Lp Reet Siilaberg Teie 07.05.2020 nr 1-3/20/391
Keskkonnaamet
[email protected] Meie 20.05.2020 nr 16-5/20/22280-2
Narva maantee 7a
15172, Tallinn
Kihnu karjääri kaevandamisjäätmekava
kinnitamisest
Keskkonnaamet otsustas 07.05.2020 korraldusega nr 1-3/20/391 kinnitada Maanteeameti Kihnu
karjääri kaevandamisjäätmekava. Lisaks kohustati Maanteeametit taotlema Kihnu karjäärile
keskkonnaluba maavara kaevandamiseks ning kaevandamisjäätmete tekitamiseks. Taotlus tuleb
esitada korralduses märgitud tähtajaks, s.o hiljemalt 24.05.2020.
Maanteeamet on juba esitanud taotluse Keskkonnaametile Kihu karjääri keskkonnaloa maavara
kaevandamiseks. Jäätmeloa taotlust Maanteeamet ei soovi esitada, sest mäeeraldisel ega selle
teenindusmaa jäätmeid ei teki. Esitame Teile korrigeeritud kaevandamisjäätmekava ning palume
väljastada uus korraldus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sülvi Seppel-Hüvonen
juhataja
teemaa osakond
Lisa: Kihnu karjääri jäätmekava
Silja Jaska
53484146
[email protected]
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Maanteeamet
Kihnu karjääri
kaevandamisjäätmekava
Tallinn 2020
1. Jäätmekava vajadus
Maanteeamet kaevandab kruusa Kihnu karjääris loa L.MK/326219 alusel. Seoses Kihnu
kruusamaardla Kihnu karjääri maavaravaru ümberhindamisega on tekkinud maavara
kaevandamise loa muutmise vajadus. Kaevandamisjäätmekava vajadus tuleneb
Maapõueseaduse (RT I, 10.11.2016, 1) §50 lõige 6 ja Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52)
§421. Jäätmekava koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010 määrusest nr 56
„Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“ (RT I, 11.11.2010, 1). Vastavalt
Maapõueseaduse (RT I, 10.11.2016, 1) §50 lg 6 peab kaevandamise loa taotlusele lisama
jäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse
mäeeraldise teenindusmaal ning mis ei ole jäätmehoidla Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9,
52) §35² tähenduses.
Maavara kaevandamisloa taotlusele on märgitud katendi koguseks 25 tuh m3, sh mulla
kogus 0 tuh m3.
Vastavalt kaevandamisloa täiendavale tingimusele punktile 2 peab loa omanik
müratasemele kehtestatud piirnormide ületamise vältimiseks rakendama leevendavaid
meetmeid (nt puistanguvallide paigutamine lähedalasuva talu suunale), sest
kaevandamisloa kehtivusajal katendivallid tekitavad müra tõkke ja alandavad mürataset
keskmiselt 18-25 dB võrra.
Karjääris kaevandamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ seatud nõuetest. Lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 71 on tegemist II
kategooria alaga. Määruse kohaselt on tööstusmüra piirväärtuseks päevasel ajal (7.00 –
23.00) 60 dB ja öösel (23.00 – 7.00) 45 dB. Elamutele lähimas karjääriosas töötamisel on
arvutuslik maksimaalne müratase kahe müraallika (sõelur ja purusti) koostöötamisel 76,5
dB, kui karjääris materjali töötlemist ei toimu, on eeldatav müratase kahe masina
koostöötamisel (ekskavaator ja kallur) 49,5 dB.
Lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest (Uue-Kalmu kinnistu (katastritunnus
30301:001:0338), Mäese kinnistu (katastritunnus 30301:001:0146), Tõnu kinnistu
(katastritunnus 30301:001:0139) ja Vahtla kinnistu (katastritunnus 30301:001:0013)
elamud jäävad karjäärist ca 60 m kaugusele itta.
Alal, kus on kaevandamistegevust alustatud, on kattepinnas (~15 tuh m³) kooritud ja
sellest on ehitatud müratõkkevall, mis paikneb mäeeraldise idapiiril ja teenindusmaal.
Koorimata kattepinnase maht on ~10 tuh m³, mida kasutatakse samuti müratõkke valli
ehitamiseks mäeeraldise teenindusmaa idapiiril.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Kihnu karjäär asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Rootsiküla külas katastriüksusel
Kihnu kruusamaardla (katastritunnus 30301:001:0611, sihtotstarve 100%
mäetööstusmaa). Mäeeraldis hõlmab Kihnu kruusamaardla aktiivse tarbevaru plokki 1.
Taotletava Kihnu karjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 7,07 ha, sh mäeeraldise
pindala on 6,27 ha. Kaevandatavaks maavaraks on taotletaval mäeeraldisel ehituskruus.
2
Kaevandatud materjali kasutatakse ehitussegudes ja teedeehituses. Keskmine aastane
kaevandamise maht Kihnu karjääris on ~7 tuh m³.
Kihnu karjääri piires looduskaitselised piirangud puuduvad.
Kihnu karjäär on põhja-lõunasuunal väljavenitatud ning koosneb kahest lahustükist –
põhjapoolne lahustükk ja lõunapoolne lahustükk.
Kaevandamistegevust on alustatud lõunapoolse lahustüki piires, mets on raadatud ja
kattepinnas kooritud.
Põhjapoolset lahustükki katab metsamaa, kus kaevandamistegevust ei ole käesoleval ajal
toimunud. Enne kaevandamise alustamist on vaja raadata mets, juurida kännud ja koorida
kattepinnas.
3. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus
Kihnu karjääri mäeeraldise kattekiht sisaldab kruusa, veeriseid ja tardkivimilisi rahne,
mille paksus varieerub 0,3 - 0,5 m (keskmiselt 0,4 m).
Kasulik kiht on esindatud peamiselt eriteralise veeriselis-rahnulise kruusaga. Kruusaterad
on valdavalt karbonaatsed ja hästi ümardunud. Kohati esineb kruusas selgeid
kvartspäevakivi koostisega ülipeene- kuni ülijämedateralise liiva kihte. Kruusa- ja
liivakihid on vahelduvad.
Kasuliku kihi jääkpaksus Kihnu karjääris on 0,9 - 3,0 m vahemikus (keskmiselt 2,2 m).
Kasulik kiht on suuremas osas ühtlase paksusega, olles lõunaosas suurem.
Kasuliku kihi lamamiks on saviliiv, aleuriit ning väga peeneterine liiv. Lamami
absoluutkõrgus on 2,60 - 5,75 m, olles kõrgem ala keskosas ja madalaim lõunaosas.
4. Tegevuse kirjeldus
Vastavalt kaevandamisloa täiendavale tingimusele punktile 2 peab loa omanik
müratasemele kehtestatud piirnormide ületamise vältimiseks rakendama leevendavaid
meetmeid (nt puistanguvallide paigutamine lähedalasuva talu suunale). Kaevandamisloa
kehtivusajal katendivallid tekitavad müra tõkke ja alandavad mürataset keskmiselt 18-25
dB võrra.
Lõunapoolsel lahustükil on mets on raadatud ja kattepinnas ~15 tuh m³ kooritud ja sellest
on ehitatud kuni 3 m kõrgune müratõkkevall, mis paikneb mäeeraldise idapiiril ja
teenindusmaal.
Mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil kaevandamistegevust ei ole toimunud. Enne
kaevandamise alustamist raadatakse mets, juuritakse kännud ja kooritakse kattepinnas.
Koorimata kattepinnase maht on ~10 tuh m³, mida kasutatakse samuti müratõkke valli
ehitamiseks mäeeraldise teenindusmaa idapiiril.
Ala korrastatakse metsamaaks (metsamaa kõlviku pindala on 7,07 ha). Kaevandamise
lõppedes müratõkkevallide vajadus kaob ning kattepinnast kasutatakse kogu mahus
karjääri korrastamiseks. Kaevandamise käigus toimub osaliselt karjääri korrastamine
3
seal, kus see on tehniliselt võimalik. Kaevandatud ala korrastatakse korrastamisprojekti
alusel.
Katendi eemaldamiseks kasutatakse buldooserit, vajadusel frontaallaadurit. Maavara
kaevandamine toimub ühe astanguga kasutades selleks ekskavaatorit või frontaallaadurit.
Kruusa veeriselise sisalduse tõttu tuleb seda purustada ja fraktsioneerida. Kruusa
purustamisel võib tekkida sõelmeid, mis realiseeritakse toodanguna pärast nende
tekkimist. Valmis toodang laaditakse ekskavaatori või frontaallaaduriga kallurile. Seega
kaevandamisjäätmeid ei teki ei maavara väljamise käigus, sest kaevandatud maavarakiht
kaubastatakse või töödeldakse kogu ulatuses, ega ka maavara töötlemisel, sest kogu
toodang kaubastatakse. Samuti ei teki kaevandamisjäätmeid kattepinnase koorimisel,
kuna katend kasutatakse eesmärgipäraselt müratõkkevallides ja pärast kaevandamise
lõppemist mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamisel.
5. Kaevandamisjäätmed
Jäätmeseaduse §7¹ lg 1 kohaselt on kaevandamisjäätmed jäätmed, mis on tekkinud
maavarde uuringu, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning
kaevandamise töö tulemusena.
Alal, kus on kaevandamistegevust alustatud, on kattepinnas (~15 tuh m³) kooritud ja
sellest on ehitatud müratõkkevall, mis paikneb mäeeraldise idapiiril ja teenindusmaal.
Koorimata kattepinnase maht on ~10 tuh m³, mida kasutatakse samuti müratõkke valli
ehitamiseks mäeeraldise teenindusmaa idapiiril.
Katendi kogumaht on 25 tuh m³ kasutatakse kaevandamise lõppedes ala korrastamiseks.
Maavara kaevandamise käigus kaevandamisjäätmeid ei teki, sest ehituskruus väljatakse
terves ulatuses ning purustamisel tekkivad sõelmed realiseeritakse ning kattepinnast
kasutatakse eesmärgipäraselt müratõkkena ja hiljem mäeeraldise ja selle teenindusmaa
korrastamisel.
5. Jäätmehoidla
Jäätmeseaduse §35² kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse
tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks
või ladestamiseks s.h ka rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladestamine
alal.
Kihnu karjääris kaevandamisel ei teki kaevandamisjäätmeid.
Kooritud katendi puhul on tegemist saastumata materjaliga, millega ei kaasne
keskkonnariski ohtu, müratõkke valli ehitamisel tuleb arvestada materjali
püsikaldenurgaga. Välistatud on tuule- ja vee erosiooni mõjul materjali laialikandumise
oht, sest müratõkkevallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 1 - 3 kuu jooksul. Pealispind
silutakse, et tagada nende stabiilsus. Müratõkkevallid likvideeritakse mäeeraldise
korrastamisel, materjal kasutatakse kaevandatud ala katmiseks maa-ala haljastamise
eesmärgil.
Koostaja:
4
Silja Jaska
Maanteeameti karjääride juhtivinsener
5