dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Seisukohast teavitamine

Maanteeamet · 25. mai 2020
Viit
15-2/20/21999-2
Registreeritud
25. mai 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Kristi Kuuse (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22021999-2 25.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc4683 KB

Sisu (failidest)

TARTU LINNAVALITSUS KORRALDUS Tartu, Raekoda 28.04.2020 nr 467 Kandiküla, Männiku maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Kaarsilla Kinnisavara OÜ on esitanud taotluse algatada Kandikülas Männiku maaüksuse detailplaneeringu koostamine eesmärgiga määrata ehitusõigus äri- ja tootmishoonete rajamiseks. Planeeringuga soovitakse moodustada neli krunti ja määrata igale krundile ehitusõigus kahe põhihoone rajamiseks, hoonete suhteline kõrgus kuni 10 m ja korruselisus 2. Kruntide täisehituseks soovitakse määrata ligikaudu 35%. Juurdepääs lahendatakse Vana-Kandi teelt läbi Vana-Kandi tee 3 kinnistu. Männiku maaüksus asub Kandikülas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee vahetus läheduses. 2,3 ha suurune ala on hoonestamata maatulundusmaa katastriüksuse sihtotstarbega krunt. Naabruses asuvad elamumaa-, maatulundusmaa-, ärimaa- ja tootmismaa krundid. Alale puudub avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs. Planeeringualale ulatub riigitee kaitsevöönd ja elektripaigaldise kaitsevöönd ning maaparandussüsteemidest tulenevad piiranguvööndid - maaparandushoiuala, avatud eesvoolu kaitsevöönd, kalda veekaitsevöönd. Männiku maaüksusel kehtivat detailplaneeringut ei ole. Tähtvere Vallavalitsuse 03.08.2006 korraldusega nr 194 kehtestatud Kandiküla äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringuga on määratud naaberkruntidele Vana-Kandi tee 3 ja Vana-Kandi tee 1 ehitusõigus kuni kahekorruseliste tootmis- ja laohoonete ning äri- ja büroohoonete rajamiseks. Männiku maaüksuse kasuks on määratud Vana-Kandi teelt juurdepääsu servituudi seadmise vajadus Vastavalt Tähtvere valla üldplaneeringule on tegemist detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alaga. Linna ja maantee lähedus soosivad alale elamumaa kõrvale sobiliku (müra- ja saastevaba) äri- ja tootmistegevuse planeerimist. Äri-, tootmis- ja laohoonete lubatud korruselisuseks on kuni kolm. 20% tootmismaa territooriumist tuleb haljastada, millest ¾ peab olema kõrghaljastus. Kaitsehaljastuse dimensioone võib erijuhtudel muuta detailplaneeringuga. Tootmis- ja ärimaade planeerimisel tagada juurdepääsuteede, parklate ja kergliiklusteede optimaalsed, naabrust vähem häirivad ja liiklusohutud lahendused. Elamumaade kontaktvööndisse võib kavandada üksnes elukeskkonnale sobilikku kvaliteeti tagavaid äri- ja tootmisettevõtteid. Detailplaneeringutes tuleb määratleda, millist laadi tootmistegevus on lubatud. Detailplaneering peab andma lahendused sademevee kogumiseks/ärajuhtimiseks. Maaparanduskraavide ja teetruupide ebapiisava läbilaskevõime korral planeerida täiendavaid tehnoloogiliselt sobilikke lahendusi (reservuaarid, kogumistiigid, täiendav drenaažitorustik, olemasolevate maaparandussüsteemide renoveerimine jmt). Tulenevalt alale ulatuvatest maaparandussüsteemidest ja nendest tulenevatest piirangutest, esitas linn järelpärimise Põllumajandusametile, et saada teada, kas ja millistel tingimustel on võimalik Männiku maaüksuse detailplaneeringu koostamine. Põllumajandusamet on 15.04.2020 kirjaga nr 14.2-1/11636 edastanud tingimused, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada. Muu hulgas on välja toodud, et eesvoolukraavi maaparandusseaduse nõuetele vastav toimimine ja juurdepääs hoolduseks peab olema tagatud ka peale planeeritavate tegevuste elluviimist. Detailplaneeringu alalt sajuvee ärajuhtimise lahenduse kavandamisel ja sajuvee suunamise vajadusel maaparandussüsteemi eesvoolu, tuleb arvestada maaparandusseaduse § 53 "Maaparandussüsteemi lisavee juhtimine" tingitud nõuetega. Detailplaneering tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga ja Rahinge Maaparandusühistuga. Kuna alale puudub avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs, tuleb juurdepääsu lahendamisel teha koostööd naaberkruntide omanikega, vajadusel tuleb määrata servituudi seadmise vajadus. Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna soovitakse määrata ehitusõigus ehitusloakohustuslikele hoonetele. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu algatamine on võimalik lähtudes Tähtvere valla üldplaneeringust ja otsuse punktis 4 toodud lähtetingimustest. Võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lg-d 1 ja 5, Tartu Linnavolikogu 28.06.2017 määruse nr 140 "Ülesannete jaotus ehitamise ja planeerimise korraldamisel Tartu linnas" § 5 lg 2 ja § 11 lg 1 ning arvestades Tähtvere Vallavolikogu 21.07.2006 määrusega nr 14 kehtestatud Tähtvere valla üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus o t s u s t a b: 1. Algatada Kandiküla Männiku maaüksuse detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi krundi jagamiseks, äri- ja tootmishoonetele ehitusõiguse määramiseks ja liikluskorralduse lahendamiseks. 2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Kandiküla Männiku maaüksuse detailplaneeringuala situatsiooniskeem". 3. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademevee kanalisatsiooni) väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. 4. Planeering tuleb koostada arvestades Tähtvere valla üldplaneeringut ja järgnevaid lähteseisukohti: 4.1. Planeeringu joonised (olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud) anda mõõtkavas M 1: 500. Planeeringu koosseisus esitada ehitusõigust illustreerivad 3D joonised. 4.2. Krundi ehitusõigus määrata järgmiselt: 4.2.1. krundi kasutamise lubatud sihtotstarbed on ärimaa, tootmismaa, transpordimaa; 4.2.2. hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind ja absoluutkõrgus määrata planeeringuga, arvestades Tähtvere valla üldplaneeringus sätestatuga, mõjuala seoste analüüsi tulemustega ning nõuetekohase haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse lahendamise vajadusega krundil. 4.3. Ehitise kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu". 2 (4) 4.4. Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada, et krundi pindalast peab olema haljastatud 20%, millest 75% peab olema kõrghaljastus. Arvestada kõrvalasuva elamukrundi poolses osas kompaktse haljasriba loomise vajadusega, mis tagaks elanikke võimalikult vähe häiriva äritegevuse nende vahetus naabruses. 4.5. Planeeringu lahenduse koostamisel ja keskkonnatingimuste määramisel tuleb arvestada krundil olevate kitsendustega, mh tuleb sätestada meetmed maaparandussüsteemide toimimiseks. 4.6. Liikluskorralduse lahendamiseks tuleb esitada erinevate liikumisviiside analüüs, mis sisaldab liikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist. Autode ja jalgrataste parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, lähtudes Eesti Standardist EVS 843:2016 "Linnatänavad". 4.7. Määrata servituudi seadmise vajadused avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu tagamiseks. 5. Planeering tuleb kooskõlastada Maanteeametiga, Põllumajandusametiga ja Päästeameti Lõuna päästekeskusega, planeeringu koostamisse tuleb kaasata Rahinge Maaparandusühistu ja naaberkruntide omanikud. 6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Klaas Jüri Mölder linnapea linnasekretär 3 (4) LISA Tartu Linnavalitsuse 28.04.2020 korralduse nr 467 juurde Kandiküla Männiku maaüksuse detailplaneeringuala situatsiooniskeem planeeringuala piir (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Mölder linnasekretär 4 (4) Laeva metskond 9 83101:003:0472 N S 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 83101:003:0034 5 4 Pos 1 6598 m² Pos 2 5726 m² Männiku 83101:005:0070 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 83101:005:0066 7 50 Pos 4 Väike-Männiku 5861 m² 83101:005:0071 Pos 3 4821 m² 8 LEPPEMÄRGID 2 pa lneei rnguaap l r i i o. loe l r vkundipr i i planeeritud krundi piir riigitee kaitsevöönd hoonestusala juurdepääsuservituudi ala Vana-Kandi tee 3 planeeritud juurdepääs krundile 83101:005:0130 Töö nimetus Vana-Kandi tee 1 83101:005:0131 RAID INVEST Männiku (83101:005:0070) OÜ Raid Invest Tel:+372 5109000 detailplaneeringu Tartu vald Möllatsi küla Käärdi E-post: [email protected] Vana-Kandi tee T2 Tartumaa 60519 www.raidinvest.ee algatamise 83101:001:0663 Vana-Kandi tee T1 Huvitatud isik Kuupäev Joonise nimetus 83101:005:0133 ESKIIS 18.03.2020 Koostaja Allkiri Töö nr Mõõtkava Joonise number Karin Raid 1:1000 Ristla alajaam SISUKORD SELETUSKIRI 1.1. Detailplaneeringu koostamise alus 1.2. Planeeringu finantseerija 4 1.3. Planeeringu koostaja 4 1.4. Töögrupp 4 2. Planeeringu eesmärk ja andmed olemasoleva krundi kohta 4 3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid 4 4. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud 4 5. Planeeringu lahendus 4 5.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaart 4 5.2. Olemasoleva situatsiooni kirjeldus 5 5.3. Planeeritava ala kruntideks jaotamine, maakasutus 5 5.4. Krundi ehitusõigus 5 5.5. Krundi hoonestusala piiritlemine 6 5.6. Tänavate maa-alad ja liiklus- ning parkimiskorraldus 6 5.7. Ehitistevahelised kujad 7 5.8. Arhitektuurinõuded ehitistele 8 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 8 5.10. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad 8 5.10.1. Heitvee kanalisatsioon 9 5.10.2. Veevarustus 9 5.10.3. Küte 9 4 5.10.4. Gaasivarustus 9 5.10.5. Sidevarustus 9 5.10.6. Elektrivarustus 9 5.10.7. Välisvalgustus 10 5.10.8. Sademevee kanaliseerimine 10 5.10.9. Tuletõrje veevarustus 10 5.10.10 Jäätmekäitluse korraldamine. 11 5.11. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs 11 5.12. Servituutide määramise vajadus. 11 5.13 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 12 5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ja nende ulatus 12 5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 13 5.16. Planeeringu rakendamise võimalused 13 Kooskõlastuste kokkuvõte 14 JOONISED Leht 1 Situatsiooni skeem M 1:5000 Leht 2 Olemasolev olukord M 1:1000 Leht 3 Põhijoonis M 1:1000 Leht 4 Tehnovõrkude planeering ja maakasutus M 1:1000 Leht 5 Kogujatee planeering M 1:1000 5 Seletuskiri 1.1. Detailplaneeringu koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tähtvere Vallavalitsuse korraldusega 26. aprill 2006 a nr 99 kinnitatud lähtetingimused. 1.2. Planeeringu finantseerija Regsil OÜ Aadress: Mäe talu Järsi küla Raasiku vald, 75201 Harjumaa Reg nr: 11026882 1.3. Planeeringu koostaja Omandi OÜ Aadress: Näituse 27, 50409 Tartu Reg nr :10288752 Tel. 07 420999 Fax. 07 384017 1.4. Töögrupp planeerija: Kärt Pill arhitekt: Ott Ojamaa projektbüroo juhataja: Urmas Koch 2. Planeeringu eesmärk ja andmed olemasoleva krundi kohta Planeering koostatakse Tähtvere vallas Kandiküla külas asuvatele Illi (kat. tunnus 83101:005:0005), Lohu (83101:005:0069), Raja (83101:005:0039) kinnistutele ja lähialale ning AS Tartu Agro (83101:005:0053) kinnistuosale juurdepääsutee ulatuses. Planeeritava ala pindala on ligikaudu 8 ha. Detailplaneeringu eesmärk on muuta maakasutuse sihtotstarve maatulundus-maast ärimaaks ja tootmishoonete maaks, määrata kruntide ehitusõigused, anda lahendused vajalike tehnovõrkudega varustamiseks ning tagada juurdepääs kruntidele. Piirinaabrid: Planeeringuala piirneb põhjast Männiku (83101:005:0070) ja Väike- Männiku (83101:005:0071) kinnistutega, läänest Tani (83101:005:0012) ja Väike-Lohu (83101:005:0068), Laane (83101:005:0001) ja Rodimi (83101:005:0025) kinnistutega, lõunast Arvo (83101:005:0040), Väikese-Koidu (83101:005:0018), Räägu (83101:005:0020), Teeääre (83101:005:0013) ja Kase (83101:005:0015) kinnistutega ja idast Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteega (83101:005:0066). Illi ja Lohu kinnistuid eraldab kohalik maantee Kaja-Alliku tee (teemaa staatus: reformimata riigimaa) Illi maaüksuse (28894) omanik on kinnistusraamatu seisuga 17.03.2004 Regsil OÜ. Krundi olemasolev maakasutuse sihtotstarve 011M maatulundusmaa (põllumaa)100%. Krundi pindala on 1,68 ha. Lohu maaüksuse (20162) omanik on kinnistusraamatu seisuga 10.04.2004 Regsil OÜ. Krundi olemasolev maakasutuse sihtotstarve 011M maatulundusmaa (põllumaa)100%. Krundi pindala on 1,27 ha. Raja maaüksuse (8190) omanik on kinnistusraamatu seisuga 14.12.1998 Regsil OÜ. Krundi olemasolev maakasutuse sihtotstarve 011M maatulundusmaa (põllumaa)100%. Krundi pindala on 4,61 ha. 6 3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid 3.1. Tartu maakonnaplaneering 3.2. Tähtvere valla üldplaneering (koostamisel) 3.3. Tähtvere valla ehitusmäärus 4. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud Geoloogilised uuringud planeeringualal teadaolevalt puuduvad. 5. Planeeringu lahendus 5.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaart Omandi OÜ (Litsents: 432 MA, 17.12.2003; RETTER EG10288752-0001) poolt märtsis 2006 aastal mõõdetud geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1 : 500. Töö nr: GEO1834 ja GEO1459 5.2. Olemasoleva situatsiooni kirjeldus 5.2.1.Asukoha kirjeldus Käsitletavad kinnistud asuvad Tartu maakonnas Tähtvere vallas Kandiküla külas. Kõikidel kinnistutel on katastrisihtotstarve 100% maatulundusmaa (011M). Illi kinnistu maa- ala suurus on 1,68 ha, sellest haritavat maad on 1,65 ha ja veealust maad 0,03 ha. Lohu kinnistu maa-ala suurus on 1,27 ha, mis on 100% haritav maa. Raja kinnistu on 4,61 ha, millest haritavat maad on 4,53 ha ja veealust maad 0,08 ha. AS Tartu Agro kinnistu on 5,1 ha, mis on 100% haritav maa. Maaüksus on ümbritsetud valdavalt põllumaaga. Kinnistu lõunapiiril asub Kandiküla küla (kompaktse hoonestusega ala), ligikaudu 11 hoonestatud väikeelamu krundiga. Läänekülg piirneb maaparandussüsteemi eesvoolu kraaviga. Planeeringuala kirde nurka jääb Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa põhimaantee. Illi ja Lohu kinnistuid eraldab kohalik maantee Kaja-Alliku tee. 5.2.2. Looduslikud tingimused 5.2.2.1.Maastikulised ja geoloogilised tingimused. Vastavalt Tiiu Libliku poolt saadetud geoloogilistele andmetele (vt lisade kaust lk 27) on vaadeldav ala jääb väheliigestatud moreenlavale Kagu – Eesti laavamaa loodeossa. Moreenkihi paksus on 0,04 m. Ehitustööde käigus tuleb arvestada moreenpinnase tundlikkusega leondumise ja struktuurrikkumise suhtes. 5.2.2.2. Veerežiim Planeeritav ala on tasane. Maapinnal on kerge kalle (ca 4,0 m) lõuna suunas. Läänest ümbritseb kinnistut maaparandussüsteemi eesvoolu kraav. Pinnasevesi on keskeltläbi 2,5 m sügavusel maapinnast. Maaparandussüsteemi eesvoolu kraavil on kalda veekaitsevöönd 1 m (VS §29, lg.2), kalda ehituskeeluvöönd 25 m (LKS §38, lg.1) ning kalda piiranguvöönd 50 m (LKS §37, lg.1). Planeeringualal paikneb maaparandussüsteemi drenaažid. 5.2.2.3. Taimestik Planeeringualal kõrghaljastus puudub. Tegemist on põllumaaga. 5.2.2.4. Olemasolev infrastruktuur Olemasolev hoonestus kinnistul puudub. Juurdepääs planeeritavale alale toimub mööda kohalikult Kaja – Alliku maanteelt. 5.2.2.5. Kommunikatsioonid ja trassid Planeeritaval alal olemasolev kommunikatsioonivõrgustik puudub. Planeeritavast alast lõunas ca 10 meetri kaugusel asub lähim alajaam ja kasutuses väljas olev puurkaev. 7 Planeeringuala läbivad OÜ Tartu Põhivõrgu 110kV kõrgpinge õhuliin, mille paiknemine peab jääma säilima, ning OÜ Tartu Jaotusvõrgu 15kV ja 0,4kV õhuliin. 5.3. Planeeritava ala kruntideks jaotamine, maakasutus Kinnistud jagatakse 8 krundiks - 6 toomis - ja ärimaakrunti (lao/tootmishoone ja/või kaubandus/teenindus/kontori/büroohoone), üks tootmishoonete krunt (elektrialajaam) ja üks üldkasutatav krunt (juurdepääsutee) Kruntide sihtotstarbeks on: • tootmismaa (Th 0030). Sealhulgas elektrialajaama maa (Th/OE) • ärimaa (Ä 002) • transpordimaa (L 007) • maatulundusmaa (M 011) Maatükkide sihtotstarvete määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusest nr. 36, muudetud 29.04.1996 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused”. 5.4. Krundi ehitusõigus Kruntide sihtotstarbeks on tootmismaa (Th) numbrikoodiga 0030, ärimaa (Ä) numbrikoodiga 002 ja transpordimaa (L) numbrikoodiga 007. Maatükkide sihtotstarvete määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995a. määrusest nr.36 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused”. Kruntidele Pos2, Pos3, Pos4, Pos5 ja Pos6 on planeeritud sihtotstarbed on 80 % tootmismaa ja 20 % ärimaa. Pos7 on planeeritud sihtotstarbed 68 % tootmismaa, 17 % ärimaa ja 15 % maatulundusmaa. Maatulundusmaa jääb vastavalt Maanteeameti poolt väljastatud tehniliste tingimuste nr 11.3 – 2/116 (vt lisade kausta lk 25) Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa tugimaantee reservmaaks. Hoone ühekorruseline osa võib olla 100 % maksimaalsest ehitusalusest pinnast ja kahekorruseline osa 20 %. Tootmishoonete maa planeerimisel on lubatud vaid kahjuliku välismõjuta (müra, saaste jmt) tootmistegevus ja ladustamine. Krundile Pos8 on planeeritud uus 15/0,4kV komplektalajaam. Krunt Pos1 on planeeritud transpordimaaks (teemaa). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määruse nr 10 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" kohaselt on kavandatud ehitiste/rajatise kasutamise otstarbe koodid ja nimetused järgmised: Pos1 21122-tee, Pos2-7 12500 tööstus- ja laohooned ja/või 12200 büroo- ja administratiivhoone. Pos8: 22240- Elektrijaotusvõrgud ja sideliinid. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala kruntidel ja suurim lubatud kõrgus on näidatud Tabelis 1. Ehitusõigus. Kruntide maapinnakõrguse muutmist ei ole planeeringuga ette nähtud. Tabel 1. Ehitusõigus maapinnast hoonestusa ehitusaluse tulepüsivus m max korruselisu vahemik o krundil sihtotstarv ehitualune se suhe %- suurus m2 Katusem Hoonete hoonete m2 lubatud aadress kõrgus kõrgus Krundi Krundi la m2 kalde maa- pinnast -aste Sokli Maa Max Max Max des Hoone e pind arv Pos1 6 150 100% L/LT - - 2 - - - - - 80% 100% ühe 13 0,3 – Pos2 T/TH,TL 4 737 4 737 2 korruseline 9,0 0 - 15 TP2 862 1,0 20% 20% kahe 8 Ä/BT,BB korruseline 80% 100% ühe 12 T/TH,TL korruseline 0,3 – Pos3 4 939 4 939 2 9,0 0 - 15 TP2 705 20% 20% kahe 1,0 Ä/BT,BB korruseline 80% 100% ühe 19 T/TH,TL korruseline 0,3 – Pos4 3 644 3 644 2 9,0 0 - 15 TP2 219 20% 20% kahe 1,0 Ä/BT,BB korruseline 80% 100% ühe 12 T/TH,TL korruseline 0,3 – Pos5 6 058 6 058 2 9,0 0 - 15 TP2 452 20% 20% kahe 1,0 Ä/BT,BB korruseline 80% 100% ühe T/TH,TL korruseline 0,3 – Pos6 6 668 3 080 3 080 2 9,0 0 - 15 TP2 20% 20% kahe 1,0 Ä/BT,BB korruseline 68% 100% ühe T/TH,TL korruseline 0,3 – Pos7 9 210 17% 3 809 3 809 2 9,0 0 - 15 TP2 20% kahe 1,0 Ä/BT,BB korruseline 15% M/MP Pos8 61 100% T/OE - 30 2 - - - - TP1 5.5. Krundi hoonestusala piiritlemine Planeeritud hoonestusalad on seotud krundipiiridega, vt Planeeringu põhijoonis leht 3. 5.6. Tänavate maa-alad ja liiklus- ja parkimiskorraldus Olemasolev olukord. Planeeritavale alale väljaehitatud juurdepääsutee puudub. Juurdepääs alale toimub hetkel mööda kohalikult Kaja – Alliku maanteelt edasi AS Tartu Agro kinnistul asuva pinnasetee kaudu. Planeeritud lahendus Planeeringuga on ette nähtud alale juurdepääsu tagamiseks uue kogujatee rajamine AS Tartu Agro (83101:005:0053) kinnistutele, Kaja – Alliku teelt kuni Tartu – Ilmatsalu – Rõhu kõrvalmaanteele. Olemasolev mahasõit Kaja – Alliku teelt Tallinn - Tartu – Võru – Luhamaa põhimaanteele planeeringuga suletakse, vastavalt Maanteemeti poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 11.3 -.2/116 (vt lisade kausta lk 25). Suletavale mahasõidule tuleb ehitada ette piirdetara, et vältida jalakäijate liikumist maanteele. Teemaa laiuseks on arvestatud 13,0m. Planeeritavale alale rajatakse üks uus tänav, mis hakkab kulgema Pos2, Pos3 ja Pos4 kruntidelt planeeritavale kogujateele. Teed planeeritakse kahesuunalise liikluskorraldusega. Liikluskorraldus on näidatud Planeeringu põhijoonisel leht 3 ja Kogujatee planeeringu joonisel leht 5. Kogujatee ja tänav on planeeritud kõvakattega teedena. Sademevee ärajuhtimiseks on kogujateel ja tänava ühes servas lahtised sademevee kraavid, mille kaudu juhitakse sademevesi planeeritavast alast läänes olevasse maaparanduskraavi. Kõnniteed on ette nähtud rajada kogujateel ja tänaval ühele poolele. Planeeringualal on ette nähtud 3 m laiune 9 kõvakattega kõnnitee. Pos5, Pos6 ja Pos7 kruntide ääres kulgeva kogujatee teemaale on planeeritud 2 m laiune kõnniteed ja sõidutee eraldav roheline eraldusriba. Samamoodi on liigendatud teemaa planeeritaval uuelt tänaval. Kogujatee teemaa lõigul, mis jääb mahasõidu ja planeeritava tänava vahele, pole kõnniteed ja sõidurada eraldavat eraldusriba ette nähtud - kõnnitee sõiduteest ette nähtud eraldada äärekiviga. Kõnniteede kulgemine ja jalakäijate liiklus on näidatud Planeeringu põhijoonisel leht 3 ja Kogujatee planeeringu joonisel leht 5. Kruntidele Pos2 – Pos4 on planeeritud juurdepääsud planeeritavalt tänavalt. Kruntidele Pos5 – Pos7 on planeeritud juurdepääsud planeeritavalt kogujateelt (hetkel Kaja – Alliku kohalik maantee). Tänavate kõrgusarvud on ära toodud Planeeringu põhijoonisel leht 3 ja Kogujatee planeeringu joonisel leht 5. Kõrgusarvud on orienteeruvad, täpsed maapinnakalded ning sademevee ärajuhtimine lahendatakse teede projekteerimise käigus. Planeeringuga on näidatud kogujatee mahasõidu Tartu – Ilmatsalu – Rõhu kõrvalmaanteele üks võimalikest lahendustest. Selle lahenduse juures on vajalik kiirusepiirang 70 km/h. Juhul, kui tee projekteerimise juures leitakse, et mahasõitu on mõistlik teistmoodi lahendada, võib kasutada teist lahendust. Mahasõidu põhimõtteline lahendus on Kogujatee planeeringu joonisel leht 5. Täpsem tee lahendus tuleb teha teeprojektiga. Kogujatee ja tänava äärde on kavandatud välisvalgustid. Parkimine tuleb lahendada kõigil kruntidel krundisiseselt. Planeeringuga on määratud ära parkimiskohtade arv krundil, parkimise täpsem lahendus tuleb lahendada eraldi projektiga. Parkimise juures on lähtutud maksimaalsest ehitusalusest pinnast. Juhul, kui vähendatakse ehitusalust pinda, tuleb ka vähendada samas mahus parkimiskohtade arvu ja krundisisest kõvakattega pinda. Parkimiskohtade määramisel on lähtutud Eesti Standardist Linnatänavad (EVS 843:2003). Parklate juurde tuleb planeerida õli – ja liivapüüdurid, et saastunud sademevett enne kraavi juhtida nii, et see ei halvendaks suubla seisundit. Parkimiskohtade arvutus on lahti seletatud Tabelis 2 Parkimiskohtade arvutus Tabel 2. Parkimiskohtade arvutus Krundi Pos2 Pos3 Pos4 Pos5 Pos6 Pos7 aadress Krundi 13 862 12 705 19 219 12 452 6 668 9 210 pindala Maksimaaln e 4 737 4 939 3 644 6 058 3 080 3 809 ehitusalune pind m2 10 Lubatud 100% ühe 100% ühe 100% ühe 100% ühe 100% ühe 100% ühe korruselisus korruseline korruseline korruseline korruseline korruseline korruseline e suhe %- tootmishoo tootmishoo tootmishoo tootmishoo tootmishoo tootmishoo des ne ne ne ne ne ne maksimaals 20% kahe 20% kahe 20% kahe 20% kahe 20% kahe 20% kahe est korruseline korruseline korruseline korruseline korruseline korruseline ehitusaluse ärihoone ärihoone ärihoone ärihoone ärihoone ärihoone st pinnast Tootmis- Tootmis- Tootmis- Tootmis- Tootmis- Tootmis- pinda pinda pinda pinda pinda pinda 4 737 m2 * 4 939 m2 * 3 644 m2 * 6 058 m2 * 3 080 m2 * 3 809 m2 * 80% = 80% = 80% = 80% = 80% = 80% = Maksimaals 3 789,6 m2 3 951,2 m2 2 915,2 m2 4 846,4 m2 2 464 m2 3 047,2 m2 et tootmis- Äripinda Äripinda Äripinda Äripinda Äripinda Äripinda ja äripinda 4 737 m2 * 4 939 m2 * 3 644 m2 * 6 058 m2 * 3 809 m2 * 3 080 m2 * (bruto) m2 20% * 2 20% * 2 20% * 2 20% * 2 20% * 2 20% * 2 (kahe (kahe (kahe (kahe (kahe (kahe korruseline) korruseline) korruseline) korruseline) korruseline) korruseline) = = 1 975,6 = 1 457,6 = 2 423,2 = 1 523,6 = 1 232 m2 1 894,8 m2 m2 m2 m2 m2 3 2 4 3 3 789,6/150 2 464/150= Parkimis- 951,2/150= 915,2/150= 846,4/150= 047,2/150= = 25 kohta 16 kohta kohtade 26 kohta 19 kohta 32 kohta 20 kohta arvutus* 1 894,8/80= 1 975,6/80= 1 457,6/80= 2 423,2/80= 1 232/80= 1 523,6/80= 24 kohta 25 kohta 18 kohta 30 kohta 15 kohta 19 kohta Parkimis- 49 kohta 51 kohta 37 kohta 62 kohta 31 kohta 39 kohta kohti kokku *Parkimiskohtade arvutamisel on järgitud Eesti standardist Linnatänavad tulevaid norme, mis ütleb, et parkimisnorm äärelinna tööstusettevõttel ja laol on üks parkimiskoht 150 m2 brutopinna kohta ja uuel väikeste külastajate arvuga asutusel üks parkimiskoht 80 m2 bruto pinna kohta. 5.7. Ehitistevahelised kujad Ehitistevaheliste tuleohutuskujade määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 27.okt.2004 määrusest nr. 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” §19 (Tule naaberehitistele leviku takistamine). Detailplaneeringuga lubatud väikseim kuja krundipiirist on 5,0m ja hoonetevaheline väikseim lubatud kuja on 10,0m. Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass tootmis- ja ärihoonetel on TP2 ja elektrialajaamal TP1, samas tohib ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Planeeritavale alale on kavandatud üks tuletõrjehüdrant tegevusraadiusega 200 m. Tuletõrjehüdrantide asukohad on näidatud Tehnovõrkude planeeringu ja planeeritud maakasutuse joonisel. leht 4. Reoveekanalisatsiooni pumplate asukoha määramisel planeeritud alal on arvestatud kanalisatsioonirajatise 20,0 m kujaga ja elektrialajaamal 2,0 m kujaga, Kujad on näidatud Planeeringu põhijoonisel leht 3 ja Tehnovõrkude planeeringu ja planeeritud maakasutuse joonisel. leht 4. 11 5.8. Arhitektuurinõuded ehitistele Planeeringus ette nähtud arhitektuurinõuded on näidatud Tabelis 3. Arhitektuurinõuded ehitistele. Kohustuslikud ehitusjooni planeeringuga ei määrata. Igale tootmis- ja ärimaakrundile on planeeritud kuni kaks hoonet. Hoone asetus krundil peab järgima etteantud hoonestusala. Hoonete või nende osade paiknemine väljaspool ette nähtud hoonestusala ei ole lubatud. Hoonete sokli kõrguseks on arvestatud vahemikus 0,3 kuni 1,0 m. Hoonete soklite kõrgused on arvestatud planeeritavast maapinnast. Tabel 3 näidatud hoonete lubatud maksimaalsed kõrgused maapinnast. Planeeritavate tootmishoonete arhitektuurne välisilme peab olema kohalikku keskkonda (agraar- ja elamupiirkond) sulanduv; olema oma lahendustes esinduslik, sobilik põhimaantee naabrusesse. Viimistlusmaterjalidena tuleb kasutada kaasaegseid kestvaid ehitusmaterjale nagu kivi, betoon, klaas ja metall ning nende kombinatsioonid. Hoonete täpsed värvilahendused lahendatakse ehitiste arhitektuursete projektide koostamise käigus. Välispiirded kruntide ümber on lubatud. Keelatud on läbipaistmatute lahenduste kasutamine. Tabel 3. Arhitektuurinõuded ehitistele Hoone max vahemik o suurus m2 materjalid viimistlus kõrgus m korruste otstarve Lubatud aadress Katuse- Krundi Krundi kalde välis- Siht- Max arv 80% T/TH,TL Pos2 13 862 2 0 - 15 9,0 Kivi, betoon, klaas, plekk 20% Ä/BT,BB 80% T/TH,TL Pos3 12 705 2 0 - 15 9,0 Kivi, betoon, klaas, plekk 20% Ä/BT,BB 80% T/TH,TL Pos4 19 219 2 0 - 15 9,0 Kivi, betoon, klaas, plekk 20% Ä/BT,BB 80% T/TH,TL Pos5 12 452 2 0 - 15 9,0 Kivi, betoon, klaas, plekk 20% Ä/BT,BB 80% T/TH,TL Pos6 6 668 2 0 - 15 9,0 Kivi, betoon, klaas, plekk 20% Ä/BT,BB 68% T/TH,TL Pos7 9 210 17% Ä/BT,BB 2 0 - 15 9,0 Kivi, betoon, klaas, plekk 15% M/MP 5.9. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeringuga nähakse ette säilitada planeeringualal olemasolev kõrghaljastus. Planeeritav kõrghaljastuse paiknemine on näidatud Planeeringu põhijoonisel leht 3. Täpsem haljastus tuleb lahendada haljastusprojektiga. Planeeringuga nähakse ette, et 20% kruntide territooriumist haljastatakse, millest vähemalt ½ on kõrghaljastus. Maksimaalse ehitusala juures on haljastuse protsendid vastavalt : Pos2 27,8 %, Pos3 29,1 %, Pos4 52%, Pos5 24,3%, Pos6 27,5 % ja Pos7 30 %. Juhul, kui vähendatakse ehitusalust pinda, tuleb suurendada samas mahus haljasala, et vältida suuri asfaltplatse. 5.10. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad Hoonetele on planeeritud vee-, reovee-, gaasi-, elektri- ja telekommunikatsiooniühendus. Kõik tehnovõrkude trassid on planeeritud maa-alustena. 12 5.10.1. Heitvee kanalisatsioon Olemasolev olukord. Planeeritaval alal puudub kanalisatsioonivõrk. Planeeritud lahendus. AS Emajõe Veevärki liitumisel on kruntide eesvooluks Tähtvere valla üldplaneeringus ettenähtud perspektiivne “Tartu – Märja – Haage – Pihva – Rahinge – Kandiküla – Tartu joogivee ja kanalisatsiooni ringtrass”. Liitumispunkt asub Tartu – Ilmatsalu – Rõhu maantee ääres ca 34 m kaugusel kogujatee mahasõidust. Liitumispunkt on näidatud Tehnovõrkude planeeringu ja planeeritud maakasutuse joonisel leht 4. Reovesi kogutakse kogu planeeringuala tarbijatelt isevoolselt ühe ülepumpamiseks ettenähtud reoveepumplaga. Reoveepumplast pumbatakse survetorustikuga reovesiühiskanalisatsiooni. Reoveekanalisatsiooni projekteerimisel tuleb taotleda tehnilised tingimused veevarustust ja kanalisatsiooni haldavalt ettevõttelt. 5.10.2. Veevarustus Olemasolev olukord. Planeeringualal puudub veetorustik. Planeeritud lahendus. Planeeringuala kruntide veega varustamiseks AS Emajõe Veevärgi ühisveevõrgust on liitumine planeeritud Tähtvere valla üldplaneeringus ettenähtud perspektiivsesse “Tartu – Märja – Haage – Pihva – Rahinge – Kandiküla – Tartu joogivee ja kanalisatsiooni ringtrassi”. Liitumispunkt asub Tartu – Ilmatsalu – Rõhu maantee ääres, ca 34 m kaugusel kogujatee mahasõidust. Planeeritavale alale tuuakse veetrass risti üle Tartu – Ilmatsalu – Rõhu põhimaantee. Torustikud planeeringualal on planeeritud kogujatee ja tänava alla. Planeeringualale on ette nähtud rajada neli tuletõrjehüdranti. Hüdrantide asukoht on näidatud Tehnovõrkude planeering ja planeeritud maakasutuse joonisel leht 4 Veevõrgu projekteerimisel tuleb taotleda tehnilised tingimused veevarustust ja kanalisatsiooni haldavalt ettevõttelt. Joogiveetorustiku dimensioneerimisel arvestada tuletõrje veevarustuse nõuetega. 5.10.3. Küte Olemasolev olukord. Planeeritaval alal puudub küttevõrgustik. Planeeritud lahendus Hoonetel on planeeritud lokaalküte. Kasutada on lubatud gaasi või keskkonnale ohutut tahkekütet. Keelatud on keskkonda oluliselt saastava raskeõli ja kivisöe kasutamine. 5.10.4. Gaasivarustus Olemasolev olukord. Planeeritaval alal puudub gaasivarustus. Planeeritud lahendus Kõikidel kruntidel on ette nähtud võimalus liituda gaasitrassiga. Planeeringuala saab gaasitoite Tähtvere valla üldplaneeringuga kavandatud ühtsesse trassikoridori “Tartu – Märja – Haage – Pihva – Rahinge – Kandiküla – Tartu gaasitrass. Gaasivarustuse liitumispunkt asub Ravila tn 9B kinnistu loode nurgas. Liitumispunkt on näidatud Situatsiooniskeemi joonisel leht 1. Planeeritava ala gaasitorustik on kavandatud tänava maa-ala ja on näidatud. Tehnovõrkude planeeringu ja planeeritud maakasutuse joonisel leht 4. 13 Gaasivarustuse projekteerimiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused gaasivõrku haldavalt ettevõttelt. 5.10.5. Sidevarustus Olemasolev olukord. Planeeritaval alal ühendus telekommunikatsioonivõrguga puudub. Planeeritud lahendus. Kogu planeeritavale alale on ette nähtud telekommunikatsioonivõrk. Tehnovõrkude planeering ja maakasutuse planeeringu joonisel 4 on näidatud telekommunikatsiooni kulgemine ja tarbijate liitumispunktid. Ühendus olemasoleva telekommunikatsioonivõrguga toimub Tartu – Ilmatsalu – Rõhu ja Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteede ringristmiku alt jooksva telekommunikatsiooni trassi. Telekommunikatsioonivõrgu projekteerimiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused telekommunikatsiooni haldavalt ettevõttelt. 5.10.6. Elektrivarustus Olemasolev olukord. Planeeritaval alal puudub elektrivõrk. Planeeritud lahendus. Planeeritava ala tarbeks rajatakse uus 15/0,4kV komplektalajaam (krunt Pos8) planeeritava ala kirde nurka. Alajaama toiteks nähakse ette 15kV kaabelliinitrass Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa tugimaantee poolt olemasoleva 15kV õhuliinilt. Tehnovõrkude planeeringu ja planeeritud maakasutuse joonisel leht 4 on näidatud kaabelliini kulgemine ja tarbijate liitumispunktid. Planeeritavate hoonete kruntide piiridele, tänavate äärde on kavandatud mõõtekilbid koos liitumispunktidega. Mõõtekilp on planeeritud hoonetel üks kuni kolmele krundile. Täpsed majaühendused lahendatakse hoonete elektrivarustuse projekteerimise käigus. Kõik mõõtekilbid on ette nähtud ringtoitele uuest alajaamast 0,4kV kaabelliinidega. Elektriliinide trassikoridorid ja liitumispunktid on näidatud Tehnovõrkude planeeringu ja planeeritud maakasutuse joonisel leht 4. Pos4-l olemasolev OÜ Tartu Jaotusvõrgule kuuluv 0,4kV õhuliini post tõstetakse ca 9 m ida poole. Pos7-t läbivate 0,4kV õhuliinide toitel olev tarbija võetakse planeeringuga ehitatava kompleksalajaama toitele. Tartu Jaotusvõrgule planeeritakse 15kV kaablitrassi koridor alajaamast paralleelselt kogujateega kuni mahasõiduni. Elektrivõrgu projekteerimiseks tuleb võtta tehnilised tingimused elektrivõrku haldavalt ettevõttelt. 5.10.7. Välisvalgustus Olemasolev olukord. Planeeritaval alal välisvalgustus puudub. Planeeritud lahendus. Planeeritavale alale kavandatud tänavavalgustuskaablite paiknemine on ette nähtud planeeritavate kogujatee ja tänava kõrvale. Tänava valgustuspostide kõrgus on 8m. Tehnovõrkude planeeringu ja planeeritud maakasutuse joonisel leht 4 on esitatud valgustite paiknemise kohad. Kruntide siseselt lahendatakse välisvalgustus hoonete projekteerimise käigus. Välisvalgustuse toide saadakse krundile Pos8 planeeritud komplektalajaamast. Välisvalgustuse projekteerimiseks tuleb võtta tehnilised tingimused elektrivõrku haldavalt ettevõttelt. 14 5.10.8. Sademevee kanaliseerimine Planeeritavale alale on kavandatud sademevee ärajuhtimiseks kogujatee ja tänava äärtesse ühele poole lahtised sademeveekraavid, mis suunavad sademeveed planeeringuala ümbritsevasse maaparandussüsteemi eesvoolu kraavi. Kruntide sissesõiduteed on lahendatud truupidega. Sademevee ärajuhtimine iga krundi siseselt lahendatakse haljastusprojektiga. Kogujatee ja tänava orienteeruvad kõrgusarvud ja sademeveekraavide voolusuund on ära näidatud Tehnovõrkude planeeringu ja planeeritud maakasutuse joonisel leht 4 5.10.9. Tuletõrje veevarustus. Planeeringualale on ette nähtud rajada neli tuletõrjehüdranti. Hüdrantide asukohad on näidatud Tehnovõrkude planeeringu joonisel leht 4. Hoonete projekteerimisel tuleb tagada nõuetekohane tuletõrjeveevarustatus, vastavalt rajatava hoone täpsema kasutusotstarbele. Vajadusel tuleb projekteerida kinnistule oma nõuetele vastav veevõtumahuti. Mahuti projekteerimisel tuleb teha koostööd Päästeteenistusega. Tabel 4. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel Tehnovõrk Planeeringu Planeeringuga kavandatud tehnovõrkude vajadus algatamise krundipiirini eelne olukord Side Puudub Liitumispunktist Ilmatsalu ringristmiku juurest kuni planeeringu alani: 100 m Planeeringu ala kavandatavate kruntide piirini: 760 m Gaas Puudub Liitumispunktist Ravila tn 9B kinnistu loode nurgas planeeringu ala piirini: 1 080 m Planeeringu ala siseselt kavandatavate kruntide piirini: 665 m Kanalisatsioon Puudub AS Emajõe Veevärgi liitumispunktist, kuni pumbajaamani survekanalisatsioonitrassi 420 m AS Emajõe Veevärgi liitumispunktist planeeringu alani 480 m Vesi Puudub AS Emajõe Veevärgi liitumispunktist planeeringu alani 760 m AS Emajõe Veevärgi liitumispunktist, kuni Pos1 krundi piirini 35 m Elekter Puudub 15kV toitekaabli trass: 105 m 15kV kaablitrass 380 m madalpingekaabli trass: 550 m tänavavalgustuskaabli trass: 1 000 m Sademeveekraavid Puudub Kogujatee osas: 610 m Tänava ääres: 210 m Truubid Puudub 5 tk 15 Hoonete kommunikatsioonidega varustatus ja liitumispunktid ning nende täpsed asukohad projekteeritakse eraldi tehnovõrkude kohta koostatavates tööprojektides. Tehnovõrkude tööprojektid koostatakse võrguvaldajate tehniliste tingimuste alusel. 5.10.10 Jäätmekäitluse korraldamine Kinnistute valdajad tagavad krundil tekkivate jäätmete töötlemispõhise kogumise kruntidel paiknevatesse prügimajadesse, mille asukohad on näidatud Planeeringu põhijoonise joonisel leht 3. Prügi äraveo korraldavad kruntide igakordsed omanikud jäätmekäitlusettevõttega sõlmitava lepingu alusel. 5.11. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs Planeeritav tegevus ei tohi tegevusest tingitud piiranguid seada kõrvalasuvale elamualale, vajadusel tuleb võtta kasutusele leevendavad/keelavad meetmed. 5.12. Servituutide määramise vajadus Servituudid seatakse Asjaõigusseaduses ja Asjaõiguse rakendamisseaduses ettenähtud korras. Planeeringuga tehakse ettepanek seada teeservituut Pos2 ja Pos3 krundile. Kogu planeeringualal on krunte läbivatele planeeritud tehnovõrkudele ette nähtud isiklik kasutusõigus (Tabel 5). Tehnovõrkudele seatud isiklik kasutusõigus ja teeservituudi ala on ära näidatud Tehnovõrkude planeeringu ja planeeritud maakasutuse joonisel leht 4. Tabel 5. Servituutide määramise vajadus Teeniv kinnisasi Servituut Valitsev kinnisasi/isik Servituudi sisu Pos1, Pos2 ja Isiklik Telekommunikatsioonivõrgu Isiklik kasutusõigus annab Pos3 kasutusõigus valdaja telekommunikatsioonivõrgu valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevat telekommunikatsiooniliini. AS Tartu Agro Isiklik Elektrivõrgu valdaja Isiklik kasutusõigus annab (83101:005:0053) kasutusõigus elektrivõrgu valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevat elektri keskpingeliini. Pos1, Pos2 , Pos3 Isiklik Elektrivõrgu valdaja Isiklik kasutusõigus annab ja Pos7 kasutusõigus elektrivõrgu valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevat elektri madalpingeliini. Pos1, Pos2 ja Isiklik Veevõrgu valdaja Isiklik kasutusõigus annab Pos3 kasutusõigus vee-ettevõtte valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevat 16 veeliini. Pos1, Pos2 ja Isiklik Veevõrgu valdaja Isiklik kasutusõigus annab Pos3 kasutusõigus vee-ettevõtte valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevat reoveeliini. Pos1, Pos2 ja Isiklik Gaasivõrgu valdaja Isiklik kasutusõigus annab Pos3 kasutusõigus gaasi-ettevõtte valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevat gaasiliini. Pos2 Teeservituut Pos3 Teeservituut annab õiguse kasutada läbi kinnisasja kulgevat sõiduteed Pos2 ja Pos3 Teeservituut Pos4 Teeservituut annab õiguse kasutada läbi kinnisasja kulgevat sõiduteed Pos6 Teeservituut Männiku maaüksus Teeservituut annab õiguse (83101:005:0070) kasutada läbi kinnisasja kulgevat sõiduteed 5.13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud kokkuvõte antud piirkonna kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest. Kuritegevuse riske vähendavad: • omanikutunde tekitamine • atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur • tagumiste juurdepääsude vältimine • selgelt eristatav juurdepääs, valduse sissepääsude arvu piiramine • korrashoid • hoonetevaheline nähtavus, jälgitavus (videovalve) ja valgustatus • autode parkimine vahetult hoonete ees • lukustatud sisenemisruumid • tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid • süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire eemaldamine Krundi omanikul on soovitav hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada eelpool tooduga. 5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ja nende ulatus Planeeringuga tehakse ettepanek määrata planeeritav kogujatee avalikku kasutusse lähtudes kehtivast seadusandlusest (Asjaõigusseadus §155, Teeseadus §4). Avalikus kasutuses olevad teed on näidatud Tabelis 6. Planeeritaval alal asuvad kraavid on maaparandussüsteemi eesvooludeks ja peavad jääma toimima. Planeeringu ala sihtotstarbe muutmisel tuleb tagada naaberkinnisasjade maatulundusmaal paiknevate maaparandussüsteemide toimimine. Planeeringu alale trasside 17 ja ehitiste rajamisel kuivendusdreeni vigastuse korral sulgeda vigastatud toru, vältimaks sette sattumist kuivenduse reguleerimise võrku. Maaparandussüsteemi maa-alale kavandatava ehitise ja rajatise ehitusprojekt ning ühiseesvoolu reguleerimise või ühiseesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsus kooskõlastada maaparandusbürooga vastavalt Maaparandusseadusele (§ 47, lg 1). Planeeringualal olevatel õhuliinidel on vastavalt 110kV 25 m kaitsevöönd, 15kV 10 m kaitsevöönd ja 0,4kv liinil 2 m kaitsevöönd (Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuse määrusele §2). Kandikülas olemasoleval puurkaevul on 50 m sanitaarkaitsevöönd (Veeseadus §28). Planeeringuala ümbritsevate tugimaantee ja kõrvalmaantee kaitsevöönd on 50 m ja sanitaarkaitsevöönd vastavalt Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa põhimaanteel 300 m ja Tartu – Ilmatsalu – Rõhu kõrvalmaanteel 200 m. (Teeseadus §13 ja Maanteemeti poolt väljastatud tehnilistele tingimused nr 11.3 -.2/116 vt lisade kausta lk 25).ˇ Tabel 6. Kinnistute ja nende osade kasutamine avalikul otstarbel Kinnistu Kitsendus Kitsenduse sisu Pos1 Avalik kasutus Avalikult kasutatav tee 5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitajaks on kinnistu igakordne omanik. Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele. 5.16. Planeeringu rakendamise võimalused • Kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi/kruntide valdajate poolt. • Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama eskiis- ja ehitusprojekti piirkonna arendajaga, arendajat esindava arhitektuuribürooga ja Tähtvere Vallavalitsuse vastava ala spetsialistiga. • Krundisiseste parklate rajamiseks tuleb koostada eraldi projektid krundi hoonestaja poolt. • Planeeringuala teede sh kogujatee projekteerimise ja rajamise kohustus on piirkonna arendajal. • Ühendused tehnovõrkudega (s.h. sademeveekanalisatsiooni) projekteerib ja rajab piirkonna arendaja(d) kokkuleppel tehnovõrke valdava ettevõttega. • Planeeringu alale trasside ja ehitiste rajamisel kuivendusdreeni vigastuse korral sulgeda vigastatud toru, vältimaks sette sattumist kuivenduse reguleerimise võrku. Ala arenduse eelduseks on kuivenduse toimimist kajastava projekti koostamine krundi hoonestaja poolt ja kooskõlastamine maaparandussüsteemi haldajaga. • Ehitusloa väljastamise eeltingimuseks on rajatise, sealhulgas piirdetara ja juurdepääsutee väljaehitamine. 19.06.2006.a. / / Kärt Pill, planeerija 18 ...\joonised\Põhijoonis.dgn 8/24/2006 14:25:15 Vello Sova Tinter-Projekt OÜ Teie 13.05.2019 [email protected] Meie 28.06.2019 nr 15-2/19/23220-2 Kandiküla 2 arenduse teede põhiprojekti koostamiseks mahasõidu ehitamise nõuded Olete taotlenud nõudeid mahasõidu ehitusprojektile riigiteelt nr. 2 (edaspidi riigitee) km 181,797 (Vana-Kandi tee mahasõit) ja riigiteelt nr. 22103 km 0,231 (Ristla tee mahasõit) Tartu maakonnas Tartu linnas Kandikülas Kandiküla arenduse juurdepääsuks tööstuspargile. Teeregistri andemetel on riigitee 2 2018.a. keskmine ööpäevane liiklussagedus 5870 a/ööp, mis vastab majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) järgi maantee III klassile (p 1.3 „Maantee klass ja liiklussagedus“ ja Tabel 1.1 „Maantee klassid“). Kehtiv kiirusepiirang on 90 km/h. Teeregistri andemetel on riigitee 22103 2018.a. keskmine ööpäevane liiklussagedus 1659 a/ööp, mis vastab majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) järgi maantee IV klassile (p 1.3 „Maantee klass ja liiklussagedus“ ja Tabel 1.1 „Maantee klassid“). Kehtiv kiirusepiirang on 90 km/h. Antud asukohas kehtib alates 2006 aastast Maainseneribüroo Omandi OÜ poolt koostatud „Tähtvere valla Kandiküla äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering“ töö nr. DP1491, millega on suletud ristmik riigiteelt nr. 2 km 181,797 ning on ette nähtud kanaliseeritud ristmik riigiteelt nr. 22103 km 0,231. Vastavalt Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustavale teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0" (edaspidi teemaplaneering) on ette nähtud mahasõit riigiteelt nr. 2 km 181,797 sulgeda. Vastavalt teemaplaneeringule tehakse kogujatee läbi Vana-Kandi tee 1 kinnistu, mida mööda pääseksid riigiteele nr. 22103 ka Väike-Männiku (katastritunnus 83101:005:0071) elanikud ja Viigi tee (tee nr. 8310364) kasutavad isikud. Vastavalt „Tähtvere valla, Kandiküla äri- ja tootmispiirkonna detailplaneeringule on ette nähtud mahasõit riigiteelt nr. 2 km 181,797 sulgeda. Tulenevalt eelpoolöeldust tuleb sulgeda mahasõit riigiteelt nr. 2 km 181,797. Vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) joonis 5.1 Ristmiku põhitüübi valik sobib riigitee 22103 km 0,231 ja Ristla tee mahasõiduks lihtristmik. Siinkohal teavitame teid, et Tartu linn koostab praegusel hetkel jalgratta- jalgtee projekti, mis kulgeb paralleelselt riigiteega Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 22103, millega lahendatakse jalgratturite ja jalakäijate liikumine antud tee pool. Olemasoleva detailplaneeringu lahendus näeb ette riigitee 22103 ja Ristla tee ristumiskohas kanaliseeritud ristmiku. Detailplaneeringu lahendus ei asu riigitee koridoris ning eeldab riigitee ümber ehitamist ka väljaspool planeeringu ala. Eelpool öeldust tulenevalt annab Maanteeamet riigitee 22103 ja Ristla tee ristumiskoha jaoks välja nõuded lihtristmiku ehitamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 määrab Maanteeamet mahasõidu (edaspidi ristumiskoht) projekteerimiseks riigiteelt nr. 22103 km 0,231 järgmised nõuded: 1. Ristumiskoht projekteerida olemasolevasse asukohta. 2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). Tiheasustusalal võib juhinduda Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”. 5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projektis kirjeldada ristumiskoha asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga: 6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ 6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed 50 m ristumiskoha asukohast mõlemas suunas. 6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 6.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus, pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja. 6.5. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. 6.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 7. Projekti koostamisel arvestada riigiteel 2018 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega 2659 autot/ööp, kehtiva kiiruspiiranguga 90 km/h ja projekteerimise lähtetasemega rahuldav. 8. Vastavalt normide joonis 5.1 sobib antud kohta praegusel hetkel lihtristmik. 9. Lähtuda Maanteeameti tüüpjoonisest II. Vajadusel määrata ristumiskoha pöörderaadiused lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist). 10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha suurim pikikalle riigiteelt peab olema 2,5-3,0% II tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses ning pikkus ja kalle peavad võimaldama sõiduki peatumist enne riigiteega ristumist. 11. Tolmuvaba kate projekteerida vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. 12. Ristumiskoht ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee katetelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt (kinnistu või katastriüksus). Vajadusel paigaldada ristumiskohale truup koos truubiotste kindlustamisega ning vajadusel näha ette kraavide puhastamine ja kaevamine. 13. Ristumiskohal tagada normide kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7) ja külgnähtavus (tabel 2.14). Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 2 (4) 14. Ristumiskoha pöörderaadiused kontrollida liikluskoosseisus esineva kõige ebasoodsamat tüüpi sõiduki pöördekoridoridega. Vajadusel näha ette pöörderaadiustel tugipeenra kindlustamine täringukiviga vms. 15. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Vajadusel näha ristmikele ette laiendused. 16. Kanda joonistele perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed, projekteerida ristmikule jalakäijate ohutu teeületuskoht ning vajadusel näha ette jalgratta- ja jalgtee ühendused olemasolevate bussipeatustega. Projektlahendus siduda Tartu linna poolt koostatava projektiga jalgratta- jalgtee projektiga. 17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 18. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Ristumiskoha ehitamisel taastada riigitee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega. 19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele (näiteks looduskaitseala, muinsuskaitse piirangud, maaparandusehitised), kelle poolt esitatud piirangud võivad mõjutada ristumiskoha asukohta. 20. Juhul, kui ristumiskohale projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ja häirida riigiteel liiklejaid. Kaaluda ja vajadusel projekteerida ristumiskohale valgustus vastavalt kehtivatele standarditele ja Maanteeameti peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhisele“ http://www.mnt.ee/public/Riigimaantee_valgustamine_juhis_kinnitatud.pdf. 21. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad tee täieliku sulgemiseta. 22. Ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik. 23. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu , mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet (valitseja MKM ja volitatud asutus MA). 24. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks [email protected]. 25. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile (Teelise 4, Tallinn, [email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtu-menetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten juhataja Lisad: 3 (4) 1. Detailplaneeringu põhijoonis 2. Detailplaneeringu seletuskiri 3. Teemaplaneeringu väljavõte Priit Palgi 7408122 [email protected] 4 (4) Tartu Linnavalitsus Teie 04.05.2020 nr 9-3.2/DP-20-010 [email protected] Raekoja plats 1a Meie 25.05.2020 nr 15-2/20/21999-2 50089, Tartu, Tartu maakond Kandikülas asuva Männiku maaüksuse detailplaneeringust Olete teavitanud Maanteeametit Tartu maakonnas Kandikülas Männiku maaüksuse (katastritunnus 83101:005:0070) detailplaneeringu (edaspidi planeering) algatamisest ja lähteseisukohtade kinnitamisest. Planeeringu koostamise eesmärgiks on krundi jagamine, ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonetele ja liikluskorralduse lahendamine. Planeeritav ala asub osaliselt riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (edaspidi riigitee nr 2) kaitsevööndis. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on riigiteel 2019. a. 5873 a/ööp, mis vastab majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) järgi maantee III klassile. Detailplaneeringu eskiisi joonisel on servituudiga juurdepääs planeeritud läbi Vana-Kandi tee 3 krundi (katastritunnus 83101:005:0130) kuni 8310024 Vana-Kandi teeni (Vana-Kandi tee T2; katastritunnus 83101:001:0663), millel on olemasolev ristumiskoht riigiteega nr 2 km 181,797. Antud asukohas kehtib alates 2006 aastast Maainseneribüroo Omandi OÜ poolt koostatud „Tähtvere valla Kandiküla äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering“ töö nr. DP1491, millega on suletud ristmik riigiteelt nr 2 km 181,797 ning on ette nähtud kanaliseeritud ristmik 8310053 Ristla tee (Ristla tee T1; katastritunnus 83101:005:0124) ristumiskohale riigiteega nr 22103 Tartu- Ilmatsalu-Rõhu (edaspidi riigitee nr 22103) km 0,231. Vastavalt Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustavale teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0" (edaspidi teemaplaneering) on ette nähtud mahasõit riigiteelt nr 2 km 181,797 samuti sulgeda. Vastavalt teemaplaneeringule hõlmaks kogujatee ka Männiku planeeringulast põhjapoolsete maaüksuste juurdepääsud. Eelnevat arvesse võttes eeldab planeeringualale juurdepääs Ristla tee ja riigitee nr 22103 km 0,231 ristumiskoha ümber ehitamist väljaspool planeeringuala. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on riigiteel nr 22103 2019. a. 1723 a/ööp, mis vastab normide järgi IV klassile. Vastavalt normide joonisele 5.1 sobib antud asukohta lihtristmik. Maanteeamet on 28.06.2019 kirjaga nr 15-21923220-2 andud välja nõuded lihtristmiku projekteerimiseks ja ehitamiseks riigitee 22103 km 0,231 ja 8310053 Ristla tee (Ristla tee T1; katastritunnus 83101:005:0124) Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) ristumiskohta ning teavitanud ka jalgratta- jalgtee projektist (kooskõlastatud 31.12.2019 kirjaga nr 15-21821801-16), mis kulgeb paralleelselt riigiteega 22103. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame järgnevalt Maanteeameti seisukohad planeeringu koostamiseks. 1. Planeeritav ala paikneb riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 181,46-181,64 kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. 2. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla jms. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. 4. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5. Planeeringus käsitleda üldplaneeringule ja teemaplaneeringule vastavust ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. 6. Juurdepääs tagada Ristla tee (Ristla tee T1; katastritunnus 83101:005:0124) kaudu ristumiskohaga riigiteel nr 22103 km 0,231. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida. 7. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Vajadusel näha ristmikele ette laiendused. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). 8. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel. 9. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5. 10. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 11. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 2 (4) 12. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 13. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures juhime tähelepanu, et sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukord ja teostada läbilaskearvutused. 14. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud riigitee ristumiskoht ja planeeritavatele kruntidele juurdepääsuteed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 15. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus (PlanS § 131 lg 1). 16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. 17. Juhime tähelepanu, et kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma planeeringuala sisse. 18. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus), juhul kui planeeringu koostamisel selgub, et on täidetud määruse nr 133 § 3 p 5 sätestatud tingimused. Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond 3 (4) Lisad: 1. LVK2020042800467 2. Männiku_joonised 3. 15-21923220-2 28.06.2019 Maanteeameti kiri Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 4 (4)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel