Sillamäe Kodu_kontrollkäigu kokkuvõte

Lp Monika Feofanova Teie nr Viru piirkonna juht Sillamäe Kodu Meie 22.08.2022 nr 7-9/212428/2204341 AS Hoolekandeteenused [email protected] Kontrollkäik Sillamäe Kodusse Austatud Monika Feofanova Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 08.04.2022 ette teatamata AS Hoolekandeteenused Sillamäe Kodu (edaspidi hooldekodu) tegevust. Hooldekodus töötavad kogemustega tegevusjuhendajad, kes on saanud selleks tööks vajaliku ettevalmistuse. Andmed töötajate ja koolituste kohta olid nõuetekohaselt kantud majandustegevuse registrisse. Töötajate suhtumine hoolealustesse jättis sooja ja südamliku mulje. Oli näha, et paljudel töötajatel olid hoolealustega head suhted ning ka kolleegide omavaheline suhtlus oli ühtehoidev. Keerulistes olukordades aidatakse ja toetatakse üksteist. Dokumente täidetakse kohusetundlikult. Mõni aeg tagasi oli remonditud Tervise 11 hoonet ning ehitatud uus maja (aadressil Tervise 17), kus nüüd osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumääruse alusel. Tervise 17 hoone on kahekordne ja inimesed on seal majutatud nelja peresarnasesse üksusesse (edaspidi pere). Rõõmustab, et hooldekodu püüab ka kogukondlikus elus kaasa lüüa – näiteks osalesid hooldekodu elanikud maailmakoristuspäeval. Rahul ei saa olla Tervise 10 ja Tervise 12 hoonete olmetingimustega. Mitmed magamistoad ja hügieeniruumid vajavad remonti ning vananenud sisustus uuendamist. Hügieeniruumid peavad olema puhtad ning hooldekodu elanikel peab olema võimalik neid kasutada privaatselt. Selleks et töötajatel oleks aega individuaalselt tegeleda ka suurema hooldus- ja abivajadusega ning keeruliste psüühikahäiretega elanikega ja seejuures luua turvaline elukeskkond, peaks töötajaid olema rohkem. Paremini peab järgima tervisekaitsenõudeid. Lõhutud sisustus tuleb parandada ning luua inimeste erivajadustele vastav keskkond. Meditsiiniõe teenus peab olema kättesaadav seadusega kehtestatud mahus. Sillamäe Kodus osutatakse erihooldusteenuseid 103 hoolealusele. Kohtumääruse alusel saab osutada ööpäevaringset erihooldusteenust 32 inimesele (Tervise 12 majas). Ööpäevaringset  2 erihooldusteenust on võimalik saada 71 inimesel, st Tervise 10 majas 21 inimesel, Tervise 11 maja 22 inimesel ja Tervise 12 maja 28 inimesel. Meditsiiniõe tööruumid asuvad Tervise 10 ja Tervise 17 hoones. Videovalvet kasutatakse kohtumäärusega hoolekandeandeasutusse paigutatud inimeste osakonnas, see on sisse seatud üldruumides, koridoris, eraldusruumis ja õuealal. Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides, tutvusid dokumentidega ning vestlesid töötajate ja hooldekodu elanikega. 1. Tegevusjuhendajate arv ja turvalisuse tagamine Päeval (tavapäraselt kella 08.00–20.00, vahel ka 08.00−16.00) töötab hooldekodu igas ööpäevaringse erihooldusteenuse majas (Tervise 10, Tervise 11 ja Tervise 12) kaks või kolm tegevusjuhendajat. Mõnikord on tegevusjuhendajaid kohal ka vähem – näiteks kontrollkäigu päeval (08.04.2022) oli Tervise 12 majas tööl vaid üks tegevusjuhendaja. Õhtuti ja öösiti jääb igasse majja üks töötaja. Kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse paigutatud inimeste majas tegeleb päeval (tavaliselt kella 08.00–20.00) hoolealustega kolmandas ja neljandas peres kaks tegevusjuhendajat ning esimeses ja teises peres üks tegevusjuhendaja. Lisaks töötab päevasel ajal esimesel korrusel veel üks tegevusjuhendaja, kes abistab nii esimest kui ka teist peret. Ööseks jääb Tervise 17 majja üldjuhul kolm tegevusjuhendajat ning seetõttu on ühe peresarnase üksuse elanikud otsese järelevalveta. Esimesel korrusel töötav tegevusjuhendaja kontrollib küll nii esimeses kui ka teises peres elavaid inimesi, kuid üht peret peab ta jälgima videovalve abil ja sellest ei pruugi turvalisuse tagamiseks piisata. Hooldekodu elanikud jäävad omapäi ka siis, kui öösel mõnes teises peres midagi juhtub ja tegevusjuhendaja peab kolleegile appi ruttama. Peale tegevusjuhendajate on Tervise 17 majas tööpäeviti kella 09.00–17.00 kohal ka tegevusjuhendaja-meister. Julgestustöötaja on tööl teisipäevast laupäevani kella 09.00–17.00. Kontrollkäigu ajal oli hooldekodus tegevusjuhendajaid tööl rohkem, kui sotsiaalhoolekande seaduse nõuded (SHS § 104 lg 1 ja 3) ette näevad. Samas ei piisa minimaalsest arvust töötajatest turvalisuse tagamiseks ja keeruliste psüühikahäiretega hoolealustega tegelemiseks, kui hoone ning töökorralduslike iseärasuste tõttu jääb osa hooldekodu elanikke jääb vahetu järelevalveta. Näiteks võib hooldekodus ette tulla ärevaid olukordi, mille lahendamine nõuab töötajate kiiret sekkumist ja aeg-ajalt ka teisest üksusest kolleegide appi kutsumist. Kohtumääruse alusel suunatakse hooldekodusse inimesi, kes on psüühikahäire tõttu endale või teistele ohtlikud ning võivad käituda ettearvamatult. Individuaalset tähelepanu ja pidevat järelevalvet vajavad ka ööpäevaringset erihooldusteenust saavad hoolealused. Järelikult peavad töötajad olema valmis ootamatute ja ohtlike olukordade lahendamiseks. Rõõmustab see, et hooldekodu on pidanud oluliseks töötajate koolitamist ning tegevusjuhendajad on kohustuslikud koolitused läbi teinud. Tegevusjuhendajate nõuetekohase ettevalmistuse saanud töötajad võivad hoolitseda ka ohtliku käitumisega inimeste eest sest neil on selleks tööks vajalikud teadmised ja oskused. Nii on töötajad ette valmistatud ärevateks olukordadeks ning oskavad ka sel juhul toimida hooldekodu elanike parimates huvides. Hooldekodu on võimaldanud töötajatel osaleda ka autismi, dementsust, Verge metoodikat, agressiivset käitumist ja raskesti mõistetavat käitumist käsitlevatel koolitustel.  3 Kontrollkäigul selgus, et tegevusjuhendajate töökoormus on suur. Kohtumääruse alusel hooldekodusse suunatud inimesi tuleb pidevalt jälgida, sest nad käituvad ettearvamatult. Peale nende vajab veel hulk inimesi individuaalset tähelepanu, et nad saaksid harjutada igapäevaoskusi ja mõtestatud tegevustega aega sisustada. Kahjuks pole tegevusjuhendajatel piisavalt aega, et iga hoolealusega põhjalikult tegelda ning tagada samal ajal kõigi üksuses elavate inimeste turvalisus ja heaolu. Ööpäevaringse erihooldusteenuse üksused on suured: igas majas on 21–28 elanikku. Näiteks Tervise 12 majas on 28 elanikku, kellest mitmed võivad olla ettearvamatu käitumisega. Tervise 10 hoones elavad inimesed on suurema hooldus- ja tähelepanuvajadusega. Töötajad peavad täitma mitmesuguseid ülesandeid, sest paljud hoolealused vajavad abi ja individuaalset juhendamist ka kõige tavapärasemas tegevuses (söömine, riietumine jms). Suure osa tööajast võib võtta hooldekodu elanike abistamine hügieenitoimingutes ning nende pesemine. Töötajate hulga planeerimisel tuleb arvestada, et paljudel hooldekodu elanikel võib haiguse tõttu olla raske oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Tuleb ette ka vägivaldset käitumist: enamasti lõhutakse mööblit ja riideid, kuid lüüakse ka ennast, teisi hoolealuseid ja töötajaid. Kuna individuaalset tähelepanu vajavaid hoolealuseid on palju, ei pruugi töötajad inimese ärritust õigel ajal märgata või ei suuda nad konflikti omal jõul lahendada. Kui üksuses on tööl vaid üks tegevusjuhendaja, võib tal olla keeruline iseseisvalt rahutu hoolealusega hakkama saada ning kaitsta samal ajal ka teisi hooldekodu elanikke. Paljud hooldekodu elanikud on mehed, kes võivad olla naistöötajatest tugevamad. Turvalise töökeskkonna tagamiseks peab olema pidevalt kohal piisavalt palju töötajaid ning iga töötaja peab saama vajaduse korral kiiresti abi kutsuda. Tervise 17 majas kannavad töötajad kaasas abi kutsumiseks mõeldud häirenuppu. Turvatöötaja kontrollib iga nädal, kas süsteem on töökorras, ning jälgib, et töötajad nuppe kaasas kannaksid. Kontrollkäigu ajal ei kandnud häirenuppu vaid üks töötaja. Teiste majade tegevusjuhendajad kutsuvad ohtlikus olukorras abi mobiiltelefoni teel. Samas ei ole ootamatu ründe korral võimalik alati helistada. Lisaks kvaliteetsele teenusele tuleb tagada ka personali turvalisus. Õiguskantsler palub Sillamäe Kodul leida viisi, kuidas oleks töötajatel võimalik ohu korral alati kiiresti abi saada. Näiteks võib korraldada töö nõnda, et töötaja ei pea jääma üksusesse üksinda. Samuti võib kaaluda võimalust võtta ka teistes majades kasutusele häirenupud. Õiguskantsler soovitab hooldekodu töötajatega arutada, millised lahendused sobiksid nende töökeskkonda kõige paremini. Selleks et hooldekodu elanikele saaks osutada nende eripära ja vajadusi (sh ohutust) arvestavat kvaliteetset erihooldusteenust, peab olema pidevalt kohal piisavalt töötajaid. Hoolekandeasutuses viibivate inimeste õigusi tuleb kaitsta ning hooldekodul on tavalisest suurem hoolsuskohustus (vt RKKKo 10.10.2019, 1-17-7111/81, p 14 ja TlnRnKo 28.06.2019, 2-18-4391). Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on osutanud, et üheks hoolealuste omavahelise vägivalla põhjuseks võib olla ka see, et hooldekodus pole piisavalt töötajaid.1 Seetõttu peab teenuseosutaja kõigile turvalise keskkonna tagamiseks rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid ning hoolitsema, et personali oleks piisavalt. 1 Vt ka CPT 20.12.2020 infoleht „Persons deprived of their liberty in social care establishments“, p 5.  4 CPT on seisukohal2, et kui töötajaid on vähe, satuvad nad liiga suure pinge alla, mis võib ohustada nende tervist ning mõjutada ka asutuses elavate inimeste heaolu. Ka tervishoiuekspert soovitas turvalisuse ja hooldekodu elanike heaolu tagamiseks töötajaid juurde palgata. Hooldekodul tuleks hoolitseda selle eest, et kõigis üksustes oleks pidevalt kohal piisavalt töötajaid, et hoolealuseid ei peaks jätma järelevalveta. Õigusaktiga kehtestatud minimaalsest töötajate arvust alati ei piisa, et saaks osutada kvaliteetset teenust ja tagada hoolealuste põhiõigused. Õiguskantsler palub inimeste heaolu ja turvalisuse huvides üle vaadata hooldekodu töökorralduse. 2. Olmetingimused ja teenuse kvaliteet Sillamäe Kodu elanikud elavad ühe- ja kahekohalistes magamistubades. Rõõmustab, et Tervise 11 hoone on remonditud ning sealseid olmetingimusi on parandatud. Värskendada tuleb Tervise 10 ja Tervise 12 hoones asuvaid ruume. Mitmed magamistoad ja hügieeniruumid vajavad remonti ning paljude tubade sisustus on vananenud. Mõned hügieeniruumid ei olnud piisavalt puhtad. Kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert osutas ka vananenud olmetingimustele ning tualettruumide puhastamise vajadusele. Inimesed elavad hooldekodus pikka aega ja seetõttu on oluline luua neile seal kodune õhkkond. Ka CPT on rõhutanud3, et ruumide kaunistamine ja meeldiv keskkond on hoolekandeasutuse elanikele oluline. Teistsugune oli olukord Tervise 17 asuvas osakonnas. See hoone valmis 2021. aastal ning on ehitatud kohtumääruse alusel ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks. Ruumid on ajakohased ja avarad. Inimesed elavad tubades ühekaupa ning igas toas on tualettruum koos dušiga. Igas peres on üks tuba kohandatud liikumisraskustega inimesele. Hoones on lift. Külalistega saab kohtuda eraldi ruumis. Peale selle on sisse seatud tuba teraapiliste tegevuste ja rühmatööde jaoks ning ka tuba töiste tegevuste jaoks. Oli näha, et Tervise 17 hoonet ehitades on püütud luua keskkond, mis oleks hubane ja kodune, kuid ka turvaline. Mitme hoolealuse jaoks oli loodud keskkond sobiv: köögis oli lukustatavatesse kappidesse integreeritud köögitehnika ning tubades kasutati akna vahele paigutatud aknakatteid. Samas elab hooldekodus ka äärmusliku käitumisega autiste, kelle vajadustele see keskkond ei vasta. Magamistubades ja ühisruumides oli näha lõhutud mööblit ja muud sisseseadet. Lammutatud oli uksepiitu, mitmel magamistoal ei olnud enam ust ees. Lõhutud oli põrandakatet, elektrilüliteid, ukselinke. Lõhutud elektrilülitite tõttu ei olnud enam võimalik mõnes toas aknakatet üles tõsta. Õiguskantsler palub ohutu ja inimeste erivajadustele sobiva keskkonna tagamiseks parandada lõhutud sisustus esimesel võimalusel. Tervise 17 tualettruumides oli lõhutud sisseseadet ja seetõttu olid mõned tualettruumid lukustatud. Hoolealused kasutasid ühe inimese magamistoas asuvat tualettruumi. See ei ole sobiv lahendus. Kui ühes magamistoas paiknevat tualetti kasutavad ka teised hoolealused, siis on magamistuba sisuliselt läbikäidav. Hooldekodus elab hoolealuseid, kes lõhuvad madratseid ja voodiriideid. Seda on ette tulnud nii Tervise 17 kui ka Tervise 10 majas. Seetõttu puudusid kontrollkäigu ajal mitme inimese toas madrats ja muu voodivarustus. Hoolealuste sellist käitumist arvestades võib võtta kasutusele 2 Vt CPT 2020. a Bulgaaria visiidi raport, p 31, 2015. a Serbia visiidi raport, p 201, 2004. a Serbia ja Montenegro visiidi raport, p 186. 3 Vt CPT 2008. a Leedu visiidi raport, p 96 ja 2008. a Küprose visiidi raport, p 150.  5 rebimiskindla materjaliga kaetud madratsid ja rebimiskindla voodivarustuse (nt kinnistes asutustes kasutavad suitsiidse käitumise ennetamiseks mõeldud voodiriided, mille materjal ei võimalda rebimist). Tervise 12 majas oli mitme inimese voodivarustus ja madrats väga määrdunud (nt tubades 1, 2 ja 3). Mõnel puudusid voodiriided, tekid ja padjad olid katki. Erihoolekandeasutuse tervisekaitsenõuete kohaselt tuleb voodipesu vahetada vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord nädalas. Ka siis, kui hoolealune ei soovi voodipesu kasutada, tuleb leida sobiv lahendus, et inimene saaks magada puhtal asemel. Tekid ja padjad ei tohi olla katkised. Mitme tualeti ja duširuumi ust ei olnud võimalik lukustada (Tervise 10 ja Tervise 12 majades). Samale probleemile osutas õiguskantsler ka 2019. aasta kontrollkäigu kokkuvõttes. Inimväärsed elamistingimused ei ole tagatud, kui inimesel ei võimaldata intiimseid toiminguid teha privaatselt. Seda eriti siis, kui samu hügieeniruume kasutavad nii mehed kui ka naised. Tualett- ja duširuumi uksed peaksid olema seestpoolt suletavad (näiteks libliklukuga), nii et töötajad saaksid neid vajaduse korral väljastpoolt kiiresti avada. Tualettpaber peab olema hoolealustele kättesaadav. On hea, et isiklike asjade hoidmise võimalused on paranenud. Mitmes magamistoas oli näha väikseid lukustatavaid kappe. Sillamäe Kodus on koostatud tegevuste nädalaplaanid (igas majas vastavalt hoolealustele) ning igale hooldekodu elanikule tegevusplaan (osale inimestest ka toetusplaan). Rehabilitatsiooniteenuste raames on kavandatud mitmeid tegevusi, näiteks osalevad mõned hoolealused ratsutamisteraapias. Inimestega tegelevad ka tegevusterapeudid. Rõõmustab, et paljud hooldekodu elanikud on hõivatud töise tegevusega. Iseäranis paljud Tervise 11 elanikud on leidnud tööd Sillamäe Töökeskuses SA Hea Hoog kaudu. Töökoormust määrates arvestatakse inimeste tervislikku seisundit ja erivajadusi. Kohtumääruse alusel hooldekodus viibivad inimesed saavad teha käsitööd, näiteks punuda matte. Autistlikele hoolealustele pakub töösarnast tegevust tegevusjuhendaja-meister, kelle juhendamisel ja piktogrammide abil tehakse jõukohaseid tegevusi. Lisaks töistele tegevustele korraldatakse ühiseid raamatukogukülastusi. Tegutseb lugemisring ning käiakse koos jalutamas promenaadil ja pargis. On käidud ka muuseumis. Laupäeviti toimub hooldekodus kokandusring. Passiivsemaid hoolealuseid on keeruline tegevustesse kaasata, kui majas on liiga vähe tegevusjuhendajaid. Igal tegevusjuhendajal on üsna palju hoolealuseid, keda tuleb juhendada ja kellele tegevust pakkuda. Kui töötajaid oleks rohkem, saaks tegevusse haarata ka passiivsemad hoolealused, tegelda rohkem tähelepanu vajavate inimestega ning tagada parem järelevalve. Hea oleks hooldekodu elanikele leida rohkem mõtestatud tegevust ka värskes õhus. Vestlustes selgus, et tulevikus on kavas uuendada Tervise 10 ja Tervise 12 maja õueala. Mitu hoolealust rääkis nõunikele, et varem käisid nad päevakeskuses, aga nüüd asub see sedavõrd kaugel, et nad ei jaksa sinna minna. Tegevusjuhendajad selgitasid, et päevakeskusesse minek aitas mitmeid inimesi tegutsema panna: igapäevane enese valmis sättimine ja keskusesse minek motiveeris mõtestatult päeva sisustama. Mõne inimese jaoks ei ole bussiga sõitmine ja kaugemale päevakeskusesse minek enam jõukohane. Ka tunti puudust vanas päevakeskuses asunud suuremast saalist, kus oli tore ühisüritustel osaleda.  6 CPT on märkinud, et aktiivsesse tegevusse peab kaasama võimalikult palju hooldekodu elanikke.4 See aitaks neil end iseseisvamaks eluks ette valmistada. Igale inimesele peab andma võimaluse osaleda iga päev vähemalt ühes mõtestatult korraldatud tegevuses.5 Õiguskantsler palub Sillamäe Kodul parandada olmetingimusi ja järgida tervisekaitsenõudeid. Hügieeniruumid peavad olema puhtad ja hooldekodu elanikel peab olema võimalik neid kasutada privaatselt. Lõhutud sisseseade tuleb parandada ning luua turvaline keskkond, mis arvestab inimeste erivajadusi. 3. Eraldusruum ja eraldamise dokumenteerimine Hooldekodus on olemas eraldamise register6, mis võimaldab saada kiire ülevaate eraldamisjuhtumitest ja sellest, kas need on lahendatud nõuetekohaselt. Eraldamise juhtumid olid registrisse kantud. Eraldamise dokumenteerimise vormid (juhtumikirjelduse ja eraldusmeetme rakendamise otsuse vormid) vastasid kehtivatele nõuetele. Eraldamisele eelnenud olukord, inimese rahustamiseks kasutatud meetmed ja muud olulised asjaolud olid dokumenteeritud. Iga eraldamise kohta talletatakse piisavalt infot ning töötajatele on antud põhjalik juhis selle kohta, kuidas erakorralise juhtumi puhul käituda ning kuidas olulised asjaolud kirja panna. Sillamäe Kodu eraldusruum asub Tervise 17 hoones. Õiguskantsleri eelmise kontrollkäigu ajal (2019. aastal) Tervise 12 hoones asunud eraldusruumi kasutatakse nüüd laona. SHS § 107 lõike 4 kohaselt tohib hooldekodu elaniku eraldamiseks kasutada vaid eraldusruumi kohta esitatud nõuetele vastavat ruumi, mis võimaldab töötajal jälgida kogu ruumis toimuvat. Eraldusruum peab olema turvaline, ohutu, valgustatud, nõuetekohase temperatuuri ja sobiva sisustusega. Sillamäe Kodus asuv eraldusruum oli piisavalt valgustatud ning jättis värske ja puhta üldmulje. Janu kustutamiseks hoitakse eraldusruumis veepudelit. Ruumis oli madratsita lavats. Varem oli lavatsil ka madrats, kuid see oli ära lõhutud. CPT on pidanud mõistlikuks, et eraldusruumi lavatsil on ka madrats.7 Lõhkumise vältimiseks võib kasutada rebimiskindla materjaliga kaetud madratsit. Tualetti eraldusruumis ei ole. Selleks otstarbeks hoiti ruumis papist siibrit. Selline lahendus ei ole sobiv. Eraldusruumi viidud inimesel peab olema võimalus tualetti kasutada.8 Kontrollkäigul ei selgunud, kuidas toimitakse, kui eraldatu soovib tualetti minna. Töötajad möönsid, et eraldatul peaks olema tualeti kasutamise võimalus. Hooldekodu peab läbi mõtlema ja töötajatega läbi rääkima, kuidas eraldusruumis olev inimene saaks väärikust austavalt WC-d kasutada. Eraldusruum peab olema ohutu. Hooldekodu eraldusruumis jääb eraldatu käeulatusse ukselink. Sellise eenduva detailiga võib inimene end vigastada. Õiguskantsler palub ohuolukordade ennetamiseks ja nõuetekohase keskkonna tagamiseks leida ukselingi asemele mingi muu turvaline 4 Vt CPT 2021. a Serbia visiidi raport, p 166. 5 Vt CPT 2020. a Bulgaaria visiidi raport, p 74. 6 Eraldamise register on vajalik ka väärkohtlemise ohu ennetamiseks. Vt CPT 2003. a Eesti visiidi raport, p 103. Vt ka õiguskantsleri 20.02.2014 ringkiri ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajatele, p 2. 7 Vt CPT 2012. a Islandi visiidi raport, p 78. 8 Vt CPT 2019. a Portugali visiidi raport, p 113, 2015. a Serbia visiidi raport, p 172 ja 2011. a Läti visiidi raport, p 162.  7 lahendus. Hea on see, et eenduv aknalink oli eemaldatud. Ohutuse tagamiseks soovitab õiguskantsler esimesel võimalusel parandada ka eraldusruumi lõhutud põrandakatte. Eraldatut saab jälgida klaasiga kaetud ukseavast. Eraldatud inimese ohutuse tagamiseks ja tervise kaitsmiseks tuleb teda pidevalt valvata (SHS § 107 lg 2).9 Ei piisa sellest, kui eraldusruumi jälgitakse kaamera abil ja töötajad käivad aeg-ajalt eraldusruumis toimuvat kontrollimas. Järelevalve korraldamise vajadusega tuleb arvestada ka töötajate arvu planeerides, sest eraldusruumis viibiva inimese jälgimise ajal ei tohi teised hoolealused omapäi jääda. 4. Hooldekodu elanike terviseseisundi jälgimine Sillamäe Kodus pakub õendusabiteenust OÜ RADA Koduõendus. Lepingu ja töögraafikute järgi on meditsiiniõde hooldekodus kohal 201 tundi kuus. 105 tunni ulatuses pakutakse õendusabi ööpäevaringset erihooldusteenust saavatele inimestele ja 96 tunni ulatuses kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saavatele inimestele. Hooldekodule osutab õendusabiteenust kaks osalise tööajaga töötavat õde. Õed jälgivad hoolealuste terviseseisundit, suhtlevad eriarstidega, käivad hoolealustega arstivisiitidel kaasas, jagavad raviskeemi järgi retseptiravimeid ravimidosaatoritesse ja teevad muid õendustoiminguid (sh esmaabi ja sidumised). Kaks korda kuus käib hooldekodus psühhiaater. Järjepidev koostöö psühhiaatriga on taganud selle, et vähemalt üks kord aastas vaadatakse üle kõikide hooldekodus elavate inimeste raviskeemid. Lisaks saab vastuvõttudel tähelepanu pöörata neile inimestele, kellega on sagedamini probleeme ning kellel on vaimset tervist puudutavaid kaebusi. See on hästi korraldatud, sest nõnda saab vajaduse korral kiiresti muuta raviskeemi või pakkuda statsionaarset psühhiaatrilist ravi. Õendusabiteenust ei tagata piisavas mahus. Seetõttu kordab õiguskantsler Sillamäe Kodule 2019. aastal antud soovitust ning palub, et hooldekodus oleks tagatud nõuetekohane õendusabiteenus. Kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse suunatud 20 inimese kohta peab õendusabiteenus olema kättesaadav vähemalt 40 tundi nädalas (SHS § 102 lg 6), mis tähendab ühe inimese kohta kaks tundi nädalas. Intellektipuudega inimestele tuleb pakkuda iseseisvat õendusabi 40 teenust saava inimese kohta vähemalt 40 tundi nädalas (SHS § 102 lg 7). Kuna Sillamäe Kodus saab kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust 32 inimest, peaks õendusabiteenust pakkuma 32−64 tundi nädalas (128−256 tundi kuus). Täpne tundide arv sõltub sellest, kui palju on hooldekodus intellektipuudega hoolealuseid. Paljud kohtumääruse alusel hooldekodusse suunatud inimestest vajavad SHS § 102 lõike 6 kohaselt õendusabiteenust vähemalt kaks tundi nädalas. 31.03.2021 sõlmisid AS Hoolekandeteenused ja OÜ RADA Koduõendus õendusteenuse osutamise lepingu (nr L-2/3239) muutmise kokkuleppe, mille järgi pakutakse Sillamäe Kodusse kohtumääruse alusel suunatud inimestele õendusabiteenust 96 tundi kuus. See tähendab, et lepingu järgi on teenusevajaduse maht kuus kolm tundi inimese kohta, mis ei vasta sotsiaalhoolekande seaduse nõuetele. 40 ööpäevaringset erihooldusteenust saava inimeste kohta peab õendusabiteenus olema kättesaadav vähemalt 40 tundi nädalas (SHS § 102 lg 4), mis tähendab ühe inimese kohta üks 9 Vt CPT standardid, p 7.  8 tund nädalas. Kuna Sillamäe Kodus saab ööpäevaringset erihooldusteenust 71 inimest, tuleks õendusabiteenust pakkuda 71 tundi nädalas (284 tundi kuus). Lepingu järgi pakutakse aga ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatele õendusabi 105 tundi kuus. See tähendab, et lepingu järgi on teenusevajaduse maht kuus ligi 1,5 tundi inimese kohta, mis ei vasta sotsiaalhoolekande seaduse nõuetele. Sillamäe Kodus elab palju raskete psüühikahäiretega inimesi, kes ei suuda oma tervisliku seisundi tõttu kaebusi alati selgelt väljendada. Paljud neist on ka kõnetud, mõned suudavad end väljendada piktogrammide abil. Inimesed võivad valu kannatades ärrituda ja muutuda ohtlikuks endale ja teistele. Ka ei oska mitmed hoolealused oma emotsioone ja käitumist kontrollida, mistõttu võivad olukorrad kiiresti ohtlikuks muutuda. Hooldekodus on tavapärasest suurem vajadus anda esmaabi, sest esineb enesevigastamist ja ka vigastusega lõppevaid konflikte, ägestumis- ja agressioonihooge. On äärmiselt kahetsusväärne, et riigile kuuluv erihoolekandeteenuste korraldaja eirab kõige raskemate sümptomitega psüühikahäiretega inimestele sotsiaalteenust pakkudes järjepidevalt sotsiaalhoolekande seaduse nõudeid, kuigi õiguskantsler on sellele juba osutanud. Õendusabi peab olema piisavalt kättesaadav kõigile hooldekodu elanikele. Tervise 12 majas elavad inimesed kasutasid ravimite võtmisel ühtesid ja samu veeklaase. Kandik veekannu ja kahe klaasiga asus töötajate toas. Hügieeni tagamiseks on oluline, et iga hooldekodu elanik saaks ravimite võtmisel juua vett oma jooginõust. Sellele osutas õiguskantsler ka 2019. aastal tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes. Tervise 12 maja ravimikapis oli tablett, mille päritolu ja otstarbe kohta ei osanud tegevusjuhendaja selgitusi anda. Tarbetud ravimid (nt ravikuurist alles jäänud ravimid või raviskeemi muutmise tõttu üle jäänud ravimid) tuleb nõuetekohaselt hävitada. Õiguskantsler palub Sillamäe Kodul tagada hooldekodu elanikele õendusabiteenus, mis arvestaks asutuse eripära ja seaduses kehtestatud nõudeid. Tarbetud ravimid tuleb nõuetekohaselt hävitada ning ravimite võtmisel anda igale inimesele oma jooginõu. 5. Tervishoiueksperdi hinnang Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale. Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud tähelepanekute kohta. Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 30.10.2022. Austusega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise  9 Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 5 lehel Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, AS Hoolekandeteenused Eva Lillemaa 693 8439 [email protected]