Harku Vallavalitsus Teie 11.05.2020 nr 12-1/323-6
[email protected]
Kallaste tn 12 Meie 25.05.2020 nr 15-2/20/23099-3
Tabasalu, 76901, Harju maakond
Seisukohtade väljastamine Sepikoja tee 1, 2,
3, 4 ja L1 detailplaneeringu koostamiseks
Olete esitanud Maanteeametile taotluse Harju maakonnas Harku vallas Vääna külas Sepikoha tee
1, 2, 3, 4 ja L1 maaüksuste (katastritunnused 19801:001:3677, 19801:001:3678, 19801:001:3681,
19801:001:3676 ja 19801:001:3673) maaüksuste detailplaneeringu (edaspidi planeering)
koostamiseks seisukohtade väljastamiseks.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna külas Kaera tee 1,
Kaera tee 2, Lembi ja Lembi tee 3 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu ümberplaneerimine
Sepikoja tee 1, Sepikoja tee 2, Sepikoja tee 3, Sepikoja tee 4, Sepikoja tee L1 maaüksuste osas
sooviga täpsustada hoonestusala ja ehitusõigust ning muuta krundi piire. Detailplaneeringu
algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse kohaselt soovitakse maaüksustest kavandada
üks elamumaa krunt ja määrata moodustatavale maaüksusele ehitusõigus kahekorruseliste
ridaelamute püstitamiseks (kokku kuni 31 elamuühikut). Lisaks on detailplaneeringu koostamise
eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11410 Kiia – Vääna-Viti km 6,135–6,404, mille aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2019. a. 858 a/ööp.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
alljärgnevalt Maanteeameti seisukohad planeeringu koostamiseks:
1. Planeeritav ala paikneb osaliselt riigitee nr 11410 kaitsevööndis. Planeeringu joonistele
kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.
2. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
4. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
5. Planeeringus käsitleda üldplaneeringule vastavust ning planeeringulahendus siduda
kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega.
6. Juurdepääsuna planeeringualale kavandada planeeringu eskiisis näidatud ristumiskoha
lahendus. Planeeringualalt tagada juurdepääs avalikult kasutatava tee kaudu Sepikoja tee 5
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
(katastritunnus 19801:001:3672) maaüksusele. Planeeringuga näha ette servituudi
määramine.
7. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7. Näha
ette ohutud teeületuskohad. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed
tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega. Arvestada, et Planeering on
ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse
planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks
(vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik
(PlanS § 4 lg 6).
8. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja
riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel
rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval
planeeringujoonisel.
9. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada
sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.
Maanteeametile teadaolevalt on planeeringuga külgneva riigitee äärde kavandatud
jalgratta- ja jalgtee ning vastav projekt on koostamisel. Maanteeametile on käesoleval
hetkel esitatud projekti eskiislahendus.
10. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette
näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
11. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed
häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud
müra normtasemete, tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel
näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada
selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat ja korraldajat teavitanud
riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
12. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid
riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus
kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
13. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Seejuures juhime tähelepanu, et sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele
maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
14. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud
teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele
ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone
ehitusloa väljastamist.
15. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja
jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV
kohustus (PlanS § 131 lg 1).
16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile
nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik
2 (3)
(EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99
lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet.
17. Juhime tähelepanu, et kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma
planeeringuala sisse.
18. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu
koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus).
Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise
kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema
koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud
seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Hans Keskrand
59819102
[email protected]
3 (3)