TARTU LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Tartu, Raekoda 28.04.2020 nr 467
Kandiküla, Männiku maaüksuse
detailplaneeringu algatamine ja
lähteseisukohtade kinnitamine
Kaarsilla Kinnisavara OÜ on esitanud taotluse algatada Kandikülas Männiku maaüksuse
detailplaneeringu koostamine eesmärgiga määrata ehitusõigus äri- ja tootmishoonete rajamiseks.
Planeeringuga soovitakse moodustada neli krunti ja määrata igale krundile ehitusõigus kahe
põhihoone rajamiseks, hoonete suhteline kõrgus kuni 10 m ja korruselisus 2. Kruntide
täisehituseks soovitakse määrata ligikaudu 35%. Juurdepääs lahendatakse Vana-Kandi teelt läbi
Vana-Kandi tee 3 kinnistu.
Männiku maaüksus asub Kandikülas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee vahetus läheduses.
2,3 ha suurune ala on hoonestamata maatulundusmaa katastriüksuse sihtotstarbega krunt.
Naabruses asuvad elamumaa-, maatulundusmaa-, ärimaa- ja tootmismaa krundid. Alale puudub
avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs.
Planeeringualale ulatub riigitee kaitsevöönd ja elektripaigaldise kaitsevöönd ning
maaparandussüsteemidest tulenevad piiranguvööndid - maaparandushoiuala, avatud eesvoolu
kaitsevöönd, kalda veekaitsevöönd.
Männiku maaüksusel kehtivat detailplaneeringut ei ole. Tähtvere Vallavalitsuse 03.08.2006
korraldusega nr 194 kehtestatud Kandiküla äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringuga on
määratud naaberkruntidele Vana-Kandi tee 3 ja Vana-Kandi tee 1 ehitusõigus kuni
kahekorruseliste tootmis- ja laohoonete ning äri- ja büroohoonete rajamiseks. Männiku maaüksuse
kasuks on määratud Vana-Kandi teelt juurdepääsu servituudi seadmise vajadus
Vastavalt Tähtvere valla üldplaneeringule on tegemist detailplaneeringu koostamise kohustusega
maa-alaga. Linna ja maantee lähedus soosivad alale elamumaa kõrvale sobiliku (müra- ja
saastevaba) äri- ja tootmistegevuse planeerimist. Äri-, tootmis- ja laohoonete lubatud
korruselisuseks on kuni kolm. 20% tootmismaa territooriumist tuleb haljastada, millest ¾ peab
olema kõrghaljastus. Kaitsehaljastuse dimensioone võib erijuhtudel muuta detailplaneeringuga.
Tootmis- ja ärimaade planeerimisel tagada juurdepääsuteede, parklate ja kergliiklusteede
optimaalsed, naabrust vähem häirivad ja liiklusohutud lahendused. Elamumaade kontaktvööndisse
võib kavandada üksnes elukeskkonnale sobilikku kvaliteeti tagavaid äri- ja tootmisettevõtteid.
Detailplaneeringutes tuleb määratleda, millist laadi tootmistegevus on lubatud. Detailplaneering
peab andma lahendused sademevee kogumiseks/ärajuhtimiseks. Maaparanduskraavide ja
teetruupide ebapiisava läbilaskevõime korral planeerida täiendavaid tehnoloogiliselt sobilikke
lahendusi (reservuaarid, kogumistiigid, täiendav drenaažitorustik, olemasolevate
maaparandussüsteemide renoveerimine jmt).
Tulenevalt alale ulatuvatest maaparandussüsteemidest ja nendest tulenevatest piirangutest, esitas
linn järelpärimise Põllumajandusametile, et saada teada, kas ja millistel tingimustel on võimalik
Männiku maaüksuse detailplaneeringu koostamine. Põllumajandusamet on 15.04.2020 kirjaga nr
14.2-1/11636 edastanud tingimused, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada. Muu
hulgas on välja toodud, et eesvoolukraavi maaparandusseaduse nõuetele vastav toimimine ja
juurdepääs hoolduseks peab olema tagatud ka peale planeeritavate tegevuste elluviimist.
Detailplaneeringu alalt sajuvee ärajuhtimise lahenduse kavandamisel ja sajuvee suunamise
vajadusel maaparandussüsteemi eesvoolu, tuleb arvestada maaparandusseaduse § 53
"Maaparandussüsteemi lisavee juhtimine" tingitud nõuetega. Detailplaneering tuleb kooskõlastada
Põllumajandusametiga ja Rahinge Maaparandusühistuga.
Kuna alale puudub avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs, tuleb juurdepääsu lahendamisel teha
koostööd naaberkruntide omanikega, vajadusel tuleb määrata servituudi seadmise vajadus.
Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna soovitakse määrata ehitusõigus
ehitusloakohustuslikele hoonetele. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu
algatamine on võimalik lähtudes Tähtvere valla üldplaneeringust ja otsuse punktis 4 toodud
lähtetingimustest.
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lg-d 1 ja 5, Tartu Linnavolikogu 28.06.2017 määruse nr
140 "Ülesannete jaotus ehitamise ja planeerimise korraldamisel Tartu linnas" § 5 lg 2 ja § 11 lg 1
ning arvestades Tähtvere Vallavolikogu 21.07.2006 määrusega nr 14 kehtestatud Tähtvere valla
üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Algatada Kandiküla Männiku maaüksuse detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi
krundi jagamiseks, äri- ja tootmishoonetele ehitusõiguse määramiseks ja liikluskorralduse
lahendamiseks.
2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Kandiküla Männiku maaüksuse
detailplaneeringuala situatsiooniskeem".
3. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette
nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh
sademevee kanalisatsiooni) väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks.
4. Planeering tuleb koostada arvestades Tähtvere valla üldplaneeringut ja järgnevaid
lähteseisukohti:
4.1. Planeeringu joonised (olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud) anda mõõtkavas M 1:
500. Planeeringu koosseisus esitada ehitusõigust illustreerivad 3D joonised.
4.2. Krundi ehitusõigus määrata järgmiselt:
4.2.1. krundi kasutamise lubatud sihtotstarbed on ärimaa, tootmismaa, transpordimaa;
4.2.2. hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind ja absoluutkõrgus määrata planeeringuga,
arvestades Tähtvere valla üldplaneeringus sätestatuga, mõjuala seoste analüüsi tulemustega ning
nõuetekohase haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse lahendamise vajadusega krundil.
4.3. Ehitise kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015
määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".
2 (4)
4.4. Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada, et krundi pindalast peab olema haljastatud 20%,
millest 75% peab olema kõrghaljastus. Arvestada kõrvalasuva elamukrundi poolses osas
kompaktse haljasriba loomise vajadusega, mis tagaks elanikke võimalikult vähe häiriva
äritegevuse nende vahetus naabruses.
4.5. Planeeringu lahenduse koostamisel ja keskkonnatingimuste määramisel tuleb arvestada
krundil olevate kitsendustega, mh tuleb sätestada meetmed maaparandussüsteemide toimimiseks.
4.6. Liikluskorralduse lahendamiseks tuleb esitada erinevate liikumisviiside analüüs, mis sisaldab
liikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist. Autode ja jalgrataste parkimine tuleb
lahendada krundisiseselt, lähtudes Eesti Standardist EVS 843:2016 "Linnatänavad".
4.7. Määrata servituudi seadmise vajadused avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu tagamiseks.
5. Planeering tuleb kooskõlastada Maanteeametiga, Põllumajandusametiga ja Päästeameti Lõuna
päästekeskusega, planeeringu koostamisse tuleb kaasata Rahinge Maaparandusühistu ja
naaberkruntide omanikud.
6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Klaas Jüri Mölder
linnapea linnasekretär
3 (4)
LISA
Tartu Linnavalitsuse 28.04.2020
korralduse nr 467 juurde
Kandiküla Männiku maaüksuse detailplaneeringuala situatsiooniskeem
planeeringuala piir
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Mölder
linnasekretär
4 (4)
Laeva metskond 9
83101:003:0472
N
S
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
83101:003:0034
5
4
Pos 1
6598 m²
Pos 2
5726 m²
Männiku
83101:005:0070
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
83101:005:0066
7 50
Pos 4
Väike-Männiku
5861 m² 83101:005:0071
Pos 3
4821 m²
8
LEPPEMÄRGID
2
pa
lneei
rnguaap
l r
i
i
o.
loe
l r
vkundipr
i
i
planeeritud krundi piir
riigitee kaitsevöönd
hoonestusala
juurdepääsuservituudi ala
Vana-Kandi tee 3 planeeritud juurdepääs krundile
83101:005:0130
Töö nimetus
Vana-Kandi tee 1
83101:005:0131
RAID INVEST Männiku (83101:005:0070)
OÜ Raid Invest Tel:+372 5109000 detailplaneeringu
Tartu vald Möllatsi küla Käärdi E-post:
[email protected]
Vana-Kandi tee T2 Tartumaa 60519 www.raidinvest.ee algatamise
83101:001:0663 Vana-Kandi tee T1
Huvitatud isik Kuupäev Joonise nimetus
83101:005:0133
ESKIIS
18.03.2020
Koostaja Allkiri Töö nr Mõõtkava Joonise number
Karin Raid 1:1000
Ristla alajaam
SISUKORD
SELETUSKIRI
1.1. Detailplaneeringu koostamise alus
1.2. Planeeringu finantseerija 4
1.3. Planeeringu koostaja 4
1.4. Töögrupp 4
2. Planeeringu eesmärk ja andmed olemasoleva krundi kohta 4
3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid 4
4. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud 4
5. Planeeringu lahendus 4
5.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaart 4
5.2. Olemasoleva situatsiooni kirjeldus 5
5.3. Planeeritava ala kruntideks jaotamine, maakasutus 5
5.4. Krundi ehitusõigus 5
5.5. Krundi hoonestusala piiritlemine 6
5.6. Tänavate maa-alad ja liiklus- ning parkimiskorraldus 6
5.7. Ehitistevahelised kujad 7
5.8. Arhitektuurinõuded ehitistele 8
5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 8
5.10. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad 8
5.10.1. Heitvee kanalisatsioon 9
5.10.2. Veevarustus 9
5.10.3. Küte 9
4
5.10.4. Gaasivarustus 9
5.10.5. Sidevarustus 9
5.10.6. Elektrivarustus 9
5.10.7. Välisvalgustus 10
5.10.8. Sademevee kanaliseerimine 10
5.10.9. Tuletõrje veevarustus 10
5.10.10 Jäätmekäitluse korraldamine. 11
5.11. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning vajaduse
korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju
hindamine või riskianalüüs 11
5.12. Servituutide määramise vajadus. 11
5.13 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 12
5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused
ja nende ulatus 12
5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 13
5.16. Planeeringu rakendamise võimalused 13
Kooskõlastuste kokkuvõte 14
JOONISED
Leht 1 Situatsiooni skeem M 1:5000
Leht 2 Olemasolev olukord M 1:1000
Leht 3 Põhijoonis M 1:1000
Leht 4 Tehnovõrkude planeering ja maakasutus M 1:1000
Leht 5 Kogujatee planeering M 1:1000
5
Seletuskiri
1.1. Detailplaneeringu koostamise alus
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tähtvere Vallavalitsuse korraldusega 26. aprill 2006
a nr 99 kinnitatud lähtetingimused.
1.2. Planeeringu finantseerija
Regsil OÜ
Aadress: Mäe talu Järsi küla Raasiku vald, 75201 Harjumaa
Reg nr: 11026882
1.3. Planeeringu koostaja
Omandi OÜ
Aadress: Näituse 27, 50409 Tartu
Reg nr :10288752
Tel. 07 420999
Fax. 07 384017
1.4. Töögrupp
planeerija: Kärt Pill
arhitekt: Ott Ojamaa
projektbüroo juhataja: Urmas Koch
2. Planeeringu eesmärk ja andmed olemasoleva krundi kohta
Planeering koostatakse Tähtvere vallas Kandiküla külas asuvatele Illi (kat. tunnus
83101:005:0005), Lohu (83101:005:0069), Raja (83101:005:0039) kinnistutele ja lähialale
ning AS Tartu Agro (83101:005:0053) kinnistuosale juurdepääsutee ulatuses. Planeeritava ala
pindala on ligikaudu 8 ha. Detailplaneeringu eesmärk on muuta maakasutuse sihtotstarve
maatulundus-maast ärimaaks ja tootmishoonete maaks, määrata kruntide ehitusõigused,
anda lahendused vajalike tehnovõrkudega varustamiseks ning tagada juurdepääs kruntidele.
Piirinaabrid: Planeeringuala piirneb põhjast Männiku (83101:005:0070) ja Väike-
Männiku (83101:005:0071) kinnistutega, läänest Tani (83101:005:0012) ja Väike-Lohu
(83101:005:0068), Laane (83101:005:0001) ja Rodimi (83101:005:0025) kinnistutega, lõunast
Arvo (83101:005:0040), Väikese-Koidu (83101:005:0018), Räägu (83101:005:0020), Teeääre
(83101:005:0013) ja Kase (83101:005:0015) kinnistutega ja idast Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
põhimaanteega (83101:005:0066). Illi ja Lohu kinnistuid eraldab kohalik maantee Kaja-Alliku
tee (teemaa staatus: reformimata riigimaa)
Illi maaüksuse (28894) omanik on kinnistusraamatu seisuga 17.03.2004 Regsil OÜ.
Krundi olemasolev maakasutuse sihtotstarve 011M maatulundusmaa (põllumaa)100%.
Krundi pindala on 1,68 ha. Lohu maaüksuse (20162) omanik on kinnistusraamatu seisuga
10.04.2004 Regsil OÜ. Krundi olemasolev maakasutuse sihtotstarve 011M maatulundusmaa
(põllumaa)100%. Krundi pindala on 1,27 ha. Raja maaüksuse (8190) omanik on
kinnistusraamatu seisuga 14.12.1998 Regsil OÜ. Krundi olemasolev maakasutuse
sihtotstarve 011M maatulundusmaa (põllumaa)100%. Krundi pindala on 4,61 ha.
6
3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
3.1. Tartu maakonnaplaneering
3.2. Tähtvere valla üldplaneering (koostamisel)
3.3. Tähtvere valla ehitusmäärus
4. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud
Geoloogilised uuringud planeeringualal teadaolevalt puuduvad.
5. Planeeringu lahendus
5.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaart
Omandi OÜ (Litsents: 432 MA, 17.12.2003; RETTER EG10288752-0001) poolt märtsis
2006 aastal mõõdetud geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1 : 500. Töö nr: GEO1834 ja
GEO1459
5.2. Olemasoleva situatsiooni kirjeldus
5.2.1.Asukoha kirjeldus
Käsitletavad kinnistud asuvad Tartu maakonnas Tähtvere vallas Kandiküla külas.
Kõikidel kinnistutel on katastrisihtotstarve 100% maatulundusmaa (011M). Illi kinnistu maa-
ala suurus on 1,68 ha, sellest haritavat maad on 1,65 ha ja veealust maad 0,03 ha. Lohu
kinnistu maa-ala suurus on 1,27 ha, mis on 100% haritav maa. Raja kinnistu on 4,61 ha,
millest haritavat maad on 4,53 ha ja veealust maad 0,08 ha. AS Tartu Agro kinnistu on 5,1 ha,
mis on 100% haritav maa.
Maaüksus on ümbritsetud valdavalt põllumaaga. Kinnistu lõunapiiril asub Kandiküla
küla (kompaktse hoonestusega ala), ligikaudu 11 hoonestatud väikeelamu krundiga.
Läänekülg piirneb maaparandussüsteemi eesvoolu kraaviga. Planeeringuala kirde nurka jääb
Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa põhimaantee. Illi ja Lohu kinnistuid eraldab kohalik
maantee Kaja-Alliku tee.
5.2.2. Looduslikud tingimused
5.2.2.1.Maastikulised ja geoloogilised tingimused.
Vastavalt Tiiu Libliku poolt saadetud geoloogilistele andmetele (vt lisade kaust lk 27)
on vaadeldav ala jääb väheliigestatud moreenlavale Kagu – Eesti laavamaa loodeossa.
Moreenkihi paksus on 0,04 m. Ehitustööde käigus tuleb arvestada moreenpinnase
tundlikkusega leondumise ja struktuurrikkumise suhtes.
5.2.2.2. Veerežiim
Planeeritav ala on tasane. Maapinnal on kerge kalle (ca 4,0 m) lõuna suunas. Läänest
ümbritseb kinnistut maaparandussüsteemi eesvoolu kraav. Pinnasevesi on keskeltläbi 2,5 m
sügavusel maapinnast. Maaparandussüsteemi eesvoolu kraavil on kalda veekaitsevöönd 1 m
(VS §29, lg.2), kalda ehituskeeluvöönd 25 m (LKS §38, lg.1) ning kalda piiranguvöönd 50 m
(LKS §37, lg.1). Planeeringualal paikneb maaparandussüsteemi drenaažid.
5.2.2.3. Taimestik
Planeeringualal kõrghaljastus puudub. Tegemist on põllumaaga.
5.2.2.4. Olemasolev infrastruktuur
Olemasolev hoonestus kinnistul puudub. Juurdepääs planeeritavale alale toimub
mööda kohalikult Kaja – Alliku maanteelt.
5.2.2.5. Kommunikatsioonid ja trassid
Planeeritaval alal olemasolev kommunikatsioonivõrgustik puudub. Planeeritavast
alast lõunas ca 10 meetri kaugusel asub lähim alajaam ja kasutuses väljas olev puurkaev.
7
Planeeringuala läbivad OÜ Tartu Põhivõrgu 110kV kõrgpinge õhuliin, mille paiknemine peab
jääma säilima, ning OÜ Tartu Jaotusvõrgu 15kV ja 0,4kV õhuliin.
5.3. Planeeritava ala kruntideks jaotamine, maakasutus
Kinnistud jagatakse 8 krundiks - 6 toomis - ja ärimaakrunti (lao/tootmishoone ja/või
kaubandus/teenindus/kontori/büroohoone), üks tootmishoonete krunt (elektrialajaam) ja
üks üldkasutatav krunt (juurdepääsutee)
Kruntide sihtotstarbeks on:
• tootmismaa (Th 0030). Sealhulgas elektrialajaama maa (Th/OE)
• ärimaa (Ä 002)
• transpordimaa (L 007)
• maatulundusmaa (M 011)
Maatükkide sihtotstarvete määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusest
nr. 36, muudetud 29.04.1996 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise
alused”.
5.4. Krundi ehitusõigus
Kruntide sihtotstarbeks on tootmismaa (Th) numbrikoodiga 0030, ärimaa (Ä)
numbrikoodiga 002 ja transpordimaa (L) numbrikoodiga 007. Maatükkide sihtotstarvete
määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995a. määrusest nr.36 “Katastriüksuse
sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused”.
Kruntidele Pos2, Pos3, Pos4, Pos5 ja Pos6 on planeeritud sihtotstarbed on 80 % tootmismaa
ja 20 % ärimaa. Pos7 on planeeritud sihtotstarbed 68 % tootmismaa, 17 % ärimaa ja 15 %
maatulundusmaa. Maatulundusmaa jääb vastavalt Maanteeameti poolt väljastatud
tehniliste tingimuste nr 11.3 – 2/116 (vt lisade kausta lk 25) Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa
tugimaantee reservmaaks. Hoone ühekorruseline osa võib olla 100 % maksimaalsest
ehitusalusest pinnast ja kahekorruseline osa 20 %. Tootmishoonete maa planeerimisel on
lubatud vaid kahjuliku välismõjuta (müra, saaste jmt) tootmistegevus ja ladustamine.
Krundile Pos8 on planeeritud uus 15/0,4kV komplektalajaam.
Krunt Pos1 on planeeritud transpordimaaks (teemaa).
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määruse nr 10 "Ehitise
kasutamise otstarvete loetelu" kohaselt on kavandatud ehitiste/rajatise kasutamise otstarbe
koodid ja nimetused järgmised: Pos1 21122-tee, Pos2-7 12500 tööstus- ja laohooned ja/või
12200 büroo- ja administratiivhoone. Pos8: 22240- Elektrijaotusvõrgud ja sideliinid.
Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala kruntidel ja suurim lubatud kõrgus on näidatud
Tabelis 1. Ehitusõigus.
Kruntide maapinnakõrguse muutmist ei ole planeeringuga ette nähtud.
Tabel 1. Ehitusõigus
maapinnast
hoonestusa
ehitusaluse
tulepüsivus
m max
korruselisu
vahemik o
krundil
sihtotstarv
ehitualune
se suhe %-
suurus m2
Katusem
Hoonete
hoonete
m2
lubatud
aadress
kõrgus
kõrgus
Krundi
Krundi
la m2
kalde
maa-
pinnast
-aste
Sokli
Maa
Max
Max
Max
des
Hoone
e
pind
arv
Pos1 6 150 100% L/LT - - 2 - - - - -
80% 100% ühe
13 0,3 –
Pos2 T/TH,TL 4 737 4 737 2 korruseline 9,0 0 - 15 TP2
862 1,0
20% 20% kahe
8
Ä/BT,BB korruseline
80% 100% ühe
12 T/TH,TL korruseline 0,3 –
Pos3 4 939 4 939 2 9,0 0 - 15 TP2
705 20% 20% kahe 1,0
Ä/BT,BB korruseline
80% 100% ühe
19 T/TH,TL korruseline 0,3 –
Pos4 3 644 3 644 2 9,0 0 - 15 TP2
219 20% 20% kahe 1,0
Ä/BT,BB korruseline
80% 100% ühe
12 T/TH,TL korruseline 0,3 –
Pos5 6 058 6 058 2 9,0 0 - 15 TP2
452 20% 20% kahe 1,0
Ä/BT,BB korruseline
80% 100% ühe
T/TH,TL korruseline 0,3 –
Pos6 6 668 3 080 3 080 2 9,0 0 - 15 TP2
20% 20% kahe 1,0
Ä/BT,BB korruseline
68%
100% ühe
T/TH,TL
korruseline 0,3 –
Pos7 9 210 17% 3 809 3 809 2 9,0 0 - 15 TP2
20% kahe 1,0
Ä/BT,BB
korruseline
15% M/MP
Pos8 61 100% T/OE - 30 2 - - - - TP1
5.5. Krundi hoonestusala piiritlemine
Planeeritud hoonestusalad on seotud krundipiiridega, vt Planeeringu põhijoonis leht
3.
5.6. Tänavate maa-alad ja liiklus- ja parkimiskorraldus
Olemasolev olukord. Planeeritavale alale väljaehitatud juurdepääsutee puudub. Juurdepääs
alale toimub hetkel mööda kohalikult Kaja – Alliku maanteelt edasi AS Tartu Agro kinnistul
asuva pinnasetee kaudu.
Planeeritud lahendus Planeeringuga on ette nähtud alale juurdepääsu tagamiseks uue
kogujatee rajamine AS Tartu Agro (83101:005:0053) kinnistutele, Kaja – Alliku teelt kuni
Tartu – Ilmatsalu – Rõhu kõrvalmaanteele. Olemasolev mahasõit Kaja – Alliku teelt Tallinn -
Tartu – Võru – Luhamaa põhimaanteele planeeringuga suletakse, vastavalt Maanteemeti
poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 11.3 -.2/116 (vt lisade kausta lk 25). Suletavale
mahasõidule tuleb ehitada ette piirdetara, et vältida jalakäijate liikumist maanteele. Teemaa
laiuseks on arvestatud 13,0m.
Planeeritavale alale rajatakse üks uus tänav, mis hakkab kulgema Pos2, Pos3 ja Pos4
kruntidelt planeeritavale kogujateele. Teed planeeritakse kahesuunalise liikluskorraldusega.
Liikluskorraldus on näidatud Planeeringu põhijoonisel leht 3 ja Kogujatee planeeringu
joonisel leht 5.
Kogujatee ja tänav on planeeritud kõvakattega teedena. Sademevee ärajuhtimiseks on
kogujateel ja tänava ühes servas lahtised sademevee kraavid, mille kaudu juhitakse
sademevesi planeeritavast alast läänes olevasse maaparanduskraavi. Kõnniteed on ette
nähtud rajada kogujateel ja tänaval ühele poolele. Planeeringualal on ette nähtud 3 m laiune
9
kõvakattega kõnnitee. Pos5, Pos6 ja Pos7 kruntide ääres kulgeva kogujatee teemaale on
planeeritud 2 m laiune kõnniteed ja sõidutee eraldav roheline eraldusriba. Samamoodi on
liigendatud teemaa planeeritaval uuelt tänaval. Kogujatee teemaa lõigul, mis jääb
mahasõidu ja planeeritava tänava vahele, pole kõnniteed ja sõidurada eraldavat eraldusriba
ette nähtud - kõnnitee sõiduteest ette nähtud eraldada äärekiviga. Kõnniteede kulgemine ja
jalakäijate liiklus on näidatud Planeeringu põhijoonisel leht 3 ja Kogujatee planeeringu
joonisel leht 5. Kruntidele Pos2 – Pos4 on planeeritud juurdepääsud planeeritavalt tänavalt.
Kruntidele Pos5 – Pos7 on planeeritud juurdepääsud planeeritavalt kogujateelt (hetkel Kaja –
Alliku kohalik maantee). Tänavate kõrgusarvud on ära toodud Planeeringu põhijoonisel leht
3 ja Kogujatee planeeringu joonisel leht 5. Kõrgusarvud on orienteeruvad, täpsed
maapinnakalded ning sademevee ärajuhtimine lahendatakse teede projekteerimise käigus.
Planeeringuga on näidatud kogujatee mahasõidu Tartu – Ilmatsalu – Rõhu kõrvalmaanteele
üks võimalikest lahendustest. Selle lahenduse juures on vajalik kiirusepiirang 70 km/h. Juhul,
kui tee projekteerimise juures leitakse, et mahasõitu on mõistlik teistmoodi lahendada, võib
kasutada teist lahendust. Mahasõidu põhimõtteline lahendus on Kogujatee planeeringu
joonisel leht 5. Täpsem tee lahendus tuleb teha teeprojektiga.
Kogujatee ja tänava äärde on kavandatud välisvalgustid.
Parkimine tuleb lahendada kõigil kruntidel krundisiseselt. Planeeringuga on määratud ära
parkimiskohtade arv krundil, parkimise täpsem lahendus tuleb lahendada eraldi projektiga.
Parkimise juures on lähtutud maksimaalsest ehitusalusest pinnast. Juhul, kui vähendatakse
ehitusalust pinda, tuleb ka vähendada samas mahus parkimiskohtade arvu ja krundisisest
kõvakattega pinda. Parkimiskohtade määramisel on lähtutud Eesti Standardist Linnatänavad
(EVS 843:2003). Parklate juurde tuleb planeerida õli – ja liivapüüdurid, et saastunud
sademevett enne kraavi juhtida nii, et see ei halvendaks suubla seisundit. Parkimiskohtade
arvutus on lahti seletatud Tabelis 2 Parkimiskohtade arvutus
Tabel 2. Parkimiskohtade arvutus
Krundi
Pos2 Pos3 Pos4 Pos5 Pos6 Pos7
aadress
Krundi
13 862 12 705 19 219 12 452 6 668 9 210
pindala
Maksimaaln
e
4 737 4 939 3 644 6 058 3 080 3 809
ehitusalune
pind m2
10
Lubatud
100% ühe 100% ühe 100% ühe 100% ühe 100% ühe 100% ühe
korruselisus
korruseline korruseline korruseline korruseline korruseline korruseline
e suhe %-
tootmishoo tootmishoo tootmishoo tootmishoo tootmishoo tootmishoo
des
ne ne ne ne ne ne
maksimaals
20% kahe 20% kahe 20% kahe 20% kahe 20% kahe 20% kahe
est
korruseline korruseline korruseline korruseline korruseline korruseline
ehitusaluse
ärihoone ärihoone ärihoone ärihoone ärihoone ärihoone
st pinnast
Tootmis- Tootmis- Tootmis- Tootmis- Tootmis- Tootmis-
pinda pinda pinda pinda pinda pinda
4 737 m2 * 4 939 m2 * 3 644 m2 * 6 058 m2 * 3 080 m2 * 3 809 m2 *
80% = 80% = 80% = 80% = 80% = 80% =
Maksimaals 3 789,6 m2 3 951,2 m2 2 915,2 m2 4 846,4 m2 2 464 m2 3 047,2 m2
et tootmis- Äripinda Äripinda Äripinda Äripinda Äripinda
Äripinda
ja äripinda 4 737 m2 * 4 939 m2 * 3 644 m2 * 6 058 m2 * 3 809 m2 *
3 080 m2 *
(bruto) m2 20% * 2 20% * 2 20% * 2 20% * 2 20% * 2
20% * 2
(kahe (kahe (kahe (kahe (kahe
(kahe
korruseline) korruseline) korruseline) korruseline) korruseline)
korruseline)
= = 1 975,6 = 1 457,6 = 2 423,2 = 1 523,6
= 1 232 m2
1 894,8 m2 m2 m2 m2 m2
3 2 4 3
3 789,6/150 2 464/150=
Parkimis- 951,2/150= 915,2/150= 846,4/150= 047,2/150=
= 25 kohta 16 kohta
kohtade 26 kohta 19 kohta 32 kohta 20 kohta
arvutus* 1 894,8/80= 1 975,6/80= 1 457,6/80= 2 423,2/80= 1 232/80= 1 523,6/80=
24 kohta 25 kohta 18 kohta 30 kohta 15 kohta 19 kohta
Parkimis-
49 kohta 51 kohta 37 kohta 62 kohta 31 kohta 39 kohta
kohti kokku
*Parkimiskohtade arvutamisel on järgitud Eesti standardist Linnatänavad tulevaid norme,
mis ütleb, et parkimisnorm äärelinna tööstusettevõttel ja laol on üks parkimiskoht 150 m2
brutopinna kohta ja uuel väikeste külastajate arvuga asutusel üks parkimiskoht 80 m2 bruto
pinna kohta.
5.7. Ehitistevahelised kujad
Ehitistevaheliste tuleohutuskujade määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse
27.okt.2004 määrusest nr. 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” §19
(Tule naaberehitistele leviku takistamine). Detailplaneeringuga lubatud väikseim kuja
krundipiirist on 5,0m ja hoonetevaheline väikseim lubatud kuja on 10,0m.
Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass tootmis- ja ärihoonetel on TP2 ja
elektrialajaamal TP1, samas tohib ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Ehitise
täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Planeeritavale alale on
kavandatud üks tuletõrjehüdrant tegevusraadiusega 200 m. Tuletõrjehüdrantide asukohad
on näidatud Tehnovõrkude planeeringu ja planeeritud maakasutuse joonisel. leht 4.
Reoveekanalisatsiooni pumplate asukoha määramisel planeeritud alal on arvestatud
kanalisatsioonirajatise 20,0 m kujaga ja elektrialajaamal 2,0 m kujaga,
Kujad on näidatud Planeeringu põhijoonisel leht 3 ja Tehnovõrkude planeeringu ja
planeeritud maakasutuse joonisel. leht 4.
11
5.8. Arhitektuurinõuded ehitistele
Planeeringus ette nähtud arhitektuurinõuded on näidatud Tabelis 3.
Arhitektuurinõuded ehitistele. Kohustuslikud ehitusjooni planeeringuga ei määrata. Igale
tootmis- ja ärimaakrundile on planeeritud kuni kaks hoonet. Hoone asetus krundil peab
järgima etteantud hoonestusala. Hoonete või nende osade paiknemine väljaspool ette
nähtud hoonestusala ei ole lubatud. Hoonete sokli kõrguseks on arvestatud vahemikus 0,3
kuni 1,0 m. Hoonete soklite kõrgused on arvestatud planeeritavast maapinnast. Tabel 3
näidatud hoonete lubatud maksimaalsed kõrgused maapinnast. Planeeritavate
tootmishoonete arhitektuurne välisilme peab olema kohalikku keskkonda (agraar- ja
elamupiirkond) sulanduv; olema oma lahendustes esinduslik, sobilik põhimaantee
naabrusesse. Viimistlusmaterjalidena tuleb kasutada kaasaegseid kestvaid ehitusmaterjale
nagu kivi, betoon, klaas ja metall ning nende kombinatsioonid. Hoonete täpsed
värvilahendused lahendatakse ehitiste arhitektuursete projektide koostamise käigus.
Välispiirded kruntide ümber on lubatud. Keelatud on läbipaistmatute lahenduste
kasutamine.
Tabel 3. Arhitektuurinõuded ehitistele
Hoone max
vahemik o
suurus m2
materjalid
viimistlus
kõrgus m
korruste
otstarve
Lubatud
aadress
Katuse-
Krundi
Krundi
kalde
välis-
Siht-
Max
arv
80% T/TH,TL
Pos2 13 862 2 0 - 15 9,0 Kivi, betoon, klaas, plekk
20% Ä/BT,BB
80% T/TH,TL
Pos3 12 705 2 0 - 15 9,0 Kivi, betoon, klaas, plekk
20% Ä/BT,BB
80% T/TH,TL
Pos4 19 219 2 0 - 15 9,0 Kivi, betoon, klaas, plekk
20% Ä/BT,BB
80% T/TH,TL
Pos5 12 452 2 0 - 15 9,0 Kivi, betoon, klaas, plekk
20% Ä/BT,BB
80% T/TH,TL
Pos6 6 668 2 0 - 15 9,0 Kivi, betoon, klaas, plekk
20% Ä/BT,BB
68% T/TH,TL
Pos7 9 210 17% Ä/BT,BB 2 0 - 15 9,0 Kivi, betoon, klaas, plekk
15% M/MP
5.9. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Planeeringuga nähakse ette säilitada planeeringualal olemasolev kõrghaljastus.
Planeeritav kõrghaljastuse paiknemine on näidatud Planeeringu põhijoonisel leht 3. Täpsem
haljastus tuleb lahendada haljastusprojektiga. Planeeringuga nähakse ette, et 20% kruntide
territooriumist haljastatakse, millest vähemalt ½ on kõrghaljastus. Maksimaalse ehitusala
juures on haljastuse protsendid vastavalt : Pos2 27,8 %, Pos3 29,1 %, Pos4 52%, Pos5 24,3%,
Pos6 27,5 % ja Pos7 30 %. Juhul, kui vähendatakse ehitusalust pinda, tuleb suurendada
samas mahus haljasala, et vältida suuri asfaltplatse.
5.10. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Hoonetele on planeeritud vee-, reovee-, gaasi-, elektri- ja
telekommunikatsiooniühendus. Kõik tehnovõrkude trassid on planeeritud maa-alustena.
12
5.10.1. Heitvee kanalisatsioon
Olemasolev olukord. Planeeritaval alal puudub kanalisatsioonivõrk.
Planeeritud lahendus.
AS Emajõe Veevärki liitumisel on kruntide eesvooluks Tähtvere valla üldplaneeringus
ettenähtud perspektiivne “Tartu – Märja – Haage – Pihva – Rahinge – Kandiküla – Tartu
joogivee ja kanalisatsiooni ringtrass”. Liitumispunkt asub Tartu – Ilmatsalu – Rõhu maantee
ääres ca 34 m kaugusel kogujatee mahasõidust. Liitumispunkt on näidatud Tehnovõrkude
planeeringu ja planeeritud maakasutuse joonisel leht 4. Reovesi kogutakse kogu
planeeringuala tarbijatelt isevoolselt ühe ülepumpamiseks ettenähtud reoveepumplaga.
Reoveepumplast pumbatakse survetorustikuga reovesiühiskanalisatsiooni.
Reoveekanalisatsiooni projekteerimisel tuleb taotleda tehnilised tingimused veevarustust ja
kanalisatsiooni haldavalt ettevõttelt.
5.10.2. Veevarustus
Olemasolev olukord. Planeeringualal puudub veetorustik.
Planeeritud lahendus.
Planeeringuala kruntide veega varustamiseks AS Emajõe Veevärgi ühisveevõrgust on
liitumine planeeritud Tähtvere valla üldplaneeringus ettenähtud perspektiivsesse “Tartu –
Märja – Haage – Pihva – Rahinge – Kandiküla – Tartu joogivee ja kanalisatsiooni ringtrassi”.
Liitumispunkt asub Tartu – Ilmatsalu – Rõhu maantee ääres, ca 34 m kaugusel kogujatee
mahasõidust. Planeeritavale alale tuuakse veetrass risti üle Tartu – Ilmatsalu – Rõhu
põhimaantee.
Torustikud planeeringualal on planeeritud kogujatee ja tänava alla.
Planeeringualale on ette nähtud rajada neli tuletõrjehüdranti. Hüdrantide asukoht on
näidatud Tehnovõrkude planeering ja planeeritud maakasutuse joonisel leht 4
Veevõrgu projekteerimisel tuleb taotleda tehnilised tingimused veevarustust ja
kanalisatsiooni haldavalt ettevõttelt. Joogiveetorustiku dimensioneerimisel arvestada
tuletõrje veevarustuse nõuetega.
5.10.3. Küte
Olemasolev olukord. Planeeritaval alal puudub küttevõrgustik.
Planeeritud lahendus Hoonetel on planeeritud lokaalküte. Kasutada on lubatud gaasi või
keskkonnale ohutut tahkekütet. Keelatud on keskkonda oluliselt saastava raskeõli ja kivisöe
kasutamine.
5.10.4. Gaasivarustus
Olemasolev olukord. Planeeritaval alal puudub gaasivarustus.
Planeeritud lahendus Kõikidel kruntidel on ette nähtud võimalus liituda gaasitrassiga.
Planeeringuala saab gaasitoite Tähtvere valla üldplaneeringuga kavandatud ühtsesse
trassikoridori “Tartu – Märja – Haage – Pihva – Rahinge – Kandiküla – Tartu gaasitrass.
Gaasivarustuse liitumispunkt asub Ravila tn 9B kinnistu loode nurgas. Liitumispunkt on
näidatud Situatsiooniskeemi joonisel leht 1.
Planeeritava ala gaasitorustik on kavandatud tänava maa-ala ja on näidatud. Tehnovõrkude
planeeringu ja planeeritud maakasutuse joonisel leht 4.
13
Gaasivarustuse projekteerimiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused gaasivõrku haldavalt
ettevõttelt.
5.10.5. Sidevarustus
Olemasolev olukord. Planeeritaval alal ühendus telekommunikatsioonivõrguga puudub.
Planeeritud lahendus. Kogu planeeritavale alale on ette nähtud telekommunikatsioonivõrk.
Tehnovõrkude planeering ja maakasutuse planeeringu joonisel 4 on näidatud
telekommunikatsiooni kulgemine ja tarbijate liitumispunktid. Ühendus olemasoleva
telekommunikatsioonivõrguga toimub
Tartu – Ilmatsalu – Rõhu ja Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteede ringristmiku alt
jooksva telekommunikatsiooni trassi.
Telekommunikatsioonivõrgu projekteerimiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused
telekommunikatsiooni haldavalt ettevõttelt.
5.10.6. Elektrivarustus
Olemasolev olukord. Planeeritaval alal puudub elektrivõrk.
Planeeritud lahendus. Planeeritava ala tarbeks rajatakse uus 15/0,4kV komplektalajaam
(krunt Pos8) planeeritava ala kirde nurka. Alajaama toiteks nähakse ette 15kV kaabelliinitrass
Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa tugimaantee poolt olemasoleva 15kV õhuliinilt.
Tehnovõrkude planeeringu ja planeeritud maakasutuse joonisel leht 4 on näidatud
kaabelliini kulgemine ja tarbijate liitumispunktid.
Planeeritavate hoonete kruntide piiridele, tänavate äärde on kavandatud mõõtekilbid
koos liitumispunktidega. Mõõtekilp on planeeritud hoonetel üks kuni kolmele krundile.
Täpsed majaühendused lahendatakse hoonete elektrivarustuse projekteerimise käigus. Kõik
mõõtekilbid on ette nähtud ringtoitele uuest alajaamast 0,4kV kaabelliinidega. Elektriliinide
trassikoridorid ja liitumispunktid on näidatud Tehnovõrkude planeeringu ja planeeritud
maakasutuse joonisel leht 4.
Pos4-l olemasolev OÜ Tartu Jaotusvõrgule kuuluv 0,4kV õhuliini post tõstetakse ca 9 m ida
poole. Pos7-t läbivate 0,4kV õhuliinide toitel olev tarbija võetakse planeeringuga ehitatava
kompleksalajaama toitele. Tartu Jaotusvõrgule planeeritakse 15kV kaablitrassi koridor
alajaamast paralleelselt kogujateega kuni mahasõiduni.
Elektrivõrgu projekteerimiseks tuleb võtta tehnilised tingimused elektrivõrku haldavalt
ettevõttelt.
5.10.7. Välisvalgustus
Olemasolev olukord. Planeeritaval alal välisvalgustus puudub.
Planeeritud lahendus. Planeeritavale alale kavandatud tänavavalgustuskaablite paiknemine
on ette nähtud planeeritavate kogujatee ja tänava kõrvale. Tänava valgustuspostide kõrgus
on 8m. Tehnovõrkude planeeringu ja planeeritud maakasutuse joonisel leht 4 on esitatud
valgustite paiknemise kohad. Kruntide siseselt lahendatakse välisvalgustus hoonete
projekteerimise käigus.
Välisvalgustuse toide saadakse krundile Pos8 planeeritud komplektalajaamast.
Välisvalgustuse projekteerimiseks tuleb võtta tehnilised tingimused elektrivõrku haldavalt
ettevõttelt.
14
5.10.8. Sademevee kanaliseerimine
Planeeritavale alale on kavandatud sademevee ärajuhtimiseks kogujatee ja tänava
äärtesse ühele poole lahtised sademeveekraavid, mis suunavad sademeveed planeeringuala
ümbritsevasse maaparandussüsteemi eesvoolu kraavi. Kruntide sissesõiduteed on
lahendatud truupidega. Sademevee ärajuhtimine iga krundi siseselt lahendatakse
haljastusprojektiga. Kogujatee ja tänava orienteeruvad kõrgusarvud ja sademeveekraavide
voolusuund on ära näidatud Tehnovõrkude planeeringu ja planeeritud maakasutuse joonisel
leht 4
5.10.9. Tuletõrje veevarustus.
Planeeringualale on ette nähtud rajada neli tuletõrjehüdranti. Hüdrantide asukohad
on näidatud Tehnovõrkude planeeringu joonisel leht 4. Hoonete projekteerimisel tuleb
tagada nõuetekohane tuletõrjeveevarustatus, vastavalt rajatava hoone täpsema
kasutusotstarbele. Vajadusel tuleb projekteerida kinnistule oma nõuetele vastav
veevõtumahuti. Mahuti projekteerimisel tuleb teha koostööd Päästeteenistusega.
Tabel 4. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel
Tehnovõrk Planeeringu Planeeringuga kavandatud tehnovõrkude vajadus
algatamise krundipiirini
eelne
olukord
Side Puudub Liitumispunktist Ilmatsalu ringristmiku juurest kuni
planeeringu alani: 100 m
Planeeringu ala kavandatavate kruntide piirini:
760 m
Gaas Puudub Liitumispunktist Ravila tn 9B kinnistu loode nurgas
planeeringu ala piirini: 1 080 m
Planeeringu ala siseselt kavandatavate kruntide
piirini: 665 m
Kanalisatsioon Puudub AS Emajõe Veevärgi liitumispunktist, kuni
pumbajaamani survekanalisatsioonitrassi 420 m
AS Emajõe Veevärgi liitumispunktist planeeringu
alani 480 m
Vesi Puudub AS Emajõe Veevärgi liitumispunktist planeeringu
alani 760 m
AS Emajõe Veevärgi liitumispunktist, kuni Pos1
krundi piirini 35 m
Elekter Puudub 15kV toitekaabli trass: 105 m
15kV kaablitrass 380 m
madalpingekaabli trass: 550 m
tänavavalgustuskaabli trass: 1 000 m
Sademeveekraavid Puudub Kogujatee osas: 610 m
Tänava ääres: 210 m
Truubid Puudub 5 tk
15
Hoonete kommunikatsioonidega varustatus ja liitumispunktid ning nende täpsed
asukohad projekteeritakse eraldi tehnovõrkude kohta koostatavates tööprojektides.
Tehnovõrkude tööprojektid koostatakse võrguvaldajate tehniliste tingimuste alusel.
5.10.10 Jäätmekäitluse korraldamine
Kinnistute valdajad tagavad krundil tekkivate jäätmete töötlemispõhise kogumise
kruntidel paiknevatesse prügimajadesse, mille asukohad on näidatud Planeeringu
põhijoonise joonisel leht 3. Prügi äraveo korraldavad kruntide igakordsed omanikud
jäätmekäitlusettevõttega sõlmitava lepingu alusel.
5.11. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning vajaduse korral
ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või
riskianalüüs
Planeeritav tegevus ei tohi tegevusest tingitud piiranguid seada kõrvalasuvale
elamualale, vajadusel tuleb võtta kasutusele leevendavad/keelavad meetmed.
5.12. Servituutide määramise vajadus
Servituudid seatakse Asjaõigusseaduses ja Asjaõiguse rakendamisseaduses
ettenähtud korras. Planeeringuga tehakse ettepanek seada teeservituut Pos2 ja Pos3
krundile. Kogu planeeringualal on krunte läbivatele planeeritud tehnovõrkudele ette nähtud
isiklik kasutusõigus (Tabel 5). Tehnovõrkudele seatud isiklik kasutusõigus ja teeservituudi ala
on ära näidatud Tehnovõrkude planeeringu ja planeeritud maakasutuse joonisel leht 4.
Tabel 5. Servituutide määramise vajadus
Teeniv kinnisasi Servituut Valitsev kinnisasi/isik Servituudi sisu
Pos1, Pos2 ja Isiklik Telekommunikatsioonivõrgu Isiklik kasutusõigus annab
Pos3 kasutusõigus valdaja telekommunikatsioonivõrgu
valdajale õiguse ehitada ja
hooldada läbi kinnisasja
kulgevat
telekommunikatsiooniliini.
AS Tartu Agro Isiklik Elektrivõrgu valdaja Isiklik kasutusõigus annab
(83101:005:0053) kasutusõigus elektrivõrgu valdajale
õiguse ehitada ja hooldada
läbi kinnisasja kulgevat
elektri keskpingeliini.
Pos1, Pos2 , Pos3 Isiklik Elektrivõrgu valdaja Isiklik kasutusõigus annab
ja Pos7 kasutusõigus elektrivõrgu valdajale
õiguse ehitada ja hooldada
läbi kinnisasja kulgevat
elektri madalpingeliini.
Pos1, Pos2 ja Isiklik Veevõrgu valdaja Isiklik kasutusõigus annab
Pos3 kasutusõigus vee-ettevõtte valdajale
õiguse ehitada ja hooldada
läbi kinnisasja kulgevat
16
veeliini.
Pos1, Pos2 ja Isiklik Veevõrgu valdaja Isiklik kasutusõigus annab
Pos3 kasutusõigus vee-ettevõtte valdajale
õiguse ehitada ja hooldada
läbi kinnisasja kulgevat
reoveeliini.
Pos1, Pos2 ja Isiklik Gaasivõrgu valdaja Isiklik kasutusõigus annab
Pos3 kasutusõigus gaasi-ettevõtte valdajale
õiguse ehitada ja hooldada
läbi kinnisasja kulgevat
gaasiliini.
Pos2 Teeservituut Pos3 Teeservituut annab õiguse
kasutada läbi kinnisasja
kulgevat sõiduteed
Pos2 ja Pos3 Teeservituut Pos4 Teeservituut annab õiguse
kasutada läbi kinnisasja
kulgevat sõiduteed
Pos6 Teeservituut Männiku maaüksus Teeservituut annab õiguse
(83101:005:0070) kasutada läbi kinnisasja
kulgevat sõiduteed
5.13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt
on tehtud kokkuvõte antud piirkonna kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest.
Kuritegevuse riske vähendavad:
• omanikutunde tekitamine
• atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur
• tagumiste juurdepääsude vältimine
• selgelt eristatav juurdepääs, valduse sissepääsude arvu piiramine
• korrashoid
• hoonetevaheline nähtavus, jälgitavus (videovalve) ja valgustatus
• autode parkimine vahetult hoonete ees
• lukustatud sisenemisruumid
• tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid
• süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire
eemaldamine
Krundi omanikul on soovitav hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada
eelpool tooduga.
5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ja
nende ulatus
Planeeringuga tehakse ettepanek määrata planeeritav kogujatee avalikku kasutusse
lähtudes kehtivast seadusandlusest (Asjaõigusseadus §155, Teeseadus §4). Avalikus
kasutuses olevad teed on näidatud Tabelis 6.
Planeeritaval alal asuvad kraavid on maaparandussüsteemi eesvooludeks ja peavad
jääma toimima. Planeeringu ala sihtotstarbe muutmisel tuleb tagada naaberkinnisasjade
maatulundusmaal paiknevate maaparandussüsteemide toimimine. Planeeringu alale trasside
17
ja ehitiste rajamisel kuivendusdreeni vigastuse korral sulgeda vigastatud toru, vältimaks
sette sattumist kuivenduse reguleerimise võrku. Maaparandussüsteemi maa-alale
kavandatava ehitise ja rajatise ehitusprojekt ning ühiseesvoolu reguleerimise või
ühiseesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsus kooskõlastada
maaparandusbürooga vastavalt Maaparandusseadusele (§ 47, lg 1).
Planeeringualal olevatel õhuliinidel on vastavalt 110kV 25 m kaitsevöönd, 15kV 10 m
kaitsevöönd ja 0,4kv liinil 2 m kaitsevöönd (Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuse määrusele
§2).
Kandikülas olemasoleval puurkaevul on 50 m sanitaarkaitsevöönd (Veeseadus §28).
Planeeringuala ümbritsevate tugimaantee ja kõrvalmaantee kaitsevöönd on 50 m ja
sanitaarkaitsevöönd vastavalt Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa põhimaanteel 300 m ja Tartu
– Ilmatsalu – Rõhu kõrvalmaanteel 200 m. (Teeseadus §13 ja Maanteemeti poolt väljastatud
tehnilistele tingimused nr 11.3 -.2/116 vt lisade kausta lk 25).ˇ
Tabel 6. Kinnistute ja nende osade kasutamine avalikul otstarbel
Kinnistu Kitsendus Kitsenduse sisu
Pos1 Avalik kasutus Avalikult kasutatav tee
5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitajaks on kinnistu
igakordne omanik. Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad
hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele.
5.16. Planeeringu rakendamise võimalused
• Kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi/kruntide valdajate poolt.
• Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama eskiis- ja ehitusprojekti
piirkonna arendajaga, arendajat esindava arhitektuuribürooga ja Tähtvere
Vallavalitsuse vastava ala spetsialistiga.
• Krundisiseste parklate rajamiseks tuleb koostada eraldi projektid krundi hoonestaja
poolt.
• Planeeringuala teede sh kogujatee projekteerimise ja rajamise kohustus on piirkonna
arendajal.
• Ühendused tehnovõrkudega (s.h. sademeveekanalisatsiooni) projekteerib ja rajab
piirkonna arendaja(d) kokkuleppel tehnovõrke valdava ettevõttega.
• Planeeringu alale trasside ja ehitiste rajamisel kuivendusdreeni vigastuse korral
sulgeda vigastatud toru, vältimaks sette sattumist kuivenduse reguleerimise võrku.
Ala arenduse eelduseks on kuivenduse toimimist kajastava projekti koostamine
krundi hoonestaja poolt ja kooskõlastamine maaparandussüsteemi haldajaga.
• Ehitusloa väljastamise eeltingimuseks on rajatise, sealhulgas piirdetara ja
juurdepääsutee väljaehitamine.
19.06.2006.a.
/ / Kärt Pill, planeerija
18
...\joonised\Põhijoonis.dgn 8/24/2006 14:25:15
Vello Sova
Tinter-Projekt OÜ Teie 13.05.2019
[email protected]
Meie 28.06.2019 nr 15-2/19/23220-2
Kandiküla 2 arenduse teede põhiprojekti
koostamiseks mahasõidu ehitamise nõuded
Olete taotlenud nõudeid mahasõidu ehitusprojektile riigiteelt nr. 2 (edaspidi riigitee) km 181,797
(Vana-Kandi tee mahasõit) ja riigiteelt nr. 22103 km 0,231 (Ristla tee mahasõit) Tartu maakonnas
Tartu linnas Kandikülas Kandiküla arenduse juurdepääsuks tööstuspargile.
Teeregistri andemetel on riigitee 2 2018.a. keskmine ööpäevane liiklussagedus 5870 a/ööp, mis
vastab majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa
„Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) järgi maantee III klassile (p 1.3 „Maantee
klass ja liiklussagedus“ ja Tabel 1.1 „Maantee klassid“). Kehtiv kiirusepiirang on 90 km/h.
Teeregistri andemetel on riigitee 22103 2018.a. keskmine ööpäevane liiklussagedus 1659 a/ööp,
mis vastab majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise
normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) järgi maantee IV klassile (p
1.3 „Maantee klass ja liiklussagedus“ ja Tabel 1.1 „Maantee klassid“). Kehtiv kiirusepiirang on 90
km/h.
Antud asukohas kehtib alates 2006 aastast Maainseneribüroo Omandi OÜ poolt koostatud
„Tähtvere valla Kandiküla äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering“ töö nr. DP1491, millega on
suletud ristmik riigiteelt nr. 2 km 181,797 ning on ette nähtud kanaliseeritud ristmik riigiteelt nr.
22103 km 0,231.
Vastavalt Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustavale
teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha
täpsustamine km 92,0 – 183,0" (edaspidi teemaplaneering) on ette nähtud mahasõit riigiteelt nr. 2
km 181,797 sulgeda. Vastavalt teemaplaneeringule tehakse kogujatee läbi Vana-Kandi tee 1
kinnistu, mida mööda pääseksid riigiteele nr. 22103 ka Väike-Männiku (katastritunnus
83101:005:0071) elanikud ja Viigi tee (tee nr. 8310364) kasutavad isikud. Vastavalt „Tähtvere
valla, Kandiküla äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringule on ette nähtud mahasõit riigiteelt nr.
2 km 181,797 sulgeda. Tulenevalt eelpoolöeldust tuleb sulgeda mahasõit riigiteelt nr. 2 km
181,797.
Vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise
normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) joonis 5.1 Ristmiku põhitüübi
valik sobib riigitee 22103 km 0,231 ja Ristla tee mahasõiduks lihtristmik. Siinkohal teavitame teid,
et Tartu linn koostab praegusel hetkel jalgratta- jalgtee projekti, mis kulgeb paralleelselt riigiteega
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
22103, millega lahendatakse jalgratturite ja jalakäijate liikumine antud tee pool. Olemasoleva
detailplaneeringu lahendus näeb ette riigitee 22103 ja Ristla tee ristumiskohas kanaliseeritud
ristmiku. Detailplaneeringu lahendus ei asu riigitee koridoris ning eeldab riigitee ümber ehitamist
ka väljaspool planeeringu ala. Eelpool öeldust tulenevalt annab Maanteeamet riigitee 22103 ja
Ristla tee ristumiskoha jaoks välja nõuded lihtristmiku ehitamiseks.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 määrab Maanteeamet mahasõidu
(edaspidi ristumiskoht) projekteerimiseks riigiteelt nr. 22103 km 0,231 järgmised nõuded:
1. Ristumiskoht projekteerida olemasolevasse asukohta.
2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis
vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile
esitatavad nõuded“.
3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). Tiheasustusalal võib juhinduda Eesti Standardist
EVS 843:2016 “Linnatänavad”.
5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning
riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projektis kirjeldada ristumiskoha
asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).
6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga:
6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102
kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“
6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.
Mõõdistada ala piki riigiteed 50 m ristumiskoha asukohast mõlemas suunas.
6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
6.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus,
pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.
6.5. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis.
6.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
7. Projekti koostamisel arvestada riigiteel 2018 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 2659
autot/ööp, kehtiva kiiruspiiranguga 90 km/h ja projekteerimise lähtetasemega rahuldav.
8. Vastavalt normide joonis 5.1 sobib antud kohta praegusel hetkel lihtristmik.
9. Lähtuda Maanteeameti tüüpjoonisest II. Vajadusel määrata ristumiskoha pöörderaadiused
lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist).
10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha suurim pikikalle
riigiteelt peab olema 2,5-3,0% II tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses ning pikkus ja kalle peavad
võimaldama sõiduki peatumist enne riigiteega ristumist.
11. Tolmuvaba kate projekteerida vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte
servast.
12. Ristumiskoht ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee
katetelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt (kinnistu või katastriüksus). Vajadusel paigaldada
ristumiskohale truup koos truubiotste kindlustamisega ning vajadusel näha ette kraavide
puhastamine ja kaevamine.
13. Ristumiskohal tagada normide kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7) ja külgnähtavus (tabel
2.14). Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.
Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
2 (4)
14. Ristumiskoha pöörderaadiused kontrollida liikluskoosseisus esineva kõige ebasoodsamat tüüpi
sõiduki pöördekoridoridega. Vajadusel näha ette pöörderaadiustel tugipeenra kindlustamine
täringukiviga vms.
15. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva
liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse
kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20
aastat) liiklussagedusega. Vajadusel näha ristmikele ette laiendused.
16. Kanda joonistele perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed, projekteerida ristmikule jalakäijate ohutu
teeületuskoht ning vajadusel näha ette jalgratta- ja jalgtee ühendused olemasolevate
bussipeatustega. Projektlahendus siduda Tartu linna poolt koostatava projektiga jalgratta-
jalgtee projektiga.
17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,
projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
18. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine.
Ristumiskoha ehitamisel taastada riigitee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada
purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega.
19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate
tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele (näiteks
looduskaitseala, muinsuskaitse piirangud, maaparandusehitised), kelle poolt esitatud piirangud
võivad mõjutada ristumiskoha asukohta.
20. Juhul, kui ristumiskohale projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ja häirida riigiteel
liiklejaid. Kaaluda ja vajadusel projekteerida ristumiskohale valgustus vastavalt kehtivatele
standarditele ja Maanteeameti peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud
„Riigimaanteede valgustamise
juhisele“ http://www.mnt.ee/public/Riigimaantee_valgustamine_juhis_kinnitatud.pdf.
21. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad tee täieliku sulgemiseta.
22. Ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab
huvitatud isik.
23. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu , mille osas
omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet (valitseja MKM ja volitatud asutus MA).
24. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks
[email protected].
25. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt
majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja
nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”.
Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile (Teelise 4, Tallinn,
[email protected])
haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtu-menetluse seadustikus
sätestatud korras 30 päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Leiten
juhataja
Lisad:
3 (4)
1. Detailplaneeringu põhijoonis
2. Detailplaneeringu seletuskiri
3. Teemaplaneeringu väljavõte
Priit Palgi
7408122
[email protected]
4 (4)
Tartu Linnavalitsus Teie 04.05.2020 nr 9-3.2/DP-20-010
[email protected]
Raekoja plats 1a Meie 25.05.2020 nr 15-2/20/21999-2
50089, Tartu, Tartu maakond
Kandikülas asuva Männiku maaüksuse
detailplaneeringust
Olete teavitanud Maanteeametit Tartu maakonnas Kandikülas Männiku maaüksuse (katastritunnus
83101:005:0070) detailplaneeringu (edaspidi planeering) algatamisest ja lähteseisukohtade
kinnitamisest. Planeeringu koostamise eesmärgiks on krundi jagamine, ehitusõiguse määramine
äri- ja tootmishoonetele ja liikluskorralduse lahendamine.
Planeeritav ala asub osaliselt riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (edaspidi riigitee nr 2)
kaitsevööndis. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on riigiteel 2019. a. 5873 a/ööp, mis
vastab majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa
„Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) järgi maantee III klassile.
Detailplaneeringu eskiisi joonisel on servituudiga juurdepääs planeeritud läbi Vana-Kandi tee 3
krundi (katastritunnus 83101:005:0130) kuni 8310024 Vana-Kandi teeni (Vana-Kandi tee T2;
katastritunnus 83101:001:0663), millel on olemasolev ristumiskoht riigiteega nr 2 km 181,797.
Antud asukohas kehtib alates 2006 aastast Maainseneribüroo Omandi OÜ poolt koostatud
„Tähtvere valla Kandiküla äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering“ töö nr. DP1491, millega on
suletud ristmik riigiteelt nr 2 km 181,797 ning on ette nähtud kanaliseeritud ristmik 8310053 Ristla
tee (Ristla tee T1; katastritunnus 83101:005:0124) ristumiskohale riigiteega nr 22103 Tartu-
Ilmatsalu-Rõhu (edaspidi riigitee nr 22103) km 0,231.
Vastavalt Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustavale
teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha
täpsustamine km 92,0-183,0" (edaspidi teemaplaneering) on ette nähtud mahasõit riigiteelt nr 2
km 181,797 samuti sulgeda. Vastavalt teemaplaneeringule hõlmaks kogujatee ka Männiku
planeeringulast põhjapoolsete maaüksuste juurdepääsud.
Eelnevat arvesse võttes eeldab planeeringualale juurdepääs Ristla tee ja riigitee nr 22103 km
0,231 ristumiskoha ümber ehitamist väljaspool planeeringuala. Aasta keskmine ööpäevane
liiklussagedus on riigiteel nr 22103 2019. a. 1723 a/ööp, mis vastab normide järgi IV klassile.
Vastavalt normide joonisele 5.1 sobib antud asukohta lihtristmik. Maanteeamet on 28.06.2019
kirjaga nr 15-21923220-2 andud välja nõuded lihtristmiku projekteerimiseks ja ehitamiseks
riigitee 22103 km 0,231 ja 8310053 Ristla tee (Ristla tee T1; katastritunnus 83101:005:0124)
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
ristumiskohta ning teavitanud ka jalgratta- jalgtee projektist (kooskõlastatud 31.12.2019 kirjaga nr
15-21821801-16), mis kulgeb paralleelselt riigiteega 22103.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
järgnevalt Maanteeameti seisukohad planeeringu koostamiseks.
1. Planeeritav ala paikneb riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 181,46-181,64
kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane
teekaitsevöönd.
2. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
4. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
5. Planeeringus käsitleda üldplaneeringule ja teemaplaneeringule vastavust ning
planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide
lahendustega.
6. Juurdepääs tagada Ristla tee (Ristla tee T1; katastritunnus 83101:005:0124) kaudu
ristumiskohaga riigiteel nr 22103 km 0,231. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt mitte
planeerida.
7. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7.
Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida
lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike
läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava
perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Vajadusel näha ristmikele ette laiendused.
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse
teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
8. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja
riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel
rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval
planeeringujoonisel.
9. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada
sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.
10. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette
näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
11. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed
häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra
normtasemete, tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata
joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et
tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest
põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
2 (4)
12. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid
riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus
kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
13. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Seejuures juhime tähelepanu, et sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele
maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui
teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide
läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest
lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukord
ja teostada läbilaskearvutused.
14. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud
riigitee ristumiskoht ja planeeritavatele kruntidele juurdepääsuteed tuleb rajada ning
nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada
(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
15. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja
jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV
kohustus (PlanS § 131 lg 1).
16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile
nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik
(EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99
lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee
ehitusloa Maanteeamet.
17. Juhime tähelepanu, et kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma
planeeringuala sisse.
18. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu
koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus), juhul kui planeeringu koostamisel
selgub, et on täidetud määruse nr 133 § 3 p 5 sätestatud tingimused.
Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise
kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema
koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud
seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
3 (4)
Lisad:
1. LVK2020042800467
2. Männiku_joonised
3. 15-21923220-2 28.06.2019 Maanteeameti kiri
Kristi Kuuse
58603278
[email protected]
4 (4)