dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
LepingAvalik

Notari leping nr 996

Maanteeamet · 21. mai 2020
Viit
1-14/20/1109-1
Registreeritud
21. mai 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1 Üldjuhtimine
Sari
1-14 Kokkulepped tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks riigimaale
Toimik
1-14/2020
Vastutaja
Lii Lember (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)

Failid

  • 📎notar VS 210520 1218061.asice1700 KB

Sisu (failidest)

Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal. TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 996 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos Eesti Vabariigis Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kahekümne esimesel mail kahe tuhande kahekümnendal aastal (21.05.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 20.05.2020 kell 13:46 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Viimsi vallas, Eesti Vabariigis, ja Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk, registrikood 80361841, asukoht ja postiaadress Pikk tn 15a, Võru linn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 20.05.2020 kell 13:48 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Peeter Kesner, isikukood 38402160230, kes on tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Roseni 11, Tallinnas, Eesti Vabariigis, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA ASJAÕIGUSLEPINGUD 1. Registrite seis ja lepingu ese 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 4221050 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 52801:010:0051, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 22155 Nõo-Tamsa tee T2, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond, pindalaga 29739 m². Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:  2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks AS Emajõe Veevärk (registrikood 11044696) kasuks. Tasuline, tähtajatu isiklik ksutusõigus vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks, omamiseks ja majandamiseks viitega 13.09.2017 lepingu punktile 6.10 ja lepingu lisaks olevale plaanile nr 18. 13.09.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 25.09.2017.  3) Isiklik kasutusõigus Nõo vald kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 14.03.2019 lepingu punktidele 14.3. ja 14.4. ning lepingule lisatud plaanidele. 14.03.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 21.03.2019.  4) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (registrikood 80361841) kasuks. Ajaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 25.09.2019.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli üks (4.1) kuni neli kümme (4.10) ning lepingu lisaks nr 3 olevatele plaanidele 3.1-3.3. 25.09.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 2.10.2019.  5) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu side maa- ja õhukaabelliini isiklik kasutusõigus vastavalt 23.10.2019 sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning 23.10.2019 sõlmitud lepingu lisaks nr 2 olevatele plaanidele 2.1 ja 2.2. 23.10.2019 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 30.10.2019. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.  Kinnistusraamatu registriosa nr 4221050 päringust nähtub viide kinnistamisavaldusele (plomm), mis hoiatab, et menetlus on lõpetamata ning kinnistusraamatusse võib osa kandeid olla tegemata . 1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 3768950 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 52801:009:0165, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 22155 Nõo-Tamsa tee, Luke küla, Nõo vald, Tartu maakond, pindalaga 5,0800 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu kasutusõigus vastavalt 24.03.2017 lepingu punktidele kolm seitse (3.7.), kolm kaheksa (3.8.) ja neli (4) ning lepingu lisaks nr viis (5) olevale plaanile. 24.03.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 27.03.2017. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 5610850 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 52801:011:0110, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 22183 Luke-Unipiha tee, Luke küla, Nõo vald, Tartu maakond, pindalaga 6,8300 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus AS Emajõe Veevärk (registrikood 11044696) kasuks. Tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil veetorustiku paigaldamiseks vastavalt 11.02.2020 lepingu punktile 3. ning lepingu lisaks olevatele plaanile. 2 11.02.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 18.02.2020. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.4. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 2982604 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 52801:009:0186, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 22187 Nõo Vanadekodu tee, Luke küla, Nõo vald, Tartu maakond, pindalaga 6067 m². Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.5. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2), lepingu esemeks 3 on lepingu punktis 1.3. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 3) ja lepingu esemeks 4 on lepingu punktis 1.4. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 4). Lepingu ese 1, lepingu ese 2, lepingu ese 3 ja lepingu ese 4 edaspidi koos nimetatud ka kui lepingu ese. Lepingu ese 1: 1.6. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 52801:010:0051 suhtes kehtivad järgnevad kitsendused:  Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 6 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (VASTSE-NÕO);  Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 4 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (VASTSE-NÕO);  Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 2 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (KOLGA);  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 4160 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Nõo oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 3975 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (NÕO OJA (Nõo oja));  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 3976 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Nõo oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1768 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Nõo oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1764 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (NÕO OJA (Nõo oja));  Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1903 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Nõo oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 418 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Nõo oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 352 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Nõo oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 351 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (NÕO OJA (Nõo oja));  Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 86 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Nõo oja);  Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 144 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Nõo oja);  Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 3 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Nõo oja);  Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 3 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Nõo oja);  Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 527 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga üle 25 km2 (NÕO OJA (Nõo oja));  