamist. Eelräägitud põhjustel sisulisi probleeme ei esine ja AS Ecomatic suhtes kõrvaldamise aluste puudumine on tegelikult tõendatud.  NOVE - 7/7 - 29. Kokkuvõttes ei leidu vaidlustuses käsitletud asjaoludel alust pidada Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsust õigusvastaseks, mistõttu on vaidlustus vastavas osas alusetu. Ühtlasi tähendab see, et vaidlustus tervikuna ei ole põhjendatud ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 30. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Hankijat selles vaidlustusasjas esindada. 31. Asja läbivaatamise viis. Hankija eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 32. Tõendid. Soovimata vaidlustusasja toimikut tarbetult koormata, ei ole Hankija oma vastusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le ja teistele menetlusosalistele RHR-ist niigi kättesaadavad. 33. Edasine suhtlus. Hankija palub kõik menetlusdokumendid ja menetluslikud teated edastada tema volitatud esindaja e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega Mart Parind Advokaat Lisad: 1) AS Ecomatic kinnistuskiri sanktsioonide puudumise kohta. 2) Päringute vastused AS Ecomatic ja tema juhtivisikute sanktsioonide kohta.