Pr. Ülle Madise Õigukantsler Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8, 15193 Tallinn AVALDUS Õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks 1 7 . august 2022 Põhiseaduse (PS) § 102 sätestab, et seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. PS §-d 103 ja 104 piiritlevad seaduse algatamise õigust ja kehtestavad põhimõtte, et seaduste vastuvõtmiseks on vajalik järgida vastavat kehtestatud korda. Nimetatud põhimõtted rakenduvad Eesti õigus ruumis universaalsete eeldustena õigusakti kehtivusele ehk siis õigusakti kehtivuseks peab see olema korrektselt algatatud, vormistatud ja menetletud (vastu võetud). Seega ka kohaliku omavalitsuse õigustloovad aktid ( eelkõige volikogu määrused) peavad vastama nimetatud eeldustele. Näiteks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lg 4 näeb ette õigustloovate aktide teatud normitehnilistele nõuetele vastavuse vajaduse ning § 8 lg 1 p 6 näeb ette omavalitsusüksuse põhimääruses õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsema korra kehtestamise. Käesoleva avalduse objektiks on Kambja Vallavolikogu 16.01.2018 määruse nr 14 „Ülesannete delegeerimine“ muutmine Kambja vallavolikogu määrusega 18. mail 2022. Nimetatud muutmise määrus (lisa 1) on vastu võetud eelnimetatud põhimõtteid rikkudes ja vajalik on õigukantsleri poolne järelevalve teostamine, mille tulemusena nimetatud õigusakt eelduslikult lõppastmes kehtetuks tunnistataks. Kambja valla elanikel on õigus s ellele, et nende omavalitsusüksu se õigustloovad aktid oleks vastu võetud kehtivat korda ja demokraatlikke põhimõtteid järgides. Alljärgnevalt on välja toodud nimetatud õigusakti kehtivust välistavad rikkumised. I Eelnõu algataja ei ole tuvastatav Kambja valla põhimääruse § 15 lg 1 sätestab, et v allavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu komisjonil; 2) vallavolikogu liikmel; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal; 5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras; 6) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Kõnealuse m ääruse eelnõu ega selle seletuskiri ei nimeta algatajat. Seletuskirja lõpus on vaid märgitud, et s eletuskirja koostas Reet Kiuru , volikogu sekretär. Nimetatud isik ei ole samaaegselt vallavolikogu liikmeks ega vallavanemaks ehk ei saa olla algatajaks. Küll on tegemist isikuga, kes peaks vastutama selle eest, et vallavolikogu menetlusse õigusaktide eelnõude esitamine ja eelnõud ise järgiks valla põhimääruses sätestatud nõudeid. Vallavolikogu istungi videosalvestus ( vallakantselei salvestab istungid ja teeb need kättesaadavaks valla veebilehel ja YouTube’is ) tõendab, et ka Kambja vallavalitsus ei pea end eelnõu algatajaks. Salvestuse (vt. https://www.youtube.com/watch?v=qS9cogc8h_U ) alguses (5.10) palub abivallavanem Alar Arukuusk eelnõu volikogu päevakorrast väja võtta, kuna vallavalitsus pole esitanud seda eelnõu, mille ettekandjaks ta on päevakorras pandud (ettekandja on reeglina algataja esindaja). Kuus volikogu liige t toetavad seda palvet , kuid ülejäänud lasevad häälteenamusega eelnõul päevakorda jääda. Salvestuse hilisemas faasis, kui vastavat päevakorrapunkti arutatakse, esitatakse kaasettekandjale (arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees) muu hulgas küsimus, et kes on eelnõu algataja (36.31). Kaasettekandja ei oska sellele küsimusele vastata, nimetades ainult, et vallavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni istungil paluti vallavalitsusel vastav eelnõu ette valmistada. Vallavanem, kes viibib ka koosolekul, eitab seda väidet. Olgu ka nimetatud, et Kambja valla põhimääruse § 15 lg 2 võimaldab üksnes vallavolikogul tervikuna, mitte aga selle komisjonil teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. Sellist ülesannet Kambja vallavolikogu vallavalitsusele andnud ei ole. Kokkuvõttes men e tleti (sh võeti vastu) vallavolikogu istungil eelnõud, mille algatajat ei suudetud vallavolikogu istungil tuvastada isegi selgelt selle kohta esitatud küsimuse järel, ning mille algatajaks olemist vallavalitsus selgelt eitas. Eelnõu e ttekandjana nimetatud abivallavanem palus eelnevalt selline vallavalitsuse poolt mitteesitatud eelnõu päevakorrast välja arvata ning ei esinenud ettekandega, kuigi oli volikogu istungil kohal. II Määruse eelnõu ei vasta kehtestatud vorminõuetele Lisaks asjaolule, et eelnõu algatajat ei õnnestunud tuvastada (mis on samuti vorminõude element), ei vasta määruse eelnõu ka valla põhimääruse § 16 lõike 6 punktides 1 ja 6 sätestatud vorminõuetele, m ille kohaselt õ igusakti eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse muu hulgas õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; ja eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata vastuvõetud määrus või otsus. Määruse eelnõu seletuskiri (vt. lisa 1) sätestab ainsa sisulise ehk esitaja poolse selgitusena vaid lauset, et „Volikogu arengu- ja planeerimiskomisjon tegi ettepaneku, et detailplaneeringu algatamise otsustamine jääks volikogu pädevusse“. Puudub igasugune sisuline argumentatsioon ja analüüs, mis seda ettepanekut selgitaks ehk täidaks valla põhimääruses sätestatud õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjenduse kriteeriumi. Ka vallavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni istungi protokoll (mida eelnõule ei ole lisatud) ei anna lisainfot, sest seal käsitleti hoopis Kambja vallavalitsuse seisukohta sotsiaalse taristu rahastamise küsimuses, mille raames vallavolikogu esimees Aivar Aleksejev olevat esitanud nägemuse, et „ planeerimisseaduse § 128 lg 1 alusel võiks olla volikogu pädevuses detailplan eeringute algatamise otsustamine ning palus ko mmentaari komisjoni liikmetelt.“ Protokolli kohaselt otsustati esitada vallavalitsusele ettepanek eelnõu ettevalmistamiseks vastava volikogu määruse muutmiseks. Vallavolikogu istungi videosalvestusel on käsitletava päevakorrapunkti raames esitanud oma seisukoha ka vallavanem Argo Annuk, kes nimetab, et tema küll osales vastaval volikogu komisjoni istungil, kuid sellist vallavalitsusele tehtud ettepanekut tema ei suuda meenutada. Kokkuvõttes ei ole õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus tuletatav isegi mitte kaudselt vallavolikogu vastava komisjoni istungi protokollist ning vallavolikogu komisjoni istungil arutatu sisu ja ulatuse osas esinevad erinevad arvamused. Volikogu istungile esitatud ja seal menetletud eelnõu ei sisalda infot esitaja kohta, tema/nende allkirja ega esitamise kuupäeva. Esitaja all mõeldakse siinkohal algatajat, millist seisukohta toetab valla põhimääruse § 16 lg 1: „Vallavolikogu õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile vallavolikogu komisjonid, vallavolikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.“ Valla põhimääruse § 16 lõiked 4 ja 5 näevad ette, et vallavolikogu õigusakti eelnõu peab menetlemiseks olema vormistatud korrektselt , sh olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. Käsitletav määruse eelnõu ei vastanud kehtestatud vorminõuetele ehk seda ei oleks tohtinud enne puuduste kõrvaldamist menetleda. Sellised seisukohad esitati ka volikogu istungil, kuid volikogu esimees eiras neid. Vorminõuetele mittevastavus välistab valla põhimääruse kohaselt sellise eelnõu menetlemise ja ka vastuvõetud määruse kehtivuse. III Määruse eelnõu volikogu istungi päevakorda võtmine oli vastuolus valla põhimäärusega Valla põhimääruse § 10 lg 3 kohaselt „ Vallavolikogu istungi päevakorda võetakse üksnes käesoleva põhimääruse paragrahvis 16 ettenähtud korras ettevalmistatud õigusaktide eelnõud. “ Juba eelnevalt nimetatud põhimääruse § 16 lg 1 nimetab, et „ Vallavolikogu õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile vallavolikogu komisjonid, vallavolikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. “ Kokkuvõttes puudub tänaseni selgus, kes on eelnõu algataja, kes esitas selle vallavolikogu istungi päevakorda võtmiseks ja miks surus vallavolikogu esimees Aivar Aleksejev volikogu istungil läbi valla põhimääruses sätestatud nõuetele mittevastavalt ettevalmis tatud õigustloova akti eelnõu, kuigi menetluse käigus esitati korduvalt vastulauseid, et eelnõu ei ole kooskõlas valla põhimäärusega. Kokkuvõte ja taotlus Haldusmenetluse seaduse § 89 lg 1 ütleb määruse õiguspärasuse eelduste osas, et: "Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan." Grammatiliselt on määruse õiguspärasus selles normis seotud iga loetletud elemendi eraldi täitmisega – peab olema kooskõlas kehtiva õigusega JA vastama vorminõuetele JA olema antud seaduses ettenähtud korras (menetlusreeglite järgimine) JA pädeva haldusorgani poolt. Antud juhul tuleb asuda ülaltoodud faktidest ja argumentatsioonist ning viidatud õigusnormidest lähtuvalt seisukohale, et Kambja vallavolikogu 18. mai 2022 määrus „ Kambja Vallavolikogu 16.01.2018 määruse nr 14 „Ülesannete delegeerimine“ muutmine “ ei ole vastav kehtivale õigusele ja tuleb kas viia kehtiva õigusega kooskõlla või kehtetuks tunnistada. Allakirjutanud Kambja vallavolikogu liikmed paluvad Õigukantsleril v iia eelnimetatud määruse seadus ele ja põhiseadusele vastavuse osas läbi asjakohane menetlus. Nimetatud määruse osas ei ole allakirjutanutele teadaolevalt läbi viidud ega alustatud mingeid muid Õiguskantsleri kontrolli takistavaid või välistavaid menetlusi . Käesoleva avalduse on digitaalselt allkirjastanud Kambja Vallavolikogu liikmed: Tarmo Kleimann Urmas Kink Alan Uibo Virgo Kurist Brit Mesipuu Kuldar Lepik Olavi Jänes Lisa 1. Õigusvastaselt vastuvõetud määruse eelnõu (2 leheküljel originaalformaadis ) -972185 -144145 0 0 KAMBJA VALLA VOLIKOGU EELNÕU määrus Tõrvandi 18 . mai 2022 nr Kambja Vallavolikogu 16.01.2018 määruse nr 14 „ Ülesannete delegeerimine “ muutmine Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel. § 1. Kambja Vallavolikogu 16.01.2018 määruse nr 14 „ Ülesannete delegeerimine “ § 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Planeerimisseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded delegeeritakse Kambja Vallavalitsusele , välja arvatud planeerimisseaduse § 128 lõikes 1 sätestatud detailplaneeringu algatamise otsustamine.“ § 2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Aivar Aleksejev volikogu esimees SELETUSKIRI Määruse eelnõule „Kambja Vallavolikogu 16.01.2018 määruse nr 14 „ Ülesannete delegeerimine “ muutmine“ Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 kohaselt õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. Kambja Vallavolikogu 16.01.2018 määruse nr 14 „ Ülesannete delegeerimine “ § 9 lõikega 1 on planeerimisseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded delegeeritud Kambja Vallavalitsusele. Volikogu arengu- ja planeerimiskomisjon tegi ettepaneku, et detailplaneeringute algatamise otsustamine jääks volikogu pädevusse. Seletuskirja koostas Reet Kiuru volikogu sekretär
Saatja: Tarmo Kleimann <
[email protected]>
Saadetud: 18.08.2022 09:02
Adressaat: Info <
[email protected]>
Teema: [VÄLJAST] Avaldus õiguskantslerile
Manused: Avaldus õ
iguskantslerile_17.08.2022.asice
Lugupeetud õiguskansler,
käesolevaga esitan Teile allakirjutanute nimel avalduse Kambja
vallavolikogu
määruse seadusele ja põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks.
Lugupidamisega
Tarmo Kleimann
Kambja vallavolikogu liige
Majanduskomisjoni esimees
Tel: +372 5011363