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 817 m²; nähtus: maantee (Aiamaa - Nõo);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 614 m²; nähtus: maantee (Nõo ring);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 400 m²; nähtus: maantee (Nõo - Kambja);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 29689 m²; nähtus: maantee (Nõo - Tamsa);  Piiranguvöönd: raudtee kaitsevöönd; ulatus: 212 m²; nähtus: raudtee (Laiarööpmeline raudtee); 3  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (KK Niidu 2);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (NÕO II:ELV);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Vana-Nõo);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 40 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (NÕO I:ELV);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (M1);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 59 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (M-1 oja);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 62 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Vananõo/Kruusa tn.);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Vananõo/Kruusa tn.);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 68 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (KK Niidu 2);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 906 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Vana-Nõo);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 67 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 101 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 109 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 127 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 44 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 42 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 59 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 137 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 122 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Survekanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 79 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon); 4  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 60 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Survekanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 50 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 59 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 218 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 100 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 101 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 18 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 44 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 21 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 113 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 207 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 49 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 105 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 44 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 46 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon); 5  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 80 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 143 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 18 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 152 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 151 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 40 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 21 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 68 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 62 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 49 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 46 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 44 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 107 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 138 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 226 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 107 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 18 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 31 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon); 6  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 53 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 50 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 49 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 83 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 91 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 59 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 31 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 122 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 106 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 17 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 31 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 267 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 37 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 49 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 34 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 17 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 109 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 29739 m²; nähtus: maantee (Nõo - Tamsa);  Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: geodeetilised märgid (10903);  Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: geodeetilised märgid (132);  Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 18 m²; nähtus: geodeetilised märgid (T034);  Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: geodeetilised märgid (128);  Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 17 m²; nähtus: geodeetilised märgid (129);  Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: geodeetilised märgid (10130);  Piiranguvöönd: ulatus: 29739 m²; nähtus: tiheasustusala (Nõo valla üldplaneering). 1.7. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 1 ei paikne mälestisi ega 7 muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas. 1.8. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:  objekti koodi: KV64359;  valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;  volitatud asutus: Maanteeamet;  lisainfo: puudub;  kasutuslepingud: nr LS19-676, nr LS17-2139. Lepingu ese 2: 1.9. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 52801:009:0165 suhtes kehtivad järgmised kitsendused:  Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 465 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (VIINAMÄRDI);  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 3804 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Voika oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1677 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Luke oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 3528 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Viinamärdi järv);  Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1771 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Voika oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 874 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Luke oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2083 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Viinamärdi järv);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 370 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Luke oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 31 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (VIINAMÄRDI);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 