Aktsiaselts TALLINNA SADAM keskkonnaloa nr KL-518528 muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 08.08.2023 nr DM-123638-17 Aktsiaselts TALLINNA SADAM keskkonnaloa nr KL-518528 muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Arvestades aktsiaselts TALLINNA SADAM (registrikood 10137319, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sadama tn 25, 15051) 06.02.2023 esitatud ja 16.02.2023 täiendatud keskkonnaloa nr KL-518528 muutmise taotlust ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, veeseaduse (edaspidi VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 17, § 9 lg 1, § 11 lg 2, lg 6 ja lg 8 1 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lg 1 otsustan: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine aktsiaselts TALLINNA SADAM (registrikood 10137319, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sadama tn 25, 15051) keskkonnaloa nr KL-518528 muutmise taotluse menetluse raames. 1.2. Lisada keskkonnaloale nr KL-518528 vee erikasutuse valdkond, mis annab aktsiaseltsile TALLINNA SADAM õiguse Hiiumadala liivakarjääris (mäeeraldise pindala 477,46 ha) süvendamiseks 6173 tuh m3 30 aasta jooksul (kuni 03.02.2053). 1.3. Määrata keskkonnaloaga nr KL-518528 töökorralduslikud meetmed (keskkonnaloa tabel V16): Enne kaevandamisega alustamist taotleda Transpordiametilt luba üldkasutataval veeteel liiva kaevandamiseks (meresõiduohutuse seaduse § 45 lg 9). Süvendamisel kasutada ühte pinnasepump-süvendajat korraga. Kaevandamisega tuleb alustada Hiiumadala maardla põhjaosast, liikudes edasi lõuna suunas, kui heljumi seire kinnitab, et kaevandamise mõju kavandatavale Lääne-Hiiumaa linnualale ei ulatu. Kaevandamisel Hiiumadala maardla lõunaosas, koordinaatpunkte X: 6548514, Y: 388223 ja X: 6548527, Y: 389886 läbivast mõttelisest sirgest lõuna pool, kus kavandatav Lääne- Hiiumaa linnuala on maardlale lähemal kui 1 km, tuleb arvestada, et meri (tuuled ja hoovused) peab kandma setteid (heljumit) kavandatavast Lääne-Hiiumaa linnualast eemale. Seega tuleb enne kaevandamisega alustamist hinnata tuulte ja hoovuste liikumise suunda ja selle mõju heljumi liikumisele ning töödega võib alustada vaid siis, kui on veendumus, et heljum ei kandu lõunasuunas asuvale linnualale. Hiiumadala maardla lõunaosas kaevandades tuleb teha veesambas oleva heljumi seiret kavandatava Lääne-Hiiumaa linnuala põhjapiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktide X: 6548014, Y: 388229 ja X: 6548041, Y: 391748 vahelisel mõttelisel sirgel mõõtepunktide vahega 500 m (8 mõõtepunkti). Kui kaevandamise ajal seiratud heljumi sisaldus veesambas on 20 mg/l või suurem, tuleb kaevandamine ajutiselt peatada kuni heljumi settimiseni. Maardla idapoolsel alal kaevandades püsivama (1 ööpäev või pikem aeg) või tugevama (keskmine tuule tugevus 10 m/s või üle selle) läänekaare tuultega tuleb teha heljumi seiret kavandatava Põhja-Hiiumaa linnuala läänepiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktides X: 6549410, Y: 394927 ja X: 6548912, Y: 394927 (2 mõõtepunkti) 1 kord tööpäeva lõpus enne kaevandamisalalt lahkumist. Heljumi seiret tuleb teha 3 korda eelpoolnimetatud tingimuste (asukoht ja tuulte suund) esinemisel. Kui heljumi seire tulemused ei näita olulist (mõõtepunktides on heljumi sisaldus veesambas 20 mg/l või rohkem) heljumi sisalduse suurenemist veesambas, siis edasist heljumi seire kohustust ei ole. Kui seiretulemused näitavad veesambas heljumi sisalduse tõusu üle 20 mg/l, on Keskkonnaametil õigus muuta keskkonnaluba. Heljumi tõttu vee kvaliteedi halvenemise mõju leevendamiseks jälgida, et liiva pumpamise vahele jääb vähemalt 4 tundi heljumi settimiseks. Selle aja jooksul heljum settib ning vee kvaliteet taastub. Leevendamaks mõju, mis tekib lainetusele, hoovustele ja setete liikumisele, säilitada mäeeraldise nõlva tervikutesse planeeritud liiv. Nõlvuse arvel muutuvad süvendi veerud laugemaks ja seetõttu toimub setete aktiivsem kandumine süvendisse. Kuna kaevandamisel eemaldatakse koos liivaga mere põhjaloomastik, mis põhjustab muutusi ka mäeeraldist ümbritseva mereala põhjaloomastiku kooslustes, tuleb kahjuliku mõju leevendamiseks kaevandada mäeeraldisest kogu liiv ühe etapina, et põhjaloomastiku kooslus saaks võimalikult ruttu alustada taastumist sellel alal. Nii kaob kaevandamise mõju 2 kuni 3 aasta jooksul ja põhjaloomastiku kooslused taastuvad. Kaevandamine on keelatud ajavahemikul 15.04-15.07. Keeluaeg on vajalik larvide kahjustamise vältimiseks. Intensiivsematel kaevandamisperioodidel, st juhul kui kahe kuu jooksul kaevandatakse rohkem kui 200 000 m3 liiva, tuleb teha seiret järgmistel tingimustel – kalastiku seire tuleb läbi viia juulis ja augustis vastavalt HELCOMi poolt tunnustatud rannikumere seiremetoodikale kasutades "Nordic Coastal multimesh nets" nakkevõrke. Kaevandamisalal ja referentsalal on mõlemas vajalik püük kolmes punktis, kokku minimaalselt kuues kohas. Referentsala proovid võtta kaevandatava alaga samas piirkonnas, kaevandamisalast väljaspool paikneval võrdlusalal, kus valitsevad sarnased looduslikud tingimused. Kui kaevandamise käigus avastatakse arheoloogiline kultuurikiht, tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 31 lg-le 1 peatada kaevetööd, säilitada koht muutmata kujul ning teavitada viivitamata Muinsuskaitseametit. Liiva transpordil tuleb vältida Hiiu madala hoiuala (KLO2000066), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Hiiu madala loodusala (RAH0000134). Kütuse- või õlilekke vältimiseks tagada, et laev ja muu kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult korras. Töökorras tehnika kasutamisel on õlireostuse tekkimine ja ümbritseva keskkonna kahjustamine vähem tõenäoline. Avarii tagajärgede likvideerimiseks peab pinnasepump-süvendaja pardal olema piisav 2(15)  kogus kütuse- ja õlitõrje tehnikat (poomid, adsorbendid jne). Avarii korral teavitada viivitamatult Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ning Päästeametit. 1.4. Määrata keskkonnaloaga nr KL-518528 nõuded teabe esitamiseks loa andjale (keskkonnaloa tabel V17). 1.5. Kehtestada keskkonnaloas nr KL-518528 kõrvaltingimus – kui 2023. aastal kavandatavad Lääne-Hiiumaa linnuala ja Põhja-Hiiumaa linnuala liidetakse Natura 2000 võrgustikku, on Keskkonnaametil õigus loa taotlejalt küsida vajadusel täiendavat eksperthinnangut ning muuta keskkonnaluba nr KL-518528. 1.6. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine Aktsiaselts TALLINNA SADAM (registrikood 10137319, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sadama tn 25, 15051, edaspidi loa taotleja) esitas 06.02.2023 Keskkonnaametile keskkonnaloa nr KL-518528 (edaspidi ka kui keskkonnaluba) muutmise taotluse nr T-KL/1016831 ning 16.02.2023 täiendatud keskkonnaloa muutmise taotluse nr T- KL/1016831-2. Nõuetekohane taotlus (edaspidi taotlus) on registreeritud 16.02.2023 keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS dokumendina nr DM-123638-2, menetluse nr M- 123638 all. 2.2. Kehtiv keskkonnaluba Keskkonnaluba on antud loa taotlejale Keskkonnaameti 03.02.2023 korraldusega nr DM- 123591-2 „Hiiumadala liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-518528 väljastamine“ maavara kaevandamiseks territoriaalmeres Kõpu poolsaare tipust ca 12 km põhja pool asuvas Hiiumadala liivakarjääris (mäeeraldise pindala 477,46 ha) kehtivusega 30 aastat. Ehitusliiva kaevandatav kogus on 3710 tuh m3 ja täiteliiva kaevandatav kogus on 2463 tuh m 3. Kaevandatud maavara kasutatakse sadama rajatiste ehitusel täitematerjalina. Keskkonnaluba kehtib 03.02.2023 – 03.02.2053. Keskkonnaloa andmise aluseks oli Keskkonnaministeeriumi 09.11.2016 käskkiri nr 1107 „Maavara kaevandamise loa KMIN-138 andmine aktsiaseltsile TALLINNA SADAM Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisel“. Eelnimetatud Keskkonnaameti 03.02.2023 korralduses nr DM-123591-2 „Hiiumadala liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-518528 väljastamine“ on toodud, et kaevandamise alustamiseks on vaja lisaks taotleda vee erikasutuse keskkonnaluba, st keskkonnaloale nr KL- 518528 on vaja juurde lisada vee erikasutuse osa. 2.3. Keskkonnaloa muutmise taotluse menetluse algatamisest teavitamine Keskkonnaamet teavitas 01.03.2023 kirjaga nr DM-123638-3 loa taotlejat keskkonnaloa 3(15) muutmise taotluse menetlusse võtmisest. Keskkonnaamet teavitas 01.03.2023 avalikkust keskkonnaloa muutmise taotluse menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Taotluse avalikustamise käigus ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. KeÜS § 43 lg 1 kohaselt edastab Keskkonnaamet keskkonnaloa taotluse viivitamata pärast selle nõuetele vastavuse kindlakstegemist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele temalt arvamuse saamiseks. Kuna praegusel juhul toimub kavandatav tegevus territoriaalmeres, puudub kavandatava tegevuse asukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus. Planeeritava tegevuse asukohale lähim kohalik omavalitsus on Hiiumaa Vallavalitsus, mistõttu on Hiiumaa Vallavalitsus käesoleva keskkonnaloa muutmise taotluse menetluses menetlusosaline. Keskkonnaamet teavitas 01.03.2023 kirjaga nr DM-123638-3 menetlusosalisi keskkonnaloa taotluse esitamisest (KeÜS § 46 lg 1). Käesoleva keskkonnaloa muutmise taotluse menetluse menetlusosalised on Hiiumaa Vallavalitsus, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Rahandusministeerium, Transpordiamet ja Muinsuskaitseamet. Avalikku arutelu ega teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes ei toimunud (KeÜS § 47 lg 2), kuna eeldatavalt kaasneb planeeritavate töödega vähene keskkonnarisk või keskkonnahäiring, mistõttu puudub tööde vastu eeldatavalt piisav avalik huvi. Rahandusministeerium saatis 29.03.2023 kirjaga nr 14-13/1602-2 Keskkonnaametile oma arvamuse keskkonnaloa muutmise taotluse kohta (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.03.2023 dokumendina nr DM-123638-4). Rahandusministeeriumi arvamusega arvestamine on toodud korralduse peatükis 3.2.3. Keskkonnaamet edastas 03.04.2023 kirjaga nr DM-123638-5 Rahandusministeeriumi arvamuse loa taotlejale, millele loa taotleja saatis 03.04.2023 vastuse (registreeritud dokumendina nr DM- 123638-6). Keskkonnaamet tuvastas keskkonnaloa muutmise taotluse menetlemise ja eelhinnangu koostamise käigus ning arvestades Rahandusministeeriumi esitatud seisukohaga, täiendava info vajalikkuse, mistõttu palus Keskkonnaamet 14.04.2023 kirjaga nr DM-123638-7 esitada loa taotlejal lisateavet, sh eksperthinnangud. Loa taotleja palus 01.06.2023 lisateabe esitamise tähtaega pikendada (taotlus lisateabe tähtaja pikendamiseks on registreeritud dokumentidena nr DM-123638-8 ja DM-123638-10). Keskkonnaamet pikendas 01.06.2023 kirjaga nr DM-123638-9 lisateabe, sh eksperthinnangute, esitamise tähtaega. Loa taotleja esitas 06.06.2023 lisateabe koos eksperthinnangutega (registreeritud dokumendina nr DM-123638-11). Keskkonnaamet tutvus esitatud andmetega ning tuvastas täiendava info vajalikkuse, mistõttu palus Keskkonnaamet 20.06.2023 kirjaga nr DM-123638-12 esitada 4(15) täiendav info ning vajadusel ka parandustaotlus. Loa taotleja esitas vajaliku lisateabe 22.06.2023 (registreeritud nr DM-123638-13 all) ja täpsustava vastuse Keskkonnaameti järelpärimisele 11.07.2023 (registreeritud nr DM-123638-14 all). 2.4. Keskkonnaloa muutmise otsuse avalikustamine ning menetlusosaliste ärakuulamine Keskkonnaamet teavitas 21.07.2023 keskkonnaloa muutmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu (edaspidi eelnõud) valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (registreeritud KOTKAS dokumendina nr DM-123638-15) (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1). Vastavalt HMS § 49 lg-le 2 määrab haldusorgan ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates, mistõttu määras Keskkonnaamet ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks 2 nädalat eelnõude avalikustamisest alates. Eelnõude avalikustamise käigus andis Muinsuskaitseamet 04.08.2023 teada oma kirjaga nr 1.1- 7/378-2, et Muinsuskaitseametil ei ole nimetatud eelnõudele vastuväiteid ega täiendusettepanekuid (registreeritud KOTKAS dokumendina nr DM-123638-16). Teisi arvamusi või vastuväiteid eelnõude avalikustamise käigus ei esitatud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lg 1 1 p 1 kohaselt käesolevast keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmisest koos tegevusloa andmise või sellest keeldumise teatega. 3. KAALUTLUSED 3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1). KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3. Käesoleva keskkonnaloa muutmise taotlusega kavandatakse mere süvendamist mahus 6 173 000 m3, mistõttu on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega, mille puhul algatatakse KMH selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lg 3). KeHJS § 11 lg 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Praegusel juhul on tegemist KMH kohustusega tegevusega ning vaid juhul, kui eelnevalt läbiviidud KMH või KSH käigus on keskkonnamõju asjakohaselt ja piisavalt hinnatud, võib KeHJS § 11 lg 6 alusel jätta KMH algatamata. Hiiumadala mäeeraldisega hõlmataval alal on tehtud 2008. aastal KMH ja koostatud aruanne 5(15) „Hiiumadala liivamaardla Hiiumadala mäeeraldisest kaevandamise keskkonnamõju hindamine“ (koostaja OÜ Altakon, Tallinn, 2008, edaspidi 2008. aasta KMH aruanne), mis kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 11.11.2008 kirjaga nr 13-3-1/08/23701-4. KMH algatati, kuna pealmaakaevandamine toimub suuremal kui 25 ha suurusel alal (KeHJS § 6 lg 1 p 28, Hiiumadala mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 477,46 ha). KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg 1 p 17 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, KeÜS § 41 lg 5 kohaselt annab keskkonnaloa Keskkonnaamet, millest tulenevalt on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Otsustamaks, kas antud juhul on 2008. aastal koostatud KMH käigus keskkonnamõju asjakohaselt hinnatud ja kas otsustajal on tegevusloa muutmiseks piisavalt teavet, tuleb KeHJS § 11 lg 6 alusel anda eelhinnang. Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (Lisa 2 EELHINNANG), milles leiab, et kavandatud tegevus vastab õigusaktidele ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju on asjakohaselt hinnatud 2008. aasta KMH aruandes. Keskkonnaameti hinnangul on 2008. aasta KMH aruande ja keskkonnaloa muutmise taotluse ja selle menetlemise raames esitatud dokumentide (sh eksperthinnangute) põhjal Keskkonnaametil piisavalt teavet otsuse tegemiseks, mistõttu uue KMH algatamine ei ole vajalik. Eelhinnangu alusel on vajalik kasutusele võtta leevendavad meetmed, mis on loetletud korralduse ptk-s 3.2.2.3. „Keskkonnaloale nõuete seadmine“. 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel 3.2.1. Kavandatav tegevus VeeS § 176 lg 1 mõistes on süvendamine merepõhjast liiva kaevandamine. Keskkonnaloa muutmist taotletakse keskkonnaloale vee erikasutuse osa lisamiseks Hiiumadala liivakarjääris süvendamiseks 6173 tuh m3 30 aasta jooksul. Vee erikasutuse keskkonnaluba on vaja mere süvendamiseks mahuga alates 100 m3 (VeeS § 187 p 8). 3.2.2. Nõuded vee erikasutusele 3.2.2.1. Meres süvendamine Loa taotleja planeerib süvendada Läänemere territoriaalmeres Kõpu poolsaare tipust ca 12 km põhja pool asuvas Hiiumadala maardlas (mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala 477,46 ha), et kaevandada liiva, mahus 6 173 tuh m3 (maksimaalne aastane tootmismaht 650 000 m 3). Ehitusliiva kaevandatav kogus on 3710 tuh m3 ja täiteliiva kaevandatav kogus on 2463 tuh m 3. Kaevandatavat liiva planeeritakse kasutada sadamarajatiste (kaid, tagala alad) rajamiseks, remondiks ja rekonstrueerimiseks ilma täiendava vaheladustamiseta. Liiva transporditakse 6(15) mööda merd. Süvendusala koordinaadid on: X: 6548306, Y: 388125 X: 6549195, Y: 387843 X: 6551551, Y: 389909 X: 6550508, Y: 391359 X: 6549215, Y: 392231 X: 6548494, Y: 391738 X: 6547989, Y: 390221 Meri on maardla piirkonnas valdavalt 20-30 m sügav. Suurim sügavus on maardla kirdeosas, ulatudes 33 m. Süvendamist planeeritakse pinnasepump-süvendajaga, kas ühe või kahesuunalise liinina sõltuvalt hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Ühesuunalise süvendamise puhul läbib pinnasepump-süvendaja kaevandamisala pideva joonena. Kahesuunalise liini korral jaotatakse kaevandamisala süvenduspea laiusteks liinideks, kus ühe liiniga minnakse ja teisega tullakse. Iga liikumisega süvendatakse 0,3-0,4 m paksune kiht. Pinnasepump-süvendaja põhiosad on: laeva kere, settebassein, torustik, süvenduspea, laeva ning süvenduspea positsioneerimissüsteemid. Süvenduspea on vahetatav vastavalt süvendatava pinnase iseloomule. Täpne pinnasepump-süvendaja valitakse välja pärast ehituse töövõtulepingu sõlmimist. Pinnasepump-süvendaja süvendab süvenduspeaga pinnasekihti vee survesüsteemi abil, pinnast lõigates ning kulutades, ning pumpab selle läbi torustiku laeval asuvasse settebasseini. Settebasseini täitmiseks kulub sõltuvalt pinnasepump-süvendajast 50-110 minutit. Läbi torustiku koos veega merepõhjast pumbatud pinnas ladestub settebasseinis ning vesi eemaldatakse ülevoolusüsteemi abil mäeeraldise alal. Settebasseini maht on kuni 12 000 m3. Laeva ja süvenduspea asukohta jälgitakse reaalajas navigatsiooniekraanil. Peale laeva täislaadimist tõstetakse süvenduspea üles ning laev sõidab soovitud pinnase paigalduskohta, kus avatakse settebasseini põhi ning pinnas kaadatakse või pumbatakse torustiku kaudu soovitud alale. Süvendamisel kaevandatud liiva paigalduskohtadeks on planeeritud erinevad sadamarajatised sadamate piirkonnas. Täiendavat nõrgunud merevee suublasse juhtimist ei toimu. Kui settebassein on tühi, naaseb laev süvenduskohta ning jätkab tööd. Hiiumadala liivamaardlas viidi läbi liiva ja kruusa uuring[1], mille käigus võeti liiva ja kruusa lõimise uurimiseks 10 proovi. Võetud proovidel jäi kõigil savi- ja tolmuosakeste (fraktsioonid alla 0,05 mm) sisaldus alla 1,2%, keskmiselt 0,34%, ja osakesi läbimõõduga üle 5 mm ei ole üle 17%, keskmiselt 2,61%. Liivad grupeerusid väga peente, peente ja keskmiste liivade gruppi, kusjuures valdavaks on väga peened liivad, moodustades kõikidest proovidest 33%. Uuritava maardla piires ei esinenud kruusa kui maavara. 2006. aastal viidi läbi täiendav geoloogiline uuring[2], milles on toodud, et Hiiumadala liivamaardlas esineb liiv, mille peensusmoodul on vahemikus 1,36 kuni 2,33 ehk väga peene- kuni keskteraline. Peensusmooduli arvutuslik keskmine on 1,84. Kruusaosakesi (˃ 5 mm) on 7(15) kuni 3,6% (keskmine 1,68%), alla 0,16 mm osakesi on 0,60-7,82% (keskmiselt alla 3,44%), sh savi- ja tolmuosakesi 0,52-3,88% (keskmine 1,45%). OÜ Eesti Geoloogiakeskus on määranud mäeeraldise piirest (0,5 m) võetud proovide naftaproduktide ja raskmetallide sisaldust ning selle käigus tuvastati, et kaevandatava liiva seisund on naftaproduktide ja raskmetallide sisalduse poolest hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu[3]. Eelnevast lähtuvalt ei ole teadaolevalt süvendatav pinnas reostunud. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi[4] p 6.3b kohaselt kui süvendatav pinnas koosneb peamiselt liivast, kruusast või kividest. Territoriaalmeri on avalik veekogu, mis kuulub riigile (VeeS § 23). VeeS § 186 lg 2 kohaselt peab kasutajal olema vee erikasutuseks võõral maatükil ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all. 3.2.2.2. Veemajanduskava eesmärkide täitmine Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks on iga vesikonna kohta koostatud veemajanduskavad (edaspidi VMK) ning nende juurde meetmeprogramm, mis on VMK lahutamatu osa. Perioodi 2022-2027 kohta koostatud VMK ja meetmeprogramm kinnitati keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 ning on leitav Kliimaministeeriumi kodulehelt (https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027). Meetmeprogramm sisaldab vee kasutamise ja kaitse meetmeid, mille elluviimine aitab saavutada veepoliitika raamdirektiivis sätestatud põhieesmärki, milleks on kõigi vete hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine. Vesikond on maa- ja mereala, mis koosneb ühest või mitmest kõrvuti asetsevast valgalast koos põhjavee ja rannikuveega ning mis on vee kasutamise ja kaitse korraldamise põhiüksus (VeeS § 26 lg 3). Lähtuvalt VeeS §-st 9 on rannikuvesi rannikulähedane merevesi maismaa pool joont, mille iga punkt on ühe meremiili kaugusel mere pool lähimast punktist lähtejoonel, millest mõõdetakse territoriaalmere laiust ja mis ulatub siirdevee olemasolu korral siirdevee välispiirini. Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv, jõgi, oja, paisjärv, peakraav, kanal, kraav või nende osa, siirdevesi või rannikuvee osa (VeeS § 11). Kuna Hiiumadala maardla asub territoriaalmeres, ei kuulu kavandatava tegevuse piirkond ühtegi rannikuveekogumisse, mistõttu ei käsitle Keskkonnaamet käesoleva keskkonnaloa muutmise taotluse menetluses VMK meetmeprogrammi meetmeid. 3.2.2.3. Keskkonnaloale nõuete seadmine Kuigi keskkonnaloa muutmine ning selles nõuete ja tingimuste seadmine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 8(15) Arvestades VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6, määrab Keskkonnaamet 1) keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski vähendamise meetmed ning nende rakendamise tähtajad; 2) meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale, ja nende meetmete tõhususe seire nõuded; 3) parima võimaliku tehnika vee kasutamiseks, arvestades selle ajakohasust ja tõhusust, vee erikasutajale kättesaadavust ning majanduslikku ja tehnilist vastuvõetavust; 4) mere süvendamise nõuded; 5) seaduses sätestatud juhul nõuded, mis esitatakse loodusvara otstarbeka kasutamise tagamiseks ja keskkonnaloaga lubatud tegevusest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Eelnevast tulenevalt ning lähtudes eelhinnangu tulemustest, kehtestab Keskkonnaamet keskkonnaloale järgmised töökorralduslikud nõuded ja tingimused, mis on kantud keskkonnaloa tabelisse V16. 1 ) Enne kaevandamisega alustamist taotleda Transpordiametilt luba üldkasutataval veeteel liiva kaevandamiseks (meresõiduohutuse seaduse § 45 lg 9). 2) Süvendamisel tohib kasutada ühte pinnasepump-süvendajat korraga. 3 ) Kaevandamisega tuleb alustada Hiiumadala maardla põhjaosast, liikudes edasi lõuna suunas, kui heljumi seire kinnitab, et kaevandamise mõju kavandatavale Lääne-Hiiumaa linnualale ei ulatu. 4) Kaevandamisel Hiiumadala maardla lõunaosas, koordinaatpunkte X: 6548514, Y: 388223 ja X: 6548527, Y: 389886 läbivast mõttelisest sirgest lõuna pool, kus kavandatav Lääne-Hiiumaa linnuala on maardlale lähemal kui 1 km, tuleb arvestada, et meri (tuuled ja hoovused) peab kandma setteid (heljumit) kavandatavast Lääne-Hiiumaa linnualast eemale. Seega tuleb enne kaevandamisega alustamist hinnata tuulte ja hoovuste liikumise suunda ja selle mõju heljumi liikumisele ning töödega võib alustada vaid siis, kui on veendumus, et heljum ei kandu lõunasuunas asuvale linnualale. 5) Hiiumadala maardla lõunaosas kaevandades tuleb teha veesambas oleva heljumi seiret kavandatava Lääne-Hiiumaa linnuala põhjapiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktide X: 6548014, Y: 388229 ja X: 6548041, Y: 391748 vahelisel mõttelisel sirgel mõõtepunktide vahega 500 m (8 mõõtepunkti). Kui kaevandamise ajal seiratud heljumi sisaldus veesambas on 20 mg/l või suurem, tuleb kaevandamine ajutiselt peatada kuni heljumi settimiseni. Heljumi seire tulemused esitada Keskkonnaametile KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt 2 nädala jooksul pärast seire teostamist. Kui veesambas on määratud heljumi sisalduseks 20 mg/l või rohkem, tuleb ära fikseerida tööde peatamine heljumi settimise ajaks ning märkida, mis aja möödumisel töödega jätkati. 6) Maardla idapoolsel alal kaevandades püsivama (1 ööpäev või pikem aeg) või tugevama (keskmine tuule tugevus 10 m/s või üle selle) läänekaare tuultega tuleb teha heljumi seiret kavandatava Põhja-Hiiumaa linnuala läänepiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktides X: 6549410, Y: 394927 ja X: 6548912, Y: 394927 (2 mõõtepunkti) 1 kord tööpäeva lõpus enne kaevandamisalalt lahkumist. Heljumi seiret tuleb teha 3 korda eelpoolnimetatud 9(15) tingimuste (asukoht ja tuulte suund) esinemisel. Kui heljumi seire tulemused ei näita olulist (mõõtepunktides on heljumi sisaldus veesambas 20 mg/l või rohkem) heljumi sisalduse suurenemist veesambas, siis edasist heljumi seire kohustust ei ole. Kui seiretulemused näitavad veesambas heljumi sisalduse tõusu üle 20 mg/l, on Keskkonnaametil õigus muuta keskkonnaluba. Mõõteprotokollis peab olema fikseeritud lisaks heljumi sisaldusele ka tuule kiirus ja tuule suund. Tulemused esitada Keskkonnaametile 2 nädala jooksul pärast tulemuste selgumist. 7 ) Heljumi tõttu vee kvaliteedi halvenemise mõju leevendamiseks tuleks jälgida, et liiva pumpamise vahele jääks vähemalt 4 tundi heljumi settimiseks. Selle aja jooksul heljum settib ning vee kvaliteet taastub. 8) Mõju, mis tekib lainetusele, hoovustele ja setete liikumisele, leevendamiseks tuleb säilitada mäeeraldise nõlva tervikutesse planeeritud liiv. Nõlvuse arvel muutuvad süvendi veerud laugemaks ja seetõttu toimub setete aktiivsem kandumine süvendisse. 9) Süvendamisega eemaldatakse mere põhjaloomastik koos liivaga, mis võib põhjustada muutuseid mäeeraldist ümbritseva mereala põhjaloomastiku kooslustes. Tegevusega ei kaasne jääkmõju, kuna põhjaloomastiku kooslused taastuvad 2 kuni 3 aasta jooksul. Eelnevast tulenevalt tuleb mõju leevendamiseks mäeeraldisest kaevandada kogu liiv ühe etapina, et põhjaloomastiku kooslus saaks alustada taastumist sellel alal. 10) Hiiumadala mäeeraldise piirkonnas võivad esineda räime (mai lõpust juuni lõpuni) ja lesta (aprilli lõpust juuni lõpuni) larvid. Kalastikku ja larve mõjutab kaevandamisel tekkiv heljum ning põhjaloomastiku eemaldamine (kaudne mõju toiduahela kaudu). Kehtivas keskkonnaloas o n kaevandamine keelatud ajavahemikul 15.04-15.07 ja Keskkonnaamet jätab selle keeluaja muutmata. Keeluaeg on vajalik larvide kahjustamise vältimiseks. 11) Intensiivsematel kaevandamisperioodidel, st juhul kui kahe kuu jooksul kaevandatakse rohkem kui 200 000 m3 liiva, tuleb teha seiret järgmistel tingimustel – kalastiku seire tuleb läbi viia juulis ja augustis vastavalt HELCOMi poolt tunnustatud rannikumere seiremetoodikale kasutades "Nordic Coastal multimesh nets" nakkevõrke. Kaevandamisalal ja referentsalal on mõlemas vajalik püük kolmes punktis, kokku minimaalset kuues kohas. Referentsala proovid võtta kaevandatava alaga samas piirkonnas, kaevandamisalast väljaspool paikneval võrdlusalal, kus valitsevad sarnased looduslikud tingimused. Kalastiku seire tulemused esitada Keskkonnaametile KOTKAS infosüsteemi kaudu pärast tulemuste selgumist hiljemalt 2 nädala jooksul. 12) Kui kaevandamise käigus avastatakse arheoloogiline kultuurikiht, tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 31 lg-le 1 peatada kaevetööd, säilitada koht muutmata kujul ning teavitada viivitamata Muinsuskaitseametit. 1 3 ) Liiva transpordil tuleb vältida Hiiu madala hoiuala (KLO2000066), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Hiiu madala loodusala (RAH0000134). 10(15) 14) Kütuse- või õlilekke vältimiseks tuleb tagada, et laev ja muu kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult korras. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine. 15) Avarii tagajärgede likvideerimiseks peab pinnasepump-süvendaja pardal olema kütuse- ja õlitõrje tehnika (poomid, adsorbendid jne). 16) Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit. Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloaga seatud meetmeid järgides on võimalik teha vee erikasutustöid ilma keskkonnale olulist mõju avaldamata. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja VeeS § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3.2.2.4. Kõrvaltingimuse seadmine MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing esitas 06.06.2023 Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile ettepaneku[5] nelja uue merekaitseala moodustamiseks. Ettepanek tugineb 2022. aastal valminud analüüsile rahvusvaheliselt tähtsate linnualade kriteeriumeid ületavate merelindude peatumisalade kohta. Kõik need alad on esitatud rahvusvahelisele linnukaitseorganisatsioonile Birdlife International, mis kontrollis alade vastavust kriteeriumitele ning tunnistas kõik välja pakutud alad rahvusvaheliselt tähtsateks linnualadeks (edaspidi IBA-d). Vastavalt Euroopa Liidu Elurikkuse strateegiale on liikmesriikidel kohustus võtta kaitse alla 30% maismaast ja 30% merealast. IBA-de analüüsi tulemusena on Eestis rahvusvaheliselt tähtsate linnualade kriteeriumitele vastavaid alasid 29,7% merealast. Seega on Eesti riigil võimalus Elurikkuse strateegia eesmärgid suures osas täita IBA-de täiendava kaitse alla võtmisega. Esitatud aladest jääb Lääne-Hiiumaa linnuala (kavandatav looduskaitseala) Hiiumadala liivamaardlast 0,6 km lõunapoole ja Põhja-Hiiumaa linnuala (kavandatav looduskaitseala) 3,2 km idapoole. Mõlema linnuala peamisteks ohuteguriteks on esitatud ettepaneku järgi kaevandamine, süvendamine ja kaadamine. Kavandatava Lääne-Hiiumaa looduskaitseala kaitse alla võtmise eesmärk on kaitsta mereala ja sealset elustikku; rändlinnuliikide auli (Clangula hyemalis), haha (Somateria mollissima), tõmmuvaera (Melanitta fusca) ja mustvaera (Melanitta nigra) rahvusvahelise tähtsusega peatumisala; veelindude tähtsat läbirändeala; hallhülge (Halichoerus grypus) elupaika; elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170). Kavandatava Põhja-Hiiumaa looduskaitseala 11(15) kaitse alla võtmise eesmärk on kaitsta mereala ja sealset elustikku; linnudirektiivi I lisas nimetatud liikide kirjuhaha (Polysticta stelleri) ja väikekoskla (Mergellus albellus) ning globaalselt ohustatud rändlinnuliikide auli (Clangula hyemalis), haha (Somateria mollissima) ja tõmmuvaera (Melanitta fusca) rahvusvahelise tähtsusega peatumisala; vee- ja maismaalindude tähtsat läbirändeala; elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170). Kavandatavad Lääne-Hiiumaa linnuala ja Põhja-Hiiumaa linnuala lisatakse suure tõenäosusega lähiaastatel üleeuroopalisse kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000. Haldusakti kõrvaltingimus on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Eelnevat arvestades ja tuginedes HMS § 53 lg 2 p-le 3, kehtestab Keskkonnaamet keskkonnaloas järgneva kõrvaltingimuse: kui kavandatavad Lääne-Hiiumaa linnuala ja Põhja-Hiiumaa linnuala liidetakse Natura 2000 võrgustikku, on Keskkonnaametil õigus loa taotlejalt küsida vajadusel täiendavat eksperthinnangut ning muuta keskkonnaluba. 3.2.2.5. Aruandluse esitamine Veeloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Veeloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 punktides 8 ja 10 nimetatud tegevus toimub meres. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2 ja lg 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. 3.2.3. Keskkonnaloa muutmise taotluse avalikustamisel esitatud ettepanekute kaalumine Rahandusministeerium avaldas keskkonnaloa muutmise taotluse avalikustamisel oma seisukohta, et keskkonnaloaga kavandatavale tegevusele on 2006. ja 2008. aastatel läbi viidud KMH-d, kuid need ei ole enam ajakohased ja ei vasta kehtivatele nõuetele, sh Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 kehtestatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu nõuetele. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu kohaselt maardla kaevandamisloa KMH käigus tuleb: hinnata kaevandustegevuse mõju lainetusele ja hoovustele ning kalastikule; kindlaks teha, millised taimekooslused kaevandusalal asuvad; hinnata mõjusid projekteeritavale Kõpu merekaitsealale; hinnata mõjusid kalavarudele ja turismile, sh unikaalsete loodustingimustega lainesõidukohale Kõpu poolsaare tipus; hinnata mõjusid laevaliiklusele; hinnata koosmõjude all mitme maardla samaaegse kaevandamisega kaasnevaid mõjusid; hinnata mõju veealustele mälestistele. Seni teadmata kultuuriväärtusega asjade olemasolu 12(15)  maardla alal tuleb välja selgitada allveearheoloogiliste uuringute käigus. Allveearheoloogiliste uuringute programmi kooskõlastab ja loa uuringuteks väljastab Muinsuskaitseamet. Rahandusministeeriumi saadetud kirja kohaselt on vastavalt keskkonnaloa nr KL-518528 taotlusele lisatud 2008. a heakskiidetud KMH aruandele hinnatud kaevandustegevuse mõju nõutud nimekirjast vaid lainetusele, hoovustele ja kalastikule. Lähtudes eelpool toodust on Rahandusministeerium arvamusel, et kavandatavale tegevusele tuleb läbi viia uus KMH, milles tuleb arvestada mh ka Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus toodud nõuetega. Keskkonnaameti vastus: 2006. aastal viidi läbi KMH Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi poolt „Hiiu madala liivamaardlast kaevandamise keskkonnamõju hindamine“ (edaspidi 2006. aasta KMH aruanne). 2006. aasta KMH aruandes hinnati kaevandamisega kaasnevaid mõjusid Hiiumadala mäeeraldisel pindalaga 279 ha. Kuna praegusel juhul on Hiiumadala mäeeraldise pindala 477,46 ha, ei ole ka Keskkonnaameti hinnangul 2006. aasta KMH aruandes kaevandamisega kaasnevaid mõjusid piisavalt hinnatud, kuna aruandes arvestati oluliselt väiksema mäeeraldise pindalaga. 2006. aastal viidi läbi täiendav KMH ja koostati aruanne „Hiiumadala liivamaardla Hiiumadala mäeeraldisest kaevandamise keskkonnamõju hindamine“ (koostaja OÜ Altakon, Tallinn, 2008, edaspidi 2008. aasta KMH aruanne). 2008. aasta KMH aruandes arvestati mõjude hindamisel Hiiumadala mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindalaga 477,46 ha, mis on ka käesoleva keskkonnaloa muutmise menetluses taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala. Keskkonnaamet nõustub, et kuna Hiiumadala maardla lähim kohaliku omavalitsuse üksus on Hiiumaa vald, on käesoleval ajal asjakohasteks strateegilisteks planeerimisdokumentideks 2022. aastal kehtestatud Eesti mereala planeering[6] ja 2016. aastal kehtestatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering[7]. Arvestades nimetatud planeeringute kehtestamise aega, ei olnud võimalik 2008. aastal KMH aruande koostamise ajal nimetatud planeeringus toodud nõuetega arvestada. Seega hindas Keskkonnaamet käesoleva keskkonnaloa muutmise taotluse menetluse käigus koostatud eelhinnangu raames, kas 2008. aasta KMH aruanne vastab nimetatud planeeringutes kehtestatud nõuetele. Keskkonnaamet jõudis eelhinnangus seisukohale (vt Lisa 2 eelhinnang ptk 1.2 „Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega“), et kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga ning Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. Lisaks arvestas Keskkonnaamet eelhinnangu andmisel Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus nimetatud nõuetega ning hindas, kas 2008. aasta KMH aruandes on nimetatud teemasid käsitletud ning kas nimetatud mõjud on olulised (vt Lisa 2 eelhinnang ptk 3 „Hinnang keskkonnamõju olulisusele“). 13(15) Keskkonnaamet jõudis eelhinnangu andmisel järeldusele (vt Lisa 2 eelhinnang ptk 4 „Eelhinnangu järeldus“), et kavandatud tegevus vastab õigusaktidele ja on kooskõlas 2008. aasta KMH aruandega. Keskkonnaameti hinnangul on olulised mõjud 2008. aasta KMH aruandega asjakohaselt hinnatud ning olemasoleva KMH aruande, keskkonnaloa muutmise taotluse ja selle menetlemise raames esitatud dokumentide, sh eksperthinnangute, põhjal on Keskkonnaametil piisavalt teavet keskkonnaloa muutmiseks. Seega ei ole Hiiumadala liivamaardlas kaevandamiseks täiendava KMH läbiviimine vajalik. 3.3. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omaja-meelespea [1] Eesti Geoloogiateenistus, 1996 „Liiva ja kruusa uuring Hiiumaa põhjaranniku lähedal merepõhjas“, Tallinn [2] OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2006 „Hiiumadala liivamaardla täiendav geoloogiline uuring“, Tallinn [3] OÜ Altakon, 2008. Hiiumadala liivamaardla Hiiumadala mäeeraldisest kaevandamise keskkonnamõju hindamine [4] HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at- Sea.pdf (25.01.2023) [5] https://adr.envir.ee/et/document.html?id=efe2e08a-b9c4-4b72-833e-91459bd80ff2 [6] Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“, kättesaadav: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline- planeerimine/mereala-planeering (kontrollitud 21.03.2023) [7] Kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine“, kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-maakonnaplaneering/ (kontrollitud 10.05.2023) VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 14(15) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. Eelhinnang 3. Mäeeraldise plaan 4. Geoloogilised läbilõiked 5. Korrastatud maa plaan Teadmiseks: Eesti Keskkonnaühenduste Koda ., Eesti Ornitoloogiaühing, Hiiumaa Vallavalitsus, Maa-amet, Muinsuskaitseamet, Rahandusministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet Silja Jakobi 5341 0707 [email protected] 15(15)  Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-518528 Loa omaja Ärinimi / Nimi aktsiaselts TALLINNA SADAM andmed Registrikood / 10137319 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Hiiumadala liivakarjäär andmed Aadress Sadama tn 25, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) Hiiumadala liivakarjäär asub Läänemeres, kus ei paikne katastriüksuseid Territoriaalkood 0298 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 territoorium (78401:101:5489). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad Maavara kaevandamine; tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 08.08.2023 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 03.02.2053 kuupäev Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine 2/7 V10. Süvendamine Veekogu nimetus Läänemeri (Eesti mereala) Veekogu kood VEE3000000 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Süvendamise koht Meri Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6548306, Y: 388125 X: 6549195, Y: 387843 X: 6551551, Y: 389909 X: 6550508, Y: 391359 X: 6549215, Y: 392231 X: 6548494, Y: 391738 X: 6547989, Y: 390221 Süvendamise vajaduse põhjendus Hiiumadala maardlas liiva kaevandamine 6 173 tuh m3 (maksimaalne aastane tootmismaht 650 000 m3). Kaevandatavat liiva planeeritakse kasutada sadamarajatiste (kaid, tagala alad) rajamiseks, remondiks ja rekonstrueerimiseks ilma täiendava vaheladustamiseta. Süvendamisviis Pinnasepump-süvendaja Süvenduspinnase iseloomustus Hiiumadala liivamaardlas esineb liiv, mille peensusmoodul on vahemikus 1,36 kuni 2,33, st liiv grupeerub väga peente, peente ja keskmiste liivade gruppi, kusjuures valdavaks on väga peened liivad. Uuritava maardla piires ei esinenud kruusa kui maavara. Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³ Ehitusliiv 3 710 000 Täiteliiv 2 463 000 Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Reostumata Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.3b kohaselt (https://helcom.fi/wp- 6173000 pinnas content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf) Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Veekogu sh mere süvendamise nõuded Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 3/7 V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Tööde 1) Enne kaevandamisega alustamist taotleda Transpordiametilt luba üldkasutataval veeteel liiva kaevandamiseks (meresõiduohutuse seaduse § 45 lg 9). - teostamise 2) Süvendamisel kasutada ühte pinnasepump-süvendajat korraga. tingimused 3) Kaevandamisega tuleb alustada Hiiumadala maardla põhjaosast, liikudes edasi lõuna suunas, kui heljumi seire kinnitab, et kaevandamise mõju kavandatavale Lääne-Hiiumaa linnualale ei ulatu. ja nõuded 4) Kaevandamisel Hiiumadala maardla lõunaosas, koordinaatpunkte X: 6548514, Y: 388223 ja X: 6548527, Y: 389886 läbivast mõttelisest sirgest lõuna pool, kus kavandatav Lääne-Hiiumaa linnuala on maardlale lähemal kui 1 km, tuleb arvestada, et meri (tuuled ja hoovused) peab kandma setteid (heljumit) kavandatavast Lääne-Hiiumaa linnualast eemale. Seega tuleb enne kaevandamisega alustamist hinnata tuulte ja hoovuste liikumise suunda ja selle mõju heljumi liikumisele ning töödega võib alustada vaid siis, kui on veendumus, et heljum ei kandu lõunasuunas asuvale linnualale. 5) Hiiumadala maardla lõunaosas kaevandades tuleb teha veesambas oleva heljumi seiret kavandatava Lääne-Hiiumaa linnuala põhjapiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktide X: 6548014, Y: 388229 ja X: 6548041, Y: 391748 vahelisel mõttelisel sirgel mõõtepunktide vahega 500 m (8 mõõtepunkti). Kui kaevandamise ajal seiratud heljumi sisaldus veesambas on 20 mg/l või suurem, tuleb kaevandamine ajutiselt peatada kuni heljumi settimiseni. 6) Maardla idapoolsel alal kaevandades püsivama (1 ööpäev või pikem aeg) või tugevama (keskmine tuule tugevus 10 m/s või üle selle) läänekaare tuultega tuleb teha heljumi seiret kavandatava Põhja-Hiiumaa linnuala läänepiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktides X: 6549410, Y: 394927 ja X: 6548912, Y: 394927 (2 mõõtepunkti) 1 kord tööpäeva lõpus enne kaevandamisalalt lahkumist. Heljumi seiret tuleb teha 3 korda eelpoolnimetatud tingimuste (asukoht ja tuulte suund) esinemisel. Kui heljumi seire tulemused ei näita olulist (mõõtepunktides on heljumi sisaldus veesambas 20 mg/l või rohkem) heljumi sisalduse suurenemist veesambas, siis edasist heljumi seire kohustust ei ole. Kui seiretulemused näitavad veesambas heljumi sisalduse tõusu üle 20 mg/l, on Keskkonnaametil õigus muuta keskkonnaluba. 7) Heljumi tõttu vee kvaliteedi halvenemise mõju leevendamiseks jälgida, et liiva pumpamise vahele jääb vähemalt 4 tundi heljumi settimiseks. Selle aja jooksul heljum settib ning vee kvaliteet taastub. 8) Leevendamaks mõju, mis tekib lainetusele, hoovustele ja setete liikumisele, säilitada mäeeraldise nõlva tervikutesse planeeritud liiv. Nõlvuse arvel muutuvad süvendi veerud laugemaks ja seetõttu toimub setete aktiivsem kandumine süvendisse. 9) Kuna kaevandamisel eemaldatakse koos liivaga mere põhjaloomastik, mis põhjustab muutusi ka mäeeraldist ümbritseva mereala põhjaloomastiku kooslustes, tuleb kahjuliku mõju leevendamiseks kaevandada mäeeraldisest kogu liiv ühe etapina, et põhjaloomastiku kooslus saaks võimalikult ruttu alustada taastumist sellel alal. Nii kaob kaevandamise mõju 2 kuni 3 aasta jooksul ja põhjaloomastiku kooslused taastuvad. 10) Kaevandamine on keelatud ajavahemikul 15.04-15.07. Keeluaeg on vajalik larvide kahjustamise vältimiseks. 11) Intensiivsematel kaevandamisperioodidel, st juhul kui kahe kuu jooksul kaevandatakse rohkem kui 200 000 m3 liiva, tuleb teha seiret järgmistel tingimustel – kalastiku seire tuleb läbi viia juulis ja augustis vastavalt HELCOMi poolt tunnustatud rannikumere seiremetoodikale kasutades "Nordic Coastal multimesh nets" nakkevõrke. Kaevandamisalal ja referentsalal on mõlemas vajalik püük kolmes punktis, kokku minimaalselt kuues kohas. Referentsala proovid võtta kaevandatava alaga samas piirkonnas, kaevandamisalast väljaspool paikneval võrdlusalal, kus valitsevad sarnased looduslikud tingimused. 12) Kui kaevandamise käigus avastatakse arheoloogiline kultuurikiht, tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 31 lg-le 1 peatada kaevetööd, säilitada koht muutmata kujul ning teavitada viivitamata Muinsuskaitseametit. 13) Liiva transpordil tuleb vältida Hiiu madala hoiuala (KLO2000066), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Hiiu madala loodusala (RAH0000134). 14) Kütuse- või õlilekke vältimiseks tagada, et laev ja muu kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult korras. Töökorras tehnika kasutamisel on õlireostuse tekkimine ja ümbritseva keskkonna kahjustamine vähem tõenäoline. 15) Avarii tagajärgede likvideerimiseks peab pinnasepump-süvendaja pardal olema piisav kogus kütuse- ja õlitõrje tehnikat (poomid, adsorbendid jne). 16) Avarii korral teavitada viivitamatult Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ning Päästeametit. 2. Muud Kui 2023. aastal kavandatavad Lääne-Hiiumaa linnuala ja Põhja-Hiiumaa linnuala liidetakse Natura 2000 võrgustikku, on Keskkonnaametil õigus loa taotlejalt küsida vajadusel täiendavat eksperthinnangut ning muuta Vajadusel asjakohased keskkonnaluba nr KL-518528. meetmed V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 4/7 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Veekasutuse Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas aastaaruanne 2. Muu vajalik Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. Vajadusel informatsioon 3. Seireandmed Hiiumadala maardla lõunaosas kaevandades teostatud heljumi seire tulemused esitada Keskkonnaametile KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt 2 nädala jooksul pärast seire teostamist. Kui veesambas on Hiljemalt 2 nädala jooksul määratud heljumi sisalduseks 20 mg/l või rohkem, tuleb ära fikseerida tööde peatamine heljumi settimise ajaks ning märkida, mis aja möödumisel töödega jätkati. pärast seire teostamist 4. Seireandmed Intensiivsematel kaevandamisperioodidel, st juhul kui kahe kuu jooksul kaevandatakse rohkem kui 200 000 m3 liiva, teostatud kalastiku seire tulemused esitada Keskkonnaametile KOTKAS infosüsteemi kaudu Pärast tulemuste pärast tulemuste selgumist hiljemalt 2 nädala jooksul. selgumist 2 nädala jooksul 5. Seireandmed Maardla idapoolsel alal kaevandades püsivama (1 ööpäev või pikem aeg) või tugevama (keskmine tuule tugevus 10 m/s või üle selle) läänekaare tuultega tehtud heljumi seire tulemused esitada Pärast tulemuste Keskkonnaametile KOTKAS infosüsteemi kaudu 2 nädala jooksul pärast tulemuste selgumist. Mõõteprotokollis peab olema fikseeritud lisaks heljumi sisaldusele ka tuule kiirus ja tuule suund. selgumist 2 nädala jooksul V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine 5/7 M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 40 Maardla nimetus Hiiumadala Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Hiiumadala liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 477.46 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 477.46 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve maavara kasutatakse sadama rajatiste ehitusel täitematerjalina Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 205 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 2 435 tuh m³ 30.04.1996 2 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 2 665 tuh m³ 11.06.2007 3 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 1 560 tuh m³ 11.06.2007 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2023 2053 tuh m³ 3 710 tuh m³ Liiv, täitepinnas 2023 2053 tuh m³ 2 463 tuh m³ Geoloogilised uuringud 6/7 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Liiva ja kruusa uuring Hiiumaa põhjaranniku lähedal merepõhjas Geoloogiafondi number 5330 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Eesti Maavarade Komisjoni protokolliline otsus Nr. 96-25 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 30.04.1996 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Hiiumadala liivamaardla täiendav geoloogiline uuring Geoloogiafondi number 7830 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Keskkonnaministri käskkiri nr 695 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 11.06.2007 Kõrvaltingimused 1. Kaevandamine on keelatud 15. aprillist kuni 15. juulini. 2. Kaevandamisel tohib kasutada ühte pinnasepumpsüvendajat korraga ning laeva sõidu ja liiva väljapumpamise vahele peab jääma vähemalt 4 tundi. 3. Mäeeraldisest tuleb kogu liiv kaevandada ühe etapina. Kaevandatud maa kasutamise otstarve - Loa lisad Nimetus Manus Mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr_lisa_1_Hiiumadala_liivakarjaar_maeeraldise_plaan.pdf Geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr_lisa_2_Hiiumadala_liivakarjaar_geoloogilised_labiloiked.pdf Korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr_lisa_3_Hiiumadala_liivakarjaar_korrastatud_maa_plaan.pdf 7/7  Lisa 2 EELHINNANG Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaamet võttis käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks OÜ Altakoni 2008. aastal koostatud KMH aruande „Hiiumadala liivamaardla Hiiumadala mäeeraldisest kaevandamise keskkonnamõju hindamine“ (edaspidi 2008. aasta KMH aruanne). KMH käigus hinnati Hiiumadala liivamaardlast Hiiumadala mäeeraldisest pindalaga 477,46 ha, 6 173 tuh m3 liiva kaevandamist. Lisaks kasutas Keskkonnaamet eelhinnangu koostamisel aktsiaseltsi TALLINNA SADAM (registrikood: 10137319, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sadama tn 25, 15051, edaspidi loa taotleja) poolt 06.06.2023 Keskkonnaametile saadetud ekspertarvamusi1. 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht Loa taotleja planeerib süvendada Läänemere territoriaalmeres Kõpu poolsaare tipust ca 12 km põhja pool asuvas Hiiumadala maardlas (mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala 477,46 ha), et kaevandada liiva, mahus 6 173 tuh m3 (maksimaalne aastane tootmismaht 650 000 m3). Ehitusliiva kaevandatav kogus on 3710 tuh m3 ja täiteliiva kaevandatav kogus on 2463 tuh m3. Kaevandatavat liiva planeeritakse kasutada sadamarajatiste (kaid, tagala alad) rajamiseks, remondiks ja rekonstrueerimiseks (Muuga sadam ja Paldiski lõunasadam) ilma täiendava vaheladustamiseta. Liiva transporditakse mööda merd. 2008. aasta KMH aruande2 koostamisel on arvestatud sama mäeeraldise pindalaga 477,46 ha ning sama kaevandamismahuga 6 173 tuh m3. Süvendusala koordinaadid on: X: 6548306, Y: 388125 X: 6549195, Y: 387843 X: 6551551, Y: 389909 X: 6550508, Y: 391359 X: 6549215, Y: 392231 X: 6548494, Y: 391738 X: 6547989, Y: 390221 Kaevandamine toimub pinnasepump-süvendajaga. Reaalne sobilik alternatiivne tehnoloogia puudub. Pinnasepump-süvendaja kasutamist planeeritakse kas ühe või kahesuunalise liinina sõltuvalt 1 Eksperthinnangud on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, 22.06.2023 dokumendi nr DM-123638-13 all ja 11.07.2023 dokumendi nr DM-123638-14 all 2 2008. aasta KMH aruanne lk 5 1 hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Ühesuunalise süvendamise puhul läbib pinnasepump-süvendaja kaevandamisala pideva joonena. Kahesuunalise liini korral jaotatakse kaevandamisala süvenduspea laiusteks liinideks, kus ühe liiniga minnakse ja teisega tullakse. Iga liikumisega süvendatakse 0,3-0,4 m paksune kiht. Pinnasepump-süvendaja põhiosad on: laeva kere, settebassein, torustik, süvenduspea, laeva ning süvenduspea positsioneerimissüsteemid. Süvenduspea on vahetatav vastavalt süvendatava pinnase iseloomule. Pinnasepump-süvendaja süvendab süvenduspead kasutades vee survesüsteemi abil lõigates ning kulutades pinnasekihti ning pumpab selle läbi torustiku laeval asuvasse settebasseini. Settebasseini täitmiseks kulub sõltuvalt pinnasepump-süvendajast 50-110 minutit. Settebasseinis ladestub läbi torustiku koos veega merepõhjast pumbatud pinnas ning vesi eemaldatakse ülevoolusüsteemi abil mäeeraldise alal. Settebasseini maht on kuni 12 000 m3. Laeva ja süvenduspea asukohta jälgitakse reaalajas navigatsiooniekraanil. Peale laeva täislaadimist tõstetakse süvenduspea üles ning laev sõidab soovitud pinnase paigalduskohta, kus avatakse settebasseini põhi ning pinnas kaadatakse või pumbatakse torustiku kaudu soovitud alale. Süvendamisel kaevandatud liiva paigalduskohtadeks on planeeritud erinevad sadamarajatised sadamate piirkonnas. Täiendavat nõrgunud merevee suublasse juhtimist ei toimu. Kui settebassein on tühi, naaseb laev süvenduskohta ning jätkab tööd. Ka 2008. aasta KMH aruande kohaselt3 plaaniti süvendamiseks kasutada pinnasepump-süvendajat settebasseini mahuga kuni 12 000 m3. Liiva transportimine Hiiumadala liivamaardlast toimub Muuga sadamasse, Paldiski Lõunasadamasse ning ka mujale vastavalt loa taotleja arendusplaanidele. Hiiumadala liivakarjäärist idasuunas asub Hiiu madala hoiuala (KLO2000066), mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Hiiu madala loodusala (RAH0000134), mistõttu kinnitab loa taotleja, et liiva transpordi trajektoor ei läbi nimetatud kaitstavat ala. Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes kirjeldatud tegevus vastab keskkonnaloa muutmisega taotletava tegevuse kirjeldusele ning muutuseid ei ole. Seega on tegevuse iseloomu ja mahu poolest 2008. aasta KMH aruanne asjakohane. 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega 2008. aasta KMH aruande ptk 3.1. „Asukoht“ on kirjeldatud, et Hiiumadala maardla asub Hiiumaast, Kõpu poolsaare tipust ca 12 km põhja pool Hiiu madalast loodes. Mere sügavus selles piirkonnas on 20-30 m. Mäeeraldise idaosas, veealuses klindilahes sügavneb meri järsult klindiastanguga 40 ja enam meetrini. Läänes ja lõunas piirab mäeeraldist lubjakiviplatoo, mille kohal mere sügavus on 12-15 m. Mäeeraldis on siin keerulise konfiguratsiooniga ja ka liivalasundi paksus selle piires on muutlik, kuigi merepõhi on siin enam-vähem tasane. Hiiumadala liivamaardla kogupindala on peale OÜ Eesti Geoloogiakeskus poolt teostatud täiendavaid uuringuid 477,46 ha. Kaevandatavat varu on sellel kokku 6 173 000 m3. Kaevandamiseks planeeritava kihi paksus ploki 1 ja 3 piires on kuni 2,1 m ja ploki 2 3 2008. aasta KMH aruanne lk 7 2 piires kuni 1,6 m. Liivamaardla piirkonnas ei paikne ka täna katastriüksusi, hoonestust, kommunikatsioone ja piirangualasid ning ei toimu maakasutust4. Hiiumadala maardla lähim kohaliku omavalitsuse üksus on Hiiumaa vald ning käesoleval ajal on asjakohasteks strateegilisteks planeerimisdokumentideks 2022. aastal kehtestatud Eesti mereala planeering5 ja 2016. aastal kehtestatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering6. Arvestades nimetatud planeeringute kehtestamise aega, ei olnud võimalik 2008. aastal KMH aruande koostamise ajal nimetatud planeeringus toodud nõuetega arvestada, seega hindab Keskkonnaamet eelhinnangu raames, kas 2008. aasta KMH aruanne vastab nimetatud planeeringutes kehtestatud nõuetele. Eesti mereala planeeringus7 on toodud, et Eesti mereruumis paiknevad maavarad aitavad tagada varustuskindlust ning leevendada koormust maapõues asuvatele maavaradele. Euroopa Komisjoni integreeritud merepoliitika näeb maavarade kaevandamist merepõhjast sinimajanduse olulise osana. Eesti mereala planeeringuga on seatud tingimused maardlate kasutamiseks, mis on järgmised: 1) Maardla kattumisel veeliiklusalaga tuleb tagada maardla kasutamisvõimalus, vajadusel korraldada koostöös Transpordiametiga põhinedes ajakohastele veeliikluse andmetele ajutiselt ümber laevaliiklus. 2) Maavarade kaevandamisel tuleb koostööd teha Muinsuskaitseametiga, et kaevandamistegevus ei mõjutaks merepõhja kultuuriväärtuste seisundit. 3) Maardla kattumisel kaitstavate loodusobjektidega tuleb arvestada loodusväärtuste kaitseks seatud tingimustega. 4) Loamenetluse protsessis tuleb ette näha keskkonnameetmed mõjude minimiseerimiseks, sh veesambasse tekitatava heljumi leevendamiseks. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga ning Keskkonnaamet arvestab keskkonnaloa muutmise menetluses planeeringus välja toodud tingimustega. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu8 (edaspidi ka kui mereala maakonnaplaneering) koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Mereala kasutatakse erinevatel traditsioonilistel viisidel, millest olulisemad on laevatransport, torujuhtmed ja kaablid, jääteed, maavarade kaevandamine, agarikupüük, kalapüük, rekreatsioon jne. Mereala maakonnaplaneeringu järgi leidub Hiiumadala maardlas maavarana liiva (ehitus, täide) ning soovitatav on ammendada Hiiumadala maardla ressurss enne kui planeeritakse alale teisi kasutusviise. Lisaks on mainitud, et 4 2008. aasta KMH aruanne lk 9 5 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“, kättesaadav: https://www.fin.ee/riik-ja- omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (kontrollitud 21.03.2023) 6 Kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine“, kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu- mereala-maakonnaplaneering/ (kontrollitud 10.05.2023) 7 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“, kättesaadav: https://www.fin.ee/riik-ja- omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (kontrollitud 21.03.2023) 8 Kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine“, kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu- mereala-maakonnaplaneering/ (kontrollitud 10.05.2023) 3 veeliiklusalade kattumisel maardlaga tuleb tagada maardla kasutamisvõimalus, vajadusel korraldada ajutiselt ümber laevaliiklust. Mereala maakonnaplaneeringus on toodud, et maardla kaevandamisloa KMH käigus tuleb: • hinnata kaevandustegevuse mõju lainetusele ja hoovustele ning kalastikule; • kindlaks teha, millised taimekooslused kaevandusalal asuvad; • hinnata mõjusid projekteeritavale Kõpu merekaitsealale; • hinnata mõjusid kalavarudele ja turismile, sh unikaalsete loodustingimustega lainesõidukohale Kõpu poolsaare tipus; • hinnata mõjusid laevaliiklusele; • hinnata koosmõjude all mitme maardla samaaegse kaevandamisega kaasnevaid mõjusid; • hinnata mõju veealustele mälestistele. Seni teadmata kultuuriväärtusega asjade olemasolu maardla alal tuleb välja selgitada allveearheoloogiliste uuringute käigus. Allveearheoloogiliste uuringute programmi kooskõlastab ja loa uuringuteks väljastab Muinsuskaitseamet. Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga ning Keskkonnaamet arvestas eelhinnangu andmisel mereala maakonnaplaneeringus nimetatud nõuetega ning hindas, kas 2008. aasta KMH aruandes on nimetatud teemasid käsitletud ning kas nimetatud mõjud on olulised (vt eelhinnangu ptk 3 „Hinnang keskkonnamõju olulisusele“). Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on kavandatava tegevuse seosed lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevusega välja toodud. Uuenenud on piirkonna strateegilised dokumendid, kuid kavandatav tegevus vastab strateegilistes dokumentides toodud nõuetele. Olulised mõjud on 2008. aasta KMH-s käsitletud ja hinnatud. Neid valdkondi, mida 2008. aasta KMH aruandes käsitletud ei ole (näiteks kavandatav Kõpu merekaitseala), käsitles Keskkonnaamet käesolevas eelhinnangus ning jõudis järeldusele, et planeeritava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju. Eelnevast tulenevalt ei pea Keskkonnaamet uue KMH algatamist vajalikuks. 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Planeeritava tegevusega kasutatakse ressurssidena liiva kui maavara ning vett (süvendamine toimub mere põhjas ning settebasseinist ülevoolu kaudu tagasijuhitav vesi). Teisi ressursse, nagu maa, muld, muu maavara, loomastik ega taimestik, ei kasutata. Süvendatav materjal koosneb ainult liivast. 2008. aasta KMH aruande ptk 7 „Vastavus säästva arengu põhimõtetele“9 on välja toodud, et merest liiva kaevandamine vastab säästva arengu seaduses sätestatule ja kõigile teistele säästva arengu põhimõtetele. Liiva transport mööda merd on säästlik ja keskkonnasõbralik (seda on näidanud ka varasem analüüs „Prangli liivamaardla kaevandamise keskkonnamõju hindamine“), et maismaalt suure koguse liiva vedamine Muuga sadama täitematerjaliks ei ole teostatav tehniliste ega ka keskkonnatingimuste tõttu. Liiva kaevandamine Hiiumadala liivamaardlast jälgib looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku 9 2008. aasta KMH aruanne lk 23 4 kasutamise eesmärki, milleks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Järeldus: 2008. aasta KMH aruande käigus on ressursside kasutamist piisavalt hinnatud, mistõttu on KMH aruanne piisav. 1.4. Tegevuse energiakasutus Energiakasutus on seotud süvendamisel ja süvenduspinnase transpordiks kasutatava tehnikaga. Täpne pinnasepump-süvendaja valitakse välja pärast ehituse töövõtulepingu sõlmimist, mistõttu on käesolevas eelhinnangus järgnevalt kasutatud ühe võimaliku pinnasepump-süvendaja kirjeldust – pinnasepump- süvendaja Njord R, mille installeeritud koguvõimsus on 11 075 kW, kütusena on kasutusel diisel10. 2008. aasta KMH aruandes toodud info11 järgi kasutatakse süvendamiseks pinnasepump-süvendajat, mis koosneb laeva kerest, settebasseinist, torustikust, süvenduspeast, laevast ning süvenduspea positsioneerimissüsteemidest. Peale laeva täislaadimist tõstetakse süvenduspea üles ning laev sõidab soovitud pinnase paigalduskohta (vajalikku sadamasse), kus avatakse settebasseini põhi ning pinnas kaadatakse või pumbatakse torustiku kaudu soovitud alale. Kui settebassein on tühi, naaseb laev kaevandamiskohta ning jätkab tööd. Järeldus: kaevandamiseks kavandatakse jätkuvalt kasutada pinnasepump-süvendajat. Täpne pinnasepump-süvendaja valitakse välja pärast ehituse töövõtulepingu sõlmimist, mistõttu on 2008. aasta KMH aruandes ja ka praeguse eelhinnangu koostamisel kasutatud ühe võimaliku pinnasepump- süvendaja karakteristikuid. Siiski on tehnika võrreldes 2008. aastaga muutunud keskkonnasõbralikumaks ja säästlikumaks, mistõttu on ka tegevuse energiakasutus jäänud samaks või muutunud säästlikumaks. Seega võib energiakasutuse poolest 2008. aasta KMH aruannet pidada endiselt asjakohaseks ja piisavaks. 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt heiteid pinnasesse, vibratsiooni-, valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust. Seda on näidanud ka Eesti sisemeres asuva Letipea liivamaardla kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne12. 1.5.1. Heited vette Pinnasepump-süvendajat kasutades lõikab ja kulutab süvenduspea pinnasekihti, misjärel pumbatakse liiva-vee segu läbi torustiku laeval olevasse settebasseini. Pinnasepump-süvendaja töö käigus paisatakse veesambasse heljumit. Settebasseinis pinnas settib ning vesi eemaldatakse ülevoolusüsteemi kaudu, 10 Pinnasepump-süvendaja andmed on leitavad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM- 123638-11 all, lisa 1 11 2008. aasta KMH aruanne lk 7 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021 „Eesti sisemeres asuva Letipea liivamaardla kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne“, Tallinn, lk 36 5 mistõttu on 2008. aasta KMH aruandes13 toodud, et pinnasepump-süvendaja kasutamisel on eeldatavaks mõjuallikaks settebasseini ülevoolu süsteem. Ülevoolusüsteemi kaudu satub veesambasse peeneteralist settematerjali, mis settib teatud aja möödumisel tagasi merepõhja. Settimise aeg sõltub kaevandatava liiva koostisest ja kaevandamise ajal valitsevatest hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Plokis 1 on liiva peensusmoodul 1,0-2,4 (keskmiselt 1,6). Keskmine kruusaosakeste sisaldus liivas on 12,6 % ja peliidi- ning aleuriidi osakeste sisaldus 0,34 %. Plokis 3 on kruusaosakesi 1,68%; liiva täisjääk sõelal 0,63 mm on 19,45% ja alla 0,16 mm osakesi 3,44%, sh savi- ja tolmuosakesi 1,45%; liiva keskmine peensusmoodul on 1,84. Plokis 2 on liiva täisjääk sõelal 0,63 mm on 1,59% ja alla 0,16 mm osakesi on 23,6%, sh savi- ja tolmuosakesi 0,96%; liiva keskmine peensusmoodul on 0,9114. 1.5.2. Müra Keskkonnaloa taotluse kohaselt valitakse täpne pinnasepump-süvendaja välja peale ehituse töövõtulepingu sõlmimist, kuid tööde läbiviimisel rakendatakse tõhusaid ja keskkonnasõbralikke lahendusi, et minimeerida keskkonnale avalduvat survet. Uue põlvkonna pinnasepump-süvendajatel on optimeeritud hüdrodünaamiline disain. Lisaks on need varustatud uusimate keskkonnatehnoloogiatega, mis vähendavad laeva kütusekulu kuni 20 protsenti. Laevad on varustatud äärmiselt arenenud dünaamilise positsioneerimissüsteemiga, mis võimaldab kiiret ja väga täpset manööverdamisvõimet so. liivamaardlal viibitud aeg on oluliselt väiksema ning müratasemed madalamad võrreldes varasema põlvkonna laevadega. 2008. aasta KMH aruandes ei ole kirjeldatud pinnasepump-süvendaja tekitatud mürataset, mistõttu palus Keskkonnaametil esitada loa taotlejal ekspertarvamus15, kus oleks hinnatud kaevandatava tegevuse mõju piirkonna müratasemele. Mõju hinnang piirkonna müratasemele on toodud eelhinnangu ptk-s 3.12. 1.5.3. Heited õhku Süvendustööde ajal eraldub õhku pinnasepump-süvendaja diiselmootoris kütuse põlemisprotsessile iseloomulikke saasteaineid nagu lämmastikdioksiid (NO2), süsinikoksiid (CO), vääveldioksiid (SO2), peenosakesed (PM10) ja lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC)16. 2008. aasta KMH aruandes ei ole käsitletud pinnasepump-süvendajaga kaevandamisel kaasnevaid heiteid õhku. Küll on 2008. aasta KMH aruandes märgitud, et maismaal paiknevatest maardlatest ei ole reaalselt võimalik vajalikku liiva kogust autotransporti kasutades kohale vedada, kuna suure hulga autode kasutamine koormaks maanteid ja saastaks õhku, lisaks oleks majanduslikult väga kulukas. Seega palus Keskkonnaamet loa taotlejal esitada ekspertarvamuse17, milles oleks hinnatud, kas 13 2008. aasta KMH aruanne lk 8 14 2008. aasta KMH aruanne lk 9 15 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 16 Saare, K., 2023 „Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamisega kaasneva mõju hinnang välisõhu seisundile“, Tallinn (aruande kinnitaja Teinemaa, E), kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM- 123638-11 all, lisa 3 17 Saare, K., 2023 „Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamisega kaasneva mõju hinnang välisõhu seisundile“, Tallinn (aruande kinnitaja Teinemaa, E), kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM- 123638-11 all, lisa 3 6 pinnasepump-süvendaja tööga kaasnevad heited õhku omavad olulist mõju piirkonna õhukvaliteedile. Tegevuse mõju välisõhu kvaliteedile on käsitletud eelhinnangu ptk-s 3.13. Järeldus: kavandatava tegevusega ei kaasne heiteid pinnasesse, vibratsiooni-, valgus-, soojus-, kiirgus- ning lõhnareostust. 2008. aasta KMH aruandes on toodud, et pinnasepump-süvendaja ülevoolusüsteemi kaudu satub veesambasse peeneteralist settematerjali, mis settib teatud aja möödumisel tagasi merepõhja. 2008. aasta KMH aruandes on vette sattuva heljumiga seotud mõjusid hinnatud piisavalt. Kuna 2008. aasta KMH aruandes ei ole käsitletud müraga kaasnevaid mõjusid ning heiteid õhku, palus Keskkonnaamet loa taotlejal eksperthinnangute abil välja selgitada, kas müraga või heidetega õhku kaasnevad olulised negatiivsed mõjud. Eksperthinnangus jõuti järeldusele, et liiva kaevandamine Hiiumadala liivakarjääris ei oma kaladele, merelindudele- ja imetajatele müra osas lisanduvat keskkonnariski, samuti ei põhjusta liiva kaevandamisega seotud planeeritavad süvendustööd õhukvaliteedi seisundi halvenemist piirkonnas. Kuna kavandatava tegevusega kaasnev müratase ja heited õhku ei ole olulise mõjuga, ei pea Keskkonnaamet täiendava KMH algatamist vajalikuks. 1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Keskkonnaloa muutmise taotluses on toodud, et kaevandamisel pinnasepump-süvendajaga võib toimuda rikastamine18. Liiva kaevandmiseks kasutatakse pinnasepump-süvendajat, mis pumpab liiva koos veega merepõhjast torustiku kaudu laeva trümmi. Üleliigne vesi eemaldatakse ülevoolu kaudu. Ülevoolavasse vette jäävad, olenevalt settimise ajast ning tolmu ja savifraktsiooni sisaldusest, erinevas koguses peeneid osakesi, mis ei jõua settida ja juhitakse tagasi merre. Ülevoolavat vett, koos peeneteraliste osakestega ehk heljumiga, võib käsitleda rikastamisjäätmetena. Samas tuleb arvestada, et keskkonnaministri 09.11.2010 määrus nr 56 „Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“ on kehtestatud jäätmeseaduse alusel. Jäätmeseaduse § 71 lg 4 p-s 2 on sätestatud, et kaevandamisjäätmetega tehtavaid toiminguid reguleerivaid sätteid ei kohaldata avamerel tehtud maavarade kaevandamise ja rikastamise tulemusena tekkinud jäätmete käitlemisele. Avameri jäätmeseaduse tähenduses on mereala ja merepõhi, mis ulatub tavaliste või keskmiste loodete madalaima veetaseme märgist kaugemale19 ning hõlmab seega ka Hiiumadala maardla piirkonda20. Kaevandatud liiv on laeva pumpamise tulemusena läbi pestud ning paigalduskohal on tegemist juba oluliselt vähem savi- ja tolmu fraktsiooni ning orgaanikat sisaldava materjaliga. Laeva trümmis olev liiv pumbatakse koos mereveega torustiku kaudu maismaale planeeritud paigalduskohta ja kasutatakse ära kuni kolme aasta jooksul selle ladustamisest arvates. Läbipestud liiv on just see materjal, mida kaevandada soovitakse. Kaevandatud maavara ladustusplatsil ei töödelda, vaid on kasutatav kohe pärast merevee välja nõrgumist ning see on nõuetele vastav toode ehk täitepinnas ilma igasuguse täiendava sõelumiseta ning sellele tootele on nõudlus garanteeritud21. Seega ei teki kavandatava tegevuse käigus jäätmeid. 18 Keskkonnaministri 09.11.2010 määrus nr 56 „Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“ 19 Jäätmeseadus § 71 lg 5 20 Eesti Geoloogiakeskus, 2015 „Hiiumadala maardla kaevandamise loa taotlus ja seletuskiri“ 21 Eesti Geoloogiakeskus, 2015 „Hiiumadala maardla kaevandamise loa taotlus ja seletuskiri“ 7 Järeldus: kavandatava tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mistõttu ei ole uue KMH algatamine vajalik. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks masinate tehnilised avariid. 2008. aasta KMH aruandes on välja toodud, et avarii korral võib olenevalt hüdrometeoroloogilistest tingimustest kanduda Hiiumaa põhjarannikule laevas olev kütus ja muud määrdeained. See omakorda avaldaks mõju rannikumere mereelustikule, rannakooslustele ja lindudele22. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete vette sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Lisaks peab 2008. aasta KMH aruande kohaselt avarii tagajärgede likvideerimiseks pinnasepump- süvendaja pardal olema kütuse ja õlitõrje tehnika (poomid, adsorbendid jne). Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit. Kütuse- või õlilekke vältimiseks tuleb tagada, et laev oleks tehniliselt täielikult korras23. Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on välja pakutud mitmeid reostuse vältimise ja vähendamise meetmeid. Keskkonnaameti hinnangul on oluline mõju KMH aruandes hinnatud, selle järeldus on jätkuvalt asjakohane ja piisav. Keskkonnaametil on piisavalt teavet tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkuse kohta. Eelnevast tulenevalt ei pea Keskkonnaamet uue KMH algatamist vajalikuks. 1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Järeldus: kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide ohtu, mistõttu ei ole uue KMH läbiviimine vajalik. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Mäeeraldis asub Hiiumaast, Kõpu poolsaare tipust ca 12 km põhja pool Hiiu madalast loodes (joonis 1). Mere sügavus on kavandatavas kohas 20-30 m. Mäeeraldise idaosas, veealuses klindilahes, sügavneb meri järsult klindiastanguga 40 ja enam meetrini. Läänes ja lõunas piirab mäeeraldist lubjakiviplatoo, mille kohal on mere sügavus 12-15 m. Mäeeraldis on seal keerulise konfiguratsiooniga ja ka liivalasundi paksus selle piires on muutlik, kuigi merepõhi on enam-vähem tasane. Hiiumadala liivamaardla kogupindala on peale OÜ Eesti Geoloogiakeskus poolt teostatud täiendavaid uuringuid 477,46 ha. Kaevandatavat varu on sellel kokku 6 173 000 m3. Kaevandamiseks planeeritava kihi paksus ploki 1 ja 22 2008. aasta KMH aruanne lk 23 23 2008. aasta KMH aruanne lk 23 8 3 piires on kuni 2,1 m ja ploki 2 piires kuni 1,6 m. 2008. aasta KMH aruandes on kavandatava tegevuse asukohta piisavalt kirjeldatud ning see kirjeldus on jätkuvalt asjakohane24. 2008. aasta KMH aruande25 kohaselt on mõjualaks Hiiumadala liivamaardla piirkond mäeeraldise välispiirist ligikaudu 1 km ulatuses. Joonis 1. Hiiumadala liivamaardla plaan. Joonisel on märgitud Hiiumadala liivamaardla geoloogiliste läbilõigete asukohad 26. Järeldus: Hiiumadala liivamaardla asukoht ja mõjutatav keskkond on jäänud samaks 2008. aasta KMH aruandes kirjeldatuga, mistõttu ei ole Keskkonnaameti hinnangul vajalik uue KMH algatamine. 2.1. Olemasolev ja planeeritud maakasutus ning seal toimuvad või planeeritud tegevused Liivamaardla piirkonnas ei paikne katastriüksusi, hoonestust, kommunikatsioone ja piirangualasid ning ei toimu maakasutust. Ka 2008. aasta KMH aruandes olid lähteandmed samad27. 24 2008. aasta KMH aruanne lk 9 25 2008. aasta KMH aruanne lk 9 26 2008. aasta KMH aruanne joonis 3.2.1. 27 2008. aasta KMH aruanne lk 9 9 Hiiumadala liivamaardla välispiirist ca 8 km kaugusel asub Kõpu liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru 1 plokk ja ca 5,5 km kaugusel Kõpu liivamaardla ehitusliiva prognoosivaru 4 plokk. Käesoleval ajal ei ole Kõpu liivamaardlas maavara kaevandamiseks kehtivat keskkonnaluba, seega ei ole tegemist maardlaga, kus lähiajal planeeritakse kaevandamist. Teisi maardlaid lähipiirkonnas ei asu28. Transpordiamet edastas loa taotlejale viimase kolme aasta (2020-2022) laevaliikluse AIS sõidujoonte põhjal tehtud statistika ja veesõidukite liikumistrajektoorid. Statistika kajastab Hiiumadala liivamaardla polügooni läbivate veesõidukite tüüpe, nende keskmine pikkus ning süvis (tabel 1 ja joonis 2)29. Tabel 1. Hiiumadala liivamaardla polügooni läbivate veesõidukite tüübid, nende keskmised pikkused ja süvised aastatel 2020-202230. nr Laevatüüp Liivamaardla Keskmine Keskmine ületus pikkus (m) süvis (m) 1 Cargo ship 858 96,61 4,52 2 Cargo ship:DG HS MP(Z) 15 133,00 7,00 3 Cargo ship:DG HS MP(X) 3 100,33 5,33 4 Cargo ship:DG HS MP(Y) 1 87,00 4,00 5 Fishing 63 33,86 3,10 6 Missing data 11 57,64 2,55 7 Other 7 85,71 4,00 8 Sailing 5 21,60 0,80 9 Tanker 26 102,88 5,23 10 Tanker:DG HS MP(X) 1 98,00 5,00 11 Tanker:DG HS MP(Y) 2 115,00 6,00 12 Towing 2 26,00 4,00 13 Towing(200/25) 1 33,00 3,00 14 Tug 29 99,76 4,93 28 Maa-ameti Geoportaal Maardlate rakendus 29 Klaus, A., 2023 „Eksperthinnang Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamisega seotud mõjude kohta piirkonna laevaliiklusele“, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 4 30 Klaus, A., 2023 „Eksperthinnang Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamisega seotud mõjude kohta piirkonna laevaliiklusele“, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 4 10 Joonis 2. Hiiumadala liivamaardla polügooni läbivate veesõidukite liikumistrajektoorid aastatel 2020-202231. Järeldus: käesoleval ajal ei esine vastuolu kavandatava tegevuse ja teiste Hiiumadala liivamaardla piirkonnas planeeritavate tegevuste osas. Sellest lähtuvalt ei pea Keskkonnaamet uue KMH algatamist vajalikuks. 2.2. Alal leiduvad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime 2.2.1. Geoloogiline ehitus Hiiumadala mäeeraldise geoloogilise ehituse iseloomustusel on 2008. aasta KMH aruandes kasutatud varasemate otsingutööde ja kaardistamise (mõõtkavas 1:500 000) andmeid. Aluspõhja Ordoviitsiumi lubjakividel lasuv kvaternaarisetete kompleks jaguneb kolmeks (alt üles): moreen, viirsavi ja merelised liivad. Alumine, arvatavasti viimase jääaja moreen, on esindatud sitke konsistentsiga hallika saviga, milles esineb rohkesti jämepurdu. Vahetult moreenil lasub helepruuni värvusega hilisjääaja viirsavi, milles on aleuriidi, liiva ja kruusa vahekihte. Savi avamusalal esineb ka üksikuid tard- ja moondekivimitest munakaid. Merelised setted on siin esindatud moreenist väljapestud liivaga. Liiv katab moreeni paljandite läheduses viirsavi ja paksemalt on seda savis olevates vagumustes32. 2.2.2. Kaevandatava liiva iseloomustus Plokis 1 on liiva peensusmoodul 1,0-2,4 (keskmiselt 1,6). Keskmine kruusaosakeste sisaldus liivas on 12,6% ja peliidi- ning aleuriidi osakeste sisaldus 0,34%. Plokis 3 on kruusaosakesi 1,68%; liiva täisjääk 31 Klaus, A., 2023 „Eksperthinnang Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamisega seotud mõjude kohta piirkonna laevaliiklusele“, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 4 32 Peatüki koostanud Jüri Kask, allikas 2008. aasta KMH aruanne 11 sõelal 0,63 mm on 19,45% ja alla 0,16 mm osakesi 3,44%, sh savi- ja tolmuosakesi 1,45%; liiva keskmine peensusmoodul on 1,84. Plokis 2 on liiva täisjääk sõelal 0,63 mm on 1,59% ja alla 0,16 mm osakesi on 23,6%, sh savi- ja tolmuosakesi 0,96%; liiva keskmine peensusmoodul on 0,91. Naftaproduktide ja raskemetallide sisaldus määrati OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis (juhataja M. Kalkun), mis on EAK poolt akrediteeritud katselabor registreerimisnumbriga L09333. Laboratooriumis proovid kuivatati ja võeti vastav kaalutis. Kaadmium, vask, kroom, nikkel ja plii määrati kuningveetõmmises aatomadsorptsiooni meetodiga. Kuna kaadmiumi sihtarv pinnases on 1 mg/kg, siis selle elemendi määramiseks kasutatakse meetodit, mille väikseimaks määramispiiriks on 1 mg/kg. Naftaproduktide määramiseks ekstraheeriti proovid heksaanis ning sisaldused saadi kaalanalüüsil. Reostuskomponentide piirnormid võeti KMH aruande koostamise ajal kehtinud keskkonnaministri 02.04.2004 määruse nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ (kehtetu alates 17.07.2010). 2008. aasta KMH aruandes võrreldi analüüsi tulemusi nimetatud määrusega kehtestatud piirnormidega. Tulemuste tõlgendamisel kasutati järgmiseid termineid: • Sihtarv on ohtliku aine sisaldus pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse puhul on pinnase seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu. • Pinnase seisund on rahuldav, kui ohtlike ainete sisaldus jääb piirarvu ja sihtarvu vahele. • Piirarv on ohtliku aine sisaldus pinnases, millest suurema väärtuse puhul on pinnas reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik. Mäeeraldise piirest (0,5 m) võetud proovides oli üldnaftaproduktide ja raskemetallide sisaldus sihtarvust väiksem. Naftaproduktide ja raskemetallide sisalduse poolest on kaevandatava liiva seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu34. 2.2.3. Tuuled Tuulte tugevuses esineb sessoonne käik – tuulisemad kuud on jaanuar, veebruar, november ja detsember. Nimetatud kuudel on keskmine tuule tugevus 10 kuni 20 % suurem kui aasta keskmine. Keskmise tuule tugevuse lähedal on märtsi, aprilli, mai ja oktoobri kuu keskmine tuule tugevus. Vaiksemad kuud on suvekuud – juuni, juuli, august ning september kui tuule tugevus on 10 kuni 20 % nõrgem aasta keskmisest tuule tugevusest. Tuulisemate kuude puhul domineerivad valdavalt SW, S ja W tuuled. Aprillis, mais ja juunis eristub tuulteroosis ka sekundaarne tipp N või NE tuul. Pikaajaliselt domineerivad Lääne-Eestis SW, S ja W tuuled. Kõige harvemini esinevad aasta lõikes NW ja E tuuled35. 2.2.4. Lainetus Tuule tugevusega sarnaselt on piirkonnas tuulelained olulisemalt kõrgemad varakevadel ja sügisel. Tuulelainete maksimaalsed kõrgused ulatuvad 31 m sügavuses vees 5 meetrini. Valdavaks lainekõrguseks on selles punktis 0,5 kuni 1 m (osakaal 1/3). Piirkonna eriti kõrgete lainete esinemise sageduseks on üks kord aastas. Ligikaudu 70% lainetest on perioodiga 4-5, 5-6 ja 6-7 sekundit. Esinev veel 3-4 sekundi perioodiga laineid mille osakaal on ligikaudu 15% ja 7-8 sekundi perioodiga laineid, 33 2008. aasta KMH aruanne lk 9 34 Peatüki koostanud Andres Kask, allikas 2008. aasta KMH aruanne 35 2008. aasta KMH aruanne lk 10 12 mille osakaal on ligikaudu 12%. Lained perioodiga 4-5 sekundit on selgelt iseloomulikud tuulelained, lained 6-7 sekundiliste ja pikemate perioodidega on aga formeerunud avamerel. Lainekõrguste suurim esinemissagedus on 0,5 kuni 1 m lainetel ja laineperioodide suurim esinemissagedus on 4-5 sekundi perioodiga lainetel. Lainete suuna jaotusest selgub, et valdavaks on läänest itta suunduvad lained. Tormi korral on avamerel lainete kõrguseks 7 m ja enam. Lainete poolt tekitatud põhjalähedased orbitaalkiirused 31 m sügavuse punkti jaoks on valdavalt vahemikus 0-0,05 m/s. Maksimaalsed põhjalähedase orbitaalkiirused ulatuvad kuni 0,25 m/s, kuid nende esinemissagedus on alla 1%. Vastavalt sügavuste vähenemisele kasvab lainete põhjalähedane orbitaalkiirus. Võrreldes 31 m ja 10 m punktide lainete põhjalähedaste orbitaalkiiruste jaotusi näeme, et 10 m punktis on need kiirused ligikaudu 2 korda suuremad, ulatudes kuni 0,4 m/s36. 2.2.5. Hoovused Merevee tsirkulatsioon on põhjustatud eelkõige tuule muutustest mere kohal ja merevee tiheduse jaotusest. Vee voolamist mõjutavad veel Maa pöörlemine ja turbulentne segunemine. Siinse piirkonna soolsuse jaotus on tingitud Läänemere üldisest seisundist, mida kujundab soolase Põhjamere vee ja jõgede mageda vee sissevoolu omavaheline tasakaal ning selle muutumine. Merevee stratifikatsiooni põhjustab soojavoo pidev muutumine vesi-õhk pinnal. Kuna atmosfäär Läänemere kohal asub eriti aktiivsete muutuste piirkonnas siis on Läänemere vee temperatuuri ruumilised ja ajalised muutused suured. Saaremaa süvasadama rajamise keskkonnamõju hindamise jaoks on TÜ Eesti Mereinstituut teostanud atmosfääri prognoosimudeli HIRLAM tulemuste põhjal hoovuste arvutuse, mis näitab, et siinses piirkonnas on valdavaks idasuunaline voolamine37. Järeldus: arvestades 2008. aasta KMH aruandes toodud infot, on Keskkonnaamet seisukohal, et KMH aruandes on kavandatavas piirkonnas asuvaid loodusvarasid ning looduslikku mitmekesisust piisavalt kirjeldatud ning uue KMH algatamine ei ole vajalik. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest 2.3.1. Põhjataimestik Kõpu poolsaarest põhja pool sügavustel kuni 15 m, on peamisteks põhjataimestiku liikideks pruunvetikas Fucus Vesiculosus, niitjas rohevetikas Chaetomorpha linum ja punavetikas Furcellaria fastigata. Põhjataimestik selles mereosas on bioloogiliselt mitmekesine, kuid esineb laikudena veeriste ja munakate esinemise piirkonnas madalatel. 15 m sügavamal, kus asub ka Hiiumadala liivamaardla, põhjataimestik puudub38. 36 2008. aasta KMH aruanne lk 10-11 37 2008. aasta KMH aruanne lk 11 38 2008. aasta KMH aruanne lk 11 13  2.3.2. Põhjaloomastik 2008. aasta KMH aruande kohaselt on liivaga kaetud merepõhjal Hiiumadala mäeeraldisel, kus põhjataimestik puudub, valdav põhjaloomastiku liik Macoma balthica. Kivisel merepõhjal valdab põhjaloomastiku liik Gammaridae. Sügavamatel aladel valdab paikse eluviisiga Gastropoda39. Põhjaloomastiku mitmekesisus ja biomass on suuremad madalamatel ja kõva substraadiga (kivistel) aladel. Liivasel põhjal ja 20 m sügavamal on põhjaloomastiku biomass väike. Liivasel pinnal on mitmeaastase loomse bentose arvukus madal ja põhjaloomastiku areng algab sisuliselt igal kevadel uuesti40. 2.3.3. Kalastik Räim, Clupea harengus membras L. Räim on kilu kõrval Eesti kaluritele traditsiooniliselt tähtsaks püügiobjektiks , mille aastasaagid on olnud viimastel aastatel Läänemere kirdeosast (ICES’i alampiirkonnad 28 – 29 ) kuni 15000 t. Kuigi räim on peamiselt avamerekala, on tema paljunemine ja noorjärkude kasv seotud rannavööndiga ja madalmerega. Räimekoelmud asuvad pea kõikjal Eesti rannikumeres sügavustel kuni 15 m. Räim koeb peamiselt mais-juunis, valdavalt taimsele kudesubstraadile, milleks valdavalt on pruun- ja punavetikad (Sphacelaria arctica, Pilayella littoralis, Ceramium tenuicorne, Furcellaria lumbricalis jt.). Põhjataimestikuga katmata merepõhjal, isegi kui räim sinna koeb, mari tavaliselt hukkub hapnikupuuduse tõttu, kuna kattub meres alati leiduva hõljumiga. Eesti Mereinstituudis tehtud katsete käigus selgus, et räimemari hukkub juba 0,2 mm paksuse hõljumikihi settimisel temale. Marjast koorunud räimelarvid kanduvad esialgu hoovustega koelmute lähikonnas tavaliselt sügavustele kuni 20 m. Eeltoodust järeldub, et liiva kaevandamise mõju räime reoproduktsioonile rannavetes on tugevalt sesoonse iseloomuga, olles maksimaalne aprilli lõpust juuli alguseni. Augustiks-septembriks on räimevastsed omandanud juba piisava aktiivse liikumise võime ning lahkuvad tavaliselt kudealadelt mujale toituma. Samuti on selleks ajaks koelmualadelt lahkunud täiskasvanud räimed41. Kilu, Sprattus sprattus balticus (Schneider) Läänemere kiluvaru iseloomustab suur arvukuse ja biomassi kõikumine, mis on tingitud kilu suhteliselt lühikesest keskmisest elueast ja sigimisedukuse muutlikusest. Kilu on Läänemeres laialt levinud liik. Tema levikut määravad vee termiline kihistumine ja soolsus. Esimesest sõltub kilu talvitumise, teisest aga kudemise edukus. Kilu esineb Eesti vetes arvukalt avamere osas. Kevadest sügiseni teeb kilu selgeid ööpäevaseid vertikaalseid rändeid, mis on seotud toitumisega. Valgel ajal asuvad kilukoondised 50-80 m sügavusel (madalamas vees põhjalähedases veekihis), pimeduse saabudes siirduvad aga pinnalähedasse veekihti (5-30 m). Talveperioodil on ööpäevaste vertikaalsete rännete ulatus väiksem, mis on tingitud ebasoodsatest temperatuuridest pindmises veekihis.Kilu kudemine võib meie vetes kesta mai lõpust kuni augustini, olles intensiivseim juunis. Optimaalne temperatuur sobivas veekihis (enamasti 0-40 m) kudemise alustamiseks on 6-12°C. Kilu kudemine toimub portsjoniliselt. 8-10 päevaste vaheaegadega koeb ta 6-9 portsjonit. Kilu mari on pelaagiline, hõljudes sõltuvalt vee soolsusest 39 2008. aasta KMH aruanne lk 11-12 40 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 41 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 12 14 ja marja tihedusest, kas pinnakihtides (Läänemere lõunaosas) või ka päris sügavates veekihtides (meie vetes). Kilu sigimisedukus sõltub vee soolsusest (vajalik vähemalt 6 ‰) ja hapnikusisaldusest. Hiiumadala maardla piirkonnas kilu tõenäoliselt ei koe, kuid toituvat kilu võib võimalikus mõjupiirkonnas leiduda küllalt arvukalt42. Tuulehaug, Belone belone belone (L.). Pelaagiline merekala. Ta ilmub massiliselt meie rannikumerre kudema mais-juunis, kui merevee pindmine kiht on soojenenud 10 kraadini celsiuse järgi. Koelmutena eelistab taimestikuga merealasid. Tuulehaug koeb ka hõljuvatele vetikavaipadele. Tuulehaugi koelmud paiknevad Hiiumaa rannikumeres Mardihansu, Luidja ja Tareste lahtedes. Hiiumadala mäeeraldise piirkonnas tuulehaugi kudemiseks sobivaid tingimusi ei ole43. Kammeljas, Psetta maximus (L.). Eelistab elupaigana kõrgema soolsusega ja mõõduka sügavusega kivi-liivapõhjalisi merealasid. Eesti rannikumeres massiliselt ei esine. Hiiumadala mäeeraldise piirkonnas võib esineda kammelja koelmuid. Koeb mais-juunis. Mari inkubeerub 7-9 päeva. Kammeljad toituvad põhjaloomastikust. Üle 21 cm kammeljad muutuvad valdavalt röövtoidulisteks ning nende ratsiooni põhiosa moodustavad räimed, kilud, luukaritsad, väike tobiad jne44. Lest, Platichthys flesus Dunker Hiiumaa vetes on leitud nii süvikukudulesta marja ja vastseid kui ka rannikukudulesta kudealasid. Süvikukudulesta marja on leitud 60-180 m sügavuselt märtsist-aprillist alates ja põhiliselt mais. Süvikukudulesta vastseid on leitud sügavustel 40-180 m aprillist juulini. Sügavamates piirkondades hõljub süvikukudulesta mari 30-60 kõrgusel põhjast. Päris süvikute põhjas marja ei ole leitud, seda arvatavasti ebasobivate hapnikutingimuste tõttu. Mais ja juunis leiti nii Hiiumaa kui ka Saaremaa vetes sügavustel üle 70 m on süvikukudulesta vastsete arvukused suuremad, kui sügavustel alla 70 m. Vastsed pikkusega alates 12 mm arvatavasti kantakse hoovustega madalasse vette, kus nad jätkavad toitumist. Tõenäoliselt koeb rannikukudulest ka Hiiumaa ja Saaremaa rannikul. Tõenäoliseks rannikukudulesta kudealadeks on ka Hiiumaal Tahkuna poolsaare piirkond ja Hiiu madal. Lesta põhitoidus on põhjaloomastik, suguküpsetel isenditel peamiselt Macoma baltica ja Mytilus edulis. Hiiu madal on lesta üks tähtsamaid toitumisalasid Läänemere kirdeosas45. Tursk, Gadus morhua L. Tursa arvukus Eesti merealadel on kõikunud väga suures ulatuses sõltuvalt soolsusest ja püügiintensiivsusest. Madala soolsuse tõttu on praegusel hetkel tursa arvukus Eesti vetes väga madal ja ta ei oma majanduslikku tähtsust. Kuid situatsioon võib muutuda. Piisab vaid tugevast soolasema vee sissevoolust Põhjamerest Läänemerre, kui 2-3 aastat hiljem võib tursa arvukus Eesti vetes järsult tõusta ja ületada tunduvalt lesta arvukuse. Suurema soolsusega aastatel on leitud väiksemaid tursa kudekoondisi isegi Soome lahe lääneosas. Suurema soolsusega aastatel ulatuvad tursa koelmud Hiiumaa 42 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 12 43 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 13 44 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 13 45 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 13 15 ja Stockholmi vaheliste sügavamate aladeni. Veel 1986.a. leiti tursa marja Saaremaa vetest. Tursa arvukuse kõrgperioodil oli Hiiu madal üks noorjärkude toitumisalasid, kelle põhitoidu moodustab põhjaloomastik46. Lõhi, Salmo salar L. Lõhi on lõheliste sugukonda kuuluv külmaveeline siirdekala. Koeb hilissügisel. Hiiu madala piirkonnas võib esineda nii toituvat kui ka migreeruvat lõhet. Lõhe on EL loodusdirektiivi lisa II liik ja seetõttu ka Natura 2000 liik47. Meriforell, Salmo trutta trutta L. Meriforell on samuti lõheliste sugukonda kuuluv külmaveeline siirdekala. Tõus koelmutele algab soodsatel aastatel juba augustis. Koeb 4-6 °C vees jõe kärestikulises osas. Hiiumaal koeb peamiselt Õngu, Vanajõe, Nuutri, Paoma ja Kärdla jões. Hiiu madala võib leiduda toituvat meriforelli48. Merisiig, Coreogonus lavaretus lavaretus (L.). Ka merisiig on lõhilaste hulka kuuluv külmaveeline poolsiirdekala. Võtavad ette vaid piiratud ulatusega turgutus- ja kuderändeid. Külmaveelise liigina reageerib teravalt hapnikusisalduse langusele vees. Kudemiseks vajab oligotroofseid, ilma taimestikuta ja liivase põhjaga merealasid. Rannikumere eurofeerumise tõttu on üksnes vähesed merisiia kudealad veel töös. Ühed vähestest toimivatest koelmutest paiknevad Loode-Hiiumaal Paope lahes (Luidja) lahes. Kudemine toimub valdavalt oktoobris taimestikuvabale kruusasele-liivasele põhjale. Merisiia looduslik varu on k.a. sügavas depressioonis. Merisiig on II kategooria looduskaitsealune objekt. Siiasaakide tagamiseks tegeldakse kalamajandites juba aastakümneid merisiia marja inkubeerimise- ja maimude asustamisega merelahtedesse49. Angerjas, Anguilla anguilla (L.) Levinud peaaegu kõigis meie merelahtedes ning nendega seotud järvedes ja jõgedes. Meie rannikualade angerjavaru on seotud madalaveeliste turgutusaladega. Angerja leviku kitsaskohaks on sobivate talvitusalade vähesus, sest nad vajavad talvitumiseks pidevat vee läbivoolu50. Kalastiku ülevaade 2023. aasta eksperthinnangu51 põhjal Liivamaardla piirkonna kalastiku kirjeldamiseks kasutati eksperthinnangus52 Hiiumaast läände, loodesse, põhja ja kirdesse jäävatel madalikel läbi viidud kvantitatiivseid võrgupüüke erineva silmasuurusega (vähe selektiivsete) võrkudega. Võrgupüügid liivamaardla piirkonnas viidi läbi 2008. aastal mais-juunis, mil toimub enamike potentsiaalselt häirimise objektiks olevate tähtsamate 46 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 13 47 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 14 48 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 14 49 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 14 50 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne lk 14 51 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 52 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 16 töönduskalade, nagu räim, lest ja kammeljas kudemine. Võrgupüügid toimusid ka kaevandamisala vahetus läheduses asuval madalikul 13−20 m sügavusel. Liivamaardla piirkonna kalastik oli liigivaene, tabati vaid merekalu, täielikult puudusid nii mageveeliigid kui siirdekalad (joonis 3). Kalastiku liigiline koosseis kaevandamis- ja uurimisalal suure tõenäosusega oluliselt ei erine, kuigi liikide proportsioon sõltuvalt aastaajast on sügavusvahemike lõikes muutuv. Võib eeldada, et kalade arvukus oli piirneval madalikul mõnevõrra kõrgem kui Hiiumadala kaevandamisalal, mis asub sügavamal ja ühtlasemal merepõhjal53. Joonis 3. Kalade liigiline koosseis ja proportsioon liivamaardlaga piirneva madaliku seirepüükides 2008. aastal 54. Seiresaagis prevaleeris lest, keda jagatakse kaheks iseseisvaks liigiks ning kelle eristamine väliste tunnuste alusel võimalik ei ole. Läänemere lest (Platichthys solemdali) koeb avamere madalikel ja rannikualadel sügavuses 4−27 meetrit, valdavalt mais ja juunis. Läänemere lesta mari on demersaalne ja eelistatud kudesubstraadiks on kivine merepõhi. Euroopa lesta (Platichthys flesus) mari on pelaagiline ning kudemispiirkonnas on vajalikuks vee sügavuseks ca 100 m. Hiljuti läbiviidud geneetilised uuringud näitasid, et üle 90% Eesti rannikualadelt püütud lestast oli demersaalse marjaga Läänemere lest. See tulemus on kooskõlas teadmistega Läänemere praegusest halvast hüdroloogilisest olukorrast, kus Euroopa lesta süvikutes asuvatel kudealadel valitseb madal soolsus ja hapnikupuudus. Pärast suuremaid soolase vee sissevoole Põhjamerest ja hüdroloogiliste tingimuste paranemist lesta arvukus reeglina suureneb ning tõenäoliselt Euroopa lesta osakaal kasvab. Kahe lestaliigi kudemisalad erinevad, kuid toitumisalad kattuvad55. Kammelja pelaagiline mari koetakse 5−40 m sügavusele ja kudemisaeg vältab mai keskpaigast juuni lõpuni. Kammeljas on meie avamerele avatud ja soolasemates mereosades tavapärane liik. Kammeljas on siiski nii vähearvukas, et spetsiaalselt kammeljale suunatud püük leiab aset harva ja peamiselt saadakse noori kammeljaid lestapüügi käigus soovimatu kaaspüügina. Eesti aastane kammeljasaak Läänemerest jääb mõnesaja kilogrammi piiresse ning seega on tegemist vähetähtsa töönduskalaga. Kuna kammeljas ei ole eriti arvukas, koeb suures sügavusvahemikus ja tema mari on pelaagiline, siis on kammeljakoelmute asukoha kohta info puudulik. Hiiumaa madalike piirkonnas läbiviidud uuringute 53 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 54 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 55 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 17 käigus ei tuvastatud seal kammeljakoelmute esinemist56. 2023. aasta eksperthinnang näitab, et võrreldes 2008. aasta KMH aruandega olulisi muutusi kalastikus ei ole. Kalapüük Pelaagiliste kalade rannapüük ongi koondunud kevadisele kudeajale mais-juunis, millal püütakse Eestis nende kogusaagist umbes 2/3 räimest ja 100% tuulehaugist. Mõlemate liikide kudemine on tihedalt seotud veesisese taimestikuvööndi levikuga: nad ei koe paksu vetikamuruga kaetud aladel ning hoiduvad eemale varjulistest laheosadest, kus tekib kergesti hapnikudefitsiit. Kevadel kudev räim saabub rannikumerre mitme erineva kudekarjana ning viibib ühtekokku koelmutel pikemat aega. Räime kudemine kestab ilmastikust sõltuvalt keskeltläbi kaks kuud - aprilli lõpust kuni juuni lõpuni. Sõltuvalt tuultest ja pindmise veekihi ebaühtlasest soojenemisest tingituna võib räimeparvede liikumine ajaliselt tugevasti varieeruda. Pärast kudemist ei pruugi räimekari kohe lahkuda, vaid võib jääda koelmute lähistele toituma. Kui veetemperatuur tõuseb üle 16 kraadi Celsiuse järgi, liiguvad räimeparved tagasi avamerele. Räimeparvede liikumisteed koelmutele on väga püsivad. Soodsate tuulte korral tuleb räim pikkadel ja soojadel sügisetel veelkord tagasi rannikumerre toituma57. Traalpüük Analüüsitud traalpüügiandmed näitavad, et piirkond on intensiivne traalpüügiala. Kõige saagikamad traalpüügialad ei paikne küll otse Hiiumadala maardlal, kuid andmed näitavad, et püütakse ka maardlal ning selle vahetus läheduses (joonis 4). Kaevandamine takistab traalpüüki otseselt selles asukohas, kus hetkel liiva kaevandatakse, takistades füüsiliselt traallaevade liikumist. Võttes arvesse, et kaevandamistegevuse ruumiline takistus (pinnasepump-süvendaja asukoht) on sisuliselt täpp suurel merealal ja maardla-ala ise ei kuulu olemasolevate andmete alusel kõige saagikamate hulka, siis on tegemist väga väikese ja ebaolulise mõjuga58. 56 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 57 Koostanud Ahto Järvik, allikas 2008. aasta KMH aruanne 58 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 18 Joonis 4. Traalpüügi intensiivsus Hiiumadala maardla piirkonnas 2017−2020. aastal59. Traalpüüki võib mõjutada ka pinnasepump-süvendaja töömüra ja kaevandamise käigus laiali kanduvad taashõljustatud setted. Veealusel helil on kaks komponenti: helirõhk ja osakeste liikumine. Kõik kalad on tundlikud veeosakeste liikumise suhtes, kuid helirõhku tajuvad vaid osad kalaliigid, kellel on vastavad organid. Müra võib mõjutada kalade füsioloogiat ja käitumist (sh piirkonna vältimist) ning maskeerida nende omavahelist kommunikatsiooni. Müratase mõjutab erinevaid liike erinevalt, kuid näiteks Läänemeres elavate heeringaliste (räim, kilu) kuulmistundlikkust ning impulssmüra mõju on hinnatud imetajatega ühisel kolmeastmelisel skaalal keskmiseks. Samal ajal on pideva müra mõju hinnang tursale keskmine ning heeringalistele ja angerjale madal 60. Süvendaja töö pidevat müra võiks selle omaduste tõttu ilmselt võrrelda töötava laevamootori müraga ja see ei ole sellise intensiivsusega, mis põhjustaks räimele kahjulike bioloogiliste mõjude avaldumist – sh. ka laiemalt koondumis- ja toitumisalalt eemale peletamist, mistõttu ei ole põhjendatud kaevandamise peatamine sügistalvisel perioodil. Vastavalt 2008. aasta KMH aruandele ning Naissaare ja Prangli liivamaardlates toimunud kaevandamise seireandmetele ei kandu taashõljustatud setted kaugemale kui ligikaudu 1 km kaevandamise piirkonnast. Seega puudub ka setete levikul traalpüügile oluline mõju. Traalpüügil leitakse kalaparvede asukoht enne püügitegevuse alustamist kajaloodi/sonariga. Seetõttu ei ole karta, et kalurid raiskavad oma vahendeid piirkonnas, kust räim ja kilu on eemale peletatud. Võimalik mõjutatud piirkond on siiski väga väike ja püügiks sobivaid alasid on piirkonnas piisavalt61. 59 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 60 HELCOM. 2019. Noise sensitivity of animals in the Baltic Sea. Baltic Sea Environment Proceedings 61 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 19 Kohalik rannapüük Rannakalanduse püügiandmed esitatakse ja registreeritakse statistilise väikeruudu täpsusega, mistõttu ainult liivamaardla alalt püütud saaki analüüsida võimalik ei ole. Maardla pindala moodustab aga vaid vähem kui kolm protsenti väikeruudu 310 pindalast. Võib siiski eeldada, et väikeruudu piiresse jäävad madalikud ja madalamad alad on saagikamad ning enamasti püütakse kala sealt. Analüüsiks summeeriti rannakalanduse saagiandmed väikeruutude kaupa viimase viie aasta kohta (2018−2022) vaadates eraldi lesta-, kammelja- ja merisiiasaaki. Teiste kalaliikide saak liivamaardlat sisaldavast püügiruudust oli ebaoluline. Analüüsi tulemusel võib väita, et piirkonna olulisemateks rannakalanduse püügikaladeks on lest, kammeljas ja merisiig62. 2.3.4. Mereimetajad Hiiumadala liivamaardla lähedal ei asu hülgelesilaid ja poegimisalasid ning seega kaevandamine hülgeid otseselt ei häiri ega ohusta. Kaudne mõju hüljestele on võimalik ainult juhul, kui kaevandamine mõjutab negatiivselt hüljeste toidubaasi, st kalakooslusi. Samas on hülged oma toitumisalade ja ka saakliikide valikul suhteliselt plastilised ja lokaalsed muutused mõjutavad neid vähe63. 2.3.5. Linnustik Vastavalt koostatud ekspertarvamusele64 tuleb Hiiumadala liivakarjääri kaevandamisala ja seda ümbritseva mereala hindamisel linnustiku seisukohast arvestada kõige enam põhjatoidulistest liikidest auli (Clangula hyemalis), tõmmuvaera (Melanitta fusca), mustvaera (Melanitta nigra), haha (Somateria mollissima), kirjuhaha (Polysticta stelleri) ja merivardiga (Aythya marila), pelaagilistes kihtides toitujatest kauride (Gavia sp.) ja algi (Alca torda) ning pinnatoidulistest väikekajakaga (Hydrocoloeus minutus). Mainitud liikide asustustihedus küündib liivamaardla alal harva üle 10 isendi km2. Samas näiteks maardlast 5 km kaugusel paikneval Näkimadalal võib põhjatoiduliste liikide tihedus ulatuda 300 linnuni km2 ning 50 km kaugusel Apollo madalal juba üle 1000 lindu km2. 2008. aasta KMH aruande järgi on maardla asukoht Hiiumaa rannikust 12–15 km kaugusel avamerel, mistõttu pole sealsel liiva väljapumpamisel olulist mõju pesitsevale linnustikule. Maardla asukoht otseselt linde ei meelita, sest sealne meri on liiga sügav. Suuri kahjusid kaevandamine lindudele kaasa tuua ei saa65. Seega on 2008. aasta KMH aruandes toodud info asjakohane ka praegu. 62 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 63 Koostanud Ivar Jüssi, allikas 2008. aasta KMH aruanne 64 Leito, A., Leito T., 1995. Hiiumaa linnustik. Pirru Jaak, Kärdla 65 2008. aasta KMH aruanne lk 15 20  2.3.6. Hiiu madala hoiu- ja loodusala Hiiumadala maardlast u 6 km idasuunas asub Hiiu madala hoiuala (KLO2000066)66, mis ühtlasi kuulub Natura 2000 võrgustikku Hiiu madala loodusalana (RAH0000134)67. Maardla asukoht Hiiu madala hoiuala suhtes on toodud joonisel 5. Hiiu madala hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübi – karide (1170) kaitse68. Ka Hiiumadala loodusala kaitse-eesmärgiks on karide kaitse. 2008. aastaga võrreldes ei ole hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärgid muutunud. Joonis 5. Hiiumadala maardla asukoht (märgitud põhjapoolse kaarja kollase alana) ning Hiiu madala hoiuala asukoht (märgitud sinise võrgustikuga) maardla suhtes idas. Allikas: Mereala planeeringu kaardirakendus69. 66 Vabariigi valitsuse 08.09.2005 määrus nr 233 "Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas", https://www.riigiteataja.ee/akt/939607?leiaKehtiv 67 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri", https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv 68 2008. aasta KMH aruanne lk 16 69 https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html 21  2.3.7. Projekteeritav Kõpu merekaitseala Maardlast 8 km lõunapool on kavandatud Kõpu merekaitseala moodustamine. Kavandatava mereala kaitse alla võtmise eesmärk on säilitada Kõpu rannikumere unikaalne ökosüsteem, mis on oluline pudelikael lindude Ida-Atlandi rändeteel. Alal on teada karide ning liivmadalate esinemine. 2.3.8. Uued linnualad MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing esitas 06.06.2023 Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile ettepaneku70 nelja uue merekaitseala moodustamiseks. Ettepanek tugineb 2022. aastal valminud analüüsile rahvusvaheliselt tähtsate linnualade kriteeriumeid ületavate merelindude peatumisalade kohta. Kõik need alad on esitatud rahvusvahelisele linnukaitseorganisatsioonile Birdlife International, mis kontrollis alade vastavust kriteeriumitele ning tunnistas kõik välja pakutud alad rahvusvaheliselt tähtsateks linnualadeks (edaspidi IBA-d). Vastavalt Euroopa Liidu Elurikkuse strateegiale on liikmesriikidel kohustus võtta kaitse alla 30% maismaast ja 30% merealast. IBA-de analüüsi tulemusena on Eestis rahvusvaheliselt tähtsate linnualade kriteeriumitele vastavaid alasid 29,7% merealast. Seega on Eesti riigil võimalus Elurikkuse strateegia eesmärgid suures osas täita IBA-de täiendava kaitse alla võtmisega. Esitatud aladest jääb Lääne-Hiiumaa linnuala (kavandatav looduskaitseala) Hiiumadala liivamaardlast 0,6 km lõunapoole ja Põhja-Hiiumaa linnuala (kavandatav looduskaitseala) 3,2 km idapoole (vt joonist 6). Mõlema linnuala peamisteks ohuteguriteks on esitatud ettepaneku järgi kaevandamine, süvendamine ja kaadamine. Kavandatava Lääne-Hiiumaa looduskaitseala kaitse alla võtmise eesmärk on kaitsta mereala ja sealset elustikku; rändlinnuliikide auli (Clangula hyemalis), haha (Somateria mollissima), tõmmuvaera (Melanitta fusca) ja mustvaera (Melanitta nigra) rahvusvahelise tähtsusega peatumisala; veelindude tähtsat läbirändeala; hallhülge (Halichoerus grypus) elupaika; elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170). Kavandatava Põhja- Hiiumaa looduskaitseala kaitse alla võtmise eesmärk on kaitsta mereala ja sealset elustikku; linnudirektiivi I lisas nimetatud liikide kirjuhaha (Polysticta stelleri) ja väikekoskla (Mergellus albellus) ning globaalselt ohustatud rändlinnuliikide auli (Clangula hyemalis), haha (Somateria mollissima) ja tõmmuvaera (Melanitta fusca) rahvusvahelise tähtsusega peatumisala; vee- ja maismaalindude tähtsat läbirändeala; elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110) ja karid 70 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=efe2e08a-b9c4-4b72-833e-91459bd80ff2 22 (1170). Joonis 6. Hiiumadala liivamaardla ning uute, Lääne-Hiiumaa linnuala, koos 1 km laiuse puhvriga, ja Põhja-Hiiumaa linnuala paiknemine. Aluskaart: Maa-amet 2023. 2.3.9. Kultuurimälestised Maa-ameti geoportaali andmetel asub lähim arheoloogiamälestis, laevavrakk (registrinumber 30736), Hiiumadala maardla välispiirist ca 2,5 km kaugusel. Kultuurimälestiste registri andmetel71 on tegemist uusaegse purjelaeva vrakiga koos lasti ja muu sisu ning arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga. Esmased kahjustused on tekkinud hukkumise hetkel. Sekundaarsed ja suuremad kahjustused on tekkinud traalimistööde tagajärjel. Täna on vraki seisukord stabiilne. Läänemeres on head tingimused puidust vrakkide pikaajaliseks säilitamiseks. Mere sügavus leiukohal on 38 – 42 m. Arheoloogiamälestis on arvel alates 20.11.2015. Loa taotleja kavandatav tegevus toimub väljaspool arheoloogiamälestise kaitsevööndit. Arvestades, et kavandatava tegevuse mõjualaks on Hiiumadala liivamaardla piirkond mäeeraldise välispiirist ligikaudu 1 km ulatuses, ei avalda meres liiva kaevandamine mõju arheoloogiamälestisele. Mäeeraldise läheduses pole tiheasustusega alasid ega teisi ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alasid. 71 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=30736 (kontrollitud 27.03.2023) 23 Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on hinnatud keskkonna vastupanuvõimet, st alal asuvat põhjataimestikku, põhjaloomastikku, kalastikku, mereimetajaid ja linnustikku asjakohaselt ja piisavalt. Lisaks kaardistas Keskkonnaamet, tuginedes ekspertarvamustele, planeeritava tegevusega eeldatavalt mõjutatava keskkonna, st Hiiu madala hoiu- ja loodusala, projekteeritava Kõpu merekaitseala, uued kavandatavad linnualad ja kultuurimälestised, ning on seisukohal, et KMH aruandes ja esitatud ekspertarvamuses on asjakohaselt käsitletud mõjutatavat keskkonda ja selle vastupanuvõimet. Eelnevast tulenevalt ei ole uue KMH algatamine vajalik. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Hiiumadala maardla asub Läänemere territoriaalmeres Kõpu poolsaare tipust ca 12 km põhja pool. Seega ei mõjutata kavandatava süvendamisega eeldatavalt elanikkonna tervist ega heaolu. Traalpüügiga ja kohaliku rannapüügiga seotud mõjusid on hinnatud ptk 2.3.3. „Kalastik“. Järeldus: kuna kavandatav tegevus asub maismaast kaugemal territoriaalmeres, ei kaasne tegevusega eeldatavalt olulist häiringut inimeste tervisele ja heaolule, mistõttu ei pea Keskkonnaamet uue KMH algatamist vajalikuks. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Järgnevalt on toodud kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang koos põhjenduste ja selgitustega. 3.1. Mõju vee kvaliteedile Kaevandamisel on põhiliseks heljumi tekitajaks pinnasepump-süvendaja ülevool. Väiksemat tähtsust heljumi tekkel omavad süvenduspea ja sõukruvi. Kaevandamisel pinnasepump-süvendajaga lastakse ülevoolu kaudu veesambasse teatud kogus peeneteralist settematerjali. Heljumis esinevad liiva osakesed settivad kaevandamise piirkonnas. Aleuriidi ja peliidi osakesed kanduvad mere sügavamasse ossa (üle 20 m), kus need settivad. Seega võib väita, et heljum ei kandu Hiiumaa rannikule, sest mäeeraldiste piirkonda ümbritsevas sügavamas mereosas heljum settib. Heljum ei kandu kaugemale, kui ligikaudu 1 km kaevandamise piirkonnast, seega on mõjualaks 1 km Hiiumadala liivamaardla mäeeraldise välispiirist72. Seda on näidanud ka Naissaare ja Prangli liivamaardlatest kaevandamise aegsed keskkonna seire tulemused. Kuna valdava hoovuse suund on selles piirkonnas läänest itta, siis ka enamus heljumist levib mäeeraldisest ida suunas73. Heljumi tõttu halveneb vee kvaliteet kaevandamise piirkonnas 3 kuni 4 korda. Vee kvaliteet halveneb pinnasepump-süvendaja täitmise ajal. Heljumi tekkimise läbi kaasneb väheoluline negatiivne mõju vee kvaliteedile. Jääkmõju ei esine, kuna heljum settib mõne tunni jooksul. Vee kvaliteet taastub. Kumulatiivset mõju ei esine, sest teisi mäeeraldisi, millest saaks samaaegselt liiva kaevandada, selles piirkonnas ei esine. Heljumi mõju ulatub ligikaudu 1 km kaugusele kaevandamise piirkonnast. Mõju leevendamiseks tuleks jälgida, et liiva pumpamise vahele jääks vähemalt 4 tundi heljumi 72 2008. aasta KMH aruanne lk 9 73 2008. aasta KMH aruanne lk 18 24 settimiseks. See tähendab, et kasutama peab ühte pinnasepump-süvendajat korraga. Sellisel juhul tekib märgitud vajalik periood laeva sõidu ja liiva väljapumpamise vahel74. Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on selgeks tehtud, et kaevandamise mõjupiirkond on 1 km mäeeraldise välispiirist ning hinnatud kaevandamisega kaasnevaid mõjusid vee kvaliteedile. Kaevandamisega seotud mõju vähendamiseks on välja pakutud leevendusmeede, millega Keskkonnaamet arvestab keskkonnaloa muutmisel. Mõjusid vee kvaliteedile on 2008. aasta KMH aruandes hinnatud piisavalt, mistõttu ei ole uue KMH algatamine vajalik. 3.2. Mõju lainetusele, hoovustele ja setete liikumisele Mäeeraldisel sügavneb meri kaevandamise tulemusena kuni 2 m võrra. Kaevandamise tulemusel tekkiv süvend on tunduvalt väiksem kui varem aastatel 2003 kuni 2005 Eesti rannikumeres liiva kaevandamisel tekkinud süvendid. Prangli ehitusliivamaardla ja selle laienduse põhjareljeefi kordusmõõdistamine näitas, et kaks aastat pärast süvendamist olid tekkinud süvendi nõlvad tunduvalt lamendunud ja süvendi keskossa oli kuhjunud üle 1 m paksune liiva kiht võrreldes vahetult kaevandamise järgse perioodiga. Käesolevas menetluses on tegemist sügava avamerega, kus lainetuse ja hoovuste poolt tekitatud põhjalähedane vee liikumine toimub vaid tugevate tormide korral sagedusega 1 kuni 2 korda aastas. Setete liikumine sellises sügavuses on võimalik vaid nimetatud tormide korral. Kaevandamisel tekkinud süvendi täitumine toimub mäeeraldise nõlvade arvelt valdavalt raskusjõu mõjul75. Merepõhja kaevandamise tagajärjel tekkinud süvendiga kaasneb väheoluline negatiivne mõju lainetusele, hoovustele ja setete liikumisele. Jääkmõju ei esine kuna süvend täitub 4 kuni 5 aasta jooksul sõltuvalt hüdrodünaamilistest tingimustest. Seejärel taastub hüdrodünaamiline tasakaal, mis esines seal enne kaevandamist. Seda näitas Prangli liivamaardlast kaevandamise keskkonnaseire käigus teostatud sügavusmõõdistamised. Kumulatiivset mõju ei esine, sest teisi mäeeraldisi, kus toimub kaevandamine, piirkonnas ei esine. Mõju ulatus on 100 m raadius ümber mäeeraldise. Sellest annab tunnistust Naissaare ja Prangli liivamaardla kaevandamise ajal ja järel teostatud keskkonnaseire. Mõju leevendamiseks tuleb säilitada mäeeraldise nõlva tervikutesse planeeritud liiv. Nõlvuse arvel muutuvad süvendi veerud laugemaks ja seetõttu toimub setete aktiivsem kandumine süvendisse. Mõju leevendamise efektiivsust kinnitas Prangli ja Naissaare liivamaardla kaevandamise aegne ja järgne keskkonnaseire76. Järeldus: KMH aruandes on hinnatud kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid lainetusele, hoovustele ja setete liikumisele, mõju piirkonnaks on määratud 100 m raadius ümber mäeeraldise. Välja on pakutud leevendusmeede, millega Keskkonnaamet arvestab keskkonnaloa muutmise menetluses. Keskkonnaameti hinnangul on mõjusid piisavalt hinnatud, mistõttu uue KMH algatamine ei ole vajalik. 74 2008. aasta KMH aruanne lk 18 75 2008. aasta KMH aruanne lk 19 76 2008. aasta KMH aruanne lk 19 25  3.3. Mõju põhjataimestikule Kaevandamise mõjupiirkonnas põhjataimestik puudub. Seetõttu ei ole mäeeraldisest kaevandamisel mõju põhjataimestikule77. Järeldus: KMH aruandes on käsitletud mõjusid põhjataimestikule, mistõttu uue KMH algatamine ei ole vajalik. 3.4. Mõju põhjaloomastikule Kaevandamisel põhjaloomastik koos liivaga eemaldatakse. Kaevandamine võib põhjustada muutuseid mäeeraldist ümbritseva mereala põhjaloomastiku kooslustes. Kaevandamise tagajärjel väheneb põhjaloomastiku koosluste liigiline mitmekesisus. Tõenäoliselt muutub ka põhjaloomastiku erinevate liikide vertikaalne jaotus. Seda põhjustavad muutused selgrootute toitumistüüpide levikus. Kaevandamise tagajärjel nihkuvad filtreerijad sügavamate merealaalade suunas. Kaevandamise tagajärjel võib toimuda detrivooride populatsioonide massareng madalamates mereosades ning nende populatsioonide edasine levik sügavamate alade suunas. Kaevandamine suurendab setetes orgaanilise aine sisaldust ning selle tagajärjel suureneb detrivooride üldbiomass78. Kaevandamisega kaasneb oluline negatiivne mõju põhjaloomastikule. Jääkmõju ei esine, kuna põhjaloomastiku kooslused taastuvad 2 kuni 3 aasta jooksul. Kumulatiivset mõju ei esine, sest teisi mäeeraldisi, kus toimuks kaevandamine, piirkonnas ei esine. Mõju põhjaloomastikule ulatub ligikaudu 1 km kaugusele kaevandamise piirkonnast. Sellest annab tunnistust Naissaare ja Prangli liivamaardla kaevandamise ajal ja järel teostatud keskkonnaseire. Mõju leevendamiseks tuleb mäeeraldisest kaevandada kogu liiv ühe etapina, et põhjaloomastiku kooslus saaks alustada taastumist sellel alal. Mõju leevendamise efektiivsust kinnitas Prangli ja Naissaare liivamaardla kaevandamise järgne keskkonnaseire79. Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on hinnatud kaevandamisega kaasnevaid mõjusid põhjaloomastikule. Kuna kaevandamise käigus eemaldatakse kaevandatav maavara koos põhjaloomastikuga, kaasneb tegevusega negatiivne mõju põhjaloomastikule. Mõjuala ulatus on 1 km kaevandamise piirkonnast. Samuti oli KMH aruandes hinnatud, et põhjaloomastiku kooslused taastuvad 2-3 aasta jooksul ning taastamise kiirendamiseks on välja pakutud leevendusmeede, millega Keskkonnaamet arvestab keskkonnaloa muutmise menetluses. Eelnevast tulenevalt on KMH aruandes mõjusid põhjaloomastikule asjakohaselt hinnatud ning uue KMH algatamine ei ole vajalik. 3.5. Mõju kalastikule Peamisteks mõjupiirkonnas esinevateks kaladeks on räim ja lest. Kaevandamisel eemaldatakse mäeeraldiselt põhjaloomastik, mis on bentostoiduliste kalade toidubaasiks. Mäeeraldise piirkonnas kalade kudemisalasid ei esine. Mäeeraldiste piirkonnas võivad esineda räime (mai lõpust juuni lõpuni) 77 2008. aasta KMH aruanne lk 19 78 2008. aasta KMH aruanne lk 20 79 2008. aasta KMH aruanne lk 20 26 ja lesta (aprilli lõpust juuni lõpuni) larvid. Neid mõjutab kaevandamisel tekkiv heljum. Larvide kahjustamise tulemuseks võib olla kaevandamise aastal tekkivate räime ja lesta põlvkondade arvukuse vähenemine, mis kaudselt võib põhjustada veel ka negatiivset järelmõju (kudekarja vähenemisest tingituna) 2 kuni 4 aasta jooksul. KMH koostamise ajal, st 2008. aasta andmetel, toimus Hiiumaa rannikumeres kalapüük rannalähedases madalmeres kevadisel kudeajal ja mais-juunis80. Põhjaloomastiku eemaldamisega kaasneb väheoluline negatiivne mõju kalastikule läbi toiduahela. Jääkmõju ei esine, sest kalade toidubaas (põhjaloomastik) taastub. Kumulatiivset mõju ei esine, sest erinevatest mäeeraldistest kaevandatakse liiva erinevatel aegadel. Mõju kalastikule ulatub ligikaudu 1 km kaugusele kaevandamise piirkonnast. Kaevandamise eelne olukord taastub 3 kuni 4 aasta jooksul. Seda näitas Prangli liivamaardlast kaevandamise keskkonnaseire. Mõju vältimiseks tuleb keelata kaevandamine Hiiumadala mäeeraldisest ajavahemikus aprillist kuni juulini. Sel juhul välditakse larvide kahjustamist. Mõju leevendamise efektiivsust kinnitas Prangli ja Naissaare liivamaardla kaevandamiseaegne keskkonnaseire. Mõju leevendamiseks tuleb mäeeraldisest kaevandada kogu liiv ühe etapina, et põhjaloomastiku kooslus saaks alustada taastumist sellel alal81. Kuigi liivamaardla madalamad alad paiknevad Läänemere lestale kudemiseks sobival sügavusel ja kudemist seal täielikult välistada ei saa, siis üldjuhul koeb Läänemere lest siiski ca 10 m sügavusel, eelistades kivist põhja. Seetõttu on liivamaardla ala ilmselt lesta taastootmise seisukohalt väheoluline. Samas võiks koetud lestamarja ja vastseid ohustada kaevandamisalalt lesta kudealaks olevatele madalikele kanduvad taashõljustatud setted, mis marjale settides põhjustaksid embrüode lämbumise või ummistaks vastsete lõpused. Asjakohane on seada kaevandamisele ajaline piirang keelates kaevandamise 15. aprillist 10. juulini, mil kudemine on lõppenud ja noored lestad valdavalt vastsestaadiumist väljunud. Siis ei saa liiva kaevandamisel olla olulist negatiivset mõju lesta taastootmisele82. Hiiumaa loodeosa meremadalikud koos piirnevate merealadega on ilmselt üsna olulised lesta ja kammelja toitumisalad. Lest ja kammeljas toituvad limustest, hulkharjasussidest, vähilaadsetest ja väiksematest kaladest. Põhjaloomastiku mitmekesisus ja biomass on suuremad madalamatel ja kõva substraadiga (kivistel) aladel. Liivasel põhjal ja kahekümnest meetrist sügavamal on põhjaloomastiku biomass väike. Liivamaardla ala on seega põhjakalade toitumisalana üsna vähetähtis, kuna moodustab võimalikest põhjakalade toitumisaladest väga väikese ja vähetähtsa osa. Seetõttu ei ole liiva kaevandamisel põhjendatud ka elupaikade taastumiseks vaheaastate jätmine. Liivasel pinnal on mitmeaastase loomse bentose arvukus madal ja põhjaloomastiku areng algab sisuliselt igal kevadel uuesti. Läbi toiduahela võib mõningane negatiivne mõju põhjakaladele tekkida ka taashõljustatud setete kandumisel olulisematele toitumisaladele ja nende kahjustumisega, kuid kuna 2008. aasta KMH aruandes hinnatakse, et vastava mõju ulatus piirdub ainult ühe kilomeetriga, siis selline mõju oluline ei ole. Vastsestaadiumist väljunud kalad suudavad teha pikemaid toitumisrändeid ja leida endale toitumiseks sobivad alad83. 80 2008. aasta KMH aruanne lk 20 81 2008. aasta KMH aruanne lk 21 82 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 83 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 27 Kokkuvõttes võib nentida, et liiva kaevandamise mõju lesta ja kammelja asurkonnale on suure tõenäosusega minimaalne ega mõjuta vastavate liikide püüki ega saaki ning juba kehtivas keskkonnaloas seatud ajalised piirangud kaevandamisele on piisavad leevendavad meetmed 84. Kuigi eeldatavasti kalaasurkondadele oluline negatiivne mõju puudub, siis on otstarbekas sätestada kaevandamisalal kalastiku seirekohustus, mis piirduks vaid intensiivsemate kaevandamisperioodidega ning mille käigus seiratakse kalastikku enne ja pärast kaevandamistegevust. Läbiviidud seire tulemused oleksid abiks uute maardlate kasutuselevõtul keskkonnamõju hindamisel ja saadud andmeid saaks kasutada juhul, kui kalasaakide vähenemise põhjustajaks hakatakse pidama liiva kaevandamist 85. Eelpool toodust tulenevalt võib väita, et Hiiumadala liivakarjääri piirkonna kalastik on liigivaene ning tegemist ei ole olulise lesta ja kammelja taastootmis- ning toitumisalaga. On alust arvata, et liiva kaevandamine ei avalda kalaasurkondadele olulist negatiivset mõju. Eksperdid ei näe põhjendatud vajadust liiva kaevandamisel elupaikade taastumiseks vaheaastate jätmiseks, mil kaevandamist ei toimu86. Asjakohane on seada kaevandamisele ajaline piirang, keelates kaevandamise 10. aprillist 10. juulini, mil kudemine on lõppenud ja noored lestad valdavalt vastsestaadiumist väljunud. Lisaks on soovitav sätestada kaevandamisalal kalastiku seirekohustus, mis piirduks vaid intensiivsemate kaevandamisperioodidega (nt juhul, kui kahe kuu jooksul kaevandatakse üle 200 000 m3 liiva)87. Suve teine pool on optimaalne aeg kalastiku seiramiseks, lähtudes seal leiduvast püsikalastikust. Seega on mõistlik teostada kalastiku seiret juulis ja augustis, kui enamik kalaliike on lõpetanud kudemise ja paiknevad kindlates piirkondades. Seire peaks toimuma spetsiaalsete sektsioon-nakkevõrkude abil, mida tuntakse nimega "Nordic Coastal multimesh nets". Need 1,8 meetri kõrgused ja 45 meetri pikkused tamiilist nakkevõrgud koosnevad üheksast kindlas järjekorras paiknevast 5 meetri pikkusest sektsioonist, mille silmasammud on sõlmest sõlmeni 30, 15, 38, 10, 48, 12, 24, 60, 19 mm. Sektsioonidel silmasammuga 10-38 mm on tamiili läbimõõt 0,15 mm, 48 mm puhul 0,17 mm ja 60 mm puhul 0,20 mm. Seire peaks hõlmama vähemalt kolme sellist võrku nii kaevandamisalal kui ka samas piirkonnas asuval, kaevandamisalast väljaspool paikneval võrdlusalal, kus valitsevad sarnased looduslikud tingimused88. Keskkonnaamet arvestab eeltoodud eksperdi välja pakutud seiremetoodikaga ning määrab järgmised kalastiku seirenõuded: intensiivsematel kaevandamisperioodidel, st juhul kui kahe kuu jooksul kaevandatakse rohkem kui 200 000 m3 liiva, tuleb teha seiret järgmistel tingimustel – kalastiku seire tuleb läbi viia juulis ja augustis vastavalt HELCOMi poolt tunnustatud rannikumere seiremetoodikale kasutades "Nordic Coastal multimesh nets" nakkevõrke. Kaevandamisalal ja referentsalal on mõlemas vajalik püük kolmes punktis, kokku minimaalset 84 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 85 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 86 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 87 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 88 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, täiendavad küsimused, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.06.2023 dokumendi nr DM-123638-13 all, lisa 2 28 kuues kohas. Referentsala proovid võtta kaevandatava alaga samas piirkonnas, kaevandamisalast väljaspool paikneval võrdlusalal, kus valitsevad sarnased looduslikud tingimused. Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on hinnatud kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid kalastikule ning välja on pakutud ajalised leevendusmeetmed. Ka 2023. aastal tehtud eksperthinnangus89 kinnitati, et 2008. aasta KMH aruande hinnang on jätkuvalt asjakohane ning välja pakutud leevendusmeetmed on piisavad, mistõttu ei kaasne kavandatava liiva kaevandamisega kalastikule olulist negatiivset mõju. Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et uue KMH algatamine ei ole vajalik. 3.6. Mõju kalavarudele ja turismile, sh unikaalsete loodustingimustega lainesõidukohale Kõpu poolsaare tipus Traalpüügile ja kohalikule rannapüügile avalduvaid mõjusid on hinnatud ptk 2.3.3. „Kalastik“, milles jõuti seisukohale, et Hiiumadala liivakarjääris läbiviidavad liiva kaevandamistööd ei avalda traalpüügile sisuliselt mingit mõju90. Piirkonna olulisemateks rannakalanduse püügikaladeks on lest, kammeljas ja merisiig ning liiva kaevandamine ei mõjuta oluliselt nende kalaliikide püüki ega populatsioone. Samuti ei avalda liiva kaevandamine mõju siia ja lõhe toitumisrännnetele91. Kaevandamisala asub Ristna põhjaneemest ehk nn surfiparadiisist ligikaudu 12 km kaugusel, mistõttu ei mõjuta kaevandamine laineid rannikul. Surfamiseks kasutatavad lainete tekkimisel on olulisteks teguriteks maanina jooksmine merre ja tuulesuunad, mistõttu puudub kaevandamisel mõju Kõpu poolsaare tipus asuvale lainesõidukohale. Järeldus: kavandatava tegevusega ei avaldata olulist mõju traalpüügile ega kohalikule rannapüügile, sh turismile. Kuna kaevandamisala asub territoriaalmeres, Kõpu poolsaare tipust ca 12 km kaugusel, ei avalda kaevandamistegevus mõju unikaalsete loodustingimustega lainesõidukohale Kõpu poolsaare tipus. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi negatiivseid mõjusid kalavarudele ega turismile, mistõttu ei ole uue KMH algatamine vajalik. 3.7. Mõju mereimetajatele 2008. aasta KMH aruande kohaselt ei kaasne Hiiumadala liivamaardlas süvendamisel mõju mereimetajatele, sest Hiiumadala liivamaardla lähedal ei asu hülgelesilaid ja poegimisalasid92. Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on arvestatud kavandatava tegevuse mõjuga mereimetajatele ning on välja selgitatud, et kuna piirkonnas ei asu hülgelesilaid ja poegimisalasid, ei kaasne Hiiumadala liivamaardlas kaevandamisega mõjusid mereimetajatele. Eelnevast tulenevalt pole uue KMH läbiviimine vajalik. 89 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 90 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 91 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 92 2008. aasta KMH aruanne lk 21 29  3.8. Mõju linnustikule Ekspertarvamuses ja 2008. aasta KMH-s93 leiti, et kuna Hiiumadala maardla paikneb lainetele ja hoovustele avatud piirkonnas ning vahetult sellel merealal väärtuslikke lindude elupaiku ei leidu, siis ei ole alust arvata, et liiva kaevandamine Hiiumadala liivakarjäärist mõjutaks oluliselt merelinnustiku toitumistingimusi. Täiendavalt leiti, et kuna meresügavused on üle 20 m, siis linnustiku toitumiseks see ala atraktiivne ei ole. Keskkonnaamet nõustub selle järeldusega, et kuigi alal võivad linnud esineda, on nende arvukus väike ning kaevandamise mõju alal esinevate lindude populatsioonidele ei ole oluline. Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes ja koostatud linnustiku ekspertarvamuses on arvestatud kavandatava tegevuse mõjuga linnustikule ning jõutud samale seisukohale, et mõju linnustikule on olematu või väga väike ning uue KMH läbiviimisest võib loobuda. 3.9. Mõju Natura 2000 alale Kaevandamisel ei ole mõju Hiiu madala loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele eeldada. Samuti ei ole mõjusid eeldada siseriiklikult kaitstavale Hiiu madala hoiualale (kaitse-eesmärgid ja mõjud on samad). Kaevandamise mõjuala on Hiiumadala liivamaardla ja selle ümbrus mäeeraldise välispiirist ligikaudu 1 km ulatuses94. Kaevandamine ei mõjuta Hiiu madala loodusala hüdrodünaamilisi tingimusi. Kuna Hiiu madala hoiuala ja loodusala asub liivamaardlast ligikaudu 6 km kaugusel ja mäeeraldise ning Hiiu madala vahele jääb sügav (30 m) mereosa, kus lainetuse ja hoovuste omadused ei muutu95, on mõju Hiiu madala hoiualale, loodusalale ja nende kaitse-eesmärkidele välistatud. Teatud määral võib Hiiu madala hoiuala ja loodusala lähistel tiheneda laevaliiklus. Loa taotleja on liiva transpordi planeerinud nii96, et pinnasepump-süvendaja liikumistee suunatakse Hiiu madala hoiualast ja loodusalast eemale, mistõttu sellest aspektist tulenevalt negatiivset mõju eeldada ei ole. Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on hinnatud kavandatava tegevuse mõjusid Hiiu madala loodusalale ning jõuti järeldusele, et negatiivne mõju Hiiu madala loodusalale on välistatud, mistõttu pole täiendava KMH algatamine vajalik. 3.10. Mõju projekteeritavale Kõpu merekaitsealale 2008. aasta KMH aruande97 kohaselt on kavandatava tegevuse mõjualaks Hiiumadala mäeeraldise välispiirist ligikaudu 1 km. Planeeritav Kõpu merekaitseala asub maardlast 8 km lõunapool, mistõttu jääb see väljapoole mõjuala, seega ei kaasne kavandatava kaevandamistegevusega Hiiumadala liivamaardlast eeldatavalt olulist mõju projekteeritavale Kõpu merekaitsealale. 93 Koostanud Eve Mägi, allikas 2008. aasta KMH aruanne 94 2008. aasta KMH aruanne lk 9 95 2008. aasta KMH aruanne lk 21 96 Kiri registreeritud KOTKAS 22.06.2023 dokumendi nr DM-123638-13 all 97 2008. aasta KMH aruanne lk 9 30 Järeldus: 2008. aasta KMH aruande põhjal on mõjuala Hiiumadala maardla välispiirist 1 km, projekteeritav Kõpu merekaitseala jääb väljaspoole mõjuala, mistõttu kavandatava tegevusega ei kaasne mõju kaitsealale. Eelnevast tulenevalt pole uue KMH läbiviimine vajalik. 3.11. Mõju kavandatavatele linnualadele 2008. aasta KMH aruande kohaselt on Hiiumadala liivamaardla mõjuala u 1 km maardla välispiirist, nagu seda on näidanud ka Naissaare ja Prangli liivamaardlate kaevandamisaegse seire tulemused98. Vastavalt Eesti Ornitoloogiaühingu ettepanekule jääb moodustatav Lääne-Hiiumaa linnuala Hiiumadala liivamaardlast 0,6 km lõunapoole ja Põhja-Hiiumaa linnuala 3,2 km idapoole. Seega on Lääne-Hiiumaa linnuala võimalikus mõjupiirkonnas. Eelnevast tulenevalt palus Keskkonnaamet eksperdil99 täpsustada mõjude esinemise tõenäosust nimetatud kohas, kus ei ole maardlast 1 km laiune puhver tagatud. Ekspertarvamuse100 kohaselt on seal tegemist merepiirkonnaga, millele on iseloomulik lindude väga väike asustustihedus tingituna ebarahuldavate toitumistingimuste esinemisest. Karide ja liivamadalate elupaigad, millele on sügavamatel merealadel iseloomulik ka merekarpide sage esinemine, Hiiumadala liivakarjääri piirkonnas ja lähinaabruses sisuliselt puuduvad. Sellest tulenevalt ei avalda liiva kaevandamine ka negatiivset mõju kavandatavale Lääne-Hiiumaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevale linnustikule. Kuna Lääne-Hiiumaa linnuala lisatakse suure tõenäosusega lähiaastatel üleeuroopalisse kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000, määrab Keskkonnaamet ettevaatusprintsiibist tulenevalt nõude, mille kohaselt tuleb kaevandamisega alustada Hiiumadala maardla põhjaosast, liikudes edasi lõuna suunas kui keskkonnaloaga määratav heljumi seire kinnitab, et kaevandamise mõju kavandatavale Lääne-Hiiumaa linnualale ei ulatu. Kaevandamisel Hiiumadala maardla lõunaosas, koordinaatpunkte X: 6548514, Y: 388223 ja X: 6548527, Y: 389886 läbivast mõttelisest sirgest lõuna pool, kus kavandatav Lääne-Hiiumaa linnuala on maardlale lähemal kui 1 km, tuleb ka arvestada, et meri (tuuled ja hoovused) peab kandma setteid (heljumit) kavandatavast Lääne-Hiiumaa linnualast eemale. Seega tuleb enne kaevandamisega alustamist hinnata tuulte ja hoovuste liikumise suunda ja selle mõju heljumi liikumisele ning töödega võib alustada vaid siis, kui on veendumus, et heljum ei kandu lõunasuunas asuvale linnualale. Lisaks peab Keskkonnaamet vajalikuks loa taotlejal teostada Hiiumadala maardla lõunaosas kaevandades veesambas oleva heljumi seiret kavandatava Lääne-Hiiumaa linnuala põhjapiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktide X: 6548014, Y: 388229 ja X: 6548041, Y: 391748 vahelisel mõttelisel sirgel mõõtepunktide vahega 500 m (8 mõõtepunkti). Letipea liivamaardla KMH aruande101 põhjal arvestab Keskkonnaamet heljumi looduslikuks fooniks ligikaudu 10 mg/l ning tugeva tuule korral ligi kaks korda rohkem, st 20 mg/l. Kui kaevandamise ajal seiratud heljumi sisaldus veesambas on 20 mg/l või suurem, tuleb kaevandamine ajutiselt peatada kuni heljumi 98 2008. aasta KMH aruanne lk 9 99 Ekspert Jonne Kotta, ekspertarvamus registreeritud KOTKAS 11.07.2023 dokumendi nr DM-123638-14 all 100 Ekspert Jonne Kotta, ekspertarvamus registreeritud KOTKAS 11.07.2023 dokumendi nr DM-123638-14 all 101 OÜ Inseneribüroo STEIGER, Eesti sisemeres asuva Letipea liivamaardla kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, Tallinn, 2021, lk 94 31 settimiseni. See on vajalik, et välistada heljumist tingitud võimalikku negatiivset mõju kavandatud linnualale. Kuigi kavandatav Põhja-Hiiumaa linnuala asub Hiiumadala liivamaardlast u 3,2 km kaugusel, siis tulenevalt 2008. aasta KMH aruandest domineerivad Hiiumadala maardla piirkonnas edela-, lõuna- ja läänetuuled. Eelnevast lähtuvalt ning tuginedes ettevaatusprintsiibile tuleb maardla idapoolsel alal kaevandades püsivama (1 ööpäev või pikem aeg) või tugevama (keskmine tuule tugevus 10 m/s või üle selle) läänekaare tuultega teha heljumi seiret kavandatava Põhja-Hiiumaa linnuala läänepiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktides X: 6549410, Y: 394927 ja X: 6548912, Y: 394927 (2 mõõtepunkti) 1 kord tööpäeva lõpus enne kaevandamisalalt lahkumist. Heljumi seiret tuleb teha 3 korda eelpoolnimetatud tingimuste (asukoht ja tuulte suund) esinemisel. Kui heljumi seire tulemused ei näita olulist (mõõtepunktides on heljumi sisaldus veesambas 20 mg/l või rohkem) heljumi sisalduse suurenemist veesambas, siis edasist heljumi seire kohustust ei ole. Järeldus: 2008. aasta KMH aruande kohaselt on Hiiumadala liivamaardla mõjuala u 1 km maardla välispiirist, nagu seda on näidanud ka Naissaare ja Prangli liivamaardlate kaevandamisaegse seire tulemused. Eelnevast tulenevalt palus Keskkonnaamet eksperdil102 hinnata, kas kaevandamine võib avaldada negatiivset mõju maardlast 600 m kaugusel asuvale planeeritavale Lääne-Hiiumaa linnualale. Ekspert103 kinnitas, et seal on tegemist merepiirkonnaga, millele on iseloomulik lindude väga väike asustustihedus tingituna ebarahuldavate toitumistingimuste esinemisest. Sellest tulenevalt ei avalda liiva kaevandamine ka negatiivset mõju kavandatavale Lääne-Hiiumaa linnualale. Keskkonnaamet on seisukohal, et rakendades keskkonnaloas kehtestatud ajalist piirangut töödele (kaevandamine on keelatud 15. aprillist kuni 15. juulini), alustades kaevandamisega maardla põhjaosas ning vältides heljumi liikumist maardlast lõuna suunas, lisaks teostades seiret, ei kaasne kavandatava kaevandamistegevusega olulist negatiivset mõju kavandatavale Lääne-Hiiumaa linnualale (IBA- le) ega Põhja-Hiiumaa linnualale (IBA-le). Eelnevast tulenevalt ei ole uue KMH algatamine vajalik. 3.12. Mõju piirkonna müratasemele 2008. aasta KMH aruandes ei ole käsitletud süvendamisega kaasneva müra levikut ja mõju keskkonnale, mistõttu palus Keskkonnaamet loa taotlejal, arvestades pinnasepump-süvendaja karakteristikuid, esitada eksperthinnang104, milles oleks analüüsitud müra levikut ja mõju keskkonnale (kaladele, lindudele ja hüljestele). Eksperthinnangu eesmärgiks on hinnata, kas süvendamisega kaasneb oluline mürataseme tõus, mis põhjustab olulist negatiivset mõju keskkonnale. Müra leviku ja mõju analüüsil kasutati veealuse müra 2019. aasta kaardikihte, mis pärinevad Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) projektist “Veealuse müra mõju hindamine kalastikule”105. Veealuse müra modelleerimine teostati koostöös välispartneriga Quiet-Oceans SA106. Analüüsil keskenduti pidevale laiaribalisele mürale, mis on omane liikuvatele allikatele nagu reisi-, kauba- või 102 Ekspert Jonne Kotta, ekspertarvamus registreeritud KOTKAS 11.07.2023 dokumendi nr DM-123638-14 all 103 Ekspert Jonne Kotta, ekspertarvamus registreeritud KOTKAS 11.07.2023 dokumendi nr DM-123638-14 all 104 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 105 Kättesaadav: https://envir.ee/media/420/download 106 https://qos.quiet-oceans.com/ 32 muud laevad või näiteks pinnasepump-süvendajale, millega toimub merepõhja süvendamine. Elustiku jaoks ebasoodne müranivoog saadi HELCOM’i indikaatorite raportist (2023). Vastavalt raportis välja toodud müralävendi väärtusele ei oma liiva kaevandamine Hiiumadala liivakarjääris kaladele, merelindudele- ja imetajatele müra osas lisanduvat keskkonnariski, kuna piirkond on juba oluliselt mõjutatud laevandusest tingitud meremürast (joonis 7). Veelgi enam, kuna liiva kaevadamisel kasutatakse tõhusaid ja keskkonnasõbralikke lahendusi ning olulised kala-, linnu- ja imetajakoondised paiknevad maardlast eemal, siis kaevandamisega kaasnev müra ei avalda mereelustikule olulist negatiivset keskkonnamõju. Eelpool toodust tulenevalt võib väita, et liiva kaevandamine Hiiumadala liivakarjääris ei oma müra osas mereelustikule lisanduvat keskkonnariski107. Joonis 7. Hiiumadala liivakarjääri ümbritsevale merealale on olemasolevast laevaliiklusest tulenevalt iseloomulikud müratasemed, mis avaldavad kaladele, merelindudele ja -imetajatele negatiivset mõju. Pinnasepump-süvendajaga liiva kaevandamine ei suurenda piirkonnas müra keskkonnariski, kuna liiva kaevadamisel kasutatakse tõhusaid ja keskkonnasõbralikke lahendusi ning olulised mereelustiku koondised paiknevad maardlast eemal 108. 3.13. Mõju välisõhu kvaliteedile Süvendustööde ajal eraldub õhku pinnasepump-süvendaja diiselmootoris kütuse põlemisprotsessile iseloomulikke saasteaineid nagu lämmastikdioksiid (NO2), süsinikoksiid (CO), vääveldioksiid (SO2), peenosakesed (PM10) ja lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC). Saasteainete leviku määramiseks ja mõju hindamiseks piirkonna õhukvaliteedile teostati 2023. aastal saasteainete hajumisarvutused. 107 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 108 Kotta, J., Eschbaum, R., Luigujõe, L., Ekspertarvamus, 2023, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 2 33 Hajumisarvutusteks kasutati Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (SMHI) poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit, mis vastab keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord”. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete arvutuslikud kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Saasteainete hajumisarvutuse tulemusi võrreldi keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (edaspidi määrus nr 75) toodud elanikkonna ja keskkonna kaitseks kehtestatud asjakohaste õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustega. Hajumisarvutuste põhjal on saasteainete kontsentratsioonid mäeeraldise piirkonnas marginaalsed, jäädes oluliselt madalamaks kui määrusega nr 75 kehtestatud välisõhu kvaliteedi piirväärtused. Hajumisarvutuste põhjal ei põhjusta liiva kaevandamisega seotud planeeritavad süvendustööd õhukvaliteedi seisundi halvenemist piirkonnas109. 3.14. Mõju veealustele mälestistele 2008. aasta KMH aruandes on toodud, et heljumiga seotud mõju ulatub ligikaudu 1 km kaugusele mäeeraldise välispiirist110. Kuna lähim arheoloogiamälestis, laevavrakk (registrinumber 30736), asub Hiiumadala maardla välispiirist ca 2,5 km kaugusel, ei kaasne Hiiumadala liivamaardlas kaevandamisega eeldatavalt mõju laevavrakk (registrinumber 30736) arheoloogiamälestisele. Maa-ameti geoportaali andmetel ja Keskkonnaametile teadaolevalt kavandataval alal ega selle läheduses teisi kultuurimälestisi ei leidu. Keskkonnaamet teeb ettepaneku rakendada muinsuskaitseseaduse § 31 lg-t 1, mille kohaselt peatatakse kaevetööd, säilitatakse koht muutmata kujul ning teavitatakse viivitamata Muinsuskaitseametit, kui kaevandamise käigus avastatakse arheoloogiline kultuurkiht. See annab loa taotlejale võimaluse kaevandamisega alustada ning uuringu vajadus tekib vaid juhul, kui tööde käigus tekib selleks vajadus. Järeldus: Hiiumadala liivamaardlas kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt veealuseid mälestisi, kuna lähim teadaolev mälestis, laevavrakk, asub väljaspool tegevuse mõjuala. Kui kaevandamise käigus avastatakse arheoloogiline kultuurikiht, tuleb koheselt kaevetööd peatada ning teavitada sellest Muinsuskaitseametit. Keskkonnaameti hinnangul ei ole vajadust uue KMH läbiviimiseks. 3.15. Mõju laevaliiklusele Tuginedes pikaajalisele meresõidu kogemusele111 ning arvestades piirkonda läbinud veesõidukite süvist, on Hiiumadala liivamaardlas liiva kaevandamisel laevaliiklusele olematu mõju, kuna veesõidukitel on võimalik ohutult kaevandamisega seotud alalt mööduda. Meresõiduohutuse seaduse § 45 lg 9 kohaselt tuleb enne kaevandamisega alustamist taotleda Transpordiametilt luba üldkasutataval veeteel liiva kaevandamiseks, samuti on oluline õigeaegne koostöö Transpordiametiga, et väljastada 109 Saare, K., 2023 „Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamisega kaasneva mõju hinnang välisõhu seisundile“, Tallinn (aruande kinnitaja Teinemaa, E), kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM- 123638-11 all, lisa 3 110 2008. aasta KMH aruanne lk 9 111 Klaus, A., 2023 „Eksperthinnang Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamisega seotud mõjude kohta piirkonna laevaliiklusele“, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 4 34 navigatsioonihoiatus. Kaevandamisega seotud veesõidukid tuleb märgistada vastavalt COLREGs112 nõuetele. Navigatsiooniriskide leevendamiseks peavad veesõidukite liikumised ja manööverdamised olema vajadusel kooskõlastatud. Manöövrite planeerimisel tuleb arvestada hetke ilmaga ja ilma prognoosiga, samuti tuleb arvestada laeva sõidutrajektoori valimisel piirkonnas viibivate teiste veesõidukitega. Laevade liikumise seisukohalt on Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamine võimalik113. Järeldus: liiva kavandatava kaevandamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju laevaliiklusele. Enne kaevandamisega alustamist tuleb taotleda Transpordiametilt luba üldkasutataval veeteel liiva kaevandamiseks ning jätkata edaspidi koostööd Transpordiametiga. Eelnevast tulenevalt ei pea Keskkonnaamet uue KMH algatamist vajalikuks. 3.16. Koosmõjud, mis kaasnevad mitmes maardlas samaaegse kaevandamisega Hiiumadala liivamaardla välispiirist ca 8 km kaugusel asub Kõpu liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru 1. plokk ja ca 5,5 km kaugusel Kõpu liivamaardla ehitusliiva prognoosivaru 4. plokk. Arvestades, et Hiiumadala liivamaardlas kaevandamise mõjupiirkond114 on 1 km, ei kaasne eeldatavalt kaevandamisel koosmõju ka juhul, kui Kõpu liivamaardlas toimuks samaaegne kaevandamistegevus. Keskkonnaameti praktika kohaselt hinnatakse koosmõju olemasolevate mäeeraldistega, st mäeeraldistega, millel on olemas kehtiv keskkonnaluba kaevandamiseks. Kõpu liivamaardlas puudub kehtiv keskkonnaluba, mistõttu ei saa seal lähitulevikus kaevandamistegevusega alustada. Eelnevast tulenevalt puudub praegu koosmõju Hiiumadala liivamaardla ja teiste lähipiirkonna maardlatega. Järeldus: koosmõju Hiiumadala liivamaardlal teiste lähipiirkonna maardlatega (st Kõpu liivamaardlaga) puudub, mistõttu ei ole uue KMH algatamine vajalik. 3.17. Mõju piiriülesus Hiiumadala liivamaardla asub territoriaalmeres Hiiumaast u 12 km põhja pool. Kavandatava tegevuse mõjuala ulatub maardla välispiirist 1 km kaugusele115. Eesti merepiiriks on Eesti territoriaalmere välispiir (riigipiiri seadus § 2 lg 4). Merepiiri lähim kaugus Hiiumadala liivamaardla välispiirist on u 5,6 km, mistõttu ei kaasne kavandatava tegevusega piiriülest mõju. Järeldus: Eesti merepiir asub Hiiumadala maardla välispiirist vähemalt 5,6 km kaugusel ning 2008. aasta KMH aruandes on hinnatud tegevuse mõjualaks 1 km. Eelnevast tulenevalt ei kaasne tegevusega piiriülest mõju, mistõttu pole uue KMH algatamine vajalik. 112 Convention on the International Regulations for Preventing Collisions at Sea, 1972 (Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskiri) 113 Klaus, A., 2023 „Eksperthinnang Hiiumadala liivamaardlast liiva kaevandamisega seotud mõjude kohta piirkonna laevaliiklusele“, kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.06.2023 dokumendi nr DM-123638-11 all, lisa 4 114 2008. aasta KMH aruanne lk 9 115 2008. aasta KMH aruanne lk 9 35  3.18. Võimalikud avariid 2008. aasta KMH aruandes on hinnatud, et kütuse- või õlilekke vältimiseks tuleb tagada, et laev ja muu kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult korras116. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine. Järeldus: 2008. aasta KMH aruandes on käsitletud kavandatava tegevusega tekkivate võimalike avariide ohtu ja selle tekke tõenäosuse vähendamise viise ning meetmeid tekkinud olukorra lahendamiseks. Seega on KMH aruandes piisavalt käsitletud võimalike avariide teemat, mistõttu uue KMH läbiviimine pole asjakohane. 3.19. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused 2008. aasta KMH aruandes on välja pakutud järgmised leevendusmeetmed117: 1) Süvendamisel tohib kasutada ühte pinnasepump-süvendajat korraga. 2) Heljumi tõttu vee kvaliteedi halvenemise mõju leevendamiseks tuleb jälgida, et liiva pumpamise vahele jääks vähemalt 4 tundi heljumi settimiseks. Selle aja jooksul heljum settib ning vee kvaliteet taastub. 3) Mõju, mis tekib lainetusele, hoovustele ja setete liikumisele, leevendamiseks tuleb säilitada mäeeraldise nõlva tervikutesse planeeritud liiv. Nõlvuse arvel muutuvad süvendi veerud laugemaks ja seetõttu toimub setete aktiivsem kandumine süvendisse. 4) Mäeeraldisest tuleb kaevandada kogu liiv ühe etapina, et põhjaloomastiku kooslus saaks alustada taastumist sellel alal. 5) Hiiumadala mäeeraldise piirkonnas võivad esineda räime (mai lõpust juuni lõpuni) ja lesta (aprilli lõpust juuni lõpuni) larvid. Kalastikku ja larve mõjutab kaevandamisel tekkiv heljum ning läbi toiduahela põhjaloomastiku eemaldamine. Mõju leevendamiseks ei ole Hiiumadala mäeeraldises süvendamine lubatud ajavahemikus aprillist kuni juulini. Sel juhul välditakse larvide kahjustamist. 6) Kütuse- või õlilekke vältimiseks tuleb tagada, et laev ja muu kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult korras. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole õlireostuse tekkimine ja ümbritseva keskkonna kahjustamine tõenäoline. 7) Avarii tagajärgede likvideerimiseks peab pinnasepump-süvendaja pardal olema kütuse ja õlitõrje tehnika (poomid, adsorbendid jne). 8) Avarii korral tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ning Päästeametit. Lähtuvalt eelhinnangu tulemustest määrab Keskkonnaamet lisaks eelnimetatud leevendusmeetmetele keskkonnaloa muutmise menetluses keskkonnaloale järgmised nõuded: • Enne kaevandamisega alustamist tuleb taotleda Transpordiametilt luba üldkasutataval veeteel liiva kaevandamiseks (meresõiduohutuse seaduse § 45 lg 9). 116 2008. aasta KMH aruanne lk 23 117 2008. aasta KMH aruanne lk 23 ja 26-27 36  • Kaevandamisega tuleb alustada Hiiumadala maardla põhjaosast, liikudes edasi lõuna suunas, kui heljumi seire kinnitab, et kaevandamise mõju kavandatavale Lääne-Hiiumaa linnualale ei ulatu. • Kaevandamisel Hiiumadala maardla lõunaosas, koordinaatpunkte X: 6548514, Y: 388223 ja X: 6548527, Y: 389886 läbivast mõttelisest sirgest lõuna pool, kus kavandatav Lääne-Hiiumaa linnuala on maardlale lähemal kui 1 km, tuleb arvestada, et meri (tuuled ja hoovused) peab kandma setteid (heljumit) kavandatavast Lääne-Hiiumaa linnualast eemale. Seega tuleb enne kaevandamisega alustamist hinnata tuulte ja hoovuste liikumise suunda ja selle mõju heljumi liikumisele ning töödega võib alustada vaid siis, kui on veendumus, et heljum ei kandu lõunasuunas asuvale linnualale. • Hiiumadala maardla lõunaosas kaevandades tuleb teha veesambas oleva heljumi seiret kavandatava Lääne-Hiiumaa linnuala välispiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktide X: 6548014, Y: 388229 ja X: 6548041, Y: 391748 vahelisel mõttelisel sirgel mõõtepunktide vahega 500 m (8 mõõtepunkti). Kui kaevandamise ajal seiratud heljumi sisaldus veesambas on 20 mg/l või suurem, tuleb kaevandamine ajutiselt peatada kuni heljumi settimiseni. • Maardla idapoolsel alal kaevandades püsivama (1 ööpäev või pikem aeg) või tugevama (keskmine tuule tugevus 10 m/s või üle selle) läänekaare tuultega tuleb teha heljumi seiret kavandatava Põhja-Hiiumaa linnuala läänepiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktides X: 6549410, Y: 394927 ja X: 6548912, Y: 394927 (2 mõõtepunkti) 1 kord tööpäeva lõpus enne kaevandamisalalt lahkumist. Heljumi seiret tuleb teha 3 korda eelpoolnimetatud tingimuste (asukoht ja tuulte suund) esinemisel. • Kui kaevandamise käigus avastatakse arheoloogiline kultuurikiht, tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 31 lg-le 1 peatada kaevetööd, säilitada koht muutmata kujul ning teavitada viivitamata Muinsuskaitseametit. • Intensiivsematel kaevandamisperioodidel, st juhul kui kahe kuu jooksul kaevandatakse rohkem kui 200 000 m3 liiva, tuleb teha seiret järgmistel tingimustel – kalastiku seire tuleb läbi viia juulis ja augustis vastavalt HELCOMi poolt tunnustatud rannikumere seiremetoodikale kasutades "Nordic Coastal multimesh nets" nakkevõrke. Kaevandamisalal ja referentsalal on mõlemas vajalik püük kolmes punktis, kokku minimaalset kuues kohas. Referentsala proovid võtta kaevandatava alaga samas piirkonnas, kaevandamisalast väljaspool paikneval võrdlusalal, kus valitsevad sarnased looduslikud tingimused. • Liiva transpordi teekond ei tohi läbida Hiiu madala hoiuala (KLO2000066), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Hiiu madala loodusala (RAH0000134). 4. Eelhinnangu järeldus Kavandatud tegevus vastab õigusaktidele ja on kooskõlas 2008. aasta KMH aruandega. Keskkonnaameti hinnangul on olulised mõjud 2008. aasta KMH aruandega asjakohaselt hinnatud ning olemasoleva KMH aruande, keskkonnaloa muutmise taotluse ja selle menetlemise raames esitatud dokumentide, sh eksperthinnangute, põhjal on Keskkonnaametil piisavalt teavet keskkonnaloa muutmiseks. Seega ei ole Hiiumadala liivamaardlas kaevandamiseks täiendava KMH läbiviimine vajalik. Eelhinnangu alusel määratakse keskkonnaloale järgmised tingimused: 37 1) Enne kaevandamisega alustamist taotleda Transpordiametilt luba üldkasutataval veeteel liiva kaevandamiseks (meresõiduohutuse seaduse § 45 lg 9). 2) Süvendamisel kasutada ühte pinnasepump-süvendajat korraga. 3) Kaevandamisega tuleb alustada Hiiumadala maardla põhjaosast, liikudes edasi lõuna suunas, kui heljumi seire kinnitab, et kaevandamise mõju kavandatavale Lääne-Hiiumaa linnualale ei ulatu. 4) Kaevandamisel Hiiumadala maardla lõunaosas, koordinaatpunkte X: 6548514, Y: 388223 ja X: 6548527, Y: 389886 läbivast mõttelisest sirgest lõuna pool, kus kavandatav Lääne-Hiiumaa linnuala on maardlale lähemal kui 1 km, tuleb arvestada, et meri (tuuled ja hoovused) peab kandma setteid (heljumit) kavandatavast Lääne-Hiiumaa linnualast eemale. Seega tuleb enne kaevandamisega alustamist hinnata tuulte ja hoovuste liikumise suunda ja selle mõju heljumi liikumisele ning töödega võib alustada vaid siis, kui on veendumus, et heljum ei kandu lõunasuunas asuvale linnualale. 5) Hiiumadala maardla lõunaosas kaevandades tuleb teha veesambas oleva heljumi seiret kavandatava Lääne-Hiiumaa linnuala põhjapiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktide X: 6548014, Y: 388229 ja X: 6548041, Y: 391748 vahelisel mõttelisel sirgel mõõtepunktide vahega 500 m (8 mõõtepunkti). Kui kaevandamise ajal seiratud heljumi sisaldus veesambas on 20 mg/l või suurem, tuleb kaevandamine ajutiselt peatada kuni heljumi settimiseni. 6) Maardla idapoolsel alal kaevandades püsivama (1 ööpäev või pikem aeg) või tugevama (keskmine tuule tugevus 10 m/s või üle selle) läänekaare tuultega tuleb teha heljumi seiret kavandatava Põhja- Hiiumaa linnuala läänepiirist 500 m kaugusel koordinaatpunktides X: 6549410, Y: 394927 ja X: 6548912, Y: 394927 (2 mõõtepunkti) 1 kord tööpäeva lõpus enne kaevandamisalalt lahkumist. Heljumi seiret tuleb teha 3 korda eelpoolnimetatud tingimuste (asukoht ja tuulte suund) esinemisel. 7) Heljumi tõttu vee kvaliteedi halvenemise mõju leevendamiseks jälgida, et liiva pumpamise vahele jääb vähemalt 4 tundi heljumi settimiseks. Selle aja jooksul heljum settib ning vee kvaliteet taastub. 8) Leevendamaks mõju, mis tekib lainetusele, hoovustele ja setete liikumisele, säilitada mäeeraldise nõlva tervikutesse planeeritud liiv. Nõlvuse arvel muutuvad süvendi veerud laugemaks ja seetõttu toimub setete aktiivsem kandumine süvendisse. 9) Kuna kaevandamisel eemaldatakse koos liivaga mere põhjaloomastik, mis põhjustab muutusi ka mäeeraldist ümbritseva mereala põhjaloomastiku kooslustes, tuleb kahjuliku mõju leevendamiseks kaevandada mäeeraldisest kogu liiv ühe etapina, et põhjaloomastiku kooslus saaks võimalikult ruttu alustada taastumist sellel alal. Nii kaob kaevandamise mõju 2 kuni 3 aasta jooksul ja põhjaloomastiku kooslused taastuvad. 10) Kehtivas keskkonnaloas on kaevandamine keelatud ajavahemikul 15.04-15.07 ja Keskkonnaamet jätab selle keeluaja muutmata. Keeluaeg on vajalik larvide kahjustamise vältimiseks. 11) Intensiivsematel kaevandamisperioodidel, st juhul kui kahe kuu jooksul kaevandatakse rohkem kui 200 000 m3 liiva, tuleb teha seiret järgmistel tingimustel – kalastiku seire tuleb läbi viia juulis ja augustis vastavalt HELCOMi poolt tunnustatud rannikumere seiremetoodikale kasutades "Nordic Coastal multimesh nets" nakkevõrke. Kaevandamisalal ja referentsalal on mõlemas vajalik püük kolmes punktis, kokku minimaalset kuues kohas. Referentsala proovid võtta kaevandatava alaga samas piirkonnas, kaevandamisalast väljaspool paikneval võrdlusalal, kus valitsevad sarnased looduslikud tingimused. 38 12) Kui kaevandamise käigus avastatakse arheoloogiline kultuurikiht, tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 31 lg-le 1 peatada kaevetööd, säilitada koht muutmata kujul ning teavitada viivitamata Muinsuskaitseametit. 13) Liiva transpordil tuleb vältida Hiiu madala hoiuala (KLO2000066), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Hiiu madala loodusala (RAH0000134). 14) Kütuse- või õlilekke vältimiseks tagada, et laev ja muu kasutatav tehnika oleks tehniliselt täielikult korras. Töökorras tehnika kasutamisel on õlireostuse tekkimine ja ümbritseva keskkonna kahjustamine vähem tõenäoline. 15) Avarii tagajärgede likvideerimiseks peab pinnasepump-süvendaja pardal olema piisav kogus kütuse ja õlitõrje tehnikat (poomid, adsorbendid jne). 16) Avarii korral teavitada viivitamatult Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ning Päästeametit. 5. Menetlusosaliste ärakuulamine Keskkonnaamet saatis 21.07.2023 kirjaga nr DM-123638-15 aktsiaseltsi TALLINNA SADAM keskkonnaloa nr KL-518528 muutmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnangu eelnõuga menetlusosalistele ja asjakohastele asutustele arvamuse avaldamiseks. Muinsuskaitseamet andis teada 04.08.2023 oma kirjaga nr 1.1-7/378-2, et Muinsuskaitseametil ei ole nimetatud eelnõudele vastuväiteid ega täiendusettepanekuid (registreeritud KOTKAS dokumendina nr DM-123638-16). Silja Jakobi 5341 0707 (vesi) [email protected] Merike Rosin 5447 0092 (maapõu) [email protected] Allar Liiv 5770 2448 (looduskasutus) [email protected] Märt Kesküla 5234 410 (vee-elustik) [email protected] Rita Miller 5301 1496 (loodushoiutööde büroo) [email protected] Andres Miller 503 6455 (looduskaitse planeerimise osakond) [email protected] 39  Y=393000 ASUKOHA SKEEM M 1:50 000 X=6552000 HIIUMADALA LIIVAKARJÄÄR ' I HIIUMADALA 8 MAARDLA -3 6 -3 4 2 -3 0 -3 -4 1 I -3 I PA-4 1 I -4 -32.94 - 9 7 -29 -3 -3 -32.94 28 0.0 -30 5 - -3 137 -33 136 136 -27 Y=388000 137 165 Plokk 1 aT 165 120 120 2 -6 X=6551000 2 -7 179 179 26 - 9 -3 - PA-3 101 101 I PA-6 - 2 I 8 187 0 -32.93 - - -26.43 -32.93 1.6 27 8 1.7 -28.13 - 187 -3 PA-5 -26.73 7 -2 -28.33 7 25 -3 - 6 4 -3 -3 - PA-2 370 0 -36.33 9 -2 5 -36.33 -3 370 220 220 28 0 3 -3 - - PA-11 -3 77 77 1.4 -24.13 351 351 2 4 -3 -2 -25.53 Plokk 2 aT 1 -3 PA-7 -27.23 - -28.53 - PA-1 30 411 - 1.3 29 411 0 -32.93 23 - - -32.93 - PA-12 27 332 332 - 2.2 -22.63 PA-8 249 28 - -24.83 -28.53 249 -26 - -29.73 2 -6 1.2 -25 5 -2 412 27 - 24 412 PA-13 - 51 51 31 - -22.93 - 1.5 -24.43 31 - 271 271 307 307 24 - 9 -2 12 PA-9 3 -2 12 28 427 427 -26.03 30 - - 280 280 2 28 -28.03 2.0 0 -3 2 9 -2 - PA-14 1.7 -28.03 Plokk 1 aT 297 297 -29.73 - Plokk 3 aT 2 -5 26 - 3.0 PA-15 28 - 27 - -24.33 1 -2 8 PA-10 -27.33 1 -27.43 442 442 - -29.63 -27 -26 -28 -2 2.2 - 4 25 673 -23 673 7 - -2 28 - 29 - 31 23 660 - - PA-20 - 6 - 30 PA-19 -2 0.3 -24.63 24 - 660 0 -23.33 - -24.93 - 23 5 - -2 25 -23.33 -2 0.3 I I -2 I 4 - ' 6 PA-21 27 -24 - PA-23 -24.43 -2 0 -23.23 2 648 648 -24.73 I 487 -22.23 454 454 Kaardilehe nr: 6124 612 - 28 487 281 612 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2022. 22 281 23 - 637 - - - 28 27 - -23 24 - 637 27 - 26 - 25 Plokk 1 aT - PA-16 - 26 - 24 -22.83 1.3 2 -2 2 - 600 504 -24.13 - PA-17 5 24 504 - 5 -2 600 - 22 1.4 -23.63 - 2 587 21 -25.03 - PA-22 552 552 -2 0 - 1 -19 -2 3 587 0.3 -23.53 18 -23.83 - - PA-18 574 0.3 -24.23 2 -2 574 -24.53 7 -1 1 -6 I I' LEPPEMÄRGID: MÄRKUSED: 1 Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkt piiripunkti numbriga 1. Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Alusena kasutatud digitaliseeritud materjalid: 1 Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, - Hiiumadala mäeeraldise teenindusmaa plaan M 1: 10 000 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007); piiripunkt ja piiripunkt piiripunkti numbriga - Geoloogilise uuringu aruanne EGF nr 7830, graafiline lisa 1. (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2006). 3. Maavaravaru plokkide, katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa-amet november 2022. I I' Geoloogilise läbilõike joon 4. Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 2022. Y=393000 Puurauk 5. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa ühtivad ja nende pindala on 477.46 ha. Piiripunktide - PA-11 Kattekihi paksus, m Puuraugu nr koordinaadid on esitatud taotluse seletuskirja lisana. 1.4 -24.13 Maavara kihi paksus, m Suudme abs kõrgus, m 6. Mäeeraldisel ja selle lähiümbruses puuduvad katastriüksused. -25.53 Lamami abs kõrgus, m X=6547000 OBJEKTI ASUKOHT Plokk 1 aT Maavaravaru ploki kontuur, ploki number ja varu kategooria (aT - aktiivne tarbevaru) Hiiu maakond, Hiiumaa vald -27 Maapinna (merepõhja) samakõrgusjoon, abs m OBJEKT, JOONISE NIMETUS -24 Mäebüroo Nord OÜ +372 613 9810 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, abs m Pärnu mnt 232/4 [email protected] Hiiumadala liivakarjäär 11314 Tallinn www.maeburoo.ee Nõlvaterviku alumine kontuur karjääri põhjal Mäeeraldise plaan TÖÖ NUMBER KUUPÄEV GRAAFILINE LISA (nõlvaterviku ülemine kontuur kulgeb mäeeraldise piiril) 22PR-556 15.11.2022 1 KOOSTAS TELLIJA MÕÕTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) aktsiaselts TALLINNA SADAM 1:10 000 VORMISTAS Sadama tn 25, 15051 Tallinn 0 50 100 200m Priit Koppel (allkirjastatud digitaalselt)  GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE I-Iʹ SW NE abs m abs m - PA-12 -22 2.2 -22.63 -22 - PA-15 1: 5 -24.83 1: 3.0 -24.33 5 -27.33 -23 -23 -24 1 aT -24 2.2 -25 -25 - 3 aT 1.6 PA-5 PA-6 1 aT -26.73 - -26.43 -26 1.7 -28.13 -26 -28.33 3.40 5 1: -27 -27 3 aT 3.0 2 aT 1: 5 -28 -28 1.7 3.75 1.6 LEPPEMÄRGID: -29 -29 -30 3.40 -30 Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldise piir -31 -31 Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 3.60 PA-4 -32 - -32 -32.94 0.0 -32.94 Savi -33 -33 -34 -34 Ehitusliiv 1.5 -35 Täitepinnas -36 3.5 -37 Aleuriitliiv -38 Moreen -39 GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE II-IIʹ 1 aT Maavaravaru ploki kontuur, ploki number ja varu kategooria -40 (aT - aktiivne tarbevaru) 1: Kaevandamise nõlva kontuur ja nõlva maksimaalne kalle 5 -41 NW S -42 abs m abs m Kattekihi paksus, m Puuraugu nr - - PA-15 PA-12 PA-13 -22 - -22 3.0 -24.33 2.2 -22.63 -22.93 -43 Maavara kihi paksus, m Suudme abs kõrgus, m 1.5 -27.33 -24.83 -24.43 Lamami abs kõrgus, m -23 - PA-11 -23 1 aT -44 Puurauk 1.4 -24.13 - PA-18 -25.53 - PA-20 0.3 -24.23 5 5 -24.53 1: 0.3 -24.63 1: -24 -24 3 aT 1: -24.93 1 aT 1: 3.0 Sügavus suudmest, m 5 1.45 5 -25 2.2 0.50 -25 2.25 0.70 1.4 -26 -26 3.40 3.75 Puuraugu sügavus, m -27 -27 3.30 -28 -28 -29 -29 -30 -30 GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE III-IIIʹ NW SE abs m abs m PA-9 -25 - -26.03 -25 PA-6 2.0 -28.03 - -26.43 1: -26 1.7 -28.13 -26 5 - PA-7 PA-10 1.3 -27.23 - -27.43 -28.53 -27 2.2 -29.63 -27 2 aT PA-8 -28.53 2 aT - -29.73 -28 2.00 -28 1.7 1.2 5 1: 1.3 -29 -29 2.20 -30 3.40 2.50 1.2 -30 MÄRKUSED: 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. -31 -31 2. Alusena kasutatud digitaliseeritud plaani materjalid: - Hiiumadala mäeeraldise geoloogiline läbilõige A - A' M hor 1: 10 000 vert 1: 100 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007); -32 -32 3.50 - Hiiumadala mäeeraldise geoloogiline läbilõige B - B' M hor 1: 10 000 vert 1: 100 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007); -33 -33 - Hiiumadala mäeeraldise geoloogiline läbilõige C - C' M hor 1: 10 000 vert 1: 100 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007). -34 -34 3. Maavaravaru plokkide, katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa-amet november 2022. 4. Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 2022. 5. Mäeeraldisel ja selle lähiümbruses puuduvad katastriüksused. OBJEKTI ASUKOHT Hiiu maakond, Hiiumaa vald OBJEKT, JOONISE NIMETUS Mäebüroo Nord OÜ +372 613 9810 Pärnu mnt 232/4 [email protected] Hiiumadala liivakarjäär 11314 Tallinn www.maeburoo.ee Geoloogilised läbilõiked I-I'...III-III' TÖÖ NUMBER KUUPÄEV GRAAFILINE LISA 22PR-556 15.11.2022 2 KOOSTAS TELLIJA MÕÕTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) aktsiaselts TALLINNA SADAM hor 1:10 000 1:10 000 Sadama tn 25, 15051 Tallinn VORMISTAS vert 1:100 0 50 100 200m Priit Koppel (allkirjastatud digitaalselt)  Y=393000 ASUKOHA SKEEM M 1:50 000 X=6552000 HIIUMADALA LIIVAKARJÄÄR HIIUMADALA 8 MAARDLA -3 6 -3 4 2 -3 0 -3 -4 1 -3 1 -4 PA-4 9 7 -29 -3 -3 28 -30 5 - -3 137 -33 136 136 -27 Y=388000 137 25 - 165 165 Plokk 1 aT 26 - 120 120 X=6551000 2 -6 179 179 27 - 28 - 9 PA-6 -3 101 101 PA-3 187 - 28 8 187 -3 PA-5 7 7 -2 -3 2 -9 6 4 -3 PA-2 -3 370 9 27 5 -2 -3 - 370 220 3 -0 220 3 PA-11 -3 0 -3 77 77 351 351 2 -3 Plokk 2 aT 1 -3 - 31 -23 PA-7 6 411 -2 411 PA-1 PA-12 332 332 249 26 PA-8 - 249 -26 5 -2 412 27 - 412 26 - 51 51 PA-13 31 - 271 271 307 307 -25 24 - -2 4 -2 12 3 12 28 427 427 PA-9 280 280 2 28 2 Plokk 1 aT PA-14 297 297 31 Plokk 3 aT - PA-15 4 -2 0 1 PA-10 -3 -2 1 8 -2 442 442 - 25 6 -27 9 -2 673 -23 28 673 - - 27 28 - - 26 29 - - PA-20 31 660 2 -3 - 30 660 PA-21 PA-19 - 25 -2 5 -2 4 -2 - 6 27 PA-23 -24 -2 2 648 648 487 454 454 -2 5 Kaardilehe nr: 6124 612 487 281 612 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2022. 281 637 - 2 -3 28 - 24 - 23 - 637 27 Plokk 1 aT - 26 PA-16 PA-17 -2 600 504 5 - 22 -2 5 504 600 PA-22 4 -2 -2 - 24 3 - 2 587 21 552 552 -2 0 - 1 -19 587 18 - PA-18 574 2 -2 3 574 -2 7 -1 1 -6 LEPPEMÄRGID: MÄRKUSED: 1 Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkt piiripunkti numbriga 1. Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Alusena kasutatud digitaliseeritud materjalid: 1 Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, - Hiiumadala mäeeraldise teenindusmaa plaan M 1: 10 000 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007); piiripunkt ja piiripunkt piiripunkti numbriga - Geoloogilise uuringu aruanne EGF nr 7830, graafiline lisa 1. (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2006). Puurauk 3. Maavaravaru plokkide, katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa-amet november 2022. 4. Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 2022. Y=393000 PA-11 Puuraugu nr 5. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa ühtivad ja nende pindala on 477.46 ha. Piiripunktide koordinaadid on esitatud taotluse seletuskirja lisana. 6. Mäeeraldisel ja selle lähiümbruses puuduvad katastriüksused. Plokk 1 aT Maavaravaru ploki kontuur, ploki number ja varu kategooria (aT - aktiivne tarbevaru) X=6547000 OBJEKTI ASUKOHT -27 Maapinna (merepõhja) samakõrgusjoon, abs m Hiiu maakond, Hiiumaa vald OBJEKT, JOONISE NIMETUS Korrastatud maal veekogu liivane põhi Mäebüroo Nord OÜ +372 613 9810 Pärnu mnt 232/4 [email protected] Hiiumadala liivakarjäär 11314 Tallinn www.maeburoo.ee Korrastatud maa plaan TÖÖ NUMBER KUUPÄEV GRAAFILINE LISA 22PR-556 15.11.2022 3 KOOSTAS TELLIJA MÕÕTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) aktsiaselts TALLINNA SADAM 1:10 000 VORMISTAS Sadama tn 25, 15051 Tallinn 0 50 100 200m Priit Koppel (allkirjastatud digitaalselt) Saatja: Keskkonnaamet <[email protected]> Saadetud: 08.08.2023 15:25 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Rahandusministeerium on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-123638- 17 Aktsiaselts TALLINNA SADAM keskkonnaloa nr KL-518528 muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine. Dokumendiga on võimalik tutvuda siin Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee Keskkonnaamet Facebookis Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist.