Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (288 SE)

Vabariigi Valitsus .09.2023 nr 1-1/15-288/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 25. septembril algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (288 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu neljal lehel 2) seletuskiri neljal lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Õppetoetuste ja õ ppelaenu seaduse muutmise seaduse eeln õ u seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuv õ te Õppetoetuste ja õ ppelaenu seaduse muutmise seaduse eeln õ us on laenu tagasimaksmise tähtaega pikendatud neljale või viiele aastale, tõstetud õppelaenu mahtu 10 miinimumpalgani ühes õppeaastas, sätestatud, et õppelaenu saavad ainult Eesti Vabariigi ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, diferentseeritud õppelaenu tagatised, nii, et Eestis õppivate Eesti Vabariigi kodanike puhul pole käendust ega tagatist vaja, ning sätestatud, et riik kustutab õppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps, ning kogu õppelaenu, kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last. 1.2. Eeln õ u ettevalmistaja Eeln õ u ettevalmistaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon. 2. Eeln õ u eesm ärk Eeln õ u eesm ärgiks on v õimaldada avaram ligip ääs kutse- ja k õ rgharidusele, tagada õ ppimine edukalt ja tä iskoormusega, samuti garanteerida, et õ pingute t õ ttu ei peaks majanduslikel p õ hjustel perekonna loomist edasi lükkama. 3. Eeln õ u sisu ja v õ rdlev anal üüs Eelnõuga muudetakse õppetoetuste ja õ ppelaenu seaduse reguleerimisala, laiendades selle toimet nii, et stuudium ning sellele järgnenud üldjuhul pigem madala- või keskmisepalgaline töökoht ei pidurdaks kutseasutuste õppuritel või üliõpilastel või endistel õppuritel ja üliõpilastel laste saamist, kui seda soovitakse. Eelnõuga muudetakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse paragrahvi 15 ning kitsendatakse õppelaenu saamise võimalus Eesti Vabariigi või mõne teise Euroopa Liidu riigi kodanikega, kes viibivad Eestis alalise elamisõiguse alusel. Kehtivas seaduses võivad õppelaenu taotleda ka pikaajalise elamisloa alusel Eestis viibivad isikud. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 16 ja tõstetakse õppelaenu maksimummäära kümne (10) miinimumpalga suurusele summale õppeaastas. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab maksimummäära Vabariigi Valitsus. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 17. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb kõigil õppelaenu taotlejatel esitada õppelaenu käendajad või tagatis, muudatuse kohaselt peavad seda tegema vaid alalise elamisõiguse alusel Eestis viibivad välismaalased ja välisriigis õppivad Eesti kodanikud. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 lõiget 1 ning sätestatakse, et laenu tagasimaksmine võib alata hiljemalt 48 kuud pärast õ ppe l õ petamist seoses õ ppekava tä itmisega t äies mahus v õ i muul p õ hjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud õpinguid jätkama. Kehtivas seaduses on tähtajaks 12 kuud. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 lõiget (1 1 ) ning sätestatakse, et laenusumma tagasimaksmise alustamist on kokkuleppel õ ppelaenu v äljastava krediidiasutusega v õ imalik pikendada kuni 60 kuuni. Kehtivas seaduses on tähtajaks 18 kuud. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 lõike 2 punkti 1 ja sätestatakse, et laenusaaja kohustub laenusumma koos intressiga tagasi maksma kui ta lõpetas seoses õ ppekava tä itmisega t äies mahus laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates õ ppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul, ning kui laenusaaja loodud perekonnas ei ole alaealisi lapsi. Kehtivas seaduses tuli laenusumma täies ulatuses tagasi maksta hoolimata sellest, kas perekonnas on lapsi või mitte. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 lõiget 3 ja sätestatakse, et kui laenusaaja on 24 kuu jooksul pärast õ ppe l õ petamist jätkanud õpinguid k äesoleva seaduse § 15 l õ igetes 1 v õ i 2 nimetatud õ ppeasutuses ja õ ppevormis, kohustub ta kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates perioodi jooksul, mis saadakse, kui liidetakse käesoleva paragrahvi l õ ikes 2 s ätestatut järgides arvestatud perioodid, kuid mitte pikema kui 20-aastase perioodi jooksul. Kehtivas seaduses on 24 kuu asemel 12 kuud. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 lõiget 4 ja sätestatakse, et õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks v õ i arst-residendil residentuuri l õ petamiseni vastava t õ endatud taotluse saamise hetkest. Kehtivas seaduse kohaselt peatatakse laenu tagasimaksmine ka ühe vanema lapse kolmeaastaseks saamiseni. Eelnõu kohaselt lisatakse seaduse paragrahvile 18 lõige (5 1 ), millega sätestatakse, et õ pingute ajal või eel lapsevanemaks saanud ja seda last kasvataval ühel vanemal on teiste seaduses märgitud tingimuste täitmise korral õ igus taotleda riigi tagatud õ ppelaenu summa tagasimaksmata osa (välja arvatud intressid) osalist kustutamist. Õppelaenu osalise kustutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Eeln õ u kohaselt lisatakse seaduse paragrahvile 18 l õ ige (5 2 ), mille kohaselt kustutab riik käesoleva paragrahvi l õ ikes 5 1 nimetatud isiku laenukohustused krediidiasutuse ees iga sündinud lapse kohta 50 protsendi ulatuses, kaksikute puhul 75 protsendi ulatuses, kolmikute puhul 100 protsendi ulatuses riigi tagatud õ ppelaenu summa tagasimaksmata osast õ ppelaenu osalise kustutamise taotlemise päevast arvates. Iga jä rgmise s ü ndinud lapse eest kustutab riik isiku laenukohustused 50 protsendi ulatuses õ ppelaenu summa tagasimaksmata osast, millest on maha arvatud riigi poolt eelnevalt kustutatud laenukohustused. Eeln õ u kohaselt lisatakse seaduse paragrahvile 18 l õ iked (5 3 ), (5 4 ) ja (5 5 ), mille kohaselt kustutab riik laenukohustused kuni kaheksa õ ppeaasta eest v õ etud õ ppelaenu ulatuses, õppelaenu kustutatakse vaid lapse ühel vanemal ning riik ei kustuta õ ppelaenu v õ i l õ petab õ ppelaenu kustutamise isikul, kes ise või kelle käendajad ei t ä ida õ ppelaenulepingust tulenevaid kohustusi. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 19 l õ iget 1 ja sätestatakse, et välisriigis õppiva Eesti üliõpilase puhul või Eestis alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku puhul tagab riik õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise vä hemalt ühe Eesti kodaniku v õ i Eestis pikaajalise elaniku elamisloa v õ i alalise elamis õ iguse alusel viibiva isiku kä endus v õ i hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale. Kehtivas seaduses on selleks, et riik õppelaenu tagaks, nõutud käendust ja hüpoteeki ka siis, kui õppelaenu saajaks on Eesti kodanik. Eelnõuga muudetakse seaduse paragrahvi 23 lõike 2 punkti 2 ja sätestatakse, et riigitagatiste rakendamiseks tuleb käendusleping ja pandileping ja selle kõikide lisade ärakirjad esitada välisriigis õppivatel Eesti üliõpilastel või Eestis alalise elamisõiguse alusel viibivatel isikutel. Kehtivas seaduses nõutakse neid dokumente ka Eesti kodanikelt. 4. Eeln õ u terminoloogia Eeln õ us ei kasutata uusi termineid. 5. Eeln õ u vastavus Euroopa Liidu õ igusele Eeln õ ul ei ole puutumust Euroopa Liidu õ igusega. 6. Seaduse m õ ju Muudatus m õ jutab positiivselt õppe kvaliteeti kutseõppeastustes ja kõrgkoolides, võimaldades õppijatel enam keskenduda oma põhitegevusele ehk õppimisele. Samuti mõjutab muudatus positiivselt laste arvu, kuna lastesaamist ei pea kaugemasse tulevikku edasi lükkama. Lastesaamise edasilükkamine on üks madala sündimuse põhjuseid. Eesti inimesed soovivad saada rohkem lapsi, kui neil tegelikult on, riigi ülesanne on luua nende soovide täitmiseks vajalikud tingimused. M õ ju valdkond: sotsiaalne m õ ju – keskmine Muudatuse m õ ju v õ ib hinnata keskmiseks. Muudatuse sihtrü hm on kutseõppeastuste ja kõrgkoolide õppurid ning hiljem nende õppeasutuste lõpetanud. M õ ju valdkond: m õ ju riigi julgeolekule – keskmine Muudatused v ä hendavad riske riigi julgeolekule. M õ ju valdkond: m õ ju riigi välissuhetele – puudub M õ ju valdkond: majanduslik m õ ju – lähiperspektiivis väike, kaugemas perspektiivis keskmine või suur. Lähiperspektiivis on mõju väike. Positiivne majanduslik mõju avaldub mõne aasta pärast, mil õppeasutuste lõpetanute teadmised ja oskused on senisest paremad, ning mõnekümne aasta pärast, mil meil on rohkem tööealisi ja maksumaksjaid. M õ ju valdkond: m õ ju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – puudub 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse muudatusega kaasnevad teavituste ning uuenduste läbiviimise kulud on v õ imalik kanda vastavate valitsusasutuste eelarvetest. Lähiperspektiivis (kuni 5 aastat) ei too muudatuse rakendamine kaasa kulusid. Keskmises perspektiivis (5-20 aastat), mil riik hakkab noorte perede laene kustutama, tekivad kaudsed tulud kvaliteetsemalt koolitatud spetsialistide näol ning kulud õppelaenu kustutamisel. Kulude arvestusel on kasutatud 2022/23. aasta n äitajaid: miinimumpalk 725 €; 20-24 aastasi naisi 30 tuhat; 25-29 aastasi naisi 35 tuhat; keskmine laste arv 20-24 aastastel naistel 0,1 ning 25-29 aastastel 0,6. Kui arvestada, et 20-29 aastastest isikutest võivad õppelaenu kustutamist taotleda 10%, ning keskmiselt võetakse õppelaenu kolmel õppeaastal, ning keskmine laste arv taotlejatel oleks 1,2, on iga-aastane kulu pärast kustutamise algust 2023. aasta hindades 28,3 miljonit eurot. Tegelikult väheneb sünnitusealiste naiste arv ning sellega seoses ka kulu. Kaugemas perspektiivis (alates 20 aastast) on muudatused selgelt kasulikult, kuna muudatus toob kaasa t ööealiste ja maksumaksjate arvu ja proportsiooni suurenemise Eesti ühiskonnas. 8. Rakendusaktid Muudatuste rakendamiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse määruse muutmine, millega kehtestatakse õppelaenu tagasimaksmise ja kustutamise täpsemad tingimused. 9. Seaduse j õ ustumine Eeln õ u j õ ustub 2023. aasta 1. jaanuaril. _________________________________________________________________________ Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 2 5 .0 9 .2023 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees EELN ÕU Õppetoetuste ja õ ppelaenu seaduse muutmise seadus Õppetoetuste ja õ ppelaenu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse paragrahvi 1 l õ ige t 1 muudetakse ja s õ nastatakse järgmiselt: „(1) Käesolev seadus sä testab õ ppetoetuste ja õ ppelaenu saamise alused, tingimused ja korra, et tagada ligipääs kutseharidusele ja k õ rgharidusele ning motiveerida kutseharidust omandavat õ pilast (edaspidi õ pilane ) ja k õ rgharidust omandavat üli õ pilast (edaspidi üli õ pilane ) täiskoormusega ja edukalt õ ppima, õ ppekava nominaalkestusega lä bima ning perekonna loomist mitte edasi lükkama." ; 2) seaduse paragrahvi 15 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õppelaenu on õ igus saada Eesti Vabariigi kodanikul v õ i alalise elamis õ iguse alusel Eestil viibival isikul, kelle õ pingute kestus õ ppekava järgi on kuus kalendrikuud v õ i enam ning kes: 1) on täis- või osakoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või 2) on kutseõppe tasemeõppes õppiv, keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või 3) õpib välisriigis käesoleva lõike punktides 1 või 2 loetletud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis. “; 3) seaduse paragrahvi 16 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Riik tagab laenusaaja õ ppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses, mis ei ole väiksem kui kümme (10) miinimumpalka, ja sellelt õ ppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi (edaspidi riigitagatis )." ; 4) seaduse paragrahvi 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: " § 17. Andmete esitamine õ ppelaenu taotlemiseks (1) Õppelaenu taotlemiseks esitab õ pilane v õ i üli õ pilane krediidiasutusele viimase poolt mää ratud vormi kohase laenutaotluse, millele lisatakse j ä rgmised dokumendid: 1) isikut t õ endav dokument v õ i ametlikult kinnitatud väljav õ te selle dokumendi isikuandmetega lehest; 2) välismaalase puhul dokument, milles on märge alalise elamis õ iguse kohta, v õ i ametlikult kinnitatud ärakiri; 3) välisriigis õ ppiva üli õ pilase puhul välisriigi õ ppeasutuse t õ end seal t ä iskoormusega õ ppimise ja õ ppekava nominaalkestuse, õ pilase puhul õ ppekava nominaalkestuse kohta; 4) välisriigis õppiva Eesti Vabariigi kodaniku või Eestis alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku puhul andmed k äendajate v õ i hüpoteegiga koormatava Eestis asuva kinnisvara kohta v õ i pandiga koormatava Eestis asuva ehitise v õ i selle m õ ttelise osa kohta; 5) välisriigis õppiva Eesti Vabariigi kodaniku või Eestis alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku puhul andmed õ ppelaenu taotleja ja käendajate laenukohustuste v õ i pandieset koormavate õ iguste kohta. (2) Krediidiasutus keeldub õ ppelaenu andmisest, kui õ pilane v õ i üli õ pilane ei vasta käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud n õ uetele v õ i kui õ pilane v õ i üli õ pilane on õ ppelaenuv õ lglane." ; 5) seaduse paragrahvi 18 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(1) Laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 48 kuud pärast õ ppe l õ petamist seoses õ ppekava tä itmisega t äies mahus v õ i muul p õ hjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid k äesoleva seaduse § 15 l õ ikes 1 nimetatud õ ppeasutuses ja õ ppevormis. Õ pingute j ätkamise korral on laenusaajal õ igus saada õ ppelaenu olemasoleva õ ppelaenulepingu alusel ning käesoleva seaduse § 15 l õ ikes 3 s ätestatud ulatuses." ; 6) seaduse paragrahvi 18 lõiget (1 1 ) muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(1 1 ) Käesoleva paragrahvi l õ ikes 1 esitatud laenusumma tagasimaksmise alustamist on kokkuleppel õ ppelaenu v äljastava krediidiasutusega v õ imalik pikendada laenusaaja taotluse alusel kuni 60 kuuni, muutmata muid käesoleva paragrahvi l õ ikes 1 nimetatud tingimusi." ; 7 ) seaduse paragrahvi 18 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(3) Kui laenusaaja on 24 kuu jooksul pärast õ ppe l õ petamist jätkanud õpinguid k äesoleva seaduse § 15 l õ igetes 1 v õ i 2 nimetatud õ ppeasutuses ja õ ppevormis, kohustub ta kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates perioodi jooksul, mis saadakse, kui liidetakse käesoleva paragrahvi l õ ikes 2 s ätestatut järgides arvestatud perioodid, kuid mitte pikema kui 20-aastase perioodi jooksul." ; 8 ) seaduse paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega (5 1 )–(5 5 ) j ärgmise s sõnastuses : "(5 1 ) Õpingute ajal või eel lapsevanemaks saanud ja seda last kasvataval ühel vanemal, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elab Eestis alalise elamisõiguse alusel ja kes on l õ petanud õ ppe käesoleva seaduse § 15 l õ ikes 1 nimetatud õ ppeasutuses seoses õ ppekava tä itmisega t ä ies mahus, on õ igus taotleda riigi tagatud õ ppelaenu summa tagasimaksmata osa (välja arvatud intressid) osalist kustutamist. Õppelaenu osalise kustutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5 2 ) Riik kustutab käesoleva paragrahvi l õ ikes 5 1 nimetatud isiku laenukohustused krediidiasutuse ees iga sündinud lapse kohta 50 protsendi ulatuses, kaksikute puhul 75 protsendi ulatuses, kolmikute puhul 100 protsendi ulatuses riigi tagatud õ ppelaenu summa tagasimaksmata osast õ ppelaenu osalise kustutamise taotlemise päevast arvates. Iga jä rgmise s ü ndinud lapse eest kustutab riik isiku laenukohustused 50 protsendi ulatuses õ ppelaenu summa tagasimaksmata osast, millest on maha arvatud riigi poolt eelnevalt kustutatud laenukohustused. (5 3 ) Käesoleva paragrahvi l õ ike 5 1 alusel kustutab riik laenukohustused kuni kaheksa õ ppeaasta eest v õ etud õ ppelaenu ulatuses. (5 4 ) Kui lapse kohta on tehtud õ ppelaenu kustutamise otsus, mille alusel on hakatud ühel vanemal õ ppelaenu kustutama, ei ole teisel vanemal õ igust õ ppelaenu kustutamisele sama lapse kohta. Teisel vanemal ei teki õ igust õ ppelaenu kustutamisele sama lapse kohta ka juhul, kui esimesel vanemal on l õ petatud õ ppelaenu kustutamine. (5 5 ) Riik ei kustuta õ ppelaenu v õ i l õ petab õ ppelaenu kustutamise isikul, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 l õ ikes 1 s ä testatut. " ; 9) seaduse paragrahvi 19 l õ iget 1 muudetakse ja s õ nastatakse järgmiselt: "(1) Välisriigis õppiva Eesti Vabariigi kodaniku või Eestis alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku puhul tagab õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise vä hemalt ü he Eesti Vabariigi kodaniku v õ i Eestis pikaajalise elaniku elamisloa v õ i alalise elamis õ iguse alusel viibiva isiku kä endus v õ i hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale." ; 1 0 ) seaduse paragrahvi 23 lõike 2 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) välisriigis õppiva Eesti Vabariigi kodaniku või Eestis alalise elamisõiguse alusel viibiva isiku puhul käenduslepingu või pandilepingu ja selle kõikide lisade ärakirjad ;“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „….” „……………………………...” 2023. a __________________________________________________________________________ Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 2 5 .0 9 .2023 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Oppetoetuste ja öppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvöte Oppetoetusteja öppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnöus on laenu tagasimaksmise tähtaega pikendatud neljale voi viiele aastale, töstetud öppelaenu mahtu 10 miinimumpalgani uhes öppeaastas, sätestatud, et öppelaenu saavaa ainult Eesti Vabariigija Eestis öppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, diferentseeritud öppelaenu tagatised, nii, et Eestis öppivate Eesti Vabariigi kodanike puhui pole käendust ega tagatist vaja, ning sätestatud, et riik kustutab öppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on uks alaealine laps, ning kogu öppelaenu, kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last. 1.2. Eelnou ettevalmistaja Eelnöu ettevalmistaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon. 2. Eelnöu eesmärk Eelnöu eesmärgiks on vöimaldada avaram ligipääs kutse- ja körgharidusele, tagada öppimine edukaltja täiskoormusega, samuti garanteerida, et öpingute töttu ei peaks majanduslikel pöhjustel perekonna loomist edasi lukkama. 3. Eelnou sisu ja vördlev analuus Eelnöuga muudetakse öppetoetuste ja öppelaenu seaduse reguleerimisala, laiendades selle toimet nii, et stuudium ning sellele järgnenud uldjuhul pigem madala- voi keskmisepalgaline töökoht ei pidurdaks kutseasutuste öppuritel voi uliöpilastel voi endistel öppuritel ja uliöpilastel laste saamist, kui seda soovitakse. Eelnouga muudetakse öppetoetusteja öppelaenu seaduse paragrahvi 15 ning kitsendatakse öppelaenu saamise vöimalus Eesti Vabariigi voi möne teise Euroapa Liidu riigi kodanikega, kes viibivad Eestis alalise elamisöiguse alusel. Kehtivas seaduses vöivad öppelaenu taotleda ka pikaajalise elamisloa alusel Eestis viibivad isikud. Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 16 ja töstetakse öppelaenu maksimummäära kumne (10) miinimumpalga suurusele summale öppeaastas. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab maksimummäära Vabariigi Valitsus. Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 17. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb köigil öppelaenu taotlejatel esitada öppelaenu käendajad voi tagatis, muudatuse kohaselt peavad seda tegema vaid alalise elamisöiguse alusel Eestis viibivad välismaalasedja välisriigis oppivaa Eesti kodanikud. Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi l 8 löiget l ning sätestatakse, etlaenu tagasimaksmine vöib alata hiljemalt 48 kuud pärast öppe löpetamist seoses öppekava täitmisega tales mahus voi muul pöhjusel, kui ta selle ajajooksul ei ole asunud opinguid jatkama. Kehtivas seaduses on tähtajaks 12 kuud. Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 löiget (l1) ning sätestatakse, et laenusumma tagasimaksmise alustamist on kokkuleppel öppelaenu valjastava krediidiasutusega vöimalik pikendada kuni 60 kuuni. Kehtivas seaduses on tähtajaks 18 kuud. Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 löike 2 punkti l ja sätestatakse, et laenusaaja kohustub laenusumma koos intressiga tagasi maksma kui ta löpetas seoses öppekava täitmisega täies mahus laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates öppekava kahekordse nominaalkestusejooksul, ning kui laenusaaja loodud perekonnas ei ole alaealisi lapsi. Kehtivas seaduses tuli laenusumma täies ulatuses tagasi maksta hoolimata sellest, kas perekonnas on lapsi voi mitte. Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 löiget 3 ja sätestatakse, et kui laenusaaja on 24 kuujooksul pärast öppe löpetamistjätkanud öpinguid käesoleva seaduse §15 löigetes l voi 2 nimetatud öppeasutuses ja öppevormis, kohustub ta kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates perioodi jooksul, mis saadakse, kui liidetakse käesoleva paragrahvi löikes 2 sätestatutjärgides arvestatud perioodid, kuid mitte pikema kui 20-aastase perioodi jooksul. Kehtivas seaduses on 24 kuu asemel 12 kuud. Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 18 löiget 4ja sätestatakse, et öppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks voi arst-residendil residentuuri löpetamiseni vastava töendatud taotluse saamise hetkest. Kehtivas seaduse kohaselt peatatakse laenu tagasimaksmine ka iihe vanema lapse kolmeaastaseks saamiseni. Eelnöu kohaselt lisatakse seaduse paragrahvile 18 löige (5 ), millega sätestatakse, et öpingute ajal voi eel lapsevanemaks saanudja seda last kasvataval uhel vanemal on teiste seaduses märgitud tingimuste täitmise korral öigus taotleda riigi tagatud öppelaenu summa tagasimaksmata osa (väljä arvatud intressiä) osalist kustutamist. Öppelaenu osalise kustutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Eelnöu kohaselt lisatakse seaduse paragrahvile 18 löige (52), mille kohaselt kustutab riik käesoleva paragrahvi löikes 5 nimetatud isiku laenukohustused krediidiasutuse ees iga silndinud lapse kohta 50 protsendi ulatuses, kaksikute puhui 75 protsendi ulatuses, kolmikute puhui 100 protsendi ulatuses riigi tagatud öppelaenu summa tagasimaksmata osast öppelaenu osalise kustutamise taotlemise päevast arvates. Igajärgmise sundinud lapse eest kustutab riik isiku laenukohustused 50 protsendi ulatuses öppelaenu summa tagasimaksmata osast, millest on maha arvatud riigi poolt eelnevalt kustutatud laenukohustused. Eelnöu kohaselt lisatakse seaduse paragrahvile 18 löiked (53), (54) ja (55), mille kohaselt kustutab riik laenukohustused kuni kaheksa öppeaasta eest vöetud öppelaenu ulatuses, öppelaenu kustutatakse vaid lapse uhel vanemal ning riik ei kustuta öppelaenu voi löpetab öppelaenu kustutamise isikul, kes ise voi kelle käendajad ei taida öppelaenulepingust tulenevaid kohustusi. Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 19 löiget l ja sätestatakse, et välisriigis oppiva Eesti uliopilase puhui voi Eestis alalise elamisöiguse alusel viibiva isiku puhui tagab riik öppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise vähemalt uhe Eesti kodaniku voi Eestis pikaajalise elaniku elamisloa voi alalise elamisöiguse alusel viibiva isiku käendus voi hiipoteek Eestis asuvale kinnisvarale. Kehtivas seaduses on selleks, et riik öppelaenu tagaks, nöutud käendustja hupoteeki ka siis, kui öppelaenu saajaks on Eesti kodanik. Eelnöuga muudetakse seaduse paragrahvi 23 löike 2 punkti 2 ja sätestatakse, et riigitagatiste rakendamiseks tuleb käendusleping ja pandileping ja selle köikide lisade ärakirjad esitada välisriigis öppivatel Eesti uliöpilastel voi Eestis alalise elamisöiguse alusel viibivatel isikutel. Kehtivas seaduses nöutakse neid dokumente ka Eesti kodanikelt. 4. Eelnou terminoloogia Eelnöus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöul ei ole puutumust Euroopa Liidu öigusega. 6. Seaduse moju Muudatus möjutab positiivselt öppe kvaliteeti kutseöppeastustes ja körgkoolides, vöimaldades öppijatel enam keskenduda oma pöhitegevusele ehk öppimisele. Samuti möjutab muudatus positiivselt laste arvu, kuna lastesaamist ei pea kaugemasse tulevikku edasi lukkama. Lastesaamise edasilukkamine on uks madala sundimuse pöhjuseid. Eesti inimesed soovivad saada rohkem lapsi, kui neil tegelikult on, riigi ulesanne on luua nende soovide täitmiseks vajalikud tingimused. Möju valdkond: sotsiaalne möju - keskmine Muudatuse möju vöib hinnata keskmiseks. Muudatuse sihtruhm on kutseöppeastusteja körgkoolide öppurid ning hiljem nende öppeasutuste löpetanud. Möju valdkond: möju riigi julgeolekule - keskmine Muudatused vähendavad riske riigi julgeolekule. Möju valdkond: möju riigi välissuhetele - puudub Möju valdkond: majanduslik möju - lähiperspektiivis väike, kaugemas perspektiivis keskmine voi suur. Lähiperspektiivis on möju väike. Positiivne majanduslik möju avaldub möne aasta pärast, mil öppeasutuste löpetanute teadmisedja oskused on senisest paremad, ning mönekumne aasta pärast, mil meil on rohkem tööealisi ja maksumaksjaid. Möju valdkond: möju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele - puudub 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse muudatusega kaasnevad teavituste ning uuenduste läbiviimise kulud on vöimalik kanda vastavate valitsusasutuste eelarvetest. Lähiperspektiivis (kuni 5 aastat) ei too muudatuse rakendamine kaasa kulusid. Keskmises perspektiivis (5-20 aastat), mil riik hakkab noorte perede laene kustutama, tekivad kaudsed tulud kvaliteetsemalt koolitatud spetsialistide näol ning kulud öppelaenu kustutamisel. Kulude arvestusel on kasutatud 2022/23. aasta näitajaid: miinimumpalk 725 €; 20-24 aastasi naisi 30 tuhat; 25-29 aastasi naisi 35 tuhat; keskmine laste arv 20-24 aastastel naistel 0,1 ning 25-29 aastastel 0,6. Kui arvestada, et 20-29 aastastest isikutest vöivad öppelaenu kustutamist taotleda 10%, ning keskmiselt vöetakse öppelaenu kolmel öppeaastal, ning keskmine laste arv taotlejatel oleks 1,2, on iga-aastane kulu pärast kustutamise algust 2023. aasta hindades 28,3 miljonit eurot. Tegelikult väheneb siinnitusealiste naiste arv ning sellega seoses ka kulu. Kaugemas perspektiivis (alates 20 aastast) on muudatused selgelt kasulikult, kuna muudatus toob kaasa tööealisteja maksumaksjate arvuja proportsiooni suurenemise Eesti uhiskonnas. 8. Rakendusaktid Muudatuste rakendamiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse määmse muutmine, millega kehtestatakse öppelaenu tagasimaksmise ja kustutamise täpsemad tingimused. 9. Seaduse jöustumine Eelnöujöustub 2023. aasta l.jaanuaril. Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 25.09.2023 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees  EELNÖU Oppetoetuste ja öppelaenu seaduse muutmise seadus Öppetoetusteja öppelaenu seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) seaduse paragrahvi l löiget l muudetaksejasönastataksejärgmiselt: ,,(1) Käesolev seadus sätestab öppetoetusteja öppelaenu saamise alused, tingimusedjakon-a, et tagada ligipääs kutseharidusele ja körgharidusele ning motiveerida kutseharidust omandavat öpilast (edaspidi öpilane) ja körgharidust omandavat uliöpilast (edaspidi uliöpilane) täiskoormusegaja edukalt oppima, öppekava nominaalkestusega läbima ning perekonna loomist mitte edasi lukkama."; 2) seaduse paragrahvi 15 löiget l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(1) Oppelaenu on öigus saada Eesti Vabariigi kodanikul voi alalise elamisöiguse alusel Eestil viibival isikul, kelle öpingute kestus öppekavajärgi on kuus kalendrikuud voi enam ning kes: l) on täis- voi osakoormusega öppiv uliöpilane Eesti ulikoolis, rakenduskörgkoolis voi kutseöppeasutuses voi 2) on kutseöppe tasemeöppes öppiv, keskharidust omav öpilane Eesti kutseöppeasutuses voi rakenduskörgkoolis voi 3) öpib välisriigis käesoleva löike punktides l voi 2 loetletud öppeasutusega samaväärses öppeasutuses ja öppevormis."; 3) seaduse paragrahvi 16 löiget 4 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(4) Riik tagab laenusaaja öppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses, mis ei ole väiksem kui kumme (10) miinimumpalka, ja sellelt öppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi (edaspidi riigitagatis)."; 4) seaduse paragrahvi 17 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: "§ 17. Andmete esitämme öppelaenu taotlemiseks (l) Öppelaenu taotlemiseks esitab öpilane voi uliöpilane krediidiasutusele viimase poolt määratud vormi kohase laenutaotluse, millele lisataksejärgmised dokumendid: l) isikut töendav dokument voi ametlikult kinnitatud väljavöte selle doky^gjH^^ikyandjmetega lehest; Kuupäev Ä£_Q^' ^0^ v,,t /-'%T^ 2) välismaalase puhui dokument, milles on märge alalise elamisöiguse kohta, voi ametlikult kinnitatud ärakiri; 3) välisriigis oppiva uliopilase puhui välisriigi öppeasutuse töend seal täiskoormusega öppimiseja öppekava nominaalkestuse, öpilase puhui öppekava nominaalkestuse kohta; 4) välisriigis oppiva Eesti Vabariigi kodaniku voi Eestis alalise elamisöiguse alusel viibiva isiku puhui andmed käendajate voi hupoteegiga koormatava Eestis asuva kinnisvara kohta voi pandiga koormatava Eestis asuva ehitise voi selle möttelise osa kohta; 5) välisriigis oppiva Eesti Vabariigi kodaniku voi Eestis alalise elamisöiguse alusel viibiva isiku puhui andmed öppelaenu taotlejaja käendajate laenukohustuste voi pandieset koormavate öiguste kohta. (2) Krediidiasutus keeldub öppelaenu andmisest, kui öpilane voi uliöpilane ei vasta käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nöuetele voi kui öpilane voi uliöpilane on öppelaenuvölglane."; 5) seaduse paragrahvi 18 löiget l muudetaksejasönastataksejärgmiselt: "(l) Laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 48 kuud pärast öppe löpetamist seoses öppekava täitmisega täies mahus voi muul pöhjusel, kui ta selle ajajooksul ei ole asunud jatkama öpinguid käesoleva seaduse § 15 löikes l nimetatud öppeasutusesja öppevormis. Opingute jätkamise kon-al on laenusaajal öigus saada öppelaenu olemasoleva öppelaenulepingu alusel ning käesoleva seaduse § 15 löikes 3 sätestatud ulatuses."; 6) seaduse paragrahvi 18 löiget (I1) muudetakseja sönastatakse järgmiselt: "(l ) Käesoleva paragrahvi löikes l esitatud laenusumma tagasimaksmise alustamist on kokkuleppel öppelaenu valjastava krediidiasutusega vöimalik pikendada laenusaaja taotluse alusel kuni 60 kuuni, muutmata muid käesoleva paragrahvi löikes l nimetatud tingimusi."; 7) seaduse paragrahvi 18 löiget 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: "(3) Kui laenusaaja on 24 kuujooksul pärast öppe löpetamistjätkanud öpinguid käesoleva seaduse § 15 löigetes l voi 2 nimetatud öppeasutuses ja öppevormis, kohustub ta kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates perioodi jooksul, mis saadakse, kui liidetakse käesoleva paragrahvi löikes 2 sätestatutjärgides arvestatud perioodid, kuid mitte pikema kui 20-aastase perioodi jooksul."; 8) seaduse paragrahvi 18 täiendatakse löigetega (51)-(55)järgmises sönastuses: "(51) Öpingute ajal voi eel lapsevanemaks saanudja seda last kasvataval uhel vanemal, kes on Eesti Vabariigi kodanik voi elab Eestis alalise elamisöiguse alusel ja kes on löpetanud öppe käesoleva seaduse §15 löikes l nimetatud öppeasutuses seoses öppekava täitmisega täies mahus, on öigus taotleda riigi tagatud öppelaenu summa tagasimaksmata osa (väljä arvatud intressiä) osalist kustutamist. Oppelaenu osalise kustutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (52) Riik kustutab käesoleva paragrahvi löikes 51 nimetatud isiku laenukohustused krediidiasutuse ees iga sundinud lapse kohta 50 protsendi ulatuses, kaksikute puhui 75 protsendi ulatuses, kolmikute puhui 100 protsendi ulatuses riigi tagatud öppelaenu summa tagasimaksmata osast öppelaenu osalise kustutamise taotlemise päevast arvates. Igajärgmise sundinud lapse eest kustutab riik isiku laenukohustused 50 protsendi ulatuses öppelaenu summa tagasimaksmata osast, millest on maha arvatud riigi poolt eelnevalt kustutatud laenukohustused. (53) Käesoleva paragrahvi löike 51 alusel kustutab riik laenukohustused kuni kaheksa öppeaasta eest vöetud öppelaenu ulatuses. (54) Kui lapse kohta on tehtud öppelaenu kustutamise otsus, mille alusel on hakatud uhel vanemal öppelaenu kustutama, ei ole teisel vanemal öigust öppelaenu kustutamisele sama lapse kohta. Teisel vanemal ei teki öigust öppelaenu kustutamisele sama lapse kohta kajuhul, kui esimesel vanemal on löpetatud öppelaenu kustutamine. (55) Riik ei kustuta öppelaenu voi löpetab öppelaenu kustutamise isikul, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 löikes l sätestatut."; 9) seaduse paragrahvi 19 löiget l muudetaksejasönastataksejärgmiselt: "(l) Välisriigis oppiva Eesti Vabariigi kodaniku voi Eestis alalise elamisöiguse alusel viibiva isiku puhui tagab öppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise vähemalt uhe Eesti Vabariigi kodaniku voi Eestis pikaajalise elaniku elamisloa voi alalise elamisöiguse alusel viibiva isiku käendus voi hupoteek Eestis asuvale kinnisvarale."; 10) seaduse paragrahvi 23 löike 2 punkti 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,2) välisriigis oppiva Eesti Vabariigi kodaniku voi Eestis alalise elamisöiguse alusel viibiva isiku puhui käenduslepingu voi pandilepinguja selle köikide lisade ärakirjad;". Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 5? ;5* • * * 55 ." 2023.a Algatab Eest^onservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 25.09.2023 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 27.09.2023 / 1-1/15-288/1; Riigikantselei / 27.09.2023 / 2-5/23-01885 Resolutsiooni teema: Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (288 SE) Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 12.10.2023 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 05.10.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 19.10.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 23-1281). Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 28.09.2023 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-1281 - Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (288 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 28.9.2023 resolutsioonile. Osapooled: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 12.10.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/aff8c2bc-4037-4afa-9de4-dca704f4b87f Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/aff8c2bc-4037-4afa-9de4-dca704f4b87f?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main