684 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Viinamärdi järv);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (VASTSE-NÕO);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (KOLGA);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 347 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Voika oja);  Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 165 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Voika oja);  Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 178 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Viinamärdi järv);  Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 5 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Viinamärdi järv);  Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 45 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Voika oja); 8  Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 458 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (VIINAMÄRDI);  Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 333 m²; nähtus: kollektoreesvool (ÕIGUSE);  Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 323 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (KOLGA);  Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 323 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (VASTSE-NÕO);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1049 m²; nähtus: maantee (Nõo vanadekodu tee);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1167 m²; nähtus: maantee (Luke - Unipiha);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 50782 m²; nähtus: maantee (Nõo - Tamsa);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1306 m²; nähtus: elektriõhuliin 220- 330kV (Kõrgepingeliin) (Viru - Tsirguliina);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2726 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (NÕO II:ELV);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 71 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Uibopuu);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Kauplus);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 31 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (147125LK);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 120 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Kauplus);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 51 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Kriisa);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 65 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 60 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 60 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 74 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 44 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 39 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 249 m²; nähtus: sideehitis maismaal (EST- SIDE-6);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 36 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 99 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 328 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 33 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 70 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 120 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); 9  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 50782 m²; nähtus: maantee (Nõo - Tamsa);  Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 1241 m²; nähtus: maardla (Tatra (Nõo, Unipiha, Luke));  Piiranguvöönd: ulatus: 3079 m²; nähtus: tiheasustusala (Nõo valla üldplaneering). 1.10. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 2 ei paikne mälestisi ega muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas. 1.11. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:  objekti koodi: KV11816;  valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;  volitatud asutus: Maanteeamet;  lisainfo: puudub;  kasutuslepingud: nr LS17-667, nr LS15-2762, nr LS13-942, nr LS13-882. Lepingu ese 3: 1.12. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 52801:011:0110 suhtes kehtivad järgnevad kitsendused:  Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 58 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (LUKE);  Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 343 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (LUKE);  Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 664 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (LUKE);  Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 589 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (LUKE);  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2537 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Voika oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2741 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Voika oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1300 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Voika oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1389 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Voika oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 138 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Voika oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (LUKE);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 294 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Voika oja);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 400 m²; nähtus: kanal,peakraav valgalaga 10km2 ja üle (Liudsepa oja);  Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 153 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Voika oja);  Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 59 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Voika oja); 10  Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 281 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (LUKE);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 68333 m²; nähtus: maantee (Luke - Unipiha);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 821 m²; nähtus: maantee (Järiste - Luke mõis);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 365 m²; nähtus: maantee (Nõo - Tamsa);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 859 m²; nähtus: maantee (Pangodi - Luke mõis);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 395 m²; nähtus: maantee (Nõo - Kambja);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi ();  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1127 m²; nähtus: elektriõhuliin 220- 330kV (Kõrgepingeliin) (Viru - Tsirguliina);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1119 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (F1);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 57 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Küla);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 164 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (F2 M1);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 73 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (F1 M1);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (F1);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (F2 M1);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 122 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (F1 M1);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 703 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (NÕO I:ELV);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 376 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Lauda);  Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Riivese);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 73 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 72 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk); 11  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 72 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 73 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 76 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 29 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 56 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 37 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 73 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 60 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 67 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 17 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 92 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 73 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 62 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 21 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 17 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Isevoolne kanalisatsioon);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 72 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk); 12  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 53 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 60 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 72 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk);  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 81 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1168 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();  Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 68333 m²; nähtus: maantee (Luke - Unipiha);  Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 16283 m²; nähtus: kaitseala (Luke mõisa park);  Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 17302 m²; nähtus: kinnismälestis (Luke mõisa park);  Piiranguvöönd: ulatus: 1700 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir));  Piiranguvöönd: ulatus: 1700 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Nyctalus noctula (suurvidevlane));  Piiranguvöönd: ulatus: 1700 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Myotis daubentonii (veelendlane));  Piiranguvöönd: ulatus: 2577 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Strix aluco (kodukakk));  Piiranguvöönd: ulatus: 1700 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir));  Piiranguvöönd: ulatus: 1700 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Plecotus auritus (suurkõrv)). 1.13. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub:  mälestise nimi: Luke mõisa park, 19. saj;  mälestise registri number: 7234;  registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis;  määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 20.03.1997 määrus nr. 12, (RTL 1997,68, 376). 1.14. Lepingu eseme 3 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Luke mõisa park nähtub:  objekti nimetus: Luke mõisa park;  tüüp: kaitseala - kaitsealune park;  valitseja(d): Keskkonnaameti Lõuna regioon;  esmane kanne: 10.07.1957.a;  esmase kande alusdokument: Looduskaitse korraldamisest Elva rajoonis. 13 1.15. Lepingu eseme 3 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:  objekti koodi: KV11822;  valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;  volitatud asutus: Maanteeamet;  lisainfo: puudub;  kasutuslepingud: nr LS20-532. Lepingu ese 4: 1.16. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 52801:009:0186 suhtes kehtivad järgnevad kitsendused:  Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 9 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (SEPA);  Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 564 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (SEPA);  Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 550 m²; nähtus: puurkaev ();  Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 4875 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (SEPA);  Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 6067 m²; nähtus: maantee (Nõo vanadekodu tee);  Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 6067 m²; nähtus: maantee (Nõo vanadekodu tee). 1.17. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 4 ei paikne mälestisi ega muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas. 1.18. Lepingu eseme 4 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:  objekti koodi: KV17946;  valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;  volitatud asutus: Maanteeamet;  lisainfo: puudub;  kasutuslepingud: puuduvad. 2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks neli (1.4) toodud kinnistusraamatute seis ei ole muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud selles lepingus nimetamata kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), neid ei ole kellelegi võõrandatud. 2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata piiranguid. 2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse 14 alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada kaasvaldust kasutusõiguse alade suhtes. 2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut. Ei ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist kinnistusraamatusse. 2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 08.04.2020.a käskkirjaga nr 1-2/20/307. 2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Isikliku kasutusõiguse kaudu pakutakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. 2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest. 2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve. 2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Neil on teada kinnistamisavaldus ning nad soovivad sellele vaatamata sõlmida selle lepingu. 2.3.2. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu punktides 1.1 kuni 1.3 nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve. 2.3.3. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-4), millistelt on näha kasutusõiguse alad. 15 2.3.4. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:  Lepingu punktides 1.1. kuni 1.4. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusregistri registriosade päringute alusel. Kinnistusregistriosa nr 4221050 päringust nähtub viide kinnistamisavaldusele. Viide kinnistamisavaldusele (plomm) hoiatab, et menetlus on lõpetamata ning kinnistusraamatusse võib osa kandeid olla tegemata.  Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.  Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel.  Asjaolu, et isikliku kasutusõiguse kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust asjaõigusseaduse § 1581 ja elektroonilise side seaduse § 2 p 68 tähenduses - majandustegevuste registrist tehtud päringu (https://mtr.mkm.ee) ja Õigustatud isiku esindaja suulise avalduse alusel. 3. Isiklike kasutusõiguste seadmine 3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektroonilise side seaduse kohaselt. 3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitise (fiiberoptiline sidekaabel) paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimise eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 1). 3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest 1 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuteks lisadeks nr 1 olevatel plaanidel tähistatud sinise värviga viirutatud aladena (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 1). 3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav isiklik kasutusõigus 1 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. 3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitise (fiiberoptiline sidekaabel) paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2). 3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest 2 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuteks lisadeks nr 2 olevatel plaanidel tähistatud sinise värviga viirutatud aladena (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 2). 3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav isiklik kasutusõigus 2 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. 3.8.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 3 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitise (fiiberoptiline sidekaabel) paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 3). 3.9. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 3 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest 3 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu 16 lahutamatuteks lisadeks nr 3 olevatel plaanidel tähistatud sinise värviga viirutatud aladena (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 3). 3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 3 seatav isiklik kasutusõigus 3 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. 3.11. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 4 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitise (fiiberoptiline sidekaabel) paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 4). 3.12. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 4 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest 4 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuteks lisadeks nr 4 olevatel plaanidel tähistatud sinise värviga viirutatud aladena (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 4). 3.13. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 4 seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha. Kasutusõiguse ala 1, kasutusõiguse ala 2, kasutusõiguse ala 3 ja kasutusõiguse ala 4 eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1, isiklik kasutusõigus 2, isiklik kasutusõigus 3 ja isiklik kasutusõigus 4 koos nimetatud isiklik kasutusõigus. 4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Conx PM OÜ poolt koostatud projektile nr 1959 „EST-SIDE 12-2 mikrotorusüsteemi ja fiiberoptiliste sidekaablite paigalduse tööprojekt Nõo alevkus, Luke külas, Meeri külas, Lootvina külas ja Mõtskülas“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 4.1.1.1. Riigitee nr 22155 teelõik km 1,00-1,70 oli liiklusohtliku koha likvideerimise objekt 2016. aastal. Riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib garantii 5 aastat ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud; 4.1.1.2. Riigitee nr 22187 teelõik km 0,000-1,307 on Maanteeameti 2021. aasta säilitusremondi objekt. 4.1.1.3. Riigitee nr 22183 teelõik km 0,490-4,970 on Maanteeameti 2021. aasta säilitusremondi objekt; 4.1.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta; 4.1.3. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha; 4.1.4. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid; 17 4.1.5. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega; 4.1.6. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks; 4.1.7. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 4.1.8. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks võrkude korrashoidu ja/või ohustaks võrkude toimimist; 4.1.9. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule; 4.1.10. pärast kasutusõiguse aladel teostatud võrkude ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi; 4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 4.1.12. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 4.1.13. Õigustatud isik kohustub hoidma võrgud oma vahenditega ja omal kulul korras; 4.1.14. Õigustatud isik kohustub kandma võrkude kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg; 4.1.15. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest; 4.1.16. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ja taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku; 4.1.17. kasutusõiguse alad jäävad Õigustatud isiku ja Omaniku kaasvaldusesse ning Omaniku valdus ei ole kasutusõiguse aladel mingil viisil piiratud. 4.2.Pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asuvad kasutusõiguse alad ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu; Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.2 toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 18 5. Asjaõiguslepingud 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 4221050 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk, registrikood 80361841, kasuks sideehitise (fiiberoptiline sidekaabel) paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 21.05.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3 ja 4.1 ning lepingu lisadeks nr 1 olevatele plaanidele. 5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 3768950 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk, registrikood 80361841, kasuks sideehitise (fiiberoptiline sidekaabel) paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 21.05.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.5, 3.6 ja 4.1 ning lepingu lisadeks nr 2 olevatele plaanidele. 5.3.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 3 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 5610850 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk, registrikood 80361841, kasuks sideehitise (fiiberoptiline sidekaabel) paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 21.05.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.8, 3.9 ja 4.1 ning lepingu lisadeks nr 3 olevatele plaanidele. 5.4.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 4 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 2982604 kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk, registrikood 80361841, kasuks sideehitise (fiiberoptiline sidekaabel) paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 21.05.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.11, 3.12 ja 4.1 ning lepingu lisadeks nr 4 olevatele plaanidele. 5.5. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses. 6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 6.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine. 19 6.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2). 6.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud kinnisasja vilju. 6.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228). 6.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta. Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema notariaalselt tõestatud. 6.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 6.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. 6.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 6.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või - rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui 20 tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 6.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused, mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139 lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS § 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid. 6.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 6.13. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. 6.14. Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. 6.15. EhS § 78 kohasel on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 10. peatükis käsitletud sideehitist. Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis. 6.16. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee. 6.17. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee. 6.18. Ehitusseadustiku § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa- 21 ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. 6.19. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. 6.20. MuKS § 37 kohaselt lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile. 6.21. Ametit teavitatakse ette: 1) kõrghaljastuse rajamisest mälestise kaitsevööndisse; 2) raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisest arheoloogiamälestise, ajaloolise loodusliku pühapaiga, ajaloomälestisest kalmistu ja kirikuaia ning ehitismälestisest pargi kaitsevööndis; 3) maapinna ettevalmistamisest metsaseaduse tähenduses arheoloogiamälestise ja ajaloolise loodusliku pühapaiga kaitsevööndis. 6.22. Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel: õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala ja supelrand ja supluskoht. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa- ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine veeseaduse §118 lg 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, v.a veeseaduse §-s120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja põõsarinde raie veeseaduse § 118 lõike 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, v.a maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 l-s 1 nimetatud registreeringuta; 5) ehitamine, v.a juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 l- 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Kui puu- ja põõsarinde raieks taotletakse nõusolekut Läänemere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve ning Võrtsjärve; teistel järvede, jõgede, ojade, allikate, kanalite, peakraavide ja maaparandussüsteemide avatud eesvoolude veekaitsevööndis ja raieks on metsaseaduse kohaselt vajalik metsateatis, antakse nõusolek raieks metsaseaduse kohaselt metsateatise menetlemise käigus metsateatise osana. Kui vee kaitseks on kehtestatud kaks või enam tegevuspiirangut, kohaldatakse neist rangeimat. 6.23. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:  reoveesette laotamine;  matmispaiga rajamine;  jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 22  maavara kaevandamine;  mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 6.24. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene:  hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse;  tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;  kalda kindlustusrajatisele;  supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele;  maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;  olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;  piirdeaedadele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud:  pinnavee veehaarde ehitisele;  sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele;  ranna kindlustusrajatisele;  hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele;  kalakasvatusehitisele;  riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele;  tehnovõrgule ja -rajatisele;  sillale;  avalikult kasutatavale teele ja tänavale;  raudteele. 6.25. Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid:  kaitsealad (s.o. rahvuspargid; looduskaitsealad; maastikukaitsealad);  hoiualad;  kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;  püsielupaigad;  kaitstavad looduse üksikobjektid;  kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 6.26. LKS § 14 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:  muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;  koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;  väljastada metsamajandamiskava;  kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;  anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;  anda projekteerimistingimusi;  anda ehitusluba;  rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja 23 anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta ülalnimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitstava loodusobjekti valitseja võib ülalnimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kui ülalnimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud LKS paragrahvi 14 lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. 6.27. LKS § 15 kohaselt on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal:  kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja esindajal seoses loodusobjekti valitsemise või kaitse korraldamisega;  teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi. 6.28. Vastavalt LKS § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet:  loodusobjekti tüüp ja nimetus;  loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi;  viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele. 6.29. KeÜS § 38 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning teistel veekogudel 4 meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest. Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav. Kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Kalda omanik või valdaja peab tagama kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud tingimustel. Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks. Kui isik on tõkestanud kallasraja või sellele juurdepääsu vastuolus KeÜS §-s 38 sätestatuga, ei teki tal vastavalt haldusmenetluse seadusele 24 õiguspärast ootust tõkestamise õiguspärasuse kohta. 7. Originaal ja ärakirjade väljastamine 7.1.Notariaalakt on koostatud ja digitaalsel allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. 7.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti tõestamist ja selle osalejate ning notariaalakti tõestaja poolt digitaalset allkirjastamist e-notaris tehinguosalised, kes saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse digitaalsele originaaldokumendile. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja paberkandjal. 7.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalse originaaldokumendi kinnistusosakonnale. 8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 8.1.Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Corle OÜ. 8.2.Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 8.3.Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmisel 42,00 eurot (tehinguväärtus 2 556,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹). Notari tasu kokku 62,00 eurot. Käibemaks 12,40 eurot. Koos käibemaksuga 74,40 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d 14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%): A4 formaat A3 formaat digitaalne originaaldokument tasuta tasuta portaalis eesti.ee paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk digitaalärakiri ametiasutusele 15,3 eurot + 0,23 eurot / lk 15,3 eurot + 0,37 eurot / lk 25 Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele ekraanil tutvumiseks ning läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisadeks olevad plaanid on osalejatele videosilla vahendusel videokõne ajal esitatud enne notariaalakti ja selle lisade digitaalselt allakirjastamist ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on plaanides sisalduvate andmetega nõus. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt koos selle lisadeks olevate plaanidega on videosilla vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Omaniku esindaja Mati Meeliste /digitaalselt allkirjastatud/ Õigustatud isiku esindaja Peeter Kesner /digitaalselt allkirjastatud/ Tallinna notar Sirje Velsberg /digitaalselt allkirjastatud/ 26
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel