dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 20. mai 2020
Viit
16-5/20/22280-2
Registreeritud
20. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
16 Teemaa ja karjääride haldamise korraldamine
Sari
16-5 Karjääride haldamise alane kirjavahetus
Toimik
16-5/2020
Vastutaja
Silja Jaska (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)

Failid

  • 📎16-52022280-2 20.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc405 KB

Sisu (failidest)

Lp Reet Siilaberg Teie 07.05.2020 nr 1-3/20/391 Keskkonnaamet [email protected] Meie 20.05.2020 nr 16-5/20/22280-2 Narva maantee 7a 15172, Tallinn Kihnu karjääri kaevandamisjäätmekava kinnitamisest Keskkonnaamet otsustas 07.05.2020 korraldusega nr 1-3/20/391 kinnitada Maanteeameti Kihnu karjääri kaevandamisjäätmekava. Lisaks kohustati Maanteeametit taotlema Kihnu karjäärile keskkonnaluba maavara kaevandamiseks ning kaevandamisjäätmete tekitamiseks. Taotlus tuleb esitada korralduses märgitud tähtajaks, s.o hiljemalt 24.05.2020. Maanteeamet on juba esitanud taotluse Keskkonnaametile Kihu karjääri keskkonnaloa maavara kaevandamiseks. Jäätmeloa taotlust Maanteeamet ei soovi esitada, sest mäeeraldisel ega selle teenindusmaa jäätmeid ei teki. Esitame Teile korrigeeritud kaevandamisjäätmekava ning palume väljastada uus korraldus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sülvi Seppel-Hüvonen juhataja teemaa osakond Lisa: Kihnu karjääri jäätmekava Silja Jaska 53484146 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Maanteeamet Kihnu karjääri kaevandamisjäätmekava Tallinn 2020 1. Jäätmekava vajadus Maanteeamet kaevandab kruusa Kihnu karjääris loa L.MK/326219 alusel. Seoses Kihnu kruusamaardla Kihnu karjääri maavaravaru ümberhindamisega on tekkinud maavara kaevandamise loa muutmise vajadus. Kaevandamisjäätmekava vajadus tuleneb Maapõueseaduse (RT I, 10.11.2016, 1) §50 lõige 6 ja Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) §421. Jäätmekava koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010 määrusest nr 56 „Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“ (RT I, 11.11.2010, 1). Vastavalt Maapõueseaduse (RT I, 10.11.2016, 1) §50 lg 6 peab kaevandamise loa taotlusele lisama jäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal ning mis ei ole jäätmehoidla Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) §35² tähenduses. Maavara kaevandamisloa taotlusele on märgitud katendi koguseks 25 tuh m3, sh mulla kogus 0 tuh m3. Vastavalt kaevandamisloa täiendavale tingimusele punktile 2 peab loa omanik müratasemele kehtestatud piirnormide ületamise vältimiseks rakendama leevendavaid meetmeid (nt puistanguvallide paigutamine lähedalasuva talu suunale), sest kaevandamisloa kehtivusajal katendivallid tekitavad müra tõkke ja alandavad mürataset keskmiselt 18-25 dB võrra. Karjääris kaevandamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ seatud nõuetest. Lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 71 on tegemist II kategooria alaga. Määruse kohaselt on tööstusmüra piirväärtuseks päevasel ajal (7.00 – 23.00) 60 dB ja öösel (23.00 – 7.00) 45 dB. Elamutele lähimas karjääriosas töötamisel on arvutuslik maksimaalne müratase kahe müraallika (sõelur ja purusti) koostöötamisel 76,5 dB, kui karjääris materjali töötlemist ei toimu, on eeldatav müratase kahe masina koostöötamisel (ekskavaator ja kallur) 49,5 dB. Lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest (Uue-Kalmu kinnistu (katastritunnus 30301:001:0338), Mäese kinnistu (katastritunnus 30301:001:0146), Tõnu kinnistu (katastritunnus 30301:001:0139) ja Vahtla kinnistu (katastritunnus 30301:001:0013) elamud jäävad karjäärist ca 60 m kaugusele itta. Alal, kus on kaevandamistegevust alustatud, on kattepinnas (~15 tuh m³) kooritud ja sellest on ehitatud müratõkkevall, mis paikneb mäeeraldise idapiiril ja teenindusmaal. Koorimata kattepinnase maht on ~10 tuh m³, mida kasutatakse samuti müratõkke valli ehitamiseks mäeeraldise teenindusmaa idapiiril. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Kihnu karjäär asub Pärnu maakonnas Kihnu vallas Rootsiküla külas katastriüksusel Kihnu kruusamaardla (katastritunnus 30301:001:0611, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa). Mäeeraldis hõlmab Kihnu kruusamaardla aktiivse tarbevaru plokki 1. Taotletava Kihnu karjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 7,07 ha, sh mäeeraldise pindala on 6,27 ha. Kaevandatavaks maavaraks on taotletaval mäeeraldisel ehituskruus. 2 Kaevandatud materjali kasutatakse ehitussegudes ja teedeehituses. Keskmine aastane kaevandamise maht Kihnu karjääris on ~7 tuh m³. Kihnu karjääri piires looduskaitselised piirangud puuduvad. Kihnu karjäär on põhja-lõunasuunal väljavenitatud ning koosneb kahest lahustükist – põhjapoolne lahustükk ja lõunapoolne lahustükk. Kaevandamistegevust on alustatud lõunapoolse lahustüki piires, mets on raadatud ja kattepinnas kooritud. Põhjapoolset lahustükki katab metsamaa, kus kaevandamistegevust ei ole käesoleval ajal toimunud. Enne kaevandamise alustamist on vaja raadata mets, juurida kännud ja koorida kattepinnas. 3. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Kihnu karjääri mäeeraldise kattekiht sisaldab kruusa, veeriseid ja tardkivimilisi rahne, mille paksus varieerub 0,3 - 0,5 m (keskmiselt 0,4 m). Kasulik kiht on esindatud peamiselt eriteralise veeriselis-rahnulise kruusaga. Kruusaterad on valdavalt karbonaatsed ja hästi ümardunud. Kohati esineb kruusas selgeid kvartspäevakivi koostisega ülipeene- kuni ülijämedateralise liiva kihte. Kruusa- ja liivakihid on vahelduvad. Kasuliku kihi jääkpaksus Kihnu karjääris on 0,9 - 3,0 m vahemikus (keskmiselt 2,2 m). Kasulik kiht on suuremas osas ühtlase paksusega, olles lõunaosas suurem. Kasuliku kihi lamamiks on saviliiv, aleuriit ning väga peeneterine liiv. Lamami absoluutkõrgus on 2,60 - 5,75 m, olles kõrgem ala keskosas ja madalaim lõunaosas. 4. Tegevuse kirjeldus Vastavalt kaevandamisloa täiendavale tingimusele punktile 2 peab loa omanik müratasemele kehtestatud piirnormide ületamise vältimiseks rakendama leevendavaid meetmeid (nt puistanguvallide paigutamine lähedalasuva talu suunale). Kaevandamisloa kehtivusajal katendivallid tekitavad müra tõkke ja alandavad mürataset keskmiselt 18-25 dB võrra. Lõunapoolsel lahustükil on mets on raadatud ja kattepinnas ~15 tuh m³ kooritud ja sellest on ehitatud kuni 3 m kõrgune müratõkkevall, mis paikneb mäeeraldise idapiiril ja teenindusmaal. Mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil kaevandamistegevust ei ole toimunud. Enne kaevandamise alustamist raadatakse mets, juuritakse kännud ja kooritakse kattepinnas. Koorimata kattepinnase maht on ~10 tuh m³, mida kasutatakse samuti müratõkke valli ehitamiseks mäeeraldise teenindusmaa idapiiril. Ala korrastatakse metsamaaks (metsamaa kõlviku pindala on 7,07 ha). Kaevandamise lõppedes müratõkkevallide vajadus kaob ning kattepinnast kasutatakse kogu mahus karjääri korrastamiseks. Kaevandamise käigus toimub osaliselt karjääri korrastamine 3 seal, kus see on tehniliselt võimalik. Kaevandatud ala korrastatakse korrastamisprojekti alusel. Katendi eemaldamiseks kasutatakse buldooserit, vajadusel frontaallaadurit. Maavara kaevandamine toimub ühe astanguga kasutades selleks ekskavaatorit või frontaallaadurit. Kruusa veeriselise sisalduse tõttu tuleb seda purustada ja fraktsioneerida. Kruusa purustamisel võib tekkida sõelmeid, mis realiseeritakse toodanguna pärast nende tekkimist. Valmis toodang laaditakse ekskavaatori või frontaallaaduriga kallurile. Seega kaevandamisjäätmeid ei teki ei maavara väljamise käigus, sest kaevandatud maavarakiht kaubastatakse või töödeldakse kogu ulatuses, ega ka maavara töötlemisel, sest kogu toodang kaubastatakse. Samuti ei teki kaevandamisjäätmeid kattepinnase koorimisel, kuna katend kasutatakse eesmärgipäraselt müratõkkevallides ja pärast kaevandamise lõppemist mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamisel. 5. Kaevandamisjäätmed Jäätmeseaduse §7¹ lg 1 kohaselt on kaevandamisjäätmed jäätmed, mis on tekkinud maavarde uuringu, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Alal, kus on kaevandamistegevust alustatud, on kattepinnas (~15 tuh m³) kooritud ja sellest on ehitatud müratõkkevall, mis paikneb mäeeraldise idapiiril ja teenindusmaal. Koorimata kattepinnase maht on ~10 tuh m³, mida kasutatakse samuti müratõkke valli ehitamiseks mäeeraldise teenindusmaa idapiiril. Katendi kogumaht on 25 tuh m³ kasutatakse kaevandamise lõppedes ala korrastamiseks. Maavara kaevandamise käigus kaevandamisjäätmeid ei teki, sest ehituskruus väljatakse terves ulatuses ning purustamisel tekkivad sõelmed realiseeritakse ning kattepinnast kasutatakse eesmärgipäraselt müratõkkena ja hiljem mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamisel. 5. Jäätmehoidla Jäätmeseaduse §35² kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks s.h ka rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladestamine alal. Kihnu karjääris kaevandamisel ei teki kaevandamisjäätmeid. Kooritud katendi puhul on tegemist saastumata materjaliga, millega ei kaasne keskkonnariski ohtu, müratõkke valli ehitamisel tuleb arvestada materjali püsikaldenurgaga. Välistatud on tuule- ja vee erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest müratõkkevallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 1 - 3 kuu jooksul. Pealispind silutakse, et tagada nende stabiilsus. Müratõkkevallid likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel, materjal kasutatakse kaevandatud ala katmiseks maa-ala haljastamise eesmärgil. Koostaja: 4 Silja Jaska Maanteeameti karjääride juhtivinsener 5
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel