dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 21. mai 2020
Viit
15-2/20/24496-1
Registreeritud
21. mai 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rõuge Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Herkki Rõõm (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
1. juuni 2020

Failid

  • 📎kiri_eelnõu esitamine kooskõlastamiseks_Viitina JJT_21.05.2020.asice1852 KB

Sisu (failidest)

RÕUGE VALLAVALITSUS Keskkonnaamet [email protected] Maanteeamet [email protected] Meie 21.05.2020 nr 7-6/3-1 Rõuge vallas Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas Viitina kergliiklustee projekteerimistingimuste väljastamiseks kooskõlastuse küsimine Rõuge Vallavalitsus kavandab Viitina kergliilustee rajamist Rõuge vallas Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas Käätso-Rõuge-Luutsniku maantee äärde (tee nr 25195) algusega Rõuge alevikust Pirrumaa maaüksuselt (katastritunnus 69701:004:1550) kuni Jaanipeebu külas Kiku maaüksuse (katastritunnus 69701:001:0196) lõpuni. Kergliiklustee rajamine Rõuge vallas Käätso-Rõuge-Luutsniku maantee ääres on vajalik ohutuma liiklemise tagamiseks. Kavandatava kergliiklustee rajamise ja asukohavaliku põhjendus ja kaalutused on toodud projekteerimistingimuste andmise korralduse eelnõus. Kergliiklustee rajamise projekteerimistingimused on määratud projekteerimistingimuste andmise korralduse eelnõu Lisas 1 ja orienteeruv asukoht Lisas 2. Rajatava kergliiklustee asukohta kitsendavad Haanja looduspargi Keskusala piiranguvöönd, Natura 2000 Haanja loodus- ja linnuala, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (Käätso-Rõuge- Luutsniku riigimaantee nr 25195), elektripaigaldise ja sideehitise kaitsevööndid. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb projekteeritava kergliiklustee asukoht Rõuge-Haanja- Kütiorg riikliku tähtsusega väärtusliku maastiku alal. Võttes aluseks ehitusseadustiku § 31 lg 4 esitab Rõuge Vallavalitsus kooskõlastamiseks korralduse eelnõu „Projekteerimistingimuste väljastamine Rõuge vallas Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas Viitina kergliiklustee rajamise ehitusprojekti koostamiseks“ ja selle Lisad 1 ja 2. Ehitusseadustiku § 31 lõike 6 kohaselt, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE902200221068425529 Rõuge alevik [email protected] konto EE231010402006965009 66201 Võrumaa registrikood 77000217 päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Rõuge Vallavalitsus palub kooskõlastuse või sellest keeldumise esitada hiljemalt 01.06.2020. Lisainformatsiooni projekteerimistingimuste eelnõu kohta saab Rõuge Vallavalitsuse planeeringu- ja ehitusspetsialistilt (785 9322/ 525 3907, [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jane Liiv majandusosakonna juhataja Lisa 1 Rõuge Vallavalitsuse korralduse eelnõu Lisa 2 Rõuge Vallavalitsuse korralduse eelnõu Lisa 1 „Projekteerimistingimused“ Lisa 3 Rõuge Vallavalitsuse korralduse eelnõu Lisa 2 „Viitina kergliiklustee asukohaskeem“ Krislyn Prants 525 3907 [email protected] EELNÕU RÕUGE VALLAVALITSUS KORRALDUS Rõuge …. juuni 2020 nr 2-3/…. Projekteerimistingimuste väljastamine Rõuge vallas Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas Viitina kergliiklustee rajamise ehitusprojekti koostamiseks Rõuge Vallavalitsus kavandab Viitina kergliilustee rajamist Rõuge vallas Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas Käätso-Rõuge-Luutsniku maantee äärde (tee nr 25195) algusega Rõuge alevikust Pirrumaa maaüksuselt (katastritunnus 69701:004:1550) kuni Jaanipeebu külas Kiku maaüksuse (katastritunnus 69701:001:0196) lõpuni. Kergliiklustee rajamine Rõuge vallas Käätso-Rõuge-Luutsniku maantee ääres on vajalik ohutuma liiklemise tagamiseks. Ehitusseadustiku § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Sama seaduse § 12 lg 2 kohaselt peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. Ehitusseadustiku § 99 lõike 1 ja lõike 2 kohaselt on ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamise eelduseks kohaliku omavalitsuse poolt antavad projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega, kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. Viitina kergliiklustee tähistab käesolevas korralduses teed, mis liiklusseaduse mõistes on jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT). Kavandatav JJT on ehitusseadustiku § 92 mõistes avalikult kasutatav kohalik tee, mille rajamine on ehitusseadustiku Lisa 1 kohaselt ehitusloakohustuslik. Ehitusseadustiku § 28 kohaselt on projekteerimistingimuste väljastamiseks pädev asutus kohalik omavalitsus. Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise ja projekteerimistingimuste andmise menetluse käigus Rõuge Vallavalitsus kontrollib tulenevalt ehitusseadustiku § 26 lg 3 muuhulgas, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga. Rõuge vallal puudub projekteeritava JJT asukoha piirkonna osas üldplaneering. Võru maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering), mis on kehtestatud Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81, kohaselt on määratud Käätso-Rõuge-Luutsniku maantee äärde perspektiivne kergliiklustee ja seega ka selle põhimõtteline asukoht, mistõttu on vajalik projekteerimistingimuste andmisega täpsustada rajatava JJT asukoht maaüksuste põhiselt. JJT asukoht kavandatatakse Käätso-Rõuge-Luutsniku maantee äärde vastavalt käesolevate projekteerimistingimustele Lisale 2 „Viitina kergliiklustee asukohaskeem“ (edaspidi Asukohaskeem). Asukohaskeemil on toodud kavandatava JJT orienteeruv asukoht, mis täpsustatakse projekteerimise käigus võttes arvesse hetkel kehtivaid norme JJT projekteerimisel ning Maanteeameti poolseid tehnilisi tingimusi ja põhimõtet, et JTT asukoht koormaks võimalikult minimaalselt erakinnistuid. JJT asukoha valikul on lähtutud Käätso-Rõuge- Luutsniku maantee asukohast ja teemaa maüksuse piiridest, väljakujunenud asustusest, piirkonna liikumisvajadusest ja kehtivatest normidest. Asukohaskeemi kohaselt on JJT rajamisest puudutatud Pirrumaa (katastritunnus 69701:004:1550), Viitina maantee L3 (69801:001:0252), Suurjärve tn 1 (69801:001:0247), Tamme tänav (69701:001:0197), Viitina jalgtee L5 (69701:001:0198) ja Kiku (69701:001:0196) maaüksused. Varasemalt on kajastatud JJT rajamist ja asukohta Pirrumaa, Suurjärve tn 1 ja Aia tn 4 maaüksuste osas Rõuge Vallavolikogu 25.02.2009 otsusega nr 8 kehtestatud „Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ning Vanakuuste ja nendega piirnevate maa-alade detailplaneeringus“. Antud detailplaneeringus määratud JJT asukoht ei vasta majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) sätestatud nõuetele sõidutee ja JJT vahelise eraldusriba laiuse osas, mistõttu ei ole võimalik realiseerida JJT rajamist Pirrumaa, Suurjärve tn 1 ja Aia tn 4 maaüksuste osas 2009 aastal kehtestatud detailplaneeringus määratud asukohas. Asukohaskeemil toodud JJT uus kavandatav asukoht jääb väljapoole 2009 aastal kehtestatud detailplaneeringu planeeringuala, mistõttu ei ole antud detailplaneering JJT projekteerimise aluseks ning jääb JJT osas realiseerimata. Asukohaskeemil ei ole kajastatud käesoleva korralduse alusel väljastatavate projekteerimistingimuste alusel rajatava JJT asukohta Aia tn 4 maaüksuse osas, kuivõrd sellel maaüksusel ei ole JJT projekteerimise aluseks antud projekteerimistingimused. Aia tn 4 osas on algatatud (Rõuge Vallavolikogu 28.09.2016 otsus nr 56) ja hetkel planeerimisseaduse § 86 kohaselt vastuvõetud (Rõuge Vallavolikogu 07.04.2020 otsus nr 1-3/20) uus koostatav detailplaneering „Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering“, millega on määratud JJT-le Aia tn 4 osas võrreldes varasemalt kehtestatud „Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ning Vanakuuste ja nendega piirnevate maa-alade detailplaneeringus“ määratud asukohaga uus asukoht tulenevalt Normidest. Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneeringu kehtestamisel saab selle maaüksuse osas JJT projekteerimise aluseks kehtestatud detailplaneering. Asukohaskeemil kujutatud JJT asukoht on määratut valdavalt eraomandis olevate kinnistute äärde võttes arvesse, et vastavalt Normidele tuleb tagada piisav eraldusriba sõidutee ja JJT vahele. Samas tuleb projekteerimisel JJT täpsema asukoha määramisel lähtuda põhimõttest, et JJT koormaks võimalikult minimaalselt eraomandis olevaid kinnistuid. JJT asukoht Rõuge aleviku poolt vaadates on valitud vasakul pool sõiduteed tulenevalt asjaolust, et valdavalt on väljakujunenud hoonestus ja sellest tulenev liikumine Jaanipeebu külast Rõuge alevikku just antud teepoolel ning avalikult kasutatava maantee ületused JJT kasutamiseks ei ole otstarbekad ohutuse põhimõttest lähtuvalt. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb soodustada teenuste-töökohtadeni jõudmiseks kergliiklusvõimalusi ning täiendada kergliiklusteid. Kergliiklusteede rajamisel on vajalik jälgida eeldusi lokaalsete võrkude kujunemiseks, st. kaaluda kavandatud tee seotust juba olemasolevate või kavandatavate kergliiklusvõrgustikega, ning asukohtade täpsustamisel arvestada sujuva liikluse põhimõtetega ning vältida üleliigseid teeületusi ja katkemisi. Rõuge alevikus on varasemalt juba olemasolev JJT Käätso-Rõuge-Luutsniku maantee ääres algusega Kaarsilla maaüksusest (69701:004:0130) kuni Viitina jalgtee L2 maaüksuse (69701:004:0221) lõpuni ning käesolevaga kavandatav JJT on selle jätkuks, mistõttu on tagatud seostatus olemasoleva kegliiklustee võrgustikuga ning ohutum liikumine kergliiklusteel, kuna puudub vajadus teeületusteks. Samuti toetab kavandatav JJT asukoht Võru-Rõuge-Viitina vahelise perspektiivse kergliiklustee elluviimist olles nimetatud kergliiklustee üks osa. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb eelistada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise nagu jalgsi- ja jalgrattaga liiklemine ning kergliiklusteed tuleks integreerida ühistranspordivõrguga. Jaanipeebu küla on kavandatava JJT asukoha läheduses tihedat asustatud ning JJT rajamine Jaanipeebu külast teenuste ja töökohtadeni (sh poodi, kooli, lasteaeda ja Rõuge alevikus maakonnaliini busside sõlmjaama) on oluline ohutu ja mugava liikumise tagamise seisukohast. Kergliiklustee täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks mugavam ja ohutum keskkond. Eelnevast tulenevalt ning võttes arvesse Normides sätestatud tingimusi on Asukohaskeemil kujutatud JJT asukohavalikul arvestatud sõidutee ja JJT vahelise piisava eraldusriba tagamist. Eelnevast tulenevalt vastab Asukohaskeemil määratud JJT asukohavalik maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõtetele kergliiklusteede arendamisel ning tagab võimalikult ohutu ja mugava liikumise JJT realiseerimisel. JJT rajamine ei ole laiale avalikkusele huvi pakkuv rajatis, selle mõju ei ulatu kinnistupiirist oluliselt kaugemale ning rajatis ei mõjuta laiemat ümbrust. Praegu toimub jalakäijate ja jalgratturite liikumine valdavalt riigimaantee teepeenral, kergliiklustee rajamine võimaldab kergliikluse muust liiklusest eraldada ning suurendada jalakäijate ja jalgratturite ohutust. JJT rajamine on oluline piirkonna avalikust huvist lähtuvalt, kuna võimaldab ohutu ja mugava liikumise jalgsi ja jalgrattaga Jaanipeebu külast Rõuge alevikku oluliste teenuste ja töökohtadeni. Samuti on projekteeritav JJT oluline osa maakonna kergliiklusteede võrgustiku arendamisel, kuna on üks lõik maakonnaplaneeringus kajastatud perspektiivsest Võru-Rõuge- Viitina vahelisest kergliiklusteest. Rajatava JJT asukohavaliku põhjendused ja kaalutlus on toodud käesolevas korralduses eelpool. JJT rajamine ei too kaasa olulist liikluskoormuse kasvu ja seda ei külasta suured rahvahulgad. Tegemist ei ole kõrgendatud ohuga ehitistega, selle püstitamine ei ole ohtlik elule ja tervisele ning sellest ei või tekkida suurt keskkonnakahju. Rajatava JJT kasutusotstarbest tulenevalt ei avaldu piirkonnale müra- ega valgusreostust, kui JJT projekteerimisel määratakse JJT valgustamiseks vastavad tingimused. Pigem muudab JJT rajamine maanteeäärse liikumise ohutumaks ning vähendab kuritegevuse riske, kui külast alevikku liikumine on ohutum ja tee valgustatud. JJT rajamine tõstab piirkonnas turvatunnet ning seega avaldab positiivset sotsiaalset mõju. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et rajatava JJT ruumiline ja kasutamisotstarbest tulenev mõju on piirkonnas pigem positiivne ning pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Asukohaskeemil kujutatud JJT asukohta kitsendavad Haanja looduspargi Keskusala piiranguvöönd, Natura 2000 Haanja loodus- ja linnuala, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (Käätso-Rõuge-Luutsniku riigimaantee nr 25195), elektripaigaldise ja sideehitise kaitsevööndid. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb projekteeritava JJT asukoht Rõuge-Haanja-Kütiorg riikliku tähtsusega väärtusliku maastiku alal. Ehitustegevust Haanja looduspargis reguleerib Vabariigi Valitsuse 22.01.2015 määrusega nr 10 vastu võetud Haanja looduspargi kaitse-eeskiri (edaspidi eeskiri). Eeskirja § 14 lg 4 kohaselt on Haanja looduspargi Keskusala piiranguvööndi kaitse-eesmärk maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Keskusala piiranguvööndis kaitstavad elupaigad on vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved, looduslikult rohketoitelised järved, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, niiskuslembesed kõrgrohustud, aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud ning liigirikkad madalsood. JJT rajamine kavandatakse piirkonnas, kus on väljakujunenud teedevõrk, asustus ning külastruktuur, mida JJT asukohavalik toetab. Piirkonnas on levinud üksikelamud ja talud. Eelnevast tulenevalt ei avalda JJT rajamine piirkonnas Haanja looduspargi Keskusala piiranguvööndi kaitse-eesmärkidele olulist negatiivset mõju. Eeskirja § 16 lg 2 punkti 1 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud Haanja looduspargi Keskusala piiranguvööndis ehitiste püstitamine. Eeskirja § 3 kohaselt on kaitseala valitsejaks Keskkonnaamet. Eeskirja kohaselt tuleb tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Natura 2000 on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud loodus- ja linnudirektiivide alusel. Eesmärgiks on kaitsta haruldaste või ohustatud loomade, taimede, seente elupaiku ja kasvukohti. Projekteeritava JJT asukohas ei asu keskkonnaregistri andmetest lähtuvalt ühtki kaitstavat loodusväärtust (sh kaitsealust liiki), mistõttu võib eeldada, et tegevusega ei teki olulist negatiivset keskkonnamõju Haanja loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele. JJT rajamine kavandatakse järgides piirkonnas väljakujunenud teedevõrku, liikumist ja külastruktuuri, mistõttu ei avalda see olulist mõju taimestikule ja loomastikule. Tuginedes eeltoodule võib eeldada, et kavandatav tegevus ei oma olulist negatiivset mõju taimestikule ja loomastikule, kui projekteerimisel ja ehitamisel juhindutakse looduskaitseseadusest ja Haanja looduspargi kaitse- eeskirjast. JJT rajamisel ei kavandata tegevusi, millega normaaltingimustel eeldatavalt kaasneks oluline negatiivne keskkonnamõju Natura 2000 võrgustiku Haanja loodusalale. Seega puudub vajadus Natura asjakohase hindamise algatamiseks ja läbi viimiseks. Maakonnaplaneeringu kohaselt on väärtuslikud maastikud alad, millel on tulenevalt kultuurilis- ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtusest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel, mistõttu väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilitamist ja hooldamist. Maakonnaplaneeringus on sätestatud põhimõtted väärtuslike maastike säilimiseks. Väärtuslikel maastikel ehitamise peamiseks põhimõtteks peab olema ajaloolise asustusstruktuuri hoidmine. Ühtlasi tuleb säilitada vaated väärtuslikele maastiku elementidele, eriti avalikult kasutatavate teede ääres. JJT rajamine avalikult kasutatava tee äärde toetab väljakujunenud külastruktuuri arengut ning võib tõsta piirkonna väärtust kuna võimaldab jalgsi ja rattaga liikudes avastada ümbritsevat külamiljööd ja maasikuväärtusi. JJT rajamine ei avalda olulist mõju väärtuslike maastike säilitamise põhimõttest, kuna ei avaldada ruumilisest aspektist küla arhitektuurile ega maastikule olulist mõju. Ehitusseadustiku § 70 lg 2 kohaselt on ehitise kaitsevööndis, milleks antud juhul on elektriliinide ja sideehitise kaitsevööndid ning avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, muuhulgas keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Projekteerimistingimuste andmine, ei anna õigust vastava ehitise ehitamiseks elektripaigaldise, sideehitise või avalikult kasutatava tee kaitsevööndisse. Kaitsevööndiga ehitise omanikuga tuleb teha koostööd ja vajadusel taotleda tehnilised tingimused ehitise kaitsevööndis projekteerimiseks. Ehitusseadustiku § 31 lg 2 kohaselt pädev asutus koostab projekteerimistingimuste eelnõu, korraldab selle kohta eelkõige elektroonilise arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise. Ehitusseadustiku § 31 lg 4 kohaselt esitab pädev asutus projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega ning arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. Ehitusseadustiku § 31 lg 3 kohaselt pädev asutus kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Rõuge Vallavalitsus on esitanud projekteerimistingimuste eelnõu elektrooniliselt kooskõlastamiseks Keskkonnaametile ja Maanteeametile ning arvamuse avaldamiseks Asukohaskeemil toodud asjassepuutuvate kinnistute omanikele. Ehitusseadustiku § 31 lõike 6 kohaselt, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Määratud tähtajaks esitas Maanteeamet oma …. kirjaga nr …. nõusoleku projekteerimistingimuste väljastamiseks, tingimusel, et projekteerimisel võetakse arvesse kirjas toodud märkused. Rõuge vallavalitsus täiendas projekteerimistingimuste eelnõud märkides, et projekteerimisel tuleb arvesse võtta Maanteeameti märkusi. Keskkonnaamet andis oma …. kirjaga nr …. nõusoleku …. Projekteerimistingimuste andmise menetlusse arvamuse andmiseks kaasatud kinnisasja omanikest esitas määratud tähtajaks …. Ehitusseadustiku § 31 lõige 1 annab pädevale asutusele õiguse otsustada, kas on projekteerimistingimuste andmine on vajalik korraldada avatud menetlusena. Ehitusseadustik ei näe ette kohustust korraldada projekteerimistingimuste andmist avatud menetlusena tee projekteerimise korral, mistõttu puudus Rõuge Vallavalitsusel vajadus avatud menetluse algatamiseks. Rõuge Vallavalitsus on kontrollinud, et kavandatava ehitustegevuse ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmine ei ole vastuolus õigusaktide ega avaliku huviga. Projekteerimistingimuste andmine puudutab eraomandis olevate kinnisasjade omanike huve, kes on olnud kaasatud projekteerimistingimuste andmise menetlusse. Ehitusseadustiku § 26 lg 5 kohaselt kui projekteerimistingimuste andmise käigus selgub, et nende kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teavitab pädev asutus kinnisasja omanikku seitsme päeva jooksul avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates. Käesoleva projekteerimistingimuste menetluse käigus on ilmnenud asjaolusid, mis võiksid projekteerimistingimuste andmisel kaasa tuua kinnisasja osa avalikes huvides omandamist, sealhulgas sundvõõrandamist, või kinnisasja suhtes sundvalduse seadmise vajadust, mistõttu teavitas Rõuge Vallavalitsus projekteerimistingimuste menetluse käigus vastavate kinnisasjade omanikke ehitusseadustikus sätestatud korras. Eeltoodust lähtuvalt on Rõuge Vallavalitsus viinud läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on kaasatud asjassepuutuvate kinnisasjade omanikud ning asutused, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Rõuge Vallavalitsus ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud ehitussedustiku § 32 kohaseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega vajadust projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamist vastavalt ehitusseadustiku § 33 lõikele 1. Tuginedes eeltoodule ning võttes aluseks § 99 lõiked 1 ja 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 ning Rõuge Vallavolikogu 30.01.2018 otsuse nr 1-3/8 punkti 1.2 annab Rõuge Vallavalitsus korralduse: 1. Anda projekteerimistingimused Rõuge vallas Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas Pirrumaa (katastritunnus 69701:004:1550), Viitina maantee L3 (69801:001:0252), Suurjärve tn 1 (69801:001:0247), Tamme tänav (69701:001:0197), Viitina jalgtee L5 (69701:001:0198) ja Kiku (69701:001:0196) maaüksustele Viitina kergliiklustee rajamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt Lisale 1 ja 2. 2. Projekteerimistingimused kehtivad ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks viis aastat alates käesoleva korralduse teatavakstegemisest. 3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 4. Korralduse peale võib esitada Rõuge Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtaegadel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Rein Loik Eve Mändmaa vallavalitsuse liige vallasekretär vallavanema ülesannetes EELNÕU Lisa 1 Rõuge Vallavalitsuse ....06.2020 korraldusele nr 2-3/….. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Rõuge vallas Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas Viitina kergliiklustee rajamise ehitusprojekti koostamiseks 1. KAVANDATAV EHITUSTEGEVUS 1.1 Viitina kergliiklustee rajamine (valgustusvalmidusega): 1.1.1. geodeetilised mõõdistused ja alusplaani koostamine; 1.1.2. ehitusgeoloogilised uuringud ja aruande koostamine; 1.1.3. teede-ehitusliku osa eelprojekt; 1.1.4. teede-ehitusliku osa põhiprojekt; 1.1.5. välisvalgustuse osa põhiprojekt; 1.1.6. tehnovõrkude ja -rajatiste ümberehituste põhiprojektid (vajadusel); 1.1.7. detailne töömahtude loend koos ehituskulude arvestusega. 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA: Asutus: Rõuge Vallavalitsus Asutuse registrikood: 77000217 Ametniku nimi: Krislyn Prants (785 9322, [email protected]) Ametniku ametinimetus: planeeringu- ja ehitusspetsialist 3. ÜLDANDMED: 3.1. Asukoht: Rõuge vald Rõuge alevik ja Jaanipeebu küla (katastritunnused: 69701:004:1550, 69801:001:0252, 69801:001:0247, 69701:001:0197, 69701:001:0198, 69701:001:0196) Käätso-Rõuge-Luutsniku maantee ääres; 3.2. Katastriüksuse andmed (lähiaadress, katastritunnus, omanik/valdaja):  Pirrumaa (69701:004:1550) - Kristel Meitz (isikukood 46503230253)  Viitina maantee L3 (69801:001:0252) – Rõuge vald  Suurjärve tn 1 (69801:001:0247) - Ene Mõttus (isikukood 46004066517)  Tamme tänav (69701:001:0197) – Rõuge vald  Viitina jalgtee L5 (69701:001:0198) – Rõuge vald  Kiku (69701:001:0196) - Ülo Raudsepp (isikukood 34610246523). 3.3. Ehitise asukoha kohased avalik-õiguslikud kitsendused:  Haanja looduspargi Keskusala piiranguvöönd;  Natura 2000 Haanja loodus- ja linnuala;  avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (Käätso-Rõuge-Luutsniku riigimaantee nr 25195);  elektripaigaldise kaitsevöönd;  sideehitise kaitsevöönd. 4. PROJEKTEERIMISEL ARVESTATAVAD ALUSED JA LÄHTEMATERJALID 4.1. Projekteeritava ehitise kavandamisel tuleb lähtuda ehitusseadustiku § 7-11 ning teistest valdkonna õigusaktidest. 4.2. Ehitusprojekti koostaja peab vastama ehitusseadustiku § 21-23 sätestatud tingimustele. 4.3. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustiku § 13 lg 3 alusel kehtestatud nõuetele, heale projekteerimistavale, kehtivatele standarditele ja projekteerimisnormidele. EELNÕU 4.4.Teede-ehituslikud projektid koostada vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 “Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 4.5.Välisvalgustuse ehitusprojekt koostada vastavalt kehtivatele Eesti Vabariigi Standarditele. 4.6.Arvestamisele kuuluvad kehtivad planeeringud ja projektid:  Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81 kehtestatud Võru maakonnaplaneering 2030+;  „Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering“ (Rõuge Vallavolikogu 07.04.2020 otsusega nr 1-3/20 planeerimisseaduse § 86 kohaselt vastuvõetud). 4.7. Projekteerimisel võtta arvesse Maanteeameti …… kirjas nr …… toodud tingimusi. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU: 5.1. Projekteeritav ehitis: Viitina kergliiklustee (jalgratta- ja jalgtee, edaspidi JJT). 5.2. Kasutamise otstarve: 21100 - Teed. Kasutamise otstarve vastavalt Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”; 5.3. Suurim lubatud arv maa-alal: projekteerimistingimustega lubatud rajada JJT ja teenindavad rajatised. 5.4. Asukoht: asukohavalikul arvestada avalik-õiguslike kitsendustega. Asukoht märgitud käesolevate projekteerimistingimuste Lisas 2 „Viitina kergliiklustee asukohaskeem“. Täpne paigutus lahendada projekteerimise käigus. Ehitisele asukoha ja ehitusmetoodika valimisel võtta arvesse hetkel kehtivaid norme JJT projekteerimisel ning Maanteeameti poolseid tehnilisi tingimusi ja põhimõtet, et JTT asukoht koormaks võimalikult minimaalselt erakinnistuid. 5.5. Lubatud suurim ehitisealune pind: ei ole määratud. 5.6. Kõrgus ja vajaduse korral sügavus: ei ole määratud. 5.7.Tehnovarustus ja nõuded tehnovõrkudele, keskkonnaalased nõuded: 5.7.1. Välisvalgustus – JJT projekteerida välisvalgustuse hilisema ehituse võimalusega. Kõik liinid ja ühendused lahendada maakaabliga. Tänavatega ristumisel projekteerida välisvalgustuse kaablite hülsid. Projekteerida kaasaegsed keskkonnasõbralikud lahendused valgustusele (LED-tehnoloogia, päikesepatareidel valgustus jms). 5.7.2. Elektrivarustus – taotleda tehnilised tingimused Elektrilevi OÜ-lt. 5.7.3. Pinnas, mida ei ole võimalik taaskasutada käesoleva projekti realiseerimisel, vedada ladustamiskohta kooskõlastatult Rõuge Vallavalitsuse majandusosakonnaga. 5.7.4. Rajatava JJT teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud projekteerida vastavalt vajadusele arvestades lähialal paiknevaid avalik-õiguslikke kitsendusi; 5.7.5. Puude likvideerimisel välja juurida kännud. Kõlbmatu lammutusmaterjal ja kännud utiliseerida. 5.7.6. Selgitada välja projekteeritava kergliiklustee koridoris paiknevate tehnovõrkude ümberpaigutamise vajadus. 5.8. Arhitektuurilised, ehituslikud ja liikluskorralduslikud tingimused: 5.8.1. Projekteeritava JJT pikkus on ca 525 m, millele lisandub Aia tn 4 maaüksuse osas 120 m, mis projekteeritakse Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneeringu alusel. JJT laius on ca 2 m. JTT täpne pikkus ja laius määratakse projekteerimise käigus. 5.8.2. JJT projekteerida peenkruusa/killustiku kattega ning hilisema tolmuvaba katte (asfaltbetoon) ehituse võimalusega. Teekatte pind peab olema kõva, tasane, EELNÕU libisemiskindel ning kergesti hooldatav. Sõiduteega paralleelselt kulgevad kergliiklusteed on soovitav rajada mitte halvema kattega kui kõrvalasuv sõidutee. 5.8.3. Kavandada turvaline ühendus olemasolevate tänavatega ja kinnistutele sissesõitudega. 5.8.4. JJT peaks omama nõuetekohast: teemärgistust, viitasid, ohutusmeetmeid, ülekäigukohti, truupe või sildasid (või olemasoleva teetruubi pikendusi). 5.8.5. Teede kõrgusmärgid määrata lähtudes lähiümbruse projekteeritud/olemasolevatest kõrgustest. 5.8.6. JJT peab olema mugav ja võimaldama ka liikumispuudega isikutel seda kasutada. 5.8.7. Projektis kajastada varasemalt rajatud kasutusest väljajääva JJT likvideerimine. 5.8.8. Projektis kajastada JTT ehituseks ja teenindamiseks vajalike kruntide moodustamine. 5.9. Haljastuse ja heakorra põhimõtted: 5.9.1. Näha ette puhkekohad vandaalikindlate istepinkide ja prügikastidega. 5.9.2. Projektiga näha ette tee ümbruse haljastamine ja olemasoleva taastamine. 5.9.3. JJT peab olema kavandatud nii, et seda on võimalik nii lumest puhastada kui ka vältida vihmavee kogumist või ülevoolamist sellele. 5.10. Ehitusuuringu tegemise vajadus: 5.10.1. Ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusena saadud pinnaste nimetused, niiskuspiirkonnad ja muud andmed peavad olema kooskõlas „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis“ tooduga ning kasutatavad teekatendite ja rajatiste projekteerimisel. 5.10.2. Geodeetilise ja tehnovõrkude mõõdistuse alusel koostada geodeetiline asendiplaan sellises mahus, mis on vajalik projekteerimiseks, ehitamiseks ja ehitusloa taotlemiseks. Projekti koostamise aluskaardiks kasutada aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) digitaalselt mõõdistatud geodeetilist plaani täpsusega M 1:500, mis on kooskõlastatud insenervõrkude valdajatega. Asjakohasel juhul peab, asendiplaan olema koostatud kooskõlas keskkonnaministri 28.06.2013 määrusega nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“. Uuringute teostaja peab vastama ehitusseadustiku § 21-23 sätestatud nõuetele. Ehitusgeoloogiliste uuringute vajaduse määrab projekteerija. 6. NÕUTAVAD KOOSKÕLASTUSED JA KOOSTÖÖ 6.1. Ehitusprojekti koostamisel tehakse ehitusprojekti koostaja poolt koostööd:  Ehitustööde maa-alal olevate ja projekteeritavate tehnovõrkude valdajatega;  Kinnistuomanikega, kelle kinnistutele projekteeritakse JJT ja keda tee-ehituse projektiga seotud tööd otseselt mõjutavad ning kelle ehitusõigust ja maakasutust projekt mõjutab. 6.2. Ehitusloa andja kooskõlastab ehitusloa andmise:  Maanteeametiga  Keskkonnaametiga 7. PROJEKTDOKUMENTATSIOONI VORMISTAMINE JA ESITAMINE: EELNÕU 7.1. Projektdokumentatsioon esitada põhiprojekti staadiumis, lisaks teede-ehituslik osa eelprojekti staadiumis. 7.2. Projekti mahus esitada töömahtude koondtabel tööliikide lõikes koos arvestuslike hindadega. 7.3. Väljastatud projekteerimistingimused, tehnilised tingimused ja geodeetiline alusplaan lisada projekti koosseisu. 7.4. Projekti mahus esitada järgmised tööjoonised:  asendiskeem;  põhijoonis koos tehnovõrkudega, välisvalgustuse valgustuspostidega, istepinkide asukohtadega ning liikluskorraldusega;  kergliiklustee rist- ja pikiprofiilid koos tee konstruktsiooni äratoomisega;  vertikaalplaneerimise joonis koos haljastuse lahenduse ja sademevee ärajuhtimisega; 7.5. Projekti joonised tuleb esitada ka digitaalselt, mis peab olema dgn (dwg) formaadis ja seotud kohaliku koordinaatide süsteemiga. 7.6. Projektis peavad olema viited, kus säilitatakse dokumentide originaale, kui projekti on lisatud dokumentide tõestatud koopiad. 7.7. Võrguettevõtetega ja asjassepuutuvate maaomanikega kooskõlastatud projekt esitada kolmes identses eksemplaris (üks eksemplar köidetud vastavalt arhiveerimisnõuetele) Rõuge Vallavalitsusele. 8. ERINÕUDED: Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Maakatastriseaduse §18 lg 1 punkti 3 kohaselt määratakse ehitist teenindavale katastriüksusele kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel. Enne ehitisele ehitusloa taotlemist peavad olema moodustatud JJT aluse ja teenindava maa katastriüksused vastava maa kasutuse sihtotstarbega, milleks on transpordimaa. Projekteerimistingimused kehtivad vastavalt ehitusseadustiku § 33 lg 1 viis aastat alates nende väljastamise korralduse kuupäevast. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Rein Loik vallavalitsuse liige Eve Mändmaa vallavanema ülesannetes vallasekretär EELNÕU Lisa 1 Rõuge Vallavalitsuse ....06.2020 korraldusele nr 2-3/…. VIITINA KERGLIIKLUSTEE ASUKOHASKEEM Rõuge vallas Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas X = 6402417, Y = 674702 X = 6401141, Y = 673426 TINGMÄRGID: Projekteeritava kergliiklustee orienteeruv asukoht (ca 525 m) Aia tn 4 katastriüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneeringu alusel projekteeritav kergliiklustee osa (ca 120 m) Koostas: Krislyn Prants Planeeringu- ja ehitusspetsialist
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel