dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Nõusolek riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks

Maanteeamet · 22. mai 2020
Viit
15-2/20/23893-2
Registreeritud
22. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Hiiumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Marje-Ly Rebas (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22023893-2 22.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc2242 KB

Sisu (failidest)

SUVILA, SAUN JA ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku küla, Ahvena EELPROJEKT Tellija: ............................................................................................ Jaan Luts Projekteerija: ....................................................................... MALE MAJA OÜ Reg kood: ...................................................................................... 11271481 MTR: .......................................................................................... EEP000797 Töö nr: ................................................................................................... 1908 Arhitekt: ................................................................................. Andres Lember Aadress: .............................................................. Näituse 3-8, 11623 Tallinn Telefon: ........................................................................................... 5138769 E-mail: ..................................................................................... [email protected] Tallinn, mai 2020 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena SISUKORD: 1. ÜLDOSA ............................................................................................................................................... 6 1.1. Sissejuhatus .................................................................................................................................. 6 1.2. Üldandmed ................................................................................................................................... 6 1.3. Projekti koostajad: ........................................................................................................................ 7 2. ASENDIPLAAN .................................................................................................................................... 10 2.1. Vastavus lähteandmetele ............................................................................................................ 10 2.2. Olemasolev olukord .................................................................................................................... 10 2.2.1. Paiknemine........................................................................................................................... 10 2.2.2. Olemasolev hoonestus ......................................................................................................... 10 2.2.3. Olemasolev reljeef ................................................................................................................ 10 2.2.4. Olemasolev haljastus ............................................................................................................ 10 2.2.5. Olemasolev tänavatevõrk, juurdesõidud ja kõnniteed........................................................... 10 2.2.6. Ehitusgeoloogia .................................................................................................................... 10 2.3. Plaanilahendus ............................................................................................................................ 10 2.3.1. Hoone ja rajatise paigutus .................................................................................................... 10 2.3.2. Ehitusetappide kirjeldus ....................................................................................................... 10 2.4. Vertikaalplaneering ..................................................................................................................... 10 2.4.1. Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused ................................................................ 10 2.4.2. Hoone paiknemiskõrgus ....................................................................................................... 10 2.4.3. Sademevee käitlemine.......................................................................................................... 10 2.4.4. Teed ja platsid ...................................................................................................................... 11 2.4.5. Krundisisesed teed ja platsid................................................................................................. 11 2.4.6. Katendi konstruktsioon ......................................................................................................... 11 2.4.7. Äärekivid .............................................................................................................................. 11 2.5. Haljastus ja heakorrastus............................................................................................................. 11 2.5.1. Olemasolev ja säilitatav haljastus.......................................................................................... 11 2.5.2. Ehitusprojektiga ette nähtud kõrghaljastus ........................................................................... 11 2.5.3. Väikevormid ......................................................................................................................... 11 2.5.4. Välisvalgustus ....................................................................................................................... 11 2.5.5. Piire ...................................................................................................................................... 11 2.5.6. Väravad ................................................................................................................................ 11 2 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 2.5.7. Prügikonteinerid ................................................................................................................... 11 2.5.8. Keskkonna- ja tervisekaitse ................................................................................................... 11 2.6. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine ................................................................................... 12 2.6.1. Liiklusskeem ......................................................................................................................... 12 2.6.2. Liikluskorraldusvahendid ...................................................................................................... 12 2.6.3. Parkimise korraldamine ........................................................................................................ 12 2.7. Tuleohutus .................................................................................................................................. 12 2.7.1. Tuletõrjepääsud ................................................................................................................... 12 2.7.2. Ehitiste tulepüsivusklassid .................................................................................................... 12 2.7.3. Tuleohutuskujad ................................................................................................................... 12 2.8. Tehnilised näitajad ...................................................................................................................... 12 3. ARHITEKTUUR .................................................................................................................................... 13 3.1. Ehitise üldandmed....................................................................................................................... 13 3.1.1. Hoone tüüp .......................................................................................................................... 13 3.1.2. Ehitise tehnilised näitajad ..................................................................................................... 13 3.2. Arhitektuurne üldlahendus .......................................................................................................... 14 3.2.1. Asendiplaaniline idee............................................................................................................ 14 3.2.2. Hoone arhitektuurne üldkontseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus. .............. 14 3.3. Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted ....................................... 14 3.3.1. Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid (temperatuurid, õhuniiskused jne) ...................................................................................................................................................... 14 3.3.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded .................................................................................... 14 3.3.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi ................ 14 3.3.4. Vundamendid ....................................................................................................................... 15 3.3.5. Vertikaalsed ja horisontaalsed konstruktsioonid ................................................................... 15 3.3.6. Trepid ................................................................................................................................... 15 3.3.7. Põrandad pinnasel ................................................................................................................ 15 3.3.8. Vahelaed .............................................................................................................................. 15 3.3.9. Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad ............................................................ 15 3.3.10. Välisseinad, nende soojustehnilised näitajad ...................................................................... 15 3.3.11. Siseseinad ........................................................................................................................... 15 3.3.12. Avatäited, sealhulgas soojustehnilised näitajad, päiksekiirguse otsene ja kogu läbilase ....... 15 3 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 3.3.13. Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid ..... 16 Varikatus ....................................................................................................................................... .16 3.4. Tuleohutusnõuded ...................................................................................................................... 16 3.5. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuded ........................................................................................... 16 3.5.1. Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu................................................................................ 16 3.5.2. Keskkonnamõjud .................................................................................................................. 16 3.6. Hoone sisearhitektuur ................................................................................................................. 16 3.6.1. Sisearhitektuurne kontseptsioon .......................................................................................... 16 4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID (TARINDID) ............................................................................................ 17 4.1. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele ............................................................ 17 4.1.1. Projekteeritud kasutusiga ......................................................................................................... 17 4.2. Vundament ................................................................................................................................. 17 4.3. Seinad ......................................................................................................................................... 17 4.4. Trepid ......................................................................................................................................... 18 4.5. Põrandad pinnasel....................................................................................................................... 18 4.6.Põrandad ..................................................................................................................................... 18 4.7. Vahelaed ..................................................................................................................................... 18 4.8. Katus ........................................................................................................................................... 18 4.9. Muud katusekonstruktsioonid ..................................................................................................... 18 4.10. Välisviimistlus ............................................................................................................................ 18 5. KÜTE JA VENTILATSIOON.................................................................................................................... 18 5.1. Küte ............................................................................................................................................ 18 5.2. Ventilatsioon ............................................................................................................................... 19 6. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................................................... 19 6.1 Veevarustus ............................................................................................................................. 19 6.2 Kanalisatsioon .......................................................................................................................... 20 7. ELEKTER JA NÕRKVOOL ...................................................................................................................... 20 8. TULEOHUTUS ..................................................................................................................................... 21 8.1. ÜLDOSA....................................................................................................................................... 21 8.1.1. Hoone üldandmed ................................................................................................................ 21 8.1.2. Kasutatud normdokumentide loetelu ................................................................................... 21 8.2. Tuleohutusnõuded ...................................................................................................................... 21 4 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 8.2.1. Hoone kasutusviis ................................................................................................................. 21 8.2.2. Korruste arv.......................................................................................................................... 21 8.2.3. Hoone tulepüsivusklass ........................................................................................................ 21 8.2.4. Põlemiskoormus ................................................................................................................... 21 8.2.5. Tuletõkkesektsioonid ............................................................................................................ 21 8.2.6. Tuletundlikkuse tase. Soojusisolatsioon ................................................................................ 21 8.2.7. Evakuatsiooniteed ja –pääsud............................................................................................... 22 8.2.8. Tulekahjusignalisatsioon. Suitsuärastus ................................................................................ 22 8.2.9. Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest............................................. 22 8.2.10. Tuleohutusabinõud väljaspool hoonet ................................................................................ 22 8.2.11. Tuleohutusabinõud hoones ................................................................................................ 22 9. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ....................................................................................................... 23 10. KESKKONNAKAITSE .......................................................................................................................... 23 10.1. Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud............................................................... 23 10.2. Jäätmed .................................................................................................................................... 23 10.3. Ehitusjäätmed ........................................................................................................................... 23 10.4. Ehitusplatsi jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad .................. 23 10.5. Jäätmete edasine suunamine .................................................................................................... 24 11. ENERGIATÕHUSUS ........................................................................................................................... 24 12. SELETUSKIRJA LISAD ......................................................................................................................... 25 13. JOONISTE LOETELU .......................................................................................................................... 25 13.1. asendiplaani joonised ................................................................................................................ 25 13.2. plaanid ...................................................................................................................................... 25 13.3. vaated ....................................................................................................................................... 25 13.4. lõiked ........................................................................................................................................ 25 14. KOORDINAADID ............................................................................................................................... 25 5 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 1. ÜLDOSA 1.1. Sissejuhatus Käesolev eelprojekt on koostatud suvila, sauna ning abihoone püstitamiseks aadressil Ahvena, Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond. Projekti tellijaks on Jaan Luts. Eelprojekt vastab tellija koostatud lähteülesandele ja kehtivale detailplaneeringule ning on koostatud vastavuses EV Ehitusseadusandlusega ja kehtivate normidega. Lähteandmed - Tellija lähteülesanne; - Väljaku, Lesta ja Sõstra kinnistute detailplaneering, Töö nr. 07-29, 22.02.2008, Dagopen OÜ; - Topo-geodeetiline uuring ja maa-ala plaan tehnovõrkudega, Töö nr. AP19_95, 29.12.2019 koostaja: AP Geodeesia OÜ; - Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr. 340182, 27.12.2019. Situatsioon Krundi suurus: 7334,0 m² Maakasutuse sihtotstarve: Elamumaa 100% Hoone kavandatud tööiga vastavalt Eesti Projekteerimisnormile EPN 15.1 a) hoonel - 50 aastat (klass D) b) soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel - 20 aastat (klass E) c) rajatistel, mida pole nimetatud b all, sh - pinnaseehitistel nagu mulded, teekattealused kihid, süvendid - pinnases või vees paiknevatel ehitistel nagu sulundseinad, torustikud - 50 aastat (klass D) d) kande- ja piirdetarinditel ning soojusisolatsioonil, hüdroisolatsioonil, auru- või tuuletõkkel, fassaadikattel (va värvkate), katusekattel (va värv- või võõpkate) - 50 aastat (klass D) e) hoonete ventilatsioonisüsteemidel, soojaveetorustikel, müüritud küttekolletel ja mittekandvatel piiretel (va elektriajamid, reguleerimis- ja mõõteseadmed) - 20 aastat (klass E) f) hoonete elektriinstallatsioonil, elektriajamitel, reguleerimis- ja mõõteseadmetel, mittemüüritud tulekolletel, sisseseadetel nagu kuumaveeboilerid, elektri- ja gaasipliidid, värvkatetel – 10 aastat (klass F) g) hoonete installatsioonil (sisustusel), mida pole nimetatud e ega f all, sh külmaveetorustikud, keskküttesüsteemid, gaasivarustustorustikud, kanalisatsioon - 50 aastat (klass D) h) tee- ja tänavakatetel vastavalt tänavate ja väljakute projekteerimise normidele. 1.2. Üldandmed Töö nimetus ja number: SUVILA, SAUNA JA ABIHOONE EELPROJEKT, Ahvena, Orjaku k, Hiiumaa v, Hiiu mk Arhitektuuribüroo MALE MAJA OÜ, töö number 1908 Tellija: Jaan Luts [email protected] Kinnistu andmed: Aadress – Ahvena, Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond Katastritunnus – 36802:003:0277 Krundi kasutamise sihtotstarve - Elamumaa 100% Krundi pindala – 7334,0 m² Krundi ehitistealune pind –237,1 m² 6 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 1.3. Projekti koostajad: Arhitektuurne osa: Arhitektuuribüroo MALE MAJA OÜ Näituse 3-8, Tallinn registrikood 11271481 MTR reg. nr EEP000797 vastutav spetsialist: Andres Lember Tel +372 5138769 Projekti arhitekt: arhitekt: Andres Lember, volitatud arhitekt 7 Ehitusgeodeetiliste uurimustööde andmed: Topo-geodeetiline uuring ja maa-ala plaan tehnovõrkudega, Töö nr. AP19_95, 29.12.2019 koostaja: AP Geodeesia OÜ Aluseks võetud öigusaktide, normdokumentide ja eeskirjade loetelu:  Ehitusseadustik 01.07.2015  Päästeseadus  Rahvatervise seadus  Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses (Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrus nr 377) muutmine Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2009. a määrus nr 74  Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus  Jäätmeseadus  Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõtje veevarustusele;  Majandus- ja taristuministri 17. 07 2015. a määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42)  Keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused  EVS 894:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides  EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused  EVS 908-1:2016 Hoone piirdetarindi soojusläbivuse arvutusjuhend  EVS-EN 12519:2018 Aknad ja uksed. Terminoloogia  EVS-EN ISO 9288:2006 Soojusisolatsioon. Soojuskiirgus. Füüsikalised suurused ja määratlused  EVS-EN ISO 9229:2008 Soojusisolatsioon. Sõnavara  EVS 920-1:2013 Katuseehitusreeglid. Osa 1: Üldreeglid  EVS 920-2:2013 Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused  EVS 920-5:2015 Katuseehitusreeglid. Osa 5: Lamekatused  EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara  EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid  EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid  EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus  EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded  EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine  EVS-EN 15251:2007 Nõuded sisekliimale, kaasa arvatud soojuslik mugavus, siseõhu puhtus, valgustus ja müra 7 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena  MaaRYL 2000 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid  TarindiRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid  ViimistlusRYL 2000 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid  MaalritöödeRYL 2001 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid  EVS-EN 14351-1:2006+A2:2016 Aknad ja uksed. Tootestandard, toodete omadused. Osa 1: Aknad ja välisuksed  EVS -EN 12209:2016 Akna ja uksetarvikud. Mehaanilised lukukorpused ja vasturauad. Nõuded ja katsemeetodid  EVS -EN 1906:2012 Ehitustarvikud. Ukselingid ja -nupud. Nõuded ja katsemeetodid  EVS-EN 13126-1:2011 Akna- ja uksetarvikud. Akende ja uksakende tarvikud. Nõuded ja katsemeetodid. Osa 1: Ühised nõuded kõigile tarvikutüüpidele  EVS-EN 12208:2003 Aknad ja uksed. Veepidavus. Klassifikatsioon  MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid  TarindiRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid  RT 82 10825 Vaheseinatarindid  RT 82 10890 Välisseinatarindid  RT 83 10782 Vahelaetarindid  RT 83 10796 Katusetarindid  RT 83 10885 Pinnasele ehitatava põranda tarindus  RT 84-10759 Märja ruumi tarindid  RT 88-10777 Trepid ja kaldteed  RT 88-10778 Tarandid ja käsipuud  RT 29-10769 Ehituse maalritööd. Koormusklassid  RT 29-10770 Ehituse maalritööd. Viimistluse välimusklassid  RT 21-10750 Sae- ja höövelpuit  RT 33-10858 Siseseinte ja lagede tasandamine  SisetöödeRYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd  MaalritöödeRYL 2012. Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid  BÜ3 2006 Betoon ja raudbetoon. Projekti ehituskirjeldus ja joonised  Aknad peavad vastama standardile SFS 3304 ja standardile SFS 4433. Akende õhu- ja veepidavus ning vastupidavus tuulekoormisele peavad vastama RT 41-10027 (SFS 4704) klassi 1 nõuetele.  Klaaspaketid peavad vastama standardile SFS 4704 või E0332, pr. EN 1279. Ülejäänud küsimustes akende osas on aluseks Tarindi RYL 2010  Uksed peavad vastama standarditele SFS 4434 ja SFS 4487. Ülejäänud küsimustes akende osas on aluseks Tarindi RYL 2010 p. F33 ja Sisetööde RYL 2013  Uste ja akende paigaldamisel lähtuda Tarindi RYL 2010 p.52 ja p.61 toodud nõuetest.  Hea ehitustava ET-1 0207-0068  EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused  EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus  EVS-EN 1991-1-4:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus  EVS-EN 1991-1-7:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused  EVS-EN 1992-1-1:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele  EVS-EN 1993-1-1:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. 8 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena  EVS-EN 1993-1-8:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 8: Liidete projekteerimine.  EVS-EN 1997-1:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad  EVS-EN ISO 12944-1:2017 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega.  EVS-EN ISO 6946:2017 Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja soojusjuhtivus. Arvutusmeetod  EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine  RT 84-10818-et. Torustike ja õhukanalite toestamine  E7. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus. Juhend 2004  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest  EVS-EN 12354-1:2017 Ehitusakustika. Hoonete akustilise toimivuse hindamine elementide akustilise toime põhjal. Osa 1: Ruumidevaheline õhuheli isolatsioon  EVS-EN 12354-2:2017 Ehitusakustika. Hoonete akustilise toimivuse hindamine elementide akustilise toime põhjal. Osa 2: Ruumidevaheline löögiheli isolatsioon  EVS-EN 12354-6:2006 Ehitusakustika. Hoonete akustilise toimivuse hindamine elementide akustilise toime põhjal. Osa 6: Heli neeldumine kinnises ruumis  EVS-EN 12665:2018 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku alused  EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus  EVS 835:2014 Hoone veevärk  EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk  EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk  EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon  Vee tarbimisnormid. Keskkonnaministeeriumi määrus nr. 24. 28.09.93.a.  Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa  EVS-HD 384 Ehitiste elektripaigaldised.  EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest.  EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded. 9 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 2. ASENDIPLAAN 2.1. Vastavus lähteandmetele Lahendus vastab tellija poolt esitatud lähteülesandele ja kehtivale detailplaneeringule. 2.2. Olemasolev olukord 2.2.1. Paiknemine Vaadeldava krundi asukohaks on Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku küla, Ahvena kinnistu. 2.2.2. Olemasolev hoonestus Kinnistu on hoonestamata. 2.2.3. Olemasolev reljeef Maapind kogu kinnistu ulatuses on tasane. Maapinna kõrgusmärgid jäävad vahemikku +2,00 kuni +3,50. Maapinna keskmine kõrgus kinnistul on +3,00. 2.2.4. Olemasolev haljastus Ahvena kinnistu on kaetud loodusliku rohumaaga, kus kasvavad kadakad ning üksikud lehtpuud kinnisu loode poolsel piiril. Kinnistu Vaemla-Kassari-Luguse tee poolsest piirist ca 20 meetri kaugusel paralleelselt maanteega kasvab lehtpuudest ning kadakatest koosnev võsastunud puuderivi, mis on kui looduslik haljasmüür pikkusega ca 35 meetrit. 2.2.5. Olemasolev tänavatevõrk, juurdesõidud ja kõnniteed Ristküliku kujuline kinnistu paikned kirde-edela suunaliselt. Autode juurdepääs kinnistule on tagatud krundi edelaküljel kulgevalt asfaltkattega Vaemla-Kassari-Luguse teelt. 2.2.6. Ehitusgeoloogia Ehitusgeoloogilisi töid ei ole teostatud. 2.3. Plaanilahendus 2.3.1. Hoone ja rajatise paigutus Projekteeritavad suvila, saun ning abihoone on paigutatud detailplaneeringuga määratud ehitusalale. Hooned paiknevad paralleelselt kinnistu piiridega moodustades tervikliku keskse õuealaga arhitektuuriansambli. 2.3.2. Ehitusetappide kirjeldus Projekteeritav lahendus on planeeritud üheetaspilisena. 2.4. Vertikaalplaneering 2.4.1. Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused Krunt on suhteliselt tasane. Sissepääsud hoonetesse on kaheastmelistelt treppidelt. 2.4.2. Hoone paiknemiskõrgus Hoonete esimese korruse põranda kõrgused on +3,50m abs. 2.4.3. Sademevee käitlemine Vihmaveed katustelt ja katenditelt immutatakse pinnasesse kinnistu murukattega õuealal. 10 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 2.4.4. Teed ja platsid Sissesõit krundile on asfaltkattega Vaemla-Kassari-Luguse teelt. 2.4.5. Krundisisesed teed ja platsid Krundi sissesõidu tee ning autode parkimise ala abihoone ees kaetakse kruusakattega. 2.4.6. Katendi konstruktsioon 1. Paevivikillustik (kahekihiline) 200mm 2. Liivalus 3. Tihendatud täitepinnas 2.4.7. Äärekivid Kruusakattega hooviala servad vormistatakse äärekiviga. Äärekivi pealmine pind paigaldatakse katendi pinnaga samale kõrgusele. Äärekivina kasutada äärekivi (200x1000x80mm), värvitoon hall. 2.5. Haljastus ja heakorrastus 2.5.1. Olemasolev ja säilitatav haljastus Krundi haljastamise käigus on kavas maantee ja projekteeritavate hoonete vahelist olemasolevat puuderivi puhastada võsastunud ning elujõuetutest puudest-põõsastest ning istutada samale joonele hajutatult lisaks uusi puid. Nii tekib kinnistul paiknevate hoonete ning maantee vahele omamoodi kõrghaljastatud vöönd, mis on iseloomulik pea kõigile naabruses asuvatele kinnistutele. Õuealale külvatakse muru. 2.5.2. Ehitusprojektiga ette nähtud kõrghaljastus Ahvena krundi kagupiirile istutatakse hekk, mis moodustab haljastatud piirde naaberkinnistuga (ärimaa sihtotstarbega Lesta kinnistu). Kinnistu õuealale istutatakse ilu- ja viljapuid, millede täpsem paiknemine selgub peale hoonete valmimist. Olemasolevad kadakad säilitatakse. Elujõulised kadakad, mis jäävad rajatavate hoonete alla istutatakse ümber vabale õuealale. 2.5.3. Väikevormid Väikevorme pole planeeritud 2.5.4. Välisvalgustus Välisvalgustuse lahendatakse haljastuse põhiprojekti käigus. 2.5.5. Piire Krundi kõikidele piiridele on projekteeritud horisontaalse jaotusega puitlattidest piirdeaed. Kagupiirile on lisaks piirdeaiale kavas istutada hekk. 2.5.6. Väravad Sissesõidu teele on projekteeritud autovärav. 2.5.7. Prügikonteinerid Jäätmed sorteeritakse eraldi konteineritesse. Konteinerite tühjendamiseks sõlmitakse leping prügiveo teenust osutava firmaga. Prügiautole on tagatud vajalik ligipääs ja manööverdamisruum. 2.5.8. Keskkonna- ja tervisekaitse Projekteeritud hoonetes ei toimu keskkonda saastavat tegevust. 11 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 2.6. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine 2.6.1. Liiklusskeem Liikluskorralduses muudatutusi ei planeerita. 2.6.2. Liikluskorraldusvahendid Antud projektiga ei nähta ette liilkluskorraldusvahendite lisamist. 2.6.3. Parkimise korraldamine Parkimine on korraldatud omal krundil. 2.7. Tuleohutus 2.7.1. Tuletõrjepääsud Tuletõrjeautode juurdepääs krundile on tagatud asfaltkattega Vaemla-Kassari-Luguse teelt. Hoonete kõikidele külgedele on tagatud juurdepääs. 2.7.2. Ehitiste tulepüsivusklassid Hooned kuuluvad TP-3 tulepüsivusklassi. 2.7.3. Tuleohutuskujad Projekteeritud lahendusega on tagatud tule leviku takistamine naaberhoonetele. Projekteeritud hooned asuvad naaberkinnistu hoonetest rohkem kui 8 m kaugusel. Projekteeritud hoonete omavaheline kaugus on samuti suurem kui 8 m. 2.8. Tehnilised näitajad krundi pindala: 7334,0 m² sihtotstarve: Elamumaa 100% hoonete arv kinnistul: 3 parkimiskohtade arv: min. 2 projekteeritud hoonete tulepüsivusklass: TP3 krundi ehitistealune pindala 237,1 m² sh. suvila alune pind 118,2 m² sauna alune pind 58,9 m² abihoone alune pind 60,0 m² proj. krundi täiehitusprotsent 3,2 % 12 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 3. ARHITEKTUUR 3.1. Ehitiste üldandmed 3.1.1. Hoonete tüübid Suvila - Hoone on kahekorruseline (põhikorrus + katusekorrus). Hoone suurim kõrgus olemasolevast keskmisest maapinnast on 7,2 m. Hoone pikkus on 18,0 m ja laius 7,6 m; Saun - Hoone on ühekorruseline. Hoone suurim kõrgus olemasolevast keskmisest maapinnast on 5,8 m. Hoone pikkus on 12,6 m ja laius 5,2 m; Abihoone - Hoone on ühekorruseline. Hoone suurim kõrgus olemasolevast keskmisest maapinnast on 5,9 m. Hoone pikkus on 11,3 m ja laius 5,3 m; 3.1.2. Ehitiste tehnilised näitajad Suvila - Ehitisealune pind 118,2 m² Suletud netopind 109,4 m² Suletud brutopind 147,0 m² Köetav pind 109,4 m² Ehitise maht 532,0 m³ Korruselisus 2 korrust Katusekalle 45º Tulepüsivusklass TP 3 Saun - Ehitisealune pind 58,9 m² Suletud netopind 38,4 m² Suletud brutopind 53,2 m² Köetav pind 38,4 m² Ehitise maht 233,0 m³ Korruselisus 1 korrus Katusekalle 45º Tulepüsivusklass TP 3 Abihoone - Ehitisealune pind 60,0 m² Suletud netopind 51,8 m² Suletud brutopind 60,0 m² Ehitise maht 275,0 m³ Korruselisus 1 korrus Katusekalle 45º Tulepüsivusklass TP 3 13 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 3.2. Arhitektuurne üldlahendus 3.2.1. Asendiplaaniline idee Projekteeritud hooned- suvila, saun ja abihoone (kuur) on paigutatud krundile detailplaneeringuga määratud ehitusalale nii, et nad moodustavad ühtse arhitektuurse ansambli. Hoonete vahele moodustub õueala. 3.2.2. Hoonete arhitektuurne üldkontseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus. Projekteeritud hooned on oma arhitektuurselt välisilmelt traditsioonilised ning järgivad maa- arhitektuurile omast ehituslaadi. Arhitektuurselt on hooned lihtsad, ristküliku kujliste plaani- lahendustega ning viilkatustega hooned. Suvila ja sauna otsafassaadides on varikatused ning need hooned on omavahel ühendatud terrassiga. Suvila – hoone esimesel korrusel on suurem elutuba-köök, magamistuba, dušširuum ja tehnoruum. Hoone keskmes on kahte korrust ühendav kahemarsiline trepp. Teisele korrusele jääb kaks tuba. Osaliselt läbi kahe korruse ulatuvas elutoas on terrassile avanev klaasfassaad. Saun – terrassi teises otsas on ühekorruseline saun, kus asuvad puhkeruum, leiliruum, pesuruum ja wc. Abihoone (kuur) – on lihtne ristküliku kujulise plaaniga ühe ruumiga hoone, mille otsafassaadis on suurem tõstevärav. 3.3. Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted Projekteerimise ja ehituse peatöövõtja peab tajuma käesoleva hoone terviklikkust ja oma tegevuse loogilisust, et garanteerida ehituse kvaliteet. Projekti joonised, seletuskiri ja spetsifikatsioonid moodustavad terviku ja neid tuleb käsitleda koos. Kui seletuskiri või joonised ei võimalda täpselt määratleda töö ulatust või ehituslikku teostatavust või kui nende vahel ilmnevad vastuolud, peab ehituse töövõtja enne tööde teostamist hankima täiendavalt informatsiooni projekteerijalt. 3.3.1. Hoonete sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid (temperatuurid, õhuniiskused jne) Hoonete sise-ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid (temperatuur, õhuniiskused jne) lahendatakse eraldi projektiga vastavalt kehtivatele normidele. 3.3.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded Õhumüra isolatsiooni indeks R`w (dB): - tubade ja müratekitavate ruumide (tehn. ruumid) vahel – 60 dB - tubade vahel – 42 dB 3.3.3. Hoonete piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi Piirdetarindid projekteeritakse vastavalt standardile EVS-EN ISO 6946:2017 Tarindi maksimaalne soojajuhtivus: Aknad 0,8-1,0 Välissein < 0,17 Katuslagi < 0,1 Külmasild < 0,6 14 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 3.3.4. Vundamendid Hoonetele on projekteeritud raudbetoonist taldmikuga ja väikeplokkidest laotud madalvundamendid. 3.3.5. Vertikaalsed ja horisontaalsed konstruktsioonid Suvila ja sauna kandvad seinad laotakse väikeplokkidest. Abihoonele ehitatakse puitkarkass kandeseinad. Suvila vahelagi ehitatakse raudbetoonist õõnespaneelidest. Kõikide hoonete katuste kandvateks elementideks on puitsarikad. 3.3.6. Trepid Suvila sisetrepp on puitkonstruktsiooniga. 3.3.7. Põrandad pinnasel Hoonete põrandateks on pinnasele toetuvad raudbetoonplaadid ligikaudse paksusega 100 mm, mille all on PIR soojustus. 3.3.8. Vahelaed Suvila vahelagi on raudbetoon õõnespaneelidest. 3.3.9. Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad Soojustehnilised näitajad (maksimaalne soojajuhtivus U väärtus W/m2K). Katuslagi U = 0,1 W/m2K Suvila ja sauna katuslae kandvaks tarindiks on puitsarikad ning soojustuseks on PIR soojustusplaadid. Kuuril on soojustamata katus. Katused on kaetud profiilplekiga, mis peab vastama B-roof nõuetele. 3.3.10. Välisseinad, nende soojustehnilised näitajad Soojustehnilised näitajad (maksimaalne soojajuhtivus U väärtus W/m2K). Välissein U = 0,14 W/m2K Suvila ja sauna välisseinad on väikeplokkidest ning soojustatud PIR soojustusplaatidega. Kuuril on soojustamata puitkarkass seinad. Seina välisviimistluseks on vertikaalne tumepruuni värvi puitlaudis. 3.3.11. Siseseinad Suvila ja sauna siseseinad on valdavalt väikeplokkidest laotud seinad. Suvila teisel korrusel on metallkarkassiga kergseinad. Kuuris siseseinad puuduvad. 3.3.12. Avatäited, sealhulgas soojustehnilised näitajad, päiksekiirguse otsene ja kogu läbilase Soojustehnilised näitajad avatäitele tervikuna (maksimaalne soojajuhtivus U väärtus W/m2K). Aken, välisukse klaas U < 0,8 W/m2K Aknad: puit-alumiinium raamidega Välisuksed: puit, lakitud UV kindla lakiga Akendel on turvalisuse tagamiseks karastatud klaasid: 3x klaaspaketid kergelt toonitud v neutraalne kaitseklaas. Siseviimistlus, värvitud puitraam Välisrestid on kuumtsingitud metallrestid. Akende veeplekid on on kuumtsingitud terasplekist, minimaalne plekipaksus 0,7mm. Siseuksed: Siseustena kasutatakse spoonitud sileuksi. Tüüp ja viimistlus, ukse lengi ja liistude tüüp ja varustus täpsustatakse sisearhitektuurse põhiprojektiga. 15 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 3.3.13. Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid Hoonete sissepääsu uste kohal asuvad konsoolsed varikatused on teraskonstruktsiooniga. Terrassi pind kaetakse terrassilaudisega. 3.4. Tuleohutusnõuded Vt. peatükk 8. TULEOHUTUSE osa. 3.5. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuded 3.5.1. Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu Projekt on koostatud vastavuses ehitiste tervisekaitsenõuete kohta Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele. · EPN 16.1 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest EVS 842:2003 · EPN 12.2 Sisekliima EVS-EN 15251:2007 · EVS 894:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides · EPN 14.1 Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded 3.5.2. Keskkonnamõjud Kinnistule planeeritu on keskkonda mittehäiriv. Täiendavate keskkonnakaitse tingimuste rakendamine ei ole vajalik. Projekteeritud hoonetega ei kaasne looduse reostusohtu. Suvilas ning saunas tekkiv reovesi juhitakse kanalisatsioonitorustiku kaudu piirkonna olmekanalisatsiooni trassi. Sademevesi hoonete katuselt ja krundi katenditelt immutatakse pinnasesse omal kinnistul. Ehitusmaterjalide ladustamine toimub krundil või vastavalt kokkuleppele. Tuleb tagada ladustamise ohutus. Ehitusaegse valve tagab hoonestaja. Ehituse ajal tuleb kaitsta olemasolevaid säilitatavaid puid. Haljastuse kaitsmist tuleb jälgida ka transpordi liikumisel. Peale ehitustööde lõppu ehitusala heakorrastatakse ja haljastatakse vastavalt koostatavale haljastusprojektile. Ekspluateerimise käigus tekkiv olmeprügi ja olmejäätmed kogutakse konteineritesse. Taaskasutatavate jäätmete sorteerimiseks paigaldatakse vastavad sorteerimiskastid (paber ja kartong, pakendid, biolagunevad jäätmed, põlevjäätmed: puit ja plastid) ja antakse üle jäätmekäitlejale, kellega on sõlmitud jäätmekäitlusleping. 3.6. Hoone sisearhitektuur 3.6.1. Sisearhitektuurne kontseptsioon Sisearhitektuurne lahendus antakse järgmises projekti staadiumis. 16 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID (TARINDID) Normdokumendid - Hoone konstruktsiooniosa projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigi standarditest EVS-EN. • EVS 932:2017 Ehitusprojekt • EVS-EN 1990:2002 EUROKOODEKS: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. • EVS-EN 1991-1-1:2002 EUROKOODEKS 1: EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KOORMUSED. Osa 1-1: Üldkoormused, omakaalud, hoonete kasuskoormused. • EVS-EN 1991-1-3:2009 EUROKOODEKS 1: EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KOORMUSED. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus. • EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 EUROKOODEKS 1: EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KOORMUSED. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. • EVS-EN 1991-1-6:2005+NA 2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused • EVS-EN 1991-1-7:2006+NA 2009. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused • EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015 EUROKOODEKS 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. • EVS-EN 1992-1-2:2005+NA 2008. Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus • EVS-EN 13670:2010. Betoonkonstruktsioonide ehitamine • EVS-EN 206:2014. Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus • EVS-EN 1993-1-1:2005 EUROKOODEKS 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks • Eesti standard EVS-EN 1993-1-8:2005+NA 2006. EUROKOODEKS 3: Teraskonstrukt- sioonide projekteerimine. Osa 1-1: Liidete projekteerimine • EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:2014 EUROKOODEKS 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. • EVS-EN 1997-2:2007+NA 2008. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine 4.1 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele 4.1.1 Projekteeritud kasutusiga Standardi EVS-EN 1990:2002 järgi on hoone projekteeritud kasutusiga 50 aastat. Kasutusea kategooria 4. 4.2 Vundamendid: Hoonetel on monoliitbetoonist lintvundament, millele laotakse 190 mm täisbetoneeritud õõntega betoonkivist müür, mis on kaetud välisküljel hüdroisolatsiooni, 100 mm soojustusplaatide ja 90 mm paksuse monoliitse raudbetooniga. Täpsem lahendus ja müüritise armeerimine antakse konstruktiivse osa tööprojektiga. 4.3 Seinad: Suvila ja sauna välisseinad on laotud 190 mm betoonkivist ja kaetud väljastpoolt 150mm soojustusega ning vertikaalse laudisega. Siseseinad on laotud 140 mm betoonkivist ja krohvitud mõlemalt poolt. Leiliruumis lisandub leiliruumi sisepinnale spetsiaalne fooliumkattega lisasoojustus (50mm), piisav tuulutusvahe ja lehtpuidust voodrilaud. 17 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena Kerise taha ja lakke paigaldatakse vastavalt valitud kerisetüübile vajalikus ulatuses mittepõlevat materjali: looduskivi- või tsementkiudplaat. Abihoone seinteks on puitkarkass, soojustamata, kaetud väljast laudisega. 4.4 Trepid: Suvilas on avatud astmetega puittrepp. 4.5 Põrandad pinnasel: Põrand pinnasel on monoliitsest raudbetoonist 100mm plaat, armeeritud võrguga, varustatud põrandaküttetorudega. Sauna põrandas on kasutatud elektrilisi põrandaküttematte. Põrandaplaadi all on tihendatud killustikalusel soojustus PIR 120mm. 4.6 Põrandad: Põrandad on eluruumides ja sanruumides erineva viimistlusega. Erinevate materjalide üleminekul peavad põrandad olema võimalikult ühes tasapinnas. Äravoolutrappidega põrandatel peab olema piisav kalle põrandatrappide suunas. 4.7 Vahelaed: Suvilal on 265 mm eelpingestatud raudbetoonpaneelidest vahelagi, millel on mürasummutuskiht ja 80 mm betoonkiht põrandaküttetorudega. Sauna vahelagi on puittaladega. 4.8 Katus: Viilkatused on kaetud valtsprofiilplekiga, võimaliku profiilpleki alumisel pinnal tekkiva kondensaadi ärajuhtimiseks on aluskate. Puitsarikate vahe on täidetud 200 mm soojustusega, sisekihiks on puitroovile kinnitatud hööveldatud laudis. 4.9 Muud katusekonstruktsioonid: Hoonetel on väline vihmavee äravool. Vesi juhitakse valtsplekilt ja katuse aluskattelt vihmaveerennide ja –torude kaudu maapinnale. 4.10 Välisviimistlus: Hoonete fassaadid on kaetud vertikaalse tumepruuni värvi laudisega. 5. KÜTE JA VENTILATSIOON 5.1. Küte Hoonete sisekliima projekteerimisel on võetud arvesse EVS-EN15251:2007 toodud soovitusi ja nõudeid sisekliima II klassi saavutamiseks. Saunas ja abihoones puudub mehaaniline jahutussüsteem ning puudub võimalus piirata ruumitemperatuuri ülempiiri. Suvilasse paigaldatakse jahutussüsteem. Tehnosüsteemidega on võimalik tagada arvutuslikul välisõhutemperatuuril (-22°C) ruumitemperatuur eluruumides +21°C. Soojusvajadusel on arvesse võetud hoonete soojuskadusid ning tarbitava soojusenergia vajadust. Projekteeritavatesse suvilasse ja sauna ehitatakse lokaalsed keskküttesüsteemid. Abihoone (kuur) on ilma küttesüsteemideta. Suvilasse on projekteeritud õhk-vesi soojusvaheti baasil toimiv küttesüsteem. soojusvaheti välisosa paikneb elamu kirde fassaadis. Küttesüsteemi siseosad (akumulatsiooni paak, kollektorid, jne.) asuvad esimesel korrusel tehnoruumis. Hoone esimese korruse põrandasse paigaldatakse põrandaküttetorustikud. Teise korruse ruumide seintele paigaldatakse elektriradiaatorid. Lisaks keskküttesüsteemile on hoone esimesele korrusele kavandatud üks 18 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena puiduga köetav kamin, mis ühendatakse moodulkorstnaga. Sauna on projekteeritud elektripõrandaküte ning puiduga köetav saunakeris. Küte peab kindlustama vajaliku temperatuuri kõikides ruumides. Kütte töötamine peab olema ökonoomne: ehitusautomaatika peab kindlustama soojusvarustuse reguleeritavuse sõltuvalt välisõhu temperatuurist, ruumikohane reguleerimine toimib küttekehade termostaatidega. 5.2. Ventilatsioon Projekteeritavale suvilale paigaldatakse sisse- ja väljatõmbega soojatagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooni agregaadi elektrivarustuse ja automaatika on lahendatakse koos seadme tarnitud kontrolliga. Ventilatsiooniseadme automaatika on ventilatsiooni töövõtu mahus. Suvila kõikidesse ruumidesse on ette nähtud sundsisse- ja väljatõmme. Sauna on projekteeritud sundväljatõmme. Abihoones toimib loomulik ventilatsioon siirdeõhurestide kaudu. Siirdeõhk tubadesse saadakse läbi seinakonstruktsiooni paigaldatud siirdeõhu klappide. Siirdeõhk sansõlmedesse saadakse tubadest läbi lävepakuta ukse või ukse sisse paigaldatud siirdõhurestide. Kööki pliidi kohale on ette nähtud kubu, mille väljaviske õhk juhitakse eraldi torustikuga katusele. Ehitaja töövõttu kulub ainult toru paigaldamine, pliidikubu paigaldab eramu omanik, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Ventilatsiooni lõppelementidena on kasutatud sissepuhke- ja väljatõmbeplafoone, õhuvõtu- ja väljaviske reste ning otsikuid, torustik on varustatud vajaliku armatuuriga (reguleerseadmete, mürasummutitega, puhastusluukide jms). Ventilatsioonisüsteemide võimalik kondensaat juhtida läbi haisulukkudega sifoonide kanalisatsioonitorustikku (läbi trappide). 6. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 6.1. Veevarustus Tarbeveevarustus Kinnistu veevarustus on tagatud olemasolevast ühisveevärgi trassist vastavalt AS Kärdla Veevärk 13.05.2020 tehnilistele tingimustele nr 2122. Liitumispunkt, millel on maakraan Dn25 asub krundi sissesõidu tee kõrval. Liitumispunktist saunani paigaldatakse veetrass De=32 ning sauna majapidamisruumi paigaldatakse veemõõdusõlm ja vajalikud seadmed, veefilter, survepaak, soojaveeboiler. Sauna veemõõdusõlmest suvila tehnilise ruumini paigaldatakse samuti veetrass De=32. Kinnistu orienteeruv veetarve on 1,0 m3/d; 0,5 m3/h. Sooja vett kasutatakse segistitega varustatud sanitaarseadmetes. Suvila soojaveevarustus on lahendatud õhk-vesi soojuspumbaga. Sooja vett valmistatakse soojuspumpa integreeritud soojuaveeboileris mis asub tehnoruumis. Sauna paigaldatakse elektri soojaveeboiler. Arvutuslik sooja vee temperatuur on 55°C. Kastmiskraanid on projekteeritud hoonete ümbruse haljasala kastmiseks. Kastmiskraanid DN15 paigaldada süvistatuna suvila tehnoruumi ning sauna majandusruumi välisseina seinale. Kraanid varustatakse külma veega majandus- joogivee torustikust. Kastmiskraanid valida tühjendusotsikutega, külmumise vältimiseks välised kastmiskraanid talveks tühjendada. Tuletõrjeveevarustus Vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2013 peab I kasutusviisiga elamule olema tagatud tule- kustutusvee vooluhulk 10 l/s kolme tunni vältel. 19 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena Projekteeritavad hooned asuvad hajaasustusalal. Lähim EVS 812-6:2012+A1:2013 nõuetele vastav veevõtukoht, 2x25m³ tuletõrjeveemahutid asuvad projekteeritavatest hoonetest ca. 150 meetri kaugusel Puurkaevu kinnistul. 6.2. Kanalisatsioon Vastavalt AS Kärdla Veevärk 13.05.2020 tehnilistele tingimustele nr 2122 juhitakse projekteeritavas suvilas ning saunas tekkiv reovesi 160mm PVC kanalisatsioonitorustiku kaudu piirkonna isevoolsesse kanalisatsioonitrassi. Kanalisatsiooni liitumiskaev asub kinnistu sissesõidu tee servas. Hoonesisene reovee süsteem on lahendatud õhutatud püstikute ja isevoolsete kogumistorustikega, mis varustatakse tuulutusotsikutega ja katusest läbiviikudega. Hoonete orienteeruv reovee vooluhulk kokku on kuni 1,0 m3/d; 0,5 m3/h. Hoonetele on projekteeritud sadeveeäravool välisvihmaveerennide ja torude kaudu. Sadevesi immutatakse kinnistul haljasalale. 7. ELEKTER JA NÕRKVOOL Ahvena kinnistu olemasolev elektriliitumiskilp asub kinnistu piiril sissesõidutee kõrval. Liitumiskilbis on elektriarvesti ning peakaitselüliti 3x25A. Käesoleva projektiga elektrivarustuse liitumistingimusi ei muudeta. Liitumiskilbist on projekteeritud maakaabel suvila peakilbini, mis asub esimesel korrusel tehnoruumis. Peakilbist viiakse maakaablid sauna ning abihoonesse kuhu paigaldatakse eraldi kilbid. Peakilp varustatakse pealülitiga, tüüp 1+2 -klassi liigpinge piirikutega, peakilbist väljuvad liinid kaitstakse kaitselülititega. Peakilp valmistada minimaalse kaitseastmega IP44 ja paigaldada nii, et oleks tagatud kilbi ohutuks teenindamiseks vajalik ruum (min. 0,8 m). Altervatiivselt on hoonete päikesepoolsete katuste kattena võimalik kasutada Solar-roof katusekatte plekki, et toota oma tarbeks taastuvenergiat. 20 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 8. TULEOHUTUS 8.1. ÜLDOSA 8.1.1. Hoonete üldandmed - Projekteeritav suvila on kahekorruseline ning kivist ja puidust kandekonstruktsioonidega; - Projekteeritav saun on ühekorruseline ning kivist ja puidust kandekonstruktsioonidega; - Projekteeritav abihoone on ühekorruseline ning puidust kandekonstruktsioonidega. 8.1.2. Kasutatud normdokumentide loetelu - Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17: „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõtje veevarustusele“; - Eesti standardist EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“; - Tuleohutusalaste eriosade projekteerimisel kasutatakse vastavasisulistes õigusaktides ja standardites kehtestatud nõudeid. 8.2. Tuleohutusnõuded 8.2.1. Hoonete kasutusviis I kasutusviis – suvila, saun, abihoone (kuur) 8.2.2. Korruste arv Suvila on 2-korruseline hoone Saun ja kuur on 1-korruselised hooned 8.2.3. Hoonete tulepüsivusklass Hooned kuuluvad tulepüsivusklassi TP-3. 8.2.4. Põlemiskoormus Põlemiskoormus on alla 600 MJ/m². 8.2.5. Tuletõkkesektsioonid Tuletõkketsoone ei moodustata. 8.2.6. Tuletundlikkuse tase. Soojusisolatsioon Seinad ja lagi – D-s2,d2 Põrandad - nõudeid ei esitata Tehnoruumi seinad ja lagi - B-s1,d0 Tehnoruumi põrandad - DFL-s1 Saunade seinad ja lagi - D-s2,d2 Saunade põrandad - nõudeid ei esitata Välisseina välispind - D,d2 Õhutuspilu välispind - D,d2 Õhutuspilu sisepind – nõudeid ei esitata Katusekatte klass – Broof(t2)katuse plekk Terrassi tuletundlikkus – Dfl-s1 21 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 8.2.7. Evakuatsiooniteed ja –pääsud Evakuatsioon on lahendatud hoonete esimeselt korruselt otse maapinnale. Pääs sauna avatud pööningule on tagatud kohtkindla seinaredeliga. Korstende hooldamiseks on suvila ja sauna katustele paigaldatud terasest kohtkindlad katuseredelid ja käiguteed. 8.2.8. Tulekahjusignalisatsioon. Suitsuärastus Suvila kõikidesse magamistubadesse ja elutuppa paigaldatakse suitsuandur. Suitsu eemaldamine toimub avatavate akende kaudu. 8.2.9. Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest Põlevast konstruktsioonist läbiviigul isoleeritakse suitsukorstnad 100 mm paksuselt kivivillaga, mille mahukaal on suurem kui 100 kg/m3. 8.2.10. Tuleohutusabinõud väljaspool hooneid Projekteeritud lahendusega on tagatud tule leviku takistamine naaberhoonetele. Projekteeritud hooned asuvad naaberkinnistu hoonetest rohkem kui 8 m kaugusel. Projekteeritud hoonete omavaheline kaugus on samuti suurem kui 8 m. Päästetehnika juurdepääs krundile on tagatud Vaemla-Kassari-Luguse asfaltkattega teelt. Hoonete kõikidele külgedele on tagatud juurdepääs. Vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2013 peab I kasutusviisiga elamule olema tagatud tulekustutus- vee vooluhulk 10 l/s kolme tunni vältel. Projekteeritavad hooned asuvad hajaasustusalal. Lähim EVS 812-6:2012+A1:2013 nõuetele vastav veevõtukoht, 2x25m³ tuletõrjeveemahutid asuvad projekteeritavatest hoonetest ca. 150 meetri kaugusel Puurkaevu kinnistul. 8.2.11. Tuleohutusabinõud hoonetes Küttesüsteem Küttesüsteemid peavad vastama EVS 812-3:2018 (Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid) nõuetele. Suvilasse ehitatakse kahe suitsulõõriga moodulkorsten. Suvila esimesele korrusele ehitatakse sise- ja välikaminad, mis ühendatakse moodulkorstna suitsulõõridega. Sauna paigaldatakse puiduga köetav keris ning metallist moodulkorsten. Tahma väljavõtmine korstnast ja kütteseadmete lõõridest on tagatud tahmaluukide kaudu. Tahmaluugid on paigutatud nii, et korstna ja kütteseadme kõiki osi saab puhastada ja et luukide ees on vaba ruumi vähemalt 60 cm. Ahju ehitaja (pottsepp) peab omama vastavat kutsetunnistust ning koostama nõuetekohase ahjupassi. Moodulkorstna peab ehitama-paigaldama tootja paigaldusjuhendite järgi. Ventilatsiooni süsteem Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventsüsteemide elemendid mittepõlevatest materjalidest. Ventilatsioonikanalite puhastamiseks tuleb paigaldada puhastusluugid, milledele peab olema tagatud juurdepääs. Puhastusluugid peavad oma mõõtmetelt vastama standardile EVS 812- 2:2014. Puhastusluugid peavad olema paigaldatud: Vertikaalsete torude ülemistesse ja alumistesse otstesse, horisontaalsete harude otstesse, 90° põlvede juurde kohtadesse, kust puhastust võimaldavate elementideni (puhastusluugid, ventilatsiooniplafoonid) on üle 8 m, reguleerklappide juurde, kui neid ei ole võimalik muul moel puhastada (nt. maha võtta). Suvila köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti peab vastama tulepüsivusele vähemalt EI15 ja olema tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljtõmbekanali ühendamiseks kasutatakse painduvaid kanaleid. 22 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 9. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Projekt on koostatud vastavalt Eestis kehtivatele projekteerimisnormidele ning tervisekaitsenõuetele. 10. KESKKONNAKAITSE 10.1. Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud Kasutatud tervisekaitsenormide, õigusaktide, eeskirjade loetelu: - Keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Kinnistule planeeritav on keskkonda mittehäiriv. Täiendavate keskkonnakaitse tingimuste rakendamine ei ole vajalik. Projekteeritud hoonetega ei kaasne looduse reostusohtu. Majandusfekaalveed juhitakse piirkonna kanalisatsioonitrassi Projekteeritavate hoonete sademetevesi immutatakse pinnasesse omal kinnistul. 10.2. Jäätmed Ekspluatatsiooni käigus tekkiv olmeprügi ja olmejäätmed kogutakse konteineritesse. Taaskasutatavate jäätmete sorteerimiseks paigaldatakse vastavad sorteerimiskastid (paber ja kartong, pakendid, biolagunevad jäätmed, põlevjäätmed: puit ja plastid) ja antakse üle jäätmekäitlejale, kellega on sõlmitud jäätmekäitlus leping. Prügi ja jäätmete kogumine ning sorteerimine toimub krundil paiknevas kogumis- ja prügikonteinerites. Konteinerite tühjendamiseks on sõlmitud hoone valdajal leping prügiveo teenust osutava firmaga. Jäätmekäitlus hõlmab jäätmete kogumist, sorteerimist ning väljavedu territooriumilt. Üldiselt tuuakse jäätmed kasutuskohtadelt liigiti sorteerituna eraldi kottides konteinerisse. 10.3. Ehitusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma järgmistest dokumentidest: 1) Jäätmeseadus; 2) Hiiumaa jäätmehoolduseeskiri; 3) Hiiumaavaldade ühine jäätmekava 2016-2020. 10.4. Ehitusplatsi jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmete konteinerite olemasolust ja asukohast. Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust, on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma. Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suuregabariidilised puidujäätmed peavad olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaliselt. Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse. Mustmetall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaliselt. Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse. Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi konteineritesse. Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse. Pinnasejäätmed laaditakse koheselt veokitele ning ladustatakse vastavatesse ladustamiskohtadesse, kust neid saab edasi suunata täiteks jne. Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt 23 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena ja arusaadavalt tähistatud. Ohtlikud jäätmed antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale kellel on täiendavalt ohtlike jäätmete käitluslitsents. - värvi-, laki-, liimi-, vaigujäätmed, plastikud ja reliinid, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms koguda kokku eraldi konteinerisse. - vanad päevavalguslampide torud peavad olema kokku kogutud eraldi konteinerisse ja üle antud jäätmekäitlusettevõttele. Hoiduda päevavalguslampide purustamisest. - õlid ja kütusejäägid, värvid ja lakijäägid koguda kokku eraldi anumatesse. 10.5. Jäätmete edasine suunamine Ehitusjäätmed kas taaskasutatakse (näiteks metalltalad, puitpalgid, ehituskivid ja -tellised jt) või kõrvaldatakse ehitusjäätmete ladustamispaigas (inertsed jäätmed nagu krohvi-, kipsi-, betoonijäätmed jt) vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele (rekultiveerimisprojektile) või antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või ta on registreeritud jäätmeregistris. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavale dokumentatsioonile tuleb kohustuslikus korras lisada keskkonnaameti vormikohane õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Käesolevas jäätmekavas sätestamata juhtudel peab lähtuma kehtivatest riigi ja Hiiumaa valla õigusaktidest. Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud isikule. Ohtlike jäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Muude taaskasutus võimaluste puudumisel võib põlevaid jäätmeid kasutada energia tootmisel. Põlevate jäätmete (välja arvatud immutatud puit) kasutamine energia tootmisel tuleb eelnevalt kooskõlastada keskkonnaametiga; 4. võtma tarvidusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokile; 5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 6. kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklasse; 7. tagama, et kinnistul või krundil oleks eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 8. teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesolevas jäätmekavas ja eeskirjades sätestatust. Ehitustööde organiseerimine Üldkasutataval tänaval ja kõnniteel ei tohi ladustada ehitusmaterjale, parkida pikemaks ajaks veokeid ega teha teisi toiminguid, mis häirivad ümbruskonna tavapärast keskkonda. Ehitustööd organiseeritakse objektil vastavalt koostatavale joonisele. 11. ENERGIATÕHUSUS Vastavalt Ehitusseadustiku §62 lg 2 p.4 ja p.5 ei kohaldata käesoleva projektiga kavandataud hoonetele energiatõhususe nõudeid. Projekteeritud hooneid kasutatakse aastas vähem kui neli kuud. 24 / 25 TÖÖ nr. 1908 SUVILA, SAUN, ABIHOONE Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku, Ahvena 12. SELETUSKIRJA LISAD Lisa 1 – Väljaku, Lesta, Sõstra kinnistute detailplaneering, Töö 07-29, 22.02.2008, Dagopen OÜ; Lisa 2 – Topo-geodeetiline uuring ja maa-ala plaan tehnovõrkudega, Töö nr. AP19_95, 29.12.2019 koostaja: AP Geodeesia OÜ; Lisa 3 - Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr. 340182, 27.12.2019; Lisa 4 – AS Kärdla Veevärk 13.05.2020 tehnilised tingimused nr 2122 vee- ja kanalisat- sioonitorustiku projekteerimiseks Ahvena kinnistule 13. JOONISTE LOETELU 13.1. Asendiplaani joonised AS-4-01 ASENDIPLAAN TEHNOVÕRKUDEGA 1:500 AS-4-02 PIIRDEAIA JOONIS 1:100 13.2. Plaanid AR-5-01 SUVILA JA SAUNA PÕHIPLAAN 1:100 AR-5-02 SUVILA JA SAUNA II KORRUSE PLAAN 1:100 EK-5-03 SUVILA JA SAUNA VUNDAMENDI PLAAN 1:100 AR-5-04 SUVILA JA SAUNA KATUSE PLAAN 1:100 AR-5-05 ABIHOONE PÕHIPLAAN 1:100 EK-5-06 ABIHOONE VUNDAMENDI PLAAN 1:100 AR-5-07 ABIHOONE KATUSE PLAAN 1:100 13.3. Vaated AR-6-01 SUVILA VAATED 1:100 AR-6-02 SAUNA VAATED 1:100 AR-6-03 ABIHOONE VAATED 1:100 13.4. Lõiked AR-6-05 SUVILA LÕIKED 1:100 AR-6-06 SAUNA LÕIKED 1:100 AR-6-07 ABIHOONE LÕIKED 1:100 14. KORDINAADID Suvila välisnurkade kordinaadid: X: 6517443,14 Y: 428995,79 X: 6517454,81 Y: 429009,59 X: 6517448,99 Y: 429014,50 X: 6517440,60 Y: 429004,57 Sauna välisnurkade koordinaadid: X: 6517433,07 Y: 429011,46 X: 6517423,45 Y: 429019,59 X: 6517420,08 Y: 429015,61 X: 6517427,73 Y: 429009,16 Abihoone välisnurkade koordinaadid X: 6517447,35 Y: 429029,40 X: 6517456,02 Y: 429022,07 X: 6517459,48 Y: 429026,16 X: 6517450,81 Y: 429033,48 Seletuskirja koostas: Andres Lember 25 / 25 VÄLJAKU, LESTA JA SÕSTRA KINNISTUTE DETAILPLANEERING, Orjaku küla, Käina vald, Hiiumaa, TÖÖ NR. 07 - 29 KOOSKÕLASTUSED: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 100% EP 6m 180 m² 2 tk. 1.5 "KOHA" 1,40 ha 7. 8. Hoonestusala ca 1160 m² TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR (Pindala ca 10,5 ha) KINNISTU PIIR (Täpsustatud pindalad 9,73 ha) LIKVIDEERITAV KINNISTU PIIRI OSA UUTE MAAÜKSUSTE VAHELISED PIIRID KALLASRADA (rannal laius 10 m tavaveepiirist) RANNA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR (rannal ulatus 20 m tavaveepiirist) ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR 100% EP 100% EP RANNA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (rannal laius 200 m tavaveepiirist) 6m 7.5 m 180 m² 2 tk. 180 m² 2 tk. KÄINA SIHTKAITSEVÖÖND 1.5 1.5 "ANGERJA" 0,57 ha "LUTSU" 1,23 ha 12123 RIIGI TEE JA TEE NUMBER Hoonestusala ca 1110 m² Hoonestusala ca 1240 m² MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (50 m äärmise sõidurea teljest) MAANTEE SANITAARKAITSEVÖÖNDI PIIR (IV kat. riigiteel 60 m äärmise sõidurea servast) OLEMASOLEV 10 KV ELEKTRI ÕHULIIN (kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini telge) OLEMASOLEV 0.4 KV ELEKTRI ÕHULIIN 100% EP (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole õhuliini) OLEMASOLEV 0.4 KV ELEKTRI MAAKAABEL 6m (kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole) 180 m² 2 tk. 1.5 LIKVIDEERITAV 10 KV ELEKTRI ÕHULIIN "TURSA" 0,57 ha OLEMASOLEV VEETORUSTIK (kaitsevöönd 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole) 100% EP Hoonestusala ca 830 m² SÄILITATAVAD ÜKSIKUD PUUD 6m 180 m² 2 tk. KADASTIK, PÕÕSASTIK 1.5 "FORELLI" 0,67 ha 100% EP EHITUSKEELU ALA Hoonestusala ca 1250 m² 7.5 m PLANEERITAV HOONESTUSALA 180 m² 2 tk. 1.5 SOOVITUSLIK HOONE HARJAJOONE 20°- 45° "HAUGI" 0,72 ha SUUND JA KATUSEKALLE Hoonestusala ca 1370 m² 1 SOOVITUSLIK UUE ELAMU ASUKOHT 100% EP 2 SOOVITUSLIK UUE KAUBANDUS- JA TEENINDUSHOONE ASUKOHT 3 SOOVITUSLIK UUE HALL-TÖÖKOJA ASUKOHT 7.5 m 240 m² 3 tk. 1.5 4 SOOVITUSLIK UUE JAHTIDE HOIUPINNA KATUSEALUSE ASUKOHT "AHVENA" 0,74 ha 5 SOOVITUSLIK UUE MÕRRAKUURI ASUKOHT Hoonestusala ca 1530 m² PLANEERITAV UUED TEED JA PLATSID PLANEERITAV AVALIK TEE KASUTUS PLANEERITAV AVALIK TEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (20 m äärmise sõidurea teljest) PLANEERITAV TEESERVITUUT MAAÜKSUSELE SISSESÕIT PLANEERITAV LOODUS- JA MATKARADA PLANEERITAV JALGRADA PLANEERITAV PARKIMIS-ALA PLANEERITAV 10 KV ELEKTRI MAAKAABEL (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole kaablit) PLANEERITAV 0,4 KV ELEKTRI MAAKAABEL (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole kaablit) PLANEERITAV JAOTUSKILP PLANEERITAV LIITUMISKILP OLEMASOLEV ÜHINE PUURKAEV m (sanitaarkaitseala 50 m raadiuses ümber puurkaevu) R =50 PERSPEKTIIVNE ÜHIS VEETORUSTIK (kaitsevöönd torustikust 2 m mõlemale poole) PLANEERITAV ÜHISKANALISATSIOONITORUSTIK (kaitsevöönd torustikust 2 m mõlemale poole) PLANEERITAV TULETÕRJE VEEVÕTUMAHUTI (2x25 m³) (vahemaa TP3-klassi ehitiseni vähemalt 20 m) PLANEERITAV NÄHTAVUSKOLMNURK 50% TH, 50% TL MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE MAJUTUSHOONE MAA MÄRKUS. Krundil on põhifunktsiooni teenindamiseks lubatud teed, parkimine ja tehnovõrgud. 9m BM 1700 m² 3 tk. BT KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA Põhiotstarbe kõrval võib projekteerimistingimustega lubada muud sihtotstarvet kuni 5% ulatuses. 2 Detailplaani koostamisel on kasutatud AP Geodeesia AS poolt jaanuar 2007.a. mõõdistatud "Lesta ja Sõstra 100% EP TEENINDUSHOONE MAA kinnistud" (Orjaku küla, Käina vald, Hiiumaa) maa-ala ja tehnovõrkude plaani M 1:1000, töö nr. AP06_204 "VÄLJAKU" 2,04 ha EP PEREELAMU MAA ning osaliselt AP Geodeesia AS poolt detsember 1995.a. mõõdistatud "Orjaku sadama maa-ala" (Orjaku küla, Käina 7.5 m Hoonestusala ca 6770 m² TEE JA TÄNAVA MAA 180 m² 2 tk. LT vald, Hiiumaa) geodeetilist maa-ala plaani M 1:1000. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis. 1.5 OV VEETOOTMISE JA VEEPUHASTUSE Planeeringuala asub Käina lahe - Kassari maastikukaitseala Kassari piiranguvööndis ja Käina sihtkaitsevööndis, "SÄINA" 0,55 ha EHITISE MAA Hiiu maakonna maakonnaplaneeringu järgses Kassari väärtuslikul maastikualal (I klass) ning 50% BM, 50% BT Hoonestusala ca 2040 m² 100% OV TH TOOTMISHOONE MAA Natura 2000 Väinamere linnualal (EE0040001) ja Väinamere loodusalal (EE0040002). TL LAOHOONE MAA 6m 5m AutoCAD Map 3D 2008 Lit. nr. 347-39871296, Autodesk Architectural Desktop 2006 Lit. nr. 343-87437634, 350 m² 1 tk. 20 m² 1 tk. AutoCAD 2008 LT Lit. nr. 345- 98175478, AutoCAD 2004 LT Lit. nr. 341- 48226924, ArchiCAD 6.0 Lit. nr. 112214177 OÜ 1 1 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE TELLIJA SADAMA tn.15 KÄRDLA 92412 HIIUMAA PRIIT POST TELEFON: 463 2024 TELEFAX: 462 2660 E-MAIL: [email protected] "LESTA" 0,70 ha 100% LT "PUURKAEVU" 0,16 ha VÕI SIHTOTSTARBED Reg. Nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaits. – E 15/2002 E Hoonestusala ca 1850 m² HOONETE HOONETE LUBATUD HOONETE ARHITEKT-PLANEERIJA OBJEKT VÄLJAKU, LESTA JA SÕSTRA PROJEKTBÜROO - KÕRGUS SUURIM EHITUSE- LUBATUD J. KUUSEMETS - - KORRUSTE ARV ALUNE PIND ARV KINNISTUTE DETAILPLANEERING - PLANEERIJA Orjaku küla, Käina vald, Hiiumaa TÖÖ NR. 07 - 29 "LESTA TEE" 0,37 ha T. ELSTEIN JOONIS STAAD LEHTI LEHT KOOSTAMISE KUUPÄEV 22.02.2008.a. DETAILPLAAN DP 3 3 VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV 13.05.2008.a. MÕÕT 1 : 1000 Hiiumaa Vallavalitsus Teie 18.05.2020 EHR-i menetlus nr 214783 [email protected] Keskväljak 5a Meie 22.05.2020 nr 15-2/20/23893-2 Hiiumaa vald, 92413, Kärdla, Hiiu maakond Nõusolek Hiiumaa vallas Orjaku külas Ahvena kinnistul riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks Olete esitanud Maanteeametile ehitusloa menetluses (ehitusluba nr 2012271/14856, menetlus nr 214783) ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 42 lg 7 p 1 alusel kooskõlastamiseks Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Orjaku külas riigitee nr 12123 Vaemla-Kassari-Luguse km 9,69-9,76 kaitsevööndis paiknevale Ahvena kinnistule (katastritunnusega 36802:003:0277) kavandatava suvila, sauna ja abihoone projekti. Hooned paiknevad väljaspool riigitee kaitsevööndit, kuid kaitsevööndisse ulatuvad projektiga kavandatud piirdeaed, vee- ja kanalisatsioonitrass ning elektrimaakaabel. Juurdepääs kinnistule (edaspidi ristumiskoht) on kavandatud riigiteelt. Ehitusprojekti koostamise aluseks on Väljaku, Lesta ja Sõstra kinnistute detailplaneering (kehtestatud 30.04.2008). Detailplaneeringukohane ristumiskoht on rajatud ca 10 aastat tagasi kuid vajab remonti (kulunud ja kahjustatud osade asendamist). Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2 tulenevast piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt Male Maja OÜ tööle nr 1908 „Suvila, saun ja abihoone Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Orjaku küla, Ahvena“ järgnevatel tingimustel. 1. Korrigeerida asendiplaani joonisel riigitee kaitsevöönd (maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit, maantee sanitaarkaitsevööndi mõistet seadustes ei ole sätestatud). 2. Ristumiskoht remontida (konstruktsiooni kulunud ja kahjustatud osad asendada samaväärsega) lähtudes projektist ja Maanteeameti tüüpjoonisest I. Juhime tähelepanu, et projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega. 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) sõitmist. Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. Mahasõit_tyyp_I ja II.pdf 2. AHVENA_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri_2020-0518.pdf 3. AHVENA_EP_AS-4-01_v01_asend_2020-0518.pdf 4. AHVENA_EP_AA-1-01_v01_lisa-1-dp.pdf Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel