Käru Südamekodu_kontrollkäigu kokkuvõte

Juhataja Heili Burmeister Teie nr Käru Südamekodu Südamekodud AS Meie 11.08.2022 nr 7-9/220386/2204190 [email protected] Kontrollkäik Käru Südamekodusse Austatud Heili Burmeister Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 16.03.2022 ette teatamata Südamekodud AS-i Käru Südamekodu (edaspidi: hooldekodu) tegevust. Hooldekodus on kokkuhoidev ja sõbralik hoolduspersonal. Silma jäi, et hoolealustesse suhtuti südamlikult ja hoolivalt. Positiivsena saab veel välja tuua, et töötajate koolitamist peetakse oluliseks ning hoolealustele pakutakse väga mitmekülgseid võimalusi päeva sisustamiseks. Hooldekodu ruumid jätsid hea mulje ja olid hubased. Hügieeniruumid olid puhtad. Majas on olemas hooldustoimingute tegemiseks ja inimeste liikumise hõlbustamiseks vajalikud abivahendid (käetoed, tõstuk, rulaatorid, pesemisraamid jms). Inimeste terviseseisundit jälgivad õed. Hoone on ligipääsetav ka liikumisraskustega inimestele. On hea, et hooldekodus on olemas töötajate väljakutse süsteem. Rahul ei saa olla sellega, et väljaõppeta abihooldajaid jäetakse tööle üksinda, ilma hooldaja juhendava toeta. Järgida tuleb tervisekaitsenõudeid ja ravimite käitlemise nõudeid. Hoolealuste hooldusplaanid tuleb üle vaadata vähemalt kord poolaastas. Õiguskantsler palub hooldekodul hoolitseda selle eest, et hügieenitoimingute tegemisel austataks inimeste privaatsust ning tagataks võimalus kasutada tubades sirme või vahekardinaid. Hooldekodul tuleb hoolsamalt jälgida seda, et inimesi pestaks piisavalt sageli. Käru Südamekodus on võimalik üldhooldusteenust pakkuda 95 inimesele. Kontrollkäigu ajal viibis hooldekodus 88 inimest. Elanikud on majutatud kahel korrusel asuvatesse tubadesse. Hooldekodus töötab kaks õde. Õiguskantsleri nõunikud tegid koos tervishoiueksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides, tutvusid asutuse dokumentidega ning vestlesid töötajate ja elanikega. 1. Teenuse kvaliteet Teave igapäevaste hooldustoimingute kohta pannakse kirja nii valveraportisse kui ka individuaalsetele hoolduslehtedele. Kui meditsiiniõde peab vajalikuks, märgitakse üles ka  2 kellaajad, millal lamajaid pööratakse. Nii on võimalik jälgida, kas inimese asendit vahetatakse piisavalt sagedasti. Hoolealuste kehatemperatuuri mõõdetakse iga päev ja märgitakse see teave üles. Hooldustoimingute kohta info säilitamine on oluline nii töötajate teabevahetuseks kui ka inimeste terviseseisundi muutuste jälgimiseks. Kella 6–20 (dementsuse diagnoosiga inimeste hoonetiivas 6–22) tegeleb hooldekodu elanikega nii esimesel kui ka teisel korrusel kaks hooldustöötajat. Öösiti on mõlemal korrusel tööl üks hooldustöötaja, kes vastutab nii uuemas kui ka vanemas hoonetiivas elavate inimeste eest. Päevasel ajal on hooldekodus kohal veel hooldusjuht, tegevusjuhendaja, huvijuht ja koristajad. Suur osa hooldekodus elavaid inimesi vajab abi pesemisel ja muudes hügieenitoimingutes. Paljud neist kasutavad mähkmeid. On ka lamajaid ning rohkem järelevalvet vajavaid dementsuse diagnoosiga hoolealuseid. Hooldustöötajate töökoormus on üsna suur. Sestap on neil raske kõigi hooldustoimingutega hakkama saada. Õhtuti ja öösiti abistavad tööl olevad hooldustöötajad üksteist, nii on võimalik lamajate hooldusega hõlpsamini toime tulla. Üldhooldusteenust saavate inimeste toimetulek ja inimväärne elu sõltub paljuski nendega vahetult tegelevatest hooldekodu töötajatest. Seaduses ei ole kehtestatud nõuet, kui palju peab olema üldhooldekodus töötajaid. Hooldajaid peab siiski olema piisavalt, et nad jõuaksid ära teha kõik hooldusplaanis määratud hooldustoimingud ning anda hooldekodu elanikele muud vajalikku abi. Hoolealuste pesemist kajastavatest dokumentidest selgus, et alati ei peeta kinni pesemisgraafikust. Näiteks 2022. aasta jaanuaris, veebruaris ja märtsis jäi mitmel juhul pesemiskordade vahele rohkem kui nädal aega (ajavahemik kuni 11 päeva). See ei ole piisav. Hoolealuseid tuleb üle keha pesta vähemalt kord nädalas, lisanduvad igapäevased hügieenitoimingud. See aitab ära hoida naha- ja nahaaluskudede infektsioonide teket. Sama sagedasti tuleb tervisekaitsenõuete kohaselt vahetada ka voodipesu. Hooldekodus on saun ning inimestel on võimalik seda iga päev kasutada. Ka neid hoolealuseid, kes ei ole võimelised end ise pesema, tuleb pesta vähemalt kord nädalas. Lamatiste vältimiseks tuleb lamajaid sõltuvalt kasutatavast madratsist keerata/kohendada kahe kuni nelja tunni tagant. Hooldustoimingute kohta peetavast tabelist selgus, et mõne valvevahetuse ajal pööratakse lamajat iga kahe tunni tagant, kuid sageli jäetakse õhtusel ja öisel ajal pööramine tegemata. Mitmel puhul ei vahetatud inimeste asendit kümne tunni jooksul. Niisugusel juhul võib halveneda inimese terviseseisund ning selline olukord ei ole kooskõlas ka lamatiste ennetamise ja konservatiivse ravi juhendiga. Hooldekodus elavatele inimestele on koostatud hooldusplaanid. Väärib kiitust, et inimese hooldusvajadust hinnatakse põhjalikult ning plaani koostamisse on kaasatud nii inimese lähedased kui ka meditsiinipersonal. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS § 21 lg 5) järgi peab hooldusplaanid üle vaatama ja inimeste seisundit hindama vähemalt üks kord poolaastas. Mitme inimese hooldusplaanide uuendamisel ei olnud seda tähtaega arvestatud. Õiguskantsler palub hooldusplaanide ülevaatamisele rohkem tähelepanu pöörata. Hooldusplaanide korrapärane kontrollimine aitab hoolealuste tervise halvenemist õigel ajal märgata. Hea on see, et hooldusplaani pannakse kirja ka jõukohased aktiveerivad tegevused ning et see teave lisatakse ka aktiveerivate tegevuste koondtabelisse. Nii on hooldajatel ülevaade iga elaniku abivajadusest ja päevategevustest. Ravimeid hoitakse meditsiiniõdede lukustatud ruumides ning hooldajate tööruumides. Jäi mulje, et vahel võisid retseptiravimid siiski sattuda elanike käeulatusse. Näiteks oli teisel korrusel asuv  3 hooldajate tööruum kontrollkäigu ajal lukustamata. Lukustamata tuppa võivad sattuda hooldekodu elanikud ja nõnda võivad ravimid olla neile kättesaadavad. Kuna ravimite väär kasutamine võib inimese tervist kahjustada, on seaduses ette nähtud, et ravimite säilitamisel tuleb vältida nende sattumist kõrvaliste isikute kätte (ravimiseaduse § 34 lg 1). Hooldekodus elab inimesi, kes ei pruugi oma seisundi tõttu mõista ravimite vale kasutamisega kaasnevaid tagajärgi. Hoolealuste elu ja tervise kaitseks on oluline säilitada ravimeid nii, et need ei satuks inimeste kätte, kellele need ei ole mõeldud. Hooldekodu elanike ja töötajate huvides on, et kõigil töötajatel oleks sobiv väljaõpe. Hooldustöötajate oskused ja teadmised peavad vastama SHS § 22 lõikes 4 sätestatud ettevalmistusnõuetele. Juhataja selgitas, et kõik hooldustöötajad ei ole saanud vajalikku koolitust ning kuus töötajat läbisid parajasti hooldajakoolitust. On hea, et töötajate teadmiste ja oskuste värskendamiseks korraldab hooldekodu mitmesuguseid sisekoolitusi. Näiteks on töötajaid koolitatud geriaatria ja ergonoomika alal, samuti on neid õpetatud dementsuse diagnoosiga inimesi aitama, abi- ja hooldusvahendeid kasutama ning esmaabi osutama. Mitmel juhul oli abihooldustöötajale pandud tööülesannete täitmisel suurem vastutus, kui seadus lubab. Abihooldustöötajat peab juhendama hooldustöötaja (SHS § 22 lg 3). Töögraafikute põhjal võis aga järeldada, et sageli oli õhtuti ja öisel ajal abihooldustöötaja hoole alla jäetud kõik ühe korruse elanikud (näiteks 01.03.2022, 02.03.2022, 04.03.2022, 05.03.2022, 08.03.2022, 10.03.2022 vahetuste ajal). Nõnda ei tohiks see olla, sest abihooldustöötaja tööülesannete täitmist peaks alati vahetult juhendama hooldustöötaja. Sellisena on näinud abihooldustöötaja ülesandeid ka Riigikogu1. Abihooldustöötaja oskused ei vasta hooldustöötajatele kehtestatud ettevalmistusnõuetele. Iseäranis olulised on erioskused ja -teadmised sel juhul, kui tuleb töötada inimestega, kes ei pruugi tajuda ümbritsevat õigesti (sh dementsuse diagnoosiga inimestega). Selliseid inimesi oli hooldekodus palju. Hooldekodu kõigi hooldustöötajate andmeid ei ole kantud majandustegevuse registrisse (puudusid 14 hooldustöötaja andmed). Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõike 5 kohaselt peab teenuse osutaja tagama, et registris kajastuksid õiged andmed. Värskendatud andmed tuleb esitada registripidajale esimesel võimalusel. Õiguskantsler palub hoolitseda selle eest, et hooldekodus oleks kogu aeg tööl piisavalt palju koolitatud hooldajaid, et kõigi elanike vajadustele vastavad toimingud saaksid tehtud ja abi oleks tagatud õigel ajal. Õiguskantsler tunnustab hooldustöötajate väljaõppe toetamist ning soovitab koolitusi võimaldada ka edaspidi. Majandustegevuse registris peavad kajastuma õiged andmed. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata hooldusplaanide korrapärasele uuendamisele. Järgida tuleb ravimite hoidmise ja tervisekaitsenõudeid. 2. Olmetingimused Hooldekodu majutustingimused on head. Magamistoad on ühe- kuni kolmekohalised ja need asuvad nii vanemas kui ka uuemas hoonetiivas. Ühte kolmekohalisse tuppa oli paigutatud ka neljas voodi, kuid see ei olnud kontrollkäigu ajal kasutusel. Üldjuhul tuleb hooldekodu elanikke majutades eelistada ühe- või kahekohalisi magamistube. 1 Vt sotsiaalhoolekande seaduse 98 SE seletuskiri, lk 25–26, ja sama eelnõu esialgne seletuskiri, lk 23.  4 Ruumid olid puhtad ning jätsid hubase ja koduse mulje. Magamistubade sisustamisel oli arvestatud ka elanike soove, mitmes toas oli näha inimeste mälestusesemeid. Meeldivat õhkkonda aitasid luua kenad kardinad ja arvukad toataimed. Hooldustoiminguteks vajalik sisseseade oli olemas. Näiteks olid hooldekodu mõlemal korrusel pesemisraamid ning kasutati veel mitmesuguseid abivahendeid (nt tõstuk). Hoone uuema tiiva ruumides on tehtud mitmeid kohandusi, mis arvestavad dementsusega inimeste erivajadustega. Sisekujunduses on kasutatud kontrastvärve. Kasutatakse reguleeritava kõrgusega voodeid, mille abil saab vähendada kukkumisohtu ja vältida voodipiirete kasutamist. Tualettides aitab kukkumisohtu vähendada liikumisanduritega lülituv valgustus. Rajatud on aed, kuhu pääseb dementsusega inimeste osakonnast. Hoone on ligipääsetav ka liikumisraskustega inimestele. Selleks on kohandatud ligipääsuteed, olemas on invatualetid ja koridoridesse on paigaldatud käsipuud. Hoones on lift. Liikumise teeb mugavamaks ka see, et magamistubade ja pesuruumide ustel ei ole lävepakke. Õuealale viiva välisukse lävepaku ületamine võib siiski nõuda ratastooliga liikujalt pingutust. Sellele osutas ka kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert. Kui väljapääsutee ei ole kohandatud liikumisraskustega inimeste vajadustele, peavad inimesed rohkem kõrvalist abi paluma. See koormab abistajaid ning võib hooldekodu elanikes tekitada alaväärsustunnet. Hoolealused võivad kukkumiskartuse või liikumistakistuse tõttu loobuda näiteks õues jalutamisest või mõnest muust tegevusest, milles nad on võimelised osalema ning millest nad on ka huvitatud. Tuleks kaaluda, kas on võimalik tasandada välisukse juures olevat põrandakatet või muul moel lävepaku ületamist hõlpsamaks muuta. Rahule ei saa jääda sellega, et potitoole kasutavate inimeste tubades ei olnud sirme ega vahekardinaid. Mitmekohalistes magamistubades, mille elanikest vähemalt üks tarvitab potitooli, peavad privaatsuse tagamiseks olema ka sirmid või kardinad.2 Ka mähkmete vahetamine toanaabri vaateväljas võib olla häiriv. Oluline on võimaldada inimesele privaatsus kõigi hügieenitoimingute tegemisel (nt potitooli kasutamisel, mähkmete ja uriinikoti vahetamisel) – ka juhul, kui inimene ise sirmi või kardinat ei küsi. Inimesel peab olema võimalik hügieenitoiminguid teha privaatselt. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks oli hooldekodu piiranud külastusvõimalusi. Hoolealuste külastamiseks tuli kohtumine eelnevalt kokku leppida. Elanikud said oma lähedastega kohtuda nii õuealal kui ka hooldekodu fuajees või eraldi kohtumiste ruumis. Hea on see, et külastamise korda puudutav info on avaldatud hooldekodu veebilehel ja see on hõlpsasti leitav. Inimesed kasutavad lähedastega suhtlemiseks nii hooldekodu üldtelefoni kui ka isiklikke mobiiltelefone. Hooldekodul on olemas tahvelarvuti ja nii saab vajaduse korral lähedastega ühendust pidada ka veebikõne vahendusel. Et nutiseadmeid oleks mugavam kasutada, on hooldekodu hankinud kõrvaklapid. Rõõmustab see, et hooldekodu peab lähedastega suhtluse võimaldamist oluliseks ning on püüdnud leida võimalusi, kuidas ka keerulistes oludes saaks külastus- ja suhtlusvõimalusi säilitada. Hooldekodu juhataja selgitas, et õuealale plaanitakse rajada spetsiaalne maja, kus saaks privaatselt ja ka võimalikult ohutult lähedastega kohtumisi korraldada. 2 Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele „Hoolides ja hoolitsedes“ juhib samuti hooldaja tähelepanu abivajaja privaatsuse austamisele ning sirmide või kardinate kasutamisele intiim- ja hügieenitoimingute tegemisel. (M. Jaanisk jt. Hoolides ja hoolitsedes. Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus Argo, 2015.)  5 3. Vaba aja sisustamine ja aktiveerivad tegevused Hooldekodus on avar saal liikumistegevuste, ühisürituste ja huvitegevuse korraldamiseks. Sisse on seatud ka tegevustuba individuaalsete juhendatud tegevuste tarbeks. Olemas on treeningvahendid (nt saalis liikumistrenažöör). Hooldekodus töötavad huvijuht ja tegevusjuhendaja, kes korraldavad elanikele mitmesugust aktiivset tegevust. Hooldekodus pakutakse mitmekülgseid mõtestatud ajaveetmise võimalusi. Ka kontrollkäigu ajal oli näha, kuidas inimesed osalesid võimlemistunnis. Inimestega võimeldakse nii grupis kui ka individuaalselt. Iga nädal saavad huvilised kaasa teha lauluringis, varem on organiseeritud ka näiteringi ja tantsuringi. Korraldatakse kinopäeva, meisterdatakse ja tehakse käsitööd, ühiselt tähistatakse pühi. Majas käib hingehoidja, keda hoolealused väga kiitsid. Õuealale on rajatud ka lilleaed ja kõrgpeenrad ning istutatud marjapõõsad. Elanikega vesteldes oli tunda siirast rõõmu mitmekülgsete tegutsemisvõimaluste üle. Inimestele meeldis, et tegutsemisvõimalusi on palju. Näiteks toodi välja, et kevadel saab ise peenart teha ning tegeleda käsitööga. Inimesed olid uhked ka selle üle, et neil on võimalus seltsielus kaasa lüüa. Iseäranis väärib kiitust see, et individuaalselt tegeldakse ka madalama tahteaktiivsusega elanike ja lamajatega. Lamajatele on regulaarne võimlemine väga oluline: see aitab säilitada liigeste liikuvust, lihaste tugevust ja ennetada tüsistusi, mida põhjustab pikaajaline lamamine. Õiguskantsler tunnustab, et hooldekodu elanike vaba aja sisustamisele ja nende aktiveerimisele pööratakse suurt tähelepanu. 4. Tervishoiueksperdi hinnang Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamus on lisatud käesolevale kirjale. Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud tähelepanekute kohta. Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 01.10.2022. Austusega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 4 lehel Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Ravimiamet Eva Lillemaa 693 8439 [email protected]