SUVILA, SAUN JA ABIHOONE
Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku küla, Ahvena
EELPROJEKT
Tellija: ............................................................................................ Jaan Luts
Projekteerija: ....................................................................... MALE MAJA OÜ
Reg kood: ...................................................................................... 11271481
MTR: .......................................................................................... EEP000797
Töö nr: ................................................................................................... 1908
Arhitekt: ................................................................................. Andres Lember
Aadress: .............................................................. Näituse 3-8, 11623 Tallinn
Telefon: ........................................................................................... 5138769
E-mail: .....................................................................................
[email protected]
Tallinn, mai 2020
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
SISUKORD:
1. ÜLDOSA ............................................................................................................................................... 6
1.1. Sissejuhatus .................................................................................................................................. 6
1.2. Üldandmed ................................................................................................................................... 6
1.3. Projekti koostajad: ........................................................................................................................ 7
2. ASENDIPLAAN .................................................................................................................................... 10
2.1. Vastavus lähteandmetele ............................................................................................................ 10
2.2. Olemasolev olukord .................................................................................................................... 10
2.2.1. Paiknemine........................................................................................................................... 10
2.2.2. Olemasolev hoonestus ......................................................................................................... 10
2.2.3. Olemasolev reljeef ................................................................................................................ 10
2.2.4. Olemasolev haljastus ............................................................................................................ 10
2.2.5. Olemasolev tänavatevõrk, juurdesõidud ja kõnniteed........................................................... 10
2.2.6. Ehitusgeoloogia .................................................................................................................... 10
2.3. Plaanilahendus ............................................................................................................................ 10
2.3.1. Hoone ja rajatise paigutus .................................................................................................... 10
2.3.2. Ehitusetappide kirjeldus ....................................................................................................... 10
2.4. Vertikaalplaneering ..................................................................................................................... 10
2.4.1. Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused ................................................................ 10
2.4.2. Hoone paiknemiskõrgus ....................................................................................................... 10
2.4.3. Sademevee käitlemine.......................................................................................................... 10
2.4.4. Teed ja platsid ...................................................................................................................... 11
2.4.5. Krundisisesed teed ja platsid................................................................................................. 11
2.4.6. Katendi konstruktsioon ......................................................................................................... 11
2.4.7. Äärekivid .............................................................................................................................. 11
2.5. Haljastus ja heakorrastus............................................................................................................. 11
2.5.1. Olemasolev ja säilitatav haljastus.......................................................................................... 11
2.5.2. Ehitusprojektiga ette nähtud kõrghaljastus ........................................................................... 11
2.5.3. Väikevormid ......................................................................................................................... 11
2.5.4. Välisvalgustus ....................................................................................................................... 11
2.5.5. Piire ...................................................................................................................................... 11
2.5.6. Väravad ................................................................................................................................ 11
2 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
2.5.7. Prügikonteinerid ................................................................................................................... 11
2.5.8. Keskkonna- ja tervisekaitse ................................................................................................... 11
2.6. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine ................................................................................... 12
2.6.1. Liiklusskeem ......................................................................................................................... 12
2.6.2. Liikluskorraldusvahendid ...................................................................................................... 12
2.6.3. Parkimise korraldamine ........................................................................................................ 12
2.7. Tuleohutus .................................................................................................................................. 12
2.7.1. Tuletõrjepääsud ................................................................................................................... 12
2.7.2. Ehitiste tulepüsivusklassid .................................................................................................... 12
2.7.3. Tuleohutuskujad ................................................................................................................... 12
2.8. Tehnilised näitajad ...................................................................................................................... 12
3. ARHITEKTUUR .................................................................................................................................... 13
3.1. Ehitise üldandmed....................................................................................................................... 13
3.1.1. Hoone tüüp .......................................................................................................................... 13
3.1.2. Ehitise tehnilised näitajad ..................................................................................................... 13
3.2. Arhitektuurne üldlahendus .......................................................................................................... 14
3.2.1. Asendiplaaniline idee............................................................................................................ 14
3.2.2. Hoone arhitektuurne üldkontseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus. .............. 14
3.3. Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted ....................................... 14
3.3.1. Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid (temperatuurid, õhuniiskused jne)
...................................................................................................................................................... 14
3.3.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded .................................................................................... 14
3.3.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi ................ 14
3.3.4. Vundamendid ....................................................................................................................... 15
3.3.5. Vertikaalsed ja horisontaalsed konstruktsioonid ................................................................... 15
3.3.6. Trepid ................................................................................................................................... 15
3.3.7. Põrandad pinnasel ................................................................................................................ 15
3.3.8. Vahelaed .............................................................................................................................. 15
3.3.9. Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad ............................................................ 15
3.3.10. Välisseinad, nende soojustehnilised näitajad ...................................................................... 15
3.3.11. Siseseinad ........................................................................................................................... 15
3.3.12. Avatäited, sealhulgas soojustehnilised näitajad, päiksekiirguse otsene ja kogu läbilase ....... 15
3 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
3.3.13. Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid ..... 16
Varikatus ....................................................................................................................................... .16
3.4. Tuleohutusnõuded ...................................................................................................................... 16
3.5. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuded ........................................................................................... 16
3.5.1. Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu................................................................................ 16
3.5.2. Keskkonnamõjud .................................................................................................................. 16
3.6. Hoone sisearhitektuur ................................................................................................................. 16
3.6.1. Sisearhitektuurne kontseptsioon .......................................................................................... 16
4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID (TARINDID) ............................................................................................ 17
4.1. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele ............................................................ 17
4.1.1. Projekteeritud kasutusiga ......................................................................................................... 17
4.2. Vundament ................................................................................................................................. 17
4.3. Seinad ......................................................................................................................................... 17
4.4. Trepid ......................................................................................................................................... 18
4.5. Põrandad pinnasel....................................................................................................................... 18
4.6.Põrandad ..................................................................................................................................... 18
4.7. Vahelaed ..................................................................................................................................... 18
4.8. Katus ........................................................................................................................................... 18
4.9. Muud katusekonstruktsioonid ..................................................................................................... 18
4.10. Välisviimistlus ............................................................................................................................ 18
5. KÜTE JA VENTILATSIOON.................................................................................................................... 18
5.1. Küte ............................................................................................................................................ 18
5.2. Ventilatsioon ............................................................................................................................... 19
6. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................................................... 19
6.1 Veevarustus ............................................................................................................................. 19
6.2 Kanalisatsioon .......................................................................................................................... 20
7. ELEKTER JA NÕRKVOOL ...................................................................................................................... 20
8. TULEOHUTUS ..................................................................................................................................... 21
8.1. ÜLDOSA....................................................................................................................................... 21
8.1.1. Hoone üldandmed ................................................................................................................ 21
8.1.2. Kasutatud normdokumentide loetelu ................................................................................... 21
8.2. Tuleohutusnõuded ...................................................................................................................... 21
4 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
8.2.1. Hoone kasutusviis ................................................................................................................. 21
8.2.2. Korruste arv.......................................................................................................................... 21
8.2.3. Hoone tulepüsivusklass ........................................................................................................ 21
8.2.4. Põlemiskoormus ................................................................................................................... 21
8.2.5. Tuletõkkesektsioonid ............................................................................................................ 21
8.2.6. Tuletundlikkuse tase. Soojusisolatsioon ................................................................................ 21
8.2.7. Evakuatsiooniteed ja –pääsud............................................................................................... 22
8.2.8. Tulekahjusignalisatsioon. Suitsuärastus ................................................................................ 22
8.2.9. Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest............................................. 22
8.2.10. Tuleohutusabinõud väljaspool hoonet ................................................................................ 22
8.2.11. Tuleohutusabinõud hoones ................................................................................................ 22
9. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ....................................................................................................... 23
10. KESKKONNAKAITSE .......................................................................................................................... 23
10.1. Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud............................................................... 23
10.2. Jäätmed .................................................................................................................................... 23
10.3. Ehitusjäätmed ........................................................................................................................... 23
10.4. Ehitusplatsi jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad .................. 23
10.5. Jäätmete edasine suunamine .................................................................................................... 24
11. ENERGIATÕHUSUS ........................................................................................................................... 24
12. SELETUSKIRJA LISAD ......................................................................................................................... 25
13. JOONISTE LOETELU .......................................................................................................................... 25
13.1. asendiplaani joonised ................................................................................................................ 25
13.2. plaanid ...................................................................................................................................... 25
13.3. vaated ....................................................................................................................................... 25
13.4. lõiked ........................................................................................................................................ 25
14. KOORDINAADID ............................................................................................................................... 25
5 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
1. ÜLDOSA
1.1. Sissejuhatus
Käesolev eelprojekt on koostatud suvila, sauna ning abihoone püstitamiseks aadressil Ahvena,
Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond. Projekti tellijaks on Jaan Luts. Eelprojekt vastab tellija
koostatud lähteülesandele ja kehtivale detailplaneeringule ning on koostatud vastavuses EV
Ehitusseadusandlusega ja kehtivate normidega.
Lähteandmed
- Tellija lähteülesanne;
- Väljaku, Lesta ja Sõstra kinnistute detailplaneering, Töö nr. 07-29, 22.02.2008, Dagopen OÜ;
- Topo-geodeetiline uuring ja maa-ala plaan tehnovõrkudega, Töö nr. AP19_95, 29.12.2019
koostaja: AP Geodeesia OÜ;
- Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr. 340182, 27.12.2019.
Situatsioon
Krundi suurus: 7334,0 m²
Maakasutuse sihtotstarve: Elamumaa 100%
Hoone kavandatud tööiga vastavalt Eesti Projekteerimisnormile EPN 15.1
a) hoonel - 50 aastat (klass D)
b) soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel - 20 aastat (klass E)
c) rajatistel, mida pole nimetatud b all, sh
- pinnaseehitistel nagu mulded, teekattealused kihid, süvendid
- pinnases või vees paiknevatel ehitistel nagu sulundseinad, torustikud - 50 aastat (klass D)
d) kande- ja piirdetarinditel ning soojusisolatsioonil, hüdroisolatsioonil, auru- või tuuletõkkel,
fassaadikattel (va värvkate), katusekattel (va värv- või võõpkate) - 50 aastat (klass D)
e) hoonete ventilatsioonisüsteemidel, soojaveetorustikel, müüritud küttekolletel ja mittekandvatel
piiretel (va elektriajamid, reguleerimis- ja mõõteseadmed) - 20 aastat (klass E)
f) hoonete elektriinstallatsioonil, elektriajamitel, reguleerimis- ja mõõteseadmetel, mittemüüritud
tulekolletel, sisseseadetel nagu kuumaveeboilerid, elektri- ja gaasipliidid, värvkatetel – 10 aastat
(klass F)
g) hoonete installatsioonil (sisustusel), mida pole nimetatud e ega f all, sh külmaveetorustikud,
keskküttesüsteemid, gaasivarustustorustikud, kanalisatsioon - 50 aastat (klass D)
h) tee- ja tänavakatetel vastavalt tänavate ja väljakute projekteerimise normidele.
1.2. Üldandmed
Töö nimetus ja number:
SUVILA, SAUNA JA ABIHOONE EELPROJEKT, Ahvena, Orjaku k, Hiiumaa v, Hiiu mk
Arhitektuuribüroo MALE MAJA OÜ, töö number 1908
Tellija:
Jaan Luts
[email protected]
Kinnistu andmed:
Aadress – Ahvena, Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Katastritunnus – 36802:003:0277
Krundi kasutamise sihtotstarve - Elamumaa 100%
Krundi pindala – 7334,0 m²
Krundi ehitistealune pind –237,1 m²
6 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
1.3. Projekti koostajad:
Arhitektuurne osa:
Arhitektuuribüroo MALE MAJA OÜ
Näituse 3-8, Tallinn
registrikood 11271481
MTR reg. nr EEP000797
vastutav spetsialist: Andres Lember
Tel +372 5138769
Projekti arhitekt:
arhitekt: Andres Lember, volitatud arhitekt 7
Ehitusgeodeetiliste uurimustööde andmed:
Topo-geodeetiline uuring ja maa-ala plaan tehnovõrkudega, Töö nr. AP19_95, 29.12.2019
koostaja: AP Geodeesia OÜ
Aluseks võetud öigusaktide, normdokumentide ja eeskirjade loetelu:
Ehitusseadustik 01.07.2015
Päästeseadus
Rahvatervise seadus
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses (Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a
määrus nr 377) muutmine Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2009. a määrus nr 74
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus
Jäätmeseadus
Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõtje veevarustusele;
Majandus- ja taristuministri 17. 07 2015. a määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid (Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42)
Keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 Olmejäätmete sortimise kord ning
sorditud jäätmete liigitamise alused
EVS 894:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides
EVS 843:2016 Linnatänavad
EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused
EVS 908-1:2016 Hoone piirdetarindi soojusläbivuse arvutusjuhend
EVS-EN 12519:2018 Aknad ja uksed. Terminoloogia
EVS-EN ISO 9288:2006 Soojusisolatsioon. Soojuskiirgus. Füüsikalised suurused ja
määratlused
EVS-EN ISO 9229:2008 Soojusisolatsioon. Sõnavara
EVS 920-1:2013 Katuseehitusreeglid. Osa 1: Üldreeglid
EVS 920-2:2013 Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused
EVS 920-5:2015 Katuseehitusreeglid. Osa 5: Lamekatused
EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara
EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine
EVS-EN 15251:2007 Nõuded sisekliimale, kaasa arvatud soojuslik mugavus, siseõhu
puhtus, valgustus ja müra
7 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
MaaRYL 2000 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid
TarindiRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid
ViimistlusRYL 2000 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid
MaalritöödeRYL 2001 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja
viimistluskombinatsioonid
EVS-EN 14351-1:2006+A2:2016 Aknad ja uksed. Tootestandard, toodete omadused. Osa
1: Aknad ja välisuksed
EVS -EN 12209:2016 Akna ja uksetarvikud. Mehaanilised lukukorpused ja vasturauad.
Nõuded ja katsemeetodid
EVS -EN 1906:2012 Ehitustarvikud. Ukselingid ja -nupud. Nõuded ja katsemeetodid
EVS-EN 13126-1:2011 Akna- ja uksetarvikud. Akende ja uksakende tarvikud. Nõuded ja
katsemeetodid. Osa 1: Ühised nõuded kõigile tarvikutüüpidele
EVS-EN 12208:2003 Aknad ja uksed. Veepidavus. Klassifikatsioon
MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid
TarindiRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid
RT 82 10825 Vaheseinatarindid
RT 82 10890 Välisseinatarindid
RT 83 10782 Vahelaetarindid
RT 83 10796 Katusetarindid
RT 83 10885 Pinnasele ehitatava põranda tarindus
RT 84-10759 Märja ruumi tarindid
RT 88-10777 Trepid ja kaldteed
RT 88-10778 Tarandid ja käsipuud
RT 29-10769 Ehituse maalritööd. Koormusklassid
RT 29-10770 Ehituse maalritööd. Viimistluse välimusklassid
RT 21-10750 Sae- ja höövelpuit
RT 33-10858 Siseseinte ja lagede tasandamine
SisetöödeRYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd
MaalritöödeRYL 2012. Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid
BÜ3 2006 Betoon ja raudbetoon. Projekti ehituskirjeldus ja joonised
Aknad peavad vastama standardile SFS 3304 ja standardile SFS 4433. Akende õhu- ja
veepidavus ning vastupidavus tuulekoormisele peavad vastama RT 41-10027 (SFS 4704)
klassi 1 nõuetele.
Klaaspaketid peavad vastama standardile SFS 4704 või E0332, pr. EN 1279. Ülejäänud
küsimustes akende osas on aluseks Tarindi RYL 2010
Uksed peavad vastama standarditele SFS 4434 ja SFS 4487. Ülejäänud küsimustes
akende osas on aluseks Tarindi RYL 2010 p. F33 ja Sisetööde RYL 2013
Uste ja akende paigaldamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p.52 ja p.61 toodud nõuetest.
Hea ehitustava ET-1 0207-0068
EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:
Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused
EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3:
Üldkoormused. Lumekoormus
EVS-EN 1991-1-4:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:
Üldkoormused. Tuulekoormus
EVS-EN 1991-1-7:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7:
Üldkoormused. Erakorralised koormused
EVS-EN 1992-1-1:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-
1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele
EVS-EN 1993-1-1:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-
1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.
8 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
EVS-EN 1993-1-8:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-
8: Liidete projekteerimine.
EVS-EN 1997-1:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad
EVS-EN ISO 12944-1:2017 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje
värvkattesüsteemidega.
EVS-EN ISO 6946:2017 Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja
soojusjuhtivus. Arvutusmeetod
EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine
RT 84-10818-et. Torustike ja õhukanalite toestamine
E7. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus. Juhend 2004
EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest
EVS-EN 12354-1:2017 Ehitusakustika. Hoonete akustilise toimivuse hindamine
elementide akustilise toime põhjal. Osa 1: Ruumidevaheline õhuheli isolatsioon
EVS-EN 12354-2:2017 Ehitusakustika. Hoonete akustilise toimivuse hindamine
elementide akustilise toime põhjal. Osa 2: Ruumidevaheline löögiheli isolatsioon
EVS-EN 12354-6:2006 Ehitusakustika. Hoonete akustilise toimivuse hindamine
elementide akustilise toime põhjal. Osa 6: Heli neeldumine kinnises ruumis
EVS-EN 12665:2018 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku
alused
EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus
EVS 835:2014 Hoone veevärk
EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk
EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk
EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon
Vee tarbimisnormid. Keskkonnaministeeriumi määrus nr. 24. 28.09.93.a.
Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa
EVS-HD 384 Ehitiste elektripaigaldised.
EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest.
EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded.
9 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
2. ASENDIPLAAN
2.1. Vastavus lähteandmetele
Lahendus vastab tellija poolt esitatud lähteülesandele ja kehtivale detailplaneeringule.
2.2. Olemasolev olukord
2.2.1. Paiknemine
Vaadeldava krundi asukohaks on Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku küla, Ahvena kinnistu.
2.2.2. Olemasolev hoonestus
Kinnistu on hoonestamata.
2.2.3. Olemasolev reljeef
Maapind kogu kinnistu ulatuses on tasane. Maapinna kõrgusmärgid jäävad vahemikku +2,00 kuni
+3,50. Maapinna keskmine kõrgus kinnistul on +3,00.
2.2.4. Olemasolev haljastus
Ahvena kinnistu on kaetud loodusliku rohumaaga, kus kasvavad kadakad ning üksikud lehtpuud
kinnisu loode poolsel piiril. Kinnistu Vaemla-Kassari-Luguse tee poolsest piirist ca 20 meetri
kaugusel paralleelselt maanteega kasvab lehtpuudest ning kadakatest koosnev võsastunud
puuderivi, mis on kui looduslik haljasmüür pikkusega ca 35 meetrit.
2.2.5. Olemasolev tänavatevõrk, juurdesõidud ja kõnniteed
Ristküliku kujuline kinnistu paikned kirde-edela suunaliselt. Autode juurdepääs kinnistule on
tagatud krundi edelaküljel kulgevalt asfaltkattega Vaemla-Kassari-Luguse teelt.
2.2.6. Ehitusgeoloogia
Ehitusgeoloogilisi töid ei ole teostatud.
2.3. Plaanilahendus
2.3.1. Hoone ja rajatise paigutus
Projekteeritavad suvila, saun ning abihoone on paigutatud detailplaneeringuga määratud
ehitusalale. Hooned paiknevad paralleelselt kinnistu piiridega moodustades tervikliku keskse
õuealaga arhitektuuriansambli.
2.3.2. Ehitusetappide kirjeldus
Projekteeritav lahendus on planeeritud üheetaspilisena.
2.4. Vertikaalplaneering
2.4.1. Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused
Krunt on suhteliselt tasane. Sissepääsud hoonetesse on kaheastmelistelt treppidelt.
2.4.2. Hoone paiknemiskõrgus
Hoonete esimese korruse põranda kõrgused on +3,50m abs.
2.4.3. Sademevee käitlemine
Vihmaveed katustelt ja katenditelt immutatakse pinnasesse kinnistu murukattega õuealal.
10 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
2.4.4. Teed ja platsid
Sissesõit krundile on asfaltkattega Vaemla-Kassari-Luguse teelt.
2.4.5. Krundisisesed teed ja platsid
Krundi sissesõidu tee ning autode parkimise ala abihoone ees kaetakse kruusakattega.
2.4.6. Katendi konstruktsioon
1. Paevivikillustik (kahekihiline) 200mm
2. Liivalus
3. Tihendatud täitepinnas
2.4.7. Äärekivid
Kruusakattega hooviala servad vormistatakse äärekiviga. Äärekivi pealmine pind paigaldatakse
katendi pinnaga samale kõrgusele.
Äärekivina kasutada äärekivi (200x1000x80mm), värvitoon hall.
2.5. Haljastus ja heakorrastus
2.5.1. Olemasolev ja säilitatav haljastus
Krundi haljastamise käigus on kavas maantee ja projekteeritavate hoonete vahelist olemasolevat
puuderivi puhastada võsastunud ning elujõuetutest puudest-põõsastest ning istutada samale
joonele hajutatult lisaks uusi puid. Nii tekib kinnistul paiknevate hoonete ning maantee vahele
omamoodi kõrghaljastatud vöönd, mis on iseloomulik pea kõigile naabruses asuvatele
kinnistutele. Õuealale külvatakse muru.
2.5.2. Ehitusprojektiga ette nähtud kõrghaljastus
Ahvena krundi kagupiirile istutatakse hekk, mis moodustab haljastatud piirde naaberkinnistuga
(ärimaa sihtotstarbega Lesta kinnistu). Kinnistu õuealale istutatakse ilu- ja viljapuid, millede
täpsem paiknemine selgub peale hoonete valmimist. Olemasolevad kadakad säilitatakse.
Elujõulised kadakad, mis jäävad rajatavate hoonete alla istutatakse ümber vabale õuealale.
2.5.3. Väikevormid
Väikevorme pole planeeritud
2.5.4. Välisvalgustus
Välisvalgustuse lahendatakse haljastuse põhiprojekti käigus.
2.5.5. Piire
Krundi kõikidele piiridele on projekteeritud horisontaalse jaotusega puitlattidest piirdeaed.
Kagupiirile on lisaks piirdeaiale kavas istutada hekk.
2.5.6. Väravad
Sissesõidu teele on projekteeritud autovärav.
2.5.7. Prügikonteinerid
Jäätmed sorteeritakse eraldi konteineritesse. Konteinerite tühjendamiseks sõlmitakse leping
prügiveo teenust osutava firmaga. Prügiautole on tagatud vajalik ligipääs ja manööverdamisruum.
2.5.8. Keskkonna- ja tervisekaitse
Projekteeritud hoonetes ei toimu keskkonda saastavat tegevust.
11 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
2.6. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine
2.6.1. Liiklusskeem
Liikluskorralduses muudatutusi ei planeerita.
2.6.2. Liikluskorraldusvahendid
Antud projektiga ei nähta ette liilkluskorraldusvahendite lisamist.
2.6.3. Parkimise korraldamine
Parkimine on korraldatud omal krundil.
2.7. Tuleohutus
2.7.1. Tuletõrjepääsud
Tuletõrjeautode juurdepääs krundile on tagatud asfaltkattega Vaemla-Kassari-Luguse teelt.
Hoonete kõikidele külgedele on tagatud juurdepääs.
2.7.2. Ehitiste tulepüsivusklassid
Hooned kuuluvad TP-3 tulepüsivusklassi.
2.7.3. Tuleohutuskujad
Projekteeritud lahendusega on tagatud tule leviku takistamine naaberhoonetele. Projekteeritud
hooned asuvad naaberkinnistu hoonetest rohkem kui 8 m kaugusel. Projekteeritud hoonete
omavaheline kaugus on samuti suurem kui 8 m.
2.8. Tehnilised näitajad
krundi pindala: 7334,0 m²
sihtotstarve: Elamumaa 100%
hoonete arv kinnistul: 3
parkimiskohtade arv: min. 2
projekteeritud hoonete tulepüsivusklass: TP3
krundi ehitistealune pindala 237,1 m²
sh. suvila alune pind 118,2 m²
sauna alune pind 58,9 m²
abihoone alune pind 60,0 m²
proj. krundi täiehitusprotsent 3,2 %
12 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
3. ARHITEKTUUR
3.1. Ehitiste üldandmed
3.1.1. Hoonete tüübid
Suvila - Hoone on kahekorruseline (põhikorrus + katusekorrus). Hoone suurim kõrgus
olemasolevast keskmisest maapinnast on 7,2 m. Hoone pikkus on 18,0 m ja laius 7,6 m;
Saun - Hoone on ühekorruseline. Hoone suurim kõrgus olemasolevast keskmisest maapinnast
on 5,8 m. Hoone pikkus on 12,6 m ja laius 5,2 m;
Abihoone - Hoone on ühekorruseline. Hoone suurim kõrgus olemasolevast keskmisest
maapinnast on 5,9 m. Hoone pikkus on 11,3 m ja laius 5,3 m;
3.1.2. Ehitiste tehnilised näitajad
Suvila - Ehitisealune pind 118,2 m²
Suletud netopind 109,4 m²
Suletud brutopind 147,0 m²
Köetav pind 109,4 m²
Ehitise maht 532,0 m³
Korruselisus 2 korrust
Katusekalle 45º
Tulepüsivusklass TP 3
Saun - Ehitisealune pind 58,9 m²
Suletud netopind 38,4 m²
Suletud brutopind 53,2 m²
Köetav pind 38,4 m²
Ehitise maht 233,0 m³
Korruselisus 1 korrus
Katusekalle 45º
Tulepüsivusklass TP 3
Abihoone - Ehitisealune pind 60,0 m²
Suletud netopind 51,8 m²
Suletud brutopind 60,0 m²
Ehitise maht 275,0 m³
Korruselisus 1 korrus
Katusekalle 45º
Tulepüsivusklass TP 3
13 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
3.2. Arhitektuurne üldlahendus
3.2.1. Asendiplaaniline idee
Projekteeritud hooned- suvila, saun ja abihoone (kuur) on paigutatud krundile detailplaneeringuga
määratud ehitusalale nii, et nad moodustavad ühtse arhitektuurse ansambli. Hoonete vahele
moodustub õueala.
3.2.2. Hoonete arhitektuurne üldkontseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus.
Projekteeritud hooned on oma arhitektuurselt välisilmelt traditsioonilised ning järgivad maa-
arhitektuurile omast ehituslaadi. Arhitektuurselt on hooned lihtsad, ristküliku kujliste plaani-
lahendustega ning viilkatustega hooned. Suvila ja sauna otsafassaadides on varikatused ning
need hooned on omavahel ühendatud terrassiga.
Suvila – hoone esimesel korrusel on suurem elutuba-köök, magamistuba, dušširuum ja
tehnoruum. Hoone keskmes on kahte korrust ühendav kahemarsiline trepp. Teisele korrusele
jääb kaks tuba. Osaliselt läbi kahe korruse ulatuvas elutoas on terrassile avanev klaasfassaad.
Saun – terrassi teises otsas on ühekorruseline saun, kus asuvad puhkeruum, leiliruum,
pesuruum ja wc.
Abihoone (kuur) – on lihtne ristküliku kujulise plaaniga ühe ruumiga hoone, mille otsafassaadis
on suurem tõstevärav.
3.3. Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted
Projekteerimise ja ehituse peatöövõtja peab tajuma käesoleva hoone terviklikkust ja oma
tegevuse loogilisust, et garanteerida ehituse kvaliteet.
Projekti joonised, seletuskiri ja spetsifikatsioonid moodustavad terviku ja neid tuleb käsitleda koos.
Kui seletuskiri või joonised ei võimalda täpselt määratleda töö ulatust või ehituslikku teostatavust
või kui nende vahel ilmnevad vastuolud, peab ehituse töövõtja enne tööde teostamist hankima
täiendavalt informatsiooni projekteerijalt.
3.3.1. Hoonete sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid (temperatuurid,
õhuniiskused jne)
Hoonete sise-ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid (temperatuur, õhuniiskused jne)
lahendatakse eraldi projektiga vastavalt kehtivatele normidele.
3.3.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded
Õhumüra isolatsiooni indeks R`w (dB):
- tubade ja müratekitavate ruumide (tehn. ruumid) vahel – 60 dB
- tubade vahel – 42 dB
3.3.3. Hoonete piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi
Piirdetarindid projekteeritakse vastavalt standardile EVS-EN ISO 6946:2017
Tarindi maksimaalne soojajuhtivus:
Aknad 0,8-1,0
Välissein < 0,17
Katuslagi < 0,1
Külmasild < 0,6
14 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
3.3.4. Vundamendid
Hoonetele on projekteeritud raudbetoonist taldmikuga ja väikeplokkidest laotud
madalvundamendid.
3.3.5. Vertikaalsed ja horisontaalsed konstruktsioonid
Suvila ja sauna kandvad seinad laotakse väikeplokkidest. Abihoonele ehitatakse puitkarkass
kandeseinad. Suvila vahelagi ehitatakse raudbetoonist õõnespaneelidest. Kõikide hoonete
katuste kandvateks elementideks on puitsarikad.
3.3.6. Trepid
Suvila sisetrepp on puitkonstruktsiooniga.
3.3.7. Põrandad pinnasel
Hoonete põrandateks on pinnasele toetuvad raudbetoonplaadid ligikaudse paksusega 100 mm,
mille all on PIR soojustus.
3.3.8. Vahelaed
Suvila vahelagi on raudbetoon õõnespaneelidest.
3.3.9. Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad
Soojustehnilised näitajad (maksimaalne soojajuhtivus U väärtus W/m2K).
Katuslagi U = 0,1 W/m2K
Suvila ja sauna katuslae kandvaks tarindiks on puitsarikad ning soojustuseks on PIR
soojustusplaadid. Kuuril on soojustamata katus.
Katused on kaetud profiilplekiga, mis peab vastama B-roof nõuetele.
3.3.10. Välisseinad, nende soojustehnilised näitajad
Soojustehnilised näitajad (maksimaalne soojajuhtivus U väärtus W/m2K).
Välissein U = 0,14 W/m2K
Suvila ja sauna välisseinad on väikeplokkidest ning soojustatud PIR soojustusplaatidega. Kuuril
on soojustamata puitkarkass seinad.
Seina välisviimistluseks on vertikaalne tumepruuni värvi puitlaudis.
3.3.11. Siseseinad
Suvila ja sauna siseseinad on valdavalt väikeplokkidest laotud seinad. Suvila teisel korrusel on
metallkarkassiga kergseinad. Kuuris siseseinad puuduvad.
3.3.12. Avatäited, sealhulgas soojustehnilised näitajad, päiksekiirguse otsene ja kogu
läbilase
Soojustehnilised näitajad avatäitele tervikuna (maksimaalne soojajuhtivus U väärtus W/m2K).
Aken, välisukse klaas U < 0,8 W/m2K
Aknad: puit-alumiinium raamidega
Välisuksed: puit, lakitud UV kindla lakiga
Akendel on turvalisuse tagamiseks karastatud klaasid: 3x klaaspaketid kergelt toonitud v
neutraalne kaitseklaas.
Siseviimistlus, värvitud puitraam
Välisrestid on kuumtsingitud metallrestid.
Akende veeplekid on on kuumtsingitud terasplekist, minimaalne plekipaksus 0,7mm.
Siseuksed:
Siseustena kasutatakse spoonitud sileuksi. Tüüp ja viimistlus, ukse lengi ja liistude tüüp ja
varustus täpsustatakse sisearhitektuurse põhiprojektiga.
15 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
3.3.13. Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone välisperimeetril asuvad
konstruktsioonid
Hoonete sissepääsu uste kohal asuvad konsoolsed varikatused on teraskonstruktsiooniga.
Terrassi pind kaetakse terrassilaudisega.
3.4. Tuleohutusnõuded
Vt. peatükk 8. TULEOHUTUSE osa.
3.5. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuded
3.5.1. Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu
Projekt on koostatud vastavuses ehitiste tervisekaitsenõuete kohta Eestis kehtivatele
projekteerimisnormidele.
· EPN 16.1 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest EVS 842:2003
· EPN 12.2 Sisekliima EVS-EN 15251:2007
· EVS 894:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides
· EPN 14.1 Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded
3.5.2. Keskkonnamõjud
Kinnistule planeeritu on keskkonda mittehäiriv. Täiendavate keskkonnakaitse tingimuste
rakendamine ei ole vajalik. Projekteeritud hoonetega ei kaasne looduse reostusohtu.
Suvilas ning saunas tekkiv reovesi juhitakse kanalisatsioonitorustiku kaudu piirkonna
olmekanalisatsiooni trassi. Sademevesi hoonete katuselt ja krundi katenditelt immutatakse
pinnasesse omal kinnistul.
Ehitusmaterjalide ladustamine toimub krundil või vastavalt kokkuleppele. Tuleb tagada
ladustamise ohutus. Ehitusaegse valve tagab hoonestaja. Ehituse ajal tuleb kaitsta olemasolevaid
säilitatavaid puid. Haljastuse kaitsmist tuleb jälgida ka transpordi liikumisel. Peale ehitustööde
lõppu ehitusala heakorrastatakse ja haljastatakse vastavalt koostatavale haljastusprojektile.
Ekspluateerimise käigus tekkiv olmeprügi ja olmejäätmed kogutakse konteineritesse.
Taaskasutatavate jäätmete sorteerimiseks paigaldatakse vastavad sorteerimiskastid (paber ja
kartong, pakendid, biolagunevad jäätmed, põlevjäätmed: puit ja plastid) ja antakse üle
jäätmekäitlejale, kellega on sõlmitud jäätmekäitlusleping.
3.6. Hoone sisearhitektuur
3.6.1. Sisearhitektuurne kontseptsioon
Sisearhitektuurne lahendus antakse järgmises projekti staadiumis.
16 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID (TARINDID)
Normdokumendid - Hoone konstruktsiooniosa projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigi
standarditest EVS-EN.
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt
• EVS-EN 1990:2002 EUROKOODEKS: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.
• EVS-EN 1991-1-1:2002 EUROKOODEKS 1: EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE
KOORMUSED. Osa 1-1: Üldkoormused, omakaalud, hoonete kasuskoormused.
• EVS-EN 1991-1-3:2009 EUROKOODEKS 1: EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE
KOORMUSED. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.
• EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 EUROKOODEKS 1: EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE
KOORMUSED. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.
• EVS-EN 1991-1-6:2005+NA 2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused
• EVS-EN 1991-1-7:2006+NA 2009. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused
• EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015 EUROKOODEKS 2: Betoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.
• EVS-EN 1992-1-2:2005+NA 2008. Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus
• EVS-EN 13670:2010. Betoonkonstruktsioonide ehitamine
• EVS-EN 206:2014. Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus
• EVS-EN 1993-1-1:2005 EUROKOODEKS 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa
1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks
• Eesti standard EVS-EN 1993-1-8:2005+NA 2006. EUROKOODEKS 3: Teraskonstrukt-
sioonide projekteerimine. Osa 1-1: Liidete projekteerimine
• EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:2014 EUROKOODEKS 7: Geotehniline
projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.
• EVS-EN 1997-2:2007+NA 2008. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2:
Pinnaseuuringud ja katsetamine
4.1 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele
4.1.1 Projekteeritud kasutusiga
Standardi EVS-EN 1990:2002 järgi on hoone projekteeritud kasutusiga 50 aastat. Kasutusea
kategooria 4.
4.2 Vundamendid:
Hoonetel on monoliitbetoonist lintvundament, millele laotakse 190 mm täisbetoneeritud õõntega
betoonkivist müür, mis on kaetud välisküljel hüdroisolatsiooni, 100 mm soojustusplaatide ja 90
mm paksuse monoliitse raudbetooniga. Täpsem lahendus ja müüritise armeerimine antakse
konstruktiivse osa tööprojektiga.
4.3 Seinad:
Suvila ja sauna välisseinad on laotud 190 mm betoonkivist ja kaetud väljastpoolt 150mm
soojustusega ning vertikaalse laudisega.
Siseseinad on laotud 140 mm betoonkivist ja krohvitud mõlemalt poolt.
Leiliruumis lisandub leiliruumi sisepinnale spetsiaalne fooliumkattega lisasoojustus (50mm), piisav
tuulutusvahe ja lehtpuidust voodrilaud.
17 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
Kerise taha ja lakke paigaldatakse vastavalt valitud kerisetüübile vajalikus ulatuses mittepõlevat
materjali: looduskivi- või tsementkiudplaat.
Abihoone seinteks on puitkarkass, soojustamata, kaetud väljast laudisega.
4.4 Trepid:
Suvilas on avatud astmetega puittrepp.
4.5 Põrandad pinnasel:
Põrand pinnasel on monoliitsest raudbetoonist 100mm plaat, armeeritud võrguga, varustatud
põrandaküttetorudega. Sauna põrandas on kasutatud elektrilisi põrandaküttematte.
Põrandaplaadi all on tihendatud killustikalusel soojustus PIR 120mm.
4.6 Põrandad:
Põrandad on eluruumides ja sanruumides erineva viimistlusega. Erinevate materjalide üleminekul
peavad põrandad olema võimalikult ühes tasapinnas. Äravoolutrappidega põrandatel peab olema
piisav kalle põrandatrappide suunas.
4.7 Vahelaed:
Suvilal on 265 mm eelpingestatud raudbetoonpaneelidest vahelagi, millel on mürasummutuskiht
ja 80 mm betoonkiht põrandaküttetorudega. Sauna vahelagi on puittaladega.
4.8 Katus:
Viilkatused on kaetud valtsprofiilplekiga, võimaliku profiilpleki alumisel pinnal tekkiva kondensaadi
ärajuhtimiseks on aluskate. Puitsarikate vahe on täidetud 200 mm soojustusega, sisekihiks on
puitroovile kinnitatud hööveldatud laudis.
4.9 Muud katusekonstruktsioonid:
Hoonetel on väline vihmavee äravool. Vesi juhitakse valtsplekilt ja katuse aluskattelt
vihmaveerennide ja –torude kaudu maapinnale.
4.10 Välisviimistlus:
Hoonete fassaadid on kaetud vertikaalse tumepruuni värvi laudisega.
5. KÜTE JA VENTILATSIOON
5.1. Küte
Hoonete sisekliima projekteerimisel on võetud arvesse EVS-EN15251:2007 toodud soovitusi ja
nõudeid sisekliima II klassi saavutamiseks. Saunas ja abihoones puudub mehaaniline
jahutussüsteem ning puudub võimalus piirata ruumitemperatuuri ülempiiri. Suvilasse
paigaldatakse jahutussüsteem. Tehnosüsteemidega on võimalik tagada arvutuslikul
välisõhutemperatuuril (-22°C) ruumitemperatuur eluruumides +21°C.
Soojusvajadusel on arvesse võetud hoonete soojuskadusid ning tarbitava soojusenergia vajadust.
Projekteeritavatesse suvilasse ja sauna ehitatakse lokaalsed keskküttesüsteemid. Abihoone
(kuur) on ilma küttesüsteemideta.
Suvilasse on projekteeritud õhk-vesi soojusvaheti baasil toimiv küttesüsteem. soojusvaheti
välisosa paikneb elamu kirde fassaadis. Küttesüsteemi siseosad (akumulatsiooni paak,
kollektorid, jne.) asuvad esimesel korrusel tehnoruumis. Hoone esimese korruse põrandasse
paigaldatakse põrandaküttetorustikud. Teise korruse ruumide seintele paigaldatakse
elektriradiaatorid. Lisaks keskküttesüsteemile on hoone esimesele korrusele kavandatud üks
18 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
puiduga köetav kamin, mis ühendatakse moodulkorstnaga. Sauna on projekteeritud
elektripõrandaküte ning puiduga köetav saunakeris.
Küte peab kindlustama vajaliku temperatuuri kõikides ruumides. Kütte töötamine peab olema
ökonoomne: ehitusautomaatika peab kindlustama soojusvarustuse reguleeritavuse sõltuvalt
välisõhu temperatuurist, ruumikohane reguleerimine toimib küttekehade termostaatidega.
5.2. Ventilatsioon
Projekteeritavale suvilale paigaldatakse sisse- ja väljatõmbega soojatagastusega
ventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooni agregaadi elektrivarustuse ja automaatika on lahendatakse
koos seadme tarnitud kontrolliga. Ventilatsiooniseadme automaatika on ventilatsiooni töövõtu
mahus.
Suvila kõikidesse ruumidesse on ette nähtud sundsisse- ja väljatõmme. Sauna on projekteeritud
sundväljatõmme. Abihoones toimib loomulik ventilatsioon siirdeõhurestide kaudu.
Siirdeõhk tubadesse saadakse läbi seinakonstruktsiooni paigaldatud siirdeõhu klappide. Siirdeõhk
sansõlmedesse saadakse tubadest läbi lävepakuta ukse või ukse sisse paigaldatud
siirdõhurestide.
Kööki pliidi kohale on ette nähtud kubu, mille väljaviske õhk juhitakse eraldi torustikuga katusele.
Ehitaja töövõttu kulub ainult toru paigaldamine, pliidikubu paigaldab eramu omanik, kui ei ole teisiti
kokkulepitud.
Ventilatsiooni lõppelementidena on kasutatud sissepuhke- ja väljatõmbeplafoone, õhuvõtu- ja
väljaviske reste ning otsikuid, torustik on varustatud vajaliku armatuuriga (reguleerseadmete,
mürasummutitega, puhastusluukide jms). Ventilatsioonisüsteemide võimalik kondensaat juhtida
läbi haisulukkudega sifoonide kanalisatsioonitorustikku (läbi trappide).
6. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
6.1. Veevarustus
Tarbeveevarustus
Kinnistu veevarustus on tagatud olemasolevast ühisveevärgi trassist vastavalt AS Kärdla Veevärk
13.05.2020 tehnilistele tingimustele nr 2122. Liitumispunkt, millel on maakraan Dn25 asub krundi
sissesõidu tee kõrval. Liitumispunktist saunani paigaldatakse veetrass De=32 ning sauna
majapidamisruumi paigaldatakse veemõõdusõlm ja vajalikud seadmed, veefilter, survepaak,
soojaveeboiler. Sauna veemõõdusõlmest suvila tehnilise ruumini paigaldatakse samuti veetrass
De=32. Kinnistu orienteeruv veetarve on 1,0 m3/d; 0,5 m3/h.
Sooja vett kasutatakse segistitega varustatud sanitaarseadmetes. Suvila soojaveevarustus on
lahendatud õhk-vesi soojuspumbaga. Sooja vett valmistatakse soojuspumpa integreeritud
soojuaveeboileris mis asub tehnoruumis. Sauna paigaldatakse elektri soojaveeboiler. Arvutuslik
sooja vee temperatuur on 55°C.
Kastmiskraanid on projekteeritud hoonete ümbruse haljasala kastmiseks. Kastmiskraanid DN15
paigaldada süvistatuna suvila tehnoruumi ning sauna majandusruumi välisseina seinale. Kraanid
varustatakse külma veega majandus- joogivee torustikust. Kastmiskraanid valida
tühjendusotsikutega, külmumise vältimiseks välised kastmiskraanid talveks tühjendada.
Tuletõrjeveevarustus
Vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2013 peab I kasutusviisiga elamule olema tagatud tule-
kustutusvee vooluhulk 10 l/s kolme tunni vältel.
19 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
Projekteeritavad hooned asuvad hajaasustusalal. Lähim EVS 812-6:2012+A1:2013 nõuetele
vastav veevõtukoht, 2x25m³ tuletõrjeveemahutid asuvad projekteeritavatest hoonetest ca. 150
meetri kaugusel Puurkaevu kinnistul.
6.2. Kanalisatsioon
Vastavalt AS Kärdla Veevärk 13.05.2020 tehnilistele tingimustele nr 2122 juhitakse
projekteeritavas suvilas ning saunas tekkiv reovesi 160mm PVC kanalisatsioonitorustiku kaudu
piirkonna isevoolsesse kanalisatsioonitrassi. Kanalisatsiooni liitumiskaev asub kinnistu sissesõidu
tee servas.
Hoonesisene reovee süsteem on lahendatud õhutatud püstikute ja isevoolsete
kogumistorustikega, mis varustatakse tuulutusotsikutega ja katusest läbiviikudega. Hoonete
orienteeruv reovee vooluhulk kokku on kuni 1,0 m3/d; 0,5 m3/h.
Hoonetele on projekteeritud sadeveeäravool välisvihmaveerennide ja torude kaudu. Sadevesi
immutatakse kinnistul haljasalale.
7. ELEKTER JA NÕRKVOOL
Ahvena kinnistu olemasolev elektriliitumiskilp asub kinnistu piiril sissesõidutee kõrval.
Liitumiskilbis on elektriarvesti ning peakaitselüliti 3x25A. Käesoleva projektiga elektrivarustuse
liitumistingimusi ei muudeta.
Liitumiskilbist on projekteeritud maakaabel suvila peakilbini, mis asub esimesel korrusel
tehnoruumis. Peakilbist viiakse maakaablid sauna ning abihoonesse kuhu paigaldatakse eraldi
kilbid. Peakilp varustatakse pealülitiga, tüüp 1+2 -klassi liigpinge piirikutega, peakilbist väljuvad
liinid kaitstakse kaitselülititega. Peakilp valmistada minimaalse kaitseastmega IP44 ja paigaldada
nii, et oleks tagatud kilbi ohutuks teenindamiseks vajalik ruum (min. 0,8 m).
Altervatiivselt on hoonete päikesepoolsete katuste kattena võimalik kasutada Solar-roof
katusekatte plekki, et toota oma tarbeks taastuvenergiat.
20 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
8. TULEOHUTUS
8.1. ÜLDOSA
8.1.1. Hoonete üldandmed
- Projekteeritav suvila on kahekorruseline ning kivist ja puidust kandekonstruktsioonidega;
- Projekteeritav saun on ühekorruseline ning kivist ja puidust kandekonstruktsioonidega;
- Projekteeritav abihoone on ühekorruseline ning puidust kandekonstruktsioonidega.
8.1.2. Kasutatud normdokumentide loetelu
- Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17: „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõtje veevarustusele“;
- Eesti standardist EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad
tuleohutusnõuded“;
- Tuleohutusalaste eriosade projekteerimisel kasutatakse vastavasisulistes õigusaktides ja
standardites kehtestatud nõudeid.
8.2. Tuleohutusnõuded
8.2.1. Hoonete kasutusviis
I kasutusviis – suvila, saun, abihoone (kuur)
8.2.2. Korruste arv
Suvila on 2-korruseline hoone
Saun ja kuur on 1-korruselised hooned
8.2.3. Hoonete tulepüsivusklass
Hooned kuuluvad tulepüsivusklassi TP-3.
8.2.4. Põlemiskoormus
Põlemiskoormus on alla 600 MJ/m².
8.2.5. Tuletõkkesektsioonid
Tuletõkketsoone ei moodustata.
8.2.6. Tuletundlikkuse tase. Soojusisolatsioon
Seinad ja lagi – D-s2,d2
Põrandad - nõudeid ei esitata
Tehnoruumi seinad ja lagi - B-s1,d0
Tehnoruumi põrandad - DFL-s1
Saunade seinad ja lagi - D-s2,d2
Saunade põrandad - nõudeid ei esitata
Välisseina välispind - D,d2
Õhutuspilu välispind - D,d2
Õhutuspilu sisepind – nõudeid ei esitata
Katusekatte klass – Broof(t2)katuse plekk
Terrassi tuletundlikkus – Dfl-s1
21 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
8.2.7. Evakuatsiooniteed ja –pääsud
Evakuatsioon on lahendatud hoonete esimeselt korruselt otse maapinnale. Pääs sauna avatud
pööningule on tagatud kohtkindla seinaredeliga. Korstende hooldamiseks on suvila ja sauna
katustele paigaldatud terasest kohtkindlad katuseredelid ja käiguteed.
8.2.8. Tulekahjusignalisatsioon. Suitsuärastus
Suvila kõikidesse magamistubadesse ja elutuppa paigaldatakse suitsuandur. Suitsu eemaldamine
toimub avatavate akende kaudu.
8.2.9. Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest
Põlevast konstruktsioonist läbiviigul isoleeritakse suitsukorstnad 100 mm paksuselt kivivillaga,
mille mahukaal on suurem kui 100 kg/m3.
8.2.10. Tuleohutusabinõud väljaspool hooneid
Projekteeritud lahendusega on tagatud tule leviku takistamine naaberhoonetele. Projekteeritud
hooned asuvad naaberkinnistu hoonetest rohkem kui 8 m kaugusel. Projekteeritud hoonete
omavaheline kaugus on samuti suurem kui 8 m.
Päästetehnika juurdepääs krundile on tagatud Vaemla-Kassari-Luguse asfaltkattega teelt.
Hoonete kõikidele külgedele on tagatud juurdepääs.
Vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2013 peab I kasutusviisiga elamule olema tagatud tulekustutus-
vee vooluhulk 10 l/s kolme tunni vältel.
Projekteeritavad hooned asuvad hajaasustusalal. Lähim EVS 812-6:2012+A1:2013 nõuetele
vastav veevõtukoht, 2x25m³ tuletõrjeveemahutid asuvad projekteeritavatest hoonetest ca. 150
meetri kaugusel Puurkaevu kinnistul.
8.2.11. Tuleohutusabinõud hoonetes
Küttesüsteem
Küttesüsteemid peavad vastama EVS 812-3:2018 (Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid)
nõuetele. Suvilasse ehitatakse kahe suitsulõõriga moodulkorsten. Suvila esimesele korrusele
ehitatakse sise- ja välikaminad, mis ühendatakse moodulkorstna suitsulõõridega. Sauna
paigaldatakse puiduga köetav keris ning metallist moodulkorsten. Tahma väljavõtmine korstnast
ja kütteseadmete lõõridest on tagatud tahmaluukide kaudu. Tahmaluugid on paigutatud nii, et
korstna ja kütteseadme kõiki osi saab puhastada ja et luukide ees on vaba ruumi vähemalt 60 cm.
Ahju ehitaja (pottsepp) peab omama vastavat kutsetunnistust ning koostama nõuetekohase
ahjupassi. Moodulkorstna peab ehitama-paigaldama tootja paigaldusjuhendite järgi.
Ventilatsiooni süsteem
Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut.
Seepärast rajatakse kõik ventsüsteemide elemendid mittepõlevatest materjalidest.
Ventilatsioonikanalite puhastamiseks tuleb paigaldada puhastusluugid, milledele peab olema
tagatud juurdepääs. Puhastusluugid peavad oma mõõtmetelt vastama standardile EVS 812-
2:2014. Puhastusluugid peavad olema paigaldatud: Vertikaalsete torude ülemistesse ja
alumistesse otstesse, horisontaalsete harude otstesse, 90° põlvede juurde kohtadesse, kust
puhastust võimaldavate elementideni (puhastusluugid, ventilatsiooniplafoonid) on üle 8 m,
reguleerklappide juurde, kui neid ei ole võimalik muul moel puhastada (nt. maha võtta).
Suvila köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti peab vastama tulepüsivusele vähemalt EI15
ja olema tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljtõmbekanali ühendamiseks
kasutatakse painduvaid kanaleid.
22 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
9. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
Projekt on koostatud vastavalt Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele ning
tervisekaitsenõuetele.
10. KESKKONNAKAITSE
10.1. Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud
Kasutatud tervisekaitsenormide, õigusaktide, eeskirjade loetelu:
- Keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning
sorditud jäätmete liigitamise alused“.
Kinnistule planeeritav on keskkonda mittehäiriv. Täiendavate keskkonnakaitse tingimuste
rakendamine ei ole vajalik. Projekteeritud hoonetega ei kaasne looduse reostusohtu.
Majandusfekaalveed juhitakse piirkonna kanalisatsioonitrassi Projekteeritavate hoonete
sademetevesi immutatakse pinnasesse omal kinnistul.
10.2. Jäätmed
Ekspluatatsiooni käigus tekkiv olmeprügi ja olmejäätmed kogutakse konteineritesse.
Taaskasutatavate jäätmete sorteerimiseks paigaldatakse vastavad sorteerimiskastid (paber ja
kartong, pakendid, biolagunevad jäätmed, põlevjäätmed: puit ja plastid) ja antakse üle
jäätmekäitlejale, kellega on sõlmitud jäätmekäitlus leping.
Prügi ja jäätmete kogumine ning sorteerimine toimub krundil paiknevas kogumis- ja
prügikonteinerites. Konteinerite tühjendamiseks on sõlmitud hoone valdajal leping prügiveo
teenust osutava firmaga.
Jäätmekäitlus hõlmab jäätmete kogumist, sorteerimist ning väljavedu territooriumilt. Üldiselt
tuuakse jäätmed kasutuskohtadelt liigiti sorteerituna eraldi kottides konteinerisse.
10.3. Ehitusjäätmed
Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma järgmistest dokumentidest:
1) Jäätmeseadus;
2) Hiiumaa jäätmehoolduseeskiri;
3) Hiiumaavaldade ühine jäätmekava 2016-2020.
10.4. Ehitusplatsi jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad
Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised
peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmete konteinerite olemasolust ja asukohast.
Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste
jäätmekonteinerite olemasolust, on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma.
Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suuregabariidilised puidujäätmed peavad
olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaliselt.
Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse.
Mustmetall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid võib
eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaliselt.
Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse.
Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi
konteineritesse.
Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse.
Pinnasejäätmed laaditakse koheselt veokitele ning ladustatakse vastavatesse
ladustamiskohtadesse, kust neid saab edasi suunata täiteks jne.
Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt
23 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
ja arusaadavalt tähistatud. Ohtlikud jäätmed antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale
kellel on täiendavalt ohtlike jäätmete käitluslitsents.
- värvi-, laki-, liimi-, vaigujäätmed, plastikud ja reliinid, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud
jäätmetega immutatud materjalid jms koguda kokku eraldi konteinerisse.
- vanad päevavalguslampide torud peavad olema kokku kogutud eraldi konteinerisse ja üle antud
jäätmekäitlusettevõttele. Hoiduda päevavalguslampide purustamisest.
- õlid ja kütusejäägid, värvid ja lakijäägid koguda kokku eraldi anumatesse.
10.5. Jäätmete edasine suunamine
Ehitusjäätmed kas taaskasutatakse (näiteks metalltalad, puitpalgid, ehituskivid ja -tellised jt) või
kõrvaldatakse ehitusjäätmete ladustamispaigas (inertsed jäätmed nagu krohvi-, kipsi-,
betoonijäätmed jt) vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele (rekultiveerimisprojektile) või
antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud
jäätmekäitlusettevõttele.
Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete
käitluslitsents.
Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks
jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või ta on registreeritud jäätmeregistris.
Ehitise vastuvõtmiseks esitatavale dokumentatsioonile tuleb kohustuslikus korras lisada
keskkonnaameti vormikohane õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.
Käesolevas jäätmekavas sätestamata juhtudel peab lähtuma kehtivatest riigi ja Hiiumaa valla
õigusaktidest.
Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks
tekkekohas;
2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba
omavale või jäätmeregistris registreeritud isikule. Ohtlike jäätmete puhul on täiendavalt nõutav
ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Muude taaskasutus võimaluste
puudumisel võib põlevaid jäätmeid kasutada energia tootmisel. Põlevate jäätmete (välja arvatud
immutatud puit) kasutamine energia tootmisel tuleb eelnevalt kooskõlastada keskkonnaametiga;
4. võtma tarvidusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse
või laadimisel veokile;
5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;
6. kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või
kõnniteedele ning parklasse;
7. tagama, et kinnistul või krundil oleks eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike
jäätmete kogumiseks;
8. teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesolevas jäätmekavas
ja eeskirjades sätestatust.
Ehitustööde organiseerimine
Üldkasutataval tänaval ja kõnniteel ei tohi ladustada ehitusmaterjale, parkida pikemaks ajaks
veokeid ega teha teisi toiminguid, mis häirivad ümbruskonna tavapärast keskkonda. Ehitustööd
organiseeritakse objektil vastavalt koostatavale joonisele.
11. ENERGIATÕHUSUS
Vastavalt Ehitusseadustiku §62 lg 2 p.4 ja p.5 ei kohaldata käesoleva projektiga kavandataud
hoonetele energiatõhususe nõudeid. Projekteeritud hooneid kasutatakse aastas vähem kui neli
kuud.
24 / 25
TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena
12. SELETUSKIRJA LISAD
Lisa 1 – Väljaku, Lesta, Sõstra kinnistute detailplaneering, Töö 07-29, 22.02.2008, Dagopen OÜ;
Lisa 2 – Topo-geodeetiline uuring ja maa-ala plaan tehnovõrkudega, Töö nr. AP19_95,
29.12.2019 koostaja: AP Geodeesia OÜ;
Lisa 3 - Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr. 340182, 27.12.2019;
Lisa 4 – AS Kärdla Veevärk 13.05.2020 tehnilised tingimused nr 2122 vee- ja kanalisat-
sioonitorustiku projekteerimiseks Ahvena kinnistule
13. JOONISTE LOETELU
13.1. Asendiplaani joonised
AS-4-01 ASENDIPLAAN TEHNOVÕRKUDEGA 1:500
AS-4-02 PIIRDEAIA JOONIS 1:100
13.2. Plaanid
AR-5-01 SUVILA JA SAUNA PÕHIPLAAN 1:100
AR-5-02 SUVILA JA SAUNA II KORRUSE PLAAN 1:100
EK-5-03 SUVILA JA SAUNA VUNDAMENDI PLAAN 1:100
AR-5-04 SUVILA JA SAUNA KATUSE PLAAN 1:100
AR-5-05 ABIHOONE PÕHIPLAAN 1:100
EK-5-06 ABIHOONE VUNDAMENDI PLAAN 1:100
AR-5-07 ABIHOONE KATUSE PLAAN 1:100
13.3. Vaated
AR-6-01 SUVILA VAATED 1:100
AR-6-02 SAUNA VAATED 1:100
AR-6-03 ABIHOONE VAATED 1:100
13.4. Lõiked
AR-6-05 SUVILA LÕIKED 1:100
AR-6-06 SAUNA LÕIKED 1:100
AR-6-07 ABIHOONE LÕIKED 1:100
14. KORDINAADID
Suvila välisnurkade kordinaadid:
X: 6517443,14 Y: 428995,79
X: 6517454,81 Y: 429009,59
X: 6517448,99 Y: 429014,50
X: 6517440,60 Y: 429004,57
Sauna välisnurkade koordinaadid:
X: 6517433,07 Y: 429011,46
X: 6517423,45 Y: 429019,59
X: 6517420,08 Y: 429015,61
X: 6517427,73 Y: 429009,16
Abihoone välisnurkade koordinaadid
X: 6517447,35 Y: 429029,40
X: 6517456,02 Y: 429022,07
X: 6517459,48 Y: 429026,16
X: 6517450,81 Y: 429033,48
Seletuskirja koostas: Andres Lember
25 / 25
VÄLJAKU, LESTA JA SÕSTRA KINNISTUTE DETAILPLANEERING, Orjaku küla, Käina vald, Hiiumaa, TÖÖ NR. 07 - 29
KOOSKÕLASTUSED:
1. 2.
3. 4.
5. 6.
100% EP
6m
180 m² 2 tk.
1.5
"KOHA" 1,40 ha
7. 8. Hoonestusala ca 1160 m² TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR (Pindala ca 10,5 ha)
KINNISTU PIIR (Täpsustatud pindalad 9,73 ha)
LIKVIDEERITAV KINNISTU PIIRI OSA
UUTE MAAÜKSUSTE VAHELISED PIIRID
KALLASRADA
(rannal laius 10 m tavaveepiirist)
RANNA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR
(rannal ulatus 20 m tavaveepiirist)
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE
RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
100% EP 100% EP RANNA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR
(rannal laius 200 m tavaveepiirist)
6m 7.5 m
180 m² 2 tk. 180 m² 2 tk. KÄINA SIHTKAITSEVÖÖND
1.5 1.5
"ANGERJA" 0,57 ha "LUTSU" 1,23 ha 12123 RIIGI TEE JA TEE NUMBER
Hoonestusala ca 1110 m² Hoonestusala ca 1240 m² MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR
(50 m äärmise sõidurea teljest)
MAANTEE SANITAARKAITSEVÖÖNDI PIIR
(IV kat. riigiteel 60 m äärmise sõidurea servast)
OLEMASOLEV 10 KV ELEKTRI ÕHULIIN
(kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini telge)
OLEMASOLEV 0.4 KV ELEKTRI ÕHULIIN
100% EP (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole õhuliini)
OLEMASOLEV 0.4 KV ELEKTRI MAAKAABEL
6m (kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole)
180 m² 2 tk.
1.5 LIKVIDEERITAV 10 KV ELEKTRI ÕHULIIN
"TURSA" 0,57 ha OLEMASOLEV VEETORUSTIK
(kaitsevöönd 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole)
100% EP Hoonestusala ca 830 m²
SÄILITATAVAD ÜKSIKUD PUUD
6m
180 m² 2 tk. KADASTIK, PÕÕSASTIK
1.5
"FORELLI" 0,67 ha
100% EP EHITUSKEELU ALA
Hoonestusala ca 1250 m²
7.5 m PLANEERITAV HOONESTUSALA
180 m² 2 tk.
1.5 SOOVITUSLIK HOONE HARJAJOONE
20°- 45°
"HAUGI" 0,72 ha SUUND JA KATUSEKALLE
Hoonestusala ca 1370 m² 1 SOOVITUSLIK UUE ELAMU ASUKOHT
100% EP 2 SOOVITUSLIK UUE KAUBANDUS- JA TEENINDUSHOONE ASUKOHT
3 SOOVITUSLIK UUE HALL-TÖÖKOJA ASUKOHT
7.5 m
240 m² 3 tk.
1.5 4 SOOVITUSLIK UUE JAHTIDE HOIUPINNA KATUSEALUSE ASUKOHT
"AHVENA" 0,74 ha 5 SOOVITUSLIK UUE MÕRRAKUURI ASUKOHT
Hoonestusala ca 1530 m²
PLANEERITAV UUED TEED JA PLATSID
PLANEERITAV AVALIK TEE KASUTUS
PLANEERITAV AVALIK TEE KAITSEVÖÖNDI PIIR
(20 m äärmise sõidurea teljest)
PLANEERITAV TEESERVITUUT
MAAÜKSUSELE SISSESÕIT
PLANEERITAV LOODUS- JA MATKARADA
PLANEERITAV JALGRADA
PLANEERITAV PARKIMIS-ALA
PLANEERITAV 10 KV ELEKTRI MAAKAABEL
(kaitsevöönd 1 m mõlemale poole kaablit)
PLANEERITAV 0,4 KV ELEKTRI MAAKAABEL
(kaitsevöönd 1 m mõlemale poole kaablit)
PLANEERITAV JAOTUSKILP
PLANEERITAV LIITUMISKILP
OLEMASOLEV ÜHINE PUURKAEV
m (sanitaarkaitseala 50 m raadiuses ümber puurkaevu)
R =50
PERSPEKTIIVNE ÜHIS VEETORUSTIK
(kaitsevöönd torustikust 2 m mõlemale poole)
PLANEERITAV ÜHISKANALISATSIOONITORUSTIK
(kaitsevöönd torustikust 2 m mõlemale poole)
PLANEERITAV TULETÕRJE VEEVÕTUMAHUTI (2x25 m³)
(vahemaa TP3-klassi ehitiseni vähemalt 20 m)
PLANEERITAV NÄHTAVUSKOLMNURK
50% TH, 50% TL MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE
MAJUTUSHOONE MAA MÄRKUS. Krundil on põhifunktsiooni teenindamiseks lubatud teed, parkimine ja tehnovõrgud.
9m BM
1700 m² 3 tk. BT KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA
Põhiotstarbe kõrval võib projekteerimistingimustega lubada muud sihtotstarvet kuni 5% ulatuses.
2 Detailplaani koostamisel on kasutatud AP Geodeesia AS poolt jaanuar 2007.a. mõõdistatud "Lesta ja Sõstra
100% EP TEENINDUSHOONE MAA
kinnistud" (Orjaku küla, Käina vald, Hiiumaa) maa-ala ja tehnovõrkude plaani M 1:1000, töö nr. AP06_204
"VÄLJAKU" 2,04 ha EP PEREELAMU MAA
ning osaliselt AP Geodeesia AS poolt detsember 1995.a. mõõdistatud "Orjaku sadama maa-ala" (Orjaku küla, Käina
7.5 m Hoonestusala ca 6770 m² TEE JA TÄNAVA MAA
180 m² 2 tk. LT vald, Hiiumaa) geodeetilist maa-ala plaani M 1:1000. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis.
1.5 OV VEETOOTMISE JA VEEPUHASTUSE Planeeringuala asub Käina lahe - Kassari maastikukaitseala Kassari piiranguvööndis ja Käina sihtkaitsevööndis,
"SÄINA" 0,55 ha EHITISE MAA Hiiu maakonna maakonnaplaneeringu järgses Kassari väärtuslikul maastikualal (I klass) ning
50% BM, 50% BT Hoonestusala ca 2040 m² 100% OV TH TOOTMISHOONE MAA Natura 2000 Väinamere linnualal (EE0040001) ja Väinamere loodusalal (EE0040002).
TL LAOHOONE MAA
6m 5m
AutoCAD Map 3D 2008 Lit. nr. 347-39871296, Autodesk Architectural Desktop 2006 Lit. nr. 343-87437634,
350 m² 1 tk. 20 m² 1 tk.
AutoCAD 2008 LT Lit. nr. 345- 98175478, AutoCAD 2004 LT Lit. nr. 341- 48226924, ArchiCAD 6.0 Lit. nr. 112214177 OÜ
1 1 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
TELLIJA SADAMA tn.15 KÄRDLA 92412 HIIUMAA
PRIIT POST TELEFON: 463 2024 TELEFAX: 462 2660 E-MAIL:
[email protected]
"LESTA" 0,70 ha 100% LT "PUURKAEVU" 0,16 ha
VÕI SIHTOTSTARBED Reg. Nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaits. – E 15/2002 E
Hoonestusala ca 1850 m² HOONETE
HOONETE LUBATUD HOONETE ARHITEKT-PLANEERIJA OBJEKT
VÄLJAKU, LESTA JA SÕSTRA PROJEKTBÜROO
- KÕRGUS
SUURIM EHITUSE- LUBATUD
J. KUUSEMETS
- - KORRUSTE ARV ALUNE PIND ARV KINNISTUTE DETAILPLANEERING
- PLANEERIJA Orjaku küla, Käina vald, Hiiumaa
TÖÖ NR. 07 - 29
"LESTA TEE" 0,37 ha T. ELSTEIN JOONIS STAAD LEHTI LEHT
KOOSTAMISE KUUPÄEV 22.02.2008.a. DETAILPLAAN DP 3 3
VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV 13.05.2008.a. MÕÕT 1 : 1000
Hiiumaa Vallavalitsus Teie 18.05.2020 EHR-i menetlus nr 214783
[email protected]
Keskväljak 5a Meie 22.05.2020 nr 15-2/20/23893-2
Hiiumaa vald, 92413, Kärdla, Hiiu
maakond
Nõusolek Hiiumaa vallas Orjaku külas
Ahvena kinnistul riigitee kaitsevööndis
kehtivatest piirangutest kõrvale
kaldumiseks
Olete esitanud Maanteeametile ehitusloa menetluses (ehitusluba nr 2012271/14856, menetlus nr
214783) ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 42 lg 7 p 1 alusel kooskõlastamiseks Hiiu maakonnas
Hiiumaa vallas Orjaku külas riigitee nr 12123 Vaemla-Kassari-Luguse km 9,69-9,76
kaitsevööndis paiknevale Ahvena kinnistule (katastritunnusega 36802:003:0277) kavandatava
suvila, sauna ja abihoone projekti. Hooned paiknevad väljaspool riigitee kaitsevööndit, kuid
kaitsevööndisse ulatuvad projektiga kavandatud piirdeaed, vee- ja kanalisatsioonitrass ning
elektrimaakaabel. Juurdepääs kinnistule (edaspidi ristumiskoht) on kavandatud riigiteelt.
Ehitusprojekti koostamise aluseks on Väljaku, Lesta ja Sõstra kinnistute detailplaneering
(kehtestatud 30.04.2008). Detailplaneeringukohane ristumiskoht on rajatud ca 10 aastat tagasi kuid
vajab remonti (kulunud ja kahjustatud osade asendamist).
Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2
tulenevast piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt Male Maja OÜ tööle nr 1908 „Suvila, saun ja
abihoone Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku küla, Ahvena“ järgnevatel tingimustel.
1. Korrigeerida asendiplaani joonisel riigitee kaitsevöönd (maantee kaitsevööndi laius mõlemal
pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit, maantee sanitaarkaitsevööndi mõistet
seadustes ei ole sätestatud).
2. Ristumiskoht remontida (konstruktsiooni kulunud ja kahjustatud osad asendada samaväärsega)
lähtudes projektist ja Maanteeameti tüüpjoonisest I.
Juhime tähelepanu, et projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või
selle korrakohast kasutamist.
2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama
kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu
ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr
106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded
külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta.
3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.
4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel
näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
sõitmist.
Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: 1. Mahasõit_tyyp_I ja II.pdf
2. AHVENA_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri_2020-0518.pdf
3. AHVENA_EP_AS-4-01_v01_asend_2020-0518.pdf
4. AHVENA_EP_AA-1-01_v01_lisa-1-dp.pdf
Marje-Ly Rebas
58581095
[email protected]
2 (